Lisa Kambja Vallavolikogu 23.08.2023

otsusele nr 127 Laane külas asuva Masso maaüksuse ja Tõrvandi alevikus asuvate Massopõllu, Põhja-Masso, Lõuna-

Masso, ja Väetiseküüni-Lennuvälja tee lõik 4 ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 02.12.2020 OÜ Albatrek (juhatuse liige Ardo Martin) poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande

kehtivusaeg

Masso Pindala: 152997 m² Sihtostarve: maatulundusmaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:0709 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Massopõllu Pindala: 89638 m² Sihtostarve: maatulundusmaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:0711 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Põhja-Masso Pindala: 12872 m² Sihtostarve: maatulundusmaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:0708 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Lõuna-Masso Pindala: 17050 m² Sihtostarve: maatulundusmaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:0707 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Väetiseküüni-Lennuvälja tee lõik 4 Pindala: 4806 m² Sihtotstarve: transpordimaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:0710 Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringuala maaüksuste kruntimine (elamumaa, transpordimaa, sotsiaalmaa ja ärimaa) ja kruntidele ehitusõiguse määramine

üksikelamute, kaksikelamute, ridaelamute, korterelamute, ärihoonete ja ühiskondlike hoonete projekteerimiseks ning tänavavõrgustiku ühendamine (sh kõnniteed) piirkonna olemasolevate teedega. Planeeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele, heakorrale. Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Planeeringuala piir:

Väljavõte maa-ameti kaardiserverist 2021

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartu maakonnaplaneering; 3.2. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas; 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne; 3.4. Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord; 3.5. Soinaste küla (praegune Tõrvandi alevik) Uuetoa maaüksuse detailplaneering Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad vallavalitsuse arhiivis. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee).

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh. juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs; 4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi tiheasustuskeskkonnaga. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine: 4.3.1. lahendada planeeringuga. Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja -järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritavad maa-alad). Kruntide planeerimisel arvestada üldplaneeringust tulenevate tingimustega. 4.3.2. uuringud: koostada mürauuringud (mõõtmised) ja vajadusel vibratsiooniuuringud (mõõtmised) ning müra modelleerimine aastaks 2033. Müra- ja vibratsiooniuuringute tulemusel planeerida kruntimist maantee vahetus läheduses; 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa, transpordimaa, sotsiaalmaa, ärimaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 hoonet (1 põhihoone(üksikelamu, kahe korteriga elamu (nn kaksikelamu), ridaelamu, korterelamu, lasteaed, ärihoone, ühiskondlik hoone) + 1 abihoone). Lisaks on lubatud elamumaa ja ärimaa kruntidele rajada üks kuni 20m² hoone ja ühiskondlike ehitiste krundile on lubatud rajada 6 kuni 20m² hoonet. Rohkem ei ole lubatud hooneid (nn vabaehitus kui ka teatisekohustuslikud); 4.4.3. hoonete kasutamise otstarbed: 11101- üksikelamu, 11212 - kahe korteriga elamu , 11221 – ridaelamu, 11222 – muu kolme või enama korteriga elamu, 11311 – päevakeskus, 12100 – majutus- ja toitlustushooned, 12300 – kaubandus- ja teenindushooned, 12611 – teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone, 12615 – klubi, rahvamaja, 12621 – muuseum, kunstigalerii, 12623 – raamatukogu, 12630 – haridus ja teadushooned, 12645 – sanatoorium, spaa, 12650 – spordihooned (va 12656), 12744- elamu, kooli vms abihoone; 4.4.4. krundi suurim lubatud täisehitus: määratakse detailplaneeringuga vastavalt üldplaneeringus toodud tingimustele (määrata kindel m²); 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamutel, kaksikelamutel, ridaelamutel kuni 8,5m maapinnast, korterelamutel, ärihoonetel ja ühiskondlikel hoonetel kuni 12m maapinnast, abihoone kuni 6m maapinnast.

