Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö)

Dokumendiregister	Justiits- ja Digiministeerium
Viit	8-2/2866
Registreeritud	13.07.2026
Sünkroonitud	14.07.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis	Sotsiaalministeerium
Vastutaja	Markus Ühtigi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

1.2-264-1 13.07.2026 Õigusakti eelnõu.asice

Lisa 1 Rakendusaktide_kavandid .docx

Lisa 2 Kooskolastustabel_.pdf

RTHS EN SK integratsioonireform_.pdf

RTHS EN integratsioonireform.docx

Rahvatervishoiu seaduse jt seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja sotsiaalsusteemi koostoo).pdf

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

Lisa 1 Rakendusaktide_kavandid .docx

Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Heaolu infosüsteemi põhimäärus

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 291 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Infosüsteemi pidamise eesmärk ja nimetus

(1) Heaolu infosüsteemi (edaspidi infosüsteem) pidamise eesmärk on tagada valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamine, osutamine ja korraldamine kooskõlas rahvatervishoiu seaduse §-s 291 lõikes 1 sätestatud ülesannetega.
(2) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Wellbeing Information System.

§ 2. Infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate ülesanded

(1) Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa kaasvastutavate töötlejatena korraldavad koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid vastutavale töötlejale antud ülesandeid. Kaasvastutavad töötlejad võivad anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejale.

(2) Sotsiaalministeerium vastutava töötlejana:
1) otsustab infosüsteemi volitatud töötleja;
2) määrab ja korraldab infosüsteemi juurdepääse ning andmete edastamist ja väljastamist;
3) tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise.

(3) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks Sotsiaalministeerium, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitset puudutavates küsimustes

(4) Tervisekassa teeb igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel ja tagab infosüsteemi jätkusuutlikkuse. Tervisekassa täidab rahvatervishoiu seaduse § 135 alusel rahvastikupõhise terviseriski juhtimise ülesandeid, sealhulgas genereerib riskitunnused ja edastab need tervise infosüsteemi.

§ 3. Infosüsteemi volitatud töötleja ja tema ülesanded
(1) Infosüsteemi volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK), kes peab, haldab ja arendab infosüsteemi, töötleb andmeid ning täidab muid volitatud töötlejale pandud kohustusi õigusaktide ja nende alusel sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Volitatud töötleja tagab andmekogu pidamise ja haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas:
1) tagab tekkivate dokumentide ja andmete kogumise, haldamise ja säilitamise, sealhulgas andmete kustutamise ja hävitamise ning arhiveeritavate andmete üleandmise;
2) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest;
3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks;
4) tagab andmete kasutamise, andmelao ja sellega seotud tegevused;
5) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
6) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete ja infosüsteemi vahendusel osutatud teenuste üle ning koostab selle arvestuse juhtimiseks ülevaatlikke analüüse;
7) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe;
8) tagab infosüsteemi haldamise ja rakendustarkvara toimimise;
9) tagab tehnilise halduse, sealhulgas klassifikaatorite, loendite ja standardite pidamise ning standardite ja klassifikatsioonide publitseerimise;
10) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks;
11) tagab andmete ja infosüsteemi säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele;
12) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks;
13) kaasab vajaduse korral arendus- ja hooldustööde tegemisse teise volitatud töötleja ja sõlmib temaga lepingu, olles hinnanud isikuandmete töötlemise eesmärke, vajadust ja riske, ning teavitab sellest mõistliku aja jooksul enne andmetöötlemise võimaldamist vastutavat töötlejat.

(3) Volitatud töötleja määrab infosüsteemiga liitumise eelduseks olevad tehnilised tingimused ja avaldab need oma veebilehel.

2. peatükk
Infosüsteemi ülesehitus ja andmekoosseis

§ 4. Infosüsteemi ülesehitus

(1) Infosüsteem koosneb keskandmekogust ja andmelaost.

(2) Keskandmekogu koosseisus on järgmised andmestikud:
1) märkamise andmestik – märkamislehe andmestik ja koordinatsioonitarbe hindamise andmestik;
2) koordinatsiooniteenuse andmestik – heaoluplaani andmestik ja tegevuskava andmestik;
3) riskirühmade andmestik – rahvatervishoiu seaduse § 135 alusel Tervisekassa automaatanalüüsi tulemusena genereeritud riskitunnuste andmestik;
4) abivajaduse ja toetuste andmestik – kohaliku omavalitsuse abivajaduse hindamise kokkuvõtte andmed ja isikule määratud KOV teenuste andmed.

(3) Andmeladu koosneb keskandmekogu ja andmeandjate edastatavatest pseudonüümitud andmetest, mis ei võimalda isikut otseselt tuvastada.

§ 5. Infosüsteemis töödeldavad andmed

(1) Infosüsteemis töödeldakse rahvatervishoiu seaduse § 291 lõikes 2 sätestatud andmeid
Nr
Andmeliik
Allikas
Eesmärk koordinatsiooniteenuses
1
Isiku üldandmed (nimi, isikukood, sünniaeg, sugu, elukoht, kontaktandmed)
Tervise infosüsteem – Patsiendi üldandmete teenus (PÜT), mis pärib omakorda rahvastikuregistrist. Kuvatakse eeltäidetuna, ei sisestata käsitsi.
Isiku tuvastamine ja heaoluplaani sidumine konkreetse inimesega.
2
Isiku muud andmed (töökoht, haridus, perearst, allkirja kujutis, tahteavaldus ja nõusolek, surmaaeg)
Tervise infosüsteem (PÜT) ja hariduse infosüsteem. Surmaaeg tervise infosüsteemist.
Töökoha ja hariduse andmed toetavad funktsionaalse võimekuse hindamist. Perearsti andmed võimaldavad terviseteejuhil tuvastada ravisuhet. Tahteavalduse ja nõusoleku andmed on heaoluplaani kinnitamise ja andmete jagamise õiguslik alus. Surmaaeg on vajalik juhtumi automaatseks sulgemiseks.
3
Eestkostja või esindaja üldandmed
Tervise infosüsteem (PÜT), mis pärib omakorda rahvastikuregistrist.
Vajalikud juhtudel, kus inimene ei ole võimeline ise nõusolekut andma või heaoluplaani kinnitama. Võimaldab seaduslikul esindajal kinnitada heaoluplaan.
4
Isikut puudutavad meditsiinilised ja muud terviseandmed (riskitunnus; terviseseisundit ja funktsionaalseid piiranguid kirjeldavad andmed; antropomeetrilised andmed; terviseriskide, tervisekäitumise ja elustiili andmed)
Tervise infosüsteem. Riskitunnus päritakse TIS-i kaudu (Tervisekassa genereerib). Muud terviseandmed TIS-ist, osaliselt vajavad teenused arendamist.
Terviklik ülevaade inimese senisest terviseseisundi taustast. Võimaldab vältida sama info korduvat küsimist ja dubleerivaid teenuseid ning toetab terviklikku hindamist.
5
Dokumendi või andmestiku koostaja andmed (nimi, kood, tegevusluba, kutse või eriala, kontaktandmed)
Infosüsteemi enda andmed – tuvastatakse sisselogimisel.
Märkamislehe koostanud teavitaja ning heaoluplaani ja tegevuskava koostanud terviseteejuhi identifitseerimine. Tagab andmete jälgitavuse.
6
Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidud abivajaduse hindamise kokkuvõtte andmed
Sotsiaalhoolekande andmeregister (STAR2). Päritakse automaatpäringuga.
KOV sotsiaaltöötaja poolt läbi viidud abivajaduse hindamise tulemused on oluline sisend inimese sotsiaalse olukorra mõistmiseks. Vähendab dubleerivat hindamist ja andmesisestust.
7
Märkamislehe, tegevuskava ja heaoluplaani andmed
Infosüsteemi enda andmed – terviseteejuht ja teavitaja sisestavad. Sisaldavad ka viiteid TIS-ist päritavatele andmetele.
Koordinatsiooniteenuse käigus tekkivad uued andmed: eesmärgid, meeskonna soovitused, teenusevajadused. Teenused vajavad arendamist.
8
Saatekirjade ja selle alusel broneeritud vastuvõttude andmed
Tervise infosüsteem.
Võimaldab terviseteejuhil näha, milliseid tervishoiuteenuseid on inimesele kavandatud või broneeritud, ning koordineerida vastuvõtte teenuste kattumise vältimiseks.
9
Kohaliku omavalitsuse poolt inimesele määratud KOV teenuste andmed
Sotsiaalhoolekande andmeregister (STAR2). Päritakse automaatpäringuga.
Koondab info erinevate sotsiaalteenuste kohta. Aitab planeerida tegevusi, vältida teenuste kattumist ja tagada sujuvat liikumist teenuseosutajate vahel.
10
Puude raskusastme ja kehtivusaja andmed
Tervise infosüsteem (PÜT), mis pärib omakorda SKAIS2-st (Sotsiaalkindlustusamet).
Heaoluplaani koostamisel vajalik inimese abivajaduse hindamiseks ja sobivate teenuste planeerimiseks.
11
Isikule osutatud tervishoiuteenuste kokkuvõtte andmed
Tervise infosüsteem. Teenused vajavad arendamist.
Annab terviseteejuhile ülevaate inimesele osutatud tervishoiuteenustest, mis on vajalikud koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamiseks ja heaoluplaani koostamiseks.
12
Isikule antud tervisekäitumise soovituste ja ravijuhiste andmed
Tervise infosüsteem. Teenused vajavad loomist.
Loovad ühtse arusaama inimesele vajalikest toimingutest ja terviseseisundi jälgimise nõuetest. Aitab vältida vastuolulisi juhiseid ja tagab teenuseosutajate ühtse tegutsemise.
13
Ravimiskeemi andmed
Tervise infosüsteem.
Vajalik ohutuks, järjepidevaks ja optimaalseks raviks. Väldib ravivigu, dubleerimist ja tarbetuid kulusid. Toetab ravisoostumuse jälgimist terviseteejuhi ja tugimeeskonna poolt.
14
Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmed
Esialgu retseptikeskus. Hiljem meditsiiniseadmete andmekogu (pärast andmekogu arendamist).
Inimesele välja kirjutatud ja väljastatud meditsiiniseadmete andmed, mis on vajalikud abivahendite vajaduse hindamiseks ja dubleerimise vältimiseks koordinatsiooniteenuse raames.
15
Andmetöötluse logid ja süsteemi teated
Infosüsteem genereerib automaatselt.
Auditilogi, mis fikseerib, kes, millal, mis eesmärgil ja milliseid toiminguid infosüsteemis tegi. Tagab andmetöötluse jälgitavuse ja järelevalve võimalikkuse.

3. peatükk
Andmete esitamine infosüsteemi, andmevahetus, andmete muutmine ja säilitamine

§ 6. Põhilised andmeandjad ja andmete esitamine infosüsteemi

(1) Rahvatervishoiu seaduse § 132 lõike 1 alusel kohustatud teavitaja (tervishoiutöötaja, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja) esitab infosüsteemi märkamislehe andmed.

(2) Terviseteejuht esitab infosüsteemi heaoluplaani ja tegevuskava andmed.

(3) Tugimeeskonna liige esitab infosüsteemi heaoluplaani ja tegevuskava täiendused enda osutatud teenuste ja hindamiste kohta kooskõlas rahvatervishoiu seaduse § 133 lõike 7 punktiga 8 ja § 134 lõigetega 4 ja 5.

(4) Andmete õigsuse eest vastutab andmeandja.

§ 7. Teised andmeandjad ja andmevahetus andmekogudega

(1) Tervise infosüsteem edastab infosüsteemile:
1. patsiendi üldandmete teenuse andmed, sealhulgas isikuandmed, eestkostja või esindaja andmed, puude raskusaste ja selle kehtivusaja andmed.
2. riskitunnuse, mille Tervisekassa on genereerinud rahvatervishoiu seaduse § 135 lõike 2 alusel retsepti- ja raviarvete andmete töötlemise tulemusena;
3. saatekirjade ja nende alusel broneeritud vastuvõttude andmed;
4. ravimiskeemi andmed;
5. isikule osutatud tervishoiuteenuste kokkuvõtte andmed;
6. isikule antud tervisekäitumise soovituste ja ravijuhiste andmed;
7. terviseseisundit ja funktsionaalseid piiranguid kirjeldavad andmed, antropomeetrilised andmed ning terviseriskide, tervisekäitumise ja elustiili andmed;
8. töökoha ja perearsti andmed ning surmaaeg.

(3) Sotsiaalhoolekande andmeregister (STAR2) edastab infosüsteemile kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja koostatud abivajaduse hindamise kokkuvõtte andmed ning isikule määratud KOV teenuste andmed.

(4) Retseptikeskus edastab infosüsteemile meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmed.

(5) Eesti Hariduse Infosüsteem edastab infosüsteemile andmed inimese hariduse kohta.

(6) Andmevahetus andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

§ 8. Andmete muutmine

(1) Infosüsteemi edastatud andmete muutmiseks esitab andmeandja andmekogusse viivitamata uued andmed või teavitab volitatud töötlejat vajadusest esitatud andmeid muuta viivitamata pärast vea ilmnemist.

(2) Infosüsteemi volitatud töötlejal on andmekvaliteedi tagamiseks õigus kontrollida infosüsteemi edastatud dokumendi vastavust standardile. Vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei hinda osutatud teenuse kohta esitatud andmeid ega andmeandja esitatud andmeid sisuliselt.

(3) Kui infosüsteemi volitatud töötleja avastab infosüsteemis ebakorrektsed andmed või teda teavitatakse andmete ebaõigsusest, peab ta andmete õigsust kontrollima ning ebaõiged andmed parandama.

(4) Infosüsteemi volitatud töötlejal on õigus teha andmeandjale järelepärimine, kui on tekkinud kahtlus andmete tõepärasuses.

(5) Käesoleva määruse tähenduses loetakse ebakorrektseteks andmeteks need infosüsteemi edastatud andmed, mis ei vasta nõutud standardile ning sellest tulenevalt ei ole võimalik edastatud andmeid infosüsteemi teenustes kasutada või need takistavad teenuste tööd.

§ 9. Andmete säilitamine infosüsteemis ja logid
(1) Infosüsteemi esitatud andmeid säilitatakse vastavalt rahvatervishoiu seaduse § 291 lõikes 6 sätestatule:
1) heaoluplaane säilitatakse kümme aastat andmete infosüsteemi kandmisest;
2) märkamislehti ja tegevuskavasid säilitatakse kolm aastat andmete infosüsteemi kandmisest.
(2) Infosüsteemi töötlemistoimingute logiandmeid, sealhulgas andmete väljastamise, vaatamise, muutmise, lisamise ja kustutamise aja, andmete koosseisu, andmesaajate ja väljastamise viisi kohta, säilitatakse 30 aastat.

4. peatükk
Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine ning andmelao kasutamine

§ 10. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine

(1) Teavitajal ja terviseteejuhil, kellele märkamisleht on suunatud, on juurdepääs märkamislehe andmetele.

(2) Teavitajal on juurdepääs koordinatsiooniteenuse osutamise otsuse andmetele märkamislehe korduva koostamise vältimise kontrollimiseks.

(3) Rahvatervishoiu seaduse § 133 lõike 7 punktis 2 nimetatud tugimeeskonna liikmel on juurdepääs heaoluplaani ja tegevuskava andmetele koordinatsiooniteenuse osutamiseks.

(4) Tervishoiutöötajal, kes ei kuulu tugimeeskonda, on juurdepääs kinnitatud kehtiva heaoluplaani olemasolu kontrollimiseks ja seal sisalduvate tervisealaste andmete vaatamiseks. Tervishoiutöötajale kuvatakse heaoluplaani andmed keskse lahenduse kaudu.

(5) Rahvatervishoiu seaduse § 291 lõike 5 kohaselt on isiku nõusolekul juurdepääs infosüsteemis olevatele heaoluplaani ja tegevuskava andmetele § 133 lõikes 11 nimetatud isikutel koordinatsiooniteenuse osutamisel osalemiseks.

(6) Infosüsteemi andmetele tagatakse otsejuurdepääs:
1) infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu;
2) volitatud töötleja määratud kasutajaõiguste alusel ja viisil;
3) tervishoiuteenuse osutajale, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale ja lastekaitsetöötajale, terviseteejuhile ning Tervisekassale seadusest tulenevate õiguste, kohustuste ja ülesannete täitmiseks.

(7) Andmete väljastamine infosüsteemist tagatakse:
1) ühekordse andmepäringuna taotluse alusel;
2) poolte vahel sõlmitud lepingu alusel.

(8) Infosüsteemist andmete väljastamise aja ja viisi ning väljastatud andmete saajate ja koosseisu üle peab arvestust infosüsteemi volitatud töötleja.

§ 11. Isiku õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist
(1) Isikul on õigus muuta infosüsteemis ainult neid andmeid, mille ta on ise infosüsteemi esitanud.

(2) Isikul on õigus nõuda infosüsteemi ebaõigeid isikuandmeid edastanud isikult õigete isikuandmete edastamist. Kui isik teavitab infosüsteemi vastutavat või volitatud töötlejat nimetatud nõude esitamisest, algatab infosüsteemi volitatud töötleja menetluse andmete parandamiseks.

(3) Kui ebaõiged isikuandmed esitanud isik teavitab andmeandjat isikuandmete ebaõigsusest, edastab andmeandja viivitamata parandatud isikuandmed infosüsteemi.

(4) Isikuandmetega, mille ebaõigsus on tuvastatud, võivad tutvuda andmesubjekt ja ebaõigete isikuandmete esitaja.

§ 12. Andmelao kasutamine
(1) Andmelaos töödeldakse pseudonüümitud isikuandmeid äriprotsesside toetamiseks, poliitika kujundamiseks, mõjude hindamiseks, teabenõuetele vastamiseks ja statistika tegemiseks.
(2) Andmelaos tagatakse juurdepääs:
1) andmeandjale tema enda edastatud andmetele;
2) vastutavale ja volitatud töötlejale ning haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud tema seadusest või selle alusel antud õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks.
(3) Andmelao avaandmed avalikustatakse volitatud töötleja veebilehel masinloetaval kujul.

5. peatükk
Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine

§ 13. Järelevalve

(1) Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle teevad kaasvastutavad töötlejad ja Andmekaitse Inspektsioon vastavalt õigusaktides sätestatud pädevusele.

(2) Infosüsteemi kaasvastutaval ja volitatud töötlejal on õigus kontrollida põhimääruses kehtestatud tingimuste täitmist ja nõuete järgimist.

§ 14. Rahastamine
Infosüsteemi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa eelarve kaudu.

§ 15. Infosüsteemi turvameetmed ja turbeaste

(1) Infosüsteemi turvameetmed peavad tagama järgmised turvaklassid:
1) konfidentsiaalsus – S___
2) terviklus – T___
3) käideldavus – K___

(2) Infosüsteemi turbeaste on _____ (madal/keskmine/kõrge).
Turvaklass ja turbeaste määratakse E-ITS hindamise alusel koostöös TEHIK-u ja RIA-ga. Eriliiki isikuandmete (tervise + sotsiaalandmed) kombinatsioon eeldab tõenäoliselt kõrget turbeastet.
(3) Infosüsteemi kasutaja, kes liitub infosüsteemiga oma infosüsteemi kaudu, peab tegema oma infosüsteemi infoturbealaste riskide seire ja analüüsi.

(4) Infosüsteemiga liidestunud andmeandjad teavitavad viivitamata volitatud töötlejat kõikidest asjaoludest, mis võivad ohtu seada infosüsteemi turvalisuse.

§ 16. Infosüsteemi lõpetamine

Infosüsteemi lõpetamine otsustatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 17. Üleminekusätted

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …

(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53
„Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja
nende esitamise tingimused“
Lisa 31

Märkamislehe andmekoosseis

1. Märkamislehe üldandmed:
1.1. koostamise aeg
2. Märkamislehe koostaja:
2.1. teavitaja ees- ja perekonnanimi
2.2. teavitaja eriala
2.3. teavitaja kontaktandmed
3. Inimese andmed:
3.1. üldandmed:
3.1.1. ees- ja perekonnanimi
3.1.2. isikukood
3.1.3. sugu
3.1.4. kontaktandmed, sealhulgas tegeliku elukoha aadress
3.1.5. emakeel
3.3. riskirühma tunnus
3.4. raviteekonnal osalemine
3.5. hoolekandeasutuses viibimise andmed (jah/ei)
3.6. valdkondadeülest koordinatsiooniteenust saama suunamise kriteeriumid märkaja hinnangul:

3.7. kroonilisi haigusi puudutav info (juhul kui riskirühma tunnus puudub):
3.7.1. kroonilise kõrgvererõhutõve esinemine (jah/ei)
3.7.2. kroonilise astma esinemine (jah/ei)
3.7.3. kroonilise diabeedi esinemine (jah/ei)
3.7.4. kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse esinemine (jah/ei)
3.7.5. kroonilise neeruhaiguse esinemine (jah/ei)
3.7.6. kroonilise südamepuudulikkuse esinemine (jah/ei)
3.8. meeleoluhäirete või depressiooni esinemine (püsiv ärevus, kurbus või viha, pisarate valmidus, vähenenud sotsiaalne suhtlemine) (jah/ei)
3.9. kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutamise alane info (juhul kui riskirühma tunnus puudub)
3.9.1.hospitaliseerimised viimase 12 kuu jooksul (jah/ei)
3.9.2.EMO külastused viimase 6 kuu jooksul (jah/ei)
3.9.3. kiirabi väljakutsed viimase 6 kuu jooksul (jah/ei)
3.10. ravisoostumuse info (juhul kui riskirühma tunnus puudub)
3.10.1. vähemalt viis või enam toimeainet raviskeemis (jah/ei)
3.10.2. vähemalt kümme või enam toimeainet raviskeemis (jah/ei)
3.10.3.kõrge riskiga ravimite esinemine ravimiskeemis (jah/ei)
3.10.4. realiseerimata retseptid (jah/ei)
3.11. täiendav abi- ja toetusvajadus
3.11.1. raskused igapäevaste tegevustega toimetulekul (nt enesehoolduses, kodustes toimingutes, asjaajamises)
3.11.2. vajadus õppida toime tulema terviseseisundist tulenevate piirangutega (jah/ei)
3.11.3. elukeskkond vajab kohandamist (jah/ei)
3.11.4. elab üksi või tugivõrgustik puudub (jah/ei)
3.11.5. kukkumised viimase 6 kuu jooksul (jah/ei)

3.12. täiendav lisainfo

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53
„Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja
nende esitamise tingimused“
Lisa 32

Heaoluplaani andmekoosseis

I Heaoluplaan

1. Heaoluplaan andmed:
1.1. number
1.2. koostamise aeg
1.3. järgmise hindamise aeg
2. Heaoluplaani koostaja andmed:
2.1. terviseteejuhi ees- ja perekonnanimi
2.2. terviseteejuhi kontaktandmed
2.4. terviseteejuhi tööandja nimi
2.5. terviseteejuhi tööandja äriregistri kood
2.6. terviseteejuhi tööandja tegevusloa number
2.7. terviseteejuhi tööandja kontaktandmed
2.8. terviseteejuhi tööandja aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoht
3. Inimese andmed:
3.1. üldandmed:
3.1.1 ees- ja perekonnanimi
3.1.2. isikukood
3.1.3. sugu
3.1.4. kontaktandmed, sealhulgas tegeliku elukoha aadress
3.1.5. emakeel
3.2. keele-eelistus
3.3. suhtlusviisi eelistus
3.4. arvutuslik riskirühma tunnus
3.5. määratud riskirühma tunnus/teekonna info
3.6. tervise infosüsteemist pärinevad üldandmed,
3.7. muutunud tegelik elukoht, viibimiskoht ja kontaktandmed (esitatakse vajaduse korral, kui info on muutunud)
3.8. muude osaliste (eeskostja, lapsevanem) andmed:
3.8.1. isikukood
3.8.2. ees- ja perekonnanimi
3.8.3. seos inimesega
3.9. inimese määratud kontaktisiku(te) andmed:
3.9.1. isikukood
3.9.2. ees- ja perekonnanimi
3.9.3. seos patsiendiga
3.9.4. kontaktandmed
4. . tervise infosüsteemist pärinevad andmed
3.11. olukorra kirjeldus, sealhulgas eluanamnees (anamnesis vitae):
3.11.1. olukorra kirjeldus
3.11.2. eluanamnees (anamnesis vitae)
3.11.3. muutunud olukorra kirjeldus (esitatakse, kui olukord on muutunud)
3.11.4. muutunud eluanamneesi andmed (esitatakse, kui olukord on muutunud)
3.12. heaoluplaaniga seotud diagnoosid koos selgitustega inimesele:
3.12.1 alalised diagnoosid
3.12.2. tervishoiutöötaja poolt valideeritud heaoluplaaniga seotud diagnoosid
3.12.3. tervishoiutöötaja poolt valideeritud selgitus inimesele
3.13. heaoluplaaniga seotud funktsionaalsete ja toimetulekupiirangute info:
3.13.1. funktsionaalsed piirangud
3.13.2. toimetulekupiirangud
3.13.3. muutunud andmed funktsionaalsete piirangute esinemise kohta (esitatakse, kui olukord on muutunud)
3.13.4. muutunud andmed toimetulekupiirangute kohta (esitatakse, kui olukord on muutunud)
3.14. puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed:
3.14.1. puude algus- ja lõpukuupäev
3.14.2. puude liik
3.14.3. raskusaste
3.14.4. tuvastamise kuupäev
3.14.5. otsuse number
3.15. inimese enda poolt sõnastatud holistlik eesmärk
3.16. inimese enda poolt seatud tervisealased eesmärgid
3.17. inimese enda poolt seatud sotsiaalsed eesmärgid
3.18. tervise (käitumise) soovituste info ja plaan:
3.18.1. ravijuhistest tulenevad tervise (käitumise) soovitused
3.18.2. spetsialistide poolt antud või valideeritud tervise (käitumise) soovitused
3.18.3. inimese enda poolt planeeritud muudatused tervisekäitumises
3.19. tervisenäitajate jälgimise plaan:
3.19.1. jälgitavad tervisenäitajad
3.19.2. esitatavad jälgitavad tervisenäitajad
3.19.3. tervishoiutöötaja antud soovitused eesmärkväärtuste kohta
3.20. ravimiskeem
3.21. meditsiiniseadmed:
3.21.1. määratud meditsiiniseadmed
3.21.2. kasutusel olevad meditsiiniseadmed
3.22. abivahend
3.22.1. määratud abivahendid
3.22.2. kasutusel olevad abivahendid
3.23. juhised
3.23.1. ravijuhised
3.23.2. taastusravi ja rehabilitatsiooni juhised
3.23.3. hooldusjuhised
3.23.4. tervishoiutöötaja antud või valideeritud ravijuhise andmed
3.23.5. tervishoiutöötaja antud või valideeritud taastusravi ja rehabilitatsiooni andmed
3.23.6. tervishoiutöötaja antud või valideeritud hooldusjuhi andmed
3.24. planeeritud tervishoiuteenused
3.25. planeeritud rehabilitatsiooniteenused
3.26. planeeritud sotsiaalteenuste info:
3.26.1. määratud kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused
3.26.2. riigi korraldatava abi raames määratud sotsiaalteenused
3.27. soovitused ja juhised, mida teha seisundi halvemise korral:
3.27.1. tervishoiutöötaja antud soovitused ja juhised
3.27.2. tervishoiutöötaja valideeritud soovitused ja juhised
4. Koordinatsiooniteenuse tugimeeskonna liikmed:
4.1. ees- ja perekonnanimi
4.2. isikukood
4.3. seos inimesega
4.4. kontaktandmed
4.5. tugimeeskonna liikme tööandja nimi
4.6. tugimeeskonna liikme äriregistri kood
4.7. tugimeeskonna liikme tegevusloa number (vajaduse korral)
4.8. tugimeeskonna liikme kontaktandmed
4.9. tugimeeskonna liikme aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoht

II Tegevuskava

Tegevuskava andmed:
1. Tegevus (nt nõustamine, hindamine, heaoluplaani koostamine, koordinatsiooniteenuse osutamine, teenuse üleandmine, teenuse lõpetamine)
2. Abitegevus (nt koordinatsiooni vajaduse hindamine, rehabilitatsiooni vajaduse hindamine, kodukülastus, transpordi korraldamine jms)
3. Sisend või suunis teostajale
4. Hetkeseisu lühikokkuvõte
5. Alustamise aeg
6. Lõpetamise aeg
7. Seotud dokumendid
8. Vastutaja (nimi, amet)
9. Seotud osapooled (nimi, amet)
10. Staatus

KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse nõuded ja
riskirühmade määramise metoodika

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 133 lõike 9 ja § 135 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:
1) terviseteejuhi ülesanded, nõuded valdkondadeülesele koordinatsiooniteenusele, selle eesmärgile ja sisule, sealhulgas sihtrühmale, teenuseosutajale ja teenuse eesmärgi saavutamiseks vajalikele tegevustele;
2) terviseteejuhi pädevuse nõuded;
3) tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud riski hindamise metoodika ja kord.

