Pr Karmen Joller

Sotsiaalminister

Sotsiaalministeerium 13.07.2026

Arvamus eelnõule

Austatud proua minister

Täname, et olete esitanud arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform).

I Abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamise korralduse integreerimine ühtseks terviklikus

lahenduseks.

1.1. Toetame eelnõuga seatud eesmärki ühendada abivahendite ja meditsiiniseadmete loetelu

ühtseks tervikuks, millel on positiivne mõju abivahendeid ja meditsiiniseadmeid samaaegselt

kasutavatele isikutele. Ühtlasi avaldab patsientidele positiivset mõju info leidmine ettevõtete kohta,

kelle kaudu saab soetada nii soodustusega meditsiiniseadmeid kui ka abivahendeid.

Samas toome välja apteekrite kartuse, et loodav süsteem paneb taas apteekritele lisakohustusi.

Eelmine suurem abivahendite väljastamise muudatus sundis apteekreid kasutama täiendavat riiklikku

infosüsteemi abivahendite väljastamisel, mis suurendas oluliselt apteekrite töökoormust ning mitmed

apteegid lõpetasid abivahendite väljastamise. Tänaseks on mõlemad apteekides kasutatavad

müügiprogrammid loonud liidestuse SKAIS2’ga, et abivahendite väljastamine sujuks paremini ja

vähemate lisategevustega. Peab olema välistatud, et uus reform eeldab taas apteekide poolelt

lisaarendusi ning täiendavaid vahendeid.

1.2. EPAL ei toeta eelnõuga plaanitavat muudatust, mille kohaselt kehtestatakse Tervisekassa poolt

kompenseeritavatele meditsiiniseadmetele ja abivahenditele jaemüügi hinnalagi, millest kallimalt

ei tohi tooteid müüa. Eelnõu sätestab, et meditsiiniseadme müüja ja üürija, sealhulgas apteek, peab

meditsiiniseadme müügi ja üürimise puhul rakendama jaehinda, mis ei ületa hinnakokkuleppehinda,

kui tasu maksmise kohustuse võtab üle Tervisekassa.Leiame, et mõistlik oleks piirduda piirhinnaga

ning lubada inimestel vajadusel soetada ka tooteid, mis on kallimad kui kokkuleppehind. Toote

väljastaja saab alati soovitada soodsaimat, kuid inimesel peab jääma vabadus otsustada. Inimesed

maksaksid ise piirhinna ülese osa analoogselt ravimitega. Inimesed, nende vajadused ja harjumused

on erinevad ning kõik tooted ei ole alati samaväärsed konkreetsele inimesele. Samas ei peaks inimene

jääma täiesti ilma Tervisekassa poolsest kompenseerimisest, sest talle sobib või ta eelistab kallimat

toodet. Lisaks eelnevale näeme planeeritavas muudatuses ka probleemkohana soovi rakendada

meditsiiniseadmete hüvitamisel ravimite piirhindadele ja hüvitamismehhanismile sarnaseid lahendusi,

võtmata arvesse, et erinevate tervisekaupade turuletoomise ega ka kompenseerimise mehhanismid ei

ole üks-üheselt sarnased, mistõttu ei ole võimalik analoogia korras kohaldada meditsiiniseadmete

kompenseerimisel ravimitega sarnaseid reegleid.

1.3. EPAL tõi meditsiiniseadmete ja abivahendite reformi väljatöötamise kavatsuse puhul välja, et

muudatuste ajagraafik on väga optimistlik, eeskätt nõue, et kõik Tervisekassa poolt tulevikus

kompenseeritavad abivahendisd saavad 3 aasta jooksul MSAs registreeritud. Seletuskirjas on seoses

toodete järk-järgulise ületõstmisega kirjeldatud, et I etapis üleviidavate toodete puhul toimub sel

aastal aktiivne registreerimine ning seetõttu eeldatakse, et ületamatuid probleeme kogu reformi

jooksul esinema ei hakka. Juhime aga tähelepanu, et I etapi toodete hulk on väiksem kui järgnevates

etappides ning tegemist on toodetega, millel suure tõenäosusega on olemas registreerimiseks vajalik

dokumentatsioon. II ja III etapis on tooteid märksa enam, erinevused ühes tootegrupis suuremad ning

võivad tekkida probleemid vajalike dokumentide esitamisega ning registreerimise protsessiga

tervikuna.

