| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 4-14/26-72/1 |
| Registreeritud | 15.07.2026 |
| Sünkroonitud | 15.07.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Euroopa Parlamendi 15.–18. juuni 2026. aasta osaistungjärgul vastu võetud dokumentide edastamine |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Euroopa Parlament - Markus Winkler |
| Saabumis/saatmisviis | Euroopa Parlament - Markus Winkler |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EUROOPA PARLAMENT 2026 - 2027
VÄLJAVÕTE
DOKUMENDIST „VASTUVÕETUD TEKSTID”
OSAISTUNGJÄRK
15. - 18. juuni 2026
ET Ühinenud mitmekesisuses ET
3
SISUKORD
P10_TA(2026)0196 ................................................................................................................... 7 AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST PÄRIT TEATAVATE KAUPADE IMPORDI SUHTES KOHALDATAVATE
TOLLIMAKSUDE KOHANDAMINE JA TEATAVATE AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST PÄRIT KAUPADE
TARIIFIKVOOTIDE AVAMINE
P10_TA(2026)0197 ................................................................................................................. 73 TOLLIMAKSUDE KOHALDAMATAJÄTMINE TEATAVATE KAUPADE IMPORDILE
P10_TA(2026)0198 ................................................................................................................. 85 TEHISINTELLEKTI KÄSITLEVATE ÜHTLUSTATUD ÕIGUSNORMIDE (TEHISINTELLEKTI KÄSITLEV
DIGIVALDKONNA KOONDPAKETT) RAKENDAMISE LIHTSUSTAMINE
P10_TA(2026)0199 ............................................................................................................... 193 PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE POSITSIOONI TUGEVDAMINE TOIDUAINETE TARNEAHELAS
P10_TA(2026)0200 ............................................................................................................... 267 ELI LEPINGULE JA ELI TOIMIMISE LEPINGULE LISATUD PROTOKOLLI (ESTÜ ASUTAMISLEPINGU
KEHTIVUSE LÕPPEMISE FINANTSTAGAJÄRGEDE NING SÖE JA TERASE TEADUSFONDI KOHTA)
RAKENDAMISEKS VAJALIKUD MEETMED
P10_TA(2026)0206 ............................................................................................................... 269 TEATAVATE UUTE GENOOMIKAMEETODITE ABIL SAADUD TAIMED NING NENDEST TOODETUD
TOIT JA SÖÖT
P10_TA(2026)0207 ............................................................................................................... 271 ÜHINE SÜSTEEM LIIDUS EBASEADUSLIKULT VIIBIVATE KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE
TAGASISAATMISEKS (TAGASISAATMISMÄÄRUS)
P10_TA(2026)0211 ............................................................................................................... 433 TUBAKALE JA TUBAKATOOTEGA SEONDUVATELE TOODETELE KOHALDATAVA AKTSIISI
STRUKTUUR JA MÄÄRAD (UUESTI SÕNASTATUD)
P10_TA(2026)0212 ............................................................................................................... 435 TUBAKA JA TUBAKATOOTEGA SEONDUVATE TOODETE AKTSIISI ÜLDINE KORD
P10_TA(2026)0213 ............................................................................................................... 439 EUROOPA PROKURATUURI (EPPO) JA EUROOPA PETTUSTEVASTASE AMETI (OLAF)
JUURDEPÄÄS KÄIBEMAKSUTEABELE LIIDU TASANDIL
P10_TA(2026)0226 ............................................................................................................... 471 JÄÄTMESAADETISTE VEDU: TAASKASUTAMISEKS ETTENÄHTUD SEGAOLMEJÄÄTMETE EKSPORT
ŠVEITSI
P10_TA(2026)0227 ............................................................................................................... 477 SÕIDUKITE KONSTRUKTSIOONI RINGLUSPÕHISUSE NÕUDED JA ROMUSÕIDUKITE KÄITLEMINE
P10_TA(2026)0203 ............................................................................................................... 767 VÕITLUS PIIRIÜLESTE REPRESSIOONIDE VASTU – ELI STRATEEGIA VÄLJATÖÖTAMINE EUROOPA
SUVERÄÄNSUSE JA DEMOKRAATLIKE VÄÄRTUSTE KAITSMISEKS
4
P10_TA(2026)0204 ............................................................................................................... 791 KAUBANDUSE ROLL ELI MAJANDUSJULGEOLEKU TUGEVDAMISEL
P10_TA(2026)0208 ............................................................................................................... 813 ELI JA PAKISTANI VAHELINE LEPING: KÕIKIDE ELI CLXXV LOENDISSE KUULUVATE
TARIIFIKVOOTIDE SUHTES KOHALDATAVATE KONTSESSIOONIDE MUUTMINE
P10_TA(2026)0209 ............................................................................................................... 815 ELI JA LIBEERIA VAHELISE VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGU (MILLES KÄSITLETAKSE
METSAÕIGUSNORMIDE TÄITMISE JÄRELEVALVET, METSAHALDUST JA PUITTOODETEGA
KAUPLEMIST) LÕPETAMINE
P10_TA(2026)0210 ............................................................................................................... 817 ELI JA LIBEERIA VAHELISE VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGU (MILLES KÄSITLETAKSE
METSAÕIGUSNORMIDE TÄITMISE JÄRELEVALVET, METSAHALDUST JA PUITTOODETEGA
KAUPLEMIST) LÕPETAMINE (RESOLUTSIOON)
P10_TA(2026)0214 ............................................................................................................... 825 CABO VERDE ÜHINEMINE RAHVUSVAHELISE LAPSERÖÖVI TSIVIILÕIGUSLIKKE KÜSIMUSI
KÄSITLEVA 1980. AASTA HAAGI KONVENTSIOONIGA
P10_TA(2026)0216 ............................................................................................................... 827 KOMISJONI 2025. AASTA ARUANNE MONTENEGRO KOHTA
P10_TA(2026)0217 ............................................................................................................... 841 KOMISJONI 2025. AASTA ARUANNE ALBAANIA KOHTA
P10_TA(2026)0218 ............................................................................................................... 853 KOMISJONI 2025. AASTA ARUANNE PÕHJA-MAKEDOONIA KOHTA
P10_TA(2026)0220 ............................................................................................................... 869 KOMISJONI 2025. AASTA ARUANNE KOSOVO KOHTA
P10_TA(2026)0222 ............................................................................................................... 885 KOMISJONI 2025. AASTA ARUANNE GRUUSIA KOHTA
P10_TA(2026)0228 ............................................................................................................... 903 ASULAREOVEE PUHASTAMISE DIREKTIIVI RAKENDAMINE JA RAVIMITE VARUSTUSKINDLUSEGA
SEOTUD OHUD
P10_TA(2026)0229 ............................................................................................................... 913 POLIITILISED REPRESSIOONID JA HUMANITAAROLUKORD KUUBAS
P10_TA(2026)0230 ............................................................................................................... 919 LASTE VÄRBAMINE ORGANISEERITUD KURITEGEVUSSE
P10_TA(2026)0231 ............................................................................................................... 927 VENEMAA VASTUVÕETAMATUD PROVOKATSIOONID NING DROONIDE SISSETUNGID
RUMEENIASSE, BALTI RIIKIDESSE JA SOOME
P10_TA(2026)0232 ............................................................................................................... 935 TANSAANIA ÜHENDVABARIIGI 2026. AASTA TEGEVUSKAVA RAHASTAMINE
5
7
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0196
Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate kaupade impordi suhtes
kohaldatavate tollimaksude kohandamine ja teatavate Ameerika
Ühendriikidest pärit kaupade tariifikvootide avamine
Euroopa Parlamendi 16. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Ameerika Ühendriikidest pärit
teatavate kaupade impordi suhtes kohaldatavate tollimaksude kohandamise ja
teatavate Ameerika Ühendriikidest pärit kaupade tariifikvootide avamise kohta
(COM(2025)0471 – C10-0193/2025 – 2025/0261(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2025)0471),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 2, mille
alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10-0193/2025),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni eelarvehinnangut,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 kohaselt heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. mai 2026. aasta kirjas
võetud kohustust kiita heaks Euroopa Parlamendi seisukoht vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 60 ja 58,
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A10-0069/2026),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha1;
1 Käesolev seisukoht asendab 26. märtsil 2026. aastal vastu võetud muudatusettepanekud
(Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2026)0096).
8
2. kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja komisjoni
ühisavalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias;
3. võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse, mis
avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias;
4. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab
selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
9
P10_TC1-COD(2025)0261
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. juuni 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, millega
kohandatakse Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate kaupade impordile kohaldatavaid
tollimaksumäärasid ja avatakse Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate kaupade
tariifikvoodid
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt1
1 Euroopa Parlamendi 16. juuni 2026. aasta seisukoht.
10
ning arvestades järgmist:
(1) Liidul ja Ameerika Ühendriikidel on kõige ulatuslikum ja sügavam kahepoolne kaubandus-
ja investeerimissuhe maailmas ning nende majandused on suurel määral üksteisega seotud.
Nendevahelise kahepoolse kaubavahetuse kogumaht oli 2024. aastal üle 1,6 triljoni euro.
Seda põhjalikku ja laiaulatuslikku partnerlust toetavad märkimisväärsed vastastikused
investeeringud teineteise turgudele ligikaudu 5,3 triljoni euro väärtuses. Strateegiliselt
hädavajalik on tagada nende majanduste jätkuv integratsioon, mis on aluseks liidu ja
Ameerika Ühendriikide laiemale partnerlusele; eriti oluline on see ajal, mil liidu olulisi
julgeolekuhuve ohustab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.
(2) Liit kinnitab taas oma vankumatut pühendumust läbipaistvale, õiglasele ja reeglitel
põhinevale mitmepoolsele kaubandussüsteemile, mille aluseks on Maailma
Kaubandusorganisatsiooni (WTO) põhimõtted. Kooskõlas aluslepingutega on liit
jätkuvalt pühendunud oma väärtuste ja huvide edendamisele üleilmsel tasandil, eelkõige
avatud ja õiglase kaubanduse edendamise ning rahvusvahelise õiguse tugevdamise
kaudu. WTO on jätkuvalt üleilmse kaubanduskorra nurgakivi ning peamine foorum
rahvusvaheliste kaubandusreeglite väljatöötamiseks, rakendamiseks ja jõustamiseks.
Tihe koostöö sarnaselt meelestatud partneritega on oluline selle süsteemi säilitamiseks ja
tugevdamiseks, prognoositava ja reeglitel põhineva üleilmse kaubanduskeskkonna
kaitsmiseks, WTO vajaliku reformimise edendamiseks ja hästi toimiva vaidluste
lahendamise mehhanismi kehtestamiseks.
11
(3) Liit on jätkuvalt pühendunud selle tagamisele, et liidu ja Ameerika Ühendriikide
vahelised kaubandus- ja investeerimissuhted areneksid kooskõlas pooltevahelise vaba ja
õiglase kaubanduse põhimõtetega ning WTO reeglitel põhineva kaubandussüsteemiga,
õõnestamata muid liidu kaubanduspoliitika meetmeid, sealhulgas kaubanduse
kaitsemeetmete valdkonnas.
12
(4) Ameerika Ühendriigid kehtestasid 2025. aastal rea liitu mõjutavaid tariifseid meetmeid.
Ameerika Ühendriigid kehtestasid terase ja alumiiniumi ning nende derivaatidest
toodete impordile täiendava 25 % tollimaksumäära, mida hakati kohaldama 12. märtsil
2025. Ameerika Ühendriigid kehtestasid imporditud autodele täiendava 25 %
tollimaksumäära, mida hakati kohaldama 3. aprillil 2025. Ameerika Ühendriigid
kehtestasid kõigi kaubanduspartnerite kogu impordi suhtes täiendava tollimaksumäära
koos erandite tegemise võimalusega, mida hakati kohaldama 5. aprillil 2025. Kõnealune
täiendav tollimaksumäär hõlmas 10 % baasmäära kogu impordile. Sõltuvalt
kahepoolsest kaubandusbilansist võib selle tollimaksu baasmäära asendada riigipõhiste
tollimaksumääradega. Liidu puhul oli väljakuulutatud riigipõhine tollimaksumäär
20 %. Ameerika Ühendriigid teatasid 9. aprillil 2025 riigipõhiste tollimaksumäärade
kehtestamise 90-päevasest edasilükkamisest, säilitades kõigi partnerite puhul 10 %
baasmäära. Ameerika Ühendriigid kehtestasid autoosadele täiendava 25 %
tollimaksumäära, mida hakati kohaldama 3. mail 2025. Terase ja alumiiniumi ning
nende derivaatidest toodete impordile Ameerika Ühendriikide kehtestatud
tollimaksumäär tõsteti 50 %-le, mida hakati kohaldama 4. juunil 2025. Ameerika
Ühendriikide president teatas 12. juulil 2025, et liidu kaupadele kehtestatud tollimaksu
baasmäär 10 % asendatakse 30 % riigipõhise tollimaksumääraga, mida hakatakse
kohaldama 1. augustil 2025. Ameerika Ühendriigid kehtestasid vase ja selle derivaatidest
toodete impordile täiendava 50 % tollimaksumäära, mida hakati kohaldama 1. augustil
2025.
13
(5) Sellega seoses ning liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisele kaubandusele stabiilse
raamistiku kehtestamiseks jõudsid komisjoni president ja Ameerika Ühendriikide
president 27. juulil 2025 poliitilisele kokkuleppele (edaspidi „27. juuli 2025. aasta
poliitiline kokkulepe“), mida seejärel kajastati 21. augusti 2025. aasta ühisavalduses,
mis käsitleb Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse, õiglase ja
tasakaalustatud kaubanduse kokkuleppe raamistikku (edaspidi „ühisavaldus“).
(6) ▌Ühisavalduses kohustusid Ameerika Ühendriigid muutma teatavaid liidust Ameerika
Ühendriikidesse suunduva impordi suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid vastavalt 27.
juuli 2025. aasta poliitilisele kokkuleppele, vähendades kohaldatavat määra kõikehõlmava
15 %-lise tariifilaeni. ▌ Ameerika Ühendriigid kohustusid samuti kohaldama teatavate
liidu toodete, näiteks mittekättesaadavate loodusvarade, sealhulgas korgi, kõigi
õhusõidukite ja õhusõidukiosade, geneeriliste ravimite ning nende koostisosade ja
keemiliste lähteainete suhtes üksnes enamsoodustusrežiimi tollimaksu. Liit ja Ameerika
Ühendriigid kohustusid kaaluma ka muid nende majanduse ja väärtusahelate jaoks olulisi
sektoreid ja tooteid, et lisada need toodete loetellu, mille suhtes kohaldatakse ainult
enamsoodustusrežiimi tollimakse.
14
(7) Liit ja Ameerika Ühendriigid käsitavad seda ühisavaldust esimese etapina protsessis, mida
saab aja jooksul veelgi laiendada, et hõlmata uusi sektoreid, hõlbustada veelgi turulepääsu
ning tihendada oma kaubandus- ja investeerimissuhteid. Liit on jätkuvalt pühendunud
läbirääkimiste jätkamisele Ameerika Ühendriikidega, et saavutada vastastikku kasulik
kokkulepe muudes olulistes majandussektorites, nagu põllumajandus- ja
toidutoomissektor ning tööstuskaupade sektor.
(8) Ühisavalduses on liit võtnud kohustuse kaotada kõigi Ameerika Ühendriikide
tööstuskaupade tollimaksud ning võimaldada soodustingimustel turulepääsu
mitmesugustele Ameerika Ühendriikide mereandidele ja põllumajandustoodetele,
sealhulgas pähklid, piimatooted, värsked ja töödeldud puu- ja köögiviljad, töödeldud toit,
seemned, sojaõli ning sea- ja piisoniliha. Liit ja Ameerika Ühendriigid võtsid kohustuse
pidada läbirääkimisi päritolureeglite üle, mida nende kaubandussoodustuste suhtes
kohaldatakse.
(9) Sellest tulenevalt peaks liit kohandama teatavate kaupade impordile kohaldatavaid
tollimaksumäärasid ja avama tariifikvoodid Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate
kaupade impordile, võttes vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
nr 952/20132 osutatud tariifsed soodusmeetmed.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega
kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/952/oj).
15
(10) Käesolev määrus ei piira liidu õigust kohaldada vastuseks Ameerika Ühendriikide
võetud meetmetele meetmeid kooskõlas liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) 2023/26753, mida tuntakse ka „survestamisvastase
määrusena“, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 654/20144, mida
tuntakse ka „täitmise tagamise määrusena“, ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2675, mis
käsitleb liidu ja selle liikmesriikide kaitset kolmandatest riikidest tuleneva majandusliku survestamise eest (ELT L, 2023/2675, 7.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2675/oj).
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (ELT L 189, 27.6.2014, lk 50, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/654/oj).
16
(11) ▌Ühisavalduse peamine eesmärk on luua Atlandi-ülese kaubanduse jaoks selge
raamistik, mis tagab liidu eksportijatele väga vajaliku stabiilsuse ja prognoositavuse. Kui
▌Ameerika Ühendriikide tegevus seda stabiilsust ja prognoositavust ohustab, sealhulgas
kaldudes kõrvale või ähvardades kalduda kõrvale ühisavaldusest tulenevatest
kohustustest, näiteks kui Ameerika Ühendriigid ei käsitle Ameerika Ühendriikide
presidendi 20. veebruari 2026. aasta teadaandega liidu ekspordile Ameerika
Ühendriikidesse 1974. aasta kaubandusseaduse paragrahvi 122 alusel kehtestatud
ajutise impordi lisamaksu aegumise või asendamise kontekstis liidu mureküsimusi
seoses sellise liidu ekspordi tariifse kohtlemisega, mille suhtes kuni 24. veebruarini 2026
kohaldati 15 % kõikehõlmavat tariifilage või mis kooskõlas ühisavaldusega oli
täiendavatest tollimaksudest vabastatud, peaks komisjonil olema õigus käesoleva
määrusega rakendatavate ühisavaldusest tulenevate liidu kohustuste täitmine täielikult
või osaliselt peatada. Kui Ameerika Ühendriigid õõnestavad muul viisil ühisavalduse
eesmärkide saavutamist, peaks komisjonil olema samamoodi õigus käesoleva määrusega
rakendatavate ühisavaldusest tulenevate liidu kohustuste täitmine täielikult või osaliselt
peatada.
17
(12) Ühisavalduses ei ole ette nähtud 15 % tariifilae kohaldamist terase ja alumiiniumi
suhtes ning seetõttu jäävad kehtima Ameerika Ühendriikide 2025. aastal kehtestatud
50 % tollimaksumäärad. Liit ja Ameerika Ühendriigid on sellegipoolest väljendanud
ühisavalduses oma kavatsust kaaluda võimalust teha koostööd, et kaitsta oma siseturge
terase ja alumiiniumi ületootmise eest, tagades samal ajal omavahelised turvalised
tarneahelad, sealhulgas tariifikvootidel põhinevate lahenduste kaudu.
18
(13) Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium teatas 19. augustil 2025, et
paragrahvi 232 kohaste valdkondlike tollimaksumääradega hõlmatud terase- ja
alumiiniumiderivaatidest toodete loetellu lisatakse 407 tootekategooriat. Selle
tulemusena kohaldatakse nende lisatud toodete terase- ja alumiiniumisisalduse suhtes
50 % tollimaksumäära. 2. aprillil 2026 muudeti täiendavalt terase- ja
alumiiniumiderivaatidest toodete loetelu, mille suhtes neid tollimaksumäärasid
kohaldatakse, ning nende määrade kohaldamise metoodikat.
(14) Nende tollimaksumäärade ning koormavate haldus- ja tollinõuete kehtestamine pärast
27. juulil 2025 saavutatud poliitilist kokkulepet on suurendanud ebastabiilsust liidu ja
Ameerika Ühendriikide vahelises kaubanduses ning toonud kaasa tõsiseid
majanduslikke tagajärgi asjaomastele liidu äriühingutele ja nende töötajatele. Need
tollimaksumäärad mõjutavad ebaproportsionaalselt liidu väikeseid ja keskmise
suurusega äriühinguid ning järgneva etapi tööstusharusid, õõnestades nende
konkurentsivõimet Ameerika Ühendriikide turul ning põhjustades võimalikku pikaajalist
turuosa kaotust ja püsivat kahju Atlandi-ülestele tööstuslikele tarneahelatele. Liit ja
Ameerika Ühendriigid peaksid seetõttu jõudma kiire ja vastastikku kasuliku lahenduseni
käimasolevates läbirääkimistes, mille eesmärk on lahendada need tollimaksumääradega
seotud küsimused ja taastada stabiilsed Atlandi-ülesed kaubandussuhted. Sellega seoses
peaks komisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakt, millega peatatakse käesoleva
määruse kohaldamine nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/875 sätestatud kombineeritud
nomenklatuuri gruppide 72, 73 ja 76 alla kuuluvate kaupade suhtes, kui Ameerika
Ühendriigid jätkavad 31. detsembri 2026 seisuga liidust Ameerika Ühendriikidesse
imporditud terase- ja alumiiniumiderivaatidest toodete suhtes kõrgema kui 15 %
tollimaksumäära kohaldamist.
(15) Käesoleva määrusega antakse Ameerika Ühendriikidele ulatuslikud ja erandlikud
tariifisoodustused ja tariifikvoodid, mis võivad kaasa tuua kõnealuste soodustuste ja
kvootidega hõlmatud kaupade impordi suurenemise, millel võib olla märkimisväärne
mõju liidu tootmisharule. Seetõttu tuleks kehtestada kaitsemehhanism eesmärgiga
kaitsta liidu tootmisharu, sealhulgas põllumajandussektoris, kui käesolevas määruses
sätestatud tariifisoodustused ja tariifikvoodid toovad kaasa teatavate kaupade impordi
5 Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri
ning ühise tollitariifistiku kohta (ELT L 256, 7.9.1987, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1987/2658/oj).
19
suurenemise ja need põhjustavad või ähvardavad põhjustada olulist kahju liidu
tootmisharule.
20
(16) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile
anda rakendamisvolitused, et käesolevas määruses sätestatud kohandatud
tollimaksumäärade ja tariifikvootide kohaldamine konkreetsete asjaolude korral täielikult
või osaliselt peatada. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) nr 182/20116.
(17) Kauba päritolu tuleks kindlaks määrata kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega,
eelkõige määruse (EL) nr 952/2013 ▌II jaotise 2. peatüki 1. jaos sätestatud
mittesooduspäritolu reeglitega, seni kuni ühisavalduses osutatud päritolureegleid
käsitlevate läbirääkimiste tulemuste rakendamiseks on kehtestatud kõnealuses määruses
osutatud sooduspäritolureeglid.
(18) Käesolev määrus on vastu võetud ilma kaasneva mõjuhinnanguta, mistõttu on raske
hinnata käesoleva määruse võimalikku majanduslikku mõju enne selle vastuvõtmist.
Komisjon peaks seepärast seirama käesolevas määruses sätestatud kohandatud
tollimaksumäärade ja avatud tariifikvootide majanduslikku mõju liidus. Komisjon peaks
Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt teavitama käesoleva määruse
kohaldamisalasse kuuluvate liitu imporditavate Ameerika Ühendriikidest pärit kaupade
mahtude ja väärtuse muutumisest. Komisjon peaks 30. juuniks 2029 esitama käesoleva
määruse mõju kohta põhjaliku hinnangu, millele on asjakohasel juhul lisatud
seadusandlik ettepanek käesoleva määruse kohaldamisaja pikendamiseks.
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011,
millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
21
(19) Juurdepääs liidu turule sõltub kohaldatava liidu õiguse järgimisest.
(20) Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse täielikult ja korrapäraselt ning aegsasti
olulistest suundumustest käesoleva määruse kohaldamisel ning asjakohasel juhul
konsulteeritakse nendega igakülgselt kooskõlas aluslepingutega.
(21) Võttes arvesse seda, kui oluline on vältida kaubandus- ja investeerimissuhete häireid liidu
ja Ameerika Ühendriikide vahel, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamisele
järgneval päeval,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
22
Artikkel 1
Tollimaksumäärade kohandamine
1. Käesoleva määruse I lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri (CN) koodide alla
kuuluvate Ameerika Ühendriikidest pärit kaupade liitu importimisel kohaldatav määrusega
(EMÜ) nr 2658/87 kehtestatud ühise tollitariifistiku tollimaksumäär on 0 %.
2. Käesoleva määruse II lisas loetletud CN-koodide alla kuuluvate Ameerika Ühendriikidest
pärit kaupade liitu importimisel ei kohaldata ühise tollitariifistiku väärtuselise tollimaksu
komponenti. Koguseline tollimaks, mida kohaldatakse kõnealuste kaupade suhtes
olukorras, kus impordihind langeb allapoole piiril kehtivat hinda, jäetakse kehtima.
Artikkel 2
Tariifikvootide avamine
1. III lisas loetletud CN-koodide alla kuuluvate Ameerika Ühendriikidest pärit kaupade liitu
importimiseks avatakse liidu tariifikvoodid.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tariifikvootide puhul kohaldatakse tollimaksu
soodusmäärasid määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 2 punktis e tähenduses. Need
määrad on tollimaksumäärad, mis on esitatud käesoleva määruse III lisa tabeli veerus
„kvoodisisene tariifimäär“ ja mida kohaldatakse ▌nimetatud tabeli veerus „kvoodi maht“
esitatud ulatuses. ▌
Käesoleva määruse III lisas sätestatud kvoodimahtusid kohaldatakse 12-kuuliste
järjestikuste ajavahemike jooksul, kusjuures esimene neist ajavahemikest algab …
[käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
23
3. Käesoleva määruse III lisas sätestatud kvoodimahtusid haldavad komisjon ja liikmesriigid
vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/24477 artiklites 49–54 sätestatud
tariifikvootide haldamise süsteemile.
Artikkel 3
Artiklite 1 ja 2 kohaldamise peatamine
1. Komisjonil ▌on õigus võtta vastu rakendusakt, millega peatatakse mõnel järgmisel
asjaolul täielikult või osaliselt artiklite 1 ja 2 kohaldamine pärast uurimist, mis põhineb
komisjoni omal algatusel kogutud või mis tahes usaldusväärsest allikast, sealhulgas
liikmesriigilt või Euroopa Parlamendilt saadud põhjendatud teabel:
a) kui Ameerika Ühendriigid ei rakenda 21. augusti 2025. aasta ühisavaldust, mis
käsitleb ▌Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse, õiglase
ja tasakaalustatud kaubanduse kokkuleppe raamistikku (edaspidi „ühisavaldus“),
näiteks kui Ameerika Ühendriigid ei käsitle Ameerika Ühendriikide presidendi
20. veebruari 2026. aasta teadaandega liidu ekspordile Ameerika Ühendriikidesse
1974. aasta kaubandusseaduse paragrahvi 122 alusel kehtestatud ajutise impordi
lisamaksu aegumise või asendamise kontekstis liidu mureküsimusi seoses sellise
liidu ekspordi tariifse kohtlemisega, mille suhtes kuni 24. veebruarini 2026
kohaldati 15 % kõikehõlmavat tariifilage või mis kooskõlas ühisavaldusega oli
täiendavatest tollimaksudest vabastatud; ▌
7 Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse
ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/2447/oj).
24
b) kui Ameerika Ühendriigid õõnestavad muul viisil saavutamast liidu ja Ameerika
Ühendriikide vaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete parandamise eesmärke
ning ühisavaldusega taotletavaid eesmärke edendada vastastikust, õiglast ja
tasakaalustatud kaubandust, või takistavad liidu ettevõtjate juurdepääsu Ameerika
Ühendriikide turule, diskrimineerivad või võtavad sihikule liidu ettevõtjaid, kelle
eesmärk on hakata tegutsema või kes juba tegutsevad Ameerika Ühendriikides, või
häirivad muul viisil liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisi kaubandus- ja
investeerimissuhteid;
c) kui on piisav märk selle kohta, et Ameerika Ühendriigid tegutsevad tulevikus
punktis a või b osutatud viisil, või
d) kui ühisavalduse kuupäeval esinenud objektiivsed asjaolud on muutunud.
2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakt, millega peatatakse artikli 1 kohaldamine I
lisas loetletud CN-gruppide 72, 73 ja 76 alla kuuluvate kaupade suhtes, kui Ameerika
Ühendriigid jätkavad 31. detsembri 2026 seisuga liidust Ameerika Ühendriikidesse
imporditud terase- ja alumiiniumiderivaatidest toodete suhtes kõrgema kui 15 %
tollimaksumäära kohaldamist.
Komisjon esitab 1. detsembriks 2026 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande
Ameerika Ühendriikidest liitu imporditud terase- ja alumiiniumiderivaatidest toodete
tariifse kohtlemise kohta.
3. ▌Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ▌rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 5 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Kõnealuseid rakendusakte kohaldatakse seni, kuni ▌lõikes 1 või 2 osutatud asjaolud
püsivad.
25
Artikkel 4
Kaitsemeetmed
1. Kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et artikli 1 kohase tollimaksumäärade
kohandamise või artikli 2 kohase tariifikvootide avamise tulemusena imporditakse liitu
mõnda konkreetset Ameerika Ühendriikidest pärit kaupa absoluutarvudes või võrreldes
liidu toodanguga nii suures koguses ja sellistel tingimustel, et see põhjustab või
ähvardab põhjustada olulist kahju liidu tootmisharule, võib komisjoni võtta vastu
rakendusakti, millega artikli 1 või 2 kohaldamine täielikult või osaliselt peatatakse.
Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
2. Kolme või enama liikmesriigi igakülgselt põhjendatud taotluse korral uurib komisjon,
kas lõikes 1 osutatud asjaolud esinevad.
Samuti algatab komisjon sellise uurimise liidu tootmisharu või liidu tootmisharu nimel
tegutseva füüsilise või juriidilise isiku või liidu tootmisharu nimel tegutseva iseseisva
õigusvõimeta ühenduse või ametiühingute taotlusel, kui on piisavalt prima facie
tõendeid liidu tootmisharule põhjustatava olulise kahju või sellise olulise kahju ohu
kohta.
Komisjon võib sellise uurimise algatada ka omal algatusel, sealhulgas ühe või mitme
liikmesriigi või Euroopa Parlamendi esitatud teabe alusel.
26
3. Komisjon teavitab liikmesriike ja Euroopa Parlamenti lõike 2 kohase uurimise
tulemustest.
4. Lõikes 1 osutatud rakendusakti kohaldatakse seni, kuni selle vastuvõtmist tinginud
asjaolud püsivad.
5. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab
a) „liidu tootmisharu“ kas tervikuna kõiki liidu tootjaid, kes tegutsevad liidu
territooriumil ja toodavad samasugust või otseselt konkureerivat toodet, või liidu
tootjaid, kelle samasuguse või otseselt konkureeriva toote toodang kokku
moodustab tavaliselt üle 50 % ja erandlikel asjaoludel vähemalt 25 % sellise toote
liidu kogutoodangust.
b) „liidu tootjad“ liidu tööstuskaupade tootjaid ning käesoleva määrusega hõlmatud
liidu mereandide või põllumajandustoodete tootjaid.
Artikkel 5
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/18438 loodud
kaubandustõkete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011
tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta määrus (EL) 2015/1843, millega
kehtestatakse liidu meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubandusreeglitest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud reeglitest tulenevate liidu õiguste kasutamine (ELT L 272, 16.10.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/1843/oj).
27
Artikkel 6
Päritolureeglid
Käesoleva määruse kohaldamisel määratakse kuni määruse (EL) nr 952/2013 määruse artikli 64
lõikes 2 ▌või 3 osutatud sooduspäritolureeglite vastuvõtmiseni kauba päritolu kindlaks vastavalt
nimetatud määruse ▌II jaotise 2. peatüki 1. jaos osutatud mittesooduspäritolu reeglitele.
Artikkel 7
Seire, hindamine ja aruandlus
1. Komisjon seirab artikli 1 kohase tollimaksumäärade kohandamise ja artikli 2 kohase
tariifikvootide avamise majanduslikku mõju liidus. Komisjon teavitab hiljemalt … [kuus
kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme kuu järel
Euroopa Parlamenti ja nõukogu käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liitu
imporditavate Ameerika Ühendriikidest pärit kaupade mahtude ja väärtuse muutumisest.
2. Komisjon esitab 30. juuniks 2029 käesoleva määruse mõju kohta põhjaliku hinnangu
(edaspidi „põhjalik hinnang“). Põhjalik hinnang hõlmab muu hulgas järgmist:
a) käesoleva määruse kohaldamise mõju kogu liidu ja Ameerika Ühendriikide
vahelisele impordile ja ekspordile;
28
b) kaubavoogude muutused liikmesriikides ning tööstus- ja põllumajandussektoris;
c) kuidas on muutunud liidu kaubanduse struktuur kolmandate riikidega
kauplemisel;
d) käesoleva määruse mõju tollimaksudest kogutud tulule;
e) käesoleva määruse mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
Komisjon teeb oma põhjalikus hinnangus kasutatud andmed ja metoodika üldsusele
kättesaadavaks.
Asjakohasel juhul lisatakse lõikes 1 osutatud põhjalikule hinnangule seadusandlik
ettepanek käesoleva määruse kohaldamisaja pikendamiseks.
29
Artikkel 8
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kuni 31. detsembrini 2029.
Asjakohasel juhul esitab komisjon koos põhjaliku hinnanguga seadusandliku ettepaneku
käesoleva määruse kohaldamisaja pikendamiseks.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
30
I LISA
Artikli 1 lõikes 1 osutatud kaupade nimekiri
Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri (CN) tõlgendamise reeglitest tuleb toodete
kirjeldust pidada soovituslikuks ning tariifisoodustused määratakse kindlaks CN-koodidega.
Kui esitatud on CN-koodid, millel on prefiks „ex“, määratakse tariifisoodustused kindlaks
mõlema, CN-koodi ja kirjelduse põhjal.
2025. a
CN-kood1 Kirjeldus
0701 90 50 Värsked või jahutatud varajased kartulid, 1. jaanuar – 30. juuni
0701 90 90 Värsked või jahutatud kartulid (v.a varajased kartulid 1. jaanuar – 30. juuni,
seemnekartulid ning kartulid tärklise tootmiseks)
0703 10 19 Sibulad, värsked või jahutatud (v.a tippsibul)
0708 20 00 Värske või jahutatud aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.), poetatud või
poetamata
0709 20 00 Värske või jahutatud spargel
0709 60 10 Paprika, värske või jahutatud
0710 80 69 Külmutatud seened, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud (v.a
seened perekonnast Agaricus)
0710 80 95 Muud köögiviljad, toored või eelnevalt aurutatud või keedetud, külmutatud –
muud
0712 20 00 Kuivatatud sibulad (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina),
muul viisil töötlemata
0712 90 90 Kuivatatud köögiviljad ja köögiviljasegud, tervelt, tükeldatult, viilutatult,
purustatult või pulbrina, muul viisil töötlemata – muud
0714 20 10 Bataadid, värsked, terved, mõeldud inimtoiduks
0805 10 80 Värsked või kuivatatud apelsinid (v.a magusad apelsinid)
0805 40 00 Värsked või kuivatatud greibid ja pomelid
0805 50 90 Värsked või kuivatatud laimid (Citrus aurantifolia, Citrus latifolia)
0805 90 00 Värsked või kuivatatud tsitrusviljad – muud
1 Nomenklatuurikoodid on võetud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr
2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) sätestatud kombineeritud nomenklatuurist sellisel kujul, nagu need kehtivad 2025. aastal ja mutatis mutandis vastavalt hilisemate õigusaktidega tehtud muudatustele.
31
2025. a
CN-kood1 Kirjeldus
0806 20 30 Kuivatatud sultanad
0806 20 90 Kuivatatud viinamarjad (v.a korindid ja sultanad)
0808 10 10 Värsked siidriõunad, lahtiselt, 16. september – 15. detsember
0808 30 10 Värsked siidripirnid, lahtiselt, 1. august – 31. detsember
0810 20 10 Värsked vaarikad
0810 40 30 Värsked mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus)
0810 40 50 Värsked marjad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium corymbosum
0810 40 90 Värsked marjad perekonnast Vaccinium (v.a marjad liigist Vaccinium vitis-
idaea, myrtillus, macrocarpon ja corymbosum)
0811 90 19 Külmutatud puuviljad ja pähklid, söödavad, kuumtöötlemata või aurutatud või
vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga, suhkrusisaldusega üle
13 % massist – muud
0811 90 50 Mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus), kuumtöötlemata või aurutatud
või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandita
0811 90 95 Külmutatud puuviljad ja pähklid, söödavad, kuumtöötlemata või aurutatud või
vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita – muud
0813 10 00 Kuivatatud aprikoosid
0813 20 00 Kuivatatud ploomid
0813 40 95 Kuivatatud puuviljad – muud
0813 50 19 Segud, mis koosnevad kuivatatud aprikoosidest, õuntest, virsikutest, sh Prunus
persica nectarina ja nektariinidest, pirnidest, papaiadest või muudest
söödavatest ja kuivatatud puuviljadest, ploomidega
1007 10 10 Terasorgo hübriidid, seemneks
1007 90 00 Terasorgo (v.a seemneks)
1008 21 00 Hirss, seemneks (v.a terasorgo)
1102 90 10 Odrajahu
1209 10 00 Suhkrupeediseemned, külviks
32
2025. a
CN-kood1 Kirjeldus
1209 21 00 Lutserniseemned, külviks
1209 23 80 Aruheina seemned, külviks (v.a hariliku aruheina (Festuca pratensis Huds) ja
punase aruheina (Festuca rubra L.) seemned)
1209 29 50 Lupiiniseemned, külviks
1209 29 60 Söödapeediseemned (Beta vulgaris var. alba), külviks
1209 29 80 Söödataimede seemned, külviks – muud
1209 30 00 Peamiselt õite saamiseks kasvatatavate rohttaimede seemned, külviks
1209 91 30 Söögipeediseemned (Beta vulgaris var. conditiva), külviks
1209 91 80 Köögiviljade seemned, külviks (v.a söögipeedi (Beta vulgaris var. conditiva))
1209 99 91 Peamiselt õite saamiseks kasvatatavate mitte-rohttaimede seemned, külviks
1209 99 99 Seemned, viljad ja eosed külviks – muud
1512 11 10 Päevalille või safloori toorõli, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku
toorainena (v.a toiduainete tootmiseks)
1515 90 99 Mujal nimetamata mittelenduvad tahked taimerasvad ja -õlid ja nende
fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata,
kontaktpakendites massiga üle 1 kg kasutamiseks tehnilisel otstarbel või
tööstusliku toorainena ja toorrasvad ja -õlid)
1517 90 99 Loomsete või taimsete rasvade või õlide söödavad segud või valmistised ning
rasvade või õlide söödavad fraktsioonid, piimarasvasisaldusega kuni 10 % (v.a
mittelenduvate taimeõlide söödavad vedelad segud või valmistised, mida võib
kasutada vormimäärdena, ning tahke margariin)
2001 10 00 Kurgid ja kornišonid, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või
konserveeritud
2001 90 20 Perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, toiduks valmistatud või
konserveeritud äädika või äädikhappega (v.a paprika ning piment)
2004 10 Kartulid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta,
külmutatud
2005 20 10 Kartulid jahu või helvestena (v.a külmutatud)
33
2025. a
CN-kood1 Kirjeldus
2005 60 00 Spargel, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta
(v.a külmutatud)
2005 70 00 Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta
(v.a külmutatud)
2005 99 80 Köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või
äädikhappeta, külmutamata – muud
2007 99 Puuvilja- või marjadžemmid, -keedised, -želeed, -marmelaadid, -püreed või -
pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
2008 20 90 Ananassid, toiduks valmistatud või konserveeritud, piirituse- ja suhkrulisandita
2008 93 Jõhvikad (Vaccinium macrocarpon, Vaccinium oxycoccos), pohlad (Vaccinium
vitis-idaea), toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-või muu
magusainelisandiga või ilma, piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata
2008 99 28 Puuviljad ja marjad jm söödavad taimeosad, toiduks valmistatud või
konserveeritud, piirituselisandiga, suhkrusisaldusega üle 9 % massist ja tegeliku
alkoholisisaldusega kuni 11,85 % massist
2008 99 34 Puuviljad ja marjad jm söödavad taimeosad, toiduks valmistatud või
konserveeritud, piirituselisandiga, suhkrusisaldusega üle 9 % massist ja tegeliku
alkoholisisaldusega üle 11,85 % massist
2008 99 37 Puuviljad ja marjad jm söödavad taimeosad, toiduks valmistatud või
konserveeritud, piirituselisandiga, tegeliku alkoholisisaldusega kuni 11,85 %
massist
2008 99 40 Puuviljad ja marjad jm söödavad taimeosad, toiduks valmistatud või
konserveeritud, piirituselisandiga, tegeliku alkoholisisaldusega üle 11,85 %
massist
2008 99 45 Ploomid, toiduks valmistatud või konserveeritud, ilma piirituselisandita, kuid
suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
2008 99 48 Guajaavid, mangod, mangostanid, papaiad, tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad,
sapotilli ploomid, granadillid, karamboolad ja pitahaiad, toiduks valmistatud
või konserveeritud, piirituselisandita, kuid suhkrulisandiga, kontaktpakendis
netomassiga üle 1 kg
2008 99 49 Puuviljad ja marjad jm söödavad taimeosad, toiduks valmistatud või
konserveeritud, piirituselisandita, kuid suhkrulisandiga, kontaktpakendis
netomassiga üle 1 kg
34
2025. a
CN-kood1 Kirjeldus
2008 99 67 Puuviljad ja marjad jm söödavad taimeosad, toiduks valmistatud või
konserveeritud, piirituselisandita, kuid suhkrulisandiga, kontaktpakendis
netomassiga kuni 1 kg
2008 99 99 Puuviljad ja marjad jm söödavad taimeosad, toiduks valmistatud või
konserveeritud, piirituse- ja suhkrulisandita – muud
2009 49 30 Ananassimahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 20, kuid mitte
üle 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga (v.a
alkoholilisandiga)
2009 81 Jõhvikamahl (Vaccinium macrocarpon, Vaccinium oxycoccos), pohlamahl
(Vaccinium vitis-idaea), kääritamata, suhkru- või muu magusainelisandiga või
ilma (v.a alkoholilisandiga)
2009 89 35 Puu- või köögivilja- või marjamahl, kääritamata, alkoholilisandita, suhkru- või
muu magusainelisandiga või ilma, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67,
100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot (v.a segud ning tsitrusviljade,
granadilli-, mango-, mangostani-, papaia-, jaka-, guajaavi-, tamarindi-,
kašuõuna-, litši-, sapotilli ploomi, karamboola- või pitahaiamahl, ananassi-,
tomati-, viinamarja-, õuna-, jõhvika- ning pirnimahl)
2009 89 38 Puu- või köögivilja- või marjamahl, kääritamata, suhkru- või muu
magusainelisandiga või ilma, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg
netomassi väärtusega üle 30 euro (v.a alkoholilisandiga, segud ning
tsitrusviljade, guajaavi-, mango-, mangostani-, papaia-, tamarindi-, kašuõuna-,
litši-, jaka-, sapotilli ploomi, granadilli-, karamboola- või pitahaia-, ananassi-,
tomati-, viinamarjamahl, sh viinamarjavirre, õuna-, jõhvika- ning pirnimahl)
2009 89 69 Pirnimahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 67 (v.a suhkru-
või alkoholilisandiga)
2009 89 73 Guajaavi-, mango-, mangostani-, papaia-, tamarindi-, kašuõuna-, litši-, jaka-,
sapotilli ploomi, granadilli-, karamboola- või pitahaiamahl, kääritamata,
temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 30
euro, suhkrulisandiga (v.a segud ja alkoholilisandiga)
35
2025. a
CN-kood1 Kirjeldus
2009 89 79 Puu- või köögivilja- või marjamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi
arvuga kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga (v.a
segud või alkoholilisandiga ning tsitrusvilja-, guajaavi-, mango-, mangostani-,
papaia-, tamarindi-, kašuõuna-, litši-, jaka-, sapotilli ploomi, granadilli-,
karamboola-, pitahaia-, ananassi-, tomati-, viinamarjamahl, sh viinamarjavirre,
õuna-, jõhvika-, pirni- ja kirsimahl)
2009 89 86 Puu- või köögivilja- või marjamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi
arvuga kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru
sisaldusega üle 30 % (v.a segud või alkoholilisandiga ning tsitrusvilja-,
guajaavi-, mango-, mangostani-, papaia-, tamarindi-, kašuõuna-, litši-, jaka-,
sapotilli ploomi, granadilli-, karamboola-, pitahaia-, ananassi-, tomati-,
viinamarjamahl, sh viinamarjavirre, õuna-, jõhvika- ja pirnimahl)
2009 89 89 Puu- või köögivilja- või marjamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi
arvuga kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru
sisaldusega kuni 30 % (v.a segud või alkoholilisandiga ning tsitrusvilja-,
guajaavi-, mango-, mangostani-, papaia-, tamarindi-, kašuõuna-, litši-, jaka-,
sapotilli ploomi, granadilli-, karamboola-, pitahaia-, ananassi-, tomati-,
viinamarjamahl, sh viinamarjavirre, õuna-, jõhvika- ja pirnimahl)
2009 89 99 Puu- või köögivilja- või marjamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi
arvuga kuni 67 (v.a suhkrulisandiga, alkoholilisandiga, segud ning
tsitrusviljade, guajaavi-, mango-, mangostani-, papaia-, tamarindi-, kašuõuna-,
litši-, jaka-, sapotilli ploomi, granadilli-, karamboola-, pitahaia-, ananassi-,
tomati-, viinamarjamahl, sh viinamarjavirre, õuna-, pirni-, kirsi- ja
jõhvikamahl)
25 Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement
26 Maagid, räbu ja tuhk
27 Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained;
mineraalvahad,
28 Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide,
radioaktiivsete elementide või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised
ühendid
36
2025. a
CN-kood1 Kirjeldus
ex 29 Orgaanilised kemikaalid,
välja arvatud:
2905 43 – mannitool
2905 44 – D-glütsitool (sorbitool)
30 Farmaatsiatooted
31 Väetised
32 Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja
pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint
ex 33 Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning
hügieenivahendid;
välja arvatud:
3302 10 – lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud
ained ja segud (sh alkohollahused), kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide
tootmisel; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks
34 Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained,
tehisvahad, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms
tooted; voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad
kipsisegud
3506 Mujal nimetamata valmisliimid ja muud valmisadhesiivid; liimide või
adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted jaemüügipakendis netomassiga
kuni 1 kg
3507 Ensüümid; mujal nimetamata ensüümivalmistised
36 Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad
kergsüttivad valmistised
37 Foto- ja kinokaubad
37
2025. a
CN-kood1 Kirjeldus
ex 38 Mitmesugused keemiatooted;
välja arvatud:
3809 10 – viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse
värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-,
naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt
apretid ja peitsid) tärklisainete baasil
3824 60 – sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv
39 Plastid ja plasttooted
40 Kautšuk ja kummitooted
41 Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk
42 Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted
loomasooltest (v.a jämesiidist)
43 Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted
44 Puit ja puittooted; puusüsi
45 Kork ja korgist tooted
46 Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja
vitspunutised
47 Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või
papijäätmed ja -jäägid
48 Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted
49 Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning
plaanid ja joonised
50 Siid
51 Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie
52 Puuvill
38
2025. a
CN-kood1 Kirjeldus
53 Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie
54 Keemilised filamentkiud; keemiliste tekstiilmaterjalide ribad jms vormid
55 Keemilised staapelkiud
56 Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted
nendest
57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted
58 Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid
59 Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie; tekstiiltooted
tööstuslikuks otstarbeks
60 Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)
61 Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted)
62 Rõivad ning rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud
63 Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud
tekstiiltooted; kaltsud
64 Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad
65 Peakatted ja nende osad
66 Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad
ja nende osad
67 Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest
68 Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted
69 Keraamikatooted
70 Klaas ja klaastooted
71 Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid,
väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted;
juveeltoodete imitatsioonid; mündid
39
2025. a
CN-kood1 Kirjeldus
72 Raud ja teras
73 Raud- ja terastooted
74 Vask ja vasktooted
75 Nikkel ja nikkeltooted
76 Alumiinium ja alumiiniumtooted
78 Plii ja pliitooted
79 Tsink ja tsinktooted
80 Tina ja tinatooted
81 Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest
82 Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende
mitteväärismetallist osad
83 Mitmesugused mitteväärismetallist tooted
84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad
85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed,
telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud
86 Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või
trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised
(sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed
87 Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiveerem, ning nende osad ja tarvikud
88 Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad
89 Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid
90 Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja
kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud
91 Kellad ja nende osad
40
2025. a
CN-kood1 Kirjeldus
92 Muusikariistad; nende osad ja tarvikud
93 Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud
94 Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid;
mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood
jms; kokkupandavad ehitised
95 Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud
96 Mitmesugused tööstustooted
97 Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed
41
II LISA
Artikli 1 lõikes 2 osutatud kaupade nimekiri
Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri (CN) tõlgendamise reeglitest tuleb toodete
kirjeldust pidada soovituslikuks ning tariifisoodustused määratakse kindlaks CN-koodidega.
2025. a CN-
kood2 Kirjeldus
Ameerika Ühendriikide päritolustaatusega
kaupade suhtes kohaldatav tariif
0702 Tomatid, värsked või jahutatud Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 8,8 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
0707 00 05 Kurgid, värsked või jahutatud Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 12,8 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
0709 91 00 Värsked või jahutatud artišokid Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 10,4 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
0709 93 10 Värsked või jahutatud
kabatšokid
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 12,8 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
0805 10 22 Värsked nabaapelsinid Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: väärtuseline
komponent (tollimaksumäärad muutuvad
sõltuvalt kuupäevast) on peatatud ja see on
praegu 0 %. Koguselise tollimaksu
komponent säilib
2 Nomenklatuurikoodid on võetud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr
2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) sätestatud kombineeritud nomenklatuurist sellisel kujul, nagu need kehtivad 2025. aastal ja mutatis mutandis vastavalt hilisemate õigusaktidega tehtud muudatustele.
42
2025. a CN-
kood2 Kirjeldus
Ameerika Ühendriikide päritolustaatusega
kaupade suhtes kohaldatav tariif
0805 10 24 Värsked harilikud apelsinid Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: väärtuseline
komponent (tollimaksumäärad muutuvad
sõltuvalt kuupäevast) on peatatud ja see on
praegu 0 %. Koguselise tollimaksu
komponent säilib
0805 10 28 Värsked magusad apelsinid (v.a
naba- ja harilikud apelsinid)
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: väärtuseline
komponent (tollimaksumäärad muutuvad
sõltuvalt kuupäevast) on peatatud ja see on
praegu 0 %. Koguselise tollimaksu
komponent säilib
0805 21 10 Satsumad Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 16 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
0805 21 90 Mandariinid, sh tangeriinid (v.a
klementiinid ja satsumad)
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 16 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
0805 22 00 Klementiinid, sh monrealid Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 16 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
0805 29 00 Vilkingid jms tsitrushübriidid Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 16 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
0805 50 10 Sidrunid (Citrus limon, Citrus
limonum)
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 6,4 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
43
2025. a CN-
kood2 Kirjeldus
Ameerika Ühendriikide päritolustaatusega
kaupade suhtes kohaldatav tariif
0806 10 10 Värsked lauaviinamarjad Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: väärtuseline
komponent (tollimaksumäärad muutuvad
sõltuvalt kuupäevast) on peatatud ja see on
praegu 0 %. Koguselise tollimaksu
komponent säilib
0808 10 80 Värsked õunad (v.a siidriõunad,
lahtiselt, 16. september –
15. detsember)
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: väärtuseline
komponent (tollimaksumäärad muutuvad
sõltuvalt kuupäevast) on peatatud ja see on
praegu 0 %. Koguselise tollimaksu
komponent säilib
0808 30 90 Värsked pirnid (v.a siidripirnid,
lahtiselt, 1. august –
31. detsember)
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: väärtuseline
komponent (tollimaksumäärad muutuvad
sõltuvalt kuupäevast) on peatatud ja see on
praegu 0 %. Koguselise tollimaksu
komponent säilib
0809 29 00 Värsked kirsid (v.a hapukirsid) Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: väärtuseline
komponent (tollimaksumäärad muutuvad
sõltuvalt kuupäevast) on peatatud ja see on
praegu 0 %. Koguselise tollimaksu
komponent säilib
0809 40 05 Värsked ploomid Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: väärtuseline
komponent (tollimaksumäärad muutuvad
sõltuvalt kuupäevast) on peatatud ja see on
praegu 0 %. Koguselise tollimaksu
komponent säilib
2009 61 10 Viinamarjamahl, sh
viinamarjavirre, kääritamata,
temperatuuril 20 °C Brixi arvuga
kuni 30, 100 kg netomassi
väärtusega üle 18 euro, suhkru-
või muu magusainelisandiga või
ilma
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 22,4 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
44
2025. a CN-
kood2 Kirjeldus
Ameerika Ühendriikide päritolustaatusega
kaupade suhtes kohaldatav tariif
2009 69 19 Viinamarjamahl, sh
viinamarjavirre, kääritamata,
temperatuuril 20 °C Brixi arvuga
üle 67, 100 kg netomassi
väärtusega üle 22 euro, suhkru-
või muu magusainelisandiga või
ilma
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 40 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
2009 69 51 Kontsentreeritud
viinamarjamahl, sh
viinamarjavirre, kääritamata,
temperatuuril 20 °C Brixi arvuga
üle 30, kuid mitte üle 67, 100 kg
netomassi väärtusega üle 18
euro, suhkru- või muu
magusainelisandiga või ilma
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 22,4 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
2009 69 59 Viinamarjamahl, sh
viinamarjavirre, kääritamata,
temperatuuril 20 °C Brixi arvuga
üle 30, kuid mitte üle 67, 100 kg
netomassi väärtusega üle 18
euro, suhkru- või muu
magusainelisandiga või ilma
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 II lisa
kohaldatakse järgmiselt: 22,4 % suuruse
väärtuselise tollimaksu komponendi
kohaldamine on peatatud ja see on praegu
0 %. Koguselise tollimaksu komponent
säilib
45
III LISA
Artikli 2 lõikes 1 osutatud kaupade nimekiri
Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri (CN) tõlgendamise reeglitest tuleb toodete
kirjeldust pidada soovituslikuks ning tariifisoodustused määratakse kindlaks CN-koodidega.
Kui esitatud on CN-koodid, millel on prefiks „ex“, määratakse tariifisoodustused kindlaks
mõlema, CN-koodi ja kirjelduse põhjal.
1. Sealiha tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood3 Kirjeldus
Kvoodi
sisene
tariifim
äär
Kvoodi
maht
09.9001 0203 22 19 Kodusea abatükid ja nende jaotustükid,
kondiga, külmutatud
0 % 25 000 t
0203 29 11 Kodusea eesosad ja nende jaotustükid,
külmutatud
0203 29 15 Kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja
nende jaotustükid, külmutatud
0203 29 55 Kodusea liha, kondita, külmutatud (v.a
kõhutükid ja nende jaotustükid)
0203 29 59 Kodusea liha, kondiga, külmutatud (v.a
rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid
ja nende jaotustükid ning eesosad,
seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid)
0210 11 19 Kodusea abatükid ja nende jaotustükid,
soolatud või soolvees, kondiga
0210 11 39 Kodusea abatükid ja nende jaotustükid,
kuivatatud või suitsutatud, kondiga
0210 11 90 Sea tagaosad, abatükid ja nende
jaotustükid, soolatud, soolvees, kuivatatud
või suitsutatud, kondiga
3 Nomenklatuurikoodid on võetud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr
2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) sätestatud kombineeritud nomenklatuurist sellisel kujul, nagu need kehtivad 2025. aastal ja mutatis mutandis vastavalt hilisemate õigusaktidega tehtud muudatustele.
46
Jrk-
number
2025. a CN-
kood3 Kirjeldus
Kvoodi
sisene
tariifim
äär
Kvoodi
maht
0210 12 Sea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende
jaotustükid, soolatud, soolvees, kuivatatud
või suitsutatud
0210 19 10 Kodusea peekoniküljed või spenserosad,
soolatud või soolvees
0210 19 20 Kodusea 3/4 peekonikülge või
peekonikülje keskosad, soolatud või
soolvees
0210 19 30 Kodusea eesosad ja nende jaotustükid,
soolatud või soolvees
0210 19 50 Kodusea liha, soolatud või soolvees (v.a
tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid,
kõhutükid ja nende jaotustükid,
peekoniküljed või spenserosad, 3/4
peekonikülge või peekonikülje keskosad
ning eesosad, seljatükid ja nende
jaotustükid)
0210 19 60 Kodusea eesosad ja nende jaotustükid,
kuivatatud või suitsutatud
0210 19 70 Kodusea seljaosad ja nende jaotustükid,
kuivatatud või suitsutatud
0210 19 89 Kodusea kuivatatud või suitsutatud liha,
kondiga (v.a tagaosad, abatükid ja nende
jaotustükid, kõhutükid ja nende jaotustükid
ning eesosad, seljatükid ja nende
jaotustükid)
0210 19 90 Metssealiha, soolatud, soolvees, kuivatatud
või suitsutatud (v.a tagaosad, abatükid ja
nende jaotustükid, kondiga, ning kõhutükid
ja nende jaotustükid)
1602 41 90 Tooted või konservid sea tagaosadest ja
nende jaotustükkidest (v.a kodusea)
1602 42 Tooted või konservid sea abatükkidest ja
nende jaotustükkidest
47
Jrk-
number
2025. a CN-
kood3 Kirjeldus
Kvoodi
sisene
tariifim
äär
Kvoodi
maht
1602 49 13 Tooted või konservid kodusea
kaelatükkidest ja nende jaotustükkidest, sh
segud kaela- ja abatükkidest
1602 49 15 Kodusea tagaosadest, seljatükkidest,
abatükkidest, kaelatükkidest ja nende
jaotustükkidest valmistatud tooted ja
konservid (v.a segud, mis on valmistatud
üksnes selja- ja tagatükkidest või üksnes
kaela- ja abatükkidest)
1602 49 19 Kodusea liha või rups, sh segud kodusea
lihast ja rupsist, toiduks valmistatud või
konserveeritud, mis sisaldab vähemalt
80 % massist mis tahes liha või rupsi, sh
searasva või mis tahes liiki või päritoluga
rasva (v.a tagaosad, seljatükid, abatükid,
kaelatükid ja nende jaotustükid, vorstid jms
tooted, jaemüügiks pakendatud
homogeenitud tooted kasutamiseks imiku-
või dieettoiduna pakendites netomassiga
kuni 250 g, maksatooted ning
lihaekstraktid)
1602 49 30 Kodusea liha või rups, sh segud kodusea
lihast ja rupsist, toiduks valmistatud või
konserveeritud, mis sisaldab vähemalt
40 %, kuid alla 80 % massist mis tahes liha
või rupsi ja mis tahes liiki rasva (v.a vorstid
jms tooted, jaemüügiks pakendatud
homogeenitud tooted kasutamiseks imiku-
või dieettoiduna pakendites netomassiga
kuni 250 g, maksatooted ning
lihaekstraktid)
48
Jrk-
number
2025. a CN-
kood3 Kirjeldus
Kvoodi
sisene
tariifim
äär
Kvoodi
maht
1602 49 50 Kodusea liha või rups, sh segud kodusea
lihast ja rupsist, toiduks valmistatud või
konserveeritud, mis sisaldab vähem kui
40 % mis tahes liha või rupsi ja mis tahes
liiki rasva (v.a vorstid jms tooted,
homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks
imiku- või dieettoiduna, pakendites
netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning
lihaekstraktid ja -mahlad)
1602 49 90 Tooted või konservid sealihast või -rupsist
või segudest (v.a koduseast, tagaosad,
abatükid ja nende jaotustükid, vorstid jms
tooted, jaemüügiks pakendatud
homogeenitud tooted kasutamiseks imiku-
või dieettoiduna pakendites netomassiga
kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid
ja -mahlad)
2. Piisoni tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodi
sisene
tariifim
äär
Kvoodi
maht
09.9002 ex 0201 10 00 Piisoni värsked või jahutatud rümbad ja
poolrümbad
0 % 3 000 t
ex 0201 20 20 Piisoni komplekteeruvad ees- ja
tagaveerandid kondiga, värsked või
jahutatud
ex 0201 20 30 Piisoni poolitamata või poolitatud
eesveerandid, kondiga, värsked või
jahutatud
ex 0201 20 50 Piisoni poolitamata või poolitatud
tagaveerandid, kondiga, värsked või
jahutatud
ex 0201 20 90 Piisoni jaotustükid, värsked või jahutatud,
kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad,
komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid,
eesveerandid ja tagaveerandid)
49
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodi
sisene
tariifim
äär
Kvoodi
maht
ex 0201 30 00 Kondita piisoniliha, värske või jahutatud
ex 0202 10 00 Piisoni külmutatud rümbad ja poolrümbad
ex 0202 20 10 Piisoni komplekteeruvad ees- ja
tagaveerandid kondiga, külmutatud
ex 0202 20 30 Piisoni poolitamata või poolitatud
eesveerandid, kondiga, külmutatud
ex 0202 20 50 Piisoni poolitamata või poolitatud
tagaveerandid, kondiga, külmutatud
ex 0202 20 90 Piisoni jaotustükid, külmutatud, kontidega
(v.a rümbad ja poolrümbad,
komplekteeruvad ees‑ ja tagaveerandid,
eesveerandid ja tagaveerandid)
ex 0202 30 10 Piisoni kontideta eesveerandid, külmutatud,
terved või tükeldatud kuni viieks tükiks,
kusjuures iga eesveerand moodustab ühe
ploki; komplekteeruvad ees- ja
tagaveerandid moodustavad kaks plokki,
millest üks on terve või kuni viieks tükiks
lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand
ilma sisefileeta, ühes tükis
ex 0202 30 50 Piisoni kontideta õlatükid, abaluuga
turjatükid ja rinnatükid, külmutatud
ex 0202 30 90 Kondita piisoniliha, külmutatud – muu
ex 0206 10 95 Piisoni söödav paks vaheliha ja õhuke
vaheliha, värske või jahutatud
ex 0206 29 91 Piisoni söödav paks vaheliha ja õhuke
vaheliha, külmutatud
ex 0210 20 10 Piisoniliha, soolatud, soolvees, kuivatatud
või suitsutatud, kondiga
ex 0210 20 90 Kondita piisoniliha, soolatud, soolvees,
kuivatatud või suitsutatud
ex 0210 99 51 Piisoni söödav paks vaheliha ja õhuke
vaheliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või
suitsutatud
ex 0210 99 59 Piisoni söödav rups, soolatud, soolvees,
kuivatatud või suitsutatud (v.a paks
vaheliha ja õhuke vaheliha)
50
3. Piimatoodete tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvood
isisene
tariifi
määr
Kvoodi
maht
09.9003 0401 10 Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1 %
massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu
magusainelisandita
0 % 10 000 t
0401 20 Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 1 %,
kuid mitte üle 6 % massist, kontsentreerimata,
suhkru- või muu magusainelisandita
0401 40 Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 6 %,
kuid mitte üle 10 % massist, kontsentreerimata,
suhkru- või muu magusainelisandita
0403 20 Jogurt
0403 90 Petipiim, kalgendatud piim ja koor, keefir ja muu
fermenteeritud või hapendatud piim ja koor,
kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru-
või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega,
pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma
0405 20 Piimarasvavõided
0405 90 Piimarasvad, veetustatud või ja ghee (v.a
naturaalne või, taastatud või ja vadakuvõi)
1702 11 Laktoos tahkel kujul ja laktoosisiirup, maitse-
või värvainelisanditeta, laktoosisisaldusega
vähemalt 99 % massist, väljendatuna veevaba
laktoosina kuivaines
1702 19 Laktoos tahkel kujul ja laktoosisiirup, maitse-
või värvainelisanditeta, laktoosisisaldusega alla
99 % massist, väljendatuna veevaba laktoosina
kuivaines
2105 00 Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota
51
4. Juustu tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodi
sisene
tariifim
äär
Kvoodi
maht
09.9004 0406 10 Toorjuust (valmimata või laagerdamata),
sh vadakujuust ja kohupiim
0 % 10 000 t
0406 20 Riivitud juust või juustupulber
0406 30 Sulatatud juust, riivimata, pulbristamata
0406 40 90 Sinihallitusjuust ja muud juustud, mis
sisaldavad Penicillium roquefort’i tekitatud
hallitust (v.a roquefort ja gorgonzola)
0406 90 01 Juust töötlemiseks
0406 90 21 Cheddar
5. Pähklite tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodi
sisene
tariifim
äär
Kvoodi
maht
09.9005 0802 Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud
või lüdimata, kooritud või koorimata
0 % 500 000
t
2008 19 Pähklid ja muud seemned, sh segud, toiduks
valmistatud või konserveeritud (v.a
maapähklid)
6. Sojaõli tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodisisen
e tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9006 1507 10 Soja toorõli, hüdratiseeritud või
hüdratiseerimata
0 % 400 000 t
52
7. Teatavate loomasöödana kasutatavate valmististe tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodi
sisene
tariifim
äär
Kvoodi
maht
09.9007 2309 10 51 Kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud,
mis sisaldab glükoosi, glükoosisiirupit,
maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit
ning sisaldab tärklist üle 30 % massist ja ei
sisalda piimatooteid või sisaldab neid alla
10 % massist
0 % 40 000 t
2309 10 90 Kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud,
mis ei sisalda tärklist, glükoosi,
maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit ega
piimatooteid
2309 90 31 Loomasöödana kasutatavad valmistised, sh
eelsegud, mis sisaldavad glükoosi,
glükoosisiirupit, maltodekstriini või
maltodekstriinisiirupit, kuid ei sisalda tärklist
või piimatooteid või sisaldavad tärklist kuni
10 % massist ja piimatooteid alla 10 %
massist
2309 90 41 Loomasöödana kasutatavad valmistised, sh
eelsegud, mis sisaldavad glükoosi,
glükoosisiirupit, maltodekstriini või
maltodekstriinisiirupit ning sisaldavad tärklist
üle 10 %, kuid kuni 30 % massist ja ei sisalda
piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 %
massist
2309 90 96 Loomasöödana kasutatavad valmistised, mis
ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit,
maltodekstriini, maltodekstriinisiirupit ega
piimatooteid – muud
53
8. Vaikse ookeani mintai tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodi
sisene
tariifim
äär
Kvoodi
maht
09.9008 0303 67 Külmutatud vaikse ookeani mintai
(Theragra chalcogramma)
0 % 340 000 t
0304 75 Vaikse ookeani mintai (Theragra
chalcogramma) külmutatud fileed
0304 94 Vaikse ookeani mintai (Theragra
chalcogramma) külmutatud liha
(sh kalahakkliha) (v.a fileed)
9. Kalmaaride tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodi
sisene
tariifim
äär
Kvoodi
maht
09.9009 0307 43 Seepiad ja kalmaarid, külmutatud, karbis
või karbita
0 % 5 000 t
54
10. Töötlemata lõhe tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9010 0303 11 Külmutatud nerka (Oncorhynchus nerka) 0 % 20 000 t
0303 12 Külmutatud idalõhed (v.a nerka)
0304 81 Idalõhede (nerka – Oncorhynchus nerka,
gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha,
keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša –
Oncorhynchus tschawytscha, kisutš –
Oncorhynchus kisutch, sima e masu –
Oncorhynchus masou ja amago –
Oncorhynchus rhodurus), atlandi
väärislõhe (Salmo salar) ja doonau
taimeni (Hucho hucho) külmutatud fileed
11. Töödeldud lõhe tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9011 1604 11 Kalatooted ja -konservid lõhest, tervena või
tükkidena (v.a hakklihana)
0 % 5 000 t
12. Töödeldud garneelide tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9012 1605 21 Tooted ja konservid garneelidest ja
krevettidest, mitte õhukindlas pakendis
(v.a suitsutatud)
0 % 5 000 t
1605 29 Tooted ja konservid garneelidest ja
krevettidest, õhukindlas pakendis (v.a
suitsutatud)
55
13. Merluusi ja ogahai tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9013 0303 81 15 Külmutatud harilik ogahai e katraan
(Squalus acanthias) ja koerhaid
(Scyliorhinus spp.)
0 % 20 000 t
0304 74 19 Merluuside (Merluccius spp.) külmutatud
fileed (v.a lõuna-aafrika merluus,
süvamerluus ja argentiina merluus)
0304 88 11 Hariliku ogahai e katraani (Squalus
acanthias) ja koerhai (Scyliorhinus spp.)
külmutatud fileed
0304 96 10 Külmutatud hariliku ogahai e katraani
(Squalus acanthias) ja koerhai
(Scyliorhinus spp.) liha (sh kalahakkliha)
14. Kakaopulbri ja šokolaadi tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisisene
tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9014 1805 00 00 Kakaopulber, suhkru või muu
magusainelisandita
2 % 40 000 t
1806 10 15 Kakaopulber, suhkru või muu
magusainelisandiga, kuid sahharoosita
või sahharoosisisaldusega alla 5 %
massist, sh sahharoosina väljendatud
invertsuhkur või sahharoosina
väljendatud isoglükoos
2 %
1806 10 20 Kakaopulber, suhkru või muu
magusainelisandiga,
sahharoosisisaldusega vähemalt 5 %,
kuid alla 65 % massist, sh sahharoosina
väljendatud invertsuhkur või
sahharoosina väljendatud isoglükoos
2 % + 6,3
€/100 kg/net
56
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisisene
tariifimäär
Kvoodi
maht
1806 10 30 Magustatud kakaopulber, mis sisaldab
sahharoosi (sh sahharoosina
väljendatud invertsuhkur või
sahharoosina väljendatud isoglükoos)
vähemalt 65 %, kuid alla 80 %
2 % + 7,85
€/100 kg/net
1806 10 90 Magustatud kakaopulber, mis sisaldab
sahharoosi (sh sahharoosina
väljendatud invertsuhkur või
sahharoosina väljendatud isoglükoos)
vähemalt 80 %
2 % + 10,48
€/100 kg/net
1806 20 10 Šokolaad jm kakaod sisaldavad
toiduvalmistised plokkide, tahvlite või
batoonidena massiga üle 2 kg või
vedelal kujul, pastana, pulbrina,
graanulitena või muul kujul, mahutis
või kontaktpakendis massiga üle 2 kg,
mis sisaldavad kakaovõid või
kakaovõid ja piimarasva kokku
vähemalt 31 % massist
2,1 % + 6,07
€/100 kg/net
1806 20 30 Šokolaad jm kakaod sisaldavad
toiduvalmistised plokkide, tahvlite või
batoonidena massiga üle 2 kg või
vedelal kujul, pastana, pulbrina,
graanulitena või muul kujul, mahutis
või kontaktpakendis massiga üle 2 kg,
mis sisaldavad kakaovõid ja
piimarasva kokku vähemalt 25 %, kuid
alla 31 % massist
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
1806 20 50 Šokolaad jm kakaod sisaldavad
toiduvalmistised plokkide, tahvlite või
batoonidena massiga üle 2 kg või
vedelal kujul, pastana, pulbrina,
graanulitena või muul kujul, mahutis
või kontaktpakendis massiga üle 2 kg,
mis sisaldavad kakaovõid vähemalt
18 %, kuid alla 31 % massist
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
57
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisisene
tariifimäär
Kvoodi
maht
1806 20 70 Valmistised granuleeritud
piimašokolaadist mahutis või
kontaktpakendis massiga üle 2 kg
3,9 % + 10,41
€/100 kg/net
1806 20 80 Maitsestatud šokolaadiglasuur mahutis
või kontaktpakendis massiga üle 2 kg
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
1806 20 95 Šokolaad jm kakaod sisaldavad
toiduvalmistised plokkide, tahvlite või
batoonidena massiga üle 2 kg või
vedelal kujul, pastana, pulbrina,
graanulitena või muul kujul, mahutis
või kontaktpakendis massiga üle 2 kg,
mis sisaldavad kakaovõid alla 18 %
massist (v.a kakaopulber, maitsestatud
šokolaadiglasuur ja granuleeritud
piimašokolaad)
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
1806 31 00 Šokolaad jm kakaod sisaldavad
valmistised, plokkide, tahvlite või
batoonidena massiga kuni 2 kg,
täidisega
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
1806 32 10 Šokolaad jm kakaod sisaldavad
valmistised, plokkide, tahvlite või
batoonidena massiga kuni 2 kg,
teravilja-, puuvilja-, marja- või
pähklilisandiga (v.a täidisega)
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
1806 32 90 Šokolaad jm kakaod sisaldavad
valmistised, plokkide, tahvlite või
batoonidena massiga kuni 2 kg (v.a
täidisega ja teravilja-, puuvilja-, marja-
või pähklilisandiga)
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
1806 90 11 Šokolaad ja šokolaaditooted
šokolaadikompvekkidena, täidisega või
täidiseta, alkoholi sisaldavad
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
1806 90 19 Šokolaad ja šokolaaditooted
šokolaadikompvekkidena, täidisega või
täidiseta, alkoholita
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
58
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisisene
tariifimäär
Kvoodi
maht
1806 90 31 Šokolaad ja šokolaaditooted, täidisega
(v.a plokkide, tahvlite või batoonidena
ja šokolaadikompvekid)
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
1806 90 39 Šokolaad ja šokolaaditooted, täidiseta
(v.a plokkide, tahvlite või batoonidena
ja šokolaadikompvekid)
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
1806 90 50 Kakaod sisaldavad
suhkrukondiitritooted või
suhkruasendajatest valmistatud
kondiitritooted
2,1 % + 5,76
€/100 kg/net
1806 90 60 Kakaovõided 2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
1806 90 70 Kakaod sisaldavad tooted jookide
valmistamiseks
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
1806 90 90 Kakaod sisaldavad tooted, mahutis või
kontaktpakendis massiga kuni 2 kg –
muud
2,1 % + 3,56
€/100 kg/net
15. Gruppi 19 kuuluvate toiduainete tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9015 1901 10 00 Jaemüügiks pakendatud imikutoidud,
jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest
või linnaseekstraktist valmistatud, mujal
nimetamata toiduained, mis ei sisalda
kakaod või sisaldavad seda alla 40 %
massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, ning
mujal nimetamata toiduained piimast,
hapukoorest, vadakust, jogurtist, keefirist
või sarnastest rubriikidesse 0401–0404
kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda
kakaod või sisaldavad seda alla 5 %
massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt
1,9 % +
16,03 €/100
kg/net
50 000 t
59
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
1901 20 00 Segud ja taignad jäme- ja peenjahust,
tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist,
mujal nimetamata toiduained, mis ei
sisalda kakaod või sisaldavad seda alla
40 % massist arvestatuna täiesti
rasvavabalt; ning mujal nimetamata segud
ja taignad piimast, rõõsast koorest,
petipiimast, hapupiimast, hapukoorest,
vadakuvõist, jogurtist, keefirist või
sarnastest rubriikidesse 0401–0404
kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda
kakaod või sisaldavad seda alla 5 %
massist arvestatuna täiesti rasvavabalt,
rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete
valmistamiseks
1,9 % +
6,01 €/100
kg/net
1901 90 11 Linnaseekstrakt kuivainesisaldusega
vähemalt 90 % massist
1,3 % + 4,5
€/100
kg/net
1901 90 19 Linnaseekstrakt kuivainesisaldusega alla
90 % massist
1,3 % +
3,68 €/100
kg/net
1901 90 91 Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest
või linnaseekstraktist valmistatud
toiduained, mis ei sisalda piimarasvu,
sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi või
tärklist või sisaldavad alla 1,5 %
piimarasvu, 5 % sahharoosi, isoglükoosi,
glükoosi või tärklist, ei sisalda kakaod või
sisaldavad seda alla 40 % massist
arvestatuna täiesti rasvavabalt (v.a
linnaseekstrakt ja jaemüügiks pakendatud
imikutoit, segud ja taignad pagaritoodete
valmistamiseks ja toiduained piimast,
rõõsast koorest, petipiimast, hapupiimast,
hapukoorest, vadakust, jogurtist, keefirist
või sarnastest rubriikide 0401–0404
toodetest pulbrina)
3,2 %
60
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
1901 90 95 Pulbrilised toiduained, mis koosnevad
rasvatu piima ja/või vadaku ning taimsete
rasvade/õlide segust, rasva- või
õlisisaldusega kuni 30 % massist
1,9 % +
16,03 €/100
kg/net
1901 90 99 Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest
või linnaseekstraktist valmistatud
toiduained, mis ei sisalda kakaod või
sisaldavad seda alla 40 % massist
arvestatuna täiesti rasvavabalt, ning
toiduained piimast, rõõsast koorest,
petipiimast, hapupiimast, hapukoorest,
vadakust, jogurtist, keefirist või sarnastest
rubriikide 0401–0404 toodetest, mis ei
sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 %
massist arvestatuna täiesti rasvavabalt,
mujal nimetamata linnaseekstrakt ja
jaemüügiks pakendatud imikutoit, segud ja
taignad alamrubriikides 1901 90 91 ja
1901 90 95 nimetatud pagaritoodete
valmistamiseks)
1,9 % +
7,71 €/100
kg/net
1902 11 00 Täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja
muul viisil toiduks valmistamata, muna
sisaldavad
1,9 % +
6,15 €/100
kg/net
1902 19 10 Täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja
muul viisil toiduks valmistamata, mis ei
sisalda harilikku nisujahu või -püüli või
mune
1,9 % +
6,15 €/100
kg/net
1902 19 90 Täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja
muul viisil toiduks valmistamata, mis
sisaldavad harilikku nisujahu või -püüli,
kuid mitte mune
1,9 % +
5,28 €/100
kg/net
1902 20 10 Täidisega pastatooted, liha- või muu
täidisega, kuumtöödeldud või muul viisil
toiduks valmistatud või mitte, mis
sisaldavad üle 20 % massist kala, vähke,
limuseid või teisi veeselgrootuid
2,1 %
61
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
1902 20 30 Täidisega pastatooted, liha- või muu
täidisega, kuumtöödeldud või muul viisil
toiduks valmistatud või mitte, mis
sisaldavad üle 20 % massist vorsti või
vorstitooteid, mis tahes liha või rupsi, sh
mis tahes liiki või päritoluga rasvu
13,58 €/100
kg/net
1902 20 91 Kuumtöödeldud pastatooted liha- või muu
täidisega (v.a need, mis sisaldavad üle
20 % massist vorsti või vorstitooteid, mis
tahes liha või rupsi, sh mis tahes liiki või
päritoluga rasvu või üle 20 % massist kala,
vähke, limuseid või teisi veeselgrootuid)
2,1 % +
1,53 €/100
kg/net
1902 20 99 Muul viisil toiduks valmistatud pastatooted
liha- või muu täidisega (v.a
kuumtöödeldud või need, mis sisaldavad
üle 20 % massist vorsti või vorstitooteid,
mis tahes liha või rupsi, sh mis tahes liiki
või päritoluga rasvu või üle 20 % massist
kala, vähke, limuseid või teisi
veeselgrootuid)
2,1 % +
4,28 €/100
kg/net
1902 30 10 Kuivatatud, töödeldud pastatooted (v.a
täidisega pastatooted)
1,6 % +
6,15 €/100
kg/net
1902 30 90 Pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil
toiduks valmistatud (v.a täidisega või
kuivatatud pastatooted)
1,6 % +
2,43 €/100
kg/net
1902 40 10 Kuskuss, töötlemata 1,9 % +
6,15 €/100
kg/net
1902 40 90 Kuskuss, kuumtöödeldud või muul viisil
toiduks valmistatud
1,6 % +
2,43 €/100
kg/net
1903 00 00 Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud
asendajad helvestena, teradena,
kruupidena, sõelmetena vms kujul
1,6 % +
3,78 €/100
kg/net
62
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
1904 10 10 Teraviljade või teraviljasaaduste
paisutamisel või röstimisel saadud
toidukaubad maisist
1 % +
5 €/100
kg/net
1904 10 30 Teraviljade või teraviljasaaduste
paisutamisel või röstimisel saadud
toidukaubad riisist
1,3 % +
11,5 €/100
kg/net
1904 10 90 Teraviljade või teraviljasaaduste
paisutamisel või röstimisel saadud
toidukaubad (v.a maisist või riisist)
1,3 % +
8,4 €/100
kg/net
1904 20 10 Müsli tüüpi tooted röstimata
teraviljahelvestest
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1904 20 91 Röstimata teraviljahelvestest või nende
segudest ja röstitud teraviljahelvestest või
paisteradest valmistatud toidukaubad
maisist (v.a müsli tüüpi tooted röstimata
teraviljahelvestest)
1 % +
5 €/100
kg/net
1904 20 95 Röstimata teraviljahelvestest või nende
segudest ja röstitud teraviljahelvestest või
paisteradest valmistatud toidukaubad riisist
(v.a müsli tüüpi tooted röstimata
teraviljahelvestest)
1,3 % +
11,5 €/100
kg/net
1904 20 99 Röstimata teraviljahelvestest või nende
segudest ja röstitud teraviljahelvestest või
paisteradest valmistatud toidukaubad (v.a
maisist või riisist ja müsli tüüpi tooted
röstimata teraviljahelvestest)
1,3 % +
8,4 €/100
kg/net
63
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
1904 30 00 Bulgurnisu, töödeldud teradena, saadud
kõvade nisuterade kuumtöötlemisel
2,1 % +
6,43 €/100
kg/net
1904 90 10 Riis, eelnevalt kuumtöödeldud või muul
viisil toiduks valmistatud, mujal
nimetamata (v.a lihtjahu, püülijahu ja
tangud, röstimata teraviljahelvestest või
nende segudest ja röstitud
teraviljahelvestest või paisteradest
valmistatud toidukaubad)
2,1 % +
11,5 €/100
kg/net
1904 90 80 Teravili teradena, helvestena või muul
kujul, eelnevalt kuumtöödeldud või muul
viisil toiduks valmistatud, mujal
nimetamata (v.a riis, mais, lihtjahu,
püülijahu ja tangud, röstimata
teraviljahelvestest või nende segudest ja
röstitud teraviljahelvestest või paisteradest
valmistatud toidukaubad ja bulgurnisu)
2,1 % +
6,43 €/100
kg/net
1905 10 00 Kuivikleivad 1,5 % +
3,25 €/100
kg/net
1905 20 10 Piparkoogid jms, kakaoga või kakaota,
sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina
väljendatud invertsuhkur) alla 30 %
2,4 % +
4,58 €/100
kg/net
1905 20 30 Piparkoogid jms, kakaoga või kakaota,
sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina
väljendatud invertsuhkur) vähemalt 30 %,
kuid alla 50 %
2,5 % +
6,15 €/100
kg/net
1905 20 90 Piparkoogid jms, kakaoga või kakaota,
sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina
väljendatud invertsuhkur) vähemalt 50 %
2,5 % +
7,85 €/100
kg/net
64
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
1905 31 11 Magusad küpsised, kakaoga või kakaota,
šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate
valmististega kaetud, kontaktpakendis
massiga kuni 85 g
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 31 19 Magusad küpsised, kakaoga või kakaota,
šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate
valmististega kaetud, kontaktpakendis
massiga üle 85 g
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 31 30 Magusad küpsised, kakaoga või kakaota,
piimarasvasisaldusega vähemalt 8 % (v.a
šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate
valmististega kaetud)
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 31 91 Magusad kihilised küpsised, kakaoga või
kakaota, piimarasvasisaldusega alla 8 %
(v.a šokolaadiga või muude kakaod
sisaldavate valmististega kaetud)
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 31 99 Magusad küpsised, kakaoga või kakaota,
piimarasvasisaldusega alla 8 % (v.a
šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate
valmististega kaetud ja kihilised küpsised)
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 32 05 Vahvlid veesisaldusega üle 10 % massist 2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 32 11 Vahvlid, kakaoga või kakaota, šokolaadiga
või muude kakaod sisaldavate
valmististega kaetud, kontaktpakendis
massiga kuni 85 g (v.a veesisaldusega üle
10 % massist)
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 32 19 Vahvlid, kakaoga või kakaota, šokolaadiga
või muude kakaod sisaldavate
valmististega kaetud (v.a kontaktpakendis
massiga kuni 85 g ja vahvlid
veesisaldusega üle 10 % massist)
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
65
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
1905 32 91 Vahvlid, soolased, täidisega või täidiseta
(v.a veesisaldusega üle 10 % massist)
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 32 99 Vahvlid, kakaoga või kakaota, täidisega
või täidiseta (v.a šokolaadiga või muude
kakaod sisaldavate valmististega kaetud,
soolased vahvlid ja vahvlid veesisaldusega
üle 10 %)
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 40 10 Kuivikud 2,4 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 40 90 Röstitud leiva- ja saiatooted (v.a kuivikud) 2,4 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 90 10 Matsa 1 % + 3,98
€/100
kg/net
1905 90 20 Armulaualeib, tühjad kapslid
farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid,
riispaber jms
1,1 % +
15,13 €/100
kg/net
1905 90 30 Leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett,
mune, juustu, marju või puuvilju ja mis
võivad sisaldada kas suhkrut või rasvu kuni
5 % kuivaine massist
2,4 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 90 45 Küpsised (v.a magusad küpsised) 2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 90 55 Pressitud või paisutatud tooted,
maitseainetega või soolased (v.a
kuivikleivad, kuivikud, röstitud leiva- ja
saiatooted ning vahvlid)
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
1905 90 70 Puuviljatordid, korinti sisaldavad
leivatooted, panettone, besee, stritslid,
sarvesaiad ja muud pagaritooted, mis
sisaldavad vähemalt 5 % massist
sahharoosi, invertsuhkrut või isoglükoosi
(v.a kuivikleivad, piparkoogid jms,
magusad küpsised, vahvlid ja kuivikud)
2,3 % +
4,74 €/100
kg/net
66
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
1905 90 80 Pitsa, quiche ja muud pagaritooted, mis
sisaldavad alla 5 % massist sahharoosi,
invertsuhkrut või isoglükoosi (v.a
kuivikleivad, piparkoogid jms, magusad
küpsised, vahvlid, kuivikud jms röstitud
tooted, leiva- ja saiatooted, armulaualeib,
tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks,
oblaadid, riispaber jms)
2,3 % + 3,5
€/100
kg/net
16. Gruppi 21 kuuluvate toiduainete tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisisene
tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9016 2101 11 00 Kohviekstraktid, -essentsid ja -
kontsentraadid
2,3 % 250 000 t
2101 12 92 Tooted, mis põhinevad
kohviekstraktidel, essentsidel ja
kontsentraatidel
2,9 %
2101 12 98 Kohvil põhinevad tooted 2,3 % + 3,56
€/100 kg/net
2101 20 20 Tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -
kontsentraadid
1,5 %
2101 20 92 Tee- või mateekstraktidel, -essentsidel
või -kontsentraatidel põhinevad tooted
1,5 %
2101 20 98 Teel või matel põhinevad tooted 1,6 % + 3,56
€/100 kg/net
2101 30 11 Röstitud sigur 2,9%
2101 30 19 Röstitud kohviasendajad (v.a sigur) 1,3 % + 3,18
€/100 kg/net
2101 30 91 Röstitud siguri ekstraktid, essentsid ja
kontsentraadid
3,5 %
67
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisisene
tariifimäär
Kvoodi
maht
2101 30 99 Röstitud kohviasendajate ekstraktid,
essentsid ja kontsentraadid (v.a sigur)
2,7 % + 5,68
€/100 kg/net
2102 10 10 Kultuurpärmid 2,7 %
2102 10 31 Pagaripärmid, kuivatatud 3 %
2102 10 39 Pagaripärmid (v.a kuivatatud) 3 %
2102 10 90 Aktiivpärmid (v.a kultuurpärmid ja
pagaripärmid)
3,7 %
2102 20 11 Mitteaktiivsed pärmid, tablettide,
kuubikute jms kujul või
kontaktpakendites netomassiga kuni 1
kg
2,1 %
2102 20 19 Mitteaktiivsed pärmid (v.a tablettide,
kuubikute jms kujul või
kontaktpakendites netomassiga kuni
1 kg)
1,3 %
2102 20 90 Surnud üherakulised mikroorganismid
(v.a pakendatud ravimitena ja pärm)
0 %
2102 30 00 Valmis küpsetuspulbrid 1,5 %
2103 10 00 Sojakaste 1,9 %
2103 20 00 Ketšup jm tomatikastmed 2,6 %
2103 30 10 Sinepipulber (v.a valmissinep) 0 %
2103 30 90 Sinep, sh valmis sinepipulber 2,3 %
2103 90 10 Vedel mango-chutney 0 %
2103 90 30 Aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega
vähemalt 44,2 %, kuid mitte üle 49,2 %
mahust, mis sisaldavad vähemalt 1,5 %,
kuid mitte üle 6 % massist emajuurt,
vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning
vähemalt 4 %, kuid mitte üle 10 %
suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 l
0 %
68
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisisene
tariifimäär
Kvoodi
maht
2103 90 90 Kastmed ja valmistised kastmete
valmistamiseks, kastmelisandite segud,
maitseainesegud (v.a sojakaste, ketšup
jm tomatikastmed, vedel mango-
chutney ja alamrubriigi 2103 90 30
aromaatsed bitterid)
1,9 %
2104 10 00 Supid ja puljongid, pooltooted nende
valmistamiseks
2,9 %
2104 20 00 Homogeenitud toidusegud kahest või
enamast komponendist, nagu lihast,
kalast, köögi- või puuviljast, jaemüügiks
pakendatud, kasutamiseks imiku- või
dieettoiduna, pakendites netomassiga
kuni 250 g
3,5 %
2105 00 10 Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota,
mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab
neid alla 3 %
2,2 % + 5,05
€/100 kg/net
2105 00 91 Jäätis jm toidujää, mis sisaldab
vähemalt 3 %, kuid alla 7 % piimarasvu
2 % + 9,63
€/100 kg/net
2105 00 99 Jäätis jm toidujää, mis sisaldab
vähemalt 7 % piimarasvu
2 % + 13,5
€/100 kg/net
2106 10 20 Valgukontsentraadid ja tekstureeritud
valkained, mis ei sisalda piimarasvu,
sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega
tärklist või sisaldavad piimarasvu alla
1,5 % massist, sahharoosi või
isoglükoosi alla 5 % massist ja glükoosi
või tärklist alla 5 % massist
3,2 %
2106 10 80 Valgukontsentraadid ja tekstureeritud
valkained, mis sisaldavad piimarasvu
vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või
isoglükoosi vähemalt 5 % massist,
glükoosi või tärklist vähemalt 5 %
massist
66,75 €/100
kg/net
69
Jrk-
number
2025. a
CN-kood Kirjeldus
Kvoodisisene
tariifimäär
Kvoodi
maht
2106 90 20 Alkoholtoodete segud, mida kasutatakse
jookide valmistamiseks ja tegeliku
alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust
(v.a lõhnaainetel põhinevad)
4,3 % MIN
0,25 €/%
vol/hl
2106 90 30 Lõhna- ja maitseainetega või
värvainelisandiga isoglükoosisiirupid
10,68 €/100
kg/net mas
2106 90 51 Lõhna- ja maitseainetega või
värvainelisandiga laktoosisiirupid
3,5 €/100 kg/
net
2106 90 55 Lõhna- ja maitseainetega või
värvainelisandiga glükoosi- ja
maltodekstriinisiirupid
5 €/100 kg/n
et
2106 90 59 Lõhna- ja maitseainetega või
värvainelisandiga suhkrusiirupid (v.a
isoglükoosisiirup, laktoosisiirup,
glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup)
0,1 €/100
kg/net
sahharoosisis
alduse iga
1 % kohta
massist, sh
muude
sahharoosina
väljendatud
suhkrute
sisaldus
2106 90 92 Mujal nimetamata toiduvalmistised, mis
ei sisalda piimarasvu, sahharoosi,
isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või
sisaldavad piimarasvu alla 1,5 %
massist, sahharoosi või isoglükoosi alla
5 % massist, glükoosi või tärklist alla
5 % massist
3,2 %
2106 90 98 Mujal nimetamata toiduvalmistised, mis
sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 %
massist, sahharoosi või isoglükoosi
vähemalt 5 % massist, glükoosi või
tärklist vähemalt 5 % massist
2,3 % + 8,35
€/100 kg/net
70
17. Teatavate mittealkohoolsete jookide tariifikvoot
Jrk-
number CN-kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9017 2202 10 00 Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi,
suhkru-
või muu magusainelisandiga või maitse-
ja lõhnaainetega
0 % 20 000 t
2202 91 00 Alkoholivaba õlu
2202 99 19 Mittealkohoolsed joogid, mis ei sisalda
piima, piimatooteid ja neist saadud rasvu
18. Mannitooli ja sorbitooli tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9018 2905 43 Mannitool 0 % 2 500 t
2905 44 D-glütsitool (sorbitool)
19. Lõhnaainete tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9019 3302 10 29 Valmistised lõhnaainete baasil, sisaldavad
kõiki jooki iseloomustavaid aroomiaineid
ning sisaldavad massist vähemalt 1,5 %
piimarasva, vähemalt 5 % sahharoosi või
isoglükoosi ja vähemalt 5 % glükoosi või
tärklist, kasutamiseks jookide tootmisel
(v.a tegeliku alkoholisisaldusega üle
0,5 % mahust).
0 % 1 400 t
20. Dekstriinide tariifikvoot
Jrk-
number
2025. a CN-
kood Kirjeldus
Kvoodisise
ne
tariifimäär
Kvoodi
maht
09.9020 3505 10 Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised
(näiteks eelgeelistatud või esterdatud
tärklised)
0 % 11 000 t
71
________________
Käesoleva määruse kohta on tehtud kaks avaldust, mis on kättesaadavad Euroopa Liidu
Teatajas (ELT C, ..., ELI: … ja ELT C, ...ELI: …)+.
+ ELT: palun sisestada avalduste avaldamisviide, sealhulgas ELI.
72
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus kaitsemehhanismi kohta vastavalt
määrusele (EL) 2026/…, millega kohandatakse Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate
kaupade impordile kohaldatavaid tollimakse ja avatakse Ameerika Ühendriikidest pärit
teatavate kaupade tariifikvoodid
Komisjon on teadlik sellest, kui tähtis on Euroopa Parlamendile tähelepanelikult jälgida
käesoleva määruse rakendamist seoses kaitsemehhanismiga, mis võimaldab Ameerika
Ühendriikidele antud soodustuste kohaldamise peatada. Kui Euroopa Parlament peaks sel
eesmärgil soovitama komisjonil algatada uurimise kaitsemeetmete kohaldamiseks, hindab
komisjon hoolikalt, kas asjaolud õigustavad ex officio uurimise algatamist ja teavitab Euroopa
Parlamenti oma hindamise tulemusest.
Komisjoni avaldus rakendusaktide kohta vastavalt määrusele (EL) 2026/…, millega
kohandatakse Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate kaupade impordile kohaldatavaid
tollimakse ja avatakse Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate kaupade tariifikvoodid
Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja võtab enne käesoleva määruse alusel
rakendusakti ettepaneku esitamist Euroopa Parlamendi seisukohti täiel määral arvesse.
73
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0197
Tollimaksude kohaldamatajätmine teatavate kaupade impordile
Euroopa Parlamendi 16. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tollimaksude kohaldamatajätmise
kohta teatavate kaupade impordile (COM(2025)0472 – C10-0192/2025 –
2025/0260(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2025)0472),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207
lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile
(C10-0192/2025),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni eelarvehinnangut,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 kohaselt heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. mai 2026. aasta kirjas
võetud kohustust kiita heaks Euroopa Parlamendi seisukoht vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 60 ja 58,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A10-0070/2026),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha1;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab
selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
1 Käesolev seisukoht asendab 26. märtsil 2026. aastal vastu võetud muudatusettepanekud
(Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2026)0097).
74
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
75
P10_TC1-COD(2025)0260
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. juunil 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, mis käsitleb
tollimaksude kohaldamatajätmist teatavate kaupade impordile
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt1
1 Euroopa Parlamendi 16. juuni 2026. aasta seisukoht.
76
ning arvestades järgmist:
(1) Liidul ja Ameerika Ühendriikidel on kõige ulatuslikum ja sügavam kahepoolne kaubandus-
ja investeerimissuhe maailmas ning nende majandused on suurel määral üksteisega seotud.
Nendevahelise kahepoolse kaubavahetuse kogumaht oli 2024. aastal üle 1,6 triljoni euro.
Seda põhjalikku ja laiaulatuslikku partnerlust toetavad märkimisväärsed vastastikused
investeeringud teineteise turgudele ligikaudu 5,3 triljoni euro väärtuses.
(2) Selleks et vältida kaubandus- ja investeerimissuhete häireid ning jätkuvalt parandada
kõnealuseid suhteid, tegid liit ja Ameerika Ühendriigid 21. augustil 2020 tollikokkulepet
käsitleva ühisavalduse (edaspidi „2020. aasta ühisavaldus“), mille kohaselt liit kohustus
kaotama Ameerika Ühendriikidest imporditud elusate ja külmutatud homaaritoodete
tollimaksud ning Ameerika Ühendriigid võtsid endale kohustuse vähendada 50 % võrra
oma tollimaksumäärasid teatavate liidu eksporditavate toodete suhtes, mille keskmine
aastane kaubandusväärtus on 160 miljonit USA dollarit, sealhulgas teatavad
valmistoidud, teatavad kristallklaasist lauanõud, pinnaviimistlustooted, püssirohi,
välgumihklid ja tulemasinate osad. 2020. aasta ühisavalduse rakendamiseks võttis liit
16. detsembril 2020 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/21312,
millega kaotatakse erga omnes põhimõttel tollimaksud ▌piiratud arvule kaupadele,
▌sealhulgas Ameerika Ühendriikidest pärit elusatele ja külmutatud ▌homaaritoodetele,
▌alates 1. augustist 2020 kuni 31. juulini 2025.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2131,
millega kaotatakse tollimaksud teatavatele kaupadele (ELT L 430, 18.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2131/oj).
77
(3) Komisjoni president ja Ameerika Ühendriikide president jõudsid 27. juulil 2025
poliitilisele kokkuleppele, mida seejärel kajastati 21. augusti 2025. aasta ühisavalduses,
mis käsitleb Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse, õiglase ja
tasakaalustatud kaubanduse kokkuleppe raamistikku (edaspidi „ühisavaldus“). Kooskõlas
kõnealuse poliitilise kokkuleppe ja ühisavaldusega ning selleks, et tagada liidu kaupade
jätkuv juurdepääs Ameerika Ühendriikide turule, peaks liit nägema veel üheks
ajavahemikuks ette, et määrusega (EL) 2020/2131 hõlmatud liiki homaaride liitu
importimisel jäetakse tollimaksud kohaldamata. Kõnealuse poliitilise kokkuleppe ja
ühisavalduse kohaselt peaks tollimaksude kohaldamatajätmine hõlmama ka kombineeritud
nomenklatuuri koodi (CN) 1605 30 90 alla kuuluvate töödeldud homaaride importi, nagu
on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/873.
(4) Seega tuleks kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud kaupade impordi suhtes 0 %
tollimaksumäära, ▌välja arvatud juhul, kui Ameerika Ühendriigid ühisavaldust enam
tegelikult ei rakenda.
(5) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile
anda rakendamisvolitused, et käesoleva määrusega hõlmatud kaupade tollimaksude
kohaldamine konkreetsete asjaolude korral täielikult või osaliselt peatada. Neid volitusi
tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20114.
3 Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri
ning ühise tollitariifistiku kohta (ELT L 256, 7.9.1987, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1987/2658/oj).
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
78
(6) Komisjon peaks 31. jaanuariks 2030 esitama hinnangu käesoleva määruse mõju kohta.
Selles hinnangus tuleks esitada üksikasjad selle kohta, kuidas on alates
1. augustist 2025 muutunud käesoleva määrusega hõlmatud kaupade Ameerika
Ühendriikidest liitu suunduva ekspordi kaubandusmahud ja -väärtused. Asjakohasel
juhul tuleks hinnangule lisada seadusandlik ettepanek käesoleva määruse kehtivusaja
pikendamiseks.
(7) Võttes arvesse seda, kui oluline on vältida kaubandus- ja investeerimissuhete häireid liidu
ja Ameerika Ühendriikide vahel, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.
Samal põhjusel tuleks käesolevat määrust kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. augustist
2025. Alates 1. augustist 2025 kuni käesoleva määruse jõustumise kuupäevani tasutud
tollimaksud, mis ületavad käesoleva määruse kohaselt kohaldatavaid tollimaksumäärasid,
tuleks taotluse korral hüvitada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
79
Artikkel 1
Tollimaksude kohaldamatajätmine
Käesoleva määruse lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri (CN) koodide alla kuuluvate
kaupade liitu importimisel kohaldatav määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestatud ühise
tollitariifistiku tollimaksumäär on 0 %.
Artikkel 2
Peatamine
1. Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, millega artikli 1 kohaldamine peatatakse täielikult
või osaliselt mõnel järgmisel asjaolul:
a) kui Ameerika Ühendriigid ei rakenda 21. augusti 2025. aasta ühisavaldust, mis
käsitleb Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse, õiglase ja
tasakaalustatud kaubanduse kokkuleppe raamistikku (edaspidi „ühisavaldus“), või
õõnestavad muul viisil liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheliste kaubandus- ja
investeerimissuhete parandamise eesmärkide ning ühisavaldusega taotletavate
eesmärkide saavutamist või takistavad liidu ettevõtjate juurdepääsu Ameerika
Ühendriikide turule või häirivad muul viisil liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisi
kaubandus- ja investeerimissuhteid;
b) kui on piisav märk selle kohta, et Ameerika Ühendriigid tegutsevad tulevikus
punktis a osutatud viisil, või
80
c) kui ühisavalduse kuupäeval esinenud objektiivsed asjaolud on muutunud.
Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 3 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
2. Lõikes 1 osutatud rakendusakti kohaldatakse seni, kuni püsivad kõnealuses lõikes osutatud
asjaolud.
Artikkel 3
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/18435 loodud
kaubandustõkete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011
tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta määrus (EL) 2015/1843, millega
kehtestatakse liidu meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubandusreeglitest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud reeglitest tulenevate liidu õiguste kasutamine (ELT L 272, 16.10.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/1843/oj).
81
Artikkel 4
Tollimaksude hüvitamine
Asjaomaste ettevõtjate taotlusel hüvitavad asjaomaste liikmesriikide pädevad tolliasutused kõik
lisas loetletud CN-koodide alla kuuluvate kaupade liitu importimisel alates 1. augustist 2025 kuni
… [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] tasutud tollimaksud, mis ületavad käesoleva määruse
kohaselt kohaldatavat tollimaksumäära.
Artikkel 5
Hindamine ja aruandlus
1. Komisjon esitab 31. jaanuariks 2030 hinnangu käesoleva määruse mõju kohta. Selles
hinnangus esitatakse üksikasjad selle kohta, kuidas on alates 1. augustist 2025
muutunud lisas loetletud CN-koodide alla kuuluvate kaupade Ameerika Ühendriikidest
liitu suunduva ekspordi kaubandusmahud ja -väärtused.
2. Asjakohasel juhul lisatakse lõikes 1 osutatud hinnangule seadusandlik ettepanek
käesoleva määruse kohaldamisaja pikendamiseks.
3. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt ja aegsasti
asjaomastest suundumustest käesoleva määruse kohaldamisel.
82
Artikkel 6
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2025 kuni 31. juulini 2030.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
83
LISA
2025. a CN-kood1 Kirjeldus
0306 11 90 Külmutatud langustid (Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.), ka
suitsutatud, puhastatud või puhastamata, sh vees või aurus keedetud
langustid (v.a vähilakad)
0306 12 10 Külmutatud homaarid (Homarus spp.), terved, ka suitsutatud või vees või
aurus keedetud
0306 12 90 Külmutatud homaarid (Homarus spp.), ka suitsutatud, puhastatud või
puhastamata, sh vees või aurus keedetud (v.a terved homaarid)
0306 32 10 Elusad homaarid (Homarus spp.)
1605 30 90 Tooted ja konservid homaaridest (v.a üksnes suitsutatud;
v.a kuumtöödeldud homaariliha homaarivõi, -pasteedi, suppide või
kastmete valmistamiseks või kasutamiseks täidisena taignatoodetes)
1 Nomenklatuurikoodid on võetud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ)
nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) sätestatud kombineeritud nomenklatuurist sellisel kujul, nagu need kehtivad 2025. aastal ja mutatis mutandis vastavalt hilisemate õigusaktidega tehtud muudatustele.
85
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0198
Tehisintellekti käsitlevate ühtlustatud õigusnormide (tehisintellekti käsitlev
digivaldkonna koondpakett) rakendamise lihtsustamine
Euroopa Parlamendi 16. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta
vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse
määruseid (EL) 2024/1689 ja (EL) 2018/1139 seoses tehisintellekti käsitlevate ühtlustatud
õigusnormide (tehisintellekti käsitlev digivaldkonna koondpakett) rakendamise
lihtsustamisega (COM(2025)0836 – C10-0304/2025 – 2025/0359(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2025)0836),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel
komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10-0304/2025),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 15. aprilli 2026. aasta arvamust1,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. märtsi 2026. aasta arvamust2,
– võttes arvesse Regioonide Komitee 7. mai 2026. aasta arvamust3,
– võttes arvesse vastutavate komisjonide poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 kohaselt heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. mai 2026. aasta kirjas võetud
kohustust kiita heaks Euroopa Parlamendi seisukoht vastavalt Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja
siseasjade komisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 59,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning
õiguskomisjoni arvamusi,
1 ELT C, C/2026/2285, 15.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/2285/oj. 2 18. märtsi 2026. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). 3 7. mai 2026. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
86
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja
siseasjade komisjoni raportit (A10-0073/2026),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha4;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle
uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
4 Käesolev seisukoht asendab 26. märtsil 2026. aastal vastu võetud muudatusettepanekud
(Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2026)0098).
87
P10_TC1-COD(2025)0359
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. juunil 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…millega
muudetakse määruseid (EL) 2024/1689, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2023/1230 seoses
tehisintellekti käsitlevate ühtlustatud õigusnormide (tehisintellekti käsitlev
digivaldkonna koondpakett) rakendamise lihtsustamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust1,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt4
1 ELT C, C/2026/2285, 15.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/2285/oj. 2 18. märtsi 2026. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). 3 7. mai 2026. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). 4 Euroopa Parlamendi 16. juuni 2026. aasta seisukoht.
88
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/16895 on sätestatud
tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning selle eesmärk on parandada
siseturu toimimist, edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti levikut,
tagades samal ajal tervise, ohutuse ja põhiõiguste kõrgetasemelise kaitse ning
toetades innovatsiooni. Määrus (EL) 2024/1689 jõustus 1. augustil 2024. Selle sätteid
hakatakse kohaldama järk-järgult, kusjuures kõiki norme hakatakse kohaldama
hiljemalt 2. augustil 2027.
(2) Kogemused, mis on saadud määruse (EL) 2024/1689 nende osade rakendamisel,
mida juba kohaldatakse, võivad anda teavet nende osade rakendamise jaoks, mida
alles hakatakse kohaldama. Sellega seoses on hilinemine selliste standardite
ettevalmistamisel, mis pakuvad suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatele
tehnilisi lahendusi kõnealusest määrusest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks,
ning juhtimis- ja vastavushindamisraamistike hilinenud kehtestamine riiklikul
tasandil toonud kaasa oodatust suurema nõuete täitmisega seotud koormuse. Lisaks
on sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus ilmnenud vajadus lisameetmete
järele, mis hõlbustaksid rakendamist ja nõuete täitmist ning selgitaksid seda,
vähendamata seejuures määruse (EL) 2024/1689 sätetega taotletavat tervise, ohutuse
ja põhiõiguste kaitse taset tehisintellektiga seotud ohtude eest.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689,
millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning
muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013,
(EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL,
(EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus)
(ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).
89
(3) Teatavate rakendamisprobleemide lahendamiseks on vaja määrust (EL) 2024/1689
sihipäraselt muuta, et kohaldada asjakohaseid õigusnorme tulemuslikult, lihtsalt ja
ühetaoliselt.
(4) Et võimaldada tehisintellektialast innovatsiooni era- ja avalikus sektoris, on
oluline, et komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused tagaksid, et valdkondlike ja
riiklike õigusaktide järelevalve, täitmise tagamine ja seire ei tekitaks kattuvusi,
ebajärjekindlaid tõlgendusi ega erinevat täitmise tagamist.
(5) Määruses (EL) 2024/1689 on sätestatud tehisintellektisüsteeme käsitlevad
horisontaalsed normid, et tagada tervise, ohutuse ja põhiõigustega seotud avalike
huvide järjepidev ja kõrgetasemeline kaitse. Artikli 6 lõikes 2 osutatud suure
riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse nimetatud määrust
koostoimes I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega. Teatavatel
juhtudel võib selliste liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestada nõuded, millega
saavutatakse asjaomaste avalike huvide kaitse samal või kõrgemal tasemel, nagu
saavutatakse määruses (EL) 2024/1689 sätestatud konkreetsete nõuete või
kohustustega. Sellisel juhul peaks olema võimalik piirata määruses
(EL) 2024/1689 sätestatud konkreetsete nõuete või kohustuste kohaldamist, et
hõlbustada nõuete täitmist, minimeerida halduskoormust ja dubleerimist,
säilitades samal ajal selle määrusega tagatud kaitsetaseme. Selline piiramine peaks
olema võimalik ainult siis ja niivõrd, kui I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktides on sätestatud nõudeid, millega nähakse ette tervise,
ohutuse või põhiõiguste kaitse samaväärsel tasemel nagu asjaomase nõude või
kohustusega. Komisjonil peaks olema õigus võtta nimetatud määruse
täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et määrata sellised juhtumid kindlaks
ja täpsustada asjaomased tooted, nõuded või kohustused, mida võib piirata, ning
piirangute tingimused ja ulatus, tagades, et määrusega (EL) 2024/1689 ette nähtud
kaitsetaset ei vähendata.
90
(6) Suurem osa liidu äriühingutest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad,
kellest enamik on mikro- ja väikeettevõtjad. Mikroettevõtjate ning väike- ja
keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) määratlusest välja kasvavatel ettevõtjatel –
väikestel keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel (VKTKEd) – on liidu
majanduses keskse tähtsusega. VKEdega võrreldes kasvavad väikesed keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjad üldiselt kiiremini ning nende innovatsiooni- ja
digitaliseerimistase on kõrgem. Sellest hoolimata on neil halduskoormuse tõttu
samasugused probleemid kui VKEdel, mis toob kaasa vajaduse proportsionaalsuse
järele määruse (EL) 2024/1689 rakendamisel ja sihipärase toetuse järele. Et
võimaldada ettevõtjate sujuvat üleminekut VKEdest väikesteks keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjateks, on oluline käsitleda sidusalt mõju, mida
nimetatud määrus võib avaldada nende tegevusele, kui need ettevõtjad saavad
väikesteks keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjateks ja peavad toime tulema
suurettevõtjate suhtes kohaldatavate normidega. Määruses (EL) 2024/1689 on
väikeoperaatorite jaoks ette nähtud mitu meedet, mida tuleks asjakohasel juhul
laiendada väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kaitstes samal
ajal määrusega (EL) 2024/1689 ette nähtud üldeesmärke ja kaitsetaset. Et selgitada
VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kohtlemist määruses
(EL) 2024/1689, on vaja ette näha VKEde ja väikeste keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlused, mis peaksid vastama komisjoni
soovituse 2003/361/EÜ6 lisas ja komisjoni soovituse (EL) 2025/1099/EÜ7 lisas
esitatud määratlusele.
6 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).
7 Komisjoni 21. mai 2025. aasta soovitus (EL) 2025/1099, mis käsitleb väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust (ELT L, 2025/1099, 28.5.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2025/1099/oj).
91
(7) Mõiste „turvakomponent“ on ülitähtis teatavate tehisintellektisüsteemide
liigitamiseks suure riskiga süsteemideks vastavalt määrusele (EL) 2024/1689.
Seega peaks see mõiste hõlmama üksnes neid tehisintellektisüsteeme, millel võib
olla kahjulik mõju inimeste tervisele ja ohutusele või varale, kooskõlas nimetatud
määruses võetud riskipõhise lähenemisviisiga. Määruse (EL) 2024/1689 artikli 3
punktis 14 sätestatud määratlus ei anna vajalikku selgust, et
tehisintellektisüsteemide pakkujad saaksid kindlaks teha, kas tehisintellektisüsteem
kvalifitseerub turvakomponendiks, ja see võib kaasa tuua tehisintellektisüsteemide
liigitamise suure riskiga süsteemideks suuremas ulatuses kui kõnealuse määruse
riskipõhine lähenemisviis seda võimaldab. Seepärast on vaja seda määratlust
muuta. Kõigepealt tuleb selgitada ohutusfunktsiooni mõistet. Ohutusfunktsioon
peaks olema süsteemi sihtotstarve, mille määrab kindlaks süsteemi pakkuja.
Tehisintellektisüsteem täidab ohutusfunktsiooni, kui selle sihtotstarve, mille
pakkuja on kindlaks määranud, on ennetada või maandada riske inimeste tervisele
ja ohutusele või varale. Tuleb täpsustada, et see ei hõlma tehisintellektisüsteeme,
mis on ette nähtud üksnes kasutaja abistamise, jõudluse optimeerimise, teenuse
tõhususe, automatiseerimise, mugavuse või kvaliteedikontrolli toimingutega seotud
funktsioonide täitmiseks aspektides, mis ei ole seotud ohutusega. Asjaolu, et
tehisintellektisüsteem on integreeritud tootesse või toimib tootes, millele
kohalduvad liidu ühtlustamisõigusaktid, ei tähenda iseenesest, et see täidab
ohutusfunktsiooni.
92
(8) Määruse (EL) 2024/1689 artikliga 4 on praegu kõigile tehisintellektisüsteemide
pakkujatele ja juurutajatele kehtestatud kohustus tagada oma töötajate
tehisintellektipädevus. Tehisintellektipädevuse arendamine, mis algab haridusest ja
koolitusest ning jätkub elukestva õppena, on väga oluline, et anda pakkujatele,
juurutajatele ja teistele mõjutatud isikutele vajalikud oskused
tehisintellektisüsteemide kasutuselevõtu kohta teadlike otsuste tegemiseks.
Sidusrühmade jagatud kogemused näitavad siiski, et tehisintellektipädevuse
edendamisel ei sobi ▌igat liiki pakkujatele ja juurutajatele lahendus, millega
kehtestatakse ranged kohustused tagada piisaval tasemel tehisintellektipädevus.
Lisaks näitavad andmed, et selliste kohustuste kehtestamine tekitab nõuete
täitmisega seotud lisakoormust, eelkõige väiksematele ettevõtjatele, kuigi
tehisintellektipädevus peaks regulatiivsetele kohustustele ja võimalikele
sanktsioonidele vaatamata olema strateegiline prioriteet. Seda teavet arvesse võttes
tuleks määruse (EL) 2024/1689 artiklit 4 muuta, et kohustada pakkujaid ja
juurutajaid võtma meetmeid, toetamaks oma töötajate ja muude nende nimel
tehisintellektisüsteemide käitamise ja kasutamisega tegelevate isikute ▌
tehisintellektipädevuse arendamist. Komisjon ja liikmesriigid peaksid
tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate jõupingutusi toetama ja
hõlbustama, sealhulgas pakkudes koolitusvõimalusi ja teaberessursse ning
võimaldades heade tavade vahetamist ja muid ▌ algatusi. Selle kohustuse täitmisel
võiksid komisjon ja liikmesriigid võtta arvesse Euroopa pädevusraamistikke,
näiteks kodanike digipädevuse raamistikku (DigComp) ning
tehisintellektipädevuse raamistikku põhi- ja keskkoolidele. Euroopa tehisintellekti
nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks komisjoni ja liikmesriike toetama, võttes vastu
soovitused, milles seatakse ühised eesmärgid, mis tuleb kohustuste täitmiseks
saavutada, ning tagama komisjoni ja liikmesriikide vahelise regulaarse
teabevahetuse sellel teemal, samal ajal kui tehisintellekti kasutamise liit peaks
võimaldama arutelusid laiema kogukonnaga. ▌
93
▌
(9) Kallutatuse avastamine ja korrigeerimine on oluline avalik huvi, sest need kaitsevad
füüsilisi isikuid kallutatuse kahjuliku mõju, sealhulgas diskrimineerimise eest.
Seetõttu on määruses (EL) 2024/1689 ▌ ette nähtud õiguslik alus, mis lubab suure
riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatel teatavatel erandjuhtudel ja rangeid
kaitsemeetmeid kohaldades töödelda isikuandmete eriliike. See õiguslik alus on
seotud nende pakkujate kohustusega kehtestada viisid sellise kallutatuse
avastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks, mis võib tõenäoliselt mõjutada
inimeste tervist ja ohutust, avaldada negatiivset mõju põhiõigustele või põhjustada
liidu õigusega keelatud diskrimineerimist. Siiski võib kallutatus, millel on
tõenäoliselt selline mõju, tuleneda ka suure riskiga tehisintellektisüsteemide
juurutajate tegevusest. Lisaks võib selline kallutatus tekkida ka muude
tehisintellektisüsteemide või -mudelite puhul. Näiteks võib kallutatus
abikõlblikkuse kontrollimisel või riskihindamisvahendites, mida kasutatakse eri
liiki avalike lubade või litsentside taotluste hindamiseks, piirata õigusi või
takistada teatavatel rühmadel avalikke teenuseid kasutada. Seega on olemas
oluline avalik huvi, et lubada muude tehisintellektisüsteemide ja -mudelite
pakkujatel ja juurutajatel, samuti suure riskiga tehisintellektisüsteemide
juurutajatel erandkorras ja rangelt vajalikel juhtudel töödelda isikuandmete
eriliike, et kallutatust avastada ja korrigeerida.
94
Seepärast on vaja laiendada määrusega (EL) 2024/1689 kehtestatud õiguslikku
alust, et see hõlmaks ka neid pakkujaid ja juurutajaid. Selle õigusliku aluse suhtes
tuleks kohaldada samu piiranguid, tingimusi ja kaitsemeetmeid, mida
kohaldatakse kooskõlas määruse artikli 10 lõikega 5, tagades seeläbi kooskõla
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/6798 artikli 9 lõike 2 punktiga g,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/17259 artikli 10 lõike 2
punktiga g ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/68010 artikli 10
punktiga a. Et suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad saaksid seaduslikult
teha kallutatuse avastamise ja korrigeerimise toiminguid, valmistudes suure
riskiga tehisintellektisüsteemidele esitatavate nõuete täitmiseks, sealhulgas
määruse (EL) 2024/1689 artikli 10 lõike 2 punktide f ja g täitmiseks, tuleks
määruse (EL) 2024/1689 artikliga 4a kehtestatud õiguslikku alust kohaldada
alates nimetatud määruse kohaldamise alguskuupäevast.
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/680/oj).
95
(10) Määruse (EL) 2024/1689 artikliga 5 on keelatud tehisintellektisüsteemide teatavad
kasutusviisid, mis on eriti kahjulikud ja kuritahtlikud, on vastuolus teatavate liidu
väärtustega ja rikuvad teatavaid põhiõigusi. Artiklit 5 tuleb korrapäraselt läbi
vaadata, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 112 lõikes 1. Võttes arvesse
tehnoloogia ja ühiskonna arengut pärast kõnealuse määruse vastuvõtmist,
sealhulgas selliste tehisintellektisüsteemide kasutuselevõttu ja laialdast kasutamist,
mis loovad nõusolekuta intiimseid pilte, videoid, audio- ja sarnast materjali
(edaspidi „nõusolekuta intiimse sisuga materjal“) ja laste seksuaalset
väärkohtlemist kujutavat materjali, on vaja kõnealuse määruse artiklit 5 muuta.
(11) Nõusolekuta intiimse sisuga materjal kujutab endast üksikisikute, eelkõige naiste
vastast seksuaalset vägivalda ja väärkohtlemist. Tehisintellektisüsteemid, mis sellist
materjali loovad või manipuleerivad, kujutavad endast tõsist ohtu tervisele,
turvalisusele ja põhiõigustele, sealhulgas ohvrite inimväärikusele, isiklikule
autonoomiale, puutumatusele ja eraelu puutumatusele, ning võivad põhjustada
tõsist püsivat psühholoogilist ja muud kahju ning võimaldada ulatuslikku
väärkohtlemist. Sellise nn alastamisrakendusena tuntud tehnoloogia levik on
tekitanud tungiva vajaduse sõnaselge regulatiivse keelu järele. Laste seksuaalset
väärkohtlemist kujutav materjal, sealhulgas täielikult või osaliselt sünteesitud
materjal, kujutab endast tõsist ohtu laste turvalisusele ja põhiõigustele. Sellist
materjali loovad või manipuleerivad tehisintellektisüsteemid kujutavad endast
suurt ohtu inimväärikusele ja lapse õigustele ning võivad lastevastast
seksuaalvägivalda normaliseerida, võimendada ja põlistada. Seega on vaja
määruse (EL) 2024/1689 artiklit 5 muuta nii selleks, et kaitsta naisi, lapsi, muid
isikuid ja ühiskonda väga kahjulike kasutusviiside eest, järgides seeläbi määruse
eesmärke, kui ka selleks, et anda pakkujatele ja juurutajatele selgust nende
kohustuste ulatuse kohta, lahendades seeläbi rakendamisega seotud probleeme.
96
(12) On vaja selgelt kindlaks määrata keelu ulatus, sealhulgas eelkõige pakkujate ja
juurutajate kohustuste ulatus. Keeld ei tohiks takistada pakkujaid arendamast
tehisintellektisüsteemide tehnilist suutlikkust luua või manipuleerida pilte, videoid,
audio- või sarnast materjali. Pakkujate puhul peaks keeld piirduma kahel juhul
selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmisega, mis
loovad või manipuleerivad nõusolekuta intiimse sisuga materjali või laste
seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali. Esiteks peaks see hõlmama
süsteeme, mis on ette nähtud sellise materjali loomiseks või manipuleerimiseks.
Teiseks peaks see hõlmama süsteeme, mille puhul selline loomine või
manipuleerimine on mõistlikult prognoositav ja korratav tulemus ning puuduvad
mõistlikud ja piisavad tehnilised ohutusmeetmed ja muud kaitsemeetmed, võttes
arvesse mõistlikult prognoositavat väärkasutamist, et seda tulemust
usaldusväärselt ennetada ja vajaduse korral parandada ning kõrvaldada
täheldatud või teatatud väärkasutamine, sealhulgas sellistest meetmetest
kõrvalehoidmine. Tehnilised meetmed ja muud kaitsemeetmed sellise materjali
loomise vältimiseks võiksid hõlmata andmete puhastamist, keeldumistreeningut,
turvalise prompti kavandamist ja tulemi kontrolli, prompti töö turvapiirdeid, sisu
klassifitseerimist ja filtreerimismehhanisme, kasutuspiiranguid, kuritarvitamise
avastamise mehhanisme ning teavitamise ja meetmete mehhanisme. Sellised
ennetusmeetmed peaksid olema konkreetse tehisintellektisüsteemi jaoks mõistlikud
ja neid tuleks pidada piisavaks, kui need on kooskõlas tipptasemel meetmetega
ning hoiavad igal konkreetsel juhul tõendatavalt ära sellise materjali loomise või
manipuleerimise tõenäosuse või vähendavad seda piisavalt, võttes arvesse
teadaolevat ja mõistlikult prognoositavat väärkasutamist, sealhulgas
ennetusmeetmetest mõistlikult prognoositavat kõrvalehoidmist ilma oluliste
tehniliste muudatusteta. Pakkujate puhul, kellele jääb tegelik kontroll
tehisintellektisüsteemide üle, näiteks platvormi või veebiliidese kaudu, võivad sinna
alla kuuluda ka väärkasutuse juhtumite jälgimise ja nendest teatamise meetodid,
järgides täielikult liidu andmekaitseõigust ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevat
õigust.
97
Kui on täheldatud või teatatud ennetusmeetmetest või muudest kaitsemeetmetest
kõrvalehoidmisest, tuleks võtta piisavaid parandusmeetmeid, tingimusel et sellised
meetmed on mõistlikud, võttes arvesse konkreetset tehisintellektisüsteemi,
sealhulgas selle tarbimisse lubamise ja levitamise strateegiat (nt avatud
lähtekoodiga versioonid). Juurutajate puhul peaks tehisintellektisüsteemi
kasutamine olema keelatud üksnes juhul, kui juurutaja kasutab
tehisintellektisüsteemi nõusolekuta intiimse sisuga materjali või laste seksuaalset
väärkohtlemist kujutava materjali loomiseks või manipuleerimiseks. See hõlmab
juhtumeid, kus juurutaja kasutab või väärkasutab turule lastud või kasutusele
võetud tehisintellektisüsteeme, millel puuduvad mõistlikud ja piisavad
ennetusmeetmed, või kui juurutaja hoiab ennetusmeetmetest kõrvale või kasutab
seaduslikku tehisintellektisüsteemi sellise materjali loomiseks või
manipuleerimiseks. Kasutuskeeld ei hõlma seega tehisintellektisüsteemi kasutamist
seaduslikel eesmärkidel, nagu muu kui nõusolekuta intiimse sisuga materjali või
laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali loomine või manipuleerimine,
isegi kui tehisintellektisüsteemis puuduvad mõistlikud ja piisavad kaitsemeetmed,
mille pakkuja oleks pidanud kehtestama, samuti ei hõlma keeld sellise sisu
juhuslikku loomist või manipuleerimist. Mis puudutab nõusolekuta intiimse sisuga
materjali keeldu, siis juhul, kui tehisintellektisüsteem on mõeldud selle keelu alla
kuuluva materjali tootmiseks või manipuleerimiseks, peaksid need meetmed ja
muud kaitsemeetmed hõlmama tehisintellektisüsteemi levitamiseks sobivaid
vahendeid, mis võimaldavad usaldusväärselt koguda ja tõendada kujutatud isiku
nõusolekut sellise materjali loomiseks või manipuleerimiseks kooskõlas määrusega
(EL) 2016/679.
98
Nõusolekuta intiimse sisuga materjali keeld peaks piirduma intiimsete kehaosade,
eelkõige genitaalide, häbemepiirkonna, päraku, paljaste tuharate või paljaste
naiserindade, nibude või nibu ümbritseva areooli või ühemõtteliselt seksuaalse
tegevuse realistliku kujutamisega. „Realistlik“ tähendab siin isiku näo, hääle või
keha kujutamist usutavalt ja realistlikult, olenemata sellest, kas kujutis on esitatud
tegelikus kontekstis või kas see vastab täielikult kujutatava isiku tegelikule häälele
või välimusele. See ei hõlma aga karikatuurseid ega füüsiliselt võimatuid kujutisi
inimese kehast. Ilma nõusolekuta intiimse sisuga materjali keeld ei puuduta muud
liiki alastust kujutava materjali loomist ega manipuleerimist, näiteks materjal, mis
ei kujuta tuvastatavaid füüsilisi isikuid, realistlikud osaliselt alasti kujutised, kus
intiimseid kehaosi ei näidata ja seksuaalseid tegevusi ei kujutata, või
ebarealistlikud kunstilised aktiteosed, mis ei kujuta realistlikult tuvastatavaid
füüsilisi isikuid ühemõtteliselt seksuaalses tegevuses või nende intiimseid kehaosi.
Samuti ei hõlma see generatiivse tehisintellekti rakendusi, mille puhul intiimseid
kehaosi ei näidata, või kui näidatakse, siis on kujutatav isik andnud selleks
vabatahtliku, konkreetse, teadliku, ühemõttelise ja sõnaselge nõusoleku (näiteks
proovikabiinirakendused ja meditsiinilised rakendused, nagu meditsiinilised
anatoomilised simulatsioonid ja mammogrammid); see keeld ei takista
tehisintellektisüsteemide erandlikku kasutamist tuvastatava isiku intiimsete
kehaosade alasti kujutiste loomiseks või manipuleerimiseks kooskõlas
põhiõigustealase õigusega, sealhulgas andmekaitseõigusega, ja kohaldatava
meditsiiniõigusega meditsiinitöötajate poolt meditsiiniliseks diagnoosimiseks ja
raviks, kui asjaomane isik ei ole võimeline nõusolekut andma (näiteks
hädaolukorras).
99
Nõusolekuta intiimse sisuga materjali manipuleerimise keeld ei puuduta ka
juhtumeid, kus olemasolevat intiimse sisuga materjali manipuleeritakse viisil, mis
ei suurenda kujutatud intiimsete kehaosade eksponeeritust ega muuda kujutatud
ühemõtteliselt seksuaalse tegevuse olemust, näiteks juhtumid, kui intiimsete
kehaosade kujutist või selgelt seksuaalse tegevuse videot täiustatakse, näiteks
muudetakse tausta, lisatakse tekst pealkirjaga või suurendatakse kontrasti või
heledust. Seevastu on keelatud selline materjali manipuleerimine, sealhulgas
intiimseid kehaosi või ühemõtteliselt seksuaalset tegevust kujutava materjali
puhul, mis suurendab kujutatud intiimsete kehaosade eksponeeritust või muudab
kujutatud ühemõtteliselt seksuaalse tegevuse olemust.
100
(13) Laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali keeld ei tohiks takistada
tehisintellektisüsteemi turule laskmist, kasutusele võtmist või kasutamist, kui
riigisisese õiguse alusel kohaldatakse õigusvastaselt sooritatud teo kaitset, nagu on
osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/93/EL11 artikli 5 lõikes 1.
See hõlmab riigisiseste õiguslike volituste alusel toimuvat tegevust, nagu laste
seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali seaduslik loomine või
manipuleerimine ametiasutuste poolt, et viia läbi kriminaalmenetlust või ennetada,
avastada või uurida kuritegusid, samuti tehisintellektisüsteemi õiguspärast
kasutamist punaste tiimide kasutamise ja hindamise kontekstis, et hinnata
süsteemi vastavust käesolevas määruses sätestatud keelule.
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL,
mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/93/oj).
101
(14) Need keelud kujutavad endast põhjendatud sekkumist sõna- ja teabevabadusse
ning ettevõtlusvabadusse. Nendega taotletakse üldist huvi pakkuvaid eesmärke
ning kaitstakse teiste isikute õigusi ja vabadusi, sealhulgas neid, mis on sätestatud
Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 1, artikli 3 lõikes 1
ning artiklites 4, 7, 8, 21, 23 ja 24. Need keelud on täpselt kohandatud. Intiimse
sisuga materjali puhul piirduvad need tuvastatavate füüsiliste isikute realistlike
kujutistega ja juhtudega, kus tehisintellektisüsteemi kasutatakse alastuse ulatuse
või ühemõttelisuse suurendamiseks; keelatud ei ole materjali loomine või
manipuleerimine isiku nõusolekul. Lisaks piirduvad need nõudega, et pakkujad
rakendaksid süsteemide puhul, mille eesmärk ei ole luua keelatud materjali ega
seda manipuleerida, „mõistlikke ja piisavaid“ meetmeid ja kaitsemeetmeid. Samuti
on need kooskõlas kehtiva liidu õigusega, sealhulgas direktiiviga (EL) 2011/93/EL
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/138512. Need
sekkumised on kooskõlas harta artiklite 11 ja 16 olemusega, on seadusega ette
nähtud ja proportsionaalsed.
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1385, mis
käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist (ELT L, 2024/1385, 24.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1385/oj).
102
(15) Nende keeldudega hõlmatud tegevus võib rikkuda ka muud õigust, sealhulgas
kriminaalõigust. Keelud ei takista süüdistuse esitamist sellise õiguse alusel.
Kuivõrd keeldude rikkumine võib aga kaasa tuua kriminaalõiguslikku laadi
karistuste määramise, mis võivad olla ette nähtud määruse (EL) 2024/1689
artikli 99 lõike 1 kohaselt, ja kuivõrd sama teo eest karistatakse kriminaalõiguse
alusel, sealhulgas direktiivide 2011/93/EL ja (EL) 2024/1385 kohaldamisalasse
kuuluva kriminaalõiguse alusel, peavad liikmesriigid tagama topeltkaristamise
keelu põhimõtte järgimise kooskõlas hartaga.
(16) Keelud ei piira õiguskaitsevahendeid, mida isikud saavad riigisisese õiguse alusel
kasutada, et kaitsta oma põhiõigusi, sealhulgas õigust mainele, eraelu
puutumatusele ja inimväärikusele.
103
(17) Järjepidevuse tagamiseks, dubleerimise vältimiseks ja halduskoormuse
minimeerimiseks seoses määruse (EL) 2024/1689 kohase teada antud asutuste
määramise korraga, säilitades samal ajal sama kontrollitaseme, peaksid uued
vastavushindamisasutused ja teada antavad asutused, mis määratakse määruse
(EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide, näiteks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/74513 ja (EL) 2017/74614 kohaselt,
saama esitada ühe taotluse ja läbida ühtse hindamismenetluse, kui selline taotlus ja
menetlus on kõnealuste liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud. Ühe taotluse ja
ühtse hindamismenetluse eesmärk on hõlbustada, toetada ja kiirendada määruse
(EL) 2024/1689 kohast määramismenetlust, tagades samal ajal vastavuse nõuetele,
mida kohaldatakse teada antud asutuste suhtes kõnealuse määruse ja selle I lisa
A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide alusel. Ühtne hindamismenetlus peaks
toimuma vastavalt asjaomaste asutuste ülesannetele ja kohustustele. Lisaks tuleks
selgitada, et vastavushindamisasutus, mis on määratud rohkem kui ühe I lisa
A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusakti alusel, peaks nimetatud määruse alusel
määramist taotlema ainult üks kord.
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles
käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust
(EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017,
lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/745/oj). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2017/746/oj).
104
(18) Määruse (EL) 2024/1689 sujuva kohaldamise ja järjepidevuse tagamiseks tuleks seda
muuta. Määruse (EL) 2024/1689 artikli 43 lõike 3 esimeses lõigus tuleks teha
tehniline parandus, et viia vastavushindamisnõuded kooskõlla kõnealuse määruse
artiklis 16 sätestatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes
kehtestatud nõuetega. Lisaks tuleks selgitada, et kui suure riskiga
tehisintellektisüsteemi pakkuja suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2024/1689 I lisa
A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohast vastavushindamismenetlust ning
vastavushindamine laieneb kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavusele kõnealuse
määruse ja nende liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, peaks pakkujal olema
võimalik lisada kõnealuse määruse kohased kvaliteedijuhtimissüsteemidega seotud
aspektid nende liidu ühtlustamisõigusaktide kohaste kvaliteedijuhtimissüsteemide
hulka kooskõlas määruse (EL) 2024/1689 artikli 17 lõikega 3. Nimetatud määruse
artikli 43 lõike 3 teist lõiku tuleks muuta selgitamaks, et teada antud asutustel,
kellest on teada antud määruse (EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktide kohaselt ja kelle ülesanne on hinnata kõnealuse määruse I lisa
A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga
tehisintellektisüsteeme, peaks olema õigus hinnata suure riskiga
tehisintellektisüsteemide vastavust nõuetele teatavatel tingimustel 18 kuu jooksul
alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
105
See muudatus ei piira määruse (EL) 2024/1689 artikli 28 kohaldamist, mistõttu
võivad vastavushindamisasutused, kes soovivad, et neid nimetatud määruse
kohaselt määrataks ja neist teada antaks, esitada taotluse igal ajal selle 18 kuu
jooksul ja pärast seda. Lisaks tuleks määrust (EL) 2024/1689 muuta selgitamaks, et
kui suure riskiga tehisintellektisüsteem on hõlmatud määruse (EL) 2024/1689 I lisa
A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega ning kuulub ka ühe kõnealuse
määruse III lisas loetletud kasutusjuhu alla, peaks pakkuja järgima asjakohast
vastavushindamismenetlust, nagu on nõutud asjaomases ühtlustamisõigusaktis.
(19) Määrus (EL) 2024/1689 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) 2024/284715 täiendavad teineteist, et tagada digielemente sisaldavate toodete
ohutus ja küberturvalisus. Määruse (EL) 2024/2847 artiklis 12 on sätestatud, et
kui suure riskiga tehisintellektisüsteemid ja tootja rakendatud protsessid vastavad
määruses (EL) 2024/2847 sätestatud olulistele küberturvalisuse nõuetele, tuleks
need lugeda määruse (EL) 2024/1689 artiklis 15 sätestatud küberturvalisuse
nõuetele vastavaks, kuivõrd määruse (EL) 2024/2847 alusel välja antud ELi
vastavusdeklaratsioon või selle osad hõlmavad neid nõudeid. Et parandada
määruste (EL) 2024/1689 ja (EL) 2024/2847 koostoime nähtavust, peaks määruse
(EL) 2024/2847 artiklis 12 sätestatud norm kajastuma ka määruses
(EL) 2024/1689. Nende kahe õigusakti koostoimet ei tohiks mõjutada.
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847,
mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus) (ELT L, 2024/2847, 20.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2847/oj).
106
(20) Määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõike 1 kohaselt liigitatakse
tehisintellektisüsteem suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, kui
tehisintellektisüsteem, mis on kõnealuse määruse I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toote komponent, on turvakomponent ja selle
toote puhul on nõutav kolmanda isiku tehtav vastavushindamine. Nõue, et sellise
toote puhul on nõutav kolmanda isiku tehtav vastavushindamine, ei mõjuta aga
tootja poolt selle toote jaoks valitud vastavushindamismenetlust. Kui I lisa A jaos
loetletud liidu ühtlustamisõigusaktid võimaldavad valida
vastavushindamismenetluste hulgast harmoneeritud standarditel põhineva
vastavushindamismenetluse, kehtib see võimalus jätkuvalt ka toodete suhtes,
millesse on integreeritud suure riskiga tehisintellektisüsteem. Määruse
(EL) 2024/1689 artikli 6 lõiget 1 ei tohiks tõlgendada nii, et tooted, millesse on
integreeritud suure riskiga tehisintellektisüsteem, peaksid automaatselt läbima
kolmanda isiku tehtava vastavushindamise, millesse on kaasatud teada antud
asutus. Kui see võimalus on liidu ühtlustamisõigusaktidega ette nähtud, võiks
suure riskiga tehisintellektisüsteemi sisaldava toote pakkuja jätkuvalt tugineda
harmoneeritud standarditel põhinevale vastavushindamismenetlusele, et täita liidu
ühtlustamisõigusaktide ja määruse (EL) 2024/1689 nõudeid.
▌
107
(21) Konkurentsivõime ja innovatsiooni suurendamiseks on oluline toetada ettevõtjaid,
kes peavad samal ajal täitma määruse (EL) 2024/1689 III peatüki 2. ja 3. jaos
sätestatud nõudeid või kohustusi ning sama määruse I lisas loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktides sätestatud asjaomaseid nõudeid ja kohustusi. Et toetada ja
lihtsustada selliste ettevõtjate jaoks nõuetele vastavuse tagamise viise, peaks
komisjon põhjendamatu viivituseta paluma Euroopa standardiorganisatsioonidel
töötada välja standardimisdokumendid, sealhulgas asjakohasel juhul
harmoneeritud standardid. Need standardimisdokumendid peaksid põhinema
Euroopa Liidu Teatajas avaldatud harmoneeritud standarditel, mis loovad eelduse
vastavuseks määruse (EL) 2024/1689 nõuetele või kohustustele, ning muudel
asjakohastel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud harmoneeritud standarditel, mis
loovad eelduse vastavuseks nimetatud määruse I lisas loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktides sätestatud asjaomastele nõuetele või kohustustele. Sellised
standardimisdokumendid peaksid aitama vähendada õiguskindlusetust, vältida
vastavushindamistoimingute, testimise, dokumenteerimise ja aruandluskohustuste
tarbetut dubleerimist ning vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, eelkõige
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade jaoks. Selliste
dokumentide õigeaegne väljatöötamine on oluline, et pakkuda ettevõtjatele
praktilisi ja usaldusväärseid tehnilisi lahendusi, tugevdada õiguskindlust ning
hõlbustada tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja
kasutamist kooskõlas käesoleva määrusega ja kõnealuse määruse I lisas loetletud
liidu ühtlustamisõigusaktidega.
108
(22) Nõuete täitmise lihtsustamiseks ja sellega seotud kulude vähendamiseks tuleks
lihtsustada määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõikes 3 osutatud
tehisintellektisüsteemide registreerimist ELi andmebaasis kõnealuse määruse
artikli 49 lõike 2 kohaselt, ühtlustades kõnealuse määruse VIII lisas nõutud teavet.
Kuigi toimiva turujärelevalve ja avaliku vastutuse jaoks on endiselt väga oluline, et
sellised tehisintellektisüsteemid registreeritaks ELi andmebaasis, tuleks
registreerimisnõudeid lihtsustada ja muuta need proportsionaalsemaks. Sellise
lihtsustamisega saavutataks parem tasakaal, kahjustamata määruses
(EL) 2024/1689 sätestatud kaitset. Selliseid tehisintellektisüsteeme ei peeta
teatavatel tingimustel suure riskiga süsteemideks, kui need ei kujuta endast
märkimisväärset ohtu inimeste tervisele, ohutusele või põhiõigustele. Lisaks on
määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõiget 3 kohaldav pakkuja ▌kohustatud
dokumenteerima oma hinnangu enne selle tehisintellektisüsteemi turule laskmist või
kasutuselevõttu. Riiklikel pädevatel asutustel peaks olema võimalik sellist hindamist
nõuda.
109
(23) Määruse (EL) 2024/1689 artikleid 57, 58 ja 60 tuleks muuta, et tugevdada veelgi
tehisintellekti regulatiivliivakastide koostööd liidu tasandil, suurendada tehisintellekti
regulatiivliivakastide juhtimise selgust ja järjepidevust ning laiendada väljaspool
tehisintellekti regulatiivliivakaste toimuva tegelikes tingimustes testimise ulatust
suure riskiga tehisintellektisüsteemidele, mis on hõlmatud kõnealuse määruse I lisas
loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega. Eelkõige selleks, et võimaldada asjakohasel
juhul menetlusi lihtsustada projektide puhul, mille üle toimub järelevalve
tehisintellekti regulatiivliivakastides, mis hõlmavad ka tegelikes tingimustes
testimist, tuleks tegelikes tingimustes testimise kava integreerida ▌ pakkujate või
võimalike pakkujate ja pädevate asutuste vahel kokku lepitud regulatiivliivakasti
kavasse. ▌
(24) Lisaks on asjakohane anda Euroopa tehisintellektiametile (edaspidi
„tehisintellektiamet“) võimalus luua liidu tasandil tehisintellekti regulatiivliivakast
tehisintellektisüsteemide jaoks, mis on hõlmatud määruse (EL) 2024/1689
artikli 75 lõikega 1. Selleks et tagada sidusus, õiguskindlus ja
järelevalvekohustuste tõhus jaotus liidu ja liikmesriikide tasandi vahel, tuleks liidu
tasandi tehisintellekti regulatiivliivakasti kohaldamisala selgelt kindlaks määrata,
et vältida kattumist kõnealuse määruse kohaselt loodud riiklike tehisintellekti
regulatiivliivakastidega. Innovatsiooni edendamiseks ja tehisintellekti
kasutuselevõtu hõlbustamiseks tuleks VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ja
väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele anda eelisjuurdepääs
tehisintellektiameti loodud tehisintellekti regulatiivliivakastidele.
110
(25) Lisaks tuleks selgitada sätteid, mis käsitlevad asjaomaste pädevate asutuste vahelist
koostööd tehisintellekti regulatiivliivakasti käitamisel, et tagada nende tulemuslik
toimimine. Selleks tuleks komisjoni õigust võtta vastu rakendusakte, milles
määratakse kindlaks tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise, arendamise,
rakendamise, käitamise ja järelevalve üksikasjalik kord, laiendada ka selliste
liivakastide juhtimisele. Kui tehisintellekti regulatiivliivakastid hõlmavad
innovaatilisi tehisintellektisüsteeme, mis töötlevad isikuandmeid või kuuluvad
muul viisil muude selliste riiklike ametiasutuste või pädevate asutuste järelevalve
alla, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, peaksid asjaomased
pädevad järelevalveasutused olema lisaks seotud tehisintellekti regulatiivliivakasti
käitamisega ja kaasatud oma ülesannete ja volituste ulatuses nende aspektide
järelevalvesse.
(26) Innovatsiooni edendamiseks on asjakohane laiendada ka määruse (EL) 2024/1689
artiklis 60 sätestatud tegelikes tingimustes väljaspool tehisintellekti
regulatiivliivakaste toimuva testimise ulatust, mis hõlmab praegu kõnealuse määruse
III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteeme, ning lubada kõnealuse
määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemide pakkujatel ja võimalikel pakkujatel samuti testida selliseid
süsteeme tegelikes tingimustes, piisavate kaitsemeetmete olemasolu korral. See ei
piira muude liidu või riiklike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad nende liidu
ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega seotud suure riskiga
tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes. ▌
111
(27) Samuti on asjakohane tagada, et määruse (EL) 2024/1689 I lisa B jaos loetletud
liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide
tegelikes tingimustes testimine oleks võimalik. Selliste süsteemide suhtes
kohaldatakse asjaomaste valdkondlike õigusaktide nõudeid ja menetlusi, kuid
enamikul juhtudel ei kohaldata nende suhtes otseselt kõnealust määrust.
Valdkondlikesse õigusaktidesse lisatakse hiljem nõuded, mis vastavad kõnealuse
määruse artiklites 8–15 sätestatud nõuetele. Seepärast on asjakohane tagada, et
liikmesriigid saaksid lubada selliste tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes
tingimustes, et hinnata ja kontrollida nende süsteemide vastavust kõnealuse
määruse artiklites 8–15 sätestatud nõuetele. Kui liikmesriigid otsustavad sellist
testimist lubada, tuleks kõnealuse määrusega nõuda, et nad võtaksid vastu
raamistikud, milles määratakse kindlaks testimise üksikasjalikud nõuded.
Kõnealuse määrusega tuleks ette näha sellistes raamistikes sisalduvad olulised
elemendid. Nende raamistike väljatöötamisel peaksid liikmesriigid tagama
füüsiliste isikute tervise, ohutuse ja põhiõiguste kõrgetasemelise kaitse. Enne
raamistiku rakendamist peaksid liikmesriigid sellest komisjonile teatama. Tegelikes
tingimustes testimine peaks olema kooskõlas määruse (EL) 2024/1689 I lisa B jaos
loetletud asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega, sealhulgas kõigi
kohaldatavate testimist käsitlevate sätetega. See ei tohiks siiski mõjutada uue,
tegelikes tingimustes testimist käsitleva artikli kohaldamist.
112
(28) Määruse (EL) 2024/1689 artikliga 63 antakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide
pakkujatest mikroettevõtjatele võimalus kasutada kvaliteedijuhtimissüsteemi loomise
kohustuse täitmiseks lihtsustatud viisi. Et hõlbustada nõuete täitmist suurema arvu
novaatorite jaoks, tuleks seda võimalust laiendada kõigile VKEdele, sealhulgas
idufirmadele.
(29) Võttes arvesse tehisintellektiameti keskset tähtsust määruse (EL) 2024/1689
tulemuslikul ja koordineeritud juhtimisel, mida käesoleva määrusega veelgi
tugevdatakse, ning järgmist mitmeaastast finantsraamistikku ja eelarvemenetlust
piiramata peaks komisjon eraldama tehisintellektiametile piisavad inimressursid,
rahalised vahendid ja tehnilised ressursid, et amet saaks tulemuslikult ja mõistliku
aja jooksul täita oma ülesandeid seoses määruse (EL) 2024/1689 täitmise
tagamisega, sealhulgas eraldama piisava arvu alalisi töötajaid, kellel on
põhjalikud teadmised ja tehniline oskusteave.