4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: 4.5.1. määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete ja rajatiste püstitamine keelatud. Hoonestusalade kaugus planeeritava tänava poolse krundi piirist min 7 m, teistest piiridest minimaalselt 4 m. 4.6. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus: 4.6.1. lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele: 4.6.2. tänava maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus. Olemasoleva Väetiseküüni-Lennuvälja teemaa (kuni Härma maaüksuseni (kü tunnus 94901:007:1611) laiuseks planeerida 15 m(sõidutee katendi laius min 6m, kergliiklusteel katendi laius min 2,5m, kõnniteel min 2m). Arendusesisese läbiva teemaa laiust mitte planeerida alla 12m (sõidutee katendi laius min 6m, kergliiklustee katend min 2,5m, kõnniteel min 2m) ning arendusesisese teemaa laiust mitte planeerida alla 10m (sõidutee katend min 6m, kõnnitee min 2m). Ülenurme-Külitse teeäärde planeerida kergliiklustee vastavalt olemasolevale kergliiklusteele.Olemasolevalt teelt lubatud planeeritavate mahasõitude arv selgub planeerimise käigus koostöös Kambja Vallavalitsusega; Arendusesisestel ristmikel nähe ette külgnähtavuse kolmnurgad; 4.6.3. parklate asukohad, suurus ja kuju: üksikelamute puhul 3 parkimiskohta, kaksikelamute puhul 6 parkimiskohta, ridaelamute ja korterelamute puhul 2 parkimiskohta ühe boksi kohta ja külaliste parkimiskohtade arv selgub planeerimise käigus. 4.6.4. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded: lahendada planeeringuga. Määrata lumevallitamise alad (min 1m – vt p 4.7.3). 4.6.5. Kambja Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringu koostamise ajal huvitatud isikult liiklusanalüüsi detailplaneeringuala teenindamiseks. Vajaduse korral koostatakse piirkonna teede teemaplaneering; 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: lahendada planeeringuga; 4.7.3. kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp): tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2m, teistel külgedel maks 1,5m. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev). Määrata tänavapoolsel piiril tarastamise keeluala (min 1m laiune riba, mis on mõeldud lume vallitamiseks); 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt): anda planeeringuga; 4.7.5. tulenevalt üldplaneeringust näha ette ca 10% suurune (planeeringualast) sotsiaalmaa krunt (võib olla jagatud ka eraldiseisvateks kruntideks), seejuures üks ühiskondlike hoonete maa krunt peab olema vähemalt 2 ha suurune. 4.8. Ehitistevahelised kujad: 4.8.1 Vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus;

4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida liitumispunktideni); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vee- ja kanalisatsioonilahendus lahendada ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu baasil (AS Tartu Veevärk). Vallavalitsus ei võta kohustusi tehnovõrkude arendamiseks; 4.9.4. Sademevee kanalisatsioon planeerida eesvooluni; 4.9.5. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.6. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.7. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine; 4.9.8. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs: 4.10.1lahendada planeeringuga; 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks: 4.11.1 määrata planeeringuga; 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine: 4.12.1 määrata planeeringuga; 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele: Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele uushoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda. 4.13.1. nõuded planeeritavatele hoonetele: 4.13.2. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamutel, kaksikelamutel ja ridaelamutel kuni 2 korrust ning korterelamutel, ärihoonetel ja ühiskondlikel hoonetel kuni 3 korrust, abihoonel 1 korrus; 4.13.3. katusekalded: 0-45 kraadi (hooned tsoneerida gruppidesse ning määrata katusekalle vahemikus 0-15 kraadi nt tänavate kaupa või ühelpool tänavat ja teisel pool tänavat või vastavalt hoone korruselisusele vms); 4.13.4. katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi, rullmaterjal, bituumensindel; 4.13.5. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult) Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine; 4.13.6. kohustuslik ehitusjoon: määratakse planeeringuga; 4.12.7. katusetüüp: viilkatus, kelpkatus, kaldkatus, lamekatus; 4.12.8. katuse värv: lahendada planeeringuga (määrata läbiv toon); 4.13.9. katuseharja kulgemise suund: lahendatakse planeerimise käigus (harjajoone suund tuleb lahendada tänavate lõikes ühesuguselt – st samal tänavapoolel oleks ühtlane harjajoone kulgemise suund). 4.14. Servituutide/sundvalduse vajaduse määramine: 4.14.1 vajadus määratakse planeeringuga;

