EELNÕU
05.05.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS


Tallinn, Toompea 2026 nr


Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71
„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruses nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 6 asendatakse tekstiosa „keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine,“ tekstiosaga „keskkonnakaitse- ja keskkonnakasutuse korraldamine, loodusvarade sh mulla kaitse ning nende taastootmise ja arvestamise korraldamine,“;

2) paragrahvi 16 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 22 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „järelevalve tegemine“ tekstiosaga „, riigi osaluste ning kinnisvara haldamise koordineerimine ja korraldamine“;

5) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna põhiülesanded on kliimamuutuste leevendamise ning nende mõjudega kohanemise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, keskkonnahoidliku majanduse ja elukeskkonna edendamiseks vajalike tingimuste loomise korraldamine ja seire ning keskkonnateadlikkuse ja keskkonnahariduse edendamine;“;

7) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 8 asendatakse tekstiosa „kriisijuhtimise ja infoturbe osakonna“ sõnaga „kriisiosakonna“;

8) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 22 lõike 2 punkti 18 täiendatakse pärast tekstiosa „teabe tagamine“ tekstiosaga „, samuti andmekaitseametniku ülesannete täitmine“;

10) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 19 asendatakse tekstiosa „strateegia, analüüsi ja digiarengu osakonna“ sõnaga „strateegiaosakonna“;

11) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood, kelle pädevus ja ülesanded määratakse osakonna põhimääruses.“;

12) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda osakonnajuhataja asetäitja ja valdkonnajuhi teenistuskohad, mille täitja teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis.“;

13) paragrahvi 23 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.


Kristen Michal
Peaminister Andres Sutt Kuldar Leis
Energeetika- Taristuminister
ja keskkonnaminister Keit Kasemets
Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71
„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruses nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) tehakse muudatused, millega juhtimise ja töökorralduse optimeerimiseks luuakse Euroopa Liidu ja välissuhete asekantsleri alluvusse senise kliimaosakonna ja rohereformi osakonna alusel ühtne kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond. Üks osakonnajuhataja koht kaotatakse.

Muudetakse strateegia, analüüsi ja digiarengu osakonna ning kriisijuhtimise ja infoturbe osakonna nimetusi.

Tehakse veel väiksemaid täpsustusi teiste osakondade ülesannetes, et muuta ministeeriumi töö efektiivsemaks. Tegemist on ministeeriumisiseste korralduslike muudatustega, mis ei mõjuta asutuseväliseid isikuid. Seetõttu ei kaasne eelnõuga täiendavat halduskoormust.


1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (tel 626 2870, [email protected]) ja personaliosakonna juhataja Ingrid Saar (tel 625 6401, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi (tel 5886 2946, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõukohase määrusega muudetakse Kliimaministeeriumi põhimääruse 1. jaanuaril 2025. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.12.2024, 49).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane määrus koosneb 13 punktist.

Punktiga 1 täpsustatakse ministeeriumi valitsemisala vastutusala ja tuuakse eraldi välja mulla kaitse valdkonna roll. Tegemist on täpsustava muudatusega. Mulla käsitlemine toetab terviklikumat lähenemist keskkonnakaitse ja -kasutuse valdkonnas ning loob rõhu valdkonna kestlikkuse aspektile.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 16 lõige 2, mis sätestas, et asekantsleri pädevusvaldkonnad, täpsemad teenistuskohustused, õigused ja vastutus ning asekantslerile alluvad osakonnad sätestatakse ametijuhendis. Ametijuhendite kehtestamise alused tulenevad avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 52 lõikest 2, mille kohaselt kehtestab ametijuhendi ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik. Samas ei ole ametijuhendi kehtestamine kohustuslik ministri poolt ametisse nimetatavatele ametnikele, sealhulgas asekantsleritele ja osakonnajuhatajatele. Käesolev muudatus ei välista ega piira ametijuhendite kehtestamise võimalust nimetatud ametikohtade puhul ning vajaduse korral võib ametijuhendid jätkuvalt kehtestada.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 21 lõige 2, mis sätestas, et osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse osakonnajuhataja ametijuhendis. Ametijuhendite kehtestamise alused tulenevad ATS § 52 lõikest 2, mille kohaselt kehtestab ametijuhendi ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik. Samas ei ole ametijuhendi kehtestamine kohustuslik ministri poolt ametisse nimetatavatele ametnikele, sealhulgas asekantsleritele ja osakonnajuhatajatele. Käesolev muudatus ei välista ega piira ametijuhendite kehtestamise võimalust nimetatud ametikohtade puhul ning vajaduse korral võib ametijuhendid jätkuvalt kehtestada.