(30) Määruse (EL) 2024/1689 artiklit 69 tuleks muuta, et lihtsustada teaduskomisjoni
tasude struktuuri. Kui liikmesriigid kasutavad teaduskomisjoni eksperditeadmisi,
peaksid tasud, mille maksmist ekspertidele neilt võidakse nõuda, olema samaväärsed
tasudega, mida komisjon on kohustatud sarnastel asjaoludel maksma. ▌
113
(31) ▌Tehisintellektisüsteemide juhtimise süsteemi tugevdamiseks on vaja selgitada
tehisintellektiameti osa selliste tehisintellektisüsteemide määrusele (EL) 2024/1689
vastavuse seires ja järelevalves▌. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite puhul on
komisjonil kõnealuse määruse artikli 88 kohaselt ainupädevus. Sidususe, selguse ja
tulemuslikkuse suurendamiseks ning võttes arvesse nende pädevusega seotud
tehisintellektisüsteemide ulatust ja mõju, tuleks täpsustada tehisintellektiameti
ainupädevust süsteemide järelevalve valdkonnas. Eelkõige peaks
tehisintellektiametil olema ainupädevus üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel
põhinevate tehisintellektisüsteemide suhtes mitte ainult juhul, kui nii süsteemi kui
ka mudeli on välja töötanud sama pakkuja, vaid ka juhul, kui need on välja
töötanud sama ettevõtja osaks olevad pakkujad. Teatavatel juhtudel, eelkõige
spetsiifilise valdkondliku järelevalve puhul, peaks vastutus aga jääma asjaomasele
riigi pädevale asutusele. Seetõttu tuleks sätestada teatavad erandid. Ainupädevuse
isikuline kohaldamisala peaks laienema selliste tehisintellektisüsteemide
pakkujatele ja nende juurutajatele samas ettevõtjas. Teiste juurutajate suhtes
tuleks jätkuvalt kohaldada riiklikku järelevalvet ja nõuete täitmise tagamist.
Samuti ei hõlma see tehisintellektisüsteeme, mille on turule lasknud, kasutusele
võtnud või mida kasutavad liidu institutsioonid, organid või asutused, mis määruse
(EL) 2024/1689▌ artikli 74 lõike 9 kohaselt kuuluvad Euroopa
Andmekaitseinspektori järelevalve alla.
▌
▌
114
(32) Võttes lisaks arvesse praegust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2022/206516 kohast järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemi, on asjakohane
anda komisjonile vastavalt määrusele (EL) 2024/1689 pädeva turujärelevalveasutuse
volitused, kui tehisintellektisüsteem kvalifitseerub väga suureks digiplatvormiks või
väga suureks internetipõhiseks otsingumootoriks kooskõlas määrusega
(EL) 2022/2065 või on sellisesse platvormi või otsingumootorisse integreeritud. See
peaks aitama tagada, et komisjoni järelevalve- ja täitmise tagamise volitusi vastavalt
määrustele (EL) 2024/1689 ja (EL) 2022/2065, ning volitusi, mida kohaldatakse
sellistesse platvormidesse või otsingumootoritesse integreeritud üldotstarbeliste
tehisintellektimudelite suhtes, kasutatakse sidusalt ja tulemuslikult. See on samuti
asjakohane, arvestades niisuguste platvormide ja otsingumootorite tähtsust,
pidades silmas nende ulatust, mõju ja potentsiaali põhjustada mitmetahulist ja
suurt kahju ühiskonnale. Ainupädevuse isikuline kohaldamisala peaks laienema
selliste tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja nende juurutajatele samas
ettevõtjas. Tehisintellektisüsteemide puhul, mis on integreeritud väga suurde
digiplatvormi või otsingumootorisse või mis kvalifitseeruvad väga suureks
digiplatvormiks või otsingumootoriks, alustatakse tehisintellektisüsteemi hindamist
määruse (EL) 2022/2065 artiklites 34, 35 ja 37 sätestatud riskihindamisest,
leevendusmeetmetest ja auditikohustusest, ilma et see piiraks tehisintellektiameti
volitusi tagantjärele uurida määruse (EL) 2024/1689 normide rikkumist ja tagada
nende täitmine.
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065,
mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).
115
Selle riskihindamise, leevendusmeetmete ja auditite analüüsi põhjal võivad määruse
(EL) 2022/2065 täitmise tagamise eest vastutavad komisjoni talitused küsida
tehisintellektiameti arvamust määruse (EL) 2024/1689 alusel tehtava võimaliku
varasema või paralleelse riskihindamise tulemuste ja määruse (EL) 2024/1689
kohaste keeldude kohaldatavuse kohta. Lisaks peaksid tehisintellektiamet ja riigi
pädevad asutused kooskõlastama määruse (EL) 2024/1689 kohaselt oma täitmise
tagamise alased jõupingutused määruse (EL) 2022/2065 järelevalve ja täitmise eest
vastutavate pädevate asutustega, sealhulgas komisjoniga, et tagada lojaalse koostöö,
proportsionaalsuse ja topeltkaristamise keelu põhimõtete järgimine, samal ajal kui
ühe määruse alusel saadud teavet kasutataks teise määruse järelevalve ja täitmise
tagamise eesmärgil üksnes juhul, kui ettevõtja sellega nõustub. Eelkõige peaksid
need asutused vahetama korrapäraselt arvamusi ja võtma oma pädevuse piires
arvesse trahve ja karistusi, mis on määratud samale teenuseosutajale sama tegevuse
eest lõpliku otsusega muude liidu või riigisiseste õigusnormide rikkumisega seotud
menetluses, tagamaks, et määratud trahvid ja karistused kokku on proportsionaalsed
ja vastavad toimepandud rikkumiste raskusastmele.
116
(33) Tehisintellektiametil on oma pädevusse kuuluvate tehisintellektisüsteemidega
seotud kohustuste järelevalves ja täitmise tagamisel sama ülesanne ja vastutus kui
määruse (EL) 2024/1689 kohasel turujärelevalveasutusel. Seepärast on vaja, et
tehisintellektiametil oleksid kõik kõnealuse määruse ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/102017 kohased turujärelevalveasutuste volitused ja
kohustused (edaspidi „üldvolitused“). Need peaksid tagama määruses
(EL) 2024/1689 sätestatud nõuete ja kohustuste asjakohase ja tulemusliku
täitmise. Siiski on vaja täpsustada, täiendada ja piiritleda üldvolituste teatavaid
olulisi elemente ja muid aspekte ning nende kaitsemeetmeid (edaspidi „täpsustavad
sätted“). Eelkõige on vaja kehtestada sätted, millega reguleeritakse
tehisintellektiameti ja riiklike ametiasutuste vahelisi suhteid; sätted, millega
täpsustatakse, täiendatakse ja piiratakse teabe taotlemise ja kohapealsete
kontrollide tegemise volitusi; uurimisi reguleerivad sätted, sealhulgas võimalus
muuta kohustused siduvaks, ning sätted, millega täpsustatakse ja piiratakse õigust
tuvastada nõuetele mittevastavusi, määrata trahve ja sunniraha. Kui teatavat liiki
üldvolitused on nii kindlaks määratud, ei tohi tehisintellektiamet nende volituste
tingimustest ja piiridest mööda minna, tuginedes seotud üldvolitustele. Seevastu
võib tehisintellektiamet tugineda sellist liiki üldvolituste le, mida ei ole
tehisintellektiameti suhtes täpsustatud ega piiritletud, näiteks õigus võtta vastu
määruse (EL) 2019/1020 artikli 16 lõikes 3 osutatud meetmeid.
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020
turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1020/oj).
117
Kui see on vajalik määruse (EL) 2024/1689 tõrgeteta rakendamiseks, peaks
komisjon saama vastu võtta rakendusakte, milles määratakse täpsemalt kindlaks
normid ja menetlused, mis käsitlevad aegumistähtaegade kohaldamist, toimikule
juurdepääsu ja teabe kokkulepitud avalikustamist. Kõigi nende volituste
kasutamisel peab tehisintellektiamet järgima hartat. Lisaks kohaldatakse
tehisintellektiameti suhtes täpsustavates sätetes sätestatud kaitsemeetmeid ja
põhiõiguste kaitset.
(34) Lisaks nimetatud menetluslikele ja põhiõiguste kaitsemeetmetele tuleks
tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes kohaldada mutatis mutandis määruse
(EL) 2019/1020 artiklis 18 sätestatud menetlusõigusi, ilma et see piiraks määruses
(EL) 2024/1689 sätestatud eri menetlusõigusi. Kui riiklikud turujärelevalveasutused
taotlevad ühtse kontaktpunkti kaudu, et tehisintellektiamet võtaks tema
ainujärelevalve alla kuuluvate tehisintellektisüsteemide suhtes järelevalve- ja
täitmise tagamise meetmeid, peaks tehisintellektiamet hiljemalt nelja kuu jooksul
pärast taotluse saamist teavitama ühtset kontaktpunkti oma kavatsusest kasutada
oma järelevalve- ja täitmise tagamise volitusi või oma volituste kasutamata jätmise
põhjustest. Kui tehisintellektiamet otsustab kasutada oma järelevalve ja täitmise
tagamise volitusi, peaks ta teavitama ka ühtset kontaktpunkti sellise menetluse
lõpptulemusest ja vahepealsest arengust, millel on tehisintellektiameti arvates
uurimisele suur mõju, sealhulgas otsusest algatada menetlus, määrata trahv ja
tehisintellektisüsteem turult kõrvaldada või tagasi nõuda.
118
(35) Võimaldamaks selliste tehisintellektisüsteemide juurdepääsu liidu turule, mis on
määruse (EL) 2024/1689 artikli 75 kohaselt tehisintellektiameti järelevalve all ja
mille suhtes kohaldatakse kolmanda isiku vastavushindamist, peaks komisjon
vastutama nende süsteemide turustamiseelsete vastavushindamiste eest.
(36) Määruse (EL) 2024/1689 artikkel 77 ja sellega seotud sätted kujutavad endast olulist
juhtimismehhanismi, kuna nende eesmärk on võimaldada ametiasutustel või
organitel, mis vastutavad põhiõiguste kaitseks kehtestatud liidu õigusaktide täitmise
või järelevalve eest, täita konkreetsetel tingimustel oma ülesandeid ning edendada
koostööd turujärelevalveasutustega, mis vastutavad kõnealuse määruse järelevalve ja
täitmise eest. On vaja selgitada sellise koostöö ulatust ning seda, millised avaliku
sektori asutused või organid sellest kasu saavad. Koostöö tugevdamiseks tuleks
selgitada, et teabele ja dokumentidele juurdepääsu taotlused tuleks esitada pädevale
turujärelevalveasutusele, kes peaks sellistele taotlustele vastama põhjendamatu
viivituseta, ning et asjaomastel asutustel ja organitel peaks olema vastastikune
kohustus teha koostööd. Tuleks selgitada, et need sätted ei piira asjaomaste riigi
ametiasutuste või organite pädevust, ülesandeid, volitusi ega sõltumatust nende
volituste piires. Eelkõige ei piira need sätted kõnealuste ametiasutuste ja organite
volitusi taotleda teavet muude liidu või riigisisese õiguse alusel. Seega jääb neile
ametiasutustele ja organitele nende senine õigus nõuda oma volituste või liidu või
riigisisese õiguse alusel operaatoritelt otse teavet.
119
(37) Määruses (EL) 2024/1689 sätestatud nõuded suure riskiga
tehisintellektisüsteemidele käsitlevad tehisintellektisüsteemidele omaseid
iseloomulikke riske, sealhulgas kallutatust, mudeli ettearvamatut käitumist, vähest
töökindlust või täpsust, nõrkusi kolmandate isikute rünnete suhtes ja
tehisintellektisüsteemi läbipaistmatust. Käsitledes tehisintellektile iseloomulikke
riske, täiendab kõnealune määrus selle I lisas loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõudeid neid dubleerimata. Määrusega
(EL) 2024/1689 on ettevõtjatele ette nähtud mehhanismid nõuete täitmisega seotud
koormuse minimeerimiseks. Eelkõige võimaldavad artikli 8 lõige 2, mis käsitleb
koostoimet valdkondlike õigusaktidega, artikli 9 lõige 10, mis käsitleb
riskijuhtimist, ja artikli 17 lõige 3, mis käsitleb kvaliteedijuhtimist, ettevõtjatel
integreerida tehisintellektile iseloomulike riskide hindamise olemasolevatesse riski-
ja kvaliteedijuhtimissüsteemidesse, kui see on vajalik ja asjakohane. Määruse
(EL) 2024/1689 artikli 40 kohaselt peab komisjon täpsustama, et kõnealuse
määruse kohaselt välja töötatud harmoneeritud standardid peavad olema
kooskõlas kõnealuse määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide
kohaselt välja töötatud standarditega. Komisjon peaks esitama suunised, et aidata
määruse (EL) 2024/1689 I lisaga hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide
operaatoritel järgida kõnealust määrust, sealhulgas andes suuniseid kõnealuse
määruse artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 10 ja artikli 17 lõike 3 kohaldamise kohta
nõuete täitmisega seotud koormuse minimeerimise mehhanismidena kooskõlas
täiendavuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Need suunised tuleks avaldada
hiljemalt 1. augustil 2027.
120
(38) Et anda generatiivsete tehisintellektisüsteemide pakkujatele, kelle suhtes
kohaldatakse määruse (EL) 2024/1689 artikli 50 lõikes 2 sätestatud
märgistamiskohustust, piisavalt aega oma tavade kohandamiseks mõistliku aja
jooksul ilma turgu häirimata, on asjakohane kehtestada neljakuuline
üleminekuperiood pakkujatele, kes on oma süsteemid juba turule lasknud enne
2. augustit 2026.
(39) Et anda suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatele piisavalt aega ja selgitada
enne määruse (EL) 2024/1689 asjakohaste sätete kohaldamise algust juba turule
lastud või kasutusele võetud tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavaid
õigusnorme, on asjakohane selgitada kõnealuse määruse artikli 111 lõikes 2
sätestatud ajapikenduse kohaldamisala. Artikli 111 lõike 2 kohaldamisel tuleks
ajapikendust kohaldada juba turule lastud tehisintellektisüsteemi liigi ja mudeli
suhtes. See tähendab, et kui vähemalt üks suure riskiga tehisintellektisüsteemi
üksikeksemplar on seaduslikult turule lastud või kasutusele võetud enne artikli 111
lõikes 2 sätestatud kuupäeva, kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi
muude sama liiki ja sama mudeli üksikeksemplaride suhtes artikli 111 lõikes 2
sätestatud ajapikendust ning seega võib neid jätkuvalt liidu turule lasta, seal
kättesaadavaks teha või kasutusele võtta ilma lisakohustuste, -nõuete või täiendava
sertifitseerimise vajaduseta, tingimusel et selle suure riskiga tehisintellektisüsteemi
projekt jääb samaks. Artikli 111 lõikes 2 sätestatud ajapikenduse kohaldamisel on
otsustavaks teguriks kuupäev, mil suure riskiga tehisintellektisüsteemi seda liiki ja
selle mudeli esimene eksemplar esimest korda liidu turule lasti või liidu turul
kasutusele võeti. Iga oluline muudatus selle tehisintellektisüsteemi projektis pärast
artikli 111 lõikes 2 sätestatud kuupäeva peaks tooma pakkujale kohustuse täita
täielikult kõiki suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavaid kõnealuse
määruse asjakohaseid sätteid, sealhulgas vastavushindamisnõudeid.
121
(40) Määruse (EL) 2024/1689 artiklis 113 on sätestatud kõnealuse määruse jõustumise
kuupäevad ja kohaldamise alguskuupäevad, eelkõige see, et üldine kohaldamise
alguskuupäev on 2. august 2026. Määruse (EL) 2024/1689 III peatüki 1., 2. ja 3. jaos
sätestatud suure riskiga tehisintellektisüsteemidega seotud kohustuste puhul
põhjustavad standardite, ühiste spetsifikatsioonide ja alternatiivsete suuniste
hilinenud kättesaadavus ning riikide pädevate asutuste hilinenud loomine probleeme,
mis ohustavad nende kohustuste tegelikku kohaldamist ja võivad märkimisväärselt
suurendada rakenduskulusid viisil, mis ei õigusta nende esialgse kohaldamise
alguskuupäeva ehk 2. augusti 2026 kehtima jätmist. Seepärast on asjakohane
määrata III peatüki 1., 2. ja 3. jao kohaldamise alguskuupäevaks 2. detsember 2027
tehisintellektisüsteemide puhul, mis on liigitatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemideks ▌artikli 6 lõike 2 ja III lisa kohaselt, ning 2. august 2028
tehisintellektisüsteemide puhul, mis on liigitatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemideks artikli 6 lõike 1 ja I lisa kohaselt. See, et eristatakse
kõnealuse määruse artikli 6 lõike 2 ja III lisa ning artikli 6 lõike 1 ja I lisa kohaselt
suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitatud tehisintellektisüsteemide suhtes
normide kohaldamise algust, on kooskõlas erinevusega määruses (EL) 2024/1689
sätestatud esialgsete kohaldamise alguskuupäevade vahel ning selle eesmärk on anda
vastavate kohustuste kohandamiseks ja rakendamiseks vajalikku aega. Selgete
suuniste, sealhulgas asjakohaste standardite, ühtsete kirjelduste ja
tegevusjuhendite õigeaegne kättesaadavus on oluline, et hõlbustada nõuetele
vastavust ning vähendada normide erineva tõlgendamise ja ebaühtlase
kohaldamise ohtu liikmesriikides. Selleks et tagada õiguskindlus ja hoida ära
edasisi viivitusi määruse (EL) 2024/1689 kohaldamisel, peaks komisjon tagama, et
kõnealuse määruse III peatüki 1., 2. ja 3. jao järgimist toetavad meetmed on
kehtestatud aegsasti, et tagada vajalike sätete õigeaegne ja tulemuslik
rakendamine.
122
▌
(41) Pidades silmas eesmärki vähendada rakendamisega seotud raskusi kodanike,
ettevõtjate ja haldusasutuste jaoks, on oluline, et teatavate õigusnormide rakendamise
ühtlustatud tingimused võetakse vastu üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik.
Selleks on asjakohane kaotada teatavad komisjonile antud volitused võtta selliseid
ühtlustatud tingimusi vastu rakendusaktidega, kui need ei ole rangelt vajalikud.
Seepärast tuleks määruse (EL) 2024/1689 artikli 50 lõiget 7, artikli 56 lõiget 6 ja
artikli 72 lõiget 3 muuta, et jätta välja komisjonile antud volitused võtta vastu
rakendusakte. Arvestades, et artikli 50 lõikes 7 ja artikli 56 lõikes 6 osutatud
tegevusjuhenditel on piiratud õiguslik mõju ning eelkõige ei eelda need vastavust,
ei ole tingimata vajalik, et need tegevusjuhendid rakendusaktiga heaks kiidetaks.
Pakkujatel peaks olema võimalik tugineda määruse (EL) 2024/1689 artikli 53
lõike 4 ja artikli 54 lõike 2 kohaselt tegevusjuhenditele, mis on hinnatud kõnealuse
määruse artikli 56 lõike 6 kohaselt piisavaks. Kui määruse (EL) 2024/1689
artikli 72 lõikes 3 sätestatud turustamisjärgse seire kava ühtlustatud vormi
vastuvõtmise õigus jäetakse välja, on see kasulik ka selle poolest, et sedasi antakse
suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatele suurem paindlikkus kehtestada
nende organisatsiooni vajadustele kohandatud turustamisjärgse seire süsteem.
Tõdedes, et on vaja pakkuda selgust selle kohta, kuidas suure riskiga
tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad ▌täitma määruse (EL) 2024/1689
artikli 72 lõikes 1 sätestatud kohustust, tuleks komisjonilt ühtlasi nõuda
turustamisjärgse seire kava käsitlevate suuniste, sealhulgas vabatahtliku vormi
avaldamist hiljemalt 2. septembril 2027.
123
(42) Tehisintellekti kasutamine masinates võib aidata edendada innovatsiooni ja
parandada nende masinate tõhusust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2023/123018 ning määruse (EL) 2024/1689 kohaldamine võib põhjustada
kattuvusi. Samas on oluline tagada masinates tehisintellekti kasutamisega seotud
riskide puhul kaitsetase, mis on kooskõlas määruses (EL) 2024/1689 suure riskiga
tehisintellektisüsteemide puhul sätestatud kaitsetasemega. Võttes arvesse masinate
ja masinasektori eripära ning vajadust lihtsustada tehisintellektil põhinevate
masinate õigusraamistikku, on asjakohane minna üle valdkondlikule
lähenemisviisile, viies määruse (EL) 2023/1230 üle määruse (EL) 2024/1689 I lisa
A jaost B jakku. Seega esiteks peaks määruse (EL) 2024/1689 kohaldamine nende
masinate suhtes piirduma kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud sätetega.
Viide direktiivile 2006/42/EÜ tuleks viia määruse (EL) 2024/1689 I lisa A jaost üle
B jakku ja seda ajakohastada nii, et see viitaks määrusele (EL) 2023/1230. Teiseks
on väga oluline tagada, et määrus (EL) 2023/1230 sisaldaks
tehisintellektisüsteemidele esitatavaid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mis
on määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõike 1 kohaselt liigitatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemideks ja mida kasutatakse turvakomponendina masinates, või
masinate koosseisu kuuluvatele suure riskiga tehisintellektisüsteemidele, mis
tagavad määrusega (EL) 2024/1689 kooskõlas oleva kaitsetaseme.
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1230, mis
käsitleb masinaid ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ ja nõukogu direktiiv 73/361/EMÜ (ELT L 165, 29.6.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1230/oj).
124
Selleks tuleks nõuda, et komisjon võtaks vastu delegeeritud õigusaktid, millega
muudetakse määruse (EL) 2023/1230 III lisa, et kajastada määruse
(EL) 2024/1689 III peatüki 2. jaos ning artiklites 17, 19, 72 ja 73 sätestatud
asjakohaseid nõudeid. Selleks et vältida õiguslikku lünka ja tagada kooskõla
määruses (EL) 2024/1689 sätestatud suure riskiga tehisintellektisüsteemi
käsitlevate asjakohaste normide kohaldamise algusega, tuleks neid delegeeritud
õigusakte kohaldada alates 2. augustist 2028. Samadel põhjustel peaks tootjatel
olema võimalik tugineda määruse (EL) 2024/1689 kohaselt viidatud või vastu
võetud harmoneeritud standarditele või ühtsetele kirjeldustele, mis hõlmavad
eeldatava vastavuse asjakohaseid olulisi nõudeid määruse (EL) 2023/1230
artikli 20 tähenduses, kuni tehisintellekti käsitlevatele harmoneeritud standarditele
või ühtsetele kirjeldustele on määruse (EL) 2023/1230 kohaselt viidatud või need
on vastu võetud.
▌
125
(43) Suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamiste tegemiseks määruse
(EL) 2024/1689 kohaselt võib olla vaja kaasata vastavushindamisasutused.
Vastavushindamist võivad teha üksnes kõnealuse määruse kohaselt määratud
vastavushindamisasutused ning üksnes asjaomaste tehisintellektisüsteemide
kategooriate ja liikidega seotud tegevuse puhul. Et oleks võimalik täpsustada
määruse (EL) 2024/1689 artikli 30 kohaselt teada antud vastavushindamisasutuste
määramise ulatust, on vaja koostada tehisintellektisüsteemide koodide, kategooriate
ja vastavate liikide loetelu. Koodide loetelus tuleks arvesse võtta, kas
tehisintellektisüsteem on toote komponent või on ise toode, mis on hõlmatud
määruse (EL) 2024/1689 I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega (edaspidi
„AIP-koodid“ tooteid käsitlevate õigusaktidega hõlmatud tehisintellektisüsteemide
puhul) või kõnealuse määruse III lisas loetletud süsteem, mis praegu puudutab
üksnes III lisa punktis 1 osutatud biomeetrilisi tehisintellektisüsteeme (edaspidi
„AIB-koodid“ biomeetriliste tehisintellektisüsteemide puhul). Nii AIP-koodid kui ka
AIB-koodid on vertikaalsed koodid. AIP-koodid on viitekoodid, mis loovad seose
määruse (EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega. AIB-
koodid on määrusele (EL) 2024/1689 eriomased uued koodid kõnealuse määruse
III lisa punktis 1 osutatud biomeetriliste tehisintellektisüsteemide tuvastamiseks.
126
Koodide loetelus tuleks arvesse võtta ka tehisintellektisüsteemide konkreetseid liike
ja alustehnoloogiaid (edaspidi „AIH-koodid“ tehisintellektisüsteemide
horisontaalsete koodide puhul). AIH-koodid on uued tehisintellektitehnoloogiale
eriomased koodid, mida saab kohaldada koos vertikaalsete AIP- või AIB-koodidega.
AIH-koodid hõlmavad tehisintellektisüsteemide alustüüpe ja -tehnoloogiaid.
Koodide loetelus, mis hõlmab kolme kategooriat, tuleks ette näha
tehisintellektisüsteemide mitmemõõtmeline tüpoloogia, millega tagatakse, et teada
antud asutusteks määratud vastavushindamisasutused on täielikult pädevad nende
tehisintellektisüsteemide alal, mida nad peavad hindama.
(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/113919 on sätestatud
tsiviillennunduse valdkonna ühisnormid. Määruse (EL) 2024/1689 artikliga 108
muudetakse määrust (EL) 2018/1139 tagamaks, et kui komisjon võtab määruse
(EL) 2018/1139 alusel vastu asjakohaseid delegeeritud õigusakte või rakendusakte,
võtab ta tsiviillennundussektori tehniliste ja regulatiivsete iseärasuste alusel ning
sekkumata selles sätestatud olemasolevatesse juhtimis-, vastavushindamis- ja nõuete
täitmise mehhanismidesse ja asutustesse, arvesse määruses (EL) 2024/1689 suure
riskiga tehisintellektisüsteemidele sätestatud kohustuslikke nõudeid. Et need
määruses (EL) 2024/1689 suure riskiga tehisintellektisüsteemidele sätestatud
kohustuslikud nõuded oleksid täielikult täidetud, kui määruse (EL) 2018/1139
kohaselt võetakse vastu asjakohaseid delegeeritud õigusakte või rakendusakte, on
vaja tehnilist parandust, et muuta määruse (EL) 2018/1139 täiendavaid artikleid.
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis
käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1139/oj).
127
▌
(45) Selleks et muuta määruste (EL) 2024/1689 ja (EL) 2023/1230 teatavaid
mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et:
– piirata määruses (EL) 2024/1689 sätestatud erinõuete või -kohustuste
kohaldamist, kui kõnealuse määruse I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktides on sätestatud nõuded, millega nähakse ette
samaväärne kaitsetase;
– muuta määruse (EL) 2024/1689 XIV lisas esitatud koodide, kategooriate ja
vastavate tehisintellektisüsteemide liikide loetelu ning
– muuta määruse (EL) 2023/1230 III lisa, et kajastada määruse
(EL) 2024/1689 asjakohaseid nõudeid.
On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid
konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid
viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema
õigusloome kokkuleppes20 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada
delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa
Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal
ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade
koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(46) Et tagada õiguskindlus võimalikult kiiresti ja pidades silmas määruse
(EL) 2024/1689 peatset üldist kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma
kiireloomulisena kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
(47) Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti
kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõigetega 1 ja 2 ning nad esitasid
oma ühisarvamuse 20. jaanuaril 2026,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
20 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.
128
Artikkel 1
Määruse (EL) 2024/1689 muutmine
Määrust (EL) 2024/1689 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 1 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:
„g) innovatsiooni toetavad meetmed, mis keskenduvad eelkõige väikestele
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtjatele (VKEdele), sealhulgas idufirmadele.“
2) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Artikli 6 lõike 1 kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemideks
liigitatud süsteemide puhul, mis on seotud I lisa B jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega, kohaldatakse üksnes
artikli 6 lõiget 1, artiklit 60a ja artikleid 102–▌112. Artikleid 57, 58 ja 59
kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse kohased suure
riskiga tehisintellektisüsteemidele esitatavad nõuded on nendesse liidu
ühtlustamisõigusaktidesse integreeritud.“
b) lõige 7 asendatakse järgmisega:
129
„7. Käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustustega seoses
töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitset,
eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust käsitlevat liidu õigust.
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 4a ja 59 kohaldamist, ei
mõjuta käesolev määrus määrusi (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ega
direktiive 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680.“
3) Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:
„13. Artikli 6 lõikes 1 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul võib
artiklites 9–15 ja 17–25 sätestatud erinõuete või -kohustuste kohaldamist
piirata ainult siis ja niivõrd, kui:
a) I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktides on sätestatud
nõuded või kohustused, mis tagavad tervise, ohutuse või põhiõiguste
kaitse samaväärse või kõrgema taseme kui asjaomane nõue või
kohustus ning
b) selline piirang ei vähenda käesoleva määrusega ette nähtud kaitse
üldist taset.
Komisjon võtab 2. augustiks 2027 kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud
õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, et määrata kindlaks
asjaomased suure riskiga tehisintellektisüsteemid, nõuded või kohustused,
mida võib piirata, sellise piirangu kohaldamise tingimused ja piirangu
ulatuse.“
130
4) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
a) punkti 14 muudetakse järgmiselt:
„14) „turvakomponent“ – toote või tehisintellektisüsteemi komponent, mis
täidab selle toote või tehisintellektisüsteemi ohutusfunktsiooni või mille
rike või talitlushäire ohustab inimeste tervist ja ohutust või vara;
käesoleva määratluse kohaldamisel täidab komponent
turvafunktsiooni, kui selle sihtotstarve on ennetada või leevendada
riske inimeste tervisele ja ohutusele või varale;“;
b) lisatakse järgmised punktid:
„14a) „mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja“ ehk „VKE“ –
soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2 määratletud mikro-, väike- ja
keskmise suurusega ettevõtja;
14b) „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – soovituse
(EL) 2025/1099 lisa punktis 2 määratletud väike keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtja;“.
131
5) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 4
Tehisintellektipädevus
1. ▌Tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad võtavad meetmeid, et
toetada oma töötajate ja muude nende nimel tehisintellektisüsteemide
käitamise ja kasutamisega tegelevate isikute tehisintellektipädevuse
arendamist, võttes arvesse nende tehnilisi teadmisi, kogemusi, haridust ja
koolitust ning konteksti, milles tehisintellektisüsteeme tuleb kasutada, ning
arvestades isikuid või isikute rühmi, kelle puhul tehisintellektisüsteeme
kasutatakse. See kohustus ei nõua pakkujatelt ega juurutajatelt ühegi isiku
tehisintellektipädevuse teatava taseme tagamist.
▌
2. Komisjon ja liikmesriigid toetavad ja hõlbustavad tehisintellektisüsteemide
pakkujate ja juurutajate, eelkõige VKEde jõupingutusi käesoleva artikli
lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmisel. Selleks avaldab komisjon artikli 62
lõike 3 punktis b osutatud ühtsel teabeplatvormil praktilised näited selle
kohta, kuidas kõnealust kohustust täita.
132
3. Nõukoda võtab Euroopa pädevusraamistikke arvesse võttes vastu soovitused,
et toetada komisjoni ja liikmesriike lõike 1 kohaselt nõutava
tehisintellektipädevuse edendamisel, sealhulgas määrates kindlaks ühised
eesmärgid.“
6) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 4a
Isikuandmete eriliikide töötlemine kallutatuse avastamiseks ja korrigeerimiseks
1. Niivõrd kui see on rangelt vajalik, et tagada suure riskiga
tehisintellektisüsteemide puhul kallutatuse avastamine ja korrigeerimine
kooskõlas käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktidega f ja g, võivad
selliste süsteemide pakkujad erandkorras töödelda isikuandmete eriliike,
tingimusel et füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks kohaldatakse
asjakohaseid kaitsemeetmeid. Lisaks määrustes (EL) 2016/679 ja
(EL) 2018/1725 ning direktiivis (EL) 2016/680, olenevalt kohaldatavusest,
sätestatud sätetele peavad selliseks töötlemiseks olema täidetud kõik järgmised
tingimused:
a) kallutatuse tuvastamist ja korrigeerimist ei ole võimalik tulemuslikult
saavutada muude andmete, sealhulgas tehisandmete või anonüümitud
andmete töötlemisega;
b) isikuandmete eriliikide suhtes kehtivad isikuandmete taaskasutamise
tehnilised piirangud ning tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise
meetmed, sealhulgas pseudonüümimine;
133
c) isikuandmete eriliikide suhtes kohaldatakse meetmeid, millega tagatakse
töödeldavate isikuandmete turvalisus ja kaitse, kohaldades asjakohaseid
kaitsemeetmeid, sealhulgas juurdepääsu range kontroll ja
dokumenteerimine, et vältida väärkasutust ja tagada, et ainult volitatud
isikutel, kellel on asjakohased konfidentsiaalsuskohustused, on
juurdepääs kõnealustele isikuandmetele;
d) isikuandmete eriliike ei edastata ega anta üle ning need ei ole teistele
isikutele muul moel kättesaadavad;
e) isikuandmete eriliigid kustutatakse, kui kallutatus on korrigeeritud või
kui isikuandmete säilitamise periood saab läbi, olenevalt sellest, kumb
saabub varem, ning
f) määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi (EL) 2016/680
kohane isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine hõlmab
põhjuseid, miks isikuandmete eriliikide töötlemine oli rangelt vajalik
kallutatuse avastamiseks ja korrigeerimiseks ning miks seda eesmärki ei
olnud võimalik saavutada muude andmete töötlemisega.
2. ▌Tehisintellektisüsteemide ja -mudelite pakkujad ja juurutajad ning suure
riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad võivad erandkorras töödelda
isikuandmete eriliike, kui
134
a) töötlemine on rangelt vajalik, et tagada kallutatuse avastamine ja
korrigeerimine, pidades silmas võimalikku kallutatust, mis tõenäoliselt
mõjutab inimeste tervist ja ohutust, avaldab negatiivset mõju
põhiõigustele või põhjustab diskrimineerimist, mis on liidu õiguse
kohaselt keelatud, eriti kui andmeväljundid mõjutavad tulevaste
toimingute sisendeid, ning
b) kohaldatakse kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi ja kaitsemeetmeid.
Käesoleva lõikega ei kehtestata kohustust sellist kallutatust avastada ja
korrigeerida.“
▌
7) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmised punktid:
„ba) sellise tehisintellektisüsteemi turule laskmine, kasutusele võtmine või
kasutamine, mis loob või manipuleerib tuvastatava füüsilise isiku
intiimsetest kehaosadest või ühemõtteliselt seksuaalses tegevuses
osalevast tuvastatavast füüsilisest isikust realistlikke kujutisi, videosid,
audio- või samalaadset materjali, ilma et see isik oleks andnud selle
loomiseks või manipuleerimiseks vabatahtlikult konkreetse, teadliku,
ühemõttelise ja selgesõnalise nõusoleku;
135
bb) sellise tehisintellektisüsteemi turule laskmine, kasutusele võtmine või
kasutamine, mis loob või manipuleerib materjali või etteastet direktiivi
2011/93/EL artikli 2 punktide c ja e tähenduses, välja arvatud juhul,
kui riigisisese õiguse alusel kohaldatakse õigusvastaselt sooritatud teo
kaitset;“;
b) lisatakse järgmised lõiked:
„1a. Lõike 1 esimese lõigu punktide ba ja bb kohaldamisel
a) on sellise tehisintellektisüsteemi turule laskmine või kasutusele
võtmine, mis loob või manipuleerib lõike 1 esimese lõigu punktis
ba või bb osutatud materjali või etteastet, keelatud üksnes juhul,
kui:
i) kõnealune loomine või manipuleerimine on
tehisintellektisüsteemi sihtotstarve või
136
ii) süsteemi projekt, treening, arhitektuur, võimed või
kasutajale suunatud funktsioonid muudavad kõnealuse
loomise või manipuleerimise mõistlikult prognoositavaks ja
korratavaks tulemuseks, ilma et oleks vaja teha olulisi
tehnilisi muudatusi, ning süsteemil ei ole mõistlikke ja
piisavaid tehnilisi ohutusmeetmeid ja muid kaitsemeetmeid,
et sellist loomist või manipuleerimist usaldusväärselt
vältida, võttes arvesse mõistlikult prognoositavat
väärkasutamist, ning täheldatud või teatatud
väärkasutamine kõrvaldada;
b) on lõike 1 esimese lõigu punktides ba ja bb osutatud materjali või
etteastet loova või manipuleeriva tehisintellektisüsteemi
kasutamine keelatud üksnes juhul, kui juurutaja kasutab
süsteemi sellise materjali või etteaste loomiseks või
manipuleerimiseks.
1b. Lõike 1 esimese lõigu punkti ba kohaldamisel ei peeta
manipuleerimiseks seda, kui tehisintellektisüsteem manipuleerib
materjali viisil, mis ei suurenda kujutatud intiimsete kehaosade
eksponeeritust ega muuda kujutatud ühemõtteliselt seksuaalse tegevuse
olemust.“
137
8) Artiklisse 6 lisatakse järgmised lõiked:
„1a. Käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel ei
kvalifitseeru turvakomponentideks tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse
üksnes kasutajaabi, etteaste optimeerimise, teenuse tõhususe,
automatiseerimise või mugavuse või kvaliteedikontrolli ohutusega
mitteseotud aspektides.
1b. Olenemata lõikest 1a loetakse turvakomponentideks tehisintellektisüsteemid,
mille tõrge või talitlushäire ohustaks tervist ja ohutust.
1c. Toodet, mille puhul on nõutav kolmanda isiku tehtav vastavushindamine
üksnes muude riskide kui tervisele ja ohutusele tulenevate riskide tõttu,
milleks on eelkõige raadiospektri levitamisega seotud riskid või
elektromagnetilised häired, mis ei mõjuta tervist ja ohutust, ei käsitata lõike 1
punktis b sätestatud tingimusele vastavana.“
9) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, milles
kasutatavad meetodid hõlmavad mudelite treenimist andmetega, tuleb
nende süsteemide arendamiseks kasutada treenimis-, valideerimis- ja
testimisandmestikke, mis vastavad käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4
ning artikli 4a lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumidele, kui selliseid
andmestikke kasutatakse.“;
138
▌
b) lõige 5 jäetakse välja;
c) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamisel, mille puhul
ei kasutata tehisintellektimudelite treenimist hõlmavaid meetodeid,
kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4 ning artikli 4a lõiget 1
üksnes testimisandmestike suhtes.“
▌
10) Artikli 11 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Tehniline dokumentatsioon koostatakse selliselt, et see tõendaks suure riskiga
tehisintellektisüsteemi vastavust käesolevas jaos sätestatud nõuetele ja annaks riikide
pädevatele asutustele ja teada antud asutustele selgel ja terviklikul kujul teabe, mida
on vaja, et hinnata tehisintellektisüsteemi vastavust neile nõuetele. Dokumentatsioon
peab sisaldama vähemalt IV lisas loetletud elemente. ▌VKEd, sealhulgas idufirmad,
ja väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad võivad esitada IV lisas
täpsustatud tehnilise dokumentatsiooni elemente lihtsustatud viisil. Selleks koostab
komisjon ▌VKEde, sealhulgas idufirmade, ja väikeste keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vajadustele vastava lihtsustatud tehnilise
dokumentatsiooni vormi. Kui ▌VKE, sealhulgas idufirma, või väike keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtja otsustab esitada IV lisas nõutud teabe lihtsustatud
viisil, kasutab ta käesolevas lõikes osutatud vormi. Teada antud asutused peavad seda
vormi vastavushindamise tegemisel arvestama.“
139
11) Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lõikes 1 osutatud aspektide rakendamine peab olema proportsionaalne pakkuja
organisatsiooni suurusega, eelkõige juhul, kui pakkuja on ▌VKE, sealhulgas
idufirma, või väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja. Pakkujad
võtavad igal juhul arvesse sellist rangusastet ja kaitsetaset, mida on vaja, et
tagada oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevale
määrusele.“
12) Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lõikes 1 osutatud asjaolude ilmnemise korral ei käsitata
tehisintellektisüsteemi algselt turule lasknud või kasutusele võtnud
pakkujat enam käesoleva määruse kohaldamisel selle konkreetse
tehisintellektisüsteemi pakkujana.
Kõnealune algne pakkuja teeb tihedat koostööd uute pakkujatega ning
teeb kättesaadavaks vajaliku teabe ja annab mõistlikult eeldatava
tehnilise juurdepääsu ja osutab muud abi, mida on vaja käesolevas
määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses suure
riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamise järgimisega.
140
Teises lõigus sätestatud kohustus, kui see on selles täpsustatud
eesmärkidel asjakohane, hõlmab eelkõige järgmist:
a) teha kättesaadavaks artiklis 16 sätestatud nõuetele vastavuse
hindamiseks piisav tehniline dokumentatsioon;
b) teavitada uusi pakkujaid teadaolevatest piirangutest ja
tõrkeviisidest ning
c) anda uutele pakkujatele sihipärane tehniline juurdepääs,
sealhulgas testimiseks ja valideerimiseks.
Käesolevat lõiget ei kohaldata juhul, kui algne pakkuja on selgelt
täpsustanud, et tema tehisintellektisüsteemi ei tohi muuta suure riskiga
tehisintellektisüsteemiks, ja seetõttu ei kohaldata tema suhtes uute
pakkujatega koostöö tegemise ja dokumentatsiooni üleandmise
kohustust.“;
b) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„4. Suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja ja kolmas isik, kes tarnib
tehisintellektisüsteemi, tehisintellektimudelit, vahendeid, teenuseid,
komponente või protsesse, mida kasutatakse suure riskiga
tehisintellektisüsteemis või mis on sellesse integreeritud, määravad
tehnika üldtunnustatud tasemele tuginedes kirjaliku kokkuleppega
kindlaks vajaliku teabe, võimed, tehnilise juurdepääsu ja või muu abi,
et võimaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujal täielikult
täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Käesolevat lõiget ei
kohaldata kolmandate isikute suhtes, kes teevad vaba ja avatud
lähtekoodi litsentsi alusel avalikele vahenditele, teenustele,
protsessidele või komponentidele kättesaadavaks muud kui
üldotstarbelised tehisintellektimudelid.“
141
13) Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Kui mõni käesolevas artiklis sätestatud kohustus on määruse
(EL) 2016/679 artikli 35 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 27 kohaselt
tehtud andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemusel juba täidetud, võib
juurutaja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhiõiguste
mõjuhinnangu tegemisel lisada ristviited kõnealuse andmekaitsealase
mõjuhinnangu asjakohastele jagudele või lisada kõnealuse
andmekaitsealase mõjuhinnangu asjakohased osad põhiõiguste
mõjuhinnangusse.“;
b) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Tehisintellektiamet töötab välja küsimustiku vormi, sealhulgas
automaatse vahendi abil, et hõlbustada juurutajatel täita käesolevast
artiklist tulenevaid kohustusi lihtsustatud viisil. See vorm annab
vajaduse korral juurutajatele võimaluse lisada lõike 4 kohasesse
põhiõiguste mõjuhinnangusse ristviiteid andmekaitsealase
mõjuhinnangu asjakohastele osadele või nende asjakohaseid osi.“
142
14) Artiklisse 28 lisatakse järgmised lõiked:
„8. Käesoleva määruse kohaselt määratud teavitavad asutused, kes vastutavad
I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud
tehisintellektisüsteemide eest, tagavad, et vastavushindamisasutusele, kes
taotleb määramist nii käesoleva määruse kui ka I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktide kohaselt, antakse võimalus esitada üks taotlus ja läbida
ühtne hindamismenetlus enda määramiseks käesoleva määruse ja I lisa A jaos
loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt, kui asjakohastes liidu
ühtlustamisõigusaktides on selline üks taotlus ja ühtne hindamismenetlus ette
nähtud. Selleks teevad käesoleva määruse kohaselt määratud teavitavad
asutused ja I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt
määratud teavitavad asutused hindamisel koostööd.
Käesolevas lõikes osutatud ühe taotluse saavad esitada ja ühtse
hindamismenetluse läbida ka I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide
kohaselt juba määratud teada antud asutused, kui need teada antud asutused
taotlevad määramist käesoleva määruse kohaselt, tingimusel et selline menetlus
on ette nähtud asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega.
143
Vastavushindamisasutus, mis on määratud rohkem kui ühe I lisa A jaos
loetletud liidu ühtlustamisõigusakti kohaselt, taotleb määramist käesoleva
määruse kohaselt ainult üks kord. Käesoleva määruse kohast määramist
kohaldatakse kõigi I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide suhtes,
mille jaoks vastavushindamisasutus on määratud.
Ühe taotluse ja ühtse hindamismenetlusega välditakse tarbetut dubleerimist,
tuginetakse I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohastele
olemasolevatele määramiskordadele ning tagatakse vastavus nõuetele, mis
käsitlevad nii käesoleva määruse kohaselt kui ka asjakohaste liidu
ühtlustamisõigusaktide kohaselt teada antud asutusi.
9. Teavitav asutus, kes on määratud I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktide kohaselt, on teavitav asutus ka lõikes 8 osutatud ühe
taotluse esitamise ja ühtse hindamismenetluse puhul, välja arvatud juhul,
kui liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamiseks muu teavitava
asutuse.“
144
15) Artikli 29 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Kui tegemist on teada antud asutusega, mis on määratud mõne muu liidu
ühtlustamisõigusakti alusel, võib asjakohasel juhul kasutada kõiki kõnealuste
määramistega seotud dokumente ja tõendeid nende määramise toetamiseks ja
kiirendamiseks käesoleva määruse alusel.
Teada antud asutused, mis on määratud mõne I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusakti alusel ja mis läbivad artikli 28 lõikes 8 osutatud ühtse
hindamismenetluse, esitavad hindamiseks ühe taotluse selle liidu
ühtlustamisõigusakti kohaselt määratud teavitavale asutusele.
Teada antud asutus ajakohastab käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud
dokumentatsiooni alati, kui tehakse asjakohaseid muudatusi, et teada antud
asutuste eest vastutav asutus saaks seirata ja kontrollida pidevat vastavust
kõigile artiklis 31 sätestatud nõuetele.“
145
16) Artikli 30 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Teavitavad asutused teavitavad XIV lisas osutatud koodide, kategooriate ja
vastavate tehisintellektisüsteemi liikide loetelu alusel ning komisjoni välja
töötatud ja hallatavat elektroonilist teatamisvahendit kasutades komisjoni ja
teisi liikmesriike igast lõikes 1 osutatud vastavushindamisasutusest.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 97 vastu delegeeritud õigusakte
XIV lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, teadmiste täiustumist
või uusi teaduslikke tõendeid ning lisada koodide, kategooriate ja vastavate
tehisintellektisüsteemide liikide loetellu uus kood, kategooria või
tehisintellektisüsteemi liik, eemaldada sellest loetelust olemasoleva kood,
kategooria või tehisintellektisüsteemi liik või viia kood või
tehisintellektisüsteemi liik ühest kategooriast teise.“
146
17) Artikli 40 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
„Komisjon taotleb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr
1025/201221 ja põhjendamatu viivituseta Euroopa standardiorganisatsioonidelt
standardimisdokumentide, sealhulgas asjakohasel juhul harmoneeritud
standardite väljatöötamist, et hõlbustada ühist vastavust käesoleva määruse III
peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud nõuetele või kohustustele ning käesoleva määruse I
lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud asjakohastele nõuetele ja
kohustustele ning nende täitmise eeldust.“
18) Artiklisse 42 lisatakse järgmine lõige:
„3. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemid kuuluvad määruse (EL) 2024/2847
kohaldamisalasse ja kõnealuse määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud
tingimused on täidetud, loetakse sellised süsteemid käesoleva määruse
artiklis 15 sätestatud küberturvalisuse nõuetele vastavaks.“
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL)
nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1025/oj).
147
19) Artikli 43 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemide puhul järgib süsteemi pakkuja asjaomaste liidu
ühtlustamisõigusaktide kohaselt nõutavat asjaomast
vastavushindamismenetlust. Selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide
suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid ning need
nõuded on vastavushindamise osa. Hinnatakse ka artiklis 17 ▌ sätestatud
kvaliteedijuhtimissüsteemi ning kohaldatakse VII lisa punkte 3, 4.3, 4.4 ja
4.5, punkti 4.6 viiendat lõiku ja punkti 5.
Kõnealuse vastavushindamise eesmärgil on teada antud asutustel, kellest on
teada antud I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt, õigus
hinnata suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust käesoleva peatüki
2. jaos sätestatud nõuetele, tingimusel et nende teada antud asutuste vastavust
artikli 31 lõigetes 4, 5, 10 ja 11 sätestatud nõuetele on hinnatud asjakohaste
liidu ühtlustamisõigusaktide kohase teavitamismenetluse raames, mida
tõendab hindamine olemasoleva teavituse osana. Ilma et see piiraks artikli 28
kohaldamist, taotlevad sellised teada antud asutused, kellest on teada antud
I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide alusel, määramist kooskõlas
käesoleva peatüki 4. jaoga hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva
muutmismääruse jõustumist].
148
Kui I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktid annavad toote
valmistajale võimaluse tugineda vastavushindamisele, mis ei hõlma
kolmandat isikut, tingimusel et see valmistaja on kõigi oluliste nõuete
järgmise tagamiseks kohaldanud harmoneeritud standardeid, võib see
valmistaja nimetatud võimalust kasutada üksnes juhul, kui ta on rakendanud ka
harmoneeritud standardeid, või kui see on kohaldatav, artiklis 41 osutatud
ühtseid kirjeldusi, mis hõlmavad kõiki käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud
nõudeid. Toote liigitamine suure riskiga tehisintellektisüsteemiks vastavalt
artikli 6 lõikele 1 ei mõjuta I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete tootjatele ette nähtud
vastavushindamismenetluse valikut, sealhulgas kohaldataval juhul võimalust
tugineda harmoneeritud standarditele. Selliste toodete tootjad ei pea valima
vastavushindamismenetlust, mis hõlmab kolmanda isiku tehtavat
vastavushindamist, vaid seetõttu, et toode sisaldab turvakomponendina suure
riskiga tehisintellektisüsteemi, kui see ei ole nõutav I lisa A jaos loetletud
liidu ühtlustamisõigusaktidega.
▌ Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem on hõlmatud I lisa A jaos loetletud
liidu ühtlustamisõigusaktidega ning kuulub ka ühte III lisas loetletud
kategooriasse, järgib süsteemi pakkuja asjakohast vastavushindamismenetlust,
nagu on nõutud I lisa A jaos loetletud asjakohastes liidu
ühtlustamisõigusaktides.“
149
▌
20) Artikli 50 lõige 7 asendatakse järgmisega:
„7. Komisjon julgustab ja hõlbustab tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et
lihtsustada kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu avastamise, tähistamise
ja märgistamisega seotud kohustuste tulemuslikku rakendamist. Komisjon, kes
võtab täiel määral arvesse nõukoja arvamust, hindab artikli 56 lõikes 6
▌sätestatud korras ▌, kas kõnealuste tegevusjuhendite järgimine on piisav, et
tagada käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 sätestatud kohustuste täitmine. Kui
komisjon leiab, et tegevusjuhend on ebapiisav, võib ta kooskõlas artikli 98
lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega võtta vastu rakendusakti, milles
määratakse kindlaks ühised õigusnormid kõnealuste kohustuste
rakendamiseks.“
21) Artikli 56 lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Komisjon ja nõukoda seiravad ja hindavad korrapäraselt tegevusjuhendite
eesmärkide saavutamist osalejate poolt ja nende panust käesoleva määruse
nõuetekohasesse kohaldamisse. Nõukoja arvamust täiel määral arvesse võttes
hindab komisjon, kas tegevusjuhendid hõlmavad artiklites 53 ja 55 sätestatud
kohustusi ning seiravad ja hindavad korrapäraselt oma eesmärkide saavutamist.
Komisjon avaldab oma hinnangu tegevusjuhendite piisavuse kohta ▌.“
150
22) Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused loovad riiklikul
tasandil vähemalt ühe tehisintellekti regulatiivliivakasti, mis hakkab
toimima hiljemalt 2. augustil 2027. Nimetatud regulatiivliivakasti võib
luua ka koos teise liikmesriigi pädevate asutustega. Komisjon võib
pakkuda tehisintellekti regulatiivliivakastide loomiseks ja käitamiseks
tehnilist tuge, nõu ja vahendeid.“;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Euroopa Andmekaitseinspektor võib luua liidu institutsioonidele,
organitele ja asutustele tehisintellekti regulatiivliivakasti. Sel eesmärgil
käsitatakse käesolevas peatükis sisalduvaid viiteid riikide pädevatele
asutustele viidetena Euroopa Andmekaitseinspektorile.“;
c) lisatakse järgmine lõige:
„3a. Tehisintellektiamet võib luua tehisintellekti regulatiivliivakasti liidu
tasandil ka artikli 75 lõikega 1 hõlmatud tehisintellektisüsteemide jaoks.
Sel eesmärgil käsitatakse käesolevas peatükis sisalduvaid viiteid riigi
pädevatele asutustele viidetena tehisintellektiametile. Sellist
tehisintellekti regulatiivliivakasti rakendatakse tihedas koostöös
asjaomaste pädevate asutustega eelkõige juhul, kui tehisintellekti
regulatiivliivakastis tehakse järelevalvet muude liidu õigusaktide kui
käesoleva määruse järgimise üle, ning VKEdele, sealhulgas
idufirmadele, ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtjatele antakse sellele juurdepääs esmajärjekorras. ▌
151
Liidu tasandi tehisintellekti regulatiivliivakasti loomine
tehisintellektiameti poolt ei piira liikmesriikide pädevust luua nende
järelevalve all olevate tehisintellektisüsteemide jaoks tehisintellekti
regulatiivliivakaste ja teha nende üle järelevalvet.“;
d) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Käesoleva artikli kohaselt loodud tehisintellekti regulatiivliivakastid
tagavad kontrollitud keskkonna, mis soodustab innovatsiooni ja
hõlbustab innovatiivsete tehisintellektisüsteemide arendamist, treenimist,
testimist ja valideerimist piiratud aja jooksul enne nende turule laskmist
või kasutusele võtmist spetsiaalse regulatiivliivakasti kava kohaselt,
milles on kokku leppinud pakkujad või võimalikud pakkujad ja pädevad
asutused, tagades asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu. Sellised
liivakastid võivad hõlmata tegelikes tingimustes testimist, mille üle
tehakse järelevalvet selles liivakastis. Kui see on kohaldatav, sisaldab
testkeskkonna kava artiklites 60 ja 60a osutatud tegelikes tingimustes
testimise kava.“;
e) lõike 9 punkt e asendatakse järgmisega:
„e) tehisintellektisüsteemide liidu turule juurdepääsu hõlbustamine ja
kiirendamine, eelkõige siis, kui neid pakuvad ▌VKEd, sealhulgas
idufirmad, ja väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad;“;
f) lõige 10 asendatakse järgmisega:
152
„10. Riikide pädevad asutused tagavad, et niivõrd, kuivõrd innovatiivsed
tehisintellektisüsteemid on seotud isikuandmete töötlemisega või
kuuluvad muul moel muude selliste riiklike ametiasutuste või pädevate
asutuste järelevalve alla, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu
andmetele, on riiklikud andmekaitseasutused ja kõnealused muud
riiklikud ametiasutused või pädevad asutused seotud tehisintellekti
regulatiivliivakasti toimimisega ning osalevad oma asjakohaste
ülesannete ja volituste ulatuses nende aspektide järelevalves.“;
g) lõige 14 asendatakse järgmisega:
„14. Riikide pädevad asutused, Euroopa Andmekaitseinspektor ja
tehisintellektiamet koordineerivad asjakohasel juhul ja oma pädevuse
piires oma tegevust ja teevad koostööd nõukojas. Nad võivad toetada
tehisintellekti regulatiivliivakastide ühist loomist ja käitamist, sealhulgas
eri sektorites, ja vahetada parimaid tavasid seonduvates küsimustes.“
23) Artikli 58 lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:
a) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Selleks et vältida killustatust liidus, võtab komisjon vastu rakendusaktid,
milles määratakse kindlaks tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise,
arendamise, rakendamise, käitamise, juhtimise ja järelevalve üksikasjalik
kord. Nimetatud rakendusaktid sisaldavad ühiseid põhimõtteid järgmistes
küsimustes:“;
153
b) lisatakse järgmine alapunkt:
„d) üksikasjalikud normid, mida kohaldatakse artikliga 57 hõlmatud
tehisintellekti regulatiivliivakastide juhtimise suhtes, sealhulgas seoses
pädevate andmekaitseasutuste kaasamisega ja nende tehtava
järelevalvega, kui see on asjakohane, ning koordineerimise ja koostööga
riiklikul ja liidu tasandil.“
24) Artiklit 60 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. „Suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes
väljaspool tehisintellekti regulatiivliivakaste võivad teha III lisas
loetletud või I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega
hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad või
võimalikud pakkujad kooskõlas käesoleva artikliga ja vastavalt
käesolevas artiklis osutatud tegelikes tingimustes testimise kavale, ilma
et see piiraks artikli 5 kohaste keeldude kohaldamist.“;
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Pakkujad või võimalikud pakkujad võivad teha III lisas osutatud või I lisa
A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes igal ajal enne
suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele
võtmist kas iseseisvalt või partnerluses ühe või mitme juurutaja või
võimaliku juurutajaga.“;
154
25) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 60a
I lisa B jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemide testimine tegelikes tingimustes väljaspool tehisintellekti
regulatiivliivakaste
1. Liikmesriigid võivad kooskõlas käesoleva artikliga lubada I lisa B jaos
loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tehisintellektipõhiste toodete
pakkujatel või võimalikel pakkujatel testida suure riskiga
tehisintellektisüsteeme tegelikes tingimustes väljaspool tehisintellekti
regulatiivliivakaste, et hinnata ja kontrollida nende süsteemide vastavust
artiklites 8–15 sätestatud nõuetele.
▌
2. Liikmesriigid, kes otsustavad lubada lõikes 1 osutatud testimist, võtavad
eraldi või ühiselt vastu tegelikes tingimustes testimise raamistikud.
3. Iga liikmesriik teatab komisjonile igast tegelikes tingimustes testimise
raamistikust, mille ta enne selle rakendamist vastu võtab. See ei mõjuta
komisjoni pädevust, mis tuleneb I lisa B jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktidest.
155
4. Liikmesriigid, kes on vastu võtnud tegelikes tingimustes testimise raamistiku,
tagavad, et vastavad riigi pädevad asutused, asjaomased asutused ja avaliku
sektori asutused, kes vastutavad I lisa B jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud taristu ja toodete haldamise ja käitamise
eest ▌, teevad omavahel ▌heas usus tihedat koostööd ning kõrvaldavad kõik
praktilised takistused, mis puudutavad muu hulgas menetlusnorme, millega
antakse muu hulgas juurdepääs füüsilisele avalikule taristule, et neid tegelikes
tingimustes testimise raamistikke edukalt rakendada ja testida
tehisintellektipõhiseid tooteid, mis on hõlmatud I lisa B jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktidega.
5. Tegelikes tingimustes testimise raamistikes ▌ määratakse kindlaks tegelikes
tingimustes testimise nõuded. Need raamistikud:
a) näevad ette kohustusliku tegelikes tingimustes testimise kava, milles
pakkuja või võimalik pakkuja ja riigi pädev asutus või asjaomane
asutus lepivad kokku kooskõlas I lisa B jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktidega;
b) tagavad vastavuse artikli 60 lõigetes 2 ja 3, lõike 4 punktides d–j ja
lõigetes 5–9 sätestatud nõuetele, kusjuures kõiki kõnealustes sätetes
sisalduvaid viiteid turujärelevalveasutustele käsitatakse asjakohasel
juhul viidetena riigi pädevale asutusele või asjaomasele asutusele
kooskõlas I lisa B jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega;
156
c) hõlmavad toimivat juhtimis- ja aruandluskorda;
d) tagavad tervise, ohutuse ja põhiõiguste kõrgetasemelise kaitse.
6. Tegelikes tingimustes testimine peab vastama I lisa B jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktide kohaldatavatele sätetele. Nendes sätetes sätestatud
nõuded ei mõjuta käesoleva artikli kohaldamist ulatuses, mis on vajalik
lõikes 1 osutatud testimise võimaldamiseks.
▌ “
26) Artikli 63 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. VKEd, sealhulgas idufirmad võivad täita käesoleva määruse artiklis 17 nõutud
kvaliteedijuhtimissüsteemi teatavaid elemente lihtsustatud viisil, tingimusel et
neil ei ole partnerettevõtjaid ega sidusettevõtjaid soovituse 2003/361/EÜ
tähenduses. Selleks töötab komisjon välja suunised kvaliteedijuhtimissüsteemi
elementide kohta, mida võib täita lihtsustatud viisil, võttes arvesse VKEde
vajadusi, ilma et see mõjutaks kaitsetaset ja suure riskiga
tehisintellektisüsteemidele esitatavate nõuete täitmise vajadust.“
27) Artiklisse 64 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks eelarvemenetluse kohaldamist, eraldatakse
tehisintellektiametile piisavad vahendid, et ta saaks tulemuslikult täita oma
ülesandeid ja kasutada oma volitusi seoses käesoleva määruse täitmise
tagamisega.“
157
28) Artikli 69 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Liikmesriikidelt võidakse nõuda ekspertide pakutava nõustamise ja toe eest
tasu, mis on samaväärne artikli 68 lõikes 1 osutatud rakendusakti kohaselt
komisjoni suhtes kohaldatava tasuga.“
▌
29) Artikli 70 lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Riigi pädevad asutused võivad anda juhiseid ja nõu käesoleva määruse
rakendamise kohta, eelkõige ▌VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ja väikestele
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, võttes arvesse nõukoja ja
komisjoni juhiseid ja nõuandeid, kui see on asjakohane. Kui riigi pädevad
asutused kavatsevad anda juhiseid ja nõu tehisintellektisüsteemi kohta
valdkondades, mille suhtes kehtib ka muu liidu õigus, konsulteeritakse kohasel
viisil selle liidu õiguse alusel riigi pädevate asutustega.“
30) Artikli 72 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Turustamisjärgse seire süsteem peab põhinema turustamisjärgse seire kaval.
Turustamisjärgse seire kava on IV lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni
osa. Komisjon, kes võtab täiel määral arvesse nõukoja arvamust, võtab 2.
septembriks 2027 vastu turustamisjärgse seire kava käsitlevad suunised,
sealhulgas vormi.“
158
31) Artiklit 75 muudetakse järgmiselt:
a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Tehisintellektisüsteemide turujärelevalve ja kontroll ning vastastikune abi“;
b) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. ▌Tehisintellektiametil on ainupädevus teha järelevalvet käesolevast
määrusest tulenevate kohustuste üle ja tagada nende täitmine seoses
järgmiste tehisintellektisüsteemidega:
a) üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevad
tehisintellektisüsteemid, mille puhul mudeli ja süsteemi töötab
välja sama pakkuja või temaga samasse ettevõtjasse kuuluvad
pakkujad, välja arvatud:
i) tehisintellektisüsteemid, mis on seotud I lisas loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega;
ii) III lisa punktis 2 osutatud tehisintellektisüsteemid;
iii) õiguskaitseasutuste, piirihaldusasutuste ja finantsasutuste
pakutavad tehisintellektisüsteemid, kui need
tehisintellektisüsteemid kuuluvad artikli 74 lõike 6
kohaldamisalasse, ning
iv) III lisa punktis 8 osutatud tehisintellektisüsteemid seoses
õigusemõistmisega;
159
b) tehisintellektisüsteemid, mis moodustavad määruse (EL)
2022/2065 kohaselt määratud väga suure digiplatvormi või väga
suure internetipõhise otsingumootori või on sellesse
integreeritud.
Esimeses lõigus osutatud ainupädevust kohaldatakse nende süsteemide
pakkujate suhtes. Seda kohaldatakse nende süsteemide juurutajate suhtes
üksnes juhul, kui nad on ühtlasi pakkuja või osa pakkujaga samast
ettevõtjast.“;
c) lisatakse järgmised lõiked:
„1a. Erandina artiklist 73 teatavad suure riskiga
tehisintellektisüsteemide pakkujad, kes kuuluvad käesoleva artikli
lõike 1 kohaselt tehisintellektiameti pädevusse, kõigist tõsistest
intsidentidest tehisintellektiametile. Artikli 73 lõikeid 2–9
kohaldatakse mutatis mutandis. Tehisintellektiamet edastab
asjakohase teabe viivitamata selle liikmesriigi
turujärelevalveasutusele, mille territooriumil pakkuja või tema
esindaja asub.
160
1b. Käesoleva määruse kohaldamises osalevad asutused teevad
tehisintellektiametiga aktiivselt koostööd ja osutavad talle
vajalikku abi tema volituste kasutamisel, sealhulgas vajaduse
korral seoses liikmesriigi territooriumil tehtavate kontrollide või
muude täitemeetmetega. Selleks on kõnealustel asutustel
käesolevas määruses ja määruses (EL) 2019/1020 sätestatud
volitused ning kui see on asjakohane ja piirdub sellega, mis on
vajalik nende käesolevast lõikest tulenevate ülesannete täitmiseks,
kooskõlas kohaldatavate riiklike menetlustega.
1c. Kui liikmesriigi territooriumil võetakse uurimis- või täitmise
tagamise meetmeid, mis hõlmavad juurdepääsu avaliku sektori
asutuse andmetele või tehisintellektisüsteemile, abistab
tehisintellektiametit asjaomane turujärelevalveasutus.
1d. Enne kui tehisintellektiamet teeb otsuse, millega keelatakse või
piiratakse tehisintellektisüsteemi kättesaadavaks tegemist või
kasutusele võtmist riigi turul, või otsuse tehisintellektisüsteem
turult kõrvaldada või tagasi nõuda, teavitab ta põhjendamatu
viivituseta selle turu jaoks pädevat turujärelevalveasutust oma
kavatsusest selline otsus teha. Tehisintellektiamet konsulteerib
asjakohasel juhul kõigis käesoleva määruse kohaldamise ja
täitmise tagamisega seotud küsimustes käesoleva määruse
kohaldamisel osalevate asutustega.
161
1e. Tehisintellektiamet vastutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud
suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitatud
tehisintellektisüsteemide, mille suhtes kohaldatakse artikli 43
kohast kolmanda isiku tehtavat vastavushindamist,
vastavushindamise ja testimise eest. Nende testimiste ja
hindamistega kontrollitakse, kas süsteemid vastavad käesoleva
määruse asjakohastele nõuetele ning kas neid võib kooskõlas
käesoleva määrusega liidus turule lasta või kasutusele võtta.
Komisjon usaldab nende testimiste või hindamiste läbiviimise
vastavalt käesolevale määrusele määratud teada antud asutustele,
millisel juhul tegutseb teada antud asutus komisjoni nimel. Kui
teavitatud asutus, kellele komisjon on käesoleva lõike alusel
ülesandeid delegeerinud, ei täida neid ülesandeid nõuetekohaselt,
võib komisjon delegeerimise viivitamata tagasi võtta.
Testimise ja hindamistoimingute tasud nõutakse sisse suure riskiga
tehisintellektisüsteemi pakkujalt, kes on komisjonilt taotlenud
kolmanda isiku tehtavat vastavushindamist. Pakkuja maksab
kulude eest, mis on seotud teenustega, mille komisjon on käesoleva
artikli kohaselt usaldanud teada antud asutustele, otse teada antud
asutusele.“;
162
d) lisatakse järgmine lõige:
„2a. Kui turujärelevalveasutusel on põhjendatud ja piisavad põhjused
kahtlustada, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud
tehisintellektisüsteemi pakkuja või juurutaja on rikkunud käesolevat
määrust, võib ta artikli 70 lõike 2 kohaselt määratud asjaomase ühtse
kontaktpunkti kaudu taotleda, et tehisintellektiamet hindaks küsimust,
et võtta vajalikud järelevalve- ja täitmise tagamise meetmed, tagamaks
käesoleva määruse kiire järgimise. Selline taotlus peab olema
igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb märkida vähemalt järgmine
teave:
a) asjaomase pakkuja või juurutaja nimi;
b) asjaomaste faktide kirjeldus, käesoleva määruse sätted, mida on
väidetavalt rikutud, ning kõik põhjendatud ja piisavad põhjused
rikkumise kahtlustamiseks, sealhulgas kohaldataval juhul
väidetava rikkumise negatiivse mõju kirjeldus;
c) taotluse esitanud turujärelevalveasutus.
Tehisintellektiamet võtab taotlust täiel määral arvesse ning
turujärelevalveasutus teeb aktiivset koostööd ja osutab tehisintellektiametile
vajalikku abi lõike 1a kohaste volituste kasutamisel.
163
Tehisintellektiamet teavitab põhjendamatu viivituseta ja igal
juhul hiljemalt nelja kuu jooksul pärast taotluse saamist ühtset
kontaktpunkti oma kavatsusest kasutada oma volitusi kooskõlas
artikliga 75a või oma volituste kasutamata jätmise põhjustest. Kui
tehisintellektiamet otsustab kasutada oma volitusi kooskõlas
artikliga 75a, teavitab ta ühtset kontaktpunkti korrapäraselt
menetluse olulistest arengusuundadest ja menetluse tulemustest,
avaldamata konfidentsiaalset teavet.“
32) Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 75a
Tehisintellektiameti järelevalve ja täitmise tagamise volitused
1. Käesoleva määruse artikli 75 lõikes 1 sätestatud järelevalve ja täitmise
tagamise ülesannete täitmisel on tehisintellektiametil kõik käesolevas jaos
ning määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõikes4 ja artikli 16 lõikes 3
sätestatud turujärelevalveasutuse volitused. Tehisintellektiametil on
kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 15 õigus nõuda asjaomaselt
operaatorilt täielikult tagasi kõik tema järelevalve ja täitmise tagamise
toimingute kulud seoses nõuetele mittevastavuse juhtumitega, sealhulgas
inim- ja tehniliste ressurssidega seotud kulud. Määruse (EL) 2019/1020
artiklit 17 kohaldatakse mutatis mutandis.
164
2. Kui tehisintellektiametil on põhjendatud alus kahtlustada, et käesoleva
määruse artikli 75 lõikes 1 osutatud tehisintellektisüsteemi pakkuja või
juurutaja ei täida käesolevat määrust, võib ta võtta vastu otsuse alustada
nõuetele mittevastavuse uurimist kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikli
14 lõike 4 punktiga f. Sellise uurimise alustamisel teavitab tehisintellektiamet
asjaomase tehisintellektisüsteemi operaatorit. Tehisintellektiamet võib
kasutada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud volitusi omal algatusel või
käesoleva määruse artikli 85 kohaselt saadud kaebuse alusel isegi enne
määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõike 4 punkti f kohase uurimise
alustamist.
Kui turujärelevalveasutusel on põhjust kahtlustada, et artikli 75 lõikes 1
osutatud tehisintellektisüsteemi pakkuja või juurutaja ei täida käesolevat
määrust, võib ta saata tehisintellektiametile taotluse küsimust hinnata.
165
3. Tehisintellektiamet võib kasutada määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõike 4
punktides a, b ja c ning käesoleva määruse artikli 74 lõigetes 12 ja 13
loetletud volitusi lihttaotluse või otsuse alusel.
Teabe taotlemisel märgib tehisintellektiamet nõude õigusliku aluse ja
eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks
ajavahemiku, mille jooksul teave tuleb esitada. Kui taotlus on lihttaotlus,
märgib tehisintellektiamet lisaks, et kuigi nõutud teabe esitamine ei ole
kohustuslik, peab vabatahtliku vastuse korral teave olema õige ega tohi olla
eksitav, ning osutab artikli 99 lõikes 5 sätestatud võimalikele trahvidele
ebaõige või eksitava teabe esitamise eest. Kui taotlus esitatakse otsusega,
märgib tehisintellektiamet lisaks ära artikli 99 lõikes 5 sätestatud trahvid
ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise eest ning osutab õigusele
esitada otsus läbivaatamiseks Euroopa Liidu Kohtule. Tehisintellektiamet
saadab taotluse koopia selle liikmesriigi turujärelevalveasutusele, mille
territooriumil operaator või tema seaduslik esindaja asub.
166
4. Tehisintellektiamet võib talle käesoleva jao alusel määratud ülesannete
täitmiseks teha kõiki vajalikke kaug- või kohapealseid kontrolle vastavalt
määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõike 4 punktides d ja e ning käesoleva
määruse artikli 74 lõikes 5 sätestatud volitustele. Kontrolli tegemisel teavitab
tehisintellektiamet asjaomast pakkujat uurimise esemest ja eesmärgist ning
käesoleva määruse artikli 99 lõikes 5 osutatud asjakohastest trahvidest ning
õigusest otsuse läbivaatamisele Euroopa Liidu Kohtus. Enne kontrolli
tegemist teavitab tehisintellektiamet viivitamata selle liikmesriigi
turujärelevalveasutust, mille territooriumil operaator või tema seaduslik
esindaja asub.
Sellise kontrolli käigus on tehisintellektiameti ametnikel õigus:
a) siseneda asjaomase operaatori äriruumidesse, valdustesse või
kinnistule, mis asuvad liidus;
b) kontrollida raamatupidamist, andmeid ja muid materjale, mis
seonduvad nende ülesannete täitmisega, sõltumata nende talletamiseks
kasutatud andmekandjast;
c) teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid
raamatupidamisdokumentidest, andmetest ja muudest dokumentidest;
167
d) paluda kontrollitavatel isikutel või nende esindajatel või töötajatel anda
suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud
tegurite või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;
e) pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente
kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses.
Kui tehisintellektiamet teeb kindlaks, et mõni füüsiline või juriidiline isik
käesoleva artikli kohaselt ette nähtud kontrolliga ei nõustu või takistab
kontrolli, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus talle vajalikku abi,
taotledes kohapealse kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul politseilt või
samaväärselt õiguskaitseasutuselt abi, et amet saaks kohapealset kontrolli
teha.
168
Kui äriruumide, valduste või kinnistu kohapealseks kontrolliks on kooskõlas
riigisisese õigusega vaja õigusasutuse luba, taotleb tehisintellektiamet sellist
luba. Tehisintellektiamet võib seda luba taotleda ka ettevaatusabinõuna. Loa
taotlemisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus viivitamata, et kavandatavad
sunnimeetmed ei oleks uurimise või kontrolli sisu ja tehisintellektiameti poolt
koos otsusega esitatud dokumente arvestades meelevaldsed ega
ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib
liikmesriigi kohus küsida tehisintellektiametilt üksikasjalikke selgitusi,
eelkõige põhjuste kohta, miks tehisintellektiamet kahtlustab käesoleva
määruse rikkumist, ja asjakohasel juhul kahtlustatava rikkumise
raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on
suunatud. Riiklik kohtuasutus ei vaata üle uurimise või kontrolli vajalikkust
ega nõua, et talle esitataks tehisintellektiameti toimikus sisalduvat teavet.
Aluslepingute kohaselt saab tehisintellektiameti otsuse seaduslikkust
kontrollida ainult Euroopa Liidu Kohus.
5. Tehisintellektiameti taotlusel võib liikmesriigi pädev turujärelevalveasutus
teha oma territooriumil tehisintellektiameti huvides ja nimel uurimisi või
kontrolle või võtta muid teabekogumismeetmeid, et teha kindlaks, kas
käesolevat määrust on rikutud. Liikmesriikide pädevate asutuste ametnikud,
kes vastutavad selliste uurimiste või kontrollide tegemise või
teabekogumismeetmete võtmise eest, ning nende volitatud või määratud
ametnikud kasutavad oma volitusi kooskõlas riigisisese õigusega.
169
6. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud volitustele võib tehisintellektiamet
artikli 75 lõikes 1 osutatud pädevuse kasutamisel:
a) kohustada operaatoreid võimaldama juurdepääsu oma
tehisintellektisüsteemidele ja andma nende kohta selgitusi;
b) kehtestada operaatorile kohustuse säilitada kõik andmed ja
dokumendid, mida peetakse vajalikuks, et hinnata käesoleva määruse
rakendamist ja sellest tulenevate kohustuste täitmist.
7. Selleks et aidata tehisintellektiametil seirata käesoleva määruse asjakohaste
sätete tulemuslikku rakendamist ja täitmist ning pakkuda talle eriteadmisi
või teadmisi artikli 75 lõike 1 kohase pädevuse kasutamisel, võib
tehisintellektiamet määrata asjaomase asutuse nõusolekul liikmesriigi
pädevatest asutustest sõltumatuid väliseksperte ja audiitoreid ning eksperte,
uurimisrühmi ja audiitoreid. Selliste seiremeetmete tulemusena saadud
teavet jagatakse liikmesriikide asjaomaste pädevate asutustega.
8. Käesoleva artikli kohaselt kogutud teavet kasutatakse üksnes käesoleva
määruse kohaldamise eesmärgil.
170
Artikkel 75b
Kohustused
Kui asjaomane operaator avaldab artikli 75a lõike 2 kohase menetluse käigus
soovi võtta käesoleva määruse asjakohaste sätete järgimise tagamiseks kohustusi,
võib tehisintellektiamet muuta otsusega need kohustused asjaomase operaatori
jaoks siduvaks ja teatada, et meetmete võtmiseks pole enam põhjust.
Tehisintellektiamet võib taotluse alusel või omal algatusel algatada uuesti
menetluse, kui:
a) asjaolud, millel otsus põhineb, on oluliselt muutunud;
b) operaatori tegevus on vastuolus tema kohustustega või
c) otsus tehti asjaomase operaatori esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava
teabe alusel.
Kui tehisintellektiamet leiab, et asjaomase operaatori pakutud kohustused ei ole
käesoleva määruse asjakohaste sätete tulemuslikuks täitmiseks piisavad, lükkab ta
kohustuste võtmise ettepaneku menetluse lõpetamise käigus põhjendatud otsusega
tagasi.
171
Artikkel 75c
Nõuetele mittevastavus, trahvid ja sunniraha
1. Kui tehisintellektiamet leiab, et artikli 75 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluv
operaator ei täida käesoleva määruse asjakohaseid sätteid või artikli 75b
kohaselt siduvaks muudetud kohustusi, võtab ta vastu otsuse, millega
nõuetele mittevastavus tuvastatakse.
2. Enne lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmist edastab tehisintellektiamet
asjaomasele operaatorile oma esialgsed järeldused. Esialgsetes järeldustes
selgitab tehisintellektiamet, milliseid meetmeid ta kaalub võtta või milliseid
meetmeid peaks operaator tema arvates võtma, et esialgsete järelduste alusel
tulemuslikult tegutseda.
3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud otsuses annab
tehisintellektiamet asjakohasel juhul asjaomasele operaatorile korralduse
võtta vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse asjakohaste sätete
täitmine selles märgitud mõistliku aja jooksul, ning teatada, milliseid
meetmeid kavatseb kõnealune operaator otsuse täitmiseks võtta. Asjaomane
operaator kirjeldab tehisintellektiametile, milliseid meetmeid ta on võtnud, et
tagada nende rakendamisel tehtud otsuse täitmine. Enne mis tahes meetme
taotlemist võib tehisintellektiamet pidada asjaomase tehisintellektisüsteemi
operaatoriga struktureeritud dialoogi. Dialoogi käigus võib operaator teha
ettepanekuid kohustuste võtmiseks vastavalt artiklile 75b.
172
4. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud otsusega võib kaasneda
karistuste määramine kooskõlas artikli 99 lõigetega 3–7, mida kohaldatakse
mutatis mutandis tehisintellektiameti suhtes artikli 75 lõikes 1 osutatud
järelevalve- ja täitmise tagamise ülesannete täitmisel.
Eelkõige kohaldatakse artikli 99 lõikes 4 osutatud haldustrahve järgmise
suhtes:
a) käesoleva määruse kohaldatavate sätete rikkumine, sealhulgas
artikli 99 lõikes 4 loetlemata sätete rikkumine;
b) määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõikes 4 või artikli 16 lõikes 3
loetletud volituste ning käesoleva määruse artiklis 75a sätestatud
volituste alusel vastu võetud otsuste või meetmete täitmata jätmine;
c) artikli 75b alusel tehtud otsusega siduvaks muudetud kohustuse
täitmata jätmine.
Kui tehisintellektiametile esitatakse vastuseks taotlusele ebaõiget,
mittetäielikku või eksitavat teavet, kohaldatakse artikli 99 lõikes 5 osutatud
haldustrahve.
5. Tehisintellektiamet võib võtta vastu otsuse, millega määratakse sunniraha, et
sundida operaatoreid, kes kuuluvad tema pädevusse vastavalt artikli 75
lõikele 1, tegema järgmist:
a) alluma uurimisele;
b) järgima artikli 75a lõike 3 alusel vastu võetud otsuse alusel esitatud
teabenõuet;
173
c) alluma artikli 75a lõike 4 kohase otsusega määratud kontrollile;
d) andma artikli 75a lõike 4 kohase otsusega määratud kontrolli käigus
õigeid või täielikke vastuseid või selgitusi;
e) järgima määruse (EL) 2019/1020 artiklis 16 loetletud volituste alusel
määratud parandusmeetmeid;
f) täitma artikli 75b kohase otsusega õiguslikult siduvaks muudetud
kohustusi või
g) järgima käesoleva artikli lõike 1 kohast otsust.
Kõnealune sunniraha peab olema mõjus ja proportsionaalne, ning kui see on
kohaldatav, ei tohi see ületada 5 % eelmise majandusaasta keskmisest
päevasest sissetulekust või ülemaailmsest aastakäibest päevas, arvutatuna
alates otsuses määratud kuupäevast.
6. Tehisintellektiameti otsused, millega ta on määranud käesoleva artikli
kohaselt trahvi või sunniraha, on täielikult Euroopa Liidu Kohtu alluvuses.
Ta võib määratud trahvi või sunniraha tühistada või seda vähendada või
suurendada.
7. Käesoleva artikli kohaselt määratud trahvide või sunnirahaga kogutud
summad laekuvad liidu üldeelarvesse.
174
8. Tehisintellektiametile käesoleva artikliga antud volitused kehtivad viis aastat.
Aegumistähtaeg hakkab kulgema rikkumise toimepaneku päeval. Jätkuvate
või korduvate rikkumiste puhul hakatakse aegumistähtaega arvestama
rikkumise lõpetamise päevast.
Tehisintellektiameti õigus nõuda käesoleva artikli alusel tehtud otsuste
täitmist aegub viie aasta pärast. Aegumistähtaeg hakkab kulgema otsuse
jõustumise päeval.
Artikli 75d lõikes 3 osutatud rakendusaktis täpsustatakse käesoleva lõike
esimest ja teist lõiku, sealhulgas asjaolud, mille korral aegumistähtajad
katkevad.
9. Kui tehisintellektiamet teeb kindlaks, et nõuetele mittevastavuse otsuse
vastuvõtmiseks ei ole alust, lõpetab ta menetluse otsusega. See otsus jõustub
kohe.
Artikkel 75d
Kaitsemeetmed ja täiendav täpsustamine
1. Määruse (EL) 2019/1020 artiklit 18 kohaldatakse mutatis mutandis
operaatorite suhtes, kes kuuluvad tehisintellektiameti pädevusse vastavalt
käesoleva määruse artikli 75 lõikele 1, ilma et see piiraks käesolevas
määruses sätestatud konkreetsemaid menetlusõigusi.
175
2. Menetlustes tagatakse täielikult artikli 75 lõike 1 kohaldamisalasse
kuuluvate operaatorite õigus kaitsele ja õigus tutvuda toimikuga. Pidades
silmas otsuste võimalikku vastuvõtmist artikli 75c lõike 1 alusel, on
kõnealustel operaatoritel õigus tutvuda tehisintellektiameti toimikuga
vastavalt kokkulepitud avalikustamistingimustele, tingimusel et võetakse
arvesse asjaomase operaatori või muu isiku õigustatud huvi kaitsta oma
ärisaladusi. Tehisintellektiametil on õigus võtta vastu otsuseid, milles
määratakse kindlaks sellised avalikustamistingimused juhuks, kui pooled on
eriarvamusel. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma juurdepääsu
konfidentsiaalsele teabele ega tehisintellektiameti, nõukoja, pädevate
turujärelevalveasutuste ega liikmesriikide muude avaliku sektori asutuste
sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eeskätt ei laiene toimikuga
tutvumise õigus tehisintellektiameti ja kõnealuste asutuste vahelisele
kirjavahetusele. Käesolev lõige ei takista tehisintellektiametit avalikustamast
ja kasutamast teavet, mida on vaja rikkumise tõendamiseks.
3. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad lõikes 2 sätestatud
toimikule juurdepääsu ja kokkulepitud teabe avalikustamise praktilist korda.
4. Tehisintellektiamet avaldab vastavalt artiklitele 75b ja 75c vastu võetud
otsused. Sellise avaldamise korral esitatakse poolte nimed ja otsuse põhisisu,
sealhulgas määratud karistused. Avaldamisel võetakse arvesse asjaomase
isiku õigusi ja õigustatud huvi kaitsta oma konfidentsiaalset teavet.“
176
33) Artikli 76 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Kui tegelikes tingimustes testimine põhineb artiklil 60a, käsitatakse kõiki
käesolevas artiklis sisalduvaid viiteid turujärelevalveasutusele asjakohasel juhul
viidetena riiklikule pädevale asutusele või I lisa B jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktide kohasele pädevale asutusele ning viiteid artiklile 60
käsitatakse asjakohasel juhul viidetena artiklile 60a.“
34) Artiklit 77 muudetakse järgmiselt:
▌
a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Põhiõigusi kaitsvate asutuste volitused ja koostöö turujärelevalveasutustega“;
b) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Riiklikel ametiasutustel või organitel, kes tegelevad põhiõiguste,
sealhulgas mittediskrimineerimise õiguse kaitse alasest liidu õigusest
tulenevate kohustuste täitmise järelevalve või tagamisega, on õigus
taotleda asjaomaselt turujärelevalveasutuselt käesoleva määruse kohaselt
loodud või säilitatavat dokumentatsiooni, mis on arusaadavas keeles ja
masinloetavas vormingus, ning saada sellele juurdepääs elektrooniliselt,
kui juurdepääs sellisele dokumentatsioonile on vajalik nende ülesannetest
tulenevate kohustuste tulemuslikuks täitmiseks nende jurisdiktsiooni
piires. Käesolev artikkel ei piira asjaomaste riiklike ametiasutuste või
organite pädevust, ülesandeid, volitusi ega sõltumatust nende volituste
piires.“;
177
c) lisatakse järgmised lõiked:
„1a. Turujärelevalveasutus annab lõikes 1 osutatud asjaomasele avaliku
sektori asutusele või organile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel
juurdepääsu sellisele teabele või dokumentatsioonile, sealhulgas nõudes
vajaduse korral ja põhjendamatu viivituseta sellist teavet või
dokumentatsiooni pakkujalt või juurutajalt.
1b. Turujärelevalveasutused ja lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutused või
organid teevad tihedat koostööd ja osutavad üksteisele vastastikust abi,
mida on vaja nende vastavate volituste täitmiseks, et tagada käesoleva
määruse ja põhiõigusi kaitsva liidu õiguse ühtne kohaldamine ja
menetluste ühtlustamine, austades nende vastavat pädevust, ülesandeid,
volitusi ja sõltumatust. See hõlmab eelkõige teabevahetust, kui see on
vajalik käesoleva määruse ja vastavate muude liidu õigusaktide täitmise
tulemuslikuks järelevalveks või tagamiseks.
▌ “
35) Artikli 95 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Käitumisjuhendite koostamist edendades ja hõlbustades võtavad
tehisintellektiamet ja liikmesriigid arvesse VKEde, sealhulgas idufirmade, ja
väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate erihuve ja vajadusi.“
178
36) Artikli 96 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
a) esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega:
„a) artiklites 8–15 ning 25 ja 26 osutatud nõuete ja kohustuste
kohaldamine;
b) esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:
„g) artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 10 ja artikli 17 lõike 3 praktiline
rakendamine kooskõlas vastastikuse täiendavuse ja proportsionaalsuse
põhimõttega, et tagada järjepidevus, vältida dubleerimist ja
minimeerida lisakoormust käesoleva määruse nõuete ja I lisa A jaos
loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide nõuete täitmisel; sellised
suunised avaldatakse 1. augustiks 2027.“;
c) teine lõik asendatakse järgmisega:
„Selliste suuniste väljaandmisel kaasab komisjon nõukoja ning pöörab erilist
tähelepanu VKEde, sealhulgas idufirmade, ja väikeste keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate, kohalike ametiasutuste ja selliste sektorite
vajadustele, mida käesolev määrus kõige tõenäolisemalt mõjutab;“.
179
37) Artiklit 97 muudetakse järgmiselt:
a) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„2. Artikli 6 lõigetes 6 ja 7, artikli 7 lõigetes 1 ja 3, artikli 11 lõikes 3,
artikli 43 lõigetes 5 ja 6, artikli 47 lõikes 5, artikli 51 lõikes 3, artikli 52
lõikes 4 ning artikli 53 lõigetes 5 ja 6 osutatud õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1.
augustist 2024. Artikli 2 lõikes 13 ja artikli 30 lõikes 2 osutatud õigus
võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks
alates … [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon
esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne
viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse
automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa
Parlament või nõukogu esitab selle kohta vastuväite hiljemalt kolm
kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 13, artikli 6
lõigetes 6 ja 7, artikli 7 lõigetes 1 ja 3, artikli 11 lõikes 3, artikli 30
lõikes 2, artikli 43 lõigetes 5 ja 6, artikli 47 lõikes 5, artikli 51 lõikes 3,
artikli 52 lõikes 4 ning artikli 53 lõigetes 5 ja 6 osutatud volituste
delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse
otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses
nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud
delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;
b) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Artikli 2 lõike 13, artikli 6 lõike 6 või 7, artikli 7 lõike 1 või 3, artikli 11
lõike 3, artikli 30 lõike 2, artikli 43 lõike 5 või 6, artikli 47 lõike 5,
artikli 51 lõike 3, artikli 52 lõike 4 või artikli 53 lõike 5 või 6 alusel
vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa
Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti
teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle
kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle
180
tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet.
Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda
tähtaega kolme kuu võrra.“;
38) Artiklit 99 muudetakse järgmiselt:
▌
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega kehtestavad
liikmesriigid õigusnormid karistuste ja muude täitemeetmete kohta, mis
võivad hõlmata ka haldustrahve, hoiatusi ja mitterahalisi meetmeid,
mida kohaldatakse, kui operaator rikub käesolevat määrust, ning võtavad
kõik vajalikud meetmed, et tagada nende nõuetekohane ja tulemuslik
rakendamine, võttes sellega arvesse komisjoni poolt artikli 96 kohaselt
välja antud suuniseid. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid võtavad karistuste
määramisel arvesse VKEde, sealhulgas idufirmade, ja väikeste keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate huve ja nende majanduslikku
elujõulisust.“;
b) lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:
„da) pakkujate ja operaatorite kohustused artikli 25 lõigete 2 ja 4 alusel;“;
c) lisatakse järgmine lõige:
„6a. Väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate puhul on iga
lõigetes 4 ja 5 osutatud trahv kõnealustes lõigetes osutatud
protsendimäära või summa piires, olenevalt sellest, kumb on väiksem.“
181
▌
39) Artiklit 111 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, nagu on osutatud artikli 113
lõike 3 kolmanda lõigu punktis a, kohaldatakse käesolevat määrust
selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide operaatorite suhtes, välja
arvatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemide puhul, mis on
turule lastud või kasutusele võetud enne artiklis 113 osutatud III peatüki
kohaldamise alguskuupäeva, üksnes juhul, kui alates sellest kuupäevast
tehakse nende süsteemide projektis olulisi muudatusi. Igal juhul võtavad
ametiasutustele kasutamiseks mõeldud suure riskiga
tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad käesolevas määruses
sätestatud nõuete ja kohustuste täitmiseks vajalikud meetmed
2. augustiks 2030.“;
b) lisatakse järgmine lõige:
„4. Enne 2. augustit 2026 turule lastud sünteesitud audio-, pildi-, video- või
tekstisisu genereerivate tehisintellektisüsteemide, sealhulgas
üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide pakkujad võtavad vajalikud
meetmed, et täita artikli 50 lõike 2 nõuded 2. detsembriks 2026. ▌“
40) Artikli 113 kolmandat lõiku muudetakse järgmiselt:
a) punkt a asendatakse järgmisega:
„a) I ja II peatükki kohaldatakse alates 2. veebruarist 2025, välja arvatud
artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktid ba ja bb ning artikli 5 lõiked 1a
ja 1b, mida kohaldatakse alates 2. detsembrist 2026;“;
182
b) punkt c asendatakse järgmisega:
„c) III peatüki 1., 2. ja 3. jagu, välja arvatud artikli 6 lõige 5, kohaldatakse
alates:
▌
i) 2. detsembrist 2027 tehisintellektisüsteemide puhul, mis on
liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemideks vastavalt
artikli 6 lõikele 2 ja III lisale, ning
ii) 2. augustist 2028 tehisintellektisüsteemide puhul, mis on liigitatud
suure riskiga tehisintellektisüsteemideks vastavalt artikli 6 lõikele 1
ja I lisale;“;
c) lisatakse järgmine punkt:
„d) artikleid 102–110 kohaldatakse alates … [käesoleva muutmismääruse
jõustumise kuupäev].“
41) I lisa muudetakse järgmiselt:
a) A jao punkt 1 jäetakse välja;
b) B jakku lisatakse järgmine punkt:
„21. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2023. aasta määrus
(EL) 2023/1230, mis käsitleb masinaid ning millega tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ ja
nõukogu direktiiv 73/361/EMÜ (ELT L 165, 29.6.2023, lk 1).“
42) VIII lisas jäetakse välja B jao punktid 7 ja 9.
43) Lisatakse järgmine lisa:
183
„XIV lisa
Tehisintellektisüsteemide koodide, kategooriate ja vastavate liikide loetelu artiklis 30
osutatud teavitamismenetluse jaoks, milles täpsustatakse teada antud asutuseks
määramise ulatus
1. Sissejuhatus
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamine käesoleva määruse
kohaselt võib eeldada vastavushindamisasutuste kaasamist. Vastavushindamist
võivad teha üksnes käesoleva määruse kohaselt määratud
vastavushindamisasutused ning üksnes asjaomaste tehisintellektisüsteemide
liikidega seotud tegevuse puhul. Tehisintellektisüsteemide koodide,
kategooriate ja vastavate liikide loetelus määratakse kindlaks artikli 30 alusel
teada antud vastavushindamisasutuste määramise ulatus.
184
2. Koodide, kategooriate ja vastavate tehisintellektisüsteemide loetelu
a) Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa
AIA-kood
AIP 0102 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jao
punkti 2
AIP 0103 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jao
punkti 3
AIP 0104 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jao
punkti 4
AIP 0105 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jao
punkti 5
AIP 0106 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jao
punkti 6
AIP 0107 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jao
punkti 7
AIP 0108 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jao
punkti 8
AIP 0109 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jao
punkti 9
AIP 0110 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jao
punkti 10
AIP 0111 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jao
punkti 11
185
AIP 0112 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse I lisa A jao
punkti 12
b) Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse III lisa punkti 1
AIA-kood
AIB 0201 Biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemid
AIB 0202 Biomeetrilise liigitamise tehisintellektisüsteemid
AIB 0203 Emotsioonituvastuse tehisintellektisüsteemid
186
3. Tehisintellektitehnoloogial põhinevad koodid
a) Sümbolipõhised tehisintellekti- ja eksperdisüsteemid
AIA-kood
AIH 0101 Sümbolipõhisel tehisintellektil põhinevad tehisintellektisüsteemid,
eksperdi- ja teadmistepõhised süsteemid ning otsingul ja
optimeerimisel põhinevad tehisintellektisüsteemid
b) Masinõpe, v.a generatiivne tehisintellekt ja üldotstarbelised
tehisintellektisüsteemid
AIA-kood
AIH 0201 Tehisintellektisüsteemid, mis töötlevad struktureeritud andmeid
AIH 0202 Tehisintellektisüsteemid, mis töötlevad signaal- ja audioandmeid
AIH 0203 Tehisintellektisüsteemid, mis töötlevad tekstiandmeid
AIH 0204 Tehisintellektisüsteemid, mis töötlevad pilte ja videoid
AIH 0205 Tehisintellektisüsteemid, mis õpivad oma keskkonnast, v.a koodi
AIH 0401 alla kuuluvad tehisintellektisüsteemid
c) Üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel või generatiivsel tehisintellektil
põhinevad tehisintellektisüsteemid
AIA-kood
AIH 0301 Generatiivsed tehisintellektisüsteemid, sealhulgas üldotstarbelistel
tehisintellektimudelitel põhinevad tehisintellektisüsteemid
d) Kujunemisjärgus tehisintellektitehnoloogia
AIA-kood
AIH 0401 Tehisintellektisüsteemid, mis põhinevad muul kujunemisjärgus
187
tehisintellektitehnoloogial, mis ei ole hõlmatud muude koodidega,
sealhulgas tehisaruagendid
188
3. Määramise taotlemine
Vastavushindamisasutused kasutavad artiklis 29 osutatud määramistaotluses
tehisintellektisüsteemide liikide täpsustamiseks käesolevas lisas esitatud
tehisintellektisüsteemide koodide, kategooriate ja vastavate liikide loetelusid.
▌“
Artikkel 2
Määruse (EL) 2018/1139 muutmine
Määrust (EL) 2018/1139 muudetakse järgmiselt.
1) Artiklisse 27 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võttes vastu lõike 1 kohaseid
rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689* tähenduses,
võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.
________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj) “;
2) Artiklisse 31 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võttes vastu lõike 1 kohaseid
rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid
määruse (EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse
III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
189
3) Artiklisse 32 lisatakse järgmine lõige:
„3. Võttes vastu lõike 1 kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad
tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid määruse (EL) 2024/1689
tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud
nõudeid.“
4) Artiklisse 36 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võttes vastu lõike 1 kohaseid
rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid
määruse (EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse
III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
5) Artiklisse 39 lisatakse järgmine lõige:
„3. Võttes vastu lõike 1 kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad
tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid määruse (EL) 2024/1689
tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse III peatüki 2. jaos sätestatud
nõudeid.“
6) Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võttes vastu lõike 1 kohaseid
rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid
määruse (EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse
III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
190
7) Artiklisse 53 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võttes vastu lõike 1 kohaseid
rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid
määruse (EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse
III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid. ▌“
Artikkel 3
Määruse (EL) 2023/1230 muutmine
Määrust (EL) 2023/1230 muudetakse järgmiselt.
1) Artiklisse 8 lisatakse järgmised lõigud:
„Komisjon võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 47 vastu delegeeritud
õigusaktid, et muuta käesoleva määruse III lisa, lisades tervise- ja ohutusnõudeid
seoses tehisintellektisüsteemidega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõike 1 kohaselt liigitatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemideks seetõttu, et need on käesoleva määrusega hõlmatud
toote ohutusseadised või need on ise käesoleva määrusega hõlmatud tooted.
Kõnealused nõuded tagavad, et kajastatud on määruse (EL) 2024/1689 III peatüki
2. jaos ning artiklites 17, 19, 72 ja 73 sätestatud asjakohased nõuded.
Kolmandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon
arvesse määruse (EL) 2024/1689 eesmärke ja tagab kõnealuse määrusega
kooskõlas oleva kaitsetaseme. Nimetatud delegeeritud õigusakte hakatakse
kohaldama alates 2. augustist 2028.
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689,
millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning
muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013,
(EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL,
(EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L,
2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).“
191
2) Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:
„10. Kuni suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul ei ole käesoleva artikli
kohaselt viidatud harmoneeritud standarditele või ühtsetele kirjeldustele või
need ei ole vastu võetud, eeldatakse, et käesoleva määruse kohaldamisalasse
kuuluvad suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis vastavad asjakohastele
määruse (EL) 2024/1689 artiklite 40 ja 41 kohaselt vastu võetud viidatud
harmoneeritud standarditele või ühtsetele kirjeldustele, vastavad suure
riskiga tehisintellektisüsteemide puhul käesoleva määruse III lisas sätestatud
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.“
3) Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:
a) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„2. Artikli 6 lõigetes 2 ja 11 ning artikli 7 lõikes 2 osutatud õigus võtta
vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates
19. juulist 2023. Artikli 8 kolmandas lõigus osutatud õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates …
[käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab
delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne
viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse
automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa
Parlament või nõukogu esitab selle kohta vastuväite hiljemalt kolm
kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõigetes 2 ja 11, artikli
7 lõikes 2 ning artikli 8 kolmandas lõigus osutatud volituste
delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse
otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses
nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud
delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;
b) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Artikli 6 lõigete 2 ja 11, artikli 7 lõike 2 või artikli 8 kolmanda lõigu
alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui
192
Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast
õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule
esitanud selle kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu
on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita
vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse
seda tähtaega kahe kuu võrra.“
Artikkel 4
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
...,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
193
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0199
Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine toiduainete tarneahelas
Euroopa Parlamendi 16. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL)
nr 1308/2013, (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 seoses põllumajandustootjate
positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas (COM(2024)0577 – C10-0209/2024 –
2024/0319(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2024)0577),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 42 esimest
lõiget ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa
Parlamendile (C10-0209/2024),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. märtsi 2025. aasta arvamust1,
– võttes arvesse Regioonide Komitee 14. mai 2025. aasta arvamust2,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 alusel heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 23. märtsi 2026. aasta kirjas
võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A10-0161/2025),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha3;
1 ELT C, C/2025/2969, 16.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2969/oj. 2 ELT C, C/2025/3479, 16.7.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3479/oj. 3 Käesolev seisukoht asendab 8. oktoobril 2025. aastal vastu võetud
muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2025)0214).
194
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab
selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
195
P10_TC1-COD(2024)0319
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. juunil 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, millega
muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 seoses
põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 42 esimest lõiku ja
artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
▌
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt3
1 ELT C, C/2025/2969, 16.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2969/oj. 2 ELT C, C/2025/3479, 16.7.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3479/oj. 3 Euroopa Parlamendi 16. juuni 2026. aasta seisukoht.
196
ning arvestades järgmist:
(1) Põllumajandussektor, eelkõige põllumajandustootjad, kes tagavad toiduga
kindlustatuse, seisavad silmitsi mitmesuguste katsumustega. COVID-19 pandeemia,
maailmakaubanduse kasvav ebastabiilsus, üha sagenevad ekstreemsed
ilmastikutingimused ja Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu on toonud
kaasa energiaga seotud põllumajanduslike sisendite kulude enneolematu kasvu ja
pikaajalise kõrge inflatsiooni perioodi, mis mõjutab põllumajandustootjate kulusid ja
toiduhindu. Samal ajal jätkavad põllumajandustootjad jõupingutusi, et tagada oma
tootmise suurem keskkonnasäästlikkus. Juba suurenenud elukallidusega tegeledes on
paljud tarbijad üha enam ostnud ja tarbinud ka odavamaid toiduaineid. Need tegurid
on veelgi destabiliseerinud seda, kuidas lisaväärtus toiduainete tarneahelas jaotub,
ning suurendanud ebakindlust põllumajandustootjate, eelkõige väikeste ja keskmise
suurusega põllumajandusettevõtete tegevuses, õhutades proteste ja tekitades
usaldamatust. Seega on asjakohane võtta meetmeid nende katsumuste ületamiseks, et
taastada õiglus ja toiduainete tarneahelas osalejate usaldus, tugevdada
põllumajandustootjate positsiooni ja parandada nende läbirääkimispositsiooni,
sealhulgas tootjaorganisatsioonide ja ühistute kui lisaväärtuse loojate kaudu,
samuti kaitsta põllumajandustootjate sissetulekuid ja suurendada noorte usaldust
põllumajandustootja elukutse vastu.
197
(2) Põllumajandustootmise asukoha ja/või päritolu tähist käsitlevate
turustamisstandardite väljatöötamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata iga toote ja
sektori konkreetsele kontekstile. Kõnealused tähised tuleks kindlaks määrata,
pidades silmas vajadust vastata paremini läbipaistvusega seotud ootustele,
sealhulgas päritoluriigi märkimisega siseturu normide kohaselt, ning nende
asjakohasust tarbijate jaoks ja tarneahela struktuuri, võttes samal ajal arvesse
praktilist mõju ettevõtjatele ja vajadust vältida tarbetut keerukust.
(3) Erinevad põllumajanduse ja toiduainete tarneahela ettevõtjad, kes tegutsevad
tootmise, töötlemise, turustamise, jaotamise ja jaemüügi eri etappides, on välja
töötanud kavad ja märgised, et edendada kaubandustavasid, millega tagatakse
lisandväärtuse õiglane jaotamine põllumajandustootjatele ning lühikeste tarneahelate
loomine ja säilitamine. Kõnealuseid kaubandustavasid kirjeldavate vabatahtlike
märgete kasutamise miinimumnõuete kehtestamine on vajalik, et suurendada nende
märgete kasutamise läbipaistvust ja usaldusväärsust toiduainete tarneahelas,
täiendades sellega olemasolevaid toidu märgistamist käsitlevaid norme, eelkõige
neid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr
1169/20114.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011,
milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1169/oj).
198
(4) Suurema usalduse ja õigluse huvides toiduainete tarneahelas tuleks märkeid „aus“,
„õiglane“ ja nende märgetega samaväärse tähendusega märkeid kasutada üksnes
selliste kaubandustavade tähistamiseks, mis tagavad põllumajandustootjate ja ostjate
vahelistes kaubandussuhetes stabiilsuse ja läbipaistvuse ning hinnakujunduse, mida
osalevad põllumajandustootjad peavad õiglaseks ja tasuvaks, ning mis toetavad
ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist ja aitavad sellele kaasa, sealhulgas
viisil, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/17605 I
lisaga.
(5) Märget „lühike tarneahel“ tuleks kasutada üksnes selliste kaubandustavade
tähistamiseks, mille puhul põllumajandustootjate ja tarbijate vahel on otsene
ühendus, mis võimaldab vahetada teavet tootmisprotsessi ja toote kohta otse,
sealhulgas kaugsidevahendite ja/või tarneahela vahendaja kaudu, ning tarbijatel on
lihtne tuvastada osalevate põllumajandustootjate põllumajanduslikke
majapidamisi, kus tooraine on toodetud. Teise võimalusena võiks nimetatud märget
kasutada ka juhul, kui põllumajandustootjate ja nende geograafilises läheduses
asuvate tarbijate vahel on tihe seos, sealhulgas piiriüleses kontekstis. Geograafilise
läheduse all tuleks muu hulgas mõista lühikest vahemaad või lühikest sõiduaega,
mille puhul võetakse arvesse liikmesriikide geograafilisi ja demograafilisi
eripärasid. Märke „lühike tarneahel“ selline kasutamine motiveerib tarbijaid maksma
hindu, mis on põllumajandustootjatele nende toodangu eest õiglane tasu, mis
tugevdavad maapiirkondi ja edendavad nende arengut ja taaselustamist ning
suurendavad toodete päritolu ja tootmismeetodite läbipaistvust. Seda tuleks
kohaldada toodete suhtes, mis on toodetud siseturul ja lastud siseturule.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1760, mis
käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning määrust (EL) 2023/2859 (ELT L, 2024/1760, 5.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1760/oj).
199
(6) Selleks, et paremini kajastada turutingimusi, tarbijate muutuvaid ootusi ning
edusamme nii turustamisstandardites kui ka asjakohastes rahvusvahelistes
standardites, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu
toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud
õigusakte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/20134
muutmiseks, lisades täiendavad vabatahtlikud märked, mis on samaväärsed
märgetega „aus“ või „õiglane“, ning täpsustades selliste vabatahtlike märgete
kasutamise tingimusi, millega määratakse kindlaks põllumajandustootjatele
lisandväärtuse õiglase jaotamise ning lühikeste tarneahelate loomise ja säilitamisega
seotud kaubandustavad, võttes arvesse kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi
standardeid ja seonduvaid kvaliteedikavasid. On eriti oluline, et komisjon viiks
oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas
ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas
13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes5
sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide
ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik
dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev
juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse
delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus
(EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1308/oj).
5 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.
200
(7) Kuigi liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada riigisisesed õigusaktid, millega
nähakse ette täiendavad nõuded kaubandustavasid tähistavate vabatahtlike märgete
kasutamiseks, ei tohiks need õigusaktid takistada, piirata ega tõkestada nende
märgete kasutamist teises liikmesriigis seaduslikult toodetud või seaduslikult
turustatavate toodete puhul.
(8) Kirjalike lepingute kasutamine mängib olulist rolli ettevõtjate vastutuse tagamisel,
suurendab teadlikkust turusignaalide vajalikkusest, aitab kohaldada pakkumist
nõudlusega, parandab hindade ülekandumist tarneahelas, suurendab läbipaistvust
ning ennetab ja käsitleb ebaausaid kaubandustavasid. Seetõttu tuleks piima- ja
piimatoodetesektori lepingulisi suhteid käsitlevaid norme laiendada ka muudele
toodetele kui toorpiimale, tagades samal ajal kooskõla teistes
põllumajandussektorites kohaldatavate lepingulisi suhteid käsitlevate normidega.
Käesolev määrus peaks siiski võimaldama liikmesriikidel vabastada ettevõtjad
kohustusest lisada oma kirjalikesse lepingutesse näitajaid, indekseid või lõpphinna
arvutamise meetodeid või läbivaatamisklauslit pärast konsulteerimist
põllumajandustootjate asjaomaste esindajate või asjaomaste
tootmisharudevaheliste organisatsioonidega, tingimusel et prognoositavuse,
läbipaistvuse ja hindade ülekandumise mõju on võimalik saavutada muul viisil või
et nende elementide lisamise kohustus ei ole muude põhjendatud asjaolude tõttu
asjakohane ega proportsionaalne.
201
(9) Selleks et kajastada turu arengut, säilitades samal ajal tulemuslik konkurents
piimaturul, on asjakohane suurendada koguselisi piirnorme, mida tunnustatud
tootjaorganisatsioonid kohaldavad lepingute sõlmimiseks peetavate kollektiivsete
läbirääkimistega hõlmatud toorpiima mahu suhtes, väljendatuna protsendina liidu
kogutoodangust ning liikmesriigis toodetud ja tarnitud kogutoodangust.
(10) Selleks et suurendada liikmesriikide paindlikkust ja lihtsustada
tootjaorganisatsioonide tunnustamise menetlust, vähendades seeläbi tehingukulusid
ja suurendades tõhusust, peaksid kohaldatavad normid võimaldama nende
tunnustamist ühe taotluse alusel, mis hõlmab mitut sektorit või toodet, mitte praegu
kehtivat nõuet, et üks taotlus peab hõlmama ühte konkreetset sektorit, tingimusel et
tootjaorganisatsioon vastab tingimustele, mida kohaldatakse iga konkreetse sektori
suhtes, mille tunnustamist ta taotleb. Lisaks saavad ▌mahetootjad kasutada
olemasolevat võimalust tootjaorganisatsioonide loomiseks ja tunnustamiseks, et
tõhustada oma koostööd. Tootjaorganisatsioonide tunnustamise kriteeriumid ja nende
põhikiri peaksid samuti nõudma, et tootjaorganisatsioonid loodaks
põllumajandustooteid taime- või loomakasvatuses tootvate põllumajandustootjate
algatusel, olenemata sellest, kas taimekasvatuses tootmismeetodites kasutatakse
mulda või muid kasvusubstraate, näiteks kasvuhoonetes, ning et
tootjaorganisatsioone kontrollitaks kooskõlas normidega, mis võimaldavad
kõnealustel põllumajandustootjatest liikmetel demokraatlikult kontrollida oma
organisatsiooni ja selle otsuseid. Liikmesriikidel peaks samuti olema lubatud
otsustada, et sellist demokraatlikku kontrolli võivad teostada mitte ainult otse
põllumajandustootjad, vaid ka nende ühendused, sealhulgas ühistud, tingimusel et
neid ühendusi kontrollivad põllumajandustootjad. See ei tohiks takistada
tootjaorganisatsioonidega ühinemast teisi tootjaid, kes ei ole põllumajandustootjad,
kes toodavad põllumajandustooteid taime- või loomakasvatuses, näiteks
esmatöötlejad või mittetootjad.
202
(11) Selleks et edendada edasist kestlikku arengut, mis on aluslepingute keskne põhimõte
ja liidu poliitika peaeesmärk, ning tagada kogu tarneahelas põllumajandustootjate ja
ostjate vaheliste kaubandussuhete läbipaistvus, stabiilsus ja õiglus, peaks
liikmesriikidel olema võimalik tunnustada tootjaorganisatsioone, kes püüavad oma
kaubandustavades saavutada konkreetseid eesmärke vabatahtlike märgetega, nagu
„aus“, „õiglane“ või samaväärse tähendusega märge ning märge „lühike tarneahel“.
(12) Selleks et tagada põllumajandustootjatele rahuldav elatustase, parandada nende
läbirääkimispositsiooni töötlejate ja muude tarneahelas tegutsejatega ning
võimaldada lisandväärtuse ühtlasemat jaotumist tarneahelas, tuleks võimalust, et
läbirääkimisi osa või kogu nende toodangut hõlmavate lepingutingimuste üle saab
pidada nende liikmete nimel, laiendada tunnustamata tootjaorganisatsioonidele,
sealhulgas ühistutele või muudele samaväärsetele õiguslikele vormidele, mida
tunnustatakse riigisiseses õiguses, tingimusel, et need vastavad liidu tasandil
sätestatud tunnustamiskriteeriumidele ja tegelevad määruses (EL) nr 1308/2013
sätestatud tegevustega, sealhulgas oma liikmete toodangu koondamise ja
turuleviimisega. Selleks et tagada tunnustatud ja tunnustamata
tootjaorganisatsioonide liikmete võrdne kohtlemine, tuleks nimetatud võimaluse
suhtes kohaldada asjakohaseid piiranguid. Eelkõige tuleks seda laiendada üksnes
tunnustamata tootjaorganisatsioonidele ▌, kes on esitanud liikmesriigile
tunnustamistaotluse, alates selle taotluse esitamise kuupäevast ja kui kõnealune
liikmesriik ei ole nelja kuu jooksul alates kõnealuse taotluse esitamisest otsust
teinud, viie aasta jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul,
kui liikmesriik vahepeal tunnustamisest keeldub.
203
(13) Selleks et tugevdada tunnustatud tootjaorganisatsioonide läbirääkimispositsiooni ja
tagada põllumajandustootmise elujõuline areng, tuleks tunnustatud
tootjaorganisatsioonide liitudel lubada pidada oma liikmete nimel läbirääkimisi oma
liikmete kogutoodangut või selle osa käsitlevate lepingutingimuste, sealhulgas hinna
üle, toodete puhul, mille on tootnud mõned või kõik nende liikmed, isegi kui nad
ise tegelikult majandustegevusega ei tegele, tingimusel et nende liikmed tegelevad
tegelikult majandustegevusega. Seda võimalust tuleks lubada tingimusel, et
kõnealustesse liitudesse kuuluvad organisatsioonid ei ole ka mõne teise
tootjaorganisatsioonide liidu liikmed ning et tootjaorganisatsioonide liidu tegevusega
hõlmatud toote kogus ei ületa 36 % selle toote kogutoodangust asjaomases
liikmesriigis. Veelgi enam, turul tulemusliku konkurentsi säilitamiseks ei tohiks
tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudel ühtlasi lubada pidada läbirääkimisi
lepingutingimuste üle, kui nendesse liitudesse kuuluvad ka tunnustamata
tootjaorganisatsioonid.
204
(14) Tootjaorganisatsioonide põhikirjades nõutakse, et nende liikmed piiraksid
liikmesust iga toote puhul ühe tootjaorganisatsiooniga, et luua
tootjaorganisatsioonile stabiilsus, hoida ära liikmete omakasupüüdlik käitumine,
piirates nende võimalust paigutada oma koguseid vabalt erinevatesse
tootjaorganisatsioonidesse, ning säilitada ühtsus oma liikmete esindatuses. Samal
ajal peaks tootjal olema võimalik olla eri tootjaorganisatsioonide liige, kui
asjaomane toode on põllumajandusliku majapidamise erinev toode. Seepärast on
asjakohane selgitada, et igakülgselt põhjendatud juhtudel on võimalik mitu
liikmesust, tingimusel et tooted on piisavalt eristatavad, muu hulgas nende
eriomaduste või erineva kavandatud lõppkasutuse poolest.
(15) Selleks et ostjad ei kahjustaks tootjaorganisatsioonide läbirääkimispositsiooni, tuleks
ostjate ja selliste tootjaorganisatsioonide liikmete vaheliste kontaktide jaoks
kehtestada asjakohased kaitsemeetmed. Kuigi ostjad võivad tootjaorganisatsioonide
liikmetega ühendust võtta, ei tohiks nende liikmetega ühendust võtmine kahjustada
tootjaorganisatsiooni eesmärkide saavutamist ega tarnete koondamist ja toodete
turuleviimist, eelkõige juhul, kui sellist otsekontakti tootjaorganisatsioonide
liikmetega kasutatakse tootjaorganisatsioonide ühisstrateegiast kõrvalehoidmiseks.
205
(16) Selleks et tugevdada piimatootjate positsiooni, eelkõige nende
tootjaorganisatsioonide tugevdamise kaudu, on asjakohane ühtlustada
tootjaorganisatsioonide põhikirja käsitlevad normid ja laiendada nende normide
kohaldamisala piimasektori tootjaorganisatsioonidele, edendades seeläbi
demokraatlikku toimimist ja läbipaistvust.
(17) Tootmisharudevahelistel organisatsioonidel on oluline tähtsus tarneahelas tegutsejate
vahelise dialoogi võimaldamisel ning kogu tarneahelas parimate tavade, turu
läbipaistvuse, stabiilsuse ja õigluse edendamisel põllumajandustootjate ja ostjate
vahelistes kaubandussuhetes. Seepärast on asjakohane lisada tunnustatud
tootmisharudevahelise organisatsiooni eesmärkide loetellu selliste algatuste
edendamine, mis hõlmavad kaubandustavasid tähistavate vabatahtlike märgete, nagu
„aus“, „õiglane“ või nende märgetega samaväärse tähendusega märgete ja märke
„lühike tarneahel“ lisamist.
206
(18) Teatavad liikmesriigid nõuavad, et kõik põllumajandustoodete tarned nende
territooriumil peavad olema hõlmatud asjaomaste osaliste vaheliste kirjalike
lepingutega. Kui liikmesriik seda võimalust ei kasuta, võivad põllumajandustootjad,
tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud nõuda kirjalike lepingute
kasutamist. Nende nõrgema läbirääkimispositsiooni tõttu ja ostjate poolsete
kaubanduslike survemeetmete kartuses võib põllumajandustootjatel ja nende liitudel
olla siiski raske sellist nõuet esitada. Selleks et suurendada tarneahelas usaldust,
läbipaistvust ja tõhusust, peaksid põllumajandusliku toidutarneahela alguses
töötavad põllumajandustootjad ja nende liidud, tootjaorganisatsioonid ja
tootjaorganisatsioonide liidud saama kasu kirjalike lepingute kasutamisest. Seepärast
tuleks nõuda kirjalikke lepinguid, kui põllumajandustooteid tarnivad
põllumajandustootjad, kes toodavad taimekasvatustooteid, olenemata sellest, kas
nende tootmismeetodid hõlmavad mulla või muude kasvusubstraatide kasutamist,
näiteks kasvuhoonetes, või loomakasvatustooteid oma põllumajanduslikes
majapidamistes, ning kui nad töötlevad neid põllumajanduslikke esmatooteid.
Kirjalik leping peaks hõlmama ka selliste toodete tarneid põllumajandustootjate
liitudelt, tootjaorganisatsioonidelt või tootjaorganisatsioonide liitudelt, kes töötlevad
või turustavad selliseid tooteid põllumajandustootjatele.
(19) Selleks et võtta paremini arvesse turusignaale ja parandada hindade ülekandumist
peaks liikmesriikidel olema võimalik nõuda kirjalike lepingute kasutamist
põllumajandustoodete tarnimiseks, sealhulgas muude toidutarneahelas osalejate
tehtud või muudele toidutarneahelas osalejatele suunatud põllumajandustoodete
tarnete osasid, ning nõuda, et ostjad kasutaksid kirjalikke pakkumusi
põllumajandustoodete tarnelepingute sõlmimiseks. ▌
207
(20) Lihtsuse ja tehingukulude vähendamise huvides peaks käesolev määrus hõlmama
teatavaid erandeid kirjalike lepingute või kirjalike pakkumuste kasutamise nõudest
ning lubada liikmesriikidel vabastada teatavad tarned kirjaliku lepingu või lepingu
sõlmimiseks esitatava kirjaliku pakkumuse kasutamise nõudest.
Põllumajandustootjatelele ja nende liitudele tuleks siiski jätta õigus nõuda
kirjalikke lepinguid või kirjalikke pakkumusi lepingu sõlmimiseks, kui selline
kohustus puudub. Selleks et säilitada tootjaorganisatsioonide ja ühistute
osatähtsus kollektiivsete tegutsemisviiside edendamisel ja oma liikmete jaoks
lisandväärtuse maksimeerimisel, tugevdades seeläbi põllumajandustootjate
positsiooni tarneahelas, ei tohiks nõuda kirjalikku lepingut liikmete tarnete kohta
tootjaorganisatsioonile või ühistule, tingimusel et asjaomase tootjaorganisatsiooni
või ühistu põhikirjas on sätestatud läbipaistvad ja prognoositavad normid hindade
ülekandumise kohta, võttes arvesse mõju põllumajandustootjate tasustamisele.
208
(21) Selleks et anda liikmesriikidele võimalus võtta arvesse riiklikke või piirkondlikke
tavasid, peaks käesolev määrus võimaldama liikmesriikidel vabastada kirjalike
lepingute või kirjalike pakkumuste kasutamise nõudest tooted, mille pakkumine on
hooajaline, mille nõudlus on kõikuv või mis riknevad kiiresti, ning tooted, mille
puhul kasutatakse konkreetseid traditsioonilisi või tavapäraseid müügitavasid.
Lisaks peaks liikmesriikidel olema lubatud pärast konsulteerimist
põllumajandustootjate või asjaomaste tootmisharudevaheliste organisatsioonide
asjaomaste esindajatega vabastada teatavad muud tooted kui piima- ja
piimatootesektori tooted kirjalike lepingute sõlmimise kohustusest, tingimusel et
prognoositavuse, läbipaistvuse ja hindade ülekandumise mõju saavutatakse
asjaomaste toodete puhul muul viisil või et kirjalike lepingute või kirjalike
pakkumuste olemasolu kohustus ei oleks nende toodete puhul muude põhjendatud
asjaolude tõttu asjakohane ega proportsionaalne. Nimetatud võimalus vabastada
teatavad tooted kirjalike lepingute sõlmimise kohustusest peaks hõlmama ka
võimalust mitte kohaldada teatavate toodete suhtes selliste kirjalike lepingute
teatavaid kohustuslikke elemente. Põllumajandustootjate kaitsmiseks tuleks selliste
erandite tegemise juhud selgelt täpsustada.
209
(22) Kirjalike lepingute nõutav kasutamine põllumajandustoodete tarnimiseks ja
kõnealuste lepingute kasutamise põhitingimused tuleks sätestada liidu tasandil,
tagades samas, et lepinguosaliste õigust pidada läbirääkimisi oma lepingute kõigi
osade üle ei piirata rohkem, kui on rangelt vajalik. Liikmesriike ei tohiks siiski
takistada võtmast meetmeid, et võidelda põllumajanduse ja toiduainete tarneahelas
esinevate ebaausate kaubandustavade vastu, mis mõjutavad negatiivselt
põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa elatustaset, tingimusel et sellised
meetmed on taotletava eesmärgi saavutamise tagamiseks asjakohased ja
proportsionaalsed ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
(EL) 2019/6336, sealhulgas selle artikliga 9.
(23) Selleks et innustada lepinguosalisi kirjaliku lepingu sõlmimise või läbivaatamise üle
tekkinud vaidluste korral rahumeelset lahendust leidma, peaksid liikmesriigid
tagama lepinguosalistele vahendusmehhanismide või võrreldavate mehhanismide
kättesaadavuse. Sellised mehhanismid võiksid hõlmata olemasolevaid mehhanisme
või sel eesmärgil loodud uusi mehhanisme. Nende hulka võivad muu hulgas
kuuluda põllumajandustootjaid esindavad organisatsioonid,
tootmisharudevahelised organisatsioonid, akrediteeritud eraõiguslikud
vahendusteenusepakkujad või muud sõltumatud vaidluste lahendamise organid.
Need mehhanismid peaksid olema erapooletud ja nende kasutamine peaks olema
lepinguosaliste jaoks vabatahtlik. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni oma
territooriumil kehtivatest ▌mehhanismidest ▌.
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/633, mis
käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (ELT L 111, 25.4.2019, lk 59, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/633/oj).
210
(24) Hindade ülekandemehhanismide toimimise hõlbustamiseks olukorras, kus
põllumajandustoodete tarnimise eest makstav lõplik hind arvutatakse lepingus
sätestatud eri tegurite kombineerimise teel, peaksid need tegurid hõlmama
objektiivseid näitajaid, indekseid või arvutusmeetodeid, mis on osalistele kergesti
arusaadavad. Vältimaks olukorda, kus põllumajandustootjad on sunnitud
süstemaatiliselt müüma oma tootmiskuludest madalama hinnaga, peaksid näitajad,
indeksid ja lõpphinna arvutamise meetodid kajastama turutingimuste muutusi ja
tarnitavate põllumajandustoodete tootmiskulude asjaomaste elementide muutusi,
mis mõjutavad põllumajandustootjate tasustamist.
(25) Võttes arvesse põllumajandustootjate ja nende organisatsioonide haavatavat
läbirääkimispositsiooni, hiljutisi põllumajandusliku sisendi kulude ja turuhindade
märkimisväärse kõikumise juhtumeid ning vajadust tõhusama hindade ülekandumise
järele tarneahelas, peaksid üle kuue kuu kestvad piimasektori lepingud ja üle 12 kuu
kestvad teiste põllumajandussektorite lepingud sisaldama läbivaatamisklauslit, mida
põllumajandustootjad või nende organisatsioonid võivad käivitada näiteks
ettenägematute asjaolude korral nagu äärmuslikud ilmastikunähtused, loomahaiguste
puhangud, geopoliitilised pinged, või mis tahes muul põhjusel. Selline klausel peaks
võimaldama põllumajandustootjatel igal ajal pärast esimest 6 või 12 kuud, kui see
on asjakohane, taotleda selle elementide läbivaatamist ja võimaldada neil see
lõpetada, kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada. See ei tohiks piirata
lepinguosaliste õigust pidada läbirääkimisi muude lepingu muutmise võimaluste üle.
211
(26) Selleks et suurendada lepingute läbipaistvust ja aidata kaasa õiglasematele
kaubandustavadele, peaks liikmesriikidel olema võimalik nõuda
põllumajandustoodete tarnimiseks kirjalike lepingute registreerimist.
(27) Teatavad põllumajandustooteid ja toiduaineid käsitlevad vertikaalsed ja
horisontaalsed koostööalgatused, mille eesmärk on kohaldada kohustuslikest
nõuetest rangemaid nõudeid, võivad avaldada kasulikku mõju ühise
põllumajanduspoliitika eesmärgile tagada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa
rahuldav elatustase ja liidu kestliku arengu tagamise eesmärgile. Seepärast ei tohiks
erijuhtudel selliste algatuste suhtes kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 101
lõiget 1.
(28) Turu tõsise tasakaalustamatuse ajal võib teatav eraettevõtjate ühistegevus aidata
kaasa asjaomaste sektorite stabiliseerimisele. Selline eraettevõtjate ühistegevus võiks
näiteks seisneda toodete turult kõrvaldamises või tasuta jagamises, sealhulgas
nende andmises heategevusorganisatsioonidele. Selleks et tagada eraettevõtjatele
selliste meetmete võtmiseks vajalikud vahendid, peaks komisjon olema võimeline
tegema nende meetmete toetamiseks põllumajandusreservist kättesaadavaks
olemasolevad liidu vahendid. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik eraldada
viivitamata täiendavaid riiklikke vahendeid.
212
(29) Komisjon tuletab oma 19. veebruari 2025. aasta teatises „Põllumajanduse ja toidu
visioon“ meelde, et loomakasvatus on liidu põllumajandussektori,
konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse oluline osa. Kestlikud
loomakasvatussüsteemid on üliolulised liidu majanduse, maapiirkondade
elujõulisuse ning keskkonna ja maapiirkondade maastike säilitamise jaoks. Liidu
loomakasvatussektor on eriti haavatav mitmesuguste vapustuste ja ülemaailmse
konkurentsi suhtes ning peab täitma kõrgeid tootmisstandardeid, mida turg
pahatihti ei hinda. Sellega seoses on nii liidu tootjate kui ka tarbijate huvides vaja
tunnistada liha ja lihatoodete loomulikku koostist. Lihaga seotud mõistetel on
sageli kultuuriline ja ajalooline tähtsus. Seetõttu on asjakohane kaitsta lihaga
seotud mõisteid, et suurendada siseturu läbipaistvust seoses toidu koostise ja selle
toiteväärtusega ning anda tarbijatele võimalus teha teadlikke valikuid. Selline
selgus on eriti oluline tarbijate jaoks, keda huvitab eriomane toiteväärtus, mida
traditsiooniliselt seostatakse lihatoodetega. Seetõttu peaks määruse (EL) nr
1308/2013 kohaldamisel ja reguleerimisalas tähendama „liha“ loomade söödavaid
osi.
213
(30) Lisaks tuleks ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete ja
kõnealuses lisas loetlemata toiduainete puhul reserveerida teatavad nimetused
lihast saadud toodetele, ilma et see piiraks tootmises kasutatavaid tehnoloogilisi
protsesse, mille eesmärk ei ole liha või mis tahes liha koostisaine täielik või osaline
asendamine, või toodetele, millel on nimetus, milles neid märkeid kasutatakse koos
sõna või sõnadega, millega tähistatakse põllumajandustoote allikaks olevat
loomaliiki, ilma et see piiraks nende märgete kasutamist kalandus- ja
vesiviljelustoodete turu ühist korraldust käsitlevates liidu õigusaktides määratletud
kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul. Selleks et võtta arvesse, et on teatavaid
tooteid, mis ei ole saadud lihast, mille täpne olemus on selge väljakujunenud
kauaaegse kasutuse tõttu ning mis ei põhjusta tarbijate seas segadust, tuleks
määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 78 lõikesse 3 lisada komisjonile volitus
koostada loetelu nimetustest, mida oleks lubatud kasutada eraldi või koos muude
sõnadega ning milles võetakse arvesse seda, kuidas märkeid eri keeltes
kasutatakse.
(31) Selleks et võimaldada suhkrupeedikasvatajatele suurem lepinguline selgus ja tagada
ühtlustatud lepinguline raamistik, võttes samas arvesse suhkrupeedisektori eripära,
tuleks suhkrupeedi tarnelepingutes sisalduvad ostutingimused viia kooskõlla
tingimustega, mille alusel kasutatakse kirjalikke lepinguid muudes
põllumajandussektorites.
214
(32) Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1308/2013 vastavalt muuta.
(33) Selleks et tugevdada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas,
tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21157 teatud
sätteid, milles käsitletakse teatavates sektorites kasutatavaid sekkumisviise. Nende
muudatuste eesmärk on motiveerida põllumajandustootjaid saama või jääma määruse
(EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide või
tootjaorganisatsioonide liitude liikmeks, võttes arvesse tootjaorganisatsioonide ja
tootjaorganisatsioonide liitude positiivset rolli tootjate läbirääkimispositsiooni
tugevdamisel. Lisaks tuleks selleks, et tagada tootjaorganisatsioonidele tõhusam ja
sihipärasem toetus ühise põllumajanduspoliitika raames koostatud liikmesriikide
strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) kaudu, ette näha võimalus suurendada liidu
finantsabi rakenduskavadele teatavates sektorites.
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115,
millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2115/oj).
215
(34) Teatavates liikmesriikides on tootjaorganisatsioonide turustatud puu- ja
köögiviljatoodangu väärtus võrreldes puu- ja köögiviljatoodangu koguväärtusega
liidu keskmisest tunduvalt väiksem. Olemasolevate rahaliste stiimulite hulgas võivad
liikmesriigid juba anda määruse (EL) 2021/2115 artikli 53 kohast riiklikku finantsabi
tootjaorganisatsioonidele, mis asuvad teatavates piirkondades, kus tootjate
organiseerituse tase on liidu keskmisest märkimisväärselt madalam. Selleks et
suurendada konkurentsivõimet, tugevdada põllumajandustootjate positsiooni
väärtusahelas ja luua uusi tootjaorganisatsioone, tuleks anda rahaline stiimul, mis
seisneb liidu finantsabi suurendamises 10 % võrra nende liikmesriikide
tootjaorganisatsioonidele, kus tootjate organiseerituse määr on alla 10 % kolmel
järjestikusel aastal enne asjaomase rakenduskava rakendamist.
(35) Hõlbustamaks põlvkondade vahetumist põllumajandussektoris ja soodustamaks uute
tootjaliikmete ühinemist tootjaorganisatsioonidega puu- ja köögiviljasektoris ning
määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites, tuleks
noortele põllumajandustootjatele ja uutele põllumajandustootjatele, kes ühinevad
määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooniga, pakkuda
eristiimulit. Eelkõige peaks olema võimalik suurendada liidu finantsabi 20
protsendipunkti võrra selliste kulutuste puhul, mis on seotud tunnustatud
tootjaorganisatsiooniga esimest korda ühinevate noorte põllumajandustootjate või
uute põllumajandustootjate valdustes tehtud investeeringutega▌.
216
(36) Kuna viimastel aastatel on korduvalt esinenud ebasoodsaid ilmastikutingimusi,
loodusõnnetusi, taimehaigusi ja kahjurite levikut, on tootjaorganisatsioonide ja
tootjaorganisatsioonide liitude jaoks osutunud kasulikuks, kui neil on võimalik
suunata rakendusfondi vahendeid, sealhulgas liidu rahalist abi, ümber sekkumistesse,
mis on vajalikud selliste sündmuste tagajärgedega tegelemiseks. Seepärast on vaja
ette näha võimalus suurendada määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõikes 1, artiklis
62, artikli 65 lõikes 1 ja artiklis 68 sätestatud liidu finantsabi teatavatel tingimustel
50 %-lt 70 %-le tegelikest kuludest.
(37) Selleks et toetada sekkumisviiside kehtestamist määruse (EL) 2021/2115 artikli 42
punktis f osutatud muudes sektorites, tuleks liikmesriikidele alates 1. jaanuarist 2025.
aastast võimaldada lisapaindlikkust, et kohandada neile sektoritele vahendite
eraldamist. Liikmesriigid peaksid seetõttu saama kasutada kuni 6 % oma eraldistest
otsetoetusteks, pärast sissetulekutoetuse tasemele avalduva mõju hindamist.
217
(38) Seepärast tuleks määrust (EL) 2021/2115 vastavalt muuta.
(39) Tagamaks põllumajandusreservist liidu vahendite kättesaadavaks tegemine
liikmesriikidele, et toetada eraettevõtjate ühistegevust turu tõsise tasakaalustamatuse
ajal, tuleks põllumajandusreservi kasutamise võimalust laiendada ühistegevuse
toetamisele, kui komisjon otsustab, et nende meetmete suhtes konkurentsinorme ei
kohaldata.
(40) Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/21167 vastavalt
muuta.
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116,
mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2116/oj).
218
(41) Selleks et anda turuosalistele vajalikku aega kohanemiseks ja võimaldada komisjonil
hinnata olemasolevaid riiklikke süsteeme ja tavasid, tuleks vabatahtlike märgete
„aus“ ja „õiglane“ ning nende märgetega samaväärse tähendusega märgete ning
märke „lühikesed tarneahelad“ reserveerimisega seotud norme hakata kohaldama
kahe aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Selleks et
ettevõtjad saaksid kohandada oma lepingulisi suhteid kirjalikke lepinguid käsitlevate
uute normidega ja selleks, et piimasektori tootjaorganisatsioonid saaksid
kohandada oma põhikirja, tuleks neid norme hakata kohaldama kahe aasta
möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Veelgi enam, et võimaldada
turuosalistel kohandada oma turustamisstrateegiaid, tuleks liha ja lihatoodete
määratluste ja reserveeritud nimetuste kohaldamist alustada kolme aasta
möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Tooteid, mis on toodetud
või imporditud enne uute normide kohaldamise alguskuupäeva kehtinud normide
kohaselt, tuleks siiski lubada turustada kuni kuue aasta jooksul alates käesoleva
määruse jõustumise kuupäevast või kuni varude ammendumiseni, olenevalt sellest,
kumb kuupäev on varasem,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
219
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 1308/2013 muutmine
Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.
▌
1) Artikli 75 lõikes 3 asendatakse punkt j järgmisega:
„j) põllumajandustootmise asukoht ja/või päritolu;“.
2) Artiklit 78 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) punkt a asendatakse järgmisega:
„a) kõik sektorid, kus toodetakse loomade söödavaid osi, eelkõige
veise- ja vasikaliha, sealiha, lamba- ja kitseliha ning
kodulinnulihasektorid;“
ii) punkt d jäetakse välja;
220
b) lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:
„Seoses VII lisa Ia osa punktiga 3 on komisjonil õigus võtta kooskõlas
artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat
määrust, võimaldades erandeid, millega lubatakse kasutada lihatoodetele
reserveeritud nimetusi muude toodete puhul, mille täpne olemus on selge
väljakujunenud kauaaegse kasutuse tõttu ega põhjusta tarbijate seas
segadust.“
3) II osa II jaotise I peatüki 1. jakku lisatakse järgmine alajagu:
„3a. alajagu
Vabatahtlike märgete kasutamine kõigi artikli 1 lõikes 2 loetletud sektorite toodete
puhul
Artikkel 88a
Kaubandustavasid tähistavad vabatahtlikud märked
1. Märkeid „aus“ või „õiglane“ või nende märgetega samaväärse tähendusega
märkeid võib eraldi või koos muude märgetega kasutada ▌ artikli 1 lõikes 2
loetletud sektoritesse kuuluvate turuleviidavate toodete märgistusel,
esitlemisel, reklaammaterjalil või äridokumentidel, tingimusel et neid märkeid
kasutatakse ostjate teavitamiseks olemasolevatest tootmise, turustamise või
turuleviimise korraldamise viisidest, mille eesmärk on tagada vähemalt
järgmine:
221
a) stabiilsus, sealhulgas tootjate ja ostjate vaheliste lepingute kaudu, ning
läbipaistvus põllumajandustootjate suhetes ostjatega kogu tarneahelas ja
läbipaistvus osalevate põllumajandustootjate kohta esitatud teabes;
b) hind, mida osalevad põllumajandustootjad peavad oma toodete puhul
õiglaseks ja tasuvaks; ja
c) ühisalgatused, mille eesmärk on saavutada üks või mitu ÜRO kestliku
arengu eesmärki, eriti sellised, millega aidatakse kaasa
maakogukondade arengule, eelkõige seeläbi, et edendatakse
demokraatlikult juhitavaid põllumajandustootjate kollektiivseid
organisatsioone.
Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võidakse hinna puhul arvesse võtta
asjakohaseid kättesaadavaid andmeid tootmiskulude kohta.
2. Märget „lühike tarneahel“ võib eraldi või koos muude märgetega kasutada
artikli 1 lõikes 2 loetletud sektoritesse kuuluvate turuleviidavate toodete
märgistusel, esitlemisel, reklaammaterjalil või äridokumentidel, tingimusel et
tarbijatel on võimalik hõlpsasti tuvastada need osalevate
põllumajandustootjate põllumajanduslikud majapidamised, kus tooraine on
toodetud, ning seda märget kasutatakse ostjate teavitamiseks olemasolevatest
tootmise, turustamise või turuleviimise korraldamise viisidest, millega
tagatakse järgmine:
222
a) otseühenduse põllumajandustootja ja toote lõpptarbija vahel,
asjakohasuse korral üheainsa vahendaja kaudu, või
b) tiheda ühenduse ▌ põllumajandustootja ja toote lõpptarbija vahel piiratud
arvu vahendajatega juhul, kui põllumajandustootja, vahendajad ja toote
lõpptarbija asuvad geograafiliselt üksteise lähedal.
▌
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte,
et muuta käesolevat määrust, lisades käesoleva artikli lõikesse 1 märkega „aus“
või „õiglane“ samaväärseid märkeid, kui selliseid samaväärseid märkeid
kasutatakse turul ostjate teavitamiseks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud
kaubandustavadest, ning täiendada käesolevat määrust, kehtestades
täiendavaid norme või täpsustades käesoleva artikli lõigete 1 ja 2
kohaldamise tingimusi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi
standardeid ja asjaomaseid sertifitseeritud kvaliteedi kavasid.
4. Liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada riigisisesed normid, millega
kehtestatakse lisaks lõike 1 punktides a, b ja c ning lõike 2 punktides a ja b
osutatud tingimustele veel lisatingimused vastavalt kõnealustes
lõigetes osutatud märgete kasutamiseks. Selliste normidega ei keelata, piirata
ega takistata kõnealustes lõigetes osutatud märgete kasutamist toodete puhul,
mis on seaduslikult toodetud või turustatud teises liikmesriigis ning kannavad
kõnealustes lõigetes osutatud märkeid.
223
5. Käesolev artikkel ei piira määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud normide
kohaldamist.“
4) Artikkel 148 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 148
Lepingulised suhted piima ja piimatoodete sektoris
1. Piima ja piimatoodete tarned liidus põllumajandustootjalt, sealhulgas
põllumajandustootjate liidult, või tootjaorganisatsioonilt või
tootjaorganisatsioonide liidult töötlejale, kogujale, turustajale või jaemüüjale
toimuvad nende lepinguosaliste vahelise kirjaliku lepingu alusel.
Esimeses lõigus osutatud kohustus puudutab üksnes järgmisi isikuid:
a) põllumajandustootjad, kes toodavad oma põllumajanduslikus
majapidamises toorpiima või töötlevad oma põllumajanduslikus
majapidamises toodetud toorpiima piimaks ja piimatoodeteks;
b) punktis a osutatud tooteid töötlevad või turustavad
põllumajandustootjate liidud, tootjaorganisatsioonid või
tootjaorganisatsioonide liidud.
Selline kirjalik leping peab vastama lõigetes 4 ja 8 sätestatud tingimustele.
224
Pärast konsulteerimist põllumajandustootjate asjaomaste esindajatega või
artikli 163 lõike 1 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste
organisatsioonidega võivad liikmesriigid otsustada, et käesoleva artikli
lõike 4 punkti c alapunkti i teises taandes osutatud näitajate, indeksite või
lõpphinna arvutamise meetodite lisamine ei ole kohustuslik ning et tarne
suhtes ei kohaldata lõike 4 punkti c alapunktis iii sätestatud nõudeid
läbivaatamisklausli kohta, kui prognoositavuse, läbipaistvuse ja hindade
ülekandumise mõju on asjaomase piima või asjaomaste piimatoodete puhul
võimalik muul viisil saavutada, või et kohustus lisada käesoleva artikli
lõike 4 punkti c alapunkti i teises taandes ja käesoleva artikli punkti c
alapunktis iii osutatud elemendid läbivaatamisklausli kohta ei oleks nende
toodete puhul muude põhjendatud asjaolude tõttu asjakohane ega
proportsionaalne.
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „koguja“ ettevõtjat, kes transpordib
toorpiima põllumajandustootjalt või teiselt kogujalt toorpiima töötlejale või
teisele kogujale, kusjuures toorpiima omandiõigus antakse iga kord üle.
2. Liikmesriigid võivad ühtlasi otsustada, et:
a) piima ja piimatoodete tarnimine ettevõtjatelt või sellistele ettevõtjatele,
kes ei ole hõlmatud lõikega 1, peab toimuma kirjaliku lepingu alusel;
225
b) ▌ kirjalik pakkumus piima ja piimatoodete tarnimise lepingu
sõlmimiseks on kohustuslik.
Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud lepingu sõlmimiseks
esitatavate kirjalike pakkumuste puhul võib asjaomane liikmesriik otsustada,
et kõnealuse pakkumuse esitab kas piima ja piimatoodete esmaostja või
põllumajandustootja, sealhulgas põllumajandustootjate liit, või
tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit.
Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud lepingud või punkti b
osutatud pakkumused lepingu sõlmimiseks peavad vastama lõigetes 4 ja 8
sätestatud tingimustele.
3. Liikmesriigid tagavad, et lepinguosalistele on kättesaadavad vahendus- või
võrreldavad mehhanismid, sealhulgas olemasolevad mehhanismid. Need
mehhanismid on lepinguosaliste jaoks vabatahtlikud ja erapooletud, et
hõlmata juhte, kui puudub lõigetes 1 ja 2 osutatud mõlemale poolele
vastuvõetav leping, või kõnealuste lepingute läbivaatamiseks, kui on olemas
lõigetes 1 ja 2 osutatud leping. Kõnealused mehhanismid võivad hõlmata
põllumajandustootjate organisatsioonide esindajaid.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud
mehhanismidest, mis on nende territooriumil kättesaadavad.
226
4. Lõikes 1 osutatud leping või pakkumus lepingu sõlmimiseks:
a) koostatakse enne tarnimist;
b) koostatakse kirjalikult, sealhulgas elektrooniliselt; ja
c) selles esitatakse eelkõige järgmised elemendid:
i) tarne eest makstav hind,
– mis ei muutu ja mis määratakse kindlaks lepingus, või
– mille arvutamiseks kombineeritakse mitmesugused lepingus
kindlaks määratud tegurid, mis hõlmavad objektiivseid
näitajaid, indekseid või lõpphinna arvutamise meetodeid, mis
on kergesti juurdepääsetavad ja arusaadavad ning kajastavad
turutingimuste ja asjaomaste tootmiskulu elementide
muutumist, mis avaldab mõju põllumajandustootjate
tasustamisele, tarnitavaid koguseid ning tarnitava piima või
piimatoodete kvaliteeti või koostist; selleks võivad
liikmesriigid määrata näitajad, mida võib lepingutes
kasutamiseks avaldada veebis, objektiivsete kriteeriumide
kohaselt, mis põhinevad tootmist ja toidutarneahelat
käsitlevatel uuringutel, või võttes arvesse objektiivseid
andmeid sellistest allikatest nagu tootmisharudevahelised
organisatsioonid või ELi toidutarneahela vaatlusrühm
(AFCO) või mis tahes muid asjakohaseid kättesaadavaid
objektiivseid andmeid; lepinguosalised võivad vabalt viidata
nendele näitajatele või mis tahes muudele näitajatele;
227
ii) toorpiima kogus või tarnitava piima või piimatoodete kvaliteet ja
kogus ning selliste tarnete ajakava;
iii) lepingu kestus, mis võib olla tähtajaline või tähtajatu, hõlmates
lepingu lõpetamist käsitlevat klauslit, ning kui lepingu minimaalne
kestus on pikem kui kuus kuud, läbivaatamisklauslit, mille võib
käivitada põllumajandustootja, sealhulgas põllumajandustootjate
liit, või tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit;
iv) üksikasjad makseperioodide ja maksekorra kohta, sealhulgas
osaliste vahel kokku lepitud vähendamiste kohaldamise kohta;
v) piima või piimatoodete kogumise või tarnimise kord ning
vi) vääramatu jõu korral kohaldatavad normid.
5. Erandina lõigetest 1 ja 2 ei nõuta kirjalikku lepingut või kirjalikku pakkumust
lepingu sõlmimiseks järgmistel juhtudel:
a) tootjaorganisatsiooni või ühistu liige tarnib asjaomast piima või
asjaomaseid piimatooteid tootjaorganisatsioonile või ühistule, mille liige
ta on, tingimusel et selle tootjaorganisatsiooni või ühistu põhikirjas või
selles sätestatud või selle alusel kehtestatud reeglites ja otsustes on ette
nähtud läbipaistvad ja demokraatlikult vastu võetud eelnevalt teada
olevad reeglid, mis käsitlevad selle liikme tarnitava piima või
piimatoodete hinna kindlaksmääramise meetodeid, võttes arvesse mõju
põllumajandustootjate tasustamisele, ning makseperioode ja -korda;
b) tarne toimub tasuta või seoses sellise piima või selliste piimatoodete
kõrvaldamisega, mis ei ole enam müügikõlblikud.
