Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

13.07.2026 nr 8-2/26/3608

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 29. mai 2024. a käskkirja nr 140 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades" elluviimiseks" muutmise eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1.Ministri käskkirja eelnõu 2.Lisa 1 TemTA TAT 3.Lisa 2 ühikuhinnad 4.Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Eesti Teadusagentuur, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Ülikoolid, positiivselt evalveeritud teadus-ja arendusasutused ja rakenduskõrgkool: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tervise Arengu Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Cybernetica AS, Protobios OÜ, Celvia CC AS, BioCC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, STACC OÜ, Icosagen Cell Factory OÜ, Kaitseväe Akadeemia, Eesti Geoloogiateenistus

Kristel Reim 735 4025 [email protected]

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks“

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era-

ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisus- poliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja

majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitika- eesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele.

1.3. Sekkumisega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arengu- vajadustele“ saavutamisse, mida hinnatakse „Eesti 2035“ ja TAIE arengukava näitajaga „Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna/kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste Eesti 2035

näitajatega: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.

1.4. Sekkumise näol on tegemist strateegiliselt olulise tegevusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 tähenduses.

1.5. Käskkirja alusel ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7.

2. Mõisted 2.1. Alusuuring on teoreetiline või katsetel põhinev uurimistöö uute teadmiste saamiseks

nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas.

2.2. Eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse.

2.3. Ettevõte on füüsiline või juriidiline isik, kes teostab iseseisvalt majandustegevust kaupade või teenuste pakkumisel turul, sealhulgas arendus-, piloteerimis- või turule viimise faasis ning kelle põhitegevuseks ei ole teadus-arendustegevus.

2.4. Ettevõtlusorganisatsioon on eesmärgipäraselt toimiv Eestis registreeritud ettevõtjaid ühendav ja/või esindav juriidiline isik.

2.5. Ettevõtluskoostöö leping on toetuse andmise tingimuste mõistes leping, mis on rahastatud kodu- või välismaiste äriühingute poolt, teostatud nimetatud äriühingute huvides ja mille puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud teenus on seotud teadus- ja arendustegevusega (edaspidi TA-tegevus).

2.6. Intellektuaalne vara on mis tahes teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusega saadud tulemus või toode (nt intellektuaalomandi õigused, andmed, oskusteave, prototüübid, protsessid, tavad, tehnoloogia, tarkvara).

2.7. Koostöökeskkond on teadmussiirdes osalevate osapoolte (teadlased, ettevõtjad, avaliku sektori asutusete ja muude organisatsioonide esindajad) omavahelised tegevused, suhete võrgustik ja tingimused (nt teadlikkus ja info liikumine, koostööplatvormid jms), mille arendamiseks on ette nähtud elluviija tegevuste komplekt sh konverentsid, seminarid, koostööpäevad, erinevad kommunikatsiooni- kanalid, eesmärgiga edendada ettevõtjate ja teadlaste koostööd TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades ja luua soodne alus teadustulemuste juurutamiseks ettevõtluses.

2.8. Koostööprojekt on uurimisprojekt, mille täitmises osalevad vähemalt kaks organisatsiooni.

2.9. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on ettevõtluse ja majandusliku potentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused.

2.10. Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad (edaspidi prioriteetsed suunad) on TAIE fookusvaldkondade teekaartides määratletud kitsamad valdkonnad, mida fookusvaldkonnas arendatakse.

2.11. Rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas.

2.12. TAIE fookusvaldkonnad (edaspidi fookusvaldkonnad) on Eesti arenguvajaduste ja - võimaluste täitmisele panustavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad TA-tegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. TAIE fookusvaldkonnad on kinnitatud TAIE arengukavas 2021-2035 (www.taie.ee).

2.13. TAIE fookusvaldkonna teekaart (edaspidi teekaart) on fookusvaldkondade arendamise ja juhtimise alusdokument, mis on koostatud koosloomeliselt igale fookusvaldkonnale teadlaste, ettevõtjate ja poliitikakujundajate ühise kokkuleppena. Teekaartides on määratletud prioriteetsed TA-tegevuse ning innovatsiooni suunad (edaspidi prioriteetsed suunad), mida fookusvaldkonnas arendatakse. Teekaardid on kinnitatud 3-4 aastaks haridus- ja teadusministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri poolt. Teekaardid on kättesaadavad aadressilt www.taie.ee.

2.14. Teadmussiire on teadmiste, võimete, tehnoloogia ja intellektuaalomandi jagamine TA-tegevuse läbiviijate ning ühiskonna teiste osapoolte vahel eesmärgiga arendada uusi või täiustatud tooteid, protsesse ja teenuseid, mis toovad ühiskondlikku ja majanduslikku kasu.

2.15. Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA-tegevus) on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks.

2.16. Temaatiline teadus- ja arendustegevuse programm (edaspidi temaatiline TA- programm) on tegevuste kogum uurimisprojektide teostamiseks fookusvaldkondades eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide, eelarvete ja koosseisudega tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ ellu viimiseks.

2.17. Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) on igale fookusvaldkonnale moodustatud komisjon, mille koosseisu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtlusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning teised asjakohased sõltumatud eksperdid. Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT Akadeemia programmi juhtkomisjon.

2.18. Uurimisprojekt on uurimisteema eesmärkide täitmiseks teostatav TA-tegevus, mis võib hõlmata rakendusuuringuid või eksperimentaalarendust. Alusuuringud on võimalikud vaid juhul, kui need on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja vajadustest, neil on selge rakenduslik potentsiaal või väljund ja need on ettevõtliku avastusprotsessi koosloome käigus defineeritud vajadusena. Uurimisprojektidele, mis algasid enne 2026. aastat on alusuuringud lubatud juhul, kui need olid kirjeldatud esialgses uurimisprojektis. Uurimisprojektile kehtivad sarnased nõuded riikliku uurimistoetuse rühmagrandi nõuetega. Igal uurimisprojektil on tööde teostamiseks eelnevalt kindlaks määratud eelarve, tegevuskava ja uurimismeeskonna koosseis. Ühe uurimisteemaga on seotud üks uurimisprojekt.

2.19. Uurimisteema on käesoleva käskkirja lisas 3 viidatud tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks esitatud nõuetekohane ettepanek TA-tegevuse võimekuse arendamiseks TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna teekaardis nimetatud prioriteetsetes suundades.

3. Toetuse andmise eesmärk 3.1. Toetuse andmise eesmärk on

3.1.1. kasvatada ülikoolides ning positiivselt evalveeritud riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes ning positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkoolides ühiskonna nõudlustele vastava TA-tegevuse võimekust, sh ettevõtluse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades;

3.1.2. luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, võimendades ülikoolide, TA-asutuste, rakenduskõrgkoolide, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd;

3.1.3. toetada valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades.

4. Toetatavad tegevused 4.1. Punktis 3.1. nimetatud eesmärkide ja punktis 5.1 nimetatud tulemuste saavutamiseks

rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 4.1.1. Tegevus 1: 4.1.1.1. enne 2026. aastat alanud uurimisprojektides alus- ja rakendusuuringute

ning eksperimentaalarenduste läbiviimine järgmistes TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades teekaartide järgi: 4.1.1.1.1. digilahendused igas eluvaldkonnas; 4.1.1.1.2. tervisetehnoloogia ja -teenused; 4.1.1.1.3. kohalike ressursside väärindamine – puit; 4.1.1.1.4. kohalike ressursside väärindamine – toit; 4.1.1.1.5. kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid; 4.1.1.1.6. kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed; 4.1.1.1.7. nutikad ja kestlikud energialahendused;

4.1.1.2. alates 2026. aastast alanud uurimisprojektides rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine järgmistes TAIE nutika spetsialisee- rumise fookusvaldkondades: 4.1.1.2.1. digilahendused igas eluvaldkonnas; 4.1.1.2.2. tervisetehnoloogia ja -teenused; 4.1.1.2.3. kohalike ressursside väärindamine; 4.1.1.2.4. nutikad ja kestlikud energialahendused.

4.1.2. Tegevus 2: Teadlaste, ettevõtjate ja teiste partnerite koostöökeskkonna edendamine ning TA-tegevuse pakkumise seire korraldamine TAIE fookusvaldkondades, eesmärgiga soodustada ettevõtjate ja teadlaste teadus- ja arendusalase koostöö algatamist ja arengut ning tutvustada TAIE fookusvaldkondi ning teadus- ja koostöötulemusi.

