2

3

4

5

6

Põripõllu küla

71401:001:1828

Kuressaare metskond 1170

55001:001:0772

Kuressaare metskond 826

55001:001:0646

Nurme

55001:006:0038

Vana-Jaani

55001:006:0028

55001:006:0133

Kuressaare metskond 825

55001:001:0645

7 5 T

u m

a la - O

r is s a a r e - V

ä ik e s e v ä in a t e e L 1

5 5 0 0 1 : 0 0 6 : 0 4 6 2

Kuressaare metskond 909

55001:006:0058

2.13

-0.50...-0.41

Ø1500 Bet

T/1

0 m²

690 m²

K

a e v e p in

n a s e p a ig

a ld

a m

is e a la

1 0 . 0 m

K

a

e

v

e

p

i

n

n

a

s

e

p

a

i

g

a

l

d

a

m

i

s

e

a

l

a

1

0

.

0

m

M1:10001/21

251534 Riigimetsa Majandamise Keskus

PROJEKTPLAAN Koordinaadid riiklikus L-Est97, kõrgused EH-2000 süsteemis

1

(V02)

2

SISUKORD

LÄHTEÜLESANNE ...................................................................................................................................... 4

SELETUSKIRI ............................................................................................................................................... 9

1. ÜLDINFO ............................................................................................................. 10

2. UURIMISTÖÖD................................................................................................... 16

2.1. Geoloogia ja mullastik ............................................................................................................................17

2.2 Topo-geodeetiline uuring ........................................................................................................................19

2.3 Hüdroloogia .............................................................................................................................................19

2.4 Truup .......................................................................................................................................................22

2.5 Tohlu kraavi iseloomustus .......................................................................................................................24

3.KESKKONNNAKAITSE.............................................................................................. 26

4. PROJEKLAHENDUS .................................................................................................. 32

4.1 Tohlu kraavi ristumine sidekaabliga ........................................................................... 33

4.2 Tohlu kraavi taastamistööd ......................................................................................... 33

4.3 Tohlu kraavi uuendustööd........................................................................................... 35

4.4 Koolmekoht................................................................................................................. 35

4.5 Tööd transpordimaal ................................................................................................... 36

5. SOOVITATAV TEHNIKA JA EDASPIDINE HOOLDUS ........................................ 38

6. KASUTATUD MATERJALID .................................................................................... 41

JOONISED

Joonis 1. Taastamisala uurimistööde kaart M 1: 1000

Lehti 2

Joonis 2. Tohlu kraavi pikiprofiil Mh 1:100 Mv 1:20

Joonis 3. Tohlu kraavi ristpikiprofiilid M: 1:100

Joonis 4. Taastamisala pinnavee liikumise kaart M 1:1000

Lehti 2

3

Joonis 5. Taastamisala pinnavee liikumise kaart peale kraavi taastamist M 1:1000

Lehti 2

Joonis 6. Koolmekoht M 1:100

Joonis 7. Ristumine sidekaabliga M 1:500

4

LÄHTEÜLESANNE

5

6

7

8

9

SELETUSKIRI

Projekti eesmärk: Riigimetsa Majandamise Keskuse antud lähteülesande ja Tohlu

kraavi taastamiseks vajalik eeluuringu alusel koostada projekt Tohlu kraavi ajaloolise

voolusängi taastamiseks.

Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on andnud lähteülesande

Tohlu voolusängi eeluuringute ja võimaliku taastamise insenertehniliste uuringute

läbiviimiseks lihthanke “Tohlu voolusängi taastamise projekteerimine” (viitenumber

296743) tehnilise kirjelduse Lisana 1 ja Lisana 3.

Projekti koostamisel on aluseks:

• RMK antud tehnilised tingimused ja kirjeldused (Lähteülesanne)

• Keskkonnaameti seisukohad 13.02.2025 kiri nr 7-9/25/1684-2

• Tohlu voolusängi taastamise projekt, uurimistööde aruanne

• Asjakohased õigusaktid

• Eesti looduse Infosüsteem - Keskkonnaagentuur (edaspidi EELIS)

• MaRu x-gis 2.0 kaardirakendused (kitsendused X-GIS 2; looduskaitse, Natura

2000; mullastik; geoloogia; üleujutusohuga alad; teeregister; maardlad, fotoladu

jms)

• Asjassepuutuvad saadaolevad kavad, aruanded jms materjalid

Küsimustele Tohlu kraavi ajaloolise voolusängi taastamise eeluuringute aruande kohta

vastavad AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi juhatuse liige/insener Henri Daniel Ots (tel

507 0951; e-post: [email protected]) ja insener Priit Alekand ([email protected]).

Käesolev aruanne säilitatakse AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi arhiivis.

10

1. ÜLDINFO

• Uuritava ala asukoht

Ajaloolise Tohlu kraavi voolusäng asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Põripõllu

külas järgnevatel eramaadel:

Vana-Laadamäe (katastritunnus: 55001:006:0552), Pärna (55001:006:0283), Männiku

(55001:006:0297), Kopli (55001:006:0279), Tänavasuu (55001:006:0013), Tänava

(55001:006:0364), Aadu (55001:006:0053) ja riigimaadel (valitseja Kliimaministeerium,

volitatud asutus RMK) katastriüksustel Kuressaare metskond 824 (55001:001:0644),

Kuressaare metskond 825 (55001:001:0645), Kuressaare metskond 909

(55001:006:0058) ja Kuressaare metskond 826 (55001:001:0646).Tohlu kraavi asukoht

on näidatud Skeemil 1 ja aerofotol Pilt 1.

Skeem 1. Tohlu taastatava kraavi asukoht (MaRu x-gis 2.0; teeregister, põhikaart;

24.09.2025)

11

Pilt 1. Tohlu kraavi paiknemine (MaRu Fotoladu, aerofoto, pildistuse aeg 04.05.2024)

• Tohlu kraavi seisundi lühikirjeldus

Tellija RMK koostatud tehnilise kirjelduse (Lisa 3) kohaselt on Tohlu kraav (EELIS kood

VEE1700015) säilinud vaid EELIS (Eesti looduse Infosüsteem -Keskkonnaagentuur;

edaspidi EELIS) registrisse kantud osas ligikaudu 400 m pikkusel lõigul. Tohlu kraavi

ajalooline voolusäng ei ole ligikaudu 550 m pikkusel lõigul kuni tee nr 75 Tumala-

Orissaare-Väikese väina teeni enam selgelt tuvastatav. MaRu x-gis 2.0 hübriidkaardilt

(2025) on ajalooline terviklik voolusäng kuni teealuse truubini ligikaudselt eristatav

(skeem 2).

12

Skeem 2. Tohlu ajaloolise kraavi ligikaudne voolusäng (MaRu x-gis 2.0 hübriidkaart;

2025)

• Kraavi voolusängi muutumise põhjus

Tohlu kraavi seisundi halvenemise üheks põhjuseks on eeldatavalt see, et Väikese väina

tammiäärseid poollooduslikke kooslusi ei hooldatud ligikaudu 20 aastat. Kraavi

ajalooline voolusäng on keskosas pillirooga jm taimestikuga kattunud, osaliselt kinni

kasvanud ja kohati õõtsikuks muutunud (Pilt 2 ja Pilt 3). Halvemini tuvastatav kraaviosa

jääb savimaardlale.

