Asukoht (L-Est’97) X 6476250

Y 670700

Objekti aadress: TARTUMAA, LUUNJA VALD

Tellija: LUUNJA VALLAVALITSUS

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Planeerija: PIIA KIRSIMÄE

Kontrollis: ENE KÕND

Juuni 2021 TARTU

Luunja valla ja Luunja valla Veibri

külas asuva Lillevälja tee 20

maaüksuse üldplaneering

lähteseisukohad

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2021-152

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

2 / 17

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20

maaüksuse üldplaneering: lähteseisukohad

OBJEKTI ASUKOHT:

Tartumaa, Luunja vald

TÖÖ EESMÄRK:

Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Luunja vallale

TÖÖ LIIK: Üldplaneering

TÖÖ TELLIJA JA

ÜLDPLANEERINGU

KOOSTAMISE KORRALDAJA:

Luunja Vallavalitsus

Puiestee tn 14, Luunja alevik, 62222

Luunja vald

Tartu maakond

Kontaktisik: Eddy Märtin

Arendusnõunik

Tel 5199 1901

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht:

Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0310, 518 7602

[email protected]

Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija

Silvia Türkson- planeerija assistent

Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija

Noeela Kulm - keskkonnaekspert

Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija

Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija

Ene Kõnd - tehniline kontrollija

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

3 / 17

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri;

KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri;

Teele Nigola.

3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

4. Kutsetunnistused:

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo.

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

4 / 17

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5

2. LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID ......... 5

3. LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED ........................................................................ 6

4. LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD/ANALÜÜSID

NING KOOSTATAVAD TEEMAJOONISED ............................................................................................. 12

5. KAASAMINE JA KOOSTÖÖ LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISEL ...... 12

6. LUUNJA VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE AJAKAVA ...................................... 14

7. LUUNJA VALLA VEIBRI KÜLAS ASUVA LILLEVÄLJA TEE 20 MAAÜKSUSE

ÜLDPLANEERING .................................................................................................................................... 15

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

5 / 17

1. Sissejuhatus

Luunja valla üldplaneering koostatakse kogu Luunja valla territooriumile, võttes arvesse peatükkides 2-6

toodud põhimõtteid. Luunja valla üldplaneering on kehtestatud osaliselt ning ei hõlma Lillevälja tee 20

maaüksust.

Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering koostatakse ainult Lillevälja tee

20 maaüksuse kohta lühema ajakava kohaselt. Antud üldplaneeringu eesmärki ja ajakava on käsitletud

peatükis 7.

2. Luunja valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid

Üldplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Luunja Vallavolikogu. Üldplaneeringu ja

KSH koostamise korraldaja on Luunja Vallavalitsus. Üldplaneeringu koostab Luunja Vallavalitsus koostöös

konsultandiga (AS Kobras).

Luunja Vallavolikogu algatas 27. juuni 2019 otsusega nr 39 Luunja valla üldplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Luunja valla üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete

ja suundumuste määramine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Hea elu- ja

majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse ja

toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Arvestades muutunud majanduslikku olukorda ning ootusi elukeskkonna arenguks, on tekkinud vajadus

üldplaneeringu ajakohastamiseks ja uueks lähenemiseks vallaruumi kujundamisel.

Hetkel kehtib Luunja vallas üldplaneering, mis on kehtestatud 26. juuni 2008 määrusega nr 8-1.

Lisaks kehtivad antud alal Tartu maakonnaplaneering 2030+, mis kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse

ministri poolt ning Tartumaa arengustrateegia 2040, mis võeti vastu Luunja Vallavolikogu poolt 31.01.2019

määrusega nr 9. Luunja valla arengukava aastateks 2019-2027 võeti vastu Luunja Vallavolikogu poolt

31.10.2019 määrusega nr 57. Üldplaneeringu koostamiseks moodustatakse töögrupp jooksvalt teemade

lõikes. Töögrupi ülesandeks on üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostajatega läbi

arutada olulised teemad ning vajadusel anda nõu valla eripärast lähtuvalt. Töögrupi juht on arendusnõunik.

Töörühma ja planeeringu ning KSH koostajate esimene koosolek toimus 20.05.2021.

Üldplaneeringu lähteseisukohad annavad suuna ja alusteabe üldplaneeringu ülesannete lahendamiseks.

Lähteseisukohad kirjeldavad üldplaneeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida

üldplaneeringuga kavatsetakse lahendada. Samuti esitatakse lähteseisukohtades üldplaneeringu

koostamiseks eeldatav ajakava, antakse ülevaade üldplaneeringu koostamiseks vajalikest uuringute ja

analüüside tegemistest ning koostamisse kaasatavatest inimestest ning ettevõtetest.

Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse-

eeskirjadest jms dokumentidest, heast planeerimise tavast, asjaomaste asutuste ja isikute põhjendatud

seisukohtadest, läbikaalutletud ning tasakaalustatud ruumilise arengu vajadustest. Üldplaneeringuga

paralleelselt koostatakse KSH, mille tulemusi arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

6 / 17

Üldplaneeringu lähteseisukohtadele on lisatud joonis 1, mis kirjeldab Luunja valla lähteolukorda.

3. Luunja valla üldplaneeringu ülesanded

Luunja valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud

ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (PlanS § 75

lõige 2).

Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel, kuna kehtiv

üldplaneering on valdavalt koostatud ajal, mil suure arendussurve tõttu püüti ehitustegevust reguleerida

peamiselt ainult läbi detailplaneeringute koostamise, seetõttu on esmatähtis üle vaadata detailplaneeringu

koostamise kohustusega alad ja juhud ning üldplaneeringuga määrata üldised kasutus- ja

ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse-

eeskirjadest jms dokumentidest. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute

põhjendatud seisukohad ning töögrupi kaalutlusotsused.

Teemad, mida käsitletakse üldplaneeringus

Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast

informatsioonist. Lähteseisukohtade etapis sõnastatud ülesannete loetelu võib planeeringu hilisemates

etappides täpsustuda.

1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, sadamate ning

väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Liikluse ja

transpordi arendamisega seotud ehitiste kitsenduste määramine, sh teede kaitsevööndi

laiendamise vajaduse hindamine

Luunja valda läbivad mitmed tugi- ja kõrvalmaanteed. Kõige suurem on liiklussagedus Tartu-Räpina-Värska

tugimaanteel, ca 6 000 autot ööpäevas. Oluline on heade ühendusteede säilitamine ja arendamine

ümbritsevate suuremate keskustega, eelkõige maakonnakeskuse Tartuga, mis on arvestatavale osale valla

elanikkonnast igapäevaseks töö- ja haridussihtkohaks. Analüüsitakse teedevõrgustiku otstarbekust ja

liikuvuse vajadust ning võimalusi. Üldplaneeringuga pakutakse välja transpordivõrgustiku ja muu

infrastruktuuri üldised asukohad ning määratakse nendest tekkivad kitsendused. Koostöös

Transpordiametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Luunja valla teede ja tänavate kaitsevööndi

ulatust.

Vallas puudub terviklik jalgratta- ja jalgteede võrgustik. Luunja valla kergliiklusteede võrgustiku

väljaarendamine on oluline nii kohalike elanike ohutuse tagamiseks kui ka turismipotentsiaali

ärakasutamiseks. Võrgustiku välja arendamisel keskendutakse suurematele asulatele ja riigimaanteede

ääres asuvatele jalgratta- ja jalgteedele. Oluline on uute jalgratta- ja jalgteede rajamine Kabina, Kavastu,

Rõõmu-Viira tee suunal, Lohkva-Kabina-Vanamõisa ja Luunja-Kavastu maantee äärde, uutel ja

olemasolevatel elamualadel. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega oleks

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

7 / 17

otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes ja suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka

tänavavalgustuse põhimõtted.

2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Luunja valla jäätmekavas on välja toodud vajadus eraldiseisva kompostimisväljaku ja jäätmejaama

rajamiseks. Kompostimisväljak peab võimaldama kuni 1 000 m3 biolagunevate jäätmete kompostimist.

Kompostimisväljak peab võimaldama aia- ja haljasjäätmetest toota valla haljasaladel kasutatavat mulda.

Tartumaa arengustrateegia kohaselt tuleb korraldatud jäätmekäitlust rakendada hajaasustuses parima end

õigustanud mudeli alusel. Vajadus jäätmekäitlusmaa ja sellega seotud kitsenduste määramiseks selgub

täpsemalt üldplaneeringu koostamise käigus.

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Luunja valla puhul on tegemist pigem maalise piirkonnaga. Hajaasustusega piirkondades toimib

veevarustus salv- ja erapuurkaevude baasil. Kompaktse asustusega aladel on välja ehitatud ühisveevärk

ja –kanalisatsioon. Luunja vallas on kinnitatud Luunja (keskkonnaregistrikood RKA0780444) ja Tartu

(keskkonnaregistrikood RKA0780420) reoveekogumisalad.

Luunja vallas paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on vee-ettevõtja

Emajõe Veevärk AS tegevuspiirkonnas järgmised asulad: Luunja alevik, Kakumetsa küla, Põvvatu küla,

Pilka küla ja Kavastu küla. Vee-ettevõtja Tartu Veevärk AS tegevuspiirkonnas järgmised asulad: Lohkva

küla, Rõõmu küla ja Veibri küla. Asulate ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajanevad asulate lokaalsetel

veehaaretel ja reoveepuhastitel.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava põhjal on perspektiivseks reoveekogumisalaks Kabina

küla aiandusühistute ala.

Eesti Geoloogiakeskuse koostatud kaitstuse kaardi põhjal on põhjavesi enamikul valla territooriumist

keskmiselt kaitstud. Suhteliselt kaitstud alad asuvad Laukasoo peakraavi ümbruses ja Lohkva külas.

Nõrgalt kaitstud on alad Muri külas ja osa Pajukurmu ja Kavastu külast.

Üldplaneeringuga analüüsitakse tehnoehitiste maade reserveerimise vajalikkust (näiteks puurkaevu või

puhasti rajamiseks) ning tuletõrje veevõtukohtade paiknemist vallas.

Analüüsitakse ja täpsustatakse taastuvenergia kasutus- ja ehitustinigmusi.

4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine

Ülesanne lahendatakse vastavate ettepanekute üleskerkimisel. Olemasolevate olulise ruumilise mõjuga

ehitiste nimekiri on toodud 01.10.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruses nr 102 „Olulise ruumilise

mõjuga ehitiste nimekiri”.

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

8 / 17

5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise

üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine

Sadamaregistri andmetel asub Luunja vallas kolm sadamat: Luunja Jõesadam, Saaga Sadam ja Veibri

Sadam (ehitamisel). Tartu maakonnaplaneeringus on ära toodud kümme sildumiskohta. Tartumaa

arengustrateegia kohaselt on vajalik Emajõele rajada täiendavaid sildumiskohti.

Sildumiskoht tagab nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele ohutu veele mineku ja randumise ning

kaitseb looduslike veekogude kaldaid erosiooni ja kahjustuse eest. Korralike sildumiskohtade olemasolu

aitab kaasa turismipiirkondade arengule vallas. Üldplaneeringus vaadatakse olemasolevad ja

perspektiivsed alad üle ning vajadusel täpsustatakse. Teema täpsem käsitlus selgub üldplaneeringu

koostamise käigus.

6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine

Täpsustatakse asustuse arengu põhimõtted ja tingimused vastavalt erinevate asulate arengupotentsiaalile

ja vanuselistele vajadustele. Määratakse elamualade tervikliku arendamise tingimused, mis arvestavad

elukvaliteedi tõstmisega (sh elamualade tihedus, privaatsus, avaliku ruumi olemasolu ja suurus,

juurdepääsuvõimalused).

Täpsustatakse asustuse arengualad ehk tiheasumid, nende arendamise põhimõtted ja tingimused,

määratakse tervikliku arendamise põhimõtted ja tingimused. Määratakse maaliste piirkondade arendamise

põhimõtted ja kasutustingimused, mis väärtustaksid väljakujunenud hajaasustust.

Planeerimisel ja ehitustegevuses soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistatakse

olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist, tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu

kasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtmise asemel.

Tartumaa arengustrateegias on välja toodud, et tööstus- ja laondustöökohad on valgunud linna piiri taha.

Tartumaa arengustrateegia põhjal on eelistatud tööstuspargid, mis genereerivad odavat omaenergiat

päikesest ja biomassist, mistõttu ratsionaalne on kavandada tööstusalasid ja nende jääksoojust kasutavaid

elamualasid koordineeritult, keskuste võrku ja energiaressursside paiknemist arvestades.

Tööstus- ja ettevõtlusalade planeerimisel lähtutakse olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete

komplekside tekkimist ning välditakse maastiku killustumist. Eelistatakse madala mullaviljakusega maad.

Tööstus- ja ettevõtlusalad peavad võimaldama sujuvat ühendust magistraaltänavate või põhi- ja

tugimaanteedega, vältides müratundlike alade läbimist. Samuti peavad olema võimalused erinevate

tehnovõrkudega ühendumiseks.

7. Supelranna ala määramine

Luunja vallas leidub mitmeid supluskohti väiksematel järvedel ja paisjärvedel ning jõgedel. Üldplaneeringus

analüüsitakse olemasolevate kui ka võimalike supluskohtade paiknemist Luunja vallas ning parkimisalade

olemasolu supluskohtade läheduses. Üldplaneeringuga määratakse olemasolevad kui ka perspektiivsed

supluskohad.

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

9 / 17

8. Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul

Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude

nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt on Luunja vallas suurte

üleujutustega siseveekoguks Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses. Üldplaneeringus

käsitletakse teemat vastavalt määruses toodule ning saabuvatele ettepanekutele.

9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate

kitsenduste määramine

Rohevõrgustiku analüüsil võetakse aluseks Tartu maakonnaplaneering 2030+. Analüüsitakse

rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist ning konfliktalasid. Täiendavalt vaadeldakse

rohevõrgustiku üleminekut linna mikrovõrgustikuks. Võrgustiku piire täpsustatakse üldplaneeringu

koostamise käigus, et võimalusel vältida konfliktalade tekkimist.

Tartumaa arengustrateegias on märgitud, et rohevõrgustikku tuleb hoida vastavalt maakonnaplaneeringus

sätestatule. Samuti tuleb puhkealasid arendada rohevõrgustiku tingimustes ning liigirikkust ja maastikulist

mitmekesisust suurendada.