1. peatükk
Valdkondadeülene koordinatsiooniteenus

§ 2. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eesmärk

(1) Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eesmärk on:
1) siduda tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimese vajadustest lähtuvaks tervikuks;
2) toetada inimesele vajaliku abi järjepidevust eri teenuste ja teenuseosutajate vahel, koordineerides osapoolte tegevust ning toetades inimest abi saamisel ja teenuste kasutamisel;
3) ennetada inimese toimetuleku halvenemist ning toetada abi osutamist võimalikult varases etapis;
4) tugevdada inimese motivatsiooni ja oskusi iseseisvaks toimetulekuks ning suurendada tema võimekust oma tervise ja heaolu eest hoolitsemisel;
5) toetada inimese ja tema lähedaste kaasatust abi kavandamisse ja elluviimisse, et tagada teenuste osutamise järjepidevus ja koostoime eri valdkondade vahel.

(2) Teenuse osutamisel lähtutakse inimese vajadustest, eesmärkidest ning teenuse osutamiseks antud nõusolekust.

§ 3. Terviseteejuht

(1) Valdkondadeülese koordinatsiooni teenust osutab terviseteejuht, kes töötab esmatasandi tervisekeskuses, haiglas või tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioonis (edaspidi TERVIK).

(2) Terviseteejuhtide vajaduse heaolupiirkonnas määrab Tervisekassa, võttes aluseks teenuse sihtrühma suuruse ja vajaduse korral muid tegureid.

(3) Terviseteejuhtide paiknemise ettepaneku ja ettepaneku selle kohta, kes terviseteejuhid heaolupiirkonnas tööle võtab, teeb Tervisekassale heaolupiirkonna TERVIK.

(4) Terviseteejuht on asjakohase täienduskoolituse läbinud spetsialist. Terviseteejuhi pädevusnõuetele vastavuse ja töö kvaliteedi eest vastutab organisatsioon, kelle juures terviseteejuht töötab.

§ 4. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse etapid

Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamise olulised etapid on:
1) esmane nõustamine ja valdkondadeülese koordinatsiooni vajaduse hindamine;
2) tugimeeskonna moodustamine heaoluplaani koostamiseks ja valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamiseks;
3) heaoluplaani koostamine ja vajadusel tugimeeskonna täpsustamine;
4) tegevuskava koostamine ja elluviimise toetamine;
5) tulemuste jälgimine ja valdkondadeülese koordinatsiooni lõpetamine.

§ 5. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse sihtrühmad

Tervisekassa rahastatavad valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse sihtrühmad ja sellega seotud koordinatsiooni teekonnad on:
1) esmatasandil pikaajalist koordinatsiooni vajava mitut kroonilist haigust põdeva inimese esmatasandi teekond;
3) haiglast kodusele ravile liikumise toetamist vajava inimese teekond.

§ 6. Valdkondadeülese koordinatsiooni vajaduse märkamine

(1) Valdkondadeülese koordinatsiooni vajaduse märkamiseks kasutatakse rahvastikupõhist terviseriski juhtimist.

(2) Rahvastikupõhise terviseriski juhtimise eesmärk on eristada üldpopulatsioonist riskirühmad, kes vajavad terviseprobleemide ennetamiseks või süvenemise ärahoidmiseks täiendavaid sekkumisi, sealhulgas valdkondadeülest koordinatsiooniteenust. Selle väljendamiseks kasutab Tervisekassa arvutuslikku riskitunnust, mis väljendab inimese haiguskoormust ja sellega seonduvalt tavapärasest suuremat tervishoiuteenuste kasutamise riski. Riskirühma tunnus kuvatakse automaatselt märkamislehel.

§ 7. Esmane nõustamine ja valdkondadeülese koordinatsiooni vajaduse hindamine

(1) Terviseteejuht võtab inimesega, kelle kohta on esitatud märkamisleht, ühendust kolme tööpäeva jooksul, haiglas viibiva inimesega ühe tööpäeva jooksul.

(2) Kui inimese kohta on esitatud märkamisleht, on terviseteejuhil kohustus inimest nõustada ja hinnata tema valdkondadeülese koordinatsiooni vajadust.

(3) Kui inimesega kontakti võtmise käigus selgub, et inimesele sobiks tema viibimise kohast tulenevalt või muudel asjaoludel mõni teine tervisteejuht, annab terviseteejuht inimese nõustamise ja koordinatsioonivajaduse hindamise üle inimesele sobivas kohas töötavale tervisteejuhile.

(4) Esmane nõustamine ja valdkondadeülese koordinatsiooni vajaduse hindamine peab toimuma terviseteejuhi kontaktvastuvõtu käigus. Esmase nõustamise ja valdkondadeülese koordinatsiooni vajaduse hindamise võib inimese nõusolekul teha tema kodukeskkonnas, välja arvatud juhul, kui inimene viibib haiglas.

(5) Kui märkamislehe on esitanud tervishoiutöötaja, selgitab terviseteejuht välja, kas inimese sotsiaalset abivajadust on hinnatud. Kui hindamine on läbi viidud, küsib terviseteejuht inimese nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajalt, lapse puhul lastekaitsetöötajalt, hindamise kokkuvõtte. Kui sotsiaalset abivajadust ei ole hinnatud, teavitab terviseteejuht sellest kohaliku omavalitsuse üksust.
(6) Kui märkamislehe on esitanud sotsiaaltöötaja või lastekaitse töötaja, on tervisteejuhi kohustus uurida, millal inimene viimati perearsti vastuvõtul käis. Kui inimene ei ole viimase poole aasta jooksul perearsti vastuvõtul käinud, on tervisteejuhil kohustus abistada inimest vastuvõtu kokkuleppimisel.

(7) Kui inimese perearst asub tema tegelikust elukohast kaugel, on terviseteejuhil kohustus pakkuda inimesele tema soovi korral abi perearsti vahetusega elukoha lähedusse. Kui inimesel puudub perearst, on terviseteejuhi kohustus aidata inimesel perearst leida.

(8) Kui inimene vajab ja on nõus valdkondadeülese koordinatsiooniteenuega, määrab terviseteejuht talle sobiliku koordinatsiooni teekonna ja alustab heaoluplaani koostamisega. Nõustamise käigus selgitab tervisteejuht koos inimesega välja vähemalt tema heaoluplaani koostamise eesmärgid ja kirjeldab neid heaoluplaanis.

(9) Kui inimene vajab valdkondadeülest koordinatsiooniteenust, kuid keeldub seda saamast, dokumenteerib terviseteejuht keeldumise.

(10) Kui inimene ei vaja valdkondadeülest koordinatsiooniteenust, piirdub terviseteejuht ühekordse nõustamisega ja dokumenteerib, et inimene ei vaja valdkondadeülest koordinatsiooni.

(11) Märkaja näeb terviseteejuhi dokumenteeritud nõustamise tulemust heaolu infosüsteemi kaudu.

§ 8. Tugimeeskonna moodustamine

(1) Sõltuvalt märkamise kohast moodustab terviseteejuht esmase tugimeeskonna, kuhu kuuluvad:
1) väljaspool haiglat inimese perearst, pereõde, raviarst, inimese elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja, olemasolu korral inimese seaduslik esindaja;
2) haiglas inimese raviarst või raviarstid, perearst, inimese elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja, olemasolu korral inimese seaduslik esindaja.

(2) Tugimeeskonna liikmete nimed, ametinimetused ja kontaktinfo kajastatakse koostatavas heaoluplaanis.

§ 9. Heaoluplaani koostamine ja tugimeeskonna laiendamine

(1) Heaoluplaani koostamisele peab eelnema inimese tervise- ja sotsiaalse abivajaduse hindamine, talle soovituste ja juhiste andmine ning vajadusel teenuste, ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite määramine spetsialistide poolt.

(2) Heaoluplaani koostamise käigus koondab tervisteejuht inimese jaoks senise hindamise tulemused ning nende alusel antud soovitused, juhised ja määratud teenused ja tooted kokku heaoluplaani, arvestades inimese heaoluplaaniga seotud eesmärke.

(3) Tervisteejuht teeb heaoluplaani koostamisel koostööd tugimeeskonna liikmetega, kes vajaduse korral täpsustavad inimese teenusevajadust. Terviseteejuht arvestab inimese enda ja tema lähedaste valmidust ja võimekust osaleda heaoluplaani edasisel elluviimisel ning hindab vajaduse korral perearstiga konsulteerides tugimeeskonna laiendamise vajadust.

(4) Tervisteejuht teeb heaoluplaani koostamisel koostööd inimese, tema seadusliku esindaja ja inimese soovi korral ka muude talle lähedaste isikutega. Inimese soovi korral lisatakse tugimeeskonda talle lähedased isikud.

(5) Heaoluplaanis kirjeldatakse kõiki tugimeeskonna liikmeid.

(6) Kui inimene kinnitab heaoluplaani digitaalselt või paberil, tekib tugimeeskonnal ligipääs heaoluplaanile. Inimesel ja tema esindajal ning lähedastel tekib ligipääs heaoluplaanile heaolu infosüsteemi kaudu.

(7) Koostatud heaoluplaan fikseeritakse selle koostamise seisuga, tervisteejuht trükib vajaduse korral plaani inimesele välja ja veendub, et inimene mõistab selle sisu ja nõustub selles kirjapanduga. Väljatrükitud heaoluplaan antakse inimesele koju kaasa. Inimesel on võimalik sellele ligi pääseda ka heaolu infosüsteemi kaudu.

(8) Kui heaoluplaan koostati haiglas, kooskõlastab haiglas töötav terviseteejuht plaani inimese raviarstiga, veendub, et inimene mõistab selle sisu ja nõustub selles kirjapanduga ning annab selle inimesele enne haiglast lahkumist kaasa.

(9) Hiljemalt kolm päeva pärast statsionaarse haiglaravi lõppemist võtab haiglas töötav tervisteejuht inimesega ühendust ja kontrollib, kas tal on seoses heaoluplaaniga tekkinud küsimusi või selle suuniste täitmisega probleeme. Vajaduse korral nõustab ta ise inimest või korraldab nõustamise, kaasates tugimeeskonna liikme.

(10) Hiljemalt 14 päeva pärast statsionaarse haiglaravi lõppemist võtab haigla terviseteejuht uuesti inimesega ühendust ja uurib, kas tal on heaoluplaani täitmisega seoses abivajadus ja kas ta on võtnud kontakti oma perearstiga, vajaduse korral ka kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajaga. Kui inimesel on abivajadus ja ta pole esmatasandi spetsialistidega ühendust võtnud, täiendab tervisteejuht tegevuskava selliselt, et asjakohane teave jõuab inimese perearstini, ning valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamine antakse üle inimese elukohale lähimas tervisekeskuses töötavale terviseteejuhile koordinatsiooniteenuse jätkamiseks. Kui abivajadust pole, koordinatsioon lõpetatakse.

(11) Kui heaoluplaani koostamisega alustati haiglas, kuid see jäi pooleli, sest inimese statsionaarne haiglaravi lõppes, võtab haiglas töötav tervisteejuht ühendust inimese elukohale lähimas tervisekeskuses töötava terviseteejuhiga ning lepib kokku, kuidas jätkub heaoluplaani koostamine ja koordinatsioon esmatasandil.

§ 10. Inimese vastutus valdkondadeülese koordinatsiooni puhul

(1) Heaoluplaaniga nõustumisel:
1) võtab inimene omapoolse kohustuse täita selles temale antud tervisekäitumise soovitusi ja ravijuhiseid ning osaleda talle määratud teenuste saamisel;
2) nõustub inimene osalema regulaarsetel heaoluplaani täitmise hindamise vestlustel.

(2) Kui inimene jätab regulaarselt lõikes 1 nimetatud kohustused täitmata, lõpetatakse valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamine.

§ 12. Tegevuskava koostamine ja heaoluplaani elluviimise toetamine

(1) Tervisteejuht koostab heaoluplaani elluviimiseks tegevuskava. Tegevuskava sisaldab:
1) inimesele suunatud tegevusi ja teavet;
2) tugimeeskonnale suunatud tegevusi, muu hulgas korralduslikke tegevusi ja teavet;
3) terviseteejuhi poolt dokumenteeritud valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamist.

(2) Tervisteejuht koordineerib tegevuskava koostamist ja elluviimist tugimeeskonna liikmetega:
1) jälgides, et vajalikud osapooled oleksid tugimeeskonda kaasatud;
2) korraldades info vahetamise asjaomaste osapoolte vahel, sealhulgas juhul, kui inimese terviseseisund või sotsiaalne olukord muutub oluliselt ja abivajadus on kiireloomuline;
3) jälgides, et inimesele antud juhised ei oleks vastuolulised, inimene mõistaks, mida tal on vaja teha, et määratud teenused ei dubleeriks teineteist ning teenusekasutuse teekond oleks optimaalne;
4) olles inimesele ja inimese nõusolekul ka tema lähedastele esmaseks kontaktiks heaoluplaani ja tegevuskava täitmisega seotud küsimuste korral;
5) olles tugimeeskonna liikmetele esmaseks kontaktiks heaoluplaani ja tegevuskava täitmisega seotud küsimuste korral;
6) minimeerides tõrkeid inimese liikumisel talle vajalikele ja määratud teenustele;
7) koordineerides erinevaid kodupõhiseid teenuseid;
8) aidates määratud ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite kasutuselevõtul.

§ 13. Tulemuste jälgimine ja valdkondadeülese koordinatsiooni lõpetamine

(1) Terviseteejuht hindab vähemalt iga kolme kuu möödumisel inimese võimekust ise või oma lähedaste toel toime tulla ja koordinatsiooniteenusega jätkamise vajadust, konsulteerides ka perearsti või pereõe ja kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajaga. Hindamise võib korraldada ka inimesega telefonivestluse teel.
(2) Terviseteejuht jälgib heaoluplaani ajakohasust ja algatab vajadusel heaoluplaani kaasajastamise.

(3) Koordinatsiooniteenus lõpetatakse, kui:
1) selle alustamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;
2) koordinatsioonivajadusega seotud kontaktid on jäänud harvaks;
3) inimese tervisenäitajad ja sotsiaalne toimetulek on stabiliseerunud;
4) inimene ei täida regulaarselt kokkulepitud tegevusi või oma rolli kokkulepitud protsessis.
5) inimene keeldub teenusest sh sulgeb oma andmed valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse osutamiseks minimaalselt vajalikule tugimeeskonnale

(4) Teenuse lõpetamisel teavitab terviseteejuht inimest või tema seaduslikku esindajat ja inimese tugimeeskonna liikmeid lisades lõpetamise aja ja põhjuse. Koordinatsiooniteenuse lõpetamisel jälgib terviseteejuht, et tugimeeskonna ligipääsud heaoluplaanile ja tegevuskavale peatatakse ja ainult inimesele endale või tema seaduslikule esindajale jäävad terviseportaalis nähtavaks tema kinnitatud heaoluplaanid.
§ 14. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse korduvus

Koordinatsiooniteenust võib osutada inimesele korduvalt. Sel juhul korrigeeritakse juba olemasolevat heaoluplaani, kui eelmise koostamisest ei ole möödunud rohkem kui 3 aastat.

2. peatükk
Tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud riski hindamise metoodika ja kord

§ 15. Tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud riski hindamise metoodika ja kord

(1) Algoritmi tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud riski tunnuse leidmiseks rakendatakse Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmekogule.

(2) Riskitunnuse leidmiseks kasutatakse kahte liiki kriteeriumeid:
1) aluskriteeriumid (mille olemasolul inimene üldse satub automaatsesse riskihindamisse)
2) riski võimendavad kriteeriumid (mis suurendavad koordinatsioonivajadust, kuid iseseisvalt seda ei määra)

(3) Pikaajalise koordinatsiooni riskirühma leidmiseks kasutatava riskitunnuse aluskriteeriumid on:
1) ≥2 kroonilist esmatasandi tundlikku haigust (viide metoodika määrusele)
2) Muud kokkulepitud keerukad terviseseisundid

ja riski võimendavad tervishoiukriteeriumid on:
1) ≥5 või ≥10 erinevat toimeainet ravimiskeemis,
2) kõrge riskiga ravimite esinemine ravimiskeemis,
3) kõrge ressursikasutus, kuulumine tervishoiukulude ülemisse 5% hulka,
4) ≥2 EMO visiiti viimase 6 kuu jooksul,
5) ≥2 kiirabiväljakutset viimase 6 kuu jooksul,
6) kognitiivset võimekuse langus .

(4) Haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni riskirühma leidmiseks ei kasutata automaatselt määratavaid riskitunnuse aluskriteeriumeid

(5) Haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni riskirühma leidmiseks kasutatavad riski võimendavad tervishoiukriteeriumid on:

1) ≥2 erakorralist hospitaliseerimist viimase 12 kuu jooksul,
2) rehospitaliseerimine 30 päeva jooksul,
3) vanus ≥75 a või ≥85 (hapruse kaudne riskitegur),
4) ≥5 või ≥10 erinevat toimeainet ravimiskeemis, kõrge riskiga ravimid,
5) kõrge ressursikasutus, kuulumine tervishoiukulude ülemisse 5% hulka,
6) ≥2 EMO visiiti viimase 6 kuu jooksul,
7) ≥2 kiirabiväljakutset viimase 6 kuu jooksul,
8) kognitiivse võimekuse langus.

(6) Isiku pikaajalise koordinatsiooni riskirühma leidmiseks kasutatava riskitunnuse arvutamisel kasutatakse järgmist algoritmi:

(7) Isiku haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni riskirühma leidmiseks kasutatava riskitunnuse arvutamisel kasutatakse järgmist algoritmi:

(8) Leitud riskitunnused on järgmised:

(9) Tervisekassa uuendab riskitunnuse andmeid vähemalt kaks korda aastas.

3. peatükk
Rakendussätted

§ 16. Määruse rakendamine

Käesoleva määruse …

§ 17. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …

(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler

KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Koostöökogu töökorra põhimõtted

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 81 lõike 7 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse koostöökogu töökorra põhimõtted, mis on aluseks heaolupiirkonna koostöökogu töökorra koostamisele. Koostöökogu lepib kokku ja kinnitab koostöökogu töökorra oma tegevuse alustamisel, kui nõutud osapooled on oma esindaja määranud.
§ 2. Koostöökogu tegutsemise üldpõhimõtted

(1) Koostöökogu on otsustusvõimeline, kui 80% selle liikmetest on esindatud. Kohustuslikel liikmetel peab olema määratud asendusliige või peab volitama ennast esindama teist kohustuslikku liiget.

(2) Koostöökogus osalemine ei tohi tekitada selle liikmele täiendavaid rahalisi kohustusi

(3) Koostöökogu regulaarsed toimumisajad lepitakse ette kokku võimalikult pikalt. Koostöökogu toimumisest planeeritud ajal tuleb ette teatada vähemalt kuu aega.

(4) Koostöökogu päevakord ja materjalid tuleb saata liikmetele hiljemalt kaks nädalat enne koostöökogu toimumist.

§ 3. Koostöökogu otsustusprotsessi põhimõtted

(1) Koostöökogu langetab otsused eelistatavalt konsensuslikult.

(2) Erimeelsuste lahendamisel lähtutakse põhimõttest, et nende lahendamine ei tohi pidurdada kogu heaoluprofiili heakskiitmise protsessi ja sellega seonduvat TERVIK-u tööd.

(3) Kui koostöökogu liikmed ei jõua konsensusele, tuleb eriarvamusele jäänud osapooltele anda täiendav aeg erimeelsuste selgitamiseks ja proovida seejärel veel korra konsensusele jõuda. Kui see siiski ei õnnestu, võib otsustamiseks kasutada hääletust.

(4) Hääletusse tuleb kaasata kõik koostöökogu liikmed. Hääletuse võib läbi viia kirjalikult. Hääletamiseks jagatakse hääled nii, et kohalike omavalitsuste esindajatel kokku on sama palju hääli kui riigi esindajatel kokku.

(5) Hääletusel langetatakse otsus lihthäälteenamusega. Kui hääletuse tulemusel jagunevad hääled võrdselt, arvestatakse TERVIK-u võrgustikujuhi arvamust.

§ 4. Koostöökogu töö dokumenteerimine ja avalikustamine

(1) Koostöökogu koosolekud ja kirjalikud hääletused protokollitakse.

(2) Koostöökogu kokkukutsuja avalikustab oma kodulehel vähemalt järgneva:
1) koostöökogu liikmed ja töökord;
2) koostöökogude toimumisajad;
3) koostöökogu päevakorra;
4) koostöökogu otsused.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2028. a.

(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler

KAVAND
MINISTRI MÄÄRUS

TERVIKute rahastamise kord ning
koordineerimispiirkondade kehtestamine

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 131 lõike 3 ja § 31 lõike 9 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega reguleeritakse:
1) rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioonide (edaspidi TERVIK) koostöö põhimõtted ning koordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse kord;
2) TERVIKute rahastamise kord.

1. peatükk
TERVIKute koostöö põhimõtted ning koordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse kord

§ 2. TERVIKu õiguslik staatus ja asutamispõhimõtted

(1) Koostöökokkuleppelise TERVIKu juhtorgan on juhtkogu, iseseisva juriidilise isikuna moodustatud TERVIKu juhtorgan on juhatus (edaspidi juhtorgan).

(2) TERVIKu liikmesus kujuneb vastavalt koostöölepingu, moodustamisotsuse või asutamisotsuse alusel moodustatud struktuurile. Kui tegemist ei ole osapoolega, kellel on kohustus TERVIKuga liituda, toimub liitumine TERVIKuga juhtorgani otsuse alusel.

§ 3. TERVIKu koordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse kord

(1) Üle 100 000 elanikuga heaolupiirkonnad on:
1) Harjumaal;
2) Tartumaal;
3) Ida-Virumaal.

(2) Lõikes 1 nimetatud piirkondades võib TERVIKu otsusega moodustada TERVIKu sees koordineerimispiirkondi järgmiselt:
1) Harjumaal kuni neli;
2) Tartumaal kuni kaks;
3) Ida-Virumaal kuni kaks.

(3) Kui TERVIKus on moodustatud koordineerimispiirkondi, otsustab TERVIK, millise koordineerimispiirkonna võrgustikujuht on ühtlasi ka TERVIKu võrgustikujuht.

(4) Koordineerimispiirkonna võrgustikujuht:
1) korraldab ja koordineerib oma koordineerimispiirkonna terviseteejuhtide tööd;
2) koondab ja hoiab kaasaegsena oma koordineerimispiirkonnas info piirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate kohta;
3) annab vähemalt üks kord kvartalis tegevuskava täitmisest aru TERVIKu võrgustikujuhile.

§ 4. TERVIKu juhtimine ja otsustusõiguse jaotus

(1) TERVIKu juhtorganisse kuuluvad:
1) kõigi heaolupiirkonnas tegutsevate kohalike omavalitsuste esindajad;
2) heaolupiirkonna haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate esindajad;
3) perearstiabi osutajate ühiselt nimetatud esindajad, arvestades et perearstide esindajate arv oleks võrdne kohalike omavalitsuste ja haigla(te) esindaja(te) arvuga kokku.

(2) Juhtorgani otsused võetakse vastu konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, tehakse otsus hääletusega vastavalt käesolevas määruses ja TERVIKu koostöölepingus või põhimääruses sätestatule.

(3) Sotsiaalvaldkonda reguleerivates või eeskätt sotsiaalvaldkonda puudutavates küsimustes võib juhtkogu otsuseid teha üksnes juhul, kui kohalike omavalitsuste esindajatel on otsustusprotsessis kokku vähemalt 50 protsenti häältest.

(4) Tervishoidu reguleerivates või eeskätt tervishoidu puudutavates küsimustes võib juhtorgan otsuseid teha üksnes juhul, kui perearstide esindajatel on otsustusprotsessis kokku vähemalt 50 protsenti häältest.

(5) Rahvatervishoidu reguleerivates või eeskätt rahvahoidu puudutavates küsimustes võib juhtorgan otsuseid teha üksnes juhul, kui kohalike omavalitsuste esindajatel on otsustusprotsessis kokku vähemalt 50 protsenti häältest.

(6) Küsimuse kuulumise tervishoidu või sotsiaalvaldkonda määrab TERVIKu võrgustikujuht, lähtudes TERVIKu koostöölepingus või põhimääruses sätestatust.