13

Pilt 2. Tohlu kraavi voolusängi säilinud osa (MaRu x-gis; Fotoladu pildistuse aeg

04.05.2024; väljavõte 01.10.2025)

Pilt 3. Tohlu voolusängi halvemini tuvastatav osa (MaRu x-gis; Fotoladu, pildistuse aeg

04.05.2024; väljavõte 01.10.2025)

• Tohlu kraavi taastamise vajalikkus

Tohlu kraav jääb kogu ulatuses Väikese väina hoiualale (EELIS kood KLO2000341), mis

kuulub Natura 2000 võrgustikku Väikese väina loodusalana ja Väinamere linnualana.

Tohlu kraavi ümbritsev piirkond jääb hoiuala ja loodusala kaitse eesmärgiks seatud

esmatähtsale elupaigatüübile rannaniidud (elupaigatüübi kood 1630*) ja II

14

kaitsekategooria taimeliigi emaputke (Angelica palustris) kasvualale (lähemalt ptk 3).

Ummistunud voolusäng takistab liigvee taandumist kraavi ümbritsevalt rannaniidult,

mistõttu on rannaniidu hooldus tehnikaga kohati raskendatud. Tohlu kraavi taastamine on

vajalik rannaniidu hooldustööde läbiviimiseks st Natura elupaigatüübi seisundi

taastamiseks, mistõttu peab olema tagatud alale pääs niitmistehnikaga (mahasõidud) ja

võimalus karjatamiseks (loomade vedu, jootmise võimalus jms). Ajalooline voolusäng on

vajalik taastada selliselt, et oleks tagatud soodsad tingimused ka kalastiku rändeks.

Uurimistöö üheks eesmärgiks on materjalide koondamine selleks, et ajaloolise Tohlu

kraavi voolusäng registrisse kanda ja sellega kraavi terviklikult vooluveekoguna

käsitleda. Materjalid Tohlu kraavi ajaloolise voolusängi registrisse kandmiseks1

esitatakse Keskkonnaagentuurile uurimistööde järgselt.

• Võimalik lahendus kraavi taastamiseks

Kraavi voolusängi taastamiseks ja selle toimimiseks on vajalik kraav puhastada st avada

voolusäng ajaloolistel kaartidel tuvastatavas (põhikaart 2004) asukohas. Kinnikasvanud

ja vett halvasti juhtivat osa on esialgsetel andmetel ligikaudu 550 m kuni tee nr 75

Tumala-Orissaare-Väikese väina tee L1 all asuva truubini. Sealt edasi asub seisuveekogu

looduslik järv (nimi teadmata; VEE2072630; muutmise aeg 11.10.2023).

Täpsem lahendus, töömahud ja väljakaeve (sette) paigaldamise võimalused selguvad

projekteerimise käigus.

• Juurdepääs objekti alale

Ligipääs Tohlu kraavini on võimalik Tumala - Orissaare - Väikese väina teelt nr 75.

Vahetult enne Tumala-Orissaare-Väikese väina tee nr 75 ja Risti-Virtsu-Kuivastu-

Kuressaare tee nr 10 ristumist on teelt nr 75 heas korras mahasõidukoht katastritunnusele

Jõe 55001:006:0190. Objektile ligipääsuks on ette nähtud kasutada antud

mahasõidukohta.

• Tehnovõrgud

1 KeA 13.02.2025 kiri nr 7-9/25/1684-2

15

Tohlu kraaviga ristub maa-alune sideehitis (vid 126393900; nähtuse id 332), mille

omanik on Telia Eesti AS. Sideehitise täpne asukoht määratakse koostöös ehitise

omanikuga ja kantakse eeluuringute plaanile.

• Täiendav teave

Tohlu taastatav kraaviosa läbib Orissaare savimaardla (maardla kood MRD0000409;

registrikaardi nr 441) 1 plokki, kus põhimaavaraks on savi (keraamiline savi) aktiivne

reservvaru keskmise paksusega 2,3 m (skeem 3). Maardla pindala on kokku 425 ha,

varud kogu alal on 9775 tuh m3. Ala on looduslik lageala, maardla piiritlemisel on

täpsusklass 5 m (MaRu x-gis 2.0 Maardlate rakendus).

Skeem 3. Orissaare savimaardla ala (MaRu x-gis 2.0 Maardlate rakendus;

väljavõte 01.10.2025)

16

2. UURIMISTÖÖD

Uurimistööd objektil viisid läbi AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi insenerid Henri

Daniel Ots ja Priit Alekand. Uurimistööde loetelu on toodud tabelis 2.

TABEL 2. Uurimistööde loetelu

Jrk.

nr

Uurimistöö

Töö nimetus Mõõt-

ühik Objekt Töö tegemise aeg Töö tegija

1

Kameraalsed tööd

Töö lähteandmete ja kaardimaterjaliga, andmete

koondamine, kitsenduste väljaselgitamine, analüüs.

töö 1

24.09;

29-30.09;

01.10 ja 06.-07.10.

2025

H.Lapp

2

Välitööd:

Tohlu kraavi sh ajaloolise voolusängi tehnilise

seisukorra uurimine, seisundi hindamine.

H.D. Ots

L.Petrutis

3 Välitööd:

Vajalike mõõdistustööde teostamine.

H.D. Ots

L.Petrutis

Välitööd:

Pinnase uurimine kogu voolusängi (registrisse

kantud ja ajaloolise) alal ja lähiümbruses.

H.D. Ots

Välitööd

Projekteeritava väljakaeve (sette) paigaldamise

võimaluste hindamine piirkonnas.

H.D. Ots

L.Petrutis

Välitööd:

Teealuse truubi seisundi hindamine, mõõdistus.

H.D. Ots

L.Petrutis

Kameraalsed tööd

Tohlu kraavil ja lähipiirkonnas asuvate kaitstavate

loodusobjektide kirjeldus ja õigusaktidest

tulenevad piirangud tööde projekteerimisel.

01.10 ja

06.- 07.10. 2025 H.Lapp

Uurimistööde käigus selgitati välja Tohlu kraavi registris arvel oleva osa tehniline

seisukord, uuriti kinnivajunud ajaloolise voolusängi pinnast ja tehti vajalikud

17

mõõdistused. Mõõdistuse läbiviimseks kasutati reaalaja GPS seadet Trimble Catalyst.

Mõõdeti veejuhtmete ristlõiked ja ajalooline voolusäng, mille tuvastamiseks kasutati

pinnaseuuringuid ja MaRu x-gis 2.0 kaardirakendusi. Hinnati ka tee nr 75 Tumala-

Orissaare-Väikese väina tee L1 aluse truubi ja Nimetu järvega ühenduses oleva kraaviosa

seisundit.

Koostati kraavi pikiprofiilid (vt joonised 1,2 ja 3).

Eeluuringus hinnati looduses selgelt toimiva registrisse kantud Tohlu kraaviosade ja

ajaloolise voolusängi seisukorda eraldi ja ka ühtse ajaloolise tervikuna. Vee liikumine

Nimetust järvest läbi Tumala-Orissaare-Väikese väina teealuse truubi kuni mereni siiski

toimib, seega selgitatakse välja vahepealse halvas seisus kraaviosa voolusäng ja selle

taastamise võimalused. Uurimistööde tegemisel mõõdeti sette mahud registris olevates

kraavilõikudes ja voolusängi kinnivajunud, kuid ajaloolistel kaartidel tuvastatavas osas.

Objektil tehtud fotosid kasutatakse projekti koostamisel tugimaterjalina. Fotod on

esitatud kmz. Formaadis, mis tähendab, et fotod on seotud asukohaga ning on võimalik

vaadata fotosid asukohapunktide (Placemark) põhiselt. KMZ formaadi avamiseks on

soovitatav kasutada vabavara tarkvara Google Earth Pro. Fotod on esitatud uurimistööde

aruande lisas 4.

