| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 9-2/39-1 |
| Registreeritud | 14.07.2026 |
| Sünkroonitud | 15.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 9 Riigi sisejulgeoleku tagamine |
| Sari | 9-2 Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika korraldamise dokumendid (AV) |
| Toimik | 9-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Vastutaja | Indrek Link (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, korrakaitse ja süüteomenetluse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Justiits- ja Digiministeerium
Siseministeerium
Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 7.2-2/416
Arvamuse küsimine karistusseadustiku
§ 266 lõike 2 ja selle rakendamise kohta
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palub Justiits- ja Digiministeeriumi ning
Siseministeeriumi arvamust karistusseadustiku § 266 lõike 2 ja selle rakendamise kohta.
Karistusseadustiku§ 266 lõikes 2 on sätestatud raskendavad asjaolud, mille puhul on ette
nähtud rangem karistus valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale
ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku
täitmata jätmise eest. Nendeks asjaoludeks on see, kui tegu:
1) on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega;
2) on pandud toime vägivallaga;
3) on tungitud diplomaatilise puutumatusega maa-alale, hoonesse, ruumi või
4) on pandud toime maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise
eesmärgil.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib teise isiku omandis
oleval maatükil viibida üksnes omaniku loal, kui omanik on maatüki piiranud või tähistanud
viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil või kui tahe piirata viibimist
ilmneb muudest asjaoludest. Varem oli analoogne säte AÕSs ja selle kohta on Riigikohus
leidnud, et maaomanik võib põhimõtteliselt otsustada, kes ja mis tingimustel võivad tema
maad kasutada, vähemalt kui kinnisasi on tähistatud1.
Hooned, ruumid või maa-alad, kus peetakse loomi, on reeglina piirdega või tähistatud viisil,
millest nähtub loomapidaja tahe piirata kõrvaliste isikute sisenemist.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole on pöördunud Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda seoses loomapidajate tõhusama kaitse vajadusega nende tahte vastaselt
hoonesse, ruumi või piirdega või tähistatud alale, kus peetakse loomi, ebaseadusliku tungimise
või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest. 27. mail
k.a toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja
1 Kohtuasi 3-2-1-44-11, punkt 17
2 (6)
algatusel samateemaline ümarlaud, millel osalesid ka Justiits- ja Digiministeeriumi ning
Siseministeeriumi esindaja.
Viimastel aastatel on sagenenud olukorrad, kus erinevatel eesmärkidel2 on tungitud valdaja
tahte vastaselt hoonesse, ruumi või piirdega või tähistatud alale, kus peetakse loomi.
Mõnedel sellistel juhtudel on kutsutud olukorda lahendama politsei, kes on alustanud ka
väärteomenetluse, kuid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ning Põllumajandus- ja
Toiduametile teadaolevalt ei ole kedagi selle teo toimepanemise eest karistatud.
Väärteomenetluse seadustikku arvestades3 võib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
arvates selle põhjuseks olla asjaolu, et tegu on kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt
vähetähtis ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Esmapilgul võib kohtuvälise menetleja selline veendumus tunduda õigustatuna, sest reeglina
selle väärteo toimepanemisega ei ole tekitatud otsest silmaga nähtavat kahju või see kahju ei
ole märkimisväärne. Väärteomenetlus on samas aga ressursikulukas tegevus, mille jätkamine
sellistel asjaoludel võib tunduda mitteotstarbekas.
Sellisel väärteol on aga kaks negatiivset ja ajas edaspidi kasvavat mõju.
Esmalt julgustab karistuse tagajärje puudumine väärteo toimepanijaid oma tegevust kordama
ja ka teisi isikuid seda tegema.
Teiseks kaasneb selle väärteoga oluline oht eelkõige otseselt selle loomapidaja olulise
väärtusega varalisele hüvele, kelle valdusesse omavoliliselt tungiti. Nimelt on piisavalt
tõenäoline, et omavoliline sissetungija rikub valdusesse sisenemisega ettevõtte bioturvalisuse
meetmeid (näiteks võib üheks meetmeks olla jalanõude ja riiete vahetamine sisenemisel), mida
ettevõtja oma loomade tervise ja elu kaitseks rakendab. Meetmete eiramise tagajärjeks võib
sissetungija tuua loomade pidamiseks kasutatavasse hoonesse, ruumi või alale loomataudi
põhjustava viiruse.
