1 (4)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 13.07.2026, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Marika Salmistu

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26930000159

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi: XXX XXX (ik XXX)

Isikusamasus tuvastatud: toimiku materjalide pinnalt

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

26930000159, milles oli 15.06.2026 XXX XXXle esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 2 p 2 - § 25 lg 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis

sätestatud keelu rikkumise katses, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

- olles isikuks, kes on varasemalt, s.o 14.01.2026, pannud toime Rahvusvahelise sanktsiooni

seaduse (edaspidi RSanS) § 36-1 lg 1 –KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o

rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumise katse väheses

ulatuses, taaskord teadvalt rikkus rahvusvahelist sanktsiooni rakendavates õigusaktides

sätestatud keeldu, kui 06.06.2026 kell 13:56 soovis Narva piiripunkti jalakäijate terminali

kaudu toimetada kaasas olnud reisikotis kolm malmist amplihoidjat (kaubakood 8302 50 00

00) Eesti Vabariigist Euroopa Liidu välisesse riiki, s.o Vene Föderatsiooni. Enne tollikontrolli

algust ei soovinud XXX XXX tollile suuliselt ega kirjalikult midagi deklareerida. Malmist

amplihoidjad (kaubakood 8302 50 00 00) kuuluvad Nõukogu määruse (EL) 833/2014, 31.

juuli 2014 artikli 3k lisasse XXIII, mille järgi on keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle

anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele

või Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas loetletud kaupu, mis

võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust. XXX XXXl kaasas olnud

kaup peeti Maksu- ja Tolliameti poolt kinni.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon

välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist

julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või

muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja

julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist.

RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes ÜRO

Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva

õigusaktiga.

RSanS § 3 lg 3 alusel võib rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist kaubandust ja

rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi.

RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas

õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine.

Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses rahvusvaheline leping,

Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu

2 (4)

määrus nr 833/2014koos hiljem tehtud muudatustega rahvusvaheline sanktsioon.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest

rahalise karistusega või kuni viie aastase vangistusega.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX XXXle esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab

vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on

võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu

süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX XXXle etteheidetav tegu

kvalifitseeritav KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus

või kuni viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole

nähtud ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada

prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX XXX enda käitumist, mh

tunnistab kuriteo toimepanemist. Tegu, milles XXX XXXt kahtlustatakse, on seadusandja poolt

kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada,

et tegu jäi katse staadiumisse. XXX XXX on kriminaalkorras karistamata, tal on üks kehtiv

3 (4)

väärteokaristus, samas ei ole tema suhtes menetluses teisi kriminaalasju. Nimetatud asjaolud viitavad,

et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks.

Karistuse eesmärk on mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt käituma. Avalik huvi käesoleva

kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline

usaldus. Samuti ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele.

Puudub alus arvata, et XXX XXX jätkab kuritegude toimepanemist.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide

saavutamine tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et

isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid

preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud

karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega

viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset

vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille

eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid

ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja

eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele

võtmata.

Maksu- ja Tolliameti andmetel XXX XXX ei tööta. 2025. ja 2026. aastal töötasu ei saanud, on

töövõimetuspensionär. XXX XXX on nõus võtma endale seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega

kohustuse teha 100 tundi üldkasulikku tööd viie (5) kuu jooksul.

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis

tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka

enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima

ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX XXXle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Kui XXX XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26930000159 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX XXX kohustub

2.1. tegema 100 tundi üldkasulikku tööd tähtajaks 13.12.2026.

2.2. järgima kõiki Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 ning selle muudatuste alusel

kehtestatud piiranguid, keelde ja kohustusi ning hoiduma nende rikkumisest kuni

13.12.2026.

4 (4)

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX XXX juurest

tollikontrollis leitud ja ära võetud esemed (tollitõkendiga nr ET00XXX suletud pakend, milles

kolm malmist amplihoidjat) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX XXXle p-s 2 määratud

kohustuse täitmise järgselt.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale XXX XXXle.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Salmistu

XXX XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus ning on

määruse kätte saanud. XXX XXX kinnitab, et määrus on tõlgitud temale suuliselt vene keelde ning

kirjalikku tõlget ta ei soovi.

(allkirjastatud digitaalselt)

XXX XXX

kahtlustatav

Toimingust võttis osa tõlk Inga Kaljus, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt

valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi. (allkirjastatud digitaalselt)