2.1. Geoloogia ja mullastik

Geoloogia osas hinnatakse Tohlu kraavi uuritavas piirkonnas ala reljeefi kõrgusmudeli ja

MaRu x-gis 2.0 põhikaadi kõrgusinfo alusel, tuuakse MaRu x-gis 2.0 geoloogiliste

kaartide (1:50 000 ja 1:400 000) alusel välja pinnakatte settetüübid ja mullakaardi alusel

mullatüübid.

• Reljeef

Tohlu kraavi ala ja lähipiirkond on tasane. Kõrgus on 0,5 m kogu olemasoleva ja

ajaloolise ligikaudse voolusängi ulatuses alates merest kuni tee nr 75 Tumala – Orissaare

– Väikese väina teeni ja sealt edasi loodusliku järveni (nimi teadmata; VEE2072630).

Olulisi maapinna kaldeid kraavi suunas MaRu x-gis 2.0 põhikaardi kõrgusinfo alusel ei

ole.

18

• Pinnakate

Pinnakatte settetüüpideks on merest (registrisse kantud kraavilõigust) kuni kinnikasvanud

kraaviosani meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi ja sapropeel. Edasi,

ajaloolisel kinnikasvanud voolusängi alal on pinnakatte settetüüpideks jääjärvelised

setted: klibu, liiv, moll, saviliiv, liivsavi ja savi ja sealt kuni teeni ja truubist kuni nimetu

järveni on pinnakatte settetüübiks taas eelnimetatud meresetted2.

• Mullastik

Objektil läbiviidud pinnaseuuringutel sondeeriti maapinda 1,2 m pikkuse sondiga.

Pinnase lõimis tehti kindlaks vaatlemise käigus sõrmeproovi teel, millele lisaks kasutati

MaRu x-gis 2.0 kaardirakenduse mullastiku kaarti (skeem 4).

Skeem 4. Mullatüübid Tohlu kraavi piirkonnas (MaRu x-gis 2.0 Mullastiku kaart;

väljavõte 01.10.2025)

2 MaRu x-gis 2.0 geoloogiline baaskaart 1:50 000, pinnakate

19

Alal esinevad mere poolt lähemas minevikus või käesoleval ajal üle ujutatud tugevasti

liigniisked mullad, mis sisaldavad kergestilahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid).

Rannikumullad on noored mullad ja seetõttu on nad primitiivsed ja õhukese

huumushorisondiga (alla 10 cm).

Tohlu kraavi kogu voolusängi piirkonnas esinevad järgnevad sooldunud rannikumullad:

Sooldunud veealune muld (Arv), mis paikneb mererannas ja on pidevalt veega

üleujutatud. Kasvavad kõrged veetaimed valdavalt pilliroog ja kõrkjad.

Sooldunud gleimuld ja sooldunud veealune muld (ArG;Arv) osalus% 70:30 (lõimis l

30/s; huumushorisont 2-5 cm).

Sooldunud gleimuld (ArG; lõimis l30/s; huumushorisont 2-5 cm) on mereveega sageli üle

ujutatud. Pärast üleujutust sisaldab rohkesti kloriide, sulfaate ning teisi merevees

lahustuvaid sooli. Sooldunud rannikumuldadest kõige soolarikkam. Alal on iseloomulik

soolalembeline rohttaimestik, kus juhtival kohal on tuderluga3.

2.2 Topo-geodeetiline uuring

Topogeodeetiline uurimistöö tegemisel on aluseks majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele

esitatavad nõuded“.

Koostatud on plaan mis tagab vajalikud andmed Tohlu kraavi taastamistööde projekti

koostamiseks. Andmed kajastuvad joonisel 1.

2.3 Hüdroloogia

Hüdroloogiliste andmete andmete kogumiseks tuli selgitada välja esmaks uuritud kraavi

valgala suurus. Selleks hinnati pinnavee liikumist uuritaval alal ning määrati põhilised

valgalad. Analüüsiks kasutati Maa-ameti LIDAR (Aerolaserskaneerimise) 1m

eraldusvõimega kõrgusmudeli andmeid. Andmeid töödeldi arvutitarkvaradega SAGA

(System for Automated Geoscientific Analyses) gis ja Autocad Civil 3D. Analüüsi

tulemusel koostati joonised, mis on esitatud uurimistööde toimikus joonis 4 ja 5, seal

3Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Maa-amet, 2001

20

kajastuvad maapinna reljeefist tulenevad pinnavee voolujooned ja valglate suurused.

Saadud tulemuste põhjal selgus, et maapinna järgi toimub vete voolamine Kindalaiul

lõunast põhja suunas. Kuna Tumala - Orissaare - Väikese väina tee on lõiganud läbi

loodusliku valgla siis on Tohlu kraavi valgla suudmes väga väike, 0,314 km² (vt. joonis 4

ja 5). Truubil T/1 puudub üldse valgla. Seega puudub vajadus truubi dimensioneerimise

jaoks hüdroloogiliste arvutuste tegemiseks. Truup T/1 toimib ainult Väikese väina

veetaseme muutumisel.

Samuti ei toimi Tohlu kraav ja truup ka merevee hoovuste puhul, mille liikumiskiirus

jääb alla 5cm/s.4

Skeem 5. Hoovuste kiirus Väikese väina piirkonnas (Hoovuste mudelprognoos; väljavõte

03.02.26)

Väikese väina veetasemete hindamiseks sai kasutatud Keskkonnaagentuur/ILM,

ilmateenistuse ajalooliseid seireandmeid, Heltermaa, Virtsu ja Roomassaare

4 Keskkonnaagentuur/ILM, www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/hoovused/#layers/current

21

seirejaamades. Mis asuvad järgnevalt: Heltermaa Väikese väinatammist põhjapool, Virtsu

väinatammi kohal ja Roomassaare väinatammist lõuna pool.

Skeem 6. Merevee tase (m ABS) Heltermaa, Virtsu ja Roomassaare vaatlusjaamades 14

aasta jooksul (2010-2024)

Skeemilt 6 on näha, et veetasemed jaamades on erinevad. Sellest võib eeldada, et Tohlu

kraavis võiks tekkida vee liikumine. Paremini on see jälgitav skeemilt 7.

22

Skeem 7. Merevee tase (m ABS) Heltermaa, Virtsu ja Roomassaare vaatlusjaamades 1

aasta jooksul (2024)

Skeemilt on näha, et Heltermaa ja Roomassaare veepindade vahe võib olla ka üle 10 cm

ja see annabki lootuse vee liikumiseks Tohlu kraavis. (17.03.2024 Heltermaa 0,01m –

Roomassaare 0,12m).

2.4 Truup

75 Tumala – Orissaare – Väikese väina tee alla oleva truubi seisund: Läbilaskevõime,

kõrgus, sobivus kalade liikumiseks puhastatud voolusängi tingimustes lõunasse jäävasse

mereossa.