6. Liikmesriigid võivad otsustada, et kirjalikku lepingut või kirjalikku pakkumust
lepingu sõlmimiseks ei nõuta ühel või mitmel järgmistest juhtudest:
a) piima või piimatoodete esmaostja on mikro- või väikeettevõtja soovituse
2003/361/EÜ tähenduses;
b) osaliste vahel kokku lepitud tarne või tarnete koguväärtus ei ületa
asjaomase liikmesriigi määratavat ülempiiri, mis ei ole suurem kui
10 000 eurot;
228
c) leping sõlmitakse ja piima või piimatoodete eest makstakse
kättetoimetamise ajal;
d) tarne puudutab piima ja piimatooteid, mille pakkumine on hooajaline,
mille nõudlus on kõikuv või mis riknevad kiiresti; või
e) tarne puudutab piima või piimatooteid, mille puhul kasutatakse
traditsioonilisi või tavapäraseid müügitavasid.
▌
229
7. Kui kirjalikku lepingut või kirjalikku pakkumust lepingu sõlmimiseks lõike 5
punkti b või lõike 6 kohaselt ei nõutud, võib põllumajandustootja, sealhulgas
põllumajandustootjate liit, või tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide
liit nõuda, et piima või piimatoodete töötlejale, turustajale, jaemüüjale või
kokkuostjale tarnimise kohta peavad osalised sõlmima kirjaliku lepingu või
esitatama kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Selline leping või
pakkumus lepingu sõlmimiseks peab vastama lõikes 4 ja lõike 8 esimeses
lõigus sätestatud tingimustele.
8. Põllumajandustootjate, sealhulgas põllumajandustootjate liitude, või
tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude ning kogujate,
töötlejate, turustajate või jaemüüjate vahel sõlmitud piima või piimatoodete
tarnelepingute kõik elemendid, sealhulgas lõike 4 punktis c sätestatud
elemendid ja nende osad lepitakse lepinguosaliste vahel vabalt kokku.
Liikmesriigid võivad kehtestada ühe või mitu järgmistest kohustustest:
a) seoses lõikes 1 osutatud kirjalike lepingutega:
i) lepinguosaliste kohustus leppida kokku piima või piimatoodete
teatava tarnitava koguse ja nimetatud tarne eest makstava hinna
vahelises suhtes;
230
ii) lepingu miinimumkestus, mis on vähemalt kuus kuud ja mis ei tohi
takistada siseturu tõrgeteta toimimist;
b) lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud ja lepingu sõlmimiseks
esitatavate kirjalike pakkumuste puhul kohustus, et kirjalik pakkumus
lepingu sõlmimiseks sisaldaks lepingu minimaalset kestust, mis on
sätestatud riigisiseses õiguses, kuid mis peab olema vähemalt kuus kuud
ega tohi takistada siseturu tõrgeteta toimimist.
Põllumajandustootjad, sealhulgas põllumajandustootjate liidud, või
tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud võivad kirjalikult
keelduda miinimumkestusest, mille liikmesriigid on teise lõigu kohaselt
kehtestanud.
9. Liikmesriigid võivad nõuda, et piima või piimatoodete ostja registreeriks
lõikes 1 osutatud kirjalikud lepingud põllumajandustootja, sealhulgas
põllumajandustootjate liidu, või tootjaorganisatsiooni või
tootjaorganisatsioonide liidu poolt asjaomase piima või asjaomaste
piimatoodete tarnimiseks nende territooriumil asuvale kogujale, töötlejale,
turustajale või jaemüüjale.
231
10. Liikmesriigid, kes kasutavad lõigetega 1, 2, 6, 8 ja 9 ette nähtud võimalusi,
teavitavad komisjoni nende võimaluste kohaldamise viisidest.
11. Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis
on vajalikud käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 ühtseks kohaldamiseks, ning
meetmed, mis on seotud käesoleva artikli lõikes 10 sätestatud liikmesriikide
teavitamiskohustusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
5) Artikli 149 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul on täidetud kõik
järgmised tingimused:
i) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 7 % liidu
kogutoodangust;
232
ii) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida toodetakse
konkreetses liikmesriigis, ei ületa 36 % selle liikmesriigi
kogutoodangust ning
iii) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida tarnitakse
konkreetses liikmesriigis, ei ületa 36 % selle liikmesriigi
kogutoodangust;“.
6) Artiklit 152 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) punkt a asendatakse järgmisega:
„a) koosnevad ▌ artikli 1 lõikes 2 loetletud konkreetses sektoris
tegutsevatest tootjatest ▌ ning mida põllumajandustootjatest
liikmed, kes toodavad põllumajandustooteid taime- või
loomakasvatuses, kontrollivad vastavalt artikli 153 lõike 2
punktile c; tunnustamise võib anda ühele või mitmele artikli 1
lõikes 2 loetletud konkreetsele sektorile, tingimusel et
tootjaorganisatsioon vastab kõigi nende sektorite tunnustamise
tingimustele;
233
Liikmesriigid võivad otsustada, et punktis a osutatud
põllumajandustootjatest liikmeid võivad kontrollida
põllumajandustooteid taime- või loomakasvatuses tootvad
põllumajandustootjate liidud, tingimusel et need liidud on
kõnealuste põllumajandustootjate kontrolli all;“;
ii) punktis b asendatakse sissejuhatav fraas järgmisega:
„b) on asutatud põllumajandustooteid taime- või loomakasvatuses
tootvate põllumajandustootjate algatusel ja viivad ellu vähemalt üht
järgmistest tegevustest:“; ▌
iii) punkti c alapunkt vi asendatakse järgmisega:
„vi) tootmisstandardite kasutamise edendamine, nende kasutamisel
tehnilise abi andmine, tootekvaliteedi parandamine, kaitstud
päritolunimetusega, kaitstud geograafilise tähisega või riikliku
kvaliteedimärgisega toodete arendamine, algatuste tegemine
lühikeste tarneahelate edendamiseks või artiklis 88a osutatud
vabatahtlike märgete kasutamiseks;“
234
b) lõike 1a esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1a. Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva
artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon või selline
tootjaorganisatsioon, sealhulgas ühistu, või mis tahes muu samaväärne
riigisisese õiguse alusel tunnustatud juriidiline isik, kes on taotlenud
tunnustamist ja keda liikmesriik ei ole veel tootjaorganisatsioonina
tunnustanud, tingimusel et ta vastab käesoleva artikli ja käesoleva
määruse artikli 154 lõikes 1 sätestatud nõuetele, oma liikmete nimel
nende kogutoodangu või selle osaga seoses põllumajandustoodete
tootmist kavandada, põllumajandustoodete tootmiskulusid optimeerida,
põllumajandustooteid turule viia ja põllumajandustoodete tarnelepingute
üle läbirääkimisi pidada. Selline tootjaorganisatsioon võib nimetatud
erandit kasutada käesoleva määruse artikli 154 lõike 4 punktis a
sätestatud ajavahemiku jooksul, või kui liikmesriik ei ole selle
ajavahemiku lõpuks tunnustamistaotluse kohta otsust teinud, siis
viieaastase ajavahemiku jooksul alates tunnustamistaotluse esitamise
kuupäevast, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on
otsustanud tunnustamisest keelduda.“;
235
c) lõike 1b esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
„Kui artikli 156 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit ei vasta
käesoleva artikli lõike 1a teise lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustele,
kuid tema liikmed vastavad nendele tingimustele, võib ta samuti viia ellu
käesoleva artikli lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevusi, tingimusel et:
a) tema liikmeid on tunnustatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1,
b) tema liikmed ei ole käesoleva artikli lõike 1a esimeses lõigus osutatud
tegevustega hõlmatud toodetega seoses mõne teise tunnustatud
tootjaorganisatsioonide liidu liikmed, ja
▌
c) käesoleva artikli lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevustega hõlmatud
toote kogus ei ületa 36 % selle toote kogutoodangust asjaomases
liikmesriigis.“
236
7) Artiklit 153 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) kuulumist põllumajandusliku majapidamise iga eri tootega seoses
ainult ühte tootjaorganisatsiooni, kusjuures eri toodete all mõeldakse
tooteid, mis on teistest piisavalt eristatavad, eelkõige oma omaduste või
kavandatud lõppkasutuse poolest;
sellegipoolest võib liikmesriik igakülgselt põhjendatud juhtudel sellest
nõudest kõrvale kalduda, kui tootjatest liikmetel on kaks eraldi
tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades.“;
b) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) normid, mis võimaldavad põllumajandustooteid taime- või
loomakasvatuses tootvatel põllumajandustootjatest liikmetel
demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja selle otsuseid, samuti
selle arvepidamist ja eelarveid;“; ▌
237
c) lõige 2a asendatakse järgmisega:
„2a. Tootjaorganisatsiooni põhikirjas võidakse ette näha võimalus, et liikmed
on vahetus kontaktis ostjatega, kui see vahetu kontakt ei ohusta
tootjaorganisatsiooni eesmärke, sealhulgas tarnete koondamist ja toodete
turule viimist tootjaorganisatsiooni poolt. Tarnete koondamine ja toodete
turuleviimine loetakse tagatuks, kui tootjaorganisatsioon peab
läbirääkimisi müügi peamiste elementide, nagu hinna, kvaliteedi ja mahu
üle ning määrab need kindlaks. Tootjaorganisatsiooni põhikiri, mis
võimaldab liikmete ja ostjate vahel vahetut kontakti, võib sisaldada
sisekontrolli- ja ennetusmehhanisme, tagamaks, et selline kontakt ei
mõjuta negatiivselt tootjaorganisatsiooni eesmärke, sealhulgas tarnete
koondamist.“;
d) lõige 3 jäetakse välja.
8) Artikli 157 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:
„xvii) artiklis 88a osutatud vabatahtlike märgete kasutamise edendamine.“
238
9) Artikkel 168 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 168
Lepingulised suhted
1. Artikli 1 lõikes 2 loetletud sektorite põllumajandustoodete, välja arvatud piima,
piimatoodete ja suhkru iga tarne liidus põllumajandustootjatelt, sealhulgas
põllumajandustootjate liitudelt, või tootjaorganisatsioonidelt või
tootjaorganisatsioonide liitudelt töötlejatele, turustajatele või jaemüüjatele
toimub asjaomaste lepinguosaliste vahelise kirjaliku lepingu alusel.
Esimeses lõigus osutatud kohustust kohaldatakse üksnes:
a) põllumajandustootjate suhtes, kes toodavad põllumajandustooteid
taime- või loomakasvatuses või töötlevad ise oma majapidamises
selliseid tooteid,
b) punktis a osutatud tooteid töötlevate või turustavate
põllumajandustootjate liitude, tootjaorganisatsioonide või
tootjaorganisatsioonide liitude suhtes.
Selline kirjalik leping peab vastama lõigetes 4 ja 8 sätestatud tingimustele.
239
2. Liikmesriigid võivad ühtlasi otsustada, et:
a) põllumajandustoodete tarne lõikega 1 hõlmamata ettevõtjatelt või
sellistele ettevõtjatele peab toimuma kirjaliku lepingu alusel;
b) ▌ kirjalik pakkumus põllumajandustoodete tarnimise lepingu
sõlmimiseks on kohustuslik.
Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud lepingu sõlmimiseks
esitatavate kirjalike pakkumuste puhul võib asjaomane liikmesriik otsustada,
et sellise pakkumuse peab esitama kas põllumajandustoodete esmaostja või
põllumajandustootja, sealhulgas põllumajandustootjate liit, või
tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit.
Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud lepingud või käesoleva lõike
esimese lõigu punktis b osutatud pakkumused lepingu sõlmimiseks peavad
vastama lõigetes 4 ja 8 sätestatud tingimustele.
3. Liikmesriigid tagavad, et lepinguosalistele on kättesaadavad vahendus- või
võrreldavad mehhanismid, sealhulgas olemasolevad mehhanismid. Sellised
mehhanismid on lepinguosaliste jaoks vabatahtlikud ja erapooletud, et
hõlmata juhte, kui puudub lõigetes 1 ja 2 osutatud mõlemale poolele
vastuvõetav leping, või kõnealuste lepingute läbivaatamiseks, kui on olemas
lõigetes 1 ja 2 osutatud leping. Need mehhanismid võivad hõlmata
põllumajandustootjate organisatsioonide esindajaid.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud
mehhanismidest, mis on nende territooriumil kättesaadavad.
240
4. Lõikes 1 osutatud leping või pakkumus lepingu sõlmimiseks:
a) koostatakse enne tarnimist,
b) koostatakse kirjalikult, sealhulgas elektrooniliselt, ja
c) selles esitatakse eelkõige järgmised elemendid:
i) tarne eest makstav hind,
– mis ei muutu ja mis määratakse kindlaks lepingus või
– mille arvutamiseks kombineeritakse mitmesugused lepingus
kindlaks määratud tegurid, mis hõlmavad objektiivseid
näitajaid, indekseid või lõpphinna arvutamise meetodeid, mis
on kergesti juurdepääsetavad ja arusaadavad ning kajastavad
turutingimuste ja asjaomaste tootmiskulu elementide
muutumist, mis avaldab mõju põllumajandustootjate
tasustamisele, tarnitavaid koguseid ning tarnitavate
põllumajandustoodete kvaliteeti või koostist; selle eesmärgi
saavutamiseks võivad liikmesriigid kindlaks määrata
näitajad, mida võib lepingutes kasutamiseks avaldada
veebis, objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis põhinevad
tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatel uuringutel, või võttes
arvesse objektiivseid andmeid sellistest allikatest nagu
tootmisharudevahelised organisatsioonid või ELi
toidutarneahela vaatlusrühm (AFCO) või mis tahes muid
asjakohaseid kättesaadavaid objektiivseid andmeid;
lepinguosalised võivad vabalt viidata nendele näitajatele või
mis tahes muudele näitajatele, mida nad asjakohaseks
peavad;
241
ii) selliste toodete kogus ja kvaliteet, mida võib või tuleb tarnida, ning
selliste tarnete ajakava,
iii) lepingu kestus, mis võib olla tähtajaline või tähtajatu, hõlmates
lepingu lõpetamist käsitlevat klauslit ning kui lepingu minimaalne
kestus on pikem kui 12 kuud, ka läbivaatamisklauslit, mille võib
käivitada ▌ põllumajandustootja, sealhulgas
põllumajandustootjate liit, või tootjaorganisatsioon või
tootjaorganisatsioonide liit;
iv) üksikasjad makseperioodide ja maksekorra kohta, sealhulgas
osaliste vahel kokku lepitud vähendamiste kohaldamise kohta;
v) põllumajandustoodete kogumise või tarnimise kord, ning
vi) vääramatu jõu korral kohaldatavad normid.
242
5. Erandina lõigetest 1 ja 2 ei nõuta kirjalikku lepingut või kirjalikku pakkumust
lepingu sõlmimiseks järgmistel juhtudel:
a) tootjaorganisatsiooni või ühistu liige tarnib asjaomaseid
põllumajandustooteid tootjaorganisatsioonile või ühistule, mille liige ta
on, tingimusel et selle tootjaorganisatsiooni või ühistu põhikirjas või
selles sätestatud või selle alusel kehtestatud reeglites ja otsustes on ette
nähtud läbipaistvad ja demokraatlikult vastu võetud eelnevalt teada
olevad reeglid, mis käsitlevad nende liikmete tarnitavate toodete hinna
kindlaksmääramise meetodeid, võttes arvesse mõju
põllumajandustootjate tasustamisele, ning makseperioode ja -korda;
b) tarne toimub tasuta või seoses selliste toodete kõrvaldamisega, mis ei ole
enam müügikõlblikud.
243
6. Liikmesriigid võivad otsustada, et kirjalikku lepingut või kirjalikku pakkumust
lepingu sõlmimiseks ei nõuta ühel või mitmel järgmistest juhtudest:
a) põllumajandustoodete esmaostja on mikro- või väikeettevõtja soovituse
2003/361/EÜ1 tähenduses;
b) osaliste vahel kokku lepitud tarne või tarnete koguväärtus ei ületa
asjaomase liikmesriigi määratavat ülempiiri, mis ei tohi olla suurem kui
10 000 eurot;
c) asjaomaste põllumajandustoodete tarnimine ja nende eest maksmine
toimuvad samal ajal või põhjendatud juhtudel hiljemalt kolme tööpäeva
jooksul;
d) tarne puudutab põllumajandustooteid, mille pakkumine on hooajaline,
mille nõudlus on kõikuv või mis riknevad kiiresti;
e) tarne puudutab põllumajandustooteid, mille puhul kasutatakse
traditsioonilisi või tavapäraseid müügitavasid;
244
f) tarne puudutab põllumajandustooteid mille puhul liikmesriik leiab
pärast konsulteerimist põllumajandustootjate asjaomaste esindajatega
või artikli 158 lõike 1 kohaselt asjaomastes sektorites tunnustatud
tootmisharudevaheliste organisatsioonidega, et käesoleva artikli
lõigetes 1 ja 4 taotletav prognoositavuse, läbipaistvuse ja hindade
ülekandumise mõju on nende toodete puhul saavutatud või et kirjalike
lepingute või lepingu sõlmimiseks esitatavate kirjalike pakkumuste
olemasolu kohustus ei oleks nende toodete puhul muude põhjendatud
asjaolude tõttu asjakohane ega proportsionaalne.
7. Kui kirjalikku lepingut või kirjalikku pakkumust lepingu sõlmimiseks lõike 5
punkti b või lõike 6 kohaselt ei nõuta, võib põllumajandustootja, sealhulgas
põllumajandustootjate liit, või tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide
liit nõuda, et põllumajandustoodete mis tahes tarne kohta töötlejale, turustajale
või jaemüüjale sõlmitaks osaliste vahel kirjalik leping või esitataks kirjalik
pakkumus lepingu sõlmimiseks. Selline leping või pakkumus lepingu
sõlmimiseks peab vastama lõikes 4 ja lõike 8 esimeses lõigus sätestatud
tingimustele.
245
8. Põllumajandustootjate, sealhulgas põllumajandustootjate liitude, või
tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude ning töötlejate,
turustajate või jaemüüjate vahel sõlmitud põllumajandustoodete tarnelepingute
kõik elemendid, sealhulgas lõike 4 punktis c sätestatud elemendid ja nende
osad lepitakse lepinguosaliste vahel vabalt kokku.
Liikmesriigid võivad kehtestada ühe või mitu järgmistest kohustustest:
a) seoses lõikes 1 osutatud kirjalike lepingutega võib:
i) lepinguosaliste kohustuse leppida kokku põllumajandustoodete
teatava tarnitava koguse ja nimetatud tarne eest makstava hinna
vahelises suhtes;
ii) lepingu miinimumkestuse, mis on vähemalt kuus kuud ja mis ei
tohi takistada siseturu tõrgeteta toimimist;
b) lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud ja lepingu sõlmimiseks
esitatavate kirjalike pakkumuste puhul kohustus, et kirjalik pakkumus
lepingu sõlmimiseks sisaldaks lepingu minimaalset kestust, mis on
sätestatud sel eesmärgil riigisiseses õiguses, kuid mis peab olema
vähemalt kuus kuud ega tohi takistada siseturu tõrgeteta toimimist.
246
Põllumajandustootjad, sealhulgas põllumajandustootjate liidud, või
tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud võivad kirjalikult
keelduda miinimumkestusest, mille liikmesriigid on teise lõigu kohaselt
kehtestanud.
9. Liikmesriigid võivad nõuda, et põllumajandustoodete ostja registreeriks
lõikes 1 osutatud kirjalikud lepingud asjaomaste põllumajandustoodete
tarnimiseks põllumajandustootjalt, sealhulgas põllumajandustootjate liidult,
või tootjaorganisatsioonilt või tootjaorganisatsioonide liidult nende
territooriumil asuvale töötlejale, turustajale või jaemüüjale.
10. Liikmesriigid, kes kasutavad lõigetes 2, 6, 8 ja 9 osutatud võimalusi, teavitavad
komisjoni nende võimaluste kohaldamise viisidest.
11. Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis
on vajalikud käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 ühtseks kohaldamiseks, ning
meetmed, mis on seotud käesoleva artikli lõikes 10 sätestatud liikmesriikide
teavitamiskohustusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
▌
247
10) Artiklit 210a muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
i) punkt a asendatakse järgmisega:
„a) keskkonnaeesmärgid, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine
ja nendega kohanemine, maastiku, vee ja pinnase kestlik
kasutamine ja kaitse, sealhulgas niisutussüsteemide abil,
üleminek ringmajandusele, sealhulgas toidujäätmete
vähendamine ja loomasõnniku toitainete ringlussevõtt
orgaanilistes väetistes või energia tootmises kasutamiseks; ning
saaste vältimine ja kontroll; samuti elurikkuse ja ökosüsteemide
kaitse ja taastamine;“
248
ii) lisatakse järgmised punktid:
„d) selliste peamiselt peretööjõudu kasutavate väikeste
põllumajandusettevõtete majandusliku elujõulisuse toetamine,
mille standardtoodang, nagu see on määratletud nõukogu määruse
(EÜ) nr 1217/2009* artikli 2 punktis 8, ei tohi ületada 100 000
eurot;
e) noorte põllumajandustootjate ligimeelitamine ja toetamine; või
f) põllumajandus- ja töötlemistegevuses töö- ja ohutustingimuste
parandamine.
▌
_____________
* Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1217/2009, millega
luuakse põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk (ELT L 328,
15.12.2009, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1217/oj).“;
249
b) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„Alates 8. detsembrist 2023 võivad lõikes 1 osutatud tootjad taotleda komisjoni
arvamust selle kohta, kas lõikes 1 osutatud kokkulepped, otsused ja
kooskõlastatud tegevus seoses kestlikkusstandardite rakendamisega, mille
eesmärk on aidata kaasa ühe või mitme lõike 3 punktides a, b ja c sätestatud
eesmärgi saavutamisele, on kooskõlas käesoleva artikliga.
Alates … [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva]
võivad lõikes 1 osutatud tootjad taotleda komisjonilt arvamust selle kohta, kas
lõikes 1 osutatud kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus seoses
kestlikkusstandardite rakendamisega, mille eesmärk on aidata kaasa ühe või
mitme lõike 3 punktides d, e ja f sätestatud eesmärgi saavutamisele, on
kooskõlas käesoleva artikliga.
Komisjon edastab taotlejale oma arvamuse nelja kuu jooksul pärast täieliku
taotluse saamist.
Kui komisjon leiab pärast arvamuse esitamist, et käesoleva artikli lõigetes 1,
3 ja 7 osutatud tingimused ei ole enam täidetud, teatab ta, et edaspidi peab
asjaomase kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldama
ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ning teavitab sellest tootjaid.
250
Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi taotluse alusel arvamuse sisu
muuta, eelkõige juhul, kui taotleja on esitanud ebaõiget teavet või on arvamust
kuritarvitanud.“
▌
11) Artikli 222 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal võib komisjon vastu võtta
rakendusakte, mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101
lõiget 1 põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või
põllumajandustootjate liitudest moodustatud ühenduste või tunnustatud
tootjaorganisatsioonide, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude või
tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja otsuste
suhtes ükskõik millises käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris,
tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu tõrgeteta
toimimist, nende eesmärk on üksnes asjaomast sektorit stabiliseerida ja need
kuuluvad ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:
a) nende asjaosaliste toodete turult kõrvaldamine või tasuta jagamine;
▌
251
b) transformatsioon ja töötlemine;
c) eraettevõtjate poolne ladustamine;
d) ühised edendamisega seotud meetmed;
e) kokkulepped kvaliteedinõuete kohta;
f) selliste sisendite ühine ostmine, mis on vajalikud kahjurite ning looma- ja
taimehaiguste leviku tõkestamiseks liidus, või mis on vajalikud
loodusõnnetuste tagajärgedega toime tulemiseks liidus;
g) tootmise ajutine kavandamine, võttes arvesse tootmistsükli eripära.
Kui komisjon võtab kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga vastu
rakendusaktid, võib ta otsustada teha määruse (EL) 2021/2116 artiklis 16
osutatud põllumajandusreservist antava liidu toetuse asjaomastele
liikmesriikidele kättesaadavaks. Sellise rahalise toetusega antakse viivitamata
vahendid, mis on vajalikud selleks, et asjaomased ettevõtjad saaksid
kõnealused kokkulepped ja otsused täita.
252
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks käesoleva
lõike esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamisala ja vastavalt lõikele 3
ajavahemik, mil erandit kohaldatakse, ning kui see on asjakohane, ka
asjaomasele liikmesriigile käesoleva lõike teise lõigu alusel
põllumajandusreservist eraldatud summa.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.“
12) Artikli 222a lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Komisjon võib otsustada, milliste artikli 1 lõikes 2 loetletud
põllumajandussektorite jaoks luuakse liidu turu vaatluskeskused. Komisjon võib
eristada neis vaatluskeskustes konkreetselt mahe- ja mittemahetootmist.“
▌
253
13) VII lisasse lisatakse järgmine osa:
„Ia OSA
Liha ja lihatoodete nimetused
1. Käesolevas osas tähendab „liha“ käesoleva määruse kohaldamisalasse
kuuluvaid looma söödavaid osi.
2. Käesolevas osas tähendavad „lihatooted” tooteid, mis on saadud lihast,
arvestades, et nende valmistamiseks vajalikke aineid võib lisada juhul, kui
neid aineid ei kasutata mõne liha koostisaine täielikuks või osaliseks
asendamiseks. See ei piira mõiste „liha“ kasutamist toodete puhul, mis on
hõlmatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühist korraldust käsitleva
liidu õigusega.
3. ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodete ja kõnealuses lisas loetlemata
toiduainete puhul, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelusturu ühist
korraldust käsitleva liidu õigusega hõlmatud tooted ning muud käesoleva
määruse artikli 78 lõike 3 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud
õigusaktides loetletud tooted, mõiste „liha” ja järgmised nimetused
reserveeritakse lihatoodetele ja toodetele, millel on nimetus, milles järgmisi
nimetusi kasutatakse kõigis turustusetappides koos mõne teise sõnaga või
teiste sõnadega, tähistamaks loomaliiki, kellelt põllumajandustoode pärineb:
254
a) veiseliha,
b) vasikaliha,
c) sealiha,
d) kodulinnuliha,
e) kanaliha,
f) kalkuniliha,
g) pardiliha,
h) haneliha,
i) talleliha,
j) kodulambaliha,
k) lambaliha,
l) kitseliha,
255
m) poolkoib,
n) sisefilee,
o) nimmetükk,
p) küljetükk,
q) seljatükk,
r) ribi,
s) abatükk,
t) koot,
u) karree,
v) tiib,
w) rind,
x) kints,
y) rinnatükk,
256
z) antrekoot,
aa) T-luupihv,
bb) ristluutükk,
cc) peekon,
dd) steik,
ee) maks.
4. Eeskätt ei kasutata mõistet „liha“ ega käesoleva osa punktis 3 loetletud
nimetusi selleks, et tähistada loomadest, taimedest, mikroorganismidest,
seentest või vetikatest saadud rakukultuurist või koekultuurist koosnevat,
sellest saadud või toodetud toitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2015/2283* tähenduses.
5. Mõistet „liha“ ja punktis 3 loetletud nimetusi võib lihatoodete tähistamiseks
kasutada koos. Samuti võib neid kasutada koos mõne teise sõnaga või teiste
sõnadega, tähistamaks liittooteid, mille ükski osa ei asenda või ei ole
mõeldud asendama ühtki liha koostisainet ja milles liha on kas koguseliselt
või toote iseloomustamisel oluline.
▌____________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL)
2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja
komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001 (ELT L 327, 11.12.2015, lk 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/2283/oj).“
257
14) X lisa muudetakse järgmiselt:
a) I punkti alapunktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Tarnelepingud koostatakse kindlaksmääratud suhkrupeedikoguste kohta
kirjalikult enne tarnimist.
2. Tarnelepingute kestus võib olla mitu aastat. Kui lepingu minimaalne
kestus on pikem kui 12 kuud, sisaldab leping läbivaatamisklauslit, mille
võib käivitada põllumajandustootja, sealhulgas põllumajandustootjate
liit, või tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit;“
258
b) II punkti alapunkti 2 lisatakse järgmine lõik:
„Hinna arvutamiseks kombineeritakse mitmesugused lepingus kindlaks
määratud tegurid, mis hõlmavad objektiivseid näitajaid, indekseid või
lõpphinna arvutamise meetodeid, mis on kergesti juurdepääsetavad ja
arusaadavad ning kajastavad turutingimuste ja asjaomaste tootmiskulu
elementide muutumist, mis avaldab mõju põllumajandustootjate
tasustamisele, tarnitavaid koguseid ning tarnitava suhkrupeedi kvaliteeti või
koostist. Selleks võivad liikmesriigid määrata kindlaks näitajad objektiivsete
kriteeriumide kohaselt, mis põhinevad tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatel
uuringutel, või võttes arvesse objektiivseid andmeid sellistest allikatest nagu
tootmisharudevahelised organisatsioonid või ELi toidutarneahela
vaatlusrühm (AFCO) või mis tahes muid asjakohaseid kättesaadavaid
objektiivseid andmeid. Need näitajad võib lepingutes kasutamiseks avaldada
veebis. Lepinguosalised võivad vabalt viidata nendele näitajatele või mis tahes
muudele näitajatele. ▌“;
c) III punkti lisatakse järgmine lõik:
„Tarnelepingud sisaldavad vääramatu jõu korral kohaldatavaid normid.“;
d) lisatakse järgmine punkt:
„IXa PUNKT
Liikmesriigid võivad nõuda, et suhkruettevõtja registreeriks kirjalikud
tarnelepingud enne suhkrupeedi tarnimist.“
259
Artikkel 2
Määruse (EL) 2021/2115 muutmine
Määrust (EL) 2021/2115 muudetakse järgmiselt.
1) Artiklit 52 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
„i) punkt e asendatakse järgmisega:
„e) tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20 % liikmesriigi
puu- ja köögiviljatoodangust, kõnealune turustamismäär
arvutatakse rakenduskava iga aasta kohta sedasi, et puu- ja
köögiviljatoodangu väärtus, mis saadi asjaomases liikmesriigis ja
turustati määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud
tootjaorganisatsioonide poolt ajavahemikul, mis vastab artikli 45
punkti c (turustatud toodangu väärtus) alusel vastu võetud
delegeeritud õigusaktides sätestatud võrdlusperioodile, jagatakse
asjaomases liikmesriigis samal ajavahemikul saadud puu- ja
köögiviljatoodangu koguväärtusega.“;
260
ii) ▌lisatakse järgmine punkt:
„i) tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit rakendab
rakenduskava liikmesriigis, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate
organiseerituse tase on rakenduskava rakendamisele eelnenud
kolmel järjestikusel aastal olnud alla 10 %; organiseerituse taset
arvutatakse sedasi, et puu- ja köögiviljatoodangu väärtus, mis on
rakenduskava rakendamisele eelnenud kolmel järjestikusel aastal
saadud asjaomases liikmesriigis ja turustatud määruse (EL)
nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide või
tootjaorganisatsioonide liitude poolt, jagatakse asjaomases
liikmesriigis samal ajavahemikul saadud puu- ja
köögiviljatoodangu koguväärtusega.“;
b) lisatakse järgmine lõige:
„5a. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud 50 % piirmäära suurendatakse 70 %-
ni kulude puhul, mis on seotud artikli 46 punktides a, b või c osutatud
eesmärkidega, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) kulud on seotud artikli 47 lõike 1 punktis a osutatud
investeeringutega materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mille
on teinud noored põllumajandustootjad või uued
põllumajandustootjad, kes esimest korda ühinevad ▌ määruse (EL)
nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooniga;
261
b) punktis a osutatud investeeringud tehakse selliste noorte
põllumajandustootjate või uute põllumajandustootjate valdustes
nende esimese rakenduskava raames või kolme aasta jooksul
pärast kuupäeva, mil kõnealused noored põllumajandustootjad
või uued põllumajandustootjad ühinesid tootjaorganisatsiooniga.
▌“;
c) lisatakse järgmine lõige:
„7. ▌ Lõikes 1 sätestatud 50 % piirmäära suurendatakse 70 %-ni tegelikest
kuludest, mis on asjaomasel aastal kantud tootjaorganisatsioonide või
tootjaorganisatsioonide liitude rakendatavate rakenduskavade puhul ja
mis on asjaomasel aastal mõjutatud liikmesriikide poolt
kindlaksmääratavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest,
loodusõnnetustest, taimehaigustest või kahjurite levikust, tingimusel et
piirmäära suurendamine on lubatud üksnes juhul, kui kahjud ületavad
künnise, milleks on vähemalt 30 % tootjaorganisatsiooni või
tootjaorganisatsioonide liidu kolme eelneva aasta keskmisest
aastatoodangust või eelneva viieaastase perioodi alusel pärast kõige
kõrgema ja kõige madalama näitaja väljajätmist arvestatud kolme
aasta keskmisest. ▌“
262
2) Artiklisse 62 lisatakse järgmine lõige:
„4. Lõikes 2 sätestatud 50 % piirmäära suurendatakse 70 %-ni tegelikest
kuludest, mis on asjaomasel aastal kantud tootjaorganisatsioonide või
tootjaorganisatsioonide liitude rakendatavate rakenduskavade puhul ja mis
on asjaomasel aastal mõjutatud liikmesriikide poolt kindlaksmääratavatest
ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loodusõnnetustest, taimehaigustest või
kahjurite levikust, tingimusel et piirmäära suurendamine on lubatud üksnes
juhul, kui kahjud ületavad künnise, milleks on vähemalt 30 %
tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu kolme eelneva aasta
keskmisest toodangust või eelneva viieaastase perioodi alusel pärast kõige
kõrgema ja kõige madalama näitaja väljajätmist arvestatud kolme aasta
keskmisest.“
3) Artikli 65 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„e) 70 % tegelikest kuludest, mis on asjaomasel aastal kantud
tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude rakendatavate
rakenduskavade puhul ja mis on asjaomasel aastal mõjutatud liikmesriikide
poolt kindlaksmääratavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest,
loodusõnnetustest, taimehaigustest või kahjurite levikust, tingimusel et
piirmäära suurendamine on lubatud üksnes juhul, kui kahjud ületavad
künnise, milleks on vähemalt 30 % tootjaorganisatsiooni või
tootjaorganisatsioonide liidu kolme eelneva aasta keskmisest toodangust või
eelneva viieaastase perioodi alusel pärast kõige kõrgema ja kõige madalama
näitaja väljajätmist arvestatud kolme aasta keskmisest.“
263
4) Artiklisse 68 lisatakse järgmine lõige:
„2a. Artikli 52 lõike 3 punkte a–d, f, g ja h ning artikli 52 lõikeid 5a ja 7
kohaldatakse mutatis mutandis.“
5) Artikli 88 lõige 7 asendatakse järgmisega:
„7. Alates 1. jaanuarist 2025 võivad liikmesriigid vaadata oma käesoleva artikli
lõikes 6 osutatud otsused läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise
taotlusest kooskõlas artikliga 119 ning võivad otsustada kasutada kuni 6 % oma
otsetoetusteks ette nähtud ja V lisas sätestatud eraldistest, millest on
asjakohasel juhul maha arvatud VIII lisas esitatud puuvilla jaoks ette nähtud
eraldised, muudesse sektoritesse sekkumise viiside jaoks, millele on osutatud
III jaotise III peatüki 7. jaos.
Summat, mis vastab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud protsendimäärale
liikmesriikide otsetoetusteks ette nähtud eraldistest ja mida kasutatakse teataval
eelarveaastal muudesse sektoritesse sekkumise viiside jaoks, käsitatakse
rahaeraldistena, mis on liikmesriikidele ette nähtud eelarveaasta kohta
muudesse sektoritesse sekkumise viiside jaoks.“
264
Artikkel 3
Määruse (EL) 2021/2116 muutmine
Määruse (EL) 2021/2116 artikli 16 lõike 1 teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:
„b) erakorralised meetmed määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 219, 220, 221 ja 222
alusel.“
Artikkel 4
Üleminekumeetmed
Tooteid, mis ei vasta määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa Ia osas määratletud nimetustele
ja mis on toodetud liidus või imporditud liitu enne selles sätestatud nimetamisnormide
kohaldamise alguskuupäeva, võib jätkuvalt turule viia kuni nende toodete varude
ammendumiseni või kuni … [kuus aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise
kuupäeva], olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
Artikkel 5
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Käesoleva määruse artikli 1 punkte 3 ja 4, punkti 7 alapunkti d ning punkte 9 ja 14
kohaldatakse ▌alates … [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise
kuupäeva].
Käesoleva määruse artikli 1 punkti 13 alates … [kolm aastat pärast käesoleva
muutmismääruse jõustumise kuupäeva].
265
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
267
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0200
ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (ESTÜ
asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase
teadusfondi kohta) rakendamiseks vajalikud meetmed
Euroopa Parlamendi 16. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse
eelnõu kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu
toimimise lepingule lisatud protokolli nr 37 (ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise
finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) rakendamiseks vajalikud
meetmed ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2003/76/EÜ (06884/2026 – C10-0091/2026 –
2025/0390(APP))
(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06884/2026),
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu
lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollile nr 37 (ESTÜ
asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi
kohta), eriti selle artikli 2 esimesele lõigule (C10-0091/2026),
– võttes arvesse kodukorra artikli 107 lõikeid 1 ja 4,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust (A10-0158/2026),
1. annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
269
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0206
Teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimed ning nendest
toodetud toit ja sööt
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese
lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus, milles käsitletakse teatavate uute genoomikameetodite abil saadud taimi ja
nendest saadud tooteid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/625 (17037/1/2025 –
C10-0102/2026 – 2023/0226(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (17037/1/25 – C10-0102/2026),
– võttes arvesse Küprose Esindajatekoja ja Ungari Rahvuskogu poolt protokolli nr 2
(subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud
põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse
põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. oktoobri 2023. aasta
arvamust1,
– võttes arvesse Regioonide Komitee 17. aprilli 2024. aasta arvamust2,
– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta3 Euroopa Parlamendile ja nõukogule
esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2023)0411) suhtes,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 kohaselt heaks
kiidetud esialgset kokkulepet,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 68,
– võttes arvesse keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjoni teise lugemise soovitust
(A10-0175/2026),
1 ELT C, C/2024/893, 6.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/893/oj. 2 ELT C, C/2024/3674, 26.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3674/oj. 3 ELT C, C/2024/6358, 7.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/6358/oj.
270
1. kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;
2. märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;
3. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile
alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;
4. teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise
kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu
peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
271
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0207
Ühine süsteem liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike
tagasisaatmiseks (tagasisaatmismäärus)
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühine süsteem
liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ning
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ,
nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ (COM(2025)0101 – C10-
0047/2025 – 2025/0059(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2025)0101),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2
punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile
(C10-0047/2025),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust,
mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2025. aasta
arvamust1,
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 alusel heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 10. juuni 2026. aasta kirjas
võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,
1 ELT C, C/2026/33, 16.1.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/33/oj.
272
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit
(A10‑0048/2026),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab
selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
P10_TC1-COD(2025)0059
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. juunil 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, millega
luuakse ühine süsteem liidus ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike
tagasisaatmiseks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2008/115/EÜ, nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ*
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkti c,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt3
* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD. 1 ELT C [...], [...], lk [...]. 2 ELT C [...], [...], lk [...]. 3 Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta seisukoht.
274
ning arvestades järgmist:
(1) Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala moodustamisel peaks liidul olema
ühine poliitika selliste kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiseks, kellel puudub liidus
viibimise õigus. Tulemuslik tagasisaatmispoliitika on usaldusväärse
rändehaldussüsteemi põhielement.
(2) Käesoleva määrusega kehtestatakse liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate
kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiseks ühine süsteem, mis põhineb ühisel
tagasisaatmismenetlusel, tulemuslikul koostööl kolmandate riikidega,
ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi kodanikele kehtestatud kohustustel,
tulemusliku tagasisaatmise haldamist toetavatel meetmetel, sealhulgas
tagasipöördumist soodustatavatel meetmetel, ning liikmesriikide koostööl.
275
(2a) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 72 ei mõjuta käesolev
määrus liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra
säilitamise ja sisejulgeoleku kaitsmisega.
(3) Selleks et aidata kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/13514
sätestatud tervikliku lähenemisviisi rakendamisele, tuleks ebaseaduslikult riigis
viibivate kolmandate riikide kodanike tulemusliku tagasisaatmise haldamiseks
kehtestada ühine süsteem. Ühine süsteem peaks põhinema integreeritud
poliitikakujundamisel, et tagada liidu ja selle liikmesriikide poolt nende pädevuse
piires tehtavate toimingute ja võetavate meetmete sidusus ja tulemuslikkus.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1351, mis
käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 222, 22.5.2024, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1351/oj).
276
(4) Euroopa Ülemkogu on järjekindlalt rõhutanud, kui oluline on võtta otsustavaid
meetmeid kõigil tasanditel, et hõlbustada, suurendada ja kiirendada tagasisaatmist
Euroopa Liidust. Euroopa Ülemkogu kutsus 2024. aasta oktoobris komisjoni üles
esitama kiiremas korras uue seadusandliku ettepaneku.
(5) Nõukogu (justiits- ja siseküsimused) võttis 12. detsembril 2024 vastu vabadusel,
turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires seadusandliku ja operatiivtegevuse
kavandamist käsitlevad strateegilised suunised, milles tuletatakse meelde, et liidu
tervikliku ja usaldusväärse varjupaiga- ja rändesüsteemi tugisammas on edukas
tagasisaatmispoliitika. Selleks kutsutakse strateegilistes suunistes üles töötama välja
jõulisema ja terviklikuma lähenemisviisi ja seda rakendama ning ajakohastama
kiiremas korras õigusraamistikku.
277
(6) Tulemuslik tagasisaatmispoliitika peaks tagama sidususe rände- ja varjupaigaleppega
ja aitama kaasa selle terviklikkusele, samuti aitama hallata ebaseaduslikku
sisserännet liitu ja hoida ära ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi kodanike
liikmesriikidevahelist ebaseaduslikku liikumist▌, järgides seejuures põhiõigusi.
(7) Liit ja selle liikmesriigid on suurendanud pingutusi, et muuta tagasisaatmispoliitika
tulemuslikumaks. Hoolimata nendest pingutustest ei vasta kehtiv õigusraamistik, mis
hõlmab nõukogu direktiive 2001/40/EÜ5 ja 2008/115/EÜ6, enam liidu rändepoliitika
vajadustele ning seadusandlikele ja operatiivvajadustele tulemusliku
tagasisaatmise tagamiseks. Pärast direktiivi 2008/115/EÜ vastuvõtmist 2008. aastal
on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning liidu rändepoliitika
märkimisväärselt edasi arenenud. Kui varasemalt hõlmas liidu õigus
rändevaldkonnas miinimumnõudeid sisaldavaid õigusakte, siis nüüd on rõhk
liikmesriikide tavade lähendamisel. Tagasisaatmisdirektiivi7 uuesti sõnastamise
ettepanekuga püüdis komisjon 2018. aastal tagasisaatmist reguleerivaid norme
reformida. Samuti on komisjon püüdnud soovituste (EL) 2017/23388 ja
(EL) 2023/6829 kaudu toetada liikmesriike direktiivis 2008/115/EÜ ette nähtud
paindlikkuse kasutamisel. Kehtiv õigusraamistik on end aga ammendanud.
5 Nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike
väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 149, 2.6.2001, lk 34, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2001/40/oj).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/115/oj).
7 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (uuesti sõnastatud), Brüssel, 12.9.2018, COM(2018) 634 final, 2018/0329 (COD).
8 Komisjoni 16. novembri 2017. aasta soovitus (EL) 2017/2338, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (ELT L 339, 19.12.2017, lk 83, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2017/2338/oj).
9 Komisjoni 16. märtsi 2023. aasta soovitus (EL) 2023/682 tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise ja tagasisaatmise kiirendamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ rakendamisel (C/2023/1763, ELT L 86, 24.3.2023, lk 58, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2023/682/oj).
278
(8) Tulemuslikuks tagasisaatmiseks tuleks kehtestada range ݁hine menetlus, millega
tagatakse, et kolmanda riigi kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi
territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele, saadetaks
põhjendamatu viivituseta põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust järgides inimlikult ja
püsivalt tagasi. Kõigis liikmesriikides kohaldatavad selged ja läbipaistvad normid
peaksid tagama asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja pädevatele asutustele
kindluse. Oluline on tagasisaatmismenetlusi lihtsustada, hõlbustada ja kiirendada
ning tagada, et tagasisaatmine ei oleks takistatud, sealhulgas teistesse
liikmesriikidesse ebaseadusliku liikumise tõttu.
(9) Käesoleva määruse kohaste normide kohaldamine ei tohiks mõjutada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/134810 kohaseid norme, mis käsitlevad
juurdepääsu rahvusvahelisele kaitsele. Asjakohasel juhul täiendatakse käesoleva
määruse norme erinormidega, millega seotakse negatiivsed varjupaigaotsused
tagasisaatmisotsustega osas, mis puudutab nende tegemist ja õiguskaitsevahendeid,
nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348, ning
piiril toimuva tagasisaatmismenetlusega, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/134911.
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1348, millega
luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.5.2024, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1348/oj).
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril toimuv tagasisaatmismenetlus ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L, 2024/1349, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1349/oj).
279
(10) Käesoleva määrusega järgitakse kolmanda riigi kodanike põhiõigusi ja põhimõtteid,
mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) ja
28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonis, mida on täiendatud
31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga (edaspidi „Genfi
konventsioon“). Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas harta, liidu õiguse
üldpõhimõtete ja asjakohase rahvusvahelise õigusega.
(11) ▌Järgida tuleks harta artiklis 19 sätestatud tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse
põhimõtet ning kollektiivse väljasaatmise keeldu. Kedagi ei tohi tagasi saata, välja
saata või välja anda kolmandasse riiki, kus teda tõsiselt ohustab surmanuhtlus,
piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus.
280
(12) Liikmesriik, kelle territooriumil ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik
avastatakse, vastutab selle eest, kolmas isik tagasi saadetakse. ▌
(12a) Kohus, mille liikmesriik on riigisisese õiguse kohaselt pädevaks määranud, peaks
otsustama tagasisaatmisotsuse, sissesõidukeelu ja väljasaatmisotsuse
vaidlustamisega seotud õiguskaitsevahendi üle. Tagasi- ja väljasaatmise
lubamatuse põhimõttest tulenevate nõuete järgimist tuleks kontrollida juhul, kui
toimikus olevatest materjalidest, mis on esitatud riigisisese õiguse kohaselt seoses
tagasisaatmisotsuse või väljasaatmisotsuse vaidlustamiseks kasutatava
õiguskaitsevahendiga pädevaks määratud kohtule ning mida on pärast võistlevat
menetlust täiendatud või selgitatud, nähtub, et tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse
põhimõtet võidakse rikkuda.
281
(12b) Ilma et see piiraks harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale
õiguskaitsevahendile, millega tagatakse, et kolmanda riigi kodanik saab
vaidlustada vabatahtlikuks lahkumiseks ette nähtud tähtaja või selle puudumise
tagasisaatmisotsuses, ei tohiks vabatahtlikuks lahkumiseks ette nähtud tähtaja
tühistamine või kehtetuks tunnistamine mõjutada tagasisaatmisotsuse seda osa,
millega määratakse või nähakse ette kohustus lahkuda liikmesriikide
territooriumilt.
(13) Riigisisese õiguse kohaselt pädevaks määratud asutused peaksid väljasaatmise
korral kontrollima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimist
individuaalse hindamise alusel, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.
Asjaomane kolmanda riigi kodanik peaks enne väljasaatmist esitama võimalikult
kiiresti oma isiklikku olukorda käsitlevad tõendid, millele on lisatud põhjendused.
Peaks olema võimalik tugineda kõikide asjakohaste asjaolude olemasolevale
▌hinnangule, mis on koostatud varasemate menetlusetappide või muude varasemate
menetluste käigus.Uurida tuleks kõiki asjaoludega seotud asjakohaseid muutusi ja
uusi aspekte, mis näitavad ohu olemasolu, muu hulgas selleks, et teha kindlaks
nende põhjendatus ja asjaolu, et kolmanda riigi kodanik ei ole neile tuginenud
üksnes väljasaatmise edasilükkamiseks või nurjamiseks.
282
(13a) Liikmesriik võib suunata kolmanda riigi kodaniku, kes väidab, et väljasaatmine
rikuks tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, sobivasse menetlusse,
sealhulgas varjupaigamenetlusse, viidates määrusele (EL) 2024/1348. Liikmesriik
võib suunata kolmanda riigi kodaniku sobivasse menetlusse ka siis, kui riigisisese
õiguse kohaselt pädevaks määratud asutused saavad teadlikuks asjaoludest, mis
viitavad sellele, et väljasaatmine rikuks tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse
põhimõtet.
(14) On vaja, et liikmesriigid saaksid teha koostööd paindlikumalt, sealhulgas uute
kahepoolsete lepingute ja kokkulepete kaudu, ning sihipärasemalt, et soodustada
tulemuslikumat tagasisaatmist kolmandatesse riikidesse.
283
(15) Kui on kindlaks tehtud, et kolmanda riigi kodanik ei vasta või enam ei vasta
liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele, tuleks
kiiresti teha tagasisaatmisotsus, mis põhineb individuaalsel hindamisel, milles
võetakse arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid. Tagasisaatmisotsuses tuleks
ette näha kolmanda riigi kodaniku kohustus lahkuda liikmesriikide territooriumilt.
Tagasisaatmisotsuses ei pea vastuvõtvat riiki kindlaks määrama. Vastuvõttev riik
tuleks kindlaks määrata hiljemalt enne väljasaatmist ning selle võib kindlaks
määrata kas tagasisaatmisotsuses või muus väljasaatmisotsuses, mis tehakse
tagasisaatmisotsusest eraldi. Asjaolu, et väljasaatmine on takistatud, ei tohiks
välistada tagasisaatmisotsuse tegemist, kuid väljasaatmine tuleks edasi lükata. Kui
vastuvõtva riigi kindlaksmääramise otsuse tegemise ajal on endiselt võimalik, et
kolmanda riigi kodanik saadetakse välja ühte või mitmesse vastuvõtvasse riiki,
muu hulgas topelt- või mitmekordse kodakondsuse tõttu, võib kõnealuses otsuses
kindlaks määrata kõik sellised vastuvõtvad riigid. Harta artiklis 47 sätestatud õigus
tõhusale õiguskaitsevahendile tuleb tagada kõigi otsuses kindlaks määratud
vastuvõtvate riikide puhul. Kui pädev asutus jätkab väljasaatmist, tuleks igal juhul
kolmanda riigi kodanikule piisavalt aegsasti enne väljasaatmist teada anda,
millisesse vastuvõtvasse riiki ta välja saadetakse.
284
(15a) Ükski käesoleva määruse säte ei tohiks välistada liikmesriigi võimalust kehtestada
riigisiseses õiguses muid konkreetsete rühmade väljasaatmise edasilükkamist
käsitlevaid põhjuseid.
(15b) Kolmanda riigi kodanikul, kellel on kohustus lahkuda, peaks olema esmane
vastutus liikmesriikide territooriumilt lahkumise eest.
(16) On vaja tagada, et liikmesriigi tehtud tagasisaatmisotsuse olulised elemendid
sisestatakse teatud vormis Euroopa tagasisaatmiskorraldusena ja tehakse
kättesaadavaks Schengeni infosüsteemis koos isiku tagasisaatmist käsitleva
hoiatusteatega või teise liikmesriigiga toimuva kahepoolse teabevahetuse teel.
Euroopa tagasisaatmiskorraldus peaks omakorda toetama selliste täitmisele
pööratavate tagasisaatmisotsuste või väljasaatmisotsuste tunnustamist ja täitmist,
mille on teinud teine liikmesriik, kui kolmanda riigi kodanik liigub ebaseaduslikult
teise liikmesriiki.
285
▌
(18) Kui liikmesriigi territooriumil viibiva kolmanda riigi kodaniku kohta on teine
liikmesriik teinud täitmisele pööratava tagasisaatmisotsuse, ▌peaks
tagasisaatmisotsuste tunnustamine ja täitmine liikmesriikidevahelise tõhustatud
koostöö ja vastastikuse usalduse alusel tagasisaatmisprotsessi hõlbustama ja
kiirendama.
Samuti võib selline tunnustamine ja täitmine omada ebaseaduslikule rändele
heidutavat toimet ja pärssida ebaseaduslikku teisest liikumist liidus ning vähendada
tagasisaatmisprotsessis esinevaid viivitusi. Tagasisaatmisotsuse korral tuleks
kasutada õiguskaitsevahendeid üksnes otsuse teinud liikmesriigis.
(18a) Tagasisaatmisotsuse või väljasaatmisotsuse tunnustamist artikli 7 lõikes 7 osutatud
Euroopa tagasisaatmiskorralduses esitatud teabe alusel ei tohiks käsitada otsuse
või aktina. Tagasisaatmisotsuse või väljasaatmisotsuse tunnustamata jätmist ei
tohiks käsitada otsuse või aktina.
286
(18b) Kui liikmesriik kaalub otsuse teinud liikmesriigi täitmisele pööratava
tagasisaatmisotsuse või väljasaatmisotsuse tunnustamist ja täitmist, võivad
järgmised juhtpõhimõtted aidata liikmesriigil kindlaks teha olukorrad, kus
vastastikust tunnustamist ei tuleks kohaldada ja kus selle asemel tuleks teha riiklik
tagasisaatmisotsus. Sellised olukorrad võivad hõlmata juhtumeid, kus täitmine
oleks vastuolus otsust täitva liikmesriigi avaliku poliitikaga, sealhulgas seoses
teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kolmanda riigi kodanike, näiteks saatjata
alaealiste ja inimkaubanduse ohvrite tagasisaatmisega, kellele on riigisisese
õigusega ette nähtud kõrgem kaitsetase, samuti juhul, kui uue tagasisaatmisotsuse
väljastamine on kiirem, kui Euroopa tagasisaatmiskorralduses esitatud teave on
puudulik, kui kolmanda riigi kodanik on tagasisaatmisotsuse selle teinud
liikmesriigis edasi kaevanud, kui kolmanda riigi kodanik saadetakse välja muusse
kolmandasse riiki kui see, mis on märgitud otsuse teinud liikmesriigi tehtud
tagasisaatmisotsuses või väljasaatmisotsuses, ning kui tagasisaatmisotsuses ei ole
märgitud vastuvõtvat riiki.
287
(18c) Kohustusliku vastastikuse tunnustamise ettevalmistamiseks peaksid komisjon ja
asjaomased ELi asutused, näiteks eu-LISA, asjakohasel juhul liikmesriike
toetama, sealhulgas tehes kindlaks, millist korda ja kohandusi on vaja teha, et
tagada Euroopa tagasisaatmiskorralduse automaatne menetlemine.
(19) Hiljemalt artikli 7 lõikes 8 osutatud rakendusakti vastuvõtmise ajaks peaksid
liikmesriigid, komisjon ning asjaomased ELi asutused, näiteks eu-LISA, alustama
sellise õigusliku ja tehnilise korra sisse seadmist, millega tagatakse, et Euroopa
tagasisaatmiskorralduse saaks teha Schengeni infosüsteemi kaudu kättesaadavaks. ▌
288
(19a) Kaks aastat pärast käesoleva määruse artikli 52 lõikes 3 osutatud kohaldamise
alguskuupäeva peaks komisjon hindama vastastikuse tunnustamise rakendamist,
eelkõige seoses järgmisega: kas liikmesriigid on sisse seadnud õigusliku ja
tehnilise korra, millega tehakse Euroopa tagasisaatmiskorraldus artikli 7 lõike 7
kohaselt Schengeni infosüsteemi kaudu kättesaadavaks, ja kas see on tõhus; kas
liikmesriigid on sisse seadnud õigusliku ja tehnilise korra, et tagada Euroopa
tagasisaatmiskorralduse automaatne menetlemine vastavalt artikli 7 lõikele 9;
milline on tagasisaatmisotsuste ja väljasaatmisotsuste tunnustamise ja täitmise
tulemuslikkus; milline on sellest tulenev koormus liikmesriikide kohtu- ja
haldussüsteemidele ning millised on asjakohaste koolituste ja katseprojektide
tulemused.
289
(19b) Artikli 9 lõikes 10 osutatud hindamise põhjal peaks komisjon asjakohasel juhul
esitama seadusandlikud ettepanekud, mis hõlmavad sihipäraseid muudatusi
tulemusliku tagasisaatmise tagamiseks, eesmärgiga teha teise liikmesriigi tehtud
täitmisele pööratavate tagasisaatmisotsuste ja väljasaatmisotsuste tunnustamine ja
täitmine kohustuslikuks. Kui komisjon ettepanekut ei esita, peaks ta seda
põhjendama.
(20) Riigisiseste tagasisaatmismeetmete mõju peaks olema jätkuvalt liiduülene,
kehtestades sissesõidukeelu, millega keelatakse kõigi liikmesriikide territooriumidele
sisenemine ja seal viibimine. Sissesõidukeelu kehtivusaeg tuleks kindlaks määrata
kõiki üksikjuhtumi asjakohaseid asjaolusid igakülgselt arvesse võttes▌. Kui
ebaseaduslikult riigis viibiv kolmanda riigi kodanik avastatakse välispiiril
väljumiskontrolli käigus, võib sissesõidukeelu kehtestamine olla asjakohane, et
vältida edaspidi uuesti riiki sisenemist ja seeläbi vähendada ebaseadusliku sisserände
ohtu, takistamata samal ajal kolmanda riigi kodaniku kiiret lahkumist.
290
(21) Kolmanda riigi kodanikke, kes ei ole täitnud riigist lahkumise kohustust või kellele
ei ole vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ette nähtud tähtaega määratud, saab
välja saata sunnimeetmeid kasutades. Väljasaatmist reguleerivate rangemate
normide eesmärk on tagada otsesed ja vahetud tagajärjed, kui kolmanda riigi kodanik
ei pea kinni tähtajast, mille jooksul ta peab riigist lahkuma, ning vältida teisest
rännet ja julgeolekuohte. Kui ei ole alust arvata, et vabatahtlik tagasipöördumine
kahjustaks tagasisaatmismenetluse eesmärki, võib koostööd tegevate kolmanda
riigi kodanike tagasisaatmiseks jätkuvalt kasutada peamiselt vabatahtlikku
tagasipöördumist. Sunnimeetmete kohaldamisel tuleks seoses kasutatavate vahendite
ja taotletavate eesmärkidega järgida proportsionaalsuse ja tulemuslikkuse
põhimõtteid.
291
(21a) Kuna käesolevat määrust kohaldatakse üksnes liidus ebaseaduslikult viibivate
kolmanda riigi kodanike suhtes, ei mõjuta see tagasipöördumis- ja
taasintegreerimisalast nõustamist ega muid programme, millega toetatakse liidus
seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist
ja taasintegreerimist.
(22) Ühised normid on vajalikud tagamaks, et ebaseaduslikult riigis viibivad kolmanda
riigi kodanikud, kes kujutavad endast julgeolekuohtu▌, tehakse tõhusalt kindlaks ja
saadetakse kiiresti tagasi. On vaja tagada, et julgeolekuohtu kujutavate kolmanda
riigi kodanike kindlakstegemiseks ja nendest teada andmiseks tehakse asjakohaseid
kontrolle, tuginedes muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2024/135612 sätestatud taustakontrollimenetlusele. Julgeolekuohtu kujutavate
kolmanda riigi kodanike väljasaatmine peaks olema üldreegel ning üldreeglist peaks
olema võimalik teha erandeid, et näha ette pikema kehtivusajaga või tähtajatud
sissesõidukeelud ja pikemad kinnipidamisajad ning teha erandeid spetsiaalsete
kinnipidamisasutuste kasutamisest, et liikmesriikide julgeolekut ohustavad isikud
saaks kiiresti välja saata.
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1356, millega
kehtestatakse kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1356/oj).
292
(23) Uued normid peaksid täiendavate vahendite abil laiendama liikmesriikide võimalusi
tagada tagasisaatmine kolmandatesse riikidesse. Kolmandate riikidega peaks olema
võimalik sõlmida erilepinguid ja -kokkuleppeid, et liikmesriikidel oleks
tagasisaatmiseks rohkem võimalusi, tingimusel et asjaomane kolmas riik järgib
rahvusvahelisi inimõigustealaseid nõudeid ning väljasaatmise korral tagasi- ja
väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Puudused, mis on seotud kolmanda riigi
territooriumi teatavate osadega või kindlaks määratavate isikute kategooriatega, ei
takista sellise lepingu või kokkuleppe sõlmimist, tingimusel et on olemas piisavad
tagatised, millega tagatakse sellisest lepingust või kokkuleppest mõjutatud
kolmanda riigi kodanike õiguste igakülgne järgimine.
293
Eelkõige tuleks lepingus või kokkuleppes sätestada tagasisaatmisele kohaldatavad
menetlused, riigis viibimise tingimused, lepingu või kokkuleppe osaliste kohustused ja
vastutus ning lepingu või kokkuleppe rikkumise tagajärjed. Kui leping või kokkulepe
hõlmab edasist tagasisaatmist kolmandast riigist, tuleks lepingus või kokkuleppes lisaks
sätestada tagajärjed juhuks, kui edasine tagasisaatmine ei ole võimalik, lepingu või
kokkuleppe osaliste asjaomased kohustused ja vastutus, selliste oluliste muutuste tagajärjed,
mis mõjutavad negatiivselt olukorda kolmandas riigis, ning näha ette sõltumatu
järelevalveasutus või -mehhanism lepingu või kokkuleppe rakendamise hindamiseks.Selline
leping või kokkulepe kujutab endast liidu õiguse rakendamist harta artikli 51 lõike 1
tähenduses.
294
(23a) Selleks et tagada välispiiride haldamise ja asjaomaste liikmesriikide
sisejulgeolekuga seotud õigustatud huvide piisav kaitse olukorras, kus liikmesriik
peab käesoleva määruse kohaldamiseks läbirääkimisi lepingu või kokkuleppe üle
ühega liidu naabruses asuvatest kolmandatest riikidest, tuleks liikmesriike, kellel
on kõnealuse kolmanda riigiga ühine piir, nendest läbirääkimistest teavitada
sobival ajal enne asjaomase lepingu või kokkuleppe sõlmimist, järgides täiel
määral Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö
põhimõtet. Kolmandate riikidega lepingute või kokkulepete sõlmimisel peaks
liikmesriikidel olema kohustus teavitada komisjoni ja teisi liikmesriike sellistest
lepingutest või kokkulepetest enne nende ajutist kohaldamist või jõustumist,
olenevalt sellest, kumb toimub varem. Lisaks võiks liidu õiguse rikkumise
vältimiseks ja läbipaistvuse edasiseks suurendamiseks olla liikmesriikidel võimalik
hoida komisjoni ja teisi liikmesriike vabatahtlikult kursis käesoleva määrusega
lubatud lepingute või kokkulepete üle kolmanda riigiga peetavate läbirääkimiste
edenemisest enne seda, kui pooled on jõudnud lõplikule kokkuleppele, sealhulgas
selleks, et taotleda komisjoni hinnangut selle kohta, kas kavandatav leping või
kokkulepe, mille üle läbirääkimisi peetakse, on liidu õigusega kooskõlas.
295
(24) Sisepiirideta Schengeni ala hea toimimine sõltub sellest, kui tõhusalt ja tulemuslikult
kohaldavad liikmesriigid asjaomast acquis’d. Nõukogu määrusega (EL) 2022/92213
on kehtestatud hindamis- ja järelevalvemehhanism, et kontrollida ▌Schengeni
acquis’ kohaldamist, sealhulgas seoses riigis viibimise õiguseta kolmanda riigi
kodanike tulemusliku tagasisaatmisega ja põhiõiguste austamisega. ▌
(25) Kooskõlas harta artikliga 24 ja ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooniga
peaksid liikmesriigid tagasisaatmismenetluste kohaldamisel kõigepealt lähtuma lapse
huvidest. Lapse individuaalsete huvide hindamisel peaksid nad võtma eelkõige
igakülgselt arvesse alaealise heaolu ning sotsiaalset arengut lühikeses, keskpikas ja
pikas perspektiivis, turvalisuse ja julgeoleku kaalutlusi ning alaealise arvamust
vastavalt tema vanusele ja küpsusele, ning ka tema päritolu. Saatjata alaealisi peaks
kõigis tagasisaatmisprotsessi etappides abistama esindaja.
13 Nõukogu 9. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’
kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (ELT L 160, 15.6.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/922/oj).
296
(26) Kui on põhjust kahelda, kas kolmanda riigi kodaniku puhul on tegemist alaealisega
või mitte, võib tema vanust hinnata kooskõlas riigisisese õigusega. Liikmesriigid
võivad tugineda varasemate menetluste käigus tehtud vanuse hindamistele.
Rändehalduse sidususe tagamise huvides liidus võib järgida sama menetlust, mis on
sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348. ▌
297
(27) Tagasisaatmismenetluse tulemuslikkuse parandamiseks tuleks kolmanda riigi
kodanikele kehtestada selged kohustused. Kolmanda riigi kodanikel peaks olema
liikmesriigi territooriumilt lahkumise kohustus ning kohustus teha ametiasutustega
koostööd kogu tagasisaatmismenetluse jooksul▌. Kolmanda riigi kodanikud peaksid
olema pädevatele asutustele kättesaadavad ja nendega peaks olema võimlik
ühendust võtta, samuti peaksid nad esitama tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja
elluviimiseks kogu asjakohase teabe. Samuti ei tohiks nad väljasaatmist ei
füüsiliselt ega verbaalselt takistada. Verbaalne takistamine on oma laadilt või
olemuselt midagi sellist, mis ei piirdu pelga vastuväitega. Eelpool toodust järeldub,
et esmane vastutus isikusamasuse tuvastamise ning tagasisaatmise
ettevalmistamiseks vajalike reisidokumentide hankimise ja esitamise eest lasub
kolmanda riigi kodanikul. Lahkumis- ja koostöökohustuse täitmata jätmisele
peaksid järgnema mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed tagajärjed ning pädevad
asutused peaksid kohaldataval juhul võtma tagasisaatmise tagamiseks
asjakohaseid meetmeid, sealhulgas uurimismeetmeid. Kolmanda riigi kodanikke,
keda ei saa välja saata, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte
tõttu või seetõttu, et nad ei tee pädevate asutustega koostööd, ei tohiks vabastada
üldistest kohustustest, sealhulgas riiki jäämise ja seal elamise kohustusest ja
kohustusest ilmuda pädevasse asutusse. Koostöökohustuse täitmata jätmise
tagajärjed peaksid hõlmama näiteks riigisisese õiguse alusel antavate hüvitiste ja
toetuste vähendamist või reisidokumentide äravõtmist. ▌
298
(27a) Ükski käesoleva määruse säte ei mõjuta kohustusi ja meetmeid, mis ei ole
tagasisaatmisega seotud, ega riigisisese õiguse kohaseid sotsiaaltoetusi
reguleerivaid sätteid.
(28) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide võimalust määrata kohaldataval
juhul käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kolmanda riigi kodanikele
riigisisese karistusõiguse alusel kriminaalkaristusi, sealhulgas vabadusekaotuslikke
karistusi.
(29) Tagasisaatmisega seotud otsuste puhul tuleks ette näha õiguskaitsevahendid, et
tagada asjaomaste isikute õiguste tulemuslik kaitse. Taotluse korral tuleks teha
kättesaadavaks vajalik õigusabi, kui tegemist on edasikaebamise või
läbivaatamisega kohtus, ilma et see piiraks võimalust piirata ligipääsu õigusabile
ja esindamisele.
299
(29a) Õigusabi ja esindamine hõlmavad edasikaebuse või asja läbivaatamise taotluse
ettevalmistamist, sealhulgas riigisisese õiguse kohaselt nõutavate
menetlusdokumentide koostamist, ning asja arutamise korral asja kohtulikul
arutamisel osalemist, et tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele
kohtulikule arutamisele.
(29b) Kohtu mõiste on liidu õigusega reguleeritud mõiste, nagu seda on tõlgendanud
Euroopa Liidu Kohus. Kõnealune mõiste saab muude elementide hulgas tähistada
ainult asutust, kes on menetluse eset käsitleva otsuse vastu võtnud asutuse suhtes
kolmas isik. Sellisel asutusel peaks olema õigusemõistmise ülesanne, kusjuures
määrav ei ole see, kas riigisisese õiguse kohaselt tunnustatakse sellist asutust
kohtuna. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide pädevust korraldada
oma riiklikku kohtusüsteemi ja määrata kindlaks, kui mitmes astmes on võimalik
edasi kaevata. Kui riigisisene õigus näeb ette võimaluse kaevata esimene
edasikaebus või sellele järgnenud edasikaebus edasi ja selline kaebus on esitatud,
ei tohiks väljasaatmist peatada, välja arvatud juhul, kui kolmanda riigi kodanik
taotleb peatamist ja kohus otsustab sellise taotluse rahuldada, võttes igakülgselt
arvesse iga üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid. See ei tohiks piirata sellise
liikmesriigi õiguse kohaldamist, millega nähakse ette niisuguse õiguskaitsevahendi
peatav mõju.
300
(30) Selleks et parandada tagasisaatmismenetluste tulemuslikkust, tagades samal ajal
harta artikli 47 kohase õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile, peaks tagasisaatmisega
seotud otsuse edasikaebamine piirduma võimalikult suures ulatuses ühe
kohtuastmega. Käesoleva määruse normid, mis käsitlevad edasikaebamist ja otsuste
täitmise peatamist, peaksid olema kooskõlas põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud
õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile.
(30a) Kuigi käesoleva määrusega ei nähta ette, et edasikaebusel on automaatne peatav
mõju, peaksid liikmesriigid täielikus kooskõlas harta artikliga 47 tagama, et pädev
esimese astme kohus saab väljasaatmise peatada enne tagasisaatmisotsuse või
väljasaatmisotsuse täitmist. Kolmanda riigi kodanikul peaks olema võimalik
esitada taotlus tagasisaatmisotsuse või väljasaatmisotsuse täitmise peatamiseks,
välja arvatud juhul, kui riigisiseses õiguses on ette nähtud lisaks võimalus, et
pädev kohus võib selle ex officio peatada. See ei piira liikmesriikide võimalust
näha riigisiseses õiguses ette, et edasikaebamisel on automaatne peatav mõju.
Topelttöö vältimiseks tuleks tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte
rikkumise ohu hindamisel tugineda toimikus sisalduvatele materjalidele, eelkõige
varasematele hindamistele, sealhulgas asjakohasel juhul varjupaigamenetluse
raames tehtud hindamistele.
301
(31) Liikmesriikidele tuleks ette näha kiire ja tulemusliku tagasisaatmise tagamiseks
vajalikud vahendid, sealhulgas meetmed, mida kohaldatakse nõuete täitmata
jätmise korral, ning stiimulid lahkumis- ja koostöökohustuste täitmiseks, aga ka
meetmed põgenemise ohu ennetamiseks. Põgenemine hõlmab sellist tegevust nagu
liikmesriikide territooriumilt lahkumine ilma pädevate asutuste loata kolmanda
riigi kodanikust olenevatel põhjustel. Ühised normid, mis ei piira liikmesriikide
õigust kehtestada riigisiseses õiguses lisameetmeid ja -kriteeriume, peaksid
ühtlustama koostöökohustuse nõudeid ja põgenemise ohu kindlakstegemise
kriteeriume. Sellised normid peaksid tagama ka selle, et tagasisaatmisprotsessi
tulemuslikuks haldamiseks kohaldatakse liikmesriikides kinnipidamist ja
kinnipidamise alternatiive.
302
(32) Kinnipidamist peaks olema võimalik kohaldada üksnes tagasisaatmise eesmärgil,
sealhulgas tagasisaatmise ettevalmistamiseks, tagasivõtmiseks ning väljasaatmise
elluviimiseks, kui see on proportsionaalne ja vajalik ning pärast iga juhtumi
individuaalset hindamist▌. Ametiasutused peaksid tegutsema nõuetekohase
hoolsusega ning kinnipidamist tuleks rakendada ainult võimalikult lühikese
ajavahemiku jooksul, mis ei tohiks üldjuhul ületada 24 kuud asjaomases
liikmesriigis. Teise liikmesriiki põgenemise korral ei võeta maksimaalse
kinnipidamisaja arvutamisel varasemaid kinnipidamisaegasid arvesse. Muude
määruste ja direktiivide kohaseid kinnipidamisaegasid, mis ei puuduta
tagasisaatmismenetlust, ei tohiks maksimaalse kinnipidamisaja arvutamisel
arvesse võtta. Kinnipidamise ajal tuleks arvesse võtta haavatavuse hindamisest
tulenevaid erivajadusi. Kui riigisisese õigusega on ette nähtud alaealiste
kinnipidamine, tuleks esikohale seada lapse huvid. Kinnipidamise asemel tuleks
kasutada muid leebemaid alternatiivseid meetmeid, kui neid saab ebaseaduslikult
riigis viibivate kolmanda riigi kodanike suhtes tulemuslikult kohaldada.
303
(32a) Kui kinnipidamine on kestnud 24 kuud, peaks liikmesriigil olema võimalus
kohaldada kolmanda riigi kodaniku kinnipidamiseks uusi ajavahemikke, mis ei
ületa kokku kuut kuud, kui asjaolude muutumise põhjal on tänu uuele olulisele
teabele tekkinud mõistlik väljavaade väljasaatmiseks. Kinnipidamise määramisel
tuleks järgida vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning kinnipidamine
peaks kestma võimalikult lühikest aega.
(33) Julgeolekuohtu kujutavate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiseks on vaja
erimeetmeid, mille eesmärk on kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Seepärast
peaks olema võimalik selliseid kolmanda riigi kodanikke kinni pidada kauem kui
24 kuud, kuid iga selline kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega.
304
(34) Kinnipeetavaid kolmanda riigi kodanikke tuleks kohelda inimlikult ja väärikalt,
austades nende põhiõigusi ning järgides rahvusvahelist ja riigisisest õigust, võttes
arvesse piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise
tõkestamise Euroopa Komitee praktilisi suuniseid. Kinnipidamine peaks üldreeglina
toimuma spetsiaalsetes kinnipidamisasutustes või muude asutuste selleks ettenähtud
allüksustes. Kui liikmesriigil puudub vastav asutus, võib kasutada majutamist
vanglatüüpi kinnipidamisasutuses, eraldades kolmanda riigi kodanikud nii palju kui
võimalik tavalistest kinnipeetavatest. Kolmanda riigi kodanike suhtes, kes
kujutavad endast julgeolekuohtu, võidakse kinnipidamisasutustes kohaldada
rangemat julgeolekukorda.
305
(35) Käesolevas määruses sätestatud kinnipidamise alused ei piira muid kinnipidamise
aluseid, sealhulgas kriminaalmenetluse raames kinnipidamise aluseid, mida
kohaldatakse riigisisese õiguse alusel▌.
(36) Iga riigi kohustus võtta tagasi oma kodanikud on riigi suveräänsuse ja rahvusvahelise
koostöö aluspõhimõte. Riikide kohustust oma kodanikke tagasi võtta loetakse
rahvusvahelise tavaõiguse põhimõtteks ning see on ette nähtud ICAO konventsiooni
IX lisa 5. peatükis ja sätestatud Samoa lepingus. Tulemuslik tagasisaatmine on
võimalik ainult siis, kui riigid täidavad kohustust võtta oma kodanikud tagasi.
Seetõttu sõltuvad liikmesriigid tulemusliku tagasisaatmise rakendamisel
kolmandate riikide koostööst. EL ja liikmesriigid kasutavad olemasolevaid
vahendeid, nagu määruse (EÜ) nr 810/200914 artikkel 25a ja Frontexi toetus, et
vajaduse korral kolmandate riikidega tehtavat koostööd parandada.
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009,
millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/810/oj).
306
(37) Liikmesriikide ▌kooskõlastatud lähenemisviis tagasivõtmise valdkonnas on
äärmiselt oluline, et hõlbustada kolmanda riigi kodanike tagasisaatmist. Ebapiisav
järelmeetmete võtmine täitmisele pööratavate tagasisaatmisotsuste suhtes võib
pärssida tagasisaatmist käsitleva ühise lähenemisviisi tõhusust. Täitmisele
pööratavatele tagasisaatmisotsustele peaksid süstemaatiliselt järgnema kõik vajalikud
meetmed tagasisaatmise rakendamiseks, sealhulgas kohaldataval juhul
tagasivõtutaotluste esitamine kolmandate riikide ametiasutustele juhul, kui on
kahtlusi isiku kodakondsuse suhtes või kui on vaja saada reisidokument.
▌
(39) Tulemuslikud tagasisaatmismenetlused sõltuvad tõhusast halduskoostööst ja teabe
jagamisest liikmesriikide vahel. Teabevahetus, sealhulgas kolmanda riigi kodanike
isiku ja kodakondsuse, nende reisidokumentide ja muu asjakohase teabe kohta, peaks
põhinema selgetel normidel, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2018/186015 sätestatud normidel. Nendes normides tuleks järgida andmekaitse
põhimõtteid ja asjaomase isiku õigusi, tagades, et selline teave on täpne ja seda
kasutatakse üksnes tagasisaatmise, väljasaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise
eesmärgil ning et see on kaitstud loata juurdepääsu, avalikustamise või kasutamise
eest.
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860
Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1860/oj).
307
▌
(41) Käesoleva määruse kohase isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/67916. Käesoleva määruse kohase
isikuandmete töötlemise suhtes liidu institutsioonides ja organites kohaldatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/172517. Võttes arvesse
tagasivõtmisega ja tulemusliku tagasisaatmisega seotud avalikust huvist tulenevaid
kaalukaid põhjusi, võib tagasisaatmise, väljasaatmise, tagasivõtmise ja
taasintegreerimise eesmärgil olla vajalik edastada nende kolmanda riigi kodanike
isikuandmeid, kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus, sealhulgas neid
identifitseerivad andmed, reisidokumendid ja muud asjakohased andmed, ning
igakülgselt põhjendatud juhtudel andmed nende kriminaalkorras süüdimõistmise
kohta ja terviseandmed. Selline andmeedastus peab toimuma kooskõlas määruse
(EL) 2016/679 V peatüki, määruse (EL) 2018/1725 V peatüki, andmesubjektide
õiguste, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse, proportsionaalsuse ja vajalikkuse
põhimõtetega ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
308
(42) ▌Varjupaiga eest vastutavad pädevad asutused ja tagasisaatmisprotsessi eri
etappides osalevad pädevad asutused peaksid tegema tihedat koostööd ja
koordineerima oma tegevust, et tagada tulemuslik tagasisaatmine.
(43) ELi ühises tagasisaatmissüsteemis tuleks kasutada ära kõik võimalused, mida
pakuvad digisüsteemid, mis toetavad tagasisaatmise, tagasivõtmise ja
taasintegreerimise haldamist▌, pöörates erilist tähelepanu tõhusale
haldusmenetlusele, koostööle, teabevahetusele ja koostalitlusvõimele.
(43a) Liikmesriikidevaheline koostöö ja abistamine peaks üldreeglina toimuma muu
hulgas selleks, et võimaldada transiiti läbi nende territooriumi, anda sellise
transiidiga seotud logistilist või muud materiaalset või mitterahalist abi,
hõlbustada üleandmist teisele liikmesriigile kas kahepoolsete lepingute või
kokkulepete alusel või tuginedes liikmesriikidevahelisele koostööle või toetada
kolmanda riigi kodaniku lahkumist liikmesriiki, kus tal on õigus viibida.
309
(44) Ilma et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohaldamist, annab
liit rahalist toetust ja operatiivtuge, et saavutada käesoleva määruse tulemuslik
rakendamine. Kui meetmeid tuleks rahastada Varjupaiga- ja Rändefondi temaatilisest
rahastust, võib seda teha eelarve otsese, kaudse või jagatud täitmise korras.
Liikmesriigid peaksid parimal võimalikul viisil ära kasutama tagasisaatmise
valdkonnas eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/114718
alusel kättesaadavaid liidu rahastamisvahendeid, programme ja projekte ning
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivabi vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusele (EL) 2019/189619. ▌
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega
luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1147/oj).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1896/oj).
310
(44a) Tagasisaatmispoliitika välismõõde on rände haldamise tervikliku lähenemisviisi
lahutamatu osa. Tulemuslik koostöö tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas
on kolmandate riikidega sõlmitavate tasakaalustatud ja laiaulatuslike partnerluste
peamine väliskomponent kooskõlas määruses (EL) 2024/1351 osutatud
eesmärkidega. Teiste hulgas kutsus ka Euroopa Ülemkogu oma 2024. aasta
oktoobri järeldustes üles võtma kiiresti meetmeid tulemusliku tagasisaatmise
tagamiseks, kasutades hoovana kõiki asjakohaseid ELi poliitikameetmeid ja
vahendeid, sealhulgas viisapoliitika, kaubandus, arenguvaldkond ja diplomaatia.
Vaja on kogu valitsemissektorit hõlmavat lähenemisviisi nii liikmesriikides kui ka
ELi institutsioonides.
(44b) Kuna koostöö kolmandate riikidega ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi
kodanike tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas võib osutuda praktikas
keeruliseks ning ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25a
sätestatud kolmandate riikide tagasivõtmisalase koostöö hindamist, peaksid liit ja
liikmesriigid juhul, kui ühel või mitmel liikmesriigil on raskusi seoses kolmandate
riikide koostööga tagasivõtmise valdkonnas, sealhulgas kodakondsuse
kinnitamisega, vajalike reisidokumentide saamisega asjaomastelt kolmanda riigi
ametiasutustelt ja tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisega, saama osana
koordineeritud ELi lähenemisviisist koostöö parandamiseks tagasisaatmise ja
tagasivõtmise valdkonnas kasutada liidu õiguses ette nähtud asjakohaseid ja
olemasolevaid vahendeid, niivõrd kui nende vahendite loomist käsitlevad
õigusaktid on nende jaoks siduvad.
311
(45) Aruandlus käesoleva määruse tulemuslikkuse kohta ja parandamist vajavate
valdkondade kindlakstegemine peaks põhinema tagasisaatmismenetluste tõhususe,
kolmandate riikidega tehtava koostöö ja taasintegreerimisalaste pingutuste kohta
olemasoleva usaldusväärse ja võrreldava statistika kogumisel ja analüüsil.
Statistika asjakohasuse tagamiseks tuleks arvesse võtta
määruses (EÜ) nr 862/200720, määruses (EL) 2019/1896 ja riigisiseses õiguses
sätestatud nõudeid ning need vajaduse korral läbi vaadata. Asjakohaste andmete
kogumiseks ja esitamiseks tuleks kehtestada ühised nõuded ja mõisted, et oleks
võimalik hinnata käesoleva määruse mõju ja aidata teha teadlikke otsuseid tulevaste
poliitikasuundumuste kohta.
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis
käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 2; ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/862/oj).
312
(46) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada Euroopa
tagasisaatmiskorraldus▌. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201121.
(47) Käesoleva määrusega kehtestatakse uus ühine ebaseaduslikult riigis viibivate
kolmanda riigi kodanike tagasisaatmise süsteem, mida rakendavad vahetult riikide
ametiasutused. Uus süsteem toob kaasa olulisi uuendusi, mille eesmärk on
parandada tagasisaatmismenetluse tõhusust, sealhulgas seoses vastuvõtvate
kolmandate riikidega ja tagasisaatmise välismõõtmega. Selleks et käesoleva
määrusega ette nähtud meetmeid saaks viivitamata kohaldada, peaks käesolev
määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas. Sätteid, millele ei ole käesoleva määruse artikli 52 lõikes 2 osutatud ja
mis asendavad direktiivi 2008/115/EÜ ning mille eesmärk on täielikult asendada
kõnealuses direktiivis sätestatud õigusraamistik, tuleks kohaldada alates … [üks
aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], et oleks võimalik võtta kõik
vajalikud ettevalmistavad ja operatiivmeetmed ning tagada määruse sujuv,
tulemuslik ja järjepidev rakendamine liidu ja liikmesriikide tasandil ning vältida
kattumisi direktiivi ja määruse vahel. Direktiivid 2001/40/EÜ ja 2008/115/EÜ ning
nõukogu otsus 2004/191/EÜ22 tuleks seetõttu alates sellest kuupäevast kehtetuks
tunnistada.
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011,
millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
22 2004/191/EÜ: nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, 27.2.2004, lk 55, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2004/191/oj).
313
(48) Kuna määruse eesmärki parandada tagasisaatmise tõhusust ▌ei suuda liikmesriigid
piisaval määral saavutada, küll aga saab seda liikmesriikide ühise ja sidusa
lähenemisviisi tagamiseks võetavate meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini
saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu
artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud
proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(49) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli
nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva
määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades,
et käesolev määrus põhineb ▌Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse
protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist
käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.
314
(50) ▌Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist,
milles Iirimaa ei osale Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule
lisatud ▌ protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’
kohta) kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist,
ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav23. ▌
(51) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus ▌ endast nende Schengeni acquis’
sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra
Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’
sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)24 tähenduses, mis kuuluvad
nõukogu otsuse 1999/437/EÜ25 artikli 1 punktis C osutatud valdkonda.
▌ 23 Seda põhjendust muudetakse, kui Iirimaa taotleb käesolevas määruses osalemist
kooskõlas protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 4 lõikega 1 ning nõukogu võtab oma otsuse vastu samal ajal käesoleva määruse vastuvõtmisega. Sellisel juhul viidatakse põhjenduses nõukogu otsusele Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes.
24 EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1999/439(1)/oj.
25 1999/437/EÜ: Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/437/oj).
315
(52) Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus ▌ endast nende Schengeni acquis’ sätete
edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni
vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’
rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)26 tähenduses, mis kuuluvad
nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures
nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse
2008/146/EÜ27 artikliga 3.
(53) Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus ▌ endast nende Schengeni acquis’
sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni
ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini
Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni
vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’
rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu
otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud
otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL28
artikliga 3.
26 ELT L 53, 27.2.2008, lk 52. 27 Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse
nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/146/oj).
28 Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/350/oj).
316
▌
(55) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725
artikli 42 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse […],
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I peatükk
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine süsteem liikmesriikide territooriumil
ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike tulemuslikuks tagasisaatmiseks
kooskõlas ▌Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud
põhiõigustega ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning ▌kohaldatavate rahvusvaheliste
kohustustega, sealhulgas ▌inimõigustega seotud kohustustega.
2. Käesoleva määruse eesmärk on võimaldada liikmesriikidel võtta kõik vajalikud
meetmed, et tagada ▌tulemuslik tagasisaatmine, võttes arvesse määruse
(EL) 2024/1351 artiklis 3, artikli 4 punktis h ja artikli 5 punktis e sätestatud
terviklikku lähenemisviisi.
317
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult
viibivate kolmanda riigi kodanike suhtes.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 5
määratletud liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute suhtes.
3. Käesolev määrus ei piira määruste (EL) 2024/1351, (EL) 2024/1348 ja
(EL) 2024/1349 sätete kohaldamist.
4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat
määrust kolmanda riigi kodanike suhtes,
a) kelle suhtes kohaldatakse välispiiril sisenemiskeeldu kooskõlas määruse
(EL) 2016/39929 artikliga 14, või kui tegemist on liikmesriigiga, kellele
kõnealune määrus ei ole siduv, siis samaväärse riigisisese õigusaktiga;
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis
käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/399/oj).
318
b) kelle pädevad asutused on tabanud või kinni pidanud seoses liikmesriigi
maismaa-, mere- või õhuvälispiiri ebaseadusliku ületamisega ja kes ei ole
seejärel saanud luba või õigust asjaomases liikmesriigis viibimiseks;
c) kelle suhtes rakendatakse tagasisaatmist kriminaalkaristusena või
kriminaalkaristuse tagajärjena kooskõlas riigisisese õigusega;
d) kelle suhtes rakendatakse väljaandmismenetlust.
5. Liikmesriik võib otsustada kohaldada käesolevat määrust ühe või mitme lõike 4
punktides a, b ja c osutatud kolmanda riigi kodanike kategooria suhtes. Sellistel
juhtudel kohaldatakse käesolevat määrust nende kolmanda riigi kodanike
kategooriate suhtes alates kuupäevast, mil liikmesriik teatab oma otsusest teistele
liikmesriikidele ja komisjonile.
319
6. Kui liikmesriik otsustab kohaldada käesolevat määrust kolmanda riigi kodanike
suhtes, kelle suhtes rakendatakse tagasisaatmist kriminaalkaristusena, siis
artikleid 7, 9 ja 10 ei kohaldata.
7. Kolmanda riigi kodanike puhul, kes on lõike 4 punktide a ja b kohaselt käesoleva
määruse kohaldamisalast välja jäetud, tagavad liikmesriigid, et kõnealuste
kodanike kohtlemine ja kaitsetase ei ole ebasoodsam artikli 12 lõigetes 4 ja 5,
artikli 14 lõikes 2, artikli 14 lõike 6 punktides c ja e, artikli 34 lõigetes 1–6 ja
artiklis 35 sätestatust ning et nad järgivad tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse
põhimõtet.
▌
2b. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira liikmesriikide kriminaalõiguse
kohaldamist ega eelkõige selliste sätete kohaldamist, millega nähakse
ebaseadusliku riigis viibimise eest ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad
kriminaalkaristused, sealhulgas vabadusekaotuslik karistus, tingimusel et
kriminaalmenetlus ja selliste karistuste kohaldamine ei ohusta tulemusliku
tagasisaatmise saavutamist.
320
▌
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole liidu kodanik Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 20 tähenduses ega määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 5
määratletud liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omav isik;
2) „ebaseaduslik riigis viibimine“ – sellise kolmanda riigi kodaniku viibimine
liikmesriigi territooriumil, kes ei vasta või enam ei vasta määruse (EL) 2016/399
artiklis 6 sätestatud sisenemistingimustele või samaväärsetele riiki sisenemise, seal
viibimise või elamise tingimustele kooskõlas riigisisese õigusega, kui tegemist on
liikmesriigiga, kelle suhtes kõnealune määrus ei ole siduv, kuid kes osaleb
käesolevas määruses;
321
3) „vastuvõttev riik“ – üks järgmistest:
a) kolmas riik, mis on kolmanda riigi kodaniku päritoluriik;
b) kolmas riik, mis on kolmanda riigi kodaniku ametlik alaline elukohariik;
c) kolmas riik, mis on transiidiriik teel liitu kooskõlas liidu või liikmesriikide
tagasivõtulepingute ja -kokkulepetega;
d) kolmas riik, välja arvatud punktides a ja b ▌ osutatud riik, kuhu kolmanda riigi
kodanikul on õigus siseneda ja kus tal on õigus elada;
e) turvaline kolmas riik, millega seoses on kolmanda riigi kodaniku
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud määruse (EL) 2024/1348 artikli 59
lõike 8 alusel selle mittelubatavuse tõttu keelduv otsus, või nende
liikmesriikide puhul, kelle suhtes kõnealune määrus ei ole siduv, kooskõlas
asjakohaste sätetega, mille nad on oma riigisiseses õiguses kehtestanud;
322
f) esimene varjupaigariik, millega seoses on kolmanda riigi kodaniku
rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud määruse (EL) 2024/1348 artikli 58
lõike 4 alusel selle mittelubatavuse tõttu keelduv otsus, või nende
liikmesriikide puhul, kelle suhtes kõnealune määrus ei ole siduv, kooskõlas
asjakohaste sätetega, mille nad on oma riigisiseses õiguses kehtestanud;
g) kolmas riik, välja arvatud punktides a, b ja d osutatud riik, millega on
sõlmitud ▌leping või kokkulepe, mille alusel võetakse kolmanda riigi kodanik
käesoleva määruse artikli 17 kohaselt vastu;
4) „tagasisaatmisotsus“ – haldusakt või -otsus või õigusasutuse akt või otsus, milles
nähakse ette või sätestatakse, et kolmanda riigi kodaniku riigis viibimine on
ebaseaduslik, ja määratakse või nähakse ette kohustus liikmesriikide territooriumilt
lahkuda;
323
4a) „tagasisaatmine“ – tegevus, mille raames ebaseaduslikult riigis viibiv kolmanda
riigi kodanik
a) pöördub tagasi vabatahtlikult, nagu on osutatud punktis 6, või
b) saadetakse pädevate asutuste poolt liikmesriikidest välja ühte vastuvõtvasse
riiki, mis on kindlaks määratud väljasaatmisotsuses või kohaldataval juhul
tagasisaatmisotsuses;
4b) „väljasaatmisotsus“ – haldusakt või -otsus või õigusasutuse akt või otsus, milles
nähakse ette või sätestatakse, et kolmanda riigi kodaniku võib välja saata ühte või
mitmesse punktis 3 osutatud vastuvõtvasse riiki;
5) „väljasaatmine“ – tagasisaatmisotsuse või väljasaatmisotsuse täitmine pädevate
asutuste poolt, transportides isiku füüsiliselt liikmesriikidest välja vastuvõtvasse
riiki;
324
6) „vabatahtlik tagasipöördumine“ – olukord, kus ebaseaduslikult riigis viibiv
kolmanda riigi kodanik lahkub ise, abi saades või saamata ja ilma, et kohaldataks
väljasaatmismenetlust, liikmesriikide territooriumilt, täites kohustust lahkuda
tagasisaatmisotsuses kindlaks määratud vabatahtlikuks lahkumiseks ette nähtud
tähtaja jooksul või pärast selle möödumist;
7) „põgenemine“ – tegu, millega kolmanda riigi kodanik muutub pädevatele haldus- või
õigusasutustele kättesaamatuks▌;
8) „sissesõidukeeld“ – haldusakt või -otsus või õigusasutuse akt või otsus, millega
keelatakse liikmesriikide territooriumile sisenemine ja seal viibimine ▌;
▌
11) „tagasisaatmisoperatsioon“ – operatsioon, mida korraldab või koordineerib pädev
asutus või toetab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ja mille käigus
saadetakse kolmanda riigi kodanikud ühest või mitmest liikmesriigist tagasi.
▌
325
Artikkel 5
Põhiõigused
Käesoleva määruse kohaldamisel järgivad liikmesriigid täielikult asjaomast liidu õigust,
sealhulgas hartat, asjaomast rahvusvahelist õigust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga
seotud kohustusi, ▌tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ▌ning põhiõigusi.
II peatükk
TAGASISAATMISMENETLUS
▌
2. jagu
Tagasisaatmise otsustamine
Artikkel 7
Tagasisaatmisotsus▌
1. Liikmesriigi pädevad asutused teevad nende territooriumil ebaseaduslikult viibiva
kolmanda riigi kodaniku kohta tagasisaatmisotsuse, milles nähakse ette või
määratakse kohustus liikmesriikide territooriumilt lahkuda.
1a. Tagasisaatmisotsuses
a) määratakse lahkumistähtaeg, mis ei ületa 30 päeva ja mille lõpuks hiljemalt
peab kolmanda riigi kodanik liikmesriikide territooriumilt lahkuma, või
326
b) nähakse ette, et kolmanda riigi kodanik peab liikmesriikide territooriumilt
viivitamata lahkuma.
Punktis a osutatud lahkumistähtaega võib riigisiseses õiguses lühendada ja
täpsustada.
Liikmesriigid võivad oma riigisiseses õiguses sätestada selle, millal määratakse
kolmanda riigi kodanikule vabatahtlikuks lahkumiseks ette nähtud tähtaeg või
millal antakse korraldus viivitamata lahkuda.
1b. Pädevad asutused võivad näha ette lõike 1a kohase lahkumistähtaja, mis ületab
30 päeva, võttes igakülgselt arvesse iga üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid.
1c. Pädevad asutused võivad lõike 1a kohast lahkumistähtaega pikendada, võttes
igakülgselt arvesse iga üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid, eelkõige osalemist
artikli 46 lõike 3 kohases tagasipöördumist ja taasintegreerimist toetavas
programmis ning artiklis 21 sätestatud koostöökohustuse täitmist.
327
1d. Pädevad asutused võivad lõike 1a kohast lahkumistähtaega lühendada, kui
artiklis 21 sätestatud koostöökohustust ei täideta.
1e. Lahkumistähtaega arvestatakse alates riigisiseses õiguses kindlaksmääratud
kuupäevast.
2. Tagasisaatmisotsus on kirjalikus vormis ning selles esitatakse faktilised ja õiguslikud
põhjendused. Kolmanda riigi kodanikku teavitatakse olemasolevatest
õiguskaitsevahenditest ja nende õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.
Tagasisaatmisotsusest teatatakse kolmanda riigi kodanikule võimalikult kiiresti
kooskõlas asjaomase liikmesriigi riigisisese õigusega. Kui kolmanda riigi kodaniku
asukoht ei ole teada, teatatakse tagasisaatmisotsusest kooskõlas riigisisese
õigusega.
328
3. Pädevad asutused võivad otsustada teavet faktiliste põhjuste kohta mitte esitada või
sellele juurdepääsu piirata, kui riigisisese õigusega on ette nähtud teabe saamise
õiguse piiramine või kui see on vajalik avaliku korra, avaliku julgeoleku või riigi
julgeoleku kaitsmiseks ning kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja
nende eest vastutusele võtmiseks. Sellisel juhul tehakse kolmanda riigi kodanikule
teatavaks tagasisaatmisotsuse tegemise alused, et tal oleks võimalik kasutada tõhusat
õiguskaitsevahendit. Kohustus teavitada kolmanda riigi kodanikku otsuse tegemise
alustest ei hõlma kohustust avalikustada salastatud teavet.
4. Vastuvõtva riigi või vastuvõtvad riigid võib kindlaks määrata tagasisaatmisotsuses
või artikli 12 lõike 2a kohaselt enne väljasaatmise elluviimist. Kui kolmanda riigi
kodanik otsustab vabatahtlikult tagasi pöörduda muusse vastuvõtvasse riiki kui
tagasisaatmisotsuses sätestatud vastuvõttev riik või vastuvõtvad riigid, ei tule teha
uut otsust, milles määratakse kindlaks vastuvõttev riik.
329
4b. Asjaolu, et väljasaatmine on takistatud, ei välista pädevate asutuste võimalust teha
tagasisaatmisotsus. Kui tagasisaatmisotsuses on kindlaks määratud vastuvõttev riik
ja kindlaks tehtud tagasi- või väljasaatmise oht, lükatakse väljasaatmine sellesse
vastuvõtvasse riiki kooskõlas artikli 14 lõike 1 punktiga a edasi.
5. Kolmanda riigi kodanikule tagatakse taotluse korral kirjalik või suuline tõlge ▌
tagasisaatmisotsuse põhipunktidest, sealhulgas teave olemasolevate
õiguskaitsevahendite kohta, keeles, millest kolmanda riigi kodanik saab aru või on
kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama. Selleks võivad pädevad asutused
kasutada asjakohasel juhul standardseid tõlkevorme või masin- või
automaattõlkevahendeid.
330
6. ▌Tagasisaatmisotsus väljastatakse samas või eraldi aktis samal ajal ja koos otsusega,
millega lõpetatakse kolmanda riigi kodaniku seaduslik riigis viibimine, või
põhjendamatu viivituseta pärast seda, ja ilma et see mõjutaks IV peatükis sätestatud
menetluslikke tagatisi ning muid asjakohaseid liidu ja rahvusvahelise õiguse sätteid.
7. Tagasisaatmisotsuse tegemise korral kasutavad liikmesriigid lõike 8 kohaselt
kehtestatud vormi (Euroopa tagasisaatmiskorraldus). See vorm hõlmab
tagasisaatmisotsuse ja asjakohasel juhul väljasaatmisotsuse peamisi elemente ning
▌ see tehakse kättesaadavaks Schengeni infosüsteemi kaudu kooskõlas määrusega
(EL) 2018/1860▌.
331
8. Komisjon võtab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist vastu
rakendusakti, millega kehtestatakse lõikes 7 osutatud Euroopa
tagasisaatmiskorralduse vorm. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 49
lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
9. Hiljemalt lõikes 8 osutatud rakendusakti vastuvõtmisel alustavad liikmesriigid ja
komisjon ning asjaomased ELi asutused, näiteks eu-LISA, vajaliku õigusliku ja
tehnilise korra kehtestamist selle tagamiseks, et Euroopa tagasisaatmiskorralduse
saaks lõikes 7 sätestatud kohustuse täitmise hõlbustamiseks kättesaadavaks teha
Schengeni infosüsteemi kaudu. Komisjon ja asjaomased ELi asutused, näiteks eu-
LISA, toetavad asjakohasel juhul liikmesriike.
332
9a. Hiljemalt käesoleva määruse artikli 52 lõikes 3 osutatud kohaldamise
alguskuupäevaks rakendavad komisjon ja asjaomased ELi asutused, näiteks eu-
LISA, meetmeid, millega tagatakse Euroopa tagasisaatmiskorralduse automaatse
menetlemise võimalus, et muuta artikli 9 kohaldamine tõhusamaks.
9b. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks
vajaliku õigusliku ja tehnilise korra kehtestamisest hiljemalt käesoleva määruse
artikli 52 lõikes 3 osutatud kohaldamise alguskuupäevaks.
▌
Artikkel 8
Erandid tagasisaatmisotsuse tegemise kohustusest
1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad otsustada jätta tagasisaatmisotsuse tegemata
juhul, kui kolmanda riigi kodanik:
333
a) antakse üle teisele liikmesriigile määruse (EL) 2016/399 artiklis 23a sätestatud
korras;
b) antakse üle teisele liikmesriigile vastavalt kahepoolsetele lepingutele ja
kokkulepetele või tuginedes liikmesriikidevahelisele koostööle kooskõlas
artikliga 44;
c) on isik, kelle ebaseaduslik riigis viibimine avastatakse liidust väljumisel
määruse (EL) 2016/399 artikli 8 kohase välispiiril tehtava kontrolli, või kui
tegemist on liikmesriigiga, kelle suhtes kõnealune määrus ei ole siduv, siis
riigisisese õiguse kohase samaväärse kontrolli käigus, vältides nii palju kui
võimalik asjaomase kolmanda riigi kodaniku lahkumise edasilükkamist.
2. Tagasisaatmisotsust ei tehta juhul, kui kolmanda riigi kodanikul on teise liikmesriigi
välja antud kehtiv elamisluba, pikaajaline viisa või muu riigis viibimise õigust andev
luba ▌.
334
3. Lõikes 2 osutatud juhtudel nõuab liikmesriik, et kolmanda riigi kodanik lahkuks
viivitamata asjaomase teise liikmesriigi territooriumile. Kui kolmanda riigi kodanik
nõudeid ei täida või kui kolmanda riigi kodaniku viivitamatu lahkumine on vajalik
avaliku korra, avaliku julgeoleku või riigi julgeoleku huvides, võivad liikmesriigid
taotleda koostööd teiste liikmesriikidega vastavalt artiklile 44 või teha
tagasisaatmisotsuse kooskõlas artikliga 7.
4. Tagasisaatmisotsust ei tehta juhul, kui ▌kohaldatakse artiklis 9 kirjeldatud menetlust.
Artikkel 9
Teise liikmesriigi tehtud tagasisaatmisotsuste tunnustamine ja täitmine
1. Liikmesriik, kus kolmanda riigi kodanik ebaseaduslikult viibib (edaspidi „otsust
täitev liikmesriik“), võib tunnustada ja täita täidetavat tagasisaatmisotsust ja
asjakohasel juhul väljasaatmisotsust, mille teine liikmesriik (edaspidi „otsuse teinud
liikmesriik“) on asjaomase kolmanda riigi kodaniku kohta artikli 7 lõike 1 ja
artikli 12 lõike 2 kohaselt teinud. Täitmine põhineb teabel, mis on olemas artikli 7
lõikes 7 osutatud Euroopa tagasisaatmiskorralduses, ning see toimub kooskõlas
liikmesriigi õigusnormide ja menetlustega artikli 12 kohaselt.
335
2. ▌ Liikmesriigid ei pea tunnustamiseks tegema haldusotsuseid ega -akte.
Tunnustamine ei pea toimuma haldusmenetluse vormis.
▌
5. Kui liikmesriik ei tunnusta või ei täida tagasisaatmisotsust või väljasaatmisotsust
lõike 1 ▌kohaselt, teeb see liikmesriik tagasisaatmisotsuse artiklis 7 sätestatud
tingimustel või väljasaatmisotsuse artikli 12 lõike 2 kohaselt.
6. Kui liikmesriik tunnustab või täidab tagasisaatmisotsust või väljasaatmisotsust
lõike 1 kohaselt, peatab ta väljasaatmise täitmise, kui tagasisaatmisotsuse või
väljasaatmisotsuse toime on otsuse teinud liikmesriigis peatatud, ja võib teha
tagasisaatmisotsuse artiklis 7 sätestatud tingimustel.
336
7. Kui otsuse teinud liikmesriik peatab tagasisaatmisotsuse või võtab selle tagasi või
kui haldusasutus või kohus tühistab tagasisaatmisotsuse, teeb otsust täitev liikmesriik
tagasisaatmisotsuse artiklis 7 sätestatud tingimustel.
8. Otsuse teinud liikmesriik esitab otsust täitvale liikmesriigile taotluse korral
tagasisaatmisotsuse või väljasaatmisotsuse täitmiseks kõik vajalikud kättesaadavad
andmed ja dokumendid kooskõlas määrusega (EL) 2018/1860 ▌.
▌
9a. Artikli 9 kohaldamine ei piira artiklis 8 sätestatud erandite kasutamist.
11. Liikmesriigid alustavad artikli 7 lõikes 8 osutatud rakendusakti vastuvõtmise eel
ettevalmistavate meetmete võtmist, mis võiksid hõlbustada teise liikmesriigi tehtud
tagasisaatmisotsuste või väljasaatmisotsuste tunnustamist, sealhulgas asjakohasel
juhul õigusliku ja tehnilise korra kehtestamine oma riiklikes süsteemides, riiklike
IT-süsteemide muutmine, asjakohane koolitus ja katseprojektidega seotud tegevus.
337
12. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse artikli 52 lõikes 3 osutatud
kohaldamise alguskuupäeva hindab komisjon käesoleva artikli lõike 1 kohase
vastastikuse tunnustamise rakendamist, eelkõige seoses järgmisega:
a) kas õiguslik ja tehniline kord, millega tehakse Euroopa
tagasisaatmiskorraldus artikli 7 lõike 7 kohaselt Schengeni infosüsteemi
kaudu kättesaadavaks, on liikmesriikide poolt kindlaks määratud ja toimib
tõhusalt;
b) kas liikmesriigid on määranud kindlaks õigusliku ja tehnilise korra, et
tagada Euroopa tagasisaatmiskorralduse automaatne menetlemine vastavalt
artikli 7 lõikele 9;
c) milline on tagasisaatmisotsuste ja väljasaatmisotsuste tunnustamise ja
täitmise tulemuslikkus;
338
d) milline on sellest tulenev koormus liikmesriikide kohtu- ja
haldussüsteemidele ning
e) millised on asjakohaste koolituste ja katseprojektide tulemused.
13. Lõikes 12 osutatud hindamise põhjal esitab komisjon asjakohasel juhul
seadusandlikud ettepanekud, mis hõlmavad sihipäraseid muudatusi tulemusliku
tagasisaatmise tagamiseks, eesmärgiga kehtestada teise liikmesriigi tehtud
täitmisele pööratavate tagasisaatmisotsuste ja väljasaatmisotsuste kohustuslik
tunnustamine ja täitmine. Kui komisjon ettepanekut ei esita, peab ta seda
põhjendama.
3. jagu
Sissesõidukeeld
Artikkel 10
Sissesõidukeelu kehtestamine
1. Tagasisaatmisotsustele lisatakse sissesõidukeeld, kui:
a) kolmanda riigi kodanik saadetakse artikli 12 kohaselt välja;
339
b) liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohustust ei ole täidetud artikli 7
lõigete 1a–1c kohaselt kehtestatud tähtaja jooksul;
c) kolmanda riigi kodanik kujutab endast artikli 16 kohaselt julgeolekuohtu.
2. Muudel kui lõikes 1 loetletud juhtudel võivad pädevad asutused lisada
tagasisaatmisotsusele või väljasaatmisotsusele sissesõidukeelu, võttes arvesse
asjakohaseid asjaolusid, eelkõige kolmanda riigi kodaniku koostöövalmidust.
3. Sissesõidukeeld kehtestatakse kirjalikult tagasisaatmisotsuse või väljasaatmisotsuse
osana või eraldi. Sissesõidukeelust teavitatakse kolmanda riigi kodanikku keeles,
millest kolmanda riigi kodanik saab aru või millest arusaamist temalt mõistlikult
eeldatakse. Selleks võivad pädevad asutused kasutada asjakohasel juhul
standardseid tõlkevorme või masin- või automaattõlkevahendeid.
340
4. Pädevad asutused võivad ilma tagasisaatmisotsust tegemata kehtestada
sissesõidukeelu kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on viibinud ebaseaduslikult
liikmesriikide territooriumil ja kelle ebaseaduslik riigis viibimine avastatakse liidust
väljumisel määruse (EL) 2016/399 artikli 8 kohaselt piiril tehtava kontrolli käigus,
või kui tegemist on liikmesriigiga, kelle suhtes kõnealune määrus ei ole siduv, siis
riigisisese õiguse kohase samaväärse kontrolli käigus; Sellistel juhtudel võib
sissesõidukeelu kehtestada ja sellest teatada pärast seda, kui kolmanda riigi
kodanik on liikmesriikide territooriumilt lahkunud, vältides nii palju kui võimalik
asjaomase kolmanda riigi kodaniku lahkumise edasilükkamist.
4a. Kui ebaseaduslikult riigis viibiv kolmanda riigi kodanik lahkub liikmesriikide
territooriumilt enne tagasisaatmisotsuse tegemist, võivad pädevad asutused
kehtestada sissesõidukeelu tagasisaatmisotsust tegemata.
341
4b. Kui sissesõidukeelu kehtestamise põhjused on tekkinud pärast tagasisaatmisotsuse
tegemist, võivad pädevad asutused kehtestada sissesõidukeelu ilma uut
tagasisaatmisotsust tegemata.
5. Pädevad asutused võivad loobuda sissesõidukeelu kehtestamisest konkreetsetel
juhtudel humanitaarsetel põhjustel, juhul kui kolmanda riigi kodanik on
inimkaubanduse ohver või kui kolmanda riigi kodanik teeb pädevate asutustega
igakülgselt koostööd, sealhulgas registreerudes tagasipöördumis- ja
taasintegreerimisprogrammi.
6. Sissesõidukeelu kehtivusaeg määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste
asjaolude hoolikat kaalumist kuni kümneks aastaks. Ilma et see piiraks artikli 16
lõike 3 punkti a kohaldamist, võib sissesõidukeelu kehtestada maksimaalselt 20
aastaks igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui peetakse vajalikuks kolmanda riigi
kodaniku sisenemist liikmesriikide territooriumile takistada.
342
▌
8. Sissesõidukeelu kehtivusaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil kolmanda riigi
kodanik lahkus liikmesriigi territooriumilt.
Artikkel 11
Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine, peatamine või kehtivusaja lühendamine
1. Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võib sissesõidukeelu kehtestanud
liikmesriik selle kehtetuks tunnistada, peatada või selle kehtivusaega lühendada, kui
kolmanda riigi kodanik tõendab, et ta on vabatahtlikult tagasi pöördunud.
▌
2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib pädev asutus omal äranägemisel
sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada, peatada või selle kehtivusaega lühendada
põhjendatud üksikjuhtudel, sealhulgas humanitaarsetel põhjustel, võttes arvesse kõiki
asjakohaseid asjaolusid.
343
3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võib kolmanda riigi kodanik, tingimusel et
ta on territooriumilt lahkunud, esitada hästi põhjendatud taotluse sissesõidukeelu
kehtetuks tunnistamiseks, peatamiseks või selle kehtivusaja lühendamiseks.
4. Kolmanda riigi kodanik, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld, mille kehtivusaeg
on pikem kui artikli 10 lõike 6 või artikli 16 lõike 3 punkti a kohane kümme aastat,
võib kümme aastat pärast liikmesriikidest lahkumist taotleda otsuse teinud
liikmesriigilt, et see vaataks läbi, kas sissesõidukeeld tuleb kehtetuks tunnistada,
peatada või selle kehtivusaega lühendada, võttes igakülgselt arvesse kõiki
asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul seda, kas kolmanda riigi
kodanik kujutab endast endiselt artikli 16 kohast julgeolekuohtu ning kas
sissesõidukeeld on endiselt vajalik, et jätkuvalt takistada kolmanda riigi kodaniku
sisenemist liikmesriikide territooriumile. Läbivaatamistaotlus peab olema hästi
põhjendatud.
344
4a. Liikmesriigid võivad seada sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise tingimuseks
kolmanda riigi kodaniku väljasaatmise kulude hüvitamise.
4. jagu
Tagasisaatmise täitmine
Artikkel 12
Väljasaatmine
1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed kolmanda riigi kodaniku
väljasaatmiseks, kui:
-a) kolmanda riigi kodanik ei ole täitnud kohustust lahkuda liikmesriigi
territooriumilt vastavalt artiklile 7;
a) kolmanda riigi kodanik ei tee ametiasutustega koostööd ▌;
▌
c) kolmanda riigi kodanik kuulub artikli 16 kohaldamisalasse;
d) kolmanda riigi kodanik liigub teise liikmesriiki ilma loata, sealhulgas artikli 7
kohaselt kehtestatud ajavahemiku jooksul;
da) pädevad asutused peavad väljasaatmist riigisisese õiguse kohaselt vajalikuks
ja proportsionaalseks muudel kui punktides -a–d loetletud põhjustel.
345
1a. Ükski käesoleva määruse säte ei takista liikmesriike lubamast või hõlbustamast
sellise kolmanda riigi kodaniku vabatahtlikku tagasipöördumist, kes muidu
saadetakse välja lõike 1 kohaselt, eelkõige juhul, kui leitakse, et see toob kaasa
kiirema ja tulemuslikuma tagasisaatmise.
2. ▌Pädevad asutused võivad väljasaatmisotsuse teha iga kolmanda riigi kodaniku
suhtes, kes kuulub tagasisaatmisele. Kui tehakse väljasaatmisotsus, peab see olema
kirjalik ja see võib olla tehtud sama otsusega kui tagasisaatmisotsus või olla eraldi
haldus- või kohtuotsus või -akt või osa mõnest muust haldus- või kohtuotsusest.
2a. Kui vastuvõtvat riiki ei ole eelnevalt kindlaks määratud või kui see erineb eelnevalt
määratud riigist, määrab pädev asutus enne väljasaatmise elluviimist
tagasisaatmisotsuses või väljasaatmisotsuses ühe või mitu artikli 4 lõikes 3
osutatud vastuvõtvat riiki.
346
2b. Kui tehakse väljasaatmisotsus, peab see sisaldama faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
Kolmanda riigi kodanikku teavitatakse olemasolevatest õiguskaitsevahenditest ja
nende õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest. Väljasaatmisotsusest
teatatakse kolmanda riigi kodanikule võimalikult kiiresti kooskõlas asjaomase
liikmesriigi riigisisese õigusega.
2c. Kui tehakse väljasaatmisotsus, tagatakse kolmanda riigi kodanikule taotluse korral
kirjalik või suuline tõlge väljasaatmisotsuse põhipunktidest, sealhulgas teave
olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta keeles, millest kolmanda riigi kodanik
saab aru või millest arusaamist temalt mõistlikult eeldatakse. Selleks võivad
pädevad asutused kasutada asjakohasel juhul standardseid tõlkevorme või masin-
või automaattõlkevahendeid.
347
3. Kui kolmanda riigi kodanik annab teada või kui liikmesriigi ametiasutused saavad
teadlikuks asjaoludest, mis viitavad sellele, et väljasaatmine rikuks tagasi- ja
väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, suunavad pädevad asutused kolmanda riigi
kodaniku asjakohasesse menetlusse, kaasa arvatud varjupaigamenetlus, kooskõlas
määrusega 2024/1348, kui see on asjakohane, või hindavad kooskõlas riigisisese
õigusega, kas väljasaatmisel järgitakse tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse
põhimõtet ▌. Asjaomane kolmanda riigi kodanik peab esitama võimalikult kiiresti
kogu asjaomase teabe oma isikliku olukorra kohta, et põhjendada oma väidet, et
väljasaatmine rikuks tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Pädevad
asutused võivad tugineda varasemale tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse ohu
hindamisele või seda arvesse võtta. Tagasi- ja väljasaatmise ohu uus hindamine
viiakse läbi üksnes juhul, kui uus asjakohane teave on põhjendatud.
348
3a. Liikmesriigid võivad otsustada, et tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet
võib hinnata muu asutus kui pädev asutus, kes teeb tagasisaatmisotsuse või täidab
seda.
4. Väljasaatmise tagamiseks võetavad sunnimeetmed peavad olema vajalikud ja
proportsionaalsed ega tohi mingil juhul ületada mõistliku jõu piire. Neid
rakendatakse riigisisese õiguse kohaselt kooskõlas põhiõigustega ning asjaomase
kolmanda riigi kodaniku väärikust ja füüsilist puutumatust austades.
5. Õhuteed pidi väljasaatmisel võtavad liikmesriigid arvesse nõukogu
otsusele 2004/573/EÜ30 lisatud üldsuuniseid julgeolekusätete kohta ühisel
väljasaatmisel õhuteed pidi.
▌
30 Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/573/EÜ ühislendude korraldamise kohta
seoses kolmandate riikide kodanike väljasaatmisega kahe või enama liikmesriigi territooriumilt individuaalse väljasaatmiskorralduse alusel (ELT L 261, 6.8.2004, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2004/573/oj).
349
▌Artikkel 14
Väljasaatmise edasilükkamise tingimused
1. Artikli 12 kohane väljasaatmine lükatakse edasi järgmistel asjaoludel:
a) kui see oleks vastuolus tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega või
b) kui ja kuniks kehtib artikli 28 kohaselt tagasisaatmisotsuse peatamine.
2. Artikli 12 kohase väljasaatmise võib ▌edasi lükata, võttes arvesse iga üksikjuhtumi
konkreetseid asjaolusid. Põgenemisohu korral võib kohaldada lõike 7 kohaseid
lisameetmeid.
3. Kui kolmanda riigi kodanik taotleb väljasaatmise edasilükkamist, tuleb taotlust
igakülgselt põhjendada.
4. ▌ Liikmesriigid esitavad asjaomasele kolmanda riigi kodanikule kirjaliku kinnituse
lõike 1 või lõike 2 kohase edasilükkamise kohta ja tema õiguste kohta
edasilükkamise vältel. Kinnituse tõlke võib kolmanda riigi kodanikule edastada
suuliselt, sealhulgas suulise tõlke teenuseid kasutades, keeles, millest ta saab aru
või millest arusaamist temalt mõistlikult eeldatakse.
350
5. ▌ Väljasaatmise edasilükkamise otsus vaadatakse ▌ läbi, kui asjaolud muutuvad.
6. Ajavahemikul, mil väljasaatmine on edasi lükatud, võetakse arvesse järgmisi
kolmanda riigi kodaniku olukorda puudutavaid tahke, sealhulgas käesolevas
määruses sätestatud kohustuste täitmist kolmanda riigi kodaniku poolt:
a) põhivajadused;
b) perekonna ühtsus liikmesriigi territooriumil asuvate pereliikmetega;
c) esmaabi ja haiguste põhiravi;
d) alaealiste juurdepääs põhiharidussüsteemile olenevalt nende riigis viibimise
kestusest;
e) haavatavate isikute erivajadused.
7. Väljasaatmise edasilükkamise korral võib kohaldada artiklites 21, 23c ja 29
sätestatud meetmeid, kui tingimused on täidetud.
351
Artikkel 15
Väljasaatmise seire
▌ Liikmesriigid näevad ette sunniviisilise tagasisaatmise sõltumatu seiremehhanismi.
▌Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamisel asjakohasel juhul tugineda
olemasolevatele seiremehhanismidele, nagu määruse (EL) 2024/1356 kohaselt
loodud struktuurid ja eksperditeadmised.
▌
Artikkel 16
Julgeolekuohtu kujutavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kui:
a) nad kujutavad endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi
julgeolekule, sealhulgas juhul, kui nende kohta on sisestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse 2018/186131 artikli 24 lõike 1 punkti a
kohane hoiatusteade;
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861,
milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kontrollide valdkonnas piiril ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1861/oj).
352
b) on põhjust kahtlustada, et nad on toime pannud nõukogu raamotsuse
2002/584/JSK32 artikli 2 lõikes 2 osutatud raske kuriteo või kuriteo, mille eest
võib riigisisese õiguse kohaselt karistada vähemalt kahe aasta pikkuse
vabadusekaotusega, või on toime pannud mitu kuritegu, mille eest võib
süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi õiguse kohaselt karistada
vähemalt ühe aasta pikkuse vabadusekaotusega;
ba) on põhjust kahtlustada, et isik on seotud mõne Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis (EL) 2017/54133 osutatud kuriteoga;
32 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse
ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – teatavate liikmesriikide avaldused raamotsuse vastuvõtmisel (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2002/584/oj).
33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/541/oj).
353
c) on põhjust kahtlustada, et isik kavatseb panna liikmesriigi territooriumil toime
käesoleva lõike punkti b või punkti b a kohase kuriteo;
ca) on põhjust kahtlustada, et nad kujutavad endast muud riigisiseses õiguses
määratletud julgeolekuohtu.
2. Selle artikli kohaldamisalasse kuuluvad kolmandate riikide kodanikud saadetakse
artikli 12 kohaselt välja.
2a. Lõike 1 punkte b, b a ja c kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kui on
põhjust kahtlustada, et nad on õhutanud neis punktides osutatud kuritegusid või
tegusid toime panema või on osalenud nende toimepanemises muul viisil.
354
2b. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva artikli
kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud
tagasisaatmisotsuseid menetletakse ja täidetakse esmajärjekorras.
3. Erandina käesoleva määruse asjakohastest sätetest võidakse käesoleva artikli
kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldada:
a) artikli 10 kohaselt kehtestatud sissesõidukeeldu, mis ületab artikli 10 lõikes 6
osutatud maksimumkestust, või tähtajatut sissesõidukeeldu, kui see on
põhjendatud ja proportsionaalne kolmanda riigi kodanikust tuleneva
julgeolekuriskiga. Sel juhul kohaldatakse artikli 11 lõiget 4;
b) artikli 29 lõike 3 punkti c kohaselt kinnipidamist;
355
c) kinnipidamist vanglates, võimaluste piires eraldatuna tavavangidest;
d) kinnipidamist täiendavateks ajavahemikeks, mis ületavad artikli 32 lõikes 3
osutatud maksimumkestust, ja mille määrab kindlaks kohus, võttes arvesse iga
üksikjuhtumi asjaolusid, ning mille kohus vaatab läbi vähemalt iga kolme kuu
järel.
4. Kui lõike 1 punktis a osutatud ohuga, mida võivad endast avalikule korrale,
avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule kujutada kolmanda riigi kodanikud, ei
ole võimalik käesoleva artikli alusel tõhusalt toime tulla, võivad liikmesriigid
kooskõlas riigisisese õigusega näha ette muid meetmeid. Asjaomase otsuse
tegemisel tagavad liikmesriigid, et meede on vajalik ja proportsionaalne, arvestades
avalikku julgeolekut ähvardava ohu tõsidust või ohtu, mida asjaomane isik endast
kujutab.
356
4a. Liikmesriigid võivad tugineda kõigi asjakohaste asjaolude põhjalikule
julgeolekualasele hindamisele, mille pädevad asutused on teinud varasemates
etappides, sealhulgas varjupaiga-, viisa- ja piirikontrollimenetluste, kaasa arvatud
taustakontrolli kontekstis.
Artikkel 17
Tagasisaatmine kolmandasse riiki, millega on sõlmitud leping või kokkulepe
1. Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine artikli 4
esimese lõigu punkti 3 alapunkti g tähenduses eeldab kolmanda riigiga lepingu või
kokkuleppe sõlmimist. Sellise lepingu või kokkuleppe võib sõlmida kolmanda riigiga
üksnes juhul, kui järgitakse rahvusvahelise õiguse kohaseid rahvusvahelisi
inimõiguste standardeid ja põhimõtteid, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise
lubamatuse põhimõtet.
357
2. Lõike 1 kohases lepingus või kokkuleppes sätestatakse järgmine:
a) menetlused, mida kohaldatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate
riikide kodanike tagasisaatmisel liikmesriikidest välja lõikes 1 osutatud
kolmandasse riiki;
b) tingimused kolmanda riigi kodaniku viibimiseks lõikes 1 osutatud kolmandas
riigis, sealhulgas lepingu või kokkuleppe osaliste kohustused ja vastutus;
▌
d) lõike 1 teises lauses osutatud kolmanda riigi kohustused;
▌
f) lepingu või kokkuleppe rikkumise või kolmanda riigi olukorda kahjustava
olulise muudatusega kaasnevad tagajärjed.
358
2a. Kui lõike 1 kohases lepingus või kokkuleppes sätestatakse artikli 4 punkti 3
alapunktides a–d osutatud vastuvõtvasse riiki edasise tagasisaatmise kord,
sätestatakse lepingus või kokkuleppes lisaks lõikes 2 esitatule ka järgmine:
a) tagajärjed juhul, kui edasine tagasisaatmine ei ole võimalik;
b) lepingu või kokkuleppe osaliste kohustused ja vastutus;
c) tagajärjed olulise muudatuse korral, mis mõjutab negatiivselt olukorda lõikes
1 osutatud kolmandas riigis;
d) sõltumatu asutus või mehhanism lepingu või kokkuleppe tulemusliku
kohaldamise jälgimiseks;
Esimese lõigu kohane leping või kokkulepe võib sisaldada lõikes 1 osutatud
kolmandas riigis kinnipidamise tingimusi.
359
3. Liikmesriigid teavitavad sobival ajal asjaomaseid liikmesriike lõikes 1 osutatud
lepingu või kokkuleppe üle peetavatest läbirääkimistest sellise kolmanda riigiga,
kellel on nende liikmesriikidega ühine piir. Liikmesriigid teavitavad ▌ komisjoni ja
teisi liikmesriike kõigist lõike 1 kohaselt sõlmitud kahe- või mitmepoolsetest
lepingutest ja kokkulepetest enne nende jõustumist või – juhul kui lepingut või
kokkulepet kohaldatakse ajutiselt – enne selle ajutise kohaldamise algust.
Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse ka selliste lepingute või kokkulepete
hilisematest muudatustest või lõpetamisest.
360
4. Saatjata alaealisi ▌ei saadeta tagasi lõikes 1 osutatud kolmandasse riiki.
5. jagu
Alaealiste tagasisaatmine
Artikkel 18
Lapse huvid
Käesoleva määruse sätete kohaldamisel tuleb esikohale seada lapse huvid.
Artikkel 19
Alaealiste vanuse hindamine
1. Kui kolmanda riigi kodaniku avaldustest, olemasolevatest dokumentaalsetest
tõenditest või muudest asjakohastest märkidest tulenevalt tekib kahtlusi, kas ta on
alaealine või mitte, võib pädev asutus kooskõlas riigisisese või liidu õigusega
korraldada vanuse hindamise.Sellise vanuse hindamise suhtes võidakse kohaldada
määruse (EL) 2024/1348 artiklit 25.
2. Pädev asutus võib tugineda olemasolevale vanuse hindamisele, mis on tehtud
tagasisaatmismenetluse varasemates etappides või muudes asjakohastes
menetlustes.
361
3. Liikmesriik võib tunnustada teiste liikmesriikide tehtud vanuse hindamise
tulemusi, kui vanuse hindamine on toimunud kooskõlas liidu õigusega.
6. Vanuse hindamisest, sealhulgas meditsiinilisest läbivaatusest keeldumine ei takista
menetleval ametiasutusel tagasisaatmismenetluse jätkamist. Sellist keeldumist võib
käsitada üksnes ümberlükatava eeldusena, et taotleja ei ole alaealine.
Artikkel 20
Saatjata alaealiste tagasisaatmine
1. ▌Muud asjakohased asutused kui tagasisaatmisotsust täitvad asutused pakuvad abi
lapse huve arvesse võttes.
2. Tagasisaatmisprotsessis määratakse saatjata alaealise esindamiseks, abistamiseks ja
vajaduse korral tema nimel tegutsemiseks esindaja või isik, kes on määratud kaitsma
lapse huve. Tagatakse, et määratud esindaja on läbinud nõuetekohase lapsesõbraliku
ja eakohase suhtluse alase koolituse ning et ta suhtleb, sealhulgas tõlketeenuseid
kasutades, keeles, millest alaealine saab aru või millest arusaamist temalt
mõistlikult eeldatakse. Selle isiku puhul võib olla tegemist direktiivi
(EL) 2024/134634 alusel esindajana tegutsema määratud isikuga, kui isik on määratud
asjaomase direktiivi artikli 27 kohaselt.
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1346, milles
sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L, 2024/1346, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1346/oj).
362
3. Saatjata alaealine kuulatakse ära kas otse või lõikes 2 osutatud esindaja või ▌isiku
vahendusel, sealhulgas lapse huvide kindlakstegemiseks. Hiljemaltenne saatjata
alaealise väljasaatmist liikmesriigi territooriumilt veenduvad asjaomase liikmesriigi
asutused, et alaealine saadetakse tagasi tema pereliikme või määratud eestkostja
juurde või vastuvõtva riigi asjakohasesse vastuvõtuasutusse.
III peatükk
KOLMANDA RIIGI KODANIKU KOHUSTUSED
Artikkel 21
Koostöökohustus
1. Kolmandate riikide kodanikud peavad täitma kohustuse lahkuda liikmesriikide
territooriumilt ja neil on kohustus teha liikmesriikide pädevate asutustega koostööd
tagasisaatmismenetluse kõigis etappides.
363
1a. Kolmandate riikide kodanikud esitavad pädevatele asutustele põhjendamatu
viivituseta teabe kõigist olulistest muutustest oma isiklikus olukorras, mis on olulised
käesoleva määruse kohaldamisel.
2. Ilma et see piiraks kohustust lahkuda liikmesriikide territooriumilt, teevad
kolmandate riikide kodanikud järgmist:
a) jäävad pädevate asutuste jaoks kättesaadavaks selle liikmesriigi territooriumil,
kes on pädev läbi viima kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavat
tagasisaatmismenetlust, ega põgene, sealhulgas teise liikmesriiki, ning
ilmuvad tagasisaatmise eesmärgil toimuvaks transpordiks pädeva asutuse
määratud lahkumiskohta;
aa) ei takista tagasisaatmist füüsiliselt ega verbaalselt;
364
b) esitavad ▌põhjendamatu viivituseta kogu ▌teabe ning füüsilise ja digitaalse
dokumentatsiooni, mis on nende valduses või mida nad on kõigi eelduste
kohaselt võimelised hankima, sealhulgas koopiad ja elektroonilised andmed,
mis on asjakohased isikusamasuse või kodakondsuse tuvastamiseks või
kontrollimiseks või mis on muul viisil tagasisaatmismenetluse seisukohast
olulised, ning eeskätt esitavad pädevatele asutustele isikut tõendava
dokumendi või reisidokumendi või teevad koostööd isikut tõendava või
reisidokumendi saamiseks;
c) ei hävita, ei jäta esitamata ega kõrvalda muul viisil ▌dokumente, teavet ja
dokumentatsiooni, millele on osutatud käesoleva lõike punktis b, ei kasuta
varjunimesid pettuse eesmärgil, ei esita muud valeteavet suulisel või kirjalikul
kujul ega eksita ametiasutusi või takista muul viisil pettuse teel
tagasisaatmismenetlust;
365
d) annavad isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi puudumise korral
selgitusi;
e) annavad teavet läbitud kolmandate riikide, kasutatud reisimarsruutide või
muude kolmandate riikide kohta, millega neil võib olla muid sidemeid, mis
võivad tagasisaatmist hõlbustada;
f) esitavad riigisiseses ja liidu õiguses, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/135835 artikli 2 lõike 1 punktis s, määratletud
biomeetrilised andmed;
fa) täidavad vedajate reisinõudeid ja kolmanda riigi ametiasutuse
sissesõidunõudeid, sealhulgas tervisenõudeid, kui sellised nõuded on
rahvusvahelistele reisijatele üldiselt kehtestatud;
g) esitavad pädevate asutuste nõudmisel täpsed kontaktandmed, sealhulgas
praegune elukoht, aadress, telefoninumber, mille kaudu nendega on võimalik
ühendust võtta, ja olemasolu korral e-posti aadress;
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1358, millega
luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1358/oj).
366
h) esitavad põhjendamatu viivituseta teavet punktis g osutatud kontaktandmetes
toimunud muudatuste kohta;
i) järgivad kõiki artikli 23 lõikes 1 ja artikli 23c lõikes 1 sätestatud meetmeid
kogu tagasisaatmismenetluse kestel;
j) esitavad asjaomaste kolmandate riikide pädevatele asutustele reisidokumentide
saamiseks esitatud taotlustega seoses kogu nõutava teabe ja avaldused ning
teevad vajaduse korral koostööd kolmandate riikide vastavate asutustega;
k) ilmuvad vastavalt pädevate asutuste nõudmisele kas isiklikult või
▌videokonverentsi vahendusel liikmesriigi või kolmanda riigi pädevate
asutuste ette nende asutuste kindlaks määratud kohas reisidokumentide
saamiseks ning nende isiku tuvastamiseks või kodakondsuse
kindlakstegemiseks;
367
l) osalevad tagasisaatmis- ja taasintegreerimisalases nõustamises, kui pädevad
asutused seda nõuavad;
la) järgivad muid asjakohaseid riigisisese õiguse kohaseid tagasisaatmisega
seotud lisameetmeid.
Kolmanda riigi kodanikule käesoleva artikli alusel kehtestatud kohustused ei piira selliste
riigisiseses õiguses sätestatud kohustuste ja meetmete kohaldamist, mis ei ole seotud
tagasisaatmisega.
3. Lõike 2 punktis b osutatud teave ja ▌dokumendid, või kui need ei ole kättesaadavad,
siis nende koopiad peavad sisaldama eelkõige kolmanda riigi kodanike avaldusi ja
kõiki nende valduses olevaid dokumente, mis hõlmavad:
a) nende nime, sünniaega ja -kohta, sugu ja kodakondsust või kodakondsuseid või
asjaolu, et kolmandast riigist pärit isik on kodakondsuseta;
368
b) nende pereliikmeid ja muid kolmanda riigi kodaniku isikuandmeid, kui need on
asjakohased tagasisaatmismenetluse läbiviimiseks või vastuvõtva riigi
kindlaksmääramiseks;
c) kolmanda riigi kodanike sellise isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi
ja selliste muude nende esitatud dokumentide liiki, numbrit, kehtivusaega ja
välja andnud riiki, mida pädev asutus peab vajalikuks nende isikute
tuvastamiseks, tagasisaatmismenetluse läbiviimiseks ja vastuvõtva riigi
kindlaksmääramiseks;
d) teise liikmesriigi või kolmanda riigi välja antud elamislubasid või muid
lubasid, mis annavad kolmanda riigi kodanikule riigis viibimise õiguse;
e) teise liikmesriigi tehtud tagasisaatmisotsuseid, väljasaatmisotsuseid või
sissesõidukeelde;
369
f) varasemat või varasemaid elukohariiki või ‑riike ja elukohta või ‑kohti,
reisimarsruute, läbitud riike ja reisidokumente.
4. Kui pädevad asutused otsustavad tagasisaatmiseks vajalikud lõike 2 punktis b
osutatud dokumendid enda kätte jätta, tagavad nad, et kolmanda riigi kodanik saab
põhjendamatu viivituseta nende dokumentide valguskoopiad või muud
asjakohased tõendid dokumentide pädeva asutuse valdusse võtmise kohta.
Vabatahtliku tagasipöördumise korral tagastavad pädevad asutused asjaomased
dokumendid kolmanda riigi kodanikule kas riigist lahkumisel või kolmandasse riiki
saabumisel.
5. Kolmanda riigi kodanikuga peab olema võimalik riigisiseses õiguses kindlaks
määratud sidevahendite kaudu ühendust võtta. Liikmesriigid kehtestavad
riigisiseses õiguses teabevahetusmeetodi ja hetke, mil teade loetakse kolmanda riigi
kodaniku poolt kätte saaduks ja talle teatavaks tehtuks, või kasutavad sellise
teabevahetuse jaoks liikmesriikide või liidu väljatöötatud ja/või toetatavaid
digisüsteeme.
▌
370
Artikkel 21a
Põgenemise oht
1. Kuni ei ole tõestatud vastupidist, on üksikjuhtudel tegemist põgenemise ohuga, kui
asjaomase ebaseaduslikult riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku puhul on
täidetud üks järgmistest kriteeriumidest:
a) kolmanda riigi kodanik on sisenenud või liikunud ilma loata liikmesriigi
territooriumile, sealhulgas pärast kolmanda riigi läbimist, või on püüdnud
seda teha;
b) kolmanda riigi kodaniku kohta on tehtud tagasisaatmisotsus muus
liikmesriigis kui see, mille territooriumil isik ebaseaduslikult viibib,
sealhulgas juhul, kui see tehakse kindlaks määruse (EL) 2018/1860 kohaselt
Schengeni infosüsteemi sisestatud hoiatusteadete kaudu;
371
c) kolmanda riigi kodanik ei järgi üht või mitut artikli 23 lõike 1 ja artikli 23b
lõike 1 kohaselt kehtestatud meedet või väljendab või ilmutab selle
mittejärgimise kavatsust;
d) kolmanda riigi kodanik on rikkunud kehtivat sissesõidukeeldu ja sisenenud
uuesti liikmesriigi territooriumile.
2. Lõikega 1 hõlmamata juhtudel tehakse põgenemisoht kindlaks iga üksikjuhtumi
asjaolude üldise hindamise alusel. Hindamine hõlmab asjaomase ebaseaduslikult
riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku puhul ühte või mitut järgmistest
kriteeriumidest:
a) elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumine;
b) kooskõlas artikli 7 lõike 1a punktiga a kehtestatud lahkumistähtaja jooksul
liikmesriigi territooriumilt lahkumise kohustuse täitmata jätmine;
372
c) kui lahkumine on peagi toimumas ja on alust arvata, et kolmanda riigi
kodanik kavatseb rikkuda artikli 21 lõike 2 punktis a sätestatud
koostöökohustust;
d) valede või võltsitud isikut tõendavate dokumentide või reisidokumentide,
elamislubade või viisade või riiki sisenemise tingimusi tõendavate
dokumentide kasutamine, selliste dokumentide hävitamine või muul viisil
kõrvaldamine, pettuse eesmärgil varjunimede kasutamine, muude
valeandmete suulisel või kirjalikul kujul esitamine või muul viisil
tagasisaatmis- või tagasivõtumenetluse pettuse teel takistamine;
e) tagasisaatmis- ja taasintegreerimisalases nõustamises mitteosalemine, kui
osalemist nõuab pädev asutus;
f) kolmanda riigi kodanikul puuduvad sotsiaalsed sidemed, eelkõige
perekondlikud, ja tema elatusvahendid on ebapiisavad;
373
g) artikli 21 lõike 2 punktides a–c, e, fa ja i–k sätestatud kohustuste täitmata
jätmine, sealhulgas koostöö puudumine reisidokumentide hankimisel;
h) muud kui punktides a–f nimetatud kriteeriumid, kui need on ette nähtud
riigisisese õigusega.
▌
IIIa peatükk
TAGASIPÖÖRDUMIST SOODUSTAVAD MEETMED JA KINNIPIDAMISE
ALTERNATIIVID
Artikkel 23
Isiku kättesaadavus tagasisaatmisprotsessi jaoks
1. ▌Tulemusliku tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja tagamiseks või selleks, et veelgi
soodustada lahkumis- ja koostöökohustuste täitmist, võivad liikmesriigid
kehtestada kolmanda riigi kodaniku suhtes ▌ühe või mitu järgmistest meetmetest:
a) kohustus jääda liikmesriigi territooriumil teatavasse geograafilisse piirkonda,
kus nad saavad vabalt liikuda;
374
b) kohustus elada konkreetsel aadressil või pädevate asutuste määratud kohas;
c) kohustus ilmuda kindlaksmääratud aegadel pädevasse asutusse isiklikult või
riigisiseses õiguses ette nähtud vahendite vahendusel;
d) muud kui punktides a–c osutatud meetmed, kui need on ette nähtud
riigisiseses õiguses.
2. Lõikes 1 sätestatud meetmeid kohaldatakse üksnes niivõrd, kui see on kooskõlas
haavatavate isikute erivajaduste ja lapse huvidega.
2a. Lõikes 1 sätestatud meetmeid võib rakendada ka kolmanda riigi kodanike suhtes,
keda ei saa välja saata seetõttu, et nad ei tee pädevate asutustega koostööd.
3. Taotluse korral võivad pädevad asutused anda kolmanda riigi kodanikule loa ajutiselt
lõikes 1 osutatud meedet mitte järgida.
▌
375
4. Kolmanda riigi kodanikku teavitatakse sellest, kas lõike 3 kohane luba antakse või
mitte.
5. Kolmanda riigi kodanik ei pea küsima lõike 3 kohast luba, et minna ametiasutustega
kokkulepitud kohtumistele või ilmuda kohtusse, kui vastasel juhul rikutaks lõike 1
kohaseid kohustusi ja kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku kohalolu on vajalik.
Kolmanda riigi kodanik teatab sellistest kohtumistest eelnevalt pädevatele asutustele.
6. Lõike 1 punktide b ja c kohaselt tehtavad otsused on kirjalikus vormis, need peavad
olema proportsionaalsed ja võtma arvesse asjaomase kolmanda riigi kodaniku
konkreetseid asjaolusid.
376
7. Kolmanda riigi kodanikku teavitatakse igast otsusest kohaldada käesoleva artikli
lõikes 1 osutatud meetmeid ja sellise otsuse täitmata jätmise tagajärgedest,
sealhulgas artikli 29 kohasest kinnipidamisest.
Artikkel 23a
Uurimismeetmed
1. Ilma et see piiraks võimalust rakendada kooskõlas riigisisese õigusega muudel
tagasisaatmisega mitte seotud põhjustel uurimismeetmeid, võivad liikmesriikide
pädevad asutused, juhul kui see on tulemusliku tagasisaatmise ettevalmistamiseks
või tagamiseks vajalik, proportsionaalne ja igakülgselt põhjendatud, teha järgmist:
a) otsida kolmanda riigi kodanik läbi ja otsida läbi tema elukoht või muud
asjakohased ruumid, kui see on vajalik, proportsionaalne ja igakülgselt
põhjendatud läbiotsimise kiireloomulisusega ning tingimusel, et on olemas
eelnev kohtumäärus või kooskõlas asjakohase riigisisese õigusega haldusakt;
377
aa) rakendada haldusmeetmeid, et tagada riigisiseses õiguses sätestatud
biomeetriliste andmete, sealhulgas sõrmejälgede andmise kohustuse
täitmine, mis võib hõlmata võimalust kasutada viimase abinõuna
sunnivahendeid, kui kolmanda riigi kodanik ei anna biomeetrilisi andmeid,
nagu on nõutud artikli 21 lõike 2 punktis f;
b) otsida läbi ja arestida isiklikke asju, elektroonikaseadmeid ja muid
asjakohaseid esemeid;
c) rakendada muid uurimismeetmeid, kui see on riigisiseses õiguses ette
nähtud.
2. Käesoleva artikli lõike 1 punktide a–c kohaseid uurimismeetmeid võib võtta ilma
asjaomase kolmanda riigi kodaniku nõusolekuta.
3. Kõigi kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktidega a–c kehtestatud
uurimismeetmete puhul järgitakse põhiõigusi ning nende suhtes kohaldatakse
liidu ja liikmesriigi õiguses sätestatud kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.
378
Artikkel 23b
Tagajärjed koostöökohustuse täitmata jätmise korral
1. Artikli 21 lõikes 1 sätestatud koostöökohustuse ja artikli 21 lõikes 2 sätestatud
nõuete täitmata jätmise korral kehtestavad liikmesriigid asjaomase kolmanda riigi
kodaniku suhtes ühe või mitu artikli 23 lõikes 1 sätestatud meedet ning võivad
kehtestada ühe või mitu järgmistest meetmetest, mis peavad olema tõhusad ja
proportsionaalsed:
b) teatavate hüvitiste ja toetuste andmisest keeldumine või nende vähendamine,
kui selline võimalus on riigisisese õigusega ette nähtud, välja arvatud juhul,
kui selle tulemusel ei suudaks isik oma põhivajadusi katta;
c) vabatahtlikku tagasipöördumist soodustavate stiimulite andmisest
keeldumine või nende vähendamine, sealhulgas artikli 46 lõike 3 kohaste
tagasipöördumis- ja taasintegreerimisprogrammide raames abi andmisest
keeldumine või selle vähendamine;
379
d) tööloa andmisest keeldumine või selle äravõtmine, kui see on riigisisese
õigusega ette nähtud;
e) sissesõidukeelu kehtivusaja pikendamine kuni artikli 10 lõike 6 kohase
maksimumkestuseni;
f) kriminaalkaristused, sealhulgas vangistus, kui need on riigisisese õigusega
ette nähtud;
g) rahalised karistused;
h) muud meetmed või tagajärjed peale eespool nimetatute, kui need on
riigisisese õigusega ette nähtud.
Artikkel 23c
Kinnipidamise alternatiivid
1. Võttes arvesse asjaomase kolmanda riigi kodaniku konkreetset olukorda,
sealhulgas artikli 21a kohaselt hinnatud põgenemisohu suurust, võivad
liikmesriigid kehtestada kinnipidamisele ühe või mitu järgmist alternatiivi:
a) piisava rahalise tagatise andmine;
380
b) elektroonilise valve rakendamine;
c) muud kui punktides a ja b osutatud meetmed, kui see on riigisisese õigusega
ette nähtud.
1a. Esimeses lõigus osutatud meetmete peamine eesmärk on tagada kolmanda riigi
kodaniku tulemuslik ja kiire tagasisaatmine.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete kohaldamise otsuses esitatakse
asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud.
3. Kolmandate riikide kodanikke teavitatakse kirjalikult igast otsusest kohaldada
käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmeid ning selle otsuse täitmata jätmise
tagajärgedest, sealhulgas artikli 29 kohasest kinnipidamisest.
4. Liikmesriigid tagavad, et kohus vaatab kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 tehtud
otsused läbi asjaomase isiku taotlusel või ex officio.
381
IV peatükk
KAITSEMEETMED JA ÕIGUSKAITSEVAHENDID
1. jagu
Menetluslikud tagatised
Artikkel 24
Õigus saada teavet
1. Pädevad asutused tagavad, et kolmanda riigi kodanikke, kelle suhtes kohaldatakse
tagasisaatmist, teavitatakse ▌järgmisest:
a) menetluse eesmärk▌;
b) kolmandate riikide kodanike ▌kohustused ▌, nagu on sätestatud artiklites 21 ja
23, ▌artikli 23b ja artikli 29 lõike 3 punkti e kohased kohustuste täitmata
jätmise tagajärjed, isiku tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate olemasolu
Schengeni infosüsteemis ning teise liikmesriigi poolt kooskõlas artikliga 9
tehtud tagasisaatmisotsuse tunnustamine ja täitmine;
c) artikli 46 kohane tagasisaatmis- ja taasintegreerimisalane nõustamine ja
asjaomased programmid;
382
d) nende menetlusõigused ▌kooskõlas käesoleva määruse ja riigisisese õigusega,
eelkõige õigus õigusabile ja esindamisele vastavalt artiklile 25.
