Arvamus
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-5/1781-1 |
| Registreeritud | 13.07.2026 |
| Sünkroonitud | 14.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-5 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 1.2-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Agne Nettan-Sepp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2026-06-19 09:45:35
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Sotsiaalministeerium
[email protected]
[email protected] Meie 19.06.2026 nr 4/119
Arvamus tubakatoodete ja tubakareklaami
ELi normide läbivaatamise avaliku konsultatsiooni kohta
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi poole seoses tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise avaliku konsultatsiooniga. Järgnevalt esitame oma seisukohad tubakatoodete ja tubakareklaami ELi õigusnormide läbivaatamise kohta.
1. Soovime juhtida tähelepanu, et viimaste aastate jooksul on tubaka- ja nikotiinitoodete segmendis toimunud mitmeid arenguid, millel on olnud oluline negatiivne mõju majanduskeskkonnale, järelevalve tõhususele ja noorte kaitsele. Eriti murettekitav on illegaalsete toodete turu kasv, mis on otseselt seotud nii ausa konkurentsi kahjustamise kui ka alaealiste lihtsama ligipääsuga keelatud toodetele.
Lisaks e-sigarettide salaturule on hüppeliselt kasvanud ka tavasigarettide salaturg ning riigieelarvesse on selle tõttu jäänud hinnanguliselt laekumata ligi 41 miljonit eurot, mida on 25 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Sellele viitab KPMG iga-aastane 38 Euroopa riiki hõlmav uuring1. Eesti on salasigarettide osakaalu kasvu poolest Euroopas kolmandal kohal.
Teadlikkuse tõstmiseks ning ausa konkurentsi tagamiseks viis Kaubanduskoda koostöös Maksu- ja Tolliametiga selle aasta veebruaris läbi kampaania „Aus kaup. Aus mäng,“2 mille fookuses oli e-sigarettide plahvatuslikult kasvanud must turg ning selle mõju ausale ettevõtlusele, noorte kaitsele ja ühiskondlikule usaldusele.
2. Peame oluliseks, et Eesti seisukohtade kujundamine tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise kohta toimuks laiapõhjaliselt, läbipaistvalt ja hea õigusloome tava kohaselt, kaasates kõiki asjassepuutuvaid osapooli. Loodame, et praegune Eesti seisukohtade kujundamise protsess toimub läbipaistvamalt ja kvaliteetsemalt kui 2024. aasta suvel Sotsiaalministeeriumi koostatud ja Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks esitatud Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevate ELi õigusaktide ajakohastamise kohta3, mille puhul tõstatusid küsimused nii kaasamisprotsessi läbipaistvuse kui ka kavandatud lahenduste mõjuanalüüsi põhjalikkuse osas.
3. Meie hinnangul tuleb tubaka- ja nikotiinipoliitika kujundamisel põhjalikumalt kaaluda plaanitavate meetmete tegelikku mõju tarbijakäitumisele ja rahvatervisele, salaturu võimalikule kasvule, maksulaekumisele ning vastutustundlikult tegutsevate ettevõtjate konkurentsiolukorrale. Pelgalt piirangute kehtestamise ning uudsete toodete keelustamisega on keeruline saavutada neid eesmärke, millest on huvitatud rahvatervise eest seisjad ja mis ei mõjuks negatiivselt riigi maksulaekumisele ega majanduse konkurentsivõimele.
4. Eesti seisukohtade kujundamisel ning ELi õigusnormide uuendamise läbirääkimistel palume Eestil toetada üksnes selliseid meetmeid, mis aitaksid tegelikult vähendada tubaka- ja nikotiinitoodete tarbimisest tingitud tervisekahjusid, piiraksid nende kättesaadavust alaealiste seas, ei soodustaks illegaalsete müügikanalite laienemist ning arvestaksid ausa konkurentsi, maksutulu ja vastutustundliku ettevõtluse vaatega.
