SISEMINISTEERIUM

Pikk 61, 15065 Tallinn

e-post [email protected]

cc [email protected]

14.07.2026

NÕUDEKIRI

Lugupeetud ministeeriumi esindajad

03.07.2026 saatis ministeerium reedel pärast tööpäeva lõppu Eesti Kirikute Nõukogule nn teavituskirja

nr 8-3/65-1, milles selgitatakse kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muudatusi. Kuigi juba see kiri

sisaldab eksitavat teavet, avaldasid ministeerium ning tema poolt eksperdina esitletud isik Eesti

avalikkusele veelgi ulatuslikumaid ebaõigeid ja eksitavaid väiteid. Nii on ministeerium enne lubatud

haldusmenetluse läbiviimist ja võimalikku kohtulikku kontrolli kallutanud avalikkust lähtuma

ministeeriumi käsitlusest, mis ilmselgelt kahjustab Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut (EKÕK) ja Pühtitsa

kloostrit ning suunab avalikkust suhtuma neisse vaenulikult. Tegemist on täitevvõimule kohatu katsega

mõjutada avalikku arusaama küsimuses, mille faktilised ja õiguslikud asjaolud tuleb ministeeriumi enda

kirja kohaselt alles haldusmenetluses välja selgitada ning millele saab lõpliku hinnangu anda üksnes

kohus. Ministeeriumi selline kommunikatsioon ei ole õigusriigile omane ning on sügavalt

taunimisväärne.

1 Ministeeriumi kohustus mitte eksitada

1.1 Ministeeriumi kui haldusorgani poolt isikutele antav teave ei tohi olla eksitav, st väär, vastuoluline,

fakte moonutav jne, sest eksitav teave võib panna isikuid tegema kahjulikke väärotsuseid oma

õiguste ja vabaduste teostamisel, avaldades sellega kaudset mõju isiku õigustele, kelle kohta

käivat teavet anti (21.10.2021 RKHKm 3-20-367 p 17). Seda enam, et riigi autoriteet võib tema

poolt jagatavale teabele anda avalikkuse silmis uue kvaliteedi (12.06.2012 RKHKo 3-3-1-3-12 p

14). Eeltoodu puudutab nii faktiväiteid kui ka hinnanguid (02.11.2015 RKHKo 3-3-1-22-15 p 14).

1.2 RVastS § 11 lg 2 alusel esitavad EKÕK ja Pühtitsa klooster nõude lükata ümber eeskätt järgnevad

valeväited:1

• kirik peab valima endale uue metropoliidi (Ilmo Au);

• siinne vaimulikkond peab tegelema sisekaemusliku tööga ja endale selgelt sõnastama, keda

nad teenivad: kas Kolmainu Jumalat või Kremlit ja Moskva patriarhi (Ilmo Au);

• kõik otsused peavad tulema Moskvast (Priit Rohtmets);

• metropoliidi esitab Moskva patriarh (Priit Rohtmets).

1.3 Eeltoodud teabetoimingutega riivatakse mitut põhiõigust, sealhulgas õigust heale nimele (PS §

17), mis kuulub ka juriidilistele isikutele (02.11.2015 RKHKo 3-3-1-22-15 p 16).2 Samuti riivavad

need teabetoimingud süütuse presumptsiooni (PS § 22) ning usu- ja ühinemisvabadust (PS § 40

ja 48).

1 J. Voltri. Riik andis õigeusu kirikule pool aastat: kas Kolmainu Jumal või Kreml. Eesti Rahvusringhääling (ERR), 07.07.2026. Kättesaadav: https://www.err.ee/1610071678/riik-andis-oigeusu-kirikule-pool-aastat-kas-kolmainu-jumal-voi-kreml (11.07.2026). 2 Vt ka M. Pild, P. K. Tupay, K. Turk. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2020, § 17 p 6 ja 14.

2

1.4 Palume ministeeriumil 10 päeva jooksul vastata, kas ja millisel viisil on käesolevas nõudekirjas

esitatud nõuded valeväidete ümberlükkamiseks täidetud või täitmisel. Nõuete täitmisest

keeldumise korral palume esitada sama tähtaja jooksul vastavad põhjendused.

