| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-6/26-76/2 |
| Registreeritud | 07.07.2026 |
| Sünkroonitud | 13.07.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Kollektiivne pöördumine "Noor-Eesti "Noorte püüded" kohustuslikuks lugemiseks riigikogulastele" |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahvaalgatus.ee, Jarmo Reha |
| Saabumis/saatmisviis | Rahvaalgatus.ee, Jarmo Reha |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Jarmo Reha Teie 07.04.2026
Meie .07.2026 nr 1-6/26-76/2
Vastus kollektiivsele pöördumisele
„Noor-Eesti "Noorte püüded"
kohustuslikuks lugemiseks riigikogulastele“
Austatud kollektiivse pöördumise esindaja
Riigikogu juhatus võttis 14. aprillil 2026. aastal menetlusse Jarmo Reha algatatud kollektiivse
pöördumise „Noor-Eesti "Noorte püüded" kohustuslikuks lugemiseks riigikogulastele“.
Riigikogu menetleb kollektiivseid pöördumisi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS)
182. peatüki „Kollektiivse pöördumise menetlemise kord“ alusel. Riigikogu juhatus edastas
pöördumise menetlemiseks kultuurikomisjonile. Riigikogu kultuurikomisjon arutas käesoleva
aasta 16. juuni istungil eelnimetatud kollektiivset pöördumist. Istungil osalesid pöördumise
esindajatena Jarmo Reha ja Aare Pilv.
Pöördumises tehakse ettepanek muuta Riigikogu liikmetele kohustuslikuks Noor-Eesti
esimeses albumis (1905) ilmunud Gustav Suitsu manifesti "Noorte püüded" lugemine.
Pöördumise põhjenduseks tuuakse asjaolu, et noorte hääled on jäänud meie riigis tahaplaanile,
aga eesmärk on hoida meeles, et meie riigile ja kaasaegsele kultuurile on aluse pannud noored
ja et ka tulevikus teevad seda ainult noored ning oma riigile ja kultuurile aluse rajamine on ka
tulevikus jätkuv protsess. Kultuurikomisjoni istungil tõid kollektiivse pöördumise autorid
välja, et Gustav Suitsu manifest „Noorte püüded“ on pöördumise algatajate hinnangul üks
kaasaegse Eesti kultuuri alustekste ning seda võib käsitada omamoodi kultuuri põhiseadusena,
mis aitab mõtestada Eesti riigi olemasolu eesmärki põhiseaduse preambulis nimetatud eesti
keele ja kultuuri hoidmise, säilitamise ning arendamise kaudu. Pöördujad rõhutasid, et tekst ei
käsitle üksnes eesti kultuuri ja haridust, vaid ka poliitilist kultuuri, rõhutades erinevate
maailmavaadetega inimeste dialoogi, ühisosa leidmist ning vastastikust austust.
Kultuurikomisjon otsustas lähtudes RKKTS § 15213 punktist 6 lahendada pöördumises
tõstatatud probleem muul viisil. Komisjon otsustas edastada Riigikogu liikmetele manifesti
„Noorte püüded“ teksti tutvumiseks koos komisjoni istungil toimunud arutelu kokkuvõttega,
kuivõrd petitsiooni algatajate eesmärk on juhtida tähelepanu vajadusele kaasata rohkem noori
otsustusprotsessidesse ning jätkata noortega dialoogi ühisosa leidmiseks.
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
esimees
Lisad: Kultuurikomisjoni 16.06.2026 istungi protokoll nr 163
Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee
631 6483 [email protected]
Jarmo Reha Teie 07.04.2026
Meie .07.2026 nr 1-6/26-76/2
Vastus kollektiivsele pöördumisele
„Noor-Eesti "Noorte püüded"
kohustuslikuks lugemiseks riigikogulastele“
Austatud kollektiivse pöördumise esindaja
Riigikogu juhatus võttis 14. aprillil 2026. aastal menetlusse Jarmo Reha algatatud kollektiivse
pöördumise „Noor-Eesti "Noorte püüded" kohustuslikuks lugemiseks riigikogulastele“.
Riigikogu menetleb kollektiivseid pöördumisi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS)
182. peatüki „Kollektiivse pöördumise menetlemise kord“ alusel. Riigikogu juhatus edastas
pöördumise menetlemiseks kultuurikomisjonile. Riigikogu kultuurikomisjon arutas käesoleva
aasta 16. juuni istungil eelnimetatud kollektiivset pöördumist. Istungil osalesid pöördumise
esindajatena Jarmo Reha ja Aare Pilv.
Pöördumises tehakse ettepanek muuta Riigikogu liikmetele kohustuslikuks Noor-Eesti
esimeses albumis (1905) ilmunud Gustav Suitsu manifesti "Noorte püüded" lugemine.
Pöördumise põhjenduseks tuuakse asjaolu, et noorte hääled on jäänud meie riigis tahaplaanile,
aga eesmärk on hoida meeles, et meie riigile ja kaasaegsele kultuurile on aluse pannud noored
ja et ka tulevikus teevad seda ainult noored ning oma riigile ja kultuurile aluse rajamine on ka
tulevikus jätkuv protsess. Kultuurikomisjoni istungil tõid kollektiivse pöördumise autorid
välja, et Gustav Suitsu manifest „Noorte püüded“ on pöördumise algatajate hinnangul üks
kaasaegse Eesti kultuuri alustekste ning seda võib käsitada omamoodi kultuuri põhiseadusena,
mis aitab mõtestada Eesti riigi olemasolu eesmärki põhiseaduse preambulis nimetatud eesti
keele ja kultuuri hoidmise, säilitamise ning arendamise kaudu. Pöördujad rõhutasid, et tekst ei
käsitle üksnes eesti kultuuri ja haridust, vaid ka poliitilist kultuuri, rõhutades erinevate
maailmavaadetega inimeste dialoogi, ühisosa leidmist ning vastastikust austust.
Kultuurikomisjon otsustas lähtudes RKKTS § 15213 punktist 6 lahendada pöördumises
tõstatatud probleem muul viisil. Komisjon otsustas edastada Riigikogu liikmetele manifesti
„Noorte püüded“ teksti tutvumiseks koos komisjoni istungil toimunud arutelu kokkuvõttega,
kuivõrd petitsiooni algatajate eesmärk on juhtida tähelepanu vajadusele kaasata rohkem noori
otsustusprotsessidesse ning jätkata noortega dialoogi ühisosa leidmiseks.
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
esimees
Lisad: Kultuurikomisjoni 16.06.2026 istungi protokoll nr 163
Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee
631 6483 [email protected]