Antud truup on rajatud languga põhja suunas ja pinnavee liikumise joonisel (joonis 4 ja

5) on näha, et õigesti on rajatud, sest vete voolamine toimubki selles suunas. Kuna truubil

puudub valgla, siis ei toimi see klassikalise truubina nagu suurtel kraavidele rajatud

truubid. Antud truup töötab surveta voolurežiimil, seetõttu ei ole vaja sellel arvestada

maksimaalse läbilaske võimega vooluhulkadega. Tingitud eelnevas peatükis kirjeldatud

merevee tasemete vahest. Heltermaa ja Roomassaare veepindade vahe on marginaalne

(10cm) ja sisuliselt olematu truubi sisse- ja väljavoolul. Seega ei teki truubis ka suurt

voolukiirust ja truubi täide sõltub ainult merevee tasemest. Skeemile 6 on kantud truubi

põhja ja lae joon, sellelt näha, et neljal aastal neljateistkümnest aastast on esinenud

olukorda kus truup on täiesti vee all ja kolmel aastal on olnud olukorda kus truubis pole

üldse vett. Juhul kui truup on täiesti vee all toimib see ikka ja voolukiirus on ikka väike

ning kalad saaksid rahulikult liikuda. Et hinnata kui suurt vooluhulka saab truupi läbida

on alljärgnev skeem 8.

23

Skeem 8. Truubi dimensioneerimise abigraafikud.5

Nagu skeemilt näha võib truupi survevabalt läbida vooluhulk 0,9…1,0 m³/s. Aga

etteöeldult sellist vooluhulga tekkimise võimalust Tohlu kraavis ei ole.

Kalade liikumist antud truup ei takista, kui merevee tase ei lange alla -0,70 m(abs), siis

on truubis lõunapoolses otsas vett 20cm. Küsimus on ainult selles, et kuidas kalad

sellesse tee leiavad. Lõuna poolt tulles peavad kalad läbima ka 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-

Kuressaare tee all oleva truubi (skeem 9). Selle truubi parameetrid on järgnevad ø

1500mm ja L= 23,3 m, mis on üle kahe korra pikem kui Tohlu kraavil asuv truup.

5 Maaparanduse käsiraamat. Nomogrammid ja kartogrammid. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960.

24

Skeem 9. Võimalikud kalade rändetakistused (MaRu x-gis 2.0; põhikaart 2025)

2.5 Tohlu kraavi iseloomustus

TTJA hoonestuslubade registri alusel on Tohlu kraavi (VEE1700015) voolusängi (laius

4-6 m) osas tehtud muudatus 19.11.2024. Põhikaardil on kraav märgitud vooluveekoguna

merest ligikaudu 348 m pikkuselt ja teealusest truubist kuni loodusliku järveni (nimi

teadmata; pindala 8,1 ha, ei ole avalikult kasutatav; EELIS kood VEE2072630; esmane

registrikanne 06.10.2023) (skeem 10). MaRu x-gis 2.0 ajalooliste kaartide 1994-2020

põhikaardi (2004) alusel on Tohlu kraavi voolusäng olemas ja selgelt tuvastatav (skeem

11).

25

Skeem 10. Registris olev Tohlu kraav Skeem 11. Tohlu kraavi voolusäng;

(MaRu x-gis 2.0; põhikaart 2025) (MaRu x-gis 2.0 ajalooline kaart 1994-2020)

Vahepealne ajalooline kraaviosa, mis 2004 aasta põhikaardil on selgelt nähtav, on aja

jooksul kinni vajunud, taimestunud ja niidu pikaajalise hooldamatuse tõttu kui ka

hilisemalt hooldustöödel kasutatava tehnika poolt kinni sõidetud, kuid hübriidkaardil

(2025) jätkuvalt ligikaudu tuvastatav. Alale jääv kinnikasvanud ja taimestunud (valdavalt

roog jms) kraaviosa jääb Orissaare savimaardlale, kus lasundi paksuseks on 2,3 m.

Uuringute üheks väljundiks on Tohlu kraavi ajaloolise voolusängi kui tervikliku

vooluveekogu ennistamine registrisse (Eesti Looduse Infosüsteemi) 2004 aasta

põhikaardil ja 2005 aasta ortofotol nähtavat voolusängi arvestavalt.

26

3.KESKKONNNAKAITSE

Tohlu kraavi ajaloolise voolusängi taastamise eesmärgiks looduskaitselisest aspektist on

avada kaladele rändetee mere ja loodusliku järve vahel.

Tohlu kraav (EELIS kood VEE1700015) ei ole avalik ega avalikult kasutatav. Valgala

suuruseks on alla 10 km2 (täpne suurus teadmata), suubub Väikese väina (VEE3328010)

põhjaossa. Tegemist on kraaviga, mis on maakerke või Väikese väina tammi ehitamisel

tekkinud protsesside tagajärjel osaliselt kinni vajunud, kuid mille veejoon on tuvastatav

2014 aasta põhikaardil6.

Käesoleva projekti osaks (esitatud Lisana) on töö “Keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tohlu voolusängi taastamise projekt” (AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, töö nr

251534.1), mistõttu projekti tegevuste esialgse mõju hinnangut kaitstavatele

loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Väikese väina loodusalale ja

Väinamere linnualal siinjuures ei analüüsita.

3.1 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

Tohlu kraavi voolusäng läbib Väikese väina hoiuala7 (EELIS kood KLO2000341) mis

on kaitse alla võetud ja kaitse-eesmärgid loetletud Vabariigi Valitsuse 27.07.2006

määruses nr 1768. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja

kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,

samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa

seisundi9.

Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatest loodusväärtustest jäävad Tohlu kraavi

piirkonda10 nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüp rannaniit

(1630*), mida Tohlu kraav läbib ja II lisas märgitud, looduskaitseseaduse alusel II

6 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, keskkonnaagentuur) vaadatud 30.03.2026 7 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 (redakts jõust 10.06.2023) määrus nr 176 “Hoiualade kaitse alla võtmine

Saare maakonnas” 8 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi kood vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on

tähistatud esmatähtsad elupaigad. 9 LKS § 32 lg 2 10 EELIS andmed, vaadatud 09.04.2026

27

kaitsekategoorisse kuuluva taimeliigi emaputke (Angelica palustris) kasvukoht (EELIS

kood KLO9310536). Ligikaudu 340 m kaugusele Tohlu kraavist jääb III

kaitsekategooriasse kuuluva hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea; KLO9312811)

kasvukoht, mis jääb kraavist piisavasse kaugusesse ning mida tööd kraavi taastamisel ei mõjuta. Harilik

käoraamat ei ole Väikese väina loodusala kaitse-eesmärgiks.

Linnuliikidest on jäävad Tohlu kraavi piirkonda hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate mustsaba-vigle,

suurkoovitaja ja punajalg tilderi ja hänilase elupaik. Lähipiirkonda jäävad väikeluige, roo-loorkulli ja

rooruik´i elupaigad (vt tabel 1) Väinamere linnuala kes kaitse-eesmärgiks ei ole esitatud loetelust

hänilane ja rooruik.

Tohlu kraavi piirkonnas kattub Väikese väina hoiuala Natura 2000 võrgustikku kuuluvate

Väikese väina loodusala ja Väinamere linnualaga.

Natura 2000 alade võrgustik koosneb Eestis linnualadest ja loodusaladest, millest Eesti

riik on Euroopa Komisjoni teavitanud ning millel on Euroopa Komisjoni seisukohast

üleeuroopaline tähtsus11. Kavandatav tegevus ei tohi mõjutada ebasoodsalt projektalale

või selle lähedusse jääva Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki

(analüüs esitatud projektile lisatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangus).

Väikese väina loodusala12 (RAH0000596; EE0040486) kaitse-eesmärgiks on Nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku

kaitse kohta I nimetatud elupaigatüübid ja II lisas nimetatud liikide elupaigad.

Tohlu kraavi piirkonda jääb Väikese väina loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest

elupaigatüüpidest (vt täielik loend VV 27.07.2006 määruses nr 176) elupaigatüüp

rannaniidud (*1630) ningliikidest, mille isendite elupaiku ja kasvukohti kaitstakse jääb

alale emaputke (Angelica palustris) kasvukoht.

