| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-3/5359-1 |
| Registreeritud | 14.07.2026 |
| Sünkroonitud | 15.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
| Toimik | 8-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, MTÜ Eesti LGBT Ühing, President Kaljulaidi Fond MTÜ, MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, MTÜ Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA Mõttekoda Praxis, Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, Harju Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Riigikogu, Riigikohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Riigiprokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Advokatuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli õigusteaduskond , Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut, Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut, Sisekaitseakadeemia, Eesti Juristide Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud SA, MTÜ Eluliin, MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti SV Tugigrupid MTÜ, MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ Inimõiguste Instituut, MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Naistearstide Selts |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, MTÜ Eesti LGBT Ühing, President Kaljulaidi Fond MTÜ, MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, MTÜ Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA Mõttekoda Praxis, Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, Harju Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Riigikogu, Riigikohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Riigiprokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Advokatuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli õigusteaduskond , Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut, Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut, Sisekaitseakadeemia, Eesti Juristide Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud SA, MTÜ Eluliin, MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti SV Tugigrupid MTÜ, MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ Inimõiguste Instituut, MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Naistearstide Selts |
| Vastutaja | Steven Andrekson (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
30.06.2026
Väljatöötamiskavatsus
Lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade pikendamine
1. Lahendatavad probleemid
Iga viies laps Euroopas langeb mingis vormis seksuaalvägivalla ohvriks. See hõlmab muu
hulgas vägistamist, seksuaalset ahistamist, lapse seksuaalset ahvatlemist, ekshibitsionismi,
ärakasutamist prostitutsioonis ja laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali tootmist,
samuti veebipõhist seksuaalset väljapressimist ja sundi.1
Seksuaalvägivalla ulatuslikku negatiivset mõju tervisele on põhjalikult uuritud ja on teada, et
see ilmneb aastate jooksul2. Lapsepõlves kogetud väärkohtlemisel, sealhulgas seksuaalsel
väärkohtlemisel, on inimese jaoks eluaegsed tagajärjed3. Lisaks sagedasti esinevatele
posttraumaatilistele stressihäiretele ja väsimussündroomile on vägistamisohvritel ka kõrge risk
enesetapuks4 ja suurem tõenäosus langeda ka hiljem uute väärkohtlemiste ohvriks5. Nii
Sotsiaalkindlustusameti poolt 2021. aastal läbiviidud uuring6 kui laste ja noorte seksuaalse
väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring (2020)7 kinnitavad kokkuvõtvalt, et suurusjärgus
50–70% vastanutest, sh seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud noortest pole julgenud
oma kogemusest kas lapse- või ka täiskasvanueas kellelegi rääkida, mis ilmestab
seksuaalkuritegude varjatud olemust. 2020. a uuringu kohaselt oli noorte keskmine vanus
esimest korda või ebameeldivaima seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langedes 15,7 aastat.
Euroopa mastaabis 70–85% lapsohvritest tunneb oma väärkohtlejat ja enamik neist langeb
nende inimeste ohvriks, keda nad usaldavad.8 Vastavalt 2020. a uuringule pani kolmandikul
juhtudest seksuaalse väärkohtlemise toime ohvrile võõras isik, 31% juhtudest oli tegemist mõne
ohvri tuttavaga, 10% puhul endise poiss- või tüdruksõbraga ning 8% korral perekonnatuttava
või -sõbraga. 2025. a registreeritud lastevastaste seksuaalkuritegude statistika põhjal oli 12%
juhtudest toimepanijaks võõras, kolmandikul juhtudel pereliige/sugulane ning 54% juhtudest
muu tuttav isik.9 2021. a uuringust selgus, et mida tõsisem oli kogetu, seda enam inimesi tundis,
et juhtunu mõjutab neid ka täna. Lapseeas vägistamist kogenutest 83% leidis, et kogetud
väärkohtlemine mõjutab neid täiskasvanuna: toodi välja raskusi meessoost täiskasvanute
usaldamisel, intiimsuhete loomisel ja probleeme vaimse tervisega (nt depressioon ja
ärevushäired).
1 Human rights channel. Council of Europe. Kättesaadav veebis: https://human-rights-channel.coe.int/stop-child-sexual-abuse-
in-sport-et.html 2 Carlsson, A. C., Owen, U, Rajan, G. (2022). Sexual violence, mental health, and suicidality—Results from a survey in
cooperation with idea-driven organizations and their social media platform followers Health Science Reports. DOI:
10.1002/hsr2.973. Kättesaadav veebis: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9719029/pdf/HSR2-6-e973.pdf 3 Wood, S., Bellis, M., Hughes, K., Quigg, Z., Butler, N. (2023). Tackling Adverse Childhood Experiences (ACEs). State of
the Art and Options for Action 4 Viide 2. 5 Viide 3. 6 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vagivalla_kogemise_uuring (raport) ;Vägivalla kogemise uuring (esitlus). 7 Hillep, P., Pärnamets, R. (2020). Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring. Eesti
Uuringukeskus OÜ, Norstat Eesti AS. 8 Viide 1. 9 Kuritegevus Eestis 2025. Seksuaalkuriteod. Kättesaadav veebis: https://www.justdigi.ee/kuritegevus2025/seksuaalkuriteod/
2
Uuringutes märgitakse, et lapsepõlves kogetud seksuaalsest väärkohtlemisest mitteteatamine
on seotud enesesüüdistamise, piinlikkuse, hirmu, sealhulgas enese või oma lähedaste ohutuse
pärast muretsemise, aga ka piiratud kognitiivse arengu või avalikustamiseks vajalike oskuste
puudumisega. Teatamist võivad takistada kurjategija manipuleerimine lapsega ja kättemaksu
ähvardused, usaldusväärse usaldusisiku puudumine kodus või väljaspool kodu ning ohvri hirm
teiste reaktsioonide pärast avalikustamise korral. Teatamist takistavad ühiskonnas levinud
seksuaalsusega seotud tabud, ohvrite häbimärgistamine või vähene teadlikkus.10
Eestis registreeritakse laste vastu toimepandud seksuaalkuritegusid üha rohkem. Alaealiste
kannatanutega registreeritud kontaktsetest seksuaalkuritegudest moodustavad suurima osa
vägistamisjuhtumid (karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 141) ning suguühe või muud sugulise
iseloomuga teod lapseealisega (KarS § 145). Mittekontaktsete kuritegude seas domineerivad
omakorda lapsporno valmistamise ja selle võimaldamisega seotud teod (KarS § 178) ning
lapseealise seksuaalne ahvatlemine (KarS § 179). Statistika kinnitab kasvutrendi: kui 2022.