(7) Suurtes piirkondades võib otsuseid langetada koordinatsioonipiirkodade põhiselt.

(8) Juhtkogu otsused avaldatakse TERVIK-u veebilehel.

§ 5. Koostöö põhimõtted

(1) TERVIKu liikmed teevad koostööd heaolupiirkonna elanike tervise ja sotsiaalse toimetuleku parandamiseks, lähtudes heaolupiirkonna koostöökogu kinnitatud eesmärkidest.

(2) Koostöö tugineb järgmistele põhimõtetele:
1) inimesekesksus – teenused ja tegevused lähtuvad abivajava inimese vajadustest ning teenuseteekondade sidususest;
2) ennetav lähenemine – prioriteetsed on tervisedendus, ennetus ja abivajaduse varajane märkamine;
3) valdkondadeülene koostöö – tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja muude partnerite tegevus on koordineeritud ja eesmärgipäraselt seotud;
4) ühised kokkulepped – teenuseteekonnad, töökorraldus, koostööpraktika ja eskaleerimise põhimõtted lepitakse kokku ja kinnitatakse juhtorgani poolt;
5) läbipaistvus ja aruandekohustus – juhtkogu otsused, arendusfondi kasutamine, eelarved ja projektid dokumenteeritakse ning esitatakse TERVIK-u liikmtele tutvumiseks vastavalt koostöölepingu nõuetele;
6) andmete kvaliteet ja ühine andmevahetus – liikmed kasutavad kokkulepitud infosüsteeme ning tagavad andmete õigsuse, ajakohasuse ja turvalise töötlemise;
7) vastastikune usaldus ja hea usu põhimõte – liikmed täidavad koostöökohustusi professionaalselt, toetudes oma pädevusele ja volitustele.

§ 6. Volitatud esindaja ülesanded

(1) TERVIKu volitatud esindaja palkab TERVIKu võrgustikujuhi, kes täidab TERVIKu igapäevase juhtimise ülesandeid ning tagab juhtorgani otsuste elluviimise. TERVIK-u juhil on õigus TERVIKut esindada, lähtudes juhtorgani otsustest või koostöölepingus sätestatust.

(2) TERVIKu võrgustikujuht korraldab:
1) TERVIKu struktuuriüksuse töö;
2) TERVIKu töörühmade töö;
3) ühiste ressursside ja arvelduste haldamise;
4) lepingute sõlmimise TERVIKu ülesannete täitmiseks;
5) aruandluse juhtkogule ja koostöökogule;
6) korraldab regulaarse infovahetuse koordineerimispiirkonna võrgustikujuhtidega;
7) koondab koordinatsioonipiirkondade võrgustikujuhtide poolt ühtse struktuuri alusel kokku pandud info piirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate kohta;
8) koostab kõigile heaolupiirkonna koordineerimispiirkondade võrgustikujuhtidele ühise aruandlusvormi;
9) korraldab vähemalt üks kord kvartalis aruandluskoosoleku kõigi oma TERVIKu koordineerimispiirkondade võrgustikujuhtidega.

2. peatükk
TERVIKu rahastamine

§ 7. TERVIKute rahastamise kord

Käesolevat korda kohaldatakse nii koostöökokkuleppelise kui ka eraldi juriidilise isikuna tegutsevale TERVIKule.

§ 8. TERVIKu rahastamise üldpõhimõtted

TERVIKu baaskulude rahastamine säilib seni, kuni TERVIK täidab seadusest tulenevaid ülesandeid ja vastab rahvatervishoiu seaduses sätestatud tingimustele.

Perearsti ajutine asendamine kuni 3 kuu ulatuses teise heaolupiirkonna perearstiga ei mõjuta asendaja palganud perearstikeskuse TERVIK-usse kuulumise nõuet ega TERVIK-u rahastamise tingimusi.

§ 9. Rahastatavad kulud ja rahastamise määrad

(1) Baaskuludena rahastatakse:
1) TERVIKu juhi tööjõukulud ⚠ [täitmist vajab] määras ühe kuu kohta;
2) TERVIKu struktuuriüksuse igapäevaseks tööks vajalikud kulud, mis hõlmavad muu hulgas IT, ruumid, andmekaitse, sõiduauto kompensatsioon, ⚠ [täitmist vajab] määras ühe kuu kohta;
3) aruandluse, kohtumiste korraldamise kulud ⚠ [täitmist vajab] määras ühe kuu kohta.

(2) Kui TERVIKus on moodustatud koordineerimispiirkondi, maksab Tervisekassa baaskulu iga koordineerimispiirkonna kohta.

§ 10. Rahastuse saamise tingimused

Rahastuse saamiseks peab TERVIK esitama Tervisekassale:
1) koostöölepingu kõigi rahvatervishoiu seaduses sätestatud nõutud liikmetega või juriidilise isiku asutamisdokumendid;
2) liikmeskonna loetelu Tervisekassa etteantud vormil, mis vastab rahvatervishoiu seaduse § 131 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele;
3) TERVIKu juhtimisstruktuuri kirjelduse;
4) eelarve.

§ 11. Tulemuspõhine rahastamine

(1) Tervisekassa koostab juhise, kus on välja toodud riigi jaoks prioriteetsetes valdkondades soovitavad tulemuseesmärgid TERVIKutele, ja lisab juhisesse, milliste tulemuseesmärkide saavutamise korral maksab Tervisekassa tulemustasu.

(2) TERVIK teeb tervise- ja heaoluprofiilis koostöökogule ettepaneku tulemuseesmärkide kohta strateegilistes koostöövaldkondades.

(3) Tervisekassa võib teha TERVIKule ettepaneku sõlmida tulemustasu leping, mis toetab koostöökogu poolt heaks kiidetud tulemuseesmärkide saavutamist.

(4) Kui TERVIK saavutab Tervisekassaga sõlmitud tulemustasu lepingus kokkulepitud eesmärgid, on tal õigus saada lepingus kokkulepitud tulemustasu.

§ 12. Rahastamise vähendamine või peatamine

(1) Tervisekassal on õigus TERVIKu rahastamist ajutiselt vähendada või peatada, kui:
1) TERVIK ei täida seadusest tulenevaid kohustusi;
2) TERVIK-u koosseis ei vasta seaduses nõutavale järjest kauem kui 30 päeva
3) TERVIK ei esita nõutud aruandeid või ei täida rahastamislepingut.

(2) Perearsti ajutine asendamine kuni 3 kuu ulatuses ei mõjuta asendaja palganud perearstikeskuse TERVIK-usse kuulumise nõuet.

(3) Rahastamise peatamine ei vabasta TERVIKut varem tekkinud kohustuste täitmisest.

3. peatükk
TERVIKu aruandlus

§ 13. Aruandlus

(1) TERVIK esitab Tervisekassale üks kord aastas tulemuspõhise rahastamise indikaatorite täitmise aruande.

(2) Aruande vormi kehtestab Tervisekassa.

4. peatükk
Määruse jõustumine

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …

(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
Kantsler

KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste
muutmine

Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

3) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) isiku riskirühma tunnus;“;

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal
Peaminister

Karmen Joller
Sotsiaalminister

Keit Kasemets
Riigisekretär

Lisa 2 Kooskolastustabel_.pdf

Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Kooskõlastustabel on koostatud rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi

koostöö) eelnõu kohta

Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

TERVIKu eelnõu märkused

Rahandusministeerium

Seletuskirja järgi taotletakse 2028+

struktuurivahenditest IT arenduste, juhtimislaua

arendustegevuste ja terviseteejuhtide õppekava

väljatöötamiseks ning täiendkoolitusteks vahendeid

2029. aastaks 4 500 000 eurot ja 2030. aastaks 3

400 000 eurot. Seda raha ei saa kinnitada praeguses

protsessi etapis, otsused on raha jaotuse osas hetkel

tegemata ja seega puudub sellel tegevusel

katteallikas.

Arvestatud.

Nõustume, et struktuurivahendite eraldamise protsess on algfaasis ja on ennatlik seda

rahastusallikat reformi eelarvesse planeerida. Võtame selle eelarve tabelist välja,

kuna selle rahastuse saamine on küll oluline loodava TERVIK-süsteemi edaspidiseks

eesmärgipäraseks kasutamiseks ja arendamiseks, kuid ei ole otseselt eelduseks

süsteemi loomisele. Soovime siiski mainida, et Euroopa Komisjon on juba

pikaajaliselt (nagu ka praegu) toetamas integratsiooni reformi elluviimist ning jälgib

regulaarselt selle edenemist. Seniste programmide loogilise jätkuna on

Eesti koostamas riiklikku plaani- EL partnerluslepingut, kuhu on antud sisend

tervise valdkonna rahastamiseks, sh tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni

reformi elluviimise jätkuvaks toetamiseks. Tervisevaldkonna reform on kõrge

prioriteetsusega. Reformikava on esitatud rahandusministeeriumile.

Seletuskirja kohaselt tehakse IT kulusid mh 2021–

2028 Euroopa Majanduspiirkonna toetuste arvelt.

Hetke seisuga ei ole veel programmilepingud

sõlmitud ja seega puudub sellel tegevusel

katteallikas.

Selgitame:

Programmi leping kirjutati alla 26.mail 2026.

Palume seletuskirja punktis 7 asendada lõik „Kuna

antud kuludel puudub rahaline kate, siis esitatakse

2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis

Vabariigi Valitsusele õigusaktidest tulenev

lisataotlus. Vahendite mitteeraldamise korral ei ole

võimalik arendust sellisel kujul ellu viia, mis

omakorda halvendab seadusega seatud eesmärgi

saavutamist.“ (lk 65) järgmise sõnastusega:

„Vahendite mitteeraldamise korral kaetakse kulud

Sotsiaalministeeriumi olemasolevast baaseelarvest,

vaadates ümber sisemised prioriteedid.“.

Arvestatud ja seletuskirja täiendatud järgnevas sõnastuses:

Eelpool mainitud lisataotluste eraldamata jätmise korral ei ole võimalik arendust

sellisel kujul ellu viia, mis omakorda halvendab seadusega seatud eesmärgi

saavutamist. Kui lisarahastust 2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis ei

eraldata, vaadatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arenduste vajadused ja

ülalpidamise kulud ümber, et tagada IT arenduste ning

ülalpidamiskulude miinimumtase. See võib kaasa tuua Sotsiaalministeeriumi

valitsemisala senise strateegiliste eesmärkide muutmise ning vähendada

valitsemisala muude põhitegevuste ja riiklike programmide rahastust.

Eelnõu kohaselt finantseeritakse selle

rakendamisega seotud Tervisekassa kulusid

Tervisekassa eelarvest sotsiaalmaksu

ravikindlustuse vahenditest. Terviseteejuhtide

ametikohtade arv suureneb 2029. aastal kuni 150 ja

2030. aastal 164-ni, millega kaasneb vastavalt 7

426 272 euro ja 8 092 416 euro suurune 12 kuu

tegevuskulu. Alates 2031. aastast on igal aastal

arvestatud tegevuskuludespalgafondi 5% kasvuga.

Seletuskirja tabelis 5 on välja toodud

terviseteejuhtide tegevuskulud 2028-2030 kokku

17 591 136 eurot, lisaks veel teisi kulusid ning

oodatav kokkuhoid tervishoiusüsteemile on

15 918 789 eurot. Tabelis toodud arvutuste järgi

ületavad juba ainult terviseteejuhtide tegevuskulud

oodatava kokkuhoiu. Millised on pikaajalised

rahastuslahendused arvestades, et ravikindlustuse

eelarve on suhteliselt pingeline ning sõltuvuses

sotsiaalmaksu laekumisest?

Selgitame:

Tervisesüsteemis on puudu arstidest, kelle koolitamine on riigile kallis. Lisaks

ravitegevusele on arstid olulisel määral seotud patsiendi liikumise ja jätkuravi

korraldamisega tervishoiusüsteemis ning esmatasandil ka sotsiaalsete probleemide

lahendamisega. Reformiga toome süsteemi juurde täiendava tööjõu terviseteejuhtide

näol, kes võtaks vähemaks korralduslikku töökoormust nii tervisehoiutöötajatelt kui

sotsiaaltöötajatelt ja tagaks patsientidele tarviliku selgitustöö, suurendaks rahulolu

süsteemiga ning parandaks võimekust ise oma tervist juhtida.

Terviseteejuhtide poolt pakutav teenus aitab krooniliste haigustega inimeste tervist

hoida stabiilsemalt paremas seisundis ja vähendab vajadust muude

(tervishoiu)teenuste ja abi järele. Pikemas perspektiivis on tegemist investeeringuga,

mis võimaldab ravikindlustuse eelarvet tõhusamalt kasutada. Investeeringu tasuvus

on planeeritud saavutada 3 aasta jooksul.

Pikaajalise mõju hinnang on lisatud seletuskirjale.

Millised on arvestuse alused terviseteejuhtide

tegevuskuludele, kuidas on vastavad kulud

prognoositud ning mille alusel on igal aastal

arvestatud tegevuskuludes palgafondi 5% kasvuga?

Selgitame:

Terviseteejuhi igakuistesse tegevuskuludesse on arvestatud ruumi rendi ja

kommunaalkulu summas 350 eurot, telefon ja muu sidekulu 50 eurot, IT töökoht

koos litsentsidega 100 eurot, isikliku sõiduauto kompensatsioon 450 eurot, muud

kulud 50 eurot. Eelnõus ei ole arvestatud kasvuga enne 2031. aastat (millest edasi on

arvestatud kasvuga 5% aastas).

Kuna terviseteejuht võib olla nii kõrgharidusega meditsiiniõde kui ka sotsiaaltöötaja,

on töötasu arvestuse aluseks võetud õe keskmine palk. Eelnõus ei ole arvestatud

palgakasvuga enne 2031. aastat (millest edasi on arvestatud palgafondi kasvuga 5%

aastas).

Seletuskirja punktis 6.2.1 Mõju sihtrühm 6 –

kohaliku omavalitsuse üksused (lk 57) on märgitud:

„Täiendavalt tuleb arvestada, et perioodiks 2028–

2034 on Sotsiaalministeeriumplaneerinud suunata

TERVIK-ute kaudu piirkondadesse, sh KOV-

idesse, 16 miljonit eurot, millest osa on mõeldud

just valdkonnaülese koordinatsiooni kasutuselevõtu

üleminekuperioodiga seotud mõjude

leevendamiseks.“ Sotsiaalministeeriumi

mitteametliku vastuse järgi on tegemist uue

perioodi 2028+ Euroopa Liidu riigiplaani

välistoetustega. Nagu eelnevalt viidatud, siis uue

perioodi 2028+ välistoetuste jaotuse otsused on

tegemata ja neid katteallikana kasutada ei saa.

Arvestatud ja võtame 2028+ struktuurivahendite rahastuse teema eelnõu SK-st

sellisel kujul välja.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse RTHS § 31

lõikega 4, mille kohaselt “TERVIKuga seotud

kulusid rahastatakse Euroopa Liidu või muudest

toetustest“ ja alates 1.05.2028. a sõnastatakse see

säte: „TERVIKu juhtimise ja toimimisega seotud

kulude eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse

vahenditest TERVIKuga sõlmitud TERVIKu

rahastamise lepingu alusel.“ Eelnõuga lisatava §

38¹ lõike 4 kohaselt sõlmib Tervisekassa

TERVIKuga koostööleppe, mille kohaselt võtab

Tervisekassa alates 2028. aasta 1. maist üle

TERVIKuga seotud rahastamise kohustuse. Nende

sätete sõnastus vajab selgitusi ja täpsustamist.

Selgitame planeeritavat protsessi (lisatud täiendavalt ka seletuskirja):

TERVIK-u osapooled otsustavad, kes on TERVIKu moodustaja. Moodustaja sõlmib

minimaalselt nõutavate teiste osapooltega koostöölepingu (näidisvorm lisatud).

Sõlmitud koostöökokkulepe esitatakse Tervisekassale.

Tervisekassa sõlmib peale RTHS eelnõu jõustumist seaduses sätestatud tähtajaks

nõuetele vastava TERVIK-uga koostööleppe. Eelnõu § 38’2 lõikes 4 alusel sõlmitav

„koostöölepe“ on oma olemuselt ühekordne ülemineku- ja rakendusleping (ajutine

haldusleping), mis sõlmitakse varakult enne püsirahastusele üleminekut. Selle

lepinguga määratakse kindlaks EL-i toetustelt Tervisekassa eelarvele ülemineku

täpne ajakava, tehniliste platvormide ülevõtmise tingimused ja seaduses TERVIK-

ule esitatud nõuete vastavuskontrolli läbiviimine, et tagada teenuse katkematu

toimimine püsirahastusele ülemineku hetkel.

01.05.2028 sõlmib Tervisekassa RTHS § 31 lõikes 4 nimetatud „TERVIKu

rahastamise lepingu“, mis on püsiva iseloomuga haldusleping, mille alusel

Tervisekassa tasub teenuse juhtimise ja toimimise kulude eest pärast 1.05.2028.

Halduslepingu sõlmimise kord ja miinimumnõuded reguleeritakse sotsiaalministri

määrusega (määruse kavand on lisatud rakendusaktina eelnõule).

Esialgu kehtima hakkava sõnastuse ja seletuskirja

kohaselt „rahastatakse TERVIKuga seotud kulusid

kuni 30.04.2028 Euroopa Liidu toetustest.

Sotsiaalministeerium kasutab

integratsioonisüsteemi väljatöötamiseks ja

piloteerimiseks Euroopa Liidu välisvahendeid.“

Vastavalt HÕNTE §-le 47 tuleb seletuskirjas anda

seaduse rakendamiseks eeldatavalt vajalike kulude

ulatus ning nende katmise allikad, lisades

asjakohased rahalised arvestused ja põhjendused.

Kui eelnõu rakendamiseks on kavas kasutada

toetusi või muid Euroopa Liidu vahendeid, siis

tuleb see välja tuua eelnõu seletuskirjas, mitte

seaduse tekstis. Selline säte seaduse tekstis ei taga

rahastust iseenesest ega sätesta õigust ega õigust

sellist toetust saada.

Arvestatud.

Eelnõust jäetud välja §31 lõige 4 (EN § § 1 p 19), mis oleks jõustunud 1. juulil 2027.

Vastav selgitus on jäetud seletuskirja.

Juhul, kui on silmas peetud, et TERVIKuga seotud

kulude katmiseks hakatakse jagama toetusi

(TERVIKutele), tuleb see vastavalt ka reguleerida.

Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kuidas ja

millisel alusel need toetused konkreetsele

TERVIKule antakse, sh kui esialgu on see loodud

koostööleppe alusel ja on ühe TERVIKu

moodustaja struktuuriüksuseks. Riigieelarve

seaduses on üldised toetuse andmise sätted, mis

kohalduvad juhul, kui eriseaduses pole teistsugust

regulatsiooni. Eriseadusega võib sätestada

eriregulatsiooni, mh saab jagada ka tegevustoetusi

eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Sellise

variandi kasutamisel tuleb aga läbi mõelda, milline

oleks toetuse jagamise protseduur (seaduses kirjas

või volitusnorm ministrile toetuse andmise

tingimuste määramiseks; kuidas tagatakse, et raha

kasutatakse õigel otstarbel; kui soovitakse valesti

kasutatud raha tagasi nõuda, siis ka vastav

regulatsioon seaduses (sh viivis ja intress)

(seletuskirja lk 30 on vaid märgitud, et

„Tervisekassal on õigus TERVIKu rahastamine

lõpetada, kui mõni nõutud osapool sellest

pikemaajaliselt kõrvale jääb“, aga eelnõust see ei

nähtu). Toetuse andmise korral tuleb analüüsida,

kas see on ka riigiabi reeglitega kooskõlas.

Selgitame lepingulisi aluseid ja maakonna koostöö rahastamist kolmes erinevas

etapis:

1. etapp, s.o käimasolev

RTK viis Sotsiaalministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse

hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ (ESF+

meede 21.4.9.1) raames perioodil november 2025-märts 2026 avatud vooru, mille

eesmärk on toetada maakondasid valdkondade ülese koostöö korraldamisel ja

üleminekul riiklikule süsteemile (edaspidi hoolduskoordinatsiooni projekt).

Abikõlblikkuse periood algas 01.01.2026 ja on kavandatud kestma kuni 30.04.2028.

Taotlusvooru raames esitati taotlusi kõigist maakondadest v.a. Ida-Viru maakond,

kus on sama tegevus rahastatud ÕÜF-ist. Hoolduskoordinatsiooni projekti raames on

kõik maakonna KOV-id, vähemalt üks HVA haigla ja 5 nimistut omavat perearsti

alla kirjutanud koostööleppele, millega on võetud kohustus võtta maakonda tööle

võrgustikujuht, kelle palga- ja tegevuskulu projekti lepingu alusel rahastatakse,

leppida kokku koostöökorraldus ja teha koostööd kokkulepitud eesmärkide nimel.

Võrgustikujuhi palkab projektis reeglina projekti elluviija. TERVIK-u

moodustamine on projekti sisse kirjutatud ühe tegevuseesmärgina ja selle all on

mõeldud maakonna teenuseosutajate laiapõhjalist kaasamist koostöövõrgustikku, mis

on oluline sõltumata planeeritava eelnõu jõustumisest.

Sotsiaalministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja

tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ alusel antav abi ei ole

riigiabi (vt määruse § 1 lg 6).

2. etapp, s.o eelnõu jõustumine Selleks, et tagada sujuv üleminek projektilt riiklikule süsteemile, sätestatakse

eelnõuga seaduses TERVIK-ute moodustamise kohustus enne seda, kui

projektiperiood lõppeb. Eeldusel, et seadus jõustub 2027 juulist ja TERVIK-ute

seaduslik moodustamise nõue rakendub 1.novembrist 2027, peavad maakondades

juba projekti raames koostööd tegevad TERVIK-u kohustuslikud osapooled

otsustama, kes neist võtab enda peale TERVIK-u moodustamise rolli. TERVIK-us

saab kokku leppida, et projektis töötav võrgustikujuht aitab korraldada TERVIKu

koostöölepingu sõlmimist tarvilike osapooltega. TERVIK-u moodustaja loob oma

juriidilise isiku koosseisu struktuuriüksuse nimega TERVIK ja täiendab oma

juhtimisarvestust nii, et selle struktuuriüksuse kulud oleksid eristatavad. Sõltumata

sellest, kas hoolduskoordinatsiooni projekti elluviija ja TERVIK-u moodustaja on

sama juriidiline isik (mõlemal juhul on kohustuslikud koostöö osapooled samad),

hakkab projektis töötav võrgustikujuht täidab TERVIKU juhi ülesandeid projektiga

piiratud mahus.

Selles etapis toimub rahastamine 1. etapi kohaselt (täiendavaid riigieelarvelisi

vahendeid ette ei näha). Tervisekassa sõlmib TERVIKuga ühekordse ülemineku- ja

rakenduslepingu (haldusleping), mis ei ole rahastamisleping. Samas annab ta selle

lepingu alusel garantii TERVIK-u võrgustikujuhi rahastuse üle võtmiseks peale

välisabi rahastuse lõppu aga mitte varem kui 01.05.2028.

3. etapp, s.o peale välisabi projektide lõppu Eelnõu kohaselt sõlmib Tervisekassa alates 01.05.2028 TERVIK-utega TERVIKu

rahastamise lepingu, mille alusel kaetakse TERVIKu võrgustikujuhi palga- ja

tegevuskulu ühetaoliselt ravikindlustuse vahenditest kõigis maakondades. Tegemist

ei ole toetusega vaid TERVIK-ule seadusega pandud haldusülesannete täitmiseks

mõeldud kulude katmisega. Rahastamislepingust tulenevate (haldus)ülesannete

täitmise ja vahendite sihipärase kasutamise üle toestab lepingulist järelevalvet

Tervisekassa. Kui Tervisekassa avastab, et lepingut on rikutud või raha on kasutatud

mittesihipäraselt, on tal õigus rakendada järgmisi meetmeid:

 raha tagasinõudmine (tasaarveldus): alusetult makstud summad nõutakse

lepingupartnerilt tagasi või mahaarvamised tehakse järgmistest

väljamaksetest;

 lepingutrahvid: juriidiliste või sisuliste lepingutingimuste rikkumise eest on

ette nähtud lepingujärgsed trahvid;

 lepingu peatamine või lõpetamine: tõsise (nt TERVIK ei vasta seaduses

sätestatud nõuetele)/ või korduvate rikkumiste puhul võib Tervisekassa

lepingu osaliselt või täielikult peatada

 õiguskaitseorganite teavitamine: kui tuvastatakse teadlik pettus või kelmus.

Potentsiaalse riigiabi riski vältimiseks muudetakse eelnõu teksti - § 1 p-st 12 jäetakse

välja TERVIKu õigus juriidilise isikuna osutada sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning

§ 1 p-s p 10 (RTHS § 31 lg 4) nähakse ette, et ka baasrahastus kantakse TERVIKu

sihtkontole, et vältida ristfinantseerimise ohtu.

Seletuskirja on lisatud TERVIKute rahastamise riigiabianalüüs.

Kas rahastamise lepingu (ja RTHS § 38¹ lg 4

nimetatud koostöölepingu) all on silmas peetud

halduslepingut või teenuse tellimist riigihanke

alusel? Seletuskirja kohaselt on nii

koostöökokkuleppelise kui eraldi juriidilisest

isikust TERVIKu korral lepingu objektiks vähemalt

rahvatervishoiu seadusega TERVIKule määratud

ülesannete täitmine. Halduslepingu korral tuleks

kaaluda vajadust vastavalt täiendada ka

halduskoostöö seaduse § 13 lõike 1¹ loetelu.

Selgitame:

Eelnõu § 38¹ lõikes 4 nimetatud „koostöölepe“ on oma olemuselt ühekordne

ülemineku- ja rakendusleping (haldusleping), mis sõlmitakse varakult enne

püsirahastusele üleminekut. Selle lepinguga määratakse kindlaks EL-i toetustelt

Tervisekassa eelarvele ülemineku täpne ajakava, tehniliste platvormide ülevõtmise

tingimused ja seaduses TERVIK-ule esitatud nõuete vastavuskontrolli läbi viimine

läbiviimine, et tagada teenuse katkematu toimimine püsirahastusele ülemineku

hetkel.

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse RTHS § 31

lõikega 5, mille kohaselt valdkonnaülest

koordinatsiooniteenust rahastatakse ravikindlustuse

seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud määruses

sätestatud tingimustel. Ravikindlustuse seaduse §

30 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ja lõige 2

sätestab selle loetelu sisu. Ravikindlustuse

seaduse§ 29 lõike 1 järgi võtab Tervisekassa

kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse

nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on

osutatud meditsiinilistel näidustustel. Palume

täpsustada, kas siin on seda silmas peetud?

