Taotlus

_Taotlus_Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TEET KUUSMIK PNOEE-37203272256 2024-04-05 12:06:35

Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus_kliima_ei kahjusta oluliselt.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIISA KOMPUS PNOEE-49310200820 2024-01-02 13:30:27

Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus_ei kahjusta oluliselt_02.01.pdf

1

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm

Projekti nimi: Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus

Hindamise aruande koostamise kuupäev: 02.01.2024

Hindajad: Diana Matejuk, Liisa Kompus

Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi konsultant, Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi vanemkonsultant

1. osa

Palun märkige, milliste

järgmiste keskkonnaeesmärkide

puhul on vajalik projekti

põhjalik hindamine põhimõtte

„ei kahjusta oluliselt“

seisukohast

Jah Ei „Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine. Kliimamuutuste

leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi ja multimeedia

inkubatsioonikeskus ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet.

Projekti raames rajatakse 6korruseline büroohoone, kuhu on oodatud tegutsema Startup

Inkubaator. Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal (tugi)taristu, kus arendatakse ja

toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgustumist,

moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja

tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult. Nendeks teenusteks ja

toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-,

litsentsid, VFX, e-platvormid jms.

2

Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna

panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti

põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest

maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud

tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised

suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud.

Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldab ka

kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega

kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning

tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks.

Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes

on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju,

mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on vastupidav

kliimamuutustele.

Vee ja mereressursside kestlik

kasutamine ja kaitse

X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju pinna- ja põhjaveele) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a

Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused

on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala

detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

Veekasutus on seostatav eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega. Kuna taristut

kasutatakse büroohoonena, siis on veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Jõhvi digi

ja multimeedia inkubatsioonikeskus projekteerimisel ja sisustamisel pööratakse tähelepanu

veeressursi kasutuse tõhususele. Näiteks on kavas varustada joogivee kraanid

liikumisanduritega, et veekulu vähendada. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse

ühisvõrgu baasil. Uute trasside ja torude kasutamine tähendab minimaalset lekete tekke riski.

3

Sademevesi kogutakse hoonestatud alalt kokku, juhitakse läbi õli-mudapüüduri ning suunatakse

seejärel lähedal asuvasse Pühajõkke. Sademevee ärajuhtimine on korraldatud Jõhvi äri- ja

logistikapargis tegutsevatele ettevõtetele ühise süsteemina. Kuigi puuduvad alused arvata, et

taristu territooriumilt võib sademevette sattuda reostust, siiski on täiendava

ettevaatusabinõuna rakendatud sademevee puhastus õli-mudapüüduriga.

Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head

ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit.

Ringmajandus, sealhulgas

jäätmetekke vältimine ja

jäätmete ringlussevõtt

X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne.

Ehituses kasutatava materjali valikul või hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse

ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või

taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikule ressursikasutusele, ettevõtete

vahelisele koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamisel, vara kasutusaja

pikendamisele. Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete

lammutamisel tekkinud jäätmeid ning ruumide sisustamisel eelistatakse taaskasutatud

materjale.

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus ehituse järgselt kogutakse jäätmed

nõuetekohaselt kokku ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Taristu rajamisega seotud

jäätmetekke ja -käitlusega seoses mõjusid ei ole ette näha.

Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on

koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (audiovisuaal valdkond). Seega kaasneb taristu

kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate jäätmete ja pakendi

jäätmeliikide teke. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning antakse üle selleks

luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, lähtudes seejuures kohalikus omavalitsuses kehtestatud

korrast.

4

Kokkuvõttes ehitus ei põhjusta (jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega

ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju.

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse

vältimine ja tõrje

X Projekti asukoha ja kasutatavate kommunikatsioonidega seotud keskkonnamõjusid (sh müra,

valgusreostus, heited atmosfääri ja transpordi intensiivsuse muutus) on põhjalikult hinnatud

2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames,

mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi

maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

Jõhvi digi ja multimeedia ettevõtlusinkubaatori ehitus ei suurenda märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et

ehitusega ei kaasneks häiringuid ning vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib

tekkida vajadus kuival perioodil teostada tolmutõrjet.

Taristu kasutusaegne mõju õhusaastele on seostatav soojusenergia tootmisega, milleks on

ettenähtud maagaasil toimiv küttekeha. Soojuse tootmisel maagaasist tekkivad mõjud on

hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise

raames, mis käsitles kõigi Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidele asuvate ettevõtete koosmõju.

