Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Meie 13.07.2026nr 9.2-2/2979-1

Vastuskiri Tallinna Linnavalitsusele

seoses riigiplaani ettepanekutega

Lugupeetud Peeter Raudsepp

Täname riigireformi ja riigiplaani puuduvate seisukohtade ja ettepanekute eest. Vastame nii

riigiplaani ja Euroopa Liidu toetuste rahastamisperioodi kui ka muid riigi reformimise tegevusi

silmas pidades.

Kohalike omavalitsuste kaasamise ja rolli osas märgime, et riigiplaani 2028–2034 koostamise

protsessis on kohaliku omavalitsuse tasandi vaade olnud kaasatud mitme kanali kaudu. Kogu

protsessi vältel on kaasatud Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes on osalenud nii piirkondlikel

kaasamisseminaridel kui ka teistel riigiplaani ettevalmistamise raames toimunud seminaridel.

Ministeeriumidest on valdkonna eest vastutava ministeeriumina kaasunud Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, kelle taotluses on fookuses ka omavalitsusi puudutavad reformid

ja arendamine, sh näiteks Targa linna lahenduste, innovatsioonipraktikate leviku ja juurutamise

kiirendamine regionaalsetes ja piirkondlikes linnades.

Kohalikel omavalitsustel, nende esindusorganisatsioonidel ja piirkondlikel

arendusorganisatsioonidel on olnud võimalus osaleda piirkondlikel seminaridel ning anda

tagasisidet ministeeriumide esitatud ettepanekutele. Riigiplaani koostamisel on valdkondlikud

poliitikakujundajad ministeeriumid, kes on oma ettepanekute ettevalmistamisel kaasanud

partnereid ja esindusorganisatsioone vastavalt oma valdkonna senistele praktikatele ja tavadele.

Rahandusministeeriumi roll keskse koordineerijana on olnud koondada ministeeriumide

ettepanekud, korraldada ühine kaasamisprotsess ning suunata tähelepanu ettepanekute

omavahelistele seostele, dubleerimise vältimisele ja meetmete killustatuse vähendamisele.

Ministeeriumide esitatud ettepanekute vormis oli ette nähtud sihtrühmade ja elluviijate

kirjeldamine. Seega on kohalike omavalitsuste võimalik roll reformide ja tegevuste elluviimisel

olnud üks osa esitatud ettepanekute kirjeldusest. Samas tuleb arvestada, et praeguses etapis on

ministeeriumid esitanud 50 ettepanekut, mille kogumaht ületab oluliselt järgmise perioodi

kavandatavat rahastusmahtu. Seetõttu on käimas ettepanekute täpsustamine ja prioriseerimine.

Alles pärast seda, kui augustis-septembris kujuneb valdkondade, tegevussuundade ja võimalike

rahastusmahtude esmane jaotus, saab alustada detailsemat meetmete disaini ning täpsustada ka

kohalike omavalitsuste rolli konkreetsete tegevuste elluviimisel.

2

Mõistame Tallinna linna tõstatatud küsimust, kas riigiplaani koostamisel on olemas terviklik

vaade kohalikele omavalitsustele suunatud tegevustele. Praeguses etapis ei ole riigiplaani

eesmärk olnud koostada eraldiseisvat kohalike omavalitsuste meetmepaketti. Kohalikke

omavalitsusi tuleb käsitleda pigem mitme valdkonna ülese partneri ja elluviimistasandina, kelle

roll on oluline näiteks regionaalarengu, avalike teenuste, hariduse, sotsiaalvaldkonna, liikuvuse,

kliimaeesmärkide, energiatõhususe ja elukeskkonna arendamisega seotud tegevustes.

Erinevad osapooled on riigiplaani koostamisel rõhutanud vajadust pöörata senisest tugevamat

tähelepanu regionaalarengule ning vältida olukorda, kus kohalikke omavalitsusi puudutavad

tegevused kujunevad killustunult eri ministeeriumide meetmete vahel. Seetõttu on üks keskseid

eesmärke vähendada dubleerimist, otsida ministeeriumide ettepanekute kokkupuutepunkte ning

kujundada järgmises etapis meetmed selliselt, et need oleksid rakendajatele, sealhulgas

kohalikele omavalitsustele, võimalikult selged ja teostatavad.

Peame oluliseks, et kohalike omavalitsuste sisuline kaasamine jätkuks ka riigiplaani järgmistes

etappides. Pärast esmase jaotusettepaneku arutamist Vabariigi Valitsuses ning temaatiliste

läbirääkimiste käivitumist Euroopa Komisjoniga liigub põhirõhk detailsemale meetmete

disainile. Selles etapis on valdkonnaministeeriumidel keskne roll kaasata asjaomaseid

partnereid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi ja nende esindusorganisatsioone, et

kavandatavad meetmed oleksid sisuliselt põhjendatud, elluviidavad ning vastaksid nii riiklikele

eesmärkidele kui ka piirkondlikele vajadustele.

Lisaks riigiplaanile on kohalike omavalitsuste tasand ka riigireformi visioonides ja

tegevuskavades olnud alati olulisel kohal. Tegevuskavades on olnud mitmeid kohaliku

omavalitsuse tasandit puudutavaid suundi (nt haldusreform, KOKS revisjon, ettepanekud KOV

tulubaasi ja finantsautonoomia suurendamiseks jm).1

Kuna riigireformi eraldiseisvad tegevuskavad enam lisandväärtust ei andnud ning pigem

suurendasid aruandlust, siis 2023. aastast uusi tegevuskavasid me enam ei loo. Lähtume

riigivalitsemise suunal senistes analüüsides väljatoodud arenguvajadustest (sh KOV tasandi

võimestamine), valitsuse prioriteetidest, koostööpartnerite sisendist ja Riigikogu otsusest

Riigireformi ja hea halduse põhialused2. Nõustume, et riigi reformimist peab käsitlema

valdkonnaüleselt ning koostöö kohalike omavalitsuste tasandiga on oluline terve protsessi

vältel. Oleme alati avatud ka koostööle ning teie sisendile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Kulp

Riigihalduse osakonna juhataja

Karin Madisson 59185868

[email protected]

1 Rahandusministeerium.2023. Riigireformi analüüs. Tagasivaade. Veebilehel: Riigireformi analüüs 2023_riigireformi tagasivaade.pdf 2 Riigireformi ja hea halduse põhialused. RT III, 22.02.2019, 2. Veebilehel: Riigireformi ja hea halduse põhialused-Riigi Teataja