1

30.06.2026

Väljatöötamiskavatsus

Lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade pikendamine

1. Lahendatavad probleemid

Iga viies laps Euroopas langeb mingis vormis seksuaalvägivalla ohvriks. See hõlmab muu

hulgas vägistamist, seksuaalset ahistamist, lapse seksuaalset ahvatlemist, ekshibitsionismi,

ärakasutamist prostitutsioonis ja laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali tootmist,

samuti veebipõhist seksuaalset väljapressimist ja sundi.1

Seksuaalvägivalla ulatuslikku negatiivset mõju tervisele on põhjalikult uuritud ja on teada, et

see ilmneb aastate jooksul2. Lapsepõlves kogetud väärkohtlemisel, sealhulgas seksuaalsel

väärkohtlemisel, on inimese jaoks eluaegsed tagajärjed3. Lisaks sagedasti esinevatele

posttraumaatilistele stressihäiretele ja väsimussündroomile on vägistamisohvritel ka kõrge risk

enesetapuks4 ja suurem tõenäosus langeda ka hiljem uute väärkohtlemiste ohvriks5. Nii

Sotsiaalkindlustusameti poolt 2021. aastal läbiviidud uuring6 kui laste ja noorte seksuaalse

väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring (2020)7 kinnitavad kokkuvõtvalt, et suurusjärgus

50–70% vastanutest, sh seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud noortest pole julgenud

oma kogemusest kas lapse- või ka täiskasvanueas kellelegi rääkida, mis ilmestab

seksuaalkuritegude varjatud olemust. 2020. a uuringu kohaselt oli noorte keskmine vanus

esimest korda või ebameeldivaima seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langedes 15,7 aastat.

Euroopa mastaabis 70–85% lapsohvritest tunneb oma väärkohtlejat ja enamik neist langeb

nende inimeste ohvriks, keda nad usaldavad.8 Vastavalt 2020. a uuringule pani kolmandikul

juhtudest seksuaalse väärkohtlemise toime ohvrile võõras isik, 31% juhtudest oli tegemist mõne

ohvri tuttavaga, 10% puhul endise poiss- või tüdruksõbraga ning 8% korral perekonnatuttava

või -sõbraga. 2025. a registreeritud lastevastaste seksuaalkuritegude statistika põhjal oli 12%

juhtudest toimepanijaks võõras, kolmandikul juhtudel pereliige/sugulane ning 54% juhtudest

muu tuttav isik.9 2021. a uuringust selgus, et mida tõsisem oli kogetu, seda enam inimesi tundis,

et juhtunu mõjutab neid ka täna. Lapseeas vägistamist kogenutest 83% leidis, et kogetud

väärkohtlemine mõjutab neid täiskasvanuna: toodi välja raskusi meessoost täiskasvanute

usaldamisel, intiimsuhete loomisel ja probleeme vaimse tervisega (nt depressioon ja

ärevushäired).

1 Human rights channel. Council of Europe. Kättesaadav veebis: https://human-rights-channel.coe.int/stop-child-sexual-abuse-

in-sport-et.html 2 Carlsson, A. C., Owen, U, Rajan, G. (2022). Sexual violence, mental health, and suicidality—Results from a survey in

cooperation with idea-driven organizations and their social media platform followers Health Science Reports. DOI:

10.1002/hsr2.973. Kättesaadav veebis: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9719029/pdf/HSR2-6-e973.pdf 3 Wood, S., Bellis, M., Hughes, K., Quigg, Z., Butler, N. (2023). Tackling Adverse Childhood Experiences (ACEs). State of

the Art and Options for Action 4 Viide 2. 5 Viide 3. 6 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vagivalla_kogemise_uuring (raport) ;Vägivalla kogemise uuring (esitlus). 7 Hillep, P., Pärnamets, R. (2020). Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring. Eesti

Uuringukeskus OÜ, Norstat Eesti AS. 8 Viide 1. 9 Kuritegevus Eestis 2025. Seksuaalkuriteod. Kättesaadav veebis: https://www.justdigi.ee/kuritegevus2025/seksuaalkuriteod/

2

Uuringutes märgitakse, et lapsepõlves kogetud seksuaalsest väärkohtlemisest mitteteatamine

on seotud enesesüüdistamise, piinlikkuse, hirmu, sealhulgas enese või oma lähedaste ohutuse

pärast muretsemise, aga ka piiratud kognitiivse arengu või avalikustamiseks vajalike oskuste

puudumisega. Teatamist võivad takistada kurjategija manipuleerimine lapsega ja kättemaksu

ähvardused, usaldusväärse usaldusisiku puudumine kodus või väljaspool kodu ning ohvri hirm

teiste reaktsioonide pärast avalikustamise korral. Teatamist takistavad ühiskonnas levinud

seksuaalsusega seotud tabud, ohvrite häbimärgistamine või vähene teadlikkus.10

Eestis registreeritakse laste vastu toimepandud seksuaalkuritegusid üha rohkem. Alaealiste

kannatanutega registreeritud kontaktsetest seksuaalkuritegudest moodustavad suurima osa

vägistamisjuhtumid (karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 141) ning suguühe või muud sugulise

iseloomuga teod lapseealisega (KarS § 145). Mittekontaktsete kuritegude seas domineerivad

omakorda lapsporno valmistamise ja selle võimaldamisega seotud teod (KarS § 178) ning

lapseealise seksuaalne ahvatlemine (KarS § 179). Statistika kinnitab kasvutrendi: kui 2022.

aastal registreeriti kokku 530 alaealise kannatanuga seksuaalkuritegu, millest 280 olid

kontaktset laadi, siis 2025. aastal tõusis vastav näitaja 654 juhtumini, sealhulgas 332 kontaktset

kuritegu11. Statistiliste näitajate kujunemist mõjutab muu hulgas ka 2022. aasta novembris

jõustunud seadusemuudatus, millega tõsteti seksuaalse enesemääramise vanusepiiri 14

eluaastalt 16 eluaastale.12 Samal ajal on märgatavalt kasvanud laste, noorte ning laiemalt kogu