aastal registreeriti kokku 530 alaealise kannatanuga seksuaalkuritegu, millest 280 olid
kontaktset laadi, siis 2025. aastal tõusis vastav näitaja 654 juhtumini, sealhulgas 332 kontaktset
kuritegu11. Statistiliste näitajate kujunemist mõjutab muu hulgas ka 2022. aasta novembris
jõustunud seadusemuudatus, millega tõsteti seksuaalse enesemääramise vanusepiiri 14
eluaastalt 16 eluaastale.12 Samal ajal on märgatavalt kasvanud laste, noorte ning laiemalt kogu
ühiskonna teadlikkus, mille tulemusena jõuab õiguskaitseorganiteni rohkem teateid selliste
kuritegude kohta.13
Eeltoodu ilmestab probleemi, mille kohaselt lapseeas seksuaalse väärkohtlemise all kannatanud
inimesed võivad saada nii lühi- kui pikaajalisi tervisekahjustusi, kuid nende kuritegude
toimepanijaid ei saa vastutusele võtta, sest õiguskaitseasutusi teavitatakse liiga hilja (pärast
kuritegude aegumist) või ei teavitata üldse. Arvestades laste vastu suunatud seksuaalkuritegude
eripära ja avastamisraskusi, ei ole süütegude aegumise regulatsioon (KarS § 81) taoliste
kuritegude puhul piisavaks meetmeks, et kannatanud saaksid õigeaegset tuge ja kaitset ning
toimepanijaid oleks võimalik vastutusele võtta.
Prokuratuurilt saadud kriminaalstatistika põhjal esitatakse alljärgnevalt näiteid aegunud
juhtumitest, kus kriminaalmenetlust oleks saanud läbi viia, kui lastevastaste seksuaalkuritegude
aegumisregulatsioon oleks olnud sarnane käesolevas väljatöötamiskavatsuses planeeritavale:
2025. a pöördus politseisse kannatanu, keda 14-aastasena 1990. aastatel vägistas
täisealine mees (KarS § 141);
2020. a pöördus politseisse kannatanu, keda 5–6-aastasena oli tema isa seksuaalselt
korduvalt väärkohelnud (KarS § 1411 lg 2);
2026. a kirjeldas kannatanu, et 7–8-aastasena (2007. a) katsus ja hõõrus talle tuttav
täiskasvanud mees korduvalt tema suguelundeid (KarS § 1411 lg 2);
2021. a laekus kuriteokaebus, mille kohaselt oli 1990. aastate alguses üks täiskasvanu
korduvalt kasutanud seksuaalselt ära nooremat kui 14-aastast last (KarS § 1432 lg 2);
10 Mathews, B., Finkelhor, D., Malacova, E., Higgins, D. J., Collin-Vézina, D., Do H. P. (2025). Characteristics of first
disclosure of child sexual abuse: age, delay, recipient, and feeling of support. https://doi.org/10.1016/j.chiabu.2025.107803 11 Kuritegevuse statistika. Seksuaalkuriteod. Kättesaadav veebis: https://statistika.justdigi.ee/kuritegevuse-
statistika/isikuvastased-kuriteod/seksuaalkuriteod?chart=Show+line+chart 12 Karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (seksuaalse enesemääramise ja
abiellumise eapiiri muutmine) 601 SE. Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f984a697-8eae-
4024-a037-8bc526c7d35a/ 13 Lepp, A., Petersell, O. Seksuaalkasvatus on parim tööriist seksuaalkuritegude ennetamiseks. Prokuratuuri aastaraamat 2023.
Kättesaadav veebis: https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2023/seksuaalkasvatus-parim-tooriist-
seksuaalkuritegude-ennetamiseks
3
2023. a esitati kaebus, mille kohaselt kuni 2005. a detsembrini tegi täisealine mees 14-
aastasega seksuaalakte (KarS § 145);
2015. a esitati kaebus, mille kohaselt tegi mees kuni 2006. a poistest alasti pilte (KarS
§ 175).
Kriminaalstatistika pinnalt esineb ka näiteid, kus KarS § 81 lg 7 p-s 3 sätestatud erinormi
rakendamise läbi on saavutatud kurjategija vastutusele võtmine:
Kriminaalasi nr 1-23-7314: süüdistatav mõisteti süüdi KarS § 145¹ lg 1 järgi. Kannatanu
oli teo toimepanemise ajal 14-aastane. Kriminaalmenetluse ajend ilmnes alles
kahtlustatava ülekuulamisel ning süüteo aegumine oli peatunud kuni 21. oktoobrini
2021. Seetõttu ei olnud süüks arvatud tegu aegunud.
Kriminaalasi nr 1-17-4243: süüdistatav mõisteti süüdi KarS § 146 (kehtiva
karistusseadustiku redaktsiooni § 145 lg 2) järgi. Tegemist oli jätkuva süüteoga
vahemikus ajavahemikus 2005–2008. Kuna jätkuva teo toimepanemise ajal jõustus
KarS § 81 lg 7 p 3, peatus aegumine kannatanu täisealiseks saamiseni, mistõttu
vaatlusalune tegu ei ole praeguseks ajaks aegunud.