Arvestatud osaliselt.

RTHS eelnõuga luuakse uus iseseisev volitusnorm, mille alusel sätestatakse

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse

rahastamise tingimused ja hinnad. Kuna tegemist on RTHS-i alusel reguleeritava

universaalse, kogu elanikkonnale suunatud integratsiooniteenusega, ei laiendata

selleks RaKS § 30 lõigetes 1 ja 2 sätestatud klassikalise tervishoiuteenuse

eritingimusi.

Selguse huvides ja seaduste kollisiooni vältimiseks täiendatakse eelnõu selliselt, et

paralleelselt viiakse sisse muudatus RaKS §-i 4 (lisatakse lõige 3). Selles sätestatakse

ühemõtteliselt Tervisekassa õigus ja kohustus kasutada ravikindlustuse vahendeid

TERVIKute juhtimise ja toimimise rahastamiseks ning valdkondadeülese

koordinatsiooniteenuse osutamiseks kõigile Eesti elanikele, sealhulgas

ravikindlustuseta isikutele.

Eelnõu kohaselt jõustub alates 1.05.2028 RTHS §

31 lõige 6, mille kohaselt võib TERVIKule ette

näha tulemustasu ja lõige 7, mille kohaselt

TERVIKu rahastamise korra ja tasu arvutamise

metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Palume selgitada, kuidas seda

tulemustasu määratakse ja kuidas see aitab täita

eelnõu eesmärke.

Selgitame:

Eelnõu kohaselt võib TERVIKule ette näha tulemustasu tervise- ja heaoluprofiilis

kehtestatud mõõdetavate tulemuseesmärkide täitmise eest (vt eelnõu RTHS § 8 lg 1

p 5 koosmõjus (ja korrigeeritud) § 31 lg-ga 6) ehk siis heaolupiirkonna tervishoiu ja

sotsiaalvaldkonna mõõdetavate tulemuseesmärkide saavutamise eest Tulemustasu

määramise alused on sätestatud:

a) RTHS § 31

b) rakendusakti kavandis („TERVIKute rahastamise korra ning

koordineerimispiirkondade kehtestamine“:

Tervisekassa koostab juhise, kus on toodud riigi poolt prioriteetsetes valdkondades

soovitavad tulemuseesmärgid TERVIK-utele ja lisab juhisesse, milliste

tulemuseesmärkide saavutamise korral on Tervisekassa valmis maksma boonustasu.

Tervisekassa avaldab vastava mõõdikute juhtlaua oma kodulehel.

TERVIK teeb (arvestades Tervisekassa juhist) tervise- ja heaolu profiilis

koostöökogule ettepaneku TERVIK-u tulemuseesmärkide kohta strateegilistes

koostöövaldkondades.

Tervisekassa võib teha TERVIK-ule ettepaneku sõlmida tulemustasu leping, mis

toetab koostöökogu poolt heaks kiidetud tulemuseesmärkide saavutamist.

Tervisekassa saab tulemustasu välja maksta ainult lepingu alusel, praktikas on

tegemist TERVIK-u rahastamise lepingu lisaga.

Kui TERVIK saavutab Tervisekassaga sõlmitud rahastamise lepingus kokkulepitud

eesmärgid, on tal õigus saada tulemustasu lepingus kokkulepitud määras.

Tervisekassa sätestab TERVIKu rahastamise lepingus täpsemalt tulemustasu

kasutusotstarbe, kannab tulemustasu TERVIK-u sihtkontole ning jälgib selle

kasutamise sihipärasust osaledes heaolupiirkonna koostöökogus. Eelnõu kohaselt

võib boonustasu kasutada üksnes rahvatervishoiu eesmärkide saavutamiseks tervise

valdkonnas.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse RTHS § 13⁵

lõikega 3, mille kohaselt genereeritakse käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetöötluse

tulemusena inimese kohta riskirühma tunnus, mille

alusel jaotatakse ta vastavasse gruppi ning vastav

tunnus edastatakse tervise infosüsteemi.

Seletuskirja kohaselt muutub see inimese

abivajaduse märkamise protsessi kaudu

kättesaadavaks nii tervishoiuspetsialistidele kui

KOV sotsiaaltöötajatele. Palume selgitada, kuidas

on tagatud, et see ei too kaasa inimeste

grupeerimist, sildistamist ja hinnangute andmist

terviseandmete alusel.

Selgitame:

Riskirühma tunnuse (eelnõus riskitunnuse) kasutamise eesmärk ei ole isikute

sildistamine, väärtushinnangute andmine ega nende õiguste piiramine, vaid

abivajaduse varasem märkamine ja inimesele sobiva toe pakkumise võimaldamine.

Tegemist on tehnilise tunnusega, mida kasutatakse üksnes seaduses sätestatud

eesmärgil teenusevajaduse hindamise ja asjakohase toe korraldamise toetamiseks.

Tunnust näevad vaid selleks õigustatud isikud.

Riskirühma tunnuse kujundamisel ja kasutamisel lähtutakse IKÜM põhimõtetest,

eelkõige eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse nõudest. Tunnuse

kaudu ei anta isikule õiguslikku staatust ega tehta automaatseid siduvaid otsuseid

tema õiguste või kohustuste kohta. Tunnus on abistava iseloomuga sisend edasiseks

professionaalseks hindamiseks ning konkreetse abi või teenuse osutamise üle

otsustamisel arvestatakse alati inimese tegelikku olukorda ja asjakohaseid asjaolusid

terviklikult.

Ligipääs riskirühma tunnusele on piiratud üksnes nendele isikutele, kellel on seda

vaja oma tööülesannete täitmiseks ning seadusest tuleneva eesmärgi saavutamiseks.

Seeläbi on maandatud oht, et andmeid kasutatakse muul eesmärgil või viisil, mis

võiks kaasa tuua põhjendamatu grupeerimise või sildistamise.

Ka kehtiv SHS võimaldab STAR-i kaudu tuvastada teatud tunnustega isikuid (nt

puudega täisealised inimesed), et KOV saaks hinnata võimalikku abivajadust ja

pakkuda proaktiivselt tuge. Riskirühma tunnus täidab samalaadset eesmärki –

toetada varajast märkamist ja spetsialisti hinnangut, mitte inimese automaatset

kategoriseerimist või tema suhtes otsuste tegemist. Samuti leitakse nn NEET noori

SHS § 151 alusel automaatse töötluse abil ning soovitakse inimest aidata.

Eelnõu kohaselt võib TERVIKu moodustada nii

koostöökokkuleppe alusel kui eraldi juriidilise

isikuna. Märgime, et kuna suures pildis on loodava

süsteemi üleval hoidmine väga kulukas ettevõtmine

(koordinaator, terviseteejuht, koostöökogu,

koostööorganisatsioon, arengukavad jne), siis lisaks

veel juriidiliste isikute juurde loomist me ei poolda.

Kulusid saab jagada ka koostöölepingu alusel,

millel on vastavad osapooled. Samas tuleks

selgemalt välja tuua, kuidas tagatakse teenuste

täimine juhul, kui TERVIK oma kohustusi

nõuetekohaselt ei täida.

Arvestatud.

Eelnõu on korrigeeritud nii, et TERVIK-u saab moodustada ainult olemasoleva

(TERVIKU kohustuslikust osapoolest) juriidilise isiku koosseisu

koostöökokkuleppeliselt või maakondliku koostööorganisatsiooni koosseisu.

Ehkki koordineerimisega kaasneb täiendav kulu, võimaldab koordineeritud

tegutsemine ära hoida olulisel määral senisest dubleerimisest ja puudulikust või liiga

hilisest abivajadusele reageerimisest tingitud lisakulu. Seega loeme koordinatsiooni

süsteemi loomisele tehtavaid kulutusi pigem investeeringuks, mis võimaldab

süsteemi kulusid tervikuna paremini ohjata, kui lisakuluks.

Selgitame, et olulises osas on kogu planeeritav ressurss juba täna olemas ja

süsteemis kasutusel koostöökogude asemel on täna maakondades erinevas formaadis

tervisenõukogud, kes kinnitavad planeeritavast oluliselt mahukamaid terviseprofiile,

tänaseks on kõigis maakondades olemas ka võrgustikujuhid, ehkki projektipõhiselt,

terviseteejuhi osas märgime, et täna on haiglates tööl 111 sotsiaaltöötajat

(täistööajale taandatult 72), sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskondades ca 300

sotsiaaltöötajat (täistööajale taandatult 76) ning hoolduskoordinaatoreid/tervisejuhte

projektipõhiselt 44. Lisaks on haiglates tööl erinevaid juhtumikorraldajaid ja

teekonnajuhte. Selles vaates on tegemist eeskätt olemasoleva süsteemi korrastamise

ja edasi arendamisega.

Üksikteenuste osutamise eest ei saa vastutada TERVIK. TERVIK saab vastutada

selle eest, et olemasolevate teenuste osas on piirkonnas kokku lepitud nendele

suunamise või nende kasutamise ühtsed põhimõtted, millest osapooled parimas

tahtes lähtuvad. Kui mõnel tervishoiuteenuse osutajal puuduvad konkreetse teenuse

osutamiseks ressursid, siis ei saa teda ka sundida teenust osutama TERVIK-u poolt –

selleks puudub seaduslik alus. KOV-id vastutavad vajadusele vastavate KOV

sotsiaalteenuste osutamise eest seaduse alusel ja KOV-teenuste osas on inimesel

endal võimalik kaevata KOV kohtusse, kui vajalikke teenuseid ei osutata. Samas

hindab vajaduse KOV-teenuste järele iga KOV ise, mitte TERVIK.

Heaolupiirkonna koostöökogu teostab kord aastas strateegiliste eesmärkide ja

tegevuskava täitmise sisulist seiret (§ 8¹ lg 4 p 3). Seire käigus tuvastatud

süsteemsete rikkumiste või kohustuste täitmata jätmise korral on koostöökogul (kus

osaleb ka ministeeriumi esindaja) õigus ja võimalus TERVIKut motiveerida ja seada

uusi eesmärke.

Kuna koostöökogu on osapooli (sealhulgas Tervisekassat ja kohalikke omavalitsusi)

koondav formaat, on koostöökogu liikmetel juba oma rollist tulenevalt igal ajal õigus

ja võimalus juhtida tähelepanu TERVIK-u tegevuse puudustele. TERVIK-u

kohustuste nõuetekohase täitmise ja finantsdistsipliini tagab Tervisekassa läbi

sihtfinantseerimise/halduslepingu kontrolli, rakendades rikkumiste korral

võlaõigusseaduse (VÕS) kohaseid õiguskaitsevahendeid (sh rahastuse vähendamine

või peatamine). Eelnõusse on lisatud säte, mille kohaselt on Tervisekassa kohustatud

TERVIKU-ga sõlmitud lepingu täitmise hindamisel võtma aluseks koostöökogu iga-

aastase seire tulemused.

Eraldi järelevalve regulatsiooni loomine ei ole vajalik ega otstarbekas.

Samuti tundub kunstlik heaolupiirkondade

loomine, kui need kattuvad maakonna piiridega ja

pole piisavalt põhjendusi uue termini

kasutuselevõtu vajaduse kohta.

Selgitame:

Heaolupiirkonna mõiste on kasutusele võetud eesmärgiga kirjeldada tervishoiu- ja

sotsiaalvaldkonna koostöö ning teenuste korraldamise funktsionaalset piirkonda,

mitte olemasolevat haldusjaotust. Kuigi eelnõu rakendumisel lähtutakse esialgu

maakondlikest piiridest, võimaldab eraldi termini kasutamine kujundada tulevikus

piirkondi vastavalt teenuste korraldamise vajadustele, elanike liikumismustritele ja

piirkondlikule koostöövõimekusele ilma, et oleks vaja muuta seaduses kasutatavat

mõistet. Seetõttu aitab heaolupiirkonna termini kasutuselevõtt tagada regulatsiooni

pikaajalise selguse ja paindlikkuse. Tulevased koondumised peaksid arvestama

üleriigilise planeeringuga 2050 ja olema kooskõlas maakondlike arenduskeskuste

võrgustiku arenguga.

RTHS sätestab rahvastiku tervise riiklike

andmekogude regulatsiooni. Kuna tervisestatistika

staatus on ebamäärane ja seda ei käsitleta riikliku

statistika osana, koostab teadaolevalt

Sotsiaalministeerium selle probleemi

lahendamiseks väljatöötamiskavatsust. Palume

kaaluda, kas eelnõu koostamisel saab ka nende

probleemide lahendusvõimalustega arvestada.

Selgitame:

Tegemist on eraldi teema ja eraldi regulatsiooniga. Käesoleva eelnõu eesmärk ei ole

statistika ega andmekogude temaatikat lahendada.

Justiitsministeerium

Eelnõu § 1 p 5 (koostoimes eelnõu § 1 p-ga 10) –

loodava TERVIK-u õiguslik staatus ei ole üheselt

selge. Eelnõu kohaselt on tegemist

koostööorganisatsiooniga (ühe TERVIKU

osapooleks oleva juriidilise isiku struktuuriüksus),

millesse kuulumine on kohustuslik. Kui

organisatsiooni liikmelisus on kohustuslik, siis kas

organisatsioon on olemuslikult avalikõiguslik?

Teisalt nähakse eelnõuga ette organisatsioonile

tulemustasu maksmine eesmärkide saavutamise

eest. Avalik-õiguslike ülesannete täitmist

Arvestatud osaliselt.

Seadusest tulenev kohustus tervishoiuteenuse osutajatele ja KOV-idele TERVIK-uga

liituda on vajalik avalikes huvides, et tagada teenuseteekondade universaalne

kättesaadavus. Tegevuskohustuse panemine seadusega on proportsionaalne ega

muuda eraõiguslikku võrgustikku avalik-õiguslikuks institutsiooniks. Eraõiguslikele

isikutele või KOV-idele antakse seadusega ülesanded, mida Tervisekassa rahastab.

Seega on kaetud ka rahastuse pool.

TERVIK-u rahastamine on kaheosaline. Baaskulud kaetakse Tervisekassa eelarvest,

et tagada jätkusuutlikkus. Tulemuspõhine rahastamine on mõeldud

rahastatakse tavapäraselt riigieelarvest ja mitte

tulemustasuna. Seega jääb eelnõust organisatsiooni

õiguslik staatus ja olemus selgusetuks. Palume

eelnõus ja seletuskirjas õiguslik staatus ja olemus

selgelt välja tuua. Palume ka selgitust, kas uus

institutsioon teostab riigivõimu Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 3 tähenduses. Juhul, kui vastus

on jaatav, siis palume jääda Eestis põhiseaduse

alusel välja kujundatud riigivõimu seniste ning

õiguslikult selgete institutsionaalsete vormide

juurde järgides Vabariigi Valitsuse seaduses ja

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses

sätestatut.

lisamotivatsiooniks riiklike eesmärkide saavutamisel (nt ennetustöö), mis on

kaasaegses tulemusjuhtimises tavapärane praktika.

TERVIK ei teosta riigivõimu PS § 3 tähenduses. TERVIK ei ole haldusorgan,

TERVIK saab üksnes mõne haldusülesande eelnõuga, mida täita ja mille täitmist

Tervisekassa rahastab.

Eelnõu § 1 p-d 7, 8 ja 10 – kui § 8 kohase tervise-

ja heaoluprofiili koostamisel ei töödelda

isikuandmeid ning § 81 heaolupiirkonna

koostöökogu tegevuste käigus ei puututa kokku

isikuandmetega, palume see seletuskirjas ka selgelt

välja tuua.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatakse selgitustes, et ei tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ega

heaolupiirkonna koostöökogu tegevuses ei toimu isikuandmete töötlemist.

Tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ja uuendamisel kasutatakse üksnes

isikustamata, agregeeritud statistilisi andmeid ning rahvastikupõhiseid näitajaid (nt

haigestumuse kordajad, piirkondlik vanuseline koosseis jne). Selle tegevuse käigus

ei töödelda ega koguta füüsiliste isikute isikuandmeid (isikutuvastust võimaldavat

teavet). Koostöökogu tegeleb piirkondliku strateegilise planeerimise, võrgustikutöö

koordineerimise ja trendide analüüsiga. Koostöökogu oma tegevuses isikuandmetega

kokku ei puutu ning juhtumipõhist (isikustatud) klienditööd seal ei tehta.

Eelnõu § 1 p 13 – kui teavitaja edastab

märkamislehe tervise infosüsteemi, palume sätet

vastavalt täiendada.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõus on muudetud andmete ja infosüsteemidega seotud regulatsiooni. Edaspidi on

kasutusel heaolu infosüsteem, kuhu märkamisleht edastatakse.

Kui märkamislehe koostamiseks ei saa teavitaja

andmeid teistest andmekogudest või andmestikest,

palume seletuskirja selles osas täiendada.

Arvestatud.

Eelnõus on andmevahetusega seonduvat muudetud ning kasutusele on võetud uus

infosüsteem. Selgitame aga siinkohal, mida teavitaja näeb.

Vastavalt eelnõu § 1 p-le 14 (RTHS § 132 lg 3) kuvatakse automaatselt

märkamislehele:

 inimese üldandmed;

 riskitunnus -> tunnus, mis sisaldab infot inimese kõrgenenud tervishoiuteenuste

kasutamise riski kohta;

 terviseprobleemi lühikirjeldused:

- raviteekonnal osalemine -> (jah/ei),

Sotsiaalse probleemi lühikirjeldus ja teavitaja hinnang inimese olukorrale lisatakse

märkamislehele teavitaja enda poolt.

Kirjeldatud märkamislehe abil küsitav informatsioon ei ole juhuslik vaid aitab teiste

riikide näitel maksimaalselt hästi välja selekteerida koordinatsiooniks sobiliku

sihtrühma so inimesed, kellel on koordinatsioonist kõige rohkem abi. See on vajalik,

kui soovime koordinatsiooni abil muuhulgas tõhustada tervishoiu- ja

sotsiaalvaldkonna ressursikasutust. Kui koordinatsiooniteenuse sihtrühma

märkamislehe abil hoolikalt ei selekteerita, kulub terviseteejuhi ressurss valdavalt

üksiknõustamistele ja tarvilik aktiivne koordinatsioon jääb osutamata.

Euroopa Liidus kasutavad samu tunnuseid riskirühma automaatseks selekteerimiseks

Kataloonia, Baskimaa ja Holland.

Vastavas osas täiendatakse seletuskirja.

Kui terviseteejuht saab isikuga esmase nõustamise

ettevalmistuseks juba ka mujalt andmeid, enne kui

käivitub valdkonnaülene koordinatsiooniteenus, siis

ei ole sellist tegevust eelnõus käsitletud, mis

tähendab, et üks oluline vaheetapp on eelnõust

puudu. Terviseteejuhi tegevust peale märkamislehe

saamist ja enne isikuga kohtumist ning isiku

esmase nõustamise puhul tuleb eelnõus täiendada.

Arvestatud.

Märkamislehe andmekoosseis on eelnõus reguleeritud. Rohkem andmeid

terviseteejuht ei saa. Nii lastekaitses kui sotsiaalhoolekandes on tavapärane praktika

kehtiva õiguse alusel abivajaja kindlakstegemine ja teada andmine. Selgitame, et

üksnes märkamislehe saamine ei ole aluseks terviseteejuhile täiendavate

andmeligipääsude andmisele. Märkamislehe saamisel on terviseteejuhil kohustus

inimesega ühendust võtta ja kokku leppida esmane nõustamine, mille käigus

hinnatakse täpsemalt koordinatsiooni vajadust. Kui inimene nõustub esmase

nõustamisega ja selleks broneeritakse aeg, alles siis tekib terviseteejuhil õigus

ligipääseda andmetele, mis on vajalikud koordinatsioonivajaduse hindamiseks.

Samuti selgitatakse, et see protsess ei ole isikule n-

ö vabatahtlik, kui valdkonnaülesest

koordinatsiooniteenusest ja selle tarvis tehtavast

andmetöötlusest on isikul võimalik loobuda, siis

protsess mis toimub alates märkamislehe

koostamisest kuni esmase nõustamiseni, siinkohal

isikul loobumise õigust ei ole. See peab ka eelnõus

ja seletuskirjas selgelt välja toodud olema.

Selgitame:

Tegemist on andmetöötlusega, mis on mõeldud inimese ja rahvastiku tervise üldiseks

kaitseks. Sarnane regulatsioon on nn NEET noorte jaoks SHS § 151. Riigil on

kohustus abivajajaid aidata ning märkamisleht on üks moodus selleks. Kui siis aga

selgub, et inimene ikkagi abi ei soovi, on tal õigus keelduda edasisest teenuse

pakkumisest ja andmete töötlemisest.

Samuti peab olema selge, et nõusoleku annab isik

teenuse saamiseks ja andmete töötlemine toimub

seaduse, mitte nõusoleku alusel. Kui isik teenuse

saamiseks antud nõusoleku tagasi võtab, siis ta

loobub teenusest, andmeid küll edasi ei töödelda,

aga neid ka ei kustutata. Seletuskirja tuleks

siinkohal oluliselt täiendada ning ei ole õige viide

nõusoleku alusel andmete töötluse kohta.

Lõike 7 kohaselt, kui isik kinnitab valminud

heaoluplaani, siis see sisaldab ka isiku kinnitust ja

nõusolekut, et juurdepääs heaoluplaanile ja

tegevuskavale antakse § 133 lg 4 p 2 alusel

moodustatud tugimeeskonnale, lisaks KOV teenuse

osutajatele, perekonnaliikmetele ja muudele

lähedastele inimestele, keda on kaasatud.

Andmetele juurdepääsu andmine tuleb eristada

kinnitusest saada teenust. Isikul peab olema õigus

saada teenust ka selliselt, et näiteks ei võimaldata

Arvestatud.

Eelnõud on muudetud selliselt, et isik saab kas teenusega nõustuda või sellest

keelduda, ning teenusega nõustumisel kaasneb seaduse alusel eelnõus kirjeldatud

andmetöötlus tervise teejuhi ning esmase tugimeeskonna (so perearsti, pereõe,

raviarsti, KOV-sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja ja inimese seadusliku esindaja)

poolt. Eraldi on ära toodud, et n-ö laiema ringi isikuid (nt teised teenuse osutajad aga

ka lähedased) saavad heaoluplaanile, sh tegevuskavale, ligipääsu üksnes siis kui

inimene annab selgesõnalise nõusoleku.

Seletuskiri on eelnõuga kooskõlla viidud.

perekonnaliikmete ja lähedaste juurdepääsu

andmetele (heaoluplaan ja tegevuskava). Palume

eelnõu siinkohal oluliselt muuta. Saab jaatada, et

juurdepääs andmetele on vajalik tugimeeskonnale

ja seda seaduse alusel, kuid lõike 6 alusel kaasatud

osapoolte, sh lähedaste juurdepääs andmetele peab

olema isiku vaba valik (nõusolekupõhine).

Eelnõu § 1 p 15 – rahvastikupõhine riskihaldus.

Paragrahv 135 lg-te 2 ja 3 alusel võib Tervisekassa

töödelda andmeid, et välja selgitada isiku

riskirühma tunnus ning edastada vastav tunnus

tervise infosüsteemi. Sisuliselt on tegemist suures

mahus (praktiliselt terve elanikkonna) isikuandmete

pideva ja automaatse töötlusega, mille tulemuseks

on automaatne otsus selle kohta, kuhu rühma isik

kuulub. Antud juhul on tegemist automaatotsusega

(sh profiilianalüüsiga) isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) art 22 mõttes, kuid seaduses

puuduvad igasugused andmesubjekti õiguste

kaitsemeetmed, isiku teavitamine, võimalus

isiklikule kontaktile, vaidlustusõigus. Inimene

sisuliselt ei saagi teada, et tema kohta sellist

andmetöötlust tehakse ja tunnus juurde liidetakse.

Selline andmetöötlus ei ole kooskõlas IKÜM-iga.

Palume siinkohal eelnõu täiendada, kehtestades

asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste

kaitsmiseks, eelkõige võttes arvesse, et töödeldakse

ka eriliiki isikuandmeid

Selgitame:

Andmeid ei töödelda pidevalt. Töötlus tehakse 2 korda aastas. TIS-is muutub see

terviseportaali kaudu inimesele nähtavaks. Ka inimesele endale on see oluline info,

et tema tervisenäitajad on saavutanud kõrge riskitaseme.

Riskirühma tunnuse kasutamise eesmärk ei ole isikute sildistamine,

väärtushinnangute andmine ega nende õiguste piiramine, vaid abivajaduse varasem

märkamine ja inimesele sobiva toe pakkumise võimaldamine. Tegemist on tehnilise

tunnusega, mida kasutatakse üksnes seaduses sätestatud eesmärgil teenusevajaduse

hindamise ja asjakohase toe korraldamise toetamiseks. Tunnust näevad vaid selleks

õigustatud isikud.

Riskirühma tunnuse kujundamisel ja kasutamisel lähtutakse IKÜM põhimõtetest,

eelkõige eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse nõudest. Tunnuse

kaudu ei anta isikule õiguslikku staatust ega tehta automaatseid siduvaid otsuseid

tema õiguste või kohustuste kohta. Tunnus on abistava iseloomuga sisend edasiseks

professionaalseks hindamiseks ning konkreetse abi või teenuse osutamise üle

otsustamisel arvestatakse alati inimese tegelikku olukorda ja asjakohaseid asjaolusid

terviklikult.

Ligipääs riskirühma tunnusele on piiratud üksnes nendele isikutele, kellel on seda

vaja oma tööülesannete täitmiseks ning seadusest tuleneva eesmärgi saavutamiseks.

a) perearstidele, kellel on oma nimistu inimeste tervisevajaduste planeerimiseks

tarvilik teada inimeste haiguskoormust ja sellega kaasnevat terviseriski ning

pereõele, kes igapäevaselt krooniliste haigustega inimeste aga ka laste tervise

jälgimisega tegeleb.

b) inimese ravivale tervishoiuspetsialistile, et osata kohandada abi vastavalt inimese

vajadusele

c) KOV sotsiaaltöötajale ainult juhul, kui ta soovib esitada inimese kohta

koordinatsiooni vajaduse kohta märkamislehe.

Seeläbi on maandatud oht, et andmeid kasutatakse muul eesmärgil või viisil, mis

võiks kaasa tuua põhjendamatu grupeerimise või sildistamise.

Andmepõhist riskirühma määramist kasutatakse tavapraktikana ka teistes EL riikides

(Hispaania, Holland, Taani, Soome, Rootsi).

Kuigi tegemist on automaatse töötlusega, ei lõpeta see menetlust ega määra

inimesele õigusi, kohustusi, teenust, hüvitist, piirangut ega muud õiguslikku

tagajärge.