5. Peame oluliseks, et tulevikku suunatud regulatsioon oleks proportsionaalne ning mõju- ja teaduspõhine, mitte üksnes piirangutele keskenduv. Rõhutame, et ükski piirang ega aktsiis ei kaota nõudlust, vaid suunab otsima nii inimesele kui riigile kahjulikumaid alternatiive – kannatab nii tervis, riigi aktsiisitulud kui aus kaubandus ja ettevõtlus.
6. Meie hinnangul tuleks taganeda seisukohast, et kõiki nikotiini sisaldavaid tooteid tuleb kohelda võrdselt. Erineva riskiprofiili ja mõjuga toodete võrdne kohtlemine on lähenemine, mida ei toeta kaasaegne terviseteadus ning see ei soodusta tarbijate liikumist vähemkahjuliste alternatiivide ja suitsetamisest loobumise suunas.
Loodame, et Eesti seisukohtade koostamisel on võimalik arvesse võtta Kaubanduskoja seisukohti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Sotsiaalministeerium
[email protected]
[email protected] Meie 19.06.2026 nr 4/119
Arvamus tubakatoodete ja tubakareklaami
ELi normide läbivaatamise avaliku konsultatsiooni kohta
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi poole seoses tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise avaliku konsultatsiooniga. Järgnevalt esitame oma seisukohad tubakatoodete ja tubakareklaami ELi õigusnormide läbivaatamise kohta.
1. Soovime juhtida tähelepanu, et viimaste aastate jooksul on tubaka- ja nikotiinitoodete segmendis toimunud mitmeid arenguid, millel on olnud oluline negatiivne mõju majanduskeskkonnale, järelevalve tõhususele ja noorte kaitsele. Eriti murettekitav on illegaalsete toodete turu kasv, mis on otseselt seotud nii ausa konkurentsi kahjustamise kui ka alaealiste lihtsama ligipääsuga keelatud toodetele.
Lisaks e-sigarettide salaturule on hüppeliselt kasvanud ka tavasigarettide salaturg ning riigieelarvesse on selle tõttu jäänud hinnanguliselt laekumata ligi 41 miljonit eurot, mida on 25 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Sellele viitab KPMG iga-aastane 38 Euroopa riiki hõlmav uuring1. Eesti on salasigarettide osakaalu kasvu poolest Euroopas kolmandal kohal.
Teadlikkuse tõstmiseks ning ausa konkurentsi tagamiseks viis Kaubanduskoda koostöös Maksu- ja Tolliametiga selle aasta veebruaris läbi kampaania „Aus kaup. Aus mäng,“2 mille fookuses oli e-sigarettide plahvatuslikult kasvanud must turg ning selle mõju ausale ettevõtlusele, noorte kaitsele ja ühiskondlikule usaldusele.
2. Peame oluliseks, et Eesti seisukohtade kujundamine tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise kohta toimuks laiapõhjaliselt, läbipaistvalt ja hea õigusloome tava kohaselt, kaasates kõiki asjassepuutuvaid osapooli. Loodame, et praegune Eesti seisukohtade kujundamise protsess toimub läbipaistvamalt ja kvaliteetsemalt kui 2024. aasta suvel Sotsiaalministeeriumi koostatud ja Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks esitatud Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevate ELi õigusaktide ajakohastamise kohta3, mille puhul tõstatusid küsimused nii kaasamisprotsessi läbipaistvuse kui ka kavandatud lahenduste mõjuanalüüsi põhjalikkuse osas.
3. Meie hinnangul tuleb tubaka- ja nikotiinipoliitika kujundamisel põhjalikumalt kaaluda plaanitavate meetmete tegelikku mõju tarbijakäitumisele ja rahvatervisele, salaturu võimalikule kasvule, maksulaekumisele ning vastutustundlikult tegutsevate ettevõtjate konkurentsiolukorrale. Pelgalt piirangute kehtestamise ning uudsete toodete keelustamisega on keeruline saavutada neid eesmärke, millest on huvitatud rahvatervise eest seisjad ja mis ei mõjuks negatiivselt riigi maksulaekumisele ega majanduse konkurentsivõimele.