2. Eesmärgid
Justiits- ja Digiministeerium kinnitas 4. oktoobril 2023. a kuritegevuse vastased prioriteedid,
mis on suunatud ressursside tõhusale kasutamisele ning kuritegevuse ennetamise, tõkestamise,
avastamise ja menetlemise tulemuslikkuse suurendamisele. Nende prioriteetide hulka kuulub
ka alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude vastane võitlus, eelkõige veebis ja piiriüleselt
toimepandavate õigusrikkumiste suhtes.14 Väljatöötamiskavatsuse ajendiks on Eesti Vabariigi
Valitsuse ja Riigikogu tasandi konsensus15 muuta ELi seadusandliku initsiatiivi16 valguses omal
algatusel lastevastaste seksuaalkuritegude aegumisregulatsiooni.
Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on tõhustada karistusseadustikus kuritegude aegumistähtaegu
puudutavat regulatsiooni (KarS § 81) tagamaks, et lastevastased seksuaalkuriteod ei aeguks
enne, kui kannatanud on valmis nendest kuritegudest õiguskaitseasutusi teavitama ning
kriminaalmenetluses osalema.
Riigikohtu praktika kohaselt tuleb süüteo aegumise üle otsustamisel kohaldada isikule kõige
soodsamat aegumise redaktsiooni alates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni17.
Pikendatavad aegumistähtajad ei kohalduks seega tagasiulatuvalt juba toime pandud
kuritegudele, kuid soodustavad edaspidi kannatanute pöördumist uurimisasutuste poole ja
taoliste kuritegude menetlemist, omades pärssivat mõju ka nende toimepanemisele tulevikus.
14 Õiguskaitse prioriteedid. Justiits- ja Digiministeerium. Kättesaadav veebis: https://www.justdigi.ee/kuritegevus-ja-selle-
ennetus/oiguskaitse-prioriteedid 15 Vt nt Riigikogu liikmed toetavad lastevastaste kuritegude aegumistähtaja pikendamist | Eesti | ERR; Valitsuse
kabinetinõupidamise päevakord, 28. mai 2026 | Eesti Vabariigi Valitsus; Valitsuse pressikonverents, 28. mai 2026 | Eesti
Vabariigi Valitsus 16 Vt 3. peatükk. 17 Vt RKKKo 1-17-4243, p 11.
4
3. EL õigus ja teiste riikide regulatsioonid
Euroopa Liit (edaspidi ka EL) on laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemist oma
tegevuskavas prioriseerinud, sh seadnud ELi 2020–2025. aasta julgeolekuliidu strateegia üheks
peamiseks eesmärgiks.18 Oluline ELi tasandi dokument selle eesmärgi saavutamisel on laste
seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist käsitlev direktiiv 2011/93/EL19 (edaspidi 2011/93
direktiiv).
Alaealiste suhtes toimepandud seksuaalkuritegude aegumistähtajad varieeruvad ELi
liikmesriigiti. Algse 2011/93 direktiivi art 15 kohaselt pidid liikmesriigid võtma vajalikud
meetmed, et piisava tähtaja jooksul pärast ohvri täisealiseks saamist oleks võimalik esitada
süüdistus direktiivis sätestatud lastevastaste seksuaalkuritegude eest. Direktiivi ülevõtmise
raporti kohaselt enamik liikmesriike suutsid „piisava ajavahemiku“ ka tagada, kuid mõnes
liikmesriigis oli aegumistähtaja kulgemine teatud seksuaalkuritegude puhul seotud kuriteo
toimepanemise kuupäevast, mis sõltuvalt kannatanu vanusest võib oluliselt pärssida hilisemaid
võimalusi kuriteo menetlemiseks.20 Ka nn Lanzarote konventsiooni21 rakendamise kohta
läbiviidud võrdlevast analüüsist22 selgus konventsiooniosalisteks olevate riikide
aegumisregulatsioonide suur varieeruvus, sh nii aegumistähtaegade kestuse kui ka
aegumistähtaja alguse suhtes.23
Alljärgnevalt on esitatud üksikuid näiteid liikmesriikide aegumisregulatsioonide arengutest:
- Šveitsis kehtestati 2013. aastal, et alla 12-aastaste laste seksuaalse enesemääramise
vastu suunatud teatud kuriteod on aegumatud.24 Mitmed seksuaalkuriteod ei aegu
vähemalt kuni kannatanu 25-aastaseks saamiseni, kui need hõlmasid toimepanemise
hetkel alla 16-aastast last. 25
- Rootsis tunnistati aegumatuteks alla 18-aastase isiku suhtes toimepandud (raskendatud)
vägistamise ja suguelundite moonutamise kuriteod.26
- Ungari parlament kiitis 2024. aastal heaks seadusemuudatused, millega muu hulgas
kaotati alla 18-aastaste isikute vastu toime pandud seksuaalkuritegude
aegumistähtajad.27
18 European Parliament. Combating child sexual abuse Revising Directive (2011/93/EU) – recast. Kättesaadav veebis:
https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2024/762374/EPRS_BRI(2024)762374_EN.pdf 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/93/EL , 13. detsember 2011 , mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja
ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (EÜT L 335, 17.12.2011, p.1) 20 Combating sexual abuse of children Directive 2011/93/EU. European Implementation Assessment. European Parliamentary
Research Service (2017), lk 50. Kättesaadav veebis:
https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/598614/EPRS_STU%282017%29598614_EN.pdf 21 Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon.
Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/203112016002 22 M.A. Kostopoulou, Comparative study of the statutes of limitations in respect of sexual offences against children in the
States Parties to the Lanzarote Convention, May 2023, pp. 27-28. Kättesaadav veebis:
https://rm.coe.int/comparative-study-of-the-statutes-of-limations-in-respect-of-sexual-of/1680ac931d 23 Ibid, lk-d 22, 23 ja 26. 24 Hochmayr, G. A Comparative Analysis of Statutes of Limitation (2021). – https://www.nomos-
elibrary.de/10.5771/9783748926535- 705.pdf?download_chapter_pdf=1 25 Šveitsi karistusseadustik - Schweizerisches Strafgesetzbuch. § 97 lg 2. Kättesaadav veebis:
https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/54/757_781_799/en 26 Hochmayr, G. A Comparative Analysis of Statutes of Limitation (2021). 27 Kulikova, M. Lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade pikendamise põhjendatus. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Tartu 2026. Kasutatud allikad, viide nr 38.