ühiskonna teadlikkus, mille tulemusena jõuab õiguskaitseorganiteni rohkem teateid selliste

kuritegude kohta.13

Eeltoodu ilmestab probleemi, mille kohaselt lapseeas seksuaalse väärkohtlemise all kannatanud

inimesed võivad saada nii lühi- kui pikaajalisi tervisekahjustusi, kuid nende kuritegude

toimepanijaid ei saa vastutusele võtta, sest õiguskaitseasutusi teavitatakse liiga hilja (pärast

kuritegude aegumist) või ei teavitata üldse. Arvestades laste vastu suunatud seksuaalkuritegude

eripära ja avastamisraskusi, ei ole süütegude aegumise regulatsioon (KarS § 81) taoliste

kuritegude puhul piisavaks meetmeks, et kannatanud saaksid õigeaegset tuge ja kaitset ning

toimepanijaid oleks võimalik vastutusele võtta.

Prokuratuurilt saadud kriminaalstatistika põhjal esitatakse alljärgnevalt näiteid aegunud

juhtumitest, kus kriminaalmenetlust oleks saanud läbi viia, kui lastevastaste seksuaalkuritegude

aegumisregulatsioon oleks olnud sarnane käesolevas väljatöötamiskavatsuses planeeritavale:

 2025. a pöördus politseisse kannatanu, keda 14-aastasena 1990. aastatel vägistas

täisealine mees (KarS § 141);

 2020. a pöördus politseisse kannatanu, keda 5–6-aastasena oli tema isa seksuaalselt

korduvalt väärkohelnud (KarS § 1411 lg 2);

 2026. a kirjeldas kannatanu, et 7–8-aastasena (2007. a) katsus ja hõõrus talle tuttav

täiskasvanud mees korduvalt tema suguelundeid (KarS § 1411 lg 2);

 2021. a laekus kuriteokaebus, mille kohaselt oli 1990. aastate alguses üks täiskasvanu

korduvalt kasutanud seksuaalselt ära nooremat kui 14-aastast last (KarS § 1432 lg 2);

10 Mathews, B., Finkelhor, D., Malacova, E., Higgins, D. J., Collin-Vézina, D., Do H. P. (2025). Characteristics of first

disclosure of child sexual abuse: age, delay, recipient, and feeling of support. https://doi.org/10.1016/j.chiabu.2025.107803 11 Kuritegevuse statistika. Seksuaalkuriteod. Kättesaadav veebis: https://statistika.justdigi.ee/kuritegevuse-

statistika/isikuvastased-kuriteod/seksuaalkuriteod?chart=Show+line+chart 12 Karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (seksuaalse enesemääramise ja

abiellumise eapiiri muutmine) 601 SE. Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f984a697-8eae-

4024-a037-8bc526c7d35a/ 13 Lepp, A., Petersell, O. Seksuaalkasvatus on parim tööriist seksuaalkuritegude ennetamiseks. Prokuratuuri aastaraamat 2023.

Kättesaadav veebis: https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2023/seksuaalkasvatus-parim-tooriist-

seksuaalkuritegude-ennetamiseks

3

 2023. a esitati kaebus, mille kohaselt kuni 2005. a detsembrini tegi täisealine mees 14-

aastasega seksuaalakte (KarS § 145);

 2015. a esitati kaebus, mille kohaselt tegi mees kuni 2006. a poistest alasti pilte (KarS

§ 175).

Kriminaalstatistika pinnalt esineb ka näiteid, kus KarS § 81 lg 7 p-s 3 sätestatud erinormi

rakendamise läbi on saavutatud kurjategija vastutusele võtmine:

 Kriminaalasi nr 1-23-7314: süüdistatav mõisteti süüdi KarS § 145¹ lg 1 järgi. Kannatanu

oli teo toimepanemise ajal 14-aastane. Kriminaalmenetluse ajend ilmnes alles

kahtlustatava ülekuulamisel ning süüteo aegumine oli peatunud kuni 21. oktoobrini

2021. Seetõttu ei olnud süüks arvatud tegu aegunud.

 Kriminaalasi nr 1-17-4243: süüdistatav mõisteti süüdi KarS § 146 (kehtiva

karistusseadustiku redaktsiooni § 145 lg 2) järgi. Tegemist oli jätkuva süüteoga

vahemikus ajavahemikus 2005–2008. Kuna jätkuva teo toimepanemise ajal jõustus

KarS § 81 lg 7 p 3, peatus aegumine kannatanu täisealiseks saamiseni, mistõttu

vaatlusalune tegu ei ole praeguseks ajaks aegunud.

2. Eesmärgid

Justiits- ja Digiministeerium kinnitas 4. oktoobril 2023. a kuritegevuse vastased prioriteedid,

mis on suunatud ressursside tõhusale kasutamisele ning kuritegevuse ennetamise, tõkestamise,

avastamise ja menetlemise tulemuslikkuse suurendamisele. Nende prioriteetide hulka kuulub

ka alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude vastane võitlus, eelkõige veebis ja piiriüleselt

toimepandavate õigusrikkumiste suhtes.14 Väljatöötamiskavatsuse ajendiks on Eesti Vabariigi

Valitsuse ja Riigikogu tasandi konsensus15 muuta ELi seadusandliku initsiatiivi16 valguses omal

algatusel lastevastaste seksuaalkuritegude aegumisregulatsiooni.

Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on tõhustada karistusseadustikus kuritegude aegumistähtaegu

puudutavat regulatsiooni (KarS § 81) tagamaks, et lastevastased seksuaalkuriteod ei aeguks

enne, kui kannatanud on valmis nendest kuritegudest õiguskaitseasutusi teavitama ning

kriminaalmenetluses osalema.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb süüteo aegumise üle otsustamisel kohaldada isikule kõige

soodsamat aegumise redaktsiooni alates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni17.