4.2. Tegevuse 1 elluviimist rahastatakse 4.2.1. ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2; 4.2.2. toetuse määr on 84,9% uurimisprojekti ühikuhinnast, sh 70% on EL toetus

ja 14,9% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub oma- finantseeringu kohustus 15,1%.

4.3. Tegevuse 2 elluviimist rahastatakse 4.3.1. tegelike kulude alusel; 4.3.2. toetuse määr on 100%, sh 70% on EL toetus ja 30% on riigipoolne

kaasfinantseering. 4.4. Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ja arvestama „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

4.5. Tegevuste valikul on lähtutud ühendmääruse §-st 7. 4.6. Tingimused Tegevus 1 (4.1.1) läbiviimiseks partneritele ja uurimisprojektidele:

4.6.1. kui partneriks on positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik TA- asutus, mis ei ole ülikool ega rakenduskõrgkool, peab tegemist olema koostööprojektiga, kus uurimisprojekti täitmises osaleb lisaks partnerile vähemalt üks ülikool või rakenduskõrgkool;

4.6.2. uurimisprojekti juht võib olla inimene: 4.6.2.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 4.6.2.2. kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal töölepingu alusel taotlevas

asutuses (partner) vähemalt 0,8 koormusega ja töö asukohaga Eestis; erandjuhul võib ekspertkomisjon uurimisprojekti juhi nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab taotlevas asutuses (partner) väiksema koormusega, kui see ei ohusta uurimisprojekti edukat elluviimist;

4.6.2.3. kes on (kaas)juhendanud kraadi kaitsnud doktoranti või hetkel (kaas)juhendab doktoranti;

4.6.2.4. kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus, s.t. on viimase viie aasta jooksul, mille sisse ei arvestata lapsehooldus- puhkust või ajateenistust, Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) andmete põhjal täitnud või täitmas vähemalt üht teadus- ja arendustöö lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus vähemalt 35 000 eurot ning osalenud või osaleb nimetatud lepingu elluviimisel vastutava täitja või põhitäitjana; teadus-ja arendustöö lepingu mahtu arvestatakse enne 2026. aastat alanud projektides koos käibemaksuga ning hilisemates projektides ilma käibemaksuta;

4.6.2.5. kes ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks või põhitäitjaks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis;

4.6.3. uurimisprojekti juhi muutmine peale uurimisprojekti esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus uurimisprojekti juht vastab punktides 4.6.2.1- 4.6.2.5. kehtestatud tingimustele;

4.6.4. lisaks uurimisprojekti juhile osalevad uurimisprojekti täitmises uurimisprojekti põhitäitja(d):

4.6.4.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 4.6.4.2. kes töötab (töötavad) uurimisprojekti täitmise ajal taotlevas asutuses

(partner) või lisas 3 toodud projektis osalevas asutuses; 4.6.4.3. kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti vahenditest; 4.6.4.4. kes võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt kahes

(2) ja ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis;

4.6.5. põhitäitjate muutmine peale uurimisprojekti esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus põhitäitja vastab punktides 4.6.4.1- 4.6.4.4. kehtestatud tingimustele;

4.6.6. lisaks uurimisprojekti juhile ja põhitäitjatele osalevad uurimisprojektis täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes ei täida kõiki põhitäitjale esitatud nõudeid;

4.6.7. enne 2026. aastat alanud uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant-nooremteadur põhitäitja kohta;

4.6.8. alates 2026. aastast alanud uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul:

4.6.8.1. lisa 2 punktis 2.3. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul vähemalt üks (1) uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant;

4.6.8.2. lisa 2 punktis 2.4. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul vähemalt (2) uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktoranti;

4.6.9. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu peab terve uurimisprojekti perioodi jooksul kuuluma vähemalt kolm (3) liiget, nende hulgas uurimisprojekti juht ning üks põhitäitja. Lisa 2 punktides 2.2. ja 2.4 nimetatud ühikuhindade rakendamise puhul peavad uurimisprojekti täitmises osalema terve uurimisperioodi jooksul lisaks uurimisprojekti juhile veel vähemalt kolm (3) põhitäitjat;

4.6.10. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu nõuete täitmise kontrollimiseks kasutatakse ETISe andmeid;

4.6.11. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseis peab olema vastavuses punkti 4.6.9. nõuetega alates toetuse andmise tingimuste kehtestamisest;

4.6.12. alates 2026. aastast alustavate uurimisprojektide elluviimiseks nimetatakse ja kaasatakse arenguväljakutse kirjelduse esitanud ettevõtete või ettevõtlusorganisatsiooni esindajad strateegilise ja nõuandva partnerina, eesmärgiga hinnata uurimisprojekti edenemist seatud üldiste eesmärkide suhtes, sh kaasamine toimub viisil, mis ei eelda ettevõtete ärisaladuste, konfidentsiaalsete andmete ega detailsete ärilahenduste avaldamist. Ettevõtete või ettevõtlusorganisatsiooni esindajad esitavad ekspertkomisjonile hinnangu uurimisprojekti edenemise kohta vähemalt koos vahe- ja lõpparuandega;

4.6.13. uurimisprojekti teadmussiirde ja kommertsialiseerimise eesmärkide täitmiseks peab partner nimetama inimese, kelle ülesanne on aktiivselt panustada uurimisprojekti teadmussiirde ja kommertsialiseerimisplaani elluviimisse ning toetada ja jälgida plaanide edenemist kogu uurimisprojekti perioodi jooksul.

4.7. Tegevuse 1 läbiviimiseks valitakse uurimisteemad kahes etapis.

5. Toetuse andmise tulemused 5.1. Tegevuste 1 ja 2 elluviimise tulemusena:

5.1.1. on kasvanud ülikoolides, riigi ja avalik-õiguslikes positiivselt evalveeritud TA-asutustes ning positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkoolides ettevõtete ja ühiskonna vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekus, sh on kindlustatud teadlaste olemasolu ja kõrgetasemeline teadustöö valdkondades, kus on selge majanduslik või sotsiaalne potentsiaal ja suutlikkus ettevõtetele ja ühiskonnale vajalike uurimisteemade käsitlemiseks ja turule orienteeritud lahenduste pakkumiseks (tegevus 1);

5.1.2. on paranenud TA-asutuste, ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostöö ning on loodud kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teadus- ja arendustöö tulemuste rakendamiseks ja innovatsiooniks ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt (tegevused 1 ja 2);

5.1.3. on kasvanud võimekus kindlustada teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasv ning valdkonna inimressursi areng TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades (tegevus 1).

5.2. Tegevuste 1 ja 2 elluviimist ja punktides 5.1.1.-5.1.3. nimetatud oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1):

Tabel 1. Tegevuste seireks kasutatavad näitajad

1 Meetmete nimekirja näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt perioodi 2021-2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate RCO07 ja RCR08 passid)

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase 2022

Vahe- sihttase,

2024

Sihttase 2029 Selgitav teave

Meetmete nimekirja (ühtlasi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava) näitajad1

Tulemus- näitaja

Toetatud projektidest tulenevad publikatsioonid (arv) 0 Ei

kohaldu 800

Mõõdetakse toetatud projektide tulemusel avaldatud publikatsioonide arvu. Publikatsiooniks loetakse valminud artikleid või raamatuid ning toetatava projekti panus neisse peab olema selgelt tuvastatav. Näitaja hõlmab töid, mis on eelretsenseerimise väljaannete poolt retsenseerimiseks esitatud ja vastu võetud. Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas.

Väljund- näitaja

Ühistes teadusprojektides osalevad teadusasutused (arv) 0 6 18

Toetatud TA-asutuste ja kõrgkoolide arv, kes teevad koostööd ühistes teadusprojektides. Ühises uurimisprojektis osaleb vähemalt üks TA-asutus ja partner (näiteks ettevõte, teine TA-asutus, kõrgkool, avaliku sektori asutus või organisatsioon jne). TA-tegevuse alane koostöö võib olla uus või olemasolev ning see peaks kestma vähemalt toetatava projekti kestuse. Näitaja hõlmab aktiivset osalemist ühises uurimisprojektis ning arvesse ei lähe lepingulised kokkulepped, mille puhul toetatavas projektis puudub aktiivne koostöö. Arvutuskäik: unikaalsete TA-asutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide kumulatiivne arv. Elluviija koondab ja esitab andmed.