IKÜM art 22 kohaldub siis, kui täidetud on kumulatiivselt järgmised tingimused:

1. otsus põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil;

2. otsusel on andmesubjekti suhtes õiguslik tagajärg või see mõjutab teda

samaväärselt oluliselt;

3. puudub sisuline inimsekkumine enne mõju tekitavat otsust.

Käesoleval juhul ei ole need kolm tingimust täidetud. Riskitunnus on sisend

edasiseks hindamiseks, mitte lõplik otsus. Riskirühma tunnus ei anna ega võta

inimeselt ära õigust teenusele. Samuti ei määra see automaatselt inimesele kohustust,

piirangut ega ravi- või sotsiaalteenust.

See on pigem märguanne või töökorralduslik indikaator, mille alusel

tervishoiutöötaja või terviseteejuht saab hinnata, kas inimene võiks vajada ennetavat

tervishoiuteenust või koordinatsiooniteenust.

Riskitunnuse omistamine iseenesest ei muuda inimese õiguslikku seisundit. Ta ei saa

automaatselt teenust, temalt ei võeta teenust ära, talle ei panda kohustust ja tema

õigusi ei piirata.

Seega, riskitunnus:

 ei ole iseseisev otsus;

 ei ole teenuse osutamise automaatne alus;

 ei too kaasa automaatset õiguslikku ega faktiliselt siduvat tagajärge;

 on üksnes abivahend inimese vajaduse edasiseks professionaalseks

hindamiseks.

Eelnõu § 2 p-d 7 ja 8 – nende kohaselt on õigus

tervishoiuteenuse osutajal ja KOV-il esitada

andmeid tervise infosüsteemi. Leiame, et isiku

kohta märkamislehe ja tegevuskava edastamine

peab olema kohustus, mitte õigus. Palume eelnõu

siinkohal muuta.

Arvestatud.

Eelnõu on vastavalt muudetud.

Täpsustame, et eelnõus on kasutusele võetud uus Heaolu infosüsteem.

Eelnõu § 1 p 4 – eelnõu kohaselt saab terviseteejuht

mitmeid ülesandeid ja juurdepääse andmetele.

Palume õigusselguse huvides ka mõistetes välja

tuua, kes on terviseteejuht ning millistele

kvalifikatsiooninõuetele ta peab vastama

Arvestatud.

Nii eelnõu kui ka seletuskirja on täiendatud terviseteejuhi mõistega ning

kvalifikatsiooni nõuete osas.

Eelnõu § 2 p 9 (§ 593 lg 56 ) – selle kohaselt on

terviseteejuhil lai juurdepääs terviseandmetele.

Palume selgitada, et kui isik on oma terviseandmed

tervishoiuteenuse osutaja eest sulgenud, kas need

on suletud ka terviseteejuhi jaoks. Leiame, et kuna

tegemist on osaga tervishoiuteenuse saamisest, siis

isikul peab olema võimalus ka terviseteejuhi eest

oma andmeid sulgeda. Seega palume sätet, mis

reguleerib tervishoiuteenuse osutaja eest andmete

sulgemise õigust täiendada ka õigusega sulgeda

andmed terviseteejuhi eest. Sama märkus on meil

ka lg 58 kohta, isikul peab olema õigus

tugimeeskonna eest andmete sulgemiseks.

Selgitame:

Eelnõus on kasutusele võetud uus heaolu infosüsteem ja seetõttu on muudetud kogu

andmete töötlemise regulatsiooni.

Kuna valdkondadeüleses koordinatsiooniteenuses osalemine on isikule täielikult

vabatahtlik, otsustab inimene teenusega liitumise (nõusoleku andmise) kaudu ise

oma isikuandmete laiendatud töötlemise ulatuse. Terviseteejuhil ega meeskonnal

puudub tehniline ja õiguslik ligipääs isiku tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmetele

enne, kui inimene on teenusel osalemiseks soovi avaldanud. Sellest tulenevalt ei ole

teenuse osutamise faasis andmete töötlemise piiramine (andmete sulgemine)

sisuliselt asjakohane – koordinatsiooniteenuse osutamine, riskide hindamine ja

tervikliku juhtumiplaani koostamine ei ole objektiivselt võimalik ilma vajalike

lähteandmeteta. Kui isik otsustab teenusest loobuda, toob see kaasa

koordinatsiooniteenuse osutamise lõpetamise.

Kokkuvõttes tekib olukord, kus isiku õigusi ja huve

mõjutavad otsused jäävad väljapoole tõhusat Mitte arvestatud.

haldusmenetlust ja õiguskaitset, mis võib olla

problemaatiline PS §-de 14 ja 15 valguses.

Sisulisi otsuseid (näiteks teenuse mitteosutamine

või selle lõpetamine) ei vormistata haldusaktina,

mistõttu puudub selge vaide- ja kaebeõigus (HMS

§-d 51–60). Palume eelnõus reguleerida

vaidemenetlus ja kaebeõigus.

Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse raames on isikul teenuse osutaja tegevuse

või tegevusetuse vaidlustamiseks kasutusel tsiviilõiguslikud õiguskaitsevahendid.

Olukord on juriidiliselt analoogne tervishoiuteenuse osutamisega, kus teenuse

põhjendamatu mittepakkumine, mittenõuetekohane osutamine või ravi katkemine

toob kaasa teenuse osutaja tsiviilõigusliku vastutuse võlaõigusseaduses sätestatud

korras. Andmekaitsealaste rikkumiste korral on isikul õigus pöörduda Andmekaitse

Inspektsiooni poole.

Kavandatav akronüüm TERVIK ei ole meie

hinnangul sobiv, sest see ei ole moodustatud mitme

sõna algustähtedest, mis on eesti keeles ainus

võimalus suurtähtlühendi moodustamiseks.

Kavandatava tervikteenuse või teenusvõrgustiku

või valdkonnaülese teenuse nimetamiseks sobiks

paremini mõni eelnimetatud sõnadest või

sõnaühenditest või midagi sellesarnast, mitte aga

suurtähtlühend TERVIK käänatuna nagu sõna

„tervik“. Suurtähtlühend tekitaks segadust, sest

läheks suulises kasutuses segamini sõnaga „tervik“

ega annaks ka adekvaatselt edasi sisu. Palume

tungivalt asendada see sisu edasi andva sõnaühendi

või (liit)sõnaga.

Mitte arvestatud.

Jätame eelnõus nimetuse „TERVIK“ muutmata. Selgitame, et normitehniliselt ei ole

tegemist klassikalise suurtähtlühendiga (akronüümiga eesti keele reeglite kitsas

tähenduses), vaid eelnõu tähenduses kokkuleppelise definitsiooniga (tehisterminiga),

mis on moodustatud liitsõna osadest ja algustähtedest (TERVishoiu ja

sotsiaalvaldkonna Integreeritud Koostööorganisatsioon).

HÕNTE § 11 kohaselt peab seaduse keel olema selge ja ühemõtteline.

Valdkondadeülese riikliku teenuse ametlik pikk nimetus on suulises ja igapäevases

asjaajamises koormav. „TERVIK“ on sihtrühmale (nii spetsialistidele kui ka teenuse

saajatele) kergesti meeldejääv, positiivse konnotatsiooniga ning edastab vahetult

teenuse sisulist eesmärki – pakkuda inimesele terviklikku tugisüsteemi. Segaduse

vältimiseks on termin eelnõu alguses selgelt defineeritud ja seda käänatakse

suurtähtlühendite reeglite kohaselt (nt TERVIK-u, TERVIK-ule), mis eristab seda

tavakeelsest sõnast „tervik“

Samuti on tavalugejale arusaamatu termin

„heaolupiirkond“, mille asemele soovitame midagi

üldarusaadavamat, näiteks maakond.

Mitte arvestatud.

Selgitame, et heaolupiirkonna mõiste on kasutusele võetud eesmärgiga kirjeldada

tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning teenuste korraldamise funktsionaalset

piirkonda, mitte olemasolevat haldusjaotust. Kuigi eelnõu rakendumisel lähtutakse

esialgu maakondlikest piiridest, võimaldab eraldi termini kasutamine kujundada

tulevikus piirkondi vastavalt teenuste korraldamise vajadustele, elanike

liikumismustritele ja piirkondlikule koostöövõimekusele ilma, et oleks vaja muuta

seaduses kasutatavat mõistestikku. Seetõttu aitab heaolupiirkonna termini

kasutuselevõtt tagada regulatsiooni pikaajalise selguse ja paindlikkuse. Tulevased

koondumised peaksid arvestama üleriigilise planeeringuga 2050 ja olema kooskõlas

maakondlike arenduskeskuste võrgustiku arenguga.

Palume eelnõus läbivalt kaaluda sõnaühendi

„valdkonnaülene koordinatsiooniteenus“ muutmist.

See nimetus ei kirjelda teenuse sisu. Mõistetav on

püüd rõhutada valdkondade koostööd ja

koordineerimist, kuid põhiline eesmärk on siiski

luua inimeste abistamiseks ühtne teekond. Teeme

ettepaneku kasutada näiteks „valdkonnaülene

heaoluteenus“. Selle variandi puhul oleks

tähelepanu tulemusel. Võib ka kaaluda variante

„valdkonnaülene abiteenus“ või „valdkonnaülene

tugiteenus“

Mitte arvestatud.

Jätame nimetuse „valdkondadeülene koordinatsiooniteenus“ muutmata. Selgitame, et

kavandatava riikliku teenuse spetsiifiline juriidiline ja funktsionaalne sisu ei ole uue

hoolekande- või tervishoiuteenuse osutamine, vaid olemasolevate süsteemide ja

spetsialistide vahelise koostöö, info liikumise ja juhtumikorralduse koordineerimine.

Alternatiivsed terminid nagu „heaoluteenus“, „abiteenus“ või „tugiteenus“ on

õiguslikult liiga laiahaardelised ja eksitavad. SHS kontekstis tähistavad abi- ja

tugiteenused konkreetseid isikule suunatud sotsiaalteenuseid (nt tugiisikuteenus,

koduteenus), millel on teistsugune õiguslik režiim. Nimetus „koordinatsiooniteenus“

kirjeldab teenuse sisu kõige täpsemalt ja läbipaistvamalt (HÕNTE § 11 mõistes), kuna

viitab otseselt tegevusele – eri valdkondade (tervis ja hoolekanne) integreerimisele ja

juhtumi koordineerimisele. Inglise keelne termin on “care coordination”.

Eelnõu seletuskirja koostajad on sisukokkuvõttes (p

1.1.) hinnanud eelnõu muudatuste halduskoormust

mõjutavaid asjaolusid. Märgime, et kuigi

üldjoontes on leitud, et koormus uue süsteemi

käivitamisega kasvab osapooltele üksnes ajutiselt,

räägib sellele vastu asjaolu, et see toob siiski kaasa

uued püsivad kohustused mitmetele erinevatele

asutustele. Näitena võib tuua uute

koostööstruktuuride töös hoidmise kohustused,

millega kaasneb koordineerimine, mis mh mõjutab

teenuseosutajaid, näiteks perearste, kellel seatakse

samuti kohustus seal osaleda. Enamasti kasvab

koormus ning kulu küll avalikule sektorile, sh

Tervisekassale, TEHIK-ule, kohalikele

omavalitsustele, aga osalt ka sotsiaal- ja

tervishoiuvaldkonna töötajatele. Palume eelnevast

tulenevalt sisukokkuvõtte halduskoormust

Arvestatud.

Isiku vaates lisatud sihtrühm 1 juurde: Heaoluplaani koostamine eeldab inimese

aktiivset osalemist, mis tähendab temalt teatud ajakulu ja panust. Samas on inimese

kaasamine plaani koostamisse teadlik valik, mis toetab plaani järgimist, motiveeritust

ning arusaamist oma olukorrast. Heaoluplaani koostamine on sisuliselt sarnane

nõustamisvestlusele, kus inimene ei ole passiivne teenuse saaja, vaid aktiivne osaline

oma vajaduste ja eesmärkide kujundamisel terviseteejuhi juhtimisel. Seega ei ole

plaani koostamine üksnes koormus, vaid inimese kaasamine tema tervist

puudutavatesse otsustesse.

Perearstide vaates lisatud: Seega on perearstide halduskoormus muudatuse tulemusel

kahesuunaline – ühelt poolt lisandub püsiv kohustus arvestada TERVIKu

kokkulepetega ja täita märkamislehte, teiselt poolt väheneb vajadus koordineerida

sotsiaalse toimetulekuga seotud küsimusi, mis on seni toimunud sageli mitteametlikult

ja lisaressurssideta. Koostöökogus osaleb TERVIKu kaudu üks perearstiabi osutaja

esindaja.

puudutav osa üle vaadata ning lühendada,

keskendudes ennekõike haldusväliste isikute

koormuse muutumisele, sh eelkõige perearstidele

ning teiselt poolt abivajavatele inimestele, tuues

koormuse muutumise osas välja vaid neile

olulisima. Palume lisaks seletuskirjas läbivalt

arvestada, et halduskoormus ja selle muutumine

puudutab haldusväliseid isikuid, sh ettevõtjaid,

vabaühendusi ja inimesi ning muus osas saab

rääkida siiski avaliku sektori töökoormuse

muutumisest. Perearste kui erasektori esindajaid

mõjutab otseselt kohustus osaleda TERVIK-u töös

ning abivajava inimese ja ilmselt ka tema lähedaste

või hooldajate jaoks väheneb samas vajadus ise

välja selgitada, kelle poole ning millal abi

saamiseks pöörduda ehk kokkuvõtvalt peaks

asjaajamine, mis on üks halduskoormuslik element,

nende jaoks edaspidi lihtsustuma. Siiski tuleb

hinnata, kas vastutus, mida isik enda tervise eest

edaspidi võtma peab, võib tema koormust ka

kasvatada (näiteks heaoluplaani koostamises

osalemine). Halduskoormuslike nõuete eelnõuga

vähendamise korral saab kokkuvõtvalt märkida, et

halduskoormuse tasakaalustamise reegliga nõutu on

täidetud ehk halduskoormuse kasvu korral on ette

nähtud samaaegselt ka sihtrühmi puudutavad

vähendused.

Märgime, et seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs

keskendub eelkõige positiivsete mõjude

väljatoomisele, mis on ühtlasi eelnõuga seatud ka

muudatuste eesmärgiks, kuid jätab käsitlemata

ebasoovitava mõju või kõigest mainib võimalikke

Arvestatud.

riske ja ohukohti, mis võivad omada otsest mõju

nendesamade eesmärkide saavutamisele.

Olulisimad neist on institutsioonide võimalik

vastuseis muudatustele tulenevalt ressursside

vähesusest, vajadus tagada paralleelsete süsteemide

toimivus, institutsioonide vastutuse teisenemine ja

töötajaskonna muutuvad rollid, abivajajate enda

soovid ja suutlikkus uudset lähenemist kasutada,

aga ka kohalike omavalitsuste võimekus muutusi

ellu rakendada. Palume mõjuanalüüsi

tasakaalustamiseks tuua selgemalt välja ning

käsitleda pikemalt just muudatuste võimalikke

ohukohti, riske ning kaasnevat ebasoovitavat mõju.

Riskid ei pruugi piirneda üksnes

üleminekuperioodiga

Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja osas

„Seaduse eesmärk“ (p 2) ei ole välja toodud

seletuskirja mõjuanalüüsi p-s 6.1.1. oluliseks loetud

eesmärki, mille kohaselt aitaks 4 muudatuste

rakendamine vähendada piirkondlikke erinevusi.

Selle eesmärgi saavutamine võib kavandatavatest

muudatustest tulenevalt olla siiski probleemne,

kuna reformi edukus sõltub osapoolte ning eelkõige

omavalitsuste võimekusest. Paraku ei ole neid riske

mõjuanalüüsis lähemalt käsitletud, mistõttu jääb

kaheldavaks, kas eesmärk teenuseid regionaalselt

ühtlustada ikkagi realiseerub. Näiteks ei selgu,

millised konkreetsed meetmed on ette nähtud

vähemvõimekamate omavalitsuste vajadusel

järeleaitamiseks või kuidas sellega haakuvad

näiteks Tervisekassa rakendatavad tulemuspõhise

rahastamise põhimõtted (seletuskirja p 6.2.2.), mis

Selgitame:

Piirkondlike erinevuste vähendamine on üks reformi eesmärkidest ning seda on

täpsustatud seletuskirjas. Samas ei ole reformi eesmärk eeldada, et kõik piirkonnad

saavutavad ühesuguse võimekuse või tulemused kohe reformi rakendumisel.

Eelnõuga luuakse ühtne koostöömudel, terviseteejuhi roll, ühised tööprotsessid ning

koostöö korraldamise raamistik ja infovahetus, mis aitavad vähendada seniseid

piirkondlikke erinevusi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöös. Reformi mõju

avaldub järk-järguliselt ja rakendamise edukus sõltub ka kohalike osapoolte

võimekusest. See on reformi elluviimisel arvestatav risk.

Piirkondade toetamiseks nähakse reformi rakendamisel ette metoodiline tugi,

juhendmaterjalid ja koolitused. Samuti võimaldab maakondlik koostöömudel jagada

teadmisi ja kujundada ühtsemaid praktikaid piirkonna üleselt. Rakendamise edukust

hinnatakse ka edaspidi ning vajadusel kavandatakse täiendavaid rakendusmeetmeid,

et toetada ühtlasema praktika kujunemist eri piirkondades.

ilmselt vähemvõimekamaid ei soosi ning võib tuua

omakorda kaasa suureneva regionaalse

ebavõrdsuse.

Seletuskirja mõjuanalüüsis on tähelepanuta jäänud

võimalik uue süsteemiga liitujate arv, kuna ühelt

poolt tagab seatud eesmärkide täitmise just

võimalikult suur liitunud abivajajate hulk, teisalt

aga puudub kindlus, et süsteemiga liituks näiteks

enamik abivajajatest, mis kahtlemata vähendaks

võimalusi eesmärke saavutada. Märgime, et siin

mängib rolli mitte üksnes see, et liitumine uue

süsteemiga on jäetud vabatahtlikuks, vaid ka sealt

väljumine, mis ühelt poolt pakub küll suurt

paindlikkust, kuid teisalt seab süsteemi efektiivse

toimimise kahtluse alla juhul, kui liitujate hulk jääb

alla kriitilise piiri. Sellega seoses juhime ka

tähelepanu, et seletuskirja mõjuanalüüs käsitles

sihtrühmana küll kompleksabi vajavaid isikuid,

kuid teisalt jättis täielikult tähelepanuta nende

abivajajate edasise käekäigu, kes uue lahendusega

kaasa ei tule. See eeldaks lisaks ka mõju

analüüsimist teistele mõjutatud osapooltele, kes

lähtuvalt abivajaja soovist peavad temaga tegelema

kas uudse lähenemise kohaselt või jätkama

endistviisi teenusepakkumisega. Seega võib tekkida

ka küsimus samasugust abi vajavate isikute

võimalikust ebavõrdsest kohtlemisest sotsiaal- ja

tervishoiusüsteemis. Palume seda teemat

mõjuanalüüsis avada ning arvestada seejuures

erinevate sellest mõjutatud osapooltega.

Selgitame:

Eelnõuga ei looda uut sotsiaal- ega tervishoiuteenust ega muudeta inimese õigusi

olemasolevate teenuste saamisel. Terviseteejuhi poolt osutatava teenuse eesmärk on

toetada valdkondadeülest koordinatsiooni ja inimese liikumist olemasolevate

teenuste vahel. Seetõttu ei sõltu inimese õigus saada vajalikke teenuseid sellest, kas

ta osaleb koordinatsiooniteenusel või mitte. Eelnõu eesmärk ei ole hõlmata kogu

elanikkonda ega kõiki teenusekasutajaid, vaid pakkuda täiendavat

koordinatsioonituge inimestele nende nõusoleku alusel, kelle vajadused ületavad ühe

valdkonna või teenuse tavapärase korralduse piire. Seetõttu ei sõltu reformi

eesmärkide saavutamine sellest, et süsteemiga liituks enamik abi vajavatest

inimestest. Isikute puhul, kes koordinatsiooniteenusega ei liitu või sellest loobuvad,

jätkub abi osutamine kehtiva korralduse alusel ning nende õigused ja teenuste

kättesaadavus ei muutu. Eelnõu ei loo erinevaid õigusi ega teenusstandardeid,

mistõttu ei põhjusta see samas olukorras olevate isikute ebavõrdset kohtlemist.

Erinevus seisneb üksnes selles, kas inimese nõusolekul kasutatakse

valdkondadeülese koordinatsiooni täiendavat meedet.

Mõju tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele seisneb eelkõige selles, et osa

juhtumeid lahendatakse valdkondadeülese koordinatsiooni toel, samas kui ülejäänud

juhtumite puhul kasutatakse seniseid töökorralduslikke lahendusi. Seetõttu ei teki

paralleelseid õigussuhteid ega erinevaid teenusstandardeid, vaid erineb üksnes

koordinatsiooni korraldamise viis.

Eelnõu § 1 p 5 – § 3 lõikes 6 on oluline loetelusse

lisada eraldi „tervisedendajad“, kes koordineerivad

Arvestatud.

heaolupiirkonnas ennetuse eestvedamist. Nad ei ole

teenuseosutajad ja sestap ei mahu nad praeguse

sõnastuse sisse. Sõnastussoovitus: „TERVIK on

heaolupiirkonnas tegutsevaid perearstiabi osutajaid,

haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglaid,

kohaliku omavalitsuse üksusi ning teisi tervishoiu-

ja sotsiaalteenuste osutajaid, samuti

tervisedendajaid ühendav koostööorganisatsioon.“

Eelnõu § 1 p 8 – lisatava § 81 lg 2 p 2 on „kõik

heaolupiirkonda kuuluvad kohaliku omavalitsuse

üksused“. Teeme ettepaneku sõnastada „kõik

heaolupiirkonnas asuvad kohaliku omavalitsuse

üksused“. Kuigi heaolupiirkonna piirid kattuvad

maakonna piiridega, siis „kuuluvus“ viitab

alluvusele, aga heaolupiirkond ei ole kohalikust

omavalitsusest (KOV) järgmine haldusterritoorium.

Seega oleks parem „heaolupiirkonnas asuvad“ või

„heaolupiirkonna piires asuvad“. Samamoodi ka

lisatava § 131 lg 5 p 2 ja § 131 lg 71 juures.

Arvestatud.

Eelnõu § 1 p 8 – § 81 lõike 3 punkti 1 palume

lisada eraldi „tervisedendaja“: „TERVIKu

esindajatena vähemalt TERVIKu võrgustikujuht,

olemasolul koordineerimispiirkonna

võrgustikujuht, TERVIKu tervisedendaja,

TERVIKusse kuuluva perearstiabi osutaja esindaja

ja haigla esindaja;“. „Tervisedendaja“ lisamine on

oluline, et tähtsustada koostöökogu aruteludes

ennetust ja tasakaalu tervishoiu- ja sotsiaalteenuste,

s.t abivajaduse ja probleemide lahendamise vahel.

Tervisedendaja on oluline tuua koostöökogu

arutelusse ka seetõttu, et koostöökogu ülesannete

hulgas on tervisedendus olemas ja see tähendab, et

Arvestatud osaliselt.

Muudetud vastavalt EN ja SK, kus on ära märgitud ka tervisedendaja kaasamise

võimalus.

 Koostöökogu aruteludesse kaasatakse: TERVIKu esindajatena vähemalt

TERVIKu võrgustikujuht, olemasolu korral koordineerimispiirkondade

võrgustikujuhid, tervisedendaja või tema rolli täitev spetsialist, ning

TERVIKusse kuuluvate perearstiabi osutajate esindajad ja haigla esindaja

 TERVIKusse võivad kuuluda ka teised heaolupiirkonna elanikele tervishoiu-

ja sotsiaalteenuseid osutavad isikud ning tervisedendajad.

tervisedenduse vaatega on oluline neis aruteludes

(lõige 3) osaleda

Eelnõu § 1 p 10 – § 131 lg 4 punktis 1 on oluline

rõhutada abivajaduse ja ennetuse teemal

koostöisust tervisedendaja rolli kaudu, sõnastades

lõike 2 järgmiselt: „tervishoiu- ja sotsiaalteenuse

osutajate ning tervisedendaja koostöö toetamine…“

Arvestatud.

Eelnõu § 1 p 10 – § 131 lõik 6 loetelusse palume

lisada „tervisedendajad“, sõnastades selle

järgmiselt: „TERVIKusse võivad kuuluda

heaolupiirkonna elanikele tervishoiu- ja

sotsiaalteenuseid osutavad isikud ning

tervisedendajad.“ Ettepanekutega soovime toetada

§ 131 lg 4 kavandatavat sõnastust, kus punktis 3

rõhutatakse tervisedenduse ja ennetustöö

kavandamist.

Arvestatud.

Eelnõu § 1 p 10 (lisatava § 131 lg 9) – eelnõuga

nähakse ette, et TERVIK-u tegevusest saadud tulu

ei kuulu jagamisele. Arusaamatuks jääb, millisest

tegevusest tulu tekib, arvestades, et TERVIK võib

olla loodud ühe osalise struktuuriüksusena, mitte

iseseiva isikuna. Reeglina saavad õiguste

kandjateks ja kohustuste täitjateks olla isikud

Selgitame:

TERVIK-u tulu võib tekkida näiteks tulemustasudest, välisabi projektide tuludest

aga võib tekkida ka näiteks annetustest või sihtotstarbelistest riigieelarvelistest

eraldistest. TERVIK-uga seotud tulud ja kulud peavad olema selgelt eraldatud selle

pidaja raamatupidamises ja finantsarvestuses.

Eelnõu § 1 p 22 – palume täpsustada, milliseid

tasusid peetakse silmas lisatavas lõikes 7. Avalik-

õiguslike tasude alused peavad olema sätestatud

seaduses.

Selgitame:

Meie hinnangul ei ole tegemist avalik-õigusliku tasuga

Palume selgitada, kuidas on tagatud kontroll

TERVIK-u poolt avaliku raha eesmärgipärase

kasutamise üle. Eelnõuga nähakse ette, et

TERVIK-u kulud kaetakse kas Euroopa Liidu poolt

või Tervisekassast, samuti nähakse ette tulemustasu

Selgitame:

TERVIK-utele antakse raha Tervisekassa lepingu alusel. Raha kasutamise üle

toimub seega lepinguline järelvalve kooskõlas vastava lepingu eesmärkide ja sisuga.

Täiendavalt jälgib ja seirab TERVIK-u tegevuse eesmärgipärasust koostöökogu.