Pikendatavad aegumistähtajad ei kohalduks seega tagasiulatuvalt juba toime pandud

kuritegudele, kuid soodustavad edaspidi kannatanute pöördumist uurimisasutuste poole ja

taoliste kuritegude menetlemist, omades pärssivat mõju ka nende toimepanemisele tulevikus.

14 Õiguskaitse prioriteedid. Justiits- ja Digiministeerium. Kättesaadav veebis: https://www.justdigi.ee/kuritegevus-ja-selle-

ennetus/oiguskaitse-prioriteedid 15 Vt nt Riigikogu liikmed toetavad lastevastaste kuritegude aegumistähtaja pikendamist | Eesti | ERR; Valitsuse

kabinetinõupidamise päevakord, 28. mai 2026 | Eesti Vabariigi Valitsus; Valitsuse pressikonverents, 28. mai 2026 | Eesti

Vabariigi Valitsus 16 Vt 3. peatükk. 17 Vt RKKKo 1-17-4243, p 11.

4

3. EL õigus ja teiste riikide regulatsioonid

Euroopa Liit (edaspidi ka EL) on laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemist oma

tegevuskavas prioriseerinud, sh seadnud ELi 2020–2025. aasta julgeolekuliidu strateegia üheks

peamiseks eesmärgiks.18 Oluline ELi tasandi dokument selle eesmärgi saavutamisel on laste

seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist käsitlev direktiiv 2011/93/EL19 (edaspidi 2011/93

direktiiv).

Alaealiste suhtes toimepandud seksuaalkuritegude aegumistähtajad varieeruvad ELi

liikmesriigiti. Algse 2011/93 direktiivi art 15 kohaselt pidid liikmesriigid võtma vajalikud

meetmed, et piisava tähtaja jooksul pärast ohvri täisealiseks saamist oleks võimalik esitada

süüdistus direktiivis sätestatud lastevastaste seksuaalkuritegude eest. Direktiivi ülevõtmise

raporti kohaselt enamik liikmesriike suutsid „piisava ajavahemiku“ ka tagada, kuid mõnes

liikmesriigis oli aegumistähtaja kulgemine teatud seksuaalkuritegude puhul seotud kuriteo

toimepanemise kuupäevast, mis sõltuvalt kannatanu vanusest võib oluliselt pärssida hilisemaid

võimalusi kuriteo menetlemiseks.20 Ka nn Lanzarote konventsiooni21 rakendamise kohta

läbiviidud võrdlevast analüüsist22 selgus konventsiooniosalisteks olevate riikide

aegumisregulatsioonide suur varieeruvus, sh nii aegumistähtaegade kestuse kui ka

aegumistähtaja alguse suhtes.23

Alljärgnevalt on esitatud üksikuid näiteid liikmesriikide aegumisregulatsioonide arengutest:

- Šveitsis kehtestati 2013. aastal, et alla 12-aastaste laste seksuaalse enesemääramise

vastu suunatud teatud kuriteod on aegumatud.24 Mitmed seksuaalkuriteod ei aegu

vähemalt kuni kannatanu 25-aastaseks saamiseni, kui need hõlmasid toimepanemise

hetkel alla 16-aastast last. 25

- Rootsis tunnistati aegumatuteks alla 18-aastase isiku suhtes toimepandud (raskendatud)

vägistamise ja suguelundite moonutamise kuriteod.26

- Ungari parlament kiitis 2024. aastal heaks seadusemuudatused, millega muu hulgas

kaotati alla 18-aastaste isikute vastu toime pandud seksuaalkuritegude

aegumistähtajad.27

18 European Parliament. Combating child sexual abuse Revising Directive (2011/93/EU) – recast. Kättesaadav veebis:

https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2024/762374/EPRS_BRI(2024)762374_EN.pdf 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/93/EL , 13. detsember 2011 , mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (EÜT L 335, 17.12.2011, p.1) 20 Combating sexual abuse of children Directive 2011/93/EU. European Implementation Assessment. European Parliamentary

Research Service (2017), lk 50. Kättesaadav veebis:

https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/598614/EPRS_STU%282017%29598614_EN.pdf 21 Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon.

Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/203112016002 22 M.A. Kostopoulou, Comparative study of the statutes of limitations in respect of sexual offences against children in the

States Parties to the Lanzarote Convention, May 2023, pp. 27-28. Kättesaadav veebis:

https://rm.coe.int/comparative-study-of-the-statutes-of-limations-in-respect-of-sexual-of/1680ac931d 23 Ibid, lk-d 22, 23 ja 26. 24 Hochmayr, G. A Comparative Analysis of Statutes of Limitation (2021). – https://www.nomos-

elibrary.de/10.5771/9783748926535- 705.pdf?download_chapter_pdf=1 25 Šveitsi karistusseadustik - Schweizerisches Strafgesetzbuch. § 97 lg 2. Kättesaadav veebis:

https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/54/757_781_799/en 26 Hochmayr, G. A Comparative Analysis of Statutes of Limitation (2021). 27 Kulikova, M. Lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade pikendamise põhjendatus. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Tartu 2026. Kasutatud allikad, viide nr 38.

5

- Poolas 1. oktoobril 2023 jõustunud seaduse kohaselt kestab lastevastaste

seksuaalkuritegude aegumistähtaeg kuni kannatanu 40-aastaseks saamiseni.28

- Saksamaal on enamiku lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaeg 20 aastat, kuid

2013. aastal jõustunud seadusemuudatusega peatub aegumistähtaeg teatud kuritegude

puhul kuni kannatanu 30-aastaseks saamiseni.29

- Leedus pikendati 2026. aasta juunis lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaja

kestust kuni kannatanu 30-aastaseks saamiseni.30

Euroopa Komisjon (edaspidi ka Komisjon) esitas 6. veebruaril 2024 2011/93 direktiivi uuesti

sõnastamise ettepaneku31, et tõhustada ennetustegevust ja ohvrite kaitset, sh kuritegude

aegumistähtaegade pikendamise kaudu32. Vastava soovituse piisavalt pikkade

aegumistähtaegade seadmiseks laste vastu suunatud väärkohtlemise puhul on andnud ka

mitmed rahvusvahelised organisatsioonid33,34,35,36.