Keskkonnamõjude strateegilise hinnangu raames teostati välisõhukvaliteedi tasemete

modelleerimine, võttes eelduseks, et iga taristu krundi omanik hakkab soojustarbe katmiseks

kasutama maagaasil töötavat küttekeha. Õhukvaliteedi taseme modelleerimisel lähtuti

kavandatava hoonete eeldatavast maksimaalsest mahust, leides selle alusel kütteenergia

vajaduse ning maksimaalse vajaliku põletusseadme võimsuse igale hoonestatavale kinnistule.

Selle põhjal sai igale hoonestatavale kinnistule prognoositud vajaliku võimsusega katlamaja ning

arvestatud maagaasi kasutamisest tekkivad õhuheitmed. Modelleerimise tulemuste põhjalt saab

järeldada, et tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju ümbruskonna õhukvaliteedile. Hetkel

on käimas läbirääkimised taristu arendaja ja kohaliku keskkütte tarnija vahel, et võimaldada

rajatavas taristus kasutada ka keskkütet. Sel juhul kaob vajadus rajada ja kasutada eraldiseisvat

küttekeha.

5

Äri- ja logistikapargi 2. etapi arendamisega võib prognoosida piirkonnas transpordi intensiivsuse

muutust. Arvestades keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud müra

modelleerimist ning asjaolu, et vaadeldav ala asub vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele,

saab järeldada, et liiklussageduse mõju on marginaalne.

Taristu kasutusaegse müra mõju leevendamiseks on projekti detailplaneeringus arvestatud, et

hoonestuse rajamisel planeeritakse ventilaatorid ehitise katusele või külgedele, mis jäävad

lähimatest elamutest võimalikult kaugele. Piirkonna müratase on valdavalt põhjustatud

maanteeliiklusest ning äri- ja logistikapargi hoonete mõju osakaal selles on väike.

Valgusreostuse mõju ennetamiseks on kavas kasutada madalat tootmis- ja äriterritooriumile

suunatud valgustust. Võttes arvesse, et lähim elamu asub 100 m kaugusel üle maantee, saab

järeldada et kavandatava tegevusega kaasnevad pikaajalised visuaalsed mõjud puuduvad.

Kokkuvõttes projekti tegevused ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette

ega pinnasesse.

Elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitse ja taastamine

X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju kaitsealade kaitse-eesmärkidel täitmisele ja kaitstavatele

loodusobjektidele ja liikidele ning Natura 2000 võrgustikule) on põhjalikult hinnatud 2019-2021.

a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille

tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-

ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

Planeeritava taristu idaosas paikneb Pühajõgi, mille mõlemal kaldal on keskkonnamõjude

strateegilise hindamise raames teostatud taimestiku inventuur ja tuvastatud viis kolmanda

kaitsekategooria soontaimeliiki: laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), vööthuul-sõrmkäpp

(Dactylorhiza fuchsii), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata) ja

rohekas käokeel (Platanthera chlorantha). Inventuuri raames järeldati, et jõe kaldavöönd on

võsastunud ning poolloodusliku rohumaa koosluse säilitamiseks on vajalik niitmine. Jõhvi äri- ja

6

logistikapargi arendaja on võtnud oma kohustuseks teostada perioodiliselt rohumaa niitmist.

Taristu planeeringu kohaselt ei ole Pühajõe piiranguvööndisse hoonestusala kavandatud.

Kokkuvõttes saab järeldada, et arvestades ka leevendavate meetmetega, ei kahjusta projekti

tegevus märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja

liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Kui olete 1. osa küsimustele märkinud „jah“, palun andke põhjalik hinnang 2. osa küsimustele.

2. osa

Taotleja peab esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjaliku hinnangu nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on

vajalik (1. osas on keskkonnaeesmärgi puhul vastuseks „Jah“). Palun vastake allpool esitatud küsimustele nende 1. osas kindlaks määratud

keskkonnaeesmärkide kohta, mis nõuavad põhjalikku hindamist. Keskkonnaeesmärgid, mille puhul oli 1.osas vastuseks „Ei“, ei ole vajalik uut

hindamist läbi viia. Selleks märkida lahtrisse „Ei“ tähistus X ja lisada põhjendusena, et „Põhjendus on esitatud 1.osas“ või muu sarnane viide.