10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine

Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava

veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal

liikumiseks. Veekogude kasutamisvõimaluste suurendamiseks ja veeäärsete alade väärtustamiseks on

oluline avada juurdepääs veekogude kallasrajale.

11. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine

Koostöös Keskkonnaametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Luunja valla veekogude

ehituskeeluvööndit.

12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine

Vajadusel määratakse kohalikul tasandil kaitstavad loodusobjektid. Antud aladele määratakse olenevalt

piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused.

13. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja

looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle Tartu maakonnaplaneeringus välja toodud väärtuslike

põllumajandusmaade piirid. Lisaks kasutatakse Maaeluministeeriumi poolt koostatud mulla boniteedi ja

suuruse põhjal koostatud väärtuslike põllumajandusmaade analüüsi kaardikihti. Väärtuslike

põllumajandusmaade piire täpsustatakse vastavalt tegelikule ja eeldatavale kasutusele.

Luunja vallas asub üks maakondlik ja üks probleemne väärtuslik maastik. Aladele määratakse olenevalt

piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused.

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

10 / 17

Antud teemade täpsem käsitlus selgub üldplaneeringu koostamise käigus lähtuvalt saabunud

ettepanekutele.

14. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine

Üldplaneeringus vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid.

15. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete,

sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine

Üldplaneeringu raames kaalutakse miljööväärtuslike alade määramise vajadust ning kasutustingimuste

seadmise otstarbekust. Analüüsitakse kohaliku tähtsusega kultuuripärandit ning vajadusel määratakse

kasutustingimused.

Luunja vallas asub Kultuurimälestiste riikliku registri (2021) andmetel 28 kinnismälestist. Oluline on tagada

juurdepääs kultuuriobjektidele ning tagada nende vaadeldavus.

16. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu,

krundi minimaalsuuruse, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine

Valla maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel arvestatakse erinevate piirkondade iseloomu ja valla

üldise arendusvajadusega. Soodustatakse väljakujunenud asustusmustri säilimist. Uute elamualade

määramisel analüüsitakse Luunja valla tegelikku vajadust ja vastavalt sellele korrigeeritakse eelnevate

üldplaneeringutega kavandatud maakasutust. Elamuehituses määratakse tingimused eraldi hajaasustuse

ja kompaktse asustusega aladele.

Luunja vallas asub üks alevik (Luunja) ning 20 küla. Maakonnaplaneeringus on toodud kohaliku keskusena

Luunja alevik.

Asustuse arengut eelistatakse tiheasumite alal, samas ei tähenda see ehituskeeldu mujal, küll aga taunib

asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekate põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt

isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ning

pidamine oleks kulukas.

Tootmis- ja tööstusalade planeerimisel lähtutakse olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete

komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustumist. Eelistatakse madala mullaviljakusega maad.

Tootmisalade planeerimisel eelistatakse paiknemist eemal senistest/planeeritavates

rekreatsiooni/elamualadest, et vältida inimesi häirida võivat müra ja õhusaastet ning visuaalset reostust.

Samuti kaalutakse olemasolevate tootmis- ja tööstusalade laiendamist.

17. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud

riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine

Luunja valla aladele jääb Tartu maakonnaplaneeringu kohaselt Luunja linnak ja selle piiranguvöönd. Vajalik

on maa-alade piiride ja mõjualade täpsustamine ning mõjualade kasutustingimuste täpsustamine.

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

11 / 17

18. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Suure osa valla territooriumist moodustab looduslik keskkond. See võimaldab puhke- ja virgestusalana

kasutada väga suurt ala. Valla arengukavas ja Tartumaa arengustrateegias on välja toodud vajadus

korrastada ja rajada uusi spordirajatisi, terviseradu ja virgestusalasid.

Arengukava põhjal on oluline laste mänguväljakute ja spordiplatside rajamine tiheasustusega

piirkondadesse. Lisaks on ära toodud jalgpallikeskuse ja jäähall (jäähokikeskuse) rajamise vajadus.

Üldplaneeringuga analüüsitakse ja vajadusel reserveeritakse maa-alad puhke- ja virgestusaladele Luunja

valla aladel. Oluline on turismisektori toetamine, samas säilitades tasakaalu kogukonna ja külastajate

vahel. Lisaks hinnatakse puhkeotstarbeliste objektide parklate seisukorda ja uute parklate rajamise

vajadust, et tagada parem ning ohutum ligipääs.

19. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu

vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele

ja raievanusele piirangute seadmine

Vajadusel seatakse kokkuleppel maaomanikega asulate ümber metsa majandamisel piirangud, kus

määratakse ära raieliik, langi vanus ja lageraie tegemisel langi ulatus. Müra leevendamiseks välditakse

planeerimisel kaevandusobjektide ning müratundlike alade vahelistel aladel raieid, mis põhjustaks otsese

nähtavuse teket ning müra levimist. Eelkirjeldatud aladel seatakse metsa majandamisele tingimuseks

koostöö vajadus asjasse puutuvate isikutega.

20. Müra normtasemete kategooriate määramine

Üldplaneeringu raames määratakse mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele.

21. Krundi minimaalsuuruse määramine

Üldplaneeringus analüüsitakse olemasolevat maakasutust, sealjuures krundi suuruseid, ning vajadusel

seatakse tingimused krundi suurusele vastavalt maakasutuse juhtotstarbele.

22. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine. Alade ja juhtude

määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda

arhitektuurivõistluse korraldamist

Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu kohustusega alad ning nende alade üldised maakasutuse

skeemid. Samuti töötatakse välja juhud, millal on mujal vallas vajalik detailplaneeringu koostamine.

Analüüsitakse vajadust arhitektuurivõistluse korraldamise juhtude määramiseks.

23. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine

Üldplaneeringuga käsitletakse maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega

alade määramist. Täpsustatakse seadustest tulenevat tiheasustusala mõistet ja regulatsioone.

Maakonnaplaneeringus on tiheasustusaladeks määratud Luunja alevik ning Kabina küla, Lohkva küla,

Kavastu küla ja Veibri küla keskused. Lisaks on ära toodud tiheasustusala laienemisalad. Tiheasustusalad

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

12 / 17

täpsustatakse vastavalt Tartu maakonnaplaneeringule 2030+ ja tänasest Luunja valla arenguvajadusest

lähtuvalt.

24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Planeeringu algetapis lähtutakse antud ülesande lahendamisel põhimõttest, et üldplaneeringu tasandil on

võimalik seada tingimused olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks (kraavide

korrashoid, võsast puhastamine jms).

25. Muud eelnimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded

Vajadusel lisatakse eelnimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded nt maakonnaplaneeringus käsitletud

teemad/ülesanded, mis vajavad üldplaneeringus lahendamist. Samuti analüüsitakse Luunja valla

naaberomavalitsuste arengudokumente ja üldplaneeringuid, mis toovad välja lähialade ruumilised arengud,

mis võivad mõjutada ka valla arengut.

4. Luunja valla üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud/analüüsid ning

koostatavad teemajoonised

Eraldiseisvalt üldplaneeringust on koostamisel järgmised uuringud:

 Luunja valla mürakaart (koostaja Akukon Eesti OÜ, töö tähtaeg 29.10.2021). Mürakaardi

koostamist rahastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel keskkonnaprogrammi

raames.

 Liikuvus- ja liiklusuuring, uuringu koostamist rahastatakse RTK toel üldplaneeringu uuringute

programmist. Uuringu läbiviimise aeg on mai 2021- mai 2022.

Analüüse ja uuringuid koostatakse lähtuvalt tekkinud vajadustest. Vajalikuks võivad osutuda veel järgnevad

uuringud: väärtuslike põllumaade uuring, rohevõrgustiku väärtuste hindamine, väärtuslike maastike

väärtuste hindamine, Emajõe kõrgeveepiiri ja ehituskeeluvööndi määramine, kuid nende vajadus selgub

üldplaneeringu koostamise käigus.

Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse järgnevad teemajoonised:

 maakasutus;

 väärtused ja piirangud;

 taristu ja tehnovõrgud;

 tiheasustusalade ja/või kompaktsete alade väljavõtted.

Vastavalt vajadusele muudetakse või täiendatakse jooniste nimekirja. Üldplaneeringu koostamise käigus

tehakse vajadusel täiendavaid jooniseid ja skeeme, mis selgitavad üldplaneeringu lahendusi

asukohapõhiselt/teemapõhiselt. Üldplaneeringu koostamise ajal pannakse rõhku illustratiivsetele

materjalidele, et avalikkusele arusaadavamalt valla ruumikasutust esitleda.

5. Kaasamine ja koostöö Luunja valla üldplaneeringu ja KSH koostamisel

Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse

korraldajal avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

13 / 17

korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke

arutelusid. Üldplaneeringuga seonduvat kajastatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded,

ajalehes Postimees ja ajalehes Tartu Postimees ning Luunja valla koduleheküljel. Teisi huvigruppe

teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel).

PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister,

isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud

ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või

üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas

valitusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendatava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-

ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Üldplaneeringu koostamisel tuleb

määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu ja planeeringuala iseloomust ning tagada

piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 “Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” koostatakse üldplaneering koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Samuti koostöös

planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Luunja valla üldplaneering koostatakse ja

kooskõlastatakse asjaomaste asutustega.

Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu

on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Luunja valla üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud.

Huvigrupp Asutus või isik

Naaberomavalitsused Kastre vald

Kambja vald

Tartu linn

Tartu vald

Peipsiääre vald

Rahandusministeerium Riigihalduse minister

Ministeeriumid Keskkonnaministeerium

Kaitseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Maaeluministeerium

Ametid ja riigiasutused Keskkonnaamet

Transpordiamet

Muinsuskaitseamet

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Terviseamet

Maa-amet

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

14 / 17

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Veterinaar- ja Toiduamet

Põllumajandusuuringute Keskus

Äriühingud ja ettevõtted AS Emajõe Veevärk

AS Tartu Veevärk

SW Energia OÜ

AS Tartu Keskkatlamaja

Riigi Kinnisvara AS

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

MTÜ Eesti Roheline Liikumine

Eestimaa Looduse Fond

Eesti Lairiba Arenduse SA

Elektrilevi OÜ

Eesti Gaas

Ihaste Gaas

Telia Eesti AS

Elisa Eesti AS

MTÜ Eesti Erametsaliit

Eraisikud ja laiem avalikkus

Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused

Planeeringuala elanikud

Planeeringuala ettevõtjad

Planeeringuala maaomanikud

Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist

valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja

-rajatiste valdajat, siis asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu

koostamisse.

6. Luunja valla üldplaneeringu ja KSH koostamise ajakava

Üldplaneeringu orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi,

sest ei ole võimalik ette näha ÜP ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestust, asjaomastelt

asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses

laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega.

Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab planeeringulahenduse koostamisel

arvestada võimalikult suures ulatuses selle elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja seada vajadusel

vajalikke meetmeid/kitsendusi/abinõusid võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks.

Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad

paralleelselt ja integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu

menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm).

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

15 / 17

Tabel 2. Üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik.

Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

ÜP ja KSH algatamine 27. juuni 2019

ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine mai-juuni 2021

ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta

ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja täiendamine

lähtuvalt ettepanekutest

juuli-august 2021

ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine juuni 2021-juuni 2022

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek juuli 2022

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu august-september 2022

ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH aruande täiendamine oktoober-detsember 2022

ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Luunja

Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) jaanuar 2023

ÜP avalik väljapanek veebruar-märts 2023

ÜP avalik arutelu aprill-juuni 2023

ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav heakskiit) juuli-august 2023

Kehtestamine Luunja Vallavolikogu poolt september 2023

7. Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering

Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering koostatakse eraldiseisvalt, sest

antud alal puudub kehtiv üldplaneering. Kehtiv Luunja valla üldplaneering on kehtestatud osaliselt ja ei

hõlma Lillevälja tee 20 katastriüksust.

ÜLESANDED

Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringu koostamisel lahendatakse

planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja

planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (PlanS § 75 lõige 2). Üldplaneeringus käsitletakse järgmisi teemasid:

1. Ühendus kohaliku teega

Katastriüksust ümbritseb ringikujuliselt munitsipaalomandis transpordimaa ning lahendada tuleb ala

ühendus antud teega. Kaaluda katastriüksuse teede võrgu kohalikuks teeks määramist.

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

16 / 17

2. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Katastriüksus jääb vee-ettevõtja Tartu Veevärk AS tegevuspiirkonda ja alale on määratud

reoveekogumisala.

Üldplaneeringuga analüüsitakse tehnoehitiste maade reserveerimise vajalikkust (näiteks puurkaevu või

puhasti rajamiseks) ning tuletõrje veevõtukohtade paiknemist.

3. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine

Täpsustatakse asustuse arengu põhimõtted ja tingimused vastavalt arengupotentsiaalile ning arvestatakse

kogu valla arenguvajadust.

4. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate

kitsenduste määramine

Rohevõrgustiku analüüsil võetakse aluseks Tartu maakonnaplaneering 2030+. Analüüsitakse

rohevõrgustiku koridoride toimimist ning tugialade paiknemist. Täiendavalt vaadeldakse laiemalt

rohevõrgustiku üleminekut linna mikrovõrgustikuks. Võrgustiku piire täpsustatakse üldplaneeringu

koostamise käigus, et võimalusel vältida konfliktalade tekkimist.

5. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Arengukava põhjal on oluline laste mänguväljakute ja spordiplatside rajamine tiheasustusega

piirkondadesse.

6. Müra normtasemete kategooriate määramine

Üldplaneeringu raames määratakse mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele.

7. Krundi minimaalsuuruse määramine

Üldplaneeringus analüüsitakse olemasolevat maakasutust, sealjuures krundi suuruseid, ning vajadusel

seatakse tingimused krundi suurusele vastavalt maakasutuse juhtotstarbele.

8. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine. Alade ja juhtude

määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda

arhitektuurivõistluse korraldamist

Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu kohustusega alad ning samuti töötatakse välja juhud,

millal on vajalik detailplaneeringu koostamine. Analüüsitakse vajadust arhitektuurivõistluse korraldamise

juhtude määramiseks.

9. Tiheasustusega alade määramine

Üldplaneeringuga käsitletakse tiheasustusega alaks määramise vajadust. Täpsustatakse seadustest

tulenevat tiheasustusala mõistet ja regulatsioone.

Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering Lähteseisukohad

Kobras AS töö nr 2021-152

Objekti aadress: Tartumaa, Luunja vald

17 / 17

KAASAMINE

Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu

on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Luunja valla üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud.

Huvigrupp Asutus või isik

Naaberomavalitsused Tartu linn

Rahandusministeerium Riigihalduse minister

Ametid ja riigiasutused Terviseamet

Päästeamet

Äriühingud ja ettevõtted Elektrilevi OÜ

AS Tartu Veevärk

Telia Eesti AS

Eraisikud ja laiem avalikkus

Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused

Planeeringuala elanikud

Planeeringuala ettevõtjad

Planeeringuala maaomanikud

AJAKAVA

Lillevälja tee 20 (43201:003:0131) katastriüksuse üldplaneeringu ajakava on toodud tabelis 4. Eesmärk on

antud alal üldplaneering kehtestada kogu valla üldplaneeringust kiiremini ning seejärel integreerida

lahendus kogu Luunja valla üldplaneeringusse.

Tabel 4. Lillevälja tee 20 katastriüksuse üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik.

Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine august 2021- oktoober 2021

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek november 2021

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu detsember 2021

ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH aruande täiendamine veebruar 2022

ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Luunja

Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) märts-aprill 2022

ÜP avalik väljapanek mai 2022

ÜP avalik arutelu juuni 2022

ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav heakskiit) juuli-august 2022

Kehtestamine Luunja Vallavolikogu poolt september 2022

Asukoht (L–Est’97) X 6476250

Y 670700

Planeeringuala: TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD

Tellija: LUUNJA VALLAVALITSUS

Töö täitja: KOBRAS AS

Juhataja: URMAS URI

Juhteksperdid: URMAS URI, TEELE NIGOLA

KSH juhteksperdi abi: NOEELA KULM

Üldplaneeringu projektijuht: TEELE NIGOLA

Keskkonnaekspert: MARITE BLANKIN

Kontrollis: ENE KÕND

Juuni 2021 TARTU

Luunja valla ja Luunja valla

Veibri külas asuva Lillevälja tee

20 maaüksuse üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsus

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2021–121

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

2 / 42

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS:

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20

maaüksuse üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus

PLANEERINGUALA: Tartu maakond, Luunja vald

TÖÖ EESMÄRK:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Luunja valla üldplaneeringule ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringule

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA JA

ÜLDPLANEERINGU

KOOSTAMISE

KORRALDAJA:

Luunja Vallavalitsus

Puiestee 14, Luunja alevik 62222

Luunja vald

Tartu maakond

Kontaktisik: Eddy Märtin

Arendusnõunik

Tel 5199 1901

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

KSH juhteksperdid: Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja KMH tunnistus nr KMH0046)

Tel 730 0310

[email protected]

Teele Nigola

Tel 730 0310

[email protected]

Kontaktisik: Noeela Kulm

Tel 730 0310, 5693 9300

[email protected]

Ekspertrühm: Urmas Uri, Teele Nigola – KSH juhteksperdid

Noeela Kulm – mõju looduskaitselistele väärtustele, Natura hindamine

Marite Blankin – mõju kliimale ning õhukvaliteedile ja müratasemetele

Maris Palo – mõju maastikule ning mõju inimese tervisele ja heaolule

Ene Kõnd – mõju pinna- ja põhjaveele

Konsultandid: Reet Lehtla – maastikuarhitekt-planeerija

Erki Kõnd – projekteerija

Tanel Mäger – geoloog

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

3 / 42

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri;

KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola.

3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012. Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis,

maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine,

konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas,

muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu

tegevuskavade koostamine.

4. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm – Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.

5. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

4 / 42

SISUKORD

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk ............................................. 5

2. Üldplaneeringu ja KSH algatamine ning avalikustamine ............................................................... 6

3. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu ning KSH koostamisel ..................................................... 6

4. Nõuded KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisele ................................................ 8

5. Seosed strateegiliste dokumentidega .............................................................................................. 9

5.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ .......................................................................................... 9

5.2 Tartu maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................. 10

5.3 Tartumaa arengustrateegia 2040 .............................................................................................. 10

5.4 Luunja valla arengukava aastateks 2019-2027 ......................................................................... 11

6. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga ...................................................... 11

6.1 Planeeringuala üldkirjeldus ja paiknemine ................................................................................ 11

6.2 Looduslik keskkond ................................................................................................................... 13

6.2.1 Geoloogiline üldkirjeldus ........................................................................................................ 13

6.2.2 Radoon .................................................................................................................................. 14

6.2.3 Pinnavesi ja pinnaveekogumid .............................................................................................. 15

6.2.4 Põhjavesi ja selle kaitstus ...................................................................................................... 16

6.2.5 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................................... 20

6.2.6 Rohevõrgustik ........................................................................................................................ 20

6.2.7 Kaitstavad loodusobjektid ...................................................................................................... 21

6.2.7.1 Kaitsealad ja hoiualad .................................................................................................... 22

6.2.7.2 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad ............................................................................... 23

6.2.7.3 Kaitstavad üksikobjektid ................................................................................................ 23

6.2.7.4 Natura 2000 alad ........................................................................................................... 24

6.2.8 Kliima ..................................................................................................................................... 25

6.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond ................................................................................................... 26

6.3.1 Rahvastik ............................................................................................................................... 26

6.3.2 Ettevõtlus ............................................................................................................................... 29

6.3.3 Sotsiaalne taristu ................................................................................................................... 30

6.4 Tehniline infrastruktuur .............................................................................................................. 31

6.5 Riigikaitseline tegevus ............................................................................................................... 33

6.6 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ............................................................................... 34

6.7 Jääkreostusobjektid ................................................................................................................... 34

6.8 Ajaloolis-kultuuriline keskkond ................................................................................................... 34

6.8.1 Riiklikud kultuurimälestised .................................................................................................... 34

6.8.2 Kohalikul tasandil kaitstavad ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslikud objektid ............................. 35

6.8.3 Miljööväärtuslikud alad .......................................................................................................... 35

7. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ............................................ 36

8. KSH avalikustamise ajakava ............................................................................................................. 37

9. Kasutatud allikad ................................................................................................................................ 40

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

5 / 42

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (lühend KSH) objektiks on Luunja valla ja Luunja valla Veibri

külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering. Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20

maaüksuse (tunnus: 43201:003:0131) üldplaneering koostatakse eraldiseisvalt, sest antud alal puudub

kehtiv üldplaneering. Kehtiv Luunja valla üldplaneering on kehtestatud osaliselt ja ei hõlma Lillevälja tee

20 katastriüksust.

Vastavalt planeerimisseadusele (edaspidi ka PlanS) on üldplaneeringu eesmärgiks valla territooriumi

ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja

ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine. Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse

planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, kusjuures tulenevalt planeerimisseaduse § 75

lõikest 2 lähtutakse lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest

vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Luunja valla üldplaneeringuga ja Luunja valla Veibri külas asuva

Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded, käsitletavad teemad ja

põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud üldplaneeringu

lähteseisukohtades (lühend ÜP LS), mis on koostatud paralleelselt käesoleva KSH väljatöötamise

kavatsusega ja mis edastatakse seisukohtade võtmiseks asjaomastele asutustele ja avalikustatakse

kohaliku omavalitsuse veebilehel.

Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (PlanS § 74

lg 4). Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka

KeHJS) § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse

ja edendada säästvat arengut. KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna,

inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et

KSH viiakse läbi planeerimismenetluse raames. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on

planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise

võimaluste väljapakkumine. KSH ala ühtib planeeringualaga.

KSH aruande koostamisel hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid

ja nende ulatust looduskeskkonnale, inimese tervisele, inimese heaolule, kultuuripärandile ja varale ning

pakutakse välja oluliste mõjude ohjamiseks vastavad ja õigeaegsed ennetamise, vältimise,

vähendamise, leevendamise, põhjendatud juhul heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed

eesmärgiga tagada keskkonda säästvad ning pikaajalised ja jätkusuutlikud lahendused. Asjakohaste

mõjude all mõeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid ning sagedasemaid

mõjusid ulatuses, mis üldplaneeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist. Asjakohaste

mõjude hindamine on oluline, et luua eeldused vallaelanike vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku,

pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava

elukeskkonna kujunemiseks.

KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (PlanS § 3 lõige 4).

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

6 / 42

2. Üldplaneeringu ja KSH algatamine ning avalikustamine

Luunja valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Luunja Vallavolikogu 27.06.2019 otsusega nr

39. KSH algatati KeHJS § 33 lõike 1 punkt 2 ja planeerimisseaduse § 74 lg 4 alusel (üldplaneeringu

koostamisel on KSH kohustuslik).

Luunja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teatati 28.06.2019

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 02.07.2019 ajalehes Postimees ning 03.07.2019 ajalehes

Tartu Postimees. Samuti anti algatamisest teada Luunja valla kodulehel (https://luunja.ee/).

Üldplaneering ning KSH koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu

ajakohase teabega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja (Luunja Vallavalitsuse)

veebilehel ning järgitakse planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid avalikustamisprotsessile.

3. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu ning KSH koostamisel

Üldplaneeringute koostamise algataja ja kehtestaja on Luunja Vallavolikogu ning koostaja ja koostamise

korraldaja on Luunja Vallavalitsus.

Luunja Vallavalitsus esitab üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende

kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 76 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab

ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Viimased esitavad oma

pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH VTK asjakohasuse ja piisavuse

kohta, mille alusel tehakse dokumentidesse vajalikud muudatused ja avalikustatakse seejärel Luunja

valla kodulehel.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”, samuti PlanS § 76 lõikest 1

koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, mille valitsemisalasse või tegevusvaldkonda

küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Tulenevalt

PlanS § 76 lõikest 2 kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud,

kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja

asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või

üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas

valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava

maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Isikud ja (valitsus)asutused, keda Luunja valla üldplaneeringu alusel kavandatavad tegevused võivad

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi

vastu, on esitatud tabelis 1. Isikud ja (valitsus)asutused, keda Luunja valla Lillevälja tee 20 maaüksuse

üldplaneering üldplaneeringu üldplaneeringu alusel kavandatavad tegevused võivad eeldatavalt

mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on

esitatud tabelis 2.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

7 / 42

Tabel 1. Luunja valla ÜP-st ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud.

Huvigrupp Asutus või isik

Naaberomavalitsused

Kastre vald

Kambja vald

Tartu linn

Tartu vald

Peipsiääre vald

Rahandusministeerium Riigihalduse minister

Ministeeriumid

Keskkonnaministeerium

Kaitseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Maaeluministeerium

Ametid ja riigiasutused

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Muinsuskaitseamet

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Terviseamet

Maa-amet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Veterinaar- ja Toiduamet

Põllumajandusuuringute Keskus

Äriühingud ja ettevõtted

AS Emajõe Veevärk

AS Tartu Veevärk

SW Energia OÜ

AS Tartu Keskkatlamaja

Riigi Kinnisvara AS

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

MTÜ Eesti Roheline Liikumine

Eestimaa Looduse Fond

Eesti Lairiba Arenduse SA

Elektrilevi OÜ

Eesti Gaas

Ihaste Gaas

Telia Eesti AS

Elisa Eesti AS

MTÜ Eesti Erametsaliit

Eraisikud ja laiem avalikkus

Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused

Planeeringuala elanikud

Planeeringuala ettevõtjad

Planeeringuala maaomanikud

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

8 / 42

Tabel 2. Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse ÜP-st ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud.

Huvigrupp Asutus või isik

NaaberomavalitsusedTartu linn

RahandusministeeriumRiigihalduse minister

Ametid ja riigiasutusedTerviseamet

Äriühingud ja ettevõttedElektrilevi OÜ

AS Tartu Veevärk

Telia Eesti AS

Eraisikud ja laiem avalikkusHuvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused

Planeeringuala elanikud

Planeeringuala ettevõtjad

Planeeringuala maaomanikud

Huvigruppe teavitatakse üldplaneeringute oluliste etappide valmimisest vastavalt

planeerimisseadusele.

Kui üldplaneeringute koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist

valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude

ja -rajatiste valdajat või avaldab keegi, kelle huve planeering puudutab, soovi, et ta kaasataks

üldplaneeringu koostamisse, siis kaasatakse puudutatu koheselt.

4. Nõuded KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisele

Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatavad menetlusnõuded tulenevad

planeerimisseadusest ning nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele

tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

Planeerimisseaduse § 80 lg 2 toob välja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse ülesanded: kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja

eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus,

võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev

asjassepuutuv teave.

Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koostatakse ning avalikustatakse

paralleelselt.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande koostamisele (PlanS § 80 lõige 3). KSH aruande sisunõuded ja muud

tingimused kajastuvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40.

KSH aruanne koostatakse üldplaneeringu koostamise käigus.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

9 / 42

5. Seosed strateegiliste dokumentidega

Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline, mis tähendab, et madalama tasandi planeeringute

koostamisel peab lähtuma kõrgema tasandi planeeringutest. Antud peatükis kirjeldatakse täpsemalt

teatud strateegilisi dokumente, mis tuleb üldplaneeringute ja nende KSH läbiviimisel aluseks võtta.

Lisaks võetakse üldplaneeringute ja KSH aruannete koostamisel lähtematerjaliks ka järgmised

dokumendid (nimekiri pole lõplik):

 Eesti säästva arengu riiklik strateegia: Säästev Eesti 21 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt

17.03.2005 ja Riigikogu poolt 14.09.2005);

 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (heaks kiidetud Riigikogu poolt 14.02.2007);

 Luunja valla naaberomavalituste kehtivad üldplaneeringud ja arengukavad;

 Luunja valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud 26.06.2008 Luunja Vallavolikogu määrusega nr

8-1);

 Luunja valla üldplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna idapoolse ringtee teemaplaneering“

(kehtestatud 09.11.2010 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 39);

 Luunja vallas Veibri külas asuvate Andrese ja Lillevälja tee 20 maaüksuste ala üldplaneering

Andrese maaüksuse alal (kehtestatud 16.02.2017 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 8);

 Luunja vallas kehtivad detailplaneeringud;

 Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni aredamise kava 2018-2029 (kinnitatud 25.10.2018

Luunja Vallavolikogu määrusega nr 57);

 Luunja valla soojusmajanduse arengukava 2016 – 2026 (kinnitatud 27.10.2016 Luunja

Vallavolikogu määrusega nr 81);

 Luunja valla jäätmekava 2019-2025 (kinnitatud 20.12.2018 Luunja Vallavolikogu määrusega nr

65);

 Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise uuring

(AB Artes Terrae OÜ, 2020);

 Luunja valla üldplaneeringu ruumilise arengu analüüs (OÜ Hendrikson & Ko, 2019).