Punktiga 4 täiendatakse määruse § 22 lõike 2 punkti 5 tekstiosaga „, riigi osaluste ning kinnisvara haldamise koordineerimine ja korraldamine“. Muudatusega täiendatakse finantsosakonna põhiülesandeid riigi osaluste ning kinnisvara haldamise koordineerimise ja korraldamisega. Muudatuse eesmärk on anda nimetatud valdkonna ülesannete täitmine finantsosakonna vastutusalasse ning tagada riigi osaluste ja kinnisvaraga seotud tegevuste ühtne ja koordineeritud korraldus ministeeriumis. Muudatuse rakendamiseks viiakse Kliimaministeeriumi finantsosakonda Rahandusministeeriumist neli teenistuja ametikohta koos kaasnevate riigieelarveliste vahenditega.

Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 22 lõike 2 punkt 7, mis sätestas kliimaosakonna põhiülesanded. Muudatus on seotud kliimaosakonna ümberstruktureerimisega. Edaspidi täidab neid ülesandeid kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond.

Punktiga 6 täiendatakse määruse § 22 lõiget 2 punktiga 71, luues Kliimaministeeriumi Euroopa Liidu ja välissuhete asekantsleri alluvusse uue, ühendatud kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna. Moodustatav osakond hakkab tegelema nii senise kliimaosakonna kui ka rohereformi osakonna ülesannetega. Kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna põhiülesanded on kliimamuutuste leevendamise ning nende mõjudega kohanemise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, keskkonnahoidliku majanduse ja elukeskkonna edendamiseks vajalike tingimuste loomise korraldamine ja seire ning keskkonnateadlikkuse ja keskkonnahariduse edendamine.

Nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil on kliimapoliitika ja puhta majanduse arendamiseks vajalike tingimuste kujundamine tihedalt seotud. See eeldab nimetatud valdkondades sisulist koostööd ja koordineeritud tegevust. Seetõttu on põhjendatud kahe osakonna ühendamine, et tagada valdkondade strateegiliste suundade ja nendega seotud õigusloome parem kooskõla. Osakonna ülesanded on koondatud laiemate katusteemade alla.

Kahe osakonna ühendamise tulemusel kaob ministeeriumist üks osakonnajuhataja ametikoht.

Punktiga 7 muudetakse senise kriisijuhtimise ja infoturbe osakonna nimetust. Osakonna uus nimetus on kriisiosakond. Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on lihtsustada nimetust ja parandada selle kasutusmugavust. Praktikas kasutatakse nii asutusesiseses kui ka ‑välises suhtluses, sealhulgas osakonnas, nimetust „kriisiosakond“, mistõttu viiakse ametlik nimetus kooskõlla väljakujunenud kasutustavaga. Muudatus ei mõjuta osakonna ülesandeid, pädevust ega töökorraldust.

Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse § 22 lõike 2 punkt 17, mis sätestas rohereformi osakonna põhiülesanded. Muudatus on seotud rohereformi osakonna tegevuse ümberstruktureerimisega. Edaspidi täidab osakonna ülesandeid kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond.

Punktiga 9 täiendatakse siseauditi osakonna põhiülesandeid ja lisatakse, et osakond täidab ka andmekaitseametniku ülesandeid. Andmekaitseametniku roll hõlmab peamiselt andmekaitsealast nõustamist ja teavitamist, andmekaitsenõuete täitmise jälgimist, töötajate teadlikkuse suurendamist ja koolitamist, andmekaitsealaste mõjuhinnangute toetamist ning koostööd järelevalveasutusega, tegutsedes vajaduse korral kontaktisikuna isikuandmete töötlemise küsimustes.

Punktiga 10 muudetakse senise strateegia, analüüsi ja digiarengu osakonna nimetust. Osakonna uus nimetus on strateegiaosakond. Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on lihtsustada nimetust ja parandada selle kasutusmugavust. Muudatus ei mõjuta osakonna ülesandeid, pädevust ega töökorraldust.

Punktiga 11 täiendatakse määruse § 23 lõiget 2 punktiga 11 ning sätestatakse, et osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood, mille pädevus ja ülesanded määratakse osakonna põhimääruses. Muudatuse eesmärk on tagada organisatsiooniline paindlikkus ning selgem struktuuriline raamistik osakondade töö korraldamisel. Muudatus võimaldab kujundada osakondade sisemist töökorraldust selliselt, et valdkonnajuhtidel oleks võimalik paremini korraldada ja vastutada oma valdkonna töö eesmärkide ja tulemusnäitajate täitmise eest.