Rannaniitu hooldatakse kasutades nii karjatamist kui ka niitmist. Hooldus on vajalik

elupaigatüübi soodsa seisundi taastamiseks ja säilitamiseks.. EELIS andmetel (vaadatud

02.04.2026) on enamus alast hoolduses. Kaitstava liigi emaputke kasvukoht hõlmab kogu

kraavi ümbritsevat ala. EELIS andmetel on viimane kinnitatud vaatlus sellel alal läbi

viidud 07.07.2023. Taime kogu kasvukohas tuvastati 40 isendit.

11 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 69 12 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 (redakts jõustus 17.01.2025) korraldusega nr 615-k “Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”.

28

Väinamere linnuala (RAH0000133; EE0040001) on moodustatud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud

linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Väinamere linnuala

kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest13 jäävad taastatava Tohlu kraavi piirkonda mustsaba-

vigle (Limosa limosa) ja suurkoovitaja (Numenius arquata). Väikese väina piirkonda

veealale jääb II kaitsekategooriasse kuuluva väikeluige (Cygnus columbianus bewickii;

KLO9121531) elupaik..

Tohlu kraavi lähipiirkonda Nimetud järve (VEE2072630) lähedusse jäävad III

kaitsekategooriasse kuuluva roo-loorkulli (Circus aeruginosus; KLO9133314) elupaik.

Tabel 1. Ülevaade rannaniidul, Tohlu kraavi piirkonnas registreeritud linnuliikidest

Liik EELIS kood Kaitsekategooria Pesitsusperiood14

mustsaba-vigle

(Limosa limosa)

KLO9117934 II aprilli III dekaad kuni

juuni III dekaad (k.a)

suurkoovitaja

(Numenius arquata)

KLO9124131 III aprilli III dekaad kuni

juuni II dekaad

punajalg tilder

(Tringa tetanus)

KLO9117933 III mai I dekaad kuni

juuli II dekaad

hänilane

(Motacilla flava);

KLO9124130 III mai I dekaad kuni

juuni II dekaad

Roo-loorkull

(Circus

aeruginosus)

KLO9133314 III mai I dekaad kuni

augusti I dekaad

13 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 (redakts jõustus 17.01.2025) korraldusega nr 615-k “Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” p 1 ala 66

14 Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, 2018

29

Väikeluik (Cygnus

columbianus

bewickii)

KLO9121531 II Läbirändel, Eestis ei

pesitse

Rooruik

(Rallus aquaticus)

KLO9133313 III aprilli I dekaad kuni

juuli III dekaad

Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ning rände ajal, samuti pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine on looduskaitseseadusest tulenevalt Eestis

keelatud15 . Eeltoodud tabelis 1 on toodud linnuala ja hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate

lindude pesitsusperioodid, mil tööde tegemine ei ole lubatud.

Eestis pesitsevate lindude aktiivseks pesitsusperioodiks loetakse 15.03.- 31.07.

• Kaitstavad loodusobjektid projekteeritava kraavi lähipiirkonnas

Ligikaudu 500 m kaugusele teetruubist jääb Põripõllu merikotka püsielupaik

(KLO3002194), ja ligikaudu 1,2 km kaugusele teest (teetruubist) Põripõllu merikotka

püsielupaik (KLO3001448).

Merikotkas kuulub kaitstavate liikide I kaitsekategooriasse, mille püsielupaiga

moodustab käesoleval juhul pesapuud ümbritsev ala 200 m raadiuses16, mida ümbritseb

liigi leiukoht (KLO9126253). Inimestel on keelatud viibida merikotka püsielupaikades

pesitsusperioodil 15.02-31.0717. Soovitatav ei ole sel perioodil kavandada ka

harjumuspäratut müra tekitavaid tegevusi, mis võiksid liigi pesitsuse nurjata.

Käesoleval juhul jäävad püsielupaigad tiheda liiklusega 21155 Audla-Saareküla-

Tornimäe-Väikese väina tee ja 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee vahetusse

lähedusse ning ei ole eeldatav, et Tohlu kraavi taastamine igapäevasest müratasemest

olulisemat häiringut põhjustab.

15 LKS § 55 lg 6 ja lg 61

16 LKS § 46 lg 1; § 50 lg 2 p 2

17 LKS § 50 lg 5

30

• Üleujutused ja veekogu kaitsevööndid Tohlu kraavi piirkonnas

Tohlu kraavi ajalooline voolusäng jääb korduva üleujutusega alale, kus üleujutuse

absoluutkõrguseks on 1.15 m18. Üleujutusala rannikul (P=10%) Orisaare piirkonnas (ala

kood 2023079), kuhu jääb ka Põripõllu küla, on 1235,30 ha. MaRu x-gis 2.0

Üleujutusalade prognoositav ulatus näitab tõenäosust veetaseme tõusuks maksimaalsele

tasemele kord kümne aasta jooksul (vt skeem 12).

Üleujutuspiirkondade ja esinemissageduse tõenäosuse kohta on Keskkonnaagentuur

koostanud lõpparuande19, mille alusel moodustati piirkonna üleujutusala kaardikiht

vastavalt eelnevalt arvutatud veetaseme kõrgusele iga tõenäosusstsenaariumi kohta. Iga

piirkonna kohta arvutati 1000-aasta, 100-aasta, 50-aasta ja 10-aasta ületustõenäosuse

veetasemed. Veetasemete tõenäosusarvutuste tegemisel kasutati Keskkonnaagentuuri

rannikujaamade veetasemete aegridasid, arvestati rannikupiirkonna geomorfoloogia ning

meteoroloogiliste parameetritega (Keskkonnaagentuur, 2023). Lõpparuande Lisa 1 alusel

on Orisaaare riskipiirkonnas (ala 79) aasta kõrgeima veetaseme (m/AS)

tõenäosusprotsent 0,1% - 2,52; 1% - 1,68; 2% -1,49 ja 10% - 1,15 m20. Üleujutusalade

kaardikihtide koostamisel kasutati arvutatud tõenäosusi ning MaRu kaardirakenduse

kõrgusmudelit 2022-2023 seisuga.

18 MaRu x-gis 2.0 üleujutusalade kaardirakendus (vaadatud 29.09.2025) 19 Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine. Lõpparuanne. Keskkonnaagentuur,

2023. 20 maksimaalne tõenäoline veetase 10; 50; 100 ja 1000 aasta lõikes - vastavad tõenäosusprotsendid 10%; 2%; 1% ja

0,1% (Lõpparuanne, Keskkonnaagentuur, 2023)

31

Skeem 12. Üleujutusala prognoositav ulatus Tohlu kraavi ümbritseval alal

(MaRu x-gis 2.0 üleujutusalade kaardirakendus; väljavõte 29.09.2025)

• Mere kaitsevööndid

Veekogudega sh meri, kaitsevööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete

seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir21.

Korduva üleujutusega veekogude ranna (merel) piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja

ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast, millele lisatakse veekaitsevööndi (20

m), ehituskeeluvööndi (200 m) ja piiranguvööndi (200 m) laiused22. Tohlu kraav jääb

perioodiliselt üleujutatavale alale.

21 LKS § 35 lg 2

22 LKS § 35 lg 4; § 37 lg lg 1 p 1; § 38 lg lg 1 p 1; VeeS § 118 lg 2 p 1

32

4. PROJEKLAHENDUS

Projektlahendus sisaldab:

• Tohlu kraavi ristumine sidekaabliga

• Tohlu kraavi põhjapoolse osa uuendustöid, 373,7 m lõigul.