5.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” (vastu võetud 30.08.2012) on koostatud suuniste andmiseks

otstarbekamaks ruumi kasutamiseks Eesti riigi kui terviku mõistes. Planeeringu peamine

arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, mis eeldab kvaliteetset

elukeskkonda, häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ning varustatust oluliste võrkudega.

Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 on olla sidusa ruumistruktuuriga riik, kus toimivad hästi nii

maapiirkonnad kui ka linnad. Eesmärgiks on tekitada hajalinnastunud ruum, kus on kombineeritud linnas

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

10 / 42

pakutavate kvaliteetteenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal elamise eelised.

Kompaktsed ja kvaliteetse linnaruumiga keskused (linnad) pakuvad oma toimepiirkonna elanikele

heatasemelisi teenuseid, suurt lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust.

Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja

looduslikku elukeskkonda. Hajalinnastunud ruumi toimimise eelduseks on head liikumisvõimalused

(Üleriigiline planeering: Eesti 2030+, 2012).

Üldplaneeringus arvestatakse üleriigilises planeeringus sõnastatud eesmärkidega. Luunja valla

ÜP KSH aruande koostamisel hinnatakse, kas planeeringus kavandatavad tegevused ning

seatud tingimused aitavad kaasa üleriigilises planeeringus kajastatud eesmärkide

saavutamisele.

5.2 Tartu maakonnaplaneering 2030+

Tartu maakonnaplaneering 2030+ kehtestati 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29. Maakonnaplaneering

on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel ning selle peamiseks eesmärgiks on

sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu

kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused.

Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on erinevate maa-alade kohta toodud välja tingimused ja

põhimõtted, millest peab üldplaneeringu koostamisel lähtuma. Planeerimistingimused on antud

linnapiirkonnade ja tiheasumite, keskuste, tootmis-, äri- ja logistikaalade ning maaliste piirkondade

arendamiseks. Lisaks on eraldi välja toodud, mida peab üldplaneeringute koostamisel arvestama

järgmiste teemade kohta: maanteed, tehniline taristu, avalike veekogude kasutamise üldised

põhimõtted, kultuuripärandi säilitamine, puhke- ja virgestustegevuse maa-alad ning riskiallikad.

Maakonnaplaneeringus sõnastatud tingimused, soovitused, põhimõtted ja eesmärgid võetakse

üldplaneeringu koostamisel aluseks. Üldplaneeringus lahendatakse maakonnaplaneeringuga

etteantud ülesanded ja täpsustatakse ettenähtud tingimusi. Vajadusel tehakse üldplaneeringus

ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. KSH aruandes üldplaneeringu lahenduse

analüüsimisel jälgitakse, et see oleks kooskõlas maakonnaplaneeringuga.

5.3 Tartumaa arengustrateegia 2040

Tartumaa arengustrateegia 2040 käsitleb Tartumaa pikaajalist visiooni aastani 2040 ning seab

eesmärgid ja tegevused selle saavutamiseks. Arengustrateegia keskendub viiele põhivaldkonnale:

haridus ja elukestev õpe, ettevõtlus, taristu, tervis ja heaolu, kultuur ja turism.

Tartumaa arengustrateegia 2040 visioon: Tartumaa on Eesti kultuuri ja hariduse keskus, kus tänu

ülikooli globaalsele võrgustikule on ettevõtluskeskkond rahvusvaheline ning tehnoloogia areng

esileküündiv. Enam ei sõltuta fossiilsetest energiaallikatest ning uued tootmis- ja elamualade

planeerimis- ja ühistranspordilahendused on vähendanud autoliiklust. Tartumaa suudab pakkuda

inimestele väärtuslikku elukeskkonda ning mitmeid arenemise võimalusi, meelitades sellega inimesi

Tartu maakonda elama tervest maailmast.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

11 / 42

KSH aruandes hinnatakse, kas üldplaneeringus võetakse arvesse Tartumaa arengustrateegias

esitatud eesmärke ja tegevusi üldplaneeringu tasemel, lähtudes Luunja valla ruumilistest

vajadustest ning üldplaneeringu eesmärgist.

5.4 Luunja valla arengukava aastateks 2019-2027

Luunja valla arengukava aastateks 2019-2027 on kinnitatud Luunja Vallavolikogu poolt 31.10.2019

määrusega nr 57. Valla arengukava on omavalitsuse juhtimise peamine alusdokument, mille

eesmärgiks on valla kui terviku arengu kujundamine, võttes aluseks ühiskondliku kokkuleppega

määratletud arengueesmärke ja nende elluviimiseks vajalikke tegevusi. Arengukava tõstatab ruumilises

arengus olulise teemana esile valla soodsast asukohast tulenevate võimaluste ära kasutamist ning

elukeskkonna kvaliteedi hoidmist ja arendamist selliselt, et elanike ja arendajate soovid ja eesmärgid

oleksid tasakaalustatud. Viimane puudutab eelkõige ehitusalade tihedust, privaatsuse olemasolu,

avalike alade olemasolu ja suurust ning juurdepääsuvõimalusi.

Üldplaneering peab olema kooskõlas arengukavas seatud eesmärkidega ning näitama

(maakasutuse juhtotstarvete ja tingimuste määramise kaudu) eesmärkide saavutamise

ruumilised eeldused ja võimalused (võttes arvesse üldplaneeringu planeerimistasandi

täpsusastet). KSH aruandes hinnatakse, kas üldplaneering arvestab arengukavas sätestatuga

ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ja maakasutuse juhtotstarvete määramisel.

6. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga

6.1 Planeeringuala üldkirjeldus ja paiknemine

Luunja vald paikneb Tartu maakonnas, piirnedes Kastre, Peipsiääre, Tartu ja Kambja vallaga ning Tartu

linnaga (joonis 1). Luunja vald on üks 28 omavalitsusest, kes haldusreformi järgselt ei ühinenud.

Omavalitsusüksuse haldusterritooriumi pindala on 132 km2, mis moodustab ca 4% maakonna pindalast.

Eesti Statistikaameti andmetel oli 01.01.2021 seisuga valla rahvaarv 5 430. Valla haldusterritooriumil

paikneb 20 küla (Kabina, Kakumetsa, Kavastu, Kikaste, Kõivu, Lohkva, Muri, Pajukurmu, Pilka, Poksi,

Põvvatu, Rõõmu, Sava, Savikoja, Sirgu, Sirgumetsa, Sääsekõrva, Sääsküla, Veibri, Viira) ja üks alevik

(Luunja alevik). Luunja alevik toimib maakondlikul tasandil kohaliku keskusena. Alevikust Tartu

kesklinna sõitmiseks kulub lühimat teed pidi ca 15-20 min.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

12 / 42

Joonis 1. Luunja valla paiknemine Tartu maakonnas (kollasega on nädatud Tartu maakonna omavalitsusüksused) (Maa-ameti geoportaal, 20.05.2021).

Lillevälja tee 20 katastriüksus (tunnus: 43201:003:0131) asub Luunja vallas Veibri külas (joonis 2) .

Joonis 2. Lillevälja tee 20 katastriüksuse paiknemine Veibri külas (Maa-ameti geoportaal, 18.06.2021).

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

13 / 42

6.2 Looduslik keskkond

Luunja valla looduslikku keskkonda on oluliselt kujundanud põllumajanduslik tegevus.

Põllumajandusmaad moodustavad ligikaudu 50% valla pindalast. Umbes 30% valla territooriumist on

kaetud metsaga. Suuremad metsaalad jäävad valla kirde ja idapoolsetele äärealadele, kus asuvad

Peipsiveere looduskaitseala (KLO1000624) ning Pähklisaare looduskaitseala (KLO1000649).

Looduslikuna on säilinud suuremas osas ka Emajõe kaldaala. Emajõgi on võetud valla

haldusterritooriumi lõunapoolse piiri aluseks.

6.2.1 Geoloogiline üldkirjeldus

Valla haldusterritooriumi maastik on valdavalt tasane. Maastik muutub kohati reljeefsemaks Emajõe

ümbruses. Eesti maastikurajoonide liigituse järgi asub Luunja vald suuremas osas Ugandi lavamaal.

Valla idapoolne osa ulatub Peipsi madalikule. Sealse maapinna väikse langu ning põhjavee kõrge

taseme tõttu on mullad soostuvad. Valla kõrgeim osa jääb loodesse Rõõmu, Muri ja Pilka külade

piirkonda (Maa-ameti geoportaal, 20.05.2021; Arold, 2005).

Luunja valla territooriumil moodustavad aluspõhja avamuse Kesk-Devoni ladestiku Aruküla lademe

liivakivid ja aluroliidid. Valla territooriumi pinnakatte tüüp on valdavalt moreen (joonis 3). Kohati leidub

ka jääjärvelisi setteid. Emajõe kaldaaladel esinevad jõesetted ning soosetted. Lisaks levivad soostted

ka valla idapoolsetel aladel, mis jäävad Peipsi madalikule (Maa-ameti geoportaal, 20.05.2021).

Joonis 3. Luunja valla haldusterritooriumi pinnakate (Maa-ameti geoportaal, 20.05.2021).

Maavaradest leidub Luunja vallas kruusa (Kabina karjäär) ja turvast (Laukasoo, Möllatsi raba ning

Emajõe Suursoo). Vähesel määral leidub ka järvelupja (kaasneva maavarana Möllatsi turbamaardlas).

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

14 / 42

Luunja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel arvestatakse

valla geoloogilise taustaga. Kui KSH käigus selgub objekt või piirkond, mis vajab

üksikasjalikumat analüüsimist ning analüüsi seisukohast on oluline asukoha geoloogiline

kirjeldus, täpsustatakse seda vastavalt.

Kaevandamistegevuse mõjud looduskeskkonnale on hinnatud (ja hinnatakse ka edaspidi)

kaevandamislubade taotluste KMH-de raames, mistõttu kaevandustepõhist mõjude hindamist

üldplaneeringu KSH raames eraldi ei teostata. Luunja valla üldplaneeringu KSH koostamisel

arvestatakse olemasolevate maardlate ja mäeeraldistega ning nendest tulenevate mõjudega

muude planeeringust tulenevate mõjude kooshindamisel.

6.2.2 Radoon

Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas. Pinnases on peamiseks radooniallikaks

uraani radioaktiivsel lagunemisel tekkinud ja tekkiv raadium, mille lagunemisprodukt on radoon.

Loodusliku radioaktiivse lagunemise käigus maapinnas tekkiv radoon võib levida ja jõuda ka maapinnale

ning imbuda hoonetesse (nt läbi vundamendis olevate pragude). Viimastesse jõuab radoon pinnasega

võrreldes väiksema õhurõhu tõttu. Radoon kontsentreerub peamiselt hoonete keldritesse ning

esimestele korrustele. Kõrge radoonikontsentratsiooniga hoones elamine suurendab kopsuvähi

tekkimise tõenäosust. Radooni kontsentratsiooni mõõdetakse ühikuga Bq/m3 (bekerelli kuupmeetris),

mis näitab, mitu radooniaatomit laguneb ühe sekundi jooksul ühes õhu kuupmeetris

(Keskkonnaministeerium, 2020; Keskkonnaamet, 2020).

Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3)

kõrge (50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³). Eesti Geoloogiateenistuse kodulehel kättesaadava

interaktiivse kaardirakenduse andmeil on Luunja valla territooriumil suuremas osas radoonirisk kõrge

(üle 50 kBq/m3), jäädes normaalseks (30–50 kBq/m³) üksnes Rõõmu, Muri ja Pilka külade piirkonnas

(joonis 4). Suurima radooniriskiga (100-250 kBq/m3) piirkonnad jäävad idasse.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

15 / 42

Joonis 4. Radoonirisk Luunja vallas (https://gis.egt.ee/, väljavõte radooniriski kaardist seisuga 20.05.2021).

Radooniriskiga arvestamine on vajalik, et tagada valla elanikele tervislik ja ohutu elukeskkond.

Luunja valla üldplaneeringu KSH aruandes analüüsitakse radooniriski teemat täpsemalt ning

määratakse radooniohtlikus piirkonnas ehitamise põhimõtted radooniriski vähendamiseks ning

inimeste tervise kaitseks.

6.2.3 Pinnavesi ja pinnaveekogumid

Luunja valla territooriumil asub kaheksa järve, millest kaks on looduslikud. Looduslikud järved, mis

asuvad vallas on Luunja järv (VEE2084871) ja Sirkjärv (VEE2075400). Viimane neist jääb Emajõe-

Suursoosse. Jõgesid on Luunja vallas ainult üks, selleks on Emajõgi (VEE1023600). Lisaks Emajõele

on keskkonnaregistrisse registreeritud järgmised vooluveekogumid: Kitseoja (VEE1045900),

Sääsekõrva oja (VEE1047000), Saeveski oja (VEE1047100), Liivaku Kraav (VEE1047101), Laukasoo

kraav (VEE1047105), Tutivälja kraav (VEE1042514), Raudsaare kraav (VEE1042513), Lodu peakraav

(VEE1051700), Pilka kraav (VEE1047005) ja Tarnakraav (VEE1023627) (EELIS, 20.05.2021).

Emajõgi on koos vanajõgedega kogu ulatuses määratud suure üleujutusega siseveekoguks. Vastavalt

Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja

nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ on suurte üleujutusaladega siseveekogudel

kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

16 / 42

Tulenevalt looduskaitseseadusest koosneb antud aladel piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja

ehituskeeluvöönd ülalnimetatud lõikudes üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduses sätestatud kalda

veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiusest.

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea

seisundi saavutamise. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kõik riigid rakendama valgalapõhise

veemajanduse põhimõtteid, moodustama veemajanduse korraldamiseks vesikonnad ning koostama

igale vesikonnale veemajanduskavad. Eestis on moodustatud kolm veemajanduskavade koostamisel

aluseks olevat veemajanduse korraldamise põhiüksust ehk vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti

vesikond ning Koiva vesikond. Luunja vald jääb Ida-Eesti vesikonda, seega selle haldusterritooriumil

asuvate vete kaitse ja kasutamise abinõud on antud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas (kinnitatud

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016).