4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine: 4.15.1 vajadus puudub 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded. 4.16.1 täpsustada planeeringuga 4.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. 4.17.1 täpsustada planeeringuga. 4.18. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. 4.18.1. anda hinnangud planeeringuga. 4.19. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.19.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.19.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised sh üldkasutatavad maad koos sisustusega. Planeeringuga võib arendusala väljaehitamise jagada ehitusettappideks ning sellisel juhul ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud teed, tehnovõrgus ja rajatised vastaval ehitusetapil. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.19.3. Anda planeeringu elluviimise järjekord ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise; 4.19.4. Masso maaüksuse realiseerimine on võimalik peale kohustusliku põllumajandusalase maakasutuse lõppemist; 4.19.5. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2. M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.- 4.8 ; 4.10; 4.13; 4.16; M 1: 500; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3; 4.12; 4.14; ja 4.16. ,M 1:500. 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks digitaalselt ja paberkandjal. 6.2. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.2.1. Päästeamet;

6.2.2. Põllumajandus- ja toiduamet; 6.2.3. Transpordiamet; 6.2.4. Tehnovõrkude valdajatega. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud, millisel joonisel/leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 1 eksemplar paberkandjal. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks paberkandjal vallavalitsuse registripidaja-sekretäri poolse registreerimise kaudu kaaskirjaga või saata postiga koos kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada. Kehtestatud planeering esitada 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Planeeringu digitaalne vormistus peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019.a määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning peab vastama PLANK nõuetele. Kehtestamisele esitatud planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt köidetuna.

Koostas: Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 05.10.2023 nr 6-1/62-6

Meie 03.11.2023 nr 7.2-2/23/21087-2

Seisukohtade väljastamine Laane külas

asuva Masso maaüksuse ja Tõrvandi

alevikus asuvate Massopõllu, Põhja-Masso,

Lõuna-Masso ja Väetiseküüni-Lennuvälja

tee lõik 4 ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Laane külas asuva Masso maaüksuse ja Tõrvandi alevikus asuvate

Massopõllu, Põhja-Masso, Lõuna-Masso ja Väetiseküüni-Lennuvälja tee lõik 4 ja lähiala

detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 28301:001:0709, 28301:001:0711, 28301:001:0708,

28301:001:0707 ja 28301:001:0710, edaspidi planeering) algatamisest Kambja Vallavolikogu

28.08.2023 otsusega nr 127.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste

jagamist elamumaa sihtotstarbega kruntideks (sh sotsiaalmaa ja transpordimaa krundid) ning

ehitusõiguse määramist elamumaa kruntidel üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu, korterelamu ja

abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks ning sotsiaalmaa krundile lasteaia projekteerimiseks

ja ehitamiseks.

Planeeringuala asub Tartu lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega kaetud alal ja osaliselt ka

kaitsevööndis ning külgneb riigiteega nr 22132 Ülenirme-Külitse (edaspidi riigitee) km 1,67-2,37.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2736 sõidukit. Võttes aluseks lennundusseaduse

(LennS), ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 1,893 (kohalik tee nr 9490104,

Väetiseküün-Lennuväli). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

2 (3)

Hoonete kavandamisel riigitee äärsetele kinnistutele soovitame lähtuda Aasa põik (kohalik tee

nr 9490014) ja Kellukese (kohalik tee nr 9490015) tänavatel välja kujunenud

hoonestusjoonest.

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada riigitee ristumsikoha nähtavuskolmnurgad vastavalt

juhendile „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“. Nähtavusalas ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (kergliiklustee, piirded, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Planeeringuala paikneb Tartu lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega kaetud alal ning

osaliselt ka kaitsevööndis, millest tulenevalt kohalduvad nii kõrguspiirangud kui ka LennS

§ 352 loetletud tegevuslikud piirangud planeeringuala selles osas, mis ulatub kaitsevööndisse.

Kavandatav hoonete suurimaks lubatud kõrguseks on lähteseisukohtades toodud kuni 12

meetrit, mis jääb allapoole lennuvälja lähiümbruse piirangupindu, kuid võimalik, et

detailplaneeringu kooskõlastamise käigus tuleb teha aeronavigatsiooniline ekspertiis, et

hinnata planeeritud hoonete mõju lennuprotseduuridele.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala asub Tartu lennuvälja kaitsevööndis ning piirneb

riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest riigitee- ja

lennuliiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee ning

lennuliiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri

03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena

meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

3 (3)

meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

16. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 127 23.08.2023 LISA-DP lähteseisukohad (MASSO DP)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Lisa Kambja Vallavolikogu 23.08.2023

otsusele nr 127 Laane külas asuva Masso maaüksuse ja Tõrvandi alevikus asuvate Massopõllu, Põhja-Masso, Lõuna-