Muudatus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 47 lõikega 2, mille kohaselt määratakse ministeeriumi osakonna struktuur ja pädevus ministri kinnitatud osakonna põhimääruses ning osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood. Samuti tuleneb VVS §-st 48, et ministeeriumi talitus ja büroo on osakonna koosseisu kuuluvad struktuuriüksused, mille ülesehitus ja pädevus määratakse osakonna põhimäärusega ning mida juhib vastavalt talituse või büroo juhataja.

Punktiga 12 muudetakse § 23 lõike 2 sõnastust ning täpsustatakse, et osakonnajuhataja asetäitja ja valdkonnajuhi teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega ühendatakse sisuliselt § 23 lõiked 2 ja 3.

Punktiga 13 tunnistatakse seoses määruse § 23 lõike 2 muudatusega kehtetuks § 23 lõige 3. Muudatus ei too kaasa sisulisi muudatusi regulatsioonis, vaid ühtlustab ja korrastab sätte ülesehitust, koondades vastava regulatsiooni ühte lõikesse.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju

Määrus ei oma sotsiaalset mõju ega mõju elu- ja looduskeskkonnale. Samuti ei mõjuta määrus majandust, riigi julgeolekut, välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste korraldusele.

Sihtrühm: Kliimaministeerium.

Määruse vastuvõtmisega kaasneb mõningane mõju riigiasutuse (Kliimaministeeriumi) korraldusele. Muudatused puudutavad Kliimaministeeriumi sisemist töökorraldust ja mõjutavad seega vaid Kliimaministeeriumi tööd.

Ebasoovitavate mõjude risk puudub.

Määruse mõju avaldub Euroopa Liidu ja välissuhete valdkonnas tõhusama, sidusama ja strateegilisema poliitika kujundamise kaudu. Muudatusega ühendatakse kliimaosakond ja rohereformi osakond kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonnaks, mille eesmärk on tugevdada kliima-, keskkonna- ja majanduspoliitika omavahelist lõimitust ning tagada nende eesmärkide terviklikum elluviimine. Osakondade ühendamine võimaldab koondada seni eraldi osakondades paiknenud teadmised, kompetentsi ja tööprotsessid ühtse juhtimise alla. See parandab valdkondade infovahetust, vähendab tegevuste dubleerimist ning võimaldab kujundada poliitilisi seisukohti kiiremini ja paremini koordineeritult.

Lisaks loob uus struktuur paremad eeldused keskkonnahoidliku majanduse põhimõtete süsteemseks rakendamiseks ning toetab Eesti kliimaeesmärkide saavutamist viisil, mis arvestab samal ajal nii keskkonna- kui ka majandusmõjudega. Ühtsem töökorraldus võimaldab kasutada ressursse tõhusamalt, tugevdab strateegilist planeerimist ning parandab ministeeriumi võimekust reageerida kiiresti Euroopa Liidu poliitikamuudatustele ja rahvusvahelisele arengule.

Riigi osaluste ning kinnisvara haldamise koordineerimiseks ja korraldamiseks viiakse Kliimaministeeriumi finantsosakonda Rahandusministeeriumist neli teenistuja ametikohta koos kaasnevate riigieelarveliste vahenditega.

Strateegia, analüüsi ja digiarengu osakonna ning kriisijuhtimise ja infoturbe osakonna nimetuste muutmine olulisi mõjusid kaasa ei too.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks on vaja muuta Kliimaministeeriumi töökorralduslikke dokumente, kuid tegemist ei ole mahuka ülesandega. Mõju on ühekordne ja lühiajaline.

Määruse rakendamisega kaasnevad võimalikud ühekordsed kulud kaetakse ministeeriumi 2026. aasta olemasolevast eelarvest personalikulude kokkuhoiu arvelt. Muudatuste tulemusel väheneb ministeeriumi teenistuskohtade arv, millega kaasneb kokkuhoid järgnevatel aastatel personalikulude vähenemise arvelt.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt ei tule enne õigusakti eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist seda teiste ministeeriumidega kooskõlastada, kui neile ei ole eelnõus ette nähtud kohustusi ja kui esitatav eelnõu ei puuduta nende valitsemisala ega ülesandeid. Eelnõukohane määrus reguleerib üksnes Kliimaministeeriumi sisemist töökorraldust.