Küsimused Ei Jah Sisuline põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine:

Kas projekt toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse

kasvuhoonegaaside heite?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Kliimamuutustega kohanemine:

Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja

eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist

projektile endale või inimestele, loodusele või varadele?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

7

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse:

Kas projekt eeldatavalt kahjustab

a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head

seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või

b) mereala head keskkonnaseisundit?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine

ja jäätmete ringlussevõtt:

Kas projekt eeldatavalt

a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist

või kõrvaldamist, välja arvatud

ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete

põletamine, või

b) põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes

loodusvarade otseses või kaudses kasutamises

nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole

piisavate meetmetega minimeeritud, või

c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja

pikaajalist keskkonnakahju?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Saastuse vältimine ja tõrje:

Kas projekt eeldatavalt suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas.

8

Kas projekt eeldatavalt

a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust või

b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu

tähtsusega liikide kaitsestaatust?

Hindamise järeldus ja kinnitus, kas taotletav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele:

Tuginedes eeltoodule vastab käesolev projekt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.

Hindamise aruande koostaja allkiri: Allkirjastatud digitaalselt

Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus_kliimakindluse hindamine_02.01.pdf

1

JÕHVI DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS

Kliimakindluse tagamine

Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindajad: Liisa Kompus, Diana Matejuk

Jaanuar 2024

2

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4

1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS ......................................................................................... 5

ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ......................................................................................... 5

2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) .......................................................... 8

2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE ..................................................................................... 8

2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE ............................................................................... 9

3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) ......................... 11

3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS .........................................................................................11

3.2. OHULE AVATUS ...................................................................................................................12

3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS ................................................................................................14

KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 14

LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE......................................................................................... 16

4

SISSEJUHATUS

Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise projekti kliimakindlust.

2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid.

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus on kavas rajada Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi alale. Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022.a koostatud eskiis1.

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi arenduse keskkonnamõjusid on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu.2

Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele.

1 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 2 Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165 LINK

5

1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS

Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele.

Projekti raames rajatakse 6-korruseline büroohoone, kuhu on oodatud tegutsema Startup Inkubaator. Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal (tugi)taristu, kus arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgustumist, moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult. Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms. Arendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega.

ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT

Projekteeritav digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteest, moodustades osa Jõhvi äri- ja logistikapargist 2. etapist (vt joonised 1 ja 2). Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022 koostatud eskiis3.

JOONIS 1 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI 2. ETAPI ASUKOHT4

Ida-Viru maakonna pindala on 2 972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Selle põhjusteks on eelkõige

3 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 4 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK

6

negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub maakonna rahvastiku vanuseline koosseis, st vanusegruppide arvukus kasvab.5

Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae- ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduslikust väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks.

Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja ala katab mets. Tulevikus on sinna planeeritud rajada äri- ja logistikapargi taristu, kuhu koonduvad ettevõtted, kelle tegevusaladeks on eelkõige logistika ja hulgimüük ning väikese keskkonnamõjuga tootmine ja äriteenindus. Umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn-Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ja kaubandusettevõtted. 6

Kavandatud taristu idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukohad.

Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamiseks võetakse kasutusele üks Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidest (krunt 4) pindalaga 9 484 m2 (kasutusotstarve äri- ja tootmismaa). Projekteeritav taristu on vastavuses Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneeringu tingimusega. Projekti raames rajatav hoone on kuuekorruseline. 1 477,6 m² kogupindalaga hoone mahutab eri funktsioonidega alasid:

• 1.korrusel nõupidamis- ja seminariruumid ja toitlustusala koos köögi ja abiruumidega;

• 2.korrusel Startup inkubaatori kontoripind (2- ja 4-kohalised kabinetid ning avatud kontor) koos

kööginurga ja nõupidamisruumiga;

• 3. korrusel IKT ettevõtete ja idufirmade üüripinnad koos kööginurga ja nõupidamisruumiga;

• 4. korrusel ettevõtluse tugistruktuuride bürooruumid;

• 5. korrusel bürooruumid ja 4 külaliskorterit;

• 6. korrusel asub katuseterrassiga puhkeala ja hoone tehnosüsteemide ruum.

Hoonete kompleksi juurde on kavandatud parkla, mis mahutab ligi 130 sõidukit. Kinnistul säilitatakse osaliselt kõrghaljastust (hoone ümbruses ja parkimisalal).

5 Statistikaamet, 2023: LINK 6 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK

7

JOONIS 2 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI KRUNTIDE JAOTUS (ÄRI- JA TOOTMISMAA KRUNDID MÄRGITUD LILLA VÄRVIGA, TRANSPORDIMAA KRUNDID HALLIGA JA ÜLDKASUTATAVA MAA ROHELISEGA, DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS PIIRITLETUD ORANŽIGA)7

7 Projekt363 OÜ, 2022, töö nr. 160403, Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering: LINK

8

2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS)

Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“8 hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine ning käesolevas analüüsis piirdutakse kaudse kasvuhoonegaaside heite (elektri- ja soojusenergia kasutusest tulenevalt) eelduslike kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutustega.