4. Võimalikud lahendused

Lahendusalternatiiv nr 1: regulatsiooni muutmata jätmine

Ülaltoodust nähtub, et liikmesriikide praktika laste seksuaalset väärkohtlemist puudutavate

süütegude aegumistähtaegade reguleerimisel on olnud erinev, kuid vastavalt 2011/93 direktiivi

uuestisõnastamise ettepaneku senisele menetluskäigule on ilmnenud, et ELi liikmesriigid on

saavutanud konsensuse nende kuritegudega seonduvate aegumistähtaegade pikendamise

suunas, mis mõjutab ka Eestis kuritegude aegumisregulatsiooni. Kuigi varasemalt on Eesti

pidanud ELi tasandil kuritegude aegumise detailset reguleerimist ebavajalikuks, on 2011/93

direktiivi menetluse käigus Eesti seisukohti muudetud, sh nõustutud erandkorras kehtestama

lastevastaste seksuaalkuritegude suhtes pikemaid aegumistähtaegu.37

2011/93 direktiivi uuesti sõnastatud versioon muutub pärast vastuvõtmist ja jõustumist

liikmesriikidele siduvaks. Ka Eestile kaasneb seega kohustus direktiivi sätted, sh lastevastaste

28 Krajewski, R. The statute of limitations for sexual offences committed against minors. Probacja nr 2/2023, 30.06.2023, lk

11. 29 Saksamaa Strafgesetzbuch (StGB), § 78b lg 1 p 1. Kättesaadav veebis: German Criminal Code (Strafgesetzbuch – StGB) 30 LRT English. 05.06.2026. Kättesaadav veebis: Lithuanian parliament moves to reform sexual offences law with introduction

of consent - LRT 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste

seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (uuesti

sõnastatud). COM(2024) 60 final, 2024/0035 (COD). Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/download/ab606b16-

4423-45cd-9d01-3634c825de14 32 Euroopa Komisjoni pressiteade (06.02.2024): Laste seksuaalse väärkohtlemise vastane võitlus saab tänu ajakohastatud

kriminaalõigusnormidele uue hoo. Kättesaadav veebis: Võitlus laste seksuaalse väärkohtlemise vastu

The fight against child sexual abuse receives new impetus with updated criminal law rules. European Comission press release.

Kättesaadav veebis: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_24_631 33 Euroopa Nõukogu, Lanzarote Komitee (2024). Opinion on Article 33 of the Lanzarote Convention and its explanatory note.

Requirements of the provision on statute of limitations and recommendations on its implementation. Kättesaadav veebis:

https://rm.coe.int/opinion-on-article-33-of-the-lanzarote-convention-and-its-explanatory-/1680b06622 34 ÜRO Lapse Õiguste Komitee. (2021). Children’s Rights and Alternative Care Outcome Report. 35 UN Committee on the Rights of the Child (2019), CRC/C/156, Guidelines regarding the implementation of the Optional

Protocol to the Convention on the Rights of the Child on the sale of children, child prostitution and child pornography. 36 The European Child Sexual Abuse Legislation Advocacy Group. EXTEND TIME LIMITS FOR REPORTING CHILD

SEXUAL ABUSE UNTIL SURVIVORS REACH 53y OLD. Kättesaadav veebis: ECLAG_Directive Memo_3. Statute of

limitations for Child Sexual Abuse in the EU 37 Riigikogu seisukoht Eesti seisukohtadele laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi uuesti sõnastatud versiooni eelnõu kohta - COM(2024) 60. Kättesaadav veebis:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/1bb5d6c2-6d04-42fd-b6db-adebb7a8bde1/

6

seksuaalkuritegude aegumistähtaegu puudutav regulatsioon riigisisesesse õigusesse üle võtta,

mistõttu tegevusetuks jääda pole võimalik.

Lahendusalternatiiv nr 2: lastevastaste seksuaalkuritegude aegumatuse kehtestamine

29. märtsil 2026. a loodi laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastu võitlemiseks

rahvaalgatus38 karistusseadustiku muutmiseks, mille kohaselt ei aeguks laste vastu suunatud

seksuaalsüüteod, ning et kehtestataks paremad riiklikud meetmed süüteo toimepanijatelt

hüvitise väljamõistmiseks ohvritele põhjustatud kannatuste eest.

Karistusõigussüsteemi loogika kohaselt on aegumatuks tunnistatud (KarS § 81 lg 2) eelkõige

rahvusvahelise õiguse mõttes erakorralise raskusega kuriteod, mille hukkamõist ei põhine

üksnes individuaalse õigushüve kahjustamisel, vaid kogu rahvusvahelise õiguskorra kaitsel –

agressioonikuriteod (KarS § 91), genotsiid (KarS § 90), inimsusevastased kuriteod (KarS § 89),

sõjakuriteod (KarS §-d 95–109) – ning kuriteod, mille eest saab mõista eluaegse vangistuse (nt

mõrv, KarS § 114). Ka kõigi lastevastaste seksuaalkuritegude aegumatuks muutmine võib

kahjustada karistusõigussüsteemi koherentsust, hägustades muu hulgas piire raskemat liiki

kuritegevuse ning õigushüvede rikkumise astmete vahel. Õigushüvede konkurentsis peetakse

õigust elule kõige olulisemaks põhiõiguseks39, sh olulisemaks ka õigusest kehalisele

puutumatusele, mistõttu ka seni aegumatuks tunnistatud kuritegudest enamik on suunatud

eelkõige inimelu kaitseks. Õigushüvedest lähtuvalt ei pruugi nt tahtevastase sugulise

iseloomuga teo (KarS § 1411) või lapseealise seksuaalse ahvatlemise (KarS § 179) aegumatuks

tunnistamine olla proportsionaalne meede, kui samal ajal pole aegumatud nt ka kõik eluvastased

süüteod (KarS §-d 113–117) lisaks mõrvale (KarS § 114). Tuleb arvestada, et nii vägistamise

kui tahtevastase muu sugulise iseloomuga tegude kohta kehtivad ka kvalifitseeritud koosseisud

seoses retsidiivsete toimepanijatega, kellele on võimalik mõista eluaegset vangistust (vt KarS

§ 141 lg 21 ja KarS 1411 lg 3), mistõttu need kuriteod ei aegu.