2. Teave tuleb edastada põhjendamatu viivituseta ▌keeles, millest kolmanda riigi
kodanik saab aru või millest arusaamist temalt mõistlikult eeldatakse. Teabe võib
esitada standardsetel teabelehtedel kas paberkandjal või elektrooniliselt ning
vajaduse korral võib seda täiendada suuliselt, kasutades kirjaliku ja suulise tõlke
teenuseid. Saatjata alaealiste puhul esitatakse teave ▌eakohasel viisil ning
▌artikli 20 lõikes 2 osutatud esindaja või alaealist abistama määratud isiku
osalusel.
383
2a. Kui pädev asutus jätkab väljasaatmist tagasisaatmis- või väljasaatmisotsuse alusel,
milles on kindlaks määratud mitu vastuvõtvat riiki, tuleb kolmanda riigi
kodanikule piisavalt aegsasti enne väljasaatmist teada anda, millisesse
vastuvõtvasse riiki välja saadetakse.
Artikkel 25
Õigusabi ja esindamine
1. Kui kooskõlas artikliga 27 on kohtule esitatud edasikaebus või asja läbivaatamise
taotlus, tagavad liikmesriigid kolmanda riigi kodaniku taotluse korral talle ▌vajaliku
tasuta õigusabi ja tema esindamise▌.
2. Pädevad asutused tagavad, et saatjata alaealisi esindatakse ja abistatakse viisil, mis
võimaldab neil käesolevast määrusest tulenevaid õigusi kasutada ja kohustusi
täita.
384
▌
4. Tasuta õigusabi ja esindamist võivad pakkuda õigusnõustajad või muud ▌vastava
kvalifikatsiooniga isikud, kes on riigisisese õiguse kohaselt tunnustatud või
volitatud kolmanda riigi kodanikke abistama või esindama, või valitsusvälised
organisatsioonid, kellel on riigisisese õiguse kohased volitused kolmanda riigi
kodanikele õigusabiteenuste osutamiseks ja nende esindamiseks.
5. Liikmesriigid ei pea edasikaebemenetluses tasuta õigusabi ja esindamist pakkuma,
kui:
a) leitakse, et kolmanda riigi kodanikul on piisavalt vahendeid õigusabi ja
esindamise võimaldamiseks tema enda kulul;
b) leitakse, et edasi kaebamisel ei ole ilmseid eduvõimalusi või see on
kuritarvitav;
385
c) edasikaebus või asja läbivaatamise taotlus on jõudnud teise või edasisse
edasikaebeastmesse vastavalt sellele, mis on riigisiseses õiguses ette nähtud,
kaasa arvatud uuesti ärakuulamise ja edasikaebuse uuesti läbivaatamise korral;
d) kolmanda riigi kodanikku juba abistab või esindab õigusnõustaja.
6. Tasuta õigusabi ja esindamist taotlev kolmanda riigi kodanik peab avaldama oma
rahalise olukorra ja teavitama viivitamata pädevaid asutusi kõigist olulistest
muutustest oma rahalises olukorras, välja arvatud juhul, kui riigisisese õigusega
on ette nähtud tasuta õigusabi, olenemata isiku rahalisest olukorrast.
7. Välja arvatud saatjata alaealistele osutatava abi puhul võivad liikmesriigid ▌teha
järgmist:
a) piirata tasuta õigusabi ja esindamist rahaliselt või ajaliselt, tingimusel et
sellised piirangud ei ole meelevaldsed ega piira põhjendamatult juurdepääsu
tasuta õigusabile ja esindamisele▌;
386
b) taotleda kantud kulude täielikku või osalist hüvitamist juhul, kui kolmanda riigi
kodaniku rahaline olukord on tagasisaatmismenetluse ajal paranenud või kui
otsus pakkuda tasuta õigusabi ja esindamist tehti kolmanda riigi kodaniku
esitatud valeandmete põhjal;
c) ette näha, et tasude ja muude kulude ja nende hüvitamise puhul koheldakse
õigusabiga seotud küsimustes kolmanda riigi kodanikke võrdväärselt sellega,
kuidas liikmesriik üldiselt oma kodanikke kohtleb, ent mitte soodsamalt.
8. Liikmesriigid sätestavad konkreetsed menetlusnormid selle kohta, kuidas tasuta
õigusabi ja esindamise taotlusi seoses edasikaebuse või asja läbivaatamisega kohtus
kooskõlas artikliga 27 esitatakse ja menetletakse, või kohaldavad sarnaste
riigisiseste taotluste kohta kehtivaid norme, tingimusel et need normid ei muuda
tasuta õigusabi ja esindamise saamist ülemäära keeruliseks või võimatuks.
387
9. Kui otsuse mitte võimaldada tasuta õigusabi ja esindamist teeb asutus, mis ei ole
kohus, tuues põhjuseks, et edasikaebusel ei leita olevat ilmseid eduvõimalusi või
seda peetakse kuritarvitavaks, on taotlejal õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, et
kohtus selline otsus vaidlustada. ▌
10. Liikmesriigid võivad kooskõlas riigisisese õigusega ette näha tasuta õigusabi ja
esindamise haldusmenetluses.
2. jagu
Õiguskaitsevahendid
Artikkel 26
Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
1. Asjaomasele kolmanda riigi kodanikule võimaldatakse tõhus õiguskaitsevahend
artikli 7 lõikes 1, artiklis 10 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud otsuste vaidlustamiseks
riigisisese õiguse kohaselt pädevas kohtus.
388
2. Tõhusa õiguskaitsevahendiga nähakse ette nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude
täielik ▌läbivaatamine.
3. Kui toimikus olevatest materjalidest, mis on esitatud tagasisaatmis- või
väljasaatmisotsuse vaidlustamiseks kasutatava õiguskaitsevahendi eest vastutavale
kohtule ning mida on pärast võistlevat menetlust täiendatud või selgitatud, nähtub,
et võidakse kahjustada tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, kontrollitakse
nimetatud põhimõttest tulenevate nõuete täitmist▌.
4. Tagasisaatmisotsuse mitteolemusliku osa tühistamine või kehtetuks tunnistamine
ei too kaasa asjaomase otsuse ülejäänud osa tühisust või kehtetust.
Artikkel 27
Edasikaebuse esitamine pädevale kohtule
389
1. Käesoleva määruse kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid oma riigisiseses õiguses
▌tähtaja, mille jooksul saab esimese astme kohtule edasikaebuse esitada, kuid mis ei
ole pikem kui 14 päeva.
Liikmesriigid, kes on … [käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks] kehtestanud
oma riigisiseses õiguses edasikaebuse esitamiseks tähtaja, mis on 30 päeva või
pikem, võivad teha esimesest lõigust erandi. Kui liikmesriigid otsustavad teha
erandi, ei tohi esimeses lõigus osutatud tähtaeg olla pikem kui 30 päeva.
2. Lõikes 1 osutatud tähtaeg hakkab kulgema alates kuupäevast, mil kolmanda riigi
kodanikku artikli 7 lõikes 1, artiklis 10 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud otsusest
teavitatakse või loetakse riigisisese õiguse kohaselt teavitatuks.
390
3. Kui tagasisaatmisotsus põhineb samal aktil kui otsus, millega keeldutakse andmast
luba seaduslikuks riigis viibimiseks või seaduslik riigis viibimine lõpetatakse, või see
otsus on tehtud samas aktis, võivad tagasisaatmisotsuse edasikaebamise tähtajad olla
need, mis on riigisiseses õiguses ette nähtud seadusliku riigis viibimise lõpetamise
või selleks loa andmise keeldumise otsuse edasikaebamiseks.
4. Kui sissesõidukeeld kehtestatakse ja/või väljasaatmisotsus tehakse koos artiklis 7
osutatud tagasisaatmisotsusega, tuleb need koos asjaomase tagasisaatmisotsusega
edasi kaevata samas kohtus, sama menetluse ja sama tähtaja jooksul. Kui
sissesõidukeeld kehtestatakse ja/või väljasaatmisotsus tehakse tagasisaatmisotsusest
eraldi või see on ainus vaidlustatav otsus, võib selle eraldi edasi kaevata. ▌
391
▌
Artikkel 28
Peatav mõju
1. Kuigi käesoleva määrusega ei nähta ette, et edasikaebamisel on automaatselt
peatav mõju, peavad liikmesriigid täielikus kooskõlas harta artikliga 47 tagama, et
pädev esimese astme kohus saab väljasaatmise peatada enne artikli 7 ▌ja artikli 12
lõike 2 kohaselt tehtud otsuste täitmist. Väljasaatmine võidakse peatada asjaomase
kolmanda riigi kodaniku taotlusel artikli 27 kohase edasikaebuse esitamise
tähtajaks või, kui edasikaebus on esitatud, selle edasikaebuse lahendi tegemiseni,
välja arvatud juhul, kui riigisiseses õiguses on ette nähtud ka see, et sellise otsuse
täitmise võib peatada ex officio. See lõige ei piira selliste riigisiseste õigusaktide
sätete kohaldamist, milles nähakse ette, et esimese astme kohtus kasutatavatel
õiguskaitsevahenditel on automaatne peatav mõju.
392
1a. Lõike 1 kohase taotluse hindamisel võib kohus tugineda kohtule esitatud toimikus
olevatele materjalidele, sealhulgas tagasisaatmismenetluse ja asjakohasel juhul
varjupaigamenetluse varasemates etappides tehtud asjakohaste asjaolude
hindamisele.
▌
3. Kui esimese või järgneva edasikaebamisotsuse peale esitatakse uus edasikaebus, ei
peatata väljasaatmist, välja arvatud juhul, kui riigisiseses õiguses on ette nähtud
selliste õiguskaitsevahendite peatav mõju või kui kolmanda riigi kodanik taotleb
peatamist ja pädev kohus otsustab selle taotluse rahuldada, võttes igakülgselt arvesse
iga üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid.
▌
V peatükk
▌KINNIPIDAMINE
Artikkel 29
Kinnipidamise alused
393
1. Liikmesriigid võivad kolmanda riigi kodanikku käesoleva määruse kohaselt kinni
pidada igat üksikjuhtumit eraldi hinnates ning üksnes juhul, kui kinnipidamine on
proportsionaalne.
2. Liikmesriigid võivad kolmanda riigi kodanikku kinni pidada üksnes tagasisaatmise
eesmärgil, sealhulgas tagasisaatmise ettevalmistamiseks, tagasivõtmiseks ja
väljasaatmise elluviimiseks.
3. Kolmanda riigi kodanikku võib kinni pidada üksnes ühel või mitmel järgmisel
kinnipidamise alusel:
a) põgenemisoht, mis tehakse kindlaks kooskõlas artikliga 21a;
b) kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasivõtmisest, tagasisaatmise
ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid;
c) kolmanda riigi kodanik kujutab endast kooskõlas artikliga 16 julgeolekuohtu;
394
d) isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks või kodakondsuse
kindlakstegemiseks või kontrollimiseks;
e) artikli 21 lõike 2 punktides a–c, e, fa ja i–k sätestatud kohustuste täitmata
jätmine, sealhulgas koostöö puudumine reisidokumentide hankimisel;
f) muud asjakohased tagasisaatmisega seotud põhjused, mis on ette nähtud
riigisiseses õiguses, et tagada tulemuslikud tagasisaatmismenetlused, mis on
vajalikud ja proportsionaalsed.
5. Kinnipidamise rakendamise otsustavad haldus- või õigusasutused. Kinnipidamise
otsus tehakse kirjalikult ning selles esitatakse selle aluseks olevad faktilised ja
õiguslikud asjaolud ning teave kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta. Otsus
tehakse kolmanda riigi kodanikule teatavaks suuliselt või kirjalikult keeles, millest
kolmanda riigi kodanik saab aru või millest arusaamist temalt mõistlikult eeldatakse,
sealhulgas kasutades suulise või kirjaliku tõlke teenuseid.
395
6. Kui kolmanda riigi kodanik peetakse lõike 2 kohaselt kinni, võtavad liikmesriigid
arvesse seda, kas tegemist on haavatava isikuga.
▌
Artikkel 32
Kinnipidamisaeg
1. Kinnipidamine kestab võimalikult lühikest aega, ent seni, kuni esinevad artiklis 29
sätestatud kinnipidamise alused ning kuni on vaja, et tagada kolmanda riigi
kodaniku tulemuslik ja edukas tagasisaatmine.
2. Kui selgub, et artiklis 29 sätestatud aluseid enam ei esine, ▌vabastatakse kolmanda
riigi kodanik kinnipidamisest vastavalt käesolevale määrusele. Selline vabastamine
ei välista ▌meetmete kohaldamist kooskõlas artiklitega 23 ja 23c.
396
3. Ühes liikmesriigis ei või isikut kinni pidada kauem kui 12 kuud. ▌Kui
tagasisaatmismenetlus kestab tõenäoliselt kauem, kuna asjaomane kolmanda riigi
kodanik ei tee koostööd või kolmandatelt riikidelt vajalike dokumentide hankimine
viibib, või muudel riigisiseses õiguses sätestatud erakorralistel asjaoludel, võib
kohaldada pikemat kinnipidamisaega, kuid see ei või ületada 24 kuud ühes
liikmesriigis.
Kui kolmanda riigi kodanik on kolinud teise liikmesriiki ja tema tegevus on
käsitatav artikli 29 lõike 3 kohase kinnipidamise alusena, hakkab kehtima uus
kinnipidamisaeg.
3a. Kinnipidamist võib pärast lõike 3 kohase 24 kuu pikkuse maksimaalse
kinnipidamisaja möödumist pikendada täiendavate, kokku kuni kuuekuuliste
ajavahemike kaupa, kui on olemas põgenemisoht ja kui ühe või mitme järgmise
asjaolu muutumine näitab, et on tekkinud väljasaatmise mõistlik väljavaade:
397
a) kolmanda riigi kodaniku isiku kohta on saadud uut olulist teavet;
b) reisidokument on saadud või võib mõistlikult eeldada, et see saadakse
asjaolude muutumise tõttu;
c) koostöö kolmanda riigiga on paranenud.
Kui liikmesriik peab kolmanda riigi kodanikku käesoleva lõigu kohaselt kinni,
käsitleb ta seda juhtumit prioriteetsena, et tagada võimalikult lühike
kinnipidamisaeg.
4. Lõigete 3 ja 3a kohaste kinnipidamisaegade maksimaalse kestuse möödumine ei
välista kooskõlas artiklitega 23 ja 23c meetmete kohaldamist.
5. Kui kolmanda riigi kodanik teeb kinnipidamise jooksul oma tagasisaatmise osas
koostööd, korraldatakse asjakohasel juhul selle kolmanda riigi kodaniku
vabatahtlik tagasipöördumine põhjendamatu viivituseta. Kinnipidamine võib
asjakohasel juhul jätkuda kuni riigist lahkumiseni, et tagada tulemuslik
tagasisaatmine vastavalt lõigetele 3 ja 3a.
398
Artikkel 33
Kinnipidamiskorralduste läbivaatamine
1. Liikmesriigid tagavad, et kinnipidamine vaadatakse läbi ▌vähemalt iga kuue kuu
järel kas asjaomase kolmanda riigi kodaniku taotlusel või ex officio.
2. Liikmesriigid tagavad, et saatjata alaealiste kinnipidamine vaadatakse läbi ex officio
▌vähemalt iga kolme kuu järel või asjaomase saatjata alaealise või tema artikli 20
lõike 2 kohaselt määratud esindaja taotlusel.
3. Kui haldusasutus on määranud kinnipidamise või seda pikendanud, teevad
liikmesriigid järgmist:
a) tagavad kinnipidamise õiguspärasuse kohtuliku läbivaatamise, mille kohta
tehakse otsus võimalikult kiiresti pärast kinnipidamise algust riigisiseses
õiguses sätestatud tähtaja jooksul; või
399
b) annavad asjaomasele kolmanda riigi kodanikule õiguse algatada menetlus
kinnipidamise õiguspärasuse kohtulikuks läbivaatamiseks, mille käigus
tehakse pärast kinnipidamise algust võimalikult kiiresti otsus riigisiseses
õiguses sätestatud tähtaja jooksul. Sellisel juhul teavitavad liikmesriigid
pärast kinnipidamist asjaomast kolmanda riigi kodanikku viivitamata sellise
menetluse algatamise võimalusest.
Kui kolmanda riigi kodanikku peetakse kinni kauem kui artikli 32 lõike 3a kohane
maksimaalne 24-kuuline kinnipidamisaeg ja pikendamine ületab kolme kuud,
vaatab kohus kinnipidamise läbi vähemalt iga kolme kuu järel.
400
Artikkel 34
Kinnipidamistingimused
1. Kinnipidamine toimub üldiselt spetsiaalsetes asutustes, mis hõlmab ka muude
asutuste spetsiaalseid osakondi. Kui liikmesriigil ei ole võimalik isikuid niisugustes
asutustes kinni pidada ja ta peab kasutama majutamist vanglatüüpi
kinnipidamisasutuses, hoitakse kolmanda riigi kodanikke nii palju kui võimalik
tavalistest kinnipeetavatest lahus.
2. Kinnipeetud kolmanda riigi kodanikele tagatakse vabas õhus viibimise võimalused.
Vabas õhus viibimise võimalusi võib kindlaks ajavahemikuks piirata, kui see on
vajalik ja proportsionaalne kinnipidamisasutuse hea toimimise tagamiseks.
3. Kinnipeetud kolmanda riigi kodanikele võimaldatakse soovi korral võtta aegsasti
ühendust seaduslike esindajate, pereliikmete ja pädevate konsulaarasutustega.
401
4. Erilist tähelepanu pööratakse kinnipeetud haavatavate isikute erivajadustele ▌.
Kinnipeetud kolmanda riigi kodanikele võimaldatakse esmaabi ja haiguste põhiravi.
5. Seaduslikel esindajatel, pereliikmetel, pädevatel konsulaarasutustel ning asjakohastel
ja pädevatel riiklikel, rahvusvahelistel ja valitsusvälistel organisatsioonidel ja
asutustel võimaldatakse külastada kõiki kinnipidamisasutusi ning suhelda kolmanda
riigi kodanikega ja külastada neid tingimustes, mis tagavad nende privaatsuse.
Selliste külastuste tegemiseks võib nõuda loa taotlemist ja muude asjakohaste
tingimuste täitmist, sealhulgas eelneva asjakohase juurdepääsuloa väljastamist
pädeva asutuse poolt kooskõlas riigisisese õigusega. Liikmesriigid võivad
kehtestada sellele juurdepääsule piirangud riigisisese õiguse alusel, kui need
piirangud on objektiivselt vajalikud kinnipidamisasutuse turvalisuse, avaliku korra
või halduskorralduse jaoks.
402
6. Kinnipeetud kolmanda riigi kodanikele esitatakse ▌teave, milles selgitatakse
kinnipidamisasutuses kohaldatavaid eeskirju ning märgitakse nende õigused ja
kohustused ▌keeles, millest nad saavad aru või millest arusaamist neilt mõistlikult
eeldatakse. Asjaomane teave hõlmab ka teavet nende riigisisesest õiguse kohase
õiguse kohta võtta ühendust lõikes 3 ja 5 osutatud isikute ja asutustega.
6a. Kolmanda riigi kodanike suhtes, kes kujutavad endast artikli 16 kohaselt
julgeolekuohtu, võib kinnipidamisasutustes rakendada tõhustatud
julgeolekumeetmeid, sealhulgas rangemaid eraldusmeetmeid või suuremat
järelevalvet, seni, kuni see on rangelt vajalik ohu maandamiseks ja nende
tagasisaatmise hõlbustamiseks.
403
Artikkel 35
Saatjata alaealiste ja alaealistega perede kinnipidamise tingimused
1. Saatjata alaealisi ja alaealistega peresid peetakse kinni üksnes viimase abinõuna ja
üksnes võimalikult lühikese aja jooksul, mis on asjakohane, võttes arvesse lapse
huve.
2. Kinnipidamisajaks paigutatakse saatjata alaealised ja alaealistega pered eraldi
majutuskohta, mis tagab neile piisava privaatsuse. Kinnipidamisasutuse töötajad
peavad olema läbinud asjakohase koolituse ning kinnipidamisasutus peab olema
kohandatud alaealiste vajadustega ning nende vanuse ja sooga.
3. Kinnipeetud alaealistel on võimalus tegeleda vaba aja tegevustega, sealhulgas
eakohaste mängude ja harrastustega, ning neil on juurdepääs haridusele või
haridustegevusele vormis, mis on nende kinnipidamisaega arvestades kõige
sobivam.
404
VI peatükk
TAGASIVÕTMINE
Artikkel 36
Tagasivõtmine
1. Pärast tagasisaatmisotsuse tegemist algatavad pädevad asutused asjakohasel juhul
Frontexi toetusel tagasivõtmise, seahulgas kohaldataval juhul seoses kolmanda
riigi kodaniku kodakondsuse kinnitamise, kolmanda riigi kodanikule
reisidokumendi väljaandmise ja tagasisaatmisoperatsiooni korraldamisega.
▌
Kohaldataval juhul kasutatakse Euroopa tagasisaatmise reisidokumenti kooskõlas
kohaldatava tagasivõtukokkuleppe ja määrusega (EL) 2016/195336.
▌7. Kolmandates riikides ▌toetavad tagasivõtmist liidu rahastatavad spetsiaalsed liidu
tagasisaatmise kontaktametnikud. Sellised kontaktametnikud on osa liidu
delegatsioonide struktuurist ning nad teevad tihedat koostööd komisjoniga, et
saavutada asjakohased liidu poliitika prioriteedid.
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1953,
mis käsitleb Euroopa reisidokumendi kehtestamist riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovitus (ELT L 311, 17.11.2016, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1953/oj).
405
▌
Artikkel 37a
Välismõõde ja koostöö kolmandate riikidega
Liit ja liikmesriigid tagavad, et tagasisaatmispoliitika välismõõde on rändehalduse
tervikliku lähenemisviisi lahutamatu osa.
Kui tehakse kindlaks, et kolmas riik ei tee koostööd, või kui ühel või mitmel liikmesriigil on
raskusi seoses kolmandate riikide koostööga tagasivõtmise valdkonnas, võtavad liit ja
liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kasutavad tingimuslikkust kõigi
asjakohaste poliitikameetmete ja vahendite puhul, nagu viisapoliitika ning kaubandus ja
areng, nagu on sätestatud neid valdkondi reguleerivates liidu seadusandlikes aktides ja
nagu see on ette nähtud liikmesriikidele, kelle suhtes need aktid on siduvad, et toetada
prognoositavaid ja tõhusaid tagasisaatmismenetlusi kolmandate riikidega ning tagada
tulemuslik ja püsiv koostöö tagasivõtmise valdkonnas.
406
VII peatükk
ISIKUANDMETE JAGAMINE JA EDASTAMINE
Artikkel 38
Teabe jagamine liikmesriikide vahel
1. Liikmesriigid kasutavad käesoleva määruse rakendamiseks kõiki asjakohaseid
koostöö- ja teabevahetusvahendeid.
2. Teabevahetus toimub liikmesriigi taotlusel ning see võib toimuda üksnes
liikmesriikide pädevate asutuste vahel.
3. Liikmesriigid edastavad üksteisele taotluse korral kättesaadava teabe käesoleva
määruse kohaldamisalasse kuuluva isiku kohta, et viia läbi tagasisaatmismenetlus
ning anda tagasipöördumis- ja taasintegreerimisabi.
4. Kui lõikes 3 osutatud teavet saab vahetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/81837 artikli 4 punktis 15 osutatud ELi infosüsteemide kaudu või
täiendava teabe kaudu kooskõlas määrusega (EL) 2018/1860, toimub sellise teabe
vahetus üldreeglina üksnes nende vahendite kaudu.
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega
luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/818/oj).
407
5. Teabetaotluses tuleb esitada selle aluseks olevad alused.
6. Lõikes 3 osutatud teave võib sisaldada eelkõige järgmist:
a) teave, mis on vajalik kolmanda riigi kodaniku isiku ning kohaldataval juhul
tema pereliikmete, sugulaste ja muude perekondlike suhete
▌kindlakstegemiseks;
b) kooskõlas määrusega (EL) 2024/1358 kolmanda riigi kodanikult võetud
biomeetriliste andmetega seotud teave ▌;
c) teave kolmanda riigi kodaniku kodakondsuse ja mis tahes reisidokumendi
(reisidokumentide) kohta ▌;
d) teave kolmanda riigi kodaniku elukohtade, läbitud marsruutide, räägitavate
keelte ja kontaktandmete kohta (e-posti aadress(id) ja telefoninumber
(telefoninumbrid));
408
e) teave liikmesriigi või kolmanda riigi antud elanikustaatuse või riigis viibimise
õigust andvate lubade, sealhulgas elamisõigust tõendavate dokumentide või
viisade ning nende taotlemise või pikendamise kohta;
f) kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmisoperatsiooniga seotud teave ▌;
g) teave kolmanda riigi kodaniku taasintegreerimise kohta kohaldataval juhul
koos teabega haavatavuse kohta;
h) kolmanda riigi kodaniku suhtes tehtud tagasisaatmisotsuse põhjendused;
ha) teave selle kohta, kuidas kolmanda riigi kodanik täidab artiklist 21
tulenevaid kohustusi või järgib artikli 23 kohaseid meetmeid;
i) teave selle kohta, kas kolmanda riigi kodanikku peeti kinni või kohaldati isiku
suhtes kinnipidamise alternatiive;
409
j) teave, mis on seotud karistusregistriga või ohuga, mida kolmanda riigi kodanik
kujutab avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule;
k) teave kolmanda riigi kodaniku haavatavuse, tervise ja meditsiiniliste vajaduste
kohta.
7. Taotluse saanud liikmesriik on kohustatud vastama võimalikult kiiresti, ent hiljemalt
kahe nädala jooksul.
7a. Kui liikmesriik jätab käesoleva artikli kohaselt esitatud taotlusele vastamata,
vastus on puudulik või hilineb, siis see ei takista ega lükka edasi teise liikmesriigi
algatatud tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorralduse täitmist. Taotluse
esitanud liikmesriik võib tegutseda oma pädevatele asutustele kättesaadava teabe
alusel kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusaktidega.
410
8. Saadud teavet võib kasutada üksnes lõikes 3 sätestatud eesmärkidel. Sõltuvalt teabe
liigist ja vastuvõtva asutuse volitustest võib sellist teavet igas liikmesriigis edastada
üksnes ametiasutustele või õigusasutustele, kes tegelevad tagasisaatmismenetluse,
tagasivõtmise või taasintegreerimisabi andmisega.
9. Liikmesriik annab taotluse korral teisele liikmesriigile üle kolmanda riigi
kodaniku reisidokumendi originaali, kui reisidokument on vajalik tagasisaatmise
tagamiseks.
Artikkel 39
Kolmanda riigi kodanikega seotud andmete edastamine tagasisaatmise, tagasivõtmise ja
taasintegreerimise eesmärgil
1. Ilma et see piiraks artiklite 40 ja 41 kohaldamist, võib pädev asutus ja kohaldataval
juhul Frontex artikli 38 lõike 6 punktides a–h osutatud andmeid töödelda ja edastada
kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandatele isikutele, kellel on pädevus
anda taasintegreerimisabi või täita muid tagasisaatmise rakendamisega seotud
ülesandeid, näiteks lennuettevõtjad või meditsiiniteenuse osutajad, kui see on
tagasisaatmise, tagasivõtmise või taasintegreerimise eesmärgil vajalik.
411
▌
3. Lõike 1 ▌kohasel isikuandmete edastamisel tagavad liikmesriigid ja Frontex, et
selline andmeedastus on kooskõlas vastavalt määruse (EL) 2016/679 V peatüki ja
määruse (EL) 2018/1725 V peatükiga.
4. Kui andmed edastatakse lõike 1 ▌kohaselt, tuleb see dokumenteerida ning
dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks määruse (EL) 2016/679 artikli 51
lõike 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 52 lõike 1 kohaselt loodud pädevale
järelevalveasutusele, sealhulgas edastamise kuupäev ja kellaaeg ning teave kolmanda
riigi pädeva vastuvõtva asutuse kohta. Kõnealustes dokumentides esitatakse üksnes
teave, mis on rangelt vajalik tõendamaks, et andmete edastamine on toimunud
kooskõlas õigusliku alusega, ning need ei too liikmesriikidele kaasa täiendavaid
aruandluskohustusi.
412
Artikkel 40
Kolmanda riigi kodanike suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsustega seotud andmete
edastamine kolmandatele riikidele tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise
eesmärgil
1. Pädev asutus ja kohaldataval juhul Frontex võib kolmanda riigi kodaniku suhtes
tehtud ühe või mitme süüdimõistva kohtuotsusega seotud andmeid töödelda ja
edastada konkreetsetel juhtudel kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandatele
isikutele, kellel on pädevus anda taasintegreerimisabi või täita muid tagasisaatmise
rakendamisega seotud ülesandeid, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) kolmanda riigi kodanik, kelle isikuandmeid edastatakse, on viimase 25 aasta
jooksul süüdi mõistetud terroriaktis või viimase 15 aasta jooksul mõnes muus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/124038 lisas loetletud
kuriteos või on toime pannud kuriteo, mille eest võib riigisisese õiguse
kohaselt karistada vähemalt kahe aasta pikkuse vabadusekaotusega, või on
toime pannud mitu kuuritegu, mille eest võib süüdimõistva kohtuotsuse teinud
liikmesriigi õiguse kohaselt karistada vähemalt ühe aasta pikkuse
vabadusekaotusega;
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240,
millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1240/oj).
413
b) andmete edastamine on vajalik tagasisaatmiseks, tagasivõtmiseks või
kohandatud mitterahalise taasintegreerimisabi andmiseks;
▌
d) ▌pädev asutus on kontrollinud ja kohaldataval juhul Frontex on veendunud, et
andmete edastamisega ei kaasne tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte
rikkumise ohtu;
e) ▌pädev asutus on kontrollinud ja kohaldataval juhul Frontex on veendunud, et
andmete edastamisega ei kaasne harta artikli 50 rikkumise ohtu.
▌3. Lõike 1 või 2 kohasel isikuandmete edastamisel tagavad liikmesriigid ja Frontex, et
selline andmeedastus on kooskõlas vastavalt määruse (EL) 2016/679 V peatüki ja
määruse (EL) 2018/1725 V peatükiga.
414
4. Kui andmed edastatakse lõike 1 ▌kohaselt, tuleb see dokumenteerida ning
dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks määruse (EL) 2016/679 artikli 51
lõike 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 52 lõike 1 kohaselt loodud pädevale
järelevalveasutusele, sealhulgas edastamise kuupäev ja kellaaeg, teave kolmanda
riigi pädeva vastuvõtva asutuse kohta, põhjendus selle kohta, et andmete edastamine
vastab lõikes 1 ▌sätestatud tingimustele, ning edastatud isikuandmed. Kõnealustes
dokumentides esitatakse üksnes teave, mis on rangelt vajalik tõendamaks, et
andmete edastamine on toimunud kooskõlas õigusliku alusega, ning need ei too
liikmesriikidele kaasa täiendavaid aruandluskohustusi.
415
Artikkel 41
Kolmanda riigi kodanike terviseandmete edastamine kolmandatele riikidele
tagasisaatmisoperatsiooni läbiviimise ja taasintegreerimise eesmärgil
1. Tagasisaatmisoperatsiooni ajal kolmanda riigi kodanikele antava arstiabi andmeid
võib pädev asutus ja kohaldataval juhul Frontex töödelda ja edastada konkreetsetel
juhtudel kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandatele isikutele, kellel on
pädevus anda taasintegreerimisabi või täita muid tagasisaatmise rakendamisega
seotud ülesandeid, näiteks meditsiiniteenuse osutajad, kui on täidetud järgmised
tingimused:
a) andmete edastamine on vajalik tagasisaatmisoperatsiooni läbiviimiseks;
▌
c) ▌pädev asutus on kontrollinud ja kohaldataval juhul Frontex on veendunud, et
andmete edastamisega ei kaasne tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte
rikkumise ohtu.
416
2. Pädev asutus ja kohaldataval juhul Frontex võib kolmanda riigi kodanike tervist ja
meditsiinilisi vajadusi käsitlevaid andmeid töödelda ja edastada konkreetsetel
juhtudel kolmandatele isikutele, kellel on pädevus anda taasintegreerimisabi või täita
muid tagasisaatmise rakendamisega seotud ülesandeid, kui on täidetud järgmised
tingimused:
a) andmete edastamine on vajalik artiklis 46 osutatud taasintegreerimisabi
andmiseks, mida on kohandatud kolmanda riigi kodaniku meditsiinilistele
vajadustele;
b) kolmanda riigi kodanik, kelle isikuandmeid edastatakse, on ▌andnud selliseks
andmeedastuseks nõusoleku.
3. Lõike 1 või 2 kohasel isikuandmete edastamisel tagavad liikmesriigid ja Frontex, et
selline andmeedastus on kooskõlas vastavalt määruse (EL) 2016/679 V peatüki ja
määruse (EL) 2018/1725 V peatükiga.
417
4. Kui andmed edastatakse lõike 1 või 2 kohaselt, tuleb see dokumenteerida ning
dokumendid tehakse taotluse korral kättesaadavaks määruse (EL) 2016/679 artikli 51
lõike 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 52 lõike 1 kohaselt loodud pädevale
järelevalveasutusele, sealhulgas edastamise kuupäev ja kellaaeg, teave kolmanda
riigi pädeva vastuvõtva asutuse kohta, põhjendus selle kohta, et andmete edastamine
vastab lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, ning edastatud isikuandmed.
Kõnealustes dokumentides esitatakse üksnes teave, mis on rangelt vajalik
tõendamaks, et andmete edastamine on toimunud kooskõlas õigusliku alusega,
ning need ei too liikmesriikidele kaasa täiendavaid aruandluskohustusi.
418
VIII peatükk
ÜHINE TAGASISAATMISSÜSTEEM
Artikkel 42
Ühise tagasisaatmissüsteemi komponendid
1. Käesoleva määruse kohane ühine tagasisaatmissüsteem hõlmab järgmist:
a) ühine tagasisaatmismenetlus kolmanda riigi kodanike jaoks, kellel ei ole õigust
liikmesriikide territooriumil viibida ▌;
b) liikmesriikidevaheline tagasisaatmisotsuste tunnustamise ja täitmise süsteem;
▌
d) digisüsteemid kolmanda riigi kodanike tagasisaatmise, tagasivõtmise ja
taasintegreerimise haldamiseks;
e) liikmesriikidevaheline koostöö;
ea) kinnipidamisvõimekuse piisav tase, mille määrab kindlaks liikmesriik
tegelike vajaduste alusel;
f) liidu rahaline toetus ning liidu organite ja asutuste operatiivtoetus kooskõlas
nende vastavate volitustega.
419
1a. Digisüsteemide arendamine tugineb võimalikult suures ulatuses olemasolevatele
liikmesriikide taristutele ja liidu koostalitlusvõimelistele süsteemidele ega tekita
liikmesriikidele täiendavat aruandlus- ega menetluskoormust.
2. Liit ja liikmesriigid määravad kindlaks ühised prioriteedid tagasisaatmise ▌ja
taasintegreerimise valdkonnas ning tagavad vajalikud järelmeetmed, võttes arvesse
määruse (EL) 2024/1351 artikli 8 kohaselt vastu võetud Euroopa varjupaiga- ja
rändehaldusstrateegiat, määruse (EL) 2024/1349 kohase piiril toimuva
tagasisaatmismenetluse rakendamist, määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25a kohaselt
kolmandate riikide ja liikmesriikide vahelise tagasivõtmise alase koostöö taseme
hindamist ning liidu tagasivõtukokkuleppeid ja muid tagasivõtmise valdkonnas
tehtava koostöö seisukohast asjakohaseid liidu vahendeid.
420
3. Liit ja liikmesriigid tagavad lojaalse koostöö ja tiheda koordineerimise pädevate
asutuste vahel ning liidu ja liikmesriikide vahel, samuti koostoime sise- ja
väliskomponentide vahel ▌.
Artikkel 43
Pädevad asutused ▌
1. Iga liikmesriik määrab kooskõlas riigisisese õigusega pädevad asutused, kes
vastutavad käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest.
▌
Artikkel 44
Liikmesriikidevaheline koostöö
1. Artikli 43 kohaselt määratud pädevad asutused teevad omavahel koostööd ja
abistavad üksteist üldreeglina selleks, et
a) võimaldada oma territooriumi läbimist, et aidata kaasa teise liikmesriigi
tagasisaatmisotsuse täitmisele või reisidokumendi hankimisele;
421
b) anda logistilist ▌või muud materiaalset või mitterahalist abi seoses punkti a
kohaselt nende territooriumi läbimisega;
ba) hõlbustada artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud üleandmist;
▌
d) toetada kolmanda riigi kodaniku lahkumist liikmesriiki, kus tal on artikli 8
lõike 3 kohaselt riigis viibimise õigus
▌.
2. Artikli 43 kohaselt määratud pädevad asutused võivad teha omavahel koostööd ja
abistada üksteist muu hulgas selleks, et
a) juhtida ja toetada poliitikadialoogi ja teabevahetust kolmandate riikide
ametiasutustega tagasivõtmise hõlbustamise eesmärgil;
b) võtta ühendust kolmandate riikide pädevate asutustega, et kontrollida
kolmanda riigi kodanike isikusamasust ja saada kehtiv reisidokument;
422
c) korraldada taotluse esitanud liikmesriigi nimel tagasisaatmise praktiline elluviimine;
d) anda logistilist või muud materiaalset või mitterahalist abi.
Artikkel 45
Frontexi toetus
1. Liikmesriigid võivad taotleda, et nende pädevaid asutusi abistaksid määruse
(EL) 2019/1896 kohaselt Frontexi kohapeale suunatud või toetatud eksperdid,
sealhulgas tagasisaatmise kontaktametnikud ja muud kontaktametnikud.
2. Liikmesriigid annavad Frontexile asjakohast teavet Frontexi toetuse kavandatud
vajaduste kohta, et oleks võimalik planeerida ameti toetust kooskõlas määrusega
(EL) 2019/1896.
Artikkel 46
Tagasipöördumise ja taasintegreerimise toetamine
423
1. Liikmesriigid tagavad tagasipöördumis- ja taasintegreerimisalase nõustamise
kättesaadavuse, et asjakohasel juhul anda kolmanda riigi kodanikele
tagasisaatmisprotsessi võimalikult varases etapis teavet ja suuniseid
tagasipöördumis- ja taasintegreerimisvõimaluste, sealhulgas lõikes 3 osutatud
programmide kohta. Tagasipöördumis- ja taasintegreerimisnõustamist võib
kombineerida muu nõustamisega liikmesriigi muude rändemenetluste raames.
2. Liikmesriigid tagavad, et teave tagasipöördumise ja taasintegreerimise kohta antakse
hiljemalt siis, kui tehakse tagasisaatmisotsus.
3. Liikmesriigid tagavad riiklikul või liidu tasandil toetatavate või rahastatavate
tagasipöördumis- ja taasintegreerimisprogrammide kättesaadavuse. Sellised
programmid sisaldavad kolmanda riigi kodanikule antavat logistilist, rahalist või
muud materiaalset või mitterahalist abi või stiimuleid, sealhulgas
taasintegreerimisabi vastuvõtvas riigis.
424
4. Tagasipöördumis- ja taasintegreerimisabi ei ole käsitatav isikliku õigusena ning see
ei ole tagasivõtumenetluse eeltingimus.
5. Tagasipöördumis- ja taasintegreerimisprogrammide kaudu antav abi peegeldab
kolmanda riigi kodaniku koostöövalmidust ja nõuete täitmist ning seda võib aja
jooksul vähendada või selle andmise lõpetada. Tagasipöördumis- ja
taasintegreerimisabi liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel võib kohaldataval juhul võtta
arvesse järgmisi kriteeriume:
a) asjaomase kolmanda riigi kodaniku koostöövalmidus tagasipöördumis- ja
tagasivõtumenetluse ajal, nagu on sätestatud artiklis 21;
b) kas kolmanda riigi kodanik pöördub tagasi vabatahtlikult või ta saadetakse
välja;
425
c) kas kolmanda riigi kodaniku puhul on tegemist määruse (EL) 2018/180639
II lisas loetletud kolmanda riigi kodanikuga;
d) kas kolmanda riigi kodanik on kuriteos süüdi mõistetud;
e) kas kolmanda riigi kodanikul on erivajadused, kuna ta on haavatav isik,
alaealine, saatjata alaealine või pereliige;
f) riigisisese õiguse kohased lisakriteeriumid.
6. Käesolevas artiklis nimetatud abi ei anta kolmanda riigi kodanikele, kes on juba
saanud mõne liikmesriigi või liidu pakutavat muud või sama toetust. Liit,
liikmesriigid ja Frontex tagavad taasintegreerimisabi sidususe ja koordineerimise.
IX peatükk
LÕPPSÄTTED
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806,
milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1806/oj).
426
Artikkel 47
Hädaolukorrad
1. Olukorras, kus erakordselt suure hulga kolmanda riigi kodanike tagasisaatmine
paneb liikmesriigi kinnipidamisvõimekusele või tema haldus- või õigusasutustele
ettenägematult suure koormuse, võib asjaomane liikmesriik sellise erandliku olukorra
jätkumise korral lubada ▌rakendada pikemaid tähtaegu kui need, mis on sätestatud
artikli 27 lõikes 1, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 38 lõikes 7, ning võtta kiireloomulisi
meetmeid seoses kinnipidamistingimustega, kaldudes kõrvale artikli 34 lõikes 1 ja
artikli 35 lõikes 2 sätestatud tingimustest. Liikmesriigid võivad ajutiselt kohandada
haldusmenetlusi ja riigisiseseid aruandlusnõudeid, et tagasisaatmisoperatsioone
kiirendada, tingimusel et sellised kohandused on erandliku olukorraga
toimetulekuks rangelt vajalikud.
427
2. Selliste erakorraliste meetmete võtmisel teavitab asjaomane liikmesriik sellest
viivitamata komisjoni. Liikmesriik teatab komisjonile viivitamata, kui selliste
erakorraliste meetmete kohaldamiseks enam põhjust ei ole.
3. Käesolevas artiklis sätestatut ei või tõlgendada nii, et sellega lubatakse
liikmesriikidel kalduda kõrvale nende üldisest kohustusest võtta kõik vajalikud
üldised ja konkreetsed meetmed, et tagada käesolevast määrusest tulenevate
kohustuste täitmine.
Artikkel 48
Statistika
1. Kolmandate riikidega tehtava tagasivõtualase koostöö jälgimiseks võib komisjon
igal aastal nõuda, et Frontexile edastataks seoses asjaomaste kolmandate riikidega
järgmised andmed, mis on liigitatud kolmanda riigi kaupa:
428
a) kodakondsuse kinnitamise taotluste arv ning kodakondsuse kinnitamise
taotlustele antud positiivsete ja negatiivsete vastuste arv;
b) reisidokumentide väljaandmise taotluste arv, sealhulgas reisidokumentide
väljaandmise taotluse arv juhtudel, kui kodakondsus oli kinnitatud,
kolmandate riikide ametiasutuste välja antud reisidokumentide arv ja
reisidokumentide taotlustele antud negatiivsete vastuste arv.
▌
2. Frontex annab komisjonile juurdepääsu lõikes 1 osutatud andmetele. Punktides a–
b osutatud andmed, mis on liigitatud liikmesriikide kaupa, võib edastada
kolmandatele riikidele, et jälgida tagasivõtukohustuste rakendamist ja täitmist,
sealhulgas liidu tagasivõtukokkulepete raames.
429
3. Liikmesriigid esitavad komisjoni taotlusel artikli 9 lõike 12 kohase hindamise
lõpuleviimiseks vajaliku teabe, eelkõige statistika nende kolmanda riigi kodanike
arvu kohta, kelle kohta on tagasisaatmisotsuse teinud teine liikmesriik, ja nende
kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kes on välja või tagasi saadetud
tunnustatud tagasisaatmisotsuste alusel ja asjakohasel juhul väljasaatmisotsuste
alusel, mille teine liikmesriik on teinud kindlaksmääratud aja jooksul.
▌
4. Käesoleva artikli kohaldamisel kasutab komisjon võimaluse korral määruse (EÜ)
nr 862/2007 alusel kättesaadavaks tehtud teavet.
5. Kui komisjon esitab artikli 9 lõike 13 kohaselt seadusandliku ettepaneku, teeb ta
vajaduse korral ettepanekud käesoleva artikli muutmiseks, võttes arvesse
asjakohast seadusandlikku arengut digitaliseerimise valdkonnas.
430
Artikkel 49
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui
komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja
kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 50
Aruandlus
1. Komisjon esitab hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja
seejärel iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva
määruse kohaldamise kohta liikmesriikides ja teeb asjakohasel juhul
muudatusettepanekuid.
431
2. Liikmesriigid edastavad komisjoni taotlusel kättesaadavad andmed, mis on
vajalikud lõike 1 kohase aruande koostamiseks, hiljemalt üheksa kuud enne
nimetatud tähtaja lõppu. Komisjon kasutab võimaluse korral
määruse (EÜ) nr 862/2007 alusel kättesaadavaks tehtud teavet.
Artikkel 51
Kehtetuks tunnistamine
1. Direktiiv 2008/115/EÜ▌, direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ
tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäevast
vastavalt artikli 52 lõikele 3 liikmesriikide suhtes, kellele käesolev määrus on siduv.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale
määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.
432
Artikkel 52
Jõustumine ja kohaldamine
1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
2. Käesoleva määruse artiklit 1, artikli 2 lõikeid 1–3, artikli 4 lõiget 3, artiklit 5,
artikli 7 lõikeid 8 ja 9 ning artikleid 17, 18, 19, 36, 37a, 43, 45, 49, 50 ja 51
kohaldatakse alates selle jõustumisest.
3. Käesoleva määruse ülejäänud sätteid kohaldatakse alates ... [ELT: sisestada
kuupäev – 12 kuud pärast jõustumiskuupäeva].
4. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides
liikmesriikides.
▌..., ...
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0211
Tubakale ja tubakatootega seonduvatele toodetele kohaldatava aktsiisi
struktuur ja määrad (uuesti sõnastatud)
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu nõukogu direktiiv tubakale ja tubakatootega seonduvatele toodetele
kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2025)0580
– C10-0207/2025 – 2025/0580(CNS))
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine – uuesti sõnastamine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2025)0580),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu
konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C10-0207/2025),
– võttes arvesse Itaalia Saadikutekoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust,
mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide
uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta1,
– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 113 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni
11. detsembri 2025. aasta kirja majandus- ja rahanduskomisjonile,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 113 ja 84,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A10-0161/2026),
1. lükkab komisjoni ettepaneku tagasi;
2. palub komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
1 EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
434
435
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0212
Tubaka ja tubakatootega seonduvate toodete aktsiisi üldine kord
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2020/262 tubaka ja
tubakatootega seonduvate toodete aktsiisi üldise korra osas (COM(2025)0581 – C10-
0296/2025 – 2025/0581(CNS))
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2025)0581),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu
konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C10-0296/2025),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 84,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A10-0160/2026),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa
Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb
komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
436
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(2a) Füüsiliste isikute poolt oma
tarbeks soetamist käsitlevate
suunistasemete puhul tuleks lisada
nõukogu direktiivis (EL) …/…1a+
sätestatud uued aktsiisikategooriad.
___________
1a Nõukogu ... direktiiv (EL) …/…
tubakale ja tubakatootega seonduvatele
toodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri
ja määrade kohta (uuesti sõnastatud)
(ELT L …, …, ELI: …).
+ ELT: palun lisada teksti dokumendis
2025/0580(CNS) sisalduva direktiivi
number ja joonealusesse märkusesse
kõnealuse direktiivi number, kuupäev,
pealkiri ja ELT avaldamisviide.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(2b) Suunistasemete muudatused peaksid põhinema põhimõttel, et direktiivi (EL) …/… [ELT: palun lisada dokumendis 2025/0580(CNS) sisalduva direktiivi number] kohastesse uutesse kategooriatesse kuuluvad tooted on alternatiiviks toodetele, mille suhtes juba kohaldatakse nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 kohaseid suunistasemeid. Seepärast peaksid nende uute kategooriate suunistasemed olema võrreldavad nende toodete suunistasemetega, mille suhtes nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 kohaseid
437
suunistasemeid juba kohaldatakse.
439
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0213
Euroopa Prokuratuuri (EPPO) ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF)
juurdepääs käibemaksuteabele liidu tasandil
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses
Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdepääsuga
käibemaksuteabele liidu tasandil (COM(2025)0685 – C10-0298/2025 – 2025/0348(CNS))
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2025)0685),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu
konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C10-0298/2025),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 84,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni arvamust,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A10-0159/2026),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa
Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb
komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
440
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(2) Määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõike 1 kohaselt peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused ning kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt pädevad liikmesriikide ametiasutused teatama Euroopa Prokuratuurile põhjendamatu viivituseta mis tahes kuritegelikust käitumisest, sealhulgas piiriülesest käibemaksupettusest, mille puhul võib ta teostada oma pädevust kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 22 ning artikli 25 lõigetega 2 ja 3. Piiriülesed käibemaksupettused hõlmavad oma olemuselt mitut liikmesriiki ja teabe liikumine eri liikmesriikidest Euroopa Prokuratuuri ei vasta eesmärgile võidelda käibemaksupettuste vastu ELi tasandil. Seega, selleks et Euroopa Prokuratuur oleks kursis käibemaksupettuse riskidega ELi tasandil ja saaks täita oma regulatiivseid volitusi, tuleb üksikasjalikumalt sätestada kord, mille alusel liikmesriigid peaksid määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 33 osutatud Eurofisci võrgustiku raames teatama Euroopa Prokuratuurile kahtlastest märkidest ja lõpuks täpse teabe käibemaksupettuste kohta. Lisaks võib Euroopa Prokuratuur määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõike 9 kohaselt erijuhtudel taotleda liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikide asutustele kättesaadavat täiendavat asjakohast teavet. Seepärast on asjakohane kehtestada kord, mille kohaselt peaksid Eurofiscis osalevad liikmesriigid edastama Euroopa Prokuratuurile tema taotluse korral teavet piiriüleste käibemaksupettuste kohta.
(2) Määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõike 1 kohaselt peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused ning kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt pädevad liikmesriikide ametiasutused teatama Euroopa Prokuratuurile põhjendamatu viivituseta mis tahes kuritegelikust käitumisest, sealhulgas piiriülesest käibemaksupettusest, mille puhul võib ta teostada oma pädevust kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 22 ning artikli 25 lõigetega 2 ja 3 õigeaegselt, et sellist kuritegelikku käitumist oleks võimalik analüüsida või uurida. Piiriülesed käibemaksupettused hõlmavad oma olemuselt mitut liikmesriiki ja teabe liikumine eri liikmesriikidest Euroopa Prokuratuuri ei vasta eesmärgile võidelda käibemaksupettuste vastu ELi tasandil. Seega, selleks et Euroopa Prokuratuur oleks kursis käibemaksupettuse riskidega ELi tasandil ja saaks täita oma regulatiivseid volitusi, tuleb üksikasjalikumalt sätestada kord, mille alusel liikmesriigid peaksid määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 33 osutatud Eurofisci võrgustiku raames teatama Euroopa Prokuratuurile piiriülese käibemaksupettuse kahtluse juhtumite Eurofiscis menetlemise ja analüüsimise tulemustest ning kahtlastest märkidest ja lõpuks täpse teabe, mida Euroopa Prokuratuur vajab, et hinnata, kas teostada oma pädevust. Lisaks võib Euroopa Prokuratuur määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõike 9 kohaselt erijuhtudel taotleda liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikide asutustele
441
kättesaadavat täiendavat asjakohast teavet. Seepärast on asjakohane kehtestada kord, mille kohaselt peaksid Eurofiscis osalevad liikmesriigid edastama Euroopa Prokuratuurile tema taotluse korral teavet piiriüleste käibemaksupettuste kohta.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(4) Liikmesriigid, kes Euroopa Prokuratuuris ei osale, on Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt kohustatud toetama Euroopa Prokuratuuri tegevust ja hoiduma tegevusest, mis võiks ohustada Euroopa Prokuratuuri eesmärkide saavutamist. Eurofisci kuuluvad nii Euroopa Prokuratuuris osalevad kui ka mitteosalevad liikmesriigid. Seepärast on tähtis, et Euroopa Prokuratuuri juurdepääsuks Eurofisci töödeldavale teabele oleks selge õiguslik alus.
(4) Liikmesriigid, kes Euroopa Prokuratuuris ei osale, on Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt kohustatud toetama Euroopa Prokuratuuri tegevust ja hoiduma tegevusest, mis võiks ohustada Euroopa Prokuratuuri eesmärkide saavutamist. Eurofisci kuuluvad nii Euroopa Prokuratuuris osalevad kui ka mitteosalevad liikmesriigid. Seepärast on tähtis, et Euroopa Prokuratuuri juurdepääsuks Eurofisci töödeldavale teabele oleks selge õiguslik alus kriminaalõiguskaitse tagamise eesmärgil, et edukalt täita nõukogu määruse (EL) 2017/1939 artiklis 4 sätestatud volitusi, nimelt uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(4a) Euroopa Kontrollikoda on korduvalt märkinud, et puudused käibemaksualaste infosüsteemide juurdepääsetavuse ja
442
koostalitlusvõime osas liikmesriikides ja liidu asutustes takistab tõsiselt piiriüleste käibemaksupettuste tulemuslikku uurimist, kusjuures viimati tõi kontrollikoda selle asjaolu välja eriaruandes 8/2025 impordiga seotud käibemaksupettuste kohta. Ka tehti selles aruandes kindlaks liikmesriikides impordiga seotud käibemaksupettuste eest kohaldatavate halduskaristuste tasemete suured erinevused, millega luuakse tingimused, mis võimaldavad ettevõtjatel kasutada ära kõige väiksemate karistustega jurisdiktsiooni. Käesoleva määrusega Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile antud juurdepääs käibemaksuandmetele suurendab avastamise ja süüdistuse esitamise suutlikkust, kuid see ei ole heidutav abinõu, kui karistused on erinevad. Sellega seoses ja kooskõlas komisjoni võetud kohustusega vaadata 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus sisalduvate meetmete raames läbi pettustevastase võitluse struktuur, on võimalik kaaluda võimalust võtta nende erinevuste kõrvaldamiseks lisameetmeid, näiteks asjakohasel õiguslikul alusel põhinev seadusandlik ettepanek, mille eesmärk on saavutada kõige raskemate käibemaksu- ja tollialaste rikkumiste suhtes kohaldatavate halduskaristuste minimaalne ühtlustamine või ühtsus, võttes arvesse vajadust kaitsta mõjusalt liidu finantshuve. Sellisele ettepanekule tuleks lisada põhjalik mõjuhinnang ning tagada tuleks kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 5.
Muudatusettepanek 4
443
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(4b) Komisjoni 2025. aasta juuli valges
raamatus ELi pettustevastase võitluse
struktuuri läbivaatamise kohta nimetati
Eurofisci, Euroopa Prokuratuuri, OLAFi,
Europoli ja Eurojusti vaheliste
teabevoogude killustatust süsteemseks
struktuurseks puuduseks, mis kahjustab
liidu tegevuse tulemuslikkust piiriülestele
käibemaksupettustele reageerimisel.
Käesolev määrus kujutab endast
muudetud pettustevastase võitluse
struktuuri andmete jagamise samba
seadusandlikku rakendamist ja seda tuleb
tõlgendada koostoimes kõnealuses valges
raamatus teatavaks tehtud
lisameetmetega, nagu Eurofisci
tegevussuutlikkuse tugevdamine, IOSSi ja
muude impordiga seotud
käibemaksukordade alusel liiduväliste
maksukohustuslaste määratud
maksuesindajate suhtes kohaldatavate
tingimuste ja vastutuseeskirjade
ühtlustamine ning CESOPi
andmehaldusraamistiku laiendamine, et
tagada sidusus käesoleva määrusega
kehtestatud juurdepääsuga tolliandmetele.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(4c) Teave, mida tolliasutused
säilitavad seoses impordiprotseduuridega,
mille puhul käibemaksukohustused
lükatakse edasi või kohaldatakse
käibemaksuvabastust, on oma olemuselt
käibemaksualane teave ELi toimimise
lepingu artikli 113 tähenduses. Määruse
(EL) nr 904/2010 artikli 17 lõike 1
punkti f kohaldamisala laiendamine
kõigile impordiprotseduuridele, mis
hõlmavad käibemaksuvabastusi või
444
käibemaksu tasumise edasilükkamist,
sealhulgas direktiiviga 2006/112/EÜ
kehtestatud impordi ühe akna süsteemi
raames, ning deklareeritud tolliväärtuse
ja päritoluriigi lisamine kohustuslike
andmeelementidena on vajalik, et
võimaldada pädevatel asutustel,
sealhulgas Euroopa Prokuratuuril ja
OLAFil, võrrelda impordideklaratsioone
käibemaksudeklaratsioonidega ja
avastada pettusele viitavaid lahknevusi.
See laiendamine ei tohiks piirata neid
impordiprotseduure reguleerivate
materiaalõiguslike tollieeskirjade
kohaldamist, mille suhtes kohaldatakse
edasi määrust (EL) nr 952/2013.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 d (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(4d) Tagamaks, et käesoleva määrusega loodud täitevsuutlikkus laieneks mõjusalt kõigile liikmesriikidele, et hoida ära püsiv asümmeetria ühtsel turul ja liidu pettustevastases struktuuris ning osana komisjoni võetud kohustusest vaadata pettustevastase võitluse struktuur läbi, ei tohiks liikmesriikidelt, mis ei ole EPPO liikmed, nõuda pädeva riikliku asutuse määramist, kes vastutab samaväärsete ülesannete täitmise eest piiriülese käibemaksupettuse alase koostöö eesmärgil Eurofisci ja OLAFiga. Need liikmesriigid peaksid andma komisjoni määratud asutuse teada kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ning esitama komisjonile igal aastal aruande saadud teabe kasutamise kohta, sealhulgas algatatud uurimiste arvu ja nende tulemuste kohta.
445
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(5) Euroopa Kontrollikoda on soovitanud komisjonil ja liikmesriikidel kõrvaldada õiguslikud tõkked, mis takistavad haldus-, kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust liikmesriikide ja liidu tasandil, ning eelkõige tagada OLAFile juurdepääs käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) ja Eurofisci andmetele6. Sellega seoses on oluline, et keskne juurdepääs ELi IT- süsteemidele oleks sätestatud selges õiguslikus aluses.
(5) Euroopa Kontrollikoda on soovitanud komisjonil ja liikmesriikidel kõrvaldada õiguslikud tõkked, mis takistavad haldus-, kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust liikmesriikide ja liidu tasandil, ning eelkõige tagada OLAFile juurdepääs käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) ja Eurofisci andmetele6. Sellega seoses on oluline, et keskne juurdepääs ELi IT- süsteemidele, mille puhul järgitakse vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, oleks sätestatud selges õiguslikus aluses, et võimaldada OLAFil edukalt täita oma volitusi, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artiklis 4.
__________________ __________________ 6 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2015 „Võitlus ühendusesisese käibemaksupettusega: vajatakse täiendavaid jõupingutusi“ (https://www.eca.europa.eu/et/publicati ons/SR15_24).
6 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2015 „Võitlus ühendusesisese käibemaksupettusega: vajatakse täiendavaid jõupingutusi“ (https://www.eca.europa.eu/et/publicati ons/SR15_24).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(5a) Püsivad takistused liidu asutuste vahelises mõjusas koostöös hõlmavad IT-süsteemide kokkusobimatust, sidekanalite killustatust ja
446
juhtumikorraldussüsteemide piiratud koostalitlusvõimet, mille tulemuseks on ebatõhusus, viivitused ja suurem halduskoormus. Seepärast on vaja tõhustada koostalitlusvõimet ja arendada ühiseid digitaristuid, et tagada sujuv ja turvaline teabevahetus.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(8a) Kuigi määruse (EL) nr 904/2010
artiklis 13 juba nõutakse, et liikmesriikide
pädevad käibemaksuasutused vahetaksid
omaalgatuslikult teavet, mis on
tõenäoliselt kasulik käibemaksupettuste
vastu võitlemisel, kehtib see kohustus
käibemaksuasutustele ega laiene
liikmesriikide pädevatele tolliasutustele,
kes ei ole käesoleva määruse tähenduses
käibemaksu valdkonna pädevad asutused.
Pealegi ei ole määruse (EL) nr 904/2010
artiklis 13 sätestatud kasutatavas
mehhanismis ega Eurofisci võrgustikus
ette nähtud tolliasutustelt saadud
pettustealase teabe otsest omaalgatuslikku
edastamist Euroopa Prokuratuurile ja
OLAFile. Impordiprotseduuridega seotud
käibemaksupettuse skeeme
iseloomustavad süstemaatilised
lahknevused impordikohas tolliasutustele
deklareeritud teabe ja hiljem
sihtliikmesriigis esitatud
käibemaksudeklaratsioonide vahel.
Tolliasutused on sageli esimesed, kes
sellised kõrvalekalded oma riskijuhtimise
analüüsi teel avastavad. Selle lünga
täitmiseks ja tagamaks, et ahela algusosas
tolliasutuste tuvastatud tolliteave
edastatakse viivitamata asutustele, kes
vastutavad piiriüleste käibemaksupettuste
uurimise ja nende eest süüdistuse
esitamise eest, ning kuna määruse (EL)
nr 904/2010 artiklites 49a ja 49b
447
sätestatud juurdepääsuõiguste mõjus
kasutamine sõltub sellest, kas Euroopa
Prokuratuuri ja OLAFit on teavitamisest
võimalikest pettusejuhtumitest, on vaja
nõuda, et pädevad tolliasutused edastaksid
selle teabe omaalgatuslikult. Kui artikli 17
lõike 1 punktis f osutatud andmed viitavad
käibemaksupettuse mustritele, tuleks
teave edastada Eurofiscile, Euroopa
Prokuratuurile ja OLAFile. See meede on
otsustava tähtsusega liidu finantshuvide
tõhusaks kaitsmiseks ja kooskõlas
komisjoni võetud kohustusega vaadata
läbi üldine pettustevastase võitluse
struktuur, mis on 2027. aasta järgse
mitmeaastase finantsraamistiku paketi
oluline osa. Euroopa Parlament on
viimastel aastatel oma resolutsioonides
liidu finantshuvide kaitse kohta korduvalt
nõudnud tolli- ja käibemaksuasutuste
vahel tugevamat koordineerimist riiklikul
tasandil, eelkõige riiklike pettusevastaste
strateegiate abil. See omaalgatusliku
edastamise mehhanism toimib üksnes
määruse (EL) nr 904/2010
käibemaksualase halduskoostöö
raamistikus ning ei piira määrusega (EL)
nr 952/2013 kehtestatud oluliste
tolliprotseduuride ja nendega seotud
andmehalduseeskirjade kohaldamist.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(8b) Käesolevas määruses sätestatud
omaalgatusliku edastamise mehhanismi
mõjusus sõltub liikmesriikide pädevate
tolliasutuste ja pädevate
käibemaksuasutuste vahelisest piisavast
koordineerimisest riigi tasandil. Need
asutused on paljudes liikmesriikides
eraldiseisvad haldusüksused, millel on
erinevad järelevalveahelad ja
infosüsteemid. Seepärast peaksid
liikmesriigid tagama, et nende pädevad
tolli- ja käibemaksuasutused loovad
448
korrapärase koordineerimise
mehhanismid, sealhulgas Eurofisci
raamistiku kaudu, et hõlbustada
käibemaksupettusele viitavate erinevuste
tuvastamist ning asjaomaste tolliandmete
õigeaegset edastamist Eurofiscile,
Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile. See
koordineerimine on menetluslik ja
korralduslik meede ega too riigi
ametiasutustele kaasa täiendavaid
infotehnoloogiaalaseid kohustusi.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(9) Selleks et kaitsta juurdepääsu isikuandmetele, peaksid oma ülesannete täitmiseks käibemaksuteabele juurdepääsu saama üksnes Euroopa prokurörid, Euroopa delegaatprokurörid ning Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi valitud töötajad, keda on varem volitanud vastavalt Euroopa Prokuratuur ja OLAF, Eurofisci kontaktametnike järelevalve all. Selleks et tagada juurdepääsu ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused seoses tehniliste üksikasjade ja praktilise korraga, sealhulgas juurdepääsu kontrolli mehhanism ning kasutajate profiil ja tuvastamine. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20119.
(9) Selleks et kaitsta juurdepääsu isikuandmetele, peaksid oma ülesannete täitmiseks käibemaksuteabele juurdepääsu saama üksnes Euroopa prokurörid, Euroopa delegaatprokurörid ning Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi valitud töötajad, keda on varem volitanud vastavalt Euroopa Prokuratuur ja OLAF, Eurofisci kontaktametnike järelevalve all. Selleks et tagada juurdepääsu ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses tehniliste üksikasjade ja praktilise korraga, sealhulgas juurdepääsu kontrolli mehhanism ning kasutajate profiil ja tuvastamine, tagades sellise ülesehituse, mis vastab andmekaitse kõrgele tasemele, suurendades samal ajal tegevuse tõhusust automatiseeritud protsesside kaudu põhjendamatu haldusalase viivituseta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20119. Seda meedet tuleks käsitada vahetu sammuna, samas kui pettusevastase struktuuri eelseisev läbivaatamine annab võimaluse tagada suurem
449
sidusus ja järjepidevus.
____________________________________9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/o j
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/o j
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(10) Käesolevas määruses austatakse
põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu
põhiõiguste hartas tunnustatud
põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete
kaitsele.
(10) Käesolevas määruses austatakse
põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu
põhiõiguste hartas tunnustatud
põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete
kaitsele.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(10a) Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi juurdepääs VIESile, süsteemile „Järelevalve“ ja CESOPile ning muudele süsteemidele ja andmebaasidele peaks puudutama järgmisi peamisi andmekategooriaid: teave käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite ja ühendusesiseste käibemaksutehingute kohta, asjakohane teave impordi ühe akna süsteemiga (IOSS) ja
450
tolliprotseduuriga 42/63 seotud käibemaksuvaba impordi kohta ning koondteave maksete kohta. Selline juurdepääs tuleks anda Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile üksnes määruse (EL) 2017/1939 artiklist 4 ja määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 1 lõikest 1 tulenevate ülesannete täitmiseks. Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse täpsed andmekategooriad, mis on Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile kättesaadavad kõnealustest artiklitest tulenevate ülesannete täitmiseks. Nende rakendusaktide eelnõud tuleks esitada teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, et tal oleks võimalik kasutada oma õigusi.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(11) Kuna süsteeme, taristut ja tehnilisi vahendeid, mis võimaldavad käibemaksuteabe vahetamist liidu tasandil, tuleb kohandada, et anda Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile turvaline juurdepääs, on vaja asjaomaste sätete kohaldamine edasi lükata, et liikmesriigid, komisjon, Euroopa Prokuratuur ja OLAF saaksid teha vajalikke kohandusi. Seejuures tuleks arvesse võtta keskse VIESi toimima hakkamise ja varasema VIESi järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kuupäeva. Euroopa Prokuratuur ja OLAF peaksid vastutama käibemaksuteabele turvalise juurdepääsu saamiseks vajaliku taristu ja tehniliste vahendite väljatöötamise ja hooldamise kulude
(11) Kuna süsteeme, taristut ja tehnilisi vahendeid, mis võimaldavad käibemaksuteabe vahetamist liidu tasandil, tuleb kohandada, et anda Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile turvaline juurdepääs, on vaja asjaomaste sätete kohaldamine edasi lükata, et liikmesriigid, komisjon, Euroopa Prokuratuur ja OLAF saaksid teha vajalikke kohandusi. Seejuures tuleks arvesse võtta keskse VIESi toimima hakkamise ja varasema VIESi järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kuupäeva. Selleks et tagada käesoleva määruse mõjus rakendamine, peaks Euroopa Prokuratuuril ja OLAFil olema kooskõlas eelarve neutraalsuse põhimõttega juurdepääs piisavatele ja stabiilsetele rahalistele ja inimressurssidele, sealhulgas
451
eest. eriteadmistele finantsuurimiste, digitaalkriminalistika ja andmeanalüüsi valdkonnas, ning vajaduse korral ka eraldi lüüsile või liidesele, et tagada võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte järgimine. Liidu rahastamine peaks veelgi toetama koostalitlusvõimelisi IT-süsteeme ja turvalisi sidevahendeid, et võimaldada tõhusat koostööd. Väärkasutuse vältimiseks tuleks kehtestada korralduslikud meetmed, asutusesisesed loamenetlused, järelevalvemehhanismid ja kaitsemeetmed.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(12) Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725
artikli 42 lõikega 1 konsulteeriti Euroopa
Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma
arvamuse […].
(12) Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725
artikli 42 lõikega 1 konsulteeriti Euroopa
Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma
arvamuse 7. jaanuaril 2026.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
-1) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 2a
Karistuste minimaalse ühtlustamise
järelmeetmete ettepanek
Hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva
muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja
kooskõlas pettustevastase võitluse
struktuuri muutmise eesmärkidega ning
452
täiendavate meetmetena 2027. aasta
järgse mitmeaastase finantsraamistiku
paketis ning selleks, et tõhustada liidu
finantshuvide kaitset, esitab komisjon
Euroopa Parlamendile ja nõukogule
seadusandliku ettepaneku selliste
halduskaristuste minimaalseks
ühtlustamiseks, mida kohaldatakse kõige
raskemate rikkumiste korral käibemaksu
ja sellega seotud tollimaksude
valdkonnas, eriti seoses varifirmadega
seotud ühendusesisese pettusega ning
tolliprotseduuri 42 ja impordi ühe akna
süsteemi kohaste lihtsustatud
impordiprotseduuride kuritarvitamisega.
Ettepanek ei piira määrusega (EL) nr
952/2013 kehtestatud oluliste
tolliprotseduuride kohaldamist.“
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
-1a) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 13a
Käibemaksupettusele viitavate
tolliandmete omaalgatuslik edastamine
1. Liikmesriikide pädevad asutused
edastavad omaalgatuslikult artikli 36
lõikes 1 osutatud Eurofisci töövaldkonna
koordinaatoritele ning vastavate volituste
piires Euroopa Prokuratuurile ja
OLAFile kogu artikli 17 lõike 1 punkti f
kohaselt säilitatava teabe, mis viitab
käibemaksupettuse mustritele, eelkõige
seoses järgmisega:
a) süstemaatilised lahknevused
impordideklaratsioonis märgitud
sihtliikmesriigi ja selle liikmesriigi vahel,
kus käibemaks hiljem deklareeriti või
tasuti;
b) süstemaatilised lahknevused
IOSS-erikorra alusel
453
impordideklaratsioonis märgitud
kaubasaaja ja sihtliikmesriigis vastava
käibemaksu deklareerinud
maksukohustuslase vahel;
c) deklareeritud tolliväärtused, mis
erinevad tugevalt turuväärtusest, kui see
erinevus vastab käibemaksu seisukohast
alahindamisele, ning
d) mis tahes muu näitaja, mis on
komisjoni rakendusaktis tollipõhise
käibemaksupettuse riski näitajana
kindlaks määratud.
2. Lõikes 1 osutatud teave
edastatakse viivitamata ja see sisaldab
vähemalt artikli 17 lõike 1 punktis f
loetletud andmeid asjaomase impordi või
impordiseeria kohta.
3. Liikmesriigid tagavad, et nende
pädevad tolliasutused ja pädevad
käibemaksuasutused koordineerivad
lõikes 1 osutatud lahknevuste tuvastamist,
sealhulgas Eurofisci raamistiku kaudu.
4. Komisjon määrab
rakendusaktidega kindlaks käesolevas
artiklis osutatud teabe tehnilised
vormingud ja menetlused. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 58 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
5. Liikmesriikides, kes ei osale
Euroopa Prokuratuuris vastavalt
nõukogu määrusele (EL) 2017/1939,
suunatakse lõikes 1 osutatud teated
Eurofisci töövaldkonna koordinaatoritele
ja OLAFile tema volituste piires, mitte
Euroopa Prokuratuurile.“
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b
Kehtiv tekst Muudatusettepanek
-1b) Artikli 17 lõike 1 punkt f
454
asendatakse järgmisega:
f) teave, mida liikmesriik kogub
direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 2
punktide a ja b alusel, ning päritoluriik,
sihtriik, kauba kood, vääring,
kogusumma, vahetuskurss, iga
kaubaartikli hind ja netokaal;
„f) liikmesriikide tolliasutuste
kogutud teave kogu sellise kauba impordi
kohta, mille importimisel taotletakse
käibemaksuvabastust, käibemaksu
tasumise edasilükkamist või erilist
raamatupidamisarvestust, sealhulgas
direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 1
punkti d alusel (tolliprotseduur 42/63),
kõnealuse direktiivi artiklitega 369l–369x
kehtestatud impordi ühe akna süsteemi
alusel, ning mis tahes muu
impordiprotseduuri alusel, mille puhul
lükatakse käibemaksuarvestuse kohustus
edasi sihtliikmesriigile, piirdudes
järgmiste andmeelementidega:
i) impordideklaratsiooni
tunnuskood;
ii) importija
käibemaksukohustuslasena
registreerimise number või kohaldataval
juhul tollile deklareeritud IOSSi
käibemaksukohustuslasena
registreerimise number;
iii) sihtliikmesriigis kaupade soetaja
käibemaksukohustuslasena
registreerimise number, kui see on
olemas;
iv) kauba deklareeritud tolliväärtus;
v) kauba deklareeritud päritoluriik
ning
vi) tolliprotseduuri kood, sealhulgas
juhul, kui kauba suhtes kohaldatakse
määruse (EL) nr 952/2013 artikli 166
kohast lihtsustatud impordiprotseduuri.“
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 24k – lõige 1a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
1a. Euroopa Prokuratuur ja OLAF 1a. Euroopa Prokuratuuril ja OLAFil
455
pääsevad keskse VIESi teabele juurde
artiklites 49a ja 49b sätestatud piirangute ja
eeskirjade kohaselt.
on konfidentsiaalsust tagava turvalise
keskse liidese kaudu juurdepääs keskse
VIESi teabele artiklites 49a ja 49b
sätestatud piirangute ja eeskirjade kohaselt.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 36 – lõige 2a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
2a. Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid teavitavad Euroopa Prokuratuuri Euroopa Prokuratuuris osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2017/1939* artikli 24 lõikega 1 ja teiste liikmesriikide puhul kooskõlas käesoleva artikliga põhjendamatu viivituseta käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud teabel põhinevatest märkidest nende võimalike piiriüleste käibemaksupettuste kahtluse kohta, mille suhtes Euroopa Prokuratuur võib teostada oma pädevust.
2a. Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid teavitavad Euroopa Prokuratuuri Euroopa Prokuratuuris osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2017/1939* artikli 24 lõikega 1 ja teiste liikmesriikide puhul kooskõlas käesoleva artikliga põhjendamatu viivituseta käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud teabel põhinevatest märkidest nende võimalike piiriüleste käibemaksupettuste kahtluse kohta, mille suhtes Euroopa Prokuratuur võib teostada oma pädevust. Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid edastavad teabe, mida Euroopa Prokuratuur vajab hindamaks, kas oma pädevust teostada, eeldusel et selline teavitamine on vajalik ja proportsionaalne, kooskõlas Euroopa Prokuratuuri volituste eesmärkidega ja täielikult kooskõlas andmekaitset käsitleva liidu õigusega.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 36 – lõige 2c
456
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
2c. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013** artikli 8 lõigetega 2 ja 3 teavitavad Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid OLAFit viivitamata liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud teabel põhinevatest märkidest piiriüleste käibemaksupettuste kahtluse kohta, et OLAF saaks kaaluda asjakohaste meetmete võtmist vastavalt oma volitustele.
2c. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013** artikli 8 lõigetega 2 ja 3 teavitavad Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid OLAFit viivitamata liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud teabel põhinevatest märkidest piiriüleste käibemaksupettuste kahtluse kohta, et OLAF saaks kaaluda asjakohaste meetmete võtmist vastavalt oma volitustele, hoidudes samal ajal uurimismeetmete dubleerimisest OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vahel. Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid edastavad OLAFile teabe, mis on vajalik selleks, et OLAF saaks hinnata, kas oma volitusi kasutada või mitte.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 36 – lõige 2d
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
2d. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 8 lõigetega 2 ja 3 ning OLAFi taotlusel edastavad Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid OLAFile liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud teabe piiriüleste käibemaksupettuste kohta, et OLAF saaks kaaluda asjakohaste meetmete võtmist talle antud volituste raames.
2d. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 8 lõigetega 2 ja 3 ning OLAFi taotlusel edastavad Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid OLAFile liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud asjakohase teabe piiriüleste käibemaksupettuste kohta, et OLAF saaks kaaluda asjakohaste meetmete võtmist talle antud volituste raames.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
457
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49a – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
1. Ilma et see piiraks määruse (EL)
2017/1939 artikli 43 kohaldamist, annavad
liikmesriikide pädevad asutused Euroopa
Prokuratuurile sihtotsingute tegemiseks
tsentraliseeritud juurdepääsu järgmisele
teabele:
1. Ilma et see piiraks määruse (EL)
2017/1939 artikli 43 kohaldamist, annavad
liikmesriikide pädevad asutused Euroopa
Prokuratuurile oma volituste raames
sihtotsingute tegemiseks tsentraliseeritud
juurdepääsu järgmisele vajalikule teabele:
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49a – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
b) alates 1. septembrist 2026 käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 punktides e ja f osutatud teave;
b) alates 1. septembrist 2026 käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 punktides e ja f osutatud teave, sealhulgas täiendavad andmeelemendid, mida säilitatakse käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 punkti f kohaselt;
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49a – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
1a. Lõike 1 kohane juurdepääs antakse ainult seoses määruse (EL) 2017/1939 artikli 4 kohaldamisalasse jäävate võimalike kuritegude aktiivseks uurimiseks või selliste kuritegude toimepanijate vastutusele võtmiseks ning see kavandatakse ja seda kasutatakse selliselt, et hoida ära muud kui sihtotsingud või juurdepääs, mis ei ole
458
seotud konkreetse juhtumiga. Andmekaitse põhimõtete kaitsmiseks on süsteemi ülesehituses ja tegevusprotokollides sõnaselgelt keelatud igasugune spekulatiivne andmekaeve, täisandmete väljavõtmine, üldotsingud või automatiseeritud profiilianalüüs, mis ei ole seotud konkreetse uurimisega.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49a – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
1b. Lõikes 1 osutatud tsentraliseeritud juurdepääsu suhtes kohaldatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, millega tagatakse, et iga juurdepääs on seostatav konkreetse uurimise või süüdistuse esitamisega ja kindlaksmääratud volitatud kasutajaga. Selline juurdepääs registreeritakse viisil, mis võimaldab mõjusat järelkontrolli.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
3. See tsentraliseeritud juurdepääs
tähendab juurdepääsu kogu uurimist
puudutavale teabele ühe akna süsteemi
kaudu, isegi kui see teave puudutab mitut
liikmesriiki.
3. See tsentraliseeritud juurdepääs
tähendab juurdepääsu kogu uurimist
puudutavale teabele ühe akna süsteemi
kaudu, isegi kui see teave puudutab mitut
liikmesriiki. Asjaomane süsteem tagab
kõigi otsingute täieliku jälgitavuse ja
logimise ning seda toetavad turvalised
459
sidekanalid ja põhjalikud andmed, mis
võimaldavad tõhusaid
järelkontrollimehhanisme.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49a – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
3a. Euroopa Prokuratuur avaldab igal aastal statistika käesoleva määruse kohaselt antud tsentraliseeritud juurdepääsu kasutamise kohta, sealhulgas tehtud päringute arvu, selliste uurimiste arvu, mille puhul kõnealune juurdepääs aitas kaasa juhtumi menetlemisele, ning selliste juhtumite arvu, mille puhul leiti, et andmed, millega tutvuti, ei ole asjakohased ja need kustutati. See statistika lisatakse Euroopa Prokuratuuri aastaaruannetesse ja esitatakse Euroopa Parlamendile. Kooskõlas uurimisi reguleerivate asjakohaste sätetega tuleb selliste andmete korral teha nõuetekohaseid väljajätteid, et tagada konfidentsiaalsus ja uurimiste nõuetekohane läbiviimine.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49a – lõige 4 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
a) tehnilised üksikasjad, mis
puudutavad tsentraliseeritud juurdepääsu
käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele,
sealhulgas loetelu andmekategooriatest,
millega saab sihtotsinguid teha;
a) tehnilised üksikasjad, mis
puudutavad tsentraliseeritud juurdepääsu
käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele,
sealhulgas loetelu andmekategooriatest,
millega saab sihtotsinguid teha, ning
460
muude kui sihtotsingute
ennetusmehhanism;
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49a – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
5. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele turvalist juurdepääsu võimaldava taristu ja tehniliste vahendite loomise, käitamise ja hooldamise kulud kannab Euroopa Prokuratuur.
välja jäetud
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49 a – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
5a. Kõik kasutajad peavad järgima
käesolevas määruses sätestatud
konfidentsiaalsusreegleid. Teabevahetus
ja juurdepääs andmetele toimub
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrustega (EL) 2016/679 ja
(EL) 2018/1725 ning Euroopa Liidu
põhiõiguste hartaga.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49a – lõige 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
5b. Lõikes 1 osutatud tsentraliseeritud
461
juurdepääsu võimaldavad süsteemid
kavandatakse nii, et oleks tagatud täielik
koostalitlusvõime asjaomaste liidu
asutuste kasutatavate süsteemidega, et
hõlbustada tõhusat ja turvalist
teabevahetust ning vähendada
halduskoormust.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49a – lõige 5 c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
5c. Komisjon hindab tihedas koostöös
Euroopa Prokuratuuriga vajadust
täiendavate liidu rahaliste vahendite
järele, et toetada koostalitlusvõimeliste IT-
süsteemide, digivahendite ja spetsialistide
arendamist.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49a – lõige 5 d (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
5d. Kui Euroopa Prokuratuur saab tolliasutustelt artikli 13a kohase omaalgatusliku edastamise tulemusel isikuandmeid, kehtivad järgmised reeglid:
a) andmeid võib töödelda üksnes selleks, et hinnata, kas algatada määruse (EL) 2017/1939 artikli 4 kohaselt Euroopa Prokuratuurile antud volituste piires uurimine, või sellise uurimise läbiviimiseks;
b) kui Euroopa Prokuratuur teeb 90 päeva jooksul pärast andmete saamist kindlaks, et need ei ole tema
462
pädevusse kuuluva uurimise seisukohast asjakohased, kustutab ta andmed ja teavitab sellest andmeid edastavat asutust;
c) kui edastatud andmete põhjal alustatakse uurimist, teavitatakse sellest edastavat tolliasutust ning sellele asutusele antakse võimalus edastada oma hinnang Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui asutus leiab, et töötlemine läheb vajalikust kaugemale;
d) kohaldatakse määruse (EL) 2017/1939 VIII peatüki andmekaitsenorme.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
1. Liikmesriikide pädevad asutused
annavad OLAFile sihtotsingute tegemiseks
tsentraliseeritud juurdepääsu järgmisele
teabele:
1. Liikmesriikide pädevad asutused
annavad OLAFile sihtotsingute tegemiseks
tsentraliseeritud juurdepääsu järgmisele
teabele, mis piirdub sellega, mis on vajalik
OLAFi volituste täitmiseks:
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
b) alates 1. septembrist 2026 käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 punktides e ja f osutatud teave;
b) alates 1. septembrist 2026 käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 punktides e ja f osutatud teave, sealhulgas täiendavad andmeelemendid, mida säilitatakse artikli 17 lõike1 punkti f kohaselt;
463
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
2a. Lõikes 1 osutatud keskne juurdepääs kavandatakse ja seda kasutatakse nii, et OLAFil on vajalik sihipärane ja uurimisega seotud juurdepääs ning muid kui sihtotsinguid ei ole võimalik teha ega saada juurdepääsu muul eesmärgil kui uurimise algatamiseks või läbiviimiseks kooskõlas OLAFi ülesannetega, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 1 lõikes 1. Selline juurdepääs ei võimalda täisandmete väljavõtmist, üldist seiret ega automatiseeritud profiilianalüüsi, mis ei ole seotud konkreetse haldusuurimisega.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
2b. Lõikes 1 osutatud tsentraliseeritud juurdepääsu suhtes kohaldatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, millega tagatakse, et iga juurdepääs on seostatav konkreetse uurimise ja kindlaksmääratud volitatud kasutajaga. Selline juurdepääs registreeritakse viisil, mis võimaldab mõjusat järelkontrolli.
Muudatusettepanek 39
464
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
3. See tsentraliseeritud juurdepääs
tähendab juurdepääsu kogu uurimist
puudutavale teabele ühe akna süsteemi
kaudu, isegi kui see teave puudutab mitut
liikmesriiki.
3. See tsentraliseeritud juurdepääs
tähendab juurdepääsu kogu uurimist
puudutavale teabele ühe akna süsteemi
kaudu, isegi kui see teave puudutab mitut
liikmesriiki. Asjaomane süsteem tagab
kõigi otsingute täieliku jälgitavuse ja
logimise ning seda toetavad põhjalikud
andmed, mis võimaldavad mõjusaid
järelkontrollimehhanisme.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
3a. OLAF avaldab igal aastal statistika käesoleva määruse kohaselt antud tsentraliseeritud juurdepääsu kasutamise kohta, sealhulgas tehtud päringute arvu, selliste uurimiste arvu, mille puhul kõnealune juurdepääs aitas kaasa juhtumi menetlemisele, ning selliste juhtumite arvu, mille puhul leiti, et andmed, millega tutvuti, ei ole asjakohased ja need kustutati. See statistika lisatakse OLAFi aastaaruannetesse ja esitatakse Euroopa Parlamendile. Kooskõlas uurimisi reguleerivate asjakohaste sätetega tuleb selliste andmete korral teha nõuetekohaseid väljajätteid, et tagada konfidentsiaalsus ja uurimiste nõuetekohane läbiviimine.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
465
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 4 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
(a) tehnilised üksikasjad, mis
puudutavad tsentraliseeritud juurdepääsu
käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele,
sealhulgas loetelu andmekategooriatest,
millega saab sihtotsinguid teha;
a) tehnilised üksikasjad, mis
puudutavad tsentraliseeritud juurdepääsu
käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele,
sealhulgas loetelu andmekategooriatest,
millega saab sihtotsinguid teha, ning
muude kui sihtotsingute
ennetusmehhanism;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
5. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele turvalist juurdepääsu võimaldava taristu ja tehniliste vahendite loomise, käitamise ja hooldamise kulud kannab OLAF.
välja jäetud
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
5a. Kõik kasutajad peavad järgima
käesolevas määruses sätestatud
konfidentsiaalsusreegleid. Teabevahetus
ja juurdepääs andmetele toimub
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrustega (EL) 2016/679 ja
(EL) 2018/1725 ning Euroopa Liidu
põhiõiguste hartaga.
466
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
5b. Lõikes 1 osutatud tsentraliseeritud
juurdepääsu võimaldavad süsteemid
kavandatakse nii, et oleks tagatud täielik
koostalitlusvõime asjaomaste liidu
asutuste kasutatavate süsteemidega, et
hõlbustada tõhusat ja turvalist
teabevahetust ning vähendada
halduskoormust.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 5 c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
5c. Komisjon hindab tihedas koostöös
OLAFiga vajadust täiendavate liidu
rahaliste vahendite järele, et toetada
koostalitlusvõimeliste IT-süsteemide,
digivahendite ja spetsialistide arendamist.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 49b – lõige 5 d (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek
5d. Kui OLAF saab tolliasutustelt artikli 13a kohase omaalgatusliku edastamise tulemusel isikuandmeid, kehtivad järgmised reeglid:
a) andmeid võib töödelda üksnes selleks, et hinnata, kas algatada
467
määruse (EL, Euratom) 883/2013 artikli 1 lõike 1 kohaselt OLAFile antud volituste piires uurimine, või sellise uurimise läbiviimiseks;
b) kui OLAF teeb 60 päeva jooksul pärast andmete saamist kindlaks, et need ei ole tema pädevusse kuuluva uurimise seisukohast asjakohased, kustutab ta andmed ja teavitab sellest andmeid edastavat asutust;
c) kui edastatud andmete põhjal algatatakse uurimine, teavitatakse sellest edastavat tolliasutust, kellel on võimalus teatada oma hinnang OLAFile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui asutuse arvates läheb töötlemine vajalikust kaugemale;
d) kohaldatakse määruses (EL) 2018/1725 sätestatud andmekaitsereegleid; OLAF kohaldab käesoleva lõike kohaselt antud juurdepääsu suhtes määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 5 kohaseid asutusesisese loa nõudeid.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 59 – lõige 1
Kehtiv tekst Muudatusettepanek
(5a) Artikli 59 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aru 1. novembril 2013 ja edaspidi iga viie aasta tagant.
„1. Komisjon esitab iga kolme aasta järel alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev] Euroopa Prokuratuuri, OLAFi ja Eurofisci esitatud aruannete põhjal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.
468
Aruandes hinnatakse eelkõige järgmist:
a) Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile antud VIESile, süsteemile „Järelevalve“ ja CESOPile otsese juurdepääsu toimimise tõhusus, sealhulgas keskmine juurdepääsuaeg, oluliselt edenenud uurimiste arv ning süüdistuste esitamise või haldusmeetmete tulemused;
b) juurdepääsu- ja edastamisraamistiku sidusus muude vahenditega, mis on vastu võetud muudetud pettustevastase võitluse struktuuri raames, sealhulgas Eurofisci suutlikkuse, CESOPi juhtimise, maksuesindajaid puudutava ja karistuste ühtlustamisega seotud meetmed;
c) artikli 13a kohase omaalgatusliku edastamise mehhanismi toimimine ja õigeaegsus, sealhulgas tolli- ja käibemaksuasutuste vaheline riiklik koordineerimiskord;
d) täitmise tagamise tulemused Euroopa Prokuratuuris mitteosalevates liikmesriikides ja see, kas seoses pettustevastase võitluse struktuuri muutmisega on loodud samaväärsed mehhanismid;
e) käesoleva määrusega kehtestatud andmevahetuse ja juurdepääsuõiguste otsese tulemusena sisse nõutud või säilitatud liidu käibemaksu ja sellega seotud tollitulude hinnangulised summad ning
f) käesoleva määruse panus täitmise tagamise ühtlustamisse liikmesriikides, sealhulgas seoses sellega, kas on teostatav töötada liidu tasandil välja kogumata jäänud tollitulude mõõtmise metoodika, mis on eesmärgi poolest võrreldav
469
komisjoni poolt igal aastal avaldatava käibemaksu alalaekumise näitajaga.
Kui aruandes tehakse kindlaks püsivad puudused käesoleva määruse kohaldamisel, esitab komisjon kuue kuu jooksul pärast aruande avaldamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule parandusmeetmeid sisaldava seadusandliku ettepaneku.“
471
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0226
Jäätmesaadetiste vedu: taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmete
eksport Šveitsi
Euroopa Parlamendi 18. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EL)
2024/1157, mis käsitleb taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmete ekspordi keeldu
(COM(2026)0183 – C10-0108/2026 – 2026/0099(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2026)0183),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192
lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10–
0108/2026),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. juuni 2026. aasta arvamust1,
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 60 ja 170,
1. võtab vastu allpool esitatud esimese lugemise seisukoha;
2. kutsub komisjoni üles pöörduma uuesti Euroopa Parlamendi poole, kui ta asendab oma
ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule,
komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
1 Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
472
P10_TC1-COD(2026)0099
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. juunil 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, millega
muudetakse määrust (EL) 2024/1157 seoses taaskasutamiseks ettenähtud
segaolmejäätmete ekspordi keeluga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt2
1 17. juuni 2026. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). 2 Euroopa Parlamendi 18. juuni 2026. aasta seisukoht.
473
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/11571 artikli 44 lõike 2
punktiga f on alates 21. maist 2026 keelatud taaskasutamiseks ettenähtud
segaolmejäätmete eksport liidust kolmandatesse riikidesse. Selliste jäätmete vedu
liidu piirialadelt lähedalasuvatesse Šveitsi jäätmekäitluskohtadesse, kus säilitatakse
kõrged jäätmekäitlusstandardid, ei oleks seega enam lubatud, millega tehtaks lõpp
pikaajalisele tavale. Nende jäätmete Šveitsi ekspordi keeld tooks kaasa selle, et
jäätmed veetaks muudesse riikidesse ja kaugemal asuvatesse jäätmekäitluskohtadesse
ning jäätmete raudteeveo asemel kasutataks rohkem maanteetransporti. See
suurendaks nende jäätmete käitlemise kulusid ja koos suureneva
maanteetranspordiga kasvaks ka kasvuhoonegaaside heide, samas kui saadav kasu on
väga piiratud. Sellest tulenevalt on vaja muuta määruse (EL) 2024/1157 artikli 44
lõike 2 punkti f, et võimaldada jätkata taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmete
eksporti Šveitsi.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1157, mis
käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L, 2024/1157, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1157/oj).
474
(2) Määrust (EL) 2024/1157 tuleks seetõttu vastavalt muuta.
(3) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga
saab seda ühtlustamisvajaduse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta
meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 5
sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud
proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi
saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(4) Võttes arvesse segaolmejäätmete taaskasutamiseks saatmise keelu peatset jõustumist,
mis häiriks segaolmejäätmete vedu Šveitsi, ning arvestades, et enne selle keelu
jõustumist sellisteks saadetisteks antud nõusolekud kehtivad maksimaalselt ühe
aasta, peetakse asjakohaseks teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, mis on
sätestatud ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa
Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide
parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
475
Artikkel 1
Määruse (EL) 2024/1157 artikli 44 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:
„f) artikli 4 lõikes 3 osutatud jäätmete eksport on keelatud, välja arvatud nende eksport
Šveitsi;“.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
477
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0227
Sõidukite konstruktsiooni ringluspõhisuse nõuded ja romusõidukite
käitlemine
Euroopa Parlamendi 18. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse sõidukite
konstruktsiooni ringluspõhisuse nõudeid ja romusõidukite käitlemist ning millega
muudetakse määrusi (EL) 2018/858 ja (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ (COM(2023)0451 – C9-0308/2023 –
2023/0284(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule
(COM(2023)0451),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille
alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0308/2023),
– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust kavandatava õigusliku aluse kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artiklit 114 ja artikli
192 lõiget 1,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2023. aasta
arvamust1,
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse vastutavate komisjonide poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 kohaselt heaks
kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 25. veebruari 2026. aasta kirjas
võetud kohustust kiita heaks Euroopa Parlamendi seisukoht vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 60 ja 41,
– võttes arvesse keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjoni ning siseturu- ja
tarbijakaitsekomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 59,
1 ELT C, C/2024/1593, 5.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1593/oj.
478
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,
– võttes arvesse keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjoni ning siseturu- ja
tarbijakaitsekomisjoni raportit (A10-0158/2025),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha1;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab
selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja
komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
1 Käesolev seisukoht asendab 9. septembril 2025. aastal vastu võetud
muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2025)0168).
479
P10_TC1-COD(2023)0284
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. juunil 2026. aastal
eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, mis
käsitleb sõidukite ringdisaininõudeid ja romusõidukite käitlemist, millega muudetakse
määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2019/1020 ja (EL) 2023/1542 ning
tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114 ja artikli 192
lõiget 1 seoses käesoleva määruse artiklitega 14–36,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
480
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt2
1 ELT C, …, ELI: …. 2 Euroopa Parlamendi 18. juuni 2026. aasta seisukoht.
481
ning arvestades järgmist:
(1) Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ on
esitatud Euroopa majanduskasvustrateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja
jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega
ühiskonnaks, kus kasvuhoonegaaside netoheide hiljemalt 2050. aastaks kaotatakse ja
kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Et liidu tootepoliitika aitaks
üleilmsele süsinikuheite vähendamisele kaasa, tuleb tagada, et liidus turustatavate ja
müüdavate toodete hankimine, valmistamine ja olelusringi lõpus töötlemine toimuks
kestlikult.
482
(2) Energia- ja materiaalsete ressursside kasutamises ning seega kasvuhoonegaaside
tekkes on liidus suur osa autotööstusel. Ülemaailmses kasvuhoonegaaside tekkes,
mis avaldab omakorda negatiivset keskkonnamõju liidule, on oma osa ka liidu turule
lastavate sõidukite tootmisel kolmandates riikides. 2050. aastaks kliimaneutraalsuse
eesmärgi saavutamise üks eeltingimusi on see, et sõidukite tankimiseks ei kasutata
enam fossiilkütuseid, vaid minnakse üle heiteta liikuvusele, nagu on ette nähtud
paketis „Eesmärk 55“. Selle tulemusel väheneb see osa autotööstuse
kasvuhoonegaaside heitest, mis tekib sõidukite kasutusetapis. Liidu turule lastavate
uute sõidukite valmistamise tõttu on autotööstus üks suurimaid esmase alumiiniumi,
terase ja plasti kasutajaid. Sellel võib olla suur keskkonnamõju, mis on seotud nende
materjalide kaevandamiseks ja töötlemiseks vajaliku energiaga. Uute sõidukite
tootmisega seotud keskkonnajalajälg võib sõidukite elektrifitseerimise, sõidukite
suuruse ja massi pideva kasvamise ning tulevastes mudelites elektroonika
laialdasema kasutamise ja elektroonika keerukuse tõttu suureneda, sest kõige selle
jaoks on vaja väga suurt hulka kriitilisi ja strateegilisi toormeid ning väärismetalle,
nagu vask ja haruldased muldmetallid. Nende muutuste tulemusena võib
tootmisetapis tekkiv keskkonnajalajälg olla suurem kui jälg, mis tekib sõidukite
kasutusetapis, ning Euroopa tööstus võib muutuda kriitiliste toormete impordist
üha enam sõltuvaks ja jääda tarnehäirete vastu üha kaitsetumaks, mille tagajärjel
Euroopa tööstuse konkurentsivõime väheneb.
483
Peale selle ei ole romusõidukitest saadavate ressursside taaskasutamine
jäätmekäitlust käsitleva liidu õiguse praeguste nõuete tõttu optimaalne ning nii
kasutusetapis olevatest sõidukitest kui ka romusõidukitest saadavate
parandamiskõlblike, korduskasutatavate, taastoodetavate, taastatavate,
ümberehitatavate või ringlusse võetavate osade, komponentide ja materjalide kogust
on võimalik väga palju suurendada ja nende kvaliteeti parandada. Et kõnealust
keskkonnamõju leevendada ja aidata selles sektoris süsinikuheidet vähendada ning
autotööstuse säilenõtkuse suurendamise abil konkurentsivõimet toetada, tuleb
parandada ühtse turu toimimist ning tõhustada autotööstuse üleminekut
ringmajandusele. See on kooskõlas komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatisega „Uus
ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“,
milles kutsuti üles kehtivad normid läbi vaatama, et propageerida tõhusamaid
ringmajandusmudeleid, seostades sõidukite konstrueerimise kasutuselt kõrvaldatud
sõidukite käitlemisega, kaaludes norme teatavate ringlussevõetud materjalide
kohustusliku sisalduse kohta ja suurendades ringlussevõtumäära. See on kooskõlas
ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/12523. Nõukogu ja
Euroopa Parlament on ühtlasi rõhutanud, et nende küsimuste reguleerimiseks on vaja
uusi liidu norme, millega asendada sõidukite tüübikinnituse kohta kehtivad normid,
mis on seotud korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavusega, ning
romusõidukite kohta kehtivad normid.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1252,
millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (ELT L, 2024/1252, 3.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj).
484
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/53/EÜ4 on kehtestatud ühtsed
romusõidukite töötlemise nõuded ning sõidukite korduskasutamise ja ringlussevõtu
ning korduskasutamise ja taaskasutamise eesmärgid. Nimetatud direktiiviga on
kehtestatud romusõidukite kogumist puudutavad kohustused ja ettevõtjate
kohustused, mille kohaselt tuleb eelkõige piirata raskemetallide kasutamist
sõidukites. Samuti on sellega kehtestatud laiendatud tootjavastutuse põhinõuded,
mille kohaselt peavad sõidukitootjad katma osa romusõidukite kogumise kuludest.
(4) Komisjoni poolt direktiivi 2000/53/EÜ kohta koostatud hinnangus rõhutati, et
saavutatud on mitu direktiivi eesmärki, eelkõige kaadmiumi, plii, elavhõbeda ja
kuuevalentse kroomi sõidukites kasutamise vältimine, romusõidukite
kogumiskohtade arvu suurendamine ning taaskasutus- ja ringlussevõtueesmärkide
täitmine. Hinnangus jõuti aga ka järeldusele, et direktiivis ei ole romusõidukite
kogumisega seotud olulisi küsimusi piisavalt põhjalikult käsitletud ning et direktiiv
ei taga enam kõnealuste sõidukite kvaliteetset töötlemist.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ
kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2000/53/oj).
485
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/64/EÜ5 reguleeritakse sõidukite
tüübikinnitust seoses sõidukite korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja
taaskasutatavusega ning selle eesmärk on, et sõidukid vastaksid olelusringi lõpu
etapis direktiiviga 2000/53/EÜ seatud eesmärkidele. Direktiiv 2005/64/EÜ ei ole aga
eriti aidanud parandada uute sõidukite korduskasutatavust, ringlussevõetavust ega
taaskasutatavust ning selles ei võeta arvesse uute sõidukite omadusi, mis on pärast
direktiivi 2005/64/EÜ jõustumist märkimisväärselt muutunud.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/64/EÜ, mis
käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 310, 25.11.2005, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/64/oj).
486
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/8586 kehtestati
mootorsõidukite, haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide,
komponentide ja eraldi seadmestike terviklik tüübikinnituse ja turujärelevalve
süsteem, mille eesmärk on tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine ja
keskkonnatoime kõrge tase. Nimetatud määruse II lisas kehtestatud ELi
tüübikinnitusmenetluse kohaldamiseks on vaja eraldi õigusakti. Seetõttu tuleb
kehtestada ringkasutust käsitlevad sätted ja nõuded selliste sõidukite jaoks, mille
kohta on käimas ELi tüübikinnitusmenetlus. Et sõidukid kõnealustele nõuetele
vastaksid, tuleb tagada, et neid ELi tüübikinnitusmenetluse käigus kontrollitaks.
Käesoleva määruse nõuete kohaselt väljastatud tüübikinnituste suhtes kohaldatakse
määruse (EL) 2018/858 haldussätteid, sealhulgas turujärelevalvet,
parandusmeetmeid, kaitseklausleid ja karistusi käsitlevaid sätteid.
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858
mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/858/oj).
487
(7) Tuleb teha vahet olemasolevatel ja uutel tüübikinnitustel. Seepärast tuleb
selgitada, milliseid määruse (EL) 2018/858 sätteid uute sõidukitüüpide suhtes
kohaldatakse. Sellest tulenevalt tuleks omakorda selgitada, et tüübikinnituse
muudatused ei tähenda tingimata, et tüübikinnitust tuleks kõnealuse määruse
kohaselt laiendada.
488
(8) Et parandada ühtse turu toimimist, tagades samas kõrgetasemelise keskkonnakaitse,
on oluline ühtlustada sõidukite tüübikinnituse tingimusi seoses sõidukite
korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavusega, ▌sõidukite
tootmisetapi, sõiduki seisundi hindamise ja kasutatud sõidukite ekspordiga. Et
aidata saavutada eesmärke, mis seisnevad keskkonna säilitamises, kaitsmises ja
kvaliteedi parandamises, inimeste tervise kaitsmises ning loodusvarade kaalutletud
ja mõistlikus kasutamises, tuleb kehtestada romusõidukite käitlemise normid,
võttes arvesse sõiduki disaini, ning meetmed, mille eesmärk on vältida
ebaseaduslikku demonteerimist, näiteks tagada kasutatud sõidukite omandiõiguse
ülemineku korral parema jälgitavuse. Et aidata autotööstusel ringmajandusele üle
minna, on kõige parem kehtestada liidu tasandil ühtne õigusraamistik, mis hõlmaks
integreeritud ja järjepideval viisil sõidukite disaini, valmistamist, liidus turule
laskmist ja olelusringi lõpus toimuvat töötlemist. See on oluline ka selleks, et liidus
saaks arendada turule lastud uutes sõidukites sisalduvate teiseste toormete turgu, ning
selleks, et vältida kaubandustõkkeid ja konkurentsimoonutusi, tagada õigusselgus
ning parandada kõigi sõidukite disaini, tootmise ja olelusringi lõpus toimuva
töötlemisega seotud ettevõtjate keskkonnatoimet. Nende eesmärkide saavutamiseks
▌tuleks direktiivid 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ asendada määrusega, mis põhineb
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklil 114 ja artikli 192
lõikel 1.
(9) ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades peaks
liikmesriikidel olema õigus tootjate kohustusi kohandada, et tagada romusõidukite
käitlemise teenuse osutamine ja katta selle kulud, arvestades nende piirkondade
eripära.
489
(10) Direktiive 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ kohaldatakse üksnes sõiduautode (M1) ja
väikeste tarbesõidukite (N1) suhtes, mis moodustavad kõigist liidus registreeritud
sõidukitest ligikaudu 85 %. Ülejäänud sõidukite, see on kahe- või kolmerattaliste
mootorsõidukite, neljarattaliste sõidukite, veoautode, busside ja haagiste suhtes ei
kohaldata ühtegi liidu õigusakti, mis käsitleks nende ökodisaini ja olelusringi lõpu
etapis toimuvat käitlemist. Et tagada terviklik, see tähendab kõigi liidus registreeritud
sõidukite kohta kehtiv ringkasutusraamistik, mis hõlmab ka sõidukite
keskkonnahoidlikku töötlemist, ning et vältida ühtse turu killustumist, tuleks
käesolevat määrust kohaldada peale M1- ja N1-kategooria sõidukite osaliselt ka
teatavate L-kategooria sõidukite ▌, raskeveokite ja nende haagiste (M2, M3, N2, N3 ja
O) suhtes. Kuna puudub üksikasjalik teave selle kohta, kuidas viimati nimetatud
sõidukeid olelusringi lõpus liidus töödeldakse, ei ole nende suhtes võimalik
kohaldada käesoleva määruse jõustudes sama korda, mida kohaldatakse M1- ja N1-
kategooria sõidukite suhtes. L-kategooria sõidukite ning raskeveokite ja nende
haagiste (M2, M3, N2, N3 ja O) suhtes tuleks aga kohaldada nõudeid, mis käsitlevad
romusõidukite kogumist, töötlemiseks kohustuslikku üleandmist tegevusloaga
lammutuskojale ja keskkonnaohutuks muutmist, enne purustamist teatavate osade
ja komponentide kohustuslikku eemaldamist korduskasutamiseks ja
ringlussevõtuks ning purustamisel tekkivate mittepüsivate jäätmete prügilasse
ladestamise tingimusi. Et kõnealuseid romusõidukeid oleks hõlpsam töödelda, tuleks
nende valmistajatelt nõuda, et nad esitaksid teavet sellistest sõidukitest osade,
komponentide ja materjalide eemaldamise ning asendamise kohta. Samuti tuleks
nende sõidukikategooriate suhtes kohaldada laiendatud tootjavastutust reguleerivaid
sätteid, mis hõlmavad nende olelusringi lõpus kogumise ja keskkonnaohutuks
muutmise kulusid.
490
(11) Kuna kõik liikmesriigid L1e-, L2e- või L6e-kategooria sõidukite registreerimist ei
nõua, tuleb liikmesriikidele anda võimalus need sõidukikategooriad
registreerimisega seotud nõuetest vabastada.
(12) Kasutatud sõidukite ekspordiga seotud probleemid puudutavad nii sõiduautosid (M1)
ja väikesi tarbesõidukeid (N1) kui ka suuremaid sõidukeid, nagu näitavad uuringud.
Seepärast tuleks neid sätteid kohaldada ka raskeveokite ja nende haagiste (M2, M3,
N2, N3 ja O) suhtes.
(13) Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta sõidukid, mis on disainitud
ja ehitatud või kohandatud üksnes relvajõudude poolt kasutamiseks, samuti
sõidukid, mis on disainitud ja ehitatud kasutamiseks relvajõudude,
korrakaitsejõudude või kiirabiteenistuste poolt või tsiviilkaitse- või
tuletõrjeotstarbel. Need sõidukid on mõeldud spetsiaalsete operatiivülesannete
täitmiseks, neile kehtivad tehnilised erinõuded ning need erinevad disaini, ehituse
ja kasutusotstarbe poolest tavaliseks maanteeveoks mõeldud sõidukitest väga palju.
Seepärast ei oleks sõidukite üldiste ringdisaininõuete ja romusõidukite käitlemise
nõuete kohaldamine selliste sõidukite suhtes asjakohane ning nende väljajätmine
käesoleva määruse kohaldamisalast on nende eriotstarbega kooskõlas.
491
(14) Euroopa kultuuripärandi säilitamiseks tuleks ajaloolise väärtusega sõidukid
käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta ning nende suhtes ei tohiks
kohaldada omandiõiguse ülemineku ega ekspordiga seotud kohustusi ega
olelusringi lõpu nõudeid. Samuti tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja
jätta sõidukid, mida liikmesriik tunnustab erilise kultuurilise väärtusega
sõidukitena. See võib hõlmata näiteks kollektsionääride või muuseumide valduses
olevaid sõidukeid, eripärase konstruktsiooniga sõidukeid või võidusõiduks
ettenähtud sõidukeid, tingimusel et pädevad asutused tunnustavad asjaomast erilist
kultuurilist väärtust. Kuni selliseid sõidukeid ajaloolise väärtusega sõidukiteks või
erilise kultuurilise väärtusega sõidukiteks ei peeta, tuleks nende suhtes kohaldada
käesoleva määruse nõudeid, näiteks ringdisaininõudeid. Kui aga liikmesriigid neid
sõidukeid ajaloolise väärtusega või erilise kultuurilise väärtusega sõidukiteks
enam ei pea, kuuluvad need sõidukid uuesti käesoleva määruse kohaldamisalasse
ning nende suhtes tuleks kohaldada selliseid nõudeid nagu omandiõiguse
ülemineku, ekspordi või olelusringi lõpuga seotud kohustused.
(15) Et vältida liigset halduskoormust ja tagada, et käesoleva määruse kohaldamisala
katab siseturu vajadused, peaksid muude sõidukitüüpide sõidukid, näiteks
väikeseeriana toodetud L-kategooria sõidukid ja teatavad L1e-A- ja L1e-B-
kategooria pedaalidega jalgrattad, jääma käesoleva määruse kohaldamisalast
välja.
492
(16) Eriotstarbelised sõidukid on mõeldud eriülesannete täitmiseks ning nende kere
puhul tuleb teha eritöid, mis ei ole täielikult valmistaja kontrolli all. See raskendab
korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade arvutamist.
M1- ja N1-kategooria eriotstarbeliste sõidukite puhul peaksid laiendatud
tootjavastutuse süsteemi raames katma kogumise, keskkonnaohutuks muutmise,
osade ja komponentide kohustusliku eemaldamise ning töötlemise kulud tootjad.
M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria eriotstarbeliste sõidukite suhtes tuleks
kohaldada ainult teatavaid norme. M1- ja N1-kategooria eriotstarbeliste sõidukite
suhtes tuleks kohaldada sõidukites sisalduvaid probleemseid aineid käsitlevaid
sätteid, nagu see on direktiivi 2000/53/EÜ puhul. Eriotstarbelise sõiduki muud
osad, mis on saanud tüübikinnituse mitmeastmelise tüübikinnituse raames,
peaksid olema hõlmatud samal määral kui asjaomase sõiduki kategooria. Käesolev
määrus ei peaks hõlmama ühegi kategooria (välja arvatud M1- ja N1-kategooria)
eriotstarbelisi sõidukeid, mille on tootnud väiketootja.
493
(17) Autoelamud ja haagissuvilad erinevad tavapärastest sõidukitest ja haagistest, sest
nende peamine funktsioon on majutus, mitte transport. Autoelamud ja
haagissuvilad on ehitatud muudest kui autotööstuses kasutatavatest
komponentidest, nagu puit, mööbel, veesüsteemid ja kodumajapidamises
kasutatavad elektrisüsteemid, millega sõidukite ringlussevõtu rajatised ei tegele.
Paljud haagissuvilad on püsivalt paigas puhkemajadena, neid kasutatakse
hooajaliseks majutuseks ja need on kasutuses aastakümneid. Arvestades
haagissuvilate eriotstarvet, erinevat materjalikoostist ja jätkuvat kasutamist, tuleks
need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Autoelamuid, mis on sageli
registreerimata, ei tohiks romusõidukiteks liigitada, kuni neid kasutatakse
eluruumidena. Autoelamute baassõidukitele, mis sisaldavad osi ja komponente,
mida kasutatakse ka teistes sõidukites, tuleks seetõttu kohaldada samu kohustusi,
kui autoelamuid majutusotstarbel enam ei kasutata.
494
(18) Üks suurimaid direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisega seotud praktilisi probleeme on
selle kindlakstegemine, kas sõidukist on saanud romusõiduk või mitte, eelkõige
piiriüleste sõidukisaadetiste puhul. Kuigi selle kohta on avaldatud suunised, on seda
endiselt keeruline hinnata. Seepärast tuleb kehtestada õiguslikult siduvad täpsed
kriteeriumid, mille alusel on võimalik kindlaks määrata, kas tegemist on
romusõidukiga. Neid kriteeriume peaksid kasutama kõik romusõidukitega tegelevad
asjaomased pädevad asutused, ettevõtjad ja sõidukiomanikud. Ette tuleb aga näha
ka erandid, et jätta liikmesriikidele võimalus määrata kindlaks olukorrad, kus
üksiksõidukid ei peaks seni, kuni need on tunnistatud erilise kultuurilise
väärtusega sõidukiteks, käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluma. Peale selle
peaksid liikmesriigi pädevad asutused saama sõidukiomaniku taotlusel vabastada
sõiduki romusõiduki staatusest, kui asjaomane sõiduk remonditakse.
(19) Direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel jõuti järeldusele, et sõidukite disaini käsitlevad
kõnealuse direktiivi sätted, mille eesmärk on hõlbustada sõidukite demonteerimist ja
ringlussevõetud materjalide kasutuselevõttu, on avaldanud uute sõidukite
disainimisele ja valmistamisele väga piiratud mõju, sest sätted ei ole piisavalt
üksikasjalikud, konkreetsed ega mõõdetavad.
495
(20) Kõigi liidu turule lastud sõidukite disaini ja olelusringi lõpu etapi käsitlemiseks tuleb
kehtestada ühtsed ringkasutusnõuded, mille täitmist kontrollitakse tüübikinnituse
etapis. Sõidukid tuleb disainida ja valmistada nii, et nende osi ja komponente saab
korduskasutada ning nendes sisalduvaid materjale ringlusse võtta, vältimaks seda, et
neid osi, komponente ja materjale ei ole võimalik sõiduki olelusringi lõppu jõudmise
korral igati taaskasutada. Seepärast peaksid valmistajad ja nende tarnijad
integreerima uute sõidukite väljatöötamise varasesse etappi korduskasutatavust ja
ringlussevõetavust parandavaid disainistrateegiaid. Seetõttu tuleks uute
sõidukitüüpide sõidukite ehitamist jätkata nii, et need oleksid korduskasutatavad või
ringlussevõetavad vähemalt 85 % ulatuses nende massist ning korduskasutatavad või
taaskasutatavad vähemalt 95 % ulatuses nende massist, nagu on juba ette nähtud
direktiiviga 2005/64/EÜ. Korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja
taaskasutatavuse määrade ühetaolise arvutamise ning nende jälgitavuse tagamiseks
tuleks sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade
arvutamiseks ning kontrollimiseks kehtestada uus metoodika. Metoodika abil peaks
olema võimalik paremini kajastada seda, milline potentsiaal uuel sõidukil olelusringi
lõpus ringlussevõtmiseks, korduskasutamiseks ja taaskasutamiseks on, võttes samas
arvesse tehnoloogia jätkuvat arengut. Käesoleva määruse ühetaoliste
rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda sellise metoodika
kehtestamiseks rakendamisvolitused, võttes arvesse rahvusvahelist standardit
ISO 22628:2002. Kuni sellise metoodika kehtestamiseni tuleks korduskasutatavuse,
ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrad endiselt arvutada vastavalt
rahvusvahelisele standardile ISO 22628:2002, nagu on sätestatud direktiivis
2005/64/EÜ. Komisjon peaks püüdma tagada, et asjakohast ÜRO Euroopa
Majanduskomisjoni metoodikat ajakohastatakse vastavalt, et vältida vastuolusid
liidu metoodikaga ja vähendada valmistajate koormust.
496
(21) Autotööstuse tarneahelasse kuulub palju tarnijaid, sealhulgas palju väikeseid ja
keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), kes tegutsevad eri piirkondades ja kellel
on erinevad organisatsioonistruktuurid. Kuigi valmistajad peaksid sõidukites
kasutatavate materjalide kohta teavet koguma kogu tarneahelas ning määrama
kindlaks korra sellise teabe korrektsuse kontrollimiseks ja neid rakendama,
peaksid nad võtma arvesse VKEde suutlikkust. VKEde haldusressursid on sageli
piiratud, neil on vähem tehnilisi vahendeid ja mõnel juhul puuduvad neil
üksikasjalike keskkonna- või materjalikoostise andmete koostamiseks või
kontrollimiseks kindlad süsteemid. Need takistused võivad mõjutada sellise teabe
kättesaadavust ja täielikkust, mida VKEd suudavad esitada. Kui hinnatakse korda,
mida valmistajad tarnijaid käsitleva teabe kogumiseks ja kontrollimiseks
kasutavad, tuleks seetõttu igati arvesse võtta tarneahelasse kuuluvate VKEde
konkreetset olukorda.
(22) Tõeliselt kestliku ja ringsuspõhise autotööstuse alussammas on sõidukite
parandatavuse tagamine kogu nende kasutusea jooksul. Sõidukeid ei tohiks
enneaegselt liigitada romusõidukiteks, kui neid saab veel parandada, sest see
põhjustaks tarbetuid jäätmeid, majanduslikku ebatõhusust ja tekitaks
sõidukiomanikele põhjendamatu koormuse.
497
(23) Sõidukid tuleks disainida ja valmistada nii, et probleemsete ainete sisaldus oleks
piiratud. Komisjon märkis 14. oktoobri 2020. aasta teatises „Kestlikkust toetav
kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna suunas“, et probleemsete ainete
kasutamist tuleb minimeerida ja need võimaluse korral asendada, lõpetades järk-
järgult eelkõige tarbekaupades selliste kõige kahjulikumate kemikaalide kasutamise,
mis ei ole ühiskondlikust seisukohast nii olulised. Seega tuleks probleemsete ainete
sisaldust sõidukites ning sõidukite osades või komponentides kasutatavates
materjalides võimalikult palju vähendada, et sõidukid ja sõidukitest ringlussevõetud
materjalid ei mõjuks kogu oma olelusringi jooksul keskkonnale ega inimeste
tervisele kahjulikult.
498
(24) Direktiiviga 2000/53/EÜ juba piiratakse sõidukites plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja
kuuevalentse kroomi kasutamist ning nähakse ette erandid, mille korral lubatakse
neid aineid teatavates rakendustes ja seadmetes kasutada. Käesolevasse määrusesse
tuleks need normid üle võtta. Kemikaale käsitlevate õigusaktide sidususe tagamiseks
tuleks piiranguid, mis on seotud muude ainete turule laskmise ja kasutamisega
sõidukites, käsitleda aga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1907/2006 kohaselt7. Samuti tuleks kinni pidada Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) 2019/10218 reguleeritud ainete kasutamise piirangutest, mis
põhinevad kõnealuse määruse sätetel. ▌
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ)
nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1907/oj).
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1021/oj).
499
(25) Et hõlbustada käesoleva määruse järgimist ning anda suuniseid sõidukites ning
nende osades ja komponentides sisalduvate probleemsete ainete kohta, sealhulgas
selliste ainete kohta, mis takistavad materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu
või millel on tervisele või keskkonnale kahjulik mõju, on asjakohane, et komisjon
hindab selliseid aineid ja teeb need kindlaks. Selleks peaks komisjon, keda abistab
määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel asutatud Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi
„kemikaaliamet“), koostama aruande probleemsete ainete esinemise kohta
sõidukites. Aruandes tuleks kindlaks teha, mil määral takistavad sellised ained
korduskasutamist ja ringlussevõttu või avaldavad tervisele või keskkonnale
kahjulikku mõju, dubleerimata hindamisi, mida muude liidu õigusaktide alusel
juba nõutakse. Komisjon peaks oma järelduste põhjal kaaluma ja võtma
asjakohaseid järelmeetmeid, sealhulgas võtma asjakohasel juhul vastu
delegeeritud õigusaktid, et kehtestada selliste probleemsete ainetega seotud
teabenõuded ja piirangud, mis mõjutavad materjalide korduskasutamist ja
ringlussevõttu negatiivselt põhjustel, mis ei ole seotud peamiselt
kemikaaliohutusega.
500
(26) Direktiivis 2000/53/EÜ on sätestatud erandid, mida sõidukiakudes plii ja kaadmiumi
kasutamisele seatud piirangutest võib teha, ning need erandid võetakse käesoleva
määrusega üle. Ainete kasutamist akudes reguleeritakse põhjalikult Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/15429. Seepärast tuleks selliseid aineid
nimetatud määruses käsitleda ning nende kasutamise võimalikud piirangud ja
piirangutest tehtavad erandid tuleks käesolevas määruses esitatud muutmissättega
asjakohastel juhtudel kõnealusesse määrusesse üle kanda. ▌
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1542, mis
käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1542/oj).
501
(27) Teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks peaks komisjonil ka edaspidi olema
õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud
õigusakte, et käesoleva määruse alusel sõidukites plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja
kuuevalentse kroomi kasutamise piirangutest tehtud erandeid muuta. Erandite
muutmisele ja väljajätmisele peaks eelnema muudatuse sotsiaal-majandusliku mõju
hindamine, mida direktiivis 2000/53/EÜ ei ole sätestatud, sealhulgas alternatiivsete
ainete kättesaadavuse ning keskkonnale ja inimeste tervisele avalduva mõju
hindamine kogu sõidukite olelusringi kestel. Enne sellise delegeeritud õigusakti
vastuvõtmist peaks komisjon sotsiaal-majandusliku mõju ning keskkonnale ja
inimeste tervisele avalduva mõju arvesse võtmiseks konsulteerima asjaomaste
ekspertide ja sidusrühmadega. Et tagada käesoleva määruse muutmise tehniliste,
teaduslike ja haldusaspektide puhul tulemuslik otsustamine, koordineerimine ja
haldamine seoses ainete kasutamise piirangutega sõidukites, peaks kemikaaliamet
komisjoni sellises hindamises abistama.
502
(28) Autotööstuses ringkasutuse suurendamiseks tuleks sõidukeid üha enam disainida ja
valmistada nii, et esmaste toormete asemel kasutataks ringlussevõetud materjale,
säilitades seejuures sõidukite ohutuse. Ringlussevõetud materjalide kasutamine
võimaldab kasutada materjale ressursitõhusamalt ning vähendab tootmises
süsinikuheidet ja esmaste toormete kasutamisega seotud negatiivset keskkonnamõju.
Liidu turule lastavate kolmandates riikides valmistatud sõidukite suurem ringkasutus
aitab kogu maailmas, sealhulgas liidus, vähendada ka kasvuhoonegaaside heidet.
Samuti tugevdab see liidu strateegilist autonoomiat ja konkurentsivõimet, sest
vähendab esmaste toormete tarnimisega seotud sõltuvust toormest ja energiast,
eelkõige aidates kaasa väärtuslike kriitiliste toormete hoidmisele liidus ning
tugevdades samal ajal teiseste toormete turgu. Kuigi ringlussevõetud materjalide
kasutamise kohta üleilmsel tasandil nõudeid kehtestatud ei ole, on paljud valmistajad
juba hakanud oma sõidukite ehitamisel ringlussevõetud materjale kasutama.
Sihtmäärade ja ringlussevõetud materjali sisalduse arvutamise kohta ühtsete sätete
kehtestamine tagab õiguskindluse ja aitab luua valmistajate vahel ausat konkurentsi.
Nõudeid tuleks kohaldada kõigi selliste valmistajate suhtes, kes olenemata oma
asukohast kavatsevad sõidukeid muu hulgas internetipõhiste kauplemiskohtade
kaudu liidu turule lasta. Kuna autotööstuses on üleilmsed väärtusahelad väga
olulisused, peaks käesoleva määruse kohaselt olema võimalik hankida teiseseid
toormeid ka väljastpoolt liitu.
503
(29) Kuna plasti, eelkõige romusõidukitest pärit plasti ringlussevõtumäär on madal ja
plastijäätmete muude töötlemisviiside üldine mõju on negatiivne, on asjakohane
kasutada sõidukites senisest suuremas koguses ringlussevõetud plasti. Selleks tuleks
uute sõidukite ehitamisel kasutada teatava kohustusliku sihtmäära ulatuses
tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlussevõetud plasti. See tähendab, et iga sõidukitüübi
sõidukid peaksid tarbimisjärgsetest plastijäätmetest ringlussevõetud plasti sisaldama
järk-järgult tõusva protsendimäära jagu. Sõidukitüübi sõidukites sisalduva
ringlussevõetud plasti sihtmäärast tuleks 20 % saavutada romusõidukitest
ringlussevõetud plasti kasutamise abil. Sihtmäärade saavutamisel arvesse võetavate
plastide valik põhineb ringlussevõetava plasti liikidel, mis on kindlaks määratud
Teadusuuringute Ühiskeskuse spetsiaalses uuringus „Towards recycled plastic
content targets in new passenger cars and light commercial vehicles – Technical
proposals and analysis of impacts in the context of the review of the ELV
Directive“ (Uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite jaoks ringlussevõetud
plasti sisaldust puudutavate sihtmäärade kehtestamine – tehnilised ettepanekud ja
mõjuanalüüs romusõidukite direktiivi läbivaatamise kontekstis) ja käesoleva
määruse mõjuhinnangus. Nendes dokumentides ei ole sihtmäärade arvutamisel
arvesse võetud muid reaktoplaste kui istmetes kasutatavat polüuretaanvahtu ja
elastomeere, sest reaktoplaste on eriti keeruline ringlusse võtta. Paljud tavalised
elastomeerid, reaktoplastid ja ristseotud materjalid vastavad
määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud plastide määratluses osutatud polümeeri
määratlusele. Elastomeerid, sealhulgas termoplastsed elastomeerid, mida saab
töödelda termoplastiks, kuuluvad käesolevas määruses sätestatud ringlussevõetud
plasti sisalduse sihtmäärade saavutamisel arvesse võetava plasti hulka.
Sihtmäärade kehtestamist ringlussevõetud elastomeeride sisalduse kohta rehvides
alles kaalutakse, sest rehvid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/178110 kohaselt prioriteetsed tooted ja käesoleva määruse kohaldamisalasse
seetõttu ei kuulu.
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1781,
millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik, muudetakse direktiivi (EL) 2020/1828 ja määrust (EL) 2023/1542 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ (ELT L, 2024/1781, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj).
504
Et tagada kõnealuse kohustuse täitmiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile
anda rakendamisvolitused sellise metoodika kehtestamiseks, mille alusel
tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlussevõetud plasti ja romusõidukitest pärit
tarbimisjärgsete jäätmete osakaalu arvutada ja kontrollida. Et ringlussevõtuks oleks
võimalik rakendada ka muid meetodeid kui mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas
keemilist ringlussevõttu, ja aidata ringlussevõetud materjali sisalduse sihtmäärade
saavutamisele kaasa, tuleb ka ringlussevõetud plasti sisalduse arvutamiseks,
kontrollimiseks ja sisaldust puudutavaks aruandluseks kehtestada normid. Selleks
tuleb kasutusele võtta nn massibilansiarvestus, mis on kooskõlas plasti
ringlussevõtu suhtes kohaldatavate massibilansiarvestuse meetoditega, võttes
arvesse plasti ringlussevõtu eritehnoloogia omadusi, näiteks heterogeensete
purustatud autotööstusjäätmete puhul. Kui miinimumprotsentmäära on konkreetse
ringlussevõetud plasti kättesaadavuse või liiga kõrge hinna tõttu ülemäära
keeruline saavutada, peaks komisjonil olema õigus käesolevat määrust täiendada,
kehtestades ringlussevõetud plasti sisalduse sihtmääradest ajutised erandid.
▌
505
(30) Ringlussevõetud plasti sõidukites kasutamise edendamine põhineb eeldusel, et
kasutatav ringlussevõetud materjal ise on toodetud keskkonnakestlikul viisil,
millega vähendatakse CO2 jalajälge ja soodustatakse ringmajandust. Seetõttu tuleb
kehtestada teatavad kaitsemeetmed selle tagamiseks, et see, kuidas materjali
ringlusse võetakse, ei nulliks keskkonnakasu, mida selle ringlussevõetud materjali
kasutamisest sõidukites saadakse. Seepärast tuleb asjaomaseid keskkonnaküsimusi
nii liidus toodetud kui ka imporditud ringlussevõetud plasti puhul käsitleda
mittediskrimineerival viisil. Et ringlussevõetud plasti saaks käesolevas määruses
sätestatud ringlussevõetud materjali sisalduse sihtmäärade saavutamisel arvesse
võtta, tuleks selle suhtes kohaldada inimeste tervise, kliima ja keskkonna kaitse
nõuete, sealhulgas heite ja jäätmekäitluse osas samaväärseid tingimusi, olenemata
sellest, kas ringlussevõtt toimub liidus või väljaspool seda.
(31) Kolmandates riikides ringlussevõetud materjali suhtes kohaldatavaid tingimusi,
sealhulgas auditeerimisnõudeid, tuleks hakata kohaldama alles ... [48 kuud pärast
käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning komisjon peaks turuolukorra
muutumist ja kaubandussuhete arengut silmas pidades nende tingimuste
eeldatavat mõju põhjalikumalt hindama ning esitama oma hinnangu hiljemalt ...
[24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile
ja nõukogule.
506
(32) Et saavutada käesoleva määruse kohased ringlussevõetud materjali sisalduse
sihtmäärad, peaks komisjon avaldama hiljemalt … [72 kuud pärast käesoleva
määruse jõustumise kuupäeva] ülevaate biopõhise plasti ja sõidukirehvide
ümbertöötlemisel saadud elastomeeride tehnoloogilise arengu ja keskkonnatoime
kohta ning esitama asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku koos
kestlikkusnõuete ja -eesmärkidega.
507
(33) Autotööstus on üks suurimaid terasekasutajaid, kuid ringlussevõetud terast
kasutatakse uutes sõidukites endiselt vähe. Et aidata uute sõidukite tootmisega
kaasnevat CO2 jalajälge vähendada ja toetada autotööstuse üleminekut
kliimaneutraalsusele, tuleks kehtestada uutele sõidukitele tarbimisjärgsetest
terasejäätmetest ja asjakohasel juhul terase tootmisjääkidest ringlussevõetud
terase minimaalse osakaalu nõue.Komisjonil peaks seetõttu olema õigus võtta
kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et
kehtestada tarbimisjärgsetest terasejäätmetest ja asjakohasel juhul terase
tootmisjääkidest, sealhulgas süsinikterasest lameda profiiliga ja pika sordimetallist
ning võimaluse korral roostevaba terase tooteperekondadest ringlussevõetud terase
minimaalne osakaal, mis peab sõidukitüübi sõidukites sisalduma ja mida peab
olema sõidukite ehitamisel kasutatud. Enne sellise sihtmäära kehtestamist peaks
komisjon tegema spetsiaalse uuringu, mis hõlmab kõiki selle sihtmäära
saavutatavusega seotud asjakohaseid tehnilisi, keskkonna- ja majanduslikke tegureid,
sealhulgas mõju muudele terast kasutavatele sektoritele ja üleilmsele
kasvuhoonegaaside heitele. Oluline on sõidukis kasutatava terase tooteperekondi
eristada, sest neisse kuuluvat terast toodetakse eri tehnoloogia abil, mille puhul
kehtivad terase tootmisjääkide kasutamisele erinevad piirangud, mis sõltuvad
sellest, kui suur on lubatav vasesisaldus ja muude juhuelementide sisaldus. Et
täiendada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil
olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud
õigusakte, et kehtestada metoodika, mille alusel arvutada ja kontrollida asjaomase
sõidukitüübi sõidukites sisalduva ja nende ehitamisel kasutatud, tarbimisjärgsetest
terasejäätmetest ja asjakohasel juhul terase tootmisjääkidest taaskasutusse võetud
terase osakaalu.
508
(34) Autotööstus on ka üks suurimaid alumiiniumikasutajaid, sest selle arvele langeb
üle 40 % liidu kogunõudlusest, kusjuures selle materjali kasutamine suureneb.
Ringlussevõetud alumiiniumi kasutatakse uutes sõidukites praegu vähe. Et aidata
vähendada uute sõidukite tootmisega seotud CO2 jalajälge ja toetada autotööstuse
liikumist kliimaneutraalsuse suunas, vähendada energiatarbimist ja -kulusid ning
suurendada vastupanuvõimet, vähendades sõltuvust esmase toorme tarnetest, tuleb
ringlussevõetud alumiiniumi kasutamist sõidukites suurendada. Selleks peaks
komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu
delegeeritud õigusakte, et kehtestada tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlussevõetud
alumiiniumi ja selle sulamite minimaalne osakaal sõidukitüübi sõidukites, ning
kohaldataval juhul tarbimiseelsetest jäätmetest ringlussevõetud sellise alumiiniumi
ja selliste alumiiniumisulamite minimaalne osakaal, mis peab sõidukitüübi
sõidukites sisalduma ja mida on sõidukitüübi sõidukite ehitamisel kasutatud.
Sellise eesmärgi kehtestamisele peaks eelnema komisjoni spetsiaalne uuring, mis
hõlmab kõiki selle sihtmäära saavutatavusega seotud asjakohaseid tehnilisi,
keskkonna- ja majanduslikke tegureid. Et täiendada käesoleva määruse teatavaid
mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise
lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada metoodika, mille
alusel arvutada ja kontrollida asjaomase sõidukitüübi sõidukites sisalduvate ja
nende ehitamisel kasutatud, tarbimisjärgsetest jäätmetest ja kohaldataval juhul
tarbimiseelsetest jäätmetest taaskasutusse võetud alumiiniumi ja
alumiiniumisulamite osakaalu.
509
(35) Kuna sortimis- ja ringlussevõtutehnoloogiaid pidevalt täiustatakse, on
ringlussevõetud materjali kasutamist sõidukites võimalik suurendada selliste muude
autotööstuses tavaliselt kasutatavate materjalide puhul, millel on vähearenenud
teiseste toormete turg, esmaste toormete tootmisega seotud suur jalajälg või mida
võetakse ringlusse piiratud määral. Seepärast on asjakohane, et komisjon hindaks,
kui soovitatav ja teostatav ning millise mõjuga on ringlussevõetud materjali sisalduse
kohta sihtmäärade kehtestamine neodüümi, düsproosiumi, praseodüümi, terbiumi,
samaariumi, nikli, koobalti, püsimagnetites kasutatava boori ning magneesiumi ja
selle sulamite puhul. ▌
510
(36) Teiseste toormete vähearenenud turu hoogustamiseks peaks komisjonil olema õigus
võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et
kehtestada sõidukitüübi sõidukites sisalduva ja nende ehitamisel kasutatava,
tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud magneesiumi ja selle sulamite,
neodüümi, düsproosiumi, praseodüümi, terbiumi, samaariumi, nikli, koobalti või
boori minimaalne osakaal. Et täiendada käesoleva määruse teatavaid
mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise
lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada metoodika, mille
alusel arvutada ja kontrollida sõidukitüübi sõidukites sisalduvate tarbimisjärgsetest
jäätmetest ja asjakohasel juhul tarbimiseelsetest jäätmetest ringlusse võetud
nimetatud materjalide osakaalu. Metoodika on vajalik tarbimisjärgsete ja
tarbimiseelsete jääkmaterjalide määratluste täpsustamiseks. See on asjakohane
kvaliteedi parandamise ja väärtuse säilitamise stimuleerimiseks ▌tarbimisjärgsete
jäätmete fraktsioonide puhul. Et edendada süsinikuheite vähendamist suurema
koguse ringlussevõetud materjali kasutamise kaudu, on tarbimisjärgsete jääkide
ringlussevõtu soodustamiseks vaja selgeid määratlusi, minimeerides samal ajal
tarbimiseelsete jääkide kasutamist, millel on tavaliselt sama suur CO2 jalajälg kui
esmasel toormel.
511
(37) Kooskõlas ▌määruse (EL) 2024/1252 nõuetega ja võttes arvesse, et käesolevas
määruses tuleb kehtestada sätted, mis käsitlevad sõidukites ringlussevõetud materjali
sisaldust ning sõidukitesse paigaldatud, püsimagnetmaterjale sisaldavate osade ja
komponentide eemaldamist puudutavat teavet, tuleks neid sätteid kohaldada
määruse (EL) 2024/1252 sätete sektoripõhise rakendamisena. See tagab, et käesoleva
määruse kohased eri kohustused, mis puudutavad selliste osade ja komponentide
eemaldamist käsitlevat teavet, ühtlustatakse ja integreeritakse muid osi ja
komponente puudutavate kohustustega. Kohaldatakse määruse (EL) 2024/1252
artiklis 28 sätestatud märgistamisega seotud kohustusi.
512
(38) Et tagada akude ringlussevõtt vastavalt määruse (EL) 2023/1542 nõuetele ning et
elektrilisi veomootoreid, mis sisaldavad olulises koguses haruldasi muldmetalle,
saaks samuti asendada ja ringlusse võtta, tuleb kehtestada uute sõidukitüüpide
sõidukite jaoks disaininõuded, millega tagatakse, et tegevusloaga lammutuskojad
ning remondi- ja hooldusettevõtjad saavad neid akusid ja akupakke ning elektrilisi
veomootoreid sõiduki olelusringi mis tahes etapis hõlpsasti eemaldada. Komisjon
peaks ka soodustama selliste disaini- ja koostemeetodite standardite väljatöötamist,
mis hõlbustavad akude ning akupakkide hooldust, parandamist ja kasutusotstarbe
muutmist. Sõidukite osade ja komponentide asendamise, korduskasutamise,
ringlussevõtu, taastootmise või taastamise võimaluste maksimeerimiseks ning
jäätmete minimeerimiseks tuleks sõidukid disainida nii, et võimalikult palju osi ja
komponente oleks võimalik eemaldada. Tehnilise teostatavuse mõistet tuleks
tõlgendada viisil, mis toetab neid eesmärke ja aitab neid saavutada, tunnistades
samas, et teatavatel juhtudel võivad osa ohutus- või funktsionaalsed nõuded
õigustada alternatiivseid lahendusi, mis osa või komponendi eemaldatavust
piiravad. Sellistel juhtudel peaksid valmistajad tõendama, et sellise lahenduse
kasuks otsustamine on vajalik. Tehnika ja teaduse arengu arvessevõtmiseks peaks
komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu
delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et vaadata läbi
nende osade ja komponentide loetelu, mis on disainitud sõidukitest eemaldamiseks ja
asendamiseks. Kõnealuse disaininõude ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks
tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.
513
(39) Määruses (EL) 2018/858 kehtestatud tüübikinnitussüsteemi kohaselt peavad
valmistajad ehitama oma sõidukid, süsteemid, komponendid ja eraldi seadmestikud
vastavalt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile. Tagamaks, et valmistajad täidavad
nende suhtes tüübikinnituse etapis kohaldatavaid ja käesolevas määruses sätestatud
ringkasutusnõudeid ning et tüübikinnitusasutused saavad vastavust kontrollida,
peavad valmistajad kandma tüübikinnitusmenetluse jaoks nõutava teabe teatmikusse.
Läbipaistvuse suurendamiseks ja selle tagamiseks, et nõutav tüübikinnitusteave
esitatakse viisil, mis on kooskõlas sõidukite tüübikinnitusnõudeid reguleerivate
muude õigusaktide nõuetega, peaks komisjon muutma komisjoni rakendusmäärusega
(EL) 2020/68311 kehtestatud norme, millega standarditakse teatmikusse kantavad
dokumendid ja teave ning täpsustatakse seega tüübikinnituse haldusnõudeid.
11 Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/683, millega
rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.5.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/683/oj).
514
(40) Tagamaks, et sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite valmistajad võtavad meetmeid,
millega nad tagavad oma tegevuse vastavuse käesoleva määruse kohastele
ringkasutusnõuetele, ning motiveerimaks neid sõidukite ringkasutust parandama,
peaksid need tootjad koostama tervikliku ringkasutusstrateegia.
Ringkasutusstrateegia tuleks koostada valmistaja tasandil ja seda tuleks iga viie
aasta järel ajakohastada. Tüübikinnitusasutustele ja komisjonile tuleks esitada
strateegia koopia. Kuigi ringkasutusstrateegia esitatakse tüübikinnitusasutustele,
ei tohiks seda tüübikinnitusprotsessiga siduda. Laiema seire ja kontrolli
tagamiseks peaks komisjon tegema valmistajate ringkasutusstrateegiad ja nende
ajakohastatud versioonid üldsusele kättesaadavaks, võttes igati arvesse
konfidentsiaalse teabe kaitset. Komisjon peaks vähemalt iga kuue aasta järel
koostama ja avaldama autotööstuse ringkasutuse kohta aruande, tuginedes muu
teabe hulgas ka valmistajate esitatud ringkasutusstrateegiatele. ▌
(41) Et suurendada läbipaistvust, mis on seotud ringlussevõetud materjalide kasutamisega
autotööstuses, ja pakkuda ringlussevõetud materjalide sisalduse suurendamiseks
stiimuleid, tuleks valmistajatelt nõuda sellise tehnilise dokumentatsiooni esitamist,
milles näidatakse tüübikinnituse saamiseks esitatud uute sõidukitüüpide sõidukites
sisalduvate ringlussevõetud materjalide osakaalu. Seda nõuet tuleks kohaldada
sellistest materjalidest koosneva valimi suhtes, mille puhul oleks ringlussevõetud
materjali sisalduse suurenemine keskkonnaaspektist eriti kasulik. Koos muude
tüübikinnitustaotluse juurde kuuluvate dokumentidega tuleks tüübikinnitusasutusele
esitada kohustuslik deklaratsioon.
515
(42) Kogu autotööstuse väärtusahelas tuleb tagada ajakohasele teabele juurdepääs ning
valmistajate ja jäätmekäitlejate vahel õigeaegne teabevahetus, et sõidukiosade ja -
komponentide korduskasutamist, taastootmist ja taastamist maksimeerida ning
tagada romusõidukite kvaliteetne ringlussevõtt. Seepärast peaksid valmistajad
tagama jäätmekäitlejatele ning remondi- ja hooldusettevõtjatele muu hulgas
autotööstuses kasutatavate olemasolevate vahendite kaudu piiramatu, standardse ja
mittediskrimineeriva juurdepääsu teabele, mis võimaldab sõidukis sisalduvate
teatavate osade, komponentide ja materjalide ohutut eemaldamist. Valmistajad ei
peaks olema kohustatud sellist teavet remondi- ja hooldusettevõtjatele esitama, kui
see teave on muude liidu õigusaktide kohaselt juba kättesaadavaks tehtud. Teabes
peaksid sisalduma jäätmekäitlejatele, tehnilise teabe kirjastajatele ning remondi- ja
hooldusettevõtjatele mõeldud suunised sammude kohta, mis on vajalikud
elektrisõidukiakudele ja nende akupakkidele juurdepääsuks ja nende
eemaldamiseks, sealhulgas nende ohutut tühjakslaadimist võimaldavate tööriistade ja
tehnoloogia ning elektriliste veomootorite kohta. Teave peaks ühtlasi sisaldama
selgeid juhiseid selle kohta, kuidas juurdepääsuks ja eemaldamiseks vajalikke
tööriistu ja tehnoloogiat kasutada. Samuti peaks see teave aitama identifitseerida,
leida ja eemaldada osasid, komponente ja materjale, mis tuleks enne purustamist
sõidukist eemaldada ja keskkonnaohutuks muuta, ning osasid ja komponente, mis
sisaldavad määruses (EL) 2024/1252 osutatud püsimagnetites kasutatavaid kriitilisi
toormeid. Peale selle peaksid valmistajad tegema pääste- ja hädaolukordadele
reageerimise juhendi teabe kättesaadavaks hädaabiteenistustele. On oluline, et
intellektuaalomandi õigusi austataks igati, tagades, et juurdepääs tehnilisele
teabele ei kahjusta patenditud tehnoloogiat ega ärisaladusi. Seda tuleks teha
valmistajate loodud sideplatvormide kaudu ja teave tuleks kättesaadavaks teha tasuta,
välja arvatud põhjendatud halduskulud. Tüübikinnitusasutused peaksid kontrollima,
kas valmistajad on nõutud teabe esitanud. Kuna sõidukite ümberehitamist tuleb
toetada, et vähendada heidet, pikendada sõidukite kasutusiga ja edendada
kestlikkust, peaksid valmistajad tagama ka igakülgse koostöö
ümberehitusettevõtjatega.
516
(43) Järelturu ettevõtjatele tuleks tagada juurdepääs romusõidukite osade ja
komponentide eemaldamist käsitlevale teabele, sealhulgas selleks, et nende osad ja
komponendid edaspidi asendada, et kaitsta tarbijate valikuvõimalusi ja tagada
tõhus ressursikasutus. Seepärast tuleb tagada, et jäätmekäitlejatele ja tehnilise
teabe kirjastajatele esitatakse teave, mida on vaja selliste osade ja komponentide
ohutuks ja tõhusaks eemaldamiseks romusõidukitest. Selline teave tuleks esitada
ka sellistele sõidukite remondi ja hooldusega tegelevatele ettevõtjatele, kes
jäätmekäitlejateks ei kvalifitseeru, kuid üksnes juhul, kui selle teabe esitamine ei
ole muude liidu õigusaktidega juba ette nähtud.
(44) Mitmesuguste sõidukiosade ja -komponentide juhtimiseks kasutatakse üha enam
digitaalset kodeerimist, kuid direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel tehti kindlaks, et
selline kodeerimine võib teatavate osade ja komponentide korduskasutamist,
taastootmist ja taastamist takistada. Seepärast tuleb valmistajatelt nõuda sellise teabe
esitamist, mille abil oleks professionaalsetel jäätmekäitlejatel ning remondi- ja
hooldusettevõtjatel võimalik lahendada probleeme, mida sellised digitaalselt
kodeeritud sõidukiosad ja -komponendid põhjustavad, kui selline kodeerimine
takistab teises sõidukis remondi-, hooldus- või asendustoiminguid.
(45) Valmistajad ja nende tarnijad peaksid plastist ja elastomeerist valmistatud
sõidukiosade, -komponentide ja -materjalide märgistamiseks ja identifitseerimiseks
kasutama algselt komisjoni otsusega 2003/138/EÜ12 osade ja komponentide kohta
kehtestatud kodeerimisstandardeid. Nad peaksid tagama, et kõik sõidukiosad ja -
komponendid on märgistatud kooskõlas liidu muude kohaldatavate õigusaktidega,
eelkõige seoses nende poolt turule lastavates sõidukites sisalduvate akude ja
püsimagnetite märgistamisega. Tehnika ja teaduse arengu arvessevõtmiseks peaks
komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu
delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, täpsustades sõidukiosade ja -komponentide
märgistamise nõudeid.