2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE

Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivitööstusest. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 9

Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üldine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja10:

• parandada piirkonna mainet;

• tõsta elukeskkonna kvaliteeti;

• parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti;

• tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti.

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega soetud tegevusaladest.

8 Euroopa Komisjon, 2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027: LINK 9 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+: LINK 10 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030: LINK

9

2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE

Kliimamuutuste leevendamise hinnang sisaldab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) kvantifitseerimist planeeritava projekti ühel tegevusaastal. Kasutatud metoodika põhimõtted on pärit Euroopa Investeerimispanga metoodikast11 ja Eesti-spetsiifiliste emissioonifaktorite allikaks on Eesti Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudel12. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudelis toodud riigi tasandil kokkulepitud lähenemisele, on võrguelektri heitetegurite puhul arvestatud võrgu jääkseguga viimaste saadaolevate andmete kohaselt. KHG jalajälg hõlmab lisaks CO2-le ka teisi olulisi kasvuhoonegaase – CH4, N2O, HFC-s, PFC-s, SF6, NF3 ja on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2ekv).

Antud kontekstis hõlmas KHG heite arvutus kaudset heidet, mis tekib projekti käigus tarbitava sisse ostetava energia tootmisest. Kaudse heitena käsitleti kavandatud taristuobjekti poolt sisse ostetava võrguelektri ja soojusenergia mõju. Elektri- ja soojusenergia mõju arvutamisel on arvestatud ka kompleksi täituvusega. Projekti kohaselt installeeritakse digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse territooriumile ka päikesepaneelid koguvõimsusega 15 kW. Võttes arvesse paneelide asukohta ja koguvõimsust, küündib eeldatav aastane tootlikkus u. 13 800 kWh-ni13. Kogu päikeseenergiast toodetud elektrienergia läheb kasutusele inkubaatorihoones, mistõttu on aastasest elektritarbest lahutatud maha päikepaneelide poolt toodetud elektri kogus (tabel 1). Metoodika kohaselt on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri emissioonifaktor võrdne 0-ga.

Võrgust tarnitud elektrienergia KHG heite arvutuses kasutati Eesti võrguelektri jääksegu heiteteguri väärtust ning kaugkütte KHG heite arvutuses kombineeriti heitetegureid vastavalt soojusenergia pakkuja kasutatavatele energiaallikatele (vt tabel 1). Jõhvi keskkütte teenuse osutajaks Gren Viru, kes omakorda ostab VKG Energialt põlevkiviõli tootmise jääkgaasist toodetud soojusenergiat.

Absoluutne heide moodustub kõikidest projekti tegevustega seotud heitkogustest (vt täpsemalt tabelist 1, kus energiakasutuse kogused on korrutatud heiteteguriga) vastavalt etteantud metoodilistele juhistele.

Tulenevalt projekti iseloomust, ei ole vajadust „ilma projektita“ heite kvantifitseerimiseks, seega piirduti vaid absoluutse kasvuhoonegaaside heite leidmisega ühel tüüpilisel tegevusaastal („projektiga“ stsenaarium).

TABEL 1. PLANEERITAVA TEGEVUSE ABSOLUUTNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE

11 European Investment Bank, Project Carbon Footprint Methodologies, 2022: LINK 12 KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22: LINK 13 European Commission, Photovoltaic Geographical information system: LINK 14 Põhineb soojusenergia pakkuja (Gren Viru) poolt kasutatava energiaallika segul

Kategooria Ressurss Kogus aastas Ühik Heite- tegur

Ühik Heide kokku t CO2ekv/a

Heiteteguri viide

Kaugküte 18% põlevkivi generaatorgaas, 82% põlevkivipoolkoksigaas14

59,1 MWh 0,320 t CO2ekv/

MWh 18.9

Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, " Põlevkivi poolkoksigaas (VKG Petr I-III) (kWh), „Põlevkivi generaatorgaas (VKG) (kWh)“. Heitetegur on leitud vastavalt kütteväärtuste proportsioonidele

Võrgu- elekter

Eesti keskmine 105,4 MWh 0,637 t CO2ekv/

MWh 67,4

Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Tavaelekter“

Taastuv- elekter

Päikeseenergia 13,9 MWh 0,000 t CO2ekv/

MWh 0,0

Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Taastuvelekter“

KOKKU 86,3

10

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks.

Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus on planeeritud liginullenergiahoonena (A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab äripargis tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu.