Kuritegude aegumatus mõjutab õigusrahu ja õiguskindluse põhimõtteid, kuivõrd karistusõigus

lähtub eeldusest, et aja möödudes väheneb kuriteo eest nii riiklik kui ühiskondlik

karistusvajadus. Õiguskindlust ja õigusrahu kui aegumise keskseid väärtusi on Eesti rõhutanud

korduvalt, sh ka 2011/93 direktiivi läbirääkimiste raames. Samas tuleb arvestada, et lapsed on

täiskasvanutega võrreldes haavatavam sihtgrupp, kelle erikaitse vajadus on kehtestatud ka

rahvusvaheliselt40. Kuigi lastevastaste seksuaalkuritegude laad ja raskusaste on erinevad, peab

riigi karistusõiguslik reaktsioon peegeldama ühiskondlikku sõnumit selliste tegude

lubamatusest ja ka nt 40–50 aastat pärast konkreetse kuriteo toimumist ei pruugi selle suhtes

karistusõiguslik huvi olla muutunud, võrreldes kuriteo toimepanemise hetkega. Erinevate

taastava õiguse teemaliste uuringute, sh USA pilootprogrammi „RESTORE“ ja Uus-Meremaa

programmi „Project Restore“ raames on leidnud kinnitust, et kannatanu turvatunde ning õigus-

ja meelerahu taastamine on osaliselt seotud ka toimepanija siira kahetsustunde, oma teo

tagajärgede mõistmise ja valmisolekuga kahjude hüvitamiseks41. Seega võivad pikemad

kuritegude aegumistähtajad toetada taastava õiguse protsesside läbiviimist juba

kriminaalmenetluse ajal. Samas kümnete aastate möödumisel pärast kuriteo toimepanemist

võib selle positiivne mõju kannatanule ka väheneda. Juhutoimepanija vaatest võib karistuse

38 Eesti Koostöö Kogu. Algatused. Kättesaadav veebis: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1774-kaotada-laste-vastu-toime-

pandud-seksuaalkuritegude-aegumise-ajaline-piir-ja-m%C3%A4%C3%A4rata-ohvritele-h%C3%BCvitis 39 Roosma, P. Põhiseaduse § 16 kommentaar, komm 1. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020. 40 ÜRO lapse õiguste konventsioon: Convention on the Rights of the Child | OHCHR 41 Wemmers, J.-A. Judging Victims: Restorative choices for victims of sexual violence. Victims of Crime Research Digest No.

10

7

eripreventiivne mõju pärast mitukümmend aastat kaduda näiteks olukorras, kus isik, oma teo

põhjuseid ja tagajärgi mõistnuna, on olnud hiljem õiguskuulekas ega ole toime pannud uusi

kuritegusid.

Aegumine on seotud õiglase menetluse tagatiste nõrgenemise jatõendamiskindluse

vähenemisega. Mida rohkem aega kuriteost möödub, seda raskem on koguda usaldusväärseid

tõendeid. Lastevastaste seksuaalkuritegude puhul võib teavitamine toimuda aastakümneid

hiljem, mis õigustab küll pikemaid aegumistähtaegu, kuid pärsib seejuures tõendite kogumist

ja raskendab süüdistatava kaitseõiguse tegelikku teostamist: võimalikud tunnistajad on surnud,

dokumentaalsed tõendid hävinud või kadunud, mälestused moondunud. Lähtuvalt süütuse

presumptsioonist tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kahtlustatava

või süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3).

Lahendusalternatiiv nr 3: lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade

proportsionaalne pikendamine

Eeltoodud põhjustel saab õigusdogmaatiliselt proportsionaalseimaks lahenduseks pidada mitte

lastevastaste seksuaalkuritegude aegumatust, vaid kuritegude pikendatud aegumistähtaegu,

mille kulgemisel on võimalik arvestada ka aegumistähtaja peatumise või katkemise eranditega.

Seda lahendust toetab ka justiits- ja digiminister.

Laste seksuaalset väärkohtlemist puudutavad kuriteod on erineva laadi ja raskusastmega.

Seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude jaos (KarS §-d 141–1451) on sätestatud

raskemat liiki ja eelkõige kontaktse iseloomuga seksuaalkuriteod, mis rikuvad vahetult

kannatanu põhiõigust oma inimväärikusele ja kehalisele puutumatusele. Lisaks sätestab

karistusseadustik alaealise suhtes toime pandud inimkaubanduse (KarS § 175) ja

mittekontaktsema iseloomuga seksuaalkuritegudena lapspornole juurdepääsu taotlemise ja

selle jälgimise (KarS § 1751), lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise (KarS § 178),

seksuaalse eesmärgiga kokkuleppe lapseealisega kohtumiseks (§ 1781) ja lapseealise seksuaalse

ahvatlemise (KarS § 179) ning väärteona seksuaalse ahistamise42 (KarS § 1531).