• Tohlu kraavi lõunapoolse osa taastamistöid, 550,7 m lõigul.

• Koolmekoha rajamist 75 Tumala-Orissaare-Väikese väina tee L1 poolse

kraavilõigule.

TABEL 3. Ehitustööde koondmahud

Jrk. nr Ehitustöö kirjeldus Mõõtühik Tohlu EH1 Kokku

A B C D F

I. Ettevalmistustööde koondmahud

1 Koolmekoha ja kraavi mahamärkimine tk 1 1,0

II. Sidekaabli ümbertõstmine

1 Sidekaabli mahamärkimine tk 1 1,0

2 Sidekaabli ja kaabli uue asukoha lahti kaevamine käsitsi m3 71,28 71,3

3 Veetõrje h 48 48

4 Liivaluse 16cm ehitamine koos tihendamisega m3 5,8 5,8

5 Kaablile kaitsetoru paigaldamine m 58 58

6 Kaabli paigaldamine uude kaevikusse m 58 58

7 Katteliiva paigaldamine m3 5,8 5,8

8 Kaeviku tagasitäide m3 59,68 59,7

9 Siderajatise tühispostide paigaldamine tk 2 2

III. Mullatööd

1 Tohlu kraavi kaevetööd alusmattidel 1000m3 4,122 4,122

2 Ehituskaeviku kaevaminekoolmekoha rajamiseks 1000m3 0,075 0,075

3 Väljakaevatud materjali edasitõstmine 2 korda 1000m3 0,618 0,618

IV. Kattekonstruktsiooni rajamine

1 Geotekstiili NGS4, laiusega 5,0m, paigaldamine 1000m2 0,200 0,200

2 Geovõrgu 40x40kN, laiusega 4,5m paigaldamine 1000m2 0,168 0,168

3 Geokärje (HDPE), h=20cm, laiusega 4,5m paigaldamine 1000m2 0,200 0,200

4

Killustikust fr 32/64 mm katte ehitamine geokärje sisse, H=20 cm

koos tihendamisega. Sh killustik fr 32/64 mm, geomeetriline maht,

koos hanke, pealelaadimise ja veoga

m3 32,60 32,60

5

Killustikust fr 4/8 mm katte ehitamine H=6 cm kiilumismeetodil.

Sh killustik fr 4/8 mm, geomeetriline maht, koos hanke,

pealelaadimise ja veoga

m3 16,30 16,30

6 Veetõrje h 48 48

7 Heaorratööd tk 1 1

33

TABEL 4. Vajalike ehitusmaterjalide ja -toodete andmed

Jrk nr Ehitusmaterjali või -toote nimetus Mõõtühik Kogus

A B C D

TohluI EH1

1 Killustik fr 4/8 mm m3 16,3

2 Killustik fr 32/64 mm m3 32,6

3 Liiv m3 11,6

4 Poolitatav PVC kaablikaitsetoru ∅ 102mm m 58,0

5 Siderajatise tähispost tk 2,0

6 Geotekstiil NGS4, L=5,0m m² 200,0

7 Geovõrk, 40x40kN, L=4,5m m² 168,0

8 Geokärg (HDPE) h=0,2m, L=4,5m m² 168,0

4.1 Tohlu kraavi ristumine sidekaabliga

Tohlu kraavi ristumisel sidekaabliga jääb sidekaabel kraavi kaevetöödele ette. Kraavi

põhi on projekteeritud kõrgusele -0,60m, aga kaabel on kõrgusel vahemikus

-0,31 … -0,36 m. Seetõttu on planeeritud kaabli langetamine sügavamale, kõrgusele

-1,39m. Kaablit jätkata ei tohi. Ja seetõttu tuleb kaabel ca 58m ulatuses lahti kaevata ja

lükata sirgemaks, saades selle tulemusel nn pikkust juurde. 57,58 m lõigul on kaabli

pikkus 57,69 m seega jääb kaabli pikkusest üle 0,10m. Sellest piisab kaabli sirgestamisel

horisontaalselt, et lasta kaabel kaarjalt sügavamale. Kaabli alla lastes on kaare pikkus 0,5

m pikem. Kaabli sirgestamise lõik kajastub joonisel 7.

Kõik kaabliga seonduvad kaevetööd tuleb teha käsitsi. Peale lahtikaevamist

paigaldatakse kaablile poolitatav PVC kaablikaitse toru ja lükatakse uude kaevikusse

kuhu on eelnevalt rajatud tihendatud 15cm paksune liivalus. Seejärel kaetakse kaablitoru

liivaga min 15cm paksuse liivakihiga ning täidetakse ehituskaevik. Tagasitäide on

lubatud teha ekskavaatoriga. Peale kraavi kaevamist paigaldatakse kaabli tähispostid.

4.2 Tohlu kraavi taastamistööd

Tohlu kraavi lõunapoolse osa taastamistöid, 550,7 m lõigul, töö sisaldab sette

väljakaevamist ja kraavi nõlvade laugemaks kaevamist. Kraavi nõlvus on projekteeritud

1:3, mille tulemusel muutub kraavi ületamine kariloomadele ohutumaks. Praegusel hetkel

34

on kohati kraavi nõlvad väga järsud vahemikus 1:4 … 1:0,13. Laugema nõlvadega on

väina poolses 65 m lõigus.

Ülejäänud osas on kraavi nõlvsus vahemikus 1:6 … 1: 0,5.

Võrdluseks nõlvsus 1:0,13 = 98° nurka kraavipõhja ja nõlva vahel.

Väljakaevatud materjal on ettenähtud paigaldada kraavi kaldale laialiplaneeritud 10m

laiusele alale, mõlemale kaldale. Kaeve keskmine maht on 5,98 m³/jm kohta. Sellel lõigul

tuleb kaevematerjali ümber tõsta kraavi taastatavale alale. Selliselt, et kraavi kaldale

jääks maksimaalselt 3,8 m³/jm. Täidetud ja tasandatud pind peab jääma väikese kaldega

kraavist väljapoole.

Kraavi parameetrid on, b=3,0m, B 7 … 17m, h= 1,0 …1,5 m, n 1:3.

35

4.3 Tohlu kraavi uuendustööd

Uuendustöid tehakse 373,7 m lõigul, töö sisaldab sette väljakaevamist ja kraavi nõlvade

laugemaks kaevamist. Kraavi nõlvus on projekteeritud 1:3, mille tulemusel muutub

kraavi ületamine kariloomadele ohutumaks. Praegusel hetkel on kohati kraavi nõlvad

väga järsud vahemikus 1:4 … 1:0,13. Laugema nõlvadega on väina poolses 65 m lõigus.

Ülejäänud osas on kraavi nõlvsus vahemikus 1:1,5 … 1: 0,13.

Võrdluseks nõlvsus 1:0,5 = 115° nurka kraavipõhja ja nõlva vahel.

Väljakaevatud materjal on ettenähtud paigaldada kraavi kaldale laialiplaneeritud 10m

laiusele alale, mõlemale kaldale. Kaeve keskmine maht on 2,42 m³/jm kohta. Sellel lõigul

tuleb kaevematerjali ümber tõsta kraavi taastatavale alale. Selliselt, et kraavi kaldale

jääks maksimaalselt 3,8 m³/jm. Täidetud ja tasandatud pind peab jääma väikese kaldega

kraavist väljapoole.

Kraavi parameetrid on, b=1,0 m, B 7 m, h= 1,1 m, n 1:3.