Seega selle väärteoga tekitatakse suure tõenäosusega esialgu märkamatuks jääv kahju
loomapidaja edasisele majandustegevusele (olulise väärtusega varalisele hüvele), aga seeläbi
ka laiemalt Eesti majandusele ja toidujulgeolekule4. Selle olulise ohu realiseerumine
loomapidaja suhtes, kelle valdusesse omavoliliselt tungiti, sõltub mitmest asjaolust. Näiteks
Eesti loomataudialasest olukorrast (kas Eestis levib parajasti mõni loomataud, kui nakkav see
on ja kui ulatuslikult on see juba levinud), kas enne sissetungimist on omavoliline sissetungija
kokku puutunud ka teiste loomadega, kes on loomataudi suhtes vastuvõtlikud või kelle kaudu
loomataud võib levida (teise loomapidaja loomad, lemmikloomad), kas ta on käinud kohtades,
mille kaudu loomataud võib levida (näiteks teise loomapidaja ettevõttes, metsas või välisriigis
vähem kui 48 tundi tagasi) ning võimaliku loomataudi peiteajast.
Arvestades Eesti loomataudialast olukorda (näiteks praegu esinevad Eestis sigade Aafrika
katk, linnugripp) on tõenäosus loomataudi levitamiseks väga suur.
2 oma veendumuste väljendamiseks, filmimiseks, uudishimust 3https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105072025019#:~:text=%C2%A7%2030.%20V%C3%A4%C3%A4rteomen
etluse,menetluse%20mittealustamise%20tingimused%3B 4 Loomataudidel ja nende tõrje meetmetel võivad olla laastavad tagajärjed üksikutele loomadele,
loomapopulatsioonidele, loomapidajatele ja majandusele. (punktid 1-3) https://eur-
lex.europa.eu/eli/reg/2016/429/oj/est#:~:text=Loomataudidel%20ja%20nende%20t%C3%B5rje%20meetmetel
%20v%C3%B5ivad%20olla%20laastavad%20tagaj%C3%A4rjed%20%C3%BCksikutele%20loomadele%2C%
20loomapopulatsioonidele%2C%20loomapidajatele%20ja%20majandusele
3 (6)
Lisaks sellele loomapidajale, kelle valdusesse omavoliliselt tungiti, mõjutab loomataud ka
teisi temaga seotud või naabruses asuvaid ettevõtjaid. Muu hulgas näiteks neid, kellele ta oma
loomi või nende toodetud saadusi müüb. Loomataudi nakatumise korral tuleb lisaks loomadele
ka haigustekitajatega saastunud või saastumiskahtlased saadused ja nendega kokku puutunud
saadused loomataudi leviku tõkestamiseks hävitada ning haigustekitajatega kokkupuutunud
vahendid puhastada.
Seejuures on oluline märkida, et Euroopa Liit on pidanud põhjendatuks hüvitada
loomatauditõrjega seoses tekkinud kahjusid üksnes aluslepingu I lisas loetletud
loomakasvatussaaduste esmatootjatele ning põllumajandustooteid töötlevate ja turustavate
ettevõtjate puhul loetakse selliste haiguste mõju nende äritegevusele tavaliseks äririskiks.
Mõne loomataudi puhul tuleb aga hukata ka nakatunud loomadega põllumajandusettevõtte
naabruses või kindlaksmääratud raadiuses asuvate põllumajandusettevõtete loomad5.
Eespool mainitud tõsiseid negatiivseid tagajärgi loomapidajale, temaga seotud ettevõtjale ja
seekaudu ka laiemale avalikkusele on vaja vältida.
Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on Euroopa Liidu üks eesmärke kindlustada
põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase.
Seega on nii Euroopa Liidu kui tema liikmesriikide ülesanne erinevate meetmete abil igati
kaasa aidata sellele, et vähendada või vältida sellise käitumise esinemist, mis tõenäoliselt
mõjutavad negatiivselt põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa elatustaset. Kõnealusel juhul
on selleks negatiivse mõjuga käitumiseks loomataudide levitamine omavolilise sissetungimise
kaudu loomapidaja valduses olevasse loomade pidamiseks kasutatavasse hoonesse, ruumi või
piirdega või tähistatud alale.