12 Komisjoni 27. veebruari 2003. aasta otsus 2003/138/EÜ, millega kehtestatakse
sõidukite osade ja materjalide kodeerimisstandardid vastavalt kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/53/EÜ (EÜT L 53, 28.2.2003, lk 58, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2003/138(1)/oj).
517
(46) Sõidukite olelusringi lõpus toimuva töötlemise hõlbustamiseks peaksid valmistajad
esitama digivahendite kaudu sõidukiosade ja -komponentide ohutu eemaldamise ning
asendamise kohta õige, täieliku ja ajakohase teabe. Seepärast tuleks sellise teabe
andmekandjana töötada välja sõiduki digitaalne ringsuspass ja teha see
kättesaadavaks viisil, mis on kooskõlas muude autotööstuses juba olemasolevate või
arendatavate ning sõidukite keskkonnatoimet käsitlevate digitaalsete teabevahendite
ja platvormidega, ning viia see kooskõlla määruste (EL) 2023/1542
ja (EL) 2024/1781 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/125713
asjaomaste sätetega. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised
rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada
digitaalse ringsuspass jaoks tehnilise projekti ja kasutusnõuded ning nõuded
andmekandja asukoha või muu tunnuse kohta, mis võimaldab sõidukis digitaalsele
ringsuspassile juurde pääseda. Sõiduki digitaalset ringsuspassi käsitlevaid norme
kehtestades peaks komisjon võtma arvesse vajadust kõrgetasemelise turvalisuse ja
eraelu puutumatuse järele, sealhulgas sõiduki kasutusandmete puhul, et vältida
küberohte.
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1257, mis
käsitleb mootorsõidukite ja mootorite ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust seoses nende heite ja akude vastupidavusega (Euro 7), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009, komisjoni määrus (EL) nr 582/2011, komisjoni määrus (EL) 2017/1151, komisjoni määrus (EL) 2017/2400 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1362 (ELT L, 2024/1257, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1257/oj).
518
(47) Et tootjate ja teiste ettevõtjate suhtes kohaldataks kõigis liikmesriikides samu
nõudeid, tuleb romusõidukite jäätmete käitlemise kohta kehtestada ühtsed normid.
See peaks tagama kogu liidus keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse.
Samuti tooks see kaasa ettevõtjate osutatavate jäätmekäitlusteenuste kvaliteedi
täiendava ühtlustamise ja hõlbustaks teiseste toormete turu toimimist.
(48) Romusõidukite ohutu ja keskkonnahoidliku töötlemise tagamiseks on igal asutusel ja
ettevõtjal, kes kavatseb nende sõidukite jäätmete töötlemisega tegeleda, vaja pädeva
asutuse luba. Luba tuleks anda üksnes juhul, kui asutusel või ettevõtjal on
▌suutlikkus, mida on vaja sõidukite olelusringi lõpus toimuvaks selliseks
töötlemiseks, mis on kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega, sealhulgas
käesoleva määrusega kehtestatud konkreetsete töötlemisnõuetega. Pädevus anda
välja käesoleva määruse kohaseid lammutustõendeid peaks olema üksnes
tegevusloaga lammutuskodadel.
▌
519
(49) Kui tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid sõlmivad tootjavastutuse kohustuste
täitmiseks lepingud tegevusloaga lammutuskodadega, peaksid need lepingud
olema kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega ega tohiks sisaldada sätteid,
mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi piiramine või moonutamine, eelkõige
ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tähenduses. Need lepingud peaksid
olema õiglased ja läbipaistvad ega tohiks sisaldada diskrimineerivaid tingimusi.
Nende nõuete täitmise hõlbustamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik
koostada näidisleping.
520
(50) Direktiiviga 2000/53/EÜ on sõidukitootjatele kehtestatud põhikohustus katta osa
romusõidukite kogumise kuludest. Kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ14 sätestatud laiendatud
tootjavastutuse süsteemide üldiste miinimumnõuetega on nimetatud kohustuse põhjal
asjakohane kehtestada liidu tasandil nõuded, mis käsitlevad valmistajate vastutust
romusõidukite käitlemisel. Tootjatel peaks olema laiendatud tootjavastutus sõidukite
eest, mille nad teevad liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks
ja mis on jõudnud olelusringi lõpu etappi. Laiendatud tootjavastutus peaks hõlmama
kohustusi, millega tagatakse, et tootjate poolt liikmesriigi turul kättesaadavaks tehtud
sõidukeid kogutakse ja töödeldakse kooskõlas käesoleva määrusega ning et selliseid
sõidukeid töötlevad jäätmekäitlejad saavutavad käesoleva määrusega kehtestatud
ringlussevõtu sihtmäärad.
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis
käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3; ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj).
521
(51) Et oleks hõlpsam jälgida seda, kuidas tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustusi
täidavad, peaksid liikmesriigid looma tootjate registri või kasutama olemasolevat
registrit. Registreerimise hõlbustamiseks tuleks registreerimisnõuded kogu liidus
ühtlustada, eelkõige juhul, kui tootjad teevad sõidukid kättesaadavaks eri
liikmesriikides. Registrit tuleks kasutada ka selleks, et anda pädevatele asutustele
laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmisest aru. Registriga seotud funktsioonid
ja menetluslikud aspektid peaksid ühtlasi olema kooskõlas määrusega
(EL) 2023/1542, et sõidukitootjad ja akutootjad saaksid kasutada sama registrit. Et
kõigis liikmesriikide oleks tootjaid hõlpsam registreerida, peaks komisjon looma
veebisaidi, millel on kõigi riigisiseste registrite juurde juhatavad lingid.
522
(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/206515 artikli 30 kohaselt
peavad selliste digiplatvormide pakkujad, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida
kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, tagama, et kauplejad saavad kasutada
neid digiplatvorme liidus asuvatele tarbijatele sõnumite edastamiseks või toodete
või teenuste pakkumiseks üksnes juhul, kui enne nende platvormide kasutamist
nimetatud eesmärkidel on nende platvormide pakkujad saanud teatava teabe, kui
see on kaupleja suhtes kohaldatav. Selles kontekstis on sõidukid tooted. Käesoleva
määruse alusel loodud tootjate register võib olla määruse (EL) 2022/2065 artikli
30 lõike 1 punkti d järgimise eesmärgil kasutatav avalik register. Kaupleja kinnitus
selle kohta, et ta võtab kohustuse pakkuda ainult selliseid tooteid või teenuseid, mis
vastavad määruse (EL) 2022/2065 artikli 30 lõike 1 punkti e kohaselt
kohaldatavatele liidu õigusnormidele, võib hõlmata ka käesolevas määruses
sätestatud laiendatud tootjavastutuse nõudeid. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 30
lõike 2 kohaldamisel peaksid liikmesriigid juhul, kui tootjate registris olev teave ei
ole avalikult kättesaadav, tagama, et digiplatvormide pakkujatele antakse sellele
teabele tasuta juurdepääs, et teha kõik endast olenev, et hinnata teabe
usaldusväärsust ja täielikkust.
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065,
mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).
523
(53) Kui tootja teeb sõidukid esimest korda turul kättesaadavaks sellise liikmesriigi
territooriumil, mis ei ole tootja asukoha liikmesriik, peaks ta määrama volitatud
esindaja laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks. Volitatud esindaja, kes
esindab liikmesriigis rohkem kui üht tootjat, peaks esitama iga esindatava tootja
nime ja kontaktandmed eraldi.
524
(54) Tootjatel peaks olema võimalik valida, kas nad täidavad laiendatud tootjavastutuse
kohustusi individuaalselt või kollektiivselt, see tähendab
tootjavastutusorganisatsioonid täidavad neid kohustusi nende nimel. Liikmesriikidel
peaks olema õigus nõuda, et tootjat esindaks tootjavastutusorganisatsioon. Sellisel
juhul ei tohiks liikmesriik aga nõuda, et tootjaid esindaks kindel
tootjavastutusorganisatsioon, sest selles, kui palju tootjavastutusorganisatsioone
võib liikmesriigis olla, peaks olema paindlikkust. See peaks kehtima ka
liikmesriikides, kus on riigi hallatavad tootjavastutusorganisatsioonid, mille suhtes
saab riigisisese õiguse alusel kohaldada spetsiifilisemat korda. Kuigi liikmesriikide
õigusraamistikud võimaldavad eri juhtimisstruktuure, peaksid
tootjavastutusorganisatsioonid üldjuhul tagama, et tootjatelt kogutud tasusid
kasutatakse üksnes selleks, et täita romusõidukite kogumise ja töötlemisega seotud
kohustusi jäätmekäitluskohustuste korraldamiseks ja rahastamiseks. Kõik
tootjavastutusorganisatsioonid peaksid tagama nende andmete konfidentsiaalsuse,
mille tootjad on neile esitanud. Et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemides
tehtavate otsuste puhul kõigi ettevõtjate huvide igakülgne arvessevõtmine ja vältida
jäätmekäitlejate ebasoodsasse olukorda seadmist, võiksid
tootjavastutusorganisatsioonid näiteks vähemalt kord aastas korraldada huvitatud
sidusrühmadega struktureeritud konsultatsiooni ja avaldada oma veebisaidil selle
konsultatsiooni kohta kokkuvõtva aruande, milles esitatakse peamised saadud
märkused koos selgitusega selle kohta, kuidas neid märkusi on arvesse võetud.
Jäätmekäitlejatele tuleks anda tootjavastutusorganisatsioonide juhtorganites, see
tähendab nende juhatuses, vaatleja staatus, et parandada süsteemi üldist juhtimist
ja tõhusust, võttes samal ajal arvesse vajadust vältida huvide konflikti. Peale selle
peaksid tootjavastutusorganisatsioonid valima jäätmekäitlejad
mittediskrimineeriva menetluse teel, mis põhineb läbipaistvatel
hindamiskriteeriumidel.
525
(55) Tootjad peaksid katma osa romusõidukite kogumise ja töötlemise kuludest, mis on
vajalikud, et täita käesolevas määruses sätestatud nõudeid, eelkõige kohustusi, mille
eesmärk on tagada sõidukitest saadud teiseste toormete parem kvaliteet. Tootjate
kaetavate selliste tegevustega seotud kulude täpne määr tuleks kindlaks määrata,
võttes arvesse tegevusloaga lammutuskodade ja teiste jäätmekäitlejate tulusid, mis on
saadud kasutatud varuosade või -komponentide ning romusõidukitest pärit teiseste
toormete müügist. Selleks peaksid pädevad asutused koostöös tootjate ja
jäätmekäitlejatega jälgima kogumis-, ringlussevõtu- ja töötlemistoimingute keskmisi
kulusid ning tootjate tehtavate maksete määra, et tagada kõigi huvitatud ettevõtjate
vahel kulude õiglane jaotamine.
(56) Tootjate tehtavad maksed peaksid katma ka kulud, mis on seotud üldsuse
teavitamiseks ja romusõidukite kogumise suurendamiseks mõeldud
teavituskampaaniatega, lammutustõendite väljaandmist ja üleandmist puudutava
teavitussüsteemi loomisega ning andmete kogumise ja pädevatele asutustele
esitamisega. Kuna käesoleva määrusega tehakse muudatusi seoses
finantsvastutusega, mis lasub tootjatel direktiiviga 2000/53/EÜ hõlmatud
romusõidukite kogumise eest, tuleks ühtlasi kehtestada asjakohased sätted, et võtta
arvesse üleminekut direktiivilt 2000/53/EÜ käesolevale määrusele.
526
(57) Tootjad, kes otsustavad täita laiendatud tootjavastutuse kohustusi individuaalselt,
peaksid ühtlasi andma tagatise, mida kasutatakse romusõidukite käitlemise kulude
katmiseks. Selliseid tagatisi tuleks kasutada eelkõige juhul, kui asjaomased tootjad
muutuvad maksejõuetuks või lõpetavad oma tegevuse alaliselt.
(58) Kui tootja täidab laiendatud tootjavastutuse kohustusi kollektiivselt, see tähendab
tootjavastutusorganisatsiooni raames, tuleks tootja tehtavaid makseid ühtlustatud
kriteeriumide alusel kohandada. Sellised kriteeriumid peaksid looma valmistajatele
majanduslikke stiimuleid uute sõidukite disainimisel ja tootmisel ringkasutuse
suurendamiseks, võttes arvesse esmaste ja ringlussevõetud materjalide kogust
sõidukis, seda, mil määral sõiduk sisaldab osi, komponente ja materjale, mida on
keeruline eemaldada, demonteerida, korduskasutada või ringlusse võtta, ning samuti
sõidukis sisalduvate ohtlike ainete kogust. Ühtse turu moonutuste vältimiseks peaks
komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu
delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades üksikasjalikud
normid selle kohta, kuidas tootjavastutusorganisatsioonidele tehtavate maksete
kohandamise kriteeriume tuleks kohaldada.
527
(59) Teatavad liikmesriigid on direktiivi 2000/53/EÜ rakendamisel juba loonud
laiendatud tootjavastutuse struktuurid ja jäätmekäitlussüsteemid, mis on
asjakohaste riiklike lubade ja lepingupõhiste kokkulepete aluseks. Nendel
liikmesriikidel peaks olema õigus jätkata nende struktuuride ja süsteemide
kasutamist, tingimusel et need on käesoleva määrusega kooskõlas.
▌
528
(60) ▌Sõidukid muutuvad sageli romusõidukiteks muus liikmesriigis kui see, kus need
turule lasti. Kui liikmesriigis, kus sõiduk muutub romusõidukiks, on võimalik
tuvastada tootja käesoleva määruse tähenduses, peaks kogumise ja töötlemisega
seotud kulud katma see tootja. Kuna aga alati ei ole võimalik liikmesriigis, kus
sõiduk muutub pärast piiri ületamist romusõidukiks, tootjat tuvastada, on vaja
kehtestada ka kulude piiriülese jaotamise mehhanismi käsitlevad normid, mida
tuleks kohaldada üksnes selles konkreetses olukorras ning ainult M1- ja N1-
kategooria sõidukite suhtes. Need normid peaksid tagama, et ▌ jäätmekäitlejatele
tekkinud kogumis- ja töötlemiskulud kaetakse selles liikmesriigis, kus sõiduk
muutub romusõidukiks. Kulude piiriülese jaotamise mehhanismist tulenevaid
kohustusi, sealhulgas volitatud esindajate määramist igas liikmesriigis, ei tohiks
kohaldada importijate või turustajate suhtes, et vältida sellistele ettevõtjatele
halduskoormuse tekitamist. Iga M1- ja N1-kategooria sõidukite valmistaja peaks
olema kohustatud määrama igas liikmesriigis piiriülese mehhanismi volitatud
esindaja, teavitama sellest pädevaid asutusi ja looma mehhanismid piiriüleseks
koostööks asjaomaste jäätmekäitlejatega. Valmistajatel peaks olema võimalik
volitada tootjavastutusorganisatsiooni tegutsema piiriülese mehhanismi volitatud
esindajana. Valmistajatel, kelle asukoht on liidust väljaspool, peaks olema võimalik
määrata üks määruse (EL) 2018/858 artikli 13 lõikes 4 osutatud liidus
registreeritud esindaja, kes täidab piiriülese mehhanismiga seotud ülesandeid, ja
luua piiriülese koostöö mehhanismid. Sellise piiriülese mehhanismi kasutuselevõtt
aitab luua tegevusloaga lammutuskodadele kogu liidus võrdsed tingimused ▌.
529
(61) Nende kohustuste täitmise tagamiseks ja ühtse turu moonutuste vältimiseks peaks
komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu
delegeeritud õigusakte täiendavate üksikasjalike normide kehtestamiseks tootjate,
liikmesriikide ja jäätmekäitlejate kohustuste ning piiriüleste mehhanismide omaduste
kohta.
(62) Romusõidukite keskkonnahoidliku töötlemise peamine eeltingimus on kõigi
romusõidukite kogumine. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada teatavad
kogumisega seotud kohustused peamiselt tootjatele ja seejärel liikmesriikidele.
Tootjad peaksid tagama, et kõik romusõidukid, mille nad on liikmesriigi
territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teinud, kogutakse kokku. Selleks
peaksid tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid looma kogumissüsteemid või
osalema nende loomises ▌ning liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed,
millega tagatakse, et kogumissüsteemid on olemas ja võimaldavad saavutada
käesoleva määruse eesmärke. Kogumissüsteemid peaksid võimaldama
sõidukiomanikel ja teistel sõiduki valdajatel anda sõiduki tegevusloaga
lammutuskojale või kogumiskohale üle ilma tarbetute jõupingutuste või kuludeta.
See tähendab praktikas, et sellised süsteemid peaksid asjakohaselt hõlmama iga
liikmesriigi kogu territooriumi ning tagama, et tegevusloaga lammutuskodasid või
kogumiskohti on piisavalt. Samuti peaksid need võimaldama koguda igat marki
romusõidukeid ja sõidukiosi, mis sõidukite remontimise käigus jäätmete hulka
arvatakse.
530
(63) Kuna romusõidukeid tuleks töödelda ainult tegevusloaga lammutuskodades, on
sellised rajatised romusõidukite kogumisel väga olulised. Sellegipoolest nähakse
kogumise hõlbustamiseks ja romusõidukite kogumiskohtade piisava kättesaadavuse
tagamiseks käesoleva määrusega ette kogumiskohtade asutamise võimalus. Selliste
kohtade roll piirduks romusõidukite kogumisega, nende ladustamisega sobivates
tingimustes ja nende transportimisega tegevusloaga lammutuskotta. Sellise koha
käitamiseks on vaja eriluba. Kogumiskohtadelt tuleks nõuda, et nad annaksid kõik
kogutud romusõidukid üle tegevusloaga lammutuskodadele.
531
(64) Kõigi romusõidukite tõhusaks kogumiseks on vaja teavitada üldsust
kogumissüsteemide olemasolust. Sõidukiomanikud peaksid olema teadlikud sellest,
et ebaseadusliku demonteerimise piiramiseks võivad nad põhimõtteliselt tasuta anda
romusõiduki koos elektrisõidukiakuga või ilma selleta üle kogumiskohale või
tegevusloaga lammutuskojale, välja arvatud juhul, kui selle põhiosad, nagu
elektriline veomootor, mootor või mitu suurt keredetaili on puudu.
Elektrisõidukiaku puudumise korral peaks sõidukiomanik tõendama, et akut on
käidelnud professionaalne ettevõtja kooskõlas määrusega (EL) 2023/1542. Selleks
et vältida romusõidukite väärtuslike osade ja komponentide ebaseaduslikku
demonteerimist ja soodustada romusõidukite komplektsena kogumist, võiks
romusõidukite tasuta üleandmise siduda rahaliste stiimulitega. Tootjate või
tootjavastutusorganisatsioonide teavituskampaania peaks kajastama ka
romusõidukite ebaõige kogumise ja töötlemise tagajärgi keskkonnale ja inimeste
tervisele.
532
(65) Tegevusloaga lammutuskoda peaks sõiduki viimasele omanikule andma
romusõiduki üleandmisel lammutustõendi ▌. See on vajalik romusõidukite
käitlemise põhjaliku järelevalve tagamiseks. Nimetatud tõendite miinimumnõuded
on praegu kehtestatud komisjoni otsuses 2002/151/EÜ16 ning selle otsuse sisu tuleks
lisada käesolevasse määrusesse koos vajalike kohandustega. Tõendid tuleks
väljastada elektroonilisel kujul romusõiduki viimasele omanikule ning ▌
tegevusloaga lammutuskoda ▌ peaks edastama selle elektroonilise teatamise korra
kohaselt liikmesriigi asjaomastele asutustele, et sõiduk registrist kustutada.
Elektroonilise teatamise süsteem peaks võimaldama edastada lammutustõendi ning
väljastada elektroonilise teate koopia viimasele sõidukiomanikule ja selle omaniku
nimel tegutsevatele ettevõtjatele.
16 Komisjoni 19. veebruari 2002. aasta otsus 2002/151/EÜ kasutuselt kõrvaldatud
sõidukeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõike 3 kohaselt väljaantavas lammutustõendis esitatavate miinimumnõuete kohta (EÜT L 50, 21.2.2002, lk 94, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2002/151(1)/oj).
533
(66) Vaatamata direktiiviga 2000/53/EÜ kehtestatud kohustusele viia kõik romusõidukid
töötlemiseks tegevusloaga lammutuskotta, on väga suur hulk sõidukeid, mille
asukoht on teadmata ja mida võib olla romusõidukitena ebaseaduslikult töödeldud
või eksporditud või mille seisukorrast ei ole liikmesriikide registreerimisasutustele
nõuetekohaselt teatatud. Selliseid sõidukeid nimetatakse kadunud sõidukiteks.
Liikmesriigid peaksid tugevdama koostööd kadunud sõidukite arvu vähendamiseks.
Teises liikmesriigis välja antud lammutustõendite tunnustamine ja kohustus teatada
nende liikmesriikide ametiasutustele, kus sõiduk on registreeritud, et on välja antud
lammutustõend, peaks võimaldama romusõidukite asukohta paremini jälgida.
534
(67) Romusõidukite tõhusa kogumise tagamiseks tuleks kehtestada selged kohustused
sõidukiomanikule. Kui sõiduk jõuab olelusringi lõpu etappi, peaks omanik andma
oma sõiduki üle kogumiskohale või tegevusloaga lammutuskojale. Kui sõiduk on
saanud kahjustada ja selle tehnilisest või majanduslikust aspektist täielikult
hävinuks tunnistamisse on kaasatud kindlustusselts, peaks see kindlustusselts või
tema nimel tegutsev muu sõidukiekspert hindama ka seda, kas sõiduk on käesoleva
määruse kohaselt romusõiduk või mitte. Mahajäetud sõidukite puhul peaksid
asjaomased ametiasutused kehtestama normid sõiduki romusõidukiks
tunnistamiseks ja tegutsema kooskõlas käesoleva määrusega. Mahajäetud
sõidukite hulka võivad kuuluda näiteks järelevalveta või ebaseaduslikult riigimaale
jäetud sõidukid, ilma eramaa omaniku nõusolekuta eramaale pargitud sõidukid
või sõidukid, millele ei ole pärast seda, kui pädevad asutused on sõidukiomanikku
teavitanud, järele tuldud.
▌
535
(68) Romusõidukite ühetaolise ja keskkonnahoidliku töötlemise saavutamiseks liidus on
oluline tagada, et tegevusloaga lammutuskojad võtavad vastu ja töötlevad kõiki
romusõidukeid, osi, komponente ja materjale, sealhulgas sõidukite remondi käigus
jäätmete hulka arvatud sõidukiosi, vastavalt nende lubades ette nähtud tingimustele
ning käesolevas määruses sätestatud nõuete, parima võimaliku tehnika ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL17 kohaselt. Eemaldamis- ja
kvaliteedinõuete täitmiseks ning materjalide taaskasutusse võtmise sihtmäärade
saavutamiseks võib romusõidukit töödelda algusest lõpuni üks jäätmekäitleja või
see võib toimuda ühes käitises, kuid see ei ole tingimata nõutav.
(69) Võttes arvesse tegevusloaga lammutuskodade keskset rolli romusõidukite käitlemises
viisil, mis ei kahjusta keskkonda ega inimeste tervist ning aitab kaasa liidu
ringmajanduse eesmärkide saavutamisele, on vaja kehtestada sellistele rajatistele
kohustused, mis hõlmavad kogu nende tegevust romusõiduki vastuvõtmisest ja
ladustamisest selle töötlemiseni olelusringi lõpus.
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL
tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/75/oj).
536
(70) Oma tegevuse jälgitavuse tagamiseks, sealhulgas jääkmaterjalide või muude
asjakohaste sisendmaterjalide kvaliteedi osas, peaksid tegevusloaga lammutuskojad
dokumenteerima tehtud töötlemistoimingud ja säilitama neid käsitlevaid andmeid
elektrooniliselt vähemalt kolm aastat ning suutma esitada need taotluse korral
asjaomastele riiklikele asutustele.
(71) Romusõiduki keskkonnaohutuks muutmine on esimene samm keskkonna-, inimeste
tervise- ja tööohutusriskide ennetamise suunas. Seetõttu on tingimata vaja, et
30 päeva jooksul pärast romusõiduki üleandmist tegevusloaga lammutuskojale ja
enne sõiduki edasist töötlemist tehtaks vajalikud keskkonnaohutuks muutmise
toimingud. Selles etapis tuleks koguda kokku vanaõli ja ladustada see muudest
voolistest ja vedelikest eraldi, misjärel tuleks seda edasi töödelda kooskõlas
direktiiviga 2008/98/EÜ. Külmaaineid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/57318. Peale selle tuleks
romusõidukilt eemaldada pliid, kaadmiumi, elavhõbedat ja kuuevalentset kroomi
sisaldavad osad, komponendid ja materjalid, et vältida kahjulikku mõju inimestele
või keskkonnale.
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/573,
milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 517/2014 (ELT L, 2024/573, 20.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/573/oj).
537
(72) Määruse (EL) 2023/1542 täieliku rakendamise tagamiseks tuleb romusõidukilt kõik
sellesse paigaldatud akud eraldi eemaldada ja ladustada selleks määratud alal
edasiseks töötlemiseks.
(73) Osade ja komponentide korduskasutamise, taastootmise ja taastamise võimaluste
maksimeerimiseks ja romusõidukitest pärit teiseste toormete suure väärtuse
säilitamiseks tuleks teatavad osad ja komponendid enne purustamist romusõidukilt
kohustuslikus korras eemaldada. Need osad ja komponendid tuleks eemaldada käsitsi
demonteerimise või automaatse demonteerimise käigus nii, et need ei puruneks.
Osade ja komponentide kohustusliku mittepurustava eemaldamise nõude täitmisest
peaks ▌olema võimalik teha erand, kui tegevusloaga lammutuskoda tõendab, et
mittepurustav käsitsi, poolautomaatne või automaatne demonteerimine tooks
kaasa ebaproportsionaalsed majanduslikud kulud, mida ei saa kompenseerida
nende osade ja komponentide korduskasutamisest, taastootmisest või taastamisest
eeldatavalt saadava tuluga. Sel juhul peaks olema võimalik need osad ja
komponendid enne romusõiduki purustamist vajalike materjalide eraldamiseks
eemaldada nende purunemist vältimata. Osad ja komponendid võib kohustusliku
eemaldamise nõude täitmisest täielikult vabastada, kui need on käesolevas
määruses selliste osade ja komponentide hulka arvatud, juhul kui tegevusloaga
lammutuskoda tõendab, et purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogia abil
eraldatakse materjalid asjaomastest osadest ja komponentidest sama tõhusalt kui
käsitsi, poolautomaatse või automaatse demonteerimise käigus ning et käesolevas
määruses esitatud kriteeriumid on täidetud ja piirväärtusi on järgitud. Tehnika ja
teaduse arengu arvessevõtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi
toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte asjaomase lisa
muutmiseks.
538
(74) Kui tegevusloaga lammutuskojad on romusõiduki osad ja komponendid eemaldanud,
peaksid nad hoolikalt hindama ja kindlaks tegema, kas need osad ja komponendid
sobivad korduskasutamiseks, taastootmiseks või taastamiseks, tuginedes osade ja
komponentide tehniliste omadustega seotud objektiivsetele kriteeriumidele ja sõiduki
ohutusnõuetele.
(75) Määruses (EL) 2023/1542 on kehtestatud normid, mis käsitlevad patareide ja akude
kestlikkust, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist ning
ettevõtjatele patareide ja akude eemaldamise kohta antavat teavet. Käesolevas
määruses tuleks arvesse võtta patareide ja akude taaskasutamise võimalust, jättes
põhiosade ja -komponentide loetelust välja elektrisõidukiaku, et võimaldada sõiduki
tasuta üleandmist töötlemiseks ilma elektrisõidukiakuta, tingimusel et viimane
omanik esitab dokumendid, mis tõendavad, et akut käitles professionaalne
ettevõtja kooskõlas määrusega (EL) 2023/1542.
539
(76) Tunnistades taastootmise ja taastamise potentsiaali autotööstuses ning nende panust
ringmajandusse, on vaja tagada õigusselgus selles sektoris tegutsevatele ettevõtjatele.
Seepärast tuleks selgitada, et jäätmetena ei tuleks käsitada romusõidukilt või
remondi- ja hooldustööde käigus eemaldatud osi ja komponente, mis sobivad kohe
korduskasutamiseks või edasiseks taastootmiseks või taastamiseks
professionaalsete ettevõtjate poolt. Selleks et järgida jäätmehierarhiat ja
soodustada varuosade ringkasutust, ei tohiks nende osade ja komponentide, välja
arvatud akud, üleandmist ettevõtjate vahel piirata. Tegevusloaga lammutuskoda
peaks romusõidukitelt eemaldatud osi ja komponente põhjalikult kontrollima,
puhastama ja vajaduse korral testima, et neid saaks ilma muu eeltöötluseta kohe
korduskasutada või et muul juhul oleksid need sobivad edasiseks taastootmiseks
või taastamiseks. Osi ja komponente, mis ei sobi korduskasutamiseks,
taastootmiseks ega taastamiseks, tuleks käsitada jäätmetena ning nende ekspordi
suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
2024/115719. Asjaomastel riiklikel asutustel peaks olema võimalik nõuda osa või
komponendi eemaldanud tegevusloaga lammutuskojalt dokumente, milles
lammutuskoda kinnitab eriotstarbelise hindamise abil konkreetsete osade ja
komponentide tehnilist sobivust taastootmiseks, taastamiseks või
korduskasutamiseks.
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1157, mis
käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L, 2024/1157, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1157/oj).
540
(77) Direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel leidis komisjon, et üldsusele pakuvad kasutatud
varuosi ja komponente tuvastamata teenuseosutajad ning need on sageli saadud
ebaseadusliku tegevuse tulemusel. Seetõttu tuleks kasutatud, taastoodetud või
taastatud osade ja komponentidega kauplemise kohta kehtestada uued nõuded.
Sellised osad ja komponendid tuleks eelkõige tähistada märgisega, millele on
märgitud osa või komponendi nimetus ja osa või komponendi eemaldanud
tegevusloaga lammutuskoja kontaktandmed, ning need osad ja komponendid
peaksid olema nende veo ning peale- ja mahalaadimise ajal tekkida võivate
kahjustuste eest asjakohaselt kaitstud. Osa või komponendi eemaldanud
tegevusloaga lammutuskojal peaks olema nende osade üleandmisega seotud arve
või lepingu koopia, juhuks kui pädev asutus selliseid dokumente nõuab.
541
(78) Kui lõppkasutaja on tarbija, on kasutatud, taastoodetud või taastatud osade ja
komponentide müük ettevõtjalt tarbijale hõlmatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiviga (EL) 2019/77120. Selles direktiivis nõutakse, et müüdud kaup
vastaks müügilepingule, ning sätestatakse kauba lepingutingimustele
mittevastavuse korral kehtiv müüja vastutus ja tarbijatele võimaldatavad
heastamismeetmed, näiteks kauba tasuta parandamine või asendamine. Kuna
korduskasutamiseks sobivad eemaldatud osad ja komponendid ning taastatud osad
ja komponendid kujutavad endast kasutatud kaupa direktiivi (EL) 2019/771
tähenduses, võivad müüja ja tarbija kokku leppida lühemas vastutusperioodis või
aegumistähtajas, mis ei ole lühem kui üks aasta, kui asjaomane liikmesriik on
sellise võimaluse ette näinud. Ettevõtjaid ergutatakse andma tarbijatele ja oma
ettevõtjatevahelistes tehingutes osalevatele klientidele korduskasutatud,
taastoodetud ja taastatud osade ja komponentide suhtes müügigarantiisid.
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/771
kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (ELT L 136, 22.5.2019, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/771/oj).
542
(79) Liiklusohutuse ja keskkonnakaitse huvides ei tohiks teatavaid romusõidukitelt
eemaldatud osi ega komponente korduskasutada, taastoota ega taastada. Selliseid osi
ega komponente ei tohiks kasutada uute sõidukite ehitamiseks ega juba turule lastud
sõidukites, välja arvatud juhul, kui tehniline hindamine näitab nende vastavust
sõidukile kohaldatavatele nõuetele. Need osad peaks paigaldama üksnes
kvalifitseeritud remondi- ja hooldusettevõtja.
(80) Korduskasutatavate, taastatud ja taastoodetud osade ja komponentide turu arengu
ning tõhusa toimimise ja sõidukite ümberehitamise soodustamiseks liidus tuleks
liikmesriike julgustada edendama riiklikul tasandil osade ja komponentide
korduskasutamist, taastamist ja taastootmist, olenemata sellest, kas need osad ja
komponendid eemaldatakse sõiduki kasutusetapis või olelusringi lõpu etapis, ning
sõidukite ümberehitamiseks. Need stiimulid peaksid kajastuma jäätmetekke
vältimise programmides, mille liikmesriigid peavad kehtestama vastavalt direktiivi
2008/98/EÜ artiklile 29. Komisjon peaks hõlbustama liikmesriikide teabevahetust,
jagades parimaid tavasid riiklikul tasandil loodud stiimulite kohta eesmärgiga jälgida
nende tulemuslikkust.
543
(81) Direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel leidis komisjon, et kõnealuses direktiivis esitatud
ringlussevõtu määratlus on liiga lai ega ole kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ, sest
selles käsitatakse tagasitäidet ringlussevõtutoiminguna. Seepärast tuleks käesoleva
määrusega viia ringlussevõtu mõiste direktiiviga 2008/98/EÜ kooskõlla, jättes
tagasitäite selle kohaldamisalast välja.
(82) Kogu romusõidukitest pärit plasti ringlussevõttu tuleks pidevalt parandada ning
oluline on tagada ringlussevõetava materjali piisav varu, mis vastaks nõudlusele
sõidukites sisalduva ringlussevõetud plasti järele. Seepärast on vaja kehtestada
konkreetne ringlussevõtu sihtmäär, mille kohaselt romusõidukitest pärit plasti määr
peaks olema 30 %. See sihtmäär täiendaks korduskasutamise ja ringlussevõtu (85 %)
ning korduskasutamise ja taaskasutamise (95 %) sihtmäärasid romusõidukite
keskmise massi ja aasta kohta. Selleks et jäätmekäitlejatel oleks lihtsam neid nõudeid
täita, on vaja kolmeaastast üleminekuperioodi. Vahepeal tuleks jätkuvalt kohaldada
direktiiviga 2000/53/EÜ ette nähtud romusõidukite korduskasutamise ja
ringlussevõtu (85 %) ning korduskasutamise ja taaskasutamise (95 %) kehtivaid
sihtmäärasid, mis põhinevad kõnealuses direktiivis sätestatud ringlussevõtu
määratlusel. Plasti konkreetse ringlussevõtu sihtmäära puhul ei tohiks
ringlussevõetud plasti mass ega plasti kogumass hõlmata elastomeere, muid
reaktoplaste kui polstri valmistamiseks kasutatavaid polüuretaanvahtusid ega
plaste, mis sisaldavad mõnda määruse (EL) 2019/1021 artiklis 7 osutatud ainet või
on nendega saastunud, kui kõnealuse määruse IV lisas sätestatud piirnorme on
ületatud.
544
(83) Oluline on suurendada kvaliteetsete teiseste toormete taaskasutamist, täiustades
romusõidukite purustamist. Seetõttu peaks olema lubatud töödelda romusõidukeid,
nende osi, komponente ja materjale purustajas koos muude jäätmete, sealhulgas
pakendijäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmetega, ainult
siis, kui täidetud on teatavad kriteeriumid ja väljundfraktsioone käsitlevad
kvaliteedinõuded.
(84) Romusõidukite töötlemise kvaliteedi edasiseks parandamiseks peaks olema võimalik
prügilasse ladestada ainult selliseid purustatud romusõidukitest tekkivaid
jäätmefraktsioone, mis sisaldavad mittepüsivaid jäätmeid ja mille puhul ei ületata
käesolevas määruses sätestatud piirväärtusi.
(85) Romusõidukid liigitatakse ohtlikeks jäätmeteks ja neid ei tohi eksportida OECD-
välistesse riikidesse. Väljaspool liitu peaks siiski olema võimalik töödelda
keskkonnaohutuks muudetud romusõidukeid, tingimusel et neid veetakse kooskõlas
määrusega (EL) 2024/1157.
(86) Kui romusõiduk veetakse liidust kolmandasse riiki, peaks eksportija esitama sihtriigi
pädeva asutuse heakskiidetud dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et
töötlemistingimused on üldjoontes samaväärsed käesoleva määruse nõuetega ning
muudes liidu õigusaktides sätestatud keskkonna- ja inimeste tervise kaitse nõuetega
kooskõlas määrusega (EL) 2024/1157.
545
(87) Romusõidukite keskkonnahoidliku töötlemise tagamiseks on oluline selgelt kindlaks
määrata sõiduki seisukord kogu kasutusea jooksul, eriti olukorras, kus on vaja
eristada kasutatud sõidukeid romusõidukitest. Sõidukiomanik, kes kavatseb
kasutatud sõiduki omandiõiguse liidu sees üle anda, peaks olema teatavatel
asjaoludel kohustatud esitama dokumendid, mis kinnitavad, et sõiduk ei ole
romusõiduk. Need dokumendid peaksid tõendama sõiduki vastavust tehnonõuetele
või sisaldama käesoleva määruse kohast hinnangut koos kriteeriumidega, mille
alusel tehakse kindlaks, kas ▌ sõiduk on romusõiduk ▌. Selline hindamine tuleks
teha astmeliselt, alustades siduvatest kriteeriumidest ja jätkates soovituslike
kriteeriumidega. Kohe kui üks siduv kriteerium on täidetud, tuleks asjaomane
sõiduk tunnistada romusõidukiks. Kui ükski siduv kriteerium ei ole täidetud, tuleks
kontrollida soovituslikke kriteeriume. Kui üks neist soovituslikest kriteeriumidest
on täidetud, oleks vaja teha täiendav tehniline hindamine, et määrata kindlaks,
milliseid parandustöid on vaja tehnoülevaatuse kontrollkaardi saamiseks. Selle
tehnilise hindamise põhjal peaks sõidukiomanikul olema võimalus otsustada, kas
sõiduk tuleks kasutuselt kõrvaldada. Kui viie aasta jooksul pärast seda tehnilist
hindamist ei saa sõidukiomanik tehnoülevaatuse kontrollkaarti, tuleks sõiduk
tunnistada romusõidukiks. Nende viie aasta jooksul tuleks seda tehnilist hinnangut
käsitada dokumendina, mis tõendab, et sõiduk ei ole romusõiduk.
546
Hinnangu selle kohta, kas tegu on romusõidukiga, peaks andma sõltumatu
sõidukiekspert, kuid see, kuidas täpselt sellised sõltumatud sõidukieksperdid
määrata, jääks iga liikmesriigi otsustada. Sõltumatud sõidukieksperdid peaksid
olema spetsialistid, kellel on eriteadmised autotööstuse tehnoloogia, remondi ja
hoolduse või sõidukite väärtuse hindamise valdkonnas ning kes on määratud
pakkuma erapooletuid eksperditeadmisi, ilma et nende huvid oleksid asjaosaliste
omadega vastuolus. Selleks et vältida liigset koormust füüsilistele isikutele, kes ei
ole ettevõtjad, ja keskenduda peamiselt enamiku võimalike romusõidukite
olukorrale, tuleks dokumentide esitamise nõuet kohaldada selliste sõidukiomanike
suhtes üksnes kindlaksmääratud asjaoludel. Sellised juhtumid peaksid olema
seotud selliste sõidukite müügiga, mille kindlustusselts on tunnistanud
majanduslikust aspektist täielikult hävinuks, või kui müük toimub täielikult
digiplatvormi kaudu, ilma et sõidukit müüja ja ostja või nende nimel tegutsevate
isikute vahel füüsiliselt üle antaks.
547
(88) Tuleb tagada, et kui kindlustusselts või tema nimel tegutsev sõidukiekspert hindab
õnnetuses osalenud sõidukile tekitatud kahju, kontrollitakse hindamise käigus ka
seda, kas sõiduk kvalifitseerub käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide
kohaselt romusõidukiks. Selleks et piirata ebaseaduslikku tegevust ja tagada
romusõidukite kindel tuvastamine, peaks liikmesriigi pädevatel asutustel olema
õigus kasutatud sõiduki seisukorra kohta kahtluste tekkimisel nõuda
sõidukiomanikult dokumente, mis kinnitaksid, et tegu ei ole romusõidukiga.
Selline dokument peaks olema kas käesoleva määruse kohaselt antud hinnang
selle kohta, kas tegu on romusõidukiga, või kehtiv tehnoülevaatuse kontrollkaart.
Pädevad asutused võivad seda õigust kasutada olenemata sellest, kas sõiduk on
osalenud liiklusõnnetuses või mitte. See õigus kehtib ka eriotstarbeliste sõidukite
puhul, mille suhtes muul juhul ei tuleks sõidukite seisukorda käsitlevaid norme
kohaldada. Liikmesriigid peaksid saama riigisisestes õigusaktides vabastada L1e-,
L2e- ja L6e-kategooria sõidukid sõiduki seisukorda käsitlevate normide täitmisest.
Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290
vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevas määruses sätestatud
kriteeriume, mille alusel tehakse kindlaks, kas sõiduk on romusõiduk, jättes välja
romusõidukiks tunnistamise kriteeriumid, mille väljajätmine on piisavalt
põhjendatud tehnoloogia arenguga jälgitavuse, parandatavuse ja ohutuse
valdkonnas.
548
(89) Selleks et vältida siseturu kahjustamist, ning arvestades, et kasutatud sõidukite
eksport tekitab olulisi keskkonna- ja rahvatervishoiuprobleeme, nagu on
dokumenteeritud ÜRO keskkonnaprogrammis, on asjakohane kehtestada
kasutatud sõidukite ekspordi suhtes erinõuded. Need nõuded peaksid põhinema
objektiivsetel kriteeriumidel, mille kohaselt kasutatud sõiduk ei ole romusõiduk ning
peab olema tehnonõuetele vastavas korras vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivile 2014/45/EL21. See peaks tagama, et kolmandasse riiki saab eksportida
ainult liidu teedel sõitmiseks sobivaid kasutatud sõidukeid ▌. Selleks et toll saaks
kontrollida, kas need nõuded on eksportimise ajal täidetud, tuleks igalt kasutatud
sõidukit eksportivalt isikult nõuda, et ta esitaks tollile valmistajatehase tähise (VIN-
koodi) ja kinnituse selle kohta, et kasutatud sõiduk ei ole romusõiduk ning et seda
käsitatakse tehnonõuetele vastavana.
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles
käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/45/oj).
549
(90) Oluline on luua mehhanism, mille abil on võimalik tulemuslikult kontrollida
kasutatud sõidukite vastavust ekspordinõuetele, ilma et see takistaks liidu ja
kolmandate riikide vahelist kaubandust. Seepärast peaks komisjon looma
elektroonilise süsteemi, mis võimaldab liikmesriikide ametiasutustel vahetada ja
kontrollida reaalajas teavet eksporditavate kasutatud sõidukite VIN-koodi ja
tehnonõuetele vastavuse kohta. Võttes arvesse olemasolevaid omadusi ja
funktsioone, mis on seotud liidus registreeritud sõidukeid käsitleva teabe jagamisega
sõidukite registreerimisasutuste vahel, on komisjon liikmesriikide elektrooniliste
registrite ühendamiseks välja töötanud sõnumite vahetamise platvormi MOVE-HUB.
Liikmesriigid peaksid saama kasutada elektroonilise süsteemiga MOVE-HUB
ühenduse loomiseks Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi
(EUCARIS). Platvorm hõlbustab praegu Euroopa autoveo-ettevõtjate registri
(ERRU), ELi juhilubade võrgustiku (RESPER), juhtide kutsekoolituse registrite
(ProDriveNet), liiklevate sõidukite tehnokontrolli riketest teatamise (RSI) ja
sõidumeerikute juhikaartide registrite (TACHOnet) omavahelist ühendamist.
550
Seepärast tuleks MOVE-HUBi funktsioone veelgi laiendada, et oleks võimalik
vahetada ja kontrollida teavet eksporditavate kasutatud sõidukite VIN-koodide ja
tehnonõuetele vastavuse kohta. Selleks et toll saaks elektrooniliselt ja automaatselt
kontrollida, kas eksporditav kasutatud sõiduk vastab ekspordinõuetele, tuleks
MOVE-HUBi käitatav elektrooniline süsteem ühendada ELi tollivaldkonna ühtse
teeninduskeskkonnaga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele
(EL) 2022/239922. Nimetatud määrusega on ette nähtud automatiseeritud kontrollide
kõikehõlmav raamistik, mida kohaldatakse konkreetsete liidu tolliväliste
formaalsuste suhtes. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada peamised
kontrollitavad elemendid, samas kui selle kontrolli rakendamise tehnilised meetmed
sätestatakse määruses (EL) 2022/2399.
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2399,
millega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013 (ELT L 317, 9.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2399/oj).
551
(91) Selleks et tagada ekspordinõuete rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused vajalike elektrooniliste süsteemide
väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks riiklikes süsteemides.
(92) Liikmesriikide pädevad asutused peaksid tegema üksteisega koostööd kasutatud
sõidukite eksporti reguleerivate nõuete tulemusliku rakendamise tagamiseks ja
vastastikuse abi andmiseks. See abi peaks hõlmama teabevahetust sõidukite
seisukorra kontrollimiseks enne nende eksportimist, sealhulgas
registreerimisandmete kinnitamist liikmesriigis, kus need olid varem registreeritud.
Koostöö raames tuleks muu hulgas tagada juurdepääs asjakohastele
dokumentidele ja teabele, sealhulgas kontrollitulemustele, järgides taotluse saanud
asutuse suhtes kohaldatavaid andmekaitsenorme. Peale selle peaksid liikmesriikide
pädevad asutused igakülgse koostöö eesmärgil tegema koostööd kolmandate riikide
ametiasutustega.
552
(93) On oluline, et toll saaks kontrollida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
952/201323 kohaselt eksporditavaid kasutatud sõidukeid. Märkimisväärne osa liidust
väljaviidavatest kasutatud sõidukitest saadetakse riikidesse, kus on kehtestatud või
võidakse kehtestada impordinõuded, näiteks nõuded, mis on seotud sõiduki vanuse
või heitega. On oluline, et toll saaks ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna
kaudu elektrooniliselt ja automaatselt kontrollida, kas eksporditav kasutatud sõiduk
vastab kõnealustele nõuetele, kui asjaomased kolmandad riigid on komisjoni neist
nõuetest ametlikult teavitanud. Et hõlbustada nõuete täitmist, peaks komisjon
spetsiaalses veebiportaalis avaldama keskkonnakaitse ja liiklusohutusega seotud
eritingimused, mille kolmandad riigid on kehtestanud ja millest nad on komisjoni
teavitanud, ning neid ajakohastama. Keskkonna kaitsmiseks ja liiklusohutuse
tagamiseks kolmandates riikides peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi
toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuste
nõuete kehtestamisega.
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013,
millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/952/oj).
553
(94) Selleks et vältida riski, et sõidukeid eksporditakse ilma nõutavate dokumentideta, kus
on esitatud sõiduki VIN-kood ja teave tehnonõuetele vastavuse kohta, ning et
ekspordinõuetele mittevastavus tuvastatakse alles siis, kui sõiduk on juba liidust välja
viidud, ei tohiks lubada määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud deklarandi
arvestuskande ja enesehindamise protseduuride kohaldamist. Need protseduurid
takistaksid tollil teha reaalajas kontrolle ELi tollivaldkonna ühtse
teeninduskeskkonna kaudu, mis suurendaks kasutatud sõidukite eksporti käsitlevate
liidu normide rikkumise riski.
(95) Direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel pidas komisjon kohustuslike kontrollide nõuete
puudumist direktiivi puuduseks. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada
liikmesriikidele teatavad kohustused seoses ebaseadusliku tegevuse avastamisega
romusõidukite ning nende osade ja komponentide kogumise, töötlemise ja ekspordi
valdkonnas, ning sätestada miinimumnõuded kontrollide sageduse ja ulatuse ning
nende rajatiste omaduste kohta, kus tuleb selliseid kontrolle teha. Sellega kaitstaks
tegevusloaga lammutuskodade konkurentsivõimet võrreldes ebaseaduslike
ettevõtjatega ning oleks tagatud romusõidukite kogumise ja töötlemise lubade
tingimuste ja nõuete jätkuv täitmine.
554
(96) Et käesoleva määruse täitmist tulemuslikult tagada on vaja, et liikmesriigid
kehtestaksid kontrollistrateegiad, mille eesmärk on avastada ebaseaduslik tegevus
romusõidukite ning nende osade ja komponentide kogumisel, töötlemisel ja
eksportimisel. Nende strateegiatega tuleks ette näha käesolevas määruses
sätestatud meetmed nõuetele vastavuse tagamiseks ja need peaksid aitama
tõkestada sektoris ebaseaduslikke tavasid. Liikmesriigid peaksid tegema kontrolle
igal kalendriaastal. Kontrollid peaksid hõlmama nii seaduslikult tegutsevaid üksusi
kui ka kahtlustatavat ebaseaduslikku tegevust. Igas liikmesriigis aastas tehtavate
kontrollide miinimumarv peaks vastama vähemalt 10 %-le selles liikmesriigis
tegutsevatest tegevusloaga lammutuskodadest ja kogumispunktidest. Tuleb rõhutada,
et käesoleva määruse alusel tehtavad kontrollid peaksid täiendama romusõidukeid
sisaldavate saadetiste kontrolle, mida reguleeritakse põhjalikult määrusega
(EL) 2024/1157.
555
(97) Selleks et kontrollid saaksid toimuda tõhusalt, peaksid liikmesriigid looma riiklikul
ja rahvusvahelisel tasandil koostöömehhanismid, mille eesmärk on hõlbustada
romusõidukite ebaseadusliku töötlemise ja ekspordi tõkestamist ja avastamist ning
tegeleda kadunud sõidukite probleemiga. Need mehhanismid peaksid võimaldama
vahetada sõidukite registreerimisandmeid, mida on vaja sõidukite jälgimiseks ja selle
kontrollimiseks, kas neid on olelusringi lõpu etapis nõuetekohaselt töödeldud.
Selleks et parandada nendes küsimustes liiduülest koostööd, peaksid komisjon ja
liikmesriigid aktiivselt kaasama asjakohaseid olemasolevaid asutusi, näiteks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/79424 loodud Euroopa
Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning õiguskaitsevõrgustikke, mis
tegelevad keskkonnakuritegude tõkestamisega kogu liidus.
(98) Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud õigusaktide täitmise tagamise meetmed
romusõidukite ebaseadusliku käitlemise vastu võitlemiseks, et vältida sellisest
tegevusest tulenevat keskkonna või inimeste tervise kahjustamist. Seega tuleks
kohaldada karistusi iga ettevõtte või ettevõtja suhtes, kes töötleb romusõidukeid ilma
kehtiva loata või loa tingimusi või nõudeid rikkudes. Samuti peaksid liikmesriigid
käesoleva määruse tulemusliku järgimise tagamiseks kaaluma muid meetmeid, nagu
loa kehtetuks tunnistamine või ettevõtja tegevuse peatamine.
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis
käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/794/oj).
556
(99) Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad
karistusnormid ja tagama nende rakendamise. Karistused tuleks kehtestada eelkõige
kasutatud sõidukite eksporti, romusõidukite üleandmist tegevusloaga lammutuskojale
või kogumiskohale ning kasutatud, taastoodetud või taastatud osade ja
komponentidega kauplemist käsitlevate sätete rikkumise eest. Kehtestatud karistused
peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
557
(100) Liidu õigusaktide igakülgse rakendamise, seire ja hindamise tagamiseks ning
turgudele ajakohastatud läbipaistvusteabe andmiseks on vaja kehtestada
aruandekohustused. Täpsed ja kehtivad andmed on hädavajalikud selleks, et
komisjon saaks hinnata, kas käesolevas määruses sätestatud meetmed toimivad, ning
teha vajaduse korral ettepanekuid täiendavate kohanduste kohta, mille eesmärk on
tagada romusõidukite keskkonnahoidlik töötlemine või ühtlustada määruse
rakendamist. Aruandluskoormuse piiramiseks tuleks esitada ainult need andmed, mis
on käesoleva määruse rakendamiseks hädavajalikud, ning aruandlust tuleks
hõlbustada digivahendite abil. Nende elementide põhjal tuleks täpsustada, milliseid
andmeid peavad ettevõtjad esitama asjaomastele asutustele ja liikmesriigid
komisjonile. Selleks et tagada aruandlusnõuete ühetaolised rakendamistingimused,
tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Rakendusaktides, mis peaksid
asendama komisjoni otsuse 2005/293/EÜ25, tuleks kehtestada ka metoodika, mille
abil arvutada ja kontrollida, kas korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise
sihtmäärad on saavutatud.
25 Komisjoni 1. aprilli 2005. aasta otsus 2005/293/EÜ, milles sätestatakse kasutuselt
kõrvaldatud sõidukeid käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/53/EÜ seoses korduvkasutusega/taaskasutusega ja korduvkasutusega/ringlussevõtuga ettenähtud eesmärkide järelevalve üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 94, 13.4.2005, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2005/293/oj).
558
(101) Liikmesriikide pädevatel asutustel on oluline osa käesoleva määrusega kehtestatud
romusõidukite kogumise ja käitlemisega seotud kohustuste täitmise kontrollimises,
sealhulgas sõidukite asukoha paremas jälgimises kõnealuste asutuste poolt ja
romusõidukite ebaseadusliku käitlemise vastases võitluses. Seega peaksid
liikmesriigid nõudma, et jäätmekäitlejad ja muud asjaomased ettevõtjad esitaksid
pädevatele asutustele andmed, mis võimaldavad neil paremini jälgida, kuidas
romusõidukite kogumist ja käitlemist käsitlevaid sätteid rakendatakse.
(102) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201126.
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011,
millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
559
(103) Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise korral käesoleva määruse alusel on eriti
oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid
konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid
korraldataks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema
õigusloome kokkuleppes27 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada
delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa
Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning
nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele,
millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(104) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/102028 II lisa, milles on
loetletud liidu ühtlustamisõigusaktid ilma karistusi käsitlevate säteteta, tuleks muuta,
et jätta direktiivid 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ kõnealusest loetelust välja, sest
praegune määrus peab sisaldama karistussätteid.
(105) Tuleb tagada, et käesoleva määruse tüübikinnitusega seotud sätteid ja nõudeid
kontrollitakse ELi tüübikinnitusmenetluse käigus. Määrust (EL) 2018/858 tuleks
seetõttu vastavalt muuta.
27 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj. 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020
turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1020/oj).
560
(106) Kadunud sõidukid on tunnistatud direktiivi 2000/53/EÜ rakendamisel üheks
peamiseks probleemiks. Liikmesriikide vahel sõidukite registreerimisstaatuse kohta
reaalajas teabevahetust võimaldava tõhusa süsteemi puudumine takistab jälgitavust ja
see on üks põhjusi, miks liidus on suur hulk nö kadunud sõidukeid. Selle probleemi
lahendamiseks tegi komisjon ettepaneku muuta nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ29
sõidukite registreerimisdokumentide kohta. Muudatusega tuleks nõuda, et
liikmesriigid registreeriksid oma territooriumil registreeritud sõidukite puhul
elektrooniliselt andmed, mis võimaldavad korrektselt dokumenteerida sõiduki
registrist kustutamise põhjused, eelkõige juhul, kui sõidukit on töödeldud
romusõidukina tegevusloaga lammutuskojas või see on registreeritud uuesti teises
liikmesriigis, eksporditud väljaspool liitu kolmandasse riiki või varastatud. Peale
selle peaksid sõidukiomanikud ajutiselt registrist kustutatud sõidukite ebaseadusliku
demonteerimise või eksportimise vältimiseks olema kohustatud viivitamata teatama
riiklikule sõidukite registreerimisasutusele enda omandiõiguse muutumisest. Need
muudatused täiendavad liikmesriikide suhtes kehtivaid nõudeid kõigi nende
territooriumil registreeritud sõidukite andmete elektroonilise registreerimise kohta ja
tuginevad nendele nõuetele.
29 Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite
registreerimisdokumentide kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1999/37/oj).
561
(107) Pidades silmas vajadust tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja võttes arvesse
teaduse arengut, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule
aruande käesoleva määruse kohaldamise ning selle mõju kohta ühtse turu
toimimisele ja keskkonnale. Komisjon peaks oma aruandesse lisama muu hulgas
hinnangu uute sõidukite disaini käsitlevate sätete kohta, sealhulgas
korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse sihtmäärade,
romusõidukite käitlemise (sealhulgas ringlussevõtu sihtmäärade) ja karistuste kohta,
ning hinnangu selle kohta, kas ▌ L-kategooria sõidukitele, raskeveokitele,
sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus mitmeastmelise tüübikinnituse alusel,
ja autoelamutele kohaldatavate sätete kohaldamisala on vaja ja võimalik veelgi
laiendada ning kas käesoleva määruse kohaldamisalasse tuleks lisada
haagissuvilad.Hindamisel tuleks keskenduda nii romusõidukite töötlemise
aspektidele kui ka disaininõuete kehtestamise asjakohasusele ja lisaväärtusele ning
hinnata, mil määral on kadunud sõidukite probleem lahendatud, milline on
kadunud sõidukite eeldatav arv ja kasutatud sõidukite ekspordiga seotud meetmete
mõju ning kas sõidukite jälgitavuse parandamiseks on vaja võtta täiendavaid
meetmeid.
562
Sellega seoses tuleks hindamisel vaadata läbi riiklike sõidukite
registreerimissüsteemide toimivus, koostalitlusvõime ja usaldusväärsus ning nende
piiriülene teabevahetus sõidukite täpse identifitseerimise, staatuse ja jälgitavuse
tagamisel kogu nende olelusringi kestel. Komisjon peaks läbi vaatama ka
sõidukites sisalduva biopõhise plasti ja uutes sõidukites rehvide ümbertöötlemisel
saadud elastomeeride tehnoloogilise arengu ja keskkonnatoime olukorra ning
võiks esitada seadusandliku ettepaneku sellealaste sihtmäärade kehtestamiseks,
kui see on asjakohane. Rehvide ümbertöötlemisel saadud elastomeeride puhul
tuleks esmajärjekorras hinnata, mil määral saab neid integreerida ringlussevõetud
plasti sisalduse kehtivatesse sihtmääradesse.
(108) Komisjoni aruandes tuleks hinnata ka meetmeid, mis on seotud teabe esitamisega
sõidukites esinevate probleemsete ainete kohta ning seda, kas selliste ainete
jälgitavust on vaja parandada. Samuti tuleks parema kooskõla tagamiseks
määrusega (EL) 2024/1781 hinnata vajadust kehtestada meetmed, mis käsitlevad
aineid, mis võivad mõjutada olelusringi lõpu etappi jõudnud sõidukite töötlemist.
563
(109) Komisjon peaks valmistajate esitatud deklaratsioonide põhjal hindama ka seda,
kas valmistajad on ringlussevõetud plasti sihtmäärade saavutamisel graafikus.
Eelkõige tuleks hinnata plasti ringlussevõtuks sobivae tehnoloogia kättesaadavust,
ringlussevõetud plasti piisavat kättesaadavust, ringlussevõetud plasti kvaliteeti
võrreldes nõutava ohutustasemega ning tehnilisi ja majanduslikke raskusi
sihtmäära saavutamisel. Asjakohastel juhtudel tuleks hinnangule lisada komisjoni
seadusandlik ettepanek käesoleva määruse asjaomaste sätete muutmiseks.
(110) Ettevõtjatele on vaja anda piisavalt aega käesolevast määrusest tulenevate kohustuste
täitmiseks ja liikmesriikidele käesoleva määruse kohaldamise jaoks vajaliku
haldustaristu loomiseks. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi
lükata.
(111) Selleks et liikmesriigid saaksid võtta kogumissüsteemide loomiseks vajalikke
haldusmeetmeid, säilitades samas ettevõtjate ja jäätmekäitlejate jaoks järjepidevuse,
tuleks direktiivi 2000/53/EÜ kehtetuks tunnistamine edasi lükata.
564
(112) Käesoleva määrusega ei muudeta direktiiviga 2000/53/EÜ kehtestatud norme plii,
elavhõbeda, kaadmiumi ja kuuevalentse kroomi sõidukites kasutamise piirangute
kohta ega erandeid nendest piirangutest. Käesolevas määruses sätestatakse selgemad
normid selle kohta, kuidas tuleb tüübikinnitusmenetluse käigus kontrollida nende
piirangute ja muude ringkasutusnõuete järgimist. Et valmistajatel oleks piisavalt aega
nende normide täitmiseks valmistuda, tuleks nende kohaldamine edasi lükata.
Seepärast peaksid seni, kuni käesolevas määruses sätestatud norme kohaldama
hakatakse, kehtima direktiivi 2000/53/EÜ sätted plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja
kuuevalentse kroomi kasutamise piirangute kohta, et tagada järjepidevus ja see, et
liidu turule lastud sõidukid ei sisalda selliseid aineid muudel kui kõnealuses
direktiivis sätestatud juhtudel.
(113) Käesolev määrus sisaldab ka selgemaid sätteid laiendatud tootjavastutuse kohta kui
need, mis on sätestatud direktiivis 2000/53/EÜ. Kuna selliste süsteemide ning
vajalike riigisiseste sätete kehtestamiseks tootjatele ja
tootjavastutusorganisatsioonidele tegevuslubade andmise kohta kulub aega, tuleks
nende sätete kohaldamine edasi lükata. Järjepidevuse tagamiseks romusõidukite
kogumise kulude tootjatepoolse rahastamise puhul peaksid direktiivi 2000/53/EÜ
vastavad sätted kehtima seni, kuni hakatakse kohaldama käesoleva määruse
kõnealuseid sätteid.
565
(114) Käesolev määrus sisaldab uusi nõudeid romusõidukite töötlemise kohta, eelkõige
osade ja komponentide eemaldamise kohta eesmärgiga edendada nende
korduskasutamist, taastootmist või taastamist ning parandada
ringlussevõtuprotsesside kvaliteeti. Kuna jäätmekäitlejad vajavad nende uute
nõuetega kohanemiseks aega, tuleks nende kohaldamine edasi lükata. Romusõidukite
töötlemisega seotud järjepidevuse tagamiseks peaksid direktiivi 2000/53/EÜ
vastavad sätted kehtima seni, kuni hakatakse kohaldama käesoleva määruse nõudeid.
(115) Järjepidevuse tagamiseks peaksid direktiivist 2000/53/EÜ tulenevad
aruandluskohustused ja nendega seotud kohustused edastada komisjonile andmeid
jääma kehtima, kuni komisjon võtab käesoleva määruse alusel vastu uue
arvutuskorra ja aruandlusvormid.
(116) Kõigi L-kategooria ▌, M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukeid käsitlevate sätete
kohaldamine tuleks edasi lükata, et anda ettevõtjatele piisavalt aega uute nõuete
täitmiseks valmistuda. See on eriti oluline nende lammutuskodade tegevuslubade
puhul, kus on olemas võimalused selliste sõidukite keskkonnaohutuks muutmiseks ja
sõidukite edasiseks töötlemiseks.
566
(117) Selguse, otstarbekuse ja lihtsustamise huvides tuleks direktiivi 2005/64/EÜ
kehtetuks tunnistamine edasi lükata, sest mootorsõidukite tüübikinnituse nõuded
seoses nende korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavusega
sisalduvad käesolevas määruses. See annab piisavalt aega valmistajatele, et tagada
nende disainitud ja ehitatud sõidukite vastavus ringkasutusnõuetele, ning
tüübikinnitusasutustele, et neid uusi norme rakendada.
(118) Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on aidata kaasa ühtse turu toimimisele,
vältida ja vähendada romusõidukite käitlemise kahjulikku mõju ning tagada
keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, ei suuda liikmesriigid piisaval
määral saavutada, küll aga on neid ühtlustamisvajaduse tõttu parem saavutada liidu
tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5
sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud
proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale.
567
(119) 1. veebruaril 2020 lahkus Ühendkuningriik Euroopa Liidust. Väljaastumisleping30
sõlmiti ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt
poolt Ühendkuningriigi vahel. See kiideti heaks nõukogu otsusega (EL) 2020/13531
ja see jõustus 1. veebruaril 2020. Väljaastumislepinguga on ette nähtud
üleminekuperiood, mis lõppes 31. detsembril 2020. Üleminekuperioodi lõpus
lõppes Ühendkuningriigi suhtes liidu õiguse kohaldamine ning samal ajal hakati
kohaldama Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli (edaspidi „Windsori raamistik“)32,
mis on väljaastumislepingu lahutamatu osa. Windsori raamistiku artikli 5 lõike 4
ja Windsori raamistiku 2. lisa punkti 9 kohaselt kohaldatakse direktiivi
2005/64/EÜ ning seda direktiivi rakendavaid, muutvaid või asendavaid liidu
õigusakte Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga.
Käesoleva määrusega asendatakse direktiiv 2005/64/EÜ ning seetõttu kohaldataks
seda Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga.
Võttes arvesse Windsori raamistiku kohaldamisala, on seepärast asjakohane
sätestada, et käesoleva määruse teatavaid sätteid ei tuleks seoses Põhja-Iirimaaga
Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis kohaldada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
30 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa
Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/withd_2020/sign).
31 Nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 29, 31.1.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2020/135/oj).
32 Liidu ja Ühendkuningriigi poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga asutatud ühiskomitees 24. märtsil 2023 tehtud ühisdeklaratsioon nr 1/2023 (ELT L 102, 17.4.2023, lk 87).
568
I peatükk
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse sõidukite disaini ja tootmist käsitlevad ringkasutusnõuded,
mis puudutavad korduskasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust ning
ringlussevõetud materjali kasutamist ja mida tuleb kontrollida sõiduki tüübikinnituse käigus,
ning sõidukites kasutatavate osade, komponentide ja materjalide teabe- ja märgistusnõuded.
Samuti sätestatakse selles nõuded laiendatud tootjavastutuse, romusõidukite kogumise ja
töötlemise ning kasutatud sõidukite liidust kolmandatesse riikidesse eksportimise kohta.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse:
a) määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i ja punkti b
alapunktis i osutatud M1- ja N1-kategooria sõidukite ja romusõidukite suhtes;
b) alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 36 kuule] määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 31
määratletud M1- ja N1-kategooria eriotstarbeliste sõidukite ja romusõidukite
suhtes;
569
c) alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 60 kuule] määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõikes 1
osutatud M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite ja romusõidukite suhtes;
d) alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 60 kuule] määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 31
määratletud M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria eriotstarbeliste sõidukite ja
eriotstarbeliste romusõidukite suhtes;
e) alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 60 kuule] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 168/201333 artikli 4 lõikes 2 osutatud L-kategooria sõidukite ja
romusõidukite suhtes.
33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013
kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/168/oj).
570
2. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust järgmise suhtes:
▌
a) määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 30 määratletud väikeseeriana toodetud
sõidukid;
b) määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 42 osutatud väikeseeriana toodetud L-
kategooria sõidukid;
c) määruse (EL) 2018/858 artikli 2 lõike 2 punktis d osutatud sõidukid, mis on
disainitud ja ehitatud või kohandatud kasutamiseks üksnes relvajõududes;
d) määruse (EL) nr 168/2013 artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud sõidukid, mis
on disainitud ja ehitatud kasutamiseks relvajõududes, kodanikukaitses,
tuletõrjes, korrakaitsejõududes ja kiirabis;
▌
e) direktiivi 2014/45/EL artikli 3 punktis 7 määratletud ajaloolise väärtusega
sõidukid, sealhulgas nende identifitseeritavad osad ja komponendid, mida on
vaja hooldustöödeks ja nende ajaloolise seisundi säilitamiseks selle aja
jooksul, mil neid sõidukeid käsitatakse ajaloolise väärtusega sõidukitena;
571
f) erilise kultuurilise väärtusega sõidukid selle aja jooksul, mil pädevad
asutused on neid sõidukeid ametlikult erilise kultuurilise väärtusega
sõidukitena tunnustanud, vastavalt käesoleva määruse XI lisas sätestatud
korrale;
▌
g) määruse (EL) 2018/858 I lisa punktis 5.6 osutatud haagissuvilad;
h) määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 31 määratletud M2-, M3-, N2-, N3- ja
O-kategooria eriotstarbelised sõidukid, mille on tootnud väiketootja;
i) määruse (EL) nr 168/2013 I lisa kriteeriumi 9 all osutatud L1e-A-kategooria
pedaalidega jalgrattad ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 3/201434
XIX lisa punktis 1.1.2 osutatud pedaalide abil liikumiseks konstrueeritud
L1e-B-kategooria sõidukid.
3. Olenemata lõike 1 punktist c ei kohaldata M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria
sõidukite ja romusõidukite suhtes järgmisi sätteid:
a) artikkel 4 sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse
kohta;
b) artikkel 5 sõidukis sisalduvate ainetega seotud nõuete kohta;
c) artikkel 6 ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse kohta sõidukis;
▌
34 Komisjoni 24. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 3/2014, millega
täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattalistele ning väikestele neljarattalistele sõidukitele tüübikinnituse andmisega seotud kasutusohutusnõuete osas (ELT L 7, 10.1.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2014/3/oj).
572
d) artikkel 8 üldiste kohustuste kohta;
e) artikkel 9 ringkasutusstrateegia kohta;
f) artikkel 10 sõiduki ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsiooni kohta;
g) artikkel 12 sõidukis sisalduvate osade, komponentide ja materjalide
märgistamise kohta;
h) artikkel 13 sõiduki digitaalse ringsuspassi kohta;
i) artikkel 21 tasude kohandamise kohta;
j) artikkel 22 kulude jaotamise mehhanismi kohta sõiduki puhul, mis muutub
romusõidukiks teises liikmesriigis;
▌
k) artikkel 33 korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmäärade
kohta;
l) artikli 35 lõige 2 romusõidukeid sisaldavate saadetiste kohta.
▌
4. Olenemata lõike 1 punktist e ei kohaldata L-kategooria sõidukite ja romusõidukite
▌suhtes järgmisi sätteid:
▌
a) artikkel 4 sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja
taaskasutatavuse kohta;
b) artikkel 5 sõidukis sisalduvate ainetega seotud nõuete kohta;
573
c) artikkel 6 ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse kohta sõidukis;
d) artikkel 9 ringkasutusstrateegia kohta;
e) artikkel 10 sõiduki ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsiooni kohta;
f) artikkel 13 sõiduki digitaalse ringsuspassi kohta;
g) artikkel 21 tasude kohandamise kohta;
h) artikkel 22 kulude jaotamise mehhanismi kohta sõiduki puhul, mis muutub
romusõidukiks teises liikmesriigis;
▌
i) artikkel 33 korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmäärade
kohta;
▌
j) artikli 35 lõige 2 romusõidukeid sisaldavate saadetiste kohta;
k) artikkel 38 kasutatud sõidukite kolmandasse riiki eksportimise eest vastutava
pädeva asutuse kohta;
l) artikkel 39 kasutatud sõidukite ekspordikontrolli ja -nõuete kohta;
m) artikkel 40 sõiduki seisukorda käsitleva teabe automaatse kontrollimise kohta;
n) artikkel 41 riskijuhtimise ja tollikontrolli kohta;
574
o) artikkel 42 peatamise kohta;
p) artikkel 43 ekspordiks vabastamise kohta;
q) artikkel 44 ekspordiks vabastamisest keeldumise kohta;
r) artikkel 45 asutustevahelise koostöö ja teabevahetuse kohta;
s) artikkel 46 elektrooniliste süsteemide kohta.
▌
5. Olenemata lõike 1 punktidest b ja d ei kohaldata eriotstarbeliste sõidukite ja
romusõidukite suhtes järgmisi sätteid:
a) artikkel 4 sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja
taaskasutatavuse kohta;
b) artikkel 6 ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse kohta sõidukis;
c) artikkel 7 sõiduki teatavate osade ja komponentide eemaldamist ning
asendamist võimaldava disaini kohta;
d) artikkel 8 üldiste kohustuste kohta;
e) artikkel 9 ringkasutusstrateegia kohta;
f) artikkel 10 sõiduki ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsiooni kohta;
g) artikkel 11, mis käsitleb teavet sõidukis sisalduvate osade, komponentide ja
materjalide eemaldamise ning asendamise kohta;
h) artikkel 12 sõidukis sisalduvate osade, komponentide ja materjalide
märgistamise kohta;
575
i) artikkel 13 sõiduki digitaalse ringsuspassi kohta;
j) artikkel 14 romusõidukite käitlemise eest vastutava pädeva asutuse kohta;
k) artikkel 15 tegevusloaga lammutuskodade kohta;
l) artikkel 17 tootjavastutusorganisatsioonide kohta;
m) artikkel 18, mis käsitleb luba laiendatud tootjavastutuse kohustuse
täitmiseks;
n) artikkel 19 registreerimise kohta;
o) artikkel 21 tasude kohandamise kohta;
p) artikkel 22 kulude jaotamise mehhanismi kohta sõiduki puhul, mis muutub
romusõidukiks teises liikmesriigis;
q) artikkel 33 korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmäärade
kohta;
r) artikli 35 lõige 2 romusõidukeid sisaldavate saadetiste kohta;
s) artikkel 36 kasutatud sõiduki omandiõiguse ülemineku kohta;
t) artikli 37 lõige 1 sõiduki seisukorra kohta;
u) artikkel 38 kasutatud sõidukite kolmandasse riiki eksportimise eest vastutava
pädeva asutuse kohta;
v) artikkel 39 kasutatud sõidukite ekspordikontrolli ja -nõuete kohta;
w) artikkel 40 sõiduki seisukorda käsitleva teabe automaatse kontrollimise
kohta;
576
x) artikkel 41 riskijuhtimise ja tollikontrolli kohta;
y) artikkel 42 peatamise kohta;
z) artikkel 43 ekspordiks vabastamise kohta;
aa) artikkel 44 ekspordiks vabastamisest keeldumise kohta;
ab) artikkel 45 asutustevahelise koostöö ja teabevahetuse kohta;
ac) artikkel 46 elektrooniliste süsteemide kohta.
6. Olenemata lõikest 1 ▌ kohaldatakse järgmist:
a) artikleid 4–13 ei kohaldata M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite
mitmeastmelises tüübikinnitusmenetluses tüübikinnituse saanud sõiduki
muude osade kui baassõiduki suhtes; käesoleva määruse muid sätteid
kohaldatakse niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse asjaomase
sõidukikategooria suhtes;
b) artiklit 5 ei kohaldata M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria eriotstarbeliste
sõidukite suhtes;
c) ▌ artikleid 7 ja 11 kohaldatakse L-kategooria sõidukite suhtes üksnes seoses
VIII lisa C osa kannetega 1, 2, 3, 4, 5, 7, 10 ja 11;
d) ▌ artiklit 7 kohaldatakse M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite suhtes
üksnes seoses VIII lisa C osa kannetega 1, 3, 4 ja 5;
577
e) ▌ artiklit 8 kohaldatakse L-kategooria sõidukite puhul üksnes seoses selliste
sõidukite suhtes kohaldatavate kohustustega;
f) artikli 16 punkti b ei kohaldata L-kategooria sõidukite, M2-, M3-, N2-, N3- ja
O-kategooria sõidukite ning M1-, M2-, M3-, N1-, N2-, N3- ja O-kategooria
eriotstarbeliste sõidukite suhtes;
g) liikmesriigid võivad vabastada L1e-, L2e- ja L6e-kategooria sõidukid artikli
23 lõikest 6 ning artiklitest 25, 36 ja 37 tulenevatest kohustustest;
▌
h) L-kategooria sõidukite, M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite ning M2-
, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria eriotstarbeliste sõidukite suhtes kohaldatakse
artiklit 29 üksnes seoses VIII lisa C osa kannetega 1, 2, 3, 4, 5, 7, 10 ja 11;
i) L-kategooria sõidukite ning M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite
suhtes kohaldatakse artikleid 47–50 üksnes neid sõidukikategooriaid käsitleva
aruandluse ja nende suhtes kohaldatavate kohustuste täitmise tagamise osas.
▌
578
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „sõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 15 määratletud sõiduk või
määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõikes 2 loetletud sõiduk ▌;
2) „romusõiduk“ – sõiduk, mis on käsitatav direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3
punktis 1 määratletud jäätmena või mis on käsitatav jäätmena vastavalt
käesoleva määruse I lisale;
3) „sõidukitüüp“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 32 või määruse (EL)
nr 168/2013 artikli 3 punktis 73 määratletud sõidukitüüp;
4) „korduskasutamine“ – toiming, mille käigus romusõiduki osad või
komponendid kasutatakse uuesti ära samal eesmärgil, milleks need valmistati;
5) „korduskasutatavus“ – romusõidukilt eemaldatud osade või komponentide
korduskasutamise võimalus;
6) „ringlussevõetavus“ – romusõidukilt eemaldatud osade, komponentide või
materjalide ringlussevõtu võimalus;
579
7) „taaskasutatavus“ – romusõidukilt eemaldatud osade, komponentide või
materjalide taaskasutamise võimalus;
▌
8) „tarnija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib osi, komponente või
materjale valmistajale, kes kasutab neid sõidukite valmistamiseks;
9) „plast“ – polümeer määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punkti 5 tähenduses,
millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote
peamine konstruktsioonielement, välja arvatud keemiliselt modifitseerimata
looduslikud polümeerid;
▌
10) „kriitilised toormed“ – kriitilised toormed määruse (EL) 2024/1252 artikli 4
lõike 1 tähenduses;
11) „tarbimiseelsed jäätmed“ – tootmisprotsessis jäätmevoost eraldatud materjal,
välja arvatud materjalide korduskasutamine, nagu ümbertöötamine, uuesti
jahvatamine või tootmisprotsessis tekkinud jäätmed, mida saab taaskasutusse
võtta sama protsessi käigus, kus need tekkisid;
580
12) „tarbimisjärgsed jäätmed“ – jäätmed, mis on tekkinud toodetest, mis on
äritegevuse käigus tasu eest või tasuta kolmanda riigi turule lastud või sinna
tarnitud turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;
▌
13) „eemaldamine“ – käsitsi, mehaaniline, keemiline, termiline või metallurgiline
käitlemine, mille tulemusena on romusõidukite konkreetseid osi, komponente
või materjale võimalik identifitseerida eraldi väljundvoona või väljundvoo
osana;
14) „elektriline veomootor“ – elektrimootor, mis muundab elektrilise
sisendvõimsuse mehaaniliseks väljundvõimsuseks, et tagada sõidukile veojõud;
15) „elektrisõidukiaku“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 14
määratletud elektrisõidukiaku;
▌
16) „tegevusloaga lammutuskoda“ – ettevõte või ettevõtja, kellel on direktiivi
2008/98/EÜ ja käesoleva määruse kohaselt lubatud koguda, ladustada ja
töödelda romusõidukeid, sealhulgas nende osi ja komponente;
581
17) „purustamine“ – tegevus romusõidukite tükeldamiseks või osadeks
lõikamiseks;
18) „töötlemine“ – tegevus pärast romusõiduki üleandmist töötlemisrajatisele
keskkonnaohutuks muutmiseks, demonteerimiseks, kokkupressimiseks, lõike-
ja purustustöödeks, taaskasutamiseks või ettevalmistamiseks enne
purustusjäätmete kõrvaldamist ning muu tegevus romusõidukite ning nende
osade, komponentide ja materjalide taaskasutusse võtmise või kõrvaldamise
eesmärgil;
19) „remondi- ja hooldusettevõtja“ – majandus- või kutsetegevuse raames otseselt
või kaudselt sõidukite remondi ja hooldusega tegelev füüsiline või juriidiline
isik, sealhulgas remontijad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade
valmistajad või turustajad, samuti tehnilise teabe kirjastajad, autoklubid,
autoabi ettevõtjad, kontrolli- ja testimisteenuseid pakkuvad ettevõtjad,
paigaldajatele koolitust pakkuvad ettevõtjad ning alternatiivkütust kasutavate
sõidukite seadmete valmistajad ja remontijad;
20) „turul kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus sõiduki tasu eest või
tasuta tarnimine turule turustamiseks või kasutamiseks;
21) „turule laskmine“ – sõiduki esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;
582
22) „jäätmekäitleja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või
kutsetegevuses kogub või töötleb romusõidukeid, sealhulgas nende osi ja
komponente;
23) „tootja“ – valmistaja, importija või turustaja, kes sõltumata kasutatavast
müügiviisist, sealhulgas müük Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2011/83/EL35 artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute teel, teeb sõiduki
oma majandus- või kutsetegevuse raames liikmesriigi territooriumil esimest
korda kättesaadavaks turustamiseks või kasutamiseks;
24) „tootjavastutusorganisatsioon“ – juriidiline isik, kes rahaliselt või rahaliselt ja
tegevuslikult korraldab laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmist mitme
tootja nimel;
25) „volitatud esindaja laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks“ –
füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis, kus tootja
teeb sõidukid esimest korda turul kättesaadavaks ja mis ei ole liikmesriik või
kolmas riik, kus on tootja asukoht, ning kelle tootja on määranud vastavalt
direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 5 kolmandale lõigule täitma tootja
kohustusi, mis tulenevad käesoleva määruse IV peatükist;
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL
tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/83/oj).
583
26) „piiriülese mehhanismi volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik,
kelle elu- või asukoht on liikmesriigis ja kelle valmistaja on määranud
vastavalt artiklile 22;
27) „teisesed toormed“ – materjalid, mis võivad asendada esmaseid toormeid ja
mis on saadud ringlussevõtuprotsesside käigus;
28) „sõidukiomanik“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele kuulub sõiduki
omandiõigus, või sõiduki registreerimistunnistuse omanik, või kui isikut,
kellele kuulub omandiõigus või kes on sõiduki registreerimistunnistuse
omanik, ei ole võimalik tuvastada, siis sõiduki valdaja;
29) „purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogia“ – meetodid ja tehnoloogia,
mida kasutatakse romusõidukitest pärit materjalide töötlemiseks pärast
purustamist edasise taaskasutamise eesmärgil vastavalt VIII lisa G osa
punktile 2;
30) „taastootmine“ – majandus- või kutsetegevus, mille käigus toodetakse
sõidukitelt või romusõidukitelt eemaldatud osadest ja komponentidest uuega
samaväärses seisukorras uus osa või komponent ja mille käigus tehakse ▌
vähemalt üks muudatus, mis mõjutab osa või komponendi ohutust, kasutusiga,
toimivust, otstarvet või tüüpi, ning mille protsess vastab konkreetsetele
tehnilistele spetsifikatsioonidele, sealhulgas inseneeria-, kvaliteedi- ja
katsestandarditele;
584
31) „taastamine“ – tegevus, mille eesmärk on sõidukitelt või romusõidukitelt
eemaldatud osa või komponendi ettevalmistamine, puhastamine, testimine,
hooldamine ja vajaduse korral parandamine, et taastada selle toimivus või
funktsioonid algselt disainimisetapis kõnealuse osa või komponendi turule
laskmise ajal ette nähtud kasutuse ja toimivuse ulatuses;
▌
32) „mittepüsivad jäätmed“ – jäätmed, mis ei vasta nõukogu direktiivi
1999/31/EÜ36 artikli 2 punktis e sätestatud püsijäätmete määratluse
tingimustele;
33) „kasutatud sõiduk“ – liikmesriigis või kolmandas riigis registreeritud sõiduk,
mis ei ole romusõiduk;
34) „eksporditav kasutatud sõiduk“ – kasutatud sõiduk, mille suhtes kohaldatakse
määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 269 sätestatud tolliprotseduuri;
36 Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182,
16.7.1999, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1999/31/oj).
585
35) „ettevõtja“ – tootja, koguja, sõidukite kindlustusselts, tarnija, remondi- ja
hooldusettevõtja, jäätmekäitleja, sealhulgas demonteerija või ringlussevõtja,
ja muu ettevõtja, kes tegeleb sõidukite disainimise, kasutatud sõidukitega
kauplemise, demonteerimise, korduskasutamise või romusõidukite käitlemise
ning sõidukitelt eemaldatud osade, komponentide ja materjalide taastootmise
ja taastamisega;
▌
36) „tehnonõuetele vastav sõiduk“ – direktiivi 2014/45/EL kohaselt
tehnonõuetele vastav sõiduk;
37) „ümberehitusettevõtja“ – juriidiline isik, kes valmistab elektrilise
ümberehituse komplekti või ehitab sisepõlemismootoriga sõidukeid ümber
akutoitega elektrisõidukiteks või kütuseelemendiga sõidukiteks;
38) „kogumiskoht“ – ettevõtja, kes ladustab ajutiselt romusõidukeid ja valmistab
ette kogutud romusõidukite vedu tegevusloaga lammutuskodadesse
töötlemiseks, kuid kes ise ei ole tegevusloaga lammutuskoda;
586
39) „jäätmed“, „vanaõli“, „jäätmevaldaja“, „jäätmekäitlus“, „kogumine“,
„vältimine“, „taaskasutamine“, „ringlussevõtt“, „tagasitäide“, „kõrvaldamine“
ja „laiendatud tootjavastutuse süsteem“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3
punktides 1, 3, 6, 9, 10, 12, 15, 17, 17a, 19 ja 21 määratletud jäätmed, vanaõli,
jäätmevaldaja, jäätmekäitlus, kogumine, vältimine, taaskasutamine,
ringlussevõtt, tagasitäide, kõrvaldamine ja tootja laiendatud vastutuse süsteem;
40) välja arvatud L-kategooria sõidukite puhul:„tüübikinnitus“, „mitmeastmeline
tüübikinnitus“, „komponent“, „osa“, „varuosad“, „baassõiduk“, „väikeseeriana
toodetud sõiduk“, „eriotstarbeline sõiduk“, „turujärelevalveasutus“,
„kinnitusasutus“, „valmistaja“, „importija“ ja „turustaja“ – määruse (EL)
2018/858 artikli 3 punktides 1, 8, 19, 21, 23, 24, 30, 31, 35, 36, 40, 42 ja 43
määratletud tüübikinnitus, mitmeastmeline tüübikinnitus, osa, tarvikud,
varuosad, baassõiduk, väikeseeriana toodetud sõiduk, eriotstarbeline sõiduk,
turujärelevalveasutus, tüübikinnitusasutus, tootja, importija ja turustaja;
587
41) L-kategooria sõidukite puhul: „tüübikinnitus“, „baassõiduk“, „komponent“,
„osad“, „varuosad“, „valmistaja“, „importija“, „turustaja“,
„kinnitusasutus“ ja „turujärelevalveasutus“ – määruse (EL) nr 168/2013
artikli 3 punktides 1, 11, 16, 18, 21, 47, 49, 50, 56 ja 57 määratletud
tüübikinnitus, osis, osad, varuosad, tootja, importija, turustaja,
kinnitusasutus, turujärelevalveasutus ning „väikeseeriana toodetud sõiduk“
– nimetatud määruse artiklis 42 osutatud väikeseeriana toodetud sõiduk;
42) „registreerimine“, „registreerimistunnistus“, „registreerimistunnistuse omanik“,
„peatamine“ ja „registrist kustutamine“ – direktiivi 1999/37/EÜ artikli 2
punktides b, c, d, e ja f määratletud registreerimine, registreerimistunnistus,
registreerimistunnistuse omanik, peatamine ja registrist kustutamine;
43) „ajaloolise väärtusega sõiduk“, „tehnoülevaatus“ ja „tehnoülevaatuse
kontrollkaart“ – direktiivi 2014/45/EL artikli 3 punktides 7, 9 ja 12 määratletud
ajaloolise väärtusega sõiduk, tehnoülevaatus ja tehnoülevaatuse kontrollkaart;
588
44) „probleemne aine“ ja „andmekandja“ – määruse (EL) 2024/1781 artikli 2
punktides 27 ja 29 määratletud probleemne aine ja andmekandja;
45) „toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud toll;
46) „digiplatvorm“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis i määratletud
digiplatvorm;
47) „väiketootja“ – määruse (EL) 2024/1257 artikli 3 punktis 48 määratletud
väiketootja;
48) „kergtranspordivahendi aku“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktis 11
määratletud kergtranspordivahendi aku;
589
49) „pakendijäätmed“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2025/4037 artikli 3 punktis 25 määratletud pakendijäätmed;
50) „elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde“ – Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2012/19/EL38 artikli 3 lõike 1 punktis e määratletud
elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde;
51) „biopõhine plast“ – määruse (EL) 2025/40 artikli 3 punktis 53 määratletud
biopõhine plast;
52) „taasväärtustamine“ – määruse (EL) 2024/573 artikli 3 punktis 13
määratletud taasväärtustamine.
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/40, mis
käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ (ELT L, 2025/40, 22.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/40/oj).
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/19/oj).
590
II peatükk
Ringkasutusnõuded
Artikkel 4
Sõiduki korduskasutatavus, ringlussevõetavus ja taaskasutatavus
1. Iga sõiduk, mis on sellist tüüpi, millele on antud tüübikinnitus alates ... [selle kuu
esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale
72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, tuleb ehitada nii, et see oleks:
a) korduskasutatav või ringlussevõetav vähemalt 85 % ulatuses selle massist;
b) korduskasutatav või taaskasutatav vähemalt 95 % ulatuses selle massist.
2. Iga lõikes 1 osutatud sõidukitüübi puhul võtavad valmistajad järgmised meetmed:
a) koguvad vajalikke andmeid kogu tarneahelast, eelkõige sõidukite ehitamiseks
kasutatavate materjalide omaduste ja massi kohta, et tagada jätkuv vastavus
käesoleva määruse nõuetele;
b) säilitavad kõik muud asjakohased sõiduki andmed, mida vajatakse punktis e
osutatud arvutuste tegemiseks;
c) määravad kindlaks korra, et kontrollida tarnijatelt saadud teabe õigsust ja
täielikkust;
d) haldavad ja dokumenteerivad materjalide jaotust;
591
e) arvutavad korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrad
käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks vastavalt metoodikale, mille komisjon
on kehtestanud käesoleva artikli lõike 3 alusel, või enne, kui selline metoodika
kehtestati ja seda hakati kohaldama vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO
22628:2002 koos käesoleva määruse III lisa A osas esitatud elementidega;
f) märgistavad polümeeridest ja elastomeeridest valmistatud sõidukiosad ja -
komponendid vastavalt artikli 12 lõikele 1;
g) tagavad, et VIII lisa E osas loetletud osi ja komponente ei korduskasutata uute
sõidukite ehitamisel.
▌
3. Komisjon võtab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 29 kuule] vastu rakendusakti, millega
kehtestatakse uus metoodika sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja
taaskasutatavuse määrade arvutamiseks ja kontrollimiseks, võttes arvesse käesoleva
määruse III lisas esitatud elemente ja rahvusvahelist standardit ISO 22628:2002.
Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
592
Artikkel 5
Nõuded sõidukis sisalduvate ainete kohta
1. Probleemsete ainete sisaldus sõidukis ning selle osades ja komponentides peab olema
võimalikult väike.
2. Komisjon koostab hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise
kuupäeva] aruande probleemsete ainete sisalduse kohta sõidukites, et teha
kindlaks, mil määral need takistavad materjalide korduskasutamist ja
ringlussevõttu või avaldavad keskkonnale või tervisele kahjulikku mõju. Komisjoni
abistab kemikaaliohutuse küsimustes kemikaaliamet. Aruanne ei hõlma neid
sõiduki osades ja komponentides sisalduvaid probleemseid aineid, mille
identifitseerimist või hindamist nõutakse juba muude liidu õigusaktidega.
Komisjon esitab nimetatud aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning toob
välja oma järeldused ja kaalub asjakohaste järelmeetmete võtmist. Kui liikmesriik
leiab, et aine takistab materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu selles
sõidukis, milles aine sisaldub, esitab asjaomane liikmesriik hiljemalt ... [30 kuud
pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] sellise teabe komisjonile ja
kemikaaliohutuse küsimusi käsitleva teabe ka kemikaaliametile ning osutab
kõigile asjakohastele riskihinnangutele või muudele asjakohastele andmetele, kui
need on olemas.
593
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte
käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades selliste probleemsete ainete kohta
esitatava teabe nõuded ja nende sisalduse piirangud, mille sisaldumine sõidukites
ning nende osades ja komponentides takistab materjalide korduskasutamist ja
ringlussevõttu põhjustel, mis ei ole peamiselt seotud kemikaaliohutusega.
4. ▌Mitte ükski sõidukitüüp, millele on antud tüübikinnitus alates ... [selle kuu
esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale
72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, ega ükski uus osa või komponent, mis
on sellise sõiduki jaoks turule lastud, ei tohi sisaldada pliid, elavhõbedat,
kaadmiumi ega kuuevalentset kroomi.
▌
5. Erandina käesoleva artikli lõikest 4 võivad sõidukitüübid või selliste sõidukite jaoks
turule lastud osad ja komponendid sisaldada pliid, elavhõbedat, kaadmiumi või
kuuevalentset kroomi käesoleva määruse IV lisas sätestatud tingimustel ja
maksimaalse lubatava sisalduse väärtuste piires. Käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4
ning käesolevat lõiget ei kohaldata sellistesse sõidukitesse paigaldatud akude
suhtes, mille suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2023/1542.
594
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa
muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga järgmisel viisil:
a) kehtestades plii, elavhõbeda, kaadmiumi või kuuevalentse kroomi sisalduse
maksimaalsed lubatavad kogused sõiduki konkreetsetes osades, komponentides
ja homogeensetes materjalides;
b) tehes erandi sõiduki teatavate osade, komponentide ja homogeensete
materjalide kohta lõikes 4 sätestatud plii, elavhõbeda, kaadmiumi või
kuuevalentse kroomi kasutamise keelu puhul, kui on täidetud järgmised
tingimused:
i) nende ainete kasutamine on vältimatu;
ii) on tõendatud, et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles nende ainete
kasutamisest keskkonnale või inimeste tervisele tulenevad riskid;
iii) puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogia;
c) jättes IV lisast välja sõiduki osad, komponendid ja homogeensed materjalid,
kui plii, elavhõbeda, kaadmiumi või kuuevalentse kroomi kasutamine nendes
on välditav;
d) määrates kindlaks sõiduki osad, komponendid ja homogeensed materjalid, mis
tuleb enne edasist töötlemist eemaldada, ja nõutakse nende märgistamist või
identifitseerimise võimaldamist muude asjakohaste vahenditega.
595
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa
muutmiseks, eelkõige jättes loetelust välja teatavad erandid homogeensete
materjalide ja komponentide kohta juhtudel, kui konkreetset erandit käsitletakse
muudes liidu õigusaktides.
Komisjon võtab käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel
arvesse sõidukitüübi sõidukites plii, elavhõbeda, kaadmiumi või kuuevalentse
kroomi kasutamise piirangust erandi tegemise, muutmise või väljajätmise sotsiaal-
majanduslikku mõju, sealhulgas alternatiivide kättesaadavust ning mõju
keskkonnale ja inimeste tervisele kogu sõiduki olelusringi jooksul.
7. Komisjoni taotlusel koostab kemikaaliamet 12 kuu jooksul muu hulgas
sidusrühmadega konsulteerimise põhjal aruande IV lisas loetletud olemasolevate
eranditega seotud alternatiivide tehnilise ja majandusliku teostatavuse kohta ning
esitab sellise hindamise põhjal põhjendatud ettepaneku selliste erandite konkreetseks
muutmiseks.
8. Niipea kui kemikaaliamet saab komisjonilt taotluse, avaldab ta oma veebisaidil teate,
et koostatakse aruanne IV lisas loetletud erandi võimaliku muutmise kohta, ning
kutsub liikmesriike ja kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi 12 nädala jooksul
alates teate avaldamise kuupäevast. Kemikaaliamet avaldab oma veebisaidil kõik
liikmesriikidelt ja huvitatud isikutelt saadud märkused.
596
9. Hiljemalt 12 kuu jooksul pärast lõikes 7 osutatud aruande esitamist komisjonile
võtab kemikaaliameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, mis on moodustatud
määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti d kohaselt, vastu arvamuse
aruande ja konkreetsete kavandatud muudatuste kohta. Kemikaaliamet esitab selle
arvamuse viivitamata komisjonile.
▌
Artikkel 6
Ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus sõidukis
1. Plast, mis sisaldub igas uues sõidukitüübi sõidukis, millele on antud tüübikinnitus
alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, peab sisaldama
tarbimisjärgsetest plastijäätmetest ringlusse võetud plasti vähemalt 15 % ulatuses
massist.
Plast, mis sisaldub igas uues sõidukitüübi sõidukis, millele on antud tüübikinnitus
alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 120 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, peab
sisaldama tarbimisjärgsetest plastijäätmetest ringlusse võetud plasti vähemalt 25 %
ulatuses massist.
597
2. Vähemalt 20 % lõikes 1 sätestatud sihtmäärast saavutamiseks lisatakse asjaomase
sõidukitüübi sõidukisse plasti, mis on ringlusse võetud romusõidukitest või
sõidukitest kasutusetapis eemaldatud osadest ja komponentidest.
3. Igas asjaomase uue sõidukitüübi sõidukis sisalduva plasti mass ning lõigetes 1 ja 2
osutatud ringlussevõetud plasti mass ei hõlma elastomeere, mis on saadud
rehvidest ja muudest reaktoplastidest kui polsterdamiseks kasutatavad
polüuretaanvahud.
▌
4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmiseks võetakse ringlussevõetud
materjali taaskasutusse tarbimisjärgsetest jäätmetest, mis on ringlusse võetud kas
a) liidus asuvas käitises või
b) alates ... [48 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]
kolmandas riigis asuvas käitises, tingimusel et selline käitis vastab XIII lisa
nõuetele.
Komisjon hindab hiljemalt ... [selle kuu viimane kuupäev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule] põhjalikumalt eeldatavat
mõju üleilmsele kaubandusele ning liidu ringlussevõtu- ja autotööstusele ning
esitab oma hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
598
5. Komisjon võtab kooskõlas artikli 52 lõikega 2 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev,
mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 23 kuule] vastu
rakendusakti, et kehtestada metoodika, mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse
käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamisel ▌tarbimisjärgsetest jäätmetest ja
romusõidukitest ringlusse võetud sellise plasti osakaalu, mis sisaldub sõidukitüübi
sõidukis ja mida on selle ehitamisel kasutatud.
Massibilansi arvestuse metoodikat kohaldatakse ringlussevõetud plasti suhtes, mis
on saadud muude ringlussevõtu meetoditega kui mehaaniline ringlussevõtt,
kooskõlas massibilansi arvestuse metoodikaga, mida kohaldatakse vastavalt plasti
ringlussevõtu suhtes direktiivis 2008/98/EÜ esitatud ringlussevõtu määratlusele.
Kontrollimetoodika hõlmab valmistajate kohustust tagada, et iga kolmandas riigis
asuv käitis, mis toodab nende kasutatavat ringlussevõetud materjali, vastab
XIII lisale ning et iga sellist kolmandas riigis asuvat käitist auditeerib vähemalt iga
viie aasta järel XIV lisa kohane sõltumatu kolmandast isikust üksus. Nende
audititega kontrollitakse, kas käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud tingimused
on täidetud.
599
Käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud auditeerimisnõuet ning XIII lisas
sätestatud nõudeid ja kriteeriume kolmandates riikides ringlussevõetud materjali
kohta kohaldatakse alates ... [48 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise
kuupäeva].
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte
käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 täiendamiseks, kehtestades ajutised erandid
ringlussevõetud plasti sisalduse sihtmäärast või ajastusest juhul, kui konkreetse
ringlussevõetud plasti kättesaamatus või liiga kõrge hind muudab ringlussevõetud
plasti miinimumsisalduse protsendimäära järgimise ülemäära keerukaks.
7. Komisjon hindab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 12 kuule] seda, kas on võimalik
kehtestada ringlussevõetud terase minimaalse osakaalu nõue, võttes eelkõige
arvesse järgmist:
▌
a) terase tootmisjääkide, sealhulgas terasest lameda profiiliga ja pika
sordimetalli ning asjakohasel juhul roostevaba terase tooteperekondade
praegune ja prognoositav kättesaadavus;
b) terase tootmisjääkide praegune osakaal sõidukites kasutatavates
mitmesugustes terase tooteperekondadega seotud terasest pool- ja
vahetoodetes, ning autotööstuse üleminekuga seotud eeldatavad muutused;
600
c) terase tootmisjääkide võimalik kasutuselevõtt valmistajate poolt sõidukites,
millele antakse tüübikinnitus edaspidi, ja vastav võimalik panus vanametalli
suuremasse kasutamisse, arvestades mitmesuguseid koostisega seotud
piiranguid, mida kohaldatakse igale terase tooteperekonnale;
d) autotööstuse suhteline nõudlus võrreldes teiste sektorite nõudlusega terase
tootmisjääkide järele, arvestades selle võimet taluda vasesisaldust ja muid
soovimatuid juhulisandeid;
e) majanduslik elujõulisus ning tehnika ja teaduse areng, sealhulgas terase
ringlussevõtu määradega seotud muutused ringlussevõtutehnoloogia
kättesaadavuses, samuti vajadus tegeleda turutõrgetega, mis takistavad
tarbimisjärgse terasmurru kasutamist võrreldes tarbimiseelse terasmurruga;
f) sõidukites sisalduva ringlussevõetud terase minimaalse osakaalu panus liidu
avatud strateegilisse autonoomiasse ning kliima-, keskkonna- ja
tööstuseesmärkidesse, võttes eelkõige arvesse täiendavate juhtivate turgude
loomist vähendatud süsinikuheitega terase tootmiseks;
g) vajadus vältida ebaproportsionaalset negatiivset mõju sõidukite
taskukohasusele ning
h) mõju autotööstuse üldkuludele ja konkurentsivõimele ning kogu
autotööstusega seotud terase väärtusahelale.
▌
601
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis
järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule] vastu
delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades
tarbimisjärgsetest terasejäätmetest ja asjakohasel juhul terase tootmisjääkidest
ringlusse võetud terase minimaalse osakaalu, mis peab sisalduma ja olema
ehitamisel kasutatud sellistes sõidukitüübi sõidukites, millele antakse tüübikinnitus
käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/858 kohaselt. Kõnealuses delegeeritud
õigusaktis sätestatakse ka ringlussevõetud materjali sisalduse minimaalse
osakaalu kohustuse kohaldamise alguskuupäev, mis on hiljemalt ... [84 kuud
pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Sellise delegeeritud õigusakti
kohaldamisalasse ei kuulu teras, mida kasutatakse rehvide sarrusmaterjalina.
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis
järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule] vastu
delegeeritud õigusakti, kehtestades metoodika tarbimisjärgsetest terasejäätmetest
ja kohaldataval juhul terase tootmisjääkidest ringlusse võetud ning sõidukitüübi
sõidukites sisalduva ja nende ehitamisel kasutatud terase osakaalu arvutamiseks ja
kontrollimiseks.
602
8. Komisjon hindab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 12 kuule] seda, kas on võimalik
kehtestada tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud ning sõidukitüübi
sõidukites sisalduva ja nende ehitamisel kasutatud alumiiniumi ja selle sulamite
minimaalse osakaalu nõue, võttes eelkõige arvesse järgmist:
a) tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ringlusse võetud alumiiniumi ja selle
sulamite ▌praegune ja prognoositav kättesaadavus; ▌
b) tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjali sisalduse praegune
osakaal alumiiniumis ja selle sulamites, mis sisalduvad turule lastavates
sõidukites;
c) majanduslik elujõulisus ning tehnika ja teaduse areng, sealhulgas
ringlussevõetud materjalide liigiga seotud muutused
ringlussevõtutehnoloogia kättesaadavuses, ja nende ringlussevõtu määrad;
d) sõidukites sisalduva ringlussevõetud alumiiniumi minimaalse osakaalu
panus liidu avatud strateegilisse autonoomiasse ning kliima-, keskkonna- ja
tööstuseesmärkidesse, võttes eelkõige arvesse täiendavate juhtivate turgude
loomist vähendatud süsinikuheitega alumiiniumi ja selle sulamite jaoks;
e) vajadus vältida ebaproportsionaalset negatiivset mõju alumiiniumi ja selle
sulameid sisaldavate sõidukite taskukohasusele ning
f) mõju autotööstuse üldkuludele ja konkurentsivõimele.
603
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis
järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule] vastu
delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades
ringlussevõetud alumiiniumi ja selle sulamite minimaalse osakaalu, mis peab
sisalduma ja olema ehitamisel kasutatud sellistes sõidukitüübi sõidukites, millele
antakse tüübikinnitus käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/858 kohaselt.
Kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatakse ka ringlussevõetud materjali
sisalduse minimaalse osakaalu kohustuse kohaldamise alguskuupäev, mis on
hiljemalt ... [84 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis
järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule] vastu
delegeeritud õigusakti, kehtestades metoodika tarbimisjärgsetest ning kohaldataval
juhul ka tarbimiseelsetest jäätmetest ringlusse võetud ning sõidukitüübi sõidukites
sisalduva ja nende ehitamisel kasutatud alumiiniumi ja selle sulamite osakaalu
arvutamiseks ja kontrollimiseks.
604
9. Komisjon hindab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnenud 35 kuule] järgmiste materjalide
minimaalse osakaalu nõude teostatavust:
a) magneesium ja selle sulamid, mis on ringlusse võetud tarbimiseelsetest ja -
järgsetest jäätmetest, mis sisalduvad sõidukitüübi sõidukites ja mida on
nende ehitamisel kasutatud, ning
b) neodüüm, düsproosium, praseodüüm, terbium, samaarium, nikkel, koobalt
või boor, mis on ringlusse võetud tarbimisjärgsetest ja asjakohasel juhul
tarbimiseelsetest jäätmetest, mis sisalduvad ning mida on kasutatud
püsimagnetites.
▌
Teostatavuse hindamisel võetakse arvesse ▌järgmist:
a) esimese lõigu punktides a ja b osutatud tarbimiseelsetest ja -järgsetest
jäätmetest ringlusse võetud materjalide praegune ja prognoositav
kättesaadavus;
b) tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjali praegune osakaal
esimese lõigu punktides a ja b osutatud materjalides, mis sisalduvad turule
lastavates sõidukites;
c) majanduslik elujõulisus ning tehnika ja teaduse areng, sealhulgas
ringlussevõetud materjalide liigiga seotud muutused ringlussevõtutehnoloogia
kättesaadavuses, ja nende ringlussevõtu määrad;
605
d) esimese lõigu punktides a ja b osutatud sõidukites sisalduva ringlussevõetud
materjali minimaalse osakaalu panus liidu strateegilisse autonoomiasse ning
kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse;
e) võimalik mõju, mida avaldab sõiduki toimimisele esimese lõigu punktides a ja
b osutatud ringlussevõetud materjalide kasutamine sõiduki osades ja
komponentides;
f) vajadus vältida ebaproportsionaalset negatiivset mõju esimese lõigu punktides
a ja b osutatud materjale sisaldavate sõidukite taskukohasusele;
g) mõju autotööstuse üldkuludele ja konkurentsivõimele.
Pärast esimeses lõigus osutatud hindamise lõpuleviimist on komisjonil õigus võtta
kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakt käesoleva määruse
täiendamiseks, kehtestades järgmiste elementide minimaalse osakaalu:
a) magneesium ja selle sulamid, mis on ringlusse võetud tarbimisjärgsetest ja
asjakohasel juhul tarbimiseelsetest jäätmetest, mis sisalduvad sõidukitüübi
sõidukites ja mida on nende ehitamisel kasutatud, ning
b) neodüüm, düsproosium, praseodüüm, terbium, samaarium, nikkel, koobalt
või boor, mis on ringlusse võetud tarbimisjärgsetest ja asjakohasel juhul
tarbimiseelsetest jäätmetest, mis sisalduvad ja mida on kasutatud
püsimagnetites.
Kolmandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatakse ka ringlussevõetud
materjali sisalduse minimaalse osakaalu kohustuse kohaldamise alguskuupäev.
606
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis
järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] vastu
delegeeritud õigusakti, kehtestades metoodika sõidukitüübi sõidukites sisalduvate ja
nende ehitamisel kasutatud, kolmandas lõigus osutatud ringlussevõetud materjalide
osakaalu arvutamiseks ja kontrollimiseks.
▌
Artikkel 7
Sõiduki teatavate osade ja komponentide eemaldamist ning asendamist võimaldav disain
1. Iga sõiduk, mis on sellist uut sõidukitüüpi, millele on antud tüübikinnitus alates ...
[selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale
järgnevale 72 kuule] määruste (EL) 2018/858 ja (EL) nr 168/2013 kohaselt, peab
olema disainitud nii, et see ei takista VIII lisa C osas loetletud osade ega
komponentide eemaldamist asjaomasest sõidukist tegevusloaga lammutuskojas
sõiduki jäätmeetapis eesmärgiga neid asendada, korduskasutada, ringlusse võtta,
taastoota või taastada, kui see on tehniliselt võimalik.
607
2. Iga sõiduk, mis on sellist uut sõidukitüüpi, millele on antud tüübikinnitus alates ...
[selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale
järgnevale 72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, peab olema disainitud ▌nii, et
tegevusloaga lammutuskojad või remondi- ja hooldusettevõtjad saaksid
elektrisõidukiakud ja akupakid ning elektrilised veomootorid sõiduki kasutusetapis
ja jäätmeetapis hõlpsasti ning mittepurustaval viisil sõidukist eemaldada ning
asendada.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte lõike 2
muutmiseks, et tehnika ja teaduse arengut arvesse võttes lisada sellesse VIII lisa
C osas loetletud täiendavaid osasid ja komponente.
4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tingimused lõikes 2
osutatud osade ja komponentide eemaldamist ning asendamist võimaldava disaini
kohta, kui see on vajalik, et tagada kõnealuses lõikes sätestatud kohustuse ühtlustatud
rakendamine. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega.
5. Valmistajad ei tohi tarkvarauuenduste abil takistada sõiduki osade ja
komponentide eemaldamist ega asendamist, kui liidu õiguses ei ole sätestatud
teisiti.
608
III peatükk
Valmistajate kohustused
Artikkel 8
Üldised kohustused
1. Valmistajad tõendavad, et nende valmistatud ja turule lastud uued sõidukitüübid on
saanud tüübikinnituse vastavalt määruste (EL) 2018/858, (EL) nr 168/2013 ja
käesoleva määruse nõuetele.
2. Tüübikinnituse saamiseks sõidukitüüpidele, mille suhtes kohaldatakse artiklis 4, 5, 6
või 7 kehtestatud nõudeid, esitab valmistaja dokumendid, mis tõendavad vastavust
nendele nõuetele, ning:
a) lisab need määruse (EL) 2018/858 artiklis 24 või kohaldataval juhul määruse
(EL) nr 168/2013 artiklis 27 osutatud teatmikusse, ning
b) esitab need määruse (EL) 2018/858 artikli 23 või kohaldataval juhul määruse
(EL) nr 168/2013 artikli 26 kohaselt tüübikinnitusasutusele.
▌
609
3. Tüübikinnituse saamiseks sõidukitele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse
artiklis 10 kehtestatud nõudeid, koostab valmistaja käesoleva määruse artikli 10
lõikes 1 osutatud teabe ja esitab selle määruse (EL) 2018/858 artikli 24 lõike 1
punkti a kohaselt tüübikinnitusasutusele koos kõnealuse määruse artiklis 23 osutatud
tüübikinnituse taotlusega.
4. Tüübikinnituse saamiseks sõidukitele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse
artiklis 11 kehtestatud nõudeid, esitab valmistaja määruse (EL) 2018/858 artikli 24
lõike 1 punkti a või kohaldataval juhul määruse (EL) nr 168/2013 artikli 27 lõike 1
kohaselt tüübikinnitusasutusele deklaratsiooni, mis kinnitab vastavust käesoleva
määruse artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõudele, koos tüübikinnituse taotlusega.
Artikkel 9
Ringkasutusstrateegia
1. Valmistajad koostavad alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] valmistaja tasandil
ringkasutusstrateegia.
2. Ringkasutusstrateegias kirjeldatakse valmistajate võetavaid meetmeid kohustuste
täitmise jälgimiseks, et tagada vastavus II peatükis sätestatud ringkasutusnõuetele▌.
610
3. Ringkasutusstrateegia sisaldab IV lisa A osas sätestatud elemente.
4. Valmistajad esitavad liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ja komisjonile
ringkasutusstrateegia koopia 30 päeva jooksul pärast selle koostamist.
5. Valmistajad jälgivad ringkasutusstrateegias sisalduvaid meetmeid ja jälgivad nende
täitmist ning ajakohastavad strateegiat iga viie aasta järel kooskõlas V lisa B osaga,
märkides ära ringkasutusstrateegia asjakohased uued muudatused. Valmistaja
esitab ajakohastatud ringkasutusstrateegia komisjonile.
6. Komisjon teeb ringkasutusstrateegiad ja nende ajakohastatud versioonid, välja
arvatud konfidentsiaalse teabe, üldsusele kättesaadavaks.
▌
7. Komisjon koostab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 83 kuule] ja seejärel vähemalt iga kuue
aasta järel aruande ringkasutuse kohta autotööstuses ja avaldab selle. Aruanne
põhineb eelkõige ringkasutusstrateegiatel ja selliste strateegiate ajakohastustel.
611
Artikkel 10
Sõiduki ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsioon
1. Valmistajad deklareerivad iga uue sõidukitüübi puhul, millele on antud tüübikinnitus
määruse (EL) 2018/858 alusel alates ▌selle kuu esimesest päevast, mis järgneb
12 kuule pärast tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjalide
käesoleva määruse artiklis 6 osutatud sõidukitüübi sõidukites osakaalu arvutamise
ja kontrollimise metoodika vastuvõtmist, järgmiste ringlussevõetud materjalide
sisalduse osakaalu:
a) neodüüm, düsproosium, praseodüüm, terbium, samaarium, nikkel, koobalt ja
boor püsimagnetites elektrilistes veomootorites;
b) alumiinium ja selle sulamid;
c) magneesium ja selle sulamid;
d) teras ja selle sulamid;
e) plast.
Deklaratsioonis esitatakse nimetatud ringlussevõetud materjalide sisaldus
sõidukitüübis ja märgitakse iga materjali osakaalu ja üle 100 g kaaluvate plastosade
puhul, kas materjal on ringlusse võetud tarbimiseelsetest või tarbimisjärgsetest
jäätmetest.
612
2. Tüübikinnitusasutused kontrollivad, et valmistajad on esitanud nõutavad
dokumendid ja et need sisaldavad lõikes 1 osutatud teavet.
3. Erandina lõikest 1 ei kohaldata ringlussevõetud materjali osakaalu deklareerimise
nõuet materjali puhul, mille suhtes on muutunud kohaldatavaks artiklis 6
kehtestatud sihtmäär.
Artikkel 11
Teave sõidukis sisalduvate osade, komponentide ja materjalide eemaldamise ning asendamise
kohta
1. Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 36 kuule] annavad valmistajad tüübikinnituse saanud uute
sõidukitüüpide puhul jäätmekäitlejatele, tehnilise teabe kirjastajatele ning remondi-
ja hooldusettevõtjatele piiramatu, standardse ning mittediskrimineeriva juurdepääsu
VI lisas loetletud teabele, mis võimaldab pääseda juurde järgmistele elementidele
ning neid ohutult eemaldada ja asendada, välja arvatud siis, kui see teave on
kättesaadav teiste liidu õigusaktide alusel:
a) sõidukisse paigaldatud elektrisõidukiakud ja akupakid;
▌
613
b) sõidukis sisalduvad osad, komponendid ja materjalid, mis sisaldavad VIII lisa
B osas loetletud vooliseid ja vedelikke;
c) sõidukis sisalduvad VIII lisa C osas loetletud osad ja komponendid;
d) osad ja komponendid, mis sõidukile tüübikinnituse andmise ajal sisaldavad
määruse (EL) 2024/1252 artikli 28 lõike 1 punktis b osutatud kriitilisi
toormeid;
e) sõiduki digitaalselt kodeeritud osad ja komponendid, kui selline kodeerimine
takistab nende remonti, hooldust või kasutamist asendamiseks teises sõidukis.
Esimese lõigu punkti e ei kohaldata teabe suhtes, mis tuleb esitada tehnilise teabe
kirjastajatele.
2. Valmistajad teevad pääste- ja hädaolukordadele reageerimise juhendi teabe
kättesaadavaks hädaabiteenistustele.
3. Valmistajad tagavad koostöö tegevusloaga lammutuskodade, tehnilise teabe
kirjastajate, ümberehitusettevõtjate ning remondi- ja hooldusettevõtjatega, luues
vajalikud sideplatvormid lõikes 1 osutatud teabe ja VI lisas täpsustatud teabe
esitamiseks ning ajakohastamiseks.
614
Valmistajad esitavad esimeses lõigus osutatud teabe tasuta. Valmistajad võivad nõuda
jäätmekäitlejatelt, tehnilise teabe kirjastajatelt ning remondi- ja hooldusettevõtjatelt
mõistlikke ja proportsionaalseid tasusid ainult sellises ulatuses, mida on vaja
sideplatvormide kaudu nõutava teabe kättesaadavaks tegemisega seotud tegelike
halduskulude katmiseks.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa
muutmiseks, vaadates läbi sõiduki osade, komponentide ja materjalide loetelu ning
valmistajate esitatava teabe ulatuse. Komisjon võtab arvesse tehnika arengut ja
õiguslikke muudatusi, praegust infotehnoloogiat ja sõidukitehnoloogia
prognoositavat arengut.
Artikkel 12
Sõidukis sisalduvate osade, komponentide ja materjalide märgistamine
1. Valmistajad ja nende tarnijad kasutavad sõiduki osade, komponentide ja materjalide
märgistamiseks ning identifitseerimiseks VII lisa punktides 1, 2 ja 3 loetletud osade,
komponentide ja materjalide kodeerimisstandardite nomenklatuuri.
▌
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte
VII lisa muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.
615
Artikkel 13
Sõiduki digitaalne ringsuspass
1. Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumisele
järgnenud 72 kuule] peab igal turule lastud sõidukil olema digitaalne ringsuspass,
mis on vastavuses, koostalitlusvõimeline ja võimaluse korral integreeritud muude
liidu õiguse kohaste sõidukiga seotud keskkonnapassidega, eelkõige määruse
(EL) 2023/1542 artiklis 77 ja määruse (EL) 2024/1257 artikli 3 punktis 68
osutatud passidega ning muude asjakohaste passidega, mis on kehtestatud
vastavalt määrusele (EL) 2024/1781.
2. Turule lastava sõiduki digitaalne ringsuspass ▌on tasuta kättesaadav ja peab
digivormingus sisaldama järgmist:
a) artiklis 11 osutatud teave;
b) teave sõiduki pliid, elavhõbedat, kaadmiumi või kuuevalentset kroomi
sisaldavate osade kohta vastavalt artikli 5 lõikes 5 sätestatud erandile;
c) deklaratsioon ringlussevõetud plasti ja artikli 10 lõikes 1 loetletud
materjalide osakaalu kohta;
▌
d) asjaomase sõidukitüübi varuosade ametlik kataloog.
616
3. Kui käesoleva artikli kohaselt nõutav teave on juba kättesaadav muu lõikes 1
osutatud passi kui sõiduki digitaalse ringsuspassi kaudu, ei dubleerita lõikes 2
nõutud teavet sõiduki digitaalses ringsuspassis, tingimusel et on tagatud
koostalitlusvõime.
4. Sõiduki turule laskev valmistaja tagab, et lõikes 2 osutatud teave on õige, täielik ja
ajakohane.
5. Kogu teave sõiduki digitaalses ringsuspassis vastab komisjoni poolt lõike 6 alusel
kehtestatud nõuetele ja:
a) põhineb avatud standarditel;
b) on välja töötatud koostalitlusvõimelises vormingus;
c) on edastatav avatud koostalitlusvõimelise andmesidevõrgu kaudu tarnijast
sõltumata;
d) on masinloetav, struktureeritud ja võimaldab otsingut.
▌
617
6. Komisjon võtab hiljemalt ... [48 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu
rakendusaktid, millega kehtestatakse nõuded järgmise kohta:
a) sõiduki digitaalsele ringsuspassile juurdepääsuks kasutatava tehnilise
lahenduse viis ja põhinõuded viisil, mis ei välista ühtegi tehnilist lahendust;
b) sõiduki digitaalse ringsuspassi tehniline projekt ja kasutusnõuded, sealhulgas
nõuded, mis käsitlevad järgmist:
i) sõiduki digitaalse ringsuspassi vastavusse viimine ja koostalitlusvõime
liidu õigusaktide alusel nõutavate muude passidega;
ii) sõiduki digitaalses ringsuspassis sisalduva teabe säilitamine ja
töötlemine;
iii) sõiduki digitaalse ringsuspassi kättesaadavus pärast seda, kui lõikes 4
sätestatud kohustuste täitmise eest vastutav valmistaja lõpetab tegevuse
või lõpetab oma tegevuse liidus;
c) sõiduki digitaalses ringsuspassis sisalduva teabe kasutuselevõtmine, muutmine
ja ajakohastamine kolmanda isiku poolt, kes ei ole valmistaja;
618
d) sõiduki digitaalsele ringsuspassile juurdepääsu tingimused, sealhulgas
juurdepääsuõigus ning asjakohased andmekaitse- ja intellektuaalomandi
õiguste kaitse normid;
e) andmekandja asukoht või muu tunnus, mis võimaldab juurdepääsu sõiduki
digitaalsele ringsuspassile. ▌
Esimeses lõigus osutatud nõudeid kehtestades võtab komisjon arvesse vajadust
tagada kõrgetasemeline turvalisuse ja eraelu puutumatuse.
Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
619
IV peatükk
Romusõidukite käitlemine
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 14
Romusõidukite käitlemise eest vastutav pädev asutus
1. Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesolevast
peatükist tulenevate kohustuste täitmise eest, eelkõige artiklites 15–37 ja I lisas
sätestatud ettevõtjate, tootjate ja tootjavastutusorganisatsioonide kohustuste täitmise
järelevalve ja kontrollimise eest.
2. Iga liikmesriik võib komisjoniga suhtlemiseks määrata lõikes 1 osutatud pädevate
asutuste hulgast ühe kontaktpunkti.
3. Liikmesriigid määravad kindlaks pädevate asutuste korralduse ja toimimise
üksikasjad, sealhulgas haldus- ja menetlusnormid, mis käsitlevad järgmist:
a) tootjate registreerimine vastavalt artiklile 19;
b) tootjatele ja tootjavastutusorganisatsioonidele tegevuslubade andmine vastavalt
artiklile 18;
c) järelevalve laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise üle vastavalt
artiklitele 16 ja 20;
620
d) andmete kogumine sõidukite ja romusõidukite kohta vastavalt artikli 19
lõikele 12 ja artikli 50 lõikele 6;
e) teabe kättesaadavaks tegemine vastavalt artiklile 50.
4. Liikmesriigid teatavad hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 9 kuule] komisjonile lõike 1 kohaselt
määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid. Liikmesriigid teatavad komisjonile
põhjendamatu viivituseta pädevate asutuste nimede või aadresside muudatustest.
Artikkel 15
Tegevusloaga lammutuskojad
1. Ilma et see piiraks direktiivi 2010/75/EL kohaldamist, peab iga asutus või ettevõtja,
kes kavatseb tegeleda romusõidukite töötlemisega, saama pädevalt asutuselt loa
kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 23 ja täitma loas kindlaks määratud
tingimusi.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loa väljaandmiseks kontrollib pädev asutus, kas
asutusel või ettevõtjal on artiklis 26 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalik
suutlikkus.
621
3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loale märgitakse, et lammutuskoda on pädev välja
andma artiklis 25 osutatud lammutustõendit.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad liikmesriigid oma riiklikus
õigusraamistikus ette näha, et tegevusloaga lammutuskojad on pädevad artiklis 25
osutatud lammutustõendit välja andma.
4. Tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid
võivad sõlmida oma tootjavastutuse kohustuste täitmiseks tegevusloaga
lammutuskodadega lepinguid. Need lepingud peavad olema õiglased, läbipaistvad
ega tohi sisaldada diskrimineerivaid tingimusi.
Liikmesriigid võivad käesoleva artikli järgimise hõlbustamiseks koostada
näidislepingu.
5. Kui loamenetlusse on kaasatud rohkem kui üks pädev asutus või rohkem kui üks
asutus või ettevõtja, kes kavatseb tegeleda romusõidukite töötlemisega, tagavad
liikmesriigid, et loa andmise tingimused ja kord on täielikult kooskõlastatud, et
kõik pädevad asutused järgiksid tõhusat integreeritud käsitust.
622
6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakt, milles sätestatakse käesoleva artikli
lõikes 4 osutatud lepingute suhtes kohaldatavad üksikasjalikud nõuded, et tagada
õiglased, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad tingimused. Kõnealune
rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
2. JAGU
LAIENDATUD TOOTJAVASTUTUS
Artikkel 16
Laiendatud tootjavastutus
1. Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 36 kuule] on tootjatel laiendatud tootjavastutus sõidukite
eest, mille nad teevad liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks,
sealhulgas juhul, kui sõiduk on varem turul kättesaadavaks tehtud muus
liikmesriigis kui see, mille territooriumil sõiduk kättesaadavaks tehakse.
Laiendatud tootjavastutuse süsteem peab olema kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ
artiklitega 8 ja 8a ning vastama käesoleva peatüki nõuetele.
2. Laiendatud tootjavastutus hõlmab tootjate kohustust tagada, et
a) sõidukeid, mille nad on liikmesriigi territooriumil esimest korda turul
kättesaadavaks teinud ja mis muutuvad romusõidukiteks,
i) kogutakse vastavalt artiklile 23;
ii) töödeldakse vastavalt artiklile 26;
623
b) punktis a osutatud romusõidukeid töötlevad jäätmekäitlejad saavutavad
artiklis 33 sätestatud sihtmäärad.
3. ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades võivad
liikmesriigid käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud tootjate kohustusi
kohandada, et katta romusõidukite käitlemise kulud ja arvestades nende
piirkondade eripära.
4. Kui äri- ja tööstussaladusest ei tulene teisiti, avaldavad laiendatud tootjavastutuse
kohustuste individuaalse täitmise korral tootjad või laiendatud tootjavastutuse
kohustuste kollektiivse täitmise korral määratud tootjavastutusorganisatsioonid
lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktis e osutatud teabele oma
veebisaidil kord aastas teabe romusõidukite kogumise kohta ning
korduskasutamise ja ringlussevõtu, korduskasutamise ja taaskasutamise ning
plasti ringlussevõtu sihtmäärade kohta, mille nad on saavutanud laiendatud
tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral ise või mille on
saavutanud tootjad, kes on määranud tootjavastutusorganisatsiooni.
624
Artikkel 17
Tootjavastutusorganisatsioonid
1. Tootjad võivad otsustada täita oma laiendatud tootjavastutuse kohustusi
individuaalselt või määrata artikli 18 kohaselt volitatud tootjavastutusorganisatsiooni
täitma laiendatud tootjavastutuse kohustusi nende nimel.
Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, millega nõutakse, et tootjad määraksid
tootjavastutusorganisatsiooni täitma nende nimel laiendatud tootjavastutuse
kohustusi.
2. Tootjavastutusorganisatsioonid tagavad oma valduses olevate andmete
konfidentsiaalsuse, kui tegemist on ärisaladusena käsitatava teabe või sellise teabega,
mis on otseselt seostatav üksikute tootjate või nende volitatud esindajaga laiendatud
tootjavastutuse kohustuste täitmiseks.
▌
3. Lisaks artikli 16 lõikes 4 osutatud teabele teevad tootjavastutusorganisatsioonid
üldsusele kättesaadavaks teabe käesoleva artikli lõike 5 kohase valikumenetluse
kohta.
625
4. Tootjavastutusorganisatsioonid tagavad korrapärase arutelu sidusrühmade vahel
vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikele 6. Romusõidukite kogumise ja
töötlemisega tegelevad jäätmekäitlejad määravad tootjavastutusorganisatsioonide
juhatustesse vaatlejaliikmed.
5. Tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid kohaldavad jäätmekäitlusettevõtjatele
läbipaistvatel hindamiskriteeriumidel põhinevat mittediskrimineerivat
valikumenetlust, millega ei kaasne väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele
ebaproportsionaalselt suur koormus.
Artikkel 18
Luba laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmiseks
1. Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral taotleb tootja ja
laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral taotlevad määratud
tootjavastutusorganisatsioonid pädevalt asutuselt luba.
626
2. Luba antakse üksnes juhul, kui tõendatakse, et direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a
lõike 3 punktides a–d sätestatud nõuded on täidetud ning tootja või
tootjavastutusorganisatsiooni kehtestatud meetmed on piisavad käesolevas peatükis
sätestatud kohustuste täitmiseks seoses sõidukite arvuga, mille tootja või tootjad,
kelle nimel tootjavastutusorganisatsioon tegutseb, on liikmesriigi territooriumil
esimest korda turul kättesaadavaks teinud.
Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral tootjaid ja
laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral
tootjavastutusorganisatsioone võib registreerida ainult juhul, kui neil on käesoleva
artikli kohane pädeva asutuse luba. See ei piira võimalust ühendada artikli 19
kohane registreerimismenetlus ja käesoleva artikli kohane loamenetlus üheks
menetluseks.
3. Liikmesriigid lisavad oma meetmetesse, millega kehtestatakse artikli 14 lõike 3
punktis b osutatud haldus- ja menetlusnormid, loamenetluse üksikasjad, mis võivad
erineda sõltuvalt sellest, kas loamenetlus on seotud laiendatud tootjavastutuse
kohustuste individuaalse või kollektiivse täitmisega, ning tootjate ja
tootjavastutusorganisatsioonide vastavuse kontrollimise korra, sealhulgas teabe,
mille tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid peavad sel eesmärgil esitama.
627
4. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon teatab pädevale asutusele põhjendamatu
viivituseta kõigist loas sisalduva teabe muudatustest, loa tingimustega seotud
muudatustest või tegevuse alalisest lõpetamisest.
5. Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktis d sätestatud
enesekontrollimehhanismi rakendatakse korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta
järel ning pädeva asutuse taotluse korral, et kontrollida, kas kõnealuse punkti sätted
on täidetud ja kas lõikes 2 osutatud loa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud.
Tootja või tootjavastutusorganisatsioon esitab pädevale asutusele taotluse korral
enesekontrolliaruande ja vajaduse korral parandusmeetmete kava projekti. Ilma et
see piiraks käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud pädevust, võib pädev asutus esitada
tähelepanekuid enesekontrolliaruande ja parandusmeetmete kava projekti kohta ning
edastab kõnealused tähelepanekud tootjale või tootjavastutusorganisatsioonile. Tootja
või tootjavastutusorganisatsioon koostab nende tähelepanekute põhjal
parandusmeetmete kava ja rakendab seda.
6. Pädev asutus võib otsustada loa kehtetuks tunnistada, kui tootja või
tootjavastutusorganisatsioon ei täida enam romusõidukite kogumise ja töötlemise
korraldamisega seotud nõudeid, ei esita pädevale asutusele aruannet, ei teavita teda
loa tingimustega seotud muudatustest või on tegevuse lõpetanud.
628
Artikkel 19
Registreerimine
1. Iga liikmesriik loob hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule] tootjate registri või kasutab
olemasolevat tootjate registrit, mille eesmärk on jälgida tootjate vastavust käesoleva
peatüki nõuetele.
Register sisaldab linke teiste riikide tootjate registrite veebisaitidele, et hõlbustada
kõigis liikmesriikides tootjate või laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks
volitatud esindajate registreerimist ja olemasolu korral riiklikele veebisaitidele, mis
sisaldavad teavet registreerimismenetluse kohta.
Komisjon loob hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule] veebisaidi, mis sisaldab linke
kõigile riiklikele tootjate registritele, et hõlbustada registreerimist kõigis
liikmesriikides.
Liikmesriik teavitab komisjoni oma tootjate registri lingist 30 päeva jooksul pärast
registri kasutusele võtmist.
2. Tootjad registreerivad end lõikes 1 osutatud riiklikus registris. Selleks esitavad nad
registreerimistaotluse igas liikmesriigis, kus nad sõiduki esimest korda turul
kättesaadavaks teevad.
629
Tootjad esitavad registreerimistaotluse lõike 8 punktis a osutatud elektroonilise
andmetöötlussüsteemi kaudu.
Tootjad teevad liikmesriigi turul sõiduki kättesaadavaks üksnes juhul, kui nemad või
volitamise korral nende volitatud esindajad laiendatud tootjavastutuse kohustuste
täitmiseks on selles liikmesriigis registreeritud.
3. Registreerimistaotluses esitatakse IX lisas loetletud teave. Liikmesriigid võivad
nõuda lisateavet või -dokumente, kui seda on vaja tootjate registri tõhusaks
kasutamiseks.
4. Erandina käesoleva artikli lõikest 3 esitatakse IX lisa punkti 1 alapunktis d osutatud
teave käesoleva artikli lõike 3 kohases registreerimistaotluses või artikli 18 kohases
loataotluses.
5. Kui tootja on määranud vastavalt artikli 17 lõikele 1 tootjavastutusorganisatsiooni,
täidab see organisatsioon käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi mutatis
mutandis, kui liikmesriik, kus sõiduk esimest korda turul kättesaadavaks tehti, ei ole
ette näinud teisiti.
630
6. Käesolevas artiklis sätestatud kohustusi võib tootja nimel täita volitatud esindaja
laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks.
Kui liikmesriigis esindab üks volitatud esindaja rohkem kui üht tootjat, esitab see
volitatud esindaja iga esindatava tootja nime ja kontaktandmed eraldi.
7. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva artikli kohane registreerimismenetlus ja
artikli 18 kohane loamenetlus kujutavad endast ühtset menetlust, tingimusel et
loataotlus vastab käesoleva artikli lõigetes 3–6 sätestatud nõuetele.
8. Pädev asutus:
a) teeb oma veebisaidil kättesaadavaks teabe taotlusprotsessi kohta elektroonilises
andmetöötlussüsteemis;
b) kinnitab registreerimise ja annab registreerimisnumbri hiljemalt 12 nädala
jooksul alates kogu lõigete 2 ja 3 kohaselt nõutava teabe esitamisest.
631
9. Pädev asutus võib:
a) kehtestada registreerimisnõuete ja -protsessiga seotud korra, lisamata sisulisi
nõudeid lisaks lõigete 2 ja 3 kohaselt sätestatud nõuetele;
b) nõuda tootjatelt käesoleva artikli lõikes 2 ja artikli 18 lõikes 1 osutatud
taotluste menetlemise eest kulupõhiseid ja proportsionaalseid tasusid.
10. Pädev asutus võib tootja registreerimisest keelduda või selle kehtetuks tunnistada,
kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teave ja sellega seotud dokumentaalsed
tõendid ei ole esitatud või kui need ei ole piisavad või kui tootja ei vasta enam IX lisa
punkti 1 alapunktis d sätestatud nõuetele.
Pädev asutus tunnistab tootja registreeringu kehtetuks, kui tootja on tegevuse
lõpetanud.
11. Tootja või kohaldataval juhul tootja volitatud esindaja laiendatud tootjavastutuse
kohustuste täitmiseks või tootjavastutusorganisatsioon, kes on määratud nende
tootjate nimel, keda ta esindab, teavitab pädevat asutust põhjendamatu viivituseta
kõigist muudatustest registreeringus sisalduvas teabes ning registreeringus osutatud
sõidukite liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks tegemise alalisest
lõpetamisest.
632
12. Tootja või kohaldataval juhul tootja volitatud esindaja laiendatud tootjavastutuse
kohustuste täitmiseks või tootjavastutusorganisatsioon esitab registri eest vastutavale
pädevale asutusele aruande laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise kohta.
Kui tootjate registris olev teave ei ole avalikult kättesaadav, tagavad liikmesriigid,
et selliste digiplatvormide pakkujatele, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida
tootjatega kauglepinguid, antakse sellele teabele tasuta juurdepääs.
Artikkel 20
Tootja finantsvastutus
1. Tootja tehtavad maksed katavad järgmised kulud, mis on seotud tootja poolt
liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud sõidukitega:
a) romusõidukite kogumise kulud, mis on vajalikud artiklite 23, 24 ja 25 nõuete
täitmiseks ja nende järgnevaks transportimiseks tõhusal viisil, ning
romusõidukite töötlemise kulud, mis on vajalikud artiklite 26–30, 33 ja 35
nõuete täitmiseks, võttes arvesse jäätmekäitlejate tulusid, mis on seotud
kasutatud varuosade ja kasutatud varukomponentide, keskkonnaohutuks
muudetud romusõidukite või sellistest osadest, komponentidest ja
materjalidest taaskasutusse võetud teiseste toormete müügiga; need kulud
põhinevad keskmise kulu kalkulatsioonil;
633
b) kulud, mis on seotud teadlikkuse suurendamise kampaaniatega, mille eesmärk
on teavitada üldsust ja parandada romusõidukite kogumist;
c) artiklis 25 osutatud teavitussüsteemi loomise kulud;
d) andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise ning pädevatele asutustele
esitamise halduskulud.
Direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite puhul, mis on turul
kättesaadavaks tehtud enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], ning
erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist a ja lõikest 2, peavad liikmesriikides,
kus tootjad ei pidanud direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõike 4 teise lõigu kohaselt
kandma kõiki kulusid, vaid ainult märkimisväärse osa kuludest, nende sõidukite
tootja tehtavad maksed vastama tasemele, mis moodustab märkimisväärse osa
selles osutatud kuludest.
2. Sõiduki liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tegeva tootja
tehtavad maksed peavad proportsionaalselt tema vastava turuosaga katma ka
lõike 1 punktis a osutatud kulud, mis on seotud sõidukitega, mille tootjat ei ole
võimalik tuvastada või mille tootja on tegevuse lõpetanud liikmesriigis, kus sõiduk
muutus romusõidukiks.
634
3. Eriotstarbelisi sõidukeid turul kättesaadavaks tegevate tootjate tehtavad maksed
peavad katma ainult need lõike 1 punktis a osutatud kulud, mis on seotud selliste
sõidukite kogumise ja keskkonnaohutuks muutmisega.
4. Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral esitavad tootjad
tagatise sõidukite kohta, mille nad teevad liikmesriigi territooriumil esimest korda
turul kättesaadavaks. Tagatis kindlustab nende sõidukitega seotud ja lõikes 1
osutatud toimingute rahastamise, sealhulgas tegevuse alalise lõpetamise või
maksejõuetuse korral.
635
Tagatise suuruse määravad kindlaks liikmesriigid, kus sõiduk esimest korda turul
kättesaadavaks tehti, võttes arvesse artiklis 21 sätestatud kriteeriume.
Tagatiseks võib olla tootja osalemine romusõidukite käitlemise asjakohastes
rahastamissüsteemides, finantstagatis või sellega samaväärne kindlustus▌.
5. Kui uus sõiduk on saanud tüübikinnituse mitmeastmelise tüübikinnituse raames,
käsitatakse baassõiduki tootjat komplekteeritud sõiduki tootjana ja ta võib koguda
proportsionaalseid makseid mitmeastmelise tüübikinnituse raames tüübikinnituse
saanud osade, välja arvatud baassõiduki, valmistajatelt. Need proportsionaalsed
maksed katavad üksnes kulusid, mis on seotud keskkonnaohutuks muutmisega
vastavalt artiklile 28 ning osade ja komponentide eemaldamisega vastavalt
artiklile 29.
Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ39 lisa artikli 2 lõikes 3 määratletud
mikroettevõtjad on sellistest maksetest vabastatud.
6. Pädev asutus seirab tihedas koostöös tootjate, tootjavastutusorganisatsioonide ja
jäätmekäitlejatega järgmist:
a) kogumis-, ringlussevõtu- ja töötlemistoimingute keskmised kulud ning
jäätmekäitlejate tulud;
b) nende maksete määr, mida tootjad teevad laiendatud tootjavastutuse kohustuste
kollektiivse täitmise korral määratud tootjavastutusorganisatsioonidele, et
tagada kulude õiglane jaotamine kõigi huvitatud ettevõtjate vahel.
39 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete
ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust (teatavaks tehtud numbri K(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).
636
Artikkel 21
Tasude kohandamine
1. Laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral tagavad
tootjavastutusorganisatsioonid, et tootjate poolt neile tehtavaid makseid
kohandatakse, võttes arvesse vähemalt järgmist:
a) sõiduki mass, millest on välja arvatud elektrisõidukiakud;
▌
b) selle sõidukitüübi ringlussevõetavuse ja korduskasutatavuse määr, millesse
sõiduk kuulub, tuginedes artikli 4 kohaselt tüübikinnitusasutusele esitatud
teabele;
c) aeg, mida on vaja sõiduki demonteerimiseks tegevusloaga lammutuskojas, eriti
nende osade ja komponentide puhul, mis tuleb eemaldada enne artikli 29
kohast purustamist;
d) kvaliteetse ringlussevõtu protsessi takistavate materjalide ja ainete osakaal▌;
e) sõidukis kasutatava ringlussevõetud materjali sisalduse protsent artiklites 6
ja 10 loetletud materjalide puhul;
f) artikli 5 lõikes 4 osutatud ainete olemasolu ja kogus.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte
käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades üksikasjalikud normid käesoleva
artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaldamise kohta.
637
Artikkel 22
Kulude jaotamise mehhanism sõiduki puhul, mis muutub romusõidukiks teises liikmesriigis
1. Olenemata artiklist 16 ja artikli 20 lõikest 2 tagab sõiduki valmistaja, et kui M1- või
N1-kategooria sõiduk muutub romusõidukiks teises liikmesriigis kui see, mille
territooriumil sõiduk turule lasti, ja selle liikmesriigi territooriumil, kus see muutub
romusõidukiks, ei ole võimalik sõiduki tootjat kindlaks teha, kaetakse artikli 20
lõike 1 punktides a ja d osutatud jäätmekäitlustoimingute kulud, mis on tekkinud
▌jäätmekäitlejatele.
2. Selleks et täita lõikest 1 tulenevaid kohustusi, teeb valmistaja järgmist:
a) määrab kirjaliku volitusega igas liikmesriigis piiriülese mehhanismi volitatud
esindaja ja teavitab määramisest pädevaid asutusi ning
b) loob piiriülese koostöö mehhanismid artikli 20 lõike 1 punktides a ja d
osutatud jäätmekäitlustoiminguid tegevate jäätmekäitlejatega.
638
Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud valmistaja volitatud esindaja
täidab ülesandeid valmistajalt saadud volituse piires. Valmistaja võib määrata oma
volitatud esindajaks tootjavastutusorganisatsiooni.
Kui valmistaja asukoht on väljaspool liitu, võib käesoleva lõike esimese lõigu
punktides a ja b sätestatud valmistaja kohustusi täita valmistaja esindaja liidus, kes
on määratud määruse (EL) 2018/858 artikli 13 lõike 4 kohaselt.
3. Valmistajad tõendavad oma tootjatele vastavust lõikes 2 sätestatud nõuetele.
4. Tootjad teevad liikmesriigi turul kättesaadavaks ainult need sõidukid, mis on pärit
valmistajatelt, kes on tõendanud vastavust lõikes 2 sätestatud nõuetele.
5. Liikmesriik, kus sõiduk muutus romusõidukiks, teeb järelevalvet selle üle, kas
valmistajad ja nende volitatud esindajad täidavad käesoleva artikli lõigete 1 ja 2
nõudeid. Järelevalve põhineb valmistajate ja nende volitatud esindate poolt
pädevatele asutustele esitatud ja kontrollitud teabel käesoleva artikli lõigete 1 ja 2
rakendamise kohta, eelkõige käesoleva artikli lõikes 1 osutatud romusõidukite
käitlemise kulude arvutamise ja jaotamise kohta, võttes korrektselt arvesse
ärisaladust ja muid konkurentsivõimega seotud küsimusi.
639
6. Kui seda on vaja käesoleva artikli järgimise tagamiseks ning võttes arvesse teavet,
mille liikmesriigid on esitanud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 5 osutatud koostöö- ja
järelevalvetegevuse raames, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse
artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte. Selliste õigusaktide eesmärk on eelkõige
vältida ühtse turu moonutamist ning tagada liidus ja väljaspool liitu asutatud
ettevõtjatele võrdsed tingimused. Delegeeritud õigusaktides võib sätestada
üksikasjalikud normid valmistajate, eelkõige väljaspool liitu asutatud valmistajate,
valmistajate volitatud esindajate, tootjate, liikmesriikide ja jäätmekäitlejate
kohustuste ning käesolevas artiklis osutatud mehhanismide omaduste kohta.
3. JAGU
ROMUSÕIDUKITE KOGUMINE
Artikkel 23
Romusõidukite kogumine
1. Tootjad tagavad, et kõik sõidukid, mille nad on liikmesriigi territooriumil esimest
korda turul kättesaadavaks teinud, kogutakse nende romusõidukiks muutumisel
kokku.
2. Lõike 1 kohaldamisel loovad tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud
tootjavastutusorganisatsioonid kogumissüsteemid, sealhulgas kogumiskohad▌.
640
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et tootjad või artikli 17
lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid loovad kogumissüsteemid
kõigi romusõidukite jaoks.
3. Tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid
tagavad, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogumissüsteemid
a) hõlmavad kogu liikmesriigi territooriumi;
b) on varustatud piisavate tegevusloaga lammutuskodade või kogumiskohtadega,
võttes arvesse elanikkonna suurust ja tihedust ning romusõidukite eeldatavat
mahtu, mis ei piirdu piirkondadega, kus kogumine ja sellele järgnev käitlemine
on kõige kasumlikum;
c) tagavad sõidukite remondi käigus jäätmete hulka arvatud sõidukiosade
kogumise;
d) võimaldavad ▌romusõidukite kogumist, olenemata nende päritolust;
e) võimaldavad kõigi romusõidukite tasuta üleandmist kogumiskohtadele või
tegevusloaga lammutuskodadele, nagu on sätestatud artikli 24 lõikes 2.
641
4. Tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid
avaldavad ja ajakohastavad korrapäraselt oma veebisaitidel kogumiskohtade ja
tegevusloaga lammutuskodade nimekirju ning korraldavad teavituskampaaniaid,
mille abil propageeritakse romusõidukite kogumissüsteeme ja suurendatakse
teadlikkust romusõidukite ebaõige kogumise ja käitlemise keskkonnamõjust.
Liikmesriigid võivad nõuda, et teavituskampaaniaid koordineeritaks liikmesriigis
koostöös nii tootjatega, artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud
tootjavastutusorganisatsioonidega kui ka pädevate asutustega.
5. Liikmesriigid võivad lubada romusõidukeid koguda kogumiskohtadel, kes ei ole
tegevusloaga lammutuskojad▌.
▌
Kogumiskohad saavad pädevalt asutuselt loa vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ
artiklile 23 ja täidavad selles loas kindlaks määratud tingimusi. Loa
väljaandmiseks kontrollib pädev asutus, kas sellisel asutusel või ettevõtjal on
vajalik suutlikkus, et täita järgmisi kohustusi:
642
a) koguda romusõidukeid ja neid ajutiselt ladustada vastavalt VIII lisa A osale;
b) valmistada kogutud romusõidukeid tegevusloaga lammutuskodadesse
viimiseks ette, vältides vooliste juhuslikku leket ja kogumiskohale loata
juurdepääsu;
▌
c) tagada, et kõik kogutud romusõidukid viiakse tegevusloaga lammutuskotta
kahe kuu jooksul nende vastuvõtmisest.
▌
6. Kogumiskohad annavad sõidukiomanikule romusõiduki vastuvõtmist kinnitava
dokumendi elektroonilisel kujul ning esitavad selle artikli 25 lõike 2 kohaselt
kehtestatud elektroonilise teatamise korra kohaselt liikmesriigi asjaomastele
asutustele, sealhulgas artikli 14 kohaselt määratud pädevatele asutustele.