Arvestades nende kuritegude eripärasid ja sanktsioonimäärasid, on proportsionaalseks peetud

erinevate aegumistähtaegade kehtestamist. Väljatöötamiskavatsuse koostamise hetkeks on

2011/93 direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku raames saavutatud poliitiline konsensus kolme

aegumistähtajaga sõltuvalt kuriteo eripärast ja raskusest, mis hakkab kulgema alates kannatanu

täisealiseks saamisest kokkuvõtvalt järgmiselt:

- 15-aastane aegumistähtaeg laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali tootmise

ning laste prostitutsioonis ärakasutamise raames seksuaalse enesemääramise eas oleva

lapsega seksuaaltegevuses osalemise eest,

- pikim, s.o 32-aastane aegumistähtaeg lapse vägistamise eest vaginaalselt või oraalselt,

samuti jõu või sunni abil seksuaalse enesemääramise eas mitteoleva lapse

prostitutsioonis osalema panemise eest, ning

- 20-aastane aegumistähtaeg muude lapsega seotud seksuaaltegevuste, sh

pornograafilistes etteastes osalema sundimise või laste prostitutsioonis ärakasutamisega

seotud kuritegude eest nii sunnijõu, usaldussuhte või sõltuvuse abil kui ka ilma.

42 KarS § 1531 kohaldamisalasse kuuluvad seksuaalse tähendusega tegevused (nt puudutamine/käperdamine), mis küll riivavad

kannatanu seksuaalse enesemääramise õigust ja eeldavad karistusõiguslikku sekkumist, kuid ei ületa olulise riive lävendit.

Ehkki olemuslikult kuuluvad § 1531 teod ka KarS § 1411 kohaldamisalasse, on need võrreldes KarS § 1411 alla kuuluvate

õigusvastaste tegudega olemuslikult vähem intensiivsed. Vt ka RKKK 1-17-6580, p 16.

8

Tulevase seaduseelnõu koostamisel tuleks arvestada, et 2011/93 direktiiv ei kehtesta

minimaalseid aegumistähtaegu lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjaliga

seonduvate tegude osas, v.a selle materjali tootmine. Kuivõrd tegemist on

miinimumharmoneerimisega, võib ka nende kuritegude aegumisregulatsiooni muutmine olla

riigisisesel tasandil siiski õigustatud. Ühelt poolt tuleb arvestada, et nt laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali valmistamise puhul võib kannatanu õigushüve vahetu

rikkumine seisneda eelkõige primaarteos, s.o suguühtes või muu sugulise iseloomuga teo

tegemises pornograafilise sisuga teoses osalemise tõttu, mitte selle teose (re)produtseerimises,

näitamises või levitamises. Samas põhjustab nii laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava

materjali tootmine, levitamine kui ka selle jälgimine kannatanute taasohvristamist ja nende

õiguste jätkuvat rikkumist, võimendades ühtlasi laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamise uute episoodide toimepanemist, sh ka tehisaru abil loodud sisu puhul43.

KarSi kontekstis võiks lähtuvalt sanktsioonimääradest ja 2011/93 direktiivi uuestisõnastamise

ettepanekust 32-aastane aegumistähtaeg olla kohaldatav eelkõige KarS §-des 141–145¹ ja §-s

175 sätestatud kuritegude korral ning 15–20-aastane aegumistähtaeg §-des 1751, 178, 178¹ ja

179 sätestatud kuritegude korral. Näite puhul, kus kannatanu on kuriteo toimepanemise ajal 15-

aastane, lõpeks nt suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimise (KarS § 143) või

lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise (KarS § 178) aegumistähtaeg siis, kui kannatanu

on vastavalt 50-aastane või 33–38-aastane.

Lahendusalternatiivi 3 kohane seadusemuudatus seisneb KarS § 81 täiendamises uue

lõikega/lõigetega, mille kohaselt kohaldub alaealiste, s.o nooremate kui 18-aastaste isikute

vastu suunatud seksuaalkuritegudele senisest pikem aegumistähtaeg. Formaal-juriidiliselt

tähendaks see erinormi(de) kehtestamist üldreegli (KarS § 81 lg 1) suhtes, mis sätestab

aegumistähtajad sõltuvalt kuriteo astmest. Ka varasemast ajast kehtib üldreeglile teatud

kuritegude suhtes erinorm (KarS § 81 lg 2), mis põhjendab erinormi kehtestamise kui

meetodivaliku sobilikkust.

Kehtestatavat lõiget/lõikeid tuleks rakendada koosmõjus aegumistähtaegade peatumise ja

katkemise eranditega, eelkõige KarS § 81 lg 7 punktiga 3. Selle sätte kohaselt peatub süüteo

aegumine muu hulgas seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui

kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui

kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist.

Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod on sätestatud karistusseadustiku 9. peatüki 7. jaos

(KarS §-d 141–1451) ning muudele laste seksuaalse väärkohtlemise ja kuritarvitamisega seotud

kuritegudele (KarS §-d 175, 1751, 178, 1781 ja 179) ei ole KarS § 81 lg 7 punktist 3 tulenev

aegumistähtaja peatumise erand kohaldatav.

Käesolev väljatöötamiskavatsus hõlmab seega ka KarS § 81 lg 7 punktis 3 sätestatud erandi

kohaldamisala laiendamist eelkõige KarS §-des 175, 178 ja 179 sätestatud kuritegudele, mis

hõlmavad endas lapse õiguste vahetut rikkumist. Erandi kohaldamisala laiendamise küsimuse

on väljatöötamiskavatsuse koostamise hetkeks tõstatanud ka prokuratuur. Seaduseelnõu 931 SE

seletuskirjas, millega 2007. aastal seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo erand KarS § 81

lg 7 punktiga 3 kehtestati, on erandi kehtestamist põhjendatud alaealise vastu suunatud

seksuaalkuritegude varjatud olemuse ja avastamisraskustega44. Sõltuvalt sellest, kui laialt tuleks 43 UNICEF (04.02.2026): „Deepfake abuse is abuse“. Kättesaadav veebis: https://www.unicef.org/press-releases/deepfake-

abuse-is-abuse 44 Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus 931 SE, algteksti lk 25: „Karistusseadustiku