5
- Poolas 1. oktoobril 2023 jõustunud seaduse kohaselt kestab lastevastaste
seksuaalkuritegude aegumistähtaeg kuni kannatanu 40-aastaseks saamiseni.28
- Saksamaal on enamiku lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaeg 20 aastat, kuid
2013. aastal jõustunud seadusemuudatusega peatub aegumistähtaeg teatud kuritegude
puhul kuni kannatanu 30-aastaseks saamiseni.29
- Leedus pikendati 2026. aasta juunis lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaja
kestust kuni kannatanu 30-aastaseks saamiseni.30
Euroopa Komisjon (edaspidi ka Komisjon) esitas 6. veebruaril 2024 2011/93 direktiivi uuesti
sõnastamise ettepaneku31, et tõhustada ennetustegevust ja ohvrite kaitset, sh kuritegude
aegumistähtaegade pikendamise kaudu32. Vastava soovituse piisavalt pikkade
aegumistähtaegade seadmiseks laste vastu suunatud väärkohtlemise puhul on andnud ka
mitmed rahvusvahelised organisatsioonid33,34,35,36.
4. Võimalikud lahendused
Lahendusalternatiiv nr 1: regulatsiooni muutmata jätmine
Ülaltoodust nähtub, et liikmesriikide praktika laste seksuaalset väärkohtlemist puudutavate
süütegude aegumistähtaegade reguleerimisel on olnud erinev, kuid vastavalt 2011/93 direktiivi
uuestisõnastamise ettepaneku senisele menetluskäigule on ilmnenud, et ELi liikmesriigid on
saavutanud konsensuse nende kuritegudega seonduvate aegumistähtaegade pikendamise
suunas, mis mõjutab ka Eestis kuritegude aegumisregulatsiooni. Kuigi varasemalt on Eesti
pidanud ELi tasandil kuritegude aegumise detailset reguleerimist ebavajalikuks, on 2011/93
direktiivi menetluse käigus Eesti seisukohti muudetud, sh nõustutud erandkorras kehtestama
lastevastaste seksuaalkuritegude suhtes pikemaid aegumistähtaegu.37
2011/93 direktiivi uuesti sõnastatud versioon muutub pärast vastuvõtmist ja jõustumist
liikmesriikidele siduvaks. Ka Eestile kaasneb seega kohustus direktiivi sätted, sh lastevastaste
28 Krajewski, R. The statute of limitations for sexual offences committed against minors. Probacja nr 2/2023, 30.06.2023, lk
11. 29 Saksamaa Strafgesetzbuch (StGB), § 78b lg 1 p 1. Kättesaadav veebis: German Criminal Code (Strafgesetzbuch – StGB) 30 LRT English. 05.06.2026. Kättesaadav veebis: Lithuanian parliament moves to reform sexual offences law with introduction
of consent - LRT 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste
seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (uuesti
sõnastatud). COM(2024) 60 final, 2024/0035 (COD). Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/download/ab606b16-
4423-45cd-9d01-3634c825de14 32 Euroopa Komisjoni pressiteade (06.02.2024): Laste seksuaalse väärkohtlemise vastane võitlus saab tänu ajakohastatud
kriminaalõigusnormidele uue hoo. Kättesaadav veebis: Võitlus laste seksuaalse väärkohtlemise vastu
The fight against child sexual abuse receives new impetus with updated criminal law rules. European Comission press release.
Kättesaadav veebis: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_24_631 33 Euroopa Nõukogu, Lanzarote Komitee (2024). Opinion on Article 33 of the Lanzarote Convention and its explanatory note.
Requirements of the provision on statute of limitations and recommendations on its implementation. Kättesaadav veebis:
https://rm.coe.int/opinion-on-article-33-of-the-lanzarote-convention-and-its-explanatory-/1680b06622 34 ÜRO Lapse Õiguste Komitee. (2021). Children’s Rights and Alternative Care Outcome Report. 35 UN Committee on the Rights of the Child (2019), CRC/C/156, Guidelines regarding the implementation of the Optional
Protocol to the Convention on the Rights of the Child on the sale of children, child prostitution and child pornography. 36 The European Child Sexual Abuse Legislation Advocacy Group. EXTEND TIME LIMITS FOR REPORTING CHILD
SEXUAL ABUSE UNTIL SURVIVORS REACH 53y OLD. Kättesaadav veebis: ECLAG_Directive Memo_3. Statute of
limitations for Child Sexual Abuse in the EU 37 Riigikogu seisukoht Eesti seisukohtadele laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi uuesti sõnastatud versiooni eelnõu kohta - COM(2024) 60. Kättesaadav veebis:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/1bb5d6c2-6d04-42fd-b6db-adebb7a8bde1/
6
seksuaalkuritegude aegumistähtaegu puudutav regulatsioon riigisisesesse õigusesse üle võtta,
mistõttu tegevusetuks jääda pole võimalik.
Lahendusalternatiiv nr 2: lastevastaste seksuaalkuritegude aegumatuse kehtestamine
29. märtsil 2026. a loodi laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastu võitlemiseks
rahvaalgatus38 karistusseadustiku muutmiseks, mille kohaselt ei aeguks laste vastu suunatud
seksuaalsüüteod, ning et kehtestataks paremad riiklikud meetmed süüteo toimepanijatelt
hüvitise väljamõistmiseks ohvritele põhjustatud kannatuste eest.