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase 2022

Vahe- sihttase

2025

Sihttase 2029 Selgitav teave

TATi spetsiifilised näitajad

Uurimisprojekti jooksul immatrikuleeritud doktorandid, kes on seotud toetatavate uurimisprojektidega (arv) 0 35 120

Uurimisprojekti täitmises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant-nooremteadur (edaspidi uus doktorant) uurimisprojekti põhitäitja kohta. Alates 2026. aastast alanud uurimisprojektides peab uurimisprojekti täitmises osalema uurimisprojekti perioodi jooksul vastavalt ühikuhinnale vähemalt üks või vähemalt kaks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktoranti (uus doktorant). Uusi doktorante loetakse kumulatiivselt ning nad peavad olema unikaalsed (võimalikke kattuvaid osalejaid loetakse näitajasse ühekordselt). Uurimisprojekti jooksul immatrikuleeritud doktorant ei pea projekti vältel jõudma doktoritöö kaitsmiseni. Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas.

Ettevõtluskoostöö lepingute arv uurimisprojekti teemal 0 10 70

Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada positiivselt evalveeritud TA-asutuste, ülikoolide ja positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkoolide ühiskonna sh ettevõtete nõudlusele vastavat teadus- ja arendustegevuse võimekust. Ettevõtluskoostöö lepingud uurimisprojekti teemal uurimisprojekti juhi või põhitäitjate juhtimisel on toetuse eesmärgi täitmisel kvaliteedi indikaatoriks. Arvestusse lähevad ettevõtluskoostöö lepinguid, mille maht on suurem kui 35 000 eurot (ilma käibemaksuta). Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas.

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 6.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

7. Elluviija ja partnerid 7.1. Elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG, edaspidi elluviija). 7.2. Tegevus 1 viiakse ellu käesoleva käskkirja lisas 3 nimetatud uurimisteemal koostöös

uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühmaga seotud ülikooli, positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkooli või positiivselt evalveeritud TA-asutusega, kes on antud käskkirja mõistes partner.

8. Sihtrühm 8.1. Toetuse otseseks sihtrühmaks on TA-asutused, rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid.

Asutuse sees on sihtrühmaks teadusrühmad või teadlased, kes osalevad uurimisprojekti täitmises.

8.2. Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on Eesti ettevõtted, ettevõtlusorganisatsioonid, avaliku sektori asutused jt huvigrupid ning laiem avalikkus.

9. Elluviija ja partnerite kohustused 9.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr

55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused (edaspidi ühendmäärus) §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija ja partnerid peavad täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele;

9.3. Kui toetuse saamisel kohalduvad riigiabi reeglid, peavad elluviija ja partner järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid.

9.4. Lisaks punktides 9.1. - 9.3. viidatule on elluviija kohustatud: 9.4.1. seirama ja koordineerima punktis 4.1.1 (tegevus 1) nimetatud tegevuste

elluviimist partnerite poolt ning korraldama ja viima ellu punktis 4.1.2 (tegevus 2) nimetatud tegevused ettenähtud tingimustel ja korras õigeaegselt ning korrektselt;

9.4.2. koostama ja kinnitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise vormid, juhendid ja korrad, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutusega;

9.4.3. nõustama partnereid uurimisprojekti sisestamisel ETIS-esse, kontrollima sisestatud uurimisprojekti vastavust tehnilistele nõuetele ning vajadusel tagastama selle partnerile muutmiseks;

9.4.4. jälgima partnerite poolt uurimisprojektide ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtete täitmist, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 kirjeldatud välistuste järgimist;

9.4.5. korraldama ekspertkomisjonide tööd, sh valmistama ette ja tegema kättesaadavaks vajalikud materjalid ettepanekute ja otsuste tegemiseks, tegema otsused partneritele kättesaadavaks, jälgima otsuste täitmist;

9.4.6. tagama uurimisprojektide elluviimise vastavalt kinnitatud uurimisteemadele sh vajadusel seadma ekspertkomisjonide ettepanekul partneritele tingimused uurimisprojekti fookuste kohandamiseks ettevõtlussektori vajadustega, tegevuste muutmiseks või täiendamiseks ning koordineerima ja seirama uurimisprojektide elluviimise edenemist ning projektides kokku lepitud tulemuste saavutamist;

9.4.7. kinnitama või lükkama tagasi uurimisprojektide vahe- ja lõpparuanded, vastavalt eksperdikomisjonide ettepanekutele;

9.4.8. esitama rakendusasutusele ettepaneku käskkirja lisa 3 muutmiseks, kui partner ei ole õigeaegselt esitanud uurimisprojekti või selle aruannet, kõrvaldanud selles esinevaid puuduseid või kui ekspertkomisjon on teinud ettepaneku uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks;

9.4.9. sõlmima iga partneriga lepingu, millega nähakse ette lepingupoolte vastutus, ülesanded, õigused ja kohustused ning tingimused ja kord partneri ülesande täitmise edenemise seiramiseks, tulemuste raporteerimiseks ning maksete tegemiseks;

9.4.10. toetama uurimisprojektide elluviijate, teiste teadusasutuste, organisatsioonide ja ettevõtete omavahelist koostööd, sh arendama teadlaste ja ettevõtete koostöökeskkonda ja seirama TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades tehtavat teadus- ja arendustegevuse edenemist, teadlaste ja ettevõtete koostööd ja levitama infot TAIE fookusvaldkondades toimuva teadus-ja arendustegevuse ja koostöövõimaluste kohta ja läbi viima koostööd soodustavaid üritusi fookusvaldkondadega seotud siht- ja sidusrühmadele;

9.4.11. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks, esimese aasta kohta 15 tööpäeva jooksul peale käskkirja kehtestamist ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult;

9.4.12. esitama rakendusasutusele rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes;

9.4.13. esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul pärast käskkirja kehtestamist, järgmistel eelarveaastatel jooksva aasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

9.4.14. esitama aruandeid tegevuste täitmise kohta vastavalt punktile 16; 9.4.15. tagama tegevuse elluviimisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende

nõuetekohase täitmise; 9.4.16. tagama tegevuse elluviimisel huvide konflikti puudumise või huvide konflikti

olemasolul selle nõuetekohase tuvastamise ja maandamise korruptsioonivastase seaduse tähenduses;

9.4.17. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.4.17.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast; 9.4.17.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 9.4.17.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis

võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist.

9.4.18. tagama avalikkusele suunatud tegevustes füüsilise ja digitaalse ligipääsetavuse.

9.5. Lisaks punktides 9.1.- 9.4. viidatule on partner kohustatud: 9.5.1. esitama elluviijale uurimisprojekti lisas 3 toodud uurimisteemal elluviija

koostatud vormil ETIS-es elluviija antud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui 45 kalendripäeva jooksul alates vormi avanemisest enne 2026 aastat alanud uurimisprojektide korral;

9.5.2. esitama elluviijale uurimisprojekti vahe- ja lõpparuanded; 9.5.3. koostööprojekti korral sõlmima koostöölepingu uurimisprojekti

läbiviimises osalevate TA-asutuste, ülikoolide ja/või rakenduskõrgkoolidega, milles on kirjeldatud poolte kohustused, tegevused ja eelarve;

9.5.4. tagama, et uurimisprojekti puudutav info on ETIS-es kogu projekti perioodi jooksul asjakohane ja kaasaegne;

9.5.5. täitma Tegevuse 1 (4.1.1) kohast uurimisprojekti vastavalt käesolevas käskkirjas, ekspertkomisjoni seatud ja punktis 9.4.9. viidatud lepingus sätestatud tingimustel ja korras korrektselt ning õigeaegselt esitades elluviijale vajalikku infot tema kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks;

9.5.6. lähtuma uurimismeeskonna mehitamisel ja muutmisel punktis 4.6. toodud tingimustest;

9.5.7. järgima uurimisprojekti ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklile 17, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 kirjeldatud tingimusi.

10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 10.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2024 – 31.08.2029.

11. Tegevuse eelarve 11.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 102 000 000 eurot, millest

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 71 400 000 eurot ehk 70%, riiklikust kaasfinantseeringust 15 809 550 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust vähemalt 14 790 450 eurot. Riiklik kaasfinantseering ja toetuse saajate omafinantseering on kokku 30%, mis tegevuste lõikes on toodud punktides 4.2 ja 4.3.