üldosas muudetakse süütegude aegumise regulatsiooni, kuna praegune sõnastus ei näe teatud juhtudel ette süütegude aegumise

lõpptähtaega. Selline olukord võib tekitada põhiseadusega vastuolus oleva mõistliku menetlusaja printsiibi rikkumise. /…/

9

käsitada alaealiste vastu suunatud (s.o lastevastaste) seksuaalkuritegude definitsiooni ja

arvestades, et seksuaalkuritegude avastamisraskused on tugevalt seotud ohvrite hirmu või

soovimatusega nendest teavitada, ei saa välistada tõlgendust, et seadusandja eesmärk oli lisaks

seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegudele (KarS §-d 141–147)45 hõlmata erandiga ka

teisi sel perioodil kehtinud alaealisi puudutavaid seksuaalkuritegusid, nt alaealise

prostitutsioonile kallutamist (KarS § 175) või kaasaaitamist (KarS § 176), lapsporno

valmistamist (KarS § 178) jne. Sellist käsitlust toetab ka kehtiva KarS § 1781 lg 1 sõnastus, kus

„seksuaalse iseloomuga süüteo“ mõistega on hõlmatud nii KarS §-des 141–1451 kui §-des 175–

179 sätestatud süüteod, mis hõlmavad ka alaealistest kannatanuid.

5. Kavandavate muudatuste mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta

1. Sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud:

Seksuaalvägivald on isikuvastane traumasündmus, mida ohvril on keeruline taluda, sest see

puudutab inimese identiteeti, ohustab tema mina-pilti ja eneseväärikust. Inimestevahelise

vägivalla keskmes on inimõiguste põhiväärtused, mis seksuaalvägivalla kaudu uskumusi

usaldusväärsusest ja inimlikkusest lõhuvad. Seetõttu on oluline, et karistusõigus sellele

asjakohaselt reageeriks. Pikem laste vastu suunatud seksuaalkuritegude aegumistähtaeg

avaldab positiivset mõju ohvritele, võimaldades neil õiguskaitse poole pöörduda ja

õigusemõistmine algatada ajal, mil nad on selleks valmis. Eesti inimeste hoiakud

seksuaalvägivalla ja vägistamisega seotud küsimustes kannavad endas valdavalt üksteise tahte

austamist ja jõu kasutamise mittetolereerimist46, mistõttu võib ühiskondlik õiglustunne ja

usaldus riigi ja õiguskaitsesüsteemi vastu tervikuna tugevneda.

Seksuaalvägivald mõjutab inimeste heaolu ja toimetulekut tervikuna ning on ühiskonnale

kulukas. Lisaks otsestele kuludele nagu kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused -

meetmed jne, kaasnevad seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult

eemalejäämine/töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle

võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne.

Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ning selle tõkestamine ülimalt olulised47.

Planeeritav seadusemuudatus julgustab ohvreid kogetud seksuaalvägivallast teatama, seeläbi

kasvab abi otsijate ja saajate arv ning ohvrid ei jää enam oma murega üksi. Seksuaalvägivalla

vähenemine ühiskonnas on pikaajaline protsess. Seadusemuudatus on vaid üks tegur paljudest,

mis seksuaalvägivalla taset ühiskonnas mõjutavad.

Suureneda võib vanemate kuriteojuhtumite hulk, mille tõendamine on keeruline või võimatu.

Suureneb risk, et kaua aega tagasi toimunud kuritegude menetlemine takerdub tõendite

Aegumise tähtaegasid käesoleva eelnõuga ei muudeta. Erandiks on alaealise vastu toimepandud seksuaalkuriteod, mille

varjatud olemuse tõttu võiks aegumine peatuda kuni ohvritäisealiseks saamiseni. /---/“

Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus 931 SE, algteksti lk 32: „/…/ Uue alusena on

lõike 7 punktis 3 toodud aegumise kord seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude osas, kus tegu on toime pandud

alaealise suhtes. Analoogiline erandlik kuriteo aegumise kord kehtib ka nt Rootsis, Soomes, Taanis, Prantsusmaal ja

Saksamaal. Erandi kehtestamist põhjendab alaealise vastu suunatud seksuaalkuritegude olemus ja avastamisraskused.

Aegumistähtaja pikendamine ei lahenda tõendamisprobleeme, mis kaasnevad pikka aega tagasi toimepandud kuriteo

uurimisega, kuid teisalt on aegumise tõttu menetluse lõpetamine kannatanute seisukohast kahjulikum tagajärg.“45 Karistusseadustiku 15.03.2007 jõustunud redaktsioonis. Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/12792390 46 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkaubandus

%20valdkonnas.pdf 47 Euroopa Komisjon (2022). Commission Staff Working Document Impact Assessment Report Accompaning the Document

Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on combating violence against women and domestic

violence. SWD(2022) 62 final. Lk-d 49-52. Kättesaadav veebis: EUR-Lex - 52022SC0062 - ET - EUR-Lex

10

puudumise või ebausaldusväärsuse tõttu ja ei too kannatanu või ühiskonna poolt oodatavat

tulemust. Pole ka tagatud, et vanade kuriteojuhtumite menetlemine ning ka potentsiaalne

süüdimõistev otsus mitukümmend aastat hiljem taastaks kuriteoohvrite meele- ja õigusrahu või

pakuks neile vajalikku tuge sellises ulatuses, nagu kannatanu võis vajada vahetult pärast kuriteo

toimepanemist. Võib kasvada juhtumite arv, kus kriminaalmenetluse käigus toimepanija süü

kinnitust ei leia, kuid kellele võib seoses kriminaaluurimise ja sellest tingitud avaliku

tähelepanuga kaasneda muu hulgas mainekahju. Muudatuse puhul on oluline ohvritega

kokkupuutuvate institutsioonide teadlik ja ohvrit toetav suhtumine, sh taasohvristamisest

hoidumine.