Eestis on veekaitse korraldamise eesmärgil kõik veekogud jagatud majandamise üksusteks ehk

veekogumiteks, mis võivad olla moodustatud nii ühe tervikliku veekogu, mitme ühendatud veekogu kui

ka ühe veekogu väiksema osa baasil. Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu

järv, veehoidla, jõgi, oja või kanal, järve-, jõe-, oja- või kanaliosa või rannikuvee osa, mis võetakse

seisundiklassi määramisel aluseks (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021). Luunja vallas

on kokku kaks pinnaveekogumit: Kitseoja (1045900_1) ning Emajõgi (1023600_1) (EELIS, 20.05.2021).

6.2.4 Põhjavesi ja selle kaitstus

Maa-ameti geoportaali 1:400 000 geoloogilise kaardi kaardirakenduse põhjal on Luunja vallas esimene

aluspõhjaline veekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud (joonis 5). Suhteliselt

kaitstud alad asuvad Sirgumetsa ja Lohkva küla piirkonnas. Nõrgalt kaitstud alad jäävad Muri ja

Pajukurmu külade piirkonda.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

17 / 42

Joonis 5. Luunja valla esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Maa-ameti geoportaal, 20.05.2021).

Valla territooriumil asub neli põhjaveekogumit: Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti

vesikonnas (nr 5b), Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 22), Kesk-Devoni

põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 24), Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all

Ida-Eesti vesikonnas (nr 18). Vastavalt Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale

aastateks 2018-2029 on vallas veeallikana kasutusel Kvaternaari, Kask-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni

põhjaveekihid.

Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 24)

Põhjaveekogum paikneb maapinnalt esimeses väljapeetud põhjaveekihis, mis on kaetud suhteliselt

paksu savikate Kvaternaari setete lasundiga. Kogumi hulka loetakse ka Kesk-Devoni settekompleksi

peal lasuvad Kvaternaari setted. Põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks on Narva regionaalse

veepideme savikad aleuroliidid, merglid, savid ja dolomiitmerglid. Kvaternaari veekihtides esinev

valdavalt vabapinnaline põhjavesi paikneb maapinnast keskmiselt 3-10 m sügavusel. Peipsi järve ääres

ulatub põhjavee survepind kohati üle maapinna ning kaevud on ülevoolavad. Põhjavee väljealad on

Peipsi järvistu ja suuremad jõed (Emajõgi, Väike-Emajõgi, Ahja, Mõra oja jt). Põhjaveekogumi keskosas

domineerivad Otepää kõrgustikult lähtuvad radiaalsed põhjaveevoolud. Kuna olulisi veepidemeid

põhjaveekogumil ei lasu, siis levib kogumis tänapäevastest sademetest tekkinud põhjavesi. Tartu

põhjaveevarude hindamise käigus tuvastati Tartu linna Kobrulehe veehaarde Kesk-Devoni kaevudes

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

18 / 42

ohtlike ainete künnisarvust kõrgem arseeni sisaldus. Kohati tuvastatud kõrgemad arseeni sisaldused

võivad olla seotud Devoni liivakivides esinevate raua oksiidide, hüdroksiidide ja püriidi esinemisega, kus

arseen võib esineda jälgelemendilise lisandina (Marandi jt. 2019).

Tabel 3. Ida-Eesti vesikonna Kesk-Devoni põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt. 2019).

Koguseline seisund

Keemiline seisund

Üldseisund Looduslik ressurss*

Põhjavee kinnitatud varu*

Põhjaveevõtt 2018. a*

Kasutuses olev vaba põhjavee- kogus 2018. a*

hea hea hea 2 228 835 20 435 11 786 8 649

* m3/ööpäevas.

Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 22)

Põhjaveekogum paikneb leviku põhjaosas maapinnalt esimeses väljapeetud põhjaveekihis, mis on

kaetud suhteliselt paksu savikate Kvaternaarisetete lasundiga. Kogumi lõunaosas on lasuv veepide

Narva lademe aleuroliidist, merglist, savist ja dolomiitmerglist koosnev Narva regionaalne veepide.

Antud veepideme paksus suureneb enam-vähem ühtlaselt lõuna suunas 30 meetrilt kuni 100 meetrini.

Kogumit moodustavatel veekihtidel ei ole hästi välja kujunenud lamavat veepidet. Kesk-Alam-Devoni

kivimite all paiknevad hea veeandvusega Siluri ladestu lõhelised lubjakivid ja dolomiidid, milles on

moodustatud Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all. Põhjavee liikumise suunad on

määratud Lõuna-Eesti kõrgustike paiknemisega. Kui mitte arvestada kitsast kogumiga seotud veekihtide

avamusala kogumi põhjaosas, on põhjaveekogum hästi kaitstud maapinnal paiknevate punkt- ja

hajuskoormusallikate mõju eest (Marandi jt. 2019).

Tabel 4. Ida-Eesti vesikonna Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt. 2019).

Koguseline seisund

Keemiline seisund

Üldseisund Looduslik ressurss*

Põhjavee kinnitatud varu*

Põhjaveevõtt 2018. a*

Kasutuses olev vaba põhjavee- kogus 2018. a*

hea hea hea 336 699 37 280 6 455 24 608

* m3/ööpäevas.

Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (nr 18)

Veekogum ei ole vahetult kaetud hästi välja kujunenud veepidemega. Põhjaveekogumit katavad Alam-

Devoni Rezekne lademe või Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivid, mis moodustavad Kesk-Alam-Devoni

põhjaveekogumi. Hüdrogeoloogiliselt moodustavad Siluri ja Kesk-Alam-Devoni kivimid ühtse

põhjaveekompleksi, aga kivimite kollektor-omaduste erinevuse tõttu võib neid käsitleda erinevate

põhjaveekompleksidena. Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme moodustvad väikese lõhelisusega

karbonaatkivimid. Tartu linna ümbritsevate veehaarete ümber on intensiivne veevõtt tekitanud kohaliku

survepinna alanduslehtri, mille keskel on põhjavee survepind alanenud absoluutkõrgustele −4 kuni −6

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

19 / 42

m. Põhjaveekogum on hästi kaitstud maapinnal paiknevate punkt- ja hajukoormusallikate mõju eest

(Marandi jt. 2019).

Tabel 5. Ida-Eesti vesikonna Devoni kihtide all Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt. 2019).

Koguseline seisund

Keemiline seisund

Üldseisund Looduslik ressurss*

Põhjavee kinnitatud varu*

Põhjaveevõtt 2018. a*

Kasutuses olev vaba põhjavee- kogus 2018. a*

hea hea hea 336 699 37 280 6 217 24 608

* m3/ööpäevas.

Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5b)

Põhjaveekogumi lasuvaks veepidemeks on Siluri-Ordoviitsiumi regionaalne veepide. Lamavaks

veepidemeks on Alam-Kambriumi vanusega Lükati–Lontova. Põhjavee looduslik liikumissuund

põhjavee survetasemete järgi on Pandivere kõrgustikult radiaalselt kirde ja kagu suunas. Põhjavee

keemiline koostis osutab sellele, et veekogum kuulub mõõduka või aeglase veevahetuse vööndisse.

Pandivere kõrgustiku ümbrus, mida iseloomustavad veekihi kõige suuremad survetasemed, kuulub

samuti mõõduka või aeglase veevahetuse vööndisse, sest Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi

jõudmiseks peab infiltreerunud vesi liikuma läbi Ordoviitsiumi kihtide ja Siluri–Ordoviitsiumi regionaalse

veepideme. Põhjaveekogum on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest.

Tabel 6. Ida-Eesti vesikonna Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Marandi jt. 2019).

Koguseline seisund

Keemiline seisund

Üldseisund Looduslik ressurss*

Põhjavee kinnitatud varu*

Põhjaveevõtt 2018. a*

Kasutuses olev vaba põhjavee- kogus 2018. a*

hea hea hea** 4 208 9 760 2 290 7 470

* m3/ööpäevas.

** Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda.

Luunja valla ÜP KSH aruandes keskendutakse Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas

püsistatud eesmärkide täitmisele ning hinnatakse, kas ja kuivõrd mõjutab üldplaneeringuga

kavandatu nende eesmärkide saavutamist. Lisaks üldistele eesmärkidele vaadatakse

üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus üle Ida-Eesti veemajanduskava meetmeprogrammis

etteantud meetmeted, mille rakendajaks on kohalik omavalitsus. KSH aruandes analüüsitakse

üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele. Samuti hinnatakse, kas ÜP

lahenduses on arvestatud Emajõe üleujutusaladega ning üleujutustest tulenevate ohtudega.

Lillevälja tee 20 katastriüksusele ja selle lähedusse ei jää ühtegi pinnaveekogumit (EELIS,

18.06.2021).

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

20 / 42

6.2.5 Väärtuslikud maastikud

Väärtuslikud maastikud määratakse maakonnaplaneeringuga. Väärtuslike maastike määramisel

hinnatakse ala erinevaid väärtusi. Tartu maakonnas on nendeks väärtusteks: kultuurilis-ajalooline

väärtus, esteetiline väärtus, looduslik väärtus, identiteediväärtus ning rekreatiivne väärtus ja

turismipotentsiaal. Vastavalt Tartu maakonnaplaneeringule 2030+ jääb Luunja valla territooriumile

osaliselt kaks väärtuslikku maastikku: Põdra-Tähemaa-Viira ning Emajõgi Luunjast Kastreni. Viimane

on maakondliku tähtsusega ala, mis on hinnatud I klassi (kõige väärtuslikumad, valdavalt hästi

hooldatud või säilinud alad). Põdra-Tähemaa-Viira maastik ei oma riiklikku, maakondlikku või kohalikku

tähtsust. Tegemist on probleemse maastikuga, kus asustuse kahanemise, elanikkonna vananemise ja

traditsioonilise maamajandustegevuse soikumise tõttu maastikule iseloomulik ilme taandub looduslike

protsesside toimel. Põdra-Tähemaa-Viira ala väärtuste säilimine eeldab mahajäetud talukohtade

taasasustamist ajaloolist külamaastikku väärtustavate elanike poolt.

Emajõgi Luunjast Kastreni maastiku väärtus seisneb Emajõe kallastelt ja kaldal kulgevatelt teedelt

avanevates vaadetes. Samuti suurendavad esteetilist väärtust sõiduteid ümbritsev

põllumajandusmaastik ning hooldatud mõisapargid. Luunja vallas paiknevad Emajõe kaldal Luunja ja

Kavastu mõis. Mõisad ja mõisapargid omavad lisaks esteetilisele väärtusele ka identiteediväärtust.

Emajõgi pakub veeliiklusvõimalusi ning kalapüügi harrastamist, mistõttu omab maastik ka suurt turismi

ja puhkepotentsiaali.

Luunja valla üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise käigus vaadatakse üle Tartu

maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikud maastikud ning nende kasutamistingimused ja

vajadusel täpsustatakse neid. KSH raames hinnatakse sellisel juhul üldplaneeringuga

täpsustatud väärtuslikke maastikke ja neil ning nende mõjualas kavandatud maakasutuse ja

maakasutuse tingimuste mõju väärtuslike maastike säilimisele.

Lillevälja tee 20 katastriüksus ei jää väärtuslikule maastikule.

6.2.6 Rohevõrgustik

Vastavalt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ on roheline võrgustik ökoloogiliselt toimiv rohealade

võrgustik, milles suuremad loodusmaastike alad ehk tuumalad on ühendatud loomade liikumist ja liikide

levikut tagavate rohekoridoridega. Roheline võrgustik toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja

luues tingimusi, mis tagavad ökosüsteemi teenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind, elurikkus,

atraktiivsed puhkepiirkonnad jne. Seega toetab see kaudselt majandust ja kogukondi ning annab

elutähtsa panuse kliimamuutuste looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse.

Luunja valla rohevõrgustik ja selle üldised kasutustingimused võrgustiku toimimise tagamiseks on

määratletud Tartu maakonnaplaneeringus aastani 2030+. Üldplaneeringu ülesanne seisneb

rohevõrgustiku piiride ja kasutustingimuste täpsustamisel kohaliku omavalitsusüksuse

haldusterritooriumi piires. Maakonnaplaneeringus on rõhutatud, et rohelise võrgustiku toimimise

tagamiseks tuleb säilitada seda moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendatus.

Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Tartu maakonnaplaneeringus rohevõrgustiku

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

21 / 42

tugialasid ja koridore üksteistest ei eristata. Samuti ei ole käsitletud rohevõrgustiku hierarhiat.

Maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku paiknemine on kujutatud joonisel 6.

Joonis 6. Luunja valla rohevõrgustik Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ alusel (Andmed: Tartu maakonnaplaneering 2030+, 2019).

Luunja valla üldplaneeringus täpsustatakse maakonnaplaneeringus kajastatud rohevõrgustiku

piire ja kasutustingimusi. Planeeringu ja KSH koostamisel analüüsitakse rohevõrgustiku

koridoride toimimist, tugialade paiknemist, konfliktalasid ning lahendusvariante antud

piirkonnas. Lisaks hinnatakse rohevõrgustiku kattuvust võimalike teiste kultuuriliste, looduslike

ja puhkeomaduste poolest väärtuslike aladega. Rohevõrgustiku jätkusuutlikkuse tagamiseks

pööratakse tähelepanu neile seatavate tingimuste vastuolude vältimisele ning samuti ühtse

mitmekihilise ja mitmekülgset kasutust võimaldava väärtuslike alade (sh väärtuslike maastike)

võrgustiku kujundamisele.

Tartu maakonnaplaneeringu lahenduse järgi ei jää Lillevälja tee 20 katastriüksus Luunja valla

rohevõrgustikku.

6.2.7 Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele (vastu võetud 21.04.2004) kaitsealad,

hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

22 / 42

üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse-eeskirjadest. Hoiualade ja kaitsealuste liikide leiukohtade

kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest.

6.2.7.1 Kaitsealad ja hoiualad

Vastavalt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri (edaspidi

EELIS) andmetele (seisuga 28.05.2021) jääb osaliselt või terviklikult Luunja valla haldusterritooriumile

kuus kaitseala: Peipsiveere looduskaitseala, Tähemaa looduskaitseala, Pähklisaare looduskaitseala,

Kavastu park, Luunja mõisa park ja Raadi looduskaitseala (joonis 7). Hoiualasid valla territooriumil ei

asu.

Joonis 7. Luunja valla haldusterritooriumil asuvad looduskaitsealad (Andmed: EELIS, 28.05.2021).