Kraavi läbib Telia kaabel, kaabli kaitsetsoonis tuleb kaevetööd teha käsitsi. Enne

ehitusega alustamist tuleb kaabli omanikku teavitada.

4.4 Koolmekoht

Tohlu kraavile on ettenähtud ülepääs koolmekoha (vt. joonis 1/1 ja joonis 6) näol.

Ületuskoht on projekteeritud kariloomade luha hooldustööde masinatele jaoks.

Projekteeritud koolmekoht pealtlaiusega on 3,2 m ning 36,6 m pikkune. Ehitustööde ajal

tuleb teha veetõrjet ja vajadusel võib paigaldada veetõkketammid (täispumbatavad

tammid, või ehituskaevikust võetud pinnasest tehtavad) ning ehitustööde ajal pumbatakse

vesi üle. Konstruktsiooni valib ehitaja kooskõlastatult Keskkonnaametiga.

Koolmekoha põhi ühtib taastatava kraavi põhjaga ja nn teeosa tõuseb nõlvusega 1:10,

kuni ühtib ümbritseva maapinnaga.

Koolmekoht oleks mõistlik rajada enne Tohlu kraavi taastamistööd.

36

Koolmekoha katend ülevalt alla on järgmine:

• Killustikust fr 4/8 mm kattekiht H=10 cm kiilumismeetodil, geokärje h=20cm

sees

• Killustikust fr 32/64 mm kandevkiht H=20 cm, , geokärje h=20cm sees

• Geokärg (HDPE) h=0,2m, L=4,5m, piki katendit ehk risti jõe teljega

• Geovõrk 40/40 kN, L=4,5m, piki katendit ehk risti jõe teljega

• Geotekstiil NGS 4, L=5,0m, piki katendit ehk risti jõe teljega

Geokärg jätkata vastavalt tootja poolt ettenähtud meetodil, ankurdusvarrastega.

Geovõrk ja -tekstiil paigaldada ühes tükis ilma jätkamata.

4.5 Tööd transpordimaal

Ligipääs Tohlu kraavini on võimalik Tumala - Orissaare - Väikese väina teelt nr 75.

Vahetult enne Tumala-Orissaare-Väikese väina tee nr 75 ja Risti-Virtsu-Kuivastu-

Kuressaare tee nr 10 ristumist on teelt nr 75 heas korras mahasõidukoht katastritunnusele

Jõe 55001:006:0190. Objektile ligipääsuks on ette nähtud kasutada antud

mahasõidukohta.

Ühtlasi on projektiga kavandatud Tohlu kraavi taastamine riigitee nr 75 kaitsevööndis.

Kraavist väljakaevatud pinnas on ette nähtud laiali ajada kraavi ümber ühtlase kihina.

Kaevepinnast mitte tõsta riigitee mulde nõlvadele, ega kahjustada riigitee mullet ühelgi

teisel viisil. Töödega tuleb tagada riigitee aluse truubi toiminime.

Tööde teostamisel tuleb tagada, et ehitus- ja transporditegevus ei kahjustaks riigiteid nr

75 Tumala–Orissaare–Väikese väina tee ja nr 10 Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare tee

ega nende rajatisi. Ehitustöödega seotud sõidukid peavad enne riigiteele väljasõitu olema

puhastatud selliselt, et vältida muda, pinnase, kivide või muu materjali sattumist

sõiduteele. Juhul kui riigitee või selle juurde kuuluvad rajatised tööde käigus määrduvad

või kahjustuvad, on töövõtja kohustatud viivitamatult taastama tee endise seisukorra ning

kandma kõik sellega seotud kulud. Tööde teostamisel tuleb tagada liiklusohutus ning

vältida tegevusi, mis võivad halvendada riigitee seisundit või takistada liiklemist.

37

TABEL 5. Koolmekoha ehitustööde mahud ja kalkulatiivne maksumus

Jrk. nr Ehitustöö kirjeldus Mõõtühik Tohlu EH1 Kokku

Ühiku

maksumus

(€)

Hinde

alus Tohlu EH1 Kõik kokku

A B C D F G H I J

I. Ettevalmistustööde koondmahud

1 Koolmekoha ja kraavi mahamärkimine tk 1 1,0 150,00 kalk 150,00 150,00

II. Sidekaabli ümbertõstmine

1 Sidekaabli mahamärkimine tk 1 1,0 150,00 kalk 150,00 150,00

2 Sidekaabli ja kaabli uue asukoha lahti kaevamine käsitsi m3 98,4 98,4 85,30 kalk 8 396,44 8 396,44

3 Veetõrje h 48 48 19,18 T-238 920,72 920,72

4 Liivaluse 15cm ehitamine koos tihendamisega m3 5,8 5,8 72,00 kalkl 417,60 417,60

5 Kaablile kaitsetoru paigaldamine m 58 58 20,66 kalk 1 198,51 1 198,51

6 Kaabli paigaldamine uude kaevikusse m 58 58 6,40 kalk 371,20 371,20

7 Katteliiva paigaldamine m3 5,8 5,8 72,00 kalkl 417,60 417,60

8 Kaeviku tagasitäide m3 86,8 86,8 17,55 T-875 1 198,51 1 198,51

9 Siderajatise tühispostide paigaldamine tk 2 2 22,00 kalk 44,00 44,00

III. Mullatööd

1 Tohlu kraavi kaevetööd alusmattidel 1000m3 4,122 4,122 6750,00 kalk 27 823,50 27 823,50

2 Ehituskaeviku kaevaminekoolmekoha rajamiseks 1000m3 0,075 0,075 4500,00 kalk 337,50 337,50

3 Väljakaevatud materjali edasitõstmine 2 korda 1000m3 0,618 0,618 4000,00 kalk 2 473,20 2 473,20

IV. Kattekonstruktsiooni rajamine

1 Geotekstiili NGS4, laiusega 5,0m, paigaldamine 1000m2 0,200 0,200 1420,00 kalk 284,00 284,00

2 Geovõrgu 40x40kN, laiusega 4,5m paigaldamine 1000m2 0,168 0,168 9797,34 kalk 1 645,95 1 645,95

3 Geokärje (HDPE), h=20cm, laiusega 4,5m paigaldamine 1000m2 0,200 0,200 8000,00 kalk 1 600,00 1 600,00

4

Killustikust fr 32/64 mm katte ehitamine geokärje sisse, H=20 cm

koos tihendamisega. Sh killustik fr 32/64 mm, geomeetriline maht,

koos hanke, pealelaadimise ja veoga

m3 32,60 32,60 9,80 T-907

T-957 319,39 319,39

5

Killustikust fr 4/8 mm katte ehitamine H=6 cm kiilumismeetodil.

Sh killustik fr 4/8 mm, geomeetriline maht, koos hanke,

pealelaadimise ja veoga

m3 16,30 16,30 9,80 T-907

T-957 159,70 159,70

6 Veetõrje h 48 48 19,18 T-238 920,72 920,72

7 Heaorratööd tk 1 1 1250,00 kalk 1 250,00 1 250,00

Osamaksumused kokku: 50 078,54 50 078,54

Käibemaks 24%: 12 018,85 12 018,85

Kogumaksumus: 62 097,39 62 097,39

38

5. SOOVITATAV TEHNIKA JA EDASPIDINE HOOLDUS

Valdavalt katab Tohlu kraavi voolusängi tihe roostik, esineb õõtsikut. Kraavi taastamisel

paigaldatakse väljavõetav sete ja pinnas hajutatult kraavi kaldale ja tasandatakse kuni 10

m ulatuses kraavi servast (KeA soovitus). Kraavi kaldad on projekteeritud nõlvusega 1:3,

seega suhteliselt laugjad, mis võimaldab maahooldusel kasutatavatel kariloomadel

vajadusel kraavi ületada samas loob elupaigavõimaluse vee-elustikule.