11.2. Tegevuste eelarve jaotus alategevuste vahel (eurodes):

Punktis 4.1. nimetatud tegevused

EL toetus Riiklik kaas- finantseering

Oma- finantseering Kulud kokku

Tegevus 1 68 565 000 14 594 550 14 790 450 97 950 000

Tegevus 2 2 835 000 1 215 000 0 4 050 000

Kokku 71 400 000 15 809 550 14 790 450 102 000 000

12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustega. 12.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 3 nimetatud eesmärgi ja

punktis 4 toodud tegevuste elluviimiseks ja punktis 5 toodud tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: 12.2.1. tegevuse 1 kulud lisas 2 nimetatud ühikuhindade alusel; 12.2.2. tegevuse 2 kulud tegelike kulude alusel, sh

12.2.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele;

12.2.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22;

12.2.2.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh tegevuste elluviimiseks vajalike tõlke-, trüki- ja kujundustööde, ürituste korraldamise kulud, teavitamise ja seirega seotud jm vajalikud kulud;

12.2.2.4. teavitustegevuste ning teadustegevuse tulemuste ja TAIE fookusvaldkondadega seotud info kogumiseks, levitamiseks ja populariseerimiseks tehtavad kulud, sh koostööürituste korraldamise kulud;

12.2.2.5. välislähetustega, sh -ürituste osalemistasudega seotud kulud. 12.3. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud

käskkirja eesmärkide elluviimisega. 12.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on toetatavate

tegevuste raames abikõlbmatud järgmised kulud: 12.4.1. toetatavate tegevuste heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-

töövõtu- või käsunduslepingu alusel toetatavate tegevuste heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel;

12.4.2. tasemeõppe ja ettevõtete täienduskoolitusega seotud kulud, sh õppekavade või õppemoodulite arendamise, õppejõudude töötasu ja koolitustegevusega kaasnevad kulud;

12.4.3. investeeringud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud valdkondadesse.

13. Riigiabi ja intellektuaalne omand 13.1. Tegevus 1 (4.1.1) raames antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 107 lõige 1 tähenduses juhul, kui toetust kasutatakse TA-tegevuseks, mis on käsitatav mittemajandusliku tegevusena Euroopa Komisjoni teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse riigiabi raamistiku tähenduses.

13.2. Mittemajanduslikuks tegevuseks loetakse eelkõige sõltumatu TA-tegevus, teadus- tulemuste levitamine ning teadmussiire, sh koostöö ettevõtetega, kui see toimub avatud, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel või turutingimustele vastavatel alustel.

13.3. Elluviija ja partner eristavad raamatupidamises majandus- ja mittemajandustegevuse, peavad nende üle arvestust ning esitavad rakendusüksusele aruande uuringute majandusliku ja mittemajandusliku sisu proportsiooni kohta, samuti tagavad, et toetust ei kasutata majandustegevuse kulude katteks.

13.4. Tegevuse 1 käigus loodud intellektuaalne omand kuulub partnerile ning kaasatud TA- asutusele, ülikoolile ja rakenduskõrgkoolile vastavalt nende panusele. Intellektuaal- omandi kasutusse andmine toimub õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel või turuväärtusele vastavatel tingimustel kooskõlas riigiabi TA-tegevuse raamistikuga.

13.5. Kui tegevus ei vasta mittemajandusliku tegevuse tingimustele ja antav toetus kvalifitseerub riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) ja määruse artiklis 25 ning konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

13.6. Kui antav toetus kvalifitseerub riigiabiks: 13.6.1. hindab elluviija toetuse vastavust riigiabi reeglitele, kontrollib partneri

vastavust üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab partnerit, et tegevus kvalifitseerub riigiabiks, sealhulgas abi suurusest;

13.6.2. peavad olema täidetud üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimused, sealhulgas artikli 25 lõikes 3 sätestatud abikõlblikud kulud ning artikli 25 lõikes 5 sätestatud abi osakaal, mida võib suurendada artikli 25 lõikes 6 ja lõikes 7 sätestatud tingimustel;

13.6.3. ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjon eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku- sobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata;

13.6.4. ei anta toetust ettevõtjale ega tegevusele, mille suhtes kohaldub mõni üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud välistus;

13.6.5. ei anta toetust raskustes ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;

13.6.6. ei tohi toetatavad tegevused olla alanud enne, kui partner on esitanud elluviijale toetuse taotluse vastavalt üldise grupierandi määruse artikkel 6 lõikele 2;

13.6.7. peab elluviija abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel viimase abi andmise päevast.

13.7. Kui pärast toetuse andmist selgub, et tegevus ei vastanud mittemajandusliku tegevuse tingimustele ning majandustegevuse ja mittemajandustegevuse kulusid ei ole nõuetekohaselt eristatud või on rikutud Euroopa Liidu riigiabi reegleid, on elluviijal õigus tunnistada toetuse andmise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks ning nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi. Ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi nõutakse tagasi koos intressiga kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi käsitlevate õigusaktidega.

13.8. Elluviija esitab Euroopa Komisjonile grupierandi teatise vastavalt konkurentsiseaduse §-le 342 .

14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, tegelike kulude alusel

vastavalt § 27 lõike 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt § 28 lõikele 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3.

14.2. Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija kinnitus, et ettenähtud tegevused on toimunud vastavalt uurimisprojektile. Väljamakse aluseks on kord kvartalis tehtav maksetaotlus koos vastava allkirjastatud kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku lepitud partneri ja elluviija vahelises lepingus.

14.3. Ekspertkomisjonil on õigus uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale ettepanekuid uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks, toetuse maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks, kui uurimisprojekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav, ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. Juhul kui ekspertkomisjoni ettepanekute alusel muutub rahastusotsus, teeb elluviija ettepaneku rakendusasutusele käskkirja lisa 3 muutmiseks.

14.4. Toetatavatele uurimisprojektidele tehakse lõppmakse pärast uurimisprojekti lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on kolme kuu ühikuhind. Ekspertkomisjon võib põhjendatud juhtudel teha elluviijale uurimisprojekti lõpp- aruande põhjal ettepaneku toetuse tagasinõudmiseks või lõppmakse mitte välja maksmiseks, kui ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.

14.5. Elluviija esitab maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendus- üksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

14.6. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis.

14.7. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpp- aruande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

15. Tegevuse juhtimine 15.1. Tegevuste elluviimist juhib elluviija. Tegevuste eesmärkide seadmist suunavad ja

tulemuste saavutamist hindavad ekspertkomisjonid.

15.2. Ekspertkomisjonid on moodustatud iga Tegevuse 1 alapunkti jaoks eraldi ja on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga tähtajaliselt kuni Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 lõpparuande kinnitamiseni.

15.3. Ekspertkomisjonide ülesandeks käesoleva tegevuse raames on: 15.3.1. teha ettepanek elluviijale kinnitada või tagasi lükata ETISesse sisestatud

uurimisprojektid; 15.3.2. teha ettepanekuid elluviijale uurimisprojektide vahe- ja lõpparuannete

kinnitamiseks või tagasilükkamiseks; 15.3.3. teha elluviijale ettepanekuid tingimuste seadmise osas, mida

uurimisprojekti või vahearuannet esitav asutus ja uurimisprojekti juht on kohustatud toetuse saamiseks või projekti jätkamiseks täitma;

15.3.4. uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale ettepanekuid uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks, toetuse maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks;

15.3.5. uurimisprojekti lõpparuande alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale ettepanek uurimisprojekti lõppmakse mitte välja maksmiseks ja/ või toetuse tagasinõudmiseks;

15.3.6. kooskõlastada uurimisprojekti muudatused, sh muudatused partnerite, uurimisprojekti juhi, põhitäitjate, ühikuhinna kohta;

15.3.7. teha elluviijale ettepanekuid TA-asutuste ning ettevõtete koostöö tõhustamiseks tegevuste raames;

15.3.8. teha elluviijale ettepanekuid teavitus-, võrgustiku- ja populariseerimis- tegevuste kavandamiseks ning elluviimiseks;

15.3.9. teha rakendusasutusele ettepanekuid toetuse andmise tingimuste muutmiseks;

15.3.10. nõustada elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuse eesmärkidest.