Masso, ja Väetiseküüni-Lennuvälja tee lõik 4 ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 02.12.2020 OÜ Albatrek (juhatuse liige Ardo Martin) poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande

kehtivusaeg

Masso Pindala: 152997 m² Sihtostarve: maatulundusmaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:0709 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Massopõllu Pindala: 89638 m² Sihtostarve: maatulundusmaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:0711 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Põhja-Masso Pindala: 12872 m² Sihtostarve: maatulundusmaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:0708 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Lõuna-Masso Pindala: 17050 m² Sihtostarve: maatulundusmaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:0707 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Väetiseküüni-Lennuvälja tee lõik 4 Pindala: 4806 m² Sihtotstarve: transpordimaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:0710 Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringuala maaüksuste kruntimine (elamumaa, transpordimaa, sotsiaalmaa ja ärimaa) ja kruntidele ehitusõiguse määramine

üksikelamute, kaksikelamute, ridaelamute, korterelamute, ärihoonete ja ühiskondlike hoonete projekteerimiseks ning tänavavõrgustiku ühendamine (sh kõnniteed) piirkonna olemasolevate teedega. Planeeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele, heakorrale. Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Planeeringuala piir:

Väljavõte maa-ameti kaardiserverist 2021

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartu maakonnaplaneering; 3.2. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas; 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne; 3.4. Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord; 3.5. Soinaste küla (praegune Tõrvandi alevik) Uuetoa maaüksuse detailplaneering Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad vallavalitsuse arhiivis. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee).

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh. juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs; 4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi tiheasustuskeskkonnaga. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine: 4.3.1. lahendada planeeringuga. Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja -järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritavad maa-alad). Kruntide planeerimisel arvestada üldplaneeringust tulenevate tingimustega. 4.3.2. uuringud: koostada mürauuringud (mõõtmised) ja vajadusel vibratsiooniuuringud (mõõtmised) ning müra modelleerimine aastaks 2033. Müra- ja vibratsiooniuuringute tulemusel planeerida kruntimist maantee vahetus läheduses; 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa, transpordimaa, sotsiaalmaa, ärimaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 hoonet (1 põhihoone(üksikelamu, kahe korteriga elamu (nn kaksikelamu), ridaelamu, korterelamu, lasteaed, ärihoone, ühiskondlik hoone) + 1 abihoone). Lisaks on lubatud elamumaa ja ärimaa kruntidele rajada üks kuni 20m² hoone ja ühiskondlike ehitiste krundile on lubatud rajada 6 kuni 20m² hoonet. Rohkem ei ole lubatud hooneid (nn vabaehitus kui ka teatisekohustuslikud); 4.4.3. hoonete kasutamise otstarbed: 11101- üksikelamu, 11212 - kahe korteriga elamu , 11221 – ridaelamu, 11222 – muu kolme või enama korteriga elamu, 11311 – päevakeskus, 12100 – majutus- ja toitlustushooned, 12300 – kaubandus- ja teenindushooned, 12611 – teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone, 12615 – klubi, rahvamaja, 12621 – muuseum, kunstigalerii, 12623 – raamatukogu, 12630 – haridus ja teadushooned, 12645 – sanatoorium, spaa, 12650 – spordihooned (va 12656), 12744- elamu, kooli vms abihoone; 4.4.4. krundi suurim lubatud täisehitus: määratakse detailplaneeringuga vastavalt üldplaneeringus toodud tingimustele (määrata kindel m²); 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamutel, kaksikelamutel, ridaelamutel kuni 8,5m maapinnast, korterelamutel, ärihoonetel ja ühiskondlikel hoonetel kuni 12m maapinnast, abihoone kuni 6m maapinnast.

