Tere, Vita!
Ravimiameti poolt vastab järelevalve osakonna juhataja Liis Prii.
Panen vastused küsimus-vastus vormis.
-
Paljud inimesed usuvad, et kui toodet müüakse apteegis, siis on selle toime teaduslikult tõestatud. Kui suur on tegelik erinevus ravimi ja toidulisandi registreerimise ning kontrolli vahel?
-
Kui tootja soovib tuua turule uue toidulisandi, siis milliseid tõendeid peab ta esitama? Kas enne müügile jõudmist hinnatakse ka toote tõhusust või üksnes selle ohutust?
"Ravimite ja toidulisandite turule viimisele ja kontrollimisele kehtivad erinevad reeglid. Mõlemad tooted on oma olemuselt, eesmärgilt ja kaasnevate riskide poolest erinevad.
Ravimite turustamise eel peab ravim saama müügiloa. Sellele eelnevad kliinilised uuringud ning ravimi kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust tõendav põhjalik teaduspõhine dokumentatsioon Euroopa ravimiametite poolt. Lisaks peab
ravimi tootjal, hulgimüüjal ning apteegil olema tegevusluba. Ravimi tootmisel kasutatavad toorained on tootja poolt enne kasutamist analüüsitud, iga ravimipartii on tootmise järgselt ja enne turule laskmist läbinud kontrollitud. Pisteliselt kontrollivad ravimite
kvaliteeti ka ravimiametite sõltumatud laborid. Soovitame juurde vaadata:
Artikkel
| Kuidas ravim tableti sisse saab? | Ravimiamet
Toidulisandi ohutuse, nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest vastutab toidulisandi tootja või turustaja. Toidulisandi esmakordsel turule viimisel peab turustaja sellest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit. Turule viimisest
teavitamine ei tähenda toidulisandi heakskiitmist ega turustamiseelset kontrolli.
Euroopa
Toiduohutusamet ehk EFSA (ka riiklikud riskihindamise asutused) annab toidulisandi koostises kasutatavate ainete kohta teaduslikke ohutushinnanguid ning määrab vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsed ohutud
tarbimise ülempiirid. Täpsemalt: Toidulisandid
| Põllumajandus- ja Toiduamet
Apteegis müüdavatele toidulisanditele ei kehti erinõudeid. Asjaolu, et toidulisandit müüb lisaks toidupoodidele ja tanklatele ka apteek, ei muuda toidulisandit kvaliteetsemaks, efektiivsemaks ega ohutumaks."
-
Reklaamides kasutatakse sageli väljendeid nagu „toetab immuunsust", „aitab liigeseid" või „soodustab organismi puhastumist". Millised tervisealased väited on seaduse järgi lubatud ning kus jookseb piir lubatud turunduse ja tarbija eksitamise vahel?
"Toidulisandid ei ravi ja neil puudub ravitoime. Toidulisandid täiendavad toidulauda ning toetavad keha toimimist nagu seda teeb ka kvaliteetne ning mitmekülgne toit. Toidulisandite puhul on seega lubatud kasutada väiteid nagu „toetab immuunsust" või „aitab
liigeseid", kuid mitte väiteid nagu „ravib unehäireid“ või „taastab kulunud liigeseid“, sest seda need tooted ei tee. Ebamäärase sisuga väiteid ("hea sinu südamele", "õrn sinu kõhule", "tervislik suutäis") tegelikult toidulisandite koostisosade kohta midagi
ülemäära palju ei ütle.
Lubatud on kasutada vaid selliseid väiteid, mis viitavad konkreetsele ainele ja selle kasulikule mõjule."
-
Kui sageli puutub Ravimiamet kokku juhtumitega, kus toidulisandi tegelik koostis ei vasta pakendil märgitule või sisaldab aineid, mida seal olla ei tohiks?
"Ravimaimet ei analüüsi toidulisandeid. Toidulisandite üle teeb järelevalvet Põlumajandus- ja Toiduamet, kellel on parem ülevaade toidulisanditega tehtud analüüsidest."