16. Aruandlus 16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga).

16.2. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 16.2.1. punktis 5 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja

ala- või ületäitmise kohta; 16.2.2. ülevaade punktis 4 loetletud tegevuste elluviimisest; 16.2.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 16.2.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

16.3. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

16.4. Elluviija lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade elluviidud tegevuste mõjust Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035, sh TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartide eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide

saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele, sealhulgas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmisele.

16.5. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

16.6. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.7. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

16.8. Elluviija kehtestab partneritele Tegevuse 1 elluviimise aruandluse vormi ja korra.

17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 17.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027

§-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39.

18. Vaide esitamine 18.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

18.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

18.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

Lisa 2 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri …. … 2023. a

käskkirjaga nr … „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „…………….

“ elluviimiseks“

Standardiseeritud ühikuhinnad ja rakendamise põhimõtted tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era-

ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel

Tegevuses 1 kasutatakse uurimisprojektide täitmise kulude arvestamisel

- enne 2026 aastat alanud projektide korral ühikuhinnana siseriikliku personaalse uurimistoetuse rühmagrandi (edaspidi PUT RG) fikseeritud määrasid, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse teadusprojektide rahastamisel riigieelarvelistest vahenditest ning

- alates 2026 aastast alanud projektide korral ühikuhinnana riikliku uurimistoetuse rühmagarandi (edaspidi RUT RG) fikseeritud määrasid, mis on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega 2. veebruar 2026. a nr 6 „Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord“ ning mida kasutatakse teadusprojektide rahastamisel riigieelarvelistest vahenditest.

Siseriiklikult on rühmagrandile kehtestatud kindlaks aastaks erinevad määrad põhinedes uurimisülesande valdkondlikust või metoodilisest keerukusest tuleneval personali- ja teadustöö keskmisel kulul uurimisprojekti täitmiseks. Tegevuse 1 raames uurimisprojektide täitmisel on kulude arvestamisel lähtekohaks üks kuu uurimisrühma tööd, mis on tuletatud rühmagrandi vastavaks aastaks kehtestatud määra jaotamisest võrdseteks, kuupõhiseks suuruseks. Seega, ühikuhinna ühikuks on üks kuu uurimisrühma tööd.

1. Temaatilistes TA programmides kasutatakse:

1.1. enne 2026. aastat alanud projektide puhul

1.1.1. rühmagrandi (PUT RG) I tüüpi toetust fokusseeritud ja selgelt piiritletud konkreetsete uurimisküsimuste lahendamiseks;

1.1.2. rühmagrandi (PUT RG) IV tüüpi toetust teadussuuna võimekuse ning mitme põimunud uurimissuuna arendamiseks.

1.2. alates 2026 aastast alanud projektide korral kasutatakse haridus- ja teadusministri 2. veebruari 2026. a määruse nr 6 „Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord“ § 10

lõikes 4 sätestatud toetuse määrasid lähtudes punktis 1.1. nimetatud eesmärkidest ja põhjendustest.

2. Rühmagrandi ühikuhinnad on järgmised:

2.1. Rühmagrant (PUT RG) I ühikuhind ühe kuu kohta on 14 766 eurot (aastas 177 200 eurot);

2.2. Rühmagrant (PUT RG) IV ühikuhind ühe kuu kohta on 22 500 eurot (aastas 270 000 eurot);

2.3. Rühmagrant (RUT RG) I ühikuhind ühe kuu kohta on 16 033 eurot (aastas 192 000 eurot);

2.4. Rühmagrant (RUT RG) II ühikuhind ühe kuu kohta on 22 500 eurot (aastas 270 000 eurot);

2.5. Rühmagrandi ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid uurimisprojekti täitmiseks.

2.6. Ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks.

2.7. Ühikuhinna väljamakse aluseks on elluviija kinnitus, et uurimisprojekt edeneb vastavalt uurimisprojekti tegevuskavale. Väljamakse aluseks on kvartaalne maksetaotlus koos vastava partneri poolt allkirjastatud ja elluviija kinnitatud tegevuste toimumist kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku lepitud partnerluslepingus.

2.8. Ekspertkomisjoni põhjendatud ettepanekul seotult uurimisprojekti tegevuskava või ekspertkomisjoni suuniste täitmata jätmisega peatab elluviija tegevuse elluviimise või lõpetab ennetähtaegselt selle uurimisprojekti. Elluviija jätab tegevuse toimumise vastavate kuude eest kinnitamata.

2.9. Kui rühmagrandi ühikuhindu muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste ühikuhindu. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist esitatud taotlustele.

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Ministri käskkirja eelnõu

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

Muudan haridus- ja teadusministri 29. mai 2024. a käskkirja nr 140 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks“ lisasid 1 ja 2 ning kehtestan need uues sõnastuses (lisatud).

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 29. mai 2024. a käskkirja nr 140 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse "Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks

nutika spetsialiseerumise valdkondades" elluviimiseks" muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

Muudatuse põhjuseks on uue konkursi korraldamine sekkumise „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ (edaspidi TemTA) elluviimiseks vajalike uurimisteemade ning neid teostavate partnerite leidmiseks. Toetuse andmise tingimused viiakse kooskõlla vahepeal muudetud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega (edaspidi TAIKS), tehakse muutusi arvestades TemTA teise vooru ettevalmistamisel kogutud ökosüsteemi tagasisidet ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (edaspidi TAIE) arengukava vahehindamise järeldusi.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna programmijuht Kristel Reim ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja kooskõla ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja Euroopa Regionaalarengu Fondi reeglistikuga on kontrollinud strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected]) ja peaekspert Meelis Aunap ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected]).

2. Eelnõu sisu

Käskkirja muudatused tuginevad TAIE vahehindamise tulemustele ning TemTA esimese vooru elluviimisel ja teise vooru ettevalmistamisel kogutud ulatuslikule tagasisidele. Muudatuste keskne eesmärk on suunata toetus senisest tugevamalt TAIE-s seatud strateegiliste eesmärkide täitmisse, eelkõige teadustulemuste praktilisse kasutusse võtmise intensiivistamisse ning majandusliku ja ühiskondliku mõju suurendamisse. Toetuse andmise tingimustes on oluliselt tugevdatud nõudluse sh ettevõtete ja ettevõtlus- organisatsioonide rolli, ning selgemalt avatud teadmussiirde ja kommertsialiseerimise plaanide keskset tähtsust juba teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevuse) kavandamise varases etapis. Muudatused on suunatud sellele, et toetatavad projektid oleksid paremini seotud reaalsete arenguvajadustega ning saadud tulemuste rakendamine oleks süsteemne ja jätkusuutlik.

Eelnõu lisa 1 punktis 2 tehakse muudatused eesmärgiga viia toetuse andmise tingimused kooskõlla vahepeal jõustunud TAIKS-i muudatustega ning arvestada 2026. aastal toimuva TemTA teise vooru ettevalmistamisel saadud ökosüsteemi tagasisidet ja TAIE arengukava vahehindamise järeldusi.

Punktides 2.1, 2.2, 2.10, 2.13 ja 2.15 määratletud mõisted TAIKS-ist ning on võrreldes varasemaga selgemad ja lihtsamad. Uuendatud mõistete kasutuselevõtt ei too enne 2026. aastat alanud uurimisprojektidele kaasa sisulisi muudatusi, vaid tagab mõistete ühtse ja ajakohase kasutuse toetuse andmise tingimustes. Uue mõistena on lisatud „teadmussiire“ (punkt 2.13.), ülejäänud mõisted on ajakohastatud. Varasemate mõistete „teadustegevus“ ja „arendustegevus“ asemel kasutatakse vastavalt TAIKS-ile mõistet „teadus- ja arendustegevus“ (punkt 2.15.).