Peipsiveere looduskaitseala (KLO1000624) – kaitseala põhiväärtuseks on Emajõe deltasoostik ja selle

märgaladega seotud kooslused. Emajõgi, selle lisajõgi Ahja ning harujõed Koosa ja Kalli on liigendanud

soostiku soolaamadeks, mis erinevad üksteisest vanuse ja ilme poolest. Kaitseala hõlmab ka

Piirissaaart, mis on looduslikelt tingimustest sarnane Emajõe suudme piirkonnaga.

Tähemaa looduskaitseala (KLO1000684) – kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada

väärtuslikke metsakooslusi.

Pähklisaare looduskaitseala (KLO1000649) – Pähklisaar kujutab endast 2,5 m kõrgust rabasaart.

Rabasaart katab umbes 100-aastane haavaenamusega puistu. Laukasoo keskosas on hästi säilinud

älves-laugas kompleks, mis antud regioonis on haruldane. Kaitseala põhieesmärk on kaitsta

rabakooslusi ja laugasjärvi.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

23 / 42

Kavastu park (KLO1200249) – pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu

ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja

arendamise suunamisega.

Luunja mõisa park (KLO1200244) – pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu

ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja

arendamise suunamisega.

Raadi looduskaitseala (KLO1000640) - Raadi LKA inimmõjulised poollooduslikud kooslused on

erakordselt väärtusliku taimestikuga, seda nii kaitsealuste soontaimeliikide arvu kui ka populatsioonide

suuruse poolest suhteliselt väikesel pindalal. Kokku on kaitsealal registreeritud 14 looduskaitsealust

taimeliiki, neist üks I, kolm II ja 10 III kaitsekategoorias, millest ajendatuna alustati 06.03.2009

Keskkonnaministeeriumi korralduse kohaselt ka looduskaitseala moodustamist (Raadi looduskaitseala

kaitsekorralduskava 2016-2025).

6.2.7.2 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad

Luunja vallas on kaitsealused liigid koondunud eelkõige valla idapoolsetele metsa- ja märgaladele ning

Emajõe kaldaaladele. Eriti rohkelt leidub Emajõe kallastel kaitsealuseid liike Kabina ja Veibri külas. Valla

keskkosas on registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti väga vähe.

Kaitsealuste liikide kaitseks on moodustatud vallas üheksa (üks püsielupaik on moodustatud nii mägi-

piimputke kui ka ahtalehise kareputke jaoks) püsielupaika. Tabelis 7 on ära toodud liigid, kelle kaitseks

antud püsielupaigad on loodud, nende kaitsekategooriad ja püsielupaikade arv.

Tabel 7. Liikide loetelu, kelle kaitseks on moodustatud püsielupaigad ning nende püsielupaikade arv (EELIS, 21.05.2021).

Nimetus LK kaitsekategooria Püsielupaikade arv

Ahtaleheline kareputk I 4

Mägi-piimputk I 3

Harilik kobarpea I 1

Merikotkas I 1

Väike-konnakotkas I 1

6.2.7.3 Kaitstavad üksikobjektid

Kaitsealuseid üksikobjekte on vallas kaks: Kohtukivi/Kavastu kohtukivi (KLO4000994) ja Luunja

suurkivi/Suurkivi rahn (KLO4001101). Mõlema puhul on tegemist rändrahnuga ning mõlemal kehtib 50

m piiranguvöönd. Kohtukivi asub Kavastu külas Luunja - Kavastu - Koosa kõrvalmaantee ääres ca km

9.80. Luunja suurkivi asub Kikaste külas Suurekivi katastriüksusel.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

24 / 42

6.2.7.4 Natura 2000 alad

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud liikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt

ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluvate Natura 2000 linnu- ja loodusalade nimekiri on vastu

võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“. EELIS-e andmetel (seisuga 28.05.2021) jääb Luunja valda kaks Natura 2000

võrgustiku loodusala (joonis 8) ning üks linnuala (joonis 9). Loodusalad, mis jäävad valla territooriumile

on Peipsiveere loodusala (RAH0000138) ja Pähklisaare loodusala (RAH0000138). Peipsiveere

loodusala piir ühtib Peipsiveere linnualaga (RAH0000690).

Joonis 8. Luunja vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku loodusalad (Andmed: EELIS, 28.05.2021).

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

25 / 42

Joonis 9. Luunja vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku linnualad (Andmed: EELIS, 28.05.2021).

Eestis on Natura 2000 alade kaitsekord (lubatud ja keelatud tegevused) määratletud siseriiklike

kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse (vastu võetud 21.04.2004) alusel.

Kaitse-eeskirja ja looduskaitseseaduse kõrval on oluliseks tööriistaks (rakenduslikuks tegevusplaaniks)

Natura alade kaitse korraldamisel kaitsekorralduskavadel, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide

seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende

saavutamiseks vajalikud meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht.

Luunja valla üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on vajalik

arvestada kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse

üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. KSH-s viiakse läbi

Natura-eelhindamine. Eelhindamisel arvestatakse lisaks otsestele mõjudele ka kaudseid ja

kumuleeruvaid mõjusid. Vajadusel teostatakse KSH raames ka Natura asjakohane hindamine.

Vastavalt EELIS-e andmetele (seisuga 18.06.2021) ei jää Lillevälja tee 20 katastriüksusele ega

selle lähedusse (80 meetri raadiusesse) ühtegi kaitstavat loodusobjekti.

6.2.8 Kliima

Tulenevalt sellest, et Eesti külgneb ühelt poolt merega ja teiselt poolt mandriga, eristatakse Eesti

territooriumil läänemerelist kliimavaldkonda ja mandrilist Sise-Eesti kliimavaldkonda. Geograafilise

asendi tõttu kõigub aastaajaliselt päikesekiirgus ja õhutemperatuur tunduvalt. Eesti kliimale on

iseloomulik pehme, aga püsiva lumikattega pikk talv (Pandivere kõrgustikul on lumikattega päevade arv

väiksem). Mere erisoojusmahtuvuse tõttu on temperatuuri kõikumised leevendatud ning aastaringi kõige

soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks (Eesti Entsüklopeedia).

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

26 / 42

Üldplaneeringu ja KSH üheks ülesandeks on arvestada kliimamuutustega kaasnevate võimalike

riskidega. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (heaks kiidetud 2017) esitab

peamised muudatused, mida võib Eestis 21. sajandi jooksul oodata:

 temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt,

sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused

taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske

metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike

terviseprobleemide sagenemine jms;

 sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused,

kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede

kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve

elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms;

 merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste

ümberpaigutamiseks jms;

 tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja

tormitagajärgede likvideerimise võimele.

Üldplaneeringu väljatöötamisel arvestatakse kliimamuutustest tingitud riskidega ning pakutakse

välja riskide maandamisvõimalused. KSH-s hinnatakse, kuidas üldplaneeringu lahendus aitab

kaasa kliimamuutustega kaasnevate mõjude kohanemisega ja maandamisega.

6.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond

Luunja Vallavalitsus lasi 2019. aastal koostada üldplaneeringu koostamisele eeltööna Luunja valla

üldplaneeringu ruumilise arengu analüüsi, mille eesmärgiks oli välja selgitada valla ruumilise arengu

vajadused ja arengueesmärgid. Aruanne annab põhjaliku ülevaate valla rahvastikust, tööhõivest ja

ettevõtluskeskkonnast ning sotsiaalsest taristust. Järgmistes peatükkides põhinetakse suures osas

üldplaneeringu ruumilise arengu analüüsis väljatoodule.

6.3.1 Rahvastik

Kui mitmetes teistes Eesti omavalitsusüksustes on probleemiks elanikkonna vananemine ja

vähenemine, siis Luunja vallas on rahvaaarv suurenev ning valla elanikkond noor. Luunja valla

elanikkonna arvukus on viimase 13 aasta jooksul pidevalt kasvanud (joonis 10). Aastatel 2016-2021 on

elanike arv kasvanud 1 130 inimese võrra.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

27 / 42

Joonis 10. Luunja valla rahvaarvu muutused perioodil 2008-2021 (Rahvastikuregister, 21.05.2021).

Elanikkonna kasv on tingitud eelkõige sisserändest (joonis 11). Positiivne sisseränne tuleneb Tartu

valglinnastumisest ehk valla piirnemisest Tartu linnaga. Perioodil 2008-2021 on elanike arv kõige

rohkem suurenenud Tartu linna külje all paiknevates külades (Veibri ja Lohkva külad). Üldine trend on,

et valla lääneosas rahvastik kasvab ning idaoas on valla elanike arv stabiilne või isegi kahanev

(Hendrikson & Ko, 2019).

2918 3063

3249 3505

3673 3821 3899 3929

4055 4251

4500

4800 5001

5185

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

5500

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

R a h

v a a rv

Aasta

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

28 / 42

Joonis 11. Luunja valla rändesaldo ja loomulik iive aastatel 2000 – 2017 (Hendrikson & Ko, 2019).

Valda sisserändajad on olnud peamiselt noored inimesed, kes on elutsüklilt pere loomise etapis. Noorte

inimeste sisseränne on omakorda suurendanud vallas sündimuste arvu. Võrdluses kogu Eesti ja Tartu

maakonna keskmisega on Luunja vallas oluliselt enam lapsi ja oluliselt vähem eakaid (Hendrikson &

Ko, 2019). Statistikaameti andmete põhjal (2020. aasta seisuga) on vallas ülalpeetavate määr 48,2%,

mis tähendab, et 100 tööealise elaniku kohta on 48,2 ülalpeetavat.

Valla prognoos on Statistikaameti koostatud klasteranalüüsi ja rahvastikuprognoosi põhjal (2015)

positiivne: Luunja vald kuulub seniste rahvastikuprotsesside ja prognoosi poolest Eesti omavalitsustest

kõige soodsamate sekka ja ette on näha rahvastiku jätkuvat kasvu (tabel 8). Laste osatähtsus on kõrge

(üle 20%), rahvastiku kasvu panustavad nii positiivne loomulik iive kui ka positiivne rändesaldo.

Rahvastik on keskmiselt võrdlemisi noor, elanike keskmine vanus kasvab perioodi 2015–2030 jooksul

36 eluaastast 39-le.

Tabel 8. Prognoositav rahvaarvu muutus Luunja vallas perioodil 2015-2030 (Statistikaamet, 2015).

2015–2020 /

ühes aastas

2020–2025 /

ühes aastas

2025–2030 /

ühes aastas

2015–2030

muutus kokku

Loomulik iive 0,3% 0,2% 0,1% 3,4%

Ränne 1,1% 0,9% 0,8% 14,5–16,4 %

Rahvaarvu muutus 1,4% 1,1% 0,9% 17,9–19,8 %

Valla ruumilise arengu analüüsis tuuakse välja, et ÜP koostamisel on oluline pöörata tähelepanu

laste ja tööealiste sostiaalsetele vajadustele ning nendega seotud taristule. Noored pered

peavad tähtsaks, et nende elukoht oleks lastesõbralik ning et läheduses oleksid olemas värskes

-100

-50

0

50

100

150

200

250

300

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

In im

e s te

a rv

Rändesaldo Loomulik iive

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

29 / 42

õhus vaba aja veetmise kohti nagu näiteks avalikke spordi- ja mänguväljakuid. Valla

rahvastikukasvu eelduseks ja üldplaneeringus lahendust vajavaks teemaks on lasteaia või -

sõimekohtade tagamine. Selleks, et vald ei kujuneks vaid üheks etapiks inimeste elutsüklil

põhineval elukohavahetustel on oluline arendada vallas ettevõtluskeskkonda, et soodustada

seeläbi uute töökohtade juurdeteket ning tegeleda üleüldiselt elukeskkonna kvaliteedi

tõstmisega (teenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus). KSH aruandes analüüsitakse, kas

üldplaneeringu lahendus arvestab valla rahvastiku trendidega üldisel tasandil ning

asustusüksuste tasandil.

6.3.2 Ettevõtlus

Luunja vald paikneb geograafiliselt ja logistiliselt soodsas kohas, asudes Tartu linna lähialas. Äri ja

tootmise maa-alad on koondunud eelkõige Lohkva küllaasse, kuid osaliselt ka Emajõe äärde Kabina

külasse ning Luunja alevikku. Suurimaks ettevõtlusalaks on Laukasoo turbatootmisala

(mäetööstusmaa) valla põhjaosas.

Vastavalt Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud kohalike omavalitsuste ettevõtluse statistikale (versioon

25.05.2021) oli Luunja vallas 2021. aasta jaanuari-märtsikuu seisuga kokku 265 tegutsevat ettevõtet

(ettevõtted kellel on käive või töötajad). Oluline osa Luunja valla ettevõtetest tegutseb hulgi- ja

jaekaubanduses (18%) ning ehituses (19%) (tabel 9). Samuti tegutseb arvestatav osa (11%)

ettevõtetest kutse-, teadus- ja tehnikaalastes tegevustes. Vallas tegutseb vähe meelelahutus-,

haridus-, ravi- jt teenuste pakkujaid (2%). Antud valdkonna teenused on valla elanikele hästi

kättesaadavad Tartu linnas. Enamik vallas tegutsevatest ettevõtetest on väikeettevõtted (11-49 töötajat)

või mikroettevõtted (kuni 10 töötajaga).

Tabel 9. Luunja vallas tegutsevate ettevõtete jaotus tegevusalade põhjal (Maksu- ja Tolliamet, 2021).

Tegevusala Tegutsevate ettevõtete arv omavalitsuses

Osatähtsus (%)

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 21 8

Mäetööstus 2 1

Töötlev tööstus 11 4

Ehitus 51 19

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 49 18

Veondus ja laondus 16 6

Majutus ja toitlustus 7 3

Info ja side 16 6

Finants- ja kindlustustegevus 2 1

Kinnisvaraalane tegevus 13 5

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 29 11

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

30 / 42

Tabel 9 jätk...