4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: 4.5.1. määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete ja rajatiste püstitamine keelatud. Hoonestusalade kaugus planeeritava tänava poolse krundi piirist min 7 m, teistest piiridest minimaalselt 4 m. 4.6. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus: 4.6.1. lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele: 4.6.2. tänava maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus. Olemasoleva Väetiseküüni-Lennuvälja teemaa (kuni Härma maaüksuseni (kü tunnus 94901:007:1611) laiuseks planeerida 15 m(sõidutee katendi laius min 6m, kergliiklusteel katendi laius min 2,5m, kõnniteel min 2m). Arendusesisese läbiva teemaa laiust mitte planeerida alla 12m (sõidutee katendi laius min 6m, kergliiklustee katend min 2,5m, kõnniteel min 2m) ning arendusesisese teemaa laiust mitte planeerida alla 10m (sõidutee katend min 6m, kõnnitee min 2m). Ülenurme-Külitse teeäärde planeerida kergliiklustee vastavalt olemasolevale kergliiklusteele.Olemasolevalt teelt lubatud planeeritavate mahasõitude arv selgub planeerimise käigus koostöös Kambja Vallavalitsusega; Arendusesisestel ristmikel nähe ette külgnähtavuse kolmnurgad; 4.6.3. parklate asukohad, suurus ja kuju: üksikelamute puhul 3 parkimiskohta, kaksikelamute puhul 6 parkimiskohta, ridaelamute ja korterelamute puhul 2 parkimiskohta ühe boksi kohta ja külaliste parkimiskohtade arv selgub planeerimise käigus. 4.6.4. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded: lahendada planeeringuga. Määrata lumevallitamise alad (min 1m – vt p 4.7.3). 4.6.5. Kambja Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringu koostamise ajal huvitatud isikult liiklusanalüüsi detailplaneeringuala teenindamiseks. Vajaduse korral koostatakse piirkonna teede teemaplaneering; 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: lahendada planeeringuga; 4.7.3. kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp): tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2m, teistel külgedel maks 1,5m. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev). Määrata tänavapoolsel piiril tarastamise keeluala (min 1m laiune riba, mis on mõeldud lume vallitamiseks); 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt): anda planeeringuga; 4.7.5. tulenevalt üldplaneeringust näha ette ca 10% suurune (planeeringualast) sotsiaalmaa krunt (võib olla jagatud ka eraldiseisvateks kruntideks), seejuures üks ühiskondlike hoonete maa krunt peab olema vähemalt 2 ha suurune. 4.8. Ehitistevahelised kujad: 4.8.1 Vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus;

4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida liitumispunktideni); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vee- ja kanalisatsioonilahendus lahendada ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu baasil (AS Tartu Veevärk). Vallavalitsus ei võta kohustusi tehnovõrkude arendamiseks; 4.9.4. Sademevee kanalisatsioon planeerida eesvooluni; 4.9.5. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.6. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.7. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine; 4.9.8. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs: 4.10.1lahendada planeeringuga; 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks: 4.11.1 määrata planeeringuga; 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine: 4.12.1 määrata planeeringuga; 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele: Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele uushoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda. 4.13.1. nõuded planeeritavatele hoonetele: 4.13.2. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamutel, kaksikelamutel ja ridaelamutel kuni 2 korrust ning korterelamutel, ärihoonetel ja ühiskondlikel hoonetel kuni 3 korrust, abihoonel 1 korrus; 4.13.3. katusekalded: 0-45 kraadi (hooned tsoneerida gruppidesse ning määrata katusekalle vahemikus 0-15 kraadi nt tänavate kaupa või ühelpool tänavat ja teisel pool tänavat või vastavalt hoone korruselisusele vms); 4.13.4. katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi, rullmaterjal, bituumensindel; 4.13.5. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult) Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine; 4.13.6. kohustuslik ehitusjoon: määratakse planeeringuga; 4.12.7. katusetüüp: viilkatus, kelpkatus, kaldkatus, lamekatus; 4.12.8. katuse värv: lahendada planeeringuga (määrata läbiv toon); 4.13.9. katuseharja kulgemise suund: lahendatakse planeerimise käigus (harjajoone suund tuleb lahendada tänavate lõikes ühesuguselt – st samal tänavapoolel oleks ühtlane harjajoone kulgemise suund). 4.14. Servituutide/sundvalduse vajaduse määramine: 4.14.1 vajadus määratakse planeeringuga;