Punktis 2.3 on täpsustatud „ettevõtte“ mõistet käesoleva käskkirja kontekstis, määrateldes ettevõtte kui isiku, kes teostab iseseisvalt majandustegevust kaupade või teenuste pakkumisel turul. Ettevõtte mõiste alla kuuluvad ka arendus-, piloteerimis- või turule viimise faasis olevad ettevõtted, st ettevõtted, kelle majandustegevus on suunatud uute või oluliselt täiustatud toodete või teenuste väljatöötamisele, katsetamisele või turule toomisele ning kelle lahendused ei ole veel laialdaselt kommertsialiseeritud. Ettevõtete kaasamine toetab meetme eesmärki tugevdada TA-tegevuse seotust tegelike arenguvajadustega ning suurendada teadustulemuste rakendatavust ja majanduslikku mõju. Mõistes sätestatud nõue, mille kohaselt ei ole ettevõtte põhitegevuseks TA-tegevus, on suunatud ettevõtete ning põhitegevusena TA-tegevusega tegelevate isikute, sealhulgas TA- asutuste, rollide selgele eristamisele. Ettevõtted, kelle põhitegevuseks ei ole TA-tegevus, esindavad arendustegevuse nõudluse poolt, osalevad koostöös arendustegevuse sisendi andjatena ning panustavad arenduste suunamisse nende võimalikuks praktiliseks rakendamiseks. Ettevõte ei ole käesoleva meetme raames toetuse saaja, vaid osaleb koostöös TA-asutustega arendatavate lahenduste potentsiaalse rakendajana.

Punktis 2.4 defineeritud mõiste „ettevõtlusorganisatsioon“ all peetakse silmas eesmärgipäraselt toimivat Eestis registreeritud juriidilist isikut, mis ühendab ja/või esindab ettevõtjaid ning vahendab nende ühiseid huve ja arenguvajadusi. Ettevõtlusorganisatsioon ei ole käesoleva meetme raames toetuse saaja, vaid osaleb ettevõtjate ühiste arengu- vajaduste esindajana ja arendustegevuste sisulise suunamise toetajana.

Punktis 2.8 on mõistet „nutika spetsialiseerumise fookusvaldkond“ lihtsustatud ning TAIE arengukavas sisalduv detailsem kirjeldus on käskkirja tekstist välja jäetud, kuna see ei ole toetuse andmise tingimuste rakendamiseks vältimatult vajalik.

Punktis 2.9 on lisatud mõiste „prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad“, mille all mõistetakse TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartides määratletud kitsamaid valdkondi, mida vastavas fookusvaldkonnas arendatakse. Täpsem teave prioriteetsete suundade kohta on kättesaadav TAIE veebilehel www.taie.ee.

Punktis 2.17 on mõistes „Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon“ asendatud komisjoni koosseisu loetelus kasutatud mõiste „ettevõtjate esindusorganisatsioon“ eelnevalt defineeritud mõistega „ettevõtlusorganisatsioon“.

Punktis 2.18 on täpsustatud mõistet „uurimisprojekt“, et suunata toetatavad tegevused selgemalt rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse poole. Alates 2026. aastal algavatest uurimisprojektidest ei ole alusuuringud üldjuhul toetatavad. Erandina on alusuuringute läbiviimine lubatud üksnes juhul, kui need lähtuvad ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja vajadustest, omavad selget rakenduslikku potentsiaali või väljundit ning on määratletud ettevõtliku avastusprotsessi koosloome käigus. Selline lähenemine suurendab toetatavate projektide tõenäolist rakendatavust ning toetab TAIE arengukava teadmussiirde programmi eesmärkide saavutamist. Enne 2026. aastat alanud uurimis- projektides on alusuuringud lubatud juhul, kui need olid kirjeldatud esialgses uurimisprojektis. Lisaks on täpsustatud, et alates 2026. aastast algavatele uurimisprojektidele kehtivad sarnased sisulised nõuded riikliku uurimistoetuse rühmagrandi aluseks olevatele uurimisprojektidele. Enne 2026. aastat alanud projektidele kohaldatakse ETAG-i kehtestatud ja rahastamiseks kasutatud rühmagrandi tingimusi. Igal uurimisprojektil on eelnevalt kindlaks määratud eelarve, tegevuskava ja uurimismeeskonna koosseis ning ühe uurimisteemaga on seotud üks uurimisprojekt.

Eelnõu lisa 1 punktis 3 on täpsustatud TA-asutuste ringi, rõhutades toetuse andmise eesmärgis positiivse evalveerimise nõuet. Kuigi vastav tingimus kehtis ka eelmises redaktsioonis, oli TA-asutuse mõiste määratletud täpsemalt üksnes mõistete punktis. Täpsustuse lisamine eesmärgi sõnastusse suurendab õigusselgust ning välistab vajaduse vastava tingimuse otsimiseks käskkirja teistest osadest. Lisaks on eesmärgi sõnastusse lisatud positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkoolid, arvestades nende olulist rolli rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse elluviimisel ning teadustulemuste praktilisel rakendamisel. Nimetatud muudatus on sisse viidud ka käskkirja teistes asjakohastes punktides.

Eelnõu lisa 1 punktis 4 on täpsustatud toetatavaid tegevusi, sh tingimusi tegevuste läbiviimiseks.

Punktis 4.1.täpsustatakse Tegevuse 1 elluviimiseks toetatavaid tegevusi. Alates 2026. aastal algavates uurimisprojektides ei ole alusuuringute läbiviimine üldjuhul toetatav. Lisaks vaadeldakse alates 2026. aastal algavaid uurimisprojekte lähtuvalt TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele, käsitledes kohalike ressursside fookusvaldkonda ühe tervikuna. Muudatuse aluseks on TAIE vahehindamise käigus saadud tagasiside, kus juhitakse tähelepanu sellele, et fookusvaldkonnad ei ole majanduslikus vaates (nt käive, eksport, töötajate arv) võrdsed, konkurents mõnes valdkonnas on oluliselt tihedam, millest tulenevalt võivad olulised projektid võivad jääda edukamates valdkondades rahastamata ning tehti ettepanek TemTA teise vooru tegevused jagada fookusvaldkondade, mitte teekaartide lõikes.

Punktis 4.2.1. viidatakse Tegevus 1 rahastamisel kasutatavale ühikuhinnale lisa 2 järgi. Alates 1. jaanuarist 2026 aastal algavates projektides kasutatakse riikliku uurimistoetuse rühmagrandi ühikuhindasid.

Punktis 4.6.1. täpsustatakse Tegevuse 1 elluviimiseks kehtivaid tingimusi partneritele ja uurimisprojektidele. Täpsustusega nähakse ette, et juhul kui uurimisprojekti partneriks (käskkirja punkti 7.2 tähenduses) on positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendustegevuse asutus, mis ei ole ülikool ega rakenduskõrgkool, tuleb uurimisprojekti elluviimisse kaasata vähemalt üks ülikool või rakenduskõrgkool. Kaasatava ülikooli või rakenduskõrgkooli puhul ei seata piiranguid omandivormile ega haldusalale.

Punktis 4.6.2. täpsustatakse ja leevendatakse uurimisprojekti juhile seatud nõudeid.

- Alapunkti 4.6.2.2. lubatakse uurimisprojekti juhil töötada partneri juures osakoormusega (vähemalt 0,8 kohta). Täpsustus arvestab TA-tegevuse ning teadmussiirde eripärasid ning võimaldab paindlikumat töökorraldust, ilma et see kahjustaks uurimisprojekti kvaliteeti või juhtimise selgust ning on kooskõlas riikliku uurimistoetuse rühmagrandi tingimustega.

- Alapunktis 4.6.2.4. laiendatakse varasema ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemuse arvestamise ajavahemikku kolmelt aastalt viiele aastale. Tingimuse eesmärk ei ole kehtestada jäiku formaalseid nõudeid, vaid tagada, et uurimisprojekti juhil oleks olemas sisuline ja värske kogemus ettevõtte või avaliku sektori tellijaga koostööst, arusaam tellija vajadustest, ootustest ja koostööprojektide eripäradest. Viieaastane periood võimaldab kaasata laiemat ringi teadlasi ning vältida olukorda, kus asjakohane ja sisuline koostöökogemus jääb lühema ajapiiri tõttu põhjendamatult arvestamata. Muudatus põhineb TemTA teise vooru ettevalmistamise käigus läbiviidud tagasiside tulemustel.

- Alapunktis 4.6.2.4. fikseeritud teadus- ja arendustöö lepingu maht ettevõtte või avaliku sektori asutusega on enne 2026. aastat arvestatud koos käibemaksuga ning alates 2026. aastast ilma käibemaksuta. Varasemas redaktsioonis ei olnud käibemaksu arvestamine selgesõnaliselt reguleeritud, mistõttu rakendati tingimust praktikas ebaühtlaselt. Täpsustuse eesmärk on tagada nõude üheselt mõistetav rakendamine ja õigusselgus.