Loomapidajate puhul on tegemist põllumajanduse esmatootjatega. Põllumajanduse
esmatootjad on põllumajandusega tegelevast rahvastikuosast tavapäraselt kõige enam
haavatavad ja neil on kõige vähem võimalusi erinevate negatiivsete mõjudega toime tulla ilma,
et see otseselt mõjutaks negatiivselt nende majanduslikku elujõulisust. Loomataudidest
põhjustatud kahju paneb põllumajanduse esmatootjast ettevõtja sissetulekud surve alla, mille
tulemuseks võib olla ressursside ümberpaigutamine ning isegi seni elujõuliste ja
konkurentsivõimeliste ettevõtjate loomapidamisega seotud ettevõtlusest lahkumiseni. Eriti
suur on surve väiketootjatele, kellel ei ole piisavalt raha, et teha investeeringuid uutesse
loomadesse ja vajalikesse sisenditesse, nagu näiteks sööt, siis kui nende toodetu eest
loomataudi tõttu tasu ei laeku, vaid pigem kaasnevad täiendavad kulud.
Põllumajanduse esmatootja majanduslik elujõulisus on aga nii toidutarneahela toimimise kui
ka toidujulgeoleku tagamiseks elulise tähtsusega.
Toidu tootmine ning toidujulgeolek on meie kõigi ühine prioriteet. Viimaste aastate kriiside
valguses on senisest veelgi olulisem, et oleks loodud kõik tingimused, sh rakendatud
ennetavad meetmed selleks, et toidu tootmine saaks võimalikult tavapäraselt toimida ja ka
kriisiolukordades häireteta jätkuda.
Ka Euroopa Liidu loomatervise määrus kinnitab oma preambuli kahes esimeses punktis, et
loomataudidel ja nende tõrje meetmetel võivad olla laastavad tagajärjed üksikutele loomadele,
loomapopulatsioonidele, loomapidajatele ja majandusele ning hiljutised kogemused on
5 vaata näiteks Euroopa Kohtu otsust liidetud asjades nr C-96/03 ja C-97/03 suu- ja sõrataudi puhul rakendatavate
meetmete kohta
4 (6)
näidanud, et loomataudidel võib olla märkimisväärne mõju ka rahvatervisele ja
toiduohutusele6.
Bioturvalisus on üks olulisemaid ennetusvahendeid, mida saavad kasutada ettevõtjad ja teised
loomadega töötavad inimesed, et takistada loomataudide sissetoomist loomapopulatsiooni,
nende arenemist loomapopulatsioonis ja levimist loomapopulatsioonist välja7.
Kuigi loomataudid võivad edasi kanduda ka vee ja õhu kaudu ning selliste siirutajate kaudu
nagu putukad, või kunstliku seemendamise, munarakkude annetamise või embrüo siirdamise
puhul kasutatava sperma, munarakkude ja embrüote kaudu, samuti võivad haigustekitajad
sisalduda ka toidus või muudes loomsetes saadustes, nagu nahk, karusnahk, suled, sarved ja
muu loomakehast saadud materjal ning lisaks võivad haigustekitajaid levida mitmesuguste
teiste objektide kaudu, näiteks veovahendite, seadmete, sööda, heina ja põhu kaudu, siis kõige
paremini kontrollitav ning kõige tõenäolisem otsene loomataudi edasi kandumise viis on
vahetu kontakt loomade vahel või loomade ja inimeste vahel8.
Viimase tõttu ongi eriti oluline viia kõik kontaktid peetavate loomade ja inimeste vahel
miinimumini ning reageerida asjaomastele ebaseaduslikele valdusesse tungimistele.
Bioturvalisuse tagamiseks on kehtestatud bioohutusnõuded (bioturvameetmed)9. Kõige
üldisema loomatervise määruse (määruse (EL) 2016/429, preambula lõige 4) kohaselt
kehtestatakse loomatervise eeskirjad muu hulgas selleks, et vältida nakkushaiguste levikut
võimalikult suures ulatuses, tagada loomatervise praeguse olukorra säilimist liidus ja seejärel
toetada selle olukorra paranemist. Hoolsalt loomapidajalt eeldatakse bioturvameetmete
täitmist.