Voolusängi taastamiseks, uuendamiseks ja edaspidiseks hooldamiseks on soovitatav

kasutada tehnikat, mis teeks tööd lokaalselt mööda taastatava/uuendatava kraavi

projekteeritud joont jäädes maksimaalselt pinnase teisaldusala piiridesse st max kuni 10

m kauguseni kraavi projekteeritud servast. Peale töö lõpetamist tuleb pinnase

teisaldusala tasandada vältides suuremaid ebatasasusi (künkaid).

Tavapäraselt valib tööde tegemiseks sobiva tehnika tööde teostaja, kuid Keskkonnaameti

soovil (Keskkonnaameti 23.03.2026 kiri nr 7-9/26/4162-2) lisab projekteerija mõned

soovitused/ettepanekud:

Tööd rannaniidul tuleb teha madalvee perioodil ja soovitatavalt kraavi perimeetrit

kasutades st “piltlikult” veepinnalt, projekteeritud kraavi parameetreid arvestades.

Tohlu kraav jääb perioodiliselt üleujutatavale alale, mis on tõenäoliselt veega kaetud ka

tormide ja laussadude perioodil. Seega on eeldatav, et ka setet koguneb alale ja kraavi

tuleb hooldada st settest puhastada tavapärasest tihedamini.

Projekteerija soovitab hooldada kraavi peale taastamist vastavalt vajadusele. Soovitatav

on hooldustööde läbiviimiseks, kasutada vee pinnal ja ka õõtsikutel hästi liikuvat masinat

Truxorit või (kahele poole) kraavi kaldajoonele toetuvat koppa/ekskavaatorit, mis

vähendab väljapoole kraavi parameetreid jääval alal pinnase olulist kahjustamist (vt Foto

1). Projekteerija annab tehnika kasutuseks soovituse parima teadmise alusel, kuid ei saa

kohustada töövõtjat just sellist tehnikat kasutama.

Hooldussoovitus ei ole kohustus ja hoolduse läbiviimise vajadus oleneb siiski sette

hulgast ja kraavi läbilaskevõimest. Hoolduse käigus eemaldatud sete on soovitatav

tasandada alale, mida kasutati väljatõstetud pinnase paigaldamiseks kraavi taastamisel.

39

Tehnika osas on soovitatav (kuid mitte kohustuslik) kasutada Truxorit, mis liigub vee

pinnal.

Foto 1. Truxori üks võimalik kasutus. (Foto internetist)

Tööde läbiviimisel tuleb arvestada järgnevaid tehnoloogilisi ja keskkonnakaitselisi

meetmeid:

• ehitustööde käigus tuleb vältida vee reostamist ja veekogu risustamist;

• projekteeritud tööd tuleb soovitatavalt teha madalvee perioodil;

• nõlvajalami kaevamine tuleb peatada juhul, kui on selged ilmingud nõlva

deformatsiooniks (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne);

• paigaldatavad materjalid (koolmekoht) ei tohi olla reostunud ega sisaldada

aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti;

• kasutatav ehitusmaterjal peab vastama Eestis kehtivatele standarditele;

• materjalide paigaldamisel tuleb lähtuda looduslähedase vesiehituse

põhimõtetest;

• tööks kasutatava tehnika hooldust või tankimist tuleb teha väljapool

rannaniidu ala;

40

• tehniliselt mittekorras masinate kasutamine töös (õlileke vms) on keelatud, st

tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse;

• lindude tahtlik häirimine ja pesade hävitamine pesitsusperioodil on keelatud.

Eestis pesitsevate lindude aktiivne pesitsus toimub ajavahemikul 15.03-31.07;

• kraavist väljavõetud pinnas ja sete tuleb paigutada kraavi kaldale kuni 10 m

ulatuses ja tasandada selliselt, et oleks välistatud toitainerikka vee ja

mineraalse sette tagasivalgumine kraavi;

• tööd tuleb katkestada valingvihmade korral sest veetase võib lühikese aja

jooksul oluliselt tõusta;

• tööde tegemisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid;

• töökohas peab olema varustus võimaliku reostuse esmaseks likvideerimiseks;

• tulekahju või keskkonnareostuse tekkimisel tuleb teavitada Päästeteenistust

(tel 112) ja asuda õnnetust suurema kahju vältimiseks koheselt likvideerima

objektil olemasolevate esmaste tõrjevahenditega.

41

6. KASUTATUD MATERJALID

•Looduskaitseseadus

•Veeseadus

•Maaparanduse käsiraamat. Nomogrammid ja kartogrammid. Tallinn 1960.

•Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 (redakts jõustus 17.01.2025) korraldusega

nr 615-k “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri”

•Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 (redakts jõust 10.06.2023) määrus nr 176

“Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

•Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing,

2018

•Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja

kaardistamine. Lõpparuanne. Keskkonnaagentuur, 2023.

•Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Maa-

amet, 2001

•Eesti looduse Infosüsteem - Keskkonnaagentuur (EELIS) viimati vaadatud

09.04.2026

•MaRu x-gis 2.0 kaardirakendused (kitsendused X-GIS 2; looduskaitse,

Natura 2000; mullastik; geoloogia; üleujutusohuga alad; teeregister;

maardlad, fotoladu jms)

•Keskkonnaagentuur/ILM,

www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/hoovused/#layers/current

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

AS Projekteerimisbrüoo Maa ja Vesi

[email protected]

Teie 30.06.2026 nr 42

Meie 09.07.2026 nr 7.1-2/26/11311-2

Tohlu voolusängi taastamise projekti

kooskõlastus riigitee 75 maaüksusel ja

kaitsevööndis

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Saare maakonnas Saaremaa vallas Põripõllu

külas asuva Tohlu voolusängi taastamise projekti, millel on puutumus riigitee nr 75 Tumala -

Orissaare - Väikese väina tee km 7,77 asuva truubi kaudu.

Riigiteede kaitsevööndis on planeeritud Tohlu voolusängi taastamine, see sisaldab sette

väljakaevamist ja kraavi nõlvade laugemaks kaevamist. Väljakaevatud materjal on ettenähtud

paigaldada kraavi kaldale laialiplaneeritud 10 m laiusele alale, mõlemale kaldale.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja

lg 4 ning Transpordiameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME AS Projekteerimisbüroo Maa ja

Vesi töö nr 251534 „Tohlu voolusängi taastamise projekt V02“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 75 teelõik km 7,534 – 8,254 olin taastusremondi objekt 2024. aastal. Tuleb arvestada,

et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne

garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste

kahjustamine peab olema välistatud.

2. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu (riigitee nr 75 km 8,23),

ladustamist ning peale- ja mahalaadimistöid riigiteel mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine

või manööverdamine ning muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud.

3. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega

selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada

mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik

liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek.

4. Riigitee kaitsevööndis tööde teostaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne

töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektikohaste tööde teostamiseks riigitee

kaitsevööndis. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-

kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Vastav taotlus palume

saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja

ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

2 (2)

5. Riigitee olemasolevat teetruup ning truubi sisse- ja väljavoolu kindlustused peavad projekti

elluviimisel säilima. Tee muldkeha, tee katendi ning muude teerajatiste kahjustamine ei ole

lubatud.

6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel

näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele

sõitmist.

7. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Projektplaan

Seletuskiri

Pärtel Keskküla

59127652, [email protected]