Karistusõigussüsteemi loogika kohaselt on aegumatuks tunnistatud (KarS § 81 lg 2) eelkõige
rahvusvahelise õiguse mõttes erakorralise raskusega kuriteod, mille hukkamõist ei põhine
üksnes individuaalse õigushüve kahjustamisel, vaid kogu rahvusvahelise õiguskorra kaitsel –
agressioonikuriteod (KarS § 91), genotsiid (KarS § 90), inimsusevastased kuriteod (KarS § 89),
sõjakuriteod (KarS §-d 95–109) – ning kuriteod, mille eest saab mõista eluaegse vangistuse (nt
mõrv, KarS § 114). Ka kõigi lastevastaste seksuaalkuritegude aegumatuks muutmine võib
kahjustada karistusõigussüsteemi koherentsust, hägustades muu hulgas piire raskemat liiki
kuritegevuse ning õigushüvede rikkumise astmete vahel. Õigushüvede konkurentsis peetakse
õigust elule kõige olulisemaks põhiõiguseks39, sh olulisemaks ka õigusest kehalisele
puutumatusele, mistõttu ka seni aegumatuks tunnistatud kuritegudest enamik on suunatud
eelkõige inimelu kaitseks. Õigushüvedest lähtuvalt ei pruugi nt tahtevastase sugulise
iseloomuga teo (KarS § 1411) või lapseealise seksuaalse ahvatlemise (KarS § 179) aegumatuks
tunnistamine olla proportsionaalne meede, kui samal ajal pole aegumatud nt ka kõik eluvastased
süüteod (KarS §-d 113–117) lisaks mõrvale (KarS § 114). Tuleb arvestada, et nii vägistamise
kui tahtevastase muu sugulise iseloomuga tegude kohta kehtivad ka kvalifitseeritud koosseisud
seoses retsidiivsete toimepanijatega, kellele on võimalik mõista eluaegset vangistust (vt KarS
§ 141 lg 21 ja KarS 1411 lg 3), mistõttu need kuriteod ei aegu.
Kuritegude aegumatus mõjutab õigusrahu ja õiguskindluse põhimõtteid, kuivõrd karistusõigus
lähtub eeldusest, et aja möödudes väheneb kuriteo eest nii riiklik kui ühiskondlik
karistusvajadus. Õiguskindlust ja õigusrahu kui aegumise keskseid väärtusi on Eesti rõhutanud
korduvalt, sh ka 2011/93 direktiivi läbirääkimiste raames. Samas tuleb arvestada, et lapsed on
täiskasvanutega võrreldes haavatavam sihtgrupp, kelle erikaitse vajadus on kehtestatud ka
rahvusvaheliselt40. Kuigi lastevastaste seksuaalkuritegude laad ja raskusaste on erinevad, peab
riigi karistusõiguslik reaktsioon peegeldama ühiskondlikku sõnumit selliste tegude
lubamatusest ja ka nt 40–50 aastat pärast konkreetse kuriteo toimumist ei pruugi selle suhtes
karistusõiguslik huvi olla muutunud, võrreldes kuriteo toimepanemise hetkega. Erinevate
taastava õiguse teemaliste uuringute, sh USA pilootprogrammi „RESTORE“ ja Uus-Meremaa
programmi „Project Restore“ raames on leidnud kinnitust, et kannatanu turvatunde ning õigus-
ja meelerahu taastamine on osaliselt seotud ka toimepanija siira kahetsustunde, oma teo
tagajärgede mõistmise ja valmisolekuga kahjude hüvitamiseks41. Seega võivad pikemad
kuritegude aegumistähtajad toetada taastava õiguse protsesside läbiviimist juba
kriminaalmenetluse ajal. Samas kümnete aastate möödumisel pärast kuriteo toimepanemist
võib selle positiivne mõju kannatanule ka väheneda. Juhutoimepanija vaatest võib karistuse
38 Eesti Koostöö Kogu. Algatused. Kättesaadav veebis: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1774-kaotada-laste-vastu-toime-
pandud-seksuaalkuritegude-aegumise-ajaline-piir-ja-m%C3%A4%C3%A4rata-ohvritele-h%C3%BCvitis 39 Roosma, P. Põhiseaduse § 16 kommentaar, komm 1. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud
väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020. 40 ÜRO lapse õiguste konventsioon: Convention on the Rights of the Child | OHCHR 41 Wemmers, J.-A. Judging Victims: Restorative choices for victims of sexual violence. Victims of Crime Research Digest No.
10
7
eripreventiivne mõju pärast mitukümmend aastat kaduda näiteks olukorras, kus isik, oma teo
põhjuseid ja tagajärgi mõistnuna, on olnud hiljem õiguskuulekas ega ole toime pannud uusi
kuritegusid.
Aegumine on seotud õiglase menetluse tagatiste nõrgenemise jatõendamiskindluse
vähenemisega. Mida rohkem aega kuriteost möödub, seda raskem on koguda usaldusväärseid
tõendeid. Lastevastaste seksuaalkuritegude puhul võib teavitamine toimuda aastakümneid
hiljem, mis õigustab küll pikemaid aegumistähtaegu, kuid pärsib seejuures tõendite kogumist
ja raskendab süüdistatava kaitseõiguse tegelikku teostamist: võimalikud tunnistajad on surnud,
dokumentaalsed tõendid hävinud või kadunud, mälestused moondunud. Lähtuvalt süütuse
presumptsioonist tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kahtlustatava
või süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3).
Lahendusalternatiiv nr 3: lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade
proportsionaalne pikendamine
Eeltoodud põhjustel saab õigusdogmaatiliselt proportsionaalseimaks lahenduseks pidada mitte
lastevastaste seksuaalkuritegude aegumatust, vaid kuritegude pikendatud aegumistähtaegu,
mille kulgemisel on võimalik arvestada ka aegumistähtaja peatumise või katkemise eranditega.
Seda lahendust toetab ka justiits- ja digiminister.
Laste seksuaalset väärkohtlemist puudutavad kuriteod on erineva laadi ja raskusastmega.
Seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude jaos (KarS §-d 141–1451) on sätestatud
raskemat liiki ja eelkõige kontaktse iseloomuga seksuaalkuriteod, mis rikuvad vahetult
kannatanu põhiõigust oma inimväärikusele ja kehalisele puutumatusele. Lisaks sätestab
karistusseadustik alaealise suhtes toime pandud inimkaubanduse (KarS § 175) ja
mittekontaktsema iseloomuga seksuaalkuritegudena lapspornole juurdepääsu taotlemise ja
selle jälgimise (KarS § 1751), lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise (KarS § 178),
seksuaalse eesmärgiga kokkuleppe lapseealisega kohtumiseks (§ 1781) ja lapseealise seksuaalse
ahvatlemise (KarS § 179) ning väärteona seksuaalse ahistamise42 (KarS § 1531).