Nakkushaiguste, milleks on ka loomataudid, kohta olemasolevate teadmiste kohaselt ei ole
võimalik kindlaks teha konkreetset nakatumise põhjust ehk milline tegevus või allikas
konkreetselt põhjustas nakatumise loomataudi. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on oma
korduvates uuringutes välja toonud, et näiteks sigade Aafrika katku levik
loomapidamisettevõtetesse on põhjustatud bioturvalisuse nõuete mittepiisava täitmise tõttu,
kusjuures kõige tavalisemaks viiruse levikuteeks on saastunud sõidukid ja muud veovahendid,
mis eiravad loomapidamisettevõtte territooriumil puhta ja musta tsooni olemasolu, saastunud
seadmed ja pinnad (sh näiteks saastunud pinnasega jalanõud).
Ettevõtja, kes on oma tavapärast hoolsuskohustust täites täitnud bioturvalisuse nõudeid,
vähendab seeläbi muu hulgas finantskoormust, mis lasub kogukondadel loomataudidega
seotud kahju hüvitamiseks antava põllumajandusabi tõttu10. Nagu eespool märgitud,
6 https://eur-
lex.europa.eu/eli/reg/2016/429/oj/est#:~:text=Loomataudidel%20ja%20nende%20t%C3%B5rje%20meetmetel
%20v%C3%B5ivad%20olla%20laastavad%20tagaj%C3%A4rjed%20%C3%BCksikutele%20loomadele%2C%
20loomapopulatsioonidele%2C%20loomapidajatele%20ja%20majandusele 7 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/429/oj/est#:~:text=(43),jaoks%20positiivseks%20stiimuliks, punkt 43 8 Samas, punkt 42 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid
loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84,
31.03.2016, lk 1–208) artiklis 10. Lisanduvad loomataudi põhised bioturvanõuded, nagu näiteks sigade Aafrika
katku puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/594, millega kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje
erimeetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/605 (ELT L 79, 17.03.2023, lk 65–150), III
lisa, maaeluministri 19. mai 2022. a määrus nr 27 „Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“. 10 kohtujuristi arvamus liidetud kohtuasjas C-52/25 ja C-53/25, punkt 25, kättesaadav veebis https://eur-
lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:62025CC0052#:~:text=et%20v%C3%A4hendada%20finantskoormust%2C%20
5 (6)
komisjoni määruse (EL) nr 2022/247211 kohaselt võib põllumajanduse esmatootjale
loomataudide12 ennetamise, tõrje ja likvideerimise kulusid katta ning loomataudide või
tekitatud kahju korvamiseks kulusid hüvitada.
Seetõttu omavoliline sissetungija vastupidiselt, hoopis suurendab kogukondade
finantskoormust, levitades oma tegevusega loomataude.
Kuna loomataudidel võib lisaks loomatervisele olla märkimisväärne mõju ka rahvatervisele,
siis tuleb õigusnormide rakendamisel kohaldada ettevaatuspõhimõtet ja mitte oodata
loomataudi tegelikku avaldumist ja selle tõsidust13.
Euroopa Liidu õiguses ja Euroopa Kohtu praktikas rõhutatakse, et õigusnormidega ette nähtud
karistusmeetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega
õiguspäraselt taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, kusjuures juhul, kui on
võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, ja
põhjustatavad ebameeldivused ei tohi olla taotletud eesmärkide suhtes ebaproportsionaalsed,
samuti tuleb selleks et hinnata, kas konkreetne karistus on proportsionaalsuse põhimõttega
kooskõlas, võtta arvesse eelkõige selle rikkumise laadi ja raskusastet, mida karistusega
soovitakse ära hoida.14
Eespool toodut arvestades on hoonesse, ruumi või piirdega või tähistatud alale ebaseaduslik
tungimine, loomataudi levitamine ja seeläbi loomapidajale kahju tekkimine piisava
tõenäosusega ette nähtav15 või eeldatav16 ja seda ei saa teaduslike teadmiste praeguses seisus
kuidagi välistada17. Karistusseadustiku§ 266 lõike 2 punkti 4 rakendamist selle teo eest võib
pidada aga igati sobivaks ja vajalikuks ning proportsionaalseks karistuseks.