Täiendame selgitusega seletuskirja.

maksmise võimalus. Tulemustasu, samuti

tegevusega teenitud tulu kasutamisele seab eelnõu

konkreetsed piirangud. Kuidas on tagatud kontroll,

et raha ka ettenähtud eesmärkidel kasutatakse?

Palume seletuskirja ja vajadusel ka eelnõu

täiendada.

Eelnõuga luuakse mitu isikut puudutavat

otsustusprotsessi (riskirühma määratlemine,

koordineerimisvajaduse hindamine, teenusele

kaasamine), mis vastavad materiaalselt

haldusmenetluse tunnustele, kuid mida ei allutata

haldusmenetluse seadusele (HMS) ega

samaväärsele erimenetlusele. Palume selgitada,

miks ei ole eelnõu koostajate hinnangul tegemist

haldusmenetlusega.

Mitte arvestatud.

Jätame eelnõu muutmata ja selgitame, et kavandatavad otsustusprotsessid (riskirühma

määratlemine, koordineerimisvajaduse hindamine ja teenusele kaasamine) ei kujuta

endast olemuselt haldusmenetlust HMS-i tähenduses.

Haldusmenetluse peamiseks tunnuseks on avalik-õigusliku suhte raames ühepoolse,

isikule kohustusliku või tema õigusi otseselt piirava/andva haldusakti (otsuse)

andmine või toimingu sooritamine haldusorgani poolt. Kavandatav

koordinatsiooniteenus on aga üles ehitatud eraõigusliku teenusesuhte

(käsunduslepingu sarnase suhte) ja täieliku vabatahtlikkuse põhimõttele:

 Riskirühma määratlemine ja vajaduse hindamine on puhtalt

andmetöötluslikud, statistilised või kliinilis-analüütilised eelsõelumise

(triaaži) etapid, mille käigus ei tehta isiku suhtes ühtegi siduvat avalik-

õiguslikku otsust. Isikul ei teki sellest kohustust teenusele tulla ega

automaatset seadusjärgset subjektiivset õigust teenust nõuda.

 Teenusele kaasamine ei toimu haldusorgani ühepoolse aktiga, vaid saab

sündida üksnes isiku enda vaba sooviavalduse ja selgesõnalise nõusoleku

alusel. Tegemist on kahepoolse tahteavaldusega, mis sarnaneb

tervishoiuteenuse (ravi) alustamisele, mitte haldusmenetlusega.

Kuna teenuse osutamisest keeldumine või selle mittenõuetekohane osutamine toob

eelnõu kohaselt kaasa tsiviilõigusliku vastutuse (võlaõigusseaduse alusel), puudub

vajadus ja õiguslik alus allutada neid etappe haldusmenetluse seaduse formaalsetele

reeglitele. Menetluse läbiviimine HMS-i kohaselt (koos ametlike haldusotsuste

vormistamise ja vaidlustamisviitadega) muudaks riikliku madala läve toetusteenuse

sihtrühma jaoks ülemäära bürokraatlikuks ja koormavaks.

Seletuskirja leheküljel 59 teises lõigus esitatu osas

tekib küsimus, mis saab olukorras, kui uut

rahastamisele aluseks olevat perioodi ei tule. Mis

on alternatiivne rahastusallikas

Selgitame:

Tegemist on TERVIK-süsteemi loomise järgmise etapi arendustegevustega, millest

otseselt ei sõltu eelnõuga reguleeritav esimene etapp. Sotsiaalministeerium soovis

eelnõus välja tuua pikaajalise visiooni TERVIK-süsteemi arendamisel. Nõustume, et

riigieelarve planeerimise põhimõtete kohaselt ei ole võimalik täie kindlusega

planeerida tuleviku arendustegevusi ja selleks vajalikku rahalist katet.

Kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga jätame antud lõigu seletuskirjast välja.

Sellele vaatamata jätkab Sotsiaalministeerium reformi tulevikuvajaduste katteks

välisabi vahendite taotlemist ja vajadusel otsib võimalusi vajalike kulude katmiseks

oma haldusala siseselt.

Seletuskirja leheküljel 65 esimeses lõigus esitatu

osas tekib küsimus, et kui Vabariigi Valitsus ei

toeta õigusaktidest tulenevat vajadust vahendite

eraldamiseks, kas sel juhul jäävad kõik muud

arendused tegemata.

Selgitame:

Tegemist on TERVIK-ute süsteemi loomise järgmise etapi arendustegevustega,

millest otseselt ei sõltu eelnõuga reguleeritav esimene etapp. Sotsiaalministeerium

soovis eelnõus välja tuua pikaajalise visiooni TERVIK-süsteemi arendamisel.

Nõustume, et riigieelarve planeerimise põhimõtete kohaselt ei ole võimalik täie

kindlusega planeerida tuleviku arendustegevusi ja selleks vajalikku rahalist katet.

Kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga jätame antud selgituse seletuskirjast välja.

Sellele vaatamata jätkab Sotsiaalministeerium reformi tulevikuvajaduste katteks

välisabi vahendite taotlemist ja vajadusel otsib võimalusi vajalike kulude katmiseks

oma haldusala siseselt.

Seletuskirjas toodud kulude, sh Tervisekassa ja

TERVIK-u tulemustasude osas tekkis küsimus, kas

kõik seletuskirjas toodud summad on teie

eelarvetes olemas, k.a palgatõusud ja tulemustasud.

Selgitame:

Jah. Seletuskirja on täpsustatud ja täiendatud.

Eelnõuga kaasneva olulise mõju tõttu ning kahe

suure valdkonna ühendamise elluviimise järel

soovitame viia läbi ka eelnõu muudatuste mõju

järelanalüüsi. Selle kohustuse võtmise

vormistamise võimaluste kohta eelnõus saab

lähemalt lugeda järelhindamise korraldamise

juhendist1 .

Arvestatud.

Eelnõuga nähakse ette koordinatsiooniteenuse järelhindamine hiljemalt 2033. aastal.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu

mõju kohta.

Arvestatud.

Tervise Arengu Instituut

Ettepanek: Seletuskirjas lubatud põhimõtted

(etapiviisiline reform, TERVIK kui

koordinatsiooniplatvorm, laienev

valdkondadeülene koostöö) tuleb tuua seaduse

teksti või üleminekusätetesse (vt RTHS § 1 –

seaduse reguleerimisala; RTHS § 3 – mõisted;

RTHS § 8¹ – tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna

koostöömudel; ning seaduse rakendussätted, sh 8.

peatükk). Seletuskiri tuleb viia kooskõlla tegeliku

eelnõu sisuga, arvestades, et seletuskiri ei saa

laiendada ega muuta seaduses sätestatud õigusi,

kohustusi ega institutsioonide rolli

Selgitame:

Eelnõus on seletuskirjas avatud etapiviisilise jõustumisega arvestatud ning selle

tagamiseks on ette nähtud muudatuste erinevad jõustumise ajad. Eelnõust nähtuvalt:

1) alates 01.07.2027 jõustub regulatsioon, mis kohustab TERVIKuid moodustama,

samas on TERVIKute ülesanded limiteeritud ning neile ei panda tervise- ja

heaoluprofiili koostamise kohustust;

2) 01.09.2027 jõustub regulatsioon, millega lisandub märkamislehe ja

valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse rakendamine piiratud sihtrgrupile;

3) 01.05.2028 jõustub regulatsioon, millega laiendatakse tervise- ja heaoluprofilli

valdkondi, lisatakse viimase koostamine TERVIKute ülesandeks ning selle

heakskiitmiseks moodustatakse koostöökogu, samuti muutub TERVIKute

rahastamise alus ja süsteem ning valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse sihtrühm.

Täpsustada üheselt, kas koostöökogu otsused on

siduvad või strateegilised kokkulepped (RTHS

§ 8¹ lg 4–7). Siduvuse korral kirjeldada selgelt

vastutus- ja rahastusmehhanism.

Arvestatud osaliselt.

Märkusest lähtuvalt on täiendatud RTHS § 13 lg 1 p 1 tuues ära, et KOVi ülesanne

on maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel arvestada üksnes

koostöökogu poolt heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiiliga.

Eelnõuga on ette nähtud, et koostöökogu kiidab heaks tervise- ja heaoluprofiili tehes

vajadusel ettepanekuid selles toodud heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegiliste

tegevusvaldkondade, tegevussuundade ja tulemuseesmärkide ning tervishoiu ja

sotsiaalvaldkonna strateegiliste koostöövaldkondade, tegevussuundade ja

tulemuseesmärkide ning eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava

muutmiseks. Seega koostöökogu saab teha otsuseid vaid selles osas, kas ja mis osas

TERVIKu koostatud tervise- ja heaoluprofiil heaks kiita.

Seaduseelnõu rakendamine toob juba esimeses

etapis kaasa rahvatervishoiu töövahendite ja

koostöövormide sisulise muutmise, sh tervise- ja

heaoluprofiili rolli ümberkujundamise (RTHS § 8),

Arvestatud osaliselt.

heaolupiirkonna koostöökogude loomise (RTHS §

3 lg 5; § 8¹) ning seniste rahvatervishoiu

koostöövormide

asendamise või ümbermõtestamise.

Samas viidatakse seletuskirjas, et tervisedenduse

ning teiste valdkondade (nt haridus, kultuur,

keskkond)

sisuline kaasamine terviklikku

integratsioonimudelisse toimub tulevastes

etappides.

See etapilisuse käsitlus ei kajastu seaduseelnõu

normistikus ega rakendussätetes (vt RTHS § 1 –

reguleerimisala; § 3 – mõisted; § 8¹ –

koostöömudel; seaduse rakendussätted, sh 8.

peatükk).

Ilma vastava õigusliku selguse ja üleminekusäteteta

tekib vastuolu reformi sõnumi ja tegeliku

rakendusloogika vahel. Ühelt poolt väidetakse, et

tervisedendus ja rahvatervishoid ei ole reformi

objekt

ning jäävad kehtiva rahvatervishoiu seaduse alusel

alles (kehtiv RTHS § 13;

kehtivad KOV-ide rahvatervishoiu ülesanded).

Teisalt muudetakse juba reformi esimeses etapis

just neid struktuure ja töövahendeid – tervise- ja

heaoluprofiil, senised koostöövormid,

eksperttasandid –, mille kaudu rahvatervishoid

ja tervisedendus seni sisuliselt toimivad

Muudatused tervise- ja heaoluprofiili sisus ning koostamises, koostöökogu loomise

ning uuenenud profiiliga maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel

arvestamise sätted on kavandatud jõustuma 01.05.2028.

Seletuskirja on täiendatud selliselt, et täiendavate valdkondade kaasamine ei ole

planeeritud käesoleva eelnõugavaid vastavaid vajadusi hinnatakse tulevikus eraldi.

Täiendada seletuskirja tervise- ja heaoluprofiili

kirjeldust alljärgneva selgitusega:

“Tervise- ja heaoluprofiili täiendatakse nii, et see

toimib tervikliku juhtimisvahendina, säilitades oma

Arvestatud.

Täiendatud seletuskirjas.

rolli rahvastiku tervise ja heaolu seisundi analüüsi

ning tervisedenduse ja ennetuse strateegilise

alusdokumendina ning ühendades selle teenuste

kasutuse ja kulude analüüsiga, võimaldades teha

tõenduspõhiseid juhtimis- ja rahastusotsuseid.”

Seletuskirjas esitatud mõte, mille kohaselt

kavandab TERVIK tervise- ja heaoluprofiili eeskätt

valdkondades, kus ta ootab riigipoolset koostööd

ja/või toetust, muudab põhjendamatult THP fookust

eesmärki.

Teeme ettepaneku see lõik ümber sõnastada

järgmiselt:

„Tervise- ja heaoluprofiil kajastab heaolupiirkonna

rahvastiku tervise ja heaolu olukorra tervikvaadet

ning

sellest tulenevaid strateegilisi prioriteete,

sealhulgas tervisedenduse ja ennetuse vajadusi.

TERVIK kasutab

tervise- ja heaoluprofiili alusdokumendina oma

koostöövaldkondade, tegevussuundade ning

koostöökogule esitatavate ettepanekute

kavandamisel.”

Arvestatud.

Täiendatud seletuskirja.

Ettepanek: THP rahvatervishoiu suunaline

funktsioon peab säilima, teenuskorralduslik ja

rahastuslik vaade võib olla täiendav, kuid ei saa

olla peamine. Vajaduse korral tuleks kaaluda kolme

eraldi, kuid omavahel seotud dokumendi

kasutamist:

• Tervise- ja heaoluprofiil – rahvastiku tervise ja

heaolu seisundi analüüsi alusdokument

Arvestatud osaliselt.

Täiendatud eelnõud ja seletuskirja, et selgelt oleks eristatud rahvatervishoid.

▪ TERVIKu strateegiline koostöö- ja tegevusplaan

– dokument, mis keskendub

teenuste koordineerimisele, koostöövaldkondadele

ja rahastusega seotud

eesmärkidele.

▪ Tervisedenduse ja ennetustegevuste tegevuskava

Selline jaotus tagaks dokumentide selge eesmärgi

ja kasutusloogika ning vähendaks sisulisi

vastuolusid.

Hetkel on kirjas § 8. Tervise- ja heaoluprofiil:

kokkuvõtte heaolupiirkonna peamistest tervise- ja

heaolunäitajatest ning peamistest elukaareülestest

riski- ja kaitsetegurite näitajatest;

Tänased probleemid:

Maakonnatasandil puuduvad andmed riski- ja

kaitseteguritest. Riigi-, KOV- ja maakonnatasandil

puudub ühtne arusaam, millised on tervise ja

heaolu riski- ja kaitsetegurid – tegureid mõeldakse

ise välja

Ettepanek: Et tegemist on rahvatervishoiu

seadusega, siis ehk oleks täna asjakohasem seaduse

tasandil rääkida tervisemõjuritest (health

determinants), mis on struktuursem tasand.

Arvestatud.

Asendada § 8 “tervise- ja heaolunäitajatest ning peamistest elukaareülestest riski- ja

kaitsetegurite näitajatest” tervisemõjuritega.

Lähtuvalt sellest on vaja täpsustada RTHS-i eelnõu § 4 lg (1).

Uus sõnastus: Elukeskkond käesoleva seaduse tähenduses on inimest ümbritsevate

sotsiaal-majanduslike, psühhosotsiaalsete ning loodusliku ja tehisliku keskkonna

tegurite või tervisemõjurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist.

Ettepanek: Täiendada seletuskirja seaduse eesmärgi

kirjeldust selge põhimõttelise täpsustusega, et

riskirühmade sihipärane käsitlemine täiendab, mitte

ei asenda universaalset rahvastikupõhist

Arvestatud.

Lisatud täiendus seletuskirja seaduse eesmärgi kirjeldusse.

tervisedendust ja ennetust. Näiteks järgmises

sõnastuses:

„Riskirühmade sihipärase käsitlemise kõrval säilib

ja tugevdatakse universaalset rahvastikupõhist

tervisedendust ja esmase ennetuse tegevusi, mis on

aluseks riskide kujunemise ennetamisel ning

elanikkonna tervise ja heaolu parandamisel

laiemalt.“

Ettepanek: Täiendada seletuskirja ja eelnõu

loogikat selliselt, et varajane ehk esmane ennetus

oleks selgemalt süsteemi osa.

Arvestatud.

Täiendatud nii eelnõud kui ka seletuskirja, kus on selgemalt välja toodud

rahvatervishoiu osa kui ka tervisedendaja roll.

Ettepanek: Lisada kirjeldus, kuidas TERVIKud

kavandavad ja rakendavad universaalset ennetust

enne

riskikäitumise väljakujunemist, s.h

kogukonnapõhised sekkumised ning sekkumised

kooli- ja töökeskkonnas. (seos RTHS § 8 –

tervise- ja heaoluprofiil ning § 8¹ – TERVIKu

ülesanded).

Arvestatud.

Täpsustatud seletuskirjas rahvatervishoiu valdkonna toimimisloogikat. tame

seletuskirja järgmiselt:

Rahvatervishoiu valdkonna toimimisloogikat antud eelnõu ei muuda, mis tähendab

seda, et endiselt jätkatakse maakondades, omavalitsustes seaduses sätestatud

ülesannete kaudu rahvatervishoiu valdkonna arendamist, eesmärkide elluviimist jms.

See tähendab seda, et endiselt jätkuvad tegevused, sekkumised, mis puudutavad

universaalse ennetuse tasandit, kuid ka valikuse ja näidustatud tasandeid.

Ettepanek: Täpsustada, et rahvastikupõhine

riskihaldus ei piirdu üksnes tervishoiuteenuste

kasutuse andmetega, vaid hõlmab ka

tervisemõjureid, sealhulgas sotsiaal-majanduslikke,

käitumuslikke ja keskkonnategureid (seos RTHS §

135 ning § 8).

Selgitame:

Tervisemõjurite andmed lisatakse võimalusel rahvastikupõhisesse riskihaldusesse

juurde järgmistes etappides. See eeldab tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmekogude

laiapõhjalisemat integratsiooni.

Ettepanek: eristada eelnõus selgelt

rahvastikupõhine tervisedendus ja ennetus

teenusepõhisest riskihaldusest; määratleda

Arvestatud osaliselt. Täpsustame eelnõud ja seletuskirja selliselt, et tuleks selgelt välja ka rahvatervishoiu

roll ja tähendus. Rahastusmehhanisme selles vaates ei muudeta. See vajab

täiendavad arutelusid tulevikus.

riskikäitumise ennetus rahvatervishoiu keskse

eesmärgina ning siduda see

konkreetsete vastutuste, rakendusmehhanismide ja

rahastusega

Ettepanek: täiendada seletuskirja seaduse eesmärgi

kirjeldust järgmise täpsustusega (lisandus

kursiivis):

„…inimene võtab oma tervises ja toimetulekus

suurema vastutuse keskkonnas, mis loob läbi

keskkondlike

ja kogukondlike ennetusmeetmete suutlikkuse ja

võimalused seda teha ”

Soovitame selle mõtte siduda ka tervise- ja

heaoluprofiili rolliga (RTHS § 8), rõhutades, et

rahvastiku

tervise ja heaolu parandamine eeldab lisaks

individuaalsetele valikutele süstemaatilisi

keskkondlikke ja kogukondlikke sekkumisi.

Selline täpsustus tagab kooskõla rahvatervishoiu

põhikäsitlusega, mille kohaselt tervisekäitumine ja

toimetulek kujunevad sotsiaalses ja füüsilises

keskkonnas. Väldib tõlgendust, et ennetus ja

tervisedendus

taanduvad peamiselt inimese individuaalsele

vastutusele ning toetab kohalike omavalitsuste rolli

vastutust rahvatervishoius, nagu see on sätestatud

kehtivas seaduses.

Arvestatud.

Täpsustatud seletuskirja.

Ettepanek: Täpsustada RTHS § 132 Mitte arvestatud.

selliselt, et märkamislehe aluseks võivad olla ka

varajased tervisemõjurid ja abivajaduse märgid,

mitte üksnes juba selgelt kujunenud tervise- ja

sotsiaalprobleemid.

Samuti on vajalik ühtlustada eelnõu ja seletuskirja

käsitlus märkamislehe käivitamise aluste osas.

See muudab süsteemi sisuliselt ennetavaks, mitte

üksnes reageerivaks, ning aitab vältida olukorda,

kus

abi jõuab inimeseni alles pärast probleemide

süvenemist.

Varajased tervisemõjurid ja abivajaduse märgid ei vaja reeglina koordinatsiooni,

kuid vajavad perearsti/pereõe tähelepanu. See on praegu perearsti meeskonna

ülesanne tegeleda varaste terviseprobleemide märkamisega ja kutsuda inimene

vajadusel vastuvõtule. Tervisekassal on selleks eraldi teenus tervishoiuteenuste

loetelus.

Ettepanek: Täpsustada seletuskirja koostöökogu

käsitlust ning vajadusel täiendada eelnõu selliselt,

oleks selgelt tagatud nii institutsionaalne

järjepidevus kui ka eksperttasandi säilimine.

Asendada seletuskirjas sõnastus „asendab“

järgmise loogikaga:

„Eelnõu kohaselt täiendatakse senist

tervisenõukogude mudelit, kus heaolupiirkonna

koostöökogud

täidavad strateegilise otsustustasandi rolli ning

sätestatakse koostöökogule kohustuslik minimaalne

koosseis.”

või samasisuliselt täpsustada, et tegemist ei ole

senise rahvatervishoiualase koostöö

katkestamisega, vaid

juhtimistasandi selgemaks struktureerimisega.

Arvestatud.

Täpsustatud nii eelnõud kui ka seletuskirja.

Ettepanek: Lisada seletuskirja selge põhimõte

eksperttasandi säilitamise kohta, näiteks: Arvestatud.

Täpsustatud nii eelnõud kui ka seletuskirja.

„Koostöökogu töö toetamiseks võivad

heaolupiirkonnas tegutseda valdkondlikud või

sihtrühmapõhised

ekspertide koostöövormid, mis võimaldavad

säilitada ja arendada sisulist koostööd,

sealhulgas tervisedenduse ja ennetuse valdkonnas.”

See täpsustus aitaks eristada strateegilist

otsustustasandit (koostöökogu, RTHS § 8¹) ja

sisulist eksperttööd, mis on rahvatervishoiu

valdkonnas tõenduspõhisuse ja järjepidevuse

tegevuse eeltingimus.

Arvestades, et koostöökogu pädevus on eelnõus

seatud selgelt strateegilisele tasandile, on

eksperttasandi

eraldi ja selgesõnaline käsitlemine vajalik, et

rahvatervishoiu, ennetuse ja tervisedenduse sisuline

kvaliteet

ei sõltuks üksnes juhuslikust või projektipõhisest

koostööst.

Ettepanek: Täpsustada seletuskirjas, kuidas ja

milliste näitajate kaudu peaks TERVIKu tegevus

tegelikult

vähendama tervishoiusüsteemi koormust ning

kuidas on Tervisekassa rahastusrisk maandatud

juhul, kui

eeldatav kokkuhoid ei realiseeru

Arvestatud.

Ettepanek: Täiendada seletuskirja (ning vajadusel

eelnõu) selliselt, et oleks selgelt kirjeldatud

ennetuse ja tervisedenduse rahastamise põhimõte ja

mehhanism.

• Välditava ravi vähenemisest tulenevate säästude

suunamine ennetusse

Selgitame:

Esmase ennetuse ja tervisedenduse rahastamise põhimõtetes eelnõu olulisi muudatusi

ei kavandata. Täiendav rahastus on kirjeldatud läbi tulemusrahastuse, kus on toodud

välja raha kasutamine rahvatervishoiu valdkonnas, mis katab ka tervisedenduse ja

ja tervisedendusse kirjeldatakse konkreetse

põhimõttena (nt osakaal, fond, sihtotstarbeline

kasutus), mitte üksnes üldise eesmärgina (seos

RTHS § 31 ning seletuskirja rahastamist käsitlevate

osadega).

• TERVIKute tulemustasu ja rahastusmudel

seotakse lisaks teenusekasutuse näitajatele ka

rahvastikupõhiste ennetuse ja tervisedenduse

tulemustega (nt muutused peamistes

tervisekäitumise näitajates, elukeskkonnast

tulenevates tervisemõjuritses; seos RTHS § 8 ja §

8¹).

• Süsteemne tervisedendus ja ennetus, sh piirkonna

vajadustele vastavate (tõendatult) tulemuslike

ennetustegevuste rakendamine vajab ka üldistest

tulemusnäitajatest sõltumatut püsivat rahastust

(näiteks kindel protsent tervikeelarvest). See

võimaldab luua muudatusi pikemaajalises

vaates viisil, mis aitab järjepidevalt vähendada

vajadust kulukamate indiviidipõhiste teenuste

rakendamiseks. Nii loome eelduse, et TERVIKu

teenusemudel oleks hallatav ning integreeritud

süsteemi koormus väheneks ajas mitte ainult juba

väljakujunenud probleemidega üksikindiviidide

terviseteekonnal tõhusalt muudatusi juhtides vaid

juhtides muudatusi paralleelselt laiemas

populatsioonis ning elukeskkonnas enne

probleemide tekkimist. Paralleelne tegutsemine

kahel

tasandil kindla finantsmudeli alusel, aitab juhtida

sotsiaal- ja tervishoiukulude vähenemist ajas

oluliselt tõhusamalt.

esmase ennetuse. Kuivõrd sõltuvad TERVIKu ja heaolupiirkonna vajadused

piirkonniti, ei ole otstarbekas osakaalu välja tuua.

Ettepanek: Täpsustada seaduseelnõus, et

TERVIKul on keskne igapäevast tegevust ja

koostööd koordineeriv täidesaatev juht

(võrgustikujuht), ning selgitada tema rolli suhet:

• strateegilise otsustustasandiga (koostöökogu /

juhtorgan);

• terviseteejuhtide ja teenusekoordineerimisega;

• rahvatervishoiu ja tervisedenduse vaatega.

See parandaks õigusselgust, aitaks mõista tegelikku

juhtimisloogikat ning looks selgema aluse ka

rahvatervishoiu ja tervisedenduse rollide

tasakaalustamiseks uues süsteemis.

Selgitame: TERVIK-ute koostöö põhimõtted sh juhtimine on sätestatud määruses (§ 131 lg 3

alusel), mille kavand oli eelnõule lisatud

Ilma selge lahenduseta tervisedendajate

töökoormuse, tasustamise ja pädevuste arendamise

osas tekib oht, et tervisedenduse roll jääb praktikas

formaalseks ning rahvatervishoiu tegevused

killustuvad

juhuslikeks või projektipõhisteks sekkumisteks.

See seaks ohtu nii rahvatervishoiu seadusest

tulenevate

ülesannete täitmise kui ka kogu reformi

usaldusväärsuse ja eesmärkide saavutamise.

Juhul kui rahvatervishoiu vaadet ei eristata

süsteemist eraldiseisva strateegilise raamistikuna,

peame käesolevas reformietapis kõige

realistlikumaks lahenduseks tervisedenduse

teadlikku tugevdamist eraldi kandva rolli kaudu

TERVIKu juures, eeskätt võrgustikujuhi

kõrval.

Maakonna tervisedendaja rolli eesmärk on juhtida

rahvastikupõhist tervisedendust ja ennetust

Selgitame:

Maakonna tervisedenduse rahastuse muutmine ei ole eelnõu esmane eesmärk ning

olulisi muudatusi senistes rahastamispõhimõtetes ei planeerida. Küll oleme selguse

huvides täpsustanud nii eelnõus kui ka seletuskirjas rahvatervishoiu valdkonna ja

tervisedendaja rolli, et need oleksid eristatavad ja vastutused selgemad.

maakonnas ning seista selle eest, et TERVIKu

teenus- ja koordinatsioonimudel oleks tasakaalus

rahvatervishoiu eesmärkidega.