2 Avalikkusele esitatud ebaõiged ja eksitavad väited

2.1 Väär ja eksitav on väita, et kirik peab valima endale uue metropoliidi. Selline nõue ei tulene

muudetud seadusest ega saakski põhimõtteliselt seadusest tuleneda. Muudetud seadus näeb

küll ette uusi nõudeid vaimulikele ja juhatuse liikmetele, kuid vaimulike puhul ei ole riigil õigust

ette kirjutada, kes võivad olla kiriku liikmed. See oleks vastuolus nii PS §-ga 40 kui ka Euroopa

inimõiguste konventsiooni artikliga 9.3 Eestis registreeritud juriidilise isiku juhatuse liikme kande

võimalik muutmine äriregistris ei tähenda isiku kirikusisese staatuse muutumist. Seetõttu ei saa

äriregistri kanne ega selle võimalik muutmine kaasa tuua kohustust valida kirikule uus metropoliit.

2.2 Väär ja eksitav on kujundada avalikkuses arusaama, nagu teeniksid EKÕK ja Pühtitsa klooster

Kremlit. Sisuliselt taandub ministeeriumi ametniku mõttekäik sellele, et kirik ja klooster peavad

täitma ministeeriumi ootusi, vastasel juhul on nad Kremli teenijad. Niisugune käsitlus põhineb

häbimärgistamisel ja vastandamisel, mitte õiguslikul argumentatsioonil. Selline kommunikatsioon

ei ole demokraatlikule õigusriigile kohane. Väide, et kirik või klooster teenivad Kremlit, on üheselt

väär. See ei ole üksnes retooriliselt eksitav ja manipuleeriv, vaid sisaldab sisuliselt etteheidet

riigireeturliku käitumise kohta, kuigi sellise süüdistuse esitamiseks puudub igasugune faktiline

alus. Arvestades kiriku ja kloostri liikmete pikaajalisi suhteid Ilmo Auga on kahetsusväärne, et ta

on ministeeriumi esindajana asunud avalikult väljendama seisukohti, mis on vastuolus tema enda

varasemate arusaamade ja eraviisiliste selgitustega. Sellised väited on väärad, eksitavad ning

ministeeriumi esindajale kohatud.

2.3 Väär ja eksitav on väita, et kõik kiriku otsused peavad tulema „Moskvast“. On üllatav, et sellise

seisukoha esitab ministeeriumi poolt valdkonna eksperdi ja teadlasena esitletud isik, kuigi selle

väite kinnitamiseks puudub igasugune teaduslik alus. EKÕK on oma põhikirja järgi iseseisev ja

administratiivses mõttes sõltumatu Eesti juriidiline isik, mille juhtorganid teevad oma otsused

kohalikul tasandil ning kus ühelgi välismaisel isikul ega organil ei ole hääleõigust. Ministeerium

on algusest peale kasutanud selliseid liialdavaid väiteid avalikkuse hirmutamiseks ja oma

käsitluse õigustamiseks. See nähtub juba sellest, kuidas ministeeriumi enda tellitud

kommunikatsioonistrateegia soovitas seda teemat käsitleda emotsioonide,4 mitte ratsionaalse

argumentatsiooni kaudu. Selles kontekstis ei saa praeguse kommunikatsiooni eesmärgiks pidada

avalikkuse objektiivset teavitamist, vaid avaliku arvamuse kujundamist emotsionaalse

mõjutamise teel.

2.4 Väär ja eksitav on väita, et metropoliidi esitab Moskva patriarh. Moskva patriarhil puudub pädevus

metropoliidi kandidaati kindlaks määrata või esitada. Metropoliidi valimine toimub kohalikul

tasandil kiriku põhikirjas sätestatud korras. Valdkonna eksperdi ja teadlasena avalikkuse ees

esinevalt isikult võiks eeldada vähemalt niisugust täpsust, et ta refereeriks korrektselt kiriku

põhikirja põhilisi sätteid. Selliste väidete esitamine ei ole enam üksik eksimus, vaid osa laiemast

kommunikatsioonimustrist. Enne haldusmenetluse läbiviimist ja tõendite kogumist on

avalikkusele juba edastatud kategoorilised seisukohad küsimustes, mille kohta peaks

ministeerium alles menetluse käigus seisukoha kujundama. See viitab aga sellele, et lubatud

haldusmenetlus ei ole tegelikult avatud asjaolude objektiivsele väljaselgitamisele, vaid juba ette

kujundatud seisukoha formaalsele kinnitamisele. Sellega kahjustab ministeerium ise usaldust

menetluse erapooletuse vastu.

