| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 9.1-3/26/11747-2 |
| Registreeritud | 10.07.2026 |
| Sünkroonitud | 13.07.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 9.1 Taristu korrashoiu korraldamine |
| Sari | 9.1-3 Teehoolduse alane kirjavahetus |
| Toimik | 9.1-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Mulgi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Mulgi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Alard Tallo (Users, Teehoiuteenistus, Lääne osakond, Korrashoiu ja liikluskorralduse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
From: Alard Tallo
Sent: Fri, 10 Jul 2026 07:58:52 +0000
To: '[email protected]' <[email protected]>; Rein Anton <[email protected]>
Subject: RE: küsimus
Tere,
Alljärgnevaga püüan selgitada liikluse korraldamise ja ülekäiguraja ehitamise põhimõtteid.
Levinud arusaama kohaselt on ülekäigurada jalakäijatele tee ületamiseks ohutuim lahendus, kuid statistika seda ei kinnita ja ülekäiguradadel toimub palju liiklusõnnetusi. Ligi 40% kõigist asulas jalakäijatega toimunud liiklusõnnetustest toimub just reguleerimata ülekäigurajal, sh iga aasta kahjuks ka hukkub mõni jalakäija. Ülekäigurada loob teeületajas nö. petliku turvatunde. Kui jalakäija eksib sõiduteed ületades (ei hinda sõiduki liikumiskiirust, ei vaata vasakule ja paremale, ei veendunud enda ohutuses jne) või sõidukijuht ei pea kinni liiklusreeglitest (valdavalt piirkiiruse ületamine, alkoholijoobes sõitmine, kõrvalised tegevused sõidukiroolis jne), siis sõiduki ja jalakäija kokkupõrke tagajärjel saab alati rohkem kannatada või halvimal juhul hukkub sel juhul ikkagi jalakäija. Ülekäigurajal tunneb jalakäija ekslikult, et on nagu kaitstud aga mille eest? Ainult triibud tänavakattel ja märgid ei kaitse jalakäijat. Vastutus oleks nagu ainult sõidukijuhil.
Kõige rohkem eksivad jalakäijad tee ületamisel Liiklusseaduse § 25 lg 7 vastu: Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. Kahjuks seda kohustust tihti kas ei teata või siis ei täideta.
Kuna jalakäija on vähemkaitstud liikleja, siis temal endal võiks olla õigus otsustada, millal sõiduteed ületada, mitte loota ja oodata, kas ülekäigurajal on sõidukijuht teda märganud ja annab talle teed või mitte.
Halliste alevikus ei ole ühte või kahte konkreetset kohta, et jalakäijad saaksid teed ületada vaid nendes kohtades. Liiklusseadus § 24.(2) Kui ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu.
Ülekäiguraja rajamine on põhjendatud kohas kus sõidukite liiklus on sedavõrd intensiivne ning jalakäija teeületuse ooteaeg ületab kriitilise piiri. Jalakäijale muutub tee ületamine raskendatuks, kui tipptunnil keskmine ooteaeg on pikem kui 15 sekundit, kui keskmine ooteaeg ületab 30 sekundit on ta valmis võtma põhjendamatuid riske ja sellise olukorra puhul võib ülekäigurada osutuda vajalikuks.
Arvestades liiklussagedusi (852 autot ööpäevas, ehk kuni 85 autot tipptunnis), kehtestatud sõidukiirusi (50 km/h) ja nähtavust Sultsi-Abja-Paluoja teel on jalakäijatel võimalik ohutult tee ületada eesõigust omamata. Transpordiamet ei pea põhjendatuks ega ka ohutumaks lahenduseks Halliste alevikku reguleerimata ülekäiguraja tegemist.
Olemasolevad teisaldatavatest elementidest ülekäigukohad on mõeldud nii liikluse rahustamiseks, kui ka võimalikult lühikese teekonnaga tee ületamiseks. Kuna lai teekate on tehtud nendega füüsiliselt kitsamaks, siis peaks see psühholoogiliselt sundima autojuhte natuke kiirust alandama ja tähelepanelikum olema. Tegelikult ületatakse Halliste asula lõigul sõiduteed paljudest erinevatest kohtadest ning kuna selline vajadus jalakäijatel on, siis ei ole ka Transpordiameti eesmärk sundida neid konkreetselt vaid tähistatud kohast teed ületama. Seda nii kui nii valdavalt ei tehta. Nendes tähistatud kohtades on antud võimalus füüsiliselt kaitstumalt tee ääres oodata ja siis lühimat teed pidi teed ületada.
Paremini neid kohti tähistada ei saa, sest ülekäigukohti põhimõtteliselt ei tähistatagi. Kuna ülekäigukohal ei ole jalakäijal teeületusel eesõigust, siis nii autojuht kui ka jalakäija ise ei tohiks seda valesti mõista ja ülekäigurajaga segamini ajada. Ülekäigukoha mõte on luua jalakäijale võimalikult ohutus kohas ja lühike teeületusvõimalus.
Palun selgitage võimalusel ülaltoodud mõtteid ka kohalikule kogukonnale. Põhiline väljakutse Halliste asulalõigul on sõidukite kiiruse ohjamine ning siis on ka juba teeületamine igal pool ohutu.
Mõõdame esimesel võimalusel lõigul tegelikud sõidukiirused ning vaatame siis, kuidas vastavalt selle tulemusele oleks vajalik või võimalik mingeid meetmeid rakendada.
Lugupidamisega,
Alard Tallo
Liikluskorraldaja
Teehoiuteenistuse Lääne osakond
+372 504 9304
Transpordiamet / Pargi 3a / 71020 Viljandi
From: Indrek Lepik <[email protected]>
Sent: Monday, July 6, 2026 1:15 PM
To: Alard Tallo <[email protected]>
Subject: küsimus
Tere,
Mulgi valla külade ümarlauas tekkis küsimus Halliste ülekäigu kohta, saadan väljavõtte :
1.2. Ülekäigu koht Halliste kaupluse juures problemaatiline. Ajutised postid tekitavad segadust. Vaja liiklusmärke – Sten-Maikel tegeleb.
Ettepanek esitatud vallavalitsusele - teedespetsialist tegeleb teemaga. Transpordiametilt võtta seisukoht või saada vastused järgmistele küsimustele:
a) Miks ei ole asulas ametlikku ülekäigurada (Sebra).
b) Kas olemasolevat ülekäigukohta oleks võimalik paremini tähistada, kuna aleviku elanikes tekitab antud lahendus segadust.
Kas oleks võimalik saata mingi selgitav vastus külade esindajatele?
Lugupidamisega
Indrek Lepik
majandusspetsialist
---------------------------------------------
|
------------------------------------------------------
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|