Probleemide ilmnemisel jäävad tooted registreerimata, misjärel tekib oht, et inimesed ei saa neile

vajalikke tooteid enam soodushinnaga osta. Seega tuleks ette näha meetmeid, millega tagatakse, et

inimesed saaksid võimalike probleemide esinemisel tõrgetest hoolimata neile vajalikud

meditsiiniseadmed apteegist välja osta. Mõelda võiks ravimitega saadud kogemustele, näiteks võiks

luua sellisteks puhkudeks sarnaselt müügiloata ravimitele erandi tegemise võimaluse.

1.4. Seletuskirjas selgitatakse, et reformi elluviimisel kaob ära nõue, mille kohaselt peab

müügipunktides olema abivahendispetsialisti kutse või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooniga töötaja.

Lähtuvalt sellest palume seletuskirja tasandil äramärkimist ja kinnitust, et ka apteegis võib edaspidi

meditsiiniseadmeid ja abivahendeid soodustusega väljastada lisaks erialatöötajatele ka vastava

koolituse saanud personal. Praegu on õigus neid tooteid retsepti või abivahendi kaardi alusel

väljastada vaid apteekril (proviisor ja farmatseut), kes on abivahendispetsialisti kutsega võrdsustatud

isikud.

II Meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni täpsustamine

EPALi hinnangul ei saavutata loodava hinnaregulatsiooni süsteemiga eelnõuga plaanitavat eesmärki

- luua üheselt mõistetav süsteem, mille tagajärjel väheneb omaosalus ja paraneb abivajajate

juurdepääs vajalikele meditsiiniseadmetele ja abivahenditele ning tagada õiglane konkurents. EPALi

hinnangul võib loodaval süsteemil olla eelnevalt väljatoodule hoopis vastupidine mõju - toodete valik

väheneb (müümisel hinnalae kehtestamise tõttu), kättesaadavus halveneb, hinnad kallinevad ja

hinnakokkulepete sõlmimisega tõusetub konkurentsiõiguslik küsimus selliste kokkulepete sõlmimise

lubatavuse kohta.

2.1. RaKS § 48 täiendatakse lõikega 7, millega sätestatakse mõiste „meditsiiniseadme jaehind“

sarnaselt ravimitele (RaKS § 41 lg 11) ja selle kujunemine.Seaduses sätestatakse, et jaehind on ühe

meditsiiniseadme lõplik müügi- ja üürihind tarbijale, mis kujuneb pärast kõigi tarneahelas

rakendatatavate juurdehindluste, käibemaksu ning võimalike allahindluste ja soodustuste arvestamist.

RaKS § 49 lg 4 kohaselt meditsiiniseadme müüja ja üürija, sh apteek, peavad meditsiiniseadme müügi

ja üürimise puhul rakendama jaehinda, mis ei ületa hinnakokkuleppe hinda, kui tasu maksmise

kohustuse võtab üle Tervisekassa. Seletuskirjas tuuakse välja, et selliselt tagatakse ühtne ja läbipaistev

arvestuspõhimõte kõigi müüjate jaoks. EPALile jääb arusaamatuks, kuidas kujuneb juurdehindluse

jagunemine ahela erinevates etappides. Juhul, kui tootja müüb toote edasi apteegile või mõnele teisele

tarneahela osapoolele hinnaga, mis on võrdne hinnakokkuleppe hinnaga, siis sellisel juhul puudub

apteegil toote ostmisel võimalus lisada toote käitlemise, müügi ja väljastamisega seotud kulusi kattev

juurdehindlus. Sisuliselt peaksid apteegid müüma toote tarbijale igasugust juurdehindlust

rakendamata ehk siis apteegi vaatest tasuta, sest toodet tuleb müüa hinnaga, mis ei ületa

hinnakokkuleppes toodud hinda. Viidatud olukord viib omakorda selleni, et apteegid ei osta ega

väljasta enam selliseid tooteid ja nii väheneb abivajajatele oluliselt toodete kättesaadavus, sest

apteekide müügivõrgustik on laiem, apteegid paiknevad abivajajatele ligipääsetavates kohtades