▌
643
Artikkel 24
Romusõidukite üleandmine
1. Romusõidukiks muutunud sõiduki omanik ja tema nimel tegutsev ettevõtja
annavad selle põhjendamatu viivituseta üle tegevusloaga lammutuskojale või
kogumiskohale. Seda kohustust ei kohaldata määruse (EL) 2018/858 I lisa A osa
punktis 5.1 osutatud autoelamute suhtes, mis on muutunud romusõidukiteks, juhul
kui neid sõidukeid kasutatakse eluruumina.
Kõik romusõidukid, mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, antakse
töötlemiseks üle tegevusloaga lammutuskojale.
2. Romusõiduki üleandmine tegevusloaga lammutuskojale või kogumiskohale on
sõiduki viimasele omanikule tasuta, välja arvatud juhul, kui romusõidukil puudub
mõni sõiduki põhiosa või -komponent ▌või see sisaldab jäätmeid, mis on
romusõidukile lisatud.
3. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse põhiosadena eelkõige järgmisi osi:
a) elektriline veomootor;
b) elektrisõidukiaku;
c) mootor;
d) mitu suurt keredetaili.
644
4. Kui romusõidukist puudub elektrisõidukiaku, on romusõiduki üleandmine tasuta,
kui sõiduki viimane omanik esitab dokumendid, mis tõendavad, et
elektrisõidukiakut käitles professionaalne ettevõtja kooskõlas määrusega
(EL) 2023/1542.
5. Sõidukite puhul, mille kindlustusseltsid on lugenud tehniliselt täielikult hävinuks,
on romusõidukite üleandmine tasuta, olenemata sellest, et puuduvad lõikes 2
sätestatud põhiosad.
Artikkel 25
Lammutustõend
1. Romusõiduki üleandmisel tegevusloaga lammutuskojale väljastab tegevusloaga
lammutuskoda sõiduki viimasele omanikule lammutustõendi. Lammutustõend
antakse välja IX lisas esitatud vormis.
2. Lammutustõend väljastatakse elektroonilisel kujul ja esitatakse elektroonilise
teatamise korra kohaselt liikmesriigi asjaomastele asutustele, sealhulgas artikli 14
kohaselt määratud pädevatele asutustele. Tegevusloaga lammutuskoda annab
sõiduki viimasele omanikule ja sõidukiomaniku nimel tegutsevale ettevõtjale
elektroonilise teate koopia.
645
3. Kui romusõiduk, mille kohta on ühes liikmesriigis väljastatud lammutustõend, on
registreeritud teises liikmesriigis, teatavad lammutustõendi väljastanud liikmesriigi
määratud asjaomased asutused sõiduki registreerimise asukohaks oleva liikmesriigi
määratud asjaomastele asutustele, et kõnealuse sõiduki kohta on väljastatud
lammutustõend.
4. Asjaomased sõidukite registreerimisasutused kustutavad romusõiduki registrist alles
pärast selle sõiduki lammutustõendi kättesaamist.
5. Ühes liikmesriigis väljastatud lammutustõendeid tunnustatakse kõigis teistes
liikmesriikides.
▌
646
4. JAGU
ROMUSÕIDUKITE TÖÖTLEMINE
Artikkel 26
Tegevusloaga lammutuskoja kohustused
1. Tegevusloaga lammutuskoda tagab, et kõik romusõidukid, nende osad, komponendid
ja materjalid ning sõidukite remondi käigus jäätmete hulka arvatud sõidukiosad
võetakse vastu ja neid töödeldakse vastavalt nende lubades kindlaks määratud
tingimustele ning kooskõlas käesoleva määrusega. Romusõidukeid võib töödelda
tegevusloaga lammutuskoda üksi või muude kui keskkonnaohutuks muutmise
toimingute korral koostöös teiste tegevusloaga lammutuskodadega.
▌
2. Tegevusloaga lammutuskoda:
a) ladustab, sealhulgas ajutiselt, kõiki romusõidukeid ning nende osi, komponente
ja materjale vastavalt VIII lisa A osas sätestatud miinimumnõuetele;
b) muudab kõik romusõidukid keskkonnaohutuks vastavalt artiklile 28 ja VIII lisa
B osas sätestatud miinimumnõuetele;
c) eemaldab romusõidukilt VIII lisa C osas loetletud osad ja komponendid
kooskõlas artiklitega 29 ja 30;
647
d) töötleb kõiki romusõidukeid ning nende osi, komponente ja materjale vastavalt
käesoleva määruse artiklitele 27–31, 33, 34 35 ja selle VIII lisale,
jäätmehierarhiale ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud üldnõuetele;
e) kohaldab direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 10 määratletud parimat
võimalikku tehnikat, kui see on kohaldatav;
▌
f) töötleb vastuvõetud romusõidukit 12 kuu jooksul alates üleandmise
kuupäevast.
Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 35 sätestatud nõuetele peab tegevusloaga
lammutuskoda säilitama kolm aastat elektrooniliselt andmeid romusõidukite kõigi
käesoleva lõike esimese lõigu punktides a–e osutatud töötlemistoimingute kohta ja
olema võimeline esitama selle teabe asjaomaste riiklike asutuste taotluse korral.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte
VIII lisa muutmiseks, et kohandada romusõidukite töötlemise miinimumnõudeid
teaduse ja tehnika arenguga töötlemistehnoloogia valdkonnas, sealhulgas:
a) lisada VIII lisa C osas esitatud loetelusse osi ja komponente, neid loetelust
välja jätta või neid muuta;
648
b) muuta VIII lisa G osa punktis 2 loetletud väljundfraktsioonide sihtväärtusi;
c) laiendada VIII lisa G osa punkti 2 alapunktides b ja c loetletud
alumiiniumisulamite liikide loetelu;
d) lisada kvaliteedinõudeid, et tõhustada ringlussevõetava plasti eraldamist, ja
järgnevale ringlussevõtutehnoloogiale sihtväärtusi, mida kohaldatakse
VIII lisa G osa punkti 2 suhtes.
4. Liikmesriigid ergutavad tegevusloaga lammutuskodasid võtma kasutusele
sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid ning laskma teha auditeid kooskõlas
määrusega (EÜ) nr 1221/2009.
Artikkel 27
Purustamise üldnõuded
1. Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 36 kuule] nõuavad purustamistoiminguid tegevad
tegevusloaga lammutuskojad ja muud jäätmekäitlejad, et neile purustamiseks üle
antud romusõidukid või neile purustamiseks või lõikamiseks üle antud N2-, N3-,
M2-, M3- ja O-kategooria romusõidukite raamide või kerede suured
konstruktsiooni põhiosad ja -komponendid:
a) on muudetud keskkonnaohutuks kooskõlas artikliga 28 ning nende osad ja
komponendid on eemaldatud kooskõlas artikliga 29 ning
649
b) antakse üle nii, et nendega on kaasas asjaomase romusõiduki kohta välja antud
lammutustõendi koopia.
2. Purustamistoiminguid tegevad tegevusloaga lammutuskojad ja jäätmekäitlejad, kes
võtavad vastu lõikes 1 sätestatud nõuetele mittevastava romusõiduki,
a) teatavad pädevale asutusele nõuetele mittevastavusest, sealhulgas selle
füüsilise või juriidilise isiku nime ja kontaktandmed, kes romusõiduki
tegevusloaga lammutuskojale või muule jäätmekäitlejale purustamiseks üle
andis;
b) ei kasuta neid romusõidukeid oma purustamistoimingutes, välja arvatud juhul,
kui pädev asutus on andnud selleks loa või kuni on võetud vajalikud meetmed
romusõiduki töötlemiseks kooskõlas artiklitega 28 ja 29 ning
lammutustõendi väljastamiseks kooskõlas artikliga 25.
3. Romusõidukite purustamisega tegelevad tegevusloaga lammutuskojad ja
jäätmekäitlejad võivad romusõidukeid, nende osi, komponente ja materjale segada
muude jäätmete, sealhulgas pakendijäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmetest
tekkinud jäätmetega üksnes juhul, kui VIII lisa G osa punktides 1 ja 2 sätestatud
kriteeriumid on täidetud ja nendes sätestatud piirväärtusi on järgitud.
▌
650
Artikkel 28
Romusõidukite keskkonnaohutuks muutmine
1. 30 päeva jooksul pärast romusõiduki üleandmist tegevusloaga lammutuskojale
muudab lammutuskoda selle sõiduki enne selle edasist töötlemist VIII lisa B osas
sätestatud miinimumnõuete kohaselt keskkonnaohutuks.
2. VIII lisa B osas loetletud voolised ja vedelikud kogutakse ja ladustatakse liigiti
kooskõlas VIII lisa A osas sätestatud nõuetega. Vanaõli kogutakse ja ladustatakse
muudest voolistest ja vedelikest eraldi ning töödeldakse kooskõlas direktiivi
2008/98/EÜ artikliga 21.
3. Käesoleva määruse artikli 5 lõikes 4 osutatud aineid sisaldavad osad, komponendid
ja materjalid eemaldatakse romusõidukitest ning neid käideldakse kooskõlas
direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 17.
4. Akud eemaldatakse romusõidukitest eraldi ja ladustatakse kindlaksmääratud alal
edasiseks töötlemiseks määruse (EL) 2023/1542 artikli 70 lõike 3 kohaselt.
5. Keskkonnaohutuks muudetud osi, komponente ja materjale käideldakse ja
märgistatakse vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklitele 18 ja 19.
651
6. Tegevusloaga lammutuskoda dokumenteerib romusõidukite keskkonnaohutuks
muutmise, registreerides VIII lisa B osa punktis 4 loetletud teabe, ning edastab selle
teabe iga kalendriaasta kohta liikmesriigi pädevale asutusele.
Artikkel 29
Osade ja komponentide kohustuslik eemaldamine enne purustamist nende
korduskasutamiseks, taastootmiseks, taastamiseks ja ringlussevõtuks
1. Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 36 kuule] peab tegevusloaga lammutuskoda tagama, et pärast
seda, kui artiklis 28 osutatud keskkonnaohutuks muutmise toimingud on lõpule
viidud, eemaldatakse romusõidukist enne purustamist või kokkupressimist VIII lisa
C osas loetletud osad ja komponendid.
Tegevusloaga lammutuskojad eemaldavad VIII lisa C osas loetletud osad ja
komponendid, mida on võimalik korduskasutada, taastoota või taastada,
mittepurustaval viisil.
Käesoleva artikli teist lõiku ei kohaldata, kui tegevusloaga lammutuskoda tõendab,
et VIII lisa C osas loetletud osade ja komponentide käsitsi, poolautomaatne või
automaatne demonteerimine mittepurustaval viisil tooks kaasa
ebaproportsionaalsed majanduslikud kulud, mida ei saa kompenseerida nende
osade ja komponentide korduskasutamisest, taastootmisest või taastamisest
eeldatavalt saadava tuluga.
▌
652
2. Tegevusloaga lammutuskojalt ei nõuta, et ta eemaldaks VIII lisa C osas loetletud
osad ja komponendid, välja arvatud need, mis tuleb eemaldada mittepurustaval
viisil kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, kui ta tõendab, et purustusjäätmete
järeltöötlemise tehnoloogia abil eraldatakse materjalid VIII lisa C osa teises veerus
nimetatud osadest ja komponentidest sama tõhusalt kui käsitsi, poolautomaatse või
automaatse demonteerimise käigus ning et VIII lisa G osa punktides 1 ja 2
sätestatud kriteeriumid on täidetud ja nendes sätestatud piirväärtusi on järgitud.
Esimese lõigu kohaldamisel esitab tegevusloaga lammutuskoda VIII lisa G osa
punktis 3 loetletud teabe.
3. Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 35 sätestatud kohustustele säilitab tegevusloaga
lammutuskoda andmed nende romusõidukite kohta, mida töödeldakse käesoleva
artikli lõike 2 kohaselt ilma osi, komponente ja materjale eelnevalt eemaldamata,
sealhulgas lammutuskoja nime ja aadressi ning asjaomaste romusõidukite VIN-
koodi.
Tegevusloaga lammutuskoda esitab esimeses lõigus osutatud andmetes sisalduva
teabe artikli 50 lõike 6 kohaselt pädevale asutusele.
653
Artikkel 30
Eemaldatud osi ja komponente käsitlevad nõuded
1. Kõiki romusõidukist artikli 29 lõike 1 kohaselt eemaldatud osi ja komponente
hinnatakse, et teha kindlaks, kas need sobivad:
a) korduskasutamiseks vastavalt VIII lisa D osa punkti 1 alapunktile a;
b) taastootmiseks või taastamiseks vastavalt VIII lisa D osa punkti 1
alapunktile b;
c) ringlussevõtuks või
d) muudeks töötlemistoiminguteks, võttes arvesse VIII lisa F osas esitatud
spetsiifilisi töötlemisnõudeid.
▌
Hindamisel võetakse arvesse eelkõige esimeses lõigus osutatud protsesside tehnilist
teostatavust ja sõiduki ohutusnõudeid.
▌
654
2. Korduskasutamiseks, taastootmiseks või taastamiseks sobivad eemaldatud osad ja
komponendid:
a) tuleb märgistada vastavalt VIII lisa D osa punktile 2 ja
▌
b) peavad olema transportimisel ning peale- ja mahalaadimisel kahjustuste eest
asjakohaselt kaitstud.
▌
3. VIII lisa E osas loetletud osi ja komponente ei tohi korduskasutada, välja arvatud
juhul, kui lõikes 1 osutatud hindamine kinnitab, et nende osade ja komponentide
kasutamine vastab määrustes (EL) 2018/858 ja (EL) nr 168/2013 sätestatud
kohaldatavatele sõiduki nõuetele. Neid osi ja komponente võib teisele ettevõtjale
korduskasutamiseks üle anda üksnes juhul, kui need paigaldab kvalifitseeritud
remondi- ja hooldusettevõtja.
4. Romusõidukitest pärit või remondi- ja hooldustööde käigus eemaldatud osi ja
komponente, mis hindamise tulemusel sobivad korduskasutamiseks, taastootmiseks
või taastamiseks, ei käsitata jäätmetena. Tegevusloaga lammutuskojad teevad
asjaomastele riiklikele asutustele taotluse korral kättesaadavaks järgmise:
a) lõikes 1 osutatud hindamist kinnitavad dokumendid, mis tõendavad, et osad
ja komponendid sobivad korduskasutamiseks, taastootmiseks või
taastamiseks; ning
b) sellise arve või lepingu koopia, mis on seotud nende osade ja komponentide
üleandmisega.
655
5. Käesolevat artiklit ei kohaldata akudele, mille suhtes kohaldatakse määrust
(EL) 2023/1542.
6. Tegevusloaga lammutuskoda tagab, et eemaldatud osad ja komponendid, mis ei
sobi korduskasutamiseks, taastootmiseks või taastamiseks, edastatakse töötlemiseks
kooskõlas lõike 1 esimese lõigu punktidega c ja d.
Artikkel 31
Kasutatud, taastoodetud või taastatud osade ja komponentidega kauplemine
1. Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 36 kuule] tagab ettevõtja, kes müüb kasutatud, taastoodetud
või taastatud varuosi ja komponente, et tegevusloaga lammutuskoda on
märgistanud osad ja komponendid kooskõlas artikli 30 lõike 2 punktiga a.
▌
2. Kui kasutatud, taastoodetud või taastatud osi ja komponente müüakse tarbijatele,
tagavad ettevõtjad, et need osad ja komponendid säilitavad tavapärase kasutamise
korral oma nõutavad funktsioonid ja toimivuse ning vastavad muudele nõuetele,
mida kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/771 kohaselt müüdavate kaupade suhtes.
▌
656
3. Neid ettevõtjatele lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõudeid kohaldatakse olenemata
kasutatavast kauplemisviisist, sealhulgas internetimüügi korral.
Artikkel 32
Osade ja komponentide korduskasutamine, taastootmine ja taastamine
1. Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 36 kuule] edendavad liikmesriigid stiimulite abil osade ja
komponentide korduskasutamist, taastootmist, ümberehitamist ja taastamist,
olenemata sellest, kas need on eemaldatud sõiduki kasutamise või olelusringi lõpu
etapis.
Esimeses lõigus osutatud stiimulid võivad hõlmata järgmist:
a) nõuet, et hooldus- ja remondiettevõtjad pakuksid klientidele lisaks võimalusele
remontida sõidukit uute osade ja komponentide abil ka remonti kasutatud,
taastoodetud või taastatud varuosade ja komponentide abil, tingimusel et
selline nõue on sõnastatud nii, et see ei tekita mikro- ja väikeettevõtjatele
liigseid kulusid ega halduskoormust;
b) majanduslikke stiimuleid, mille eesmärk on hoogustada kasutatud,
taastoodetud või taastatud varuosade ja komponentide turgu. ▌
657
2. Liikmesriigid lisavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud stiimulid direktiivi
2008/98/EÜ artikli 29 kohaselt nõutavatesse jäätmetekke vältimise
programmidesse.
3. Komisjon hõlbustab lõikes 1 osutatud stiimulitega seotud teabe ja parimate tavade
vahetamist liikmesriikide vahel.
Komisjon jälgib liikmesriikide pakutavate stiimulite tulemuslikkust.
Artikkel 33
Korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmäärad
1. Alates ... [selle kalendriaasta esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse
jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] võtavad liikmesriigid vajalikud
meetmed, mis tagavad, et tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud
tootjavastutusorganisatsioonid tagaksid, et jäätmekäitlejad saavutavad järgmised
sihtmäärad:
a) korduskasutamine ja taaskasutamine koos arvutatuna on sõiduki keskmise
massi (välja arvatud akud) ja aasta kohta vähemalt 95 %;
b) korduskasutamine ja ringlussevõtt koos arvutatuna on sõiduki keskmise massi
(välja arvatud akud) ja aasta kohta vähemalt 85 %.
658
2. Alates ... [selle kalendriaasta esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse
jõustumise kuupäevale järgnevale 60 kuule] võtavad liikmesriigid vajalikud
meetmed, mis tagavad, et tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud
tootjavastutusorganisatsioonid tagaksid, et jäätmekäitlejad täidavad eesmärgi võtta
igal aastal ringlusse vähemalt 30 % plasti romusõidukites sisalduva plasti keskmisest
kogumassist.
Ringlussevõetud plasti mass ja käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud plasti
kogumass ei hõlma elastomeere, muid reaktoplaste kui polstri valmistamiseks
kasutatavaid polüuretaanvahtusid ega plaste, mis sisaldavad mõnda määruse (EL)
2019/1021 artiklis 7 osutatud ainet või on nendega saastunud, kui kõnealuse
määruse IV lisas sätestatud piirnorme on ületatud.
Artikkel 34
Mittepüsivate jäätmete prügilasse ladestamise keeld
Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale
järgnevale 36 kuule] ei võeta prügilasse selliseid romusõidukite purustamisel saadud raskeid
ja kergeid fraktsioone, mis säilivad peale töötlemist ja sisaldavad mittepüsivaid jäätmeid, kui
need ületavad VIII lisa G osa punkti 2 alapunktides d ja e sätestatud piirväärtusi.
659
Artikkel 35
Romusõidukeid sisaldavad saadetised
1. Romusõidukeid võib töödelda väljaspool asjaomast liikmesriiki või liitu, tingimusel
et romusõidukeid või nende töötlemisel tekkinud jäätmeid sisaldavad saadetised on
kooskõlas määrusega (EL) 2024/1157.
▌
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaseid romusõidukite saadetisi liidust kolmandasse riiki
võetakse artiklis 33 sätestatud kohustuste täitmisel ja sihtmäärade saavutamisel
arvesse üksnes juhul, kui romusõidukite eksportija esitab sihtkoha pädeva asutuse
heakskiidetud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et töötlemine toimus tingimustes,
mida peetakse käesolevas määruses sätestatud nõuetega ning muudes liidu
õigusaktides sätestatud keskkonna- ja inimeste tervise kaitse nõuetega samaväärseks.
▌
660
V peatükk
Kasutatud sõidukite ja romusõidukite omandiõiguse üleminek ja nende eristamine üksteisest
Artikkel 36
Kasutatud sõiduki omandiõiguse üleminek liidus
1. Kasutatud sõiduki omandiõiguse üleandmiseks liidus esitab ettevõtja füüsilisele või
juriidilisele isikule, kes on huvitatud asjaomase sõiduki omandiõiguse saamisest,
dokumendid, mis tõendavad, et tegemist ei ole romusõidukiga, olenemata
kasutatavast kauplemisviisist, sealhulgas juhul, kui see toimub spetsiaalsete
ettevõtjatele mõeldud enampakkumiste, kauglepingute või digiplatvormide kaudu.
Need dokumendid tõendavad, et tegemist on tehnonõuetele vastava sõidukiga, või
hõlmavad I lisa kohast hinnangut, millega tõendatakse, et tegemist ei ole
romusõidukiga.
2. Kasutatud sõiduki omandiõiguse üleandmiseks liidus nõutakse füüsilistelt isikutelt,
kes ei ole ettevõtjad, lõikes 1 osutatud dokumentide esitamist üksnes juhul, kui:
a) kindlustusselts on tunnistanud sõiduki majanduslikust aspektist täielikult
hävinuks;
b) müük toimub täielikult digiplatvormi kaudu, ilma et sõidukit müüja ja ostja
või nende nimel tegutsevate isikute vahel füüsiliselt üle antaks.
661
Artikkel 37
Sõiduki staatus
1. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukile tekitatud kahju hindamisel hindab
kindlustusselts või tema nimel hindamist tegev muu sõidukiekspert ka seda, kas
sõiduk on I lisa kohaselt romusõiduk.
2. Kui tekib kahtlus, et kasutatud sõiduk on romusõiduk, võivad pädevad asutused
nõuda, et sõidukiomanik esitaks dokumendid selle kohta, et asjaomane sõiduk ei
ole romusõiduk. Nende dokumentide hulka kuuluvad I lisa kohane hinnang või
kehtiv tehnoülevaatuse kontrollkaart.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 51 vastu
delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, eemaldades I lisas
loetletud kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas kasutatud sõiduk on
romusõiduk, tingimusel et tehnoloogia areng jälgitavuse, parandamiskõlblikkuse
ja ohutuse valdkonnas õigustab nende juhtude piiramist, kus sõidukit käsitatakse
romusõidukina.
662
VI peatükk
Kasutatud sõidukite eksport kolmandasse riiki
Artikkel 38
Kasutatud sõidukite kolmandasse riiki eksportimise eest vastutav pädev asutus
1. Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesolevas
peatükis sätestatud kohustuste eest.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis
järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 12 kuule] lõike 1
kohaselt määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid. Liikmesriigid teatavad
komisjonile põhjendamatu viivituseta nende pädevate asutuste nimede või
aadresside muudatustest.
Artikkel 39
Kasutatud sõidukite ekspordikontroll ja -nõuded
1. Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 60 kuule] kohaldatakse eksporditavate kasutatud sõidukite
suhtes käesolevas peatükis sätestatud kontrolle ja nõudeid.
2. Käesolev peatükk ei piira käesoleva määruse muude sätete ega kaupade ekspordiks
vabastamist käsitlevate muude liidu õigusaktide, eelkõige määruse (EL) nr 952/2013
ja selle artiklite 46, 47, 267 ja 269 kohaldamist.
663
3. Kasutatud sõidukeid võib eksportida ainult juhul, kui:
a) need ei ole romusõidukid ja
b) need vastavad ekspordideklaratsiooni esitamise päeval tehnonõuetele, välja
arvatud juhul, kui need on artikli 2 lõike 2 punkti f ja XI lisa kohaselt
tunnistatud erilise kultuurilise väärtusega sõidukiteks.
4. Iga eksporditava kasutatud sõiduki kohta esitatakse või tehakse tollile kättesaadavaks
järgmine teave:
a) kasutatud sõiduki VIN-kood ja selle liikmesriigi identifitseerimisnumber, kus
sõiduk viimasena registreeriti;
b) kinnitus selle kohta, et kasutatud sõiduk vastab käesoleva artikli lõikes 3
sätestatud nõuetele, või XI lisas osutatud tõend.
5. Selleks et kontrollida, kas kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamine vastab
käesolevale peatükile:
a) vahetab toll kuni artikli 46 lõikes 4 osutatud ühenduse kasutusele võtmiseni
teavet ja teeb koostööd pädevate asutustega vastavalt artiklile 45 ning võtab
vajaduse korral sellist teabevahetust ja koostööd arvesse, et võimaldada
kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamist;
664
b) kui artikli 46 lõikes 4 osutatud ühendus on kasutusele võetud, kohaldatakse
artiklit 40, artikli 41 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 43 lõiget 3, ning artiklite 42, 43
ja 44 kohaseid teateid ja muud teavet vahetatakse kõnealuste elektrooniliste
süsteemide kaudu.
6. Eksporditava kasutatud sõiduki puhul
▌
a) ei tehta deklarandi arvestuskannet vastavalt määruse (EL) nr 952/2013
artiklile 182;
b) ei tehta enesehindamist vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 185.
▌
Artikkel 40
Sõiduki seisukorda käsitleva teabe automaatne kontrollimine
1. Enne kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamist kontrollib toll artikli 46 lõikes 4
osutatud elektrooniliste süsteemide kaudu elektrooniliselt ja automaatselt, kas VIN-
koodi ja viimase registreeringu liikmesriigi teabe põhjal vastab sõiduk tehnonõuetele.
Seda kohustust ei kohaldata sõidukite suhtes, mis on artikli 2 lõike 2 punkti f ja XI
lisa kohaselt tunnistatud erilise kultuurilise väärtusega sõidukiteks.
665
2. Kui tollile esitatud või kättesaadavaks tehtud teave ei vasta lõike 1 kohaselt riiklikes
sõidukiregistrites ja riiklikes elektroonilistes tehnoülevaatuse süsteemides sisalduvale
teabele, ei vabasta toll kõnealust sõidukit ekspordiks ja teatab sellest asjaomasele
füüsilisele või juriidilisele isikule nimetatud süsteemide kaudu.
Artikkel 41
Riskijuhtimine ja tollikontroll
1. Artikli 39 sätete täitmise tagamiseks kontrollib toll eksporditavaid kasutatud
sõidukeid vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 kohastele riskijuhtimise ja
tollikontrolli nõuetele. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 40 kohaldamist,
põhinevad sellised kontrollid peamiselt riskianalüüsil, nagu on sätestatud määruses
(EL) nr 952/2013.
2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riskijuhtimisele ja pärast artiklis 46
osutatud ühenduse kasutusele võtmist sisaldavad artikli 46 lõikes 1 osutatud
elektroonilised süsteemid teavet selle kohta, kas eksporditav kasutatud sõiduk vastab
keskkonnakaitse või liiklusohutusega seotud eritingimustele vastavalt käesoleva
artikli lõikele 3, ning toll kontrollib seda artikli 46 lõikes 4 osutatud ühenduse
kaudu automaatselt ja elektrooniliselt.
666
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte
käesoleva määruse täiendamiseks, sätestades käesoleva artikli lõikes 2 osutatud
vastavustingimused ▌seoses keskkonnakaitse ja liiklusohutuse eritingimustega, mida
importiv kolmas riik kohaldab kasutatud sõidukite impordi suhtes, kui kõnealune
kolmas riik on sellistest tingimustest komisjonile teatanud. Kõnealused tingimused
peavad olema kontrollitavad artikli 46 lõikes 1 osutatud elektroonilistes süsteemides
kättesaadava teabe põhjal.
4. Komisjon avaldab spetsiaalses veebiportaalis eritingimused, millest talle on
teatatud ja mis on seotud lõikes 3 osutatud kolmandate riikide kehtestatud
keskkonnakaitse- ja liiklusohutusnõuetega, ja ajakohastab neid korrapäraselt.
Artikkel 42
Peatamine
1. Kui on põhjendatud alus arvata, et eksporditav kasutatud sõiduk ei pruugi vastata
käesoleva peatüki nõuetele, peatab toll viivitamata kasutatud sõiduki ekspordiks
vabastamise, teatab peatamisest viivitamata artikli 38 alusel määratud pädevatele
asutustele ja edastab kogu asjakohase teabe, mida pädevad asutused vajavad, et teha
kindlaks, kas kasutatud sõiduk vastab käesoleva määruse nõuetele ja kas selle võib
ekspordiks vabastada.
667
2. Selleks et teha kindlaks, kas kasutatud sõiduk, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1
osutatud peatamist, vastab käesolevale määrusele, võivad pädevad asutused nõuda
igalt kõnealuse kasutatud sõiduki ekspordiga seotud isikult lisateavet, sealhulgas
teavet sõiduki müügi või omandiõiguse üleandmise kohta, näiteks arve või lepingu
koopiat, ning dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et kasutatud sõiduk on ette
nähtud edasiseks kasutamiseks.
Artikkel 43
Ekspordiks vabastamine
1. Kui kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamine on artikli 42 kohaselt peatatud, siis
vabastatakse kasutatud sõiduk ekspordiks juhul, kui on täidetud kõik muud
vabastamisega seotud nõuded ja formaalsused ning vähemalt üks järgmine tingimus:
a) artikli 38 alusel määratud pädevad asutused ei ole nelja tööpäeva jooksul
alates peatamise algusest taotlenud tollilt peatamise jätkamist või
b) artikli 38 alusel määratud pädevad asutused on teatanud tollile, et kiidavad
heaks käesoleva peatüki kohase ekspordiks vabastamise.
2. Ekspordiks vabastamist ei saa käsitada tõendina liidu õiguse, eeskätt käesoleva
määruse või määruse (EL) nr 952/2013 täitmise kohta.
668
3. Toll edastab viimase registreeringu liikmesriigi sõidukite registreerimisasutusele
automaatse teate sõiduki lahkumise kohta liidust, kasutades artikli 46 lõikes 4
osutatud ühendust. Sõidukite registreerimisasutus kannab oma riiklikku
sõidukiregistrisse teabe selle kohta, et sõiduk eksporditi kolmandasse riiki.
Artikkel 44
Ekspordiks vabastamisest keeldumine
1. Kui pädev asutus järeldab, et kasutatud sõiduk, mille peatamisest on artikli 42
kohaselt teatatud, ei vasta käesoleva peatüki nõuetele, nõuab pädev asutus
viivitamata, et toll ei vabastaks seda ekspordiks, ja teatab sellest tollile.
2. Kui pädev asutus on esitanud lõike 1 kohase teate, ei vabasta toll kasutatud sõidukit
ekspordiks.
▌
Artikkel 45
Asutustevaheline koostöö ja teabevahetus
1. Liikmesriikide pädevad asutused abistavad üksteist vastastikku käesoleva peatüki
rakendamisel, vahetades kahepoolselt teavet, eelkõige selleks, et kontrollida sõiduki
seisukorda, sealhulgas sõiduki registreerimisstaatust liikmesriigis, kus see oli varem
registreeritud.
669
2. Asjakohasel juhul teevad liikmesriikide pädevad asutused koostööd ka kolmandate
riikide haldusasutustega. Selline koostöö võib hõlmata asjakohase teabe jagamist,
ühiskontrollide läbiviimist ja muus vormis vastastikust abi, mida peetakse vajalikuks,
et tagada vastavus kasutatud sõidukite eksporti reguleerivatele kehtivatele
õigusnormidele.
3. Toll ja liikmesriikide pädevad asutused teevad koostööd kooskõlas määruse
(EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikega 2 ja vahetavad teavet, mida on vaja nende
ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt, sealhulgas elektrooniliste
vahendite kaudu. Toll võib anda kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 12
lõikega 1 ja artikli 16 lõikega 1 konfidentsiaalset teavet, mille nad on saanud oma
ülesannete täitmise käigus või mis on neile esitatud konfidentsiaalselt, selle
liikmesriigi pädevale asutusele, kus on ettevõtja või kaupleja asukoht.
4. Kui pädevad asutused on saanud teavet kooskõlas lõigetega 1, 2 ja 3, võivad
kõnealused pädevad asutused anda nimetatud teavet teiste liikmesriikide pädevatele
asutustele.
670
5. Teavet riskide kohta vahetatakse järgmiselt:
a) tolliasutuste vahel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 46 lõikele 5;
b) tolli ja komisjoni vahel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikele 2;
c) tolli ja pädevate asutuste, sealhulgas teiste liikmesriikide pädevate asutuste
vahel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikele 2.
Artikkel 46
Elektroonilised süsteemid
1. Teabe vahetamiseks VIN-koodi ning sõidukite registreerimisstaatuse ja tehnilise
seisukorra kohta riiklike sõidukiregistrite ning liikmesriikide tehnoülevaatuse
elektrooniliste süsteemide vahel, samuti ühenduse loomiseks ELi tollivaldkonna
ühtse teeninduskeskkonnaga, kui seda on vaja käesolevas peatükis sätestatud
kontrollide tegemiseks ja nõuete täitmiseks, kasutatakse komisjoni välja töötatud
elektroonilist süsteemi MOVE-HUB.
671
2. Lõikes 1 osutatud elektroonilisel süsteemil MOVE-HUB peavad olema vähemalt
järgmised funktsioonid:
a) võimalus vahetada reaalajas andmeid riiklike sõidukiregistrite ja nendega
ühendatud liikmesriikide tehnoülevaatuse elektrooniliste süsteemidega;
b) võimalus kontrollida automaatselt ja elektrooniliselt direktiivi 2014/45/EL
II lisas osutatud tehnoülevaatuse kontrollkaardil esitatud andmeid sõiduki
esmase registreerimise kuupäeva seisuga ning selle liikmesriigi andmeid, kus
sõiduk viimasena registreeriti, nagu on osutatud direktiivis 1999/37/EÜ, et teha
kindlaks, kas eksporditav kasutatud sõiduk vastab artiklis 39, artikli 40 lõikes 1
ja artiklis 41 sätestatud nõuetele;
c) võimalus luua ühendus määruse (EL) 2022/2399 kohase ELi tollivaldkonna
ühtse teeninduskeskkonnaga, et vahetada andmeid ja toetada artikli 40 lõikes 1
ja artikli 41 lõikes 2 osutatud teabevahetuse protsessi ning artiklites 42, 43 ja
44 osutatud teavituste saatmist;
d) võimalus lubada artikli 45 lõike 2 kohase koostöö eesmärgil elektroonilist
teabevahetust kolmandate riikide pädevate asutustega, kes on artikli 41 lõike 2
kohaselt teatanud komisjonile eritingimustest, mida nad kohaldavad kasutatud
sõidukite impordi suhtes.
672
3. Liikmesriigid ühendavad oma riiklikud sõidukiregistrid ja riiklikud elektroonilised
tehnoülevaatuse süsteemid lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemiga MOVE-HUB.
Ühendus võetakse kasutusele kahe aasta jooksul pärast lõikes 5 osutatud
rakendusakti vastuvõtmist.
▌
4. Komisjon ühendab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi MOVE-HUB
määruse (EL) 2022/2399 artikliga 4 loodud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse
teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemiga, et oleks
võimalik teha artiklis 40 ja artikli 41 lõikes 2 osutatud automaatseid kontrolle ning
saata artiklites 42, 43 ja 44 osutatud teateid. Ühendus võetakse kasutusele nelja aasta
jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.
5. Komisjon võtab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale [24] kuule] vastu rakendusaktid,
millega kehtestatakse vajalik kord lõikes 2 osutatud MOVE-HUBi funktsioonide
rakendamiseks, sealhulgas tehnilised meetmed, mida on vaja riiklike elektrooniliste
süsteemide ühendamiseks MOVE-HUBiga, MOVE-HUBiga ühendamise
tingimused, riiklike süsteemide edastatavad andmed ja omavahel ühendatud riiklike
süsteemide kaudu kõnealuste andmete edastamise vorm. Kõnealused rakendusaktid
võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
673
VII peatükk
Täitmise tagamine
▌
Artikkel 47
Kontrollid
1. Käesoleva määruse täitmise tagamiseks kehtestavad liikmesriigid
kontrollistrateegiad, mille eesmärk on avastada ebaseaduslik tegevus
romusõidukite ning nende osade ja komponentide kogumise, töötlemise ja ekspordi
valdkonnas. Nendes strateegiates nähakse ette lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kontroll.
2. Käesoleva määruse täitmise tagamiseks kontrollivad liikmesriigid:
a) tegevusloaga lammutuskodasid;
b) kogumiskohti;
▌
c) muid osalisi ja ettevõtjaid, kes võivad osaleda romusõidukite kogumises,
töötlemises ja ekspordis või müüvad kasutatud varuosi ja komponente.
674
3. Igal kalendriaastal kontrollitavate lõikes 2 loetletud ettevõtjate koguarv
arvutatakse nii, et nad moodustavad vähemalt 10 % lõike 2 punktides a ja b
loetletud ettevõtjatest.
4. Liikmesriigid kontrollivad ka korrapäraselt ja riskipõhiselt kasutatud sõidukite
eksporti, et kontrollida vastavust artiklile 39.
▌
5. Selleks et eristada kasutatud sõidukeid romusõidukitest, võivad liikmesriikide
pädevad asutused kontrollida selliste kasutatud sõidukite saadetisi, mille puhul
kahtlustatakse, et tegemist on romusõidukitega, et teha kindlaks, kas need vastavad
artiklis 36 ja I lisas sätestatud nõuetele, ning et teha selliste saadetiste üle
asjakohaselt järelevalvet.
6. Kui liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et kavandatud kasutatud
sõidukite saadetis sisaldab üht või mitut romusõidukit, võib romusõidukite
kahtlusega sõidukite asjakohase analüüsi, kontrollimise ja ladustamise kulud sisse
nõuda nende sõidukite saatmist korraldavatelt isikutelt.
675
Artikkel 48
Täitmise tagamiseks tehtav koostöö riiklikul tasandil ja liikmesriikide vahel
1. Liikmesriigid kehtestavad kõigi käesoleva määruse täitmise tagamises osalevate
asjaomaste pädevate asutuste jaoks tulemuslikud mehhanismid, mis võimaldavad
kõnealustel asutustel teha koostööd ja koordineerida riigi sees täitmise tagamise
poliitika ja meetmete väljatöötamist ja rakendamist, et teha järelevalvet sõidukite
registreerimise, registreeringu ajutise peatamise ja peatamise, registrist kustutamise,
lammutustõendite ja kasutatud sõidukite ekspordi üle ning tõkestada romusõidukite
ebaseaduslikku töötlemist ja eksporti.
2. Liikmesriigid teevad kahe- või mitmepoolset koostööd eesmärgiga hõlbustada
romusõidukite ebaseadusliku töötlemise ja ekspordi tõkestamist ja avastamist ning
tegeleda kadunud sõidukite probleemiga. Nad vahetavad artiklis 46 osutatud
elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu asjaomast teavet sõidukite
registreerimise, registreeringu ajutise peatamise ja peatamise ning registrist
kustutamise kohta. Samuti vahetavad nad asjaomast teavet selliste tegevusloaga
lammutuskodade ning remondi- ja hooldusettevõtjate kohta, kes ei ole saanud
lammutuskoja tegevusluba, ning muude osaliste ja ettevõtjate kohta, kes võivad teha
romusõidukite töötlemisega seotud toiminguid. Nad jagavad korrapäraselt teavet,
kogemusi ja teadmisi romusõidukitega seotud ebaseadusliku tegevuse, täitmise
tagamise meetmete ja ühismeetmete kohta väljakujunenud struktuuride raames,
nagu õiguskaitsevõrgustikud, asutused ja käesoleva määruse artikli 52 kohaselt
loodud komitee.
676
Sõidukite registreerimisandmete vahetamine hõlmab juurdepääsu andmetele, mis
käsitlevad teiste liikmesriikide pädevate asutustega tehtud kontrolle ning nende laadi
ja tulemusi, ja kõnealuste andmete vahetamist, et hõlbustada käesoleva määruse
täitmise tagamist.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile teabe oma alaliste töötajate kohta, kes
vastutavad käesoleva artikli lõikes 2 ja artiklis 45 osutatud koostöö eest.
▌
Artikkel 49
Karistused
Hiljemalt ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 36 kuule] kehtestavad liikmesriigid normid karistuste kohta, mida
kohaldatakse käesoleva määruse artikli 15 lõike 1, artikli 16, artikli 18 lõike 1, artikli 22
lõigete 1 ja 2, artiklite 23 ja 24, artikli 25 lõigete 1 ja 2, artiklite 26–31 ning artiklite 33, 34,
36, 37 ja 39 rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise
tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning nende
hilisematest muudatustest.
677
Artikkel 50
Aruandlus komisjonile
1. Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale 36 kuule] teevad liikmesriigid iga kalendriaasta kohta ja
vormis, mille komisjon on kehtestanud lõike 5 kohaselt, üldsusele kättesaadavaks
järgmised tootjatelt, tootjavastutusorganisatsioonidelt ja jäätmekäitlejatelt saadud
teabel ja andmetel põhinevad koondandmed:
a) liikmesriigis registreeritud sõidukite arv;
b) liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud sõidukite
arv;
c) liikmesriigis kogutud ja keskkonnaohutuks muudetud romusõidukite arv ja
mass;
d) liikmesriigi territooriumil ringlussevõetud romusõidukite arv ja mass;
e) teise liikmesriiki või kolmandasse riiki eksporditud või edasiseks töötlemiseks
saadetud romusõidukite arv ja mass;
678
f) kolmandast riigist imporditud või edasiseks töötlemiseks saadetud
romusõidukite arv ja mass;
g) ekspordiks vabastatud kasutatud sõidukite arv ja imporditud kasutatud
sõidukite arv;
h) väljastatud lammutustõendite arv;
i) romusõidukitest eemaldatud selliste osade, komponentide ja materjalide
kogumass ja asjakohasel juhul kogus, mis on ette nähtud:
i) korduskasutamiseks;
ii) taastootmiseks või taastamiseks;
iii) ringlussevõtuks;
iv) taaskasutamiseks, sealhulgas energiakasutuseks;
v) kõrvaldamiseks;
j) nende romusõidukite kogus ja mass, mida on töödeldud muul kui punktis d
märgitud viisil;
k) tagasitäiteks kasutatud romusõidukite kogus ja mass;
679
l) artiklis 33 sätestatud sihtmäärad, mille on saavutanud kõik liikmesriigis
tegutsevad jäätmekäitlejad;
m) artikli 29 lõikes 2 sätestatud erandi kasutamine ja viis, kuidas aruandev
liikmesriik on selle üle järelevalvet teinud;
n) andmed tootjavastutusorganisatsioonide kohta, sealhulgas nende juriidiliste
isikute nimed, keda nad esindavad;
o) andmed artikli 21 rakendamise kohta;
p) romusõidukitest eemaldatud selliste osade ja komponentide kogused, mis
sisaldavad olulist kogust kriitilisi toormeid, ning sellistest osadest ja
komponentidest taaskasutusse võetud kriitiliste toormete kogused.
Liikmesriigid teevad esimeses lõigus osutatud andmed üldsusele kättesaadavaks
18 kuu jooksul pärast selle aruandeperioodi lõppu, mille kohta neid andmeid
kogutakse. Andmed peavad olema masinloetavad, võimaldama sorteerimist ja
päringute tegemist ning järgima kolmandatele isikutele kasutamiseks avatud
standardeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui esimeses lõigus osutatud
andmed kättesaadavaks tehakse.
Esimene aruandlusperiood on esimene kalendriaasta pärast lõikes 5 osutatud
rakendusakti vastuvõtmist.
680
2. Andmetele, mille liikmesriigid lõike 1 kohaselt kättesaadavaks teevad, lisatakse
kvaliteedikontrolli aruanne. Kõnealune teave esitatakse vormis, mille komisjon on
kehtestanud vastavalt lõikele 5.
3. Liikmesriigid koostavad iga viie aasta järel aruande, milles antakse ülevaade
järgmisest:
a) stiimulid, mis on kehtestatud osade ja komponentide korduskasutamise,
taastootmise ja taastamise edendamiseks vastavalt artiklile 32, ja nende
hinnanguline mõju;
b) nende riigisiseses õiguses käesoleva määruse rikkumiste eest kooskõlas
artikliga 49 ette nähtud karistuste ja muude sanktsioonide kohaldamine,
sealhulgas teatatud rikkumiste ja võetud meetmete liikide loetelu;
c) artikli 47 kohaselt tehtud kontrollide tulemused;
d) mõistete „romusõiduk“ ja „kasutatud sõiduk“ kohaldamise viis, sealhulgas
sellega seotud praktilised raskused.
Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuse aruande kuue kuu jooksul pärast selles
hõlmatava viieaastase ajavahemiku lõppu. Esimene aruanne esitatakse komisjonile
hiljemalt ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise
kuupäevale järgnevale kuuele aastale].
681
Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud aruanded läbi ning koostab ja avaldab
saadud teabe kohta aruanded, et toetada käesoleva määruse rakendamise hindamist
liikmesriikides ja hõlbustada teabevahetust liikmesriikides kohaldatavate parimate
tavade kohta.
4. Komisjon kogub käesoleva määruse rakendamise seire eesmärgil käesoleva artikli
kohaselt kättesaadavaks tehtud teavet ja vaatab selle läbi.
5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse:
a) lõike 1 kohaste andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise metoodika ning
kord, sealhulgas:
i) metoodika lõike 1 punktides i, j, k ja p osutatud eesmärkidel eemaldatud
osade, komponentide ja materjalide koguse ning massi
kindlaksmääramiseks;
ii) metoodika ringlussevõetud jäätmete massi kindlaksmääramiseks,
sealhulgas arvutus- ja mõõtepunktide kindlaksmääramiseks, ning
vajaduse korral keskmiste kaomäärade kohaldamise võimalused;
682
iii) metoodika, mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse artiklis 33 osutatud
korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmäärade
saavutamist, sealhulgas romusõidukite ja muude jäätmete
kombineeritud purustamise korral, millele on osutatud artiklis 27 ja
VIII lisa G osa punktis 3;
b) lõike 1 kohase komisjonile esitatava aruande vorm ja kvaliteedikontrolli
aruande vorm.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis
järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 30 kuule] kooskõlas
artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6. Tootjad, tootjavastutusorganisatsioonid, jäätmekäitlejad ja muud asjaomased
ettevõtjad peavad esitama pädevatele asutustele õiged ja usaldusväärsed andmed,
mis võimaldavad liikmesriikidel täita käesolevast artiklist tulenevaid
aruandluskohustusi.
683
VIII peatükk
Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus
Artikkel 51
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel.
2. Artikli 5 lõigetes 3 ja 6, artikli 6 lõigetes 6–9, artikli 7 lõikes 3, artikli 11 lõikes 4,
artikli 12 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 22 lõikes 6, artikli 26 lõikes 3, artikli 37
lõikes 3 ja artikli 41 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte
antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne
viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimine pikeneb automaatselt samaks
ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle
kohta vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõigetes 3 ja 6, artikli 6 lõigetes 6–9,
artikli 7 lõikes 3, artikli 11 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 22
lõikes 6, artikli 26 lõikes 3, artikli 37 lõikes 3 ja artikli 41 lõikes 3 osutatud volituste
delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses
nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei
mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
684
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 5 lõigete 3 ja 6, artikli 6 lõigete 6–9, artikli 7 lõike 3, artikli 11 lõike 4,
artikli 12 lõike 2, artikli 21 lõike 2, artikli 22 lõike 6, artikli 26 lõike 3, artikli 37
lõike 3 ning artikli 41 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub
üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast
õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta
vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist
komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu
algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 52
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel.
Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
▌
685
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
IX peatükk
Muudatused
Artikkel 53
Määruse (EL) 2023/1542 muutmine
Määruse (EL) 2023/1542 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XII lisale.
▌
Artikkel 54
Määruse (EL) 2019/1020 muutmine
Määruse (EL) 2019/1020 II lisa punktid 10 ja 11 jäetakse välja.
Artikkel 55
Määruste (EL) 2018/858 ja (EL) nr 168/2013 muutmine
Määruse (EL) 2018/858 II lisa ja määruse (EL) nr 168/2013 II lisa muudetakse vastavalt
käesoleva määruse XI lisale.
686
X PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 56
Läbivaatamine
1. Komisjon vaatab hiljemalt ... [selle aasta viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 95 kuule] läbi käesoleva määruse
kohaldamise ning selle keskkonnale, inimeste tervisele ja ühtse turu toimimisele
avalduva mõju, koostab selle kohta aruande ning esitab selle aruande Euroopa
Parlamendile ja nõukogule. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik
ettepanek käesoleva määruse asjaomaste sätete muutmiseks.
2. Võttes arvesse tehnika arengut ja liikmesriikides saadud praktilisi kogemusi ning
määruse (EÜ) nr 1907/2006 muudatusi, lisab komisjon oma aruandesse hinnangu
järgmiste aspektide kohta:
a) vajadus laiendada käesoleva määruse kohaldamisala, eelkõige II ja III peatüki
ning IV peatüki 2. jao sätteid määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõikes 2
määratletud L-kategooria sõidukitele▌ ning määruse (EL) 2018/858 artikli 4
lõikes 1 sätestatud M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukitele;
687
b) vajadus laiendada mitmeastmelises tüübikinnitusmenetluses tüübikinnituse
saanud sõidukitele ja autoelamutele kohaldatavate sätete kohaldamisala ning
lisada haagissuvilad käesoleva määruse kohaldamisalasse;
c) vajadus laiendada käesoleva määruse, eelkõige VI peatüki sätete
kohaldamisala määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõikes 2 määratletud
L-kategooria sõidukitele;
d) meetmed, mis käsitlevad teabe esitamist sõidukites sisalduvate probleemsete
ainete kohta, ja vajadus kehtestada täiendavad sätted probleemsete ainete
kohta, mis võivad mõjutada sõidukite kvaliteetset ringlussevõttu nende
olelusringi lõpus;
e) IV peatükis sätestatud meetmed, mis on seotud romusõidukite käitlemisega,
sealhulgas artiklis 33 sätestatud sihtmäärade tasemed ja vajadus neid muuta;
f) vajadus laiendada käesoleva määruse kohaldamisala seoses artiklis 33
sätestatud ringlussevõtu sihtmäärade tasemetega sõidukikategooriatele, mille
suhtes artiklit 33 käesoleva määruse alusel ei kohaldata;
g) rikkumised ning artiklis 49 sätestatud karistuste mõjusus, proportsionaalsus ja
hoiatavus;
688
h) vajadus muuta artiklit 5;
i) see, mil määral on kadunud sõidukite küsimus lahendatud, sealhulgas
kadunud sõidukite hinnanguline arv ja hinnang kasutatud sõidukite
ekspordiga seotud meetmete mõju kohta, ning vajadus lisada täiendavaid
meetmeid sõidukite jälgitavuse küsimusega tegelemiseks;
▌
j) nõuded ringlussevõetud plasti sisalduse kohta, sealhulgas liidus ja väljaspool
liitu asuvatele ringlussevõtukäitistele kehtestatud sihtmäärad ja kohustused,
mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõigetes 1–4, ning vajadus teha
selle alusel muudatusi, sealhulgas terase ja alumiiniumiga seotud
arengusuundumuste hinnang seoses käesoleva määruse artikli 6 lõigetega 7
ja 8 ning muude asjakohaste liidu õigusaktidega, nagu määrus (EL) 2025/40
või määrus (EL) 2024/1781, et tagada sidusus ja kooskõla;
k) kulude jaotamise mehhanism sõidukite puhul, millest saavad romusõidukid
teises liikmesriigis, nagu on sätestatud artiklis 22, ja vajadus seda muuta;
l) sätted protsesside kohta, mis võivad mõjutada sõidukite kvaliteetset
ringlussevõttu nende olelusringi lõpus;
m) riiklike tehnonõuetele vastavuse kriteeriumide erinevuste mõju kasutatud
sõidukite ekspordile;
689
n) riiklike sõidukite registreerimissüsteemide toimivus, koostalitlusvõime ja
usaldusväärsus ning nende piiriülene teabevahetus sõidukite täpse
identifitseerimise, staatuse ja jälgitavuse tagamisel kogu nende olelusringi
kestel, pöörates eritähelepanu järgmisele:
i) ajutise registrist kustutamine mõju sõiduki andmete õigsusele,
juurdepääsetavusele ja jälgitavusele, sealhulgas selle roll kadunud
sõidukite tuvastamisel;
ii) vajadus kogu liidus kohaldatavate ajutise registrist kustutamise
miinimumnõuete järele, näiteks maksimaalse kestuse ja rangete
uuendamistingimuste kehtestamine, et suurendada sõidukite jälgitavust
ja tõkestada nende ebaseaduslikku käitlemist.
3. Komisjon vaatab hiljemalt ... [selle aasta viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 72 kuule] läbi olukorra seoses uutes
sõidukites sisalduva biopõhise plasti ja rehvide ümbertöötlemisel saadud
elastomeeride tehnoloogilise arengu, keskkonnatoime, majanduslike näitajate ja
kättesaadavusega, võttes arvesse direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud
kestlikkuse kriteeriume ja rehvidele määruse (EL) 2024/1781 kohaselt
kehtestatavaid kestlikkuse kriteeriume.
690
4. Kui see on asjakohane ja lähtudes lõikes 3 osutatud läbivaatamisest, võib komisjon
esitada seadusandliku ettepaneku, et:
a) kehtestada sõidukites kasutatavas plastis sisalduvatele biopõhistele
lähteainetele kestlikkusnõuded;
b) kehtestada sihtmäärad, et suurendada sõidukites kasutatavas plastis
biopõhiste lähteainete kasutamist;
c) kehtestada sihtmäärad, et hõlmata sõidukirehvide ümbertöötlemisel saadud
elastomeeride kasutamist;
d) hinnata, mil määral võib punktis b osutatud sihtmäärasid kombineerida
artikli 6 lõikes 1 sätestatud sihtmääradega või neile lisada;
e) hinnata, mil määral võib punktis c osutatud sihtmäärasid kombineerida
artikli 6 lõikes 1 sätestatud sihtmääradega;
f) muuta asjakohasel juhul määruse (EL) 2025/40 artikli 3 lõike 1 punktis 53
sätestatud biopõhise plasti määratlust, käesoleva määruse artikli 3 lõike 1
punktis 9 sätestatud plasti määratlust ja käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1
sätestatud ringlussevõetud plasti sihtmäärade kohaldamisala;
691
g) muuta asjakohasel juhul artikli 6 lõikes 2 osutatud arvutus- ja
kontrollimetoodikat ning nõudeid liidus ja kolmandates riikides asuvatele
rehve elastomeerideks ümbertöötlevatele käitistele.
5. Kui see on romusõidukite tulemusliku ja ühetaolise jälgitavuse tagamiseks
asjakohane ja tuginedes lõike 2 punktis n osutatud läbivaatamisele, võib komisjon
esitada seadusandliku ettepaneku sõidukite ajutist registrist kustutamist käsitlevate
kogu liidus kohaldatavate normide kohta.
6. Komisjon teeb hiljemalt ... [60 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise
kuupäeva] hindamise, et analüüsida artikli 10 kohaselt esitatud deklaratsioonide
põhjal, kas valmistajad on artikli 6 lõikes 1 sätestatud ringlussevõetud plasti
sihtmäärade saavutamisel graafikus. Hinnatakse eelkõige järgmist:
a) plasti ringlussevõtuks sobiva tehnoloogia kättesaadavus;
b) ringlussevõetud plasti piisav kättesaadavus;
c) ringlussevõetud plasti kvaliteet võrreldes nõutava ohutustasemega ning
d) tehnilised ja majanduslikud raskused ringlussevõetud plasti sihtmäärade
saavutamisel.
692
Hindamise põhjal võib komisjon asjakohasel juhul esitada Euroopa Parlamendile
ja nõukogule seadusandliku ettepaneku artikli 6 lõikes 1 sätestatud sihtmäärade
muutmiseks, et näha ette erandid selles sätestatud kohaldamisalast, ajakavast või
miinimumprotsendimääradest.
Artikkel 57
Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
1. Direktiiv 2000/53/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates ... [selle kuu esimene päev, mis
järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule].
Sellegipoolest kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2000/53/EÜ
a) artikli 4 lõiget 2 ja II lisa kuni … [selle kuu viimane päev, mis järgneb
käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 71 kuule]; direktiivi
2000/53/EÜ II lisa kannete (5a), 5(b)(i), 5(b)(ii) ja 16 kohaldamine lõpeb
alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev];
b) artikli 5 lõike 4 teist lõiku, artikli 6 lõike 3 teist lõiku, artikli 7 lõiget 1 ning
artikli 8 lõikeid 3 ja 4 kuni ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule];
c) artikli 6 lõike 3 esimeste lõiku ja I lisa kuni ... [selle kuu viimane päev, mis
järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule];
693
d) artikli 7 lõike 2 punkti b kuni ... [selle aasta viimane päev, mis järgneb
käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule];
e) artikli 9 lõike 1a esimest ja kolmandat lõiku, artikli 9 lõiget 1b ja artikli 9
lõiget 1d kuni … [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse
jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule];
f) artikli 9 lõike 1a teist lõiku kuni ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb
käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 59 kuule].
2. Direktiiv 2005/64/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates ... [selle kuu viimane päev, mis
järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 71 kuule].
Kõnealuse direktiivi artikli 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks alates ... [selle kuu
viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale
35 kuule].
3. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale
määrusele ning neid loetakse vastavalt XV lisas esitatud vastavustabelitele.
4. Erandina käesoleva määruse artikli 8 lõikest 2 käsitatakse kuni ... [72 kuud pärast
käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kõnealuse artikli viiteid käesoleva
määruse artiklile 4 viidetena direktiivi 2005/64/EÜ artiklile 5.
694
Erandina käesoleva määruse artikli 8 lõikest 2 käsitatakse kuni ... [72 kuud pärast
käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kõnealuse artikli viiteid käesoleva
määruse artiklile 5 viidetena direktiivi 2005/64/EÜ artikli 6 lõikele 2.
Artikkel 58
Kohaldatavus Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga
1. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga
kohaldatakse artiklit 14 üksnes seoses artiklitega 30 ja 31 ning artikli 35 lõikega 1.
2. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei
kohaldata artikleid 15–29, artikleid 32–34 ning artikli 35 lõiget 2.
3. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei
kohaldata artikli 47 lõike 2 punkti a ja artikli 47 lõiget 3.
4. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei
kohaldata artikli 48 lõikeid 1 ja 2 seoses romusõidukite ebaseadusliku töötlemise
tõkestamisega.
5. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei
kohaldata artikli 48 lõiget 2 seoses tegevusloaga lammutuskodasid käsitleva
asjakohase teabe vahetamisega.
6. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei
kohaldata artiklit 49 seoses artikli 15 lõikega 1, artikliga 16, artikli 19 lõikega 1,
artikli 22 lõigetega 1 ja 2, artiklitega 23 ja 24, artikli 25 lõigetega 1 ja 2 ning
artiklitega 27, 28, 29, 33 ja 34.
695
7. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei
kohaldata artikli 50 lõike 1 punkte c, d ja h, punkti i alapunkte iii, iv ja v, punkte j,
k, l, m, n ja o ning artikli 50 lõike 3 punkti a.
Artikkel 59
Jõustumine ja kohaldamine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates … [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse
jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule].
Artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõikeid 2–9, artikli 6 lõikeid 4–9 ja 11, artikli 7 lõikeid 3
ja 4, artikli 9 lõiget 7, artikli 11 lõiget 4, artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõiget 6, artikli
14 lõiget 4, artikli 15 lõiget 6, artikli 21 lõiget 2, artikli 22 lõiget 6, artikli 26
lõiget 3, artikli 37 lõiget 3, artikli 41 lõiget 3, artikli 46 lõiget 5 ja artikli 50 lõiget 5
kohaldatakse alates ... [üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva],
artiklit 53 kohaldatakse alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ning
artiklit 55 kohaldatakse ▌alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 72 kuule].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
696
I LISA
▌SÕIDUKI ROMUSÕIDUKIKS LIIGITAMISE KRITEERIUMID
Käesolevas lisas kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel teha kindlaks, kas sõiduk on
romusõiduk, ja neid kohaldatakse järgmiselt.
A osas on sätestatud sõiduki parandamiskõlbmatuse hindamise kriteeriumid. Kui üks või
mitu nendest kriteeriumidest on täidetud, loetakse sõiduk romusõidukiks.
Kui ükski A osas esitatud kriteeriumidest ei ole täidetud, hinnatakse sõidukit B osas
esitatud kriteeriumide alusel. Kui üks või mitu B osas esitatud kriteeriumidest on täidetud,
tehakse tehnilise hindamise alusel kindlaks, milliseid parandustöid on vaja teha direktiivi
2014/45/EL kohase tehnoülevaatuse kontrollkaardi saamiseks liikmesriigis, kus sõiduk oli
enne remonti registreeritud. Selle tehnilise hinnangu põhjal peab sõidukiomanik
otsustama, kas ta soovib sõiduki kasutuselt kõrvaldada.
Kui sõidukiomanik ei ole viie aasta jooksul pärast seda tehnilist hinnangut direktiivi
2014/45/EL kohast tehnoülevaatuse kontrollkaarti saanud, loetakse sõiduk romusõidukiks.
Nende viie aasta jooksul käsitatakse seda tehnilist hinnangut dokumendina, mis tõendab, et
sõiduk ei ole romusõiduk.
697
Käesolevas lisas osutatud hindamise teeb sõltumatu sõidukiekspert. Liikmesriigid võivad
koostada selliste sõltumatute sõiduekspertide täieliku loetelu, kes selliseid hindamisi teevad.
Sõidukiomaniku taotluse korral võib sõiduki registreerimise liikmesriigi pädev asutus või
üks selle määratud lube andev asutus teha erandi käesoleva lisa kohaselt romusõidukiks
loetud sõiduki käsitamisest romusõidukina, kui asjaomane sõiduk parandatakse.
A OSA
ROMUSÕIDUKITE HINDAMISE KRITEERIUMID
Sõiduk on romusõiduk, kui see vastab ühele või mitmele järgmisele kriteeriumile:
a) see on lõigatud tükkideks või selle osade korduskasutamise eesmärgil
demonteeritud;
▌
b) see on ▌põlenud sellisel määral, et mootoriruum või sõitjateruum on täielikult
hävinud;
c) see on olnud sukeldatud vette nii, et veetase on armatuurlauast kõrgemal;
698
d) üht või mitut sõiduki järgmist komponenti ei saa tehniliselt parandada ega asendada:
i) maapinnaga haarduvad komponendid (nagu rehvid ja veljed), vedrustus-, rooli-
, pidurisüsteem ja nende juhtkomponendid;
ii) istme kinnitusdetailid ja liigendid;
iii) turvapadjad, eelpingutid, turvavööd ja nende perifeersed töökomponendid;
iv) sõiduki kere või raam;
e) selle konstruktsiooni- ja ohutuskomponentidel on pöördumatud tehnilised defektid,
mis muudavad nende asendamise võimatuks;
▌
f) see anti töötlemiseks kogumiskohta või tegevusloaga lammutuskotta;
g) kindlustusselts on tunnistanud selle tehniliselt täielikult hävinuks, tuginedes
sõidukieksperdi tehtud tehnilisele hindamisele.
▌
699
B OSA
SOOVITUSLIKE ROMUSÕIDUKIKRITEERIUMIDE ▌LOETELU
Kui ükski A osas esitatud kriteerium ei ole täidetud, hinnatakse sõidukit järgmiste
kriteeriumide alusel:
a) see on maha jäetud või puuduvad vahendid, mis võimaldaksid seda identifitseerida,
eelkõige VIN-kood;
▌
b) see ei ole sobivalt kaitstud kahjustuste eest ladustamisel, transportimisel, peale- ja
mahalaadimisel; ▌
▌
c) kulud, mis on vajalikud, et parandada sõiduki tehnilist seisukorda nii, et sellest
piisaks tehnoülevaatuse kontrollkaardi saamiseks, ning sõiduki praegune väärtus
kokku ületavad sõiduki hinnangulist remondijärgset turuväärtust;
d) see on olnud sukeldatud vette nii, et veetase on armatuurlauast madalamal ja
mootor või elektrisüsteem on kahjustunud;
e) sellest lekkiv kütus või kütuseaur põhjustab tule- või plahvatusohu;
f) selle vedelgaasisüsteemist lekkinud gaas põhjustab tule- või plahvatusohu;
g) sellest lekkinud töövedelik (kütus, pidurivedelik, antifriis, akuhape, jahutusvedelik)
põhjustab veereostuse ohu;
h) see on demonteeritud või
i) sellel on üks või mitu ligipääsuava, mis on kokkukeevitatud või suletud
isolatsioonivahuga.
▌
700
II LISA
KRITEERIUMID, MILLE ALUSEL TUNNISTATAKSE SÕIDUK ERILISE
KULTUURILISE VÄÄRTUSEGA SÕIDUKIKS
1. Sõiduki registreerimise liikmesriigi pädev asutus või üks selle määratud lube andev
asutus võib tunnistada sõiduki erilise kultuurilise väärtusega sõidukiks, kui see
vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:
a) sõidukiomanik või selle liikmesriigi pädevad asutused, kus sõiduk on
registreeritud, on dokumenteerinud sõiduki ainulaadse ajaloolise või
kultuurilise väärtuse või seisundi või see on ainus muudetud või kohandatud
sõiduk, millele on antud üksiksõiduki tüübikinnitus kooskõlas määrusega
(EL) 2018/858 või riigisisese õigusega;
b) sõidukiomanik on teada ja teda on võimalik tuvastada;
c) sõiduki osi saab identifitseerida seerianumbri või muu valmistaja antud või
pädeva asutuse määratud identifitseerimistähise abil;
d) sõidukit saab identifitseerida VIN-koodi või seerianumbri või muu valmistaja
antud või pädeva asutuse määratud identifitseerimistähise abil.
Sõidukiomaniku taotlusel annavad sõiduki registreerimise liikmesriigi pädevad
asutused välja tunnistuse, millega sõiduk tunnistatakse erilise kultuurilise
väärtusega sõidukiks, kui käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud kriteeriumid
on täidetud.
701
Sõidukiomaniku taotlusel tunnistavad sõiduki registreerimise liikmesriigi pädevad
asutused käesoleva punkti teises lõigus osutatud tunnistuse kehtetuks.
2. Erilise kultuurilise väärtusega sõiduki omanik tagab, et:
a) sõidukit hoitakse, transporditakse ja kasutatakse keskkonnahoidlikul viisil
vastavalt liidu või riigisisesele õigusele;
b) taotluse korral esitatakse ametiasutustele või tehakse neile kättesaadavaks
punkti 1 teises lõigus osutatud tunnistus.
3. Sõiduki vastavust punktides 1 ja 2 sätestatud kriteeriumidele kontrollitakse
vähemalt iga viie aasta järel ja omanikuvahetuse korral.
702
III LISA
KORDUSKASUTATAVUSE, RINGLUSSEVÕETAVUSE JA TAASKASUTATAVUSE
MÄÄRA ARVUTAMINE
Käesolevas lisas tähendab „võrdlussõiduk“ sõidukitüübi sõiduki versiooni, mille kohta
tüübikinnitusasutus on valmistajaga konsulteerimise ja A osas kindlaks määratud
kriteeriumide alusel otsustanud, et see on korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja
taaskasutatavuse seisukohast kõige probleemsem.
A OSA
1. Määratakse kindlaks sõidukis olevad materjalid, nende osakaalud ja asukohad ning
kogu asjakohane teave, mida on vaja ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määra
õigeks arvutamiseks.
2. Massid esitatakse kilogrammides ühe kümnendkoha täpsusega. Määrad arvutatakse
protsentides ühe kümnendkoha täpsusega ning ümardatakse järgmiselt:
a) kui kümnendkomale järgnev number on 0–4, ümardatakse kogusumma
allapoole;
b) kui kümnendkomale järgnev number on 5–9, ümardatakse kogusumma
ülespoole.
703
3. Võrdlussõidukite valimisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriumeid:
a) keretüüp;
b) võimalik viimistlustase;
c) võimalikud lisaseadmed, mida saab paigaldada valmistaja vastutusel.
4. Kui tüübikinnitusasutus ja valmistaja ei suuda korduskasutatavuse,
ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse osas kõige probleemsemat sõidukitüübi
sõiduki versiooni ühiselt kindlaks määrata, valitakse võrdlussõiduk järgmiselt:
a) M1-kategooria sõidukite puhul – üks igast määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa
punktis 2 määratletud keretüübist;
b) N1-kategooria sõidukite puhul – üks igast keretüübist, st kaubik, raamsõiduk,
pikap jne.
5. Koostisosade materjalide ja masside kontrollimiseks teeb tootja kättesaadavaks
sõidukid ja koostisosad, mida tüübikinnitusasutus vajalikuks peab.
704
B OSA
1. Selleks et komponenti või osa saaks lugeda korduskasutatavaks, peab seda olema
võimalik eemaldada kergesti ja mittepurustaval viisil.
2. Korduskasutatavate osade, komponentide ja materjalide kogumass loetakse 100 %
korduskasutatavaks, ringlussevõetavaks ja taaskasutatavaks.
3. VIII lisa B osa punktides 1, 2 ja 3 loetletud osad, komponendid ja materjalid loetakse
0 % korduskasutatavaks ning 100 % ringlussevõetavaks ja taaskasutatavaks. VIII lisa
E osas loetletud osad ja komponendid loetakse 0 % korduskasutatavaks ning 100 %
ringlussevõetavaks ja taaskasutatavaks. Metoodika peab tagama, et kui VIII lisa
muutmise tulemusena laiendatakse kõnealuse lisa E osas loetletud osade ja
komponentide loetelu, loetakse uued lisatud osad ja komponendid 0 %
korduskasutatavaks ning 100 % ringlussevõetavaks ja taaskasutatavaks.
4. Korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määra arvutamine peab
olema kooskõlas ringkasutusstrateegiaga, kajastades olelusringi lõpus toimuva
töötlemise tehnoloogia arengutaset.
705
IV LISA
PLII, ELAVHÕBEDA, KAADMIUMI JA KUUEVALENTSE KROOMI ESINEMISE
TINGIMUSED JA MAKSIMUMKONTSENTRATSIOONID MATERJALIDES, OSADES
JA KOMPONENTIDES
Homogeenses materjalis tohib plii, kuuevalentse kroomi ja elavhõbeda
maksimumkontsentratsioon olla kuni 0,1 massiprotsenti ja kaadmiumi
maksimumkontsentratsioon kuni 0,01 massiprotsenti.
Artikli 5 lõiget 4 ei kohaldata selliste pärast 1. juulit 2003 turule lastud varuosade suhtes,
mida kasutatakse enne 1. juulit 2003 turule lastud sõidukites, välja arvatud velgede
tasakaalustusvihid, elektrimootorite süsiharjad ja pidurite hõõrdkatted.
Homogeensed materjalid, osad ja
komponendid
Erandi kohaldamisala ja
kehtivusaeg
Märgistada või
teha
identifitseeritava
ks artikli 5
lõike 6 punkti d
kohaselt
Plii legeeriva elemendina
1a). Masinaehitusterasest ja
kuumsukelgalvaanitud terasest komponendid
pliisisaldusega kuni 0,35 massiprotsenti
1b). Pidevrežiimil galvaanitud lehtteras
pliisisaldusega kuni 0,35 massiprotsenti
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2016 ja selliste
sõidukite varuosad
2a). Masinaehitusalumiinium pliisisaldusega
kuni 2 massiprotsenti
Varuosad sõidukite jaoks,
mis on turule lastud enne
1. juulit 2005
706
Homogeensed materjalid, osad ja
komponendid
Erandi kohaldamisala ja
kehtivusaeg
Märgistada või
teha
identifitseeritava
ks artikli 5
lõike 6 punkti d
kohaselt
2b). Alumiinium pliisisaldusega kuni 1,5
massiprotsenti
Varuosad sõidukite jaoks,
mis on turule lastud enne
1. juulit 2008
2c) i). Masinaehituses kasutatavad
alumiiniumisulamid pliisisaldusega kuni 0,4
massiprotsenti
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2028 ja selliste
sõidukite varuosad
2c) ii). Alumiiniumisulamid, mis ei ole
hõlmatud kirjega 2(c)(i) ja mille pliisisaldus
on kuni 0,4 massiprotsenti(2)
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2027 ja selliste
sõidukite varuosad
2c)iii). Alumiiniumivalusulamites, mille
pliisisaldus on kuni 0,3 massiprotsenti,
tingimusel et plii pärineb pliid sisaldavate
alumiiniumijääkide ringlussevõtust
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga pärast
31. detsembrit 2026 ja
nende sõidukite
varuosad(1)
3. Vasesulamid pliisisaldusega kuni 4
massiprotsenti
(1)
707
Homogeensed materjalid, osad ja
komponendid
Erandi kohaldamisala ja
kehtivusaeg
Märgistada või
teha
identifitseeritava
ks artikli 5
lõike 6 punkti d
kohaselt
4a). Laagriliuad ja puksid Varuosad sõidukite jaoks,
mis on turule lastud enne
1. juulit 2008
4b). Laagriliuad ja puksid mootorites,
jõuülekannetes ja õhukonditsioneeride
kompressorites
Varuosad sõidukite jaoks,
mis on turule lastud enne
1. juulit 2011
Plii ja pliiühendid
5. (välja jäetud)
6. Vibratsioonisummutid Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2016 ja selliste
sõidukite varuosad
X
708
Homogeensed materjalid, osad ja
komponendid
Erandi kohaldamisala ja
kehtivusaeg
Märgistada või
teha
identifitseeritava
ks artikli 5
lõike 6 punkti d
kohaselt
7a). Pidurivoolikutes, kütusevoolikutes,
tuulutusvoolikutes, raami elastomeer-
/metallosades ning mootori
kinnitusdetailides sisalduvaid elastomeere
vulkaniseerivad ja stabiliseerivad ained
Varuosad sõidukite jaoks,
mis on turule lastud enne
1. juulit 2005
7b). Pidurivoolikutes, kütusevoolikutes,
tuulutusvoolikutes, raami elastomeer-
/metallosades ning mootori
kinnitusdetailides sisalduvaid elastomeere
vulkaniseerivad ja stabiliseerivad ained
pliisisaldusega kuni 0,5 massiprotsenti
Varuosad sõidukite jaoks,
mis on turule lastud enne
1. juulit 2006
7c). Ülekandeseadmetes sisalduvaid
elastomeere siduvad ained pliisisaldusega
kuni 0,5 massiprotsenti
Varuosad sõidukite jaoks,
mis on turule lastud enne
1. juulit 2009
Plii järgmistes alamkirjetes täpsustatud
elektriliste ja elektrooniliste rakenduste
joodistes või pinnetes
8a). Plii elektriliste ja elektrooniliste
komponentide trükkplaatidele kinnitamise
joodistes ning plii selliste komponentide
(välja arvatud alumiinium-
elektrolüütkondensaatorid) viikude pindes,
kontakt-tikkudel ja trükkplaatidel
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2016 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
709
Homogeensed materjalid, osad ja
komponendid
Erandi kohaldamisala ja
kehtivusaeg
Märgistada või
teha
identifitseeritava
ks artikli 5
lõike 6 punkti d
kohaselt
8b). Plii elektriseadmete joodistes, välja
arvatud joodis trükkplaatidel või klaasil
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2011 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
8c). Plii alumiinium-
elektrolüütkondensaatorite viikude pindes
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2013 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
8d). Plii joodises klaasil õhu
massivooluhulga andurites
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne
1. jaanuari 2015 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
8e). Plii kõrge sulamistemperatuuriga
joodises (st pliisulamid pliisisaldusega
vähemalt 85 massiprotsenti)
(1) X(3)
8f)i). Plii elastsete kontakt-tikkudega
süsteemides
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2017 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
8f)ii). Plii elastsete kontakt-tikkudega
süsteemides, välja arvatud sõiduki
juhtmekimbu liitmike kontaktpinnal
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2024 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
710
Homogeensed materjalid, osad ja
komponendid
Erandi kohaldamisala ja
kehtivusaeg
Märgistada või
teha
identifitseeritava
ks artikli 5
lõike 6 punkti d
kohaselt
8g)i). Plii joodises, millega luuakse stabiilne
elektriühendus pooljuhtkiibi ja aluse vahel
pöördkiibiga kiibipakettides
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
oktoobrit 2022 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
8g)ii). Plii joodises, millega luuakse
stabiilne elektriühendus pooljuhtkiibi ja
aluse vahel pöördkiibiga kiibipakettides, kui
elektriühendus sisaldab vähemalt üht
järgmist:
1) pooljuhttehnoloogiline sõlm suurusega
vähemalt 90 nm;
2) pooljuhttehnoloogiline sõlm, milles on
üksik pooljuhtplaat pindalaga vähemalt 300
mm2;
3) ühendatud pooljuhtkiipide pakett
pooljuhtkiipide pindalaga vähemalt 300 mm2
või ränist ühendusdetailid pindalaga
vähemalt 300 mm2
1) Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne
1. jaanuari 2030 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
8h). Plii joodises, millega kinnitatakse
soojuse hajutid jahutusradiaatorile
jõupooljuhtseadistes, mille kiibi
projektsioonipindala suurus on vähemalt
1 cm² ja nimivoolutihedus vähemalt 1 A
ränikiibi pindala 1 mm2 kohta
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2016 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
8i). Plii klaasil paiknevate elektrirakenduste
joodises (välja arvatud joodis lamineeritud
klaasil)
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2016 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
711
Homogeensed materjalid, osad ja
komponendid
Erandi kohaldamisala ja
kehtivusaeg
Märgistada või
teha
identifitseeritava
ks artikli 5
lõike 6 punkti d
kohaselt
8j). Plii lamineeritud klaasi jootmise
joodises
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2020 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
8k). Kütteseadmete joodised, juhul kui
kuumutusvool lamineeritud klaasi kuni
2,1 mm paksuse üksikkihi iga jooteõmbluse
kohta on vähemalt 0,5 A; see erand ei hõlma
polümeersesse vahekihti paigutatud
kontaktide joodiseid
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2024 ja selliste
sõidukite varuosad
X(3)
9. Klapipesad Varuosad mootoritüüpide
jaoks, mis on välja
töötatud enne 1. juulit
2003
10a). Elektrilised ja elektroonilised
komponendid, mis sisaldavad pliid
keraamilises või klaasmaterjalis,
keraamilises või klaaskomposiitmaatriksis,
klaaskeraamilises materjalis või
klaaskeraamilises komposiitmaatriksis; see
erand ei hõlma plii kasutamist järgmistel
juhtudel:
i) süüteküünalde glasuuri ja lampide
klaas;
ii) punktides 10(b), 10(c) ja 10(d)
loetletud dielektrilised keraamilised
materjalid
X(4) (välja
arvatud
mootorite
piesoelektrilised
osad)
712
Homogeensed materjalid, osad ja
komponendid
Erandi kohaldamisala ja
kehtivusaeg
Märgistada või
teha
identifitseeritava
ks artikli 5
lõike 6 punkti d
kohaselt
10b). Plii kondensaatorite PZT-põhistes
dielektrilistes keraamilistes materjalides, mis
on osa kiipidest või eraldi pooljuhtidest
10c). Plii kondensaatorite dielektrilistes
keraamilistes materjalides, mille nimipinge
on väiksem kui 125 V vahelduvvoolu või
250 V alalisvoolu puhul
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2016 ja selliste
sõidukite varuosad
10d). Plii kondensaatorite dielektrilistes
keraamilistes materjalides, mis
kompenseerivad ultrahelisonarites sensorite
temperatuurikõikumisi
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2017 ja selliste
sõidukite varuosad
11. Pürotehnilised sütikud Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1. juulit
2006 ja selliste sõidukite
varuosad
12. Pliid sisaldavad termoelektrilised
materjalid sõidukite elektrilistes seadmetes,
mis heitsoojuse tagastuse abil vähendavad
CO2 heidet
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1.
jaanuari 2019 ja selliste
sõidukite varuosad
X
713
Homogeensed materjalid, osad ja
komponendid
Erandi kohaldamisala ja
kehtivusaeg
Märgistada või
teha
identifitseeritava
ks artikli 5
lõike 6 punkti d
kohaselt
Kuuevalentne kroom
13a). Korrosioonivastased pinded Varuosad sõidukite jaoks,
mis on turule lastud enne
1. juulit 2007
13b). Raamirakenduste polt-mutter-
ühenduste korrosioonivastased pinded
Varuosad sõidukite jaoks,
mis on turule lastud enne
1. juulit 2008
14. Kuuevalentne kroom
korrosioonitõrjevahendina
absorptsioonkülmuti süsinikterasest
jahutussüsteemi jahutuslahuses, sisaldusega
kuni 0,75 massiprotsenti, kui
absorptsioonkülmuti on:
X
a) projekteeritud töötama täielikult või
osaliselt elekterküttekehaga, mille
keskmine elektriline võimsustarve
püsivatel töötingimustel on < 75 W;
Punkti a puhul: sõidukid
tüübikinnituse kuupäevaga
enne 1. jaanuari 2020 ja
selliste sõidukite varuosad
b) projekteetritud töötama täielikult või
osaliselt elekterküttekehaga, mille
keskmine elektriline võimsustarve
püsivatel töötingimustel on ≥ 75 W;
c) projekteeritud täielikult töötama
mitteelektrilise kütteseadmega
Punkti b puhul: sõidukid
tüübikinnituse kuupäevaga
enne 1. jaanuari 2026 ja
selliste sõidukite varuosad
714
Homogeensed materjalid, osad ja
komponendid
Erandi kohaldamisala ja
kehtivusaeg
Märgistada või
teha
identifitseeritava
ks artikli 5
lõike 6 punkti d
kohaselt
Elavhõbe
15a). Lahenduslambid esilaternates Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1. juulit
2012 ja selliste sõidukite
varuosad
X
15b). Fluorestsentslambid näidikuploki
näidikutes
Sõidukid tüübikinnituse
kuupäevaga enne 1. juulit
2012 ja selliste sõidukite
varuosad
X
Märkused tabeli kohta
1. See erand vaadatakse läbi 2030. aastal kooskõlas artikli 5 lõikega 6.
2. Kehtib selliste alumiiniumisulamite kohta, millesse ei ole tahtlikult pliid lisatud, vaid
mille pliisisaldus tuleneb ringlussevõetud alumiiniumi kasutamisest.
▌
3. Demonteerida, kui koostoimes kirje 10(a) tingimustega ületatakse keskmine piirnorm
60 grammi sõiduki kohta. Käesoleva märkuse kohaldamisel ei võeta arvesse
elektroonilisi seadmeid, mida valmistaja ei ole paigaldanud tootmisliinil.
4. Demonteerida, kui koostoimes kirje 8(a)–8(k) tingimustega ületatakse keskmine
piirnorm 60 grammi sõiduki kohta. Käesoleva märkuse kohaldamisel ei võeta arvesse
elektroonilisi seadmeid, mida valmistaja ei ole paigaldanud tootmisliinil.
715
V LISA
RINGKASUTUSSTRATEEGIA
A OSA
RINGKASUTUSSTRATEEGIA OSAD
1. Selliste kavandatud meetmete mittetehniline kirjeldus, millega tagatakse, et
▌sõidukid vastavad kogu nende tootmise vältel artiklites 4–7 osutatud nõuetele.
2. Selliste menetluste mittetehniline kirjeldus, mida valmistaja on rakendanud, et:
a) koguda ▌kogu tarneahela ulatuses artiklites 4–7 osutatud nõuetele
vastamiseks asjakohaseid andmeid;
b) kontrollida ja kinnitada tarnijatelt saadud teavet;
c) reageerida asjakohaselt, kui tarnijatelt saadud andmed osutavad, et artikli 4, 5
või 6 nõuded ei pruugi olla täidetud.
3. ▌Teave ▌olelusringi lõpus toimuval töötlemisel kasutatavate tehnoloogia, sellise
tehnoloogia eeldatava arengu ja sellesse tehtavate investeeringute mahu kohta,
mida valmistaja kasutas oma sõidukitüüpide sõidukite korduskasutatavuse,
ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse arvutamiseks vastavalt artiklile 4.
716
4. Teave sõidukites sisalduva ringlussevõetud materjali osakaalu kohta, nagu on
osutatud artiklites 6 ja 10.
5. Selliste meetmete loetelu, mida valmistaja kohustub võtma, et ▌romusõidukite
töötlemine toimuks kooskõlas käesoleva määrusega, pöörates erilist tähelepanu
järgmisele:
a) meetmed, mille eesmärk on lihtsustada VIII lisa C osas nimetatud osade
eemaldamist;
▌
b) meetmed selliste materjalide ja meetodite kasutamisest tulenevate probleemide
lahendamiseks, mis takistavad lihtsat demonteerimist või muudavad
ringlussevõtu väga keeruliseks ▌;
c) meetmed osade ja komponentide korduskasutamise edendamiseks;
d) teadus- ja arendustegevus, investeeringud ringlussevõtutehnoloogia või -
taristu arendamisse ning koostöö jäätmekäitlejatega, mis toimub punktides a,
b ja c osutatud meetmete rakendamiseks.
▌
717
B OSA
RINGKASUTUSSTRATEEGIA JÄRELMEETMED JA AJAKOHASTAMINE
1. Valmistaja esitab vähemalt iga viie aasta järel ringkasutusstrateegia ajakohastatud
versiooni.
2. Ajakohastatud ringkasutusstrateegia sisaldab asjakohaseid muudatusi ja eelkõige
järgmist:
a) kirjeldus selle kohta, kuidas on võetud A osa punktis 5 osutatud meetmeid,
koos hinnanguga nende tulemuslikkuse kohta, ja juhul, kui ühte või mitut
strateegias nimetatud meedet ei ole rakendatud, selgitus selle põhjuste kohta;
b) teave oluliste muudatuste kohta disainis ja tootmises, mida valmistaja on
teinud, et parandada sõidukite ringkasutust.
▌
718
VI LISA
EEMALDAMISE JA ASENDAMISE PUHUL NÕUTAV TEAVE
1. Sõidukisse paigaldatud elektrisõidukiakude ja kergtranspordivahendi akude puhul:
a) originaalseadme number;
b) asukoht;
c) mass;
d) aku keemiline tüüp;
e) aku ohutu tühjakslaadimise juhised;
f) eemaldamise ja asendamise tehnilised juhised, sealhulgas ühendamise,
kinnitamise ja tihendamise kõigi etappide järjestus ja tüübid;
g) elektrisõidukiakudele ja kergtranspordivahendi akudele ligipääsemise, nende
eemaldamise ja asendamise tööriistad ja meetodid.
▌
719
2. Sõidukisse paigaldatud elektriliste veomootorite puhul:
a) originaalseadme number;
b) asukoht;
c) mass;
d) määruse (EL) 2024/1252 artikli 28 lõike 1 punktis b loetletud elektriliste
veomootorite püsimagnetite tüübid;
▌
e) eemaldamise ja asendamise tehnilised juhised, sealhulgas ühendamise,
kinnitamise ja tihendamise kõigi etappide järjestus ja tüübid;
f) elektrilistele veomootoritele ligipääsemise, nende eemaldamise ja asendamise
tööriistad ja meetodid.
3. VIII lisa B osas loetletud komponentide, osade ja materjalide puhul:
a) originaalseadme number;
b) asukoht;
720
c) mass;
d) artikli 5 lõikes 4 loetletud ained, mis tuleb sõidukis märgistada IV lisa kohaselt;
e) eemaldamise tehnilised juhised, sealhulgas kõigi etappide järjestus;
f) parimate töötlemismeetodite kättesaadavus.
4. VIII lisa C osas loetletud komponentide, osade ja materjalide puhul:
a) originaalseadme number;
b) asukoht;
c) eemaldamise ja asendamise tehnilised juhised, sealhulgas kõigi etappide
järjestus;
d) taastootmiseks ja taastamiseks vajalik teave, spetsifikatsioonid, vahendid ja
protsessid, sealhulgas tarkvarauuendused.
5. Sõiduki digitaalselt kodeeritud komponentide ja osade puhul:
a) number;
b) asukoht;
721
c) komponentidele ligipääsemise ning nende eemaldamise ja asendamise
tehnilised juhised, sealhulgas varuosade ja -komponentide muus sõidukis
kasutamiseks sisselülitamise koodid ja tarkvara ning teave protsessi kohta
nende registrist kustutamiseks ja VIN-koodist lahutamiseks, sealhulgas
asjakohasel juhul juhised selle kohta, kuidas kasutada diagnostikavahendit
nende tulevase korduskasutamise eesmärgil;
d) kirjeldus funktsioonide, vahetatavuse ja kokkusobivuse kohta muude markide
ja mudelite konkreetsete osade ja komponentidega;
e) valmistaja tehnilise toe kontaktpunkti andmed.
6. Kui punkti 5 alapunkti c kohaldamisel on nõutav registrist kustutamine ja
käesoleva määruse artiklis 11 osutatud digitaalselt kodeeritud komponentide,
lisaseadmete ja osade VIN-koodist lahutamine, võtab valmistaja kasutusele
protsessid, et võimaldada jäätmekäitlejatel ning remondi- ja hooldusettevõtjatel
registrist kustutada ja VIN-koodist lahutada. Selle protsessi käigus võib valmistaja
nõuda lammutustõendit ja asjaomase ettevõtja autentimist. Selleks hangivad
jäätmekäitlejad ning remondi- ja hooldusettevõtjad määruse (EL) 2018/858 X lisa
punktis 2.1 osutatud valmistaja remondi- ja hooldusteabe veebisaidi jaoks
nõutavad autentimisvolitused ja kasutavad neid. Kui selliseks registrist
kustutamiseks ja lahutamiseks vajavad jäätmekäitlejad ning remondi- ja
hooldusettevõtjad juurdepääsu sõiduki pardadiagnostika (OBD) andmetele, võib
valmistaja juurdepääsuõiguste väljastamise tingimusena:
a) nõuda eemaldamise ajal diagnostikavahendi pidevat veebiühendust
diagnostikavahendi valmistaja serveriga ning diagnostikavahendi valmistaja
ühendust valmistaja serveriga, ning
722
b) nõuda, et pardadiagnostika andmetele juurdepääsuks kasutatava vahendi
valmistaja tõendaks valmistajale diagnostikavahendi identiteeti ja ettevõtja
pseudonüümitud identiteeti ning koguks VIN-koodi, osa kordumatu tunnuse
(kui see on olemas ja sõiduki valmistaja protsess seda toetab), asjaomase
tegevuse UTC kuupäeva ja ajatempli ja diagnostikavahendi kordumatu
tunnuse ning säilitaks neid; valmistaja saab taotluse korral
diagnostikavahendi valmistajalt juurdepääsu käesolevas punktis nimetatud
teabele, kui seda on vaja osade varguse või väärkasutuse põhjendatud
kahtlusele reageerimiseks.
723
VII LISA
MÄRGISTAMISNÕUDED
1. Sõiduki plastosade, -komponentide ja -materjalide puhul, mille mass on üle
100 grammi:
a) rahvusvaheline standard ISO 1043-1 Plastid. Tähised ja terminilühendid. Osa
1: Põhipolümeerid ja nende eritunnused;
b) rahvusvaheline standard ISO 1043-2 Plastid. Sümbolid ja terminilühendid. Osa
2: Täiteained ja armeerivad materjalid;
c) rahvusvaheline standard ISO 11469 Plastid. Plasttoodete üldine
identifitseerimine ja markeerimine.
2. Sõiduki elastomeerosade, -komponentide ja -materjalide puhul, mille mass on
üle 200 grammi, välja arvatud rehvid: rahvusvaheline standard ISO 1629 Kautšukid
ja lateksid. Nomenklatuur.
3. ISO standardites kasutatavad tähised „[“ ja „]“ võib asendada sulgudega.
▌
724
VIII LISA
TÖÖTLEMISNÕUDED
A OSA
LADUSTAMISKOHTADE JA TÖÖTLEMISKOHTADE MIINIMUMNÕUDED
1. Romusõidukite, nende komponentide, osade ja materjalide töötlemisele eelneva
ladustamise kohas, sealhulgas kogumiskohas paiknevas ladustamiskohas, peab
olema:
a) läbilaskmatu pind ning mahavoolanud vedelike kokkukogumis-, setitus-,
puhastus- ja rasvaeemaldusvarustus;
b) vee, sealhulgas vihmavee käitlemise varustus vastavalt tervise- ja
keskkonnakaitse nõuetele;
c) romusõidukite asjakohane ladustamiskoht, kus ladustatakse asjakohase
kõrgusega virnas ainult keskkonnaohutuks muudetud romusõidukeid, välja
arvatud juhul, kui kasutatakse virnastusvahendeid;
d) varustus, mis võimaldab vooliste ja vedelike viivitamatut eemaldamist
lekkivatest romusõidukitest ning lekkinud vooliste ja vedelike kokkukogumist
absorbeeriva materjaliga.
Esimeses lõigus osutatud kohtade käitajad teevad kõnealuse lõigu punktis d
osutatud toimingud viivitamata.
725
2. Ladustamine peab olema korraldatud nii, et ei kahjustu:
a) käesoleva lisa B osa punktides 1 ja 3 loetletud vedelikke ja vooliseid sisaldavad
komponendid ega osad;
b) käesoleva lisa C osas loetletud komponendid, osad ega materjalid.
3. Romusõidukite, nende komponentide, osade ja materjalide töötlemise kohas peab
olema:
a) läbilaskmatu pind mahavoolanud vedelike kokkukogumis-, setitus-, puhastus-
ja rasvaeemaldusvarustuse asukohas;
b) romusõidukist eemaldatud osade, komponentide ja materjalide asjakohane
ladustamiskoht, sealhulgas läbilaskmatu pinnaga ladustamiskoht õliga
saastunud osade, komponentide ja materjalide jaoks;
c) asjakohased mahutid akude (elektrolüütide kahjutuks tegemisega kohapeal või
mujal), filtrite ja polüklooritud bifenüüle või polüklooritud terfenüüle
sisaldavate kondensaatorite ladustamiseks;
d) asjakohased eraldi mahutid romusõidukitest eemaldatud vooliste eraldi
ladustamiseks: kütused, õlid (mootoriõli, käigukastiõli, roolivõimendiõli,
transmissiooniõli, hüdroõli), õlifiltrid, jahutusvedelikud, antifriis,
pidurivedelikud, külmaained, diiselmootori heitgaaside puhastusvedelik ja
muud romusõidukis sisalduvad voolised või gaasid;
726
e) vee, sealhulgas vihmavee käitlemise varustus vastavalt tervise- ja
keskkonnakaitse nõuetele;
f) vanarehvide asjakohane ladustamiskoht, võttes arvesse vajadust vältida
tuleohtu ja ülemäärast kogust.
4. Tegevusloaga lammutuskojad, millel on lubatud töödelda elektrisõidukeid, peavad
vastama määruse (EL) 2023/1542 XII lisas sätestatud nõuetele. Tegevusloaga
lammutuskojad, mis võtavad vastu elektrisõidukiaku arvatava kahjustusega
elektrisõidukeid, hindavad kõnealuseid akusid võimalikult kiiresti, kuid mitte
hiljem kui 24 tunni jooksul pärast sõiduki üleandmist. Selliseid sõidukeid ja akusid
ladustatakse eraldi lõikes 1 osutatud karantiinialal. Karantiiniala varustatakse
asjakohaste seadmetega, et vältida, avastada ja piirata elektrisõidukiakude põlengu
levimist muudele aladele, muudele elektrisõidukitele ja muudele akudele.
727
B OSA
KESKKONNAOHUTUKS MUUTMISE MIINIMUMNÕUDED
1. Romusõidukist eemaldatakse järgmised voolised, vedelikud ja gaasid, välja arvatud
juhul, kui neid on vaja asjaomaste osade korduskasutamiseks:
a) kütus;
b) mootoriõli;
c) transmissiooniõli;
d) käigukastiõli;
e) roolivõimendiõli;
f) hüdroõli;
g) jahutusvedelik;
h) antifriis;
i) pidurivedelik;
j) külmaained; ▌
k) diiselmootori heitgaaside puhastusvedelikud ning
l) muud romusõidukis sisalduvad voolised või gaasid.
728
Pärast vooliste ja vedelike eemaldamist kasutatakse jäägi lekkimise vältimiseks
äravoolukorke. Kogumismahutitel peab olema neis sisalduva vedeliku tüüpi näitav
märgistus ja neid tuleb ladustada üksteisest eraldi käesoleva lisa A osa nõuetele
vastavas ohutus kohas nii, et välditakse juhuslikku mahaloksumist, leket ja loata
ligipääsu.
2. Järgmised komponendid, osad ja materjalid tehakse kahjutuks või eemaldatakse:
a) eCall-süsteem;
b) turvapatjade pürotehnilised osad;
c) turvavööde pürotehnilised osad;
d) kõik muud pürotehnilised osad.
3. Romusõidukitest eemaldatakse järgmised komponendid, osad ja materjalid:
a) turvapadjad, vedelgaasimahutid, surumaagaasimahutid, vesinikumahutid ning
muud plahvatusohtlikud osad ja komponendid tehakse kahjutuks;
b) õlifiltrid;
c) külmaaineid töödeldakse määruse (EL) 2024/573 nõuete kohaselt;
729
d) komponendid, milles on tuvastatud elavhõbedasisaldus, eraldatakse töötlemise
käigus identifitseeritavaks jäätmevooks, mis kogutakse laialivalgumist kindlalt
tõkestaval viisil ja kõrvaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artikli 17 nõuete
kohaselt;
e) materjalid, mis sisaldavad artikli 5 lõikes 4 osutatud aineid, mis tuleb
märgistada IV lisa nõuete kohaselt, eraldatakse töötlemise käigus
identifitseeritavaks jäätmevooks, mis kogutakse laialivalgumist kindlalt
tõkestaval viisil ja kõrvaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artikli 17 nõuete
kohaselt.
Kõik keskkonnaohutuks muutmise ajal kogutud osad, komponendid ja materjalid
ladustatakse selleks ettenähtud mahutites. Kogumismahutitel peab olema neis
sisalduvate komponentide, osade või materjalide tüüpi näitav märgistus ja neid tuleb
ladustada käesoleva lisa A osa nõuetele vastavas ohutus kohas nii, et välditakse
juhuslikku mahaloksumist, leket ja loata ligipääsu.
4. Romusõidukite keskkonnaohutuks muutmise kohta registreeritakse järgmine teave:
a) töödeldud romusõidukite koguarv;
b) romusõidukite keskmine mass enne ja pärast keskkonnaohutuks muutmist ja
eespool loetletu eemaldamist;
c) igat liiki keskkonnaohutuks muudetud vooliste, osade, komponentide ja
materjalide üldkogus;
d) kohaldataval juhul jäätmevedaja nimi ja kontaktandmed;
e) keskkonnaohutuks muutmise käigus kogutud vooliste ja gaaside, osade,
komponentide või materjalide lõpliku töötlemiskoha nimi ja kontaktandmed.
730
C OSA
OSAD JA KOMPONENDID, MILLE EEMALDAMINE ROMUSÕIDUKIST ON
KOHUSTUSLIK
Vabastatud artikli 29 lõike 2 alusel, kui
VIII lisa G osa tingimused on täidetud
X: vabastust kohaldatakse
1. Elektrisõidukiakud, sealhulgas nende
akuhaldussüsteemid, integreeritud
akulaadijad, korpused ja kestad, kui need on
olemas
2. Määruse (EL) 2023/1542 artikli 3
punktis 11 määratletud
kergtranspordivahendi akud, sealhulgas
nende akuhaldussüsteemid, elektrisõidukite
integreeritud akulaadijad, korpused ja
kestad, kui need on olemas
3. Määruse (EL) 2023/1542 artikli 3
punktis 12 määratletud mootorsõidukiakud
4. Määruse (EL) 2023/1542 artikli 3
punktis 9 määratletud kantavad patareid ja
akud
5. Elektrilised veomootorid, sealhulgas
nende korpused ja nendega seotud
juhtseadised, juhtmed ja muud osad,
komponendid ja materjalid
6. Mootoriplokid X
7. Katalüüsmuundurid
8. Käigukastid X
731
9. Vähemalt 70 % klaasist esi-, taga- ja
külgklaaside, sealhulgas klaasist
katuseluukide puhul
10. Veljed
11. Rehvid
12. Info- ja meelelahutussüsteemi vahetult
juurdepääsetavad osad
13. Esi- ja tagalaternad ja nende ajamid
14. Peamised juhtmekimbud X
15. Kaitserauad X
16. Kütusepaagid X
17. Soojusvahetid X
18. Süsinikkiuga tugevdatud plastist osad
19. Elektrilised ja elektroonilised
komponendid:
X
a) elektrisõidukite vaheldid ja
alalisvoolumuundurid, mille mass on
üle 2 kg
X
b) hõlpsasti ligipääsetavad ja suured
trükkplaadid
X
c) päikesepaneelid, mille pindala on
suurem kui 0,2 m2
X
d) automaatkäigukastide juhtmoodulid ja
ventiiliplokid
X
▌
732
D OSA
OSADE JA KOMPONENTIDE KORDUSKASUTAMINE, TAASTOOTMINE JA
TAASTAMINE
1. Eemaldatud osade ja komponentide tehniline hindamine.
a) Korduskasutamise puhul:
i) osa või komponent on töökorras;
ii) seda on lihtne kasutusele võtta esmasel ettenähtud eesmärgil.
b) Taastootmise või taastamise puhul:
i) osa või komponent sisaldab kõiki asjakohaseid osi;
ii) see on sobiv taastootmiseks või taastamiseks, võttes arvesse mis tahes
kahjustusi, funktsioonide vähenemist, toimivuse vähenemist, kasutusea
lühenemist ja vajalikku remonti;
iii) puudub ilmne tugev korrosioon, mis kahjustaks osa või komponendi
funktsioone.
2. Osade ja komponentide märgistusel esitatav miinimumteave:
a) komponendi või osa nimetus;
▌
b) komponendi või osa eemaldanud tegevusloaga lammutuskoda identifitseeriv
nimi, postiaadress, ühtne kontaktpunkt, e-posti aadress ja veebisait, kui see on
olemas.
733
E OSA
KOMPONENDID JA OSAD, MIDA EI TOHI KORDUSKASUTADA
1. Kõik turvapadjad, sealhulgas padjaosa, pürotehnilised ajamid, elektroonilised
juhtplokid ja andurid.
2. Heitmete järeltöötlussüsteemid (näiteks katalüüsmuundurid, tahkete osakeste filtrid),
välja arvatud juhul, kui need osad läbivad direktiivi 2014/45/EL artiklis 4
sätestatud asjakohase tehnoülevaatuse.
▌
3. Automaatsete ja mitteautomaatsete turvavööde koostud, sealhulgas rihmad, lukustid,
pingutid, pürotehnilised ajamid.
4. Istmed, kui turvavöö kinnituskohad ja/või turvapadjad on nendega integreeritud.
5. Roolisambale rakenduvad rooliluku koostud.
6. Käivitustõkestid, sealhulgas transpondrid ja elektroonilised juhtplokid.
734
F OSA
EEMALDATUD OSADE, KOMPONENTIDE JA MATERJALIDE TÖÖTLEMISE
ERINÕUDED
1. Mootorsõidukiakusid töödeldakse määruse (EL) 2023/1542 artikli 70 kohaselt.
2. Elektrisõidukiakusid töödeldakse määruse (EL) 2023/1542 artikli 70 kohaselt.
3. Kergtranspordivahendite akusid töödeldakse määruse (EL) 2023/1542 artikli 70
kohaselt.
4. Kantavaid patareisid ja akusid töödeldakse määruse (EL) 2023/1542 artikli 70
kohaselt.
5. Püsimagnetmaterjalid, mis sisaldavad neodüümi, düsproosiumi või praseodüümi
(neodüümi, raua ja boori sulam, nagu on määratletud määruse (EL) 2024/1252
artiklis 28), ning vask, mis sisaldub elektrilistes veomootorites, mis ei sobi
korduskasutamiseks, taastootmiseks ega taastamiseks, eemaldatakse, kui
eemaldamine on võimalik teha tegevusloaga lammutuskojas ilma liigsete kuludeta.
Kui neodüümi, raua ja boori sulamit sisaldavate püsimagnetmaterjalide ringlussevõtu
valdkonnas ei toimu tehnilist arengut, tuleb elektrilised veomootorid või nende
püsimagnetmaterjale sisaldavad osad ladustada ja märgistada määruse
(EL) 2024/1252 artikli 28 lõike 1 punkti b kohaselt. Tulevase ringlussevõtu suhtes
ei kohaldata direktiivi 1999/31/EÜ nõudeid seoses vaheladustamisega.
735
6. Käitlejad töötlevad eemaldatud elektroonilisi komponente ja osi, mida ei kasutata
korduskasutamise, taastootmise ega taastamise jaoks, ning mitteraudmetallide
fraktsioone, sealhulgas purustatud trükkplaate, nagu on kindlaks määratud direktiivi
2012/19/EL artikli 8 lõikes 3.
7. Romusõidukist eemaldatud klaas tuleb ringlusse võtta vähemalt taaraklaasi,
klaaskiudklaasi või samaväärse materjalina.
8. Eemaldatud külmaained võetakse ringlusse, taasväärtustatakse või hävitatakse
kooskõlas määruse (EL) 2024/573 artikliga 8.
9. Plasti ja jääkfraktsioone käideldakse määruse (EL) 2019/1021 artiklis 7 ja IV lisas
sätestatud korras.
10. Kummirehve töödeldakse kooskõlas jäätmehierarhiaga ja direktiivi 2008/98/EÜ
artiklis 4 sätestatud üldnõuetega, et seada esikohale jäätmetekke vältimise
võimalused, millel on parim üldine keskkonnaalane tulemus, sealhulgas
protekteerimine, ning pidada energiakasutusest tähtsamaks ringlussevõttu,
sealhulgas muid meetodeid kui mehaaniline ringlussevõtt.
11. VIII lisa C osa punktis 17 nimetatud soojusvahetitest pärit alumiiniummaterjale
ladustatakse ja võetakse ringlusse VIII lisa G osa punkti 2 alapunktis b nimetatud
alumiiniumi valu- ja survetöödeldud sulami fraktsioonidest eraldi.
736
G OSA
KOMBINEERITUD PURUSTAMISE NING PURUSTUSJÄÄTMETE
JÄRELTÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA RAKENDAMISE KRITEERIUMID
1. Käesoleva määruse artikli 27 lõike 3 järgimiseks võib romusõidukeid purustada
koos muude jäätmetega üksnes juhul, kui:
a) elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed on selektiivselt töödeldud
kooskõlas direktiivi 2012/19/EL VII lisaga;
b) kõik patareid ja akud on eemaldatud kooskõlas määrusega (EL) 2023/1542;
c) plastpakendid on pakendijäätmetest ja metallpakenditest eraldatud kooskõlas
määrusega (EL) 2025/40;
d) kombineeritud purustamisprotsess ei halvenda jäätmevoogude kvaliteeti
võrreldes eraldi töötlemisega ning
e) väljundfraktsioonides on võimalik kindlaks teha iga segajäätmevoo osakaal,
et täita määrusest (EL) 2023/1542, määrusest (EL) 2025/40, direktiivist
2008/98/EÜ ja direktiivist 2012/19/EL tulenevaid aruandlusnõudeid.
737
2. Väljundfraktsioonide kvaliteedinõuded:
a) vase kogusisaldus peamises terasefraktsioonis ei tohi ületada
0,25 massiprotsenti; alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva
määruse jõustumiskuupäevale järgnenud 60 kuule] ei tohi vase kogusisaldus
peamises terasefraktsioonis ületada 0,15 massiprotsenti;
b) hiljemalt ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse
jõustumiskuupäevale järgnenud 36 kuule] sorditakse alumiinium vähemalt
kaheks fraktsiooniks:
i) valualumiinium (fraktsioonid ränisisaldusega üle 1,5 %);
ii) survetöödeldud alumiinium (fraktsioonid ränisisaldusega kuni 1,5 %);
c) hiljemalt ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse
jõustumiskuupäevale järgnenud 72 kuule] sorditakse alumiinium vähemalt
neljaks fraktsiooniks:
i) alumiiniumi fraktsioon, mis sisaldab üle 1,5 % räni, kuni 0,5 % vaske
ja kuni 0,2 % rauda;
738
ii) alumiiniumi fraktsioon, mis sisaldab üle 1,5 % räni, aga mille koostis
ei vasta alapunktis i esitatud vase- ja rauasisalduse nõuetele;
iii) alumiiniumi fraktsioon, mis sisaldab kuni 1,5 % räni, kuni 1,5 %
magneesiumi, kuni 0,3 % vaske ja kuni 0,3 % tsinki;
iv) alumiiniumi fraktsioon, mis sisaldab kuni 1,5 % räni, aga mille koostis
ei vasta alapunktis iii esitatud magneesiumi-, vase- ja tsingisisalduse
nõuetele;
d) purustamisel saadud rasket fraktsiooni, mis on saadud pärast
õhksepareerimist ja raua eraldamist, tuleb edasi töödelda, et eraldada
ringlussevõtuks või taaskasutamiseks mõeldud raudmetallid,
mitteraudmetallid, plast ja muud orgaanilised materjalid; nende protsesside
jäägid peavad sisaldama alla 1 massiprotsendi metalle ja kooskõlas nõukogu
otsusega 2003/33/EÜ1 alla 5 massiprotsendi orgaanilist süsinikku;
piirväärtust, mille kohaselt orgaanilise süsiniku kogusisaldus peab olema
alla 5 massiprotsendi, ei kohaldata, kui nõuetekohaselt välja valitud ja
töödeldud, purustamisel saadud raske fraktsioon on kehtivate õigusaktide
kohaselt bioloogiliselt stabiilne;
1 Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse
jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 ja II lisa kohaselt (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2003/33(1)/oj).
739
e) purustamisel saadud kerget fraktsiooni tuleb edasi töödelda, et eraldada
ringlussevõtuks või taaskasutamiseks mõeldud raudmetallid,
mitteraudmetallid, plast ja muud orgaanilised materjalid; nende protsesside
jäägid peavad sisaldama alla 1 massiprotsendi metalle ja kooskõlas otsusega
2003/33/EÜ alla 5 massiprotsendi orgaanilist süsinikku; piirväärtust, mille
kohaselt orgaanilise süsiniku kogusisaldus peab olema alla 5 massiprotsendi,
ei kohaldata, kui nõuetekohaselt välja valitud ja töödeldud, purustamisel
saadud kerge fraktsioon on kehtivate õigusaktide kohaselt bioloogiliselt
stabiilne.
3. Dokumendid, mis tuleb esitada osade, komponentide ja materjalide eemaldamise
kohustusest erandite tegemiseks:
a) kui see on olemas, tegevusloaga lammutuskoja ning purustamist tegeva ja
purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogiat kasutava rajatise kirjaliku
lepingu koopia, sealhulgas ringlussevõtuks valmis oleva teisese toorme
kvaliteedi kirjeldus ja romusõidukitest saadud fraktsioonide töötlemise
tehniline spetsifikatsioon;
b) sõltumatu asutuse esitatud massibilansiaruanne iseloomuliku
töötlemiskonfiguratsiooni töötlemise tulemusel saadud fraktsioonide
(väljundi) kvaliteedi ja koguse näidisanalüüsi kohta.
▌
740
IX LISA
TOOTJATE REGISTRISSE KANDMISEKS ESITATAV TEAVE
1. Teave, mille tootja või tema volitatud esindaja laiendatud tootjavastutuse kohustuste
täitmiseks peab esitama:
a) tootja nimi, tema liikmesriigis kasutatavad kaubamärgid (kui on), tootja
aadress, sealhulgas sihtnumber, linn või asula, tänav ja majanumber, riik,
telefoninumber (kui on), veebisait, e-posti aadress, ühtne kontaktpunkt;
b) tootja riiklik tunnuskood, sealhulgas äriregistri number või samaväärne ametlik
registreerimisnumber ja Euroopa või riiklik maksukohustuslasena
registreerimise number;
c) sõidukikategooriad, mille tootja kavatseb liikmesriigi territooriumil esimest
korda turul kättesaadavaks teha;
d) teave selle kohta, kuidas tootja täidab artiklis 16 kindlaks määratud kohustusi,
sealhulgas kirjalik teave järgmise kohta:
i) meetmed, mille tootja on kehtestanud artiklites 16 ja 20 kindlaks
määratud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks;
741
ii) meetmed, mis on kehtestatud artiklis 23 kindlaks määratud
kogumiskohustuse täitmiseks seoses nende sõidukite kogusega, mille
tootja teeb liikmesriigi turul kättesaadavaks, ning
iii) pädevatele asutustele esitatud andmete usaldusväärsuse tagamise
süsteem;
e) tootja või kohaldataval juhul tootja volitatud esindaja laiendatud
tootjavastutuse kohustuste täitmiseks või tootjavastutusorganisatsiooni
kinnitus, et esitatud teave on tõene.
2. Teave, mis tuleb lisaks punktis 1 loetletud teabele esitada juhul, kui laiendatud
tootjavastutuse kohustuste täitmiseks on määratud tootjavastutusorganisatsioon:
a) tootjavastutusorganisatsiooni nimi ja kontaktandmed, sealhulgas sihtnumber,
linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoninumber, veebiaadress ja e-
posti aadress ning riiklik tunnuskood;
b) tootjavastutusorganisatsiooni äriregistri number või samaväärne ametlik
registreerimisnumber ja Euroopa või riiklik maksukohustuslasena
registreerimise number ning
c) esindatava tootja volitus.
742
3. Teave, mille peab lisaks punktis 1 loetletud teabele esitama
tootjavastutusorganisatsioon, kui ta on määratud artikli 17 lõike 1 kohaselt:
a) esindatavate tootjate nimed ja kontaktandmed, sealhulgas sihtnumber, linn või
asula, tänav ja majanumber, riik, telefoninumber, veebisait ja e-posti aadress;
b) kohaldataval juhul kõigi esindatavate tootjate volitused;
c) kui tootjavastutusorganisatsioon esindab rohkem kui üht tootjat, näitab ta
eraldi, kuidas iga esindatav tootja täidab artiklis 16 kindlaks määratud
kohustusi.
4. Kui tootja nimel täidab artikli 16 kohaseid kohustusi laiendatud tootjavastutuse
volitatud esindaja, kes esindab rohkem kui ühte tootjat, esitab kõnealune esindaja
lisaks punktis 1 loetletud teabele eraldi iga esindatava tootja nime ja kontaktandmed.
743
X LISA
LAMMUTUSTÕEND
1. Käesoleva tõendi välja andnud asutus või ettevõtja
1.1 Nimi
1.2 Aadress
1.3 Telefon
1.4 E-posti aadress [kui on
olemas]
1.5 Registreerimis- või
identifitseerimisnumber*
2. Punktis 1 osutatud asutusele või ettevõtjale loa välja andnud
pädev asutus
2.1 Liikmesriik
2.2 Nimetus
2.3 Aadress
3. Lammutustõend
3.1 Väljaandmise kuupäev
3.2 Number
4. Teave sõiduki kohta, mille jaoks käesolev lammutustõend
on välja antud
4.1 Registreerinud riigi tunnus
4.2 (A) Registreerimisnumber**
744
4.3 (J) Kategooria**
4.4 (D.1) Mark**
4.5 (D.3) Äriline käibenimi**
4.6 (E) valmistajatehase tähis**
4.7 Registreerimistunnistuse
number
5. Teave sõidukiomaniku kohta
5.1 (C.2.1) Perekonnanimi või
ärinimi**
5.2 (C.2.2) Muu nimi (muud
nimed)**
5.3 (C.2.3) Aadress**
5.4 Telefon [kui on olemas ja
omanik on nõusoleku
andnud]
5.5 E-posti aadress [kui on
olemas ja omanik on
nõusoleku andnud]
6. Märkused
* Kui riiklikus
registreerimis- või
identifitseerimissüstee
mis ei ole sellist
numbrit ette nähtud,
võib sellest nõudest
loobuda.
** Direktiivis 1999/37/EÜ
osutatud ühenduse
ühtlustatud koodid.
745
XI LISA
MÄÄRUSE (EL) 2018/858 JA MÄÄRUSE (EL) nr 168/2013 MUUTMINE
1. Määruse (EL) 2018/858 II lisa muudetakse järgmiselt.
a) I osa kirje G13 asendatakse järgmisega:
„
G13 Ringkasutu
s
Määrus (EL) …/… [väljaannete
talitus, palun lisada käesoleva
määruse number]
X X X X X X X X X X
“;
b) 1. liidet muudetakse järgmiselt:
i) tabeli 1 kirje G13 asendatakse järgmisega:
„
G13 Ringkasut
us
Määrus (EL) …/… [väljaannete
talitus, palun lisada käesoleva
määruse number]
ei kohaldata
Kohaldatakse aga VIII lisa
E osa, kus on kindlaks
määratud osad, mida ei ole
lubatud korduskasutada.
“;
746
ii) tabeli 2 kirje G13 asendatakse järgmisega:
„
G13 Ringkasut
us
Määrus (EL) …/… [väljaannete
talitus, palun lisada käesoleva
määruse number]
ei kohaldata
Kohaldatakse aga VIII lisa
E osa, kus on kindlaks
määratud osad, mida ei ole
lubatud korduskasutada.
“;
c) 2. liite punkti 4 muudetakse järgmiselt:
i) tabeli „I osa. M1-kategooria sõidukid“ kirje 59 asendatakse järgmisega:
„
59 Määrus (EL) …/… [väljaannete talitus, palun
lisada käesoleva määruse number] (Ringkasutus)
Nimetatud määruses sätestatud
nõudeid ei kohaldata.
“;
ii) tabeli „II osa. N1-kategooria sõidukid“ kirje 59 asendatakse järgmisega:
„
59 Määrus (EL) …/… [väljaannete talitus, palun
lisada käesoleva määruse number] (Ringkasutus)
Nimetatud määruses sätestatud
nõudeid ei kohaldata.
“;
747
d) III osa muudetakse järgmiselt:
i) 1. liite kirje 59 asendatakse järgmisega:
„
59 Ringkasut
us
Määrus (EL) …/… [väljaannete
talitus, palun lisada käesoleva
määruse number]
ei
kohald
ata
ei
kohald
ata
“;
ii) 2. liite kirje 59 asendatakse järgmisega:
„
59 Ringkasut
us
Määrus (EL) …/… [väljaannete
talitus, palun lisada käesoleva
määruse number]
ei
kohald
ata
ei
kohal
data
“;
iii) 3. liite kirje 59 asendatakse järgmisega:
„
59 Ringkasut
us
Määrus (EL) …/… [väljaannete talitus, palun lisada
käesoleva määruse number]
ei kohaldata
“;
iv) 4. liite kirje 59 asendatakse järgmisega:
„
59 Ringkasut
us
Määrus (EL) .../ ... [väljaannete
talitus, palun lisada käesoleva
määruse number]
ei
kohald
ata
ei
kohal
data
“;
748
2. Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa tabeli C1 osa kirje 15a asendatakse järgmisega:
„
L1e-
A1
L1e-
B2 L2e L3e L4e
L5e-
B
L6e-
A
L7e-
A1
L7e-
A2
L7e-
B1
L7e-
B2
15a 1
8
Ringkasutus
nõuded
[väljaannete
talitus,
palun lisada
käesoleva
määruse
number
(EL) 2026/
…]
x x x x x x x x x x x
“.
749
XII LISA
MÄÄRUSE (EL) 2023/1542 MUUTMINE
I lisa tabel asendatakse järgmise tabeliga:
Tulp 1
Aine või ainerühma nimetus
Tulp 2
Piirangutingimused
1. Elavhõbe CASi nr 7439-97-6
EÜ nr 231-106-7 ja selle ühendid
Patareid ja akud, olenemata sellest, kas need
sisalduvad seadmetes,
kergtranspordivahendites või muudes
sõidukites ja on neisse paigaldatud või mitte,
ei tohi sisaldada elavhõbedat (väljendatuna
metallilise elavhõbedana) üle
0,0005 massiprotsendi.
2. Kaadmium CASi nr 7440-43-9
EÜ nr 231-152-8 ja selle ühendid
1. Kantavad patareid ja akud, olenemata
sellest, kas need sisalduvad seadmetes,
kergtranspordivahendites või muudes
sõidukites ja on neisse paigaldatud või
mitte, ei tohi sisaldada kaadmiumi
(väljendatuna metallilise
kaadmiumina) üle
0,002 massiprotsendi.
2. Määruses (EL) 2018/858 määratletud
M1- ja N1-kategooria sõidukitesse,
sealhulgas eriotstarbelistesse
sõidukitesse paigaldatud
elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakud
ei tohi sisaldada homogeenses
materjalis kaadmiumi (väljendatuna
metallilise kaadmiumina) üle
0,01 massiprotsendi.
3. Punkti 2 ei kohaldata
elektrisõidukiakude suhtes, mida
kasutatakse selliste määruses
(EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-
kategooria elektrisõidukite, sealhulgas
eriotstarbeliste sõidukite varuosadena,
mis on turule lastud enne
31. detsembrit 2008.
750
Tulp 1
Aine või ainerühma nimetus
Tulp 2
Piirangutingimused
3. Plii CASi nr 7439-92-1
EÜ nr 231-100-4 ja selle ühendid
1. Alates 18. augustist 2024 ei tohi
kantavad patareid ja akud, olenemata
sellest, kas need sisalduvad seadmetes
ja on neisse paigaldatud või mitte,
sisaldada pliid (väljendatuna
pliimetallina) üle 0,01 massiprotsendi.
2. Punktis 1 sätestatud piirangut ei
kohaldata kantavate tsink-õhk-
nööpelementide suhtes kuni
18. augustini 2028.
3. Määruses (EL) 2018/858 määratletud
M1- ja N1-kategooria sõidukitesse,
sealhulgas eriotstarbelistesse
sõidukitesse paigaldatud kantavad
patareid või akud ei tohi sisaldada
homogeenses materjalis pliid
(väljendatuna pliimetallina) üle
0,1 massiprotsendi.
4. Punkti 3 ei kohaldata kantavate
patareide või akude suhtes, mis on
paigaldatud sellistesse määruses
(EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-
kategooria sõidukitesse, sealhulgas
eriotstarbelistesse sõidukitesse, mis on
saanud tüübikinnituse enne
1. jaanuari 2024, või mida kasutatakse
nende varuosadena.
5. Määruses (EL) 2018/858 määratletud
M1- ja N1-kategooria sõidukitesse,
sealhulgas eriotstarbelistesse
sõidukitesse paigaldatud
elektrisõidukiakud ei tohi sisaldada
homogeenses materjalis pliid
(väljendatuna pliimetallina) üle
0,1 massiprotsendi.
751
Tulp 1
Aine või ainerühma nimetus
Tulp 2
Piirangutingimused
6. Punkti 5 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) kõrgepingesüsteemides1
kasutatavad elektrisõidukiakud, mis
on paigaldatud sellistesse määruses
(EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-
kategooria sõidukitesse, mis on
saanud tüübikinnituse enne
1. jaanuari 2019, või mida kasutatakse
nende varuosadena;
b) käesoleva punkti alapunktiga a
hõlmamata elektrisõidukiakud, mis on
paigaldatud sõidukitesse, sealhulgas
sellistesse määruses (EL) 2018/858
määratletud M1- ja N1-kategooria
eriotstarbelistesse sõidukitesse, mis on
saanud tüübikinnituse enne
1. jaanuari 2024, või mida kasutatakse
nende varuosadena.
7. Määruses (EL) 2018/858 määratletud
M1- ja N1-kategooria sõidukitesse,
sealhulgas eriotstarbelistesse
sõidukitesse paigaldatud
mootorsõidukiakud ei tohi sisaldada
homogeenses materjalis pliid
(väljendatuna pliimetallina) üle
0,1 massiprotsendi.
752
Tulp 1
Aine või ainerühma nimetus
Tulp 2
Piirangutingimused
8. Punkti 7 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) mootorsõidukiakud, mida
kasutatakse määruses
(EL) 2018/858 määratletud M1-
ja N1-kategooria sõidukite,
sealhulgas eriotstarbeliste
sõidukite 12 V rakendustes;1
b) mootorsõidukiakud, mida
kasutatakse määruses
(EL) 2018/858 määratletud M1-
ja N1-kategooria eriotstarbeliste
sõidukite 24 V rakendustes;2
c) mootorsõidukiakud, mida
kasutatakse muude kui
käesoleva punkti
alapunktidega a ja b hõlmatud
rakenduste puhul määruses
(EL) 2018/858 määratletud M1-
ja N1-kategooria sõidukites,
sealhulgas eriotstarbelistes
sõidukites, mis on saanud
tüübikinnituse enne 1. jaanuari
2024.
4. Kuuevalentne kroom CASi
nr 18540-29-9 EÜ nr 606-053-1 ja
selle ühendid
Määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja
N1-kategooria sõidukitesse, sealhulgas
eriotstarbelistesse sõidukitesse paigaldatud
patareid ja akud ei tohi sisaldada
homogeenses materjalis kuuevalentset
kroomi (väljendatuna metallilise
kuuevalentse kroomina) üle
0,1 massiprotsendi.
1 Süsteemid, mille alalispinge on > 75 V, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2014/35/EL3 artiklis 1.
1 See erand vaadatakse läbi 2030. aastal. 2 See erand vaadatakse läbi 2030. aastal. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/35/EL
teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/35/oj).
753
XIII LISA
KRITEERIUMID, MILLELE PEAVAD VASTAMA KOLMANDATES RIIKIDES
ASUVAD RINGLUSSEVÕETUD MATERJALI TOOTVAD KÄITISED
A osa KRITEERIUMID, MILLE ABIL TÕENDATAKSE, ET RINGLUSSEVÕETUD
MATERJAL ON TOODETUD KÄITISES, MIS VASTAB TEATAVATELE LIIDU
ÕIGUSES SÄTESTATUD INIMESTE TERVISE, KLIIMA JA KESKKONNA
KAITSE NÕUETELE VÕI SAMAVÄÄRSETELE NÕUETELE (KOOSKÕLAS
ARTIKLI 6 LÕIKEGA 4)
1. Kolmandas riigis asuv ringlussevõetud materjali tootmisega tegeleva käitise
tegevus vastab reaalselt järgmistele tingimustele:
a) see vastab jäätmete ringlussevõtu nõuetele ja tegutseb kooskõlas
kohaldatavate riigisiseste keskkonnakaitsealaste õigusaktidega;
b) see on projekteeritud ja ehitatud ning seda käitatakse ohutul ja
keskkonnahoidlikul viisil ning eelkõige on käitisel olemas vajalikud
protsessid, asjakohane jäätmekäitlustehnoloogia, töökorraldus ja taristu
kõnealuste jäätmete ringlussevõtuks;
c) see hangib plastijäätmeid mõnest liikmesriigist või riigist, mis järgib
keskkonnakaitse ja töötajate ohutuse osas liidu õigust või liikmesriikidega
samaväärseid standardeid, ning tegutseb sellises riigis vastavalt punktis 3
kindlaks määratud kriteeriumidele;
754
d) käitises kehtestatakse juhtimis- ja seiresüsteemid, -menetlused ja -meetodid
ning rakendatakse neid, eesmärgiga vältida, vähendada, minimeerida ja
võimaluste piires kõrvaldada:
i) asjaomaste töötajate ja käitise lähiümbruskonna elanike tervise- ja
ohutusriske ning
ii) tema tegevusest tingitud kahjulikku mõju keskkonnale (eelkõige võttes
asjakohaseid meetmeid saaste seireks ja vähendamiseks);
e) käitises tagatakse kõigi sinna saabunud ja seal töödeldud jäätmete jälgitavus,
sealhulgas see, et kõik käitise tegevusest tekkinud jäätmejäägid
dokumenteeritakse ja viiakse üksnes jäätmekäitluskohtadesse, millel on luba
selliste jäätmejääkide töötlemiseks;
f) käitises on võetud meetmeid energia säästmiseks ja tema tegevusega seotud
kasvuhoonegaaside heite piiramiseks;
g) käitises säilitatakse ja suudetakse esitada andmeid jäätmekäitlustegevuse
kohta viimase viie aasta jooksul; kui käitis on tegutsenud vähem kui viis
aastat, säilitab ja suudab ta esitada andmeid jäätmekäitlustegevuse kohta
tegutsetud aja jooksul;
h) selle käitajat ega tema juhtkonda ei ole viimase viie aasta jooksul süüdi
mõistetud jäätmekäitlusega seotud ebaseadusliku tegevuse eest.
755
2. Võrdlusalusena ja asjakohasel juhul võetakse arvesse järgmisi või samaväärseid
norme:
a) erinõuded teatavate jäätmete töötlemise ja töödeldud jäätmete koguse
arvutamise kohta, mis on liidu õigusaktide kohaselt kohustuslikud, ning
toodetud ringlussevõetud materjalide koguste arvestuse kohta;
b) parima võimaliku tehnika alased järeldused, mis on vastu võetud teatava
tegevuse jaoks direktiivi 2010/75/EL alusel.
3. Plastijäätmeid töödeldakse vastavalt liidu õiguses sätestatud nõuetele või
samaväärsetele nõuetele ja need pärinevad mõnest liikmesriigist või riigist, millel
on kogu riigi territooriumi hõlmav terviklik jäätmekäitlusraamistik ning mis
tõendab oma suutlikkust ja valmisolekut tagada keskkonnahoidlik jäätmekäitlus,
võttes eelkõige arvesse järgmisi kriteeriume:
a) meetmed, mida rakendatakse ja kavandatakse keskkonnahoidliku
jäätmekäitluse tagamiseks riigi territooriumil, näiteks laiendatud
tootjavastutuse süsteemi või põhimõtet „saastaja maksab“ rakendava
samaväärse süsteemi kasutuselevõtt;
b) meetmed, mida rakendatakse ja kavandatakse, et suurendada sõidukitest
ringlusse võetud tarbimisjärgsete plastijäätmete osakaalu, ning nende
meetmete seireks kasutatavad näitajad;
756
c) meetmed, mida rakendatakse ja kavandatakse, et suurendada selliste
ringlussevõetud tarbimisjärgsete plastijäätmete osakaalu, mida kasutatakse
riigisisesele turule lastud sõidukites, ning nende meetmete seireks
kasutatavad näitajad.
B osa KRITEERIUMID, MILLE ABIL TÕENDATAKSE, ET RINGLUSSEVÕETUD
MATERJAL ON TOODETUD VASTAVALT ARTIKLI 6 LÕIGETELE 1, 2 JA 3
Kolmandas riigis asuv ringlussevõetud materjali tootmisega tegeleva käitise tegevuse vastab
reaalselt järgmistele tingimustele:
1. Käitis suudab tõendada, et seal toodetakse tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse
võetud materjale. Kui käitises toodetakse samuti materjale, mis on saadud
tarbimiseelsetest jäätmetest või toormest, suudab ta tõendada, et seal eristatakse
selgelt eri liiki materjale. Käitis tagab, et ta tarnib ainult tarbimisjärgsetest
jäätmetest ringlusse võetud materjale, mis on tingimus, et seda materjali saaks
arvesse võtta osana artiklis 6 sätestatud sihtmääradest.
2. Käitis, mis toodab ringlussevõetud materjale tarbimisjärgsetest jäätmetest, mis on
saadud romusõidukitest või remonditud sõidukitest, suudab tõendada, et sellised
jäätmed on kogutud eraldi ja neid ei ole segatud muu päritoluga materjalidega
viisil, mis takistaks nende jäätmete jälgitavust enne nende saabumist käitisesse
ning kogu ringlussevõtuprotsessi jooksul.
757
XIV LISA
NÕUDED AUDITITELE, SERTIFITSEERIJATELE JA AUDIITORITELE
A osa ÜKSIKASJALIKUD NÕUDED AUDITEID TEGEVATELE KOLMANDATELE
ISIKUTELE
1. Artikli 6 lõike 5 kohaselt kolmandas riigis asuva käitise auditeid tegev kolmas isik
peab olema sõltumatu tarnijast, valmistajast ja isikust, kes osaleb ringlussevõetud
materjali tootmises, ja kontrollitavast käitisest. Selleks peab kolmas isik suutma
dokumentaalselt tõestada, et:
a) ta ei kuulu nendesse üksustesse ega ole nende kontrolli all;
b) ta on kehtestanud korra ja rakendab seda, mis tagab tema erapooletuse,
sealhulgas:
i) tema erapooletust ohustavaid riske hinnatakse pidevalt;
ii) tehakse kindlaks, kõrvaldatakse ja leevendatakse finants-, kaubandus-
ja muud liiki survest tulenevaid erapooletust ohustavaid riske;
iii) hinnatakse tema töötajate suhetest tulenevaid erapooletust ohustavaid
riske;
c) tal on struktuur ja juhtimine, mis tagavad tema sõltumatuse ja erapooletuse,
sealhulgas,
i) kui juriidiline isik tegeleb ka tegevusega, mis ei ole seotud auditiga, siis
on see juriidilise isiku sees selgelt tuvastatav;
ii) ta on kehtestanud auditeerimistegevuse aruandlusreeglid;
iii) tema töötajatel on auditite tegemisega seoses selgelt tuvastatavad
kohustused.
758
2. Artikli 6 lõike 5 kohaselt auditeid tegeval kolmandal isikul loetakse olevat
asjakohane kvalifikatsioon auditite ja jäätmetöötluse valdkonnas, kui tal on kas
otse või alltöövõtu kaudu piisav arv kvalifitseeritud töötajaid, keda on
korrapäraselt koolitatud, ja kui nende auditite tegemisega seotud töötajatel on
dokumenteeritud erialane töökogemus kõigis järgmistes valdkondades:
a) jäätmetöötluskohtade auditeerimine;
b) jäätmetöötlustoimingud;
c) keskkonna- ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemid;
d) ringlussevõetud materjali tootmine.
3. Käesoleva osa punktides 1 ja 2 osutatud kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks
viitab auditit või sertifitseerimist läbi viiv kolmas isik oma sertifitseerimisele liidu
või samaväärsete rahvusvaheliselt tunnustatud standardite alusel, mis on
asjakohased auditite tegemisel, näiteks rahvusvaheline standard ISO 19011:2018
või ISO/IEC 17020:2012.
B osa AUDITI ESE
1. Artikli 6 lõikes 5 osutatud auditi käigus kontrollitakse, kas ringlussevõetud
materjali tootmises osaleva kolmandas riigis asuva käitise tegevus vastab reaalselt
XIII lisas loetletud tingimustele.
2. Auditiaruannetes märgitakse selgelt auditi teinud isikute nimed ja kontaktandmed.
759
XV LISA
VASTAVUSTABELID
1. Direktiiv 2000/53/EÜ
Direktiiv 2000/53/EÜ Käesolev määrus
Artikkel 1 Artikkel 1
Artikli 2 punkt 1 Artikli 3 punkt 1
Artikli 2 punkt 2 Artikli 3 punkt 2
Artikli 2 punkt 3 Artikli 3 punkt 23
Artikli 2 punkt 4 Artikli 3 punkt 39
Artikli 2 punkt 5 Artikli 3 punkt 18
Artikli 2 punkt 6 Artikli 3 punkt 4
Artikli 2 punkt 7 Artikli 3 punkt 39
Artikli 2 punkt 8 Artikli 3 punkt 39
Artikli 2 punkt 9 Artikli 3 punkt 39
Artikli 2 punkt 10 Artikli 3 punkt 35
Artikli 2 punkt 11 –
Artikli 2 punkti 11 alapunkt a –
Artikli 2 punkti 11 alapunkt b –
Artikli 2 punkti 11 alapunkt c –
Artikli 2 punkti 11 alapunkt d –
Artikli 2 punkt 12 –
Artikli 2 punkt 13 –
Artikli 3 lõige 1 Artikli 2 lõike 1 punkt a
Artikli 3 lõige 2 –
Artikli 3 lõige 3 –
Artikli 3 lõige 4 –
Artikli 3 lõige 5 –
760
Direktiiv 2000/53/EÜ Käesolev määrus
Artikli 4 lõike 1 punkt a Artikli 5 lõige 1
Artikli 4 lõike 1 punkt b Artikli 7 lõige 1
Artikli 4 lõike 1 punkt c Artikkel 6
Artikli 4 lõike 2 punkt a Artikli 5 lõiked 4 ja 5
Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt i Artikli 5 lõike 6 punkt a
Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt ii Artikli 5 lõike 6 punkt b
Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt iii Artikli 5 lõike 6 punkt c
Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt iv Artikli 5 lõike 6 punkt d
Artikli 4 lõike 2 punkt c –
Artikli 5 lõike 1 esimene taane –
Artikli 5 lõike 1 teine taane Artikli 23 lõike 3 punkt b
Artikli 5 lõige 2 Artikli 24 lõige 1
Artikli 5 lõike 3 esimene lõik Artikkel 25
Artikli 5 lõike 3 teine lõik Artikli 25 lõige 1
Artikli 5 lõike 3 kolmas lõik –
Artikli 5 lõike 4 esimene lõik Artikli 24 lõige 2
Artikli 5 lõike 4 teine lõik Artikkel 16 ja artikli 20 lõike 1 punkt a
Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik Artikli 24 lõige 2
Artikli 5 lõike 4 neljas lõik –
Artikli 5 lõike 5 esimene lõik Artikli 25 lõige 1 ja X lisa
Artikli 5 lõike 5 teine lõik –
Artikli 6 lõige 1 Artikli 26 lõiked 1 ja 2
Artikli 6 lõike 2 esimene lõik Artikli 15 lõige 1
Artikli 6 lõike 2 teine lõik –
Artikli 6 lõike 3 esimene lõik Artikli 29 lõige 1 ja VIII lisa C osa
Artikli 6 lõike 3 teine lõik Artikli 28 lõige 1
761
Direktiiv 2000/53/EÜ Käesolev määrus
Artikli 6 lõige 4 Artikli 15 lõige 2
Artikli 6 lõige 5 Artikli 26 lõige 4
Artikli 6 lõige 6 Artikli 26 lõige 3
Artikli 7 lõige 1 Artikli 30 lõige 1
Artikli 7 lõike 2 punkt a –
Artikli 7 lõike 2 punkt b Artikli 33 lõike 1 punktid a ja b
Artikli 7 lõike 2 teine lõik –
Artikli 7 lõike 2 kolmas lõik –
Artikli 7 lõige 3 –
Artikli 7 lõige 4 –
Artikli 7 lõige 5 –
Artikli 8 lõige 1 Artikli 12 lõige 1
Artikli 8 lõige 2 Artikli 12 lõige 2
Artikli 8 lõige 3 Artikli 11 lõige 1
Artikli 8 lõige 4 Artikli 11 lõiked 1 ja 3
Artikli 9 lõike 1a esimene lõik Artikli 50 lõike 1 esimene lõik
Artikli 9 lõike 1a teine lõik Artikli 50 lõike 1 teine lõik
Artikli 9 lõike 1a kolmas lõik Artikli 50 lõike 1 kolmas lõik
Artikli 9 lõige 1b Artikli 50 lõige 2
Artikli 9 lõige 1c Artikli 50 lõike 3 kolmas lõik
Artikli 9 lõige 1d Artikli 50 lõige 5
Artikli 9 lõige 2 Artikkel 9 ja V lisa A osa
Artikli 9a lõige 1 Artikli 51 lõige 1
Artikli 9a lõige 2 Artikli 51 lõige 2
Artikli 9a lõige 3 Artikli 51 lõige 3
Artikli 9a lõige 4 Artikli 51 lõige 4
762
Direktiiv 2000/53/EÜ Käesolev määrus
Artikli 9a lõige 5 Artikli 51 lõige 5
Artikli 9a lõige 6 Artikli 51 lõige 6
Artikli 10 lõige 1 –
Artikli 10 lõige 2 –
Artikli 10 lõige 3 –
Artikkel 10a Artikkel 56
Artikli 11 lõige 1 Artikli 52 lõige 1
Artikli 11 lõige 2 Artikli 52 lõige 2
Artikli 12 lõige 1 Artikli 59 lõige 1
Artikli 12 lõige 2 Artikli 59 lõige 2
Artikli 12 lõige 3 –
Artikkel 13 –
I lisa VIII lisa
II lisa IV lisa
763
2. Direktiiv 2005/64/EÜ
Direktiiv 2005/64/EÜ Käesolev määrus
Artikli 1 esimene lõik Artikkel 1
Artikli 1 teine lõik –
Artikkel 2 Artikli 2 lõike 1 punkt a
Artikli 3 punkt a –
Artikli 3 punkt b –
Artikli 3 punkt c Artikli 2 lõike 2 punkt a
Artikli 4 punkt 1 Artikli 3 punkt 1
Artikli 4 punkt 2 –
Artikli 4 punkt 3 Artikli 3 punkt 3
Artikli 4 punkt 4 Artikli 3 punkt 2
Artikli 4 punkt 5 III lisa
Artikli 4 punkt 6 –
Artikli 4 punkt 7 Artikli 3 punkt 40
Artikli 4 punkt 8 –
Artikli 4 punkt 9 Artikli 3 punkt 4
Artikli 4 punkt 10 Artikli 3 punkt 39
Artikli 4 punkt 11 –
Artikli 4 punkt 12 Artikli 3 punkt 39
Artikli 4 punkt 13 Artikli 3 punkt 5
Artikli 4 punkt 14 Artikli 3 1 punkt 6
Artikli 4 punkt 15 Artikli 3 1 punkt 7
764
Direktiiv 2005/64/EÜ Käesolev määrus
Artikli 4 punkt 16 –
Artikli 4 punkt 17 –
Artikli 4 punkt 18 –
Artikli 4 punkt 19 –
Artikli 4 punkt 20 –
Artikli 5 lõige 1 –
Artikli 5 lõige 2 Artikli 8 lõige 2
Artikli 5 lõige 3 Artikli 8 lõige 3
Artikli 5 lõige 4 –
Artikli 6 lõige 1 –
Artikli 6 lõike 2 teine lõik Artikli 5 lõiked 4 ja 5
Artikli 6 lõige 3 Artikkel 9
Artikli 6 lõige 4 –
Artikli 6 lõige 5 –
Artikli 6 lõige 6 –
Artikli 6 lõige 7 –
Artikli 6 lõige 8 –
Artikli 7 punkt a VIII lisa E osa
Artikli 7 punkt b VIII lisa E osa
Artikkel 8 –
Artikkel 9 –
Artikli 10 lõige 1 –
Artikli 10 lõige 2 –
Artikli 10 lõige 3 –
Artikli 10 lõige 3 –
765
Direktiiv 2005/64/EÜ Käesolev määrus
Artikli 10 lõige 4 –
Artikli 11 lõige 1 –
Artikli 11 lõige 2 –
Artikkel 12 –
Artikkel 13 –
I lisa Artikli 4 lõige 1
II lisa –
III lisa –
VII lisa –
V lisa VIII lisa E osa
VI lisa –
_________________
767
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0203
Võitlus piiriüleste repressioonide vastu – ELi strateegia väljatöötamine
Euroopa suveräänsuse ja demokraatlike väärtuste kaitsmiseks
Euroopa Parlamendi 16. juuni 2026. aasta resolutsioon võitluse kohta piiriüleste
repressioonide vastu – ELi strateegia väljatöötamine Euroopa suveräänsuse ja
demokraatlike väärtuste kaitsmiseks (2025/2179(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, millega sätestatakse ELi alusväärtused,
milleks on inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõigused,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 3 ja 21,
– võttes arvesse üha sagenevaid piiriüleseid repressioone ja liikmesriikide kohustust
kaitsta kõiki oma territooriumil elavaid inimesi,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 83 ja 215,
– võttes arvesse ÜRO 1998. aasta deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,
– ÜRO Inimõiguste Nõukogu 4. aprilli 2025. aasta resolutsiooni „Human rights defenders
and new and emerging technologies: protecting human rights defenders, including
women human rights defenders, in the digital age“ (Inimõiguste kaitsjad ning uued ja
kujunemisjärgus tehnoloogiad: inimõiguste kaitsjate, sealhulgas naissoost inimõiguste
kaitsjate kaitsmine digiajastul) ja 1. juuli 2025. aasta resolutsiooni „Civil society space“
(Kodanikuühiskonna tegutsemisruum),
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 18. juunil 2025. aastal avaldatud
ülevaadet piiriülese represseerimise kohta1,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 13. jaanuari 2025. aasta avaldust
inimõiguste kaitsjate kaitse parandamise kohta,
1 https://www.ohchr.org/en/documents/tools-and-resources/transnational-repression
768
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku aastaaruannet ning ÜRO inimõiguste
ülemvoliniku büroo ja peasekretäri aruandeid „A/HRC/60/62: Cooperation with the
United Nations, its representatives and mechanisms in the field of human rights - Report
of the Secretary General“ (Koostöö Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, selle
esindajate ja inimõiguste valdkonna mehhanismidega – peasekretäri aruanne), mis
avaldati 2025. aasta septembris,
– võttes arvesse äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, millega rakendatakse ÜRO
raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada“, mis kiideti heaks ÜRO Inimõiguste
Nõukogu 16. juuni 2011. aasta resolutsiooniga 17/4,
– võttes arvesse ÜRO sõltumatute inimõigusekspertide rühma 22. jaanuaril 2025
avaldatud avaldust, milles väljendatakse muret Valgevenes tagaselja peetavate
kohtumenetluste leviku üle,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuri esialgset uurimist olukorra
kohta Leedu Vabariigis / Valgevene Vabariigis (ICC-01/24-1),
– võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu
2004. aasta juunis ja mida ajakohastati 2008. aastal, ning oma 16. märtsi 2023. aasta
resolutsiooni inimõiguste kaitsjaid käsitlevate ELi suuniste kohta2,
– võttes arvesse nõukogu 27. jaanuari 2025. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO
inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2025. aastal,
– võttes arvesse nõukogu 30. jaanuari 2026. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO
inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2025. aastal,
– võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024), mida on
pikendatud 2027. aastani,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta
määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse
direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)3,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiivi
(EL) 2024/1760, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ning millega
muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja määrust (EL) 2023/28594(äriühingute
kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv),
– võttes arvesse ELi 2024. ja 2025. aasta aruannet inimõiguste ja demokraatia kohta
maailmas,
– võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2025. aasta teatist „ELi kodanikuühiskonna
strateegia“ (COM(2025)0790),
– võttes arvesse oma 15. juuni 2023. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile pärast liidu
õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimist seoses
2 ELT C, C/2023/409, 23.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/409/oj. 3 ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj. 4 ELT L, 2024/1760, 5.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1760/oj.
769
Pegasuse ja samaväärse salajälgimiseks mõeldud nuhkvara kasutamisega5,
– võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. novembri 2025. aasta ühisteatist „Euroopa
demokraatia kaitsekilp: tugevate ja vastupanuvõimeliste demokraatlike riikide
võimestamine“ (JOIN(2025)0791),
– võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja 5. juuni 2025. aasta ühisteatist „Euroopa Liidu
rahvusvaheline digistrateegia“ (JOIN(2025)0140),
– võttes arvesse oma 13. novembri 2025. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjate
piiriülese represseerimise vastumeetmete kohta6,
– võttes arvesse oma 21. jaanuari 2026. aasta resolutsiooni, mis käsitleb karistamatuse
vastu võitlemist ELi sanktsioonide, sealhulgas kogu maailmas rakendatava inimõiguste
rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi (ELi Magnitski akt) kaudu7,
– võttes arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist
kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni8,
– võttes arvesse oma 1. juuni 2023. aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist
kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni9,
– võttes arvesse Euroopa demokraatia kaitse erikomisjoni tööd,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (INTERPOL)
põhikirja, eelkõige selle artiklit 2, mis kohustab organisatsiooni tegutsema inimõiguste
ülddeklaratsiooni vaimus,
– võttes arvesse G7 juhtide 17. juuni 2025. aasta avaldust piiriülese represseerimise kohta
ja 2025. aasta veebruaris peetud G7 mitut sidusrühma hõlmavat dialoogi piiriülese
represseerimise kohta,
– võttes arvesse G7 välisministrite 19. aprilli 2024. aasta kohtumise kommünikeed
üleilmsete probleemide lahendamise ja partnerluste edendamise kohta,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 2509 (2023)
ja soovitust 2257 (2023) „Transnational repression as a growing threat to the rule of law
and human rights“ (Piiriülesed repressioonid kui kasvav oht õigusriigile ja
inimõigustele),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu välispoliitika peadirektoraadi 2025. aasta juuni
uuringut „Inimõiguste kaitsjate piiriülene represseerimine. Mõju kodanikuühiskonna
5 ELT C, C/2024/494, 23.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/494/oj. 6 Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2025)0258. 7 Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2026)0015. 8 ELT C 347, 9.9.2022, lk 61. 9 ELT C, C/2023/1226, 21.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1226/oj.