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (audiovisuaal valdkond), kelle tegevus on väikese süsinikujalajäljega.

Tulevikus vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks. Selleks loob

võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid. Tulevikus on võimalik

kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest. Kuna taristuobjekt hakkab asuma

areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate

ettevõtetega.

Soojusvajaduse katmiseks on detailplaneeringuga nähtud ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha. Küll aga Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja plaani kohaselt liitub kompleks kohaliku keskkütte süsteemiga ning võimaldada pargis tegutsevatel ettevõtetel tarbida soojust keskküttevõrgust. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi saavutamiseks liigub soojuse tootmine ajapikku fossiilsetest kütustest sõltumatutele lahendustele.

Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt

toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist.

11

3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE)

Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2024. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2074.

Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga.

Kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel on abimaterjalina kasutatud ja täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, kus on välja toodud erinevad kliimaohud mida projekti tegevuste lõikes hinnati skaalal: väike, keskmine või suur. Tabel on lisatud analüüsile eraldi failina.

3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS

Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuobjekti peamisteks potentsiaalseteks kliimaohtudeks, mida järgnevalt analüüsitakse, on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm), tormid (sh tuul, äike), kuumus (sh temperatuuritõus, põud). Ekstreemsete ilmastikuolude (ekstreemsed sademed sh valingvihmad, lumi, jäävihm, tormid (sh lume- ja äikesetormid) tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Täiendavalt on kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, mis on lisatud aruandele eraldi failina.

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Ühtlasi arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused kõrvaldatakse lühikese aja jooksul. Kõrgete objektide (sh puude) kukkumisest tulenevaid kahjustusi on võimalik vältida hoonet ümbritseva kõrghaljastuse teadliku planeerimisega. Kavandatud taristu asub vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline.

Valingvihmad ei kujuta taristuobjektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Projektiga kavandatud taristuobjekti lahenduse on töötatud välja kvalifitseeritud ettevõtte poolt ning arvestatud on seejuures ala pinnase iseloomuga ning vajadusega tagada materjalide ja konstruktsioonide vastupidavus ilmastikutingimustele. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel, kvaliteedinõuetel ning juhendmaterjalidel.

Taristuobjekti projekteerimisel on ennetavalt võetud arvesse, et kuumus võib põhjustada teatud materjalide deformeerumist. Ühtlasi võib see muuta inimeste jaoks taristuobjekti kasutamise ebameeldivaks, kui kuumal ajal puudub seal jahutuse võimalus. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Ühtlasi on hoone ümbruses plaanis säilitada looduslikku kattega, haljastatud alasid. Seega on rakendatud ennetavaid meetmeid kliimaohtu minimeerimiseks.

12

Kõiki eelnevalt nimetatud kliimamuutustest tulenevaid riske on kõige lihtsam ning mõistlikum maandada projekti väljatöötamise etapis, kuna lahenduseks on kohavalikul looduslike tingimuste arvestamine, piisava haljastuse säilitamine ning läbimõeldud materjalide valik ja hoone projekteerimine. Kavandatud taristuobjektide projekteerimisel on seda lähenemist rakendatud. Projekti kliimatundlikkuse analüüsi tulemused on koondavalt esitatud tabelis 2.

TABEL 2. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh põud, temperatuuri tõus)

Sademed (sh lumi, jäävihm)

Tormid (sh tuul, äike)

Üleujutused (sh veekogudest,

valingvihmadest)

Kohapealsed varad ja protsessid

Väike Väike Väike Väike

Sisendid (vesi, energia) Väike Väike Väike Väike

Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike

Suurim punktisumma nelja teema puhul

Väike Väike Väike Väike

3.2. OHULE AVATUS

Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi alal Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele.

Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022 aastakokkuvõtte15 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,7 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 606 mm ning anomaalia 92%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide16 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks).

Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 17

Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga (1971-2000. a) aastateks 2041- 2070 järgnevalt:

• Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra;

• Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%;

• Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt;

• Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%.

• Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid.

15 Keskkonnaagentuur, kliima aastakokkuvõtted: LINK 16 Keskkonnaagentuur, kliimanormid: LINK 17 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK

13

Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades ning tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, parklad ja bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku18. Kavandatud taristuobjekti ümbruses on tuvastatud kuumalainete ajal soojussaare efekti esinemist. Sellest tulenevalt hinnatakse tulevase kliima puhul kõnealuse piirkonna avatust kuumalainetest tulenevatele ohtudele keskmiseks. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab tulevikus kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise. Viimastel aastatel on turule tulnud ettevõtteid, kes pakuvad asfalttee katmist täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on aga nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel arvestati hoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuobjekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Vett tarbitakse ühisveevärgist, seega on ressursi kättesaadavuses häirete esinemise tõenäosus minimaalne.

Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi, mille puhul on asjakohane hinnata üleujutuse ohtu. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere (Raudsvere) jõgi – 7,6 km, Vasavere (Voka) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja (Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav19. Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m3/s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m3/s 20. Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega.21 Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 100-meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus kavandatud taristuobjekti ei ohusta. Sellest tulenevalt on kõnealuse piirkonna avatus üleujutusest tulenevate ohtudele väike nii praeguse kui tulevase kliima puhul.

Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole piirkonnas sellega probleeme esinenud.

Keskkonnaministeeriumi koostatud kliimaprojektsioonide22 kohaselt suurenevad perioodil 2041-2070 sademed eelkõige suvekuudel. Kuid kui arvestada ka sademede geograafilist jaotumist Eestis, selgub et vihmarohkemal suveperioodil toimub sademete suurenemine eelkõige mere kohal. RCP8.5 kliimastsenaariumi kohaselt kasvab sademete hulk kõige enam Kagu-Eestis, samas kui Kirde-Eestis prognoositakse mainitud perioodil sademete hulga ajas muutumatust (võrreldes kontrollperioodiga 1971- 2000 a.). Arvestades kõnealuse territooriumi asukohta, on planeeritava taristu asupaiga avatus sademetest tulenevatele ohtudele hinnatud väikeseks. Sademete hulga kasv (sh valingvihm) ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Looduspõhiste lahenduste kasutamine vee immutamiseks pinnasesse on tehniliselt raskendatud ning ebasoovitatud põhjavee kõrge taseme tõttu tõttu. Täiendavate vihmavee viibe tekitamiseks kasutatavate lahenduste (nt rohekatused) kasutamist ei peeta otstarbeliseks süsteemide täiendava koormuse tõttu katusekonstruktsioonidele – stuudiote katuslaed on kavandatud suurte riputuskoormusega arvestades. Samas säilib taristuobjekti asukoha

18 Maa-amet, 2023, Soojussaarte kaardirakenduse kirjeldus: LINK 19 Tuvi, E-L, Feršel, A-L, 2010. Hoiualadega jõed Virumaal 1 20 Vaht, R., 2014. The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia. 21 Tallinna Ülikooli ETUI, 2012. Ida-Virumaa tehnilise infrastruktuuri teemaplaneering. Keskkonnamõjude strateegiline

hindamine: LINK 22 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK

14

ümbruses võrreldes linnamaastikega suhteliselt palju looduslikku kattega alasid. Lisaks nähakse ette hoonete esine sillutatud jalakäijate ala koos metsakooslusega rohesaartega dreeniva kattega (betoon- või looduskividest läbilaskva kattega). Sademevee kogumine ja käitlemine nähakse ette õli- ja liivapüüduritega varustatud restkaevude abil. Puhastatud sademevesi juhitakse vastavalt detailplaneeringule kinnistu lõunapiiril asuvasse kraavi, kust see liigub edasi Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud. Selle eeliseks on ühtlasi võimalus kasutada ära juba olemasolevat infrastruktuuri.

Kavandatava digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormidele avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike, kuumuse ohule keskmine (vt tabel 3).

TABEL 3. OHULE AVATUS

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh temperatuuri tõus,

põud)

Sademed (sh lumi, jäävihm)

Tormid (sh tuul, äike)

Üleujutus (sh veekogud,

valingvihmad)

Praegune kliima Väike Väike Väike Väike

Tulevane kliima Keskmine Väike Väike Väike

Suurim punktisumma: praegune + tulevane kliima

Keskmine Väike Väike Väike

3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS

Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest.

Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Teiste teemade osas on hinnang „väike“. Kõrgematest temperatuuridest tulenevate riskide maandamiseks rakendatakse projekti raames mitmeid abinõusid. Projekti raames arvestatakse hoone jahutuse vajadusega, sh integreerides jahutussüsteemi, mis aitavad säilitada kvaliteetset töökeskkonda ka soojemate ilmade korral. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab põhiprojekti staadiumis kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi heleda materjaliga katmise (kirjeldatud lk 12). Haljastuse ja jahutussüsteemide kasutamisega tagatakse kuumalainete mõjude minimeerimine.

Seega, võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ (tabel 4).