(kaubanduskeskused ja tervisekeskused) ning kaubanduskeskuse apteegid on reeglina avatud kauem

kui spetsialiseerunud tervisetoodete poed. Seletuskirja alusel väljastavad meditsiiniseadmeid praegu

Tervisekassa lepingupartneritest meditsiiniseadmete müüjad, keda oli 2026. a märtsi lõpu seisuga 55,

lisaks neile müüvad meditsiiniseadmeid ka paljud apteegid (2026. a märtsis oli Eestis 491 apteeki). SKA

lepingupartnereid oli 2025. a lõpu seisuga 195, neist Tervisekassa partneritega kattusid ca 116 apteeki

ja ca 20 muud ettevõtet. Seega kui apteegid kavandatava ebasoodsa mõjuga hinnalae kehtestamise

tõttu peaksid lõpetama meditsiiniseadmete ja abivahendite väljastamise, väheneb nende toodete

kättesaadavaus inimestele oluliselt. Lisaks tuleks kindlasti analüüsida ka reformi mõju

meditsiiniseadmete ja abivahendite regionaalsele kättesaadavusele. Apteegid paiknevad üle-eestiliselt

ka maapiirkondades ja väiksemates asulates tagades meditsiiniseadmete ja abivahendite hea

kättesaadavuse nende kohtade elanikele.

Seega ei ole loodav hinnakujundus üheselt arusaadav ja läbipaistev ning turul tekib ebavõrdne

konkurents tarneahela lõikes (hinnaleppe pooleks oleva levitaja tervisetoodete poe ja apteegi kui

pikema – levitaja-hulgimüüja-apteek - tarneahela osapoole vahel). Selliselt ei taga eelnõu seatavat

eesmärki ja abivajajad jäävad ilma vajalikest seadmetest/abivahenditest või peavad toote soetamiseks

külastama spetsiaalset abivahendite müüjat-väljastajat.

Palume selgitada, milliste reeglite alusel on plaanis hakata kehtestama meditsiiniseadmete

jaemüügi hinda.

2.2. Ühtlasi tuuakse seletuskirja selgitustes eelnõu § 1 punkti 4 (lk 12) kohta välja, et hinnakokkuleppe

sõlmimise põhimõtted on samad nagu ravimite hinnakokkulepete puhul. Selgitame, et viidatud väide

ei vasta tõele kuna erinevus seisneb suuresti selles, et ravimite hinnakokkulepete puhul on ahela

üleselt sätestatud konkreetsed juurdehindluse piirmäärad hulgi- ja jaemüügis. Seega palume

seletuskirja selgitusi vastavalt korrigeerida.

2.3. RaKS § 482 lg-s 4 sätestatakse, et kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei

saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet, võib Tervisekassa algatada meditsiiniseadme välja

arvamise meditsiiniseadmete loetelust. EPAL palub enne meditsiiniseadme loetelust välja arvamist

arvestada apteekides olevate toodete varuga ja arvata tooted loetelust välja pärast seda, kui vastavad

varud on realiseeritud – taaskord võetakse üks-üheselt üle ravimitega seonduv regulatsioon, võtmata

arvesse, et ravimite osas on hinnakokkuleppe pooleks tootja, kellel on võimekust mõjutada hinnaleppe

jätkumist ja selle mittejätkumisel võtta müümata tooted tarneahelast tagasi; sarnast võimekust aga

levitajast hinnakokkuleppe osapoolel ei ole, mistõttu on apteekide riskid meditsiiniseadmete loetelust

väljaarvatavate seadmete müügi osas märgatavalt suuremad, mis mõjutab nii apteegi poolt seadme

apteeki sisseostuotsust kui ka rakendatavat juurdehindlusmäära. Vastusena EPALi tagasisidele on

VTK-s välja toodud, et eelnevat võetakse meditsiiniseadme loetelust väljaarvamisel arvesse, aga seda

asjaolu ei ole analüüsitud ega põhimõttna välja toodud käesolevas eelnõus ega seletuskirjas. Palume

eelnevat arvesse võttes teha vastavad täiendused.