Palume teie arvamust, kas eespool toodud asjaolusid arvestades on Politsei- ja Piirivalveametil
võimalik takistusteta rakendada karistusseadustiku§ 266 lõike 2 punktis 4 ette nähtud karistust
isiku suhtes, kes sõltuvalt asjaoludest kas oma veendumuste väljendamiseks, filmimiseks,
uudishimust või muul eesmärgil on loomapidaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi või piirdega
või tähistatud alale, kus peetakse loomi, ebaseaduslikult tunginud või valdaja poolt esitatud
sealt lahkumise nõude ebaseaduslikult täitmata jätnud.
Näiteks, kas sellist loomapidaja tahte vastast hoonesse, ruumi või piirdega või tähistatud alale,
kus peetakse loomi, tungimist oma veendumuste väljendamiseks, filmimiseks, uudishimust
või muul eesmärgil on võimalik takistusteta käsitleda selle hoone, ruumi või ala hõivamise või
mis%20lasub%20kogukondadel%20ebasoodsate%20ilmastikutingimustega%20seotud%20kahju%20h%C3%B
Cvitamiseks%20antava%20p%C3%B5llumajandusabi%20t%C3%B5ttu 11 millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks, EUR-Lex - 02022R2472-
20231213 - ET - EUR-Lex 12 artikli 26 lõike 3 kohaselt: Loomataudide puhul antakse abi seoses nende taudidega, mis on nimetatud määruse
(EL) 2016/429 artikli 5 lõikes 1 osutatud loomataudide loetelus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/690 ( 26 ) III lisas esitatud zoonooside loetelus või Maailma Loomatervise Organisatsiooni koostatud
maismaaloomade tervise koodeksi loomataudide, nakkuste ja infestatsioonide loetelus. 13 näiteks Euroopa Kohtu tõlgendus asjas T-333/10, punktid 78-80, kättesaadav veebis: EUR-Lex - 62010TJ0333
- ET - EUR-Lex 14 näiteks Euroopa Kohtu otsus asjas C-443/13 ja selles viidatud kohtulahendid, punktid 39 ja 40, kättesaadav
veebis EUR-Lex - 62013CJ0443 - ET - EUR-Lex 15 Euroopa Kohtu määrus asjas T-257/07 R, punkt 123, kättesaadav veebis https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:62007TO0257#:~:text=123,%2C%20punkt%C2%A053 16 Riigikohtu lahend asjas 3-21-1266/62, punkt 30 17 Euroopa Kohtu määrus asjas T-257/07 R, punkt 135, kättesaadav veebis https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:62007TO0257#:~:text=135,punktid%C2%A090%E2%80%9393
6 (6)
seal korrapärase tegevuse takistamisena? Või oleks siiski vajalik karistusseadustiku § 266
lõiget 2 täiendada täiesti uue koosseisuga ning näha ette karistus omavolilise sissetungimise
ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest juhul, kui see on pandud toime
loomapidamisettevõttesse tungimisega?
Palume teie hinnangut, kas teile teadaolevalt vastavad tõele andmed, mille kohaselt ei ole seni
ühtegi isikut karistatud loomapidaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi või piirdega või tähistatud
alale, kus peetakse loomi, tungimise eest?
Kui vastus viimasele küsimusele on jaatav, siis palume teie arvamust, kas selle põhjuseks võib
olla asjaolu, et see väärtegu on kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis ja
väärteomenetluse jätkamiseks puudub tema arvates avalik menetlushuvi? Kas kirjas eespool
toodud põhjendused on teie arvates piisavad, et selline veendumus muutuks või oleks selleks
vaja veel mingeid samme astuda ja milliseid? Kui see arvamus ei ole põhjendatud või on selle
tinginud muud asjaolud, palume selle kohta samuti teavet.
Vajame teie arvamust ja asjassepuutuvat teavet, et analüüsida, kas olemasolevad seaduste
sätted on piisavad selleks, et neid kirjeldatud asjaoludel takistamatult rakendada saaks ja mida
on selleks vaja teha või on vaja teha ettepanek seaduse muutmiseks.
Ootame teie arvamust ja teavet 11. septembriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Ingrid Raidme
625 6163, [email protected]