770
tegutsemisruumile ja vastuvõtvate riikide vastutus“10,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu välispoliitika peadirektoraadi 2026. aasta
jaanuari uuringut „Piiriüleste repressioonide toimepanijad ja meetodid ning võimalikud
vastustrateegiad“11,
– võttes arvesse Ühendkuningriigi parlamendi inimõiguste ühiskomitee 2024.–2025. aasta
istungjärgu seitsmendat aruannet „Transnational repression in the UK“ (Piiriülesed
repressioonid Ühendkuningriigis),
– võttes arvesse Saksamaa siseministeeriumi 2025. aasta juunis avaldatud aastaaruannet
„Verfassungsschutzbericht 2024“ (Põhiseaduse kaitse 2024. aasta aruanne),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A10-0142/2026),
A. arvestades, et piiriülene represseerimine on tahtlik, süstemaatiline, sihipärane ja
repressiivne tava, mille puhul režiimide või nende liitlaste tegevus ulatub riigipiiridest
kaugemale ja toimub väljaspool nende territoriaalset jurisdiktsiooni eesmärgiga
hirmutada, ähvardada, vaigistada, sundida, kontrollida või kahjustada mis tahes muul
viisil välismaal elavaid üksikisikuid või rühmi või nende pereliikmeid või nende
tugivõrgustikke, kasutades mitmesuguseid füüsilisi, psühholoogilisi, digitaalseid,
õiguslikke, halduslikke ja muid vahendeid ning rikkudes sellega põhiõigusi; arvestades,
et piiriülese represseerimise sihtmärgiks on ka tuhanded demokraatiameelsed isikud,
kes on sunnitud oma päritoluriigist põgenema riigisisese represseerimise tõttu;
B. arvestades, et EL rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus,
demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine;
C. arvestades, et piiriülese represseerimisega õõnestatakse neid alusväärtusi,
manipuleeritakse avalikku arutelu ning rikutakse põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust ja
nõrgestatakse ELi ja liikmesriikide suveräänsust ja julgeolekut; arvestades, et
inimõiguste rikkumise sagenemisega päritoluriikides kaasneb tihti piiriülese
represseerimise suurenemine välismaal;
D. arvestades, et ELi liikmesriikide territooriumil toimuv piiriülene represseerimine on osa
laiemast välissekkumise strateegiast, mille eesmärk on nõrgestada demokraatlikke
institutsioone ja ühiskondi ning tungida otseselt liidu demokraatlikku siseruumi,
vaigistades kriitilisi hääli, lõhestades kogukondi ning tekitades hirmu ja õhutades
enesetsensuuri ning kahjustades samal ajal ka liidu välistegevust ELis elavate
10 Euroopa Parlament, liidu välispoliitika peadirektoraat, välispoliitika analüüsi- ja toe
üksus, „Transnational repression of human rights defenders: The impacts on civic space and the responsibility of host countries“, august 2025, https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2025/754475/EXPO_STU(2025)75447
5_EN.pdf. 11 Euroopa Parlament, liidu välispoliitika peadirektoraat, välispoliitika analüüsi ja toe
üksus, „Perpetrators and methods of transnational repression and possible counter- strategies“, jaanuar 2026, https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2026/775286/EXAS_STU(2026)77528
6_EN.pdf.
771
üksikisikute võimaluste piiramise kaudu seista demokraatia, inimõiguste ja vastutuse
võtmise eest kolmandates riikides;
E. arvestades, et piiriülene represseerimine võib kujutada endast inimsusevastast kuritegu
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 7 punkti h12 tähenduses, võttes
arvesse selliste tegude süstemaatilist ja laiaulatuslikku olemust;
F. arvestades, et kõikidel ELis elavatel inimestel, olenemata nende etnilisest või
rahvuslikust päritolust, on ELi õiguse alusel võrdsed õigused ja kaitse, sealhulgas
Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud õigused; arvestades, et pädevad riiklikud ja
ELi ametiasutused peavad tagama ja toetama kõigi ELis elavate inimeste isiklikud
õigused; arvestades, et piiriülene represseerimine eeldab konkreetseid ohvrikeskseid
meetmeid, et kõrvaldada olemasolevad kaitselüngad; arvestades, et piiriülese
represseerimise käsitlemine peamiselt julgeoleku- või välissekkumise probleemina võib
varjata selle muid mõõtmeid, vähendada reageerimise tulemuslikkust ning jätta
piiriülesest represseerimisest mõjutatud isikud ja kogukonnad piisava kaitseta;
G. arvestades, et välisriikide osalejad on ELi liikmesriikides elavaid üksikisikuid ja rühmi
piiriüleselt represseerinud; arvestades, et piiriülene represseerimine mõjutab
liikmesriike eri määral ning nende teadlikkuse tase, institutsiooniline valmisolek ja
kaitsemehhanismide olemasolu on erinevad; arvestades, et toimepanijad tegutsevad
piiriüleselt ja kasutavad selliseid riikide õigus- ja institutsioonilistes raamistikes
esinevaid erinevusi ära, vähendades seeläbi üksikute riiklike meetmete tulemuslikkust;
H. arvestades, et piiriülene represseerimine hõlmab mitmeid poliitikavaldkondi ja seetõttu
on vajalik täiendav koordineerimine; arvestades, et piiriülese represseerimisega seoses
kasutatakse sageli taktikaliselt ära asutuste ja üksuste vahele jäävaid halle tsoone;
I. arvestades, et liikmesriikidel on oluline roll piiriülese represseerimise ennetamisel ja
uurimisel ning sellele tulemuslikult reageerimisel; arvestades, et riikide erinevad
käsitused ja liikmesriikidevahelise koordineerimise puudumine kahjustavad liidu võimet
piiriülest represseerimist tulemuslikult ja järjepidevalt tuvastada, ennetada ja tõkestada
ning need käsitused on piiriülese represseerimise käsitlemiseks ebapiisavad; arvestades,
et selline killustatus võib tegelikult suurendada asjaomaste üksikisikute ja kogukondade
ebakindlust, sealhulgas suurendada nende haavatavust, nähtavust või vastuvõtlikkust
päritoluriikide avaldatava surve suhtes; arvestades, et parem koordineerimine ELi
tasandil peaks toetama ja täiendama liikmesriikide pädevust riikliku julgeoleku vallas;
J. arvestades, et viimase kümne aasta jooksul kogutud andmed tõendavad piiriülese
represseerimise juhtumite arvu, geograafilise ulatuse ja keerukuse pidevat suurenemist;
arvestades, et piiriülese represseerimisega seotud osalejate arv on samuti suurenenud ja
nende olemus on eripalgelisem, kuna represseerimine on sageli delegeeritud sellistele
käsilastele nagu organiseeritud kuritegelikud rühmitused, endised luureohvitserid ja
küberosalised, sealhulgas ELi liikmesriikides, mistõttu on piiriüleses represseerimises
osalemist lihtsam maha salata, seda on keerulisem tuvastada ja selle toimepanijaid on
raskem vastutusele võtta;
K. arvestades, et piiriülese represseerimise käigus kasutatakse sageli ära vastuvõtva riigi
haldus-, rahandus- ja rändesüsteemide korrapärast toimimist, sealhulgas nõuetele
12 https://www.icc-cpi.int/sites/default/files/2024-05/Rome-Statute-eng.pdf
772
vastavuse tagamisel põhinevat finantskontrolli, rangeid dokumenteerimisnõudeid ja
killustatud andmetöötlustavasid; arvestades, et selle tulemusena võib tekkida oht, et
toimepanijad kasutavad ELi institutsioonide ja liikmesriikide struktuure ära isegi juhul,
kui ELi organitel ja liikmesriikidel sellist kavatsust ei ole ja nad ei tee represseerivate
riikidega otsest koostööd; arvestades, et piiriülese represseerimise käsitlemine eeldab
seetõttu ELi ja riikide sisemiste menetluste kontrollimist, et vältida nende ärakasutamist
represseerimise eesmärgil;
L. arvestades, et piiriülese represseerimise sihtmärgiks olevad üksikisikud ja kogukonnad
on ka olulised esmased reageerijad, kellel on ainulaadsed teadmised repressiivsetest
taktikatest, käsilaste võrgustikest ja muutuvatest ohuteguritest; arvestades, et seetõttu on
tähendusrikas koostöö mõjutatud kogukondadega hädavajalik toimiva ennetustöö,
varajase hoiatamise ja vastupidavate vastustrateegiate väljatöötamise jaoks;
M. arvestades, et piiriülene represseerimine avaldab tõsist ja püsivat mõju inimõiguste
kaitsjatele, ajakirjanikele, juristidele ja poliitilistele aktivistidele ning nende
pereliikmetele;
N. arvestades, et seda kirjeldatakse sageli ekslikult kui üksikute juhtumite jada, mitte kui
tervete kogukondade vastu suunatud alalist strateegiat; arvestades, et füüsilise vägivalla
või ilmse ahistamise puudumist ei tohiks võrdsustada turvalisuse või vabadusega, kuna
vaigistamine, hirmutamine, traumatiseerimine ja killustamine on sageli piiriülese
represseerimise kavandatud tulemused; arvestades, et piiriülese represseerimise
kumulatiivse mõju tõttu ei ole vajalik mitte üksnes viivitamatu kaitse, vaid ka
juurdepääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja hüvitamisele; arvestades, et isegi kui
ohvrid võidavad kohtuasja, on hüvitis sageli sümboolne, selle maksmine viibib või see
jääb üldse välja maksmata;
O. arvestades, et piiriülene represseerimine mõjutab üksikisikuid erinevalt olenevalt nende
soost, seksuaalsest sättumusest, rassilisest, etnilisest või usulisest taustast ja
sotsiaalmajanduslikust olukorrast; arvestades, et läbipõimunud diskrimineerimise
vormid ja struktuurne ebavõrdsus nii päritoluriikides kui ka vastuvõtvates riikides
võivad piiriülese represseerimise negatiivset mõju suurendada; arvestades, et naised
seisavad silmitsi piiriülese represseerimise erivormidega, mis võivad avalduda nende
identiteedi vastu suunatud seksualiseeritud ja seksistlikes digirünnakutes, mille eesmärk
on neid hirmutada, diskrediteerida ja takistada neid aktiivselt tegutsemast ja mille puhul
järgitakse veebis toimuva soolise väärkohtlemise ja ahistamise üldist mustrit, ning
arvestades, et ka LGBTIQ+ kogukonna liikmed on ebaproportsionaalselt sageli sellise
tegevuse sihtmärgiks;
Piiriülese represseerimise suundumused, vormid ja meetodid
P. arvestades, et piiriülene represseerimine ei ole oma olemuselt uus nähtus, kuid see on
pidevas muutumises ja toimub keerulises kontekstis, mida iseloomustab inimõiguste
olukorra halvenemine, põhivabaduste ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi piiramine
ning teatavate autoritaarsete režiimide üha jõulisem käitumine;
Q. arvestades, et füüsiline piiriülene represseerimine hõlmab sihipäraseid tapmisi,
inimrööve, vägivalda, sunniviisilisi tagasisaatmisi, sunniviisilist kadumist, väljasaatmist
ja vara vastu suunatud rünnakuid; arvestades, et aastatel 2014–2025 registreeris
Freedom House 107 sihtriigis 1375 otsest füüsilise represseerimise juhtumit;
773
R. arvestades, et teatavad režiimid kasutavad teadaolevalt ähvardamist või maksavad
kaasajooksikutele avalikes protestides osalejate registreerimise või ELis teisitimõtlejate
järele luuramise eest ning kahjustavad sellega otseselt põhiõiguste kasutamist;
S. arvestades, et praegusel digiajastul arendavad autoritaarsed režiimid digitaalse piiriülese
represseerimise eesmärgil üha keerukamat suutlikkust; arvestades, et digitaalne
piiriülene represseerimine hõlmab veebiahistamist, otseseid ähvardusi, doksimist,
häkkimist, küberründeid, desinformatsioonikampaaniaid, laimutegevust ja vaenu
õhutamist teisitimõtlejate vastu nende elukohariigis, sealhulgas tehisintellekti abil, ning
nuhkvara ja muu jälgimistehnoloogia kasutamist välismaal viibivate isikute jälgimiseks,
profileerimiseks, hirmutamiseks ja vaigistamiseks; arvestades, et selliseid tavasid on
sageli raske kindlaks teha ja need ei ületa tihti traditsioonilise kriminaalkaristuse
kohaldamise piiri; arvestades, et need tavad on eriti kahjulikud, kuna
internetiplatvormidel ja digitaalmeedial võib olla suur isiklik ja tööalane tähtsus isikute
jaoks, kes on olnud sunnitud poliitilise tagakiusamise tõttu oma riigist lahkuma;
arvestades, et tehisintellekti esilekerkimine on eksponentsiaalselt suurendanud piiriülese
represseerimise ulatust ja mõju, sealhulgas võimaldades ametiasutustel teha
näotuvastust, käitumise analüüsi ja reaalajas andmetöötlust; arvestades, et digitaalseid
ohte kodanikuühiskonnale peetakse inimõiguste rikkumisteks; arvestades, et
sotsiaalmeediaettevõtetel ja veebiplatvormidel on inimõiguste kaitsjate ja aktivistide
veebikeskkonna kujundamisel oluline roll; arvestades, et toimivate
kiirreageerimismehhanismide puudumine doksimise ja sihipärase veebiahistamise vastu
võitlemiseks seab kaitsjad suuremasse hirmutamise, jälgimise ja edasise piiriülese
represseerimise ohtu; arvestades, et digiteenuste määrusega nähakse ette meetmed, mis
võimaldavad käsitleda piiriülese represseerimise aspekte, eelkõige seoses
koordineeritud ahistamise ja desinformatsiooniga;
T. arvestades, et digiteenuste pakkujad, sotsiaalmeedia- ja muud veebiplatvormid,
eraõiguslikud nuhkvaratootjad ja muud tehnoloogiaettevõtted on vahel piiriülest
represseerimist soodustanud; arvestades, et selliseid peavooluplatvorme nagu WeChat,
Telegram, Facebook, X ja muid kasutatakse protestidel osalevate või muul viisil oma
arvamust avaldavate teisitimõtlejate jälgimiseks; arvestades, et jälgimistehnoloogiat
turule viivatel ettevõtetel on kohustus hoida ära selle ebaseaduslik kasutamine
poliitilistel eesmärkidel;
U. arvestades, et pahatahtlikud välisosalejad kuritarvitavad seadmetes olevaid avatud
turvaauke, et tungida isiklikku või ametialasesse suhtlusse; arvestades, et viimastel
aastatel on mitu juhtumit näidanud, et ELil ei ole vahendeid, et tõkestada nuhkvara
sissetungimist seadmetesse; arvestades, et välismaised osalejad on kasutanud nuhkvara
nii dissidentide kui ka ametiisikute jälgimiseks; arvestades, et inimõiguste kaitsjate üha
laiahaardelisemat jälgimist tuleks käsitada piiriülese represseerimise vormi ehk
jälgimisel põhineva survestamisena; arvestades, et nuhkvara kasutamine piiriülese
represseerimise eesmärgil kujutab endast tõsist ohtu põhiõigustele, demokraatlikele
protsessidele ja valimiste usaldusväärsusele;
V. arvestades, et survestamine käsilaste kaudu on laialt levinud ja eriti kahjulik piiriülese
represseerimise vorm, mis hõlmab ähvardusi, ahistamist, kinnipidamist või päritoluriigis
viibivate pereliikmete või nendega seotud isikute karistamist, samuti diasporaa ürituste
või organisatsioonide kasutamist kogukonna liikmete jälgimiseks ja hirmutamiseks,
põhjustades sellega suurt psühholoogilist kahju ja soodustades enesetsensuuri;
arvestades, et survestamine käsilaste kaudu võib hõlmata ka diasporaa kogukondade
774
liikmete sundimist viia riigi nimel läbi repressiivseid tegevusi, mis muudab nad ühtlasi
nii piiriülese represseerimise ohvriks kui ka tööriistaks; arvestades, et osa diasporaa
liikmeid on võimalik kasutada piiriülese represseerimise vahendina ka ilma, et neid
selleks sunnitaks; arvestades, et on oluline paremini tuvastada selliseid isikuid diasporaa
liikmete hulgas, kes võivad piiriülese represseerimise meetmete elluviimisega seotud
olla;
W. arvestades, et oma taotluste usaldusväärsuse suurendamiseks võltsivad piiriülese
represseerimise eest vastutavad riigiteenistused sageli süüdistusi, kujutades piiriülese
represseerimise ohvreid kuritegude toimepanijatena; arvestades, et piiriülese
represseerimise toimepanijad kasutavad üha enam tagaselja kohtuprotsesse, massilisi
kriminaalmenetlusi, vara konfiskeerimist ja sugulaste hirmutamist vahenditena
teisitimõtlejate represseerimiseks välismaal, takistades seeläbi rahvusvahelist reisimist
ja turvalist tagasipöördumist, piirates omandiõigusi ja avaldades kaudset survet riiki
jäänud pereliikmete kaudu; arvestades, et jurisdiktsiooniliste piirangute ja selliste tavade
eksterritoriaalse iseloomu tõttu on vastuvõtvatel riikidel eriti keeruline käsilaste kaudu
survestamist ennetada ja dokumenteerida ning selle eest vastutusele võtta, mis
omakorda suurendab oluliselt ohvrite vastumeelsust juhtumitest teatada;
X. arvestades, et piiriülese represseerimisega tegelevad riigid kuritarvitavad sageli
rahvusvahelise ja õigusliku koostöö mehhanisme, sealhulgas väljaandmistaotlusi ja
teabenõudeid, andmevahetusmehhanisme, vastastikuse õigusabi osutamist,
rahapesuvastase töökonna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning
küberjulgeoleku raamistikke, samuti nende rakendamisega seoses kasutatavaid
INTERPOLi hoiatusteateid või märgukirju, et leida, pidada kinni või saata üksikisikuid
poliitilistel põhjustel sunniviisiliselt tagasi, legitimeerides seeläbi repressiivseid režiime
vaatamata sellele, et poliitiline väärkasutamine on rahvusvahelise õiguse kohaselt
selgetelt keelatud; arvestades eelkõige seda, et INTERPOLi lillad ja hõbedased
hoiatusteated on kavandatud operatiivvahenditeks, mis ei paku asjaomastele isikutele
individuaalseid õiguskaitse- ega läbivaatamisvõimalusi, mis soodustab nende
kuritarvitamist piiriülese represseerimise olukorras; arvestades, et INTERPOLi
andmete, sealhulgas punaste hoiatusteadete ja märgukirjade jagamine võib autokraatlike
osalejate sihtmärgiks olevad isikud suurde ohtu seada; arvestades, et INTERPOLi
punaste hoiatusteadete ja märgukirjade arv on viimase kümne aasta jooksul järsult
suurenenud ning see on peamine vahend, mida piiriülese represseerimise toimepanijad
kasutavad;
Y. arvestades, et toimepanijariigid kasutavad piiriülese represseerimise halduslikke ja
liikuvusega seotud vorme diplomaatiliste või konsulaaresinduste tehtava järelevalve ja
survestamise kaudu, sealhulgas passide kehtetuks tunnistamise või pikendamisest
keeldumise, konsulaarteenuste osutamisest keeldumise, kodakondsuse tühistamise
kaudu, sundides sellega üksikisikuid konsulaarasutustega suhtlema või takistades
reisimist; arvestades, et konsulaarteenuste osutamisest keeldumine ei mõjuta mitte
ainult inimõiguste kaitsjaid ja poliitilisi aktiviste, vaid ka nende perekondi;
Z. arvestades, et finantsalane piiriülene represseerimine hõlmab rahapesuvastase töökonna
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite väärkasutamist, et levitada
valesüüdistusi ning põhjustada nõuete täitmise nõudega seotud kontode külmutamine ja
pangateenustele juurdepääsu keelamine, arvestades, et selliste tavade järgimisega
jäetakse mõjutatud isikud ja organisatsioonid ilma rahalistest vahenditest ja
finantsteenustest ning seatakse ohtu nende elatusvahendid ning ühiskondlik ja poliitiline
775
tegevus; arvestades, et Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet on ELi
oluline kaitseasutus, mis peab välja töötama kiirreageerimismehhanismid selliste
kuritarvituste vastu nagu varade külmutamine ja kontode sulgemine ning kehtestama
ranged piirangud andmete jagamisele represseerimisi toimepanevate riikidega;
AA. arvestades, et toimepanijariigid ja nende toetajad võivad kasutada haldusmenetlusi
mõjuvahendina, eriti juhul, kui on vaja juurdepääsu päritoluriigi väljastatud
dokumentidele või kui tõlke kasutatakse ohvrite hirmutamiseks või survestamiseks;
Toimepanijad, koostöö ja käsilased
AB. arvestades, et Euroopa Parlamendi tellitud uuringute ja sõltumatute andmekogude
kohaselt on piiriülene represseerimine üleilmne nähtus, millega on Freedom House’i
uuringu andmetel maailmas seotud vähemalt 25 % valitsustest ning seejuures on ohus
hinnanguliselt 3,5 miljonit inimest ja neid juhtumeid on dokumenteeritud rohkem kui
100 riigis; arvestades, et piiriülese represseerimise toimepanijad on enamasti
autoritaarsed režiimid; arvestades, et piiriüleseid represseerimisi panevad Euroopas ja
kogu maailmas toime eelkõige Venemaa, Hiina, Iraan ja Valgevene;
AC. arvestades, et Euroopa Parlamendi tellitud uuringud näitavad, et enamiku
dokumenteeritud piiriülese represseerimise juhtumite puhul on tegemist päritolu- ja
vastuvõtvate riikide vahelise koostööga või nõrga õigusriigi keskkonna
ärakasutamisega, sealhulgas väljaandmismenetluste, õiguskaitsealase koostöö ja
rahvusvaheliste organisatsioonide väärkasutamise kaudu;
AD. arvestades, et piiriülene represseerimine on sageli piirkondlikult koondunud, mis viitab
toimepanijariikide ja nende toetajate vahelistele mitteametlikele või ametlikele
koostööraamistikele ning ühistele tavadele, sealhulgas pagulaskogukondade ning ELi
kodanike ja üksuste vastu suunatud repressioonide vastastikusele rakendamisele;
AE. arvestades, et Venemaa on üks agressiivseimaid piiriülese represseerimise toimepanijaid
maailmas ning võrreldes teiste päritoluriikidega langeb tema arvele kõige rohkem
dokumenteeritud juhtumeid ELis, ta käsitleb poliitilist väljarännet strateegilise ohuna ja
kasutab selliseid meetodeid nagu mõrvad, mõrvakatsed, digitaalne jälgimine,
ahistamine, inimröövikatsed, küberründed, vaenulikud luureoperatsioonid,
väljapressimine, laimukampaaniad, diasporaa kogukondade hirmutamine,
häbimärgistamine, tagaselja kohtumenetlused, käsilaste kaudu survestamine,
pereliikmete ähvardamine ning rahvusvaheliste õigus-, finants-, küberjulgeoleku- ja
õiguskaitsealase koostöö mehhanismide süstemaatiline relvana kasutamine ning ELi
seadusandjate ähvardamine; arvestades, et Venemaa arvele langeb ebaproportsionaalselt
suur osa INTERPOLi punastest hoiatusteadetest kogu maailmas, mis ületab oluliselt
teiste riikide võrreldava kasutuse; arvestades, et Venemaa tugineb kolmandate riikidega
sõlmitud kahepoolsetele õiguskaitseasutuste koostöö lepingutele, et hõlbustada oma
kodanike suhtes esitatud väljaandmistaotluste täitmist välismaal; arvestades, et
Venemaa luureteenistused on viinud enamasti Venemaa diasporaa ja poliitiliste vastaste
vastu suunatud palgamõrvade ja muu terroristliku tegevuse läbiviimiseks
veebiplatvormide (sageli Telegrami) kaudu läbi värbamiskampaaniaid; arvestades, et
Venemaa kasutab piiriülese represseerimise läbiviimiseks käsilasi, sealhulgas Wagneri
gruppi, Tšetšeenia surmaeskadrone, kultuuriasutusi ja mõnel juhul Venemaa õigeusu
kirikuga seotud struktuure;
776
AF. arvestades, et Valgevene tegeleb piiriülese represseerimisega murettekitavas ulatuses,
sealhulgas ELi territooriumil, eelkõige füüsilise vägivalla, INTERPOLi mehhanismide
väärkasutamise, reisidokumentide väljastamisest keeldumise, nuhkvara kasutamise ja
survestavate konsulaartavade, sunniviisilise tagasitoomise, vara arestimise ja
hirmutamise kaudu; arvestades, et Valgevene kasutab INTERPOLi punaste
hoiatusteadete süsteemi paguluses viibivate poliitiliste oponentide vastu, ning on võtnud
sihikule diasporaa ja teisitimõtlejad, sealhulgas need, kes elavad ELis, kasutades selleks
kohtumenetlusi, eelkõige tagaselja peetavaid kohtumenetlusi, ja käsilaste kaudu
survestamist;
AG. arvestades, et Hiina viib läbi maailma kõige ulatuslikumat ja süstemaatilisemat
piiriülese represseerimise kampaaniat ning kasutab selleks tihedat eksterritoriaalset
infrastruktuuri, sealhulgas välismaal tegutsevad riigiga seotud üksused, välismaal
asuvad politseijaoskonnad, diasporaa, akadeemilised organisatsioonid,
üliõpilasühendused, meediakanalid ja digivõrgustikud, et tuvastada, jälgida, hirmutada
ja survestada diasporaa kogukondade liikmeid ja nende partnereid jälgimise, ahistamise,
juriidilise ja rahalise survestamise, INTERPOLi mehhanismide väärkasutamise,
sunniviisilise tagasisaatmise ja pereliikmete hirmutamise teel; arvestades, et Hiina
kasutab Euroopa üksikisikute ja üksuste vastu sunnimeetmeid; arvestades, et
inimõiguste kaitsjate teadete kohaselt tegutsevad Euroopas varjatult Hiina
politseijaoskonnad ja käsilased, kelle tegevuseks puudub õiguslik alus ja mis võimaldab
jälgimist ja sunniviisilist tagasisaatmist, sealhulgas sugulaste ähvardamise ja mõnel
juhul inimröövide kaudu; arvestades, et Hiina ametivõimud survestavad akadeemilisi
ringkondi lõpetama tundlikuks peetavad teadusuuringud, sealhulgas tarneahelate ja
sunniviisilise töö või Tiibeti ja Taiwani kohta, ning sunnivad kunstnikke Taiwaniga
seotud üritusi tühistama; arvestades, et Hiina on selliste jälgimissüsteemide, nuhkvara ja
andmepõhiste politseitöö vahendite peamine eksportija, mida teised autoritaarsed
režiimid kasutavad oma diasporaa kogukondade jälgimiseks ja hirmutamiseks
välismaal; arvestades, et Hongkongi 2020. aasta riikliku julgeoleku seadusega ja 2024.
aasta riikliku julgeoleku kaitsmise määrusega kehtestatakse eksterritoriaalne
jurisdiktsioon ja neid mõlemaid on kasutatud piiriülese represseerimise läbiviimiseks,
sealhulgas Euroopa poliitikuid süüdistuse esitamise ja väljaandmisega ähvardades ning
andes välja ELis elavate aktivistide ja akadeemikute vahistamismäärusi ja pakkudes
nende tabamiseks pearaha; arvestades, et ELi Hiina ja Hongkongiga sõlmitud
väljaandmiskord tekitab väga suurt muret;
AH. arvestades, et Iraan on pikka aega tegelenud välismaal asuvate oletatavate vastaste
jälitamisega ja tegeleb piiriülese represseerimisega ELis, kusjuures neid operatsioone
juhitakse riigi kõrgeimatest ametiasutustest ning neid viivad täide luureministeerium ja
islami revolutsiooniline kaardivägi, sealhulgas selle eriharu Quds Force, kasutades
selliseid taktikaid nagu mõrvad, röövimised, sunniviisiline kadumine, usutavad
vägivallaähvardused, digitaalne piiriülene represseerimine ning repressioonide
toimepanemise delegeerimine organiseeritud kuritegelikele rühmitustele ja muudele
käsilastele, mis hõlmab muu hulgas ajakirjanike ja teisitimõtlejate hirmutamist,
küberseiret, Iraanis viibivate sugulaste survestamist ning opositsiooniliikmete vastu
suunatud dokumenteeritud mõrva- ja inimröövikatseid Euroopa territooriumil;
arvestades, et sellise tegevusega ohustatakse avalikku julgeolekut ja rikutakse
põhiõigusi;
AI. arvestades, et kogu maailmas rakendatav inimõiguste rikkujate vastane ELi
sanktsioonirežiim (ELi Magnitski akt) on oluline vahend meetmete võtmiseks
777
üksikisikute ja üksuste suhtes, kes vastutavad inimõiguste tõsise rikkumise ja
kuritarvituse eest kogu maailmas, sealhulgas nende suhtes, kes on seotud piiriülese
represseerimisega; arvestades, et selle tulemuslik ja järjepidev kasutamine võib aidata
kaasa heidutusele, vastutusele võtmisele ja põhiõiguste kaitsele;
AJ. arvestades, et ELis puuduvad praegu piiriülese represseerimise ühtne määratlus,
ulatuslikud andmekogumismehhanismid ning kogu ELi hõlmav koordineeritud
institutsiooniline käsitus piiriülese represseerimise vastu võitlemiseks; arvestades, et
need elemendid puuduvad ka väljaspool ELi, mis muudab ennetamise, tuvastamise ja
toimivate poliitikameetmete võtmise problemaatiliseks;
AK. arvestades, et paljud piiriülese represseerimise vormid on oma varjatud olemuse tõttu
ametlikus statistikas harva kajastatud; arvestades, et piiriülesest represseerimisest
teatatakse liiga vähe, sealhulgas ELis, kuna piiriülese represseerimise sihtmärgiks
olevad isikud kardavad sageli kättemaksu oma pereliikmete vastu või ei usalda
ametivõime oma varasema kogemuse tõttu autoritaarsetes tingimustes; arvestades, et
teatamist takistavad ka õiguskaitse- ja haldusasutuste töötajate vähene teadlikkus ja
väljaõpe, kättesaadavate ja traumatundlike teatamismehhanismide puudumine,
keelebarjäärid ning pikaajalise hirmutamise, jälgimise ja ahistamise kumulatiivne
psühholoogiline mõju; arvestades, et paljud piiriülese represseerimise ohvrid hoiduvad
ka kuritarvitamisest teatamast, kuna kohalike õiguskaitseasutuste tegevus ei ole
usaldusväärne või ohvrid kardavad, et teevad olukorra veelgi halvemaks; arvestades, et
selline struktuurne teatamata jätmine tekitab piiriülese represseerimise sihtmärgiks
olevate ohvrite ja kogukondade jaoks kaitselünga, õõnestab tõenditel põhinevat
poliitikakujundamist ja vastutust ning toetab toimepanijariikide jätkuvat piiriülese
represseerimise kasutamist, kuna paljastamise või tagajärgede oht on väike;
AL. arvestades, et paljud ELi vastuvõtvad riigid ei suuda piiriüleserepresseerimisega allpool
kriminaalläve võidelda ega seda registreerida;
AM. arvestades, et praeguses Euroopa demokraatia kaitsekilbi ettepanekus piiriülest
represseerimist ei mainita;
Piiriülese represseerimise ühtne määratlus ELis
1. on seisukohal, et piiriülene represseerimine on suur ja sagenev oht demokraatiale ning
raske inimõiguste rikkumise ja välissekkumise vorm, mis õõnestab demokraatlikku
valitsemistava, õigusriiki, põhiõigusi ning vastuvõtvate riikide suveräänsust ja
julgeolekut ja nende suutlikkust tagada nende territooriumil elavate inimeste kaitse;
rõhutab, et need suundumused tõenäoliselt süvenevad rahvusvaheliste normide
nõrgenemise ja kiirete tehnoloogiliste muutuste tõttu, mis vähendavad ka sellise
tegevuse läbiviimise kulusid;
2. mõistab kõige karmimal viisil piiriülese represseerimise ja välissekkumise hukka,
sealhulgas need juhtumid, mis on pandud toime ELi liikmesriikides; kutsub komisjoni
ja liikmesriike üles tunnistama, et piiriülene represseerimine on vastuvõetamatu ja
ebaseaduslik tava, mida kasutavad eelkõige autoritaarsed režiimid, ning rakendama
täisleppimatuse põhimõtet, mis nõuab otsustavat, koordineeritud ja terviklikku käsitust
ELi territooriumil toimuva piiriülese represseerimise mis tahes vormi suhtes;
3. on seisukohal, et piiriülese represseerimise selge määratluse puudumine põhjustab
778
teatamata jätmist, piirab toimivate poliitikameetmete võtmist ja takistab
aruandlusvahendite, sealhulgas sanktsioonimehhanismide kasutamist; kutsub seetõttu
komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles leppima kokku piiriülese represseerimise ELi
ühise määratluse, mis tugineb käesolevas ja Euroopa Parlamendi varasemates raportites
esitatud määratlusele, ja integreerima selle määratluse süstemaatiliselt kõikidesse ELi
poliitikavaldkondadesse ja vahenditesse, sealhulgas välistegevusse, justiits- ja
siseküsimustesse, digipoliitikasse, finantsmäärusesse ja sanktsioonide raamistikesse, et
vältida ELi õigus- ja haldusraamistike väärkasutamist repressiivsetel eesmärkidel;
nõuab tungivalt, liikmesriigid kodifitseeriksid piiriülese represseerimise oma
riigisisestes õigusaktides;
4. määratleb piiriülest represseerimist kui riikide, sealhulgas repressiivsete või
autoritaarsete režiimide, riigiga seotud üksuste või riigi mõju või surve all olevate
üksuste või nende käsilaste tahtlikku tegevust või ähvardusi, mille eesmärk on kaitsta
või edendada oma huve, tegutsedes oma piiridest väljaspool, et välismaal elavaid
üksikisikuid või rühmi või neid toetavaid võrgustikke ja nende pereliikmeid hirmutada,
ähvardada, vaigistada, survestada kontrollida või neile mis tahes muud kahju tekitada;
5. märgib murega, et piiriülese represseerimise sihtmärkide hulka kuuluvad paljud
üksikisikud ja rühmad, sealhulgas teisitimõtlejad, ajakirjanikud, aktivistid, akadeemikud
ning diasporaa liikmed ja nende perekonnad; tunnistab, et piiriülese represseerimise
ulatus on suurem kui üksnes diasporaad ning on suunatud ka ohvreid kaitsvate või
abistavate organisatsioonide ja isikute vastu, sealhulgas nende vastu, kellel puudub
riiklik seos represseeriva riigiga; väljendab tõsist muret kodanikuühiskonna
tegutsemisruumi ahenemise ja eksiilis elavate kogukondade vaigistamise pärast, kuna
nende hääl on inimõiguste olukorra ja kuritarvitamise dokumenteerimiseks väga oluline;
6. rõhutab, et piiriülene represseerimine hõlmab mitmesuguseid pidevalt laienevaid
sunniviisilisi tavasid, sealhulgas, kuid mitte ainult:
a) füüsiline piiriülene represseerimine, nagu sihipärased tapmised, inimröövid,
vägivald, sunniviisiline tagasisaatmine, sunniviisiline kadumine, väljasaatmine ja
vara vastu suunatud rünnakud;
b) õiguslik ja halduslik kuritarvitamine – sealhulgas konsulaarteenuste
väärkasutamine, väljaandmine ja vastastikuse õigusabi menetlused – tagaselja
süüdistuste esitamine, rahvusvaheliste teatamissüsteemide kuritarvitamine, varade
külmutamine ning pangandus- ja finantsteenustele juurdepääsu piiramine,
alusetud kriminaalsüüdistused, valikuline süüdistuse esitamine, ilma mõjuva
põhjuseta lubade, litsentside või heakskiitude andmisest keeldumine või
meelevaldsed trahvid või karistused;
c) mittefüüsilised survestamismeetodid, nagu digitaalne jälgimine, ähvardamine,
hirmutamine, digitaalne ahistamine, nuhkvara tehnoloogiate väärkasutamine,
häkkimine, väljapressimine, terrorismis või riigi julgeoleku kahjustamises
süüdistamine, sugulaste ahistamine ja kaudne survestamine, sealhulgas
diplomaatiliste või konsulaaresinduste, organiseeritud kuritegelike võrgustike,
erasektori osalejate või välismaal tegutsevate riigiga seotud üksuste kaudu;
7. rõhutab, et piiriülene represseerimine mõjutab praegu liikmesriike erineval määral ning
nende teadlikkus, institutsiooniline valmisolek ja kaitsemehhanismide tase on erinev;
rõhutab siiski, et kuna toimepanijad tegutsevad piiriüleselt ja kasutavad ära riiklike
779
süsteemide vahelisi erinevusi, ei saa piiriülesele represseerimisele tulemuslikult
reageerida eraldiseisvate riiklike meetmetega ning seetõttu on vaja kõigi liikmesriikide
osalemist ja valmisolekut koordineeritud ELi raamistikus;
ELi koordineerimise, andmekogumise ja institutsioonilise reageerimise tugevdamine
8. rõhutab, et piiriülesest represseerimisest teatatakse väga harva, kuigi usaldusväärsete
andmete kogumine on selle ulatuse hindamiseks hädavajalik; märgib, et piiriülese
represseerimise sihtmärgiks olevad inimesed ei pruugi soovida vahejuhtumitest teatada,
sest nad kardavad pereliikmetele kättemaksmist, ei usalda ametivõime varasema
kogemuse tõttu autoritaarsetes tingimustes või neid takistab keelebarjäär;
9. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles looma koostöös asjaomaste ELi
organitega, sealhulgas Europoliga, piiriülest represseerimist kajastava ELi
andmekogumis-, seire- ja aruandlusmehhanismi, mis hõlmab juhtumeid ELis ja kogu
maailmas, võimaldades avaliku sektori asutustel ja sidusrühmadel sellesse oma panus
anda, ning mida komisjon ja liikmesriigid saavad kasutada, et töötada välja, täiustada ja
hinnata oma piiriülese represseerimise vastu võitlemise poliitikat; rõhutab vajadust
ühiste meetodite järele ja koostöö tagamise järele selles valdkonnas sarnaselt
meelestatud partneritega; rõhutab, et teatamiskanalid peaksid olema mitmekeelsed ja
nende töötajad traumateadlikud, tagades samal ajal tugeva andmekaitse ja
konfidentsiaalsuse;
10. kutsub liikmesriike üles tagama, et piiriülese represseerimise komponenti sisaldavad
kuriteod ja muud teod registreeritakse järjepidevalt kogu ELis ning et asjaomastel
asutustel on vahendid piiriülese represseerimise mõõtme kindlakstegemiseks;
11. rõhutab vajadust tugeva krüpteerimise ja rangete kaitsemeetmete järele, tagamaks, et
volitamata osalejad ei saaks nende kanalite kaudu jagatud teavet pealt kuulata,
väärkasutada ega seda kätte saada ning et ohvrid ei puutuks kokku edasise ohuga;
12. rõhutab, et nende kanalite kaudu saadud teateid tuleks kiiresti hinnata ja vajaduse korral
peaksid pädevad asutused võtma konkreetseid meetmeid, sealhulgas uurima ja tegema
jõupingutusi, et teha kindlaks võimalikud sidemed välisluure esindajatega;
13. tunnistab kodanikuühiskonna olulist rolli piiriülese represseerimise kõige varjatumate
vormide, sealhulgas digitaalse jälgimise, finantsrepressioonide, haldusliku ahistamise ja
kaudse survestamise dokumenteerimisel; rõhutab, et praegune andmete kogumine
piiriülese represseerimise kohta põhineb endiselt peamiselt valitsusvälistel allikatel,
millest paljud seisavad silmitsi tõsiste rahastamispiirangutega, mis muudab
pakilisemaks vajaduse liikmesriikide ja ELi tasandi seiremehhanismide järele; kordab
vajadust toetada kodanikuühiskonda, ajakirjanikke, rikkumisest teatajaid ja teisi, kes
paljastavad neid mehhanisme ja piiriülese represseerimise juhtumeid, seades seejuures
sageli ennast ise suurde ohtu;
14. kutsub liikmesriike üles hoidma tihedaid kontakte nende diasporaade liikmetega, kes on
piiriülese represseerimise suhtes kõige vastuvõtlikumad; kutsub komisjoni üles andma
liikmesriikidele suuniseid ja soovitusi selle kohta, kuidas kaitsta eksiilis olevaid
riskirühmi;
15. kutsub liikmesriike üles pakkuma õiguskaitse-, kohtu-, finants-, küberturvalisuse,
780
sisserände- ja varjupaigaasutustele erikoolitust piiriülese represseerimise tuvastamise ja
sellele reageerimise kohta; kutsub liikmesriike üles kaasama mõjutatud kogukondi
niisuguse koolituse kavandamisse ja läbiviimisse;
16. nõuab tungivalt tervikliku raamistiku loomist, et lahendada riikide meetmete
killustatuse probleem ning tagada koordineerimine ja teabevahetus ELi institutsioonide
ja asutuste, liikmesriikide, riiklike inimõiguste kaitse asutuste ja asjaomaste
sidusrühmade vahel; rõhutab vajadust tugevdada teenistustevahelist koostööd ja
struktureeritud poliitilist dialoogi, et tagada ELi järjepidev ja tulemuslik reageerimine;
17. kutsub liikmesriike üles määrama kindlaks piiriülese represseerimise riiklikud
kontaktpunktid, mille ülesanne on koordineerida kõigil tasanditel asjaomaste asutuste
tegevust;
18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama korrapärast teabevahetust
liikmesriikide vahel piiriülese represseerimise riiklike kontaktpunktide võrgustiku
kaudu, mis võimaldab neil jagada kogemusi, suundumusi, häid tavasid ja saadud
kogemusi; nõuab, et nende riiklike kontaktpunktide esindajaid kutsutaks korrapäraselt
demokraatia vastupanuvõime Euroopa keskuse koosolekutele; kutsub liikmesriike üles
tagama komisjonile süstemaatilise aruandluse riigi tasandi arengute kohta ja tugevdama
riiklike meetmete koordineerimist, et tegeleda tulemuslikumalt piiriülese
represseerimise piiriülese mõõtmega;
19. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles avaldama iga-aastase avaliku aruande
ELi mõjutava piiriülese represseerimise kohta, hinnates suundumusi, mustreid ja
tekkivaid riske, sealhulgas selliseid alateatatud vorme nagu digitaalne jälgimine,
finantsrepressioonid, halduslik ahistamine ja kaudne survestamine;
20. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku Europoli ja Eurojusti volituste
ajakohastamiseks, et võidelda tulemuslikumalt piiriülese represseerimise vastu; kutsub
Europoli ja Eurojusti üles seadma prioriteediks ELi liikmesriikidevahelise tiheda
koostöö ja teabevahetuse, et tegeleda piiriülese represseerimise probleemiga ja tagada
parem teabevahetus, sealhulgas sihtotstarbeliste koolituste ja sihipärase piiriülese
represseerimise ohtude hindamise kaudu;
21. kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget
esindajat ning Euroopa välisteenistust üles tugevdama koordineerimist olemasolevate
ELi välispoliitika vahendite raames, et võidelda tulemuslikumalt piiriülese
represseerimise vastu, sealhulgas suurendades ELi kohalolekut kolmandates riikides ja
laiendades kontaktpunktide tegevust ELi delegatsioonides, et tõstatada piiriülese
represseerimise juhtumite küsimus kolmandates riikides;
22. kutsub nõukogu üles nimetama ametisse piiriülese represseerimise vastase võitluse
koordinaatori, kes toimiks keskse kontaktpunktina ja aitaks välja töötada ELi piiriülese
represseerimise vastase üldstrateegia; on seisukohal, et see koordinaator tuleks kaasata
demokraatia vastupanuvõime Euroopa keskuse töösse ja ta peaks seda oma tegevusega
täiendama;
23. rõhutab, et andmete kogumise, ohvriabi, kaitsemeetmete ja kõigi muude mehhanismide
puhul, mille eesmärk on võidelda piiriülese represseerimise vastu, tuleks arvesse võtta
konkreetseid ohtusid, millega puutuvad kokku rassilised, etnilised ja usuvähemused
781
ning LGBTIQ+ kogukonna liikmed, ning seejuures tuleks arvestada kultuuriliste
erinevustega ja võtta süstemaatiliselt arvesse soolist mõju ja omavahel seotud
haavatavuse vorme;
Piiriülese represseerimise sihtmärgiks olevatele isikutele tugevam kaitse ja suurem toetus
neile
24. nõuab terviklikku, ohvrikeskset ja intersektsionaalset käsitust piiriülese represseerimise
sihtmärgiks olevate isikute kaitsele ja toetamisele, ühendades kohesed ja pikaajalised
kaitsemeetmed ning kohandatud toetuse suuremas ohus olevatele isikutele; palub
sellega seoses võtta komisjonil ja liikmesriikidel vastu sootundlikud kaitsemeetmed
piiriülese represseerimise all kannatavate naiste ja LGBTIQ+ kogukondade jaoks;
25. rõhutab vajadust ennetamise, kaitse, stabiliseerimise, vastutuse ja heidutuse järele ning
ühtlasi vajadust kõrvaldada olemasolevad lüngad kaitses, sealhulgas juurdepääsu kaudu
õigus- ja haldusabile ning psühhosotsiaalsele toele; rõhutab lisaks vajadust suurendada
pädevate asutuste kiirreageerimisvõimet;
26. rõhutab piiriülese represseerimise tõsiseid psühholoogilisi, sotsiaalseid ja
julgeolekualaseid tagajärgi ohvritele ja nende perekondadele; kutsub liikmesriike üles
tunnistama psühhosotsiaalset kahju piiriülese represseerimise lahutamatu osana ning
tagama juurdepääsu mitmekeelsele ja traumatundlikule vaimse tervise toele; tuletab
sellega seoses meelde vaigistushagide tagajärgi ja psühholoogilist koormust
ajakirjanikele ning õiguslikku survet akadeemilistele ringkondadele;
27. kutsub liikmesriike üles tunnistama õigussüsteemide kuritarvitamist piiriülese
represseerimise vormina ja tagama, et piiriülese represseerimise ohvritel on juurdepääs
spetsiaalsele õigusabile ning tõhusatele, proportsionaalsetele ja rakendatavatele
õiguskaitsevahenditele ja hüvitistele, sealhulgas kuritarvituslikest või pahatahtlikest
menetlustest tulenevate õigusabikulude hüvitamisele toimepanijate poolt;
28. kutsub liikmesriike üles pakkuma sihipärast toetust, mis võimaldab piiriülese
represseerimise sihtmärgiks olevatel isikutel jätkata oma kutse- ja ühiskondlikku
tegevust, ning tagama tulemusliku ja õigeaegse kaitse neile, kes otsustavad kuritarvitusi
avalikult dokumenteerida või neist teatada; väljendab sellega seoses heameelt
vaigistushagisid keelustava ELi direktiivi üle13; on arvamusel, et sarnaseid meetmeid
tuleks võtta akadeemilise vabaduse kaitsmiseks välise surve eest;
29. kutsub õiguskaitse- ja julgeolekuasutusi üles looma püsivaid teavitus- ja
usaldusväärseid sidekanaleid kogukondadega, kes kannatavad piiriülese represseerimise
all, ja kogukonna kontaktstruktuuridega, et suurendada teadlikkust, hõlbustada turvalist
teatamist ja parandada arusaamist piiriülese represseerimise muutuvatest mustritest,
sealhulgas kuritegudest, mis jäävad allapoole kriminaalset künnist;
30. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tunnustaksid ja toetaksid mõjutatud üksikisikuid ja
kogukondi peamiste esmareageerijatena; tunnistab eksiilis viibivate ajakirjanike rolli
peamiste liitlastena autoritaarse propaganda ning välisriigist lähtuva infoga
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1069, milles
käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest (ELT L, 2024/1069, 16.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1069/oj).
782
manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemisel; kutsub komisjoni üles rakendama ELi
kodanikuühiskonna toetamise, kaitsmise ja võimestamise strateegiat ning ergutab
parandama koostööd ja teabevahetust kodanikuühiskonna ning ELi institutsioonide ja
liikmesriikide vahel;
31. kutsub Euroopa välisteenistust üles ajakohastama ELi inimõiguste ja demokraatia
tegevuskava ning inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, et sõnaselgelt
käsitleda piiriülest represseerimist, sealhulgas eksiilis ja diasporaakogukondades
viibivate inimõiguste kaitsjate kaitset ja toetamist;
32. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ohvritele sellise toetuse andmiseks
prognoositavad rahalised vahendid, sealhulgas naabruspiirkonna, arengu- ja
rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“, kodanike, võrdõiguslikkuse,
õiguste ja väärtuste programmi ning programmi „Euroopa horisont“ raames;
Piiriülese represseerimise konkreetsete vormide ennetamine ja neile reageerimine
Füüsiline piiriülene represseerimine
33. nõuab, et liikmesriigid ja komisjon töötaksid välja uue mehhanismi või kohandaksid
praegust mehhanismi nii, et see võimaldaks käsitleda füüsilise piiriülese represseerimise
piiriülest olemust, sealhulgas jälgimist, sundi, rünnakuid ja inimröövikatseid, et tagada
selliste tegude süstemaatiline tuvastamine, uurimine ja käsitlemine riigiga seotud
repressioonidena, mitte eraldiseisvate kuritegudena;
Digitaalne ja tehnoloogiapõhine piiriülene represseerimine
34. kutsub ELi ja liikmesriike üles tunnustama, ennetama ja tõkestama piiriülese
represseerimise digitaalseid vorme, nagu tsensuur, desinformatsioon, laimukampaaniad,
ahistamine ja hirmutamine internetis, mida hõlbustavad veebiplatvormide
võimaldatavad mehhanismid, sealhulgas kaasamispõhised soovitussüsteemid,
võltskontod ja robotite võrgustikud, ning võitleksid nende vastu; rõhutab vajadust
tunnistada soopõhise digitaalse piiriülese represseerimise probleemi eripära ja seda liiki
represseerimise konkreetseid tagajärgi piiriülese represseerimise sihtmärgiks olevate
naiste jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma piiriülest represseerimist
arvesse asjakohaste ELi õigusaktide, sealhulgas digiteenuste määruse, tehisintellekti
käsitleva määruse14 ja kahesuguse kasutusega kaupade määruse15 kohaldamisel, et
tagada jõuline täitmine, range ekspordikontroll ja aruandlusmehhanismid;
35. nõuab tungivalt, et digiplatvormid võtaksid tulemuslikke meetmeid digitaalse piiriülese
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega
nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (EMPs kohaldatav tekst), PE/24/2024/REV/1 (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (ELT L 206, 11.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj).
783
represseerimise ohtude leevendamiseks ja nendega tegelemiseks; kutsub komisjoni üles
hindama, kas digitaalne piiriülene represseerimine vastab kriteeriumidele, mille alusel
see lisatakse tegevuste hulka, millel on negatiivne mõju digiteenuste õigusaktis
määratletud põhiõigustele; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu piiriülese
represseerimise mõjule väga suurte digiplatvormide suhtes kohaldatavate riskihindamis-
ja riskimaandamismeetmetega seotud suuniste tulevasel läbivaatamisel, sealhulgas
uurides süsteemseid riske, mida põhjustavad sellised platvormid nagu WeChat ja
TikTok;
36. väljendab sügavat muret selle pärast, et ELi mittekuuluvad riigid ja nende käsilased
kasutavad tehisintellekti piiriülese represseerimise vahendina, sealhulgas tehisintellektil
põhineva digitaalse jälgimise, nuhkvara kasutuselevõtu, andmepüügi ja
häkkimisrünnete, doksimise, automatiseeritud küberahistamise ja koordineeritud
desinformatsioonikampaaniate kaudu sotsiaalmeedias; kutsub komisjoni
tehisintellektiametit üles täiendavalt hindama tehisintellekti mõju piiriülesele
represseerimisele ja pakkuma välja konkreetseid kaitsemeetmeid, et vältida
tehisintellektisüsteemide väärkasutamist viisil, mis võimaldab piiriülest jälgimist,
sundimist või represseerimist;
37. rõhutab, et õigus turvalisele ja privaatsele suhtlusele on põhjapaneva tähtsusega;
mõistab karmilt hukka asjaolu, et ELi mittekuuluvad riigid ja nende käsilased kasutavad
nuhkvara ja jälgimistehnoloogiat üksikisikute vastu ELis; võtab murega teadmiseks
dokumenteeritud juhtumid, mis on seotud eraettevõtjatega, kes arendavad ja
ekspordivad piiriülese represseerimise toimepanemiseks kasutatavaid täiustatud
nuhkvara ja digitaalseid jälgimisvahendeid;
38. tuletab meelde Pegasuse ja samaväärse salajälgimiseks mõeldud nuhkvara kasutamist
käsitleva uurimiskomisjoni (PEGA) raportit, mis sisaldas soovitusi nuhkvara, eelkõige
sekkuva nuhkvara ebaseadusliku kasutamise vastu võitlemiseks; peab kahetsusväärseks,
et komisjon ei ole siiani soovitusi arvesse võtnud, kuigi probleemid püsivad endiselt;
kutsub sellega seoses liikmesriike ja komisjoni üles rakendama Euroopa Parlamendi
PEGA-komisjoni soovitusi ning tugevdama kaitsemeetmeid nuhkvara leviku ja
kuritarvitamise vastu, samuti kõrvaldama puudujäägid riiklikes õigusaktides, tagades
selliste ELi normide nagu rahapesuvastase direktiivi16, hankelepingute sõlmimise korra
ja kahesuguse kasutusega kaupade määruse parema jõustamise; kutsub ELi ja
liikmesriike üles tagama nuhkvaraturgude range järelevalve ja toimivad
aruandlusmehhanismid ning välisriikide nimel ELi õigust rikkudes toimuva
ebaseadusliku andmete kogumise kriminaliseerimise;
39. nõuab tehnoloogiaettevõtete ja muude erasektori osalejate vastutusele võtmist nendel
juhtudel, kui nad hõlbustavad piiriülest represseerimist, sealhulgas selle eest, et nad ei
ole maandanud riske ELis elavate inimeste põhiõigustele, eelkõige seoses nende
rakenduste kasutamisega riiklikult toetatavaks jälgimiseks, poliitilise kõne
tsenseerimiseks ja diasporaakogukondade vastu suunatud piiriülese represseerimise
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis
käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/849/oj).
784
hõlbustamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et väga suured
digiplatvormid ja otsingumootorid kasutaksid inimõigustel põhinevat sisu
modereerimist; kutsub neid platvorme üles looma ohus olevate isikute jaoks
kiirreageerimismehhanismid, sealhulgas prioriteetsed teatamiskanalid, õigeaegse
inimkontrolli, kaitsemeetmed meelevaldse sisu eemaldamise vastu ning tulemuslikud
meetmed doksimisele, kontode ülevõtmisele ja koordineeritud küberahistamisele
reageerimiseks;
Survestamine käsilaste kaudu ja pereliikmete represseerimine
40. tunnistab paguluses viibivate isikute pereliikmete vastu suunatud survemeetmeid
eristatava ja tõsise piiriülese represseerimise vormina, olenemata sellest, kas neid
kasutatakse ELis või ELi mittekuluvates riikides; nõuab, et ELi seire-, sanktsioonide ja
diplomaatilise reageerimise raamistikes käsitletaks süstemaatiliselt perekondadele
suunatud hirmutamist, kinnipidamist, vara konfiskeerimist, reisikeelde ja sarnaseid
tavasid;
41. rõhutab, et perekondade taasühinemine ja muud kaitsevõimalused vähendavad käsilaste
kaudu survestamise ohtu;
Piiriüleste represseerimist võimaldavate struktuuride vastu võitlemine
42. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kindlaks, hindama ja leevendama ELi ja
riikide haldus-, õigus- ja finantssüsteemide struktuurseid nõrku kohti, mida võidakse
piiriülese represseerimise eesmärgil ära kasutada;
43. ergutab ELi institutsioone ja liikmesriike võtma meetmeid ohu vältimiseks, et piiriülese
represseerimise toimepanijad kasutavad nende struktuure ära, ning nende hulka võiksid
kuuluda riskiteadlikud kaitsemeetmed, vajaduse korral alternatiivsed menetlused ning
tõhustatud järelevalve õigus-, haldus- ja finantstaristu, sealhulgas põhiõiguste
mõjuhinnangute, investoritele elamisloa andmise kavade ja rahapesuvastaste raamistike
üle, et vältida nende väärkasutamist toimepanijate poolt ja tagada vastutusele võtmine;
44. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kontrolliksid rangelt investeeringutega seotud
elamislubasid ja samalaadseid nn kuldseid viisasid isikute puhul, kellel on usutav seos
režiimide või võrgustikega, mis teadaolevalt tegelevad piiriülese represseerimisega, ja
vajaduse korral tühistaksid need, et takistada toimepanijatel ja nende võimaldajatel
omandamast ELi elamisõigust, mis hõlbustab ebaseaduslikku tegevust;
Rahvusvaheliste koostöömehhanismide kuritarvitamine
45. kutsub liikmesriike üles olema ka edaspidi valvsad ja lükkama tagasi välismaiste
ametiasutuste mis tahes mitteametlikud, sunniga seotud või kohtuvälised taotlused
eksiilis viibivate isikute või diasporaa kogukondade liikmete jälgimiseks,
kinnipidamiseks, piiramiseks, hirmutamiseks või üleandmiseks, sealhulgas juhul, kui
sellised taotlused edastatakse diplomaatiliste kanalite kaudu, ning need dokumenteerima
ja neist teatama; nõuab sellega seoses tõhustatud kontrolli, mis hõlmab isikuid, keda
ohustab piiriülene represseerimine; kutsub lisaks liikmesriike üles hoiduma piiriülese
represseerimise ohvrite või võimalike ohvrite väljaandmisest ning tagama nende kaitse
liidus;
46. kutsub liikmesriike üles tagama, et INTERPOLi andmeid saavad õiguskaitse-, kohtu-
785
ning asjassepuutuvate muude asutuste ja piiriüleses represseerimises kahtlustatavate
riikidega kahepoolseid koostöölepinguid rakendavate asutuste töötajad oleksid läbinud
põhjaliku koolituse, et nad oleksid võimelised kuritarvitamise ohtu hindama ja
tuvastama;
47. rõhutab, et INTERPOLi kuritarvitamise vastu võitlemiseks on vaja riigisiseses õiguses
ja tegevussuunistes kinnitada, et INTERPOLi teadete ja märgukirjade suhtes ei
kohaldata enne nende väljaandmist samasugust kontrolli kui vahistamismääruste suhtes
ning neid ei tohiks käsitada vahistamismäärustega samaväärsetena; rõhutab, et
INTERPOLi parandusmeetmete tingimused ja hinnangud tuleks piiriülese
represseerimise vastu võitlemise kontekstis läbi vaadata;
48. kutsub komisjoni üles looma ELi tasandi edasikaebamise mehhanismi INTERPOLi
kuritahtlike punaste hoiatusteadete menetlemiseks, kaaluma koostöö peatamist juhtudel,
kus esineb menetluste nõuetele vastavuse probleeme või kui kasutatakse tagaselja
kohtuotsuseid, ning keelduma toimepanijariikide taotluste tunnustamisest või nende
abistamisest seni, kuni kohtusüsteemi sõltumatus on taastatud;
49. kutsub liikmesriike üles nõudma INTERPOLis iga-aastase üksikasjaliku statistika
avaldamist iga teate ja levitamise liigi kohta, jaotatuna väljaandvate riikide kaupa ning
märkides ära heakskiitmiste, keeldumiste ja kustutamiste arvu ja põhjused;
50. nõuab, et viiakse läbi vajalikud reformid ja nähakse ette vahendid, et pakkuda
pikaajalisi lahendusi, mis hoiavad ära poliitiliselt motiveeritud punaste hoiatusteadete ja
vahistamiskorralduste levitamise, sealhulgas võrdlusaluste kindlaksmääramine, et
vältida INTERPOLi teadete süsteemi väärkasutamist, ning tõhustatud kontroll selliste
riikide valitsuste tegevuse üle, kelle inimõiguste või piiriülese represseerimise näitajad
on kehvad;
Finantsalased ja halduslikud repressioonivahendid
51. kutsub ELi finantsvaldkonna reguleerivaid asutusi ja asjaomaseid järelevalveasutusi
üles tunnistama, et rahapesuvastase töökonna rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise raamistiku ja küberturvalisuse raamistike järgimist võidakse kuritarvitada
piiriülese represseerimise vahendina, et võtta sihikule kodanikuühiskonna esindajad ja
selle rahastajad, ettevõtjad ning nende üksused, sidusettevõtjad ja üksikisikud; kutsub
liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutusi üles tegema koostööd finantsvaldkonna
reguleerivate asutustega, et aidata ennetada ja käsitleda finantssüsteemide ja
reisiandmebaaside kuritarvitamist piiriülese represseerimise hõlbustamiseks;
52. kutsub ELi finantsvaldkonna reguleerivaid asutusi, sealhulgas Rahapesu ja Terrorismi
Rahastamise Tõkestamise Ametit (AMLA) üles töötama välja kaitsemeetmed sellise
manipuleerimise vältimiseks, sealhulgas külmutamiseelsed kontrollid, ning asjakohased
taustauuringu- ja andmekaitsemeetmed;
53. kutsub ELi finantsvaldkonna reguleerivaid asutusi üles töötama välja ohvrikesksed
õiguskaitsemehhanismid, sealhulgas riiklikud korrigeerimismehhanismid, et heastada
finantsmanipulatsioonide mõju ja pikaajalist kahju; nõuab suuremat koordineerimist
finantsvaldkonna reguleerivate asutuste, üksuste ja asjaomaste järelevalveasutuste ning
piiriülese represseerimisega tegelevate asjaomaste ELi asutuste vahel;
786
54. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma mehhanisme, millega tagatakse
üksikisikutele, kes on oletatavasti piiriülese represseerimise ohus, garanteeritud
juurdepääs põhilistele pangateenustele ning hädaolukorramehhanismid finantsilise
järjepidevuse või likviidsuse kindlustamiseks juhtudeks, kus represseerimisega kaasneb
varade ootamatu külmutamine;
55. kutsub rahapesu andmebüroosid üles tegema kindlaks piiriülese represseerimisega
seotud finantsmustrid ja neid süstemaatiliselt analüüsima ning teavitama asjakohastest
järeldustest riiklikke ja ELi piiriülese represseerimise koordineerimiskeskusi;
56. kutsub liikmesriike üles tagama õiguskaitse-, kohtu-, finants- ja küberturvalisuse eest
vastutavate asutuste töötajatele erikoolituse piiriülese represseerimisega seotud
finantsmustrite tuvastamiseks, sealhulgas rahapesuvastase töökonna, INTERPOLi ja
reisiandmebaaside vahendite väärkasutamine;
57. kutsub liikmesriike üles andma finantsasutustele suuniseid, tagama, et nende riiklikel
finantsvaldkonna reguleerivatel asutustel oleksid volitused jagada neile kättesaadavaid
andmeid õiguskaitse- ja kohtuasutustega, ning looma toimiva riikliku kaebuste
esitamise ja läbivaatamise mehhanismi;
Varjupaiga-, rände- ja konsulaarteenuste kaitsmine piiriülese represseerimise toimepanijate
poolse kuritarvitamise eest
58. tõstab esile konsulaarteenuste andmisest keeldumist piiriülese represseerimise vormina,
mida võib seostada hirmutamise, jälgimise või sunniga; mõistab hukka liikuvuse
piiramise meetmete kasutamise toimepanijariikide poolt, sealhulgas passide kehtetuks
tunnistamise, konsulaarteenuste osutamisest keeldumise ja muud liikumispiirangud;
59. kutsub komisjoni üles andma välja ametlikud suunised konsulaarse survestamise vastu
võitlemiseks, tagades, et piiriülese represseerimise sihtmärgiks olevad isikud ei pea
külastama oma riigi saatkonda või konsulaati välismaal;
60. kutsub liikmesriike üles tagama piiriülese represseerimise ohvriks langenud taotlejate
individuaalsete küsimuste nõuetekohane käsitlemine; kutsub liikmesriike ja teisi
Schengeni ala riike üles kasutama ELi viisaeeskirja ja käsiraamatut järjepidevalt ja
paindlikult, et tegeleda piiriülese represseerimise sihtmärgiks olevate isikute
kaitsevajadustega;
Heidutuse ja vastutuse tugevdamine
61. rõhutab vajadust suurendada piiriülese represseerimise kulusid ja tugevdada heidutust,
sealhulgas toimepanijate ja võimaldajate tulemusliku uurimise ja vastutusele võtmise
kaudu; kutsub liikmesriike üles kehtestama selge õigusliku vastutust reguleeriva korra
üksikisikutele ja üksustele, kes teadlikult hõlbustavad piiriülest represseerimist
välisriikide nimel või saavad sellest kasu; nõuab lisaks äriühingute inimõigustealaste
hoolsuskohustuste tulemuslikku rakendamist, sealhulgas äriühingute kestlikkusalase
hoolsuskohustuse direktiivi alusel; on veendunud, et piisav meede võidelda
autoritaarsete režiimide poolt ELis elavate isikute vastu toime pandava üha sageneva
piiriülese represseerimise vastu on näidata, et EL võib olla heidutav jõud; nõuab
seetõttu tungivalt, et EL jätkaks oma kaitsevõime suurendamist ja sõltuvuse
vähendamist;
787
62. kutsub liikmesriike üles tugevdama ennetus- ja vastutusmeetmeid, sealhulgas
kontrollima diplomaate, asjaomaste riikide ametnikke, tõlke, lobistide esindajaid ja
muid asjaomaseid osalejaid piiriüleses represseerimises osalemise seisukohast enne
akrediteerimist, ning võtma selliste tegude eest vastutavate isikute suhtes asjakohaseid
meetmeid, sealhulgas väljasaatmine, sisenemiskeeld või akrediteeringu peatamine;
kutsub lisaks liikmesriike üles jagama partnerriikidega asjakohast teavet, et vältida
uuesti akrediteerimist või jätkuvat kuritarvitamist; väljendab vajadust tunnistada
ohtusid, mida põhjustab piiriülese represseerimise sisseimbumine välismaal asuvatesse
demokraatlikesse opositsioonirühmitustesse, ning võtta kooskõlastatud kollektiivseid
meetmeid sellise tegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks;
63. kutsub ELi ja liikmesriike üles seirama kohtu- või õiguskaitsemehhanismide
kuritarvitamist toimepanijariigi või sellega seotud osalejate poolt; nõuab, et EL ja
liikmesriigid kaaluksid piisavate tõendite olemasolu korral selliste riikide suhtes
ettevaatusmeetmete võtmist;
64. kutsub liikmesriike üles tagama, et nende õigusraamistikud keelustaksid sekkumise
Euroopa inimõiguste konventsiooniga kaitstud õigustesse, sealhulgas juhul, kui seda
tehakse välisvõimu nimel, ning et sellist sekkumist peetaks seotud kuritegude eest
karistuste määramisel raskendavaks asjaoluks;
65. kutsub nõukogu üles kontrollima võimalust määratleda piiriülene represseerimine
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 kohaselt piiriülese mõõtmega raske
kuriteona, et kehtestada vajaduse korral ühised ELi eeskirjad määratluste ja
sanktsioonide kohta; kutsub komisjoni üles algatama õigusloomeprotsessi, et ühtlustada
välismaise jälgimistegevuse, eelkõige piiriülese represseerimise reguleerimisalasse
kuuluva tegevuse keelustamine ELis;
66. kutsub õiguskaitseasutusi ja kohtuid üles uurima piiriülese represseerimise juhtumeid,
mis on Rooma statuudi kohaselt inimsusvastased kuriteod, ja esitama selle eest
süüdistusi;
67. kutsub liikmesriike koostöös komisjoni ja Euroopa välisteenistusega üles integreerima
piiriülese represseerimise ohud ELi reisiteabesse ja konsulaarsuunistesse, sealhulgas
sihipäraste reisinõuannete kaudu riikide kohta, kus usaldusväärsed tõendid kinnitavad
riigiasutuste või nende käsilaste osalemist piiriüleses represseerimises;
68. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tagama, et piiriüleses represseerimises
osalevaid isikuid ja üksusi kontrollitakse süstemaatiliselt loetellu kandmiseks kogu
maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi alusel, ning
lisama piiriülese represseerimise sõnaselgelt loetellu kandmise põhjusena tulevasse ELi
sanktsioonirežiimi piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu;
69. palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada investeeringuid piiriülese
represseerimisega seotud kohtuekspertiisi, finants- ja digitaalsesse uurimisse, et
tuvastada, omistada ja dokumenteerida piiriülest represseerimist ning toetada ohvrite
algatatud kohtumenetlusi;
70. kutsub liikmesriike üles seadma prioriteediks piiriülese represseerimise võrgustike
uurimise ja lõhkumise, sealhulgas vahendajate ning organiseeritud kuritegevusega
seotud isikute tuvastamise julgeoleku-, õigus- ja finantsasutuste vahelise tõhustatud
788
koordineerimise kaudu;
Euroopa Liidu määratlemine globaalse liidrina võitluses piiriülese represseerimise vastu
71. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles integreerima piiriülese represseerimise
vastase võitluse süstemaatiliselt ELi välistegevusse, sealhulgas poliitilistesse ja
inimõigustealastesse dialoogidesse, koostöösse ELi mittekuuluvate riikide ja
kandidaatriikidega ning avalikku diplomaatiasse, samuti tõstatama avalikult muret
valmistavaid küsimusi; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles lisama
rahvusvahelistesse lepingutesse ning koostööraamistikesse tingimused, mis aitavad
hoida ära mitme- ja kahepoolsete koostöölepingute kuritarvitamise piiriülest
represseerimist käsitlevates kriminaalasjades, sealhulgas nende lepingute peatamise
võimalus;
72. kutsub ELi ja liikmesriike üles kahepoolsetes suhetes toimepanijariikidega tõstatama
piiriülese represseerimise juhtumite küsimuse, sealhulgas survestamine käsilaste kaudu
ja pereliikmete represseerimine, ning nõudma selliste tavade lõpetamist;
73. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tugevdama piiriülest represseerimist
käsitlevat strateegilist kommunikatsiooni, tunnistades seda sõnaselgelt ülemaailmse
ohuna, mõistes teravalt hukka selle toimepanijad ja andes märku ELi toetusest
sihtmärgiks seatud isikutele;
74. kutsub Euroopa välisteenistust üles lisama piiriülese represseerimise sõnaselgelt ELi
inimõiguste eriesindaja volituste hulka ja tagama, et seda käsitletakse ELi
inimõigustealases aruandluses;
75. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles võtma ELi mittekuuluvate riikidega
rahastamis-, koostöö- ja partnerluslepingute ettevalmistamisel süstemaatiliselt arvesse
piiriülese represseerimise riske;
76. kutsub komisjoni üles lisama piiriülese represseerimise ühe kategooriana oma õigusriigi
olukorda käsitlevasse aruandesse ja laienemisaruannetesse;
77. kutsub komisjoni üles seadma piiriülese represseerimise Euroopa demokraatia
kaitsekilbi algatuse rakendamisel prioriteediks, eelkõige demokraatia vastupanuvõime
Euroopa keskuses;
78. kutsub tulevasi nõukogu eesistujariike üles seadma piiriülese represseerimise ELi
tegevuskavas esikohale, hõlbustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel
ning töötama selle nimel, et nõukogu võtaks vastu teatise, milles sätestatakse ühtne ELi
käsitus piiriülese represseerimise vastu võitlemiseks;
79. väljendab heameelt G7 juhtide avalduse üle piiriülese represseerimise kohta ning kutsub
nõukogu ja komisjoni üles veelgi tugevdama koordineerimist G7, Euroopa Nõukogu,
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning ÜRO tasandil, sealhulgas pideva
osalemise kaudu ÜRO Inimõiguste Nõukogus ja toetades ÜRO inimõiguste
ülemvoliniku büroo tööd; nõuab lisaks, et nende riikide valitsustevahelistes organites
osalemise ja algatuste hindamisel võetaks arvesse toimepanijariikide süstemaatilist
piiriülese represseerimise tava;
80. kutsub liikmesriike üles toetama Euroopa Nõukogu piiriülest represseerimist käsitleva
789
konventsiooni väljatöötamist;
81. on kindlalt veendunud, et EL peaks tegema tihedat koostööd sarnaselt meelestatud
partneritega, vahetades muu hulgas parimaid tavasid õigusloome, ohvrikaitse, süüteo
omistamise ja käsilaste võrgustike vastu suunatud sanktsioonide vallas;
o
o o
82. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile,
komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele
esindajale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
791
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0204
Kaubanduse roll ELi majandusjulgeoleku tugevdamisel
Euroopa Parlamendi 16. juuni 2026. aasta resolutsioon kaubanduse rolli kohta ELi
majandusjulgeoleku tugevdamisel (2025/2113(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust
(EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute
taustauuringute raamistik1 (välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL)
2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi,
vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks2,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrust (EL)
2023/1781, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi
tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2021/694 (kiibimäärus)3,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrust
(EL) 2023/2675, mis käsitleb liidu ja selle liikmesriikide kaitset kolmandatest riikidest
tuleneva majandusliku survestamise eest4,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrust
(EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete
tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858,
(EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/10205 (kriitiliste toormete määrus),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrust
(EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa
1 ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/452/oj. 2 ELT L 206, 11.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj. 3 ELT L 229, 18.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1781/oj. 4 ELT L, 2023/2675, 7.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2675/oj. 5 ELT L, 2024/1252, 3.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj.
792
nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse
määrust (EL) 2018/17246,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2024. aasta määrust
(EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud
meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu
hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus)7,
– võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovitust, mis käsitleb ELi
majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat
riskihindamist koos liikmesriikidega (C(2023)6689),
– võttes arvesse komisjoni 15. jaanuari 2025. aasta soovitust (EL) 2025/63 liidu
majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsatesse tehnoloogiavaldkondadesse tehtavate
väljaminevate investeeringute läbivaatamise kohta8,
– võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2025. aasta soovitust (EL) 2025/683 riiklike
kontrolliloetelude koordineerimise kohta9,
– võttes arvesse nõukogu 23. mai 2024. aasta soovitust, mis käsitleb teadusjulgeoleku
suurendamist10,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. jaanuari 2024. aasta ettepanekut
määruse kohta, milles käsitletakse välisinvesteeringute taustauuringuid liidus ning
millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452
(COM(2024)0023),
– võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2025. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse raamistik selleks, et parandada
esmatähtsate ravimite kättesaadavust ja tarnekindlust ning ühist huvi pakkuvate ravimite
kättesaadavust ja juurdepääsetavust, ning muudetakse määrust (EL) 2024/795
(COM(2025)0102),
– võttes arvesse komisjoni 20. jaanuari 2026. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Küberturvalisuse
Ametit (ENISA), Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ja IKT
tarneahela turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/881
(küberturvalisuse määrus 2) (COM(2026)0011),
– võttes arvesse komisjoni 21. jaanuari 2026. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus digivõrkude kohta, millega muudetakse määrust (EL)
2015/2120, direktiivi 2002/58/EÜ ja otsust nr 676/2002/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks määrus (EL) 2018/1971, direktiiv (EL) 2018/1972 ja otsus nr 243/2012/EL
(digivõrkude õigusakt) (COM(2026)0016),
– võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja
6 ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj. 7 ELT L, 2024/2747, 8.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2747/oj. 8 ELT L, 2025/63, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2025/63/oj. 9 ELT L, 2025/683, 16.4.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2025/683/oj. 10 ELT C, C/2024/3510, 30.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3510/oj.
793
julgeolekupoliitika kõrge esindaja 20. juuni 2023. aasta ühisteatist Euroopa
majandusjulgeoleku strateegia kohta (JOIN(2023)0020),
– võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2025. aasta teatist „ELi konkurentsivõime
kompass“ (COM(2025)0030),
– võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja 3. detsembri 2025. aasta ühisteatist ELi
majandusjulgeoleku tugevdamise kohta (JOIN(2025)0977),
– võttes arvesse Enrico Letta 2024. aasta aprilli aruannet „Much more than a market“
(Palju enamat kui turg),
– võttes arvesse 18. juuli 2024. aasta poliitilisi suuniseid Euroopa Komisjoni järgmisele
koosseisule (2024–2029),
– võttes arvesse Mario Draghi 9. septembri 2024. aasta aruannet „The future of European
competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik),
– võttes arvesse komisjoni presidendi 17. septembri 2024. aasta missioonikirja
kaubanduse ja majandusjulgeoleku ning institutsioonidevaheliste suhete ja läbipaistvuse
volinikukandidaadile,
– võttes arvesse liidu esmatähtsate ravimite loetelu, mille on koostanud ja mida haldab
Euroopa Ravimiamet, et tegeleda esmatähtsate ravimite tarneahelate haavatavuse ja
tarnete nappusega,
– võttes arvesse komisjoni 24. jaanuari 2024. aasta valget raamatut ekspordikontrolli
kohta (COM(2024)0025),
– võttes arvesse komisjoni 24. jaanuari 2024. aasta valget raamatut väljaminevate
investeeringute kohta (COM(2024)0024),
– võttes arvesse komisjoni 24. jaanuari 2024. aasta valget raamatut kahesuguse
kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse tõhustamise
poliitikavariantide kohta (COM(2024)0027),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A10-0148/2026),
A. arvestades, et liidu jõukuse, konkurentsivõime ja ülemaailmse mõju nurgakiviks on
jätkuvalt ELi avatus kaubandusele ja investeeringutele;
B. arvestades, et rahvusvahelises majanduskeskkonnas on toimunud struktuurne muutus,
mida iseloomustab kasvav geopoliitiline rivaalitsemine, süsteemne konkurents, liigne
struktuurne tootmisvõimsus ning majanduslike vahendite üha sagedasem kasutamine
strateegilistel eesmärkidel, nagu kaubanduse ja majandusliku sõltuvuse relvana
kasutamine ning majanduslik survestamine;
C. arvestades, et ekspordikontrolli või -piirangute üha sagedasema kasutamise, ausat
konkurentsi moonutava riigiabipoliitika ning kaubanduse relvana kasutamise ja
794
majandusliku survestamise tõttu peab EL töötama kiiresti välja mõjusa
majandusjulgeolekustrateegia, milles käsitletakse põhjalikult liidu majanduslikku
haavatavust;
D. arvestades, et usaldusväärne majandusjulgeoleku strateegia peab juhinduma eesmärgist
tugevdada ELi majanduslikku, digitaalset ja finantsautonoomiat, säilitades samal ajal
siseturu terviklikkuse, kvantifitseerides liigse sõltuvuse asjaomastes sektorites, tagades
ettevõtjate õiguskindluse ja järgides ELi pühendumust õiglasele ja kestlikule
kaubandusele ning reeglitel põhinevale rahvusvahelisele korrale; arvestades, et see
eeldab ka strateegilise tehnoloogilise sõltuvuse vähendamist, sealhulgas digitaristu,
pooljuhtide, pilvteenuste ja küberturvalisuse süsteemide vallas, sest need on
majandusjulgeoleku lahutamatud komponendid;
E. arvestades, et 3. detsembri 2025. aasta ühisteatis tähistab kontseptuaalset muutust ELi
lähenemisviisis majandusjulgeolekule, kajastades tõdemust, et kaubandust ja
majanduslikku avatust ei saa pidada oma olemuselt üksnes olukorraks, millest võidavad
kõik, ning et kolmandad riigid võivad kasutada vastastikust majanduslikku sõltuvust ära
strateegilistel või survestamise eesmärkidel; arvestades, et seetõttu peavad EL ja selle
liikmesriigid olema vajaduse korral valmis aktsepteerima majanduslikke kulusid, et
vähendada oma haavatavust ja suurendada üldist julgeolekut; arvestades, et
majandusjulgeoleku kaalutlused tuleb seetõttu integreerida ELi kaubandus- ja
majanduspoliitikasse struktuurse mõõtmena, mitte käsitleda neid erandliku
kõrvalekaldena sellest;
F. arvestades, et majandusjulgeoleku mõistet ei ole hoolimata 20. juuni 2023. aasta ja
3. detsembri 2025. aasta ühisteatistes ette nähtud terviklikest raamistikest ELi õiguses
ega üheski ELi ametlikus dokumendis määratletud; arvestades, et sellest hoolimata on
tekkinud laialdane konsensus seoses arusaamaga, et ELi majandusjulgeolek seisneb
liidu suutlikkuses ennetada ja hoida ära ohte oma majandusele, kodanikele ja
strateegilistele huvidele – sealhulgas tarneahela vastupanuvõime, elutähtsa taristu
füüsilise ja küberjulgeoleku, tehnoloogia turvalisuse, kaasa arvatud tehnoloogia lekete,
ning majandusliku avatusega seotud ohte, kui sõltuvust kasutatakse relvana või
survestamisvahendina – ja neile reageerida, ning arvestades, et sellega tegelemiseks on
ELil vaja ühelt poolt võidelda strateegilise sõltuvuse vastu liidusisese tootmise või
mitmekesistamisega ning teiselt poolt leevendada struktuurseid haavatavusi, säilitades
ELi kontrolli kriitilise tähtsusega vara üle, sealhulgas välisinvesteeringute
taustauuringute kaudu;
G. arvestades, et hiljutine analüüs näitab, et Euroopa ja Hiina tootjate tootmiskulude
erinevus on 30–40 %, mis mõjutab ligi kahte kolmandikku Euroopa tootmise
lisaväärtusest; arvestades, et need erinevused on struktuursed ja isevõimenduvad, mis
on tingitud ühtsest riikliku toetuse süsteemist, tegurikulude eelistest ja regulatiivsetest
erinevustest, mida ei saa kompenseerida ainuüksi tootlikkuse kasvuga; arvestades, et
ELi kaubandussuhetes Hiinaga valitseb enneolematu tasakaalustamatus, kusjuures
puudujääk ulatub 400 miljardi euroni hoolimata sellest, et ELil on suhetes ülejäänud
maailmaga üldine ülejääk; arvestades, et see tasakaalustamatus on tingitud ulatuslikult
subsideeritud liigsest tootmisvõimsusest Hiinas, mis on toonud kaasa
deindustrialiseerimise ELis; arvestades, et oodatavat vahetuskursi korrigeerimist ei ole
toimunud, mis suurendab veelgi konkurentsivõime lõhet ja aidates kaasa Euroopa
tootjate turuosa vähenemisele; arvestades, et olemasolevad ELi kaubanduse
kaitsemeetmed on suuresti tootepõhised ja seetõttu on nende rakendamine ebapiisav
795
selleks, et käsitleda sellise ulatusega süsteemseid, kogu majandust hõlmavaid
moonutusi;
H. arvestades, et EL eraldab kaubanduse kaitsemeetmete jõustamiseks oluliselt vähem
haldusressursse, kui seda tehakse võrreldavates jurisdiktsioonides, tekitades seeläbi
praktilisi tõkkeid juhtumite algatamisel ja käsitlemisel ajal, mil Euroopa tööstus seisab
silmitsi kasvava kaubandussurvega; arvestades, et võrreldes impordi kogumahu ja -
väärtusega kasutab EL juba praegu kaubanduse kaitsemeetmeid oluliselt harvemini kui
Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia; arvestades, et hoolimata sellest, et
dumpingu ja tekitatud kahjude kohta on tehtud võrreldavaid järeldusi, on ELi
dumpinguvastased tollimaksud sageli oluliselt väiksemad kui teiste tähtsamate
majandusriikide kehtestatud tollimaksud; arvestades, et EL peab kohaldama kahju
kõrvaldamist võimaldavat marginaali, kui see on dumpingumarginaalist väiksem;
arvestades, et EL ei ole tahtnud tegutseda üksnes kahju ohu alusel; arvestades, et see
kombinatsioon väiksema intensiivsusega jõustamisest, menetluslikest piirangutest ja
suhteliselt tagasihoidlikest tollimaksumääradest aitab kaasa kaubavahetuse
ümbersuunamisele ja sellele, et ELi peetakse leebemaks jõustamiskeskkonnaks või
soodsaks dumpingupaigaks, mis suurendab survet liidu tööstusbaasile;
I. arvestades, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine kujutavad endast
kasvavat ja süsteemset riski ELi pikaajalise majandusjulgeoleku jaoks, häirides
tarneahelaid, ohustades põllumajandustootmist ja tekitades ressursikonkurentsi;
arvestades, et asjaolu, et Venemaa kasutas pärast Ukraina-vastase agressioonisõja
alustamist fossiilkütuste tarneid relvana, näitas eriti selgelt, et sõltuvus
ebausaldusväärsetest kolmandatest riikidest imporditud energiast kujutab endast otsest
ja teravat ohtu ELi majandusjulgeolekule ning et taastuvatele energiaallikatele
ülemineku kiirendamine ei ole seetõttu mitte ainult keskkonna, vaid ka strateegia
seisukohast hädavajalik; arvestades siiski, et rohepööre ise on kiiresti tekitanud uusi ja
märkimisväärseid sõltuvusi, eelkõige seoses kriitilise tähtsusega toorainete ja puhta
tehnoloogiaga, nagu päikesepaneelid, fotogalvaanilised inverterid, elektrisõidukid ja
võrguakud, mille tootmine on koondunud Hiinasse; arvestades, et EL peab olema
hoolikas, et mitte asendada ühte strateegilist sõltuvust teisega, ning peab seetõttu
püüdlema tõelise autonoomia poole seoses ökoloogiliseks üleminekuks vajalike
sisenditega, mis on ELi majandusjulgeoleku strateegia põhikomponent;
J. arvestades, et tarneahela seiramine võib aidata majandusjulgeoleku riske kindlaks teha,
ennetada ja maandada;
K. arvestades, et majandusjulgeolek peab lõppkokkuvõttes teenima ELi kodanikke;
arvestades, et suutlikkus pidada vastu välistele majandusšokkidele ja nendega toime
tulla on elatustaseme säilitamise, avalike teenuste järjepidevuse ja sotsiaalse
ühtekuuluvuse säilitamise eeltingimus; arvestades, et majandusjulgeoleku poliitikat
tuleb seetõttu hinnata mitte ainult makromajanduslike koondnäitajate või strateegiliste
huvide seisukohast, vaid ka seoses selle konkreetse mõjuga kodanike heaolule;
Majandusjulgeoleku muutuv riskipilt
1. väljendab heameelt 3. detsembri 2025. aasta ühisteatise üle, mis on vajalik samm, et
parandada ELi ühist lähenemisviisi majandusjulgeolekule; märgib, et ELi
majandusjulgeoleku eesmärkide elluviimiseks on vaja täiendavaid samme, sealhulgas
tegevuskava, rakendamiskava ja konkreetseid eesmärke tarneahelate riskide
796
vähendamiseks strateegilistes sektorites;
2. on seisukohal, et ühisteatises rõhutatakse õigustatult vajadust muuta
majandusjulgeoleku kultuuri, minnes reageerivalt lähenemisviisilt üle ennetavamale
lähenemisviisile; rõhutab, et see nõuab paradigmamuutust kogu süsteemi hõlmava
lähenemisviisi suunas, milles komisjon, Euroopa Parlament, liikmesriigid, erasektor
ning muud avaliku ja erasektori sidusrühmad teevad koostööd, et aidata kaasa ELi
majandusjulgeoleku tugevdamise eesmärgi saavutamisele; rõhutab, et tõeline Euroopa
majandusjulgeoleku strateegia peab põhinema strateegilisel suunitlusel, integreerides ja
kooskõlastades strateegiliselt poliitikat kliima ja energia, kaubanduse ja konkurentsi,
digitaalse turu reguleerimise, tööstuspoliitika, teadusuuringute ja innovatsiooni,
välisinvesteeringute ja euro rolli vallas;
3. jagab komisjoni hinnangut, et majandusjulgeoleku meetmed võivad lühikeses
perspektiivis kaasa tuua teatavaid kulusid nii ettevõtetele kui ka avaliku sektori
asutustele, kuid rõhutab, et sõltuvusest ja majanduslikust survestamisest tulenevad
kulud on palju suuremad; nõuab, et neid meetmeid toetataks piisavalt järgmise
mitmeaastase finantsraamistiku programmi „Euroopa horisont“ ja Konkurentsivõime
Fondi kaudu; julgustab komisjoni tagama piisava toetuse tööstusharudele ja töötajatele,
keda tarneahela häired või muud majandusliku surve või majandusliku survestamise
vormid mõjutavad kõige rohkem;
4. tuletab meelde, et EL on üks suuremaid üleilmseid kaubandusjõude, kelle SKPst üle
20 % tuleb väliskaubandusest; rõhutab, et kaubandus ja rahvusvahelised investeeringud
on ELi majanduse jaoks põhjapaneva tähtsusega; toonitab, et ELi ulatuslik lõimumine
ülemaailmsete turgudega on suurendanud liidu haavatavust kolmandate riikide
turuhäirete, survestavate tavade ja strateegilise mõjuvõimu suhtes, mida avaldatakse
tarneahelate kitsaskohtade, kriitilise tähtsusega sisendite ja tehnoloogia monopoolse
seisundi, suure riskiga elutähtsa tehnoloogia tarnijatest sõltuvuse ning peamise füüsilise
ja digitaristu haavatavuse ja ning kolmandatest riikidest pärineva energiaimpordi kaudu;
rõhutab, et selline märkimisväärne ja struktuurne sõltuvus välistest osalejatest seoses
strateegiliste kaupade, teenuste ja taristuga tekitab ohtlikku haavatavust, millega tuleb
kiiremas korras tegeleda;
5. rõhutab, et hiljutised kriisid, sealhulgas COVID-19 pandeemia, Venemaa Ukraina-
vastasest agressioonisõjast tulenevad energiavarustuse häired, ebaseaduslike
tollimaksude, kaubanduspiirangute ja muude protektsionistlike meetmete levik,
ülemaailmseid transpordi- ja logistikamarsruute mõjutavad pidevad pinged, survestavad
piirangud juurdepääsul kriitilise tähtsusega materjalidele, kliimamuutuste kasvav
majanduslik mõju, sealhulgas tootmist ja logistikat häirivate äärmuslike
ilmastikunähtuste tagajärjel, riigiabipoliitika ning kolmandate riikide subsideeritud
liigse tootmisvõimsuse dumping Euroopa turgude peamistes sektorites, on näidanud, et
sõltuvus impordist võib kiiresti viia nappuse, inflatsiooni, kohaliku tootmisvõimsuse
kahjustamise ja tootmise peatamiseni; rõhutab, et sõltuvus ekspordist on samuti
osutunud ELi eksportijate jaoks märkimisväärseks ohuks; rõhutab, et nii impordist kui
ka ekspordist sõltuvus kujutab endast konkreetseid piiranguid Euroopa
majandustegevusele ja ELi suutlikkusele välistele vapustustele tulemuslikult reageerida;
rõhutab, et selline haavatavus on pigem struktuurne kui ajutine, kuna see tuleneb aja
jooksul tekkinud koondumistest ja monopolidest;
6. väljendab sügavat muret Hiina süsteemsete turumoonutuste pärast, mis suurendavad
797
liigset tootmisvõimsust, sealhulgas ulatuslikud riigi juhitavad toetusmehhanismid,
strateegilised hanked „osta Hiina tooteid“, kodumaiste ettevõtete sooduskohtlemine ja
vastastikkuse puudumine; kordab, et süsteemis, kus üks riik domineerib maailmaturul ja
ujutab selle üle, ei saa olla õiglast kaubandust;
7. väljendab heameelt komisjoni kava üle koostada terviklik, süstemaatiline ja
korrapäraselt ajakohastatav hinnang ELi kõige kriitilisemate sõltuvuste kohta
väärtusahelates ning nõuab, et need hinnangud sisaldaksid analüüsi ELis pudelikaelu
põhjustada võivate haavatavuste kohta, sealhulgas kvantifitseeritud andmeid impordi
kontsentratsiooni ja ülemaailmsete turuosade kohta riikide ja sektorite kaupa;
Ennetamine mitmekesistamise, innovatsiooni ja konkurentsivõime kaudu
8. rõhutab, et majandusjulgeolekut ei tohi tõlgendada majandusliku eraldatusena; kinnitab
veel kord, et avatus kestlikule kaubandusele ja investeeringutele koos meetmetega,
mille eesmärk on võidelda kõlvatu konkurentsi vastu ning mitmekesistada partnereid,
tarnijaid, energiaimporti ja transporditeid, on üks ELi peamisi vahendeid, mille abil
elutähtsates sektorites vähendada struktuurset haavatavust väliste vapustuste ja häirete
ning survestamise suhtes; rõhutab, et ELi vastupanuvõime ja majandusjulgeoleku
tugevdamine peaks olema iga ELi kaubandus- või investeerimispartnerluse selge
eesmärk; rõhutab, et nõudluse suurendamine ELis toodetud alternatiivide järele ja ELis
asuvate valdkondlike ökosüsteemide loomine on ELi majandusjulgeoleku usaldusväärse
ülesehitamise seisukohast keskse tähtsusega;
9. rõhutab, et ELi turu avatus peab põhinema vastastikkuse, usaldusväärsuse ja
mittesurvestamise põhimõttel ning et see ei saa olla tingimustevaba, kui kaalul on
põhilised julgeolekuhuvid; rõhutab, et ELil on märkimisväärseid majanduslikke
tugevusi, eelkõige 450 miljoni tarbijaga 18 triljoni euro suurune siseturg, juhtpositsioon
kõrgtehnoloogilise tootmise ja teenuste valdkonnas, kõrged standardid ja normid ning
maailmatasemel haridusasutused ning teadus- ja arendustegevuse programmid; toonitab,
et neid tugevaid külgi tuleks kasutada välise survestamise korral, eelkõige
valdkondades, kus Euroopa kaubad või tehnoloogia on ülemaailmsetel turgudel
asendamatud;
10. hoiatab, et mikro- ja makromajanduslik keskkond, mis nõrgendab ettevõtjate
konkurentsivõimet, sealhulgas sellised omadused nagu siseturu tõkked, tarbetu
halduskoormus, regulatiivne ebakindlus, kõrged energiahinnad, liiga keerulised
loamenetlused ja alainvesteerimine, pärsib innovatsiooni ning õõnestab ELi
majanduslikku vastupanuvõimet ja julgeolekuga seotud eesmärke;
11. rõhutab, et ELi majandusjulgeolekut ei saa oluliselt tugevdada seni, kuni Euroopa
majandus sõltub liigsel määral fossiilkütuste või taastuvenergeetika tehnoloogia
impordist; on seisukohal, et stabiilse ja prognoositava süsinikuheite vähendamise
poliitika järgimine, mille eesmärk on saavutada netonullheide ja lõpetada fossiilkütuste
import, aitab tugevdada majandusjulgeolekut ja suurendada ELi konkurentsivõimet;
rõhutab, et oluliselt suuremad ja kiiremad investeeringud elektrifitseerimisse ja
ringmajandusse on äärmiselt olulised, et vähendada ELi strateegilist sõltuvust välistest
osalejatest; julgustab komisjoni võtma vastu jõulisi ja laiaulatuslikke nõudlusega seotud
poliitikameetmeid, et suurendada nõudlust Euroopa vähese süsinikuheitega strateegiliste
kaupade järele, mis on energiasüsteemi ümberkujundamisel keskse tähtsusega, näiteks
keskkonnahoidlik teras, akud, taastuvenergia ja pooljuhid; kutsub samuti komisjoni üles
798
tagama, et rohepöördega ei dubleeritaks erineval kujul sama struktuurset
sõltuvusloogikat, ning seadma sellega seoses prioriteediks ELi tasandi tootmisvõimsuse,
strateegiliste varude loomise ning selliste kriitiliste toormete ja puhta tehnoloogia
komponentide hankimise jõulise mitmekesistamise, millest üleminek sõltub;
12. rõhutab, et majandusjulgeoleku nurgakivi on täielikult toimiv ja integreeritud siseturg;
rõhutab, et tihedam integratsioon ja tõkete kõrvaldamine tõeliselt ühtlustatud kaupade,
teenuste ja kapitali turult on ELi pikaajalise sotsiaal-majandusliku mudeli,
konkurentsivõime ja julgeoleku jaoks hädavajalik; on seisukohal, et haridusse,
innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamine
on ELi majandusjulgeoleku kaitsmise pikaajalise strateegia oluline osa;
13. taunib ELi liigset sõltuvust kolmandatest riikidest kriitiliste toormete tarnimisel,
tunnistades, et sellise sõltuvuse tõttu ohustab liitu märkimisväärne geopoliitiline,
majanduslik ja tarneahelaga seotud haavatavus; on seetõttu seisukohal, et
vastupanuvõime tugevdamine, sealhulgas toormete kaevandamise ja töötlemise
strateegiliste projektide, suurema ringlussevõtu suutlikkuse, parema ressursitõhususe ja
ringmajanduse mudeli täieliku rakendamise kaudu, on kestlik ja strateegiline lahendus;
nõuab ambitsioonikat ringmajanduse õigusakti; nõuab kriitilise tähtsusega
innovatiivsesse ringmajanduse tehnoloogiasse tehtavate investeeringute stimuleerimist
ja selliste investeeringute kaitsmist;
14. rõhutab, et kodanike kaitsmine väliste majandusšokkide, sealhulgas tarneahelate häirete,
energiahindade tõusu ja majandusliku survestamise tagajärgede realiseerumise eest on
majandusjulgeolekupoliitika põhieesmärk; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles
tagama, et majandusjulgeoleku meetmete sotsiaalset mõju hinnataks süstemaatiliselt
ning et sellised meetmed ei mõjutaks ebaproportsionaalselt kõige haavatavamaid;
15. tuletab meelde, et kaubanduspoliitika on ELi võimsuse strateegiline komponent ning
seda tuleks kasutada ennetavalt, et kaitsta ELi julgeolekuhuve ja strateegilist
autonoomiat; rõhutab vajadust minna kaugemale valdavalt kaitsvast lähenemisviisist
ning kombineerida ja kasutada olemasolevaid vahendeid strateegilisemal ja tulevikku
suunatud viisil, sealhulgas kasutades vastastikust majanduslikku sõltuvust ära viisil,
millega tugevdatakse ELi geopoliitilist positsiooni;
16. tuletab meelde, et ELi kaubandus- ja majandusjulgeoleku tegevuskava tulemuslikkus
sõltub kaubanduseeskirjade ning kaubandus-, partnerlus- ja assotsieerimislepingute
oluliste klauslite järjepidevast kohaldamisest; kutsub sellega seoses komisjoni üles
suurendama jõupingutusi, et tagada oma kohustuste täielik ja tulemuslik täitmine,
pidades eelkõige silmas poliitikavaldkondade arengusidusust;
17. kutsub komisjoni üles oma mitmekesistamisstrateegia keskse elemendina viima lõpule
käimasolevad läbirääkimised ning järgima aktiivselt strateegilist ja ambitsioonikat
lähenemisviisi kaubanduslepingutele ja valdkondlikele partnerlustele usaldusväärsete
partneritega; on seisukohal, et kolmandate riikide tarnijate ja eksporditurgude
mitmekesistamisel tuleks lähtuda ELi struktuurse haavatavuse selgest hindamisest;
rõhutab vajadust täiendada traditsioonilisi laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid
esmajärjekorras uute, paindlikumate ja sihipärasemate kaubandus- ja
investeerimispartnerluste vormidega, mille selge eesmärk on vähendada impordi ja
ekspordi riske turvaliste ja vastupidavate tarneahelate arendamise kaudu teatavates
suure riskiga sektorites; rõhutab, et sellised partnerlused peaksid hõlmama siduvaid
799
kohustusi ning eeldavad kogu läbirääkimisprotsessi jooksul Euroopa Parlamendi
täielikku kaasamist ja läbipaistvust Euroopa Parlamendi suhtes, samuti Euroopa
Parlamendi nõusolekut ratifitseerimisprotsessis;
18. rõhutab ELi ja Mercosuri ajakohastatud assotsieerimislepingu strateegilist tähtsust ELi
majandusjulgeoleku jaoks; rõhutab, et see leping aitab mitmekesistada juurdepääsu
kriitilistele toormetele ja tugevdada vastupidavaid väärtusahelaid;
19. rõhutab, et strateegiliselt on oluline edendada majandus- ja kaubanduskoostööd Indiaga,
mis on üha olulisem tootmis- ja tehnoloogiakeskus, millel on üha suurem roll
digiteenustes ja kriitiliste toormete tarnimisel;
20. rõhutab, kui oluline on kiirendada käimasolevaid läbirääkimisi vabakaubanduslepingute
üle selliste partneritega nagu Filipiinid ja Tai ning viia lõpule kaubandusleping
Indoneesiaga, pidades silmas nende riikide kasvavat rolli kriitilise tähtsusega
maavarade, elektroonika ja puhta tehnoloogia komponentide tootmisel; rõhutab, et
prognoositavad kaubandusraamistikud on vajalikud ekspordipiirangute ja tarnete
kontsentreeritusega seotud riskide käsitlemiseks ning ELi kindlamaks sidumiseks India
ja Vaikse ookeani piirkonna tööstuslike väärtusahelatega;
21. väljendab heameelt kaubandusläbirääkimiste lõpuleviimise üle Austraaliaga, kes on
usaldusväärne ja sarnaselt meelestatud partner; rõhutab selle reeglitel põhineva
partnerluse tähtsust tarnete stabiilsusele ja tarneahelate mitmekesistamisele
kaasaaitamisel, võttes arvesse Austraalia märkimisväärseid kriitilise tähtsusega
toormete varusid ning kaevandamis- ja töötlemistehnoloogiate väljatöötamist; väljendab
heameelt edasise koostöö üle ühiste majandusjulgeoleku probleemide lahendamisel,
võttes eelkõige arvesse Austraalia vahetut kogemust majanduslikule survestamisele
reageerimisel;
22. nõuab ELi ja Ühendkuningriigi struktureeritud majandusjulgeoleku dialoogi loomist, et
tõhustada kaubanduse, investeeringute taustauuringute ja tarneahela
vastupidavusvõimega seotud koordineerimist; toetab tihedamat koostööd ELi ja
Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingu raames, et ennetada häireid
strateegilistes sektorites;
23. toetab ELi India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegias esitatud üleskutset süvendada
Aasia partneritega koostööd majandusjulgeoleku valdkonnas, sealhulgas tõhustatud
partnerluste kaudu Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmetega ning tihedama
suhtluse kaudu partneritega, kes osalevad laiaulatuslikus ja progressiivses Vaikse
ookeani ülese partnerluse lepingus;
24. nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid ratifitseeriksid veel ratifitseerimata
vabakaubanduslepingud;
25. kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku uuendatud ja laiaulatuslikuks kaubandus- ja
investeerimisdialoogiks arenguriikide ja -piirkondadega, lähtudes vastastikku kasulikest
partnerlustest, mis ei piirdu vaid turulepääsu laiendamise või loodusvarade
kaevandamisega; rõhutab, kui oluline on edendada kaubanduslepingute ja valdkondlike
partnerluste raames kohaliku ja piirkondliku väärtuse loomist, arendades puhtaid ja
kestlikke väärtusahelaid, edendades samal ajal kaasavat ja kestlikku arengut ning
tagades keskkonnastandardite ja töötajate õiguste kaitse;
800
26. märgib, et EL sõltub praegu Hiinast ligikaudu 98 % ulatuses oma haruldaste
muldmetallide tarnete ja üle 90 % ulatuses magneesiumi impordi puhul, et haruldaste
muldmetallide liidusisese ringlussevõtu määr on endiselt alla 1 % ning et üle 60 %
ülemaailmsest liitiumi rafineerimise ja üle 85 % haruldaste muldmetallide töötlemise
võimsusest on koondunud ühteainsasse kolmandasse riiki, mistõttu ei ole EL kaugeltki
saavutanud kriitiliste toorainete määruses sätestatud eesmärke; rõhutab selles
valdkonnas sarnaselt meelestatud riikidega sõlmitud lepingute tähtsust ja vajadust
jätkata läbirääkimisi uute partnerluste üle, et tugevdada ELi tarneahelate
vastupanuvõimet;
27. rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika strateegiline eesmärk peaks olema kriitiliste
toormete tarneallikate mitmekesistamine, arvestades nende keskse tähtsusega rolli rohe-
ja digipöördes ning julgeolekus; märgib, et kuigi kriitiliste toormete määrus on oluline
samm ELi vastupanuvõime tugevdamise suunas, ei ole see endiselt piisav, et tegeleda
peamiste nõrkade kohtadega, eelkõige rafineerimis- ja töötlemissuutlikkuse jätkuva
koondumisega piiratud arvu kolmandatesse riikidesse; toonitab, et see määrus tugineb
mittesiduvatele võrdlusalustele ELi tasandil ning et sihtotstarbelise rahastamise
kättesaadavus ja tulemusliku rakendamise suutlikkus on endiselt piiratud;
28. väljendab heameelt algatuse „ResourceEU“ üle, mille eesmärk on suurendada
omamaise kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu suutlikkuse rahastamist; rõhutab
siiski, et neid edendusmeetmeid tuleb kombineerida kaitse- ja partnerlusmeetmetega, et
vähendada 2030. aastaks edukalt kriitiliste toormete väärtusahelaga seotud riske;
kordab, et usaldusväärsetesse kriitiliste toormete väärtusahelatesse tehtavate
investeeringute pikaajalise ärimudeli ja elujõulisusega peaksid seetõttu kaasnema hinna
alampiirid ja väljaostutagatised tihedas koostöös sarnaselt meelestatud riikidega,
võideldes seeläbi ohu vastu, et mõni kolmas riik kuritarvitab oma monopoolset
seisundit, lüües hinna haavatavate konkurentide omast allapoole; rõhutab, et algatusest
„ResourceEU“ peab saama mõjus vahend, et kiirendada kriitiliste toormete määruses
sätestatud 2030. aasta eesmärkide saavutamist; rõhutab, et ilma kooskõlastatud rahalise
toetuse kiire kasutuselevõtmiseta kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu projektide
jaoks ei ole ELil võimalik saavutada oma sihttasemeid kindlaksmääratud aja jooksul;
29. rõhutab, et ELi kriitiliste toormete diplomaatia ei peaks piirduma kaevandamise ja
esmastele ressurssidele juurdepääsuga ning selles tuleks käsitleda süstemaatiliselt
töötlemis-, rafineerimis- ja järgmise etapi tegevusi, kus strateegilised haavatavused ja
kontsentratsiooniriskid on endiselt eriti teravad;
Tuvastatud riskide seiramine, juhtimine ja maandamine
30. järeldab, et ELi majandusjulgeoleku tugevdamine on keskse tähtsusega, et kaitsta ELi
majanduslikku ja poliitilist suveräänsust, ühtse turu terviklikkust, tarneahelate
vastupanuvõimet, ELi ettevõtete majanduslikku elujõulisust ja ELi kodanike
elatusvahendeid, sealhulgas seoses kvaliteetsete töökohtadega; rõhutab, et tervikliku ja
integreeritud majandusjulgeoleku lähenemisviisi eesmärk peaks olema mitte ainult
välissõltuvuse vähendamine, vaid ka strateegilise autonoomia loomine kriitiliste
toormete, tehnoloogia, energia, transpordi, rahanduse ja digitaristu valdkondades;
kutsub seetõttu komisjoni üles peavoolustama majandusjulgeolekut kogu
tööstuspoliitikas, sealhulgas valdkondlikes õigusaktides ja tarneahelate
riskihindamistes, et tagada järjepidev lähenemisviis;
801
31. tunnistab, et teatavad kriitilise tähtsusega majanduslikud riskipositsioonid nõuavad oma
ulatuse, kontsentratsiooni, strateegilise tähtsuse või pöördumatuse tõttu sihipäraseid,
kiireloomulisi ja otsustavaid leevendusmeetmeid; rõhutab, et sellistel juhtudel võivad
meetmed õiguspäraselt hõlmata turulepääsu, majandustegevuse või kolmandatest
riikidest pärit investeeringuvoogude piiramist või keelamist, et kaitsta ELi olulisi huve
ja avalikku korda; kordab, et juurdepääs siseturule on ELi suurim mõjutusvahend, ning
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama pöördsõltuvust, et survestada
kolmandaid riike kaotama ELile kehtestatud ebaseaduslikke ekspordipiiranguid;
32. julgustab komisjoni pakkuma välja rohkem meetmeid majandusjulgeoleku riskide
ennetamiseks või piiramiseks; toetab sellega seoses komisjoni ettepanekut nõuda ELi
ettevõtjatelt tarnijate mitmekesistamist konkreetsetes suure riskiga sektorites; on
seisukohal, et seda põhimõtet tuleks tulevikus laiendada, et nõuda ettevõtjatelt ka
tarneriikide või -piirkondade mitmekesistamist;
33. rõhutab vajadust töötada välja mõjusad vahendid, mille eesmärk on varakult jälgida,
tuvastada ja hinnata suure riskiga piirkondade väärtusahelates majandusjulgeolekuriske,
et võimaldada olemasolevate ja võimalike strateegiliste sõltuvuste ennetavat
kaardistamist; rõhutab, et liikmesriigid ja erasektor on peamised partnerid sõltuvuse
kindlakstegemisel ja hindamisel; toetab komisjoni ettepanekut luua kättesaadava teabe
koondamiseks majandusjulgeoleku luurekeskus; kutsub komisjoni üles töötama välja
vahendid, mille eesmärk on jagada majandusteavet rahvusvaheliste partneritega, et
ennetada kolmandate riikide tegevust, mis kasutab sõltuvust relvana EList vastu;
34. kutsub komisjoni üles koostama iga-aastase majandusjulgeoleku tulemustabeli, et
hinnata süstemaatiliselt majandusjulgeoleku strateegia eesmärkide saavutamisel tehtud
edusamme; rõhutab, et selline mehhanism peaks sisaldama selgeid ja mõõdetavaid
näitajaid, mis muu hulgas näitaksid kriitilise sõltuvuse vähenemist sektorite kaupa,
majandusjulgeoleku seisukohast oluliste kaubanduse kaitsemeetmete arvu ja
alternatiivsete tarnijate arvu suurenemist; rõhutab, et läbipaistev ja korrapärane
aruandlus on oluline, et tagada vastutus ja teadlik poliitika kohandamine;
35. rõhutab, et sellised meetmed peaksid olema proportsionaalsed, kohandatud riski
tõsidusele ja püsivusele, põhinema selgelt määratletud riskikünnistel, objektiivsetel ja
kontrollitavatel kriteeriumidel ja eelnevatel hinnangutel ning neid tuleks pidevalt seirata
ja läbi vaadata;
36. rõhutab, et nagu komisjon 3. detsembri 2025. aasta ühisteatises välja pakkus, tuleks
olemasolevaid ELi vahendeid, mille eesmärk on tegeleda struktuurse haavatavuse,
turumoonutuste ja turutingimustele mittevastava käitumisega, vajaduse korral
ajakohastada ning kasutada strateegilisemalt ja otsustavamalt, ning et selliste vahendite
killustatud, kõhklev või ebajärjekindel kasutamine vähendab nende toimivust,
sealhulgas heidutavat mõju; nõuab tungivalt, et komisjon lühendaks kaubanduskaitset
käsitlevate uurimiste ajakava ja järgiks teiste riikide eeskuju, et vältida korvamatut
kahju ELi tööstusele, kasutades rohkem olemasolevaid kahju ohu sätteid ja ajutisi
meetmeid, mis on mõlemad õiguslikult lubatud, kuid alakasutatud;
37. rõhutab, et kuigi majandusjulgeolekut ei ole pikas perspektiivis võimalik saavutada
üldiste autarkiliste või protektsionistlike meetmetega, on praegu hädasti vaja võtta
sihipäraseid meetmeid, et peatada deindustrialiseerimise laine ja kaitsta ELi strateegilisi
sektoreid ebaausa konkurentsi eest, mida põhjustab odav import kolmandatest riikidest
802
sellistes sektorites nagu teras, kemikaalid, ravimid, taastuvenergia ja
keskkonnahoidlikud kaubad; kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava, et
kaitsta ELi strateegilisi sektoreid, mida ülemaailmne liigne tootmisvõimsus kõige
rohkem ohustab;
38. on seisukohal, et teatavate suurte kolmandate riikide, eelkõige Hiina majanduse
tööstussuutlikkuse samaaegne laiendamine mitmes strateegilises sektoris kujutab endast
süsteemset konkurentsiprobleemi, mida ei saa nõuetekohaselt lahendada sektoripõhiste
meetmetega; on seisukohal, et sedalaadi süsteemsed riskid nõuavad süsteemset
reageerimist, keskendudes struktuursetele tingimustele, mis tekitavad suures ulatuses
liigset tootmisvõimsust, selle asemel et hallata nende tagajärgi üksikutel turgudel;
39. väljendab heameelt komisjoni 7. oktoobri 2025. aasta ettepaneku üle võtta vastu
määrus, mis käsitleb ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse negatiivset kaubandusmõju
liidu teraseturule11, millega tunnistatakse elujõulise Euroopa terasesektori säilitamise
strateegilist tähtsust; toonitab, et Euroopa terasetööstuse tootmisvõimsuse kadumine
kujutaks endast pöördumatut ohtu majandusjulgeolekule; märgib, et liigse
tootmisvõimsuse probleem ei piirdu terase ja alumiiniumiga, vaid seda esineb paljudes
teistes sektorites, nagu kemikaalid ning terasest ja alumiiniumist saadud tooted; tunneb
muret selle pärast, et kaubanduskaitset käsitlevad uurimised on liiga aeglased,
ressursimahukad ja tootekesksed, et asjakohaselt käsitleda liigsest tootmisvõimsusest
tulenevaid kogu majandust hõlmavaid moonutusi; on veendunud, et EL peaks
varustama end asjakohaste vahenditega, et seirata ja käsitleda süsteemset liigset
tootmisvõimsust kogu väärtusahelas;
Kaubanduspoliitika vahendid, reeglite täitmise tagamine ja heidutus
40. rõhutab, et kui täitmise tagamise meetmed viibivad, on järjekindlusetud või neid
peetakse ebakindlaks, siis heidutus ja konkurentsivõime nõrgenevad; kutsub seetõttu
komisjoni üles tagama õigeaegse otsuste tegemise, selged aktiveerimiskriteeriumid ja
prognoositavad tagajärjed juhul, kui tuvastatakse potentsiaalsed või olemasolevad riskid
majandusjulgeolekule või ebaausad tavad;
41. rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika tulemuslikuks jõustamiseks ja majandusjulgeoleku
mõõtme laiendamiseks on vaja piisavaid haldus- ja tehnilisi vahendeid; kutsub
komisjoni üles tagama, et kaubanduse ja majandusjulgeoleku peadirektoraadil oleks
piisavalt töötajaid, eksperditeadmisi ja ressursse, et tulemuslikult jõustada kaubanduse
kaitsemeetmeid ja rakendada ELi majandusjulgeoleku strateegiat; rõhutab, et praeguses
geomajanduslikus kontekstis tuleks suurendada ELi majandusjulgeolekuga seotud
suutlikkust;
42. rõhutab, et kehtivate kaubandusreeglite süsteemne täitmise tagamine on ELi esmane ja
proportsionaalne vastus nõuete rikkumisele ning mis tahes usaldusväärse
majandusjulgeoleku strateegia eeltingimus; peab siiski kahetsusväärseks, et kehtivate
normide jõustamine ei suuda seda probleemi täies ulatuses lahendada; kutsub seetõttu
komisjoni üles kehtestama võrreldavate partneritega sarnaseid kõrgemaid
dumpinguvastaseid tollimakse, võideldes nii kaubavahetuse ümbersuunamise ja ELi
turule suunatud dumpingu vastu; kutsub lisaks komisjoni üles võtma kolmandate riikide
eksportijate dumpingumarginaali arvutamisel arvesse keskkonna-, energia- ja
11 COM(2025)0726.
803
tööjõukulusid ning loobuma nn väiksema tollimaksu reeglist, mida Maailma
Kaubandusorganisatsioon (WTO) ei nõua;
43. märgib, et dumpingu- ja subsiidiumivastased menetlused on liiga kitsa suunitlusega,
ressursimahukad ja aeglased, et tegeleda ELi tööstuse ees seisvate
konkurentsiprobleemide ning liigse tootmisvõimsuse ulatuse ja struktuurse olemusega;
44. rõhutab, et ELi vastupanuvõimega seotud eesmärgid, mis hõlmavad suutlikkust juhtida
ökoloogilist, majanduslikku ja sotsiaalset üleminekut kestlikul, õiglasel ja
demokraatlikul viisil ning inim-, looma- ja taimetervise ning loodusvarade säilitamist,
on ELi esmases ja teiseses õiguses kindlalt juurdunud; on seisukohal, et see
õigusraamistik annab tugeva ja suuresti kasutamata aluse üldise tolli- ja
kaubanduskokkuleppe XX artiklis sätestatud üldistele eranditele tuginemiseks; kutsub
komisjoni üles kasutama täielikumalt ja süstemaatilisemalt XX artikli erandeid, kui ELi
meetmeid, millega püüeldakse nende õiguspäraste poliitiliste eesmärkide poole,
vaidlustatakse WTOs raames;
45. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid olemasolevate vahendite muutmiseks, et
võimaldada nende aktiivsemat, strateegilisemat ja koordineeritumat kasutamist, ning
tegema ettepanekuid uute vahendite kohta, kui on tuvastatud selge ja tõendatav lünk
olemasolevate ELi vahendite toimivuses; nõuab kehtivate ja tulevaste
majandusjulgeolekut käsitlevate õigusaktide ja algatuste ühtlustamist;
46. rõhutab, et ELi majanduslikule survestamisele antava vastuse usaldusväärsus sõltub
eelkõige tema valmisolekust survestamistavasid õigeaegselt kindlaks teha ja ametlikult
iseloomustada, algatades nii protsessi, mis on nii heidutuse kui ka läbirääkimisvõime
aluseks; on seisukohal, et survestamisvastane õigusakt on kõige asjakohasem vahend
ELi tugevate külgede võimendamiseks selles valdkonnas; rõhutab, et vahend tuleks
kasutusele võtta survestamise või sellega ähvardamise korral, uurides samal ajal kõiki
võimalusi pingete leevendamiseks, enne kui viimase abinõuna kehtestatakse
vastumeetmed;
47. kutsub komisjoni üles kiiresti tugevdama ELi heidutusvõimet; nõuab tungivalt, et
komisjon töötaks välja ennetava strateegia, et reageerida ELi majandusliku
suveräänsuse, sealhulgas selle aluseks oleva elutähtsa taristuga seotud ohtudele;
rõhutab, et sellise strateegiaga peab olema võimalik kiiresti ja tulemuslikult heidutada
välisosalejaid ähvardusi täide viimast, kasutades ära ELi vastumeetmete kogu arsenali;
48. rõhutab, et kui täitmise tagamise meetmed ja koostöö olukorda ei muuda, peaks ELi
reageerimine põhinema järkjärgulisel, proportsionaalsel ja tagasipöörataval
eskalatsioonil, mis võimaldab survet kontrollitud viisil suurendada, säilitades samal ajal
õiguskindluse ja usaldatavad võimalused pingete leevendamiseks; nõuab tungivalt, et
komisjon reageeriks sellega seoses otsustavamalt, tuletades meelde, et meetmed, mis ei
suudeta muuta kahjustavat ja survestavat käitumist, võivad õõnestada ELi
kaubanduspoliitika usaldusväärsust ja mõjujõudu, tekitades sekkumisele suuri esialgseid
poliitilisi kulusid, kuid taastamata võrdseid tingimusi;
49. kutsub komisjoni üles tagama, et täitmise tagamise meetmete, kaubanduse
kaitsemeetmete ja survestamisvastaste meetmete kohaldamist koordineeritaks sidusas
tegevusraamistikus ning koos liikmesriikide ja ettevõtjatega; kutsub lisaks komisjoni
üles uurima ELi tasandi koormuse jagamise mehhanismi väljatöötamist, et aidata
804
jaotada riikide majanduslikule survestamisele reageerimise kulusid, tagades kasvavate
kaubanduspingete tingimustes poliitilise ühtekuuluvuse ja majandusliku
vastupanuvõime;
50. rõhutab, et Euroopa avaliku sektori rahastamisvõime on ELi peamine tugevus; on
seisukohal, et ELi avaliku sektori raha ei tohiks kulutada, välja arvatud juhul, kui
sellega tõendatavalt tugevdatakse ELi suveräänsust ja vastupanuvõimet; kutsub
komisjoni üles seda tugevust võimendama ja looma rahastamise peatamise vahendi, et
võimaldada kiiresti piirata juurdepääsu ELi rahastamisele olukordades, kus kolmandad
riigid võtavad meetmeid, mis kahjustavad ELi majandusjulgeolekut;
51. rõhutab vajadust tagada turvaline ja katkematu juurdepääs kaitseotstarbelises tootmises
kasutatavatele kriitilise tähtsusega komponentidele, toorainetele ja progressi
võimaldavale tehnoloogiale; toonitab, et tarneahela nõrgad kohad kahesuguse
kasutusega kaupade sektorites võivad otseselt mõjutada ELi tegevusvalmidust ja
majanduslikku vastupanuvõimet;
52. rõhutab, et tsiviilinnovatsiooni ja kaitserakenduste vaheliste seoste tihenemine nõuab
ühist lähenemisviisi taustauuringutele, ekspordikontrollile ja investeeringute
järelevalvele kahesuguse kasutusega kaupade sektorites, et vältida tundliku tehnoloogia
soovimatut üleandmist, säilitades samal ajal ELi konkurentsivõime;
53. rõhutab struktuurseid piiranguid ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli
raamistikus, eelkõige selle sõltuvust aeglastest mitmepoolsetest režiimidest, piiratud
suutlikkust kujunemisjärgus ja kiiresti arenevat tehnoloogiat prognoosida ja sellele
reageerida ning rakendamise killustatust liikmesriikides;
54. on seisukohal, et praegune ekspordikontrolliraamistik kujutab endast liikmesriikide
tasandil eri riiklike poliitikasuundade ja meetmete segadikku, mis ei ole piisavalt mõjus,
järjepidev ega kiire, et reageerida praegusele geomajanduslikule olukorrale; rõhutab, et
ELi majandusjulgeoleku tagamiseks on kiiresti vaja reformida ja muuta avaramaks
olemasolevat riiklikku ekspordikontrolli poliitikat; rõhutab vajadust töötada ELi
tasandil välja ühtlustatud ekspordikontrollirežiim; rõhutab, et ekspordikontrolli
kooskõlastamine rahvusvaheliste partneritega tugevdaks märkimisväärselt ELi
majandusjulgeolekut;
55. väljendab heameelt ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli loetelu
hiljutise ajakohastamise üle kooskõlas Wassenaari kokkuleppe egiidi all kokku lepitud
loeteluga, kuigi Venemaa pani sellele kokkuleppele veto; nõuab määruse (EL)
2021/82112 kiiret läbivaatamist, et võimaldada ELil rääkida ekspordikontrolliga seoses
ühel häälel ja kehtestada kogu ELis ühtne kontroll, säilitades samal ajal rahvusvahelise
ühtlustamise ja ettevõtjate õiguskindluse; nõuab sellega seoses komisjonis ühise
majandusjulgeoleku poliitika konsolideeritud üksuse loomist, et tegeleda muutuvate
majandusjulgeoleku probleemidega, mida põhjustab kolmandate riikide pidev
kõrvalehoidmine ELi ekspordikontrollist ja sanktsioonidest; märgib, et seda üksust
peaksid toetama liikmesriikide luureringkonnad, kellel on parem juurdepääs reaalajas
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega
kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (ELT L 206, 11.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj).
805
luureandmetele kõrvalehoidmise võrgustike kohta ja tööstusele reaalajas luureandmete
jagamise suutlikkus, et teha kindlaks esilekerkivad kõrvalehoidmise taktikad; märgib
lisaks, et üksusel peaksid olema volitused ekspordikontrolli jõustamiseks ning vahendid
tehnoloogia arendamiseks, analüüsiks ja rahvusvaheliseks koordineerimiseks ning
volitused rakendada töökindlaid kontrollisüsteeme ja tarneahela jälgimise
tehnoloogiaid;
56. rõhutab, et ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika peaks tagama sidususe ELi
majandusjulgeoleku eesmärkidega; toonitab, et strateegilistel sõltuvustel, tarneahelate
haavatavusel ja survestavatel majandustavadel on üha enam otsene mõju julgeolekule
ning need mõjutavad ELi kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi võimekust;
nõuab majandusjulgeoleku kaalutluste süstemaatilist integreerimist ELi strateegilistesse
poliitikavaldkondadesse, kaitseplaneerimisse ja kriisidele reageerimise
mehhanismidesse, et tugevdada ELi valmisolekut ja vastupanuvõimet üha enam
vaidlustatud geopoliitilises keskkonnas;
Investeeringud, kapitalivood ja strateegiline riskipositsioon
57. väljendab heameelt käimasoleva seadusandliku töö üle tööstuse kiirendamise õigusakti
kallal ja rõhutab selle potentsiaali aidata kaasa ELi majandusjulgeoleku eesmärkide
saavutamisele; on seisukohal, et see õigusakt aitaks oluliselt vähendada strateegilist
sõltuvust ja suurendada ELi vastupanuvõimet välistele vapustustele ja survestamisele;
58. rõhutab, et ELi rahastatavaid programme strateegiliselt tundlikes sektorites tuleks
kavandada ja rakendada nii, et need tooksid eelkõige kasu investeeringutele, millega
tugevdatakse Euroopa tööstussuutlikkust, tehnoloogia arengut ja väärtuse loomist ELis;
rõhutab, et ELi rahastamise kättesaadavuse suhtes nendes sektorites tuleks kohaldada
asjakohaseid kaitsemeetmeid ja tingimusi, millega tagatakse, et vahendite saajad ei
kujuta endast majandusjulgeoleku riske ning et rahastatavad tegevused aitavad
tulemuslikult kaasa ELi pikaajalisele vastupanuvõimele ja strateegilistele huvidele;
59. rõhutab, et vaja on ka meetmeid, mis stimuleeriksid tootmist ELis, et suurendada EL
kriitilist tähtsust tarneahelates ja pudelikaeltes; väljendab heameelt nullnetotööstuse
määruses13 sätestatud vastupidavusnõuete üle ja rõhutab, kui oluline on kombineerida
need usaldusväärsete tarnijate kvootidega, muu hulgas selleks, et stimuleerida
alternatiivseid ELis asuvaid tarnijaid ja saavutada nullnetotööstuse määruses sätestatud
tootmiseesmärgid;
60. rõhutab, et riigihankeotsuseid strateegilistes sektorites tuleks kasutada hoovana, et
tugevdada ELi tööstussuutlikkust, tarnekindlust ja majandusjulgeolekut; rõhutab, et
sellistes sektorites tuleks riigihankelepingutele ja nendega seotud ELi toetusele
juurdepääsu suhtes kohaldada selgeid rahastamiskõlblikkuse tingimusi, millega
tagatakse, et osalevad üksused ei kujuta endast majandusjulgeoleku riske;
61. rõhutab vajadust lahendada riigihangetele vastastikuse juurdepääsu puudumise
probleem peamistes sektorites; nõuab, et kolmandate riikide suhtes kasutataks mõjusalt
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega
kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).
806
ELi vahendeid, et reageerida piiravatele või diskrimineerivatele hankemeetmetele,
tuginedes võrdsete võimaluste põhimõttele;
62. tuletab meelde, et piiriülesed investeeringud ja kapitalivood on ELi majanduskasvu,
innovatsiooni ja konkurentsivõime olulised tõukejõud; märgib, et Euroopa kasvufirmad,
kes vajavad rohkem kui 1 miljard eurot rahalisi vahendeid, on sageli sunnitud kapitali
tagamiseks EList lahkuma; kutsub seetõttu komisjoni üles viima kiiresti lõpule
kapitaliturgude liidu loomise ja nõuab, et Euroopa Konkurentsivõime Fond täidaks selle
kasvufirmade rahastamispuudujäägi; märgib siiski, et investeeringud võivad kujutada
endast ka riske, kui tundlike varade, tehnoloogia või elutähtsa taristu haldamine,
mõjutamine või neile juurdepääs koondub kolmandatesse riikidesse;
63. rõhutab välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute läbivaadatud määruse tähtsust
majandusjulgeoleku peamise vahendina ning nõuab selle järjepidevat, toimivat ja ranget
kohaldamist kõigis liikmesriikides, sealhulgas põhjalike riiklike
taustauuringumehhanismide, selge ajakava ning riiklike ametiasutuste ja komisjoni
vahelise tõhustatud koostöö ja teabevahetuse kaudu, ning nõuab riskide tuvastamise
korral toimivaid järelmeetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks täielikult ja
ennetavalt selle läbivaadatud määruse sätteid, et tagada elutähtsa tehnoloogia loetelu
pidev läbivaatamine ja korrapärane ajakohastamine;
64. nõuab sidusamat ja koordineeritumat Euroopa lähenemisviisi, mida toetavad tugevam
jõustamine ELi tasandil ning kindlamad ja selgemalt määratletud turulepääsu
tingimused; nõuab sellega seoses täiendavaid tõhusaid mehhanisme välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringuteks koos majandusjulgeoleku näitajatega, nagu
ühisettevõtted, tehnoloogiasiire Euroopa üksustele, väljaostulepingud, millega
välisinvesteerimispartner kohustub ostma konkreetse osa toodangust, ELi töötajate
tööhõive ja integreerimine ELi väärtusahelatesse;
65. väljendab sügavat muret kiireneva tempo pärast, millega suured ELi-välised
tehnoloogiaettevõtjad tugevdavad turuvõimu tehisintellekti ja kvanttehnoloogia
valdkonnas; kutsub komisjoni üles hindama, kas olemasolevad ELi mehhanismid on
piisavalt varustatud, et avastada, läbi vaadata ja vajaduse korral peatada
mittetraditsioonilised tehingud, nagu rentimise ja litsentsimise kokkulepped (HALO),
mis õõnestavad ELi majandusjulgeolekut strateegiliselt tundlikes sektorites, hoides
kõrvale ühinemisest teatamise künnistest ja välismaiste otseinvesteeringute
taustauuringutest;
66. võtab teadmiseks Jaapani kogemused oma majandusjulgeoleku raamistiku tugevdamisel
pärast haruldaste muldmetallide tarnete katkemist 2010. aastal, mis tõi esile
strateegilised riskid seoses liigse sõltuvusega ühest tarnijast; rõhutab eeskujuna riigi
majandus-, kaubandus- ja tööstusministeeriumi rolli investeeringute taustauuringute,
ekspordikontrolli ja tööstuse vastupanuvõimega seotud meetmete koordineerimisel;
67. kutsub ELi üles tegema järeldusi Ameerika Ühendriikide välisinvesteeringute komisjoni
rollist sidusa ja koordineeritud lähenemisviisi tagamisel investeeringute
taustauuringutele ja elutähtsa tehnoloogia kaitsele eri ametites ja institutsioonides;
68. rõhutab, et elutähtsat taristut mõjutavad investeeringud nõuavad suuremat valvsust,
kuna muutused omandiõiguses, juhtimises või operatiivjuhtimises võivad otseselt
mõjutada varustuskindlust ja tarnete järjepidevust, sealhulgas eelkõige peamisi
807
transpordi- ja logistikakeskusi, mis on väliskaubanduse ja sõjaväelise liikuvuse ning
energia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja salvestamise taristu jaoks kriitilise
tähtsusega; on sügavalt mures selle pärast, et ELi elutähtsa taristu vallas suureneb
sõltuvus suure riskiga müüjatest; järeldab, et EL on oma sõltuvust fossiilkütustest
kopeerinud ka puhta tehnoloogia impordi puhul suure riskiga kolmandatest riikidest,
eelkõige tuule- ja päikeseenergia ning akude puhul, mis on sageli varustatud kaugseire
ja ajakohastamise võimekusega, mis tekitab märkimisväärselt suurema andmevarguse,
süsteemihäirete või energiavõrkudesse, transpordisüsteemidesse ja muusse elutähtsasse
taristusse kaugsekkumise ohu; on seisukohal, et sellise struktuurse sõltuvuse tõttu on
ELis suurema geopoliitilise konkurentsi tingimustes majandusliku survestamise ja
julgeolekualase haavatavuse oht, ning nõuab tungivalt, et EL muutuks nendes sektorites
autonoomsemaks; väljendab heameelt küberturvalisuse määruse14 läbivaatamise üle,
mis annab võimaluse tagada, et kõigil elutähtsa taristu käitajatel on keelatud kasutada
kaugseire võimekusega süsteeme, mis on toodetud või valmistatud suure riskiga
riikidest litsentsitud tehnoloogia abil;
69. peab oluliseks, et komisjonil oleks ELi majandusjulgeoleku tagamisel suurem roll, mis
vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohasele ELi ainupädevusele ühise
kaubanduspoliitika valdkonnas; juhib sellega seoses tähelepanu välisriigi subsiidiumide
määrusele15 kui võimsale ja mõjusale ELi tasandi vahendile kaitsmaks siseturgu
moonutuste eest, ning rõhutab selle märkimisväärset heidutavat mõju; peab äärmiselt
oluliseks, et komisjon vastutaks lõppkokkuvõttes ELis tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute lubamise või blokeerimise eest, kui need põhjustavad
majandusjulgeoleku riske; hoiatab, et selliste otsuste jätmisega liikmesriikidele tekib
oht, et kohandutakse madalamate õigusnõuetega, kusjuures üksikud liikmesriigid
kiidavad sissetulevate investeeringute pärast valitseva konkurentsi tingimustes heaks
tehinguid, mis kahjustavad ELi kollektiivseid huve; kutsub komisjoni üles kasutama
täielikult ja otsustavalt oma välisriigi subsiidiumide määruse kohaseid volitusi,
sealhulgas ex officio uurimiste kaudu, et tegeleda uute kõrvalehoidmise tavadega, nagu
tollimaksu üleviimine, mille puhul eksportijad omandavad või loovad tootmisrajatisi
kolmandates riikides või ELis, et saada kaupadele uus päritolu, hiilides seeläbi mööda
ELi kehtivatest dumpingu- või subsiidiumivastastest tollimaksudest, või saada ELi turul
monopoolne seisund;
70. rõhutab, et riskid majandusjulgeolekule tekivad ka siis, kui väljaminevad
investeeringud, strateegilised partnerlused või ettevõtete restruktureerimine
võimaldavad tundlike tehnoloogiate, tootmisvõimekuse või tehnilise oskusteabe
üleandmist väljapoole ELi või nende arendamist või laiendamist väljaspool ELi,
sealhulgas greenfield-investeeringute, ühisettevõtete, litsentsikokkulepete, lepingulise
tootmise või peamiste teadus-, arendus- ja tootmistegevuste ümberpaigutamise kaudu;
rõhutab, et sellised üleandmised võivad nõrgendada ELi pikaajalist tööstusbaasi ja
tehnoloogilist juhtpositsiooni;
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis
käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus), ELT L 151, 7.6.2019, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/881/oj).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (ELT L 330, 23.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2560/oj).
808
71. võtab teadmiseks komisjoni soovitused väljaminevate investeeringute kohta ja rõhutab
vajadust kujundada ELi tasandil ühine arusaam investeeringutest, partnerlustest või
ettevõtete restruktureerimisest tulenevatest võimalikest riskidest; rõhutab, kui oluline on
sihipärane, riski- ja tõenduspõhine ning proportsionaalne lähenemisviis, mis piirdub
selgelt kindlaks tehtud ja täpselt määratletud riskidega, et vältida soovimatut
ülekanduvat mõju seaduslikule majandustegevusele ning tagada, et ELi
konkurentsivõimet, innovatsioonisuutlikkust ja seaduslikku ülemaailmset
majanduslikku osalemist ei kahjustata; kutsub komisjoni üles esitama võimalikult
kiiresti ettepaneku väljaminevate investeeringute taustauuringute raamistiku kohta,
mille eesmärk on tegeleda elutähtsa tehnoloogia lekke ohuga;
72. rõhutab, et oma majandusjulgeoleku kaitsmiseks peab EL säilitama oma toimiva
kontrolli, otsustusvõime ja tegevusautonoomia või strateegilise hädavajalikkuse seoses
elutähtsa tehnoloogiaga, sealhulgas eelkõige kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide ja
mikroelektroonika, pilv- ja andmetaristu, tehisintellekti ja kõrgjõudlusega
andmetöötluse, kvanttehnoloogia, kõrgtehnoloogilise robootika, kosmosepõhiste ja
satelliitsüsteemide, küberturvalisuse ja krüpteerimistehnoloogia ning peamiste
energiaga seotud tehnoloogiatega, kuna need on Euroopa tehnoloogilise ja majandusliku
suveräänsuse olulised tugisambad; kutsub komisjoni üles tagama, et investeeringutega
seotud riske nendes valdkondades hinnataks ja käsitletaks sihipäraselt ja
konfidentsiaalselt;
73. rõhutab, et EL peaks täielikult osalema uutes pooljuhtide koordineerimisraamistikes;
rõhutab, et EL on praegu sellistes kokkulepetes alaesindatud hoolimata mõne ELi
ettevõtja strateegilisest rollist üleilmsetes pooljuhtide tarneahelates;
74. rõhutab, et strateegiliselt tundlikes sektorites on intellektuaalomand ja tööstusalane
oskusteave peamised strateegilised varad, mille kontroll ja asukoht on ELi
majandusjulgeoleku jaoks hädavajalikud; rõhutab, et avaliku sektori toetus,
hankeotsused ja välisinvesteeringute load peaksid hõlmama kaitsemeetmeid, millega
tagatakse, et ELis loodud või arendatud elutähtis intellektuaalomand jääb ka reaalselt
ELi ja seda ei viida EList välja viisil, mis kahjustab ELi tehnoloogilist juhtpositsiooni ja
tööstussuutlikkust;
75. rõhutab, et majandusjulgeoleku riskid võivad tekkida ka pärast investeeringu tegemist,
ning rõhutab vajadust investeerimisjärgsete arengusuundade, sealhulgas juhtimise,
strateegiliste otsuste tegemise ja elutähtsa tehnoloogia või oskusteabe võimaliku siirde
mõjusa seire ja riskihindamise järele, et tagada ELi investeeringute taustauuringute
raamistiku eesmärkide täielik täitmine;
Majandusjulgeolek eri poliitikavaldkondades
76. on seisukohal, et mereteed, sadamad ja logistikateenused on kriitilise tähtsusega
majandusjulgeoleku vahendid, ning rõhutab, et meresõiduvabaduse kaitsmine peaks
olema ELi peamine diplomaatiline ja sõjaline eesmärk; nõuab ELi tasandi
erandolukorra plaanimise ja koordineeritud valmisolekumehhanismide tugevdamist, et
tegeleda pikaajaliste häiretega, mis mõjutavad suuri merepudelikaelu, nagu Hormuzi
väin;
77. nõuab ELi lennutranspordi vastupidavusmehhanismi loomist oluliste kaupade (nagu
meditsiinitarbed, kriitilise tähtsusega komponendid) jaoks, sealhulgas kiiret võimekuse
809
mobiliseerimist ja lihtsustatud lubade andmise menetlusi kriisiperioodidel;
78. nõuab strateegilist lähenemisviisi raudtee-kaubaveokoridoridele, seades prioriteediks
ELi-sisese kaubaveovõrgu tugevdamise ja integreerimise, et tegeleda olemasoleva
ebatõhususe ja kitsaskohtadega, toetades samal ajal mitmekesiseid ja vastupidavaid
ühendusi kolmandate riikidega, sealhulgas Euroopa ja Aasia vahelistel marsruutidel;
rõhutab vajadust raudteekaubavedu toetava koridoritaristu, ettevõtjate ja digisüsteemide
riskihindamiste järele;
79. märgib, et merenduse kindlustusmaksetest ja riskiklassifikatsioonist võivad kriiside
korral saada de facto kaubandustõkked; nõuab ELi tasandil koostööd kindlustusandjate,
klassifikatsiooni osaliste ja laevandusettevõtjatega, et tagada kriitilise tähtsusega
saadetiste kohaletoimetamise järjepidevus ja vältida manipuleerimist survestamise abil;
80. nõuab veo- ja konteineriandmete tõhusamat kasutamist survestamise, kõrvalehoidmise
ja ebaseadusliku kõrvalesuunamise avastamiseks, sealhulgas ELi paremat suutlikkust
tuvastada anomaalseid marsruutimismustreid ja ümberlaadimiskeskusi, mida
kasutatakse sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks;
81. väljendab heameelt selle üle, et ELi tolliseadustiku ümberkujundamise raames võeti
kriitilise tähtsusega sisendite ja esmatarbekaupade jaoks kasutusele ELi kriisiolukorra
tolli ja piirivalve nn kiirkoridor, ning märgib, et see tuleb aktiveerida suurte häirete
korral, koos ühtlustatud kriteeriumidega, et vältida killustatust liikmesriikide vahel;
82. nõuab ELi suuremat vastupanuvõimekust ulatuslikele ülemaailmsete
satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) häiretele, sealhulgas segamisele ja signaali
võltsimisele, mis mõjutab lennundust, võttes kasutusele varunavigatsiooniprotokollid ja
turvalised positsioneerimisalternatiivid ning töökindlad avastamis- ja
leevendussüsteemid, sealhulgas kriitilise tähtsusega operatsioonide puhul vajaduse
korral tehisintellekti toetatud võimekused;
83. hoiatab, et droonide korduvad lennud Euroopa suurte lennujaamade kohal on toonud
esile Euroopa õhuruumi tõsise haavatavuse ning põhjustanud märkimisväärseid häireid
lennuliikluses ja kaubateedel; rõhutab, et elutähtsa taristu, näiteks lennunduskeskuste
kaitset tuleb käsitleda majandusjulgeoleku prioriteedina, mis nõuab koordineeritud ELi
tasandi meetmeid, et vältida elutähtsa transporditaristu toimimise häireid;
84. rõhutab, et elutähtsat energiataristut, nagu veeldatud maagaasi terminalid,
võrkudevahelised ühendused, salvestamisrajatised või elektrivõrgud, tuleb käsitada
majandusjulgeoleku vahenditena, mille omandiõigust, kontrolli ja peamisi
teenuseosutajaid tuleb rangemalt kontrollida, nagu on sätestatud välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute muudetud määruses;
85. nõuab sihipärast ELi kava suure riskiga sõltuvuste vähendamiseks tuumkütusetsüklis,
sealhulgas koordineeritud mitmekesistamist ja erakorralisi hankeprotokolle;
86. märgib, et hiljutine ulatuslik elektrikatkestus ELis tõi esile nii võrgu stabiilsuse kui ka
elutähtsa energiataristu aluseks olevate digitaalsete kontrollisüsteemide nõrgad kohad
ning avaldas vahetut majanduslikku ahelmõju, millega kaasnes suurenenud sõltuvuse
oht kolmandatest riikidest;
87. rõhutab, et ELi andmekeskuste suutlikkus on endiselt ebapiisav, et rahuldada kiiresti
810
kasvavat nõudlust kõrgjõudlusega ja kõrgtasemel andmetöötluse järele, kusjuures
Euroopa arvele langeb ainult ligikaudu 15 % ülemaailmsest ülisuurte andmekeskuste
suutlikkusest, samal ajal kui Euroopa nõudlus kasvab kahekohalise aastamääraga;
88. rõhutab, kui oluline on tõhustada omandiõiguse, käitamise ja hoolduslepingute
läbivaatamist seoses merealuste kaablite, maabumisjaamade ja peamiste
internetisõlmedega, mis on strateegilised varad;
89. nõuab sihipärast kaitset strateegiliste digitaalsete idufirmade vaenuliku ülevõtmise eest,
sealhulgas vähemusosaluste, konverteeritavate instrumentide ja intellektuaalomandi
üleandmise kokkulepete sõelumist, tagades samal ajal piisavad kõrgetasemelised
kanalid ELi investeeringuteks;
90. märgib murega, et teise aruande kohaselt, mis käsitleb liikmesriikide edusamme 5G
küberturvalisuse ELi meetmepaketi rakendamisel, ei ole 14 liikmesriiki veel
rakendanud piiranguid suure riskiga tarnijate suhtes, mis tekitab suure turvanõrkuse;
väljendab heameelt riskipõhise lähenemisviisi ja rangema jõustamise üle, mida on
kirjeldatud ettepanekus küberturvalisuse määruse läbivaatamiseks suure riskiga
juhtumite puhul;
91. rõhutab, et ELi majandusjulgeoleku tugevdamiseks on vaja, et tipptasemel tehnoloogia
valdkonnas tegutsevaid ELi ettevõtjaid kaitstaks survestamise eest ja toetataks võrdsete
tingimuste edendamisega;
92. toonitab, et ELi digitaalne õigusraamistik on liidu suveräänsuse alustala; rõhutab, et
selle raamistiku jõustamine peab jääma vabaks välisest survest ja kaubandusvaidlustest
tulenevate survemeetmetega seotud ähvardustest;
93. väljendab heameelt kavandatavate ettepanekute üle võtta vastu ELi kvanttehnoloogia
õigusakt ning pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt ja vaadata läbi
kiibimäärus; rõhutab, et nende õigusaktide mõjusus sõltub tugevast kaubandus- ja
investeerimismõõtmest, sealhulgas meetmetest, millega toetatakse laienemist ja
turuleviimist, hõlbustatakse juurdepääsu üleilmsetele väärtusahelatele ja partnerlustele
sarnaselt meelestatud riikidega;
94. tunnistab, et esmatähtsate ravimite nappus on majandusjulgeoleku nõrk koht; nõuab
sihipäraseid kaubandus- ja hankevahendeid, et tagada hädaolukordades põhiravimite,
nende toimeainete ja peamiste sisenditega varustamise järjepidevus;
95. nõuab, et esmajärjekorras leevendataks sõltuvust ravimite toimeainetest,
lähtematerjalidest ja peamistest lähteainetest, kui nende tootmine on koondunud ja
nendele kehtestatud ekspordipiirangud on usutavad, sealhulgas hangete
mitmekesistamise abil;
96. nõuab, et EL kaardistaks ja leevendaks sõltuvust ühest allikast meditsiiniseadmete, in
vitro meditsiiniseadmete ja nende põhikomponentide tootmisel, ning rõhutab vajadust
tootmist sihipäraselt mitmekesistada ja suurendada omamaist tootmist;
97. nõuab tervishoiusüsteeme toetavate terviseandmete taristu ja pilvteenuste riskipõhist
kaitset, sealhulgas talitluspidevuse nõudeid ja kaitsemeetmeid vaenuliku juurdepääsu
või häirete vastu;
811
98. rõhutab, et võltsitud meditsiinitoodete sissevool kolmandatest riikidest õõnestab
julgeolekut ja üldsuse usaldust; nõuab tihedamat koostööd tollieeskirjade jõustamisel, et
tugevdada võltsitud ravimite direktiivis16 sätestatud jälgitavusnõudeid;
99. rõhutab, et kapitaliturgude liidu tugevdamine ja lõpuleviimine ning Euroopa erasektori
säästude kaasamine strateegilistesse tööstusharudesse võib vähendada sõltuvust
välisrahastamisest ning aidata vältida kontrolli kaotamist kriitilise tähtsusega vara ja
tehnoloogia üle;
100. rõhutab, et finantssõnumite edastussüsteemid, sealhulgas SWIFT, on ülemaailmse
finantssüsteemi ja ELi väliskaubanduse toimimise jaoks kriitilise tähtsusega taristu;
märgib, et varasemad geopoliitiliste pingete ja sanktsioonirežiimide juhtumid on
näidanud sellistele süsteemidele juurdepääsu mõju; rõhutab, kui oluline on tagada ELi
finantstaristu vastupidavus, autonoomia ja õiguskindlus, sealhulgas kaitsemeetmed
põhjendamatu välissekkumise või häirete vastu, mis võivad mõjutada majandustegevuse
järjepidevust;
Mitmepoolne koostöö ja partnerlused
101. kinnitab veel kord ELi pühendumust reeglitel põhinevale mitmepoolsele
kaubandussüsteemile, milles Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on kõige
arenenum raamistik ülemaailmse vastastikuse majandusliku sõltuvuse haldamiseks ning
majandusjulgeoleku riskidega tegelemiseks prognoositaval ja mittediskrimineerival
viisil;
102. peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et WTO ei suuda praegusel kujul tegeleda oma
liikmete vahelise asümmeetriaga turu avatuse ja ausale konkurentsile pühendumise osas
ning et tema vaidluste lahendamise süsteem ei toimi; rõhutab, et selleks, et tegeleda
süsteemsete riskidega, piirata ebaausaid tavasid ja vältida kaubandusvaidluste
eskaleerumist, on oluline WTO sisuline reform, sealhulgas täielikult toimiva vaidluste
lahendamise süsteemi taastamine; tunnistab, et kuni sellise reformini peab EL
tugevdama oma suutlikkust iseseisvalt tegutseda ja majandusjulgeolekut ähvardavatele
ohtudele, tõusvatele tollimaksudele ja vastastikkuse puudumisele turu avatuses mõjusalt
reageerida; on veendunud, et EL peaks võtma juhtrolli sarnaselt meelestatud keskmiste
jõudude koalitsiooni loomisel, millel oleks selge raamistik ühiseks reageerimiseks ja
vastastikuse abi andmiseks majandusliku survestamise korral;
103. võtab huviga teadmiseks Euroopa Komisjoni kaubanduse ja majandusjulgeoleku
voliniku Maroš Šefčoviči seisukoha seoses vajadusega hinnata uuesti
enamsoodustusrežiimi põhimõtet, arvestades asjaolu, et teatavad WTO liikmed on
oluliselt suurendanud oma osa üleilmses kaubanduses, hoides samal ajal oma turud
suhteliselt suletuna; nõuab, et hinnataks, kuidas enamsoodustusrežiimi põhimõte võiks
paremini kajastada praeguse kaubanduskeskkonna tegelikku olukorda;
104. julgustab tegema tihedamat ja struktureeritumat koostööd usaldusväärsete partnerite ja
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/62/EL, millega
muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) seoses vajadusega vältida võltsitud ravimite sattumist seaduslikku tarneahelasse (ELT L 174, 1.7.2011, lk 74, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/62/oj).