2.4. Seletuskirja selgitustes eelnõu § 1 punkti 5 kohta on märgitud, et Eestis puudub sarnaselt paljudele

teistele riikidele ka meditsiiniseadmetele hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärade süsteem, mis

tähendab, et apteek võib lisada juurdehindlust talle sobival määral ja omavoliliselt. EPAL täpsustab, et

apteegid on eraettevõtted ja Eestis on vabaturumajandus. Seega on hinnakujunduses võetud arvesse

konkurentide hindu, turu valitsevat olukorda ja riigi poolt kehtestatud reegleid, võetavaid riske (mida

eelnevalt põgusalt mainiti) ning tegemist ei ole omavolilise või ainuüksi meelepärase hinna

määramisega, vaid tavapärase ettevõtluses kehtivaid riske ja konkurentsi arvestava hinnakujundusega.

Apteekidele ei rakendu praegu meditsiiniseadmete puhul täiendavaid piiranguid. Palume muuta

seletuskirja sõnastust, sest sõna „omavoliliselt“ viitab nagu toimetaksid apteegid vastuolus

reeglitele. Samuti jäetakse seletuskirja selgitusega ekslik mulje, et apteekides müüdavad tooted on

alati kallimad kui muudes müügikohtades. See väide ei tugine faktidele ega vasta tõele. Palume

vastavat punkti seletuskirjas täpsustada.

2.5. Seletuskirjas on esitatud selgitused eelnõu § 1 punktide 6–9 kohta (lk-l 14), millega muudetakse

RaKSi § 491. EPAL toetab muudatust, millega tagatakse, et ka meditsiiniseadmete loetellu lisanduvaid

meditsiiniseadmeid kasutavatel inimestel on võimalik saada täiendavat ravimi- ja

meditsiiniseadmehüvitist (TRMH), kui nende kulud ületavad seaduses sätestatud alampiiri. See

tähendab, et inimese kogukulu arvestamisel võetakse arvesse nii ravimeid kui ka meditsiiniseadmeid

ja abivahendeid, mis tagab inimestele õiglasema kulukoormuse jaotuse.

EPAL toob välja, et oluline on siinjuures hinnata, et muudatus ei tooks kaasa liigset survet

Tervisekassa eelarvele ning vajalik ressurss on planeeritud. Näeme planeeritavas muudatuses ohtu,

et kulude järsu suurenemise tõttu ei jätku täiendava ravimihüvitise tarvis aasta lõpus enam

Tervisekassa eelarves apteekidele hüvitiste väljamaksete jaoks raha.

2.6. Palume selgitada, kas hinnakokkuleppes märgitud hind avaldatakse ka avalikus MSA registris?

Juhul, kui avaldatakse, siis palume võtta arvesse, et see võib vähendada võimalust saavutada soodsaid

hinnakokkuleppeid nagu see ravimite puhul probleemiks oli. Kui hind on avalik, siis ei pruugi olla

võimalik pidada Eestile soodsaid hinnaläbirääkimisi ja riigile ei pakuta madalamat hinda.

2.7. Seletuskirja punktis 6.1. (lk-l 27) on avaldatud sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta

alljärgnevad andmed:

„Tervisekassa andmetel realiseeriti 2025. aastal 64% meditsiiniseadme retseptidest apteegivõrgu

kaudu, seejuures 57% müüdi kokkulepitust kallimalt. Kuigi isiku kohta ei ole keskmiselt enam makstud

summa suur (8,37 € isiku kohta), siis 281 inimest maksid täiendavat põhjendamatut omaosalust

vahemikus 100–199 €, 43 inimest 200–599 € ning ühe inimesel oli enammakstud summa üle 1000 €.

Kokku maksid inimesed 2025. a apteekidele 351 653 €, s.o 27,6% rohkem, kui nad oleksid

hinnakokkuleppe alusel pidanud maksma.“

EPAL palus VTK-s tagasisidet, kuidas kõnealused arvutused on tehtud. Vastusena märgiti, et tegemist

on tulemustega, mis põhinevad Tervisekassa 2025. a andmete analüüsil. Seletuskirjas on välja toodud

vaid väga üldised andmed, mille põhjal on järelduste tegemine ennatlik. Selgitame, et analüüsimata on

jäetud põhjendus, miks 281 inimest on otsustanud maksta nn põhjendamatut omaosalust. Seletuskirja

lugedes jääb mulje nagu oleksid apteegid kuidagi süüdi selles, et inimesed maksavad enam kui

Tervisekassa poolt kokku lepitud hind. Samas võib olla tegemist inimese otsusega, teatud toodete

tarnehäiretega jne. Seega oleks oluline aru saada, milliste toodete puhul ja miks on ühel inimesel

näiteks omaosalus 1000 eurot. Abivahendite osas selline analüüs puudub, seega ei saa kuidagi väita,

et apteegis on tooted alati kallimad.