3 Svyato-Mykhaylivska Parafiya v. Ukraine, avaldus nr 77703/01, Euroopa Inimõiguste Kohtu 14.06.2007 otsus, p-d 146 ja 150. Kättesaadav: https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-81067 (11.07.2026). 4 Siseministeerium. Siseministeeriumi avalik dokumendiregister. Leping nr 7-3/1077-1, 01.04.2025. Kättesaadav: https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/1179876 (11.07.2026).

3

3 Ennatlik käsitlus haldusmenetluse lõpptulemusest

3.1 Ministeeriumi kommunikatsioon ei piirdu üksnes ebaõigete ja eksitavate üksikväidete

esitamisega. Avalikkusele on juba ette antud ka haldusmenetluse väidetav lõpptulemus, kuigi

ministeeriumi enda 03.07.2026 kirja kohaselt tuleb alles haldusmenetluses välja selgitada

asjakohased faktilised asjaolud ning hinnata nende õiguslikku tähendust. Nii oli valitsuse esindaja

väitnud ka Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. Ent selline kommunikatsioon

muudab kirjas kirjeldatud menetlusetapid sisuliselt etteotsustatud formaalsuseks.

3.2 Ministeeriumi nõunik Ringo Ringvee väitis kokkuvõtlikult, et Moskva Patriarhaat tegutseb Eestis

EKÕK kaudu ning et administratiivne seotus ja alluvussuhe sellise institutsiooniga kujutab endast

ohtu.5 Sellega andis ta avalikkusele sisuliselt ette ka haldusmenetluse lõpptulemuse, mistõttu

jäävad ministeeriumi lubadused alles hakata tõendeid koguma ja puudutatud isikuid ära kuulama

üksnes formaalseks. Vähemasti avalikkusele, aga ka võimalikele menetlusosalistele ja

kohtunikele on selliste sõnavõttude põhjal selge, millisele järeldusele ministeerium on juba enne

menetluse läbiviimist jõudnud.

3.3 Tegelikkuses ei ole seaduse kohaldamine sugugi nii üheselt selge, nagu ministeeriumi avalikest

sõnavõttudest jääb mulje. Kui haldusorgan järgib ausa ja objektiivse haldusmenetluse

põhimõtteid, ei saa menetluse tulemus olla enne asjaolude väljaselgitamist ette teada.

Avalikkusele kategooriliste lõppjärelduste esitamine juba enne menetluse läbiviimist on seetõttu

eksitav ning mõjutab lubamatult nii avalikku arusaama kui ka eelseisva haldusmenetluse

usaldusväärsust.

3.4 Ministeeriumi vaenulik retoorika on loonud ka vastava vaenuliku hoiaku kiriku ja kloostri suhtes,

kuigi ei EKÕK ega Pühtitsa klooster ole oma tegevusega Eestit ohustanud ega midagi

õigusvastast toime pannud. Selle mõju on näha ka avalikus arutelus. Eesti Rahvusringhääling

kirjutab oma uudise sissejuhatuses, et Siseministeerium andis EKÕK-le 6 kuud, et valida endale

uus metropoliit ning katkestada sidemed Moskva patriarh Kirilliga.6 Postimees märgib, et seadus

kohustab EKÕK-i katkestama kõik sidemed Moskva patriarhaadiga.7 Selline käsitlus ei vasta

seaduse sisule ega Riigikohtu otsusele ning ilmestab, kuidas ministeeriumi kommunikatsioon on

kujundanud avalikkuses eksliku arusaama seaduse tegelikust tähendusest.

4 Ministeeriumi kommunikatsioon moonutab seadust

4.1 Uus seadus ei ole enam sellise sisu ja ulatusega, nagu ta algul ministeeriumi poolt välja töötatud

ja parlamendile esitatud oli. Esiteks pidi ministeerium ise Riigikohtu ees enda välja töötatud

seaduse kohaldamisala oluliselt kitsendama tõlgendustega, et see põhiseaduslikkuse kontrolli

vähemalt kuidagigi läbiks. See küll õnnestus, kuid väga suur osa Riigikohtu kohtunikest jäid

eriarvamusele. Nad leidsid, et seadus loob abstraktse juriidilise instrumendi, mis võimaldab

meelevaldset ja põhiseadusvastast kohaldamist. Selleks, et seadus kõlbulik oleks, pidi Riigikohtu

üldkogu seda oluliselt kitsendama. Seejuures märkis Riigikohtu üldkogu, et sama seaduse

rakendamisel võidakse konkreetse normikontrolli menetluses jõuda selle põhiseaduspärasuse

osas teistsuguse tulemuseni.