15

TABEL 4. KLIIMA SUHTES HAAVATAVUSE ANALÜÜS

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh temperatuuri tõus,

põud)

Sademed (sh lumi, jäävihm)

Tormid (sh tuul, äike)

Üleujutus (sh veekogud,

valingvihmad)

Kliima suhtes haavatavus Väike Väike Väike Väike

Kokkuvõtlikult jõuti analüüsis järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“, millest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks ehk kliimamuutustega kohanemise üksikasjalikuks analüüsiks (2. etapp).

KOKKUVÕTE

Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 86,3 CO2ekv aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, ning täiendavalt on hinnatud ka temperatuuri tõusust tulenev kliima suhtes haavatavus, on kokkuvõttes taristu haavatavus kõikide teemade lõikes samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.

16

LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE

Lisatud aruandele eraldi failina.

17

●

CIVITTA Estonia [email protected]

+372 646 448 8

www.civitta.ee

CIVITTA Latvia

[email protected] +371 277 055 85

www.civitta.lv

CIVITTA Lithuania [email protected] +370 685 266 80

www.civitta.lt

CIVITTA Finland

[email protected]

+358 505 261 694

www.civitta.fi

CIVITTA Denmark

[email protected]

+452 762 80 83 www.civitta.com

CIVITTA Poland

[email protected]

+48 690 001 286

www.civitta.pl

CIVITTA Romania

[email protected] +403 180 535 88

www.civitta.ro

CIVITTA Moldova

[email protected]

+373 797 550 99

www.civitta.md

CIVITTA Slovakia

[email protected]

+421 901 700 574

www.civitta.sk

CIVITTA Ukraine

[email protected]

+380 442 270 140

www.civitta.com.ua

CIVITTA Armenia

[email protected]

+374 10 546 434 www.civitta.am

CIVITTA Serbia

[email protected]

+381 11 2435 489

www.civitta.rs

CIVITTA North Macedonia

[email protected]

+389 71 391 957

www.civitta.com

CIVITTA Kosovo

[email protected]

+383 493 380 55 www.civitta.com

CIVITTA Belarus

[email protected]

+375 296 018 517

www.civitta.by

CIVITTA International [email protected]

+372 735 2802

www.civitta.com

CIVITTA Bulgaria

[email protected]

+359 884 076 576 www.civitta.bg

CIVITTA Sweden

[email protected]

www.civitta.com

CIVITTA Georgia

[email protected]

www.civitta.com

Lisa 1. Kliimaohtude mõju hindamine_02.01.xlsx

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus finantsanalüüs_final.xlsx

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp_ei kahjusta oluliselt.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIRLI PEHME PNOEE-47909272710 2023-03-20 14:42:16

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp_ei kahjusta oluliselt.pdf

1

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm

Projekti nimi: Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi taristu rajamine

Hindamise aruande koostamise kuupäev: 20.03.2023

Hindaja nimi: Sirli Pehme

Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi juht

1. osa

Palun märkige, milliste

järgmiste keskkonnaeesmärkide

puhul on vajalik projekti

põhjalik hindamine põhimõtte

„ei kahjusta oluliselt“

seisukohast

Jah Ei „Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi äri-

ja logistikapargi 2. etapp ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa

Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute

töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva

piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa

Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“

suuniste alusel nõutud.

2

Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldas ka

kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega

kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning

tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks.

Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes

on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju,

mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on vastupidav

kliimamuutustele.

Vee ja mereressursside kestlik

kasutamine ja kaitse

X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju pinna- ja põhjaveele) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a

Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused

on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala

detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

Veekasutus on seotud eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega. Kuna taristu

kasutajate puhul on välistatud olulise keskkonnamõjuga tööstusettevõtted, siis pole põhjust

eeldada tulevikus olulist veesaastet. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrgu baasil

ning trassid dimensioneeritakse tarbimisvajaduse järgi. Uute trasside ja torude kasutamine

tähendab minimaalset lekete riski.

Sademevesi kogutakse äri- ja logistikapargi alalt kokku, juhitakse läbi õli-mudapüüduri ning

seejärel lähedal asuvasse Pühajõkke. Sama väljalask on täna kasutusel äri- ja logistikapargi 1.

etapi osal. Kuigi puuduvad alused arvata, et taristu territooriumilt võib sademevette sattuda

reostust, siiski on täiendava ettevaatusabinõuna keskkonnamõjude hindamise eksperdi

ettepanekul rakendatud sademevee puhastus õli-mudapüüduriga.

Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head

ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit.

3

Ringmajandus, sealhulgas

jäätmetekke vältimine ja

jäätmete ringlussevõtt

X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne.