-
Milliseid eksiarvamusi kohtab Ravimiamet kõige sagedamini seoses toidulisanditega ning mida peaks iga tarbija enne nende ostmist kindlasti teadma?
"Sageli arvatakse, et toidulisandil võivad olla ravivad omadused ja neid peetkase nö imetoodeteks, mis kiirelt lahendavad kroonilisi haigusi, langetavad kaalu jne. Kui pidada meeles võrdlust toidulisand = toit, siis iga kvaliteetne ja mitmekülgne toit teeb
inimese kehale head. Sedasi on märksa lihtsam hoomata, kas toidulisandi kohta öeldu kõlab loogiliselt või kaldub utoopia valdkonda."
Kui on veel küsimusi, vastame meeleldi.
Kristi Sarap
kommunikatsiooninõunik
Ravimiamet
Ravimiamet
737 4140
www.ravimiamet.ee
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud
loata edasi saata ega mis tahes viisil kolmandatele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri.
This e-mail and any attachments transmitted may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by returning the e-mail and permanently deleting what you have received. Any dissemination
or use of this information by a third person without permission is prohibited and may be illegal.
|
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
|
Tere!
Kirjutan artiklit toidulisanditest ning sellest, kas need pakuvad inimese tervisele tegelikku kasu või on paljudel juhtudel pigem oskusliku turunduse tulemus. Viimastel aastatel on Eestis ja kogu maailmas märgatavalt kasvanud huvi erinevate toidulisandite vastu
– lisaks vitamiinidele koguvad populaarsust näiteks kollageen, lõvilaka seen (Lion's Mane), klorofüll, berberiin, ašvaganda, spirulina ning mitmesugused taimeekstraktid. Samal ajal tekib üha rohkem küsimusi selle kohta, millel põhinevad nende toodete kohta
esitatavad lubadused ning kuidas need erinevad ravimitest.
Soovin paluda Ravimiameti kommentaari, kuna just Teie saate selgitada, kuidas Eestis eristatakse ravimeid ja toidulisandeid, millised nõuded neile kehtivad ning mida peaks tarbija enne ostu teadma.
Palun vastata järgmistele küsimustele:
-
Paljud inimesed usuvad, et kui toodet müüakse apteegis, siis on selle toime teaduslikult tõestatud. Kui suur on tegelik erinevus ravimi ja toidulisandi registreerimise ning kontrolli vahel?
-
Kui tootja soovib tuua turule uue toidulisandi, siis milliseid tõendeid peab ta esitama? Kas enne müügile jõudmist hinnatakse ka toote tõhusust või üksnes selle ohutust?
-
Reklaamides kasutatakse sageli väljendeid nagu „toetab immuunsust", „aitab liigeseid" või „soodustab organismi puhastumist". Millised tervisealased väited on seaduse järgi lubatud ning kus jookseb piir lubatud turunduse ja tarbija eksitamise vahel?
-
Kui sageli puutub Ravimiamet kokku juhtumitega, kus toidulisandi tegelik koostis ei vasta pakendil märgitule või sisaldab aineid, mida seal olla ei tohiks?
-
Milliseid eksiarvamusi kohtab Ravimiamet kõige sagedamini seoses toidulisanditega ning mida peaks iga tarbija enne nende ostmist kindlasti teadma?
Teie seisukoht on oluline, kuna Ravimiamet on Eestis peamine asutus, kes aitab selgitada piiri ravimite ja toidulisandite vahel.
Oleksin tänulik ka muu asjakohase ja olulise info eest selle teema kohta.
Palun lisada vastusele kommenteerija täisnimi, ametikoht ning võimalusel foto.
Palun saata vastused hiljemalt reedeks (10.07). Tegemist on lõpliku tähtajaga, kuna alates järgmisest nädalast olen puhkusel.
Kui Teil ei ole võimalik kõigile küsimustele vastata, oleksin väga tänulik ka lühikese kommentaari eest sellel teemal.
Kui Teil ei ole võimalik kommentaari anda, palun andke sellest samuti lühidalt teada.
Ette tänades Teie aja ja abi eest!
Lugupidamisega,
Vita Žukova
"MK-Estonia" ajaleht