Tegevusala Tegutsevate ettevõtete arv omavalitsuses

Osatähtsus (%)

Haldus- ja abitegevused 11 4

Haridus 7 3

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 4 2

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 6 2

Muud teenindavad tegevused 20 8

Tegevusalad kokku: 265 100

Üldplaneeringu koostamisel on oluline tähelepanu pöörata piirkondlikest eelistest ja eripäradest

tulenevate arenguvõimaluste ärakasutamisele (Idaringtee arengupotentsiaal, Emajõe veetee

turismi- ja puhkepiirkonnana, Lohkva valla suurima ettevõtluspiirkonnana ja teiste

väljakujunenud tegevustele). Valla arengukava seab eesmärgiks ettevõtluse arenguks sobivate

alade väljaselgitamise ning ettevõtluseks soodsate tingimuste loomise. Üldplaneeringu

koostamisel tuleks eraldi tähelepanu pöörata turismi arendamisele vallas. Turism omab Luunja

valla puhul suurt arenguperspektiivi. Üldplaneeringus saab toetada turismi ja puhkemajanduse

arengut miljööväärtuslike alade kujundamise, valla territooriumil oleva turismiinfrastruktuuri

rajamise (Luunja Jõesadam, sildumiskohad Emajõe ääres, lõkkeplatsid) ning uute atraktiivsete

külastusobjektide loomise (nt matkaradade rajamine) kaudu. KSH aruandes hinnatakse

üldplaneeringu lahenduse mõju valla ettevõtluskeskkonnale ja valla turismi edendamisele ning

jälgitakse, et perspektiivsete tootmise ja äri maa-alade kavandamisega ei kaasneks negatiivseid

mõjusid valla elanike elukeskkonnale.

6.3.3 Sotsiaalne taristu

Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande

asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus ning kultuuri- ja

spordiasutused. Sotsiaalse taristu alla kuuluvad ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui

igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust.

Luunja vallas on erinevad sotsiaalse taristu hooned ja rajatised koondunud peamiselt Luunja alevikku.

Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on Luunja alevik määratud kohalikuks keskuseks. Haridus- ja

kultuuriasutusi leidub ka Kavastu ja Lohvka külades, kuid teistes külades sotsiaalne taristu puudub.

Vallas asub 3 lasteaeda: Luunja Lasteaed Midrimaa, Lohvka Lasteaed ning Kavastu Algkool-Lasteaed

(algkooli õppetöö toimub 1.- 4. klassini). Lisaks tegutseb Lohkvas Pillikoori lastehoid. Kavastu Algkool-

Lasteaed lasteaiaruumid võimaldavad ühe liitrühma (21 last) tegevuse. Luunja Midrimaa lasteaias on

kokku kaheksa rühma. Lohkva Lasteaias on kohti kokku 120 lapsele. Luunaja vallas saab üldharidust

omandada Luunja Keskkoolis, mis asub Luunja alevikus.

Tabelis 10 on välja toodud Luunja vallas 1-6 aastaste laste arv aastatel 2015-2021. Vallas on

koolieelsete laste arv viimasel seitsmel aastal jõudsalt kasvanud. Antud hetkel ei suuda Luunja vallas

olemasolevad lasteaiad tagada lasteaiakohtade piisavuse.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

31 / 42

Tabel 10. Luunja vallas 1-6 aastate laste arv perioodil 2015-2021 (Statistikaamet, 26.05.2021).

Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

Laste arv

(1-6 a)

334 362 384 410 424 456 490

Luunja valla suurim ja olulisim spordirajatis on Luunja Keskkooli spordikompleks koos staadioniga.

Erasektori poolt on valda rajatud ratsutamiskompleksid, kus on head võimalused ratsaspordiga

tegelemiseks.

Kultuuri-, spordi- ja noorsootööd korraldab Luunja kultuuri- ja vabaajakeskus, mis pakub tegevusi igas

vanuses elanikele. Kultuuri- ja vabaajakeskuse tegevuse eesmärgiks on Luunja valla elanike kultuurilise

teenindamise tagamine, rahvakultuuri säilitamine ja arendamine, huvi-, spordi- ja vabaajategevuse ning

avatud noorsootöö korraldamine ning koordineerimine. Lisaks on Luunja vallas kolm

rahvaraamatukogu: Lohkvas, Luunjas ja Kavastus.

Luunja vallas tegutsevad külaseltsid Lohkva, Sirgu ja Sava külades, Luunja alevikus Luunja Maanaiste

Selts ja MTÜ Luunja Aidarahvas ning Kavastu külas Kavastu Maanaiste Selts. Lisaks toetavad valla elu

tegevust ka mittetulundusühingud nagu Luunja Hüvanguks ja Münnich.

Kõrgema järgu teenuste (kaubandus-, haridus-, meditsiini-, kultuuri- jt teenused) oluliseks pakkujaks on

Tartu linn.

Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel analüüsitakse vallas teenuste kättesaadavust ja

täiendava sotsiaalse taristu ruumivajadusi. Teenuste arendamise suunamisel lähtutakse vallas

väljakujunenud asustusstruktuurist ning asustusüksuste arengute perspektiivist (mille

peamiseks mõjutajaks on rahvastikumuutuste trendid). Hajaasustatud piirkondades on kauguse,

asustustiheduse ja ühistranspordikorralduse mõistes paratamatult teatud teenuste

kättesaadavus raskendatud. Üldplaneeringus tuleb tähelepanu osutada Lohkva ja Kavastu kui

valla teiste tõmbekohtade ja teenuste mitmekülgsemale arengule.

6.4 Tehniline infrastruktuur

Jäätmemajandus

Luunja vallas ametlikult tegutsevaid prügiladestuskohti ei ole. Alates 2014. aastast teostab Luunja vallas

korraldatud jäätmevedu AS Ragn-Sells. Valla jäätmekogumispunkt asub Luunja alevikus. Jäätmete

kogumispunktis võetakse vastu järgmisi jäätmeid: papp ja paber, pakendijäätmed (klaas-, plast-, metall-

tetrapakend), elektroonikaromud (televiisorid, külmkapid jne) ja ohtlikud jäätmed (õlid, õlifiltrid,

päevavalgustuslambid, aegunud ravimid, värvi- ja lakijäätmed, olmekemikaalid, vanad akud).

Täiendavaks võimaluseks valla elanikele on kasutada aadressidel Turu 49 ja Jaama 72c asuvaid Tartu

linna keskkonnajaamasid (omavalitsuste vahel sõlmitud lepingu alusel). Ohtlikke jäätmeid ja

olmeelektroonikat kogutakse elanikelt üks kord aastas toimuvate kogumisringidega. Biolagunevate

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

32 / 42

jäätmete osas on lähimaks käitluskohaks Ülenurme vallas Aardlapalu ümberlaadimisjaama

kompostimisväljak (Luunja valla jäätmekava 2019-2025, 2018).

Luunja valla jäätmekava 2019-2025 (vastu võetud 2018) kohaselt on vallas vaja lahendada nii

haljasaladel tekkivate kui ka elanike aia- ja haljastusjäätmete vastuvõtmine ja kompostimine.

Lahenduseks saab olla kas nõuetekohase kompostimisväljaku rajamine või vastava teenusepakkujaga

lepingu sõlmimine. Jäätmekavas pakutakse kompostväljaku potentsiaalse asukohana välja Luunja

aleviku Talli tn 1 katastriüksust.

Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk

Luunja vallas paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on vee-ettevõtja

Emajõe Veevärk AS tegevuspiirkonnas järgmised asulad: Luunja alevik, Kakumetsa küla, Põvvatu küla

ja Pilka küla olemasolevalt ning perspektiivis Kavastu küla. Asulate ühisveevärk ja –kanalisatsioon

rajanevad asulate lokaalsetel veehaaretel ja reoveepuhastitel. Luunja vallas paiknevate ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on vee-ettevõtja Tartu Veevärk AS tegevuspiirkonnas

järgmised asulad: Lohkva küla, Rõõmu küla ja Veibri küla. Asulate ühisveevärk ja –kanalisatsioon

kuuluvad Tartu linna ÜVK koosseisu (Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

2018-2029, 2018).

EELIS-e andmetel asub Luunja vallas kaks reoveekogumisala: Luunja (KKR: RKA0780444) ja Tartu

(KKR: RKA0780420). Lillevälja tee 20 jääb Tartu reoveekogumisalale.

Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029 kohaselt on Kabina külla kavas

moodustada reoveekogumisala ning ehitada välja tänapäevane ühisveevärk ja kanalisatsioon. Kabina

küla asub Luunja valla edelanurgas Emajõe läheduses. Piirkond asub keskmiselt kaitstud põhjaveega

alal. Perspektiivseks reoveekogumisalaks on aiandusühistute ala, mis paikneb Kabina küla põhjaosas.

Piirkonnas paikneb 181 kinnistut, suvilaid võetakse järjest aastaringsesse kasutusse elumajadena.

Samuti on aiandusühistute piirkonna naabruses kehtestatud mitmeid detailplaneeringud, peamiselt

elamukruntide moodustamiseks.

Soojavarustus

Vallas on olemas kaugküttevõrk Luunja alevikus. Luunja aleviku kaugküttepiirkonda teenindab küllaltki

amortiseerunud katelseadmetega puiduhakkel ja -jäätmetel töötav tsentraalne katlamaja. Katlad on töös

olnud üle 30 aasta. Soojustrassid kulgevad katlamajast võrdselt nii kirde kui edela suunal. Soojusvõrku

on plaanis laiendada aleviku põhjapoolsesse ossa, kuna see võiks olla perspektiivikas piirkond

uuselamute arengul. Kaugküttesoojuse tarbijateks on põhiliselt valla asutused ja alevikus paiknevad

kortermajad, vähemal määral äri- ja tööstustarbijad (Luunja valla soojusmajanduse arengukava 2016-

2026, 2016).

Valla jäätmemajanduse, ühisvee ja –kanalisatsiooni ning soojusmajanduse arendamiseks on

koostatud eraldi arengukavad, mille põhjal vastavate infrastruktuuride arendamine toimub.

Arengukavad on üldplaneeringu lahendusele sisendiks. Üldplaneering toetab arengukavade

elluviimist käsitledes seal väljatoodud puudujääke, mida saab lahendada üldplaneeringuga

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

33 / 42

(eelkõige maakasutuste planeerimise kaudu). Koostatava KSH raames hinnatakse tehnilise

taristu arendamisega kaasnevaid mõjusid nii looduskeskkonnale kui asustuse üldisele

vajadusele. Eraldi pööratakse tähelepanu sademevee kanalisatsiooni arendamisele

perspektiivsetel aladel. Vajadusel määratakse üldplaneeringus perspektiivsed tuletõrje

veevarustuse kohad.

Teedevõrk

Luunja valla teedevõrk (riigimaanteed ja kohalikud teed) on suhteliselt hästi välja kujunenud.

Riigiteedest läbivad Luunja valda tugimaanteed nr 44 Aovere – Luunja ja nr 45 Tartu – Räpina – Värska

ning kõrvalmaanteed nr 22250 Luunja – Kavastu – Koosa, nr 22253 Rõõmu – Viira, nr 22246 Pilka –

Tähemaa, nr 22256 Sava – Sääsküla, nr 22251 Põvvatu – Luunja, nr 22252 Lohkva – Kabina –

Vanamõisa, nr 22255 Haki – Savikoja ja nr 22254 Põvvatu – Sahkapuu.

Valla kergliiklusteed on rajatud Tartu – Põvvatu – Luunja teelõigule, Lohkva – Kabina – Vanamõisa tee

ja Rõõmu – Viira tee alguslõikudele.

Luunja valla suhteliselt hästi välja kujunenud teedevõrgustiku olemasolu tõttu keskendutakse

ÜP ja KSH koostamisel eelkõige kergliiklusteede võrgustiku täiendamisele ja arendamisele.

Vajalik on jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamine tihedamalt asustatus külakeskustes

ja suuremate teede ääres. KSH aruandes analüüsitakse, kas üldplaneeringu lahenduses on

arvestatud Tartu linna idapoolse ringtee teemaplaneeringuga.

Sadamad

Sadamaregistri (2021) andmetel on Luunja vallas kolm väikesadamat: Luunja jõesadam (Jõesadama tn

10), Saaga sadam (Saaga tee 9c) ja Veibri sadam (Jõekaare tee 15).

Üldplaneeringus kaardistatakse olemasolevad sadamad ja veeskamiskohad ning määratletakse

uute vajadus, asukohad ja rajamistingimused. Sadamate ja veeskamiskohtade määratlemisel on

üheks sisendiks eeldatavad keskkonnamõjud.

6.5 Riigikaitseline tegevus

Luunja vallas Sirgu külas asub Luunja linnak, mille piiranguvöönd kinnistu piirist on 2000 m. Vastavalt

Tartu maakonnaplaneeringule tuleb piiranguvööndi ulatuses koostatavad planeeringud ja

projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise

teatis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

KSH aruandes analüüsitakse, kas üldplaneeringu lahenduses on maakasutuse planeerimisel

arvestatud Luunja linnaku piiranguvööndiga ja sellest tulenevate kitsendustega. Vastavalt

Kaitseministri 26.06.2015 määrusele nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid,

piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“

ei tohi riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

34 / 42

ehitise laiendamine või ümberehitamine vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja

suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele.

6.6 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

Vastavalt Maa-ameti geoportaali kaardirakendusele ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus (seisuga

21.05.2021) ei asu Luunja vallas ühtegi suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtet.

Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette keskkonnaohtlikud või suurõnnetuse ohuga ettevõtete

asukohad, hinnatakse KSH aruandes sellega seotud riske, valides neile sobivaim asukoht

õnnetusjuhtumi tagajärgede ennetamise vajadusest lähtudes ning tuuakse välja, milliseid

meetmeid on vaja kavandada õnnetuste ennetamiseks-tagajärgede leevendamiseks. Ohtlike ja

suurõnnetuste ohuga ettevõtete planeerimisel, laiendamisel või tootmise suurendamisel on

oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide,

ühiskondlikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste

transpordiliinide vahel. Samuti peab selliste ettevõtete kavandamine toimuma koostöös

Päästeametiga.

6.7 Jääkreostusobjektid

Registreeritud jääkreostusobjekte Luunja valla territooriumil ei ole (EELIS, 21.05.2021).

Juhul kui üldplaneeringu koostamise käigus peaks selguma, et valla territooriumil asub

jääkreostusobjekte, hinnatakse KSH aruandes, kas nendega on üldplaneeringus maakasutuse

ja tingimuste määramisel arvestatud.

6.8 Ajaloolis-kultuuriline keskkond

6.8.1 Riiklikud kultuurimälestised

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 02.06.2021) asub Luunja valla haldusterritooriumil

28 kinnismälestist - 2 ajaloomälestist, 13 arheoloogiamälestist ja 13 ehitismälestist. Samuti asub vallas

3 XX sajandi kultuuriväärtuslikku objekti. Enamus kultuurimälestistes Luunja vallas asuvad Emajõe

kaldaalal.