Palun võimalust väljastada EPALile analüüs tervikuna, kus saaksime saadud tulemusi ka detailsemalt

analüüsida.

2.8. EPAL juhib tähelepanu, et eelnõu ei ole saadetud Konkurentsiametile arvamuse avaldamiseks.

EPAL palub kaasata eelnõu menetlusse Konkurentsiameti, eesmärgiga analüüsida

konkurentsiseaduse mõistes, kas ja millistel tingimustel on sõlmitavad hinnakokkulepped

kolmandate osapoolte suhtes lubatavad.

EPALi hinnangul tekib tõsine konkurentsiõiguslik risk turuosalistele eelnõuga loodava hinna- ja

kompenseerimismudeli kehtestamisel. Eelnõu seletuskiri ei anna vastuseid, kuidas on plaanitud

eelnõuga ületada konkurentsiõiguslikult keelatud kokkulepetega seonduvad piirangud, st olukord, kus

Tervisekassa ja meditsiiniseadme levitaja sõlmivad hinnakokkuleppe kogu järgneva turustusahela

hinnakujunduse kohta, st lepitakse tagaselja kokku seadmete järgnevate turustajate suhtes

kohalduvad lõplikud hinnad ilma et võetaks arvesse viimaste poolt rakendatavad juurde- või

mahahindluseid seadmete edasimüümisel. Selline analüüs tuleb kindlasti läbi viia ja seletuskirja

tasandil selgitada, kas ja millistel põhjustel on selline hindade kokkuleppimine nii hinnaleppe

osapoolele (levitaja) kui ka osapooleks mitteolevate isikute (apteegid) suhtes konkurentsiõiguslikult

neutraalne.

III Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamine täiendavatele spetsialistidele

MSS § 321 lõikes 2 laiendatakse meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust omavate isikute ringi.

Muudatusega laieneb väljakirjutamise õigus teistele tervishoius töötavatele spetsialistidele nagu –

õdedele, ämmaemandatale, füsioterapeutidele, tegevusterapeutidele, kellel on oskused hinnata

vastava seadme vajadust. EPALi hinnangul võiks meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus

laieneda teatud toodete osas ka apteekritele kuna apteek on osa esmatasandi tervishoiust, kes puutub

igapäevaselt patsientidega kokku. Toodete loetelu saab kokku leppida reformi käigus, apteekrite eelis

on kindlasti see, et inimesed külastavad aktiivselt apteeke ning toetava koolituse abil saaks teatud

toodete patsiendile sobivust ja näidustatust hinnata ka apteegis. Palume laiendada meditsiiniseadme

kaardi väljakirjutamise õigust ka apteekritele.

IV Meditsiiniseadmete regulatsiooni lihtsustused

EPAL toetab, et eelnõuga nähakse ette erand, millega võimaldatakse kriisiolukorras lasta Eesti turule

või Eestis kasutusele võtta seade, mis pole läbinud vastavushindamismenetlust.

Lisaks kriisiolukordadele peab EPALi hinnagul eelnõuga looma võimaluse maandada ka tarneraskustest

tulenevaid probleeme. Seda eriti olukorras, kus Tervisekassa sõlmib hinnakokkuleppe üksnes ühe

toote tootja või levitajaga.

Samuti toetame ettepanekut, et apteegid ja meditsiiniseadmete jaemüüjad, kes ei lase toodet

esmakordselt Eesti turule, vabastatakse MSA-s levitamisest teavitamise kohustusest. Teavitama

peavad üksnes need ettevõtjad, kes toovad seadme esmakordselt Eesti turule. Oleme nõus, et see

välistab dubleeriva teavitamise ja vähendab halduskoormust levitajatel, kes hangivad seadmeid Eestis

tegutsevatelt partneritelt.

Palume võtta EPALi poolt esitatud tähelepanekuid eelnõu menetluses arvesse ja meid edasises

menetluses kaasata.

Lugupidamisega

/digiallkiri/

Ly Rootslane

Juhatuse liige