4. Eesti seisukohtade kujundamisel ning ELi õigusnormide uuendamise läbirääkimistel palume Eestil toetada üksnes selliseid meetmeid, mis aitaksid tegelikult vähendada tubaka- ja nikotiinitoodete tarbimisest tingitud tervisekahjusid, piiraksid nende kättesaadavust alaealiste seas, ei soodustaks illegaalsete müügikanalite laienemist ning arvestaksid ausa konkurentsi, maksutulu ja vastutustundliku ettevõtluse vaatega.
5. Peame oluliseks, et tulevikku suunatud regulatsioon oleks proportsionaalne ning mõju- ja teaduspõhine, mitte üksnes piirangutele keskenduv. Rõhutame, et ükski piirang ega aktsiis ei kaota nõudlust, vaid suunab otsima nii inimesele kui riigile kahjulikumaid alternatiive – kannatab nii tervis, riigi aktsiisitulud kui aus kaubandus ja ettevõtlus.
6. Meie hinnangul tuleks taganeda seisukohast, et kõiki nikotiini sisaldavaid tooteid tuleb kohelda võrdselt. Erineva riskiprofiili ja mõjuga toodete võrdne kohtlemine on lähenemine, mida ei toeta kaasaegne terviseteadus ning see ei soodusta tarbijate liikumist vähemkahjuliste alternatiivide ja suitsetamisest loobumise suunas.
Loodame, et Eesti seisukohtade koostamisel on võimalik arvesse võtta Kaubanduskoja seisukohti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
From: Marko Udras <[email protected]>
Sent: Friday, June 19, 2026 12:58 PM
To: Silver Tammik - MKM <[email protected]>; Triinu Sillamaa - MKM <[email protected]>; Regina Karumaa - MKM <[email protected]>; Aive Telling - SOM <[email protected]>; Agne Nettan-Sepp - SOM <[email protected]>
Cc: Mait Palts <[email protected]>
Subject: Kaubandus-Tööstuskoja arvamus tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise avaliku konsultatsiooni kohta
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Saadan Kaubandus-Tööstuskoja tagasiside tubakatoodete ja tubakareklaami ELi õigusnormide läbivaatamise kohta.
Parimate soovidega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2026-06-19 09:45:35
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Sotsiaalministeerium
[email protected]
[email protected] Meie 19.06.2026 nr 4/119
Arvamus tubakatoodete ja tubakareklaami
ELi normide läbivaatamise avaliku konsultatsiooni kohta
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi poole seoses tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise avaliku konsultatsiooniga. Järgnevalt esitame oma seisukohad tubakatoodete ja tubakareklaami ELi õigusnormide läbivaatamise kohta.
1. Soovime juhtida tähelepanu, et viimaste aastate jooksul on tubaka- ja nikotiinitoodete segmendis toimunud mitmeid arenguid, millel on olnud oluline negatiivne mõju majanduskeskkonnale, järelevalve tõhususele ja noorte kaitsele. Eriti murettekitav on illegaalsete toodete turu kasv, mis on otseselt seotud nii ausa konkurentsi kahjustamise kui ka alaealiste lihtsama ligipääsuga keelatud toodetele.
Lisaks e-sigarettide salaturule on hüppeliselt kasvanud ka tavasigarettide salaturg ning riigieelarvesse on selle tõttu jäänud hinnanguliselt laekumata ligi 41 miljonit eurot, mida on 25 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Sellele viitab KPMG iga-aastane 38 Euroopa riiki hõlmav uuring1. Eesti on salasigarettide osakaalu kasvu poolest Euroopas kolmandal kohal.