Punktis 4.6.6. täpsustatakse uurimisprojektis osalevate täitjate kriteeriume, võimaldades täitjana panustada uurimisprojekti läbiviimisse ka isikutel, kes ei täida kõiki põhitäitjale esitatud nõudeid. Näiteks võimaldab selline täpsustus kaasata täitjana uurimisprojekti läbiviimisse inimesi, kellel on küll doktorikraad, kuid kelle roll projektis on ajaliselt piiratud või seotud konkreetsete, väiksema mahuga või tehniliste ülesannete täitmisega. Muudatus toetab uurimisprojektide paindlikumat ja eesmärgipärasemat elluviimist, säilitades samal ajal põhitäitjale kehtestatud nõuded projekti sisulise vastutuse ja kvaliteedi tagamiseks.

Punktides 4.6.7. ja 4.6.8. reguleeritakse uurimisprojekti täitmise perioodil immatriku- leeritud ja uurimisprojekti läbiviimises osalevate doktorantide kaasamise tingimusi. Enne 2026. aastat alanud uurimisprojektides on uute, uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant-nooremteadurite arv seotud uurimisprojekti põhitäitjate arvuga. Alates 2026. aastal algavatest projektidest muudetakse lähenemist ning seotakse

doktorantide minimaalne arv uurimisprojekti ühikuhinnaga. Nn väikese ühikuhinna (lisa 2) korral on kohustus kaasata vähemalt üks uus, uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant, ning nn suure ühikuhinna korral vähemalt kaks uut, uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktoranti. Uurimisprojekti täitmisse võib kaasata uusi doktorante kogu projektiperioodi jooksul. Uued doktorandid ei pea olema kohe projekti alguses immatrikuleeritud, vaid võivad alustada doktoriõpinguid projekti kestel. Selguse huvides ei loeta uueks doktorandiks isikut, kes on sama doktoriõppe raames viimase kolme aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikuleeritud. Lisaks eemaldatakse alates 2026. aastast alanud uurimisprojektides piirang, mille kohaselt pidid kaasatavad doktorandid olema doktorant-nooremteadurid, võimaldades edaspidi kaasata ka teistes doktoriõppe vormides õppivaid doktorante, sealhulgas teadmussiirdedoktorante. Täpsustus suurendab paindlikkust uurimisprojektide meeskondade kujundamisel, toetab lahenduste jätkusuutlikkust ning soodustab ettevõtete ja TA-asutuste vahelise koostöö järjepidevust ka peale projekti lõppu. Nimetatud muudatus on sisse viidud ka käskkirja teistes asjakohastes punktides.

Lisandunud punktis 4.6.12. sätestatakse kohustus, et alates 2026. aastal algavatest uurimisprojektidest tuleb elluviimisse kaasata vähemalt need ettevõtted ja/ või ettevõtlus- organisatsioonid, kes esitasid uurimisprojekti suunava arenguväljakutse. Arenguväljakutses kirjeldatakse sektori probleemi või arenguvajadust, sealhulgas antakse ülevaade turust, määratletakse oodatavad tulemused, mõju ja võimalik äripotentsiaal, ning täpsustatakse ettevõtte ja/või ettevõtlusorganisatsiooni roll ja panus uurimisprojektis. Ettevõtja roll uurimisprojekti elluviimisel on olla TA-tegevusele strateegilise suuna andja nendes valdkondades, kus esineb selgelt tuvastatud TA-võimekuse kasvu vajadus; ettevõtjale ei kaasne mingit otsest ega kaudset majanduslikku eelist, ta tegutseb üksnes strateegilise ja nõuandva partnerina. Lisaks peab olema arenguväljakutses märgitud uurimisprojekti edenemist jälgiv ja suunav ettevõtte esindaja, kelle rolliks on olla uurimisprojektile strateegiliseks ja nõuandvaks partneriks. Kaasamise eesmärk on anda sisend uurimisprojekti edenemise hindamisel ning toetada arendustegevuste vastavust algselt sõnastatud vajadustele. Oluline on siinkohal, et kaasamine toimub viisil, mis ei eelda ärisaladuste, konfidentsiaalsete andmete ega detailsete ärilahenduste avaldamist. Ettevõtete ja/ või ettevõtlusorganisatsioonide esindajad esitavad ekspertkomisjonile hinnangu uurimisprojekti edenemise kohta vähemalt koos vahe- ja lõpparuandega. Kaasatud ettevõtetele ei anta meetme raames rahalist toetust ega muud majanduslikku eelist ei otseselt ega kaudselt.

Lisandunud punktis 4.6.13 sätestatakse nõue nimetada partneri poolt inimene, kes aktiivselt panustab ja vastutab uurimisprojektis esitatud teadmussiirde- ja kommertsialiseerimisplaani täitmise elluviimise eest kogu uurimisprojekti perioodi jooksul. Uurimisprojekti raames esitatud teadmussiirde plaan kirjeldab projekti käigus ja selle tulemusel loodud teadmiste, andmete ja lahenduste viimist sihtrühmadeni ning nende praktilist kasutuselevõttu, sealhulgas määratletakse võimalikud rakendajad ja sihtrühmad, eesmärgid, tegevused, oodatavad tulemused, kasutatavad kanalid ja vastutajad ning hinnatakse mõju ja jätkusuutlikkust pärast projekti lõppu. Teadmussiirde plaani osana esitatakse detailne

kommertsialiseerimise plaan, vajadusel kasutades KTH innovatsioonimudeli raamistikku. Kommertsialiseerimise plaanis määratletakse ja kirjeldatakse:

- eeldatavad kommertsialiseeritavad tulemused, tehnoloogia valmidusaste ja hinnang tulemuste majanduslikule potentsiaalile,

- kliendi valmisoleku tase, sh potentsiaalsed kliendid ja sihtturud, - ärimudeli valmisoleku tase, sh kavandatav ärimudel (nt spinn-off, litsentsimine),

valmisolek rakendamiseks ja eeldatav ajakava, - intellektuaalomandi (edaspidi IO) õiguste valmisoleku tase, sh IO omanike määratlus,

tegutsemisvabadus, loodava IO kaitsmise strateegia, - rahastamisvalmidus, sh võimalikud rahastajad, riskid ja nende maandamise viisid. Teadmussiirde- ja kommertsialiseerimisplaani täitmise elluviimise eest vastutav isik seirab teadmussiirde – ja kommertsialiseerimiplaani täitmist, aitab aktiivselt kaasa eesmärkide täitmisele vastutades plaanides kirjeldatud tegevuste elluviimise eest. Teadmussiirde- ja kommertsialiseerimisplaanid võivad uurimisprojekti edenedes täpsustuda. Uuenduste põhjendused ja edenemise analüüs esitatakse ekspertkomisjonile vähemalt koos vahe- ja lõpparuandega.

Eelnõu lisa 1 punktis 5 Tabelis 1 on täpsustatud väljundnäitaja „ühistes teadusprojektides osalevad teadusasutused (arv)“ arvutuskäiku lisades loetelusse rakenduskõrgkoolid. Muudatus on kooskõlas rakenduskava väljundnäitaja arvutamise metoodikaga. Lisaks on täpsustatud TATi spetsiifilist näitajat „Uurimisprojekti jooksul immatrikuleeritud doktorandid, kes on seotud toetatavate uurimisprojektidega (arv)“ laiendades loendatavate uute doktorantide hulka, soosides mh teadmussiirde doktorantide kaasamist. See suurendab paindlikkust uurimisprojektide meeskondade kujundamisel, toetab lahenduste jätkusuutlikkust ning soodustab ettevõtete ja TA-asutuste vahelise koostöö järjepidevust ka peale projekti lõppu.

Eelnõu lisa 1 punktis 7 täpsustatakse alapunktis 7.2 Tegevuse 1 partnerite ringi, laiendades seda lisaks ülikoolidele ning positiivselt evalveeritud TA-asutustele ka positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkoolidele. Täpsustuse eesmärk on arvestada rakenduskõrgkoolide olulist rolli rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste elluviimisel.

Eelnõu lisa 1 punktis 8 täpsustatakse alapunktis 8.1. sihtrühm, lisades TA-asutustele rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid.