See roll hõlmab eelkõige:

• rahvatervishoiu vaate kandmist tervise- ja

heaoluprofiili koostamises ja elluviimises;

• riskikäitumise ennetamise süsteemset

kujundamist;

• kohalike omavalitsuste tervisedenduse alase

võimekuse toetamist;

• rahvastikupõhise ennetuse seire ja mõju

hindamist;

• osalemist TERVIKu arendamises ja

rahastusprioriteetide kujundamises rahvastiku

tervise vaates

Haiglatoidule kehtestatud nõuete

kaotamisega kandub väga suur vastutus tervist

toetava toidu pakkumiseks toitlustajate õlule, kellel

peavad olema väga kõrged toitumise- ja

tervisealased kompetentsid. Selliste kompetentside

teadmistega spetsialistide tagamine kõikidesse

piirkondadesse on aga väga suur katsumus.

Ettepanek: jätta RTHS-se § 22 pealkiri ning

lõiked 1 ja 2 muutmata.

Mitte arvestatud.

Muudatuse eesmärk on kujundada tervishoiuasutustele proportsionaalsem

lähenemine. Tervishoiuasutustes viibivad patsiendid üldjuhul lühiajaliselt ning neile

pakutakse sageli tervishoiutöötaja määratud erimenüüsid. Erimenüüde sisu ei ole ka

kehtivas määruses reguleeritud, kuid nende määramisel lähtuvad tervishoiuteenuse

osutajad tavapäraselt ravijuhenditest ja patsiendi terviseseisundist.

Arvestades, et tervishoiuasutustes kasutatakse valdavalt erimenüüsid ning patsientide

viibimine on lühiajaline, ei ole regulatsioon põhjendatud, kuna selle mõju oleks

pigem vähene. Regulatsiooni puudumine ei tähenda seejuures, et haiglad hakkaksid

pakkuma ebatervislikku toitu. Haiglad saavad endiselt kasutada tavamenüüde

koostamisel riiklikke toidu- ja toitumissoovitusi, mis on ka vabalt kättesaadavad ning

sisaldavad põhjalikke juhiseid tasakaalustatud ja mitmekesise tavamenüü

koostamiseks.

Lisaks on patsiendid tervishoiuasutustes tervishoiutöötajate kõrgendatud tähelepanu

all ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole tuvastatud.

Eelnõu seletuskirjas ja seaduseelnõus on puuduliku

andmevahetuse kirjelduse osas vaja kindlasti välja

tuua lahendus, et infot hakatakse vahetame

tegutsemispiirangutel põhinevate RFK-koodidega,

mis tagab ülevaate inimese

funktsioneerimisvõimest ja osalusvõimest.

Ettepanek: Koostatud ärianalüüside alusel alustada

erinevate infosüsteemide andmevahetuse arendusi

koos seadusloomega, et tervise-ja

sotsiaalvaldkonna integratsiooniprotsessis saaks

kasutada andmeid,

mis abivajava inimese kohta on eelnevalt

koondatud erinevatesse andmebaasidesse ja

infosüsteemidesse, nt

• Töötukassa tööturuteenuste ja toetuste menetluse

infosüsteemis (EMPIS),

• Töövõime hindamise ekspertiis (infosüsteem

REDIS)

• Täiskasvanute abivajaduse hindamisel (STAR2)

TERVIKu koosseisu peavad kuuluma kõik:

1) heaolupiirkonnas asuvad tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel

kehtestatud

haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad, välja

arvatud selles nimetatud taastusravihaigla;

Selgitame:

Käesoleva eelnõuga oleme planeerinud luua aluse tervise- ja sotsiaalvaldkonna

infovahetusele. Peame RFK klassifikaatori kasutuselevõttu valdkondadevahelises

infovahetuses väga oluliseks ja oleme selle planeerinud integratsiooniga seotud

arenduste teise etappi. Vajalikud ettevalmistused selleks on planeeritud 2028

aastasse, kui esimese etapi arendustööd on lõpetatud.

Selgitame:

Nõustume ettepanekutega, kuid oleme planeerinud kirjeldatud arendustega edasi

liikuda reformi järgmistes etappides

Selgitame:

Maakonna TERVIK-usse peavad kohustusliku liikmena kuuluma kõik

tervishoiuteenuseosutajad, kes osutavad selles maakonnas perearstiabi ja riikliku

haiglavõrgu poolt osutatavat eriarstiabi. Taastusravi on oluline tervishoiuteenus,

mida osutavad ka kõik eriarstiabi pakkuvad HVA haiglad. Spetsialiseeritud

taastusravi haigla ei saa olla seotud kohustuslikult ühe maakonnaga. Samas näeme,

TAI: Puudub selge põhjendus, miks TERVIK`u

koosseisu ei kuulu kohustuslikult taastusravi haigla

(6) TERVIKusse võivad kuuluda ka teised

heaolupiirkonna elanikele tervishoiu- ja

sotsiaalteenuseid osutavad isikud.

Palun selgitada kas siin on mõeldud erapraksiste,

FIE-de vm tervishoiu-, sotsiaal ja

rehabilitatsiooniteenuseid osutavate asutuste

töötajad, st seaduseelnõu vajab täpsemat kirjeldust

et TERVIK-ud üle Eesti saavad vastavalt vajadusele kaasata patsiendi teekondade

kokkuleppimisse spetsialiseeritud taastusravi haiglat.

Selgitame:

Selle all on mõeldud juriidilisi isikuid. Täpsustus on lisatud eelnõusse.

Valminud heaoluplaani kinnitab terviseteejuht ja

inimene. Inimese antud kinnitus sisaldab

nõusolekut,

et käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 ja lõike 6

alusel moodustatud tugimeeskonna liikmetele

antakse ligipääs heaoluplaanile ja tegevuskavale.

Kui inimene kinnitust ei anna, lõpetatakse andmete

edasine

Töötlemine.

Lahtiseks jääb küsimus, kui tegu on näiteks

segasusseisundis, algava dementsusega või

intellektihäirega inimese heaoluplaaniga, kuid kui

abivajajale ei ole veel kehtestatud eestkostet. Kas

siin ei või tekkida

olukord, kus inimene jääb abita

Selgitame:

Heaoluplaani koostamisse kaasatakse valdkonna spetsialistid (raviarst, perearst,

pereõde ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja) ning vajadusel inimese seaduslik

esindaja. Kui terviseteejuhil tekib koostöö käigus põhjendatud kahtlus, et inimene ei

pruugi oma terviseseisundi või funktsioneerimisvõime tõttu mõista heaoluplaani

kinnitamise või nõusoleku andmise tähendust, teavitab ta sellest kohaliku

omavalitsuse sotsiaaltöötajat. Edasine tegutsemine, sealhulgas vajaduse hindamine

eestkoste menetlusega seotud toiminguteks, toimub kohaliku omavalitsuse pädevuse

alusel vastavalt kehtivale õigusele.

Eelnõu eesmärk ei ole jätta inimest abita olukorras, kus tema otsustusvõime on

piiratud, vaid tagada, et sellistel juhtudel kaasatakse pädevad spetsialistid ning

inimesele korraldatakse vajalik abi kooskõlas kehtiva õigusega.

(1) Käesoleva seaduse § 133

lõike 2 punktis 3 nimetatud heaoluplaan kajastab:

1) abivajaja tervise- ja heaolueesmärke, nende

saavutamiseks antud soovitusi, teenusevajadusi

ning määratud teenuseid, ravimiskeemi ja

abivahendeid;

Selgitame:

Heaoluplaani koondub andmestik selle kohta, milliseid abivahendeid on inimene

riigipoolse soodustusega saanud. See, kes konkreetsele abivahendile tõendi võib

väljastada, oleneb konkreetsest abivahendist ja seda saab vaadata siit: Lisa.

Abivahendite loetelu.xlsx. Käimas on abivahendite ja meditsiiniseadmete reform,

Antud eelnõus puudub selgus, kuidas moodustub

heaoluplaanis abivahendite vajaduse hinnang.

Võimalike spetsialistide hulgas ei ole nimetatud

vastava valdkonna abivahendi spetsialiste.

millega integreeritakse abivahendid etapiviisiliselt (2027-2029) Tervisekassa

meditsiiniseadmete loetellu. Rohkem infot siit: Abivahendite ja meditsiiniseadmete

reform | Sotsiaalministeerium

Sotsiaalkindlustusamet

Eelnõu kohaselt luuakse 15 heaolupiirkonna

koostöökogu, mille ühe liikmena nähakse

meile teadaolevalt SKA-d. Koostöökogu on

ennekõike koostöö platvorm, mille eesmärk

on kiita heaks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna

koostööorganisatsiooni (TERVIK) poolt koostatud

tervise- ja sotsiaalvaldkonna prioriteetsed

koostöövaldkonnad, tegevussuunad

ja eesmärgid. Mõistame, et oma olemuselt on

tegemist heaolupiirkonna strateegia

suunamisega või selle koostamisega, kus

fikseeritakse ühise koostöö nägemus ja suunad

ning SKA on valmis andma sinna oma panust.

Kuigi eelnõu/seletuskiri selgitab koostöökogu rolli

seost TERVIKuga, vajaks täpsustamist, millisel

asutusel lasub koostöökogu korraldamise vastutus,

s.h juhtimislaua loomise ja administreerimise

ülesanne. Oluline on täpsustada, milline asutus

juhib ja koondab, mis andmestikke on vaja ning

kuidas erinevate asutuste andmestikud hakkavad

ühtset pilti pakkuma. Ühtlasi vajab

täpsustamist kui kaua ja kus neid andmestike

säilitakse, kuna see on seotud kuludega.

Selgitame:

Koostöökogu on strateegilise juhtimise ja koostöö platvorm, mille tööks vajalikud

materjalid, tervise- ja heaoluprofiili ning ettepanekud prioriteetsete

koostöövaldkondade, tegevussuundade ja eesmärkide kohta valmistab ette TERVIK.

Sellest tulenevalt on põhjendatud, et TERVIK täidab ka koostöökogu töö

korraldamise, tehnilise teenindamise ja analüütilise toe funktsiooni. Piirkondliku

tervikvaate loomisel lähtutakse olemasolevatest andmetest.

Sotsiaalvaldkonna andmete ja analüütilise toe osas on oluline roll endiselt

Sotsiaalkindlustusametil, tervisevaldkonna andmete osas vastavatel tervisevaldkonna

asutustel. TERVIK koondab nende asutuste sisendid piirkondliku tervise- ja

heaoluvajaduse tervikvaate loomiseks.

Tulenevalt SKA-le seatud ootustest näeme, et

eelnõul on otsene mõju ameti tegevusele.

Heaolupiirkonna koostöökogu ja strateegiline

lähenemine teenuste arendusse ühest küljest

Selgitame:

SKA põhimäärusest tulenevad ülesanded ei piirdu üksnes kohalike omavalitsuste

operatiivse nõustamisega, vaid hõlmavad ka sotsiaalvaldkonna arendamist, seiret,

hõlbustab SKA tänast tööd, kus oleme

keskendunud kohalike omavalitsuste (KOV)

nõustamisele. Samas tuleb arvestada, et KOV

suunalise sotsiaalteenuste strateegilise juhtimise

ootus ei kattu tänase SKA võimekusega. Seda

põhjusel, et täna tegutseb SKA KOV-ide

nõustamisel pigem operatiivsel, mitte strateegilisel

tasandil. Kui SKA-lt oodatakse sotsiaalvaldkonna

strateegilise tasandi ülesannete täitmist, siis me

oleme valmis sinna panustama. Selleks on aga

vajalik kavandada täiendavad tööjõu ressursid ja

rahalised vahendid. Oluline on seejuures silmas

pidada, et 31.12.2026 seisuga lõpeb ESF TAT

rahastus, mille raames on SKA poolt seniseid KOV

sotsiaalvaldkonna nõustamistegevusi ellu viidud

ning hetkel on SKA-le riigikaitse tegevuste

rahastus kindlustatud kuni 31.12.2027. Tänaste

teadmiste pinnalt hindame, et püsitatud ootustega

kaasneb SKA-le nelja ametikoha vajadus, mille

hinnanguline iga-aastane kulu on 187 000 EUR.

Viidatud kulule lisandub nelja töökoha kulu.

Vastavad ametikohad võimaldaksid SKA-l tagada:

- heaolupiirkondade üleste tegevussuundade ja

arendustegevuste koostamine,

analüüsimine, vajalike toetusmeetmete loomisse

panustamine koos

poliitikakujundajaga (kui kohane) ning

toetusmeetmete rakendamine, sh nt

juhendmaterjalid jms;

- osaluse ja sisulise tegevuse heaolupiirkondade

koostöökogus ning TERVIKu toetamisel;

- statistika andmeanalüüs

analüüsi ning kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate võimestamist. Seetõttu ei

saa heaolupiirkondadega seotud tegevusi tervikuna käsitada SKA jaoks uue

strateegilise ülesandena.

Heaolupiirkondade koostöökogudes osalemine ning piirkondliku koostöö toetamine

tähendab küll uut koostööformaati, kuid kohalike omavalitsuste toetamine,

valdkonna arengu edendamine, andmepõhise juhtimise toetamine ning metoodiline

juhendamine on olulises osas kooskõlas SKA kehtivate ülesannetega.

Eelnõust ei nähtu, et SKA-le antaks vastutus heaolupiirkondade strateegiliste

eesmärkide kujundamise, piirkondliku sotsiaalpoliitika juhtimise või

heaolupiirkondade tegevuse suunamise eest. Need ülesanded kuuluvad

heaolupiirkonna koostöökogu ning TERVIK-u pädevusse. SKA roll seisneb eelkõige

piirkondade nõustamises, metoodilises toetamises, analüütilise sisendi pakkumises

ning riiklike arengusuundade rakendamise toetamises, mis on kooskõlas ameti

põhimäärusest tulenevate ülesannetega.

Seetõttu ei anna eelnõu alust järeldada, et SKA-le tekiksid põhimääruses sätestatust

kvalitatiivselt erinevad uued ülesanded.

Eelnõus räägitakse sotsiaalvaldkonna

infosüsteemidest, kuid konkreetselt viidatakse

üksnes STAR-ile. Kuna algandmed tuleb võtta

sellest infosüsteemist, kus neid kogutakse, siis

tõenäoliselt eeldab eelnõu rakendamine ka

liidestuse vajadust SKAIS2-ga. Meie parimate

teadmiste pinnalt (vajaduste osas) eeldame, et

vajalik SKAIS2 x-tee on olemas, kuid kindlad me

selles ei ole. Selleks vajaks kindlasti täpsustamist,

kas eelnõuga kavandatud erinevad rollid/piirangud

ja nõusolekud ehitatakse TIS-i poole, ehk

terviseteejuhi töölauale. Kui ei, siis kaasnevad

sellega täiendavad arendusvajadused ja kulud

SKA-le (uus x-tee teenus maksab ca 60 000€).

Ühtlasi kaasnevad muudatustega SKA-le teatud IT

valdkonna kulud (nt ATK 2.0 vaates suurema

mahuga arvuti, Tabelau

litsentsid, testimise kulud, jne).

Arvestatud.

Eelnõu rakendamine eeldab liidestust ka SKAIS-2ga, mitte ainult STAR2-ga, kuna

isiku puude raskusastme ja abivahendite andmeid hallatakse just SKAIS2-s, mis on

heaoluplaani andmekoosseisu täitmiseks vajalikud andmed. Oleme arvestanud, et x-

tee teenuse kasutuselevõtt heaoluplaani kontekstis eeldab siiski täiendavaid analüüse

ja arendustöid.

Märkamislehest ja heaoluplaanist on kujunemas

kesksed töövahendid. Kuna heaoluplaan sisaldab

ulatuslike andmeid, siis on oluline, et nende

andmete saamise protsessid oleks läbi mõeldud ja

et andmete hankimisel ei tekiks takistusi. Lisaks

tasuks mõelda, kuidas suhestub heaoluplaanis

toodu konkreetsete teenuste või toetuste määramise

menetluste ja otsustega. Ehk kes langetab hüvitiste

andmise protsessis lõppotsuse ja kas heaoluplaanil

on selles protsessis pigem soovituslik iseloom.

Selgitame:

Teenuste ja toetuste määramise osas muudatusi planeeritud ei ole. SHS-i alusel on ja

jääb sotsiaaltoetuste ja –teenuste korraldus KOV-i ning erihoolekande osas valdavalt

SKA pädevuseks. TTJ saab viidata inimese vajadusele toetavate teenuste järele.

Otsuse langetab KOV/SKA

Rakenduspraktika kogemustele tuginedes

soovitame eelnõu juures pöörata tähelepanu

küsimusele, kas terviseteejuhti saab inimene endale

valida või lähtutakse siin

Selgitame:

Eelistatavalt peaks pikaajalist koordinatsiooni vajava inimese terviseteejuht asuma

tema kodule võimalikult lähedal. Kui inimese perearst asub kodust väga kaugel,

proaktiivsusest ja terviseteejuhi territoriaalsest

pädevusest? Näiteks on täna sagedased olukorrad,

kus isiku faktiline elukoht on ühes KOV-is, kuid

rahvastikuregistri järgne elukoht, perearst, jne on

teises KOV-is.

peaks terviseteejuhi esmaseks ülesandeks olema inimese toetamine perearsti

vahetamisel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Palume seletuskirjas põhjalikumalt avada uuenenud

tervise- ja heaoluprofiili ning maakonna

arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse üksuse

(edaspidi KOV) arengukava omavaheline seos,

arvestades asjaoluga, et kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 373 lõike 3

punkti 1 kohaselt tuleb maakonna arengustrateegias

esitada rahvastiku tervise arengu pikaajalised

suundumused ja vajadus ning sama teave tuleb

KOKSi § 37 lõike 2 punkti 1 kohaselt esitada ka

valla või linna arengukavas. Kui eelnõus

kavandatava tervise- ja heaoluprofiili kõrval jääks

endiselt kehtima ka nõue esitada rahvastiku tervise

arengut puudutav teave maakonna

arengustrateegias, siis kas mõeldud on, et

tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna

koostööorganisatsioon (edaspidi TERVIK) peab

tervise- ja heaoluprofiili koostades arvestama

maakonna arengustrateegias kavandatud

arengusuundade ja vajadusega.

Selgitame:

Eelnõu kohaselt kuuluvad TERVIKusse KOV-id ja maakonna olulisemad

tervishoiuteenuse osutajad. TERVIK koostab maakonna tervise- ja heaoluprofiili.

TERVIK-usse kuuluvad KOV-id saavad otsustada selle üle, millisel määral on

vajalik tervise- ja heaoluprofiilis arvestada juba koostatud maakonna

arengustrateegiaga ja KOV arengukavaga. Tervise- ja heaoluprofiil kiidetakse heaks

koostöökogu poolt ja on seejärel sisendiks maakonna arengukava koostamisse.

Selliselt on maakonna arengustrateegia kooskõlas tervise- ja heaoluprofiiliga.

Palume seletuskirjas selgitada, kas TERVIK võib

asuda ka KOVi (nt maakonnakeskuse KOVi)

juures, eeldusel et vastav KOV on sellega nõus.

Seletuskirjast võib selle kaudselt välja lugeda, aga

otsesõnu see välja ei tule. See võimaldaks

perspektiivis paremini rakendada erinevaid koostöö

Arvestatud.

Jah, võib. Täpsustatud seletuskirja.

ja asümmeetrilisi mudeleid ka kohalike teenuste

korraldamiseks.

Kuigi ei eelnõu ega kavandatav TERVIKute

moodustamine ei muuda sotsiaalteenustele esitatud

miinimumnõudeid, võib siiski prognoosida KOVi

poolt pakutavate sotsiaalteenuste mahu eeldatavat

kasvu ning sellest lähtudes täiendavaid kulusid.

Palume KOVide jaoks seletuskirjas erinevate

teenuste lõikes selgitada võimaliku sotsiaalteenuste

mahu suurenemisega seonduvat.

Arvestatud.

Täiendame seletuskirja selgitustega võimaliku sotsiaalteenuste mahu muutuse kohta,

millega oleme mõju hinnangus arvestanud.

Näeme, et surve KOV teenustele saab vananeva elanikkonna tõttu olema suur

sõltumata TERVIK-reformist. Küsimus taandub pigem sellele, kuidas selle

kulusurvega toime tulla nii, et võimalikult paljud inimesed saaksid vajaliku abi.

Näeme, et tänased arengud abivajaduse institutsionaalse katmise suunas viivad meid

väga kalli süsteemini, mille ülalpidamine ei pruugi kohalikele omavalitsustele

jõukohane olla. TERVIK-süsteem pakub sellele probleemile leevendust ja aitab leida

ning välja arendada rohkem kodukesksusele suunatud lahendusi ja ennetada varajast

institutsionaliseerimist. Reformi eesmärk parandada tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna

koostööd ning toetada inimese abivajaduse varasemat märkamist. Seetõttu võib

prognoosida, et osa seni tuvastamata või hilinenult tuvastatud abivajadusest jõuab

varem kohaliku omavalitsuse vaatevälja ning mõnede sotsiaalteenuste kasutamine

võib suureneda. Varasemas abivajaduse faasis märgatud inimeste abivajaduse

toetamine on siiski KOV-idele odavam, kui abivajadusega tegelemise

edasilükkamine kombinatsioonis hooldekodu teenusega näitavad ministeeriumi

analüüsid.

KOV-idele jääb endiselt otsustusõigus, mil määral nad varasemas abivajaduse faasis

inimesi on valmis aitama.

Eelnõu ei muuda kohaliku omavalitsuse ülesandeid ega sotsiaalteenuste osutamise

tingimusi, mistõttu ei teki uusi kohustuslikke teenuseid. Samas on

Teenuste mahu võimalik kasv sõltub eelkõige piirkondlikust vajadusest ning

sihtrühmani jõudmise ulatusest. Samal ajal on reformi eesmärk ennetada abivajaduse

süvenemist ning vähendada vajadust kulukamate ja intensiivsemate teenuste järele

tulevikus. Seletuskirja täiendatakse vastavate selgitustega.

Palume seletuskirjas lahti kirjutada, mida sisuliselt

tähendab TERVIKu liikmeks olek KOVi jaoks.

Kas see on valmisolek vajadusel osaleda

Arvestatud.

spetsialistide võrgustikes, tugimeeskonnas,

ümarlaudades või osalemist mingis TERVIKu

juhtimisformaadis või veel midagi? Praegu jääb

liikmeksoleku kohustuslikkuse sisu ebaselgeks,

näiteks piisaks, kui KOVil on kohustus osaleda

oma spetsialistide kaudu koordinatsiooniprotsessis.

Seletuskirjas mainitakse vajadust parandada

andmevahetust sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel.

Kuigi arendatakse keskseid süsteeme, võib see

KOVidelt nõuda nende kasutatavate infosüsteemide

kohandamist või uute töövõtete juurutamist, millega

võib kaasneda KOVidele kulutusi. Palume

seletuskirjas võimalike KOVi lisakulude ja

tegevuste kohta esitada vastav analüüs, mille pinnalt

saaks otsustada, kas nende kulude katmiseks on

vajalik riigi tugi.

Selgitame:

Piisab, kui KOV kasutab STAR2 ning täidab infosüsteemi kooskõlas SHS nõuetega,

muid eraldi täiendavaid arendusi KOV tegema ei pea.

Andmevahetus on planeeritud STAR2 baasil, mille kasutamine on KOV-ile

kohustuslik, st 31.12.2027 jõustub SHS-i säte, mille alusel KOV peab STAR-i

kandma kõik teenused-toetused. Kui KOV kasutab lisaks STAR-ile alternatiivseid

süsteeme, peab KOV sellega arvestama, et riiklikus süsteemis seaduses nõuatavad

andmed kajastuvad

Palume täiendada seletuskirja skeemiga, millel on

toodud välja TERVIKu ja koostöökogu koosseisud,

rollid, sh omavahelised seosed, olulisemad

protsessid ning seosed valdkonnaülese

koordinatsiooni teenuse ja terviseteejuhi rolliga.

Arvestatud.

On oluline, et regionaalse mõju hinnang ei jääks

seletuskirjas üldiseks väiteks stiilis „teenused

muutuvad ühtlasemaks“, vaid oleks näidatud,

millistes piirkondades on muudatuste mõjud või

kaasnevad riskid suuremad ning milliste teenuste

kättesaadavus võib eri piirkondades paraneda või

halveneda. Samuti tuleks selgitada, kas eelnõuga

kaasnevad piirkondlikud mõjud eeldavad ka

konkreetseid leevendusmeetmeid ning kuidas

mõõdetakse ja korrigeeritakse uuele regionaalsele

tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimitud

Selgitame:

7.1. Seletuskirja on täiendatud regionaalse mõju osas riskipõhiselt, tuues välja,

millistes piirkondlikes tingimustes võivad reformi rakendamise mõjud ja

kohanemisraskused olla suuremad. Piirkondlik mõju sõltub eelkõige sellest,

millistesse olemasolevatesse teenusvõrkudesse, tööprotsessidesse ja

koostööpraktikatesse uus koordinatsioonikiht lisandub. Suuremad rakendusriskid

esinevad hajaasustusega, vananeva rahvastiku ja hõredama teenusevõrguga

piirkondades, kus koordinatsioon võib teravamalt esile tulla teenuste kättesaadavuse

raskused. Suurtes linnades ja linnapiirkondades on risk seotud topeltkoordineerimise,

osapoolte rohkuse ning uue mudeli sobitamisega olemasolevatesse tööprotsessidesse.

Maakondade või KOV-ide täpsem mõjujaotus saab kujuneda rakendamise käigus

korraldusmudelile ülemineku tulemusi piirkonniti.

Selleks palume arvestada seletuskirjas järgmiste

märkustega:

7.1. Mõju hinnang piirkondadele

Seletuskirja punktis 6.1.1 on märgitud, et kuigi

heaolupiirkondade ja koostöökogude loomisel,

TERVIK-ute moodustamisel, tervise- ja

heaoluprofiili kasutuselevõtul ning Tervisekassa

rolli muutumisel on elanikele valdavalt positiivne ja

oluline mõju, mis võib parandada teenuste

järjepidevust, vajadustele vastavust ja kvaliteeti

ning toetada varasemat ja terviklikumat

reageerimist, siis süsteemi rakendamise algfaasis

võivad kaasneda ka ajutised kohanemisraskused ja

piirkondlikud erinevused. Milliseid

kohanemisraskusi ja erinevusi on siinkohal silmas

peetud ning milliseid piirkondi võivad need

erinevused peamiselt puudutada ning kas ja millised

leevendusmeetmed on selleks planeeritud? Palume

selles osas seletuskirja täiendada.