Teadlikkuse tõstmiseks ning ausa konkurentsi tagamiseks viis Kaubanduskoda koostöös Maksu- ja Tolliametiga selle aasta veebruaris läbi kampaania „Aus kaup. Aus mäng,“2 mille fookuses oli e-sigarettide plahvatuslikult kasvanud must turg ning selle mõju ausale ettevõtlusele, noorte kaitsele ja ühiskondlikule usaldusele.
2. Peame oluliseks, et Eesti seisukohtade kujundamine tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise kohta toimuks laiapõhjaliselt, läbipaistvalt ja hea õigusloome tava kohaselt, kaasates kõiki asjassepuutuvaid osapooli. Loodame, et praegune Eesti seisukohtade kujundamise protsess toimub läbipaistvamalt ja kvaliteetsemalt kui 2024. aasta suvel Sotsiaalministeeriumi koostatud ja Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks esitatud Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevate ELi õigusaktide ajakohastamise kohta3, mille puhul tõstatusid küsimused nii kaasamisprotsessi läbipaistvuse kui ka kavandatud lahenduste mõjuanalüüsi põhjalikkuse osas.
3. Meie hinnangul tuleb tubaka- ja nikotiinipoliitika kujundamisel põhjalikumalt kaaluda plaanitavate meetmete tegelikku mõju tarbijakäitumisele ja rahvatervisele, salaturu võimalikule kasvule, maksulaekumisele ning vastutustundlikult tegutsevate ettevõtjate konkurentsiolukorrale. Pelgalt piirangute kehtestamise ning uudsete toodete keelustamisega on keeruline saavutada neid eesmärke, millest on huvitatud rahvatervise eest seisjad ja mis ei mõjuks negatiivselt riigi maksulaekumisele ega majanduse konkurentsivõimele.
4. Eesti seisukohtade kujundamisel ning ELi õigusnormide uuendamise läbirääkimistel palume Eestil toetada üksnes selliseid meetmeid, mis aitaksid tegelikult vähendada tubaka- ja nikotiinitoodete tarbimisest tingitud tervisekahjusid, piiraksid nende kättesaadavust alaealiste seas, ei soodustaks illegaalsete müügikanalite laienemist ning arvestaksid ausa konkurentsi, maksutulu ja vastutustundliku ettevõtluse vaatega.
5. Peame oluliseks, et tulevikku suunatud regulatsioon oleks proportsionaalne ning mõju- ja teaduspõhine, mitte üksnes piirangutele keskenduv. Rõhutame, et ükski piirang ega aktsiis ei kaota nõudlust, vaid suunab otsima nii inimesele kui riigile kahjulikumaid alternatiive – kannatab nii tervis, riigi aktsiisitulud kui aus kaubandus ja ettevõtlus.
6. Meie hinnangul tuleks taganeda seisukohast, et kõiki nikotiini sisaldavaid tooteid tuleb kohelda võrdselt. Erineva riskiprofiili ja mõjuga toodete võrdne kohtlemine on lähenemine, mida ei toeta kaasaegne terviseteadus ning see ei soodusta tarbijate liikumist vähemkahjuliste alternatiivide ja suitsetamisest loobumise suunas.
Loodame, et Eesti seisukohtade koostamisel on võimalik arvesse võtta Kaubanduskoja seisukohti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Sotsiaalministeerium
[email protected]
[email protected] Meie 19.06.2026 nr 4/119
Arvamus tubakatoodete ja tubakareklaami
ELi normide läbivaatamise avaliku konsultatsiooni kohta
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi poole seoses tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise avaliku konsultatsiooniga. Järgnevalt esitame oma seisukohad tubakatoodete ja tubakareklaami ELi õigusnormide läbivaatamise kohta.
1. Soovime juhtida tähelepanu, et viimaste aastate jooksul on tubaka- ja nikotiinitoodete segmendis toimunud mitmeid arenguid, millel on olnud oluline negatiivne mõju majanduskeskkonnale, järelevalve tõhususele ja noorte kaitsele. Eriti murettekitav on illegaalsete toodete turu kasv, mis on otseselt seotud nii ausa konkurentsi kahjustamise kui ka alaealiste lihtsama ligipääsuga keelatud toodetele.