4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine: 4.15.1 vajadus puudub 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded. 4.16.1 täpsustada planeeringuga 4.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. 4.17.1 täpsustada planeeringuga. 4.18. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. 4.18.1. anda hinnangud planeeringuga. 4.19. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.19.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.19.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised sh üldkasutatavad maad koos sisustusega. Planeeringuga võib arendusala väljaehitamise jagada ehitusettappideks ning sellisel juhul ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud teed, tehnovõrgus ja rajatised vastaval ehitusetapil. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.19.3. Anda planeeringu elluviimise järjekord ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise; 4.19.4. Masso maaüksuse realiseerimine on võimalik peale kohustusliku põllumajandusalase maakasutuse lõppemist; 4.19.5. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2. M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.- 4.8 ; 4.10; 4.13; 4.16; M 1: 500; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3; 4.12; 4.14; ja 4.16. ,M 1:500. 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks digitaalselt ja paberkandjal. 6.2. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.2.1. Päästeamet;

6.2.2. Põllumajandus- ja toiduamet; 6.2.3. Transpordiamet; 6.2.4. Tehnovõrkude valdajatega. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud, millisel joonisel/leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 1 eksemplar paberkandjal. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks paberkandjal vallavalitsuse registripidaja-sekretäri poolse registreerimise kaudu kaaskirjaga või saata postiga koos kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada. Kehtestatud planeering esitada 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Planeeringu digitaalne vormistus peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019.a määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning peab vastama PLANK nõuetele. Kehtestamisele esitatud planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt köidetuna.

Koostas: Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 05.10.2023 nr 6-1/62-6

Meie 03.11.2023 nr 7.2-2/23/21087-2

Seisukohtade väljastamine Laane külas

asuva Masso maaüksuse ja Tõrvandi

alevikus asuvate Massopõllu, Põhja-Masso,

Lõuna-Masso ja Väetiseküüni-Lennuvälja

tee lõik 4 ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Laane külas asuva Masso maaüksuse ja Tõrvandi alevikus asuvate

Massopõllu, Põhja-Masso, Lõuna-Masso ja Väetiseküüni-Lennuvälja tee lõik 4 ja lähiala

detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 28301:001:0709, 28301:001:0711, 28301:001:0708,

28301:001:0707 ja 28301:001:0710, edaspidi planeering) algatamisest Kambja Vallavolikogu

28.08.2023 otsusega nr 127.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste

jagamist elamumaa sihtotstarbega kruntideks (sh sotsiaalmaa ja transpordimaa krundid) ning

ehitusõiguse määramist elamumaa kruntidel üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu, korterelamu ja

abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks ning sotsiaalmaa krundile lasteaia projekteerimiseks

ja ehitamiseks.

Planeeringuala asub Tartu lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega kaetud alal ja osaliselt ka

kaitsevööndis ning külgneb riigiteega nr 22132 Ülenirme-Külitse (edaspidi riigitee) km 1,67-2,37.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2736 sõidukit. Võttes aluseks lennundusseaduse

(LennS), ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 1,893 (kohalik tee nr 9490104,

Väetiseküün-Lennuväli). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

2 (3)

Hoonete kavandamisel riigitee äärsetele kinnistutele soovitame lähtuda Aasa põik (kohalik tee

nr 9490014) ja Kellukese (kohalik tee nr 9490015) tänavatel välja kujunenud

hoonestusjoonest.

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada riigitee ristumsikoha nähtavuskolmnurgad vastavalt

juhendile „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“. Nähtavusalas ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (kergliiklustee, piirded, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Planeeringuala paikneb Tartu lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega kaetud alal ning

osaliselt ka kaitsevööndis, millest tulenevalt kohalduvad nii kõrguspiirangud kui ka LennS

§ 352 loetletud tegevuslikud piirangud planeeringuala selles osas, mis ulatub kaitsevööndisse.

Kavandatav hoonete suurimaks lubatud kõrguseks on lähteseisukohtades toodud kuni 12

meetrit, mis jääb allapoole lennuvälja lähiümbruse piirangupindu, kuid võimalik, et

detailplaneeringu kooskõlastamise käigus tuleb teha aeronavigatsiooniline ekspertiis, et

hinnata planeeritud hoonete mõju lennuprotseduuridele.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala asub Tartu lennuvälja kaitsevööndis ning piirneb

riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest riigitee- ja

lennuliiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee ning

lennuliiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri

03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena

meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

3 (3)

meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

16. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 127 23.08.2023 LISA-DP lähteseisukohad (MASSO DP)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]