Eelnõu lisa 1 punkti 9 lisatakse elluviija kohustuste alla alapunkt 9.5.16. mille alusel peab elluviija tagama tegevuste elluviimisel huvide konflikti puudumise või huvide konflikti olemasolul selle nõuetekohase tuvastamise ja maandamise korruptsioonivastase seaduse tähenduses.

Eelnõu lisa 1 punktis 13 on uuendatud riigiabi ja intellektuaalomandi käsitlus. Punkti on koondatud eelnevalt käskkirja erinevates osades olnud sätted.

Käskkirja punktis 13 sätestatakse, et toetuse raames elluviidav tegevus 1 ei kujuta endast riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna

tegemist on teadus- ja arendustegevusega, mida viiakse ellu mittemajandusliku tegevusena Euroopa Komisjoni teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse riigiabi raamistiku mõistes.

TA- asutused tegelevad ettevõtjate poolt esitatud arenguväljakutsetele uudsete teaduslike lahenduste leidmisega, tulemused omavad laiemat sektoriaalset mõõdet. TA- asutused tegelevad lisaks teadmiste suurendamise ja arusaamise parandamise ka teadustulemuste laialdase levitamisega mitteeksklusiivsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning teadmussiirde alaste tegevustega ning kogu sellest tegevusest saadav kasum investeeritakse taas ülikooli, rakenduskõrgkooli või TA-asutuse esmasesse tegevusse.

Mittemajandusliku tegevuse kvalifitseerimise aluseks on asjaolu, et tegevuse põhieesmärk on uute teadmiste loomine, sõltumatu TA-tegevus ning tulemuste avalik levitamine. Teadustulemuste võimalik kasutusse andmine, sh IO litsentsimine, ei muuda tegevust automaatselt majanduslikuks, kui see toimub läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt, FRAND (fair, reasonable and non-discriminatory ehk õiglasel, mõistlikul ja mittediskrimineerival) põhimõttel või turuväärtusele vastavatel tingimustel ning kogu sellest tegevusest saadav kasum investeeritakse taas teadusasutuse või -taristu esmasesse tegevusse. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuse riigiabi raamistikuga, mille kohaselt ei loeta teadustulemuste levitamist ja nende õiglast kasutusse andmist iseenesest majandustegevuseks, kui puudub valikuline eelis ettevõtjatele.

Seega ei kujuta litsentsimine endast riigiabi riski, kui see toimub turuga kooskõlas olevatel tingimustel või FRAND-alusel, kuna sellisel juhul ei anta ettevõtjatele majanduslikku eelist ega moonutata konkurentsi.

Samas on sätestatud ka tagatismehhanism juhuks, kui selgub, et (osa) tegevusi ei vasta mittemajandustegevuse tingimustele. Sellisel juhul hinnatakse tegevuse vastavust riigiabi reeglitele ning vajaduse korral kohaldatakse üldise grupierandi määruse sätteid, eelkõige TA-tegevust käsitlevat artiklit 25. Kui majanduslik komponent ei ole selgelt eristatav mittemajanduslikust tegevusest, kohaldatakse proportsionaalset või täielikku tagasinõuet.

Tagasinõude eesmärk on tagada, et avalik toetus jääks üksnes mittemajandusliku teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks ning välistada olukorrad, kus toetus võiks tagantjärele kvalifitseeruda riigiabiks või anda ettevõtjatele põhjendamatu majandusliku eelise.

Tegevus 2 raames toetatavad tegevused ei kujuta endast riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna tegemist on teadus- ja arendussüsteemi avaliku ülesandena korraldatava üldise teadmussiirde ja koostöökeskkonna arendamisega, mis ei ole suunatud majandusliku eelise andmisele konkreetsetele ettevõtjatele ega ettevõtjate majandustegevuse toetamisele.

Tegevuse eesmärk on TA-asutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ning ettevõtjate ja valdkondlike riigiasutuste vahelise koostöö üldine edendamine ning teadus- ja arendus- süsteemi toimimise parandamine tervikuna. Tegevused, sealhulgas koostööd soodustavad üritused, koolitused, infovahetus, ühised (välis)lähetused, õppereisid, õpitu peegeldamine, messikülastused jms, on üldise iseloomuga ning suunatud laiapõhjalisele osalejaskonnale.

Osalemine toimub avatud, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel alustel ning ei taga ühelegi ettevõtjale individuaalset eelist ega paremat positsiooni turul.

Tegevuse raames loodavad koostöö- ja teadmussiirde formaadid ei kujuta endast turul eraldi pakutavat teenust ega asenda erasektori teenuseid, vaid on osa TA- asutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ning avaliku sektori rollist teadmussiirde ökosüsteemi toimimise tagamisel. Tegevuse tulemusel ei teki ettevõtjatele individuaalset ega valikulist majanduslikku eelist, sealhulgas ei tagata ligipääsu turutingimustest soodsamatele teadus- ja arendusteenustele ega projektipõhistele arendustegevustele.

Seetõttu ei ole täidetud ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud riigiabi kriteeriumid, eelkõige valikulise majandusliku eelise andmise ega konkurentsi moonutamise tingimus, mistõttu tegevust ei käsitata riigiabina.

Tegevuste 1 ja 2 eesmärgid, sisu ja loogika on selgelt eristatavad ning ei kattu. Tegevus 2 keskendub üksnes üldise koostöökeskkonna ja teadmussiirde ökosüsteemi arendamisele.

Eelnõu lisa 2 sätestab muudatuse standardiseeritud ühikuhindade õiguslikes alustes. Standardiseeritud ühikuhindu rakendatakse ühendmääruse § 18 lõike 3 alusel mille kohaselt sama tüüpi tegevuste puhul võib kohaldada riigisisestes õigusaktides kasutatavaid lihtsustatud kulude arvestusviise.

Enne 2026 aastat alanud projektidele kohaldati ühikuhinnana Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) poolt vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 kehtestatud personaalse uurimistoetuse rühmagrandi (edaspidi PUT RG) fikseeritud määrasid, mille alusel rahastati teadusprojekte riigieelarvelistest vahenditest.

2026. aastast alanud projektidele kohalduvad ühikuhinnana riikliku uurimistoetuse rühmagarandi (edaspidi RUT RG) fikseeritud määrad, mis on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega 02. veebruar 2026. a nr 6 „Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord“ ning mille alusel rahastatakse teadusprojekte riigieelarvelistest vahenditest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Käskkirja mõjud

Käskkirja muudatused toetavad TAIE arengukava ning ennekõike teadmussiirde programmi eesmärgi, Eesti areng tugineb teaduspõhistele ja innovaatilistele lahendustele, saavutamist. Käskkirja muudatuste tulemusel suureneb TemTA seotus ühiskonna ja majanduse tegelike arenguvajadustega ning paraneb oluliselt teadustulemuste praktilise rakendamise võimekus. Muudatused toetavad teadmussiirde loomulikku arengut ja loogikat kogu uurimisprojekti elukaare vältel, alates uurimisteema sõnastamisest kuni uurimisprojekti tulemuste rakendamise ja võimaliku kommertsialiseerimiseni.

Täpsustatud nõuded uurimisprojektide sisule ja koosseisule, sealhulgas rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse eelistamine ning nõudluse poole senisest tugevam kaasamine, suurendavad toetatavate projektide tõenäolist rakenduslikku mõju. Ettevõtete ja ettevõtlusorganisatsioonide rolli selgem määratlemine ning nende osalemine nii arenguväljakutsete sõnastamises kui ka projektide edenemise suunamises ja hindamises toetab TA-tegevuse tõenäolist liikumist innovatsiooni suunas.

Muudatused uurimisprojektide meeskondade tingimustes, sealhulgas doktorantide kaasamise paindlikum käsitlus ning teadmussiirdedoktorantide võimaldamine, toetavad teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu ning loovad paremad eeldused pikaajaliseks koostööks ettevõtete ja TA-asutuste vahel ka pärast konkreetsete projektide lõppu.

Käskkirja muudatused ei too kaasa täiendavat halduskoormust ega eelarvelisi mõjusid. Muudatused rakenduvad TemTA teise vooru uurimisprojektidele ning ei mõjuta esimese vooru uurimisprojektide läbiviimist.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ning ülikoolidele, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele ning rakenduskõrgkoolile: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tervise Arengu Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Cybernetica AS, Protobios OÜ, Celvia CC AS, BioCC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, STACC OÜ, Icosagen Cell Factory OÜ, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Geoloogiateenistus.