Lisaks e-sigarettide salaturule on hüppeliselt kasvanud ka tavasigarettide salaturg ning riigieelarvesse on selle tõttu jäänud hinnanguliselt laekumata ligi 41 miljonit eurot, mida on 25 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Sellele viitab KPMG iga-aastane 38 Euroopa riiki hõlmav uuring1. Eesti on salasigarettide osakaalu kasvu poolest Euroopas kolmandal kohal.
Teadlikkuse tõstmiseks ning ausa konkurentsi tagamiseks viis Kaubanduskoda koostöös Maksu- ja Tolliametiga selle aasta veebruaris läbi kampaania „Aus kaup. Aus mäng,“2 mille fookuses oli e-sigarettide plahvatuslikult kasvanud must turg ning selle mõju ausale ettevõtlusele, noorte kaitsele ja ühiskondlikule usaldusele.
2. Peame oluliseks, et Eesti seisukohtade kujundamine tubakatoodete ja tubakareklaami ELi normide läbivaatamise kohta toimuks laiapõhjaliselt, läbipaistvalt ja hea õigusloome tava kohaselt, kaasates kõiki asjassepuutuvaid osapooli. Loodame, et praegune Eesti seisukohtade kujundamise protsess toimub läbipaistvamalt ja kvaliteetsemalt kui 2024. aasta suvel Sotsiaalministeeriumi koostatud ja Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks esitatud Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevate ELi õigusaktide ajakohastamise kohta3, mille puhul tõstatusid küsimused nii kaasamisprotsessi läbipaistvuse kui ka kavandatud lahenduste mõjuanalüüsi põhjalikkuse osas.
3. Meie hinnangul tuleb tubaka- ja nikotiinipoliitika kujundamisel põhjalikumalt kaaluda plaanitavate meetmete tegelikku mõju tarbijakäitumisele ja rahvatervisele, salaturu võimalikule kasvule, maksulaekumisele ning vastutustundlikult tegutsevate ettevõtjate konkurentsiolukorrale. Pelgalt piirangute kehtestamise ning uudsete toodete keelustamisega on keeruline saavutada neid eesmärke, millest on huvitatud rahvatervise eest seisjad ja mis ei mõjuks negatiivselt riigi maksulaekumisele ega majanduse konkurentsivõimele.
4. Eesti seisukohtade kujundamisel ning ELi õigusnormide uuendamise läbirääkimistel palume Eestil toetada üksnes selliseid meetmeid, mis aitaksid tegelikult vähendada tubaka- ja nikotiinitoodete tarbimisest tingitud tervisekahjusid, piiraksid nende kättesaadavust alaealiste seas, ei soodustaks illegaalsete müügikanalite laienemist ning arvestaksid ausa konkurentsi, maksutulu ja vastutustundliku ettevõtluse vaatega.
5. Peame oluliseks, et tulevikku suunatud regulatsioon oleks proportsionaalne ning mõju- ja teaduspõhine, mitte üksnes piirangutele keskenduv. Rõhutame, et ükski piirang ega aktsiis ei kaota nõudlust, vaid suunab otsima nii inimesele kui riigile kahjulikumaid alternatiive – kannatab nii tervis, riigi aktsiisitulud kui aus kaubandus ja ettevõtlus.
6. Meie hinnangul tuleks taganeda seisukohast, et kõiki nikotiini sisaldavaid tooteid tuleb kohelda võrdselt. Erineva riskiprofiili ja mõjuga toodete võrdne kohtlemine on lähenemine, mida ei toeta kaasaegne terviseteadus ning see ei soodusta tarbijate liikumist vähemkahjuliste alternatiivide ja suitsetamisest loobumise suunas.
Loodame, et Eesti seisukohtade koostamisel on võimalik arvesse võtta Kaubanduskoja seisukohti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
