| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 4.2-3/1529-3 |
| Registreeritud | 13.07.2026 |
| Sünkroonitud | 14.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
| Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4.2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigi-ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühing, Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigi-ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühing, Riigikantselei |
| Vastutaja | Sirlis Sõmer-Kull (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952
Riigi-ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühing [email protected]
Teie 12.06.2026 Meie 13.07.2026 nr 4.2-3/1529-3
Vastus avalikule pöördumisele Lugupeetud Kalle Liivamägi Kohtusime Teiega ja teiste Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühingu esindajatega 7.juulil Sotsiaalministeeriumis ning arutasime pöördumises tõstatatud küsimusi. Arutelu jätkuks saan kokkuvõtvalt kinnitada, et poliitikakujundajana mõistame erihoolekande valdkonna kriitilist olukorda ning täiendavate rahaliste vahendite vajadust nii töötajate palgatõusuks kui teenuse hinna vastavusse viimiseks teenuse tegeliku maksumusega. Samuti oleme nõus, et läbivalt on oluline tegeleda hooldajate ja tegevusjuhendajate töö väärtustamisega. Hetkel on koostamisel 2027 – 2030 aasta riigi eelarvestrateegia, mis kinnitatakse sügisel. Oleme erihoolekandeteenuste rahastamiseks täiendavate vahendite taotlemisel lähtunud eesmärgist, et tegevusjuhendaja palgatase võiks olla samaväärne tervishoiuasutuse hooldustöötaja palgatasemega. 2025 aastal oli palgatasemete erinevus vastavalt 1500 eurot (tegevusjuhendaja brutotöötasu kuus) ja 1799 eurot (tervishoiuasutuse hooldustöötaja brutotöötasu kuus) ehk pea 300 eurot brutotöötasu erinevus. 2027 aasta lisavahendite taotluse eelduseks on, et tegevusjuhendajate palgatase oleks 1820 eurot kuus. Kuna erihoolekande hinna peamise komponendi moodustab töötajate palk, siis töötajate töötasuks täiendavate vahendite saamine võimaldab ka teenuse hind viia vastavusse teenuse kulumudelipõhise tegeliku hinnaga. Samas on riigieelarve pingeline ning lõplik lisavahendite võimalik maht selgub riigieelarve läbirääkimiste protsessi käigus sügisel. Ööpäevaringse hoolduse osas viidi 2023 aastal läbi hooldereform, millega hakkas riik panustama hooldekodude kohatasude maksmisse ning kohamaksumus jaguneb teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel. Reformi eesmärk on toetada hooldust vajavate inimeste ja nende lähedaste toimetulekut. Inimese omaosalus on vähenenud: 2022. aastal moodustas inimese kulu keskmiselt 78–81% kohatasust, 2024. aastal 52%. Lisaks rahastusmudeli muutusele on alates reformist paranenud teenuskohtade kättesaadavus, juurde on loodud üle 1500 teenuskoha. Riik on üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks suurendanud omavalitsuste rahastust. 2023. aastal anti selleks eraldi toetust, alates 2024. aastast on püsivalt suurendatud omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist. 2026. aastal laekub omavalitsustele tulumaksust ja tasandusfondist muudatuste tulemusena arvestuslikult ligikaudu 70 miljonit eurot, see on umbes 6% rohkem kui 2025. aastal. Sellest 61 miljonit eurot tuleb tulumaksust ja 9 miljonit eurot tasandusfondist.
2
Tänu üldhoolduse suurenenud rahastusele on tõusnud ka hooldustöötajate palk hoolekandeasutustes. Võrdluseks enne reformi, 2023 aasta II kvartalis, oli hooldustöötajate keskmine palk hoolekandeasutustes Statistikaameti andmetel 1379 eurot ning 2026 aasta I kvartalis vastavalt 1613 eurot. Hetkel on käimas hooldereformi mõjuanalüüs, mis annab sisendi hooldusvajaduse, hoolduskoormuse ja pikaajalise hoolduse süsteemi edasiseks hindamiseks. Hooldereformi mõjuanalüüs valmib 2026. aasta sügisel. Nõustume, et erihoolekandeteenustel peab olema tagatud turvalisus kõigile inimestele, nii klientidele, kui töötajatele. Teie pöördumises viidatud juhtumiga on tegelenud nii vastav asutus, kus juhtum toimus, kui ka Sotsiaalkindlustusamet. Meetmed turvalisuse tagamiseks on üle vaadatud. Samuti tegeleb Sotsiaalkindlustusamet hoolekandeasutuste töötajate koolitusega. 2026 aasta alguses küsis Sotsiaalkindlustusamet infot erihoolekandeasutustelt töötajate koolitusvajaduse kohta ning hetkel on saadud info pinnalt koolituste läbiviimine ettevalmistamisel. Peame väga oluliseks, et hoolekandevaldkonna töötajate roll, töö sisu ja väärtus oleks ühiskonnas laiemalt mõistetud. Sotsiaalministeerium on läbi strateegilise partnerluse Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga järjepidevalt toetanud töötajate maine hoidmist ning väärtustamist. Täname veelkord hoolekandeteenuste töötajate palga ning töötingimuste kitsaskohtadele tähelepanu juhtimise eest ning valdkonna töötajate õiguste seismise eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirlis Sõmer-Kull hoolekandeteenuste poliitika juht Sirlis Sõmer-Kull 513 0088 [email protected] Lisaadressaadid: Riigikantselei
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Pöördumise edastamine | 22.06.2026 | 1 | 4.2-3/1529-2 | Sissetulev kiri | som | Riigikantselei |