Muudatus avaldab üldist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele eelkõige kuritegevuse, sh laste

vastu suunatud seksuaalvägivallaga võitlemise ning sisejulgeoleku kujundamise kaudu.

Üldpreventsioonist lähtuvalt võib kaasneda lastevastase seksuaalkuritegevuse osaline langus,

kuivõrd pikemate aegumistähtaegadega suureneb võimalus nende kuritegude toimepanijaid

vastutusele võtta. Vastavalt põhiseaduse §-le 24 tuleb riigi julgeolekule avalduva mõju

hindamisel arvesse võtta isikute õigusi kriminaalmenetluses. Mõju välissuhetele tuleneb

rahvusvaheliste kokkulepete täitmisest. Aegumistähtaegade pikendamine toetab rahvusvahelise

kuvandi loomist Eestist kui inimõigusi ja lapse õigusi austavast kaasaegsest riigist.

2. Mõjud avaliku sektori korraldusele ning riigieelarvele:

Seadusemuudatusega võib kaasneda õiguskaitseasutuste ja kohtute töökoormuse kasv esiteks

olukorras, kus menetlusse jõuab rohkem taolisi kuriteojuhtumeid, ning teiseks olukorras, kus

alustatakse kriminaalmenetlust mitukümmend aastat tagasi väidetavalt toimunud kuritegude

suhtes, mille tõendamine võib olla raskendatud ja ressursimahukas. Vanade kuriteojuhtumite

menetlemine võib tõendamisraskustest tingituna suurendada kohtumenetlusele kuluvat aega ja

kohtunike töökoormust. Suurema arvu juhtumite ilmsikstulekuga võib suureneda ka

kannatanute arv, kes potentsiaalselt vajavad riigipoolse ohvriabisüsteemi abi, tingides

koormuse kasvu ohvriabitöötajatele ja ohvriabiteenustega seotud partneritele. Seksuaalse

väärkohtlemisega seotud pöördumiste arvu tõusuga võib proportsionaalselt suureneda ka

nendega seotud valekaebuste48 arv.

Kriminaalmenetluste arvu tõusuga võib riigieelarveliselt täheldada kriminaalmenetluste kulude

(sh ekspertiisid, riigi õigusabi, tunnistajate ja kannatanute kaitse meetmed) kasvu,

ohvriabisüsteemiga kaasnevate kulude kasvu (hüvitised, kannatanute nõustamine, tervishoiu-

ja teraapiateenused) ja vajadusttäiendavate ametikohtade ja/või ametnike koolitustegevuse

järele. Muudatused võivad mõjutada ka vanglasüsteemiga seotud ametnikke, sotsiaalse

rehabilitatsiooniga tegelevaid asutusi ning muid vägivaldse käitumisega isikute ja

seksuaalkuritegude toimepanijatega tegelevaid spetsialiste või vabatahtlikke.

Kuivõrd kuritegude uurimise, menetlemise ja ohvrite abistamise süsteemis sisulisi muutusi ei

toimu, ei ole suured struktuursed ümberkorraldused vajalikud. Seksuaalvägivalda uurivate ja

ohvreid abistavate organisatsioonide poole pöördujate arvu suurenemisel tuleb tagada sujuv

infovahetus juhtumit uurivate ja ohvreid toetavate osapoolte vahel.

6. Edasine väljatöötamine

48 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (nn nõusolekuseaduse VTK). Justiitsministeerium

2024. lk 32. Kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/400611f8-9bb7-45b7-842f-

9bf6ee8bc07e#nXI9QtJ4

11

Väljatöötamiskavatsus saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks puudutatud

asutustele, organisatsioonidele ja huvigruppidele. Saadud tagasisidet analüüsitakse ning

väljatöötamiskavatsuse jätkuna järgnevad ettevalmistused vastava seaduseelnõu koostamiseks.

Eelnõu on kavas esitada vastu võtmiseks veel selle Riigikogu koosseisu poolt.

Eeldatava eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise

aeg

2026, II poolaasta

Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2027, II poolaasta

Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Steven Andrekson, Andra

Reinomägi

[email protected];

[email protected]

58 876 522; 54 840 744

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid

Meie 14.07.2026 nr 8-3/5359-1

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade pikendamise VTK)

Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Riigiprokuratuurile ja ringkonnaprokuratuuridele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, ülikoolidele (TÜ, TLÜ, TalTech, Sisekaitseakadeemia), Eesti Juristide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, MTÜ-le Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ-le Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingule, MTÜ-le Lastekaitse Liit, MTÜ-le Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ-le Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud SA-le, MTÜ-le Eluliin, MTÜ-le Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ-le, MTÜ-le Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti SV Tugigrupid MTÜ-le, MTÜ-le Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-le Inimõiguste Instituut, MTÜ-le Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, President Kaljulaidi Fond MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, MTÜ-le Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning SA-le Mõttekoda Praxis ja SA-le Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Väljatöötamiskavatsus esitatakse teadmiseks Riigikogule Palume Teie kooskõlastust või arvamust kuni 24.07.2026. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisaadressaadid: Harju Maakohus

Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Riigikogu

2

Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigiprokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur Lääne Ringkonnaprokuratuur Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Politsei- ja Piirivalveamet Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Tartu Ülikool Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikool Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut Sisekaitseakadeemia Eesti Juristide Liit Eesti Lastearstide Selts Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Eesti Naistearstide Selts MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing MTÜ Lastekaitse Liit MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit Eesti Naisteühenduste Ümarlaud SA MTÜ Eluliin MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu Eesti SV Tugigrupid MTÜ MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitseks SA Eesti Inimõiguste Keskus MTÜ Inimõiguste Instituut MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut MTÜ Eesti LGBT Ühing President Kaljulaidi Fond MTÜ MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK MTÜ Oma Tuba Eesti Linnade ja Valdade Liit SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks SA Mõttekoda Praxis

Steven Andrekson 58876522 [email protected]