7.2.Teenuste kättesaadavuse mõõdikud ei ole

piisavalt konkreetsed

Palume täpsustada, milliste näitajate kaudu

hinnatakse muudatuste mõju: ooteajad,

kodulähedaste teenuste olemasolu, terviseteejuhi

kättesaadavus, koduteenuste ja toetavate

sotsiaalteenuste maht, korduvad EMO pöördumised,

välditavad hospitaliseerimised, teenuse

katkestamine.

kogutavate andmete põhjal. Integratsioon ei asenda puuduvat teenust või ega lahenda

iseseisvalt teenuse kättesaadavuse probleemi.

Leevendusmeetmena oleme planeerinud toetada TERVIK-ute ettevalmistajaid,

nende moodustajaid ja ellurakendajaid põhjaliku koolitus ja mentorlusprogrammiga.

Esmatasandi tugevdamiseks riskipiirkondades on käimas esmatasandi perearstiabi

reform, millega toetatakse perearstiabi jätkusuutlikkust esmatasandil, vaimse tervise

teenuste kättesaadavusprobleemide leevendamiseks oleme planeerinud käivitada

väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) programmi jne. Järgnevast EL

välisvahendite perioodist on Sotsiaalministeerium taotlemas laiaulatuslikku toetust

heaolupiirkondadele eeskätt nendes koostöövaldkondades, mida TERVIK-ud ise

oluliseks peavad.

7.2. Saame seletuskirjas tuua näiteid aga mitte lõplikku mõõdikute komplekti.

Selgitame, et praeguses faasis saame siia tuua eelnõusse näite võimalikust

praktikast, kuid tulemuspõhise rahastuse tingimused, mõõdikud ja rakendusloogika

metoodika koostab Tervisekassa.

Terviklik tulemus mõõdikute komplekti väljatöötamine on planeeritud koosloomes

heaolupiirkondade esindajatega järgmisse aastasse.

7.3. Mõju ettevõtlusele ja töökohtadele

Eelnõu kohustab perearste ja haiglavõrgu

arengukava haiglaid kuuluma TERVIK-usse.

Perearstikeskused ja osa teenuseosutajaid

tegutsevad ettevõtlusvormis. Palume lisada eraldi

lõik mõjust teenuseosutajatele kui

majandusüksustele, tuues välja, milline on lisanduv

bürokraatia, koolitusvajadus, IT-kohandused. Kas

kaasneb võimalik tööjõuvajadus ja töökohtade

muutus? Kui jah, siis millises eeldatavas ulatuses ja

piirkondlikus jaotuses?

Milline on hinnanguline täiendav terviseteejuhtide

vm personali vajadus TERVIK-utes? Ühtlasi

palume täpsustada, kas on selliseid maakondi või

muid piirkondi, kus nõudlus teenuste järele kasvab

muude piirkondadega võrreldes enam ja kas

piirkonnas olemasolev tööjõud suudab selle

vajaduse katta. Palume hinnata, kas mõnes

piirkonnas võib esineda teenuste kättesaadavuse

halvenemist, kui vajalikku tööjõudu ei leita.

7.4. Leevendusmeetmete täpsustamine

Seletuskirjas on märgitud, et perioodiks 2028–2034

on Sotsiaalministeerium planeerinud suunata

TERVIK-ute kaudu piirkondadesse, sh KOV-idesse,

16 miljonit eurot, millest osa on mõeldud just

valdkonnaülese koordinatsiooni kasutuselevõtu

üleminekuperioodiga seotud mõjude

leevendamiseks.

7.3. Seletuskirja on täiendatud eraldi lõiguga mõjust teenuseosutajatele kui

majandusüksustele. Perearstikeskuste jaoks ei kaasne TERVIKu liikmelisusega

otseseid rahalisi lisakulusid – terviseteejuhi personali- ja tegevuskulu rahastatakse

Tervisekassa vahenditest ning andmevahetus toimub olemasolevate infosüsteemide

kaudu. Kuna terviseteejuhi tegevuskulud, sh tööruumi rent, kaetakse Tervisekassa

vahenditest, ei pea perearstikeskus ega muu teenuseosutaja terviseteejuhile tööruumi

kuludes osalema. TERVIK otsustab paiknemise koostöös teenuseosutajatega, mis

võimaldab paigutada terviseteejuhi sellesse tervisekeskusesse, kus on olemas sobiv

tööruum. Halduskoormuse vaates võib kaasneda mõningaid lisakohustusi, sest leping

terviseteejuhi kulude katmiseks sõlmitakse tervishoiuteenuse osutajaga, kes

terviseteejuhi(d) palkab.

Haiglate puhul on majanduslik mõju suurem, kuna TERVIKu moodustaja rollis olev

haigla peab looma struktuuriüksuse, eristama kulud raamatupidamislikult ja avama

eraldi arvelduskonto. Terviseteejuhtide personalikulud kaetakse Tervisekassa poolt

täies ulatuses. Tööjõuvajaduse osas on planeerimislike hinnangute kohaselt suurima

tervisejuhtide vajadusega Harjumaa, Ida-Virumaa ja Tartumaa. Reform ei lähtu

eeldusest, et kogu vajalik personal tuleb juurde luua – haiglates töötab täna 111

sotsiaaltöötajat ning hoolduskoordinaatoreid ja tervisejuhte projektipõhiselt 44,

kellele terviseteejuhi roll tugineb suuresti olemasolevale kompetentsile. Lisaks

näitavad OSKA andmed, et ligikaudu 46% sotsiaaltöö kõrgharidusõppe lõpetajatest

ei tööta valdkonnas, moodustades potentsiaalse kandidaatide reservi. Tööjõupuuduse

risk on suurim Järva-, Põlva- ja Viljandimaal – piirkondades, kus Töötukassa

baromeetri andmetel esineb sotsiaaltöötajate puudujääk. Samas sobib tervisejuhiks

ka tervishoiuvaldkonna kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud täiendkoolituse.

Täpne jaotus selgub Tervisekassa riskihindamise käigus

Selgitame, et reform ei lähtu eeldusest, et kogu vajalik personal tuleb süsteemi

juurde luua. Reform tugineb olulises osas olemasolevale kompetentsile ja tööjõule,

kuid töökorraldus muutub ning terviseteejuhtide lõplik vajadus selgub piirkondliku

teenusvajaduse hindamise käigus. Maakondades tegutsevad erinevas formaadis

tervisenõukogud, kes kinnitavad planeeritavast oluliselt mahukamaid terviseprofiile,

lisaks on kõigis maakondades olemas ka võrgustikujuhid, ehkki projektipõhiselt,

Palume täpsustada, kas ja kuidas arvestatakse

vahendite jaotamisel piirkondlikku teenusevajadust

ja eripärasid (nt KOVide erinevat võimekust, eakate

osakaalu ja tervisenäitajate erisusi, spetsialistide

nappust ja hõredat asustust, perearstide ja

sotsiaaltöötajate koormust, teenuste füüsilist ja

digitaalset kättesaadavust, hajaasustuse ja saarelise

asendi (nt kui teenuse järel tuleb käia mandril)

lisakulusid.

Samuti palume hinnata, kas on plaanis rakendada

või kaalutud sihtotstarbelist rahastust tööjõu

palkamiseks, koolitus- ja ümberõppeprogramme,

regionaalseid palgatoetuseid või muid

toetusmehhanisme piirkondadele, kus vajaliku

tööjõu leidmine eelnõuga kavandatud muudatuste

elluviimiseks võib olla raskendatud.

7.5. Täiendus seiremehhanismi kohta

Seletuskirjas tuleks välja tuua, kas ja millisena on

planeeritud seaduse mõjude järelhindamine, sh

TERVIK-ute tegevuse ja tulemuslikkuse hindamine

piirkondlikus lõikes ning milline on sellest tulenev

valmidus vajadusel rahastuse, juhiste või teenuste

korralduse edasiseks täiendamiseks.

terviseteejuhi osas märgime, et täna on haiglates tööl 111 sotsiaaltöötajat

(täistööajale taandatult 72), sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskondades ca 300

sotsiaaltöötajat (täistööajale taandatult 76) ning hoolduskoordinaatoreid/tervisejuhte

projektipõhiselt 44. Lisaks on haiglates tööl erinevaid juhtumikorraldajaid ja

teekonnajuhte. Selles vaates on tegemist eeskätt olemasoleva süsteemi korrastamise

ja edasi arendamisega. Terviseteejuhtide täpne vajadus kujuneb välja sihtrühma

määratlemise, piirkondliku teenusvajaduse hindamise ning rakendamise käigus.

Vajadus ei ole eelduslikult kõikides piirkondades ühesugune, vaid sõltub muu hulgas

elanikkonna tervise- ja sotsiaalnäitajatest, sihtrühma suurusest ning olemasolevast

teenusevõrgustikust.

Kõige kriitilisemana näeme perearstiabi jätkusuutlikkust kaugemates piirkondades.

Kuna eakad perearstid lõpetavad järk-järgult töö aga noori on keeruline motiveerida

tööle minema kaugematesse piirkondadesse, oleme tõepoolest kaalumas

riskipiirkondadesse sihtotstarbelist rahastust ja regionaalsed palgatoetusi jms.

7.5. Eelnõusse on lisatud reformi järelhindamise nõue.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Sätestada seaduses maakonna tervisedendaja roll,

ülesanded ja rahastamine. Arvestatud osaliselt.

Eelnõus ja seletuskirjas on avatud tervisedendaja mõiste ning roll rahvatervishoiu

valdkonna spetsialistina. Tervisedenduse rahastamise põhimõtetes eelnõus olulisi

muudatusi ei kavandata.

Määrata tervisedendaja kohustuslikuks osapooleks

nii koostöökogu aruteludes kui THP koostamisel. Arvestatud osaliselt.

Koostöökogusse kuulub kohustusliku osapoolena tippjuhtide tasand ning esmase

ennetuse ja tervisedenduse valdkonda esindab koostöökogus Sotsiaalministeerium või

Sotsiaalministeeriumi haldusala asutus. Lisaks lisati tervisedendaja koostöökogu

aruteludesse kaasatavate osapoolte hulka ning TERVIKusse vabatahtlikuna kuuluvate

osapoolte hulka. Täpsustati ka tervise- ja heaoluprofiili sätet, kus on esindatud

tervisedendaja ekspertiis.

Eristada seaduses selgelt populatsioonipõhine

tervisedendus (RTHS mõistes) ja kliiniline

tervisedendus (uue §131 mõistes) või jätta

paragrahvi 131 lõike 4 punktist 3 välja sõna

„tervisedendus“ kuivõrd see punkt kannab sisuliselt

pigem terviseprobleemide süvenemise ennetamise

eesmärki.

Arvestatud.

Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja. Märgitud on eraldi nii tervisedendaja mõiste

ning lisatud eraldi rahvatervishoiu valdkond, kus see on asjakohane. Seletuskirjas on

avatud rahvatervishoiu valdkonna eesmärki, et paremini oleks mõistetud kolme

valdkonna seotus.

Täpsustada THP koostamise, kasutamise ja

maakonna arengustrateegiaga seostamise loogika. Selgitame:

TERVIK, kuhu kuuluvad KOV-id ja maakonna olulisemad tervishoiuteenuse

osutajad, koostab maakonna tervise- ja heaoluprofiili, mis kiidetakse heaks

koostöökogu poolt ja on seejärel sisendiks maakonna arengukava koostamisse. Kui

seda loogikat järgitakse, peaks maakonnaarengustrateegia olema kooskõlas tervise-

ja heaoluprofiiliga ja ei ole põhjust, miks TERVIK ei peaks sellega arvestama.

Täpsustada koostöökogu suhe seniste

tervisenõukogudega (viimaseid likvideerimata) ja

KOKS-ist tuleneva maakonna arengu juhtimisega

ning koheselt rakendada maakonna

tervisedendajate kogemust ja pädevust

valdkonnaülese tervisedenduse planeerimisel ja

elluviimisel.

Selgitame:

Tervisenõukogude tegevuse üle otsustab KOV. Tervisenõukogud on KOV volikogu

otsusega moodustatud nõuandlikud kogud. Tegemist on vabatahtliku tegevusega.

Samas kui koostöökogu ülesanded on sätestatud seaduse tasandil piirkonnaülese

tegevuse ja riikliku juhtimise ühtlustamise vajadusest lähtuvalt.

• Kaasata eelnõu edasises menetluses

tervisedenduse ja rahvatervishoiu eksperte.

Arvestatud.

Eesti Tervisedenduse Ühing

Loodavad struktuurid ei kata rahvatervishoiu ja

tervisedenduse ülesandeid. Seletuskirjas nimetatud

eesmärk tugevdada kogukonnapõhist ennetust ja

tervisedendust ei kajastu TERVIKu ülesannetes ega

koostöökogu koosseisus.

Arvestatud osaliselt.

Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja, kus on lisatud, et edaspidi kaasatakse

koostöökoguse aruteludesse ka tervisedendaja või tema rolli esindav spetsialist.

Lisaks on TERVIku ülesannete hulka lisatud ka rahvatervishoiu osa.

Tervise- ja heaoluprofiil (THP) kaotab oma

rahvatervishoiu strateegilise planeerimise

funktsiooni. THP andmine TERVIKu ülesandeks

muudab selle sisuliselt tervishoiu- ja

sotsiaalteenuste tegevusplaaniks. THP peaks jääma

laiapõhjaliseks rahvatervishoiu planeerimise

dokumendiks ning selle koostamist peaks

koordineerima tervisedendaja, kellel on selleks

vastavad kompetentsid.

Selgitame:

Tervise- ja heaoluprofiili jääb sisse rahvatervishoiu valdkond ning see jääb endiselt

laiapõhjaliselt dokumendiks.

Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja, et oleks selgemalt välja toodud rahvatervishoiu

ja tervisedendaja roll.

Maakonna tervisedendaja roll jääb reguleerimata.

Tervisedendaja kaasumine TERVIKu töösse on

jäetud vabatahtliku kokkuleppe tasandile. Seaduses

tuleks sarnaselt terviseteejuhile sätestada ka

maakonna tervisedendaja roll ja ülesanded.

Arvestatud.

Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja, et oleks selgemalt välja toodud rahvatervishoiu

ja tervisedendaja roll.

Tervisedendaja kaasamise vajadus on kirjeldatud läbi THP koostamisse kaasamise

(täiendatud § 8 lõige 1) ning TERVIKu ülesannete laiendamise läbi rahvatervishoiu

valdkonna (§ 131lõige 4). Lisaks on lisatud mõistena sisse „tervisedendaja“.

Tervisedenduse rahastamine vajab struktuurset

lahendust. Pärast maavalitsuste likvideerimist on

maakonna tasandi tervisedenduse rahastus

vähenenud, mitmes maakonnas on tervisedendaja

ametikoht täitmata ning tegevusrahastus on

projektipõhine ja killustunud. Eelnõuga peaks

kaasnema selge lahendus, kuidas tagatakse

maakondliku tervisedenduse jätkusuutlik

Selgitame:

Eelnõu peamine eesmärk ei ole maakonnapõhise tervisedenduse rahastuse

põhimõtteline ümberkorraldamine ning seetõttu on eelnõus kajastatud tervisedenduse

ja esmase ennetuse rahastust vaid tulemuspõhise rahastuse all. Püsirahastuse

suurendamine vajab täiendavad arutelusid tulevikus.

rahastamine, sh tervisedendaja ametikoha ja

tegevuste püsiv rahastamine igas maakonnas.

Eelnõuga tuuakse rahvatervishoiu seadusesse sisse

kliiniline tervisedendus, ilma et seda rahvastiku

tasandi tervisedendusest selgelt eristataks. See

tekitab terminoloogilise segaduse ja vajab

lahendust.

Arvestatud.

Eelnõus on sees tervisedenduse lai käsitlus.

Ettepanek: eristada eelnõus selgelt

rahvastikupõhine terviseedendus ja ennetus

teenusepõhisest riskihaldusest; määratleda

riskikäitumise ennetus rahvatervishoiu keskse

eesmärgina ning siduda see

konkreetsete vastutuste, rakendusmehhanismide ja

rahastusega

Arvestatud.

Täpsustame eelnõud ja seletuskirja:

Rahvatervishoiu keskne eesmärk on ennetada ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid

ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga,

parandada nende elukvaliteeti ja vähendada tervisealast ebavõrdsust.

Tervisedendus on rahvatervishoiu valdkonna haru, mis hõlmab inimese igapäevast

käitumist kujundavaid sotsiaal-majanduslikke kui ka elukeskkonda mõjutavate

tegurite mõjutamist. Seda tehakse koostöös teiste valdkondadega (sh tervishoid,

sotsiaal, haridus jne). Sekkumisi ja tegevusi viiakse ellu kas teatud rühmadele või

kogu elanikkonnale. Tervisedendus hõlmab eelkõige elukeskkonna strateegilist

kujundamist, universaalse tasandi ennetust, milles on sekkumised suunatud kõigile

ning mille eesmärk on ära hoida probleemi (sh haiguse) tekkimist, kui ka sekkumisi,

mis on suunatud juba haavatavamatele sihtrühmadele, kellel on probleemide

kujunemise riskitegurid. Lisaks hõlmab see ka olemasolevate probleemide

süvenemist.

Ettepanek: täiendada seletuskirja seaduse eesmärgi

kirjeldust järgmise täpsustusega (lisandus

kursiivis):

„…inimene võtab oma tervises ja toimetulekus

suurema vastutuse keskkonnas, mis loob läbi

keskkondlike

Arvestatud.

ja kogukondlike ennetusmeetmete suutlikkuse ja

võimalused seda teha ”

Soovitame selle mõtte siduda ka tervise- ja

heaoluprofiili rolliga (RTHS § 8), rõhutades, et

rahvastiku

tervise ja heaolu parandamine eeldab lisaks

individuaalsetele valikutele süstemaatilisi

keskkondlikke ja kogukondlikke sekkumisi.

Selline täpsustus tagab kooskõla rahvatervishoiu

põhikäsitlusega, mille kohaselt tervisekäitumine ja

toimetulek kujunevad sotsiaalses ja füüsilises

keskkonnas. Väldib tõlgendust, et ennetus ja

tervisedendus

taanduvad peamiselt inimese individuaalsele

vastutusele ning toetab kohalike omavalitsuste rolli

vastutust rahvatervishoius, nagu see on sätestatud

kehtivas seaduses.

Ettepanek: Täpsustada RTHS § 132

selliselt, et märkamislehe aluseks võivad olla ka

varajased tervisemõjurid ja abivajaduse märgid,

mitte üksnes juba selgelt kujunenud tervise- ja

sotsiaalprobleemid.

Samuti on vajalik ühtlustada eelnõu ja seletuskirja

käsitlus märkamislehe käivitamise aluste osas.

See muudab süsteemi sisuliselt ennetavaks, mitte

üksnes reageerivaks, ning aitab vältida olukorda,

kus

abi jõuab inimeseni alles pärast probleemide

süvenemist.

Selgitame:

Märkamislehe aluseks ongi osaliselt riskid, mis on realiseerunud ja osaliselt riskid,

mis ei ole veel realiseerunud. Märkamislehte ei tohiks esitada ilma inimese

nõusolekuta, kui abivajaduse märgid poleks juba olulised.

Ettepanek: Täpsustada seletuskirja koostöökogu

käsitlust ning vajadusel täiendada eelnõu selliselt,

oleks selgelt tagatud nii institutsionaalne

järjepidevus kui ka eksperttasandi säilimine.

Asendada seletuskirjas sõnastus „asendab“

järgmise loogikaga:

„Eelnõu kohaselt täiendatakse senist

tervisenõukogude mudelit, kus heaolupiirkonna

koostöökogud

täidavad strateegilise otsustustasandi rolli ning

sätestatakse koostöökogule kohustuslik minimaalne

koosseis.”

või samasisuliselt täpsustada, et tegemist ei ole

senise rahvatervishoiualase koostöö

katkestamisega, vaid

juhtimistasandi selgemaks struktureerimisega.

Arvestatud.

Lisatud selgitus: “Eelnõuga ei asendata olemasolevaid tervisenõukogusid, kuna

selles formaadis tegutsetakse sageli valdkondadeüleselt, kuhu on kaasatud lisaks

tervise valdkonnale ka siseturvalisus, haridus jms. Nende üle otsustab jätkuvalt

KOV, vaid luuakse nende kõrvale seaduses sätestatud minimaalse koosseisuga

heaolupiirkonna koostöökogu kui riigi ja KOVi esindajate kohustuslik

rahvatervishoiu, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö- ja

koordinatsiooniformaat.”

Ettepanek: Lisada seletuskirja selge põhimõte

eksperttasandi säilitamise kohta, näiteks:

„Koostöökogu töö toetamiseks võivad

heaolupiirkonnas tegutseda valdkondlikud või

sihtrühmapõhised

ekspertide koostöövormid, mis võimaldavad

säilitada ja arendada sisulist koostööd,

sealhulgas tervisedenduse ja ennetuse valdkonnas.”

See täpsustus aitaks eristada strateegilist

otsustustasandit (koostöökogu, RTHS § 8¹) ja

sisulist eksperttööd, mis on rahvatervishoiu

valdkonnas tõenduspõhisuse ja järjepidevuse

tegevuse eeltingimus.

Arvestatud.

Arvestades, et koostöökogu pädevus on eelnõus

seatud selgelt strateegilisele tasandile, on

eksperttasandi

eraldi ja selgesõnaline käsitlemine vajalik, et

rahvatervishoiu, ennetuse ja tervisedenduse sisuline

kvaliteet

ei sõltuks üksnes juhuslikust või projektipõhisest

koostööst.

Ettepanek: Täpsustada seletuskirjas, kuidas ja

milliste näitajate kaudu peaks TERVIKu tegevus

tegelikult

vähendama tervishoiusüsteemi koormust ning

kuidas on Tervisekassa rahastusrisk maandatud

juhul, kui

eeldatav kokkuhoid ei realiseeru

Arvestatud.

Ettepanek: Täiendada seletuskirja (ning vajadusel

eelnõu) selliselt, et oleks selgelt kirjeldatud

ennetuse ja tervisedenduse rahastamise põhimõte ja

mehhanism.

• Välditava ravi vähenemisest tulenevate säästude

suunamine ennetusse

ja tervisedendusse kirjeldatakse konkreetse

põhimõttena (nt osakaal, fond, sihtotstarbeline

kasutus), mitte üksnes üldise eesmärgina (seos

RTHS § 31 ning seletuskirja rahastamist käsitlevate

osadega).

• TERVIKute tulemustasu ja rahastusmudel

seotakse lisaks teenusekasutuse näitajatele ka

rahvastikupõhiste ennetuse ja tervisedenduse

tulemustega (nt muutused peamistes

tervisekäitumise näitajates, elukeskkonnast

Selgitame:

Esmase ennetuse ja tervisedenduse rahastamise põhimõtetes eelnõu olulisi muudatusi

ei kavanda. Täiendav rahastus on kirjeldatud läbi tulemusrahastuse, kus on toodud

välja raha kasutamine rahvatervishoiu valdkonnas, mis katab ka tervisedenduse ja

esmase ennetuse. Kuivõrd sõltuvad TERVIKu ja heaolupiirkonna vajadused

piirkonniti, ei ole otstarbekas osakaalu välja tuua.

tulenevates tervisemõjuritses; seos RTHS § 8 ja §

8¹).

• Süsteemne tervisedendus ja ennetus, sh piirkonna

vajadustele vastavate (tõendatult) tulemuslike

ennetustegevuste rakendamine vajab ka üldistest

tulemusnäitajatest sõltumatut püsivat rahastust

(näiteks kindel protsent tervikeelarvest). See

võimaldab luua muudatusi pikemaajalises

vaates viisil, mis aitab järjepidevalt vähendada

vajadust kulukamate indiviidipõhiste teenuste

rakendamiseks. Nii loome eelduse, et TERVIKu

teenusemudel oleks hallatav ning integreeritud

süsteemi koormus väheneks ajas mitte ainult juba

väljakujunenud probleemidega üksikindiviidide

terviseteekonnal tõhusalt muudatusi juhtides vaid

juhtides muudatusi paralleelselt laiemas

populatsioonis ning elukeskkonnas enne

probleemide tekkimist. Paralleelne tegutsemine

kahel

tasandil kindla finantsmudeli alusel, aitab juhtida

sotsiaal- ja tervishoiukulude vähenemist ajas

oluliselt tõhusamalt.

Ettepanek: Täpsustada seaduseelnõus, et

TERVIKul on keskne igapäevast tegevust ja

koostööd koordineeriv täidesaatev juht

(võrgustikujuht), ning selgitada tema rolli suhet:

• strateegilise otsustustasandiga (koostöökogu /

juhtorgan);

• terviseteejuhtide ja teenusekoordineerimisega;

• rahvatervishoiu ja tervisedenduse vaatega.

See parandaks õigusselgust, aitaks mõista tegelikku

juhtimisloogikat ning looks selgema aluse ka

Selgitame:

Võrgustikujuhi roll ja ülesanded on soovitud kujul lahti kirjeldatud rakendusaktis.

rahvatervishoiu ja tervisedenduse rollide

tasakaalustamiseks uues süsteemis.

SelgitameIlma selge lahenduseta tervisedendajate

töökoormuse, tasustamise ja pädevuste arendamise

osas tekib oht, et tervisedenduse roll jääb praktikas

formaalseks ning rahvatervishoiu tegevused

killustuvad

juhuslikeks või projektipõhisteks sekkumisteks.

See seaks ohtu nii rahvatervishoiu seadusest

tulenevate

ülesannete täitmise kui ka kogu reformi

usaldusväärsuse ja eesmärkide saavutamise.

Juhul kui rahvatervishoiu vaadet ei eristata

süsteemist eraldiseisva strateegilise raamistikuna,

peame käesolevas reformietapis kõige

realistlikumaks lahenduseks tervisedenduse

teadlikku tugevdamist eraldi kandva rolli kaudu

TERVIKu juures, eeskätt võrgustikujuhi

kõrval.

Maakonna tervisedendaja rolli eesmärk on juhtida

rahvastikupõhist tervisedendust ja ennetust

maakonnas ning seista selle eest, et TERVIKu

teenus- ja koordinatsioonimudel oleks tasakaalus

rahvatervishoiu eesmärkidega.

See roll hõlmab eelkõige:

• rahvatervishoiu vaate kandmist tervise- ja

heaoluprofiili koostamises ja elluviimises;

• riskikäitumise ennetamise süsteemset

kujundamist;

Selgitame:

Maakonna tervisedenduse rolli ja rahastuse muutmine ei ole eelnõu esmane eesmärk

ning olulisi muudatusi senistes rahastamispõhimõtetes ei planeerida.