Arvestades nende kuritegude eripärasid ja sanktsioonimäärasid, on proportsionaalseks peetud
erinevate aegumistähtaegade kehtestamist. Väljatöötamiskavatsuse koostamise hetkeks on
2011/93 direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku raames saavutatud poliitiline konsensus kolme
aegumistähtajaga sõltuvalt kuriteo eripärast ja raskusest, mis hakkab kulgema alates kannatanu
täisealiseks saamisest kokkuvõtvalt järgmiselt:
- 15-aastane aegumistähtaeg laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali tootmise
ning laste prostitutsioonis ärakasutamise raames seksuaalse enesemääramise eas oleva
lapsega seksuaaltegevuses osalemise eest,
- pikim, s.o 32-aastane aegumistähtaeg lapse vägistamise eest vaginaalselt või oraalselt,
samuti jõu või sunni abil seksuaalse enesemääramise eas mitteoleva lapse
prostitutsioonis osalema panemise eest, ning
- 20-aastane aegumistähtaeg muude lapsega seotud seksuaaltegevuste, sh
pornograafilistes etteastes osalema sundimise või laste prostitutsioonis ärakasutamisega
seotud kuritegude eest nii sunnijõu, usaldussuhte või sõltuvuse abil kui ka ilma.
42 KarS § 1531 kohaldamisalasse kuuluvad seksuaalse tähendusega tegevused (nt puudutamine/käperdamine), mis küll riivavad
kannatanu seksuaalse enesemääramise õigust ja eeldavad karistusõiguslikku sekkumist, kuid ei ületa olulise riive lävendit.
Ehkki olemuslikult kuuluvad § 1531 teod ka KarS § 1411 kohaldamisalasse, on need võrreldes KarS § 1411 alla kuuluvate
õigusvastaste tegudega olemuslikult vähem intensiivsed. Vt ka RKKK 1-17-6580, p 16.
8
Tulevase seaduseelnõu koostamisel tuleks arvestada, et 2011/93 direktiiv ei kehtesta
minimaalseid aegumistähtaegu lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjaliga
seonduvate tegude osas, v.a selle materjali tootmine. Kuivõrd tegemist on
miinimumharmoneerimisega, võib ka nende kuritegude aegumisregulatsiooni muutmine olla
riigisisesel tasandil siiski õigustatud. Ühelt poolt tuleb arvestada, et nt laste seksuaalset
kuritarvitamist kujutava materjali valmistamise puhul võib kannatanu õigushüve vahetu
rikkumine seisneda eelkõige primaarteos, s.o suguühtes või muu sugulise iseloomuga teo
tegemises pornograafilise sisuga teoses osalemise tõttu, mitte selle teose (re)produtseerimises,
näitamises või levitamises. Samas põhjustab nii laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava
materjali tootmine, levitamine kui ka selle jälgimine kannatanute taasohvristamist ja nende
õiguste jätkuvat rikkumist, võimendades ühtlasi laste seksuaalse kuritarvitamise ja
ärakasutamise uute episoodide toimepanemist, sh ka tehisaru abil loodud sisu puhul43.
KarSi kontekstis võiks lähtuvalt sanktsioonimääradest ja 2011/93 direktiivi uuestisõnastamise
ettepanekust 32-aastane aegumistähtaeg olla kohaldatav eelkõige KarS §-des 141–145¹ ja §-s
175 sätestatud kuritegude korral ning 15–20-aastane aegumistähtaeg §-des 1751, 178, 178¹ ja
179 sätestatud kuritegude korral. Näite puhul, kus kannatanu on kuriteo toimepanemise ajal 15-
aastane, lõpeks nt suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimise (KarS § 143) või
lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise (KarS § 178) aegumistähtaeg siis, kui kannatanu
on vastavalt 50-aastane või 33–38-aastane.
Lahendusalternatiivi 3 kohane seadusemuudatus seisneb KarS § 81 täiendamises uue
lõikega/lõigetega, mille kohaselt kohaldub alaealiste, s.o nooremate kui 18-aastaste isikute
vastu suunatud seksuaalkuritegudele senisest pikem aegumistähtaeg. Formaal-juriidiliselt
tähendaks see erinormi(de) kehtestamist üldreegli (KarS § 81 lg 1) suhtes, mis sätestab
aegumistähtajad sõltuvalt kuriteo astmest. Ka varasemast ajast kehtib üldreeglile teatud
kuritegude suhtes erinorm (KarS § 81 lg 2), mis põhjendab erinormi kehtestamise kui
meetodivaliku sobilikkust.
Kehtestatavat lõiget/lõikeid tuleks rakendada koosmõjus aegumistähtaegade peatumise ja
katkemise eranditega, eelkõige KarS § 81 lg 7 punktiga 3. Selle sätte kohaselt peatub süüteo
aegumine muu hulgas seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui
kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui
kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist.
Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod on sätestatud karistusseadustiku 9. peatüki 7. jaos
(KarS §-d 141–1451) ning muudele laste seksuaalse väärkohtlemise ja kuritarvitamisega seotud
kuritegudele (KarS §-d 175, 1751, 178, 1781 ja 179) ei ole KarS § 81 lg 7 punktist 3 tulenev
aegumistähtaja peatumise erand kohaldatav.