KSH aruandes hinnatakse üldplaneeringu elluviimisel võimalikku mõju (nii positiivset kui

negatiivset) kultuurimälestistele. Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist

mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning

arvestada nende kui avaliku väärtusega. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad parema

ja atraktiivsema elukeskkonna. Vajadusel tehakse ÜP-s ettepanekud uute kultuuripärandi

objektide määramiseks.

Lillevälja tee 20 katastriükusele ega selle lähedusse ei jää ühtegi kultuurimälestist (Maa-ameti

geoportaal, 18.06.2021).

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

35 / 42

6.8.2 Kohalikul tasandil kaitstavad ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslikud objektid

EELIS-e andmetel (seisuga 21.05.2021) asub Luunja vallas 190 kaardistatud pärandkultuuriobjekti.

Nende hulka kuuluvad nii mõisaarhitektuuri objektid kui ka põlised talukohad ja nendega seotud objektid,

hauad, mälestuskivid, põlispuud, sõjalised objektid jne.

Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul. See on osa meie kultuurist, tükike

meie rahvuslikust pärandist. Pärandkultuuriobjektid on seotud asustuse kujunemislooga, maa ja rahva

ning kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadiga, metsamajanduse ajalooga ning kohaliku

tööstusega.

Pärandkultuuriobjektid ei ole seaduse ega muu õigusaktiga kaitstud ning selleks, et

pärandkultuuriobjektid raietööde tõttu, teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline

nende kaardistamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine. Pärandkultuuriobjektide andmete kogumisega

tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), et unustuste hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti

tähelepanu alla tuua. Andmed on koondatud Eesti Looduse Infosüsteemi.

Kui üldplaneeringu koostamise protsessis otsustatakse, et pärandkultuuriobjektide või nendest

teatud osa käsitlemine üldplaneeringu mahus on otstarbekas ja vajalik, siis kantakse nende

asukohad väärtuste ja piirangute joonisele. Vajadusel määratakse pärandkultuurobjektidele

säilimist tagavad meetmed.

6.8.3 Miljööväärtuslikud alad

Miljööväärtuslikud alad on alad (või objektid), mida on kohalikke olusid arvestades oluline esile tuua ja

kaitsta, kuna tegemist on ruumielementide või nende kooslustega, mis loovad tervikliku, harmoonilise

üldpildi või on ajaloolis-kultuurilise väärtusega. Sellest tulenevalt on oluline nende säilimiseks ja

kaitsmiseks sätestada ka tingimused nii nende alade/objektide kasutamisel, nendel tegutsemisel kui ka

kontaktvööndis (mõjualas) tegutsemiseks. Miljööväärtuslikud alad määratakse üldplaneeringutes.

Kehtiva üldplaneeringuga on vallas miljööväärtuslikeks aladeks määratud:

 Kastre mnt ja Suure-Emajõe vaheline ala (555 ha);

 Kohaliku mnt nr 4320002 ja Suure-Emajõe äärne ala (202 ha);

 Luunja park ja selle lähiümbrus.

Vastavalt kehtivale üldplaneeringule tuleb miljööväärtuslikul hoonestusalal järgida kohalikke hoonestus-

ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap,

traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad, piirete olemasolu või puudumine

jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist.

Üldplaneeringu ja selle KSH koostamisel vaadatakse üle kehtiva üldplaneeringuga määratud

miljööväärtuslikud alad ning neile kehtestatud ehitustingimused ja vajadusel täpsutatakse või

muudetakse neid. KSH aruandes analüüsitakse, kas üldplaneeringus määratud

ehitustingimused on piisavad miljööväärtuslike alade väärtuste säilimiseks.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

36 / 42

7. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja

nende üldistusastmetest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis

lahendatakse ära üldplaneeringu koostamise käigus või mille osas tehakse üldplaneeringus

ettepanekud. KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille

puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elu- ja

looduskeskkonnale.

Üldplaneeringu ja KSH käigus kujundatakse alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast

valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivide täpne sisu selgub edasise protsessi käigus.

KSH koostamisel lähtutakse planeeringu täpsusastmest ning muudest faktoritest tulenevatest

eripäradest.

KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisest tulenevat mõju looduskeskkonnale, sotsiaalsele ja

kultuurilisele keskkonnale. KSH-s käsitletakse üldplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste

dokumentidega ja vastavust nendes püstitatud eesmärkidele. Üldplaneeringu lähteseisukohtades on

toodud üldisemad tingimused (visioon), millega peab üldplaneeringu koostamisel arvestama ja millest

lähtutakse ka KSH aruande koostamisel.

Hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus olulisemate, üldplaneeringu

eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja

KSH on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. KSH käigus hinnatakse

üldplaneeringu lahendustest tulenevat keskkonnamõju järgmistes valdkondades:

 looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, maastikule, väärtuslikele maastikele,

rohelisele võrgustikule, loodusväärtuslikele aladele, kaitsealustele aladele ja -objektidele

(sh Natura 2000 võrgustiku aladele);

 sotsiaalsele keskkonnale, sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond,

põllumajanduslik tootmine, teenuste ja töökohtade kättesaadavus jm), elanikkonna

heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, turvalisus, ohutus);

 ajaloolis-kultuurilistele väärtustele (kultuurimälestised, miljööväärtuslikud alad).

Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse

korral töö käigus hinnatakse.

Mõjude hindamine lähtub strateegilisest lähenemisest, et omavalitsuse territooriumil asuvad

arendatavad alad, kaitsealad, rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud peavad jääma harmooniliselt koos

eksisteerima. Mõju hinnatakse seisukohast, et üldplaneering peab minimeerima võimalused

arenduseks, mis tekitavad või mille juures ilmneb vahetu ja oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale,

mida ei ole võimalik leevendada. KSH-s pööratakse tähelepanu sellele, et pikaajalise ruumilise arengu

kavandamine arvestaks tasakaalustatult sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonnaga.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

37 / 42

Mõjusid hinnatakse mõlemas suunas ehk nii üldplaneeringuga kavandatu mõju keskkonnale kui ka

keskkonnast tulenevat mõju üldplaneeringu elluviimisele.

KSH aruandes kirjeldatakse otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust,

esinemise tõenäosust ja kestust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju

vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel

arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerumisega.

Hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimaid

hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Kindlasti kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid

(ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid. Tulenevalt

üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi täpsusastmest, teostatakse ainult vajadusel

objektipõhine hindamine. Spetsiifilisi välitöid ja inventuure KSH käigus ei kavandata – KSH ja

üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi tööseminare nii kohaliku omavalitsuse kui teiste

asjaosalistega ning kasutatakse olemasolevaid andmebaase (Maa-ameti geoportaal, EELIS, alal

eelnevalt teostatud uuringud jne), planeeringuid, riiklikke ja maakondlikke strateegilisi arengudokumente

ja muid allikaid. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike,

planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse

asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või

mittearvestamise põhjendused.

Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Riigipiiriülest keskkonnamõju üldplaneeringute elluviimisel ette näha ei ole. Juhul, kui

planeerimisprotsessis ilmneb piiriülest keskkonnamõju, käsitletakse seda täpsemalt KSH raames.

Võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Luunja valla üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Natura 2000 alade ja nende kaitse-

eesmärkidega. Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri

kinnitati Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiri” (RTL 2004, 111, 1758).

Luunja valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

esmalt läbi eelhindamise protsessi. Kui ilmneb, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura 2000

võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärkidele ebasoodsat keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse

üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Vajadusel tuleb välja töötada selline

planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke.

Lillevälja tee 20 katastriüksuse lahipiirkonda ei jää ühtegi Natura 2000 kaitseala.

8. KSH avalikustamise ajakava

Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures

ulatuses üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Planeeringulahenduse

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

38 / 42

lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja

integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse

üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Tabelis 11 on kajastatud Luunja valla

üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik ning tabelis 12 Luunja valla Lillevälja tee 20

maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik.

Tabel 11. Luunja valla üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik.

Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

ÜP ja KSH algatamine 27. juuni 2019

ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine mai-juuni 2021

ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta

ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja täiendamine

lähtuvalt ettepanekutest

juuli-august 2021

ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine juuni 2021-juuni 2022

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek juuli 2022

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu august-september 2022

ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH aruande täiendamine

oktoober-detsember

2022

ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Luunja

Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) jaanuar 2023

ÜP avalik väljapanek veebruar-märts 2023

ÜP avalik arutelu aprill-juuni 2023

ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav heakskiit) juuli-august 2023

Kehtestamine Luunja Vallavolikogu poolt september 2023

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

39 / 42

Tabel 12. Luunja valla Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik.

Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine

ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine august 2021-oktoober

2021

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek november 2021

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu detsember 2021

ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH aruande täiendamine veebruar 2022

ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Luunja

Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) märts-aprill 2022

ÜP avalik väljapanek mai 2022

ÜP avalik arutelu juuni 2022

ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav heakskiit) juuli-august 2022

Kehtestamine Luunja Vallavolikogu poolt september 2022

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

40 / 42

9. Kasutatud allikad

Õigusaktid:

1. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 korraldus nr 615.

2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

3. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

4. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

5. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused.

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133.

6. Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise

ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta. Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16.

7. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri

määramise kord. Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58.

Muud allikad:

1. AB Artes Terrae OÜ, 2020. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja

veealade kasutamise uuring: Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakond.

2. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut.

3. Eesti Entsüklopeedia (veebiversioon). Eesti Kliima.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima (viimati vaadatud 28.05.2021)

4. Eesti Geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart.

https://gis.egt.ee/portal/home/ (viimati vaadatud, 27.05.2021)

5. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Heaks kiidetud Riigikogu poolt 14.02.2007.

6. Eesti Statistikaamet, 2021.

https://www.stat.ee/et (viimati vaadatud 28.05.2021)

7. Eesti säästva arengu riiklik strateegia: Säästev Eesti 21. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

poolt 17.03.2005 ja Riigikogu poolt 14.09.2005.

8. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. Andmed

seisuga 28.05.2021.

9. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise

otsusega 07.01.2016.

10. Keskkonnaamet, 2020. Korduma kippuvad küsimused radooni kohta.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

41 / 42

https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/radoon/korduma-kippuvad-

kusimused-radooni-kohta (viimati vaadatud 28.05.2021)

11. Keskkonnaministeerium, 2020. Radoon.

https://www.envir.ee/et/radoon (viimati vaadatud 28.05.2021)

12. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

poolt 02.03.2017 korraldusega nr 62.

13. Kultuurimälestiste riiklik register, 2021.

14. Luunja valla arengukava aastateks 2019-2027. Kinnitatud 31.10.2019 Luunja Vallavolikogu

määrusega nr 57.

15. Luunja valla jäätmekava 2019-2025. Vastu võetud 20.12.2018 Luunja Vallavolikogu määrusega

nr 65.

16. Luunja valla koduleht, 2021.

https://luunja.ee/ (viimati vaadatud 02.06.2021)

17. Luunja valla soojusmajanduse arengukava 2016-2026. Kinnitatud 27.10.2016 Luunja

Vallavolikogu määrusega nr 81.

18. Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029. Kinnitatud

25.10.2018 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 57.

19. Luunja valla üldplaneering. Kehtestatud 26.06.2008 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 8-1.

20. Luunja valla üldplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna idapoolse ringtee teemaplaneering“.

Kehtestatud 09.11.2010 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 39.

21. Luunja vallas Veibri külas asuvate Andrese ja Lillevälja tee 20 maaüksuste ala üldplaneering

Andrese maaüksuse alal. Kehtestatud 16.02.2017 Luunja Vallavolikogu määrusega nr 8.

22. Maa-ameti geoportaal, 2021.

https://geoportaal.maaamet.ee/ (viimati vaadatud 28.05.2021)

23. Maksu- ja Tolliamet, 2021. Ettevõtluse statistika kohalike omavalitsuste kaupa.

24. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019.

Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste

kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.

25. OÜ Hendrikson & Ko, 2019. Luunja valla üldplaneeringu ruumilise arengu analüüs. Töö nr

3198/18.

26. Raadi looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025.

27. Sadamaregister, 2021.

Luunja valla ja ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneering üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Kobras AS töö nr 2021–121 Objekti aadress: Tartu maakond, Luunja vald

42 / 42

https://www.sadamaregister.ee/sadamad (viimati vaadatud 28.05.2021)

28. Statistikaamet, 2015. Rahvastikuprognoos kohaliku omavalitsusüksuste rühmades 2015-2030.

Klasteranalüüs.

29. Tartu maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 27.02.2019 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr

1.1-4/29.

30. Tartumaa Omavalitsuste Liit, 2018. Tartumaa arengustrateegia 2040. Tartumaa Omavalitsuste

Liit.

31. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368.

LUUNJA VALLAVALITSUS

Puiestee tn 14 Telefon 741 7319 [email protected]

Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee

Tartumaa 62222 Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Muinsuskaitseamet

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Terviseamet

Maa-amet

Tarbijakaitse ja Tehnilise järelvalve Amet

Veterinaar- ja Toiduamet

Põllumajandusuuringute Keskus 02.07.2021 nr 7-2/825

Teavitamine Luunja valla üldplaneeringu ja KSH algatamisest ja ettepanekute küsimine

koostatud lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele

Luunja Vallavalitsus on asunud koostama Luunja valla üldplaneeringut, koostatud on

üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise

kavatsus.

Luunja Vallavolikogu algatas 27. juuni 2019 otsusega nr 39 Luunja valla üldplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja

planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega.

PlanS§ 76 lõikest 2 kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister,

isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud,

samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste

arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid

ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad

mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Luunja Vallavalitsus on koostanud üldplaneeringule lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse vastavalt PlanS § 80 lõigetele 1 ja 2 ja PlanS §

6 punktile 12. PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitame Teile üldplaneeringu lähteseisukohad ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute

saamiseks.

PlanS § 81 lõike 2 kohaselt on Teil õigus esitada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast

lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Palume ettepanekud esitada hiljemalt 02.08.2021 e-posti aadressile: [email protected]

PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul

esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Aivo Paabo

majandusnõunik vallavanema ülesannetes

Lisad:

1. Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringu

keskkonnamõju strateergilise hindamise väljatöötamise kavatsus;

2. Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringu

lähteseisukohad;

3. Maakasutuse kaart.

Eddy Märtin

[email protected]