Ehituses kasutatava materjali valikul ja hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse

ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või

taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikkusele, ettevõtete vahelisele

koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamiseks, vara kasutusaja pikendamisele.

Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete lammutamisel

tekkinud jäätmeid. Äri- ja logistikapargi 2. etapi ehituse järgselt kogutakse jäätmed

nõuetekohaselt kokku ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Taristu

rajamisega seotud jäätmetekke ja -käitlusega seoses ei ole mõjusid ette näha.

Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on

koondada ettevõtteid, mille tegevus ei ole seotud olulise keskkonnamõjuga tööstuslike

protsessidega. Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi,

biolagunevate ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu tulevaste kasutajate poolt tekitatavate

jäätmete sorteerimist, kogumist ja üleandmist korraldab iga krundiomanik ise, lähtudes

seejuures kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrast. Jäätmeid sorteeritakse liigiti ning antakse

üle selleks luba omavale ettevõttele.

Jõhvi äri – ja logistikapargi 2. etapi ehitus ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade

ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju.

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse

vältimine ja tõrje

X Projekti keskkonnamõjusid (sh müra, valgusreostus, heited atmosfääri ja transpordi

intensiivsuse muutus) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud

keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi

valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP)

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

4

Kavandatud taristu rajamine ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või

pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et ehitusega ei kaasneks häiringuid ning

vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib tekkida vajadus kuival perioodil teostada

tolmutõrjet.

Taristu kasutusaegne mõju õhusaastele tuleneb äri – ja tootmiskruntide omanike tegevusest.

Siinkohal tuleb silmas pidada, et iga krundi omanik, kelle tegevus võib potentsiaalselt välisõhu

kvaliteeti mõjutada, peab enne tegevuse algust taotlema keskkonnaluba. Taotluse raames tuleb

tõendada, et tegevus vastab õhukvaliteedi normidele.

Keskkonnamõjude strateegilise hinnangu raames teostati välisõhukvaliteedi tasemete

modelleerimine, võttes eelduseks, et iga taristu äri- ja tootmiskrundi omanik hakkab soojustarbe

katmiseks kasutama maagaasil töötavat küttekeha. Õhukvaliteedi taseme modelleerimisel

lähtuti kavandatava hoonete eeldatavast maksimaalsest mahust, leides selle alusel kütteenergia

vajaduse ning maksimaalse vajaliku põletusseadme võimsuse igale hoonestatavale kinnistule.

Selle põhjal sai igale hoonestatavale kinnistule prognoosida vajaliku võimsusega katlamaja ning

arvestada seal maagaasi kasutamisest tekkivad õhuheitmed. Modelleerimise tulemuste põhjalt

saab järeldada, et tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju ümbruskonna õhukvaliteedile

ning risk selleks on seda enam maandatud, et iga välisõhu heiteallika lisandumisel tuleb kaaluda

vajadust krundi omanikul taotleda keskkonnaluba. Juhul, kui kavandatud tegevus toob kaasa

õhukvaliteedi piirväärtuste ületuse, siis keskkonnaluba ei väljastata. Hetkel on käimas

läbirääkimised taristu arendaja ja kohaliku keskkütte teenuse pakkuja vahel, et tagada võimalus

rajatavas taristus kasutada ka keskkütet. Sel juhul ei pea kruntide omanikud oma katlamaja

rajama.

Äri- ja logistikapargi 2. etapi arendamisega võib prognoosida piirkonnas transpordi intensiivsuse

suurenemist kuni 140 sõidukit ööpäevas. Arvestades keskkonnamõjude strateegilise hindamise

raames teostatud müra modelleerimist ning asjaolu, et vaadeldav ala asub Tallinn-Narva

5

maantee vahetus läheduses, saab järeldada, et liiklussageduse mõju on marginaalne,

moodustades kuni 4% olemasolevast maantee liiklusest.

Taristu kasutusaegse müra mõju leevendamiseks on projekti detailplaneeringus arvestatud, et

hoonestuse rajamisel planeeritakse ventilaatorid ehitiste katusele või külgedele, mis jäävad

lähimatest elamutest võimalikult kaugele. Piirkonna müratase tuleneb valdavalt

maanteeliiklusest ning äri- ja logistikapargi mõju osakaal sellest on väike.

Valgusreostuse mõju ennetamiseks on taristu kruntidel kavas kasutada madalat tootmis- ja

äriterritooriumile suunatud valgustust. Võttes arvesse, et lähim elamu asub 100 m kaugusel üle

riigimaantee, saab järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad pikaajalised visuaalsed

mõjud puuduvad.