Käesolev väljatöötamiskavatsus hõlmab seega ka KarS § 81 lg 7 punktis 3 sätestatud erandi
kohaldamisala laiendamist eelkõige KarS §-des 175, 178 ja 179 sätestatud kuritegudele, mis
hõlmavad endas lapse õiguste vahetut rikkumist. Erandi kohaldamisala laiendamise küsimuse
on väljatöötamiskavatsuse koostamise hetkeks tõstatanud ka prokuratuur. Seaduseelnõu 931 SE
seletuskirjas, millega 2007. aastal seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo erand KarS § 81
lg 7 punktiga 3 kehtestati, on erandi kehtestamist põhjendatud alaealise vastu suunatud
seksuaalkuritegude varjatud olemuse ja avastamisraskustega44. Sõltuvalt sellest, kui laialt tuleks 43 UNICEF (04.02.2026): „Deepfake abuse is abuse“. Kättesaadav veebis: https://www.unicef.org/press-releases/deepfake-
abuse-is-abuse 44 Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus 931 SE, algteksti lk 25: „Karistusseadustiku
üldosas muudetakse süütegude aegumise regulatsiooni, kuna praegune sõnastus ei näe teatud juhtudel ette süütegude aegumise
lõpptähtaega. Selline olukord võib tekitada põhiseadusega vastuolus oleva mõistliku menetlusaja printsiibi rikkumise. /…/
9
käsitada alaealiste vastu suunatud (s.o lastevastaste) seksuaalkuritegude definitsiooni ja
arvestades, et seksuaalkuritegude avastamisraskused on tugevalt seotud ohvrite hirmu või
soovimatusega nendest teavitada, ei saa välistada tõlgendust, et seadusandja eesmärk oli lisaks
seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegudele (KarS §-d 141–147)45 hõlmata erandiga ka
teisi sel perioodil kehtinud alaealisi puudutavaid seksuaalkuritegusid, nt alaealise
prostitutsioonile kallutamist (KarS § 175) või kaasaaitamist (KarS § 176), lapsporno
valmistamist (KarS § 178) jne. Sellist käsitlust toetab ka kehtiva KarS § 1781 lg 1 sõnastus, kus
„seksuaalse iseloomuga süüteo“ mõistega on hõlmatud nii KarS §-des 141–1451 kui §-des 175–
179 sätestatud süüteod, mis hõlmavad ka alaealistest kannatanuid.
5. Kavandavate muudatuste mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
1. Sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud:
Seksuaalvägivald on isikuvastane traumasündmus, mida ohvril on keeruline taluda, sest see
puudutab inimese identiteeti, ohustab tema mina-pilti ja eneseväärikust. Inimestevahelise
vägivalla keskmes on inimõiguste põhiväärtused, mis seksuaalvägivalla kaudu uskumusi
usaldusväärsusest ja inimlikkusest lõhuvad. Seetõttu on oluline, et karistusõigus sellele
asjakohaselt reageeriks. Pikem laste vastu suunatud seksuaalkuritegude aegumistähtaeg
avaldab positiivset mõju ohvritele, võimaldades neil õiguskaitse poole pöörduda ja
õigusemõistmine algatada ajal, mil nad on selleks valmis. Eesti inimeste hoiakud
seksuaalvägivalla ja vägistamisega seotud küsimustes kannavad endas valdavalt üksteise tahte
austamist ja jõu kasutamise mittetolereerimist46, mistõttu võib ühiskondlik õiglustunne ja
usaldus riigi ja õiguskaitsesüsteemi vastu tervikuna tugevneda.
Seksuaalvägivald mõjutab inimeste heaolu ja toimetulekut tervikuna ning on ühiskonnale
kulukas. Lisaks otsestele kuludele nagu kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused -
meetmed jne, kaasnevad seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult
eemalejäämine/töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle
võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne.
Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ning selle tõkestamine ülimalt olulised47.
Planeeritav seadusemuudatus julgustab ohvreid kogetud seksuaalvägivallast teatama, seeläbi
kasvab abi otsijate ja saajate arv ning ohvrid ei jää enam oma murega üksi. Seksuaalvägivalla
vähenemine ühiskonnas on pikaajaline protsess. Seadusemuudatus on vaid üks tegur paljudest,
mis seksuaalvägivalla taset ühiskonnas mõjutavad.
Suureneda võib vanemate kuriteojuhtumite hulk, mille tõendamine on keeruline või võimatu.
Suureneb risk, et kaua aega tagasi toimunud kuritegude menetlemine takerdub tõendite
Aegumise tähtaegasid käesoleva eelnõuga ei muudeta. Erandiks on alaealise vastu toimepandud seksuaalkuriteod, mille
varjatud olemuse tõttu võiks aegumine peatuda kuni ohvritäisealiseks saamiseni. /---/“
Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus 931 SE, algteksti lk 32: „/…/ Uue alusena on
lõike 7 punktis 3 toodud aegumise kord seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude osas, kus tegu on toime pandud
alaealise suhtes. Analoogiline erandlik kuriteo aegumise kord kehtib ka nt Rootsis, Soomes, Taanis, Prantsusmaal ja
Saksamaal. Erandi kehtestamist põhjendab alaealise vastu suunatud seksuaalkuritegude olemus ja avastamisraskused.
Aegumistähtaja pikendamine ei lahenda tõendamisprobleeme, mis kaasnevad pikka aega tagasi toimepandud kuriteo
uurimisega, kuid teisalt on aegumise tõttu menetluse lõpetamine kannatanute seisukohast kahjulikum tagajärg.“45 Karistusseadustiku 15.03.2007 jõustunud redaktsioonis. Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/12792390 46 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkaubandus
%20valdkonnas.pdf 47 Euroopa Komisjon (2022). Commission Staff Working Document Impact Assessment Report Accompaning the Document
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on combating violence against women and domestic
violence. SWD(2022) 62 final. Lk-d 49-52. Kättesaadav veebis: EUR-Lex - 52022SC0062 - ET - EUR-Lex
10
puudumise või ebausaldusväärsuse tõttu ja ei too kannatanu või ühiskonna poolt oodatavat
tulemust. Pole ka tagatud, et vanade kuriteojuhtumite menetlemine ning ka potentsiaalne
süüdimõistev otsus mitukümmend aastat hiljem taastaks kuriteoohvrite meele- ja õigusrahu või
pakuks neile vajalikku tuge sellises ulatuses, nagu kannatanu võis vajada vahetult pärast kuriteo
toimepanemist. Võib kasvada juhtumite arv, kus kriminaalmenetluse käigus toimepanija süü
kinnitust ei leia, kuid kellele võib seoses kriminaaluurimise ja sellest tingitud avaliku
tähelepanuga kaasneda muu hulgas mainekahju. Muudatuse puhul on oluline ohvritega
kokkupuutuvate institutsioonide teadlik ja ohvrit toetav suhtumine, sh taasohvristamisest
hoidumine.