4.2 Riigikohtu otsusest ei tulene, et kanooniline side Vene Õigeusu Kirikuga kujutaks endast

automaatselt seadusega keelatud administratiivset seost. Riigikohus andis administratiiv-

5 K. Karu. „Kinnitame, et meie kirik ei kujuta endast ohtu.“ Eesti Kristlik Õigeusu Kirik ei tunnista seaduses esitatud nõuet. Delfi, 09.07.2026. Kättesaadav: https://www.delfi.ee/artikkel/120596090/kinnitame-et-meie-kirik-ei-kujuta-endast-ohtu-eesti-kristlik- oigeusu-kirik-ei-tunnista-seaduses-esitatud-nouet (11.07.2026). 6 J. Voltri. Riik andis õigeusu kirikule pool aastat: kas Kolmainu Jumal või Kreml. Eesti Rahvusringhääling (ERR), 07.07.2026. Kättesaadav: https://www.err.ee/1610071678/riik-andis-oigeusu-kirikule-pool-aastat-kas-kolmainu-jumal-voi-kreml (11.07.2026). 7 A. Altosaar. Vikaarpiiskop Daniel siseministeeriumi korraldusest: praegu oleme mõtiskluste faasis. Postimees, 06.07.2026. Kättesaadav: https://www.postimees.ee/8503589/vikaarpiiskop-daniel-siseministeeriumi-korraldusest-praegu-oleme-motiskluste- faasis (11.07.2026).

4

organisatsioonilise seotuse mõistele küll üldised tõlgendamisjuhised, kuid ei hinnanud EKÕK ega

Pühtitsa kloostri tegelikku korraldust ega vastanud küsimusele, kas nende puhul on selline seotus

olemas.

4.3 Isegi juhul kui administratiiv-organisatsioonilise seotuse peaks tulevikus tuvastama, ei tähenda

see veel seaduse kohaldamise eelduste täidetust. Riigikohtu otsuse järgi peab lisaks olema

tuvastatud seotusest tulenev tegelik, mitte abstraktne oht, ning hinnata tuleb ka seda, kas

eesmärki on võimalik saavutada mõne leebema abinõuga. Kõik need asjaolud eeldavad

üksikasjalikku faktilist ja õiguslikku hindamist. Ministeerium on nii Riigikohtule kui ka oma

03.07.2026 kirjas kinnitanud, et vajalikud asjaolud selgitatakse välja alles haldusmenetluses.

Seetõttu on kategooriliste järelduste esitamine juba täna eksitav ning ennetab lubamatult

menetluse tulemust.

4.4 Isegi juhul kui ministeerium peaks tulevikus tuvastama seaduses kirjeldatud asjaolud, ei tähenda

see veel automaatselt EKÕK või Pühtitsa kloostri sundlõpetamise võimalikkust. Kuigi alles hiljuti

veel pidas ministeerium sundlõpetamise kavatsust mõjutustegevuseks, siis nüüd käsitleb seda

ise seaduse rakendamise ühe sammuna. Riigikohtu üldkogu märkis sõnaselgelt, et isegi sellest,

kui üksikud usukogukonna liikmed või juhid on seotud vägivaldse ekstremismiga, ei piisa usulise

ühenduse registrist kustutamiseks. EKÕK ega Pühtitsa kloostri puhul ei ole mitte midagi sellist

tuvastatud. Seetõttu puudub ministeeriumil alus kujutada avalikkusele sundlõpetamist seadusest

automaatselt tuleneva või juba ette otsustatud tagajärjena ning kasutada sellist kommunikatsiooni

kiriku ja kloostri ähvardamiseks ja hirmutamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Artur Knjazev

vandeadvokaat

Steven-Hristo Evestus

vandeadvokaat

EKÕK-i ja Pühtitsa kloostri lepingulised esindajad