Muudatus avaldab üldist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele eelkõige kuritegevuse, sh laste
vastu suunatud seksuaalvägivallaga võitlemise ning sisejulgeoleku kujundamise kaudu.
Üldpreventsioonist lähtuvalt võib kaasneda lastevastase seksuaalkuritegevuse osaline langus,
kuivõrd pikemate aegumistähtaegadega suureneb võimalus nende kuritegude toimepanijaid
vastutusele võtta. Vastavalt põhiseaduse §-le 24 tuleb riigi julgeolekule avalduva mõju
hindamisel arvesse võtta isikute õigusi kriminaalmenetluses. Mõju välissuhetele tuleneb
rahvusvaheliste kokkulepete täitmisest. Aegumistähtaegade pikendamine toetab rahvusvahelise
kuvandi loomist Eestist kui inimõigusi ja lapse õigusi austavast kaasaegsest riigist.
2. Mõjud avaliku sektori korraldusele ning riigieelarvele:
Seadusemuudatusega võib kaasneda õiguskaitseasutuste ja kohtute töökoormuse kasv esiteks
olukorras, kus menetlusse jõuab rohkem taolisi kuriteojuhtumeid, ning teiseks olukorras, kus
alustatakse kriminaalmenetlust mitukümmend aastat tagasi väidetavalt toimunud kuritegude
suhtes, mille tõendamine võib olla raskendatud ja ressursimahukas. Vanade kuriteojuhtumite
menetlemine võib tõendamisraskustest tingituna suurendada kohtumenetlusele kuluvat aega ja
kohtunike töökoormust. Suurema arvu juhtumite ilmsikstulekuga võib suureneda ka
kannatanute arv, kes potentsiaalselt vajavad riigipoolse ohvriabisüsteemi abi, tingides
koormuse kasvu ohvriabitöötajatele ja ohvriabiteenustega seotud partneritele. Seksuaalse
väärkohtlemisega seotud pöördumiste arvu tõusuga võib proportsionaalselt suureneda ka
nendega seotud valekaebuste48 arv.
Kriminaalmenetluste arvu tõusuga võib riigieelarveliselt täheldada kriminaalmenetluste kulude
(sh ekspertiisid, riigi õigusabi, tunnistajate ja kannatanute kaitse meetmed) kasvu,
ohvriabisüsteemiga kaasnevate kulude kasvu (hüvitised, kannatanute nõustamine, tervishoiu-
ja teraapiateenused) ja vajadusttäiendavate ametikohtade ja/või ametnike koolitustegevuse
järele. Muudatused võivad mõjutada ka vanglasüsteemiga seotud ametnikke, sotsiaalse
rehabilitatsiooniga tegelevaid asutusi ning muid vägivaldse käitumisega isikute ja
seksuaalkuritegude toimepanijatega tegelevaid spetsialiste või vabatahtlikke.
Kuivõrd kuritegude uurimise, menetlemise ja ohvrite abistamise süsteemis sisulisi muutusi ei
toimu, ei ole suured struktuursed ümberkorraldused vajalikud. Seksuaalvägivalda uurivate ja
ohvreid abistavate organisatsioonide poole pöördujate arvu suurenemisel tuleb tagada sujuv
infovahetus juhtumit uurivate ja ohvreid toetavate osapoolte vahel.
6. Edasine väljatöötamine
48 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (nn nõusolekuseaduse VTK). Justiitsministeerium
2024. lk 32. Kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/400611f8-9bb7-45b7-842f-
9bf6ee8bc07e#nXI9QtJ4
11
Väljatöötamiskavatsus saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks puudutatud
asutustele, organisatsioonidele ja huvigruppidele. Saadud tagasisidet analüüsitakse ning
väljatöötamiskavatsuse jätkuna järgnevad ettevalmistused vastava seaduseelnõu koostamiseks.
Eelnõu on kavas esitada vastu võtmiseks veel selle Riigikogu koosseisu poolt.
Eeldatava eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise
aeg
2026, II poolaasta
Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2027, II poolaasta
Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Steven Andrekson, Andra
Reinomägi
58 876 522; 54 840 744
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid
Meie 14.07.2026 nr 8-3/5359-1
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade pikendamise VTK)
Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Riigiprokuratuurile ja ringkonnaprokuratuuridele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, ülikoolidele (TÜ, TLÜ, TalTech, Sisekaitseakadeemia), Eesti Juristide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, MTÜ-le Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ-le Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingule, MTÜ-le Lastekaitse Liit, MTÜ-le Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ-le Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud SA-le, MTÜ-le Eluliin, MTÜ-le Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ-le, MTÜ-le Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti SV Tugigrupid MTÜ-le, MTÜ-le Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-le Inimõiguste Instituut, MTÜ-le Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, President Kaljulaidi Fond MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, MTÜ-le Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning SA-le Mõttekoda Praxis ja SA-le Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Väljatöötamiskavatsus esitatakse teadmiseks Riigikogule Palume Teie kooskõlastust või arvamust kuni 24.07.2026. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisaadressaadid: Harju Maakohus
Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Riigikogu
2
Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigiprokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur Lääne Ringkonnaprokuratuur Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Politsei- ja Piirivalveamet Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Tartu Ülikool Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikool Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut Sisekaitseakadeemia Eesti Juristide Liit Eesti Lastearstide Selts Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Eesti Naistearstide Selts MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing MTÜ Lastekaitse Liit MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit Eesti Naisteühenduste Ümarlaud SA MTÜ Eluliin MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu Eesti SV Tugigrupid MTÜ MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitseks SA Eesti Inimõiguste Keskus MTÜ Inimõiguste Instituut MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut MTÜ Eesti LGBT Ühing President Kaljulaidi Fond MTÜ MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK MTÜ Oma Tuba Eesti Linnade ja Valdade Liit SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks SA Mõttekoda Praxis
Steven Andrekson 58876522 [email protected]