812
sarnaselt meelestatud riikidega, et luua kaubandus- ja tarnehäirete suhtes
võrgustikupõhine vastupanuvõime, muu hulgas elutähtsa tehnoloogia ja taristu
usaldusväärsete tarnijavõrgustike kaudu, mis peaksid ulatuma tehnilisest vastavusest
kaugemale, hõlmates mittetehnilisi juhtimispõhiseid kriteeriume, mis käsitlevad
välisriikide mõju all olevate tarnijate põhjustatud süsteemseid riske, ning koordineeritud
valmisoleku, vastastikuse toetuse kokkulepete ja täiendavate lähenemisviiside kaudu
varude loomisele, kriisidele reageerimisele ja kriitilise tähtsusega tarneahelate
kaitsmisele; kutsub komisjoni üles tagama, et nende partnerite kogemusi, kelle
majandusjulgeolek on olnud ohus, võetakse süstemaatiliselt arvesse ELi
majandusjulgeoleku hinnangutes, kriisivalmiduse kavandamises ja välises
koordineerimises;
105. väljendab heameelt G7 raames välja töötatud majandusjulgeoleku algatuste üle; kutsub
komisjoni üles tagama, et ELil oleks nende algatuste rakendamisel ja järelmeetmete
võtmisel ennetav ja nähtav roll, tagades samal ajal sidususe G7 kohustuste ja ELi enda
majandusjulgeoleku vahendite vahel;
106. rõhutab Euroopa Parlamendi ja eelkõige rahvusvahelise kaubanduse komisjoni olulist
rolli kaubandust ja investeeringuid mõjutavate majandusjulgeolekuga seotud meetmete
demokraatlikus kontrollis, sealhulgas nende väljatöötamise, rakendamise ja
läbivaatamise kõigis etappides, et tagada läbipaistvus, vastutus ja teadlik
parlamentaarne järelevalve; palub komisjonil anda rahvusvahelise kaubanduse
komisjonile juurdepääsu kõigile majandusjulgeoleku strateegia rakendamisega seotud
asjakohastele dokumentidele kooskõlas parimate institutsioonidevaheliste tavadega
dokumentidele juurdepääsu valdkonnas; nõuab, et rahvusvahelise kaubanduse komisjon
kaasataks majandusjulgeoleku võrgustikku, mille loomise kohta tehti ettepanek
3. detsembri 2025. aasta ühisteatises; rõhutab vajadust pidada parlamendiga korrapärast
struktureeritud dialoogi majandusjulgeoleku prioriteetide, riskide ja
leevendamisstrateegiate üle;
107. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut institutsioonilise ja juhtimisraamistiku kohta,
mis võimaldab töötada koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning kõigi teiste
asjaomaste avaliku ja erasektori sidusrühmadega välja tervikliku majandusjulgeoleku
strateegia ning seda rakendada;
o
o o
108. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjoni
asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,
komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
813
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0208
ELi ja Pakistani vaheline leping: kõikide ELi CLXXV loendisse kuuluvate
tariifikvootide suhtes kohaldatavate kontsessioonide muutmine
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon mis käsitleb
nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Pakistani Islamivabariigi vahelise 1994. aasta
üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli alusel sõlmitud
kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate
tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust
väljaastumise tõttu, liidu nimel sõlmimise kohta (06518/2021 – C10-0024/2026 –
2021/0042(NLE))
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06518/2021),
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Pakistani Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis
lepingu projekti (06519/2021),
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a
alapunktile v (C10-0024/2026),
– võttes arvesse kodukorra artikli 107 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 117 lõiget 7,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A10-0134/2026),
1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule,
komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Pakistani Islamivabariigi
valitsusele ja parlamendile.
815
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0209
ELi ja Libeeria vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (milles käsitletakse
metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puittoodetega
kauplemist) lõpetamine
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb
nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise vabatahtliku
partnerluslepingu (milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet,
metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist) lõpetamise kohta
(14569/2025 – C10-0299/2025 – 2025/0259(NLE))
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14569/2025),
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelist vabatahtlikku
partnerluslepingut, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet,
metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist1,
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu
punkti a alapunktile v (C10-0299/2025),
– võttes arvesse oma 17. juuni 2026. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni2, mis
käsitleb otsuse eelnõu,
– võttes arvesse kodukorra artikli 107 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 117 lõiget 7,
– võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A10-0133/2026),
1. annab nõusoleku lepingu lõpetamiseks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule,
komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Libeeria Vabariigi
1 ELT L 191, 19.7.2012, lk 3, ELI: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:22012A0719(01). 2 Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2026)0210.
816
valitsusele ja parlamendile.
817
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0210
ELi ja Libeeria vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (milles käsitletakse
metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puittoodetega
kauplemist) lõpetamine (resolutsioon)
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi
vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise
järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist)
lõpetamise kohta (14569/2025 – C10-0299/2025 – 2025/0259M(NLE))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 9. septembri 2025. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus
Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (milles
käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu
toodavate puittoodetega kauplemist) lõpetamise kohta (COM(2025)0467),
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise
vabatahtliku partnerluslepingu (milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise
järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist)
lõpetamise kohta (C10-0299/2025),
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu
punktile a,
– võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning
teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni
liikmete vahel1,
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelist vabatahtlikku
partnerluslepingut, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet,
metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist2,
– võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-
1 ELT L, 2023/2862, 28.12.2023,
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2023/2862/oj. 2 ELT L 191, 19.7.2012, lk 3.
818
litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse3,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL)
nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate
kohustused4 (ELi puidumäärus),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrust
(EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega
seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist
ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/20105 (ELi raadamist käsitlev
määrus),
– võttes arvesse komisjoni 7. novembri 2024. aasta teatist, milles käsitletakse strateegilist
raamistikku rahvusvaheliseks koostööks teatavate raadamise ja metsade
degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja
liidust eksportimist käsitleva määruse (EL) 2023/1115 kontekstis6,
– võttes arvesse ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 15, mille
kohaselt tuleb kaitsta ja taastada maismaa-ökosüsteeme, toetada nende kestlikku
kasutamist, majandada kestlikult metsi, võidelda kõrbestumisega, peatada ja pöörata
tagasi pinnase ja mulla degradeerumine ning peatada elurikkuse vähenemine;
– võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe
kohta7,
– võttes arvesse Pariisi kokkulepet ja Kunmingi-Montréali üleilmset elurikkuse
raamistikku looduse hävimise peatamise ja tagasipööramise kohta,
– võttes arvesse oma 16. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta maailma
metsade kaitsmisel ja taastamisel8,
– võttes arvesse oma 22. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi
õigusraamistiku kohta ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja
tagasipööramiseks9,
– võttes arvesse oma 17. juuni 2026. aasta seadusandlikku resolutsiooni10, mis käsitleb
otsuse eelnõu,
– võttes arvesse kodukorra artikli 107 lõiget 2,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A10-0146/2026),
A. arvestades, et Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vaheline metsaõigusnormide täitmise
3 ELT L 347, 30.12.2005, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/2173/oj. 4 ELT L 295, 12.11.2010, lk 23, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/995/oj. 5 ELT L 150, 9.6.2023, lk 206, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1115/oj. 6 ELT C, C/2024/6604, 7.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/6604/oj. 7 ELT C 270, 7.7.2021, lk 2. 8 ELT C 385, 22.9.2021, lk 10. 9 ELT C 404, 6.10.2021, lk 175. 10 Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2026)0209.
819
järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist
(FLEGT) käsitlev vabatahtlik partnerlusleping jõustus 1. detsembril 2013;
B. arvestades, et Libeeria metsad katavad ligikaudu 68 % riigi territooriumist ja hõlmavad
üle poole Lääne-Aafrika allesjäänud troopilistest metsadest; arvestades, et ÜRO Toidu-
ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel on enamik Libeerias leiduvatest
metsadest põlismetsad või looduslikult uuenenud metsad; arvestades, et organisatsiooni
Global Forest Watch andmetel toimus aastatel 2021–2024 Libeerias 98 %
võrastikukaost loodusmetsades, kusjuures kogukadu oli 589 000 hektarit; arvestades, et
organisatsiooni Global Forest Watch andmetel kaotas Libeeria 2001–2022. aastal 2,2
miljonit hektarit metsa, mis tähendab, et taimkate on alates 2000. aastast vähenenud
23 %; arvestades, et ebaseaduslik metsaraie ja metsade maakasutuse muutmine, mida
võimaldab metsa halb majandamine ja mis on ajendatud kaubandusest, on Libeeria
metsade raadamise peamine põhjus; arvestades, et aastatel 2010–2020 vähenes
metsapindala 0,39 %;
C. arvestades, et raadamine ja metsa degradeerumine on praeguste kliima- ja elurikkuse
kriiside puhul raskendavad tegurid; arvestades, et ebaseaduslikul metsaraiel on
märkimisväärne negatiivne majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne mõju, see toob
eelkõige kaasa avaliku sektori tulude ja metsast sõltuvate kogukondade eeliste
vähenemise ning on sageli seotud konfliktidega maa ja ressursside pärast, kohalike ja
põlisrahvaste kogukondade mõjuvõimu vähenemisega, korruptsiooni ja
relvakonfliktidega;
D. arvestades, et Libeeria peaks puidu ja puittoodete eksportimisel ELi järgima
kohaldatavat ELi õigusraamistikku; arvestades, et komisjon peaks toetama Libeeriat
tema püüdlustes järgida ELi puidumäärust ja valmistuda alates 2026. aasta detsembrist
kohaldatava ELi raadamist käsitleva määruse rakendamiseks;
E. arvestades, et FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute eesmärk on teha süsteemseid
muudatusi metsahalduses, õiguskaitses, läbipaistvuses ja eri sidusrühmade, eelkõige
kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamises poliitilisse
otsustusprotsessi;
F. arvestades, et Libeeria FLEGT-litsentsimissüsteem ei ole veel paigas ja puidu
seaduslikkuse tagamise süsteem ei toimi, mis tähendab, et ELi ja Libeeria vaheline
vabatahtlik partnerlusleping seni veel ei toimi;
G. arvestades, et FLEGTi vabatahtlikud partnerluslepingud on kahepoolsed õiguslikult
siduvad kaubanduslepingud, mis kohustavad ELi ja partnerriiki lõpetama
ebaseaduslikult hangitud puiduga kauplemise; arvestades, et need pakuvad ainulaadset
kombinatsiooni kaubandust soodustavatest vahenditest ja juhtimisreformist; arvestades,
et vabatahtlik partnerlusleping on olnud aluseks ELi ja Libeeria vahelisele dialoogile ja
koostööle ning on andnud mõningaid tulemusi, sealhulgas õigusreform, suutlikkuse
suurendamine, tulude tõhusam jagamine, parem jälgitavus, suurem vastutus ja
kodanikuühiskonna tegutsemisruumi avardumine metsahalduses; arvestades, et Libeeria
ei ole vabatahtlikust partnerluslepingust tulenevaid kohustusi täielikult täitnud ega ole
viimase 13 aasta jooksul saavutanud selle põhieesmärki; arvestades, et Ghana väljastas
oma esimese FLEGT-litsentsi 2025. aasta augustis – olles esimene Aafrika riik, kes
seda tegi – pärast 16 aastat kestnud tööd selle rakendamiseks;
820
H. arvestades, et Libeeria ja ELi vaheline vabatahtlik partnerlusleping jõustus 2013. aastal;
arvestades, et 2025. aasta mais väljendas Libeeria oma huvi minna vabatahtlikult
partnerluslepingult üle metsapartnerlusele, milles keskendutakse kogukonnametsadele,
kestlikule tootmisele, elurikkuse kaitsele ja õigusreformidele;
I. arvestades, et oma 7. novembri 2024. aasta teatises rahvusvahelise koostöö strateegilise
raamistiku kohta soovitab komisjon, et metsapartnerlused võiksid tugineda
vabatahtlikele partnerluslepingutele või neid isegi asendada; arvestades, et
vabatahtlikud partnerluslepingud ja metsapartnerlused on kaks eri vahendit, mis on oma
olemuselt ja ulatuselt erinevad; arvestades, et metsapartnerlused on mittesiduvad
katuspartnerlused, mis ulatuvad puidulitsentsimisest ja metsahaldussektorist kaugemale
ning on sellisena vabatahtlike partnerluslepingute täiendav vahend;
1. rõhutab asjaolu, et ebaseaduslikul ja jätkusuutmatul metsaraiel, raadamisel ja metsade
seisundi halvenemisel on sügavad negatiivsed tagajärjed keskkonnale ja kahjulik mõju
inimarengule ja need kahjustavad eelkõige haavatavate elanikkonnarühmade ja
põlisrahvaste kogukondade majanduslikku stabiilsust, tervist ja sotsiaalset
ühtekuuluvust;
2. rõhutab asjaolu, et raadamisest põhjustatud keskkonnakahjul on kogukondadele tohutud
negatiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed, eelkõige sissetuleku ja ressursside
kaotus, vaesuse ning majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemine
väikeettevõtjate arvelt, kogukondade ümberasumine ja maakonfliktid, mis toovad kaasa
traditsiooniliste eluviiside kadumise;
3. rõhutab, et strateegia „Global Gateway“ peaks toetama Libeeriat kestliku, kaasava ja
keskkonnahoidliku arengu edendamisel kogu tema territooriumil;
4. tuletab meelde, et metsade säästev ja kaasav majandamine ja haldamine on kestliku
arengu tegevuskavas 2030, Pariisi kokkuleppes ja Kunmingi-Montréali üleilmse
elurikkuse raamistikus seatud eesmärkide saavutamiseks väga oluline;
5. tuletab meelde, et vabatahtlikud partnerluslepingud pakuvad nii ELile kui ka tema
partnerriikidele olulist õigusraamistikku ja need nõuavad tulemuslikku mitut
sidusrühma hõlmavat dialoogi ning head koostööd asjaomaste riikidega ja nende
pühendumist; tuletab meelde, et ELi ja Libeeria vabatahtlik partnerlusleping tõi kaasa
olukorra paranemise, sealhulgas sidusrühmade osalemise valitsuse protsessides ja
metsandusreformis, kuid kahjuks ei ole need edusammud olnud viimase 13 aasta
jooksul järjepidevad; peab kahetsusväärseks edusammude puudumist Libeeriaga
sõlmitud vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisel, eelkõige seoses toimiva FLEGT-
litsentsimissüsteemi ja puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi loomisega;
6. rõhutab asjaolu, et nõrga valitsemise, ebatõhusa õiguskaitse, ebakindla maaomandi,
rahastamisele juurdepääsu puudumise, kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise
ja korruptsiooniga seotud probleemide lahendamiseks peab EL sisuliselt kaasama
asjaomased sidusrühmad, nagu põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, et ületada
regulatiivse rakendamise takistused seoses läbipaistvuse ja jälgitavusega;
7. rõhutab, kui oluline on kaasata mitut sidusrühma hõlmavad mehhanismid, mis tooksid
otsuste tegemise protsessi kokku kodanikuühiskonna, erasektori ja kohalikud
ametivõimud, jagada kasu kohalike kogukondadega ning suurendada julgeolekut ja
821
vastutust; rõhutab, et ELi ja Libeeria metsandusalase koostöö tulevikku käsitlevate
otsustega peaks kaasnema õigeaegne teabevahetus ja sisuline koostöö
kodanikuühiskonnaga; märgib, et nii ELi kui ka Libeeria kodanikuühiskonna
organisatsioonid on väljendanud tõsist muret komisjoni ettepaneku pärast lõpetada
vabatahtlik partnerlusleping; kutsub komisjoni üles tugevdama rakendamise
ühiskomitee tegevust, tagades piisava rahastamise ja kohandatud suutlikkuse
suurendamise algatused, et võimaldada kodanikuühiskonna organisatsioonidel,
põlisrahvastel ja kohalikel kogukondadel aktiivselt osaleda mis tahes tulevastes
metsapartnerlustes;
8. rõhutab, et puidu seaduslikkuse tõendamine lisatakse üha enam turureeglitesse kogu
maailmas; rõhutab, et kõik maailma riigid, kus on olemas õiguspärase puidu
reguleeritud imporditurg või kes soovivad sellist turgu välja arendada, saaksid kasu
omavahelisest koostööst ja võimaluse korral üksteise õigusnormide ja süsteemide,
näiteks ELi FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute toetamisest; rõhutab, et selliste
rahvusvaheliste standardite ja süsteemide kehtestamine, millega edendatakse puidu
seaduslikkust, oleks selles suhtes toimivam ning edendaks ettevõtjate ja tarbijate
pikaajalist õiguskindlust;
9. rõhutab, et raadamise algpõhjustega, näiteks kasvava ülemaailmse põllumajanduslike
toorainete, puidu ja kaevandamise tarbimise ja nõudluse, mõningate puidutööstuse ja
muude erahuvidega rühmade ebasoovitava mõju, nõrga valitsemistava, mittetoimiva
õigusnormide täitmise järelevalve, maaomandiga seotud ebakindluse, rahastamisele
juurdepääsu puudumise, kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise ja
korruptsiooniga tegelemiseks peavad EL ja tema partnerriigid läbi viima ühiseid
hindamisi, tuginedes sidusrühmade, sealhulgas põlisrahvaste ja kohalike kogukondade
sisulisele kaasamisele, et ületada õigusnormide rakendamise takistused, mis on seotud
läbipaistvuse ja jälgitavusega; rõhutab vajadust sõltumatu ja põhjaliku diagnostilise
hindamise järele Libeeria metsahalduse arengu kohta ning selle tagamist, et vabatahtliku
partnerluslepingu protsessist saadud asjakohased kogemused ja õppetunnid annaksid
teavet mis tahes otsuse tegemiseks lepingu tuleviku kohta ja oleksid integreeritud mis
tahes tulevasse partnerlusse;
10. peab kahetsusväärseks vajadust lõpetada õiguslikult siduv vabatahtlik partnerlusleping
Libeeriaga ning rõhutab, et komisjon peab jätkama koostööd Libeeria valitsusega
metsanduse valdkonnas; juhib tähelepanu negatiivsele mõjule, mida see lõpetamine
võib avaldada kodanikuühiskonna tegutsemisruumile, kuna vabatahtlik partnerlusleping
on viimastel aastatel aidanud hõlbustada dialoogi Libeeria valitsuse ja
kodanikuühiskonna vahel; rõhutab, et EL on Libeeria partnerina endiselt pühendunud
majanduskasvu ja tervikliku inimarengu edendamisele; kutsub komisjoni ja Euroopa
välisteenistust üles alustama Libeeria ametivõimudega dialoogi, et uurida võimalusi
konstruktiivseks koostööks vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, võidelda
ebaseadusliku metsaraie vastu, toetada metsade kaitset ning edendada
majanduskoostööd ja kaubandust;
11. kutsub komisjoni üles uurima tihedas dialoogis Libeeriaga täiendavaid algatusi,
sealhulgas metsapartnerluse kui jätkuva dialoogi ja koostöö raamistiku väljatöötamise
kaudu, et tagada Libeeriast pärit puidu ja puittoodete seaduslikkus ning tegeleda
nõuetekohaselt ebaseadusliku metsaraie probleemiga, võttes samal ajal arvesse hiljutisi
positiivseid arenguid Libeerias seoses valitsuse ja sidusrühmade kaasamisega, tagades,
et tehtud edusamme jätkatakse, ergutatakse ja tugevdatakse ning need ei lähe
822
vabatahtliku partnerluslepingu lõpetamise tõttu kaduma;
12. kutsub komisjoni üles esitama enne vabatahtliku partnerluslepingu lõpetamise kohta
Libeeriale kirjaliku teate edastamist kooskõlas ELi välistegevuse toimivuse ja lojaalse
koostöö põhimõtetega Euroopa Parlamendile ja ELi-Libeeria vabatahtliku
partnerluslepingu rakendamise ühiskomiteele täiemahulise ülemineku tegevuskava,
milles sätestatakse eesmärgid, sihid, läbirääkimiste ajakava, juhtimisstruktuur ja kaasav
sidusrühmadega konsulteerimise kord tulevaseks koostööks Libeeriaga
metsapartnerluse vormis, tagamaks, et sidusrühmade osalemise, tulu jaotamise ja
õigusreformi valdkonnas juba tehtud edusammud ei lähe kaduma; rõhutab, et
vabatahtliku partnerluslepingu lõpetamine ei tohi jõustuda enne sellele järgneva
metsapartnerluse sõlmimist, et vältida tühimikku ELi ja Libeeria koostöös säästva ja
kaasava metsamajandamise ja -halduse valdkonnas ning tagada juhtimise järjepidevus,
vastutus ja sidusrühmade osalemine; nõuab seetõttu tungivalt, et läbirääkimised
järgmise metsapartnerluse üle viidaks viivitamata läbi ja kiiremas korras lõpule, tehes
seda hiljemalt üks aasta pärast kirjaliku lõpetamisteate edastamist Libeeriale;
13. kutsub komisjoni üles tagama vabatahtliku partnerluslepingu kaasavate ja osaluspõhiste
juhtimisstruktuuride, sealhulgas lepingu rakendamise ühiskomitee ja Libeeria
rakenduskomitee tegevuse täieliku jätkumise, sealhulgas tulevase metsapartnerluse
aluseks oleva vastastikuse mõistmise memorandumi alusel, ning toetama Libeeria
käimasolevaid metsareforme, nagu riiklik metsareformi seadus, mis annab Libeeriale
võimaluse integreerida need struktuurid riiklikku õigusesse; rõhutab, et selline tulevane
metsapartnerlus peaks sisaldama tugevaid aruandlus- ja jõustamismehhanisme,
sealhulgas kohalikke kaebuste esitamise ja tagasiside mehhanisme; kutsub komisjoni
üles töötama välja ja lisama metsapartnerluse vastavus- ja hindamisnõuetesse
mõjuhinnangute ja sotsiaalse kasu üksikasjalikud näitajad; rõhutab, et metsapartnerlus
peaks tuginema vabatahtliku partnerluslepingu juhtimisstruktuuridele, sealhulgas mitut
sidusrühma hõlmavatele platvormidele, õiguspärasuse kontrollimise vahenditele ja
kogukonna osalemise mehhanismidele; rõhutab vajadust tagada täielik läbipaistvus ning
kõigi sidusrühmade sisuline ja mittediskrimineeriv osalemine süstemaatiliselt sellise
metsapartnerluse üle peetavatel läbirääkimistel, selle arendamisel ja rakendamisel,
eelkõige vabatahtliku partnerluslepingu mitut sidusrühma hõlmavate platvormide
kaudu, kaasates eelkõige kodanikuühiskonna, kohalikud ja rahvusvahelised
valitsusvälised organisatsioonid, erasektori, sealhulgas mikroettevõtjad ning muud
väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kohalikud omavalitsused,
põllumajandustootjad, põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, keskkonna- ja inimõiguste
kaitsjad ning ametiühingud;
14. rõhutab, kui oluline on Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni
parlamentaarne järelevalve ja seire vabatahtlike partnerluslepingute üle; rõhutab
vajadust kaasata Euroopa Parlament sisuliselt, püsivalt ja õigeaegselt olemasolevate
vabatahtlike partnerluslepingute rakendamise hindamisse ning võimalike tulevaste
metsapartnerluste üle peetavatesse läbirääkimistesse, nende allkirjastamisse ja
rakendamisse; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendil puudub ametlik roll
tulevaste metsapartnerluste sõlmimisel ja rakendamisel; kutsub komisjoni andma
Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru vabatahtlike metsanduspartnerluslepingute
elluviimise, metsapartnerluste, sealhulgas lepingu rakendamise ühiskomiteede töö
kohta ja lähiaastatel järgitavate strateegiate kohta; kutsub komisjoni üles vaatama läbi
FLEGTi töörühma volitused, et nõuda korrapärast aruandlust metsapartnerluste kohta ja
kaasata metsapartnerlusriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid; nõuab
823
lisaks metsapartnerluse arutelude kohtumiste kokkuvõtete korrapärast avaldamist koos
strateegiliste tegevuskavade ja eelarvetega, mis sisaldavad selgeid ja mõõdetavaid
tulemusnäitajaid;
15. rõhutab, et vabatahtlikud partnerluslepingud on jätkuvalt oluline õigusraamistik nii
ELile kui ka tema partnerriikidele, mis on saanud võimalikuks tänu heale koostööle
asjaomaste riikidega ja nende võetud kohustustele; rõhutab, et EL peaks jääma täielikult
pühendunuks olemasolevatele vabatahtlikele partnerluslepingutele ja toetama muu
hulgas tehnilise abi ja rahalise toetuse abil partnerriike nende rakendamisel; rõhutab
lisaks, kui oluline on aidata kaasa raadamist käsitleva ELi määruse rakendamisele,
andes partnerriikidele tehnilist abi ja regulatiivseid suuniseid ning aidates viia
kaubandustavad kooskõlla keskkonnastandarditega, eelkõige sellistes sektorites nagu
puit, kakao ja troopiline põllumajandus; kutsub komisjoni üles hindama olemasolevate
vabatahtlike partnerluslepingute rakendamist, sealhulgas hinnates rakendamise eri
tasemeid, et tagada tulevikus paremini kohandatud ja paremini toimiv metoodika;
16. kutsub komisjoni üles tagama Libeeriaga suheldes kooskõla ELi kaubanduse ja
kestlikkuse raamistike vahel;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile,
Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Libeeria
Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
825
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0214
Cabo Verde ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi
käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta
võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse liikmesriikidel Euroopa Liidu huvides
heaks kiita Cabo Verde ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi
käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2026)0063 – C10-0081/2026 –
2026/0041(NLE))
(Konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2026)0063),
– võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta
Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,
− võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6
teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga
(C10-0081/2026),
– võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust1, mille kohaselt kuulub rahvusvahelise
lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga
ühinemiseks nõusoleku andmine Euroopa Liidu ainupädevusse välisasjades,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 84 ja artikli 117 lõiget 8,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A10-0157/2026),
1. kiidab heaks liikmesriikidele loa andmise kiita Euroopa Liidu huvides heaks Cabo
Verde ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980.
aasta Haagi konventsiooniga;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule,
komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Haagi Rahvusvahelise
Eraõiguse Konverentsi alalisele büroole.
1 Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.
827
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0216
Komisjoni 2025. aasta aruanne Montenegro kohta
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni
2025. aasta aruannet Montenegro kohta (2025/2253(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt
Montenegro Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut1, mis
jõustus 1. mail 2010,
– võttes arvesse Montenegro 15. detsembril 2008. aastal esitatud Euroopa Liidu liikmeks
astumise avaldust,
– võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta arvamust Montenegro Euroopa Liidu
liikmeks astumise avalduse kohta (COM(2010)0670), Euroopa Ülemkogu 17. detsembri
2010. aasta otsust anda Montenegrole kandidaatriigi staatus ning Euroopa Ülemkogu
29. juuni 2012. aasta otsust alustada Montenegroga läbirääkimisi ELiga ühinemiseks,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrust
(EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III)2,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrust
(EL) 2024/1449, millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu3,
– võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu
kohtumise eesistujariigi järeldusi,
– võttes arvesse 2018., 2020. ja 2021. aastal Sofias (Bulgaaria), Zagrebis (Horvaatia) ja
Brdo pri Kranjus (Sloveenia) toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumiste
deklaratsioone,
– võttes arvesse 1. juulil 2025 Põhja-Makedoonias Skopjes toimunud Lääne-Balkani
juhtide kohtumist, mille teema oli Lääne-Balkani majanduskasvu kava,
– võttes arvesse 17. detsembri 2025. aasta ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumise
deklaratsiooni,
1 ELT L 108, 29.4.2010, lk 3, ELI:
http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2010/224/oj. 2 ELT L 330, 20.9.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1529/oj. 3 ELT L, 2024/1449, 24.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1449/oj.
828
– võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2025. aasta järeldusi laienemise kohta,
– võttes arvesse 28. augustil 2014. aastal algatatud Berliini protsessi,
– võttes arvesse 22. oktoobril 2025 toimunud Berliini protsessi teemalise tippkohtumise
eesistuja järeldusi,
– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „Majandus- ja investeerimiskava
Lääne-Balkani jaoks“ (COM(2020)0641),
– võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2023. aasta teatist „Uus Lääne-Balkani
majanduskasvu kava“ (COM(2023)0691),
– võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2024. aasta teatist laienemiseelsete reformide ja
poliitika läbivaatamise kohta (COM(2024)0146),
– võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2025. aasta teatist „2025. aasta aruanne õigusriigi
kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2025)0900) ja sellele lisatud
komisjoni talituste töödokumenti „2025 Rule of Law Report – Country Chapter on the
rule of law situation in Montenegro“ (2025. aasta aruanne õigusriigi kohta. Peatükk
õigusriigi olukorra kohta Montenegros) (SWD(2025)0929),
– võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2025. aasta teatist „2025. aasta teatis ELi
laienemispoliitika kohta“ (COM(2025)0690) ja sellele lisatud komisjoni talituste
töödokumenti „Montenegro 2025 Report“ (2025. aasta aruanne Montenegro kohta)
(SWD(2025)0754),
– võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2025. aasta ülevaadet ja riigipõhist hinnangut
Montenegro majandusreformi programmi kohta ning 13. mai 2025. aasta ühiseid
järeldusi majandus- ja rahandusdialoogi kohta piirkondlike partneritega,
– võttes arvesse 22. juunil 2021, 13. detsembril 2021, 29. jaanuaril 2024, 26. juunil 2024,
16. detsembril 2024, 27. juunil 2025, 16. detsembril 2025, 26. jaanuaril 2026 ja 17.
märtsil 2026 toimunud ELi ja Montenegro valitsustevaheliste ühinemiskonverentside
tulemusi,
– võttes arvesse 14. juulil 2022. aastal toimunud ELi ja Montenegro stabiliseerimis- ja
assotsieerimisnõukogu 11. istungi tulemusi,
– võttes arvesse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu,
– võttes arvesse 2. ja 3. aprillil 2025 ning 18. ja 19. septembril 2025 toimunud ELi-
Montenegro parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 23. ja 24.
kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni ja soovitusi,
– võttes arvesse Montenegro ühinemist NATOga 5. juunil 2017,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Montenegro kohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A10-0143/2026),
829
A. arvestades, et laienemine on ELi välispoliitika peamine vahend ja strateegiline
investeering rahusse, julgeolekusse ja heaolusse Euroopas, eelkõige muutuva
geopoliitilise maastiku ja julgeolekuprobleemide kontekstis Euroopas;
B. arvestades, et iga kandidaatriiki hinnatakse Kopenhaageni kriteeriumide täitmisel tema
enda saavutuste põhjal, järgides rangeid, kuid õiglasi tingimusi, ja mõõdetavaid
tulemusi, eelkõige õigusriigi ja ELi väärtuste ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika
järgimise valdkonnas;
C. arvestades, et Montenegro esitas ELi liikmeks astumise avalduse 2008. aastal;
arvestades, et riigile anti 2010. aastal kandidaatriigi staatus; arvestades, et
läbirääkimised algasid 2012. aastal; arvestades, et Montenegro valitsus on teatanud
soovist saada 2028. aastaks ELi 28. liikmesriigiks;
D. arvestades, et Montenegro on kandidaatriik, kes on teinud ELiga ühinemise suunas
kõige rohkem edusamme; arvestades, et Montenegro on avanud kõik 33
läbirääkimispeatükki, millest mõned on juba suletud; arvestades, et edasised
edusammud sõltuvad püsivatest tulemustest reformide rakendamisel, eelkõige 23. ja
24. peatükis;
E. arvestades, et EL on Montenegro kõige usaldusväärsem partner ja seda usaldab 69 %
riigi kodanikest, mis on piirkonnas üks suurimaid usalduse tasemeid ELi vastu;
arvestades, et see suurendab poliitiliste osalejate kohustust viia läbi vastutustundlik,
järjepidev ja tulemuslik reform;
F. arvestades, et nii kandidaatriikide kui ka ELi jätkuv poliitiline pühendumus on väga
oluline laienemisprotsessi järjepidevuse, usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja üldise
toimivuse säilitamiseks; arvestades, et kahepoolsed küsimused tuleks lahendada
kahepoolselt ja neid ei tohiks kasutada laienemisprotsessi blokeerimiseks või suuremaks
politiseerimiseks;
G. arvestades, et EL on endiselt Montenegro peamine majandus- ja finantspartner ning
suurim kaubanduspartner; arvestades, et Montenegro ja ELi vaheliste kaubandus- ja
transpordivoogude sujuv toimimine on oluline majandusliku stabiilsuse, tarneahela
vastupanuvõime ja riigi järkjärgulise integreerimise jaoks ELi siseturuga;
H. arvestades, et Montenegro stabiilsus on Lääne-Balkani riikide ja ELi julgeoleku jaoks
hädavajalik; arvestades, et välispoliitilised projektid, millega püütakse saavutada
piiriülest mõju etnilise või usulise kuuluvuse alusel, võivad kahjustada piirkonna riikide
suveräänsust ja põhiseaduslikku korda; arvestades, et Lääne-Balkani riikide tulevik
seisneb Euroopa integratsioonis, mitte konkureerivates geopoliitilistes mõjusfäärides
või etniliselt juhitud piirkondlikes kooskõlastustes;
I. arvestades, et Montenegro on endiselt haavatav katsete suhtes manipuleerida inforuumi
nii väljast- kui ka seestpoolt; arvestades, et komisjon on rõhutanud vajadust sulgeda
välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonide ja sekkumiste, sealhulgas desinformatsiooni
ruum ning tugevdada ühiskonna vastupanuvõimet; arvestades, et Venemaa on püüdnud
suurendada oma mõju Lääne-Balkani riikides, sealhulgas Montenegros, kasutades
strateegiliselt usulisi, kultuurilisi ja nn väärtuspõhiseid narratiive, mille eesmärk on
kujundada avalikku arutelu ja õõnestada Euroopa-Atlandi integratsiooni;
830
J. arvestades, et vaatamata mõningatele institutsioonilistele edusammudele esineb
Montenegro majanduse ja avaliku sektori asutuste mitmes sektoris endiselt
korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust;
K. arvestades, et maksundust ja head maksuhaldustava käsitleva ELi acquis’ga vastavusse
viimine jääb ELiga ühinemise raames finantsstabiilsuse ja usalduse nurgakiviks;
ELiga ühinemise tähtsustamine
1. väljendab heameelt Montenegro pidevate edusammude üle ELiga seotud reformide
elluviimisel, mida toetavad laialdane poliitiline pühendumus ja soov viia läbirääkimised
lõpule 2026. aasta lõpuks; väljendab heameelt veel kuue läbirääkimispeatüki ajutise
sulgemise üle 2025. aastal ja nelja peatüki ajutise sulgemise üle 2026. aastal, mis
tähendab, et kokku on neid 16; kordab oma täielikku toetust riigi tulevikule ELis;
väljendab heameelt selle üle, et nõukogus loodi Montenegro ühinemislepingu
koostamise ajutine töörühm, mis on oluline ja õigeaegne samm Montenegro ELiga
ühinemise protsessi viimase etapi edendamisel ja millega kinnitatakse veel kord ELi
pühendumust laienemisele;
2. kinnitab veel kord, et Montenegro on ELiga ühinemise protsessis jätkuvalt esirinnas,
ning rõhutab, et laienemise tempo ja järjestus peab jätkuvalt sõltuma individuaalsete
saavutuste põhimõttest; rõhutab, et edusamme liikmesuse suunas tuleks hinnata rangelt
kehtestatud võrdlusaluste objektiivse täitmise alusel; nõuab, et järjepidevatele
reformipüüdlustele reageeritaks sama usaldusväärse, prognoositava ja õigeaegse ELi
perspektiiviga; rõhutab, et laienemispoliitika terviklikkus põhineb järjepidevusel,
õiglusel ja võrdsel kohtlemisel, mis kajastab iga kandidaadi tõendatud valmisoleku
taset;
3. väljendab heameelt selle üle, et Montenegro kodanikud toetavad laialdaselt ja
järjepidevalt riigi liikumist Euroopa suunas, kusjuures suur enamus kodanikest
väljendab usaldust Montenegro tuleviku vastu ELis;
4. julgustab kõiki poliitilisi osalejaid olema jätkuvalt keskendunud, säilitama hoogu
ühinemisläbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks ja suurendama oma jõupingutusi
vajalike reformide elluviimiseks; rõhutab sellega seoses vajadust poliitilise stabiilsuse ja
konstruktiivse erakondadevahelise koostöö järele; rõhutab, et tõelised edusammud
sõltuvad vastuvõetud reformide tulemuslikust rakendamisest ja püsivatest ja
mõõdetavatest tulemustest õigusriigi valdkonnas, sealhulgas lõplike süüdimõistvate
kohtuotsuste tegemine suurkorruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumites;
julgustab Montenegrot jätkama sulgemiskriteeriumide rakendamist, eelkõige 23. ja 24.
peatüki puhul;
5. kutsub kõiki riigiasutusi üles tegutsema institutsioonilise vastutuse vaimus ning tagama,
et poliitilised erimeelsused ei lükkaks edasi ELiga seotud reformide vastuvõtmist ja
rakendamist; rõhutab, et ELi liikmesuse strateegilise eesmärgi kaitsmine peab jääma
erapoolikutest kaalutlustest tähtsamaks ühiseks riiklikuks prioriteediks; nõuab tungivalt,
et Montenegro parlament ja valitsus hoiaksid ära selle, et identiteedipoliitika suunaks
tähelepanu ELi tegevuskavalt kõrvale või pingestaks suhteid oma naabritega, tagades, et
Montenegro jääb kindlalt ELiga ühinemise teele;
6. julgustab Montenegrot kui kõige arenenumat kandidaatriiki jätkama konstruktiivse ja
831
stabiliseeriva rolli täitmist piirkonnas ning näitama juhtimise kaudu, et suveräänsus,
kodanikuidentiteet ja Euroopa integratsioon tugevdavad üksteist vastastikku;
7. väljendab heameelt Montenegro vankumatu täieliku kooskõla üle ELi ühise välis- ja
julgeolekupoliitikaga, sealhulgas ELi piiravate meetmetega, eelkõige nendega, mis
käsitlevad Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, samuti Montenegro põhimõttelise
seisukoha üle ÜROs ning osalemise üle ELi kriisiohjamismissioonides ja -
operatsioonides ning NATOs ja muudes rahvusvahelistes mitmepoolsetes missioonides,
sealhulgas ELi mereväeoperatsioonis ATALANTA, Euroopa Liidu sõjalise abi
missioonis Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine) ja Kosovo rahuvalvejõududes;
tunnustab Montenegro parlamendi otsust kiita heaks riigi osalemine EUMAM
Ukraine’is; kinnitab veel kord, et Montenegro järjepidev kooskõla ELi ühise välis- ja
julgeolekupoliitikaga, sealhulgas Venemaa vastu suunatud piiravate meetmetega, on
Montenegro strateegilise suunitluse peamine näitaja; rõhutab, et see peab jääma
vankumatuks; rõhutab, et Montenegro poliitiliste esindajate vankumatu pühendumine
riigi iseseisvusele ja strateegilisele Euroopa suunale on tehniliste reformide
kriteeriumide kõrval endiselt peamine poliitiline kriteerium;
8. väljendab heameelt ELi ja Montenegro julgeoleku- ja kaitsedialoogi üle, sealhulgas
struktureeritud teabevahetuse üle julgeoleku- ja kaitsekoostöö, vastupanuvõime üle uute
ohtude suhtes ning koostöö üle Ukraina toetamisel;
9. väljendab heameelt Montenegro parlamendi otsuse üle saata oma relvajõudude liikmed
EUMAM Ukraine’is osalema, mis annab märku selgest ja vankumatust kooskõlast ELi
ja NATO julgeolekuprioriteetidega; tuletab meelde, et Montenegro on ELi peamine
liitlane selles piirkonnas; väljendab heameelt Montenegro valitsuse otsuse üle täita
lubadus eraldada 2 % SKPst kaitsekulutustele;
10. on jätkuvalt sügavalt mures kolmandate riikide osalejate jätkuva ja süveneva
pahatahtliku välissekkumise, destabiliseeriva tegevuse, hübriidohtude ja
desinformatsioonikampaaniate pärast Montenegros, mille eesmärk on õõnestada
Montenegro demokraatlikke institutsioone, ühiskondlikku ühtekuuluvust ning
strateegilist suunatust ELi ja NATO liikmesusele; rõhutab, et selline sekkumine kujutab
endast otseseid takistusi õigusriigile, demokraatlikule valitsemistavale ja riikide
suveräänsusele; märgib eelkõige Hiina, Venemaa ja Serbia pahatahtlikku mõju;
11. võtab tõsise murega teadmiseks teated, et Serbia presidendi Aleksandar Vučići toetajad
reisisid 3. juunil 2026 Tivatisse, et Montenegrot destabiliseerida ning ELi ja Lääne-
Balkani tippkohtumist häirida; märgib lisaks, et mõned asjaga seotud isikud olid varem
tuvastatud valitsusmeelsete mobilisatsioonide käigus, nad olid seotud üliõpilaste
meeleavalduste mahasurumisega Serbias ning nende kohta on andmeid seoses
vägivaldsete kuritegude või väärtegude toimepanemisega; mõistab teravalt hukka Serbia
valitseva erakonnaga seotud struktuuride tegevuse, mille eesmärk on destabiliseerida
Montenegrot ja õõnestada selle edusamme ELiga ühinemise suunas;
12. nõuab, et EL ja NATO töötaksid välja kohandatud toetuse ja tõhustaksid koostööd
Montenegroga, et kehtestada tugevamad meetmed selliste hübriidohtude, välisriigist
lähtuva infoga manipuleerimise ja varjatud poliitilise rahastamise vastu võitlemiseks
ning suurendada ühiskondlikku ja institutsioonilist vastupanuvõimet, sealhulgas
tugevdades küberturvalisust, parandades meediapädevust kõigil haridustasanditel,
tagades piisava õpetajakoolituse ja kaasaegsed õpetamisressursid, tugevdades
832
strateegilist kommunikatsiooni, parandades desinformatsioonivastast suutlikkust ja
suurendades meediaomandi läbipaistvust; julgustab komisjoni tagama, et Montenegro
saaks Euroopa demokraatia kaitsekilbi algatusest täit kasu; nõuab tugevamaid kontrolli-
ja usaldusväärsuse tagamise mehhanisme Montenegro julgeoleku- ja luureteenistustes;
13. väljendab muret usuinstitutsioonide poliitilise ärakasutamise pärast väliste osalejate
poolt; rõhutab, et usuorganisatsioonid peavad tegutsema läbipaistvalt ja välispoliitilisest
mõjust sõltumatult, austades täielikult Montenegro põhiseaduslikku ja ilmalikku
raamistikku;
14. nõuab, et EL ja Montenegro jätkaksid ja tugevdaksid märkimisväärselt sihipärast
strateegilist kommunikatsiooni laienemise ja ELi liikmesuse eeliste kohta, võttes tihedas
koostöös riiklike institutsioonide ja kodanikuühiskonnaga kasutusele ennetavama ja
kohalikul tasandil kohandatud käsituse; märgib murega, et viimase Eurobaromeetri
eriuuringu kohaselt tunneb ainult 39 % Montenegro kodanikest end EList hästi või väga
hästi informeerituna;
15. väljendab heameelt Montenegro parlamendi aktiivse osalemise üle ELi-Montenegro
parlamentaarses stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees;
16. väljendab heameelt 20.–21. septembril 2025 Montenegros Podgoricas toimunud
kodanike foorumi „Kodanikud Euroopa Liidu laienemise keskmes“ korraldamise üle;
17. väljendab heameelt Nikšići linna nimetamise üle 2030. aasta Euroopa
kultuuripealinnaks ja Podgorica nimetamise üle 2028. aasta Euroopa noortepealinnaks,
rõhutades nende rolli noorte kaasamise, innovatsiooni, kultuurivahetuse ning
Montenegro ja ELi vaheliste tihedamate sidemete edendamisel;
Demokraatia ja õigusriik
18. rõhutab Montenegro parlamendi tähtsust ühinemisprotsessis ja rõhutab selle keskset
rolli demokraatliku vastutuse ning parlamentaarse järelevalve tagamisel; ergutab
konstruktiivset dialoogi ning koostööd kogu poliitilise spektri ulatuses, et võtta vastu
kvaliteetsed õigusaktid, mis lahendavad või parandavad sisuliselt struktuurseid
probleeme ja võimaldavad Montenegrol ühinemisteekonnal edasi liikuda; rõhutab, et
tihe koostöö Montenegro valitsuse ja parlamendi vahel on reformide õigeaegseks ja
tulemuslikuks rakendamiseks ülioluline; rõhutab, et õigusloomeprotsessi kiirendamine
ei tohiks piirata sisulist parlamentaarset arutelu ega opositsiooni rolli, ning nõuab
asjakohast tasakaalu reformide tempo ja õigusliku kontrolli kvaliteedi vahel;
19. väljendab heameelt Montenegro valimisseadusesse tehtud muudatuste üle, eelkõige
nende üle, mis puudutavad järelevalvet kampaania rahastamise ja meedia üle, valimiste
usaldusväärsust, sookvoote valimisnimekirjades ja ühtset kohalikku valimispäeva;
nõuab tungivalt, et Montenegro järgiks täielikult ELi standardeid ja rakendaks täielikult
kõiki Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja
inimõiguste büroo ning riikide korruptsioonivastase ühenduse esitatud täitmata
soovitusi, eelkõige seoses erakondade kulutuste läbipaistvusega, sealhulgas erakondade
naisorganisatsioonidele eraldatud rahaliste vahendite kasutamisega, internetipõhise
poliitreklaamiga, sealhulgas sponsorite avalikustamise ja suunamiskriteeriumidega, ning
riigi ressursside kuritarvitamise ennetamisega, valijate registri ajakohastamisega ja
elukoha registreerimisega; tuletab meelde, et seda tuleks teha läbipaistva ja kaasava
833
konsultatsiooniprotsessi kaudu kõigi asjaomaste sidusrühmadega; kutsub Montenegro
ametivõime üles valimiste eel süstemaatiliselt kaitsma valimiste teabekeskkonda, luues
kiired koostöökanalid valimiste korraldajate, meediat reguleeriva asutuse ja pädevate
asutuste vahel, et avastada koordineeritud desinformatsiooni ja ebaseaduslikku
sekkumist ning sellele reageerida, austades samal ajal täielikult väljendusvabadust;
20. väljendab heameelt selle üle, et Montenegro on lisatud komisjoni 2025. aasta õigusriigi
olukorda käsitlevasse aruandesse;
21. nõuab kohtunike kiiremat ametisse nimetamist, kasutades tulemuspõhiseid ja
läbipaistvaid menetlusi, mis on vabad poliitilisest mõjust ning põhinevad
eksperditeadmistel ja usaldusväärsusel ning mille puhul ei esine viivitusi
menetlusaegades, sealhulgas ametisse nimetamine konstitutsioonikohtusse ning kohtu-
ja prokuratuurinõukogudesse, mis on täielikult kooskõlas sulgemiskriteeriumide
nõuetega; rõhutab täielikult toimiva konstitutsioonikohtu olulist rolli õiguskorra ja
valimisraamistiku stabiilsuse tagamisel; on tõsiselt mures jätkuvate viivituste pärast
konstitutsioonikohtu kohtuniku ametisse nimetamisel, mis võivad kahjustada õigusriigi
ja ELi integratsiooni kaitsmise ühe peamise institutsiooni täielikku toimimist;
22. nõuab tungivalt, et Montenegro viiks oma õigusraamistiku veelgi rohkem vastavusse
kohtusüsteemi sõltumatust, vastutust, erapooletust, usaldusväärsust ja professionaalsust
käsitleva ELi acquis’ ja Euroopa standarditega ning rakendaks täitmata soovitusi; nõuab
kohtusüsteemi suuremat tõhusust, sealhulgas kohtuasjade kuhjumise vähendamist,
eelkõige korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite puhul, mis on väga
oluline üldsuse usalduse suurendamiseks ja ELi liikmesuse tingimuste täitmiseks;
tuletab meelde, et sulgemiskriteeriumide täitmiseks on vaja praktikas tõendatud
tulemusi, sealhulgas paremaid töötingimusi, piisavat personali ja toimivat kohtuasjade
haldamist, kuna püsivad struktuursed puudused mõjutavad jätkuvalt kohtusüsteemi
tõhusust; väljendab heameelt meetmete üle, mille eesmärk on suurendada
kohtunikukarjääri atraktiivsust; nõuab, et võetaks vastu Montenegro seadus palkade ja
muude õiguste kohta, mis on seotud kohtu- ja konstitutsioonikohtu ülesannete
täitmisega, et tagada kohtunikele ja prokuröridele piisavad, stabiilsed ja prognoositavad
palgad ja töötingimused, mis on nende sõltumatuse ja kohtusüsteemi nõuetekohase
toimimise olulised tagatised;
23. märgib, et kodanikuühiskonna õiguseksperdid on väljendanud tõsist muret
prokuratuurinõukogu käsitlevate valitsuse muudatusettepanekute projektide sisu pärast,
väites, et need ei tugevda sisuliselt prokuratuurinõukogu sõltumatust ja võivad isegi
raskendada tõeliselt sõltumatu liikmesuse tagamist prokuratuurinõukogus; võtab murega
teadmiseks siseasjade seaduse ja riikliku julgeolekuameti seaduse muudatuste
vastuvõtmise, hoolimata opositsiooni ja kodanikuühiskonna tugevast kriitikast; nõuab
tungivalt läbipaistvaid menetlusi ning tõelist koostööd ja konsulteerimist kõigi
asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas opositsiooni, õigusekspertide ja komisjoniga,
eelkõige kõigi ELi integratsiooniprotsessiga seotud õigusaktide puhul;
24. mõistab teravalt hukka sagedase poliitilise ja avaliku surve kohtunikele ja prokuröridele
ning kutsub pädevaid institutsioone üles reageerima kiiresti ja tulemuslikult, et kaitsta
nende sõltumatust ja usaldusväärsust;
25. nõuab, et veelgi parandataks tulemusi suurkorruptsiooni juhtumite uurimisel ja nende
eest süüdistuste esitamisel, sealhulgas varade konfiskeerimisel; nõuab tungivalt, et
834
Montenegro tõhustaks suurkorruptsiooni ennetavat uurimist ja selle eest vastutusele
võtmist ning tugevdaks kohtuasutuste ja korruptsioonivastaste asutuste suutlikkust ja
tulemuslikkust; märgib, et korruptsiooni ennetamise amet tegutseb jätkuvalt
juhtimislünkade, piiratud töötajate ja ebapiisava rahalise sõltumatusega, mis piirab selle
üldist mõju, ning nõuab meetmeid, et tagada ameti täielik tegevuslik, rahaline ja
funktsionaalne sõltumatus kooskõlas Euroopa standarditega; nõuab
korruptsioonivastases võitluses edasist vastavusseviimist ELi acquis’ ja ELi
standarditega ning nõuab tungivalt, et Montenegro tegeleks kõigi selle valdkonna
täitmata soovitustega;
26. nõuab terviklikku usaldusväärsuse poliitikat, et kaitsta õiguskaitseasutusi ja
kohtusüsteemi korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse eest; nõuab, et loodaks
distsiplinaarmehhanismid ning tugevamad ja tõhusamad eetilise vastutuse
mehhanismid, eelkõige juhtudel, kui varasid ei deklareerita, et tagada praktikas sisuline
ja tulemuslik vastutus; väljendab heameelt edusammude üle sellistes valdkondades nagu
lobitöö reguleerimine, rikkumisest teatajate kaitse ja riigihangete läbipaistvus, mis
näitavad, et sihipärased ja nõuetekohaselt rakendatud reformid võivad anda
käegakatsutavaid tulemusi;
27. nõuab tungivalt, et Montenegro suurendaks raskete ja organiseeritud kuritegude eest
süüdistuste esitamise ja kohtumenetluste tõhusust, et saavutada häid tulemusi lõplike
süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel ja varade konfiskeerimisel; märgib, et
Montenegro on rahapesuvastase võitluse valdkonnas teinud märkimisväärseid
edusamme oma rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase raamistiku parandamisel ning
ELi sanktsioonide rakendamisel;
28. väljendab heameelt Montenegro jätkuva koostöö üle Frontexi, Europoli, Eurojusti ja
Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga piiriülese kuritegevuse, sealhulgas relva-,
uimasti- ja inimkaubanduse vastases võitluses ning terrorismi ja äärmusluse vastases
võitluses; rõhutab vajadust tugevdada koostööd uimastitevastases võitluses;
29. kordab üleskutset Montenegrole viia oma viisapoliitika täielikult kooskõlla ELi
viisapoliitikaga, eelkõige julgeolekuohtu kujutavate riikide osas; võtab teadmiseks
Montenegro valitsuse otsuse eemaldada 2025. aastal oma viisavabade riikide
nimekirjast mitu riiki; tuletab meelde, et see on 24. peatüki kohane sulgemiskriteeriumi
nõue;
30. rõhutab läbipaistva ja vastutustundliku avaliku halduse, suurema haldussuutlikkuse ning
professionaalse ja tulemuspõhise avaliku teenistuse tähtsust; märgib murega, et jätkuv
ulatuslik töölevõtmine avalikus halduses ilma läbipaistvate kriteeriumide ja selgete
vajaduste hindamisteta õõnestab tulemuspõhise värbamise ja professionaalsuse
põhimõtteid; nõuab kõrgemate ametnike ametisse nimetamise edasist depolitiseerimist
ja selgete tulemuspõhiste hindamismehhanismide kasutuselevõttu ja ekspertiisi
jätkumist;
Põhivabadused ja inimõigused
31. peab kahetsusväärseks asjaolu, et rahvuslikud vähemused, haavatavad rühmad,
sealhulgas romad ja egiptlased, puuetega inimesed ja LGBTIQ+ kogukonna liikmed,
kogevad Montenegros endiselt diskrimineerimist, vaenukõnet, eelkõige internetis, ja
vaenukuritegusid; väljendab heameelt võrdõiguslikkuse kaitse ja diskrimineerimiskeelu
835
seaduse hiljutise vastuvõtmise üle; nõuab etniliste kogukondade võrdse kohtlemise
jõulisemat rakendamist, tagades, et kõigile etnilistele, usulistele ja sotsiaalsetele
rühmadele on tagatud võrdsed õigused ja võimalused ning et nad saavad täiel määral ja
tegelikult sotsiaalses, poliitilises ja majanduslikus elus osaleda; tunnistab, et vähemuste
õiguste kaitsmine on sotsiaalse ühtekuuluvuse, demokraatliku valitsemistava ja Euroopa
väärtuste kaitsmise alus; nõuab tungivalt, et Montenegro võtaks kõigis
ühiskonnasektorites diskrimineerimise vältimiseks ja kaasamise edendamiseks vastu
terviklikud õigusaktid ja poliitika ning jõustaks neid;
32. kutsub Montenegrot üles täielikult rakendama registreeritud kooselu seadust;
33. kutsub Montenegrot üles rakendama puuetega inimeste deinstitutsionaliseerimise
strateegiat ning tugevat lastekaitsesüsteemi, mis põhineb kogukonnapõhisel hooldusel;
34. tunnistab Montenegro ühiskonna paljurahvuselist olemust ning nõuab kohalike
kogukondade ja rahvusvähemuste kõigi keelte, traditsioonide ja kultuuripärandi
suuremat austamist; kutsub Montenegrot üles tugevdama jõupingutusi, et tagada
vähemuskeelte mittediskrimineeriv kasutamine hariduses ning riigi- ja kohalike
väljaannete selleks ettenähtud avaldamisruumis; nõuab Kotori lahe paljurahvuselise
identiteedi austamist, eelkõige tunnustades horvaatia kogukonna kultuuripärandit;
väljendab sügavat muret UNESCO Kotori lahes käimasolevate ulatuslike ehitustööde
pärast, mis mõjutavad pärandi säilitamist ja loodusobjekti kaitset, ning nõuab Miločeri
pargi õiguskaitse lõpuleviimist;
35. märgib vajadust identiteediga seotud arutelude tundliku ja kaasava käsitlemise järele, et
vältida polariseerumist ja saavutada laialdane konsensus küsimustes, mis on
Montenegro sõltumatuse, suveräänsuse ja Euroopa suunas liikumise seisukohast
otsustava tähtsusega; kordab oma muret katsete pärast muuta Montenegro
kodakondsuse seadust riigi parlamendis, et võimaldada topeltkodakondsuse saamist,
millel võivad olla tõsised ja pikaajalised tagajärjed riigi otsustusprotsessile ja
identiteedile; julgustab ametivõime jätkama konsulteerimist ja koordineerimist ELiga
õigusaktide võimalike muudatuste üle, et tagada nende täielik kooskõla ELi õigustiku ja
rahvusvaheliste standarditega ning põhiõiguste austamine;
36. mõistab hukka mis tahes vaenukõne, sealhulgas internetis, ja vaenukuriteod; väljendab
heameelt rassismi ja vaenukõne eest vastutusele võtmise arvu suurenemise üle, kuid
väljendab muret ebapiisavate meetmete pärast kõnede, avalike teadaannete või
sümboolsete tegude vastu, millega ülistatakse sõjakurjategijaid või kujundatakse ümber
ajaloolisi fakte; julgustab Montenegrot tõhustama oma institutsioonilist reageerimist
vaenukõnele, tagama tulemusliku uurimise ja süüdistuse esitamise ning viima oma
õigusaktid täielikult vastavusse ELi acquis’ga;
37. nõuab tungivalt, et Montenegro tagaks oma põhiõiguste raamistike toimiva
kohaldamise, sealhulgas õiguskaitse kättesaadavuse ja haavatavate isikute kaitse, ning
rakendaks kõiki rahvusvaheliste seireasutuste soovitusi;
38. rõhutab vajadust tegeleda naiste, eelkõige vähemusrühmadesse kuuluvate naiste
diskrimineerimise probleemiga; väljendab muret lapsega sõlmitud abielude pärast, mis
mõjutavad ebaproportsionaalselt Montenegro roma ja egiptlaste kogukondade
tüdrukuid; peab kahetsusväärseks, et sooline vägivald ja ohvrit süüdistavad hoiakud
ning sooline vaenukõne ja desinformatsioon on laialt levinud, sealhulgas internetis,
836
eelkõige naiste vastu avalikus ja poliitilises elus; nõuab tungivalt, et Montenegro
rahastaks, eraldaks, koordineeriks ja jõustaks piisavalt oma soolise võrdõiguslikkuse
raamistikku; nõuab, et asjaomased ametiasutused säilitaksid suurema valvsuse ja
looksid tugisüsteemid soolise ja koduvägivalla ohvritele; nõuab paremat andmete
kogumist kodu- ja soolise vägivalla, sissetulekute ja palkade, tervishoiu ja
sotsiaalkindlustuse kohta; kutsub Montenegro ametivõime üles tagama naiste suurema
poliitikas osalemise;
39. võtab teadmiseks Montenegro nulltolerantsi poliitika ajakirjanike vastu suunatud
vägivalla suhtes ning mõistab hukka ametiisikute ja erakondade hirmutamise ning kõik
meedia ja kodanikuühiskonna esindajate, eelkõige meedias töötavate naiste ja
inimõiguste kaitsjate vastu suunatud tugevad verbaalsed rünnakud; väljendab muret
mitteametlike kohtukutsete ja uurivate intervjuude kasutamise pärast ajakirjanike,
kolumnistide ja kodanikuühiskonna osalejate vastu, kes kritiseerivad riigiametnikke;
nõuab seaduse kiiret ja tulemuslikku jõustamist ning toimivat kohtulikku kaitset, seades
prioriteediks uurimiste läbiviimise ning lahendamata juhtumite, näiteks Duško
Jovanovići mõrvade täieliku ja tulemusliku järelmeetmete võtmise, samuti hoiatavad
sanktsioonid; märgib, et Montenegro õigussüsteemis puudub üldsuse osalemise vastaste
strateegiliste hagide kindlaksmääramise ja tagasilükkamise konkreetne määratlus või
kiirendatud menetlus, ning nõuab selliste mehhanismide loomist;
40. rõhutab vaba ja pluralistliku meedia keskset rolli demokraatliku ühiskonna
tugisambana; tuletab meelde, et avalik-õigusliku ringhäälingu ja meediat reguleeriva
asutuse sõltumatuse tagamine jääb 23. peatüki võrdlusaluseks; rõhutab, kui oluline on
tagada meedia täielik omand ja rahastamise läbipaistvus, sealhulgas veebiväljaannete
jaoks; väljendab heameelt selle üle, et hiljuti nimetati ametisse audiovisuaalmeedia
teenuste ameti nõukogu liikmed, ning rõhutab, et amet peab saama tegutseda
sõltumatult ja ilma poliitilise mõjuta; väljendab muret jätkuva poliitilise mõju pärast
avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile ning kutsub ametivõime üles austama
kohtumenetlusi, taastama seaduslikkuse ning tagama ringhäälinguorganisatsiooni
institutsioonilise ja toimetusliku sõltumatuse; kutsub Montenegrot üles viima oma
meediaalased õigusaktid kooskõlla Euroopa meediavabaduse määrusega4 ning
suurendama vastupanuvõimet välismõjule ja desinformatsioonile; nõuab meedia
omandistruktuuride ja välisrahastamisallikate täielikku läbipaistvust, eriti kui need on
seotud poliitiliste osalejate või välisriikide huvidega, et vältida varjatud välismõju
Montenegro avalikule arutelule;
41. väljendab heameelt Montenegro elujõulise ja konstruktiivse kodanikuühiskonna üle, mis
mängib reformiprotsessis väga olulist ja positiivset rolli; nõuab kodanikuühiskonna
sisulist kaasamist poliitika kujundamisse, sealhulgas tagades süstemaatilisema
kaasamise ja õigeaegse juurdepääsu asjakohasele teabele; nõuab tungivalt, et
ametiasutused tagaksid, et ELiga ühinemisega seotud õigusloomes ei mindaks mööda
avaliku konsultatsiooni nõuetest ja kehtestatud osalusjuhtimise standarditest; nõuab, et
pärast pikka katkestust jätkataks valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonide
koostöönõukogu tööd, et luua koostöösuhteid ja kaasata kodanikuühiskond tõeliselt
läbipaistvasse õigusloomeprotsessi juba varasest etapist alates;
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1083, millega
luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus), (ELT L, 2024/1083, 17.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1083/oj).
837
42. nõuab tungivalt, et Montenegro rakendaks täielikult kõiki piinamise ja ebainimliku või
alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee soovitusi; võtab
murega teadmiseks piinamist ja avalduste sundimist käsitlevate kaebuste arvu
suurenemise, kohtuasjade kuhjumise ning selliste kaitsemeetmete piiratud kasutamise
nagu ülekuulamiste audiovisuaalne salvestamine; peab kahetsusväärseks
ebajärjekindlaid peatamisi ja distsiplinaarmeetmeid ning leebeid karistusi politsei
väärkohtlemise korral ning nõuab kiiret, tulemuslikku ja erapooletut uurimist;
Leppimine ja heanaaberlikud suhted
43. väljendab heameelt selle üle, et Montenegro võõrustas 5. juunil 2026 Tivatis ELi ja
Lääne-Balkani riikide tippkohtumist, mis on oluline platvorm piirkondliku koostöö
tugevdamiseks, ühinemiskava edendamiseks, majandusliku integratsiooni tõhustamiseks
ja ühiste probleemide lahendamiseks;
44. rõhutab heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö keskset rolli laienemisprotsessis;
tuletab meelde, et heanaaberlikud suhted on ELi läbirääkimisraamistiku kohaselt üks
peamisi kriteeriume Montenegro ühinemisprotsessi edusammude hindamiseks; nõuab
vastastikuse austuse vaimus konstruktiivseid lahendusi lahendamata kahepoolsetele
küsimustele, seades prioriteediks kodanike huvid; tuletab meelde, et lahendamata
kahepoolsete ja piirkondlike vaidluste kasutamist kandidaatriikide ühinemisprotsesside
blokeerimiseks tuleks vältida; väljendab heameelt Horvaatia ja Montenegro vaheliste
kahepoolsete konsultatsioonide üle, mis on konstruktiivne mehhanism lahendamata
küsimuste lahendamiseks ja usalduse suurendamiseks;
45. tunnustab Montenegrot järjepidevate edusammude eest sõjakuritegude juhtumite
riigisisesel käsitlemisel; märgib siiski, et alates 2024. aasta juunist ei ole eriprokuratuur
algatanud sõjakuritegude juhtumites uusi uurimisi ega esitanud süüdistusi ning et
juhtimisvastutuse osas ei ole edusamme tehtud; rõhutab vajadust intensiivistada
jõupingutusi ning jätkata usaldusväärsete ja püsivate tulemuste saavutamist
sõjakuritegude tulemuslikul uurimisel, nende eest süüdistuste esitamisel ja nende üle
kohtumõistmisel, sealhulgas kõrgetasemeliste juhtumite puhul, kooskõlas
rahvusvahelise õiguse ja standarditega; rõhutab sellega seoses arhiividele juurdepääsu
tähtsust;
46. julgustab Montenegrot jätkama ennetavat käsitust, et tagada ohvritele juurdepääs
õigusemõistmisele ja mõjusad hüvitised, sealhulgas institutsiooniline toetus, mis
hõlmab piisava ja õiglase hüvitise tagamist kõigile isikutele, kes olid 1990. aastatel
Montenegro laagrites sõjavangid; väljendab heameelt piirkondliku koostöö üle nendes
küsimustes ning nõuab täielikku koostööd piirkonnas ja ELi liikmesriikidega,
sealhulgas tõendite vahetamist ja teadmata kadunud isikute saatuse selgitamist;
väljendab heameelt selle üle, et Montenegros vahistati Horvaatia taotlusel isik, kes
mõisteti tagaselja süüdi sõjavangide vastu toime pandud sõjakuritegudes, ning
tunnustab mõlema riigi pädevate asutuste koostööd selles juhtumis;
47. kordab oma muret teatavate poliitiliste osalejate poliitilise revisionismi väljenduste
pärast, mis õõnestavad vastutust ja süvendavad ühiskondlikke lõhesid; mõistab teravalt
hukka sõjakurjategijate ülistamise ja sõjakuritegude avaliku eitamise;
48. väljendab muret piirkonna poliitiliste kontseptsioonide ja narratiivide pärast, millega
toetatakse piiriülest ühendamist või etnilisel identiteedil põhinevat koordineerimist,
838
sealhulgas nn Serbia maailma, ning mis seavad kahtluse alla naaberriikide suveräänsuse
ja territoriaalse terviklikkuse; kutsub kõiki piirkondlikke osalejaid üles austama
Montenegro sõltumatust ja hoiduma sekkumisest riigi siseasjadesse; rõhutab, et sellised
narratiivid on vastuolus heanaaberlike suhete põhimõtete ja ELiga ühinemise
protsessiga; rõhutab, et Lääne-Balkani riikide tulevik seisneb ELiga integreerumises,
mitte konkureerivates geopoliitilistes mõjusfäärides;
49. kordab oma üleskutset avada endiseid Jugoslaavia vabariike puudutavad arhiivid ning
anda juurdepääs endise Jugoslaavia salateenistuse ja Jugoslaavia rahvaarmee
salateenistuse toimikutele, et võimaldada kommunistliku ajastu kuritegude põhjalikku
uurimist ja käsitlemist;
50. nõuab lahendamata omandiküsimuste lahendamist; rõhutab, et lahendamata
omandiõigustega seotud küsimuste lahendamine, sealhulgas tagastamine, on oluline
Montenegro 23. peatükist tulenevate kohustuste täitmiseks ja jääb peamiseks
võrdlusaluseks põhiõiguste üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimisel;
Sotsiaalmajanduslikud reformid
51. väljendab heameelt Montenegro osalemise üle ELi Lääne-Balkani majanduskasvu
kavas; tunnustab riigi edusamme reformikava rakendamisel, millest on välja makstud 18
miljonit eurot, ning ergutab edasist rakendamist; rõhutab mõõdetavate ja püsivate
tulemuste tähtsust reformide rakendamisel, eelkõige õigusriigi ja riigi rahanduse
juhtimise valdkonnas;
52. julgustab Montenegrot jätkuvalt kasutama täielikult ja tulemuslikult ära kõiki talle
eraldatud ELi rahalisi vahendeid, sealhulgas parandades haldussuutlikkust, kiirendades
programmitööd ja lepingute sõlmimist ning parandades koordineerimist; rõhutab
sidusrühmade, sealhulgas kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ühenduste,
sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna ulatusliku ja sisulise kaasamise tähtsust kõigis
etappides, sealhulgas reformimeetmete kavandamisel, projektide rakendamisel ja
tulemuste jälgimisel; tuletab meelde ELi rahalise toetuse tingimuslikkust, mille kohaselt
sõltub rahastamine käegakatsutavate edusammude tegemisest reformide elluviimisel ja
õigusriigi austamisest;
53. väljendab heameelt Montenegro operatiivse osalemise üle ühtses euromaksete
piirkonnas (SEPA), mis on oluline samm ELiga tihedama finantsintegratsiooni ning
kodanike ja ettevõtjate väiksemate tehingukulude saavutamise suunas; võtab teadmiseks
esialgsed järeldused, mis näitavad tehingukulude märkimisväärset kokkuhoidu alates
SEPA kasutuselevõtust 2025. aasta oktoobris;
54. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle alustada läbirääkimisi Lääne-Balkani
partneritega, sealhulgas Montenegroga, et laiendada ELi „rändle nagu kodus“ režiimi,
võimaldades seeläbi kodanikel ja ettevõtjatel saada kasu sujuvast riigisisese hinnaga
mobiilsest ühenduvusest kogu ELis ja Lääne-Balkanil, edendades inimestevahelisi
kontakte, tugevdades majandussidemeid, toetades haridusvahetusi ja hõlbustades
turismi; rõhutab, et see algatus on konkreetne samm ühinemiseelse integratsiooni
süvendamise suunas, toetab piiriüleseid sotsiaalseid ja majanduslikke sidemeid ning
toob kodanikele käegakatsutavat kasu aegsasti enne ELi täisliikmeks saamist; väljendab
heameelt nõukogu loa üle alustada läbirääkimisi „rändle nagu kodus“ režiimi
laiendamiseks Lääne-Balkani partneritele ning nõuab nende partneritega kahepoolsete
839
lepingute õigeaegset sõlmimist;
55. võtab teadmiseks Montenegro majanduskasvu ja nõuab tungivalt, et Montenegro jätkaks
eelarvedistsipliini, struktuurireforme, paremat juhtimist ning konkurentsivõime,
erasektori kasvu, välisinvesteeringute ning sotsiaalse ja majandusliku arengu
edendamiseks vajalikke meetmeid; julgustab Montenegrot viima tolli-, sotsiaal- ja
maksupoliitika vastavusse ELi standarditega, sealhulgas läbipaistvuse ja maksualase
teabe tulemusliku vahetamisega, et teha edusamme 16. peatüki alusel; kutsub
Montenegrot üles viima oma õigusaktid vastavusse välismaiste otseinvesteeringute
taustauuringute ELi raamistikuga, eelkõige sellistes strateegilistes sektorites nagu
energeetika, telekommunikatsioon, elutähtis taristu ja meedia, et vältida strateegilist
sõltuvust ning kaitsta elutähtsat taristut ja peamisi majandussektoreid; väljendab
heameelt ELi ja Montenegro esimese investeerimiskonverentsi üle, mis on tugev signaal
majandussidemete süvendamisest;
56. kutsub Montenegrot üles hoogustama avalike teenuste digitaliseerimist ja tõhustama
ettevõtlusega seotud kutseõpet; rõhutab, et kõigis digisüsteemides tuleb tagada kodanike
isikuandmete ja tundlike andmete kaitse; väljendab heameelt üleskutsete üle
integreerida kõik Lääne-Balkani riigid ELi digitaalsele ühtsele turule enne ELi liikmeks
saamist;
57. nõuab tungivalt, et Montenegro tõhustaks võitlust korruptsiooni vastu riigihangetes,
tugevdades õigusraamistikku ja parandades rikkumiste avastamist, ning kutsub
Montenegrot üles tagama, et kõik valitsustevahelised kokkulepped oleksid täielikult
kooskõlas ELi eeskirjade ja põhimõtetega;
Energeetika, keskkond ja ühendatus
58. nõuab tungivalt, et Montenegro suurendaks jõupingutusi kestliku ja rohepöörde
saavutamiseks ning võtaks lõpuks vastu oma riikliku energia- ja kliimakava ja
rakendaks seda; rõhutab energiajulgeoleku, energiavarustuse mitmekesistamise,
välistest osalejatest strateegilise sõltuvuse vähendamise ning piirkondliku ja Euroopa
energiaturu täieliku integreerimise tähtsust; nõuab täielikku vastavusse viimist
elektrienergia integreerimise paketiga ja tugevamaid energiatõhususe meetmeid; nõuab
vastavusse viimist ELi varustuskindluse standarditega ja läbipaistvaid hankemenetlusi;
59. kutsub Montenegrot üles suurendama jõupingutusi 27. peatüki sulgemiskriteeriumide
täitmiseks ning kiirendama õigusaktide vastavusse viimist ELi keskkonnaalase
acquis`ga ja selle tulemuslikku rakendamist kõigis asjaomastes sektorites, sealhulgas
õhukvaliteedi, vee, looduskaitse, jäätmekäitluse, tööstussaaste ja kliimamuutuste
valdkonnas, ning võtma vastu õhukvaliteedi ja looduskaitse strateegiad ja tegevuskavad
ning kohalikud jäätmekäitluskavad; väljendab heameelt asjaolu üle, et Montenegro on
ühinenud ELi programmiga LIFE; kutsub kõiki osalisi üles jõudma Zeta valla
reoveepuhasti osas kokkuleppele viisil, mis võtab arvesse nii vajadust puhasti
ehitamiseks kui ka kohaliku elanikkonna muresid;
60. kutsub Montenegrot üles kaitsma suure elurikkusega alasid, sealhulgas Emeraldi alasid
ja tulevase Natura 2000 alaks määramisega alasid, tagades nende õiguskaitse ja
kooskõla asjakohaste ELi direktiividega; kutsub Montenegrot üles oluliselt kiirendama
Natura 2000 võrgustiku loomist ja rakendamist täielikus kooskõlas ELi acquis`ga,
tagades, et kaitsealade identifitseerimine, määramine ja haldamine põhineb
840
usaldusväärsetel teaduslikel kriteeriumidel ja läbipaistvatel avalikel konsultatsioonidel;
nõuab loomade heaolu käsitlevate õigusaktide jõulisemat jõustamist;
61. kutsub Montenegrot üles suurendama oma haldus- ja kontrollisuutlikkust riiklikul ja
kohalikul tasandil ning parandama institutsioonidevahelist koordineerimist ja otsuste
tegemist taristuprojektide kohta, sealhulgas kehtestama toimiva koordineerimise
strateegiliste keskkonnamõju hindamiste, keskkonnamõju hindamiste ja asjakohaste
hindamismenetluste vahel; kutsub Montenegrot üles minema oma transpordipoliitikas
üle säästvale ja arukale liikuvusele;
62. rõhutab piirkondliku transpordi- ja energiaühenduvuse tähtsust Lääne-Balkani
majandusarengu ja stabiilsuse põhielemendina ning nõuab projekte, mis süvendavad
integratsiooni ELi liikmesriikidega; väljendab muret Lääne-Balkani riikide elukutseliste
sõidukijuhtide hiljutiste blokaadide pärast Schengeni ala piiriületuspunktides seoses ELi
sisenemise ja EList lahkumise süsteemi rakendamisega alates 2025. aasta oktoobrist;
rõhutab, et pikaajalised häired võivad negatiivselt mõjutada ELi ja Montenegro
tarneahelaid, kaubavooge ja majandussuhteid; kutsub komisjoni üles hindama tihedas
koostöös liikmesriikidega võimalikke pragmaatilisi ja õiguslikult usaldusväärseid
lahendusi, mis tasakaalustavad transpordisektori tegelikku tegevust vajadusega säilitada
Schengeni acquis’ terviklikkus, tagades asjakohased kaitsemeetmed ja vältides mis
tahes kuritarvitamist;
o
o o
63. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile,
komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele
esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Montenegro presidendile,
valitsusele ja parlamendile ning tõlkida see montenegro keelde ja edastada Montenegro
presidendile, valitsusele ja parlamendile.
841
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0217
Komisjoni 2025. aasta aruanne Albaania kohta
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni
2025. aasta aruannet Albaania kohta (2025/2250(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt
Albaania Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut1,
– võttes arvesse Albaania poolt 24. aprillil 2009. aastal esitatud ELi liikmeks saamise
avaldust,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrust
(EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III)2,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrust
(EL) 2024/1449, millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu3,
– võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatist „Ühinemisprotsessi
tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“
(COM(2020)0057),
– võttes arvesse Albaaniaga läbirääkimiste pidamise ELi raamistikku, mille nõukogu
kiitis heaks 2022. aasta juulis ja milles on sätestatud ühinemisläbirääkimiste suunised ja
põhimõtted,
– võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2023. aasta teatist „Uus Lääne-Balkani
majanduskasvu kava“ (COM(2023)0691),
– võttes arvesse ELi Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu raames esitatud Albaania
reformikava, mille komisjon 23. oktoobril 2024 heaks kiitis,
– võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2025. aasta teatist „2025. aasta aruanne õigusriigi
kohta“ (COM(2025)0900), ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti
„2025. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Albaanias“
1 ELT L 107, 28.4.2009, lk 166, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2009/332/oj. 2 ELT L 330, 20.9.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1529/oj. 3 ELT L, 2024/1449, 24.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1449/oj.
842
(SWD(2025)0928),
– võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2025. aasta teatist „2025. aasta teatis ELi
laienemispoliitika kohta“ (COM(2025)0690) ja sellele lisatud komisjoni talituste
töödokumenti „2025. aasta aruanne Albaania kohta“ (SWD(2025)0750),
– võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike
institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) valimisvaatlusmissiooni 23. oktoobri
2025. aasta lõpparuannet 11. mail 2025. aastal toimunud Albaania parlamendivalimiste
kohta,
– võttes arvesse 17. detsembril 2025 Brüsselis toimunud ELi ja Lääne-Balkani
tippkohtumise deklaratsiooni,
– võttes arvesse 2018. aastal Sofias, 2020. aastal Zagrebis ja 2021. aastal Brdo pri Kranjus
toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumisi ning nende deklaratsioone,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Albaania kohta,
– võttes arvesse oma 11. märtsi 2026. aasta resolutsiooni ELi laienemisstrateegia kohta4,
– võttes arvesse Transparency Internationali 2025. aasta korruptsioonitaju indeksit, mis
avaldati 2026. aasta veebruaris,
– võttes arvesse Piirideta Reporterite 2025. aasta ajakirjandusvabaduse indeksit, mis
avaldati 2025. aasta märtsis,
– võttes arvesse Maailma Majandusfoorumi 11. juuni 2025. aasta aruannet „Global
Gender Gap Report 2025“ (2025. aasta üleilmne aruanne soolise ebavõrdsuse kohta),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A10-0141/2026),
A. arvestades, et ELi laienemine on endiselt strateegiline investeering rahusse,
julgeolekusse, stabiilsusesse ning demokraatlikku ja sotsiaal-majanduslikku arengusse
kogu Euroopas;
B. arvestades, et Albaania selge ja järjepidev strateegiline siht on endiselt liikumine ELi
liikmesuse poole ning riik on täielikult omaks võtnud ELi ühise välis- ja
julgeolekupoliitika (ÜVJP), sealhulgas järgides ELi piiravaid meetmeid Venemaa ja
Valgevene vastu, ning toetanud Ukrainat ÜRO Peaassamblee resolutsioonide üle
hääletamisel;
C. arvestades, et Albaaniale anti ELi kandidaatriigi staatus 2014. aastal, riik alustas
ühinemisläbirääkimisi 2022. aasta juulis, läbis edukalt sõelumisprotsessi 2023. aasta
novembris ning temaga avati kõik läbirääkimispeatükkide teemaplokid ajavahemikul
15. oktoobrist 2024 kuni 17. novembrini 2025;
D. arvestades, et Euroopa Komisjoni 2025. aasta aruandes Albaania kohta kinnitatakse, et
4 Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2026)0077.
843
riik teeb jätkuvalt edusamme enamikus ühinemisega seotud valdkondades, kuid
rõhutatakse ühtlasi vajadust põhjalikumate, järjepidevamate ja pöördumatute reformide
järele;
E. arvestades, et ELi laienemisprotsessi usaldusväärsus sõltub rangest tingimuslikkusest,
saavutustel põhinevatest edusammudest ja reformide tulemuslikust rakendamisest, mitte
üksnes õigusaktide ametlikust vastuvõtmisest; arvestades, et Albaania ühinemine ELiga
sõltub püsivatest, põhjalikest ja pöördumatutest reformidest valdkondades, mida
sisaldab ühinemisläbirääkimiste põhiküsimuste teemaplokk, alustades õigusriigist ja
demokraatlike institutsioonide toimimisest; arvestades, et ühinemise ajakava määrab
kindlaks kandidaatriigis elluviidud reformide kvaliteet;
F. arvestades, et Albaania ELiga ühinemise edenemiseks on endiselt hädavajalik
tugevdada demokraatlikke institutsioone, kohtusüsteemi sõltumatust,
korruptsioonivastaseid jõupingutusi, meediavabadust ja põhiõigusi, sealhulgas
vähemuste õigusi;
G. arvestades, et demokraatlike protsesside terviklikkuse kaitsmisest on saanud ELi
laienemispoliitika keskne element; arvestades, et Albaania parlament võttis 2025. aasta
juulis vastu riigi esimese välissekkumise ja desinformatsiooni vastase riikliku strateegia;
H. arvestades, et ODIHRi 23. oktoobri 2025. aasta soovitusi, mis järgnesid Albaania
11. mai 2025. aasta parlamendivalimistele, ja ODIHRi varasemaid soovitusi valimiste
korraldamise edasiseks parandamiseks Albaanias ei ole veel täielikult arvesse võetud;
1. väljendab heameelt selle üle, et Albaania on silmapaistvalt pühendunud ELiga
integreerumisele, mida toetavad üksmeelselt kõik erakonnad ja ülekaalukas enamus
kodanikke, ning tunnustab saavutust, et Albaania avas kõik ühinemisläbirääkimiste
teemavaldkonnad vaid 13 kuu jooksul; märgib, et Albaania kodanike toetus ELi
liikmesusele on jätkuvalt suur ja see näitab Albaania ühiskonna tugevaid Euroopa-
püüdlusi; julgustab Albaaniat säilitama reformide praeguse tempo ja jätkama
õigusaktide vastavusse viimist ELi õigustikuga, ning rõhutab, et Albaania edusammud
Euroopa Liiduga ühinemise teekonnal aitavad kaasa Euroopa stabiilsusele, julgeolekule
ja vastupanuvõimele;
2. võtab teadmiseks Albaania eesmärgi viia ühinemisläbirääkimised lõpule 2027. aasta
lõpuks ja väljendab heameelt viimastel aastatel tehtud kiirete edusammude üle; rõhutab,
et Albaania ametiasutused peavad tagama õigusaktide põhjaliku rakendamise;
3. märgib, et nii komisjoni 2025. aasta aruandes Albaania kohta kui ka ODIHRi aruandes
2025. aasta mai parlamendivalimiste kohta hinnatakse Albaania valimisraamistikku
konkurentsipõhiste valimiste korraldamiseks üldiselt piisavaks, kuid neis korratakse
siiski muret poliitiliste osalejate jaoks ebavõrdsete tingimuste, riigiasutuste ja
erakonnastruktuuride vahelisi piire hägustava haldusressursside väärkasutamise,
erakondade rahastamise, häälte ostmise väidete ja valijatele avaldatava surve pärast;
kutsub seetõttu Albaania valitsevat enamust ja opositsiooni üles jätkama põhjalikku
valimisreformi konstruktiivselt ja kaasavalt ning tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga
ja aegsasti enne tulevasi valimistsükleid täielikult rakendama ODIHRi ja Veneetsia
komisjoni soovitusi, mida pole veel rakendatud; rõhutab, et selline reform peaks
tugevdama valimisraamistikku, sealhulgas kampaaniate rahastamise läbipaistvuse,
meedia võrdse juurdepääsu ja haldusressursside väärkasutamise vastaste kaitsemeetmete
844
suhtes, ning tagama raamistiku tulemusliku jõustamise; rõhutab, et laialdane poliitiline
konsensus ja reformide tegelik rakendamine on hädavajalikud, et tagada üldsuse usaldus
tulevaste valimiste vastu;
4. väljendab muret jätkuva poliitilise polariseerumise ja vastasseisu õhutavate poliitiliste
hoiakute pärast, mis õõnestavad parlamentaarset järelevalvet, üldsuse usaldust ja
demokraatlike institutsioonide tõhusat toimimist; ärgitab poliitilisi osalejaid
taasalustama konstruktiivset parlamentaarset dialoogi, tagamaks, et Albaania parlament
jääb demokraatliku arutelu ja demokraatliku järelevalve keskseks foorumiks; rõhutab, et
demokraatia toimimiseks on vaja opositsiooni sisulist osalemist parlamentaarsetes
menetlustes; tuletab meelde, et vägivaldsetel meeleavaldustel ei ole toimivas
demokraatias kohta;
5. ärgitab tugevdama parlamentaarset kontrolli täitevvõimu üle, suurendama seadusandlike
menetluste läbipaistvust ning konsulteerima sisukamalt ja varakult kodanikuühiskonna
organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja sõltumatute institutsioonidega; rõhutab, et ELiga
integreerumise protsessiga tuleks edasi liikuda, seadmata ohtu reformide kvaliteeti ja
kaasavust; toonitab, kui tähtis on sidusrühmade piisav kaasamine ja riikide isevastutus,
et tagada kestlik rakendamine ja püsiv mõju; rõhutab, et oluline on tugevdada Albaania
parlamendi komisjonide rolli ja suutlikkust, sealhulgas teabele parema juurdepääsu,
eksperditoe ja läbipaistvate seadusandlike menetluste kaudu;
Õigusriik, kohtusüsteem ja korruptsioonivastane võitlus
6. väljendab heameelt selle üle, et Albaanias jätkub kohtusüsteemi reformimise protsess,
mis hõlmab ka kohtunike ja prokuröride taustakontrolle, ning mis on aidanud
suurendada vastutust ja usaldusväärsust kohtusüsteemis; tunnustab kõrgemat
kohtunõukogu uute kohtunike ametisse nimetamiste eest, mis aitab vähendada täitmata
ametikohtade hulka; rõhutab, et kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmine on õigusriigi
seisukohast jätkuvalt oluline, nagu ka edasised pingutused suurendada veelgi
kohtusüsteemi vastutust, kvaliteeti ja tõhusust;märgib siiski, et jätkuvalt on probleeme
kohtusüsteemi tõhususe, lõplike kohtuotsuste tulemusliku täitmisele pööramise,
pooleliolevate kohtuasjade kuhjumise, kohtupraktika järjepidevuse ja lubamatu
mõjutamise katsetega;
7. tuletab meelde, et parlamentaarne puutumatus on osa Albaania põhiseaduslikust
raamistikust, mille eesmärk on tagada demokraatlike institutsioonide igakülgne
toimimine; rõhutab, et kõik sellekohased otsused tuleks teha rangelt kooskõlas
põhiseaduse sätete ja kehtestatud õiguslike menetlustega, ilma poliitilise sekkumiseta ja
põhjendamatu viivituseta;
8. tunnustab Albaania ametiasutusi riigi konstitutsioonikohtu tõhususe pideva parandamise
eest; nõuab siiski kohtusüsteemi juhtorganite edasist tugevdamist ning püsivaid
investeeringuid kohtute taristusse ja digitaliseerimisse; tuletab meelde, et kohtusüsteem
seisab jätkuvalt silmitsi poliitilise surve ja ohtudega, mis võivad kahjustada
kohtusüsteemi sõltumatust; rõhutab, et konstitutsioonikohtu otsuste õigeaegne ja täielik
rakendamine nii täidesaatva kui ka seadusandliku võimu poolt on õigusriigi ja
institutsioonilise tasakaalu põhielemendina väga oluline;
9. peab kahetsusväärseks, et Transparency Internationali 2025. aasta korruptsioonitaju
indeksi pingereas on Albaania langenud 91. kohale (2024. aastal oli riik 80. kohal);
845
rõhutab, et korruptsioon on endiselt tõsine probleem ning vaatamata õigus- ja
institutsioonilise raamistiku puhul tehtud edusammudele peab Albaania suurendama
politsei sihipärast võimekust ning saavutama veelgi paremaid tulemusi uurimistes,
süüdistuste esitamisel ja lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel, eelkõige
suurkorruptsiooni juhtumite puhul; väljendab heameelt peamiste korruptsioonivastaste
õigusaktide vastuvõtmise üle, sealhulgas rikkumisest teatajate kaitse ja huvide konflikti
kohta, ning nõuab nende põhjalikku rakendamist; väljendab heameelt
korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud asutuste ja organiseeritud
kuritegevuse vastu võitlemise asutuste, sealhulgas korruptsiooni ja organiseeritud
kuritegevuse vastase võitluse eristruktuuri (SPAK) jätkuva töö üle ning nõuab, et neile
tagataks püsiv sõltumatus, piisavad vahendid ja piisav tegevussuutlikkus, seadmata
piiranguid nende uurimisvolitustele ja kahjustamata nende tööd; nõuab suuremaid
pingutusi, et tagada kuritegeliku vara tulemuslik jälitamine, arestimine, konfiskeerimine
ja haldamine, sealhulgas süsteemse finantsuurimise, parema asutustevahelise ja
piiriülese koostöö ning konfiskeerimisvahendite täieliku kasutamise kaudu kooskõlas
põhiõigustega;
10. rõhutab, et korruptsiooni vastu tuleb võidelda kõigil tasanditel, et suurendada kodanike
usaldust riigiasutuste vastu ja saavutada prognoositav ettevõtluskeskkond; nõuab
suuremat läbipaistvust, huvide konflikti kontrolli, usaldusväärsuse riskihindamist ja
sihipäraseid ennetusmeetmeid suure riskiga sektorites, eelkõige riigihangete ja
kontsessioonide, litsentsimise ja inspekteerimise ning ehituse ja ruumilise planeerimise
valdkonnas;
11. kutsub Albaaniat üles otsustavalt edasi liikuma seoses omandi esmase registreerimise ja
õiglase, üldtunnustatud hüvitise maksmisega, et parandada riikliku omandiregistri
läbipaistvust ja kinnisvararegistri katastriandmete kvaliteeti, ning tagama, et kinnisvara
sundvõõrandamise ja äravõtmise korral austatakse õigust õiglasele kohtumenetlusele ja
toimivale kohtulikule kaitsele;
12. rõhutab, et tähtis on tulemuslikult võidelda organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas
rahapesu ja ebaseadusliku uimastikaubanduse võrgustike vastu, ning nõuab tihedamat
koostööd selliste ELi asutustega nagu Europol ja Eurojust; kutsub ametiasutusi üles
kiirendama tööd organiseeritud kuritegevust käsitleva Albaania õigusraamistiku
vastavusse viimiseks ELi õigustikuga, tugevdama õiguskaitsesuutlikkust ja parandama
uurimiste tõhusust;
13. tunneb heameelt asjaolu üle, et Albaania pangad on ametlikult alustanud piiriüleste
eurotehingute tegemist SEPA süsteemi kaudu; kiidab Albaania ametivõime nende
suurte jõupingutuste eest rahapesu vastu võitlemisel, võttes vastu rahapesu ja terrorismi
rahastamise vastase võitluse riikliku strateegia aastateks 2024–2030; võtab teadmiseks
algatuse „Cashless Albania 2030“ (sularahavaba Albaania 2030), mille eesmärk on
võidelda mitteametliku äritegevuse ja ebaseaduslike rahavoogude suure osakaalu vastu;
Põhiõigused ja meediavabadus
14. väljendab heameelt asjaolu üle, et Piirideta Reporterite 2025. aasta
ajakirjandusvabaduse indeksis on Albaania tõusnud 99. kohalt 2024. aastal 80. kohale
2025. aastal; nõuab, et väljendusvabaduse ja meedia mitmekesisuse kaitsmiseks
Albaanias tehtaks täiendavaid jõupingutusi, nõuab sealhulgas suuremat läbipaistvust
meediakanalite omanike võimalike huvide konfliktide suhtes, kaitsemeetmeid
846
ajakirjanikele avaldatava poliitilise ja majandusliku surve vastu ning meediatöötajate
vastu suunatud ähvarduste ja rünnakute tulemuslikku uurimist; nõuab ka meedia
omandistruktuuride suuremat läbipaistvust ja riikliku reklaami läbipaistvat jaotamist, et
kaitsta toimetuste sõltumatust ja meedia mitmekesisust;
15. mõistab teravalt hukka Albaanias esineva vaenulikkuse sõltumatute ajakirjanike ja
meediatöötajate vastu, sealhulgas kõrgetasemeliste ametnike verbaalsed rünnakud ja
meediavastase retoorika, laimukampaaniad ja misogüünse küberahistamise, mille
sihtmärgid on sageli ajakirjanikud, kes kajastavad õigusriigi, korruptsiooni ja
õigusemõistmise teemasid; väljendab lisaks muret ajakirjanike vastu algatatud
kohtuasjade arvukuse pärast; väljendab heameelt Albaania karistusseadustiku hiljutiste
muudatuste üle; peab siiski kahetsusväärseks, et need ei ole viinud laimamise ja
solvamise täieliku dekriminaliseerimiseni kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste
standarditega;
16. kutsub Albaania ametiasutusi üles edendama täiendava meetmena meediapädevust ja
digikirjaoskust, et toetada teabekeskkonna vastupanuvõimet, sealhulgas lisades
meediapädevuse algatused kogu haridussüsteemi, toetades õpetajakoolitust ja
nüüdisaegseid õppevahendeid, ning tõhustama koostööd sõltumatu meedia ja
asjakohaste ELi programmidega, et edendada kriitilist mõtlemist ja vastutustundlikku
digitaalset kaasatust;
17. ärgitab Albaaniat tugevdama institutsioonilist raamistikku etniliste ja usuvähemuste ja
haavatavate elanikkonnarühmade, sealhulgas romade ja egiptlaste, puuetega inimeste,
võõrtöötajate ja LGBTIQ+ inimeste õiguste kaitsmiseks ja edendamiseks ning tagama
diskrimineerimisvastaste õigusaktide toimiva rakendamise, etniliste ja usuvähemuste ja
haavatavate elanikkonnarühmade parema juurdepääsu avalikele teenustele ning
nimetatud rühmade sisulise osalemise ühiskonna-, majandus- ja poliitilises elus; on
mures soolise võrdõiguslikkuse vastase retoorika pärast Albaania poliitilises arutelus;
märgib, et vähemuste õiguste kaitset puudutava institutsioonilise raamistiku
tugevdamisega peavad kaasnema tulemuslikud meetmed, mis tagavad nende õiguste
täieliku ja tulemusliku rakendamise praktikas;
18. kutsub Albaaniat üles tagama tunnustatud rahvusvähemustele võimaluse saada haridust
vähemuskeeles ning toetama õpetajate koolitamist, õpikute koostamist ja kultuurilise
identiteedi hoidmist;
19. tunnustab soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmist Albaanias, mis on kooskõlas
ELi õigustikuga ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega; väljendab siiski sügavat
muret LGBTIQ+ inimeste vastase desinformatsiooni ja vihkamise pärast, sealhulgas
LGBTIQ+ inimeste võrdõiguslikkuse nimel töötavate kodanikuühiskonna
organisatsioonide vastu suunatud laimukampaaniate pärast; kutsub Albaania
ametiasutusi üles võtma diskrimineerivat retoorikat levitavad inimesed seaduse ees
vastutusele; nõuab, et Albaania valitsus töötaks välja sellised õiguslikud meetmed nagu
registreeritud partnerlus, et tunnustada ja kaitsta samasoolisi paare, nagu valitsus on
LGBTI-inimesi käsitlevas riiklikus tegevuskavas (2021–2027) kohustunud, ning et viia
Albaania inimõigustealased õigusaktid kooskõlla ELi õigustikuga;
20. väljendab heameelt, et on tunnustatud bulgaaria kogukonna pikaajalist ajaloolist
kohalolekut sellistes piirkondades nagu Prespa, Gollobordë ja Gora ning ärgitab
Albaania ametivõime tagama selle kogukonna ja ka teiste Albaania tunnustatud
847
rahvusvähemuste keeleliste, kultuuriliste ja hariduslike õiguste täieliku austamise;
21. peab kahetsusväärseks, et ikka veel püsivad diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse
probleemid, mis mõjutavad Albaanias vähemusrühmi, eriti seoses juurdepääsuga
haridusele, tööhõivele ja avalikele teenustele; kutsub Albaania valitsust üles viima
diskrimineerimisvastase poliitika ja vähemuste õigused täielikult vastavusse ELi
õigustikuga; rõhutab, et on vaja parandada õiguskaitse kättesaadavust ja võimalust
osaleda poliitilises elus, eelkõige haavatavate ja tõrjutud elanikkonnarühmade puhul;
22. tunnistab, et kreeka rahvusvähemus on säilitanud oma tugeva ajaloolise kohalolu, eriti
Lõuna-Albaanias, ning kutsub Albaaniat üles tagama omandiõiguse kaitse;
23. rõhutab ka, et tähtis on hoida kommunistliku diktatuuriga seotud mälestuspaiku ning
toetada ajaloolist mälu ja haridusalgatusi, et edendada ajalooteadmisi ja tugevdada
demokraatlikku kultuuri, eelkõige nooremate põlvkondade seas;
24. väljendab heameelt Albaania elujõulise ja konstruktiivse kodanikuühiskonna üle, millel
on reformide elluviimisel hädavajalik ja positiivne osa; julgustab Albaania valitsust
looma koostöösuhteid, kaasates kodanikuühiskonna läbipaistvasse õigusloomeprotsessi
vahetult ja juba varasest etapist alates; peab siiski kahetsusväärseks, et Albaania
kodanikuühiskonna organisatsioonid seisavad jätkuvalt silmitsi raskustega ning nende
rahastamine riiklikest vahenditest on piiratud; kutsub Albaania valitsust lisaks üles
tagama kodanikuühiskonna tegutsemiseks soodsa, turvalise ja mittediskrimineeriva
keskkonna;
25. on mures selle pärast, et Maailma Majandusfoorumi ülemaailmse soolise ebavõrdsuse
2025. aasta aruande kohaselt on Albaania langenud 23. kohalt 2024. aastal 36. kohale
2025. aastal, mis osutab suurenevale soolisele ebavõrdsusele; peab kahetsusväärseks, et
soolist vägivalda käsitlev õigusraamistik ei ole veel Istanbuli konventsiooniga
kooskõlas; nõuab tungivalt, et Albaania valitsus tõhustaks ohvritele mõeldud
tugiteenuseid, eelkõige tervishoidu, naiste varjupaikade rahastamist, tasuta õigusabi
ning taasintegreerimis- ja rehabilitatsiooniprogramme;
26. on mures asjaolu pärast, et Albaanias ei ole veel täielikult rakendatud lapse õiguste
riiklikku tegevuskava (2021–2026) ning õiguskaitse kättesaadavust laste puhul
takistavad viivitused, piiratud õigusabi ja ebapiisav institutsiooniline koordineerimine;
peab kahetsusväärseks, et enamik Albaania lastest on endiselt vaesuse ohus; kutsub
Albaania ametiasutusi üles lapse õiguste riiklikku tegevuskava tulemuslikult
rakendama, osutades abi lastele, kes peavad toime tulema tõrjutuse ja vaesusega;
Avaliku halduse reformid ja valitsemistava
27. tunnustab edusamme avaliku halduse reformimisel, sealhulgas strateegilisel
planeerimisel ja koordineerimisel; väljendab heameelt avaliku halduse reformi
valdkonnaülese strateegia 2025–2030 vastuvõtmise üle; rõhutab siiski, et tulemuspõhise
värbamise ja depolitiseerimise tagamiseks avalikus teenistuses on vaja rohkem
pingutada, sealhulgas võtta vastu avaliku teenistuse uus õigusraamistik ja rakendada
seda;
28. tunneb muret selle pärast, et ei riigihangete õigusraamistik ega äriühinguõigust
käsitlevad õigusaktid ei ole ELi õigustikuga täielikult kooskõlas; kutsub Albaania
848
ametiasutusi üles jätkama pingutusi Albaania õigusaktide täielikuks ELi õigustikuga
vastavusse viimiseks; nõuab tugevamat parlamentaarset järelevalvet, sõltumatuid
auditeid ja täielikku läbipaistvust riigihankemenetlustes, et tagada vastavus ELi
konkurentsi-, andmekaitse- ja korruptsioonivastastele standarditele;
29. väljendab heameelt Albaania erakondadeülese parlamendikomisjoni käimasoleva töö
üle territoriaalse reformi valdkonnas; rõhutab, et kõik selle valdkonna reformid tuleks
viia ellu kaasavalt ning need peaksid põhinema objektiivsetel sotsiaal-majanduslikel
kriteeriumidel ja kohaliku omavalitsuse Euroopa standarditel;
30. nõuab poliitika paremat kavandamist, otsuste tegemist tõenduspõhiselt ja läbipaistvaid
eelarveprotsesse, sealhulgas tugevamat parlamentaarset järelevalvet riigi rahanduse üle;
nõuab kohalike omavalitsusüksuste rahaliste vahendite, haldussuutlikkuse ja
maksuautonoomia parandamist;
31. tunnustab Albaania ametiasutusi riikliku küberturvalisuse strateegia 2025–2030 hiljutise
vastuvõtmise eest; väljendab heameelt Albaania kehtiva küberturvalisuse seaduse
vastavusse viimise üle ELi küberturvalisuse 2. direktiiviga5; tunnustab Albaania
ametiasutusi elutähtsa ja olulise teabetaristu operaatorite ajakohastatud loetelu
vastuvõtmise eest;
32. väljendab heameelt selle üle, et Albaania on pidevalt parandanud andmete edastamist
Eurostatile; kutsub Albaania ametiasutusi üles veelgi suurendama kvaliteetsete andmete
kogumist ja levitamist;
33. tunnustab Albaania valitsust kaubamärke ja patente käsitlevate uute seaduste
vastuvõtmise eest; kutsub Albaania ametiasutusi üles viima Albaania
intellektuaalomandiõiguse täielikult vastavusse ELi õigustikuga ja jätkama selle
tugevdamist;
Sotsiaal-majanduslikud reformid ja keskkond
34. väljendab heameelt selle üle, et Albaania on pühendunud ELi Lääne-Balkani
majanduskasvu kava rakendamisele; märgib siiski, et endiselt esineb struktuurseid
puudusi, nagu varimajandus, tootlikkuse piiratud kasv ja keeruline ettevõtluskeskkond;
peab kahetsusväärseks, et mitteametliku majanduse suur osakaal pärsib
ettevõtluskeskkonda ja konkurentsi; kordab, et oluline on täiustada Lääne-Balkani
riikide vahelist transporditaristut ning arendada rongi- ja lennuühendusi ELi
liikmesriikidega; tunnustab Albaania ametiasutusi ELi rahastatud projektide
käibemaksuvabastuse eest Albaanias;
35. tuletab meelde ELi Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava potentsiaali
piirkondliku ühenduvuse edendamisel raudtee ja maantee kaudu; nõuab sellega seoses
tungivalt, et kõigi asjaomaste riikide ametiasutused viiksid lõpule Albaaniat, Põhja-
Makedooniat ja Bulgaariat ühendava VIII transpordikoridori projektid;
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555,
mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).
849
36. nõuab tervikliku välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi rakendamist
strateegilise algatusena, mille abil kaitsta Albaania riiklikke huve, suurendada
julgeolekut ning tagada investorite jaoks prognoositavus ja kooskõla ELi standarditega;
37. rõhutab asjaolu, et Albaania avaliku sektori sisefinantskontrolli sisekontrollisüsteem on
endiselt osaliselt mõjus; kutsub Albaaniat üles suurendama riigile kuuluvate ettevõtete
vastutust ja läbipaistvust, tehes nende iga-aastased finantstulemuste aruanded üldsusele
kättesaadavaks; kutsub Albaania ametiasutusi üles täielikult rakendama Albaania
kõrgeima kontrolliasutuse soovitusi;
38. väljendab heameelt Albaania tolliinfosüsteemide ajakohastamise ja Euroopa Liidu
süsteemidega ühtlustamise strateegia (2025–2030) vastuvõtmise üle; tunnustab
Albaania ametiasutusi nende pingutuste eest täita ELi standardeid tollitaristu
ühtlustamise ja parandamise kaudu; rõhutab, et tolli IT-süsteemid vajavad ulatuslikku
ajakohastamist, et need vastaksid täielikult ELi standarditele, ning kutsub Albaania
ametivõime üles kiirendama sellega seoses vajalikke investeeringuid ja reforme;
39. kiidab Albaania ametivõime erapensionifonde käsitlevate õigusaktide ELi õigustikuga
vastavusse viimise eest; kutsub Albaaniat üles viima lõpule tegevuse, mille eesmärk on
saavutada vastavus kindlustust, kapitaliturge, väärtpaberiturge, investeerimisfonde ja
finantsturutaristuid käsitleva ELi õigustikuga;
40. väljendab suurt heameelt komisjoni ettepaneku üle alustada läbirääkimisi, et laiendada
ELi „rändle nagu kodus“ korda Lääne-Balkani riikidele, ja nõukogu antud loa üle ning
kutsub komisjoni ja Lääne-Balkani partnereid üles võtma kiiresti vajalikke meetmeid
ELi ja Lääne-Balkani partnerite rändlusturgude vastastikuseks avamiseks, et
võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada kasu rändlusteenustest ilma lisatasudeta;
41. rõhutab, et kestliku majanduskasvu ja sotsiaalse sidususe tagamiseks on oluline
investeerida haridusse, oskuste arendamisse ja innovatsiooni; peab kiiduväärseks, et
Albaania valitsus on vastu võtnud õigusaktid kõrghariduse reformimiseks ja riikliku
haridusstrateegia (2021–2026) jätkuvaks rakendamiseks; kutsub Albaania ametiasutusi
üles viima lõpule kultuuripärandi ja muuseumide seaduse rakendusaktide koostamise;
ärgitab välja töötama sellist poliitikat, mille eesmärk on vähendada noorte väljarännet ja
ajude äravoolu ning pakkuda noortele spetsialistidele paremaid võimalusi paremate
tööturutingimuste, haridusreformi ja innovatsiooni toetamise abil;
42. nõuab, et Albaanias arendataks edasi ja rakendataks tulemuslikult sotsiaaleluruumide
raamistikku, tuginedes sotsiaaleluruumide riikliku strateegia (2016–2025) jätkamisele ja
täiustamisele, et tagada väiksema sissetulekuga ja haavatavatele rühmadele stabiilsed ja
inimväärsed elutingimused; toonitab kättesaadavate ja taskukohaste sotsiaaleluruumide
tähtsust eelkõige noorte, sealhulgas üliõpilaste ja töökohapõhiste õppijate jaoks, kuna
see võimalus toetab nende geograafilist liikuvust, juurdepääsu haridusele ja koolitusele
ning edukat integreerumist tööturule;
43. toonitab, et tõeline sotsiaaldialoog on esmatähtis, et ELi laienemisest saaksid kasu eri
elanikkonnarühmad; tunneb heameelt andmebaasi edastuse parandamise ja varajase
ühendamise üle Euroopa tööalase liikuvuse portaaliga (EURES), mis said võimalikuks
tänu riikliku ametite loetelu täielikule vastavusse viimisele oskuste, kompetentside,
kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO); peab aga
kahetsusväärseks, et Albaania töönõukogu koosolekuid korraldatakse harva; nõuab
850
kolmepoolsete konsultatsioonide protsessi tõhustamist, sealhulgas ametiühingute
piisavat esindatust; rõhutab vajadust veelgi enam toetada sotsiaalpartnerite suutlikkuse
suurendamist;
44. nõuab suuremaid jõupingutusi, et edendada ELi tööõiguse ning ELi töötervishoiu ja
tööohutuse raamistiku järgimist, sealhulgas mittediskrimineeriva poliitika ja
võrdõiguslikkuse meetmete täielikku rakendamist, ning nõuab tungivalt, et asjaomased
riiklikud asutused tagaksid nõuete täitmata jätmise korral tulemusliku seire, täitmise
tagamise ja piisavad karistused;
45. toonitab, et liikumine ELiga ühinemise suunas eeldab tegelikke tulemusi
keskkonnaõigustiku rakendamisel ja jõustamisel, eelkõige keskkonnamõju hindamiste,
looduskaitseseaduste ja üldsuse osalemise õiguste valdkonnas;
46. võtab teadmiseks Albaania valitsuse teate, et kavas on reformida jäätmekäitlussektorit,
tsentraliseerides ja parandades jäätmete kogumist ja käitlemist; märgib siiski murega, et
Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole aruandeperioodi jooksul keskkonna ja
kliimamuutuste valdkonnas edusamme tehtud; nõuab tungivalt, et Albaania valitsus
seaks prioriteediks kliimamuutustega kohanemise strateegiate rakendamise ja taastuvate
energiaallikate arendamise ning toetaks kestlikku majanduskasvu;
47. peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et Albaania pikendas 2015. aasta strateegiliste
investeeringute seaduse kehtivust, kuna see sisaldab sätteid, mis võimaldavad
kiirendatud loamenetlusi ja väiksemat keskkonnajärelevalvet, ja võivad seega
kahjustada kaitsealasid ja muid keskkonnatundlikke alasid; nõuab, et tunnistataks
kehtetuks kaitsealade seaduse 2024. aasta muudatused, mis võimaldavad arendada
kaitsealadel suuremahulist turismitaristut ning anda peamised juhtimis- ja
otsustuspädevused üle riiklikule territooriuminõukogule, nõrgendades seeläbi
keskkonnajärelevalvet;
48. rõhutab asjaolu, et komisjon on hoiatanud Albaaniat tegevuse eest, mis võib takistada
ELiga ühinemist, võttes arvesse riigis toimuvaid meeleavaldusi suuremahulise
luksusprojekti vastu, mis ohustab flamingode, hüljeste ja kilpkonnade koduks olevat
looduskaitseala; kordab sellega seoses komisjoni kriitikat ja tuletab meelde, et ELi
keskkonnaalaste õigusnormide, sealhulgas linnudirektiivi6 ja elupaikade direktiivi7
järgimine on ELiga ühinemise eeltingimus;
49. väljendab tõsist muret selle pärast, et Vjosa-Narta kaitsealal toimuvad arengud näitavad
nende seadusandlike muudatuste praktilisi tagajärgi ja nendest tulenevaid ohte
tunnustatud ökoloogilise väärtusega aladele; jälgib tähelepanelikult sellega seotud
käimasolevaid rahumeelseid massimeeleavaldusi; kutsub Albaania ametivõime üles
kehtestama viivitamata moratooriumi kõigile uutele loamenetlustele, ehitustöödele ja
arendustegevusele kaitsealadel, kuni muudetud kaitsealade seaduse kokkusobimatud
sätted on komisjoni ja Euroopa Parlamendi pikaajalise taotluse alusel ja kooskõlas
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/oj).
7 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj).
851
27. peatüki sulgemiskriteeriumidega kehtetuks tunnistatud ning on tagatud täielik
vastavus ELi looduskaitsestandarditele; rõhutab, et kõik selle valdkonna projektid
peavad läbima põhjaliku keskkonnamõju hindamise, mis on täielikult kooskõlas ELi
standarditega, sealhulgas läbipaistva üldsuse osalemise protsessi, millesse on kaasatud
kohalikud kogukonnad, teadlased ja kodanikuühiskond;
Välispoliitika ja piirkondlik koostöö
50. tunnustab Albaaniat selle eest, et riik järgib jätkuvalt täiel määral ELi ühist välis- ja
julgeolekupoliitikat, sealhulgas piiravate meetmete rakendamisel, ja osaleb jätkuvalt
ÜJKP missioonidel ja operatsioonidel, ning kiidab Albaania konstruktiivset rolli
piirkondliku stabiilsuse edendamisel, mis kinnitab riigi tugevat Euroopa-Atlandi
suunitlust; tunneb heameelt tõhustatud koostöö üle, mida tehakse julgeoleku- ja
kaitseküsimustes ELi ja Albaania julgeoleku- ja kaitsepartnerluse ning julgeoleku- ja
kaitsedialoogide raames; rõhutab, kui tähtis on edasine koostöö, nagu ühised
koolitusalgatused, ühine luurevõime ja täiustatud piirijulgeolekumeetmed, et tegeleda
piirkondlike ja üleilmsete julgeolekuprobleemidega;
51. rõhutab, et osalemine rahvusvahelistes algatustes ja organisatsioonides peaks jääma
kooskõlla ELi väärtuste, piirkondliku stabiilsuse ja Albaania ELi integratsiooni
eesmärkidega; toonitab läbipaistvuse ja asjakohase parlamentaarse kontrolli tähtsust
rahvusvaheliste kohustustega seotud otsuste puhul;
52. rõhutab heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö tähtsust ELi laienemisprotsessi
oluliste osadena ning väljendab heameelt Albaania aktiivse osalemise üle piirkondlikes
algatustes; toonitab vajadust süvendada julgeolekualast koostööd Lääne-Balkani
piirkonnas, hõlbustades tihedamat koordineerimist piirkondlike partnerite vahel, et
võidelda organiseeritud kuritegevuse, küberohtude ja hübriidprobleemidega; tunnistab
Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegilist tähtsust Euroopa julgeoleku ja
majandusliku stabiilsuse jaoks; kutsub Albaaniat üles suurendama oma
merendusjulgeolekualaseid võimeid kooskõlas ELi ja NATOga, sealhulgas tugevdama
mereväetaristut, parandama järelevalvesüsteeme ja suurendama pingutusi ebaseadusliku
tegevuse, nagu inimkaubanduse vastu võitlemiseks; julgustab Albaaniat tegema
süvendatumat koostööd ELi rannikuriikidega, et tagada kriitilise tähtsusega mereteede
kaitse ja keskkonnakestlikkus selles piirkonnas;
53. hoiatab, et väljaspool ELi raamistikku välja töötatud algatused, sealhulgas nn avatud
Balkani algatus, võivad luua paralleelseid struktuure, mis võivad kahjustada Berliini
protsessi ja Lääne-Balkani ühist piirkondlikku turgu;
ELi toetus
54. väljendab heameelt selle üle, et EL on andnud Albaaniale IPA III ning reformi- ja
kasvurahastu raames rahalist ja tehnilist abi, ning toonitab, et selline toetus peab ka
edaspidi olema kindlalt seotud reformide konkreetse rakendamise ja mõõdetavate
tulemustega; nõuab ELi suuremat toetust piirkondlikele julgeolekualgatustele, millega
suurendatakse stabiilsust ja vastupanuvõimet kogu Lääne-Balkani piirkonnas; tunneb
heameelt Euroopa rahutagamisrahastu kahepoolsete abimeetmete üle Albaania
relvajõudude toetamiseks, mis suurendavad Albaania potentsiaali panustada ELi ühise
julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidesse ja operatsioonidesse;
852
55. nõuab kodanikuühiskonna organisatsioonide, ettevõtjate ühenduste ja sotsiaalpartnerite
tugevdatud järelevalvet Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu üle ja sisulist osalemist
selle kõigis etappides, sealhulgas reformimeetmete kavandamisel, projektide
elluviimisel ja tulemuste seiramisel;
56. kutsub ELi üles andma Albaaniale täiendavat finants- ja tehnilist abi, et toetada maaelu
kestlikku arengut ning vähendada linna- ja maapiirkondade vahelist lõhet kooskõlas ELi
ühtekuuluvuspoliitikaga;
57. väljendab muret tõsiste rikkumiste pärast, mis Euroopa Pettustevastane Amet on
tuvastanud ELi maaelu arendamiseks mõeldud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi
(IPARD II) programmi rakendamisel Albaanias; rõhutab, kui oluline on tagada ELi
finantsabi kasutamisel täielik läbipaistvus, vastutus ja tulemuslikud
kontrollimehhanismid, et kaitsta ELi finantshuve ja säilitada üldsuse usaldus; nõuab, et
viivitamata võetaks vajalikud parandusmeetmed;
58. kutsub komisjoni üles jätkama selgete suuniste andmist reformiprioriteetide kohta ning
tagama reformide edenemise läbipaistva ja range seire; kutsub lisaks komisjoni üles
korraldama kõigis liikmesriikides ja Albaanias teavituskampaania, et selgitada
kodanikele ELi laienemise positiivset mõju;
59. ergutab komisjoni koos Euroopa välisteenistusega aitama veelgi suurendada Albaania
vastupanuvõimet hübriidohtudele küberjulgeoleku, infoga manipuleerimise ja
elutähtsate taristute kaitse valdkonnas; toonitab vajadust parandada koordineerimist
ning tegeleda desinformatsiooni ja hübriidohtudega, millega püütakse õõnestada
Albaania üldsuse toetust ELiga ühinemisele; selleks tuleb strateegilisemalt esile tõsta
ELi tähtsust Lääne-Balkani elanike jaoks;
o
o o
60. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile,
Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning
Albaania Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.
853
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0218
Komisjoni 2025. aasta aruanne Põhja-Makedoonia kohta
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta resolutsioon komisjoni Põhja-Makedooniat
käsitleva 2025. aasta aruande kohta (2025/2254(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mille sõlmisid ühelt poolt
Euroopa ühendused ja nende liikmesriigid ning teiselt poolt Põhja-Makedoonia
Vabariik1,
– võttes arvesse Põhja-Makedoonia 22. märtsil 2004. aastal esitatud Euroopa Liidu
liikmeks astumise avaldust,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda Põhja-
Makedooniale ELi kandidaatriigi staatus,
– võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2022. aasta järeldusi laienemise (Põhja-Makedoonia ja
Albaania) kohta ning nõukogu 17. detsembri 2024. aasta järeldusi laienemise kohta,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrust
(EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III)2,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrust
(EL) 2024/1449, millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu3,
– võttes arvesse Põhja-Makedoonia reformikava, mille komisjon Lääne-Balkani reformi-
ja kasvurahastu raames 23. oktoobril 2024 heaks kiitis,
– võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatist „Ühinemisprotsessi
tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“
(COM(2020)0057),
– võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2023. aasta teatist „Uus Lääne-Balkani
majanduskasvu kava“ (COM(2023)0691),
1 ELT L 84, 20.3.2004, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2004/239(2)/oj. 2 ELT L 330, 20.9.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1529/oj. 3 ELT L, 2024/1449, 24.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1449/oj.
854
– võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2024. aasta teatist laienemiseelsete reformide ja
poliitika läbivaatamise kohta (COM(2024)0146),
– võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2025. aasta teatist „2025. aasta aruanne õigusriigi
kohta“ (COM(2025)0900), millele on lisatud komisjoni talituste töödokument
„2025 Rule of Law Report – Country Chapter on the rule of law situation in North
Macedonia“ (2025. aasta aruanne õigusriigi kohta – peatükk õigusriigi kohta Põhja-
Makedoonias) (SWD(2025)0930),
– võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2025. aasta teatist „2025. aasta teatis ELi
laienemispoliitika kohta“ (COM(2025)0690), millele on lisatud komisjoni talituste
töödokument „North Macedonia 2025 Report“ (Põhja-Makedoonia 2025. aasta aruanne)
(SWD(2025)0753),
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu
kohtupraktikat,
– võttes arvesse 2018. aastal Sofias, 2020. aastal Zagrebis ja 2021. aastal Brdo pri Kranjus
toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumisi ning nende deklaratsioone,
– võttes arvesse 17. detsembril 2025 Brüsselis toimunud ELi ja Lääne-Balkani
tippkohtumise deklaratsiooni,
– võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike
institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) valimisvaatlusmissiooni 23. septembri
2024. aasta lõpparuannet 24. aprillil 2024 Põhja-Makedoonias toimunud
presidendivalimiste ja 8. mail 2024 toimunud parlamendivalimiste kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Põhja-Makedoonia Vabariigi stabiliseerimis- ja
assotsieerimiskomitee 19. istungit,
– võttes arvesse 26. ja 27. novembril 2025 Strasbourgis toimunud ELi – Põhja-
Makedoonia parlamentaarse ühiskomisjoni 24. kohtumisel vastu võetud ühiseid
soovitusi,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Põhja-Makedoonia kohta, eelkõige oma
24. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga
ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta4,
– võttes arvesse oma 29. veebruari 2024. aasta resolutsiooni ELi integratsiooni
süvendamise kohta tulevast laienemist silmas pidades5,
– võttes arvesse oma 11. märtsi 2026. aasta resolutsiooni ELi laienemisstrateegia kohta6,
– võttes arvesse 2001. aasta Ohridi raamlepingut,
– võttes arvesse Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia vahelist sõpruse, heanaaberlikkuse ja
koostöö lepingut, mis allkirjastati 1. augustil 2017. aastal ja ratifitseeriti 2018. aasta
4 ELT C 202, 28.5.2021, lk 86. 5 ELT C, C/2024/6746, 26.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/6746/oj. 6 Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2026)0077.
855
jaanuaris,
– võttes arvesse Prespa kokkulepet ehk lõplikku kokkulepet erimeelsuste lahendamiseks,
nagu seda on kirjeldatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 817 (1993) ja 845
(1993), 1995. aasta ajutise kokkuleppe lõpetamist ning strateegilise partnerluse loomist
Kreeka ja Põhja-Makedoonia vahel 17. juunil 2018. aastal,
– võttes arvesse ÜRO kolmandat kohanimede standardimise konverentsi 1977. aastal,
– võttes arvesse järelseire dialoogi Põhja-Makedooniaga ja vastavat aruannet, mille
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis vastu 8. jaanuaril 2026. aastal,
– võttes arvesse kuuendat aruannet Põhja-Makedoonia kohta, mille rassismi ja sallimatuse
vastu võitlemise Euroopa komisjon võttis vastu 29. juunil 2023. aastal,
– võttes arvesse komisjoni talituste ühist töödokumenti „Objectives and Indicators to
frame the implementation of the Gender Action Plan III (2021-25)“ (Eesmärgid ja
näitajad GAP III (2021–2025) rakendamiseks) (SWD(2020)0284), mis on lisatud
komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. novembri
2020. aasta ühisteatisele „ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava (GAP III) –
ambitsioonikas tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu
suurendamiseks ELi välistegevuses“ (JOIN(2020)0017), ning Põhja-Makedoonia riigi
tasandi rakenduskava,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A10-0162/2026),
A. arvestades, et Põhja-Makedoonial on olnud alates 2005. aastast ELi kandidaatriigi
staatus ja riik lõpetas 2023. aasta detsembris edukalt sõelumisprotsessi;
B. arvestades, et Põhja-Makedoonia strateegiline pühendumus ELiga ühinemisele ja
erakondade hulgas valitsev rahvuslik ühtsus on vankumatu ning kodanike toetus ELi
liikmesusele on 2024. aastaga võrreldes kasvanud ligi 10 % ja on nüüd 71 %;
C. arvestades, et ELi laienemispoliitika on endiselt strateegiline investeering rahusse,
demokraatiasse, stabiilsusesse ja heaolusse Euroopa mandril ning ühinemisprotsessi
usaldusväärsus sõltub rangest tingimuslikkusest ja kandidaatriikide õiglasest
kohtlemisest; arvestades, et kandidaatriigid peavad täielikult täitma Kopenhaageni
kriteeriume ja järgima Euroopa väärtusi; arvestades, et kahepoolsed küsimused tuleks
lahendada kahepoolselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning neid ei tohiks
kasutada laienemisprotsessi blokeerimiseks või suuremaks politiseerimiseks; arvestades,
et ELi laienemispoliitika usaldusväärsus sõltub võrdselt sellest, kas kandidaatriigid
viivad ellu reforme ja kas EL täidab oma kohustused, kui kõik tingimused on täidetud;
D. arvestades, et Euroopa Parlament on järjekindlalt toetanud Põhja-Makedoonia Euroopa-
väljavaadet ning hoidnud alal pidevat dialoogi Põhja-Makedoonia ametiasutuste,
sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga, rõhutades vajadust viia ellu püsivaid reforme,
austada demokraatlikke väärtusi, õigusriiki ja inimõigusi ning täita kokkulepitud
kohustusi;
856
E. arvestades, et väljaränne avaldab Põhja-Makedooniale jätkuvalt negatiivset mõju, mis
seab pikas perspektiivis ohtu oluliste avalike teenuste rahalise jätkusuutlikkuse;
F. arvestades, et endiselt vähendavad üldsuse usaldust ja kaasatust poliitiline
polariseerumine, erakondade piiratud koostöö ja reformide aeglane elluviimine;
G. arvestades, et eelkõige keerulises ajaloolises kontekstis on keele-, identiteedi- ja
kultuuriküsimused oma olemuselt tundlikud; arvestades, et selliste küsimuste lisamine
laienemisläbirääkimistesse võib raskendada ja politiseerida kandidaatriikide
ühinemisprotsessi ning seetõttu tuleks neid käsitleda vaoshoitult ja vastutustundlikult
viisil, mis säilitab ELi laienemispoliitika terviklikkuse;
H. arvestades, et Põhja-Makedoonia on teinud oma reformikava rakendamisel
mõõdetavaid, kuid aeglaseid edusamme, tegeledes põhiliselt reformidega muudes kui
peamistes valdkondades; arvestades, et reformikava rakendamine aitab kaasa Põhja-
Makedoonia ühiskonna, majanduse ja institutsioonide ajakohastamisele ja arengule;
I. arvestades, et nõukogu on järeldanud, et ta on valmis kutsuma kokku valitsustevahelise
konverentsi ilma edasiste viivituste või täiendavate poliitiliste otsusteta niipea, kui
Põhja-Makedoonia on kooskõlas oma sisemenetlustega täitnud oma kohustuse viia
lõpule nõutavad põhiseaduse muudatused;
J. arvestades, et individuaalsed ELi liikmesriigid on väljendanud oma seisukohti Põhja-
Makedoonia läbirääkimisraamistiku kohta;
K. arvestades, et suhtlemiseks ja minevikuga tegelemiseks ühise lähenemisviisi leidmine
ning vastastikku lugupidava ajaloolise mälu kultuuri loomine on alus, millele Bulgaaria
ja Põhja-Makedoonia peaksid rajama oma tulevased suhted; arvestades, et Põhja-
Makedoonia ja Bulgaaria tulevaste põlvkondade vahelistes suhetes kajastuvad nende
kahe riigi haridusprotsessid;
1. kordab, et toetab täielikult Põhja-Makedoonia pühendumust ELi liikmesusele, mille
aluseks on selged ja mõõdetavad edusammud ning ranged, kuid õiglased tingimused,
ning vajalikke ümberkujundavaid muutusi, mis on nõutavad ühinemiskriteeriumide
täitmiseks; tunnustab riigi pühendumust Euroopa integratsioonile ja ergutab jätkama
pingutusi ELi normidega kooskõlas olevate reformide edendamiseks; tuletab aga
meelde, et ühinemisläbirääkimiste edenemine sõltub jätkuvalt püsivatest ja põhjalikest
reformidest ning on endiselt rangelt tulemuspõhine;
2. märgib kahetsusega, et pärast viimast raportit ei ole tehtud edusamme; toonitab, et
reformitempo nõuab uut poliitilist pühendumust ja selgeid meetmeid, sealhulgas
vajalikke põhiseaduse muudatusi, konstruktiivset erakondadevahelist koostööd ja
toimivat parlamentaarset järelevalvet; mõistab, et põhiseaduse muudatused on oluline,
kuid lahkarvamusi tekitav teema riigis, mis on iseseisvumisel toime tulnud paljude
probleemidega; rõhutab sellega seoses, et kõik riigi Euroopa suunas liikumisele
pühendunud poliitilised sidusrühmad peaksid viivitamata ühendama jõud, et viia ellu
vajalikud põhiseaduse muudatused, mis võimaldavad avada esimese läbirääkimiste
teemaploki; tuletab meelde, et läbirääkimiste jooksul riiklike õigusaktide ELi acquis’ga
vastavusse viimisel on erakondadevaheline koostöö jätkuvalt oluline;
3. väljendab heameelt, et Põhja-Makedoonias on hiljuti antud poliitilisi signaale uuendatud
857
pühendumuse kohta reformide läbiviimisele; rõhutab siiski, et riiki hinnatakse üksnes
elluviidud reformide tulemuste alusel; toonitab, et erakondadevahelise koostöö
puudumine põhiseaduse muudatustega edasiliikumiseks ei vabanda viivitamist muude
vajalike reformidega, millest oleks kasu riigile ja selle kodanikele, olenemata Euroopa
suunas liikumisest;
4. kutsub liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles tagama ühinemisprotsessi
prognoositavuse ja usaldusväärsuse, pidades silmas ka seda, et laienemisprotsessis
osalevates riikides säiliks üldsuse toetus ühinemisele; nõuab sellega seoses tungivalt, et
Euroopa Ülemkogu ja liikmesriigid annaks avalikult ja selgelt teada, et nõukogu
kavatseb teha kiiresti ja tingimusteta positiivse otsuse alustada Põhja-Makedooniaga
peetavate ühinemisläbirääkimiste järgmist etappi, kui nõukogu 18. juuli 2022. aasta
järelduste tingimused on täidetud; märgib, et Põhja-Makedoonia on üks kõige kauem
ootel olnud kandidaatriik, kellele anti kandidaatriigi staatus rohkem kui kaks
aastakümmet tagasi; toonitab, et Põhja-Makedooniaga peetavate ühinemisläbirääkimiste
alustamise korduv edasilükkamine Euroopa Ülemkogu poolt on soodustanud seda, et
riigi poliitilised sidusrühmad ja kodanikud tajuvad ELiga ühinemise väljavaateid
negatiivselt;
5. kordab Euroopa Ülemkogu 2024. aasta järeldustes Põhja-Makedoonia kohta tehtud
üleskutset kiirendada põhiseaduse muudatuste lõpuleviimist; tuletab meelde, et nõukogu
on kinnitanud oma valmisolekut kutsuda ilma edasiste viivituste või täiendavate
poliitiliste otsusteta kokku veel üks valitsustevaheline konverents niipea, kui Põhja-
Makedoonia on kooskõlas oma sisemenetlustega täitnud oma kohustuse, ning et seejärel
on nõukogu kooskõlas läbirääkimisraamistikuga valmis avama võimalikult kiiresti
esimese läbirääkimiste teemaploki;
6. tunnustab Põhja-Makedoonia kodanike pühendumust ELiga integreerumisele ja toetust,
mida nad näitavad üles sellele projektile kaks aastakümmet pärast protsessi alustamist;
kutsub komisjoni üles esitama selgeid ettepanekuid selle kohta, kuidas kohaldada
järkjärgulise integratsiooni vahendeid ja tagada nende tulemuslik rakendamine,
sealhulgas Lääne-Balkani majanduskasvu kava raames, et täiendada ja mitte asendada
täisliikmesust võimalikult paljudes valdkondades, et Põhja-Makedoonia kodanikud
saaksid ELiga integreerumisest kasu enne ühinemist;
7. tuletab meelde, et ühinemisläbirääkimiste alustamise ja lõpetamise küsimustes, mis on
laienemisprotsessi peamised poliitilised verstapostid, on vaja ühehäälset otsuste
tegemist; kordab oma üleskutset suurendada ELi suutlikkust tegutseda lihtsustatud
protsesside teel, nagu kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine laienemisprotsessi
vaheetappides, täielikus kooskõlas aluslepingutega;
8. tuletab meelde, et riikidevahelisi kahepoolseid vaidlusi tuleks lahendada, pidades avatud
dialoogi, millesse on kaasatud kodanikuühiskond ja eksperdid, ning tehes tõelist
koostööd, heas usus ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ühtlasi ei tohiks kõnealuseid
vaidlusi ühinemisprotsessis ära kasutada;
9. rõhutab, et keeleline, kultuuriline ja rahvuslik identiteet on iga riigi tõeline alus ja
kolmandad isikud ei tohiks seda kahtluse alla seada; märgib lisaks, et sellised
küsimused ei tohiks mõjutada ELiga ühinemise protsessi, milles keskendutakse ELi
acquis’ rakendamisele ning Kopenhaageni kriteeriumides ja heanaaberlike suhete
põhimõtetes sätestatud ELi väärtuste ja põhimõtetega kooskõla saavutamisele ning
858
milles tuleks juhinduda objektiivsetest kriteeriumidest ja mis peaks olema üksnes
tulemuspõhine; on kindlalt vastu etnilis-natsionalistlikule retoorikale, sealhulgas
poliitiliste osalejate poolt, kuna see soodustab lõhestatust ja õõnestab heanaaberlikke
suhteid ning etniliste rühmade ja kogukondade vahelisi suhteid; nõuab, et EL
suurendaks jõupingutusi sellise retoorika ja selle mõju ohjeldamiseks;
10. väljendab heameelt, et etniliste rühmade vahelised suhted on Põhja-Makedoonias
stabiilsed ja et rakendatakse Ohridi raamlepingut, sealhulgas õiglase esindatuse
mehhanismide kaudu; kutsub kõiki osalejaid üles hoidma alal riigi stabiilsuse ja
terviklikkuse aluseid, edendama suhteid, koostööd ja suhtlust etniliste ja
vähemusrühmade ning muude kogukondade vahel ning vältima lõhestavat retoorikat;
11. võtab teadmiseks Põhja-Makedoonia konstitutsioonikohtu 18. septembri 2024. aasta
otsuse tühistada teatavad sätted, mis käsitlevad Albaania ja muude kogukondade
esindajate kvoote avalikes asutustes; rõhutab, et riigi haldus peaks kajastama riigi
paljurahvuselist koosseisu; kutsub ametivõime üles tagama kõigi kogukondade piisava
ja õiglase esindatuse kooskõlas Ohridi raamlepinguga ning muutma ja rakendama
vastavat seaduseelnõu täielikus kooskõlas Veneetsia komisjoni arvamuse ja ELi
standarditega; nõuab tungivalt, et Põhja-Makedoonia ametivõimud lahendaksid kiiresti
albaania keele kasutamise küsimuse riigieksamitel, et tagada Ohridi raamlepingu
praktiline rakendamine nii õiguses kui ka vaimus, ega püüaks petlikult näidata, et
üliõpilaste meeleavaldused on poliitiliselt ajendatud või destabiliseeriv tegur;
12. märgib, et stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee väljendas hiljuti heameelt
edusammude üle, mida on tehtud põhiküsimuste teemaploki avamise kriteeriumide
täitmiseks avaliku halduse reformi ja õigusriiki käsitlevaid peatükke puudutavate
tegevuskavade kaudu; ergutab Põhja-Makedooniat valmistama kogu põhiküsimuste
teemaploki avamise kriteeriumidega seotud töö ette ja viima selle lõpule, korraldades
läbipaistva ja sisuka konsultatsiooniprotsessi kõigi asjaomaste sidusrühmadega,
sealhulgas kodanikuühiskonnaga;
Demokraatlike institutsioonide toimimine
13. märgib, et kuigi demokraatlikud institutsioonid toimivad Põhja-Makedoonias
rahuldavalt, püsib poliitiline polariseerumine, mistõttu viibivad hädavajalikud reformid
ja ametisse nimetamised; peab kahetsusväärseks, et ei ole tehtud ühtegi katset võtta
vastu põhiseaduse muudatusi, mida riik on kohustunud tegema ja mis on põhiküsimuste
teemaploki avamiseks vajalikud; nõuab tungivalt, et kõik Põhja-Makedoonia Vabariigi
assamblees esindatud erakonnad loobuksid tulisest kampaaniaretoorikast ja teeksid
kahepoolset koostööd, et jõuda vajalike reformide osas kokkuleppele; nõuab, et ELi
institutsioonid ja liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi, et aidata kaasa selle küsimuse
lahendamisele, sealhulgas tehnilise abi ja dialoogi hõlbustamise kaudu;
14. rõhutab, et parlamentaarset järelevalvet täidesaatva võimu üle tuleks veelgi tugevdada,
ning nõuab tõhusamaid kontrollimehhanisme, mis hõlmavad opositsioonierakondade ja
kodanikuühiskonna osalejate suuremat kaasamist;
15. väljendab heameelt asjaolu üle, et 2025. aasta oktoobris ja novembris toimunud
kohalikud valimised olid üldiselt konkurentsipõhised ning et valimiste administratsioon
haldas hoolimata mõningatest menetluslikest puudustest valimiste ettevalmistamist
üldiselt tõhusalt; märgib, et endiselt on ellu viimata ulatuslik valimisreform, mille
859
tähtaeg on juba möödas; kordab oma nõudmist rakendada OSCE/ODIHRi ja Veneetsia
komisjoni esitatud täitmata soovitused läbipaistval viisil, kaasates kõik asjaomased
sidusrühmad; nõuab lisaks suuremat läbipaistvust erakondade rahastamise ja kulude
ning poliitreklaami vallas, seda nii traditsioonilise meedia kui ka interneti ja eelkõige
sotsiaalmeedia puhul; kutsub Põhja-Makedooniat üles kõrvaldama valimiste varjatud
mõjutamist võimaldavad regulatiivsed lüngad, eelkõige reguleerides internetipõhist
poliitreklaami, sealhulgas sponsorite kohustusliku tuvastamise, kulude läbipaistvuse ja
suunamiskriteeriumide sisulise avalikustamise kaudu, ning käsitledes kolmandate
isikute poolse rahastamise ja kampaaniaga seotud kulukanaleid; nõuab õiglast riiklikku
rahastamist ning et kõigile erakondadele ja sõltumatutele kandidaatidele tagataks võrdne
juurdepääs meediale;
16. nõuab naiste tõelist ja sisulist poliitilist võimestamist kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul
tasandil, et suurendada nende osalemist valimisprotsessis ja poliitiliste otsuste
tegemisel; soovitab lisaks kehtestada sookvoodid seal, kus neid veel ei ole, et tagada
riiklikus soolise võrdõiguslikkuse strateegias sätestatud soolise tasakaalu kohustuse
täitmine;
17. tunnistab, et avaliku halduse reformi ja digiüleminekuga, mis suurendaks avalikus
sektoris läbipaistvust ja tõhusust, on tehtud mõõdukaid edusamme, sealhulgas kooskõlas
ELi määrustega hiljuti vastu võetud e-identimist käsitlevate õigusaktide kaudu; märgib
siiski, et vaja on täiendavaid jõupingutusi, sealhulgas kohaliku omavalitsuse reforme ja
2023.–2030. aasta avaliku halduse strateegia jõulisemat rakendamist, mis võimaldaks
kohalikel omavalitsustel pakkuda kodanikele paremaid teenuseid, töötada välja ja
rakendada kohalikke ja piirkondlikke arengustrateegiaid ning tagada vajaliku
haldussuutlikkuse olemasolu;
18. nõuab tungivalt avaliku halduse edasist depolitiseerimist ning tulemuspõhise värbamise
ja kõrgema juhtkonna valikumenetluste täielikku rakendamist kooskõlas ELi
standarditega;
19. väljendab heameelt uue ombudsmani hiljutise ametisse nimetamise üle; peab
positiivseks avalike kuulamiste kasutamist avalikele ametikohtade nimetamisel, kuna
see suurendab läbipaistvust ja avalikku kontrolli; väljendab siiski muret selle pärast, et
diskrimineerimise ennetamise ja diskrimineerimise eest kaitsmise komisjoni liikmete
ametisse nimetamise protsessi puhul on viiteid poliitilisele soosiklusele; rõhutab, et
võrdõigusasutused peavad tegutsema sõltumatult ja ilma poliitilise sekkumiseta;
Meedia ja kodanikuühiskond
20. väljendab heameelt asjaolu üle, et Põhja-Makedoonias on väljendusvabadusel piisavad
õiguslikud tagatised; märgib, et olukorda tuleb siiski veel parandada, et luua vaba ja
sõltumatu meedia jaoks tõeliselt soodne keskkond; kutsub meediat üles ilmutama
vaoshoitust sellise retoorika avaldamisel, mis võib kahjustada etniliste rühmade ja
kogukondade vahelisi suhteid; rõhutab, et sotsiaalmeediaplatvormid peavad tugevdama
sisu modereerimist, eelkõige seoses etnilise vaenukõnega; ergutab lisaks arendama
kohalikku ja piirkondlikku erameediat;
21. märgib, et ajakirjanike kaitset käsitlevate õigusnormide toimiv rakendamine on endiselt
keeruline, eelkõige naisajakirjanike vastu suunatud küberahistamise ja soolise vägivalla
juhtumite puhul; väljendab muret selle pärast, et üldsuse osalemise vastaseid
860
strateegilisi hagisid (vaigistushagid) käsitlevate konkreetsete õigusaktide puudumine
ning kohtunike, juristide ja ajakirjanike vähene teadlikkus sellest küsimusest takistavad
endiselt ajakirjanike ja avalike kritiseerijate toimivat kaitsmist vaigistushagide eest;
rõhutab vajadust võtta vastu riiklikud õigusaktid, mis on kooskõlas vaigistushagide
keelamist käsitleva direktiiviga7; väljendab muret meediatöötajate, eriti meedias
töötavate naiste sotsiaal-majandusliku ebakindluse pärast; kutsub õiguskaitse- ja
kohtuametnikke üles tagama tulemuslikud uurimised ja karistused seoses rünnakute,
ähvarduste, ahistamise ja survestamisega, mis on suunatud ajakirjanike vastu, pöörates
erilist tähelepanu naisajakirjanikele; nõuab tungivalt, et asjaomased asutused hoiaksid
vaenukõne, vaenukuritegude ja hirmutamise juhtumeid ennetavalt ära ning võtaksid
kõikide selliste juhtumite eest süsteemselt vastutusele, uuriksid põhjalikult nendega
seotud rünnakuid ning tagaksid nende sihtmärkide, näiteks ajakirjanike, vähemuste
hulka kuuluvate inimeste, kogukondade ja muude haavatavate rühmade turvalisuse ja
julgeoleku;
22. märgib murega meediaomandi üha suuremat koondumist ja vahendajate kaudu toimuva
varjatud kontrolli ohtu; nõuab toimetuse sõltumatuse tugevamaid kaitsemeetmeid,
läbipaistvaid riikliku reklaami tavasid ja ajakirjanike kaitset; rõhutab, et on hädavajalik
viia ellu tulemuslik meediareform ja võtta vastu toimivad koondumisvastased meetmed,
sealhulgas tagada meediaomandi ja riikliku reklaami jaoks avaliku sektori vahendite
eraldamise täielik läbipaistvus, samuti konkurentsi, riigiabi ja intellektuaalomandi
õigusi käsitlevate reeglite järgimine; rõhutab, et meedia mitmekesisus on demokraatia
vastupanuvõime jaoks tingimata vajalik; toonitab, et tuleb tugevdada meediat
reguleeriva asutuse, avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni ja elektroonilist sidet
reguleeriva asutuse sõltumatust ja suutlikkust;
23. väljendab muret seoses oluliste telejaamade ja uudisteportaalide strateegilise
omandamisega Ungari meediajuhtide poolt, kuna see võimaldab Euroopa-vastastel
narratiividel levida Põhja-Makedoonia avalikus arutelus;
24. väljendab tõsist muret jätkuvate katsete pärast moonutada avalikku arutelu ning
õõnestada infokeskkonna koordineeritud manipuleerimise, sealhulgas varjatud
mõjuoperatsioonide ja pahatahtlike narratiivide kaudu usaldust demokraatlike
institutsioonide ja riigi Euroopa suunas liikumise vastu; nõuab, et EL ja selle
liikmesriigid teeksid täiendavaid jõupingutusi, et toetada Põhja-Makedooniat võitluses
pahatahtliku välissekkumise vastu riigis, sealhulgas tehnilise abi kaudu; toonitab, et
pahatahtlik välismõju nõrgendab institutsioonilist usaldusväärsust ja polariseerib
ühiskonda; kutsub ametivõime üles looma demokraatia vastupanuvõime jaoks tervikliku
ja institutsionaliseeritud raamistiku, mis hõlmab selgelt määratletud kohustusi,
korrapäraseid riskihindamisi ja avalikku aruandlust kooskõlas demokraatlike protsesside
kaitset käsitlevate muutuvate ELi standarditega; nõuab lisaks meediapädevuse ja
digikirjaoskuse suurendamist, faktikontrolli edendamist, võitlust vaenukõne kõigi
vormide vastu ja vastupanuvõime tugevdamist selliste hübriidohtude suhtes, mis seavad
kahtluse alla demokraatlikud väärtused ja riigi eesmärgi saada ELi liikmeks;
25. märgib, et ELiga ühinemise väljavaadete puudumine viimastel aastatel on loonud
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1069, milles
käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest (ELT L, 2024/1069, 16.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1069/oj).
861
ruumi, et autoritaarsed osalejad saaksid suurendada oma kaasatust riigis; ergutab
seetõttu teavitama avalikkust ELiga seotud reformidest ja ühinemisprotsessist
läbipaistvalt ja faktipõhiselt, et säilitada laialdane ühiskondlik toetus ja võidelda
desinformatsiooni vastu; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon teavitaks
Makedoonia üldsust tulemuslikumalt sellest, et jätkuvalt puudub poliitiline tahe
edendada reforme, millega käsitletaks probleeme, mis mõjutavad kõiki Põhja-
Makedoonia elanikke;
26. väljendab heameelt kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks üldiselt soodsa
keskkonna üle, rõhutades samas, et kodanikuühiskonda tuleks prioriteetsetesse
valdkondadesse ja avalikesse konsultatsioonidesse rohkem kaasata; võtab teadmiseks, et
valitsuse ja kodanikuühiskonna koostöönõukogu hakkas taas tegutsema; nõuab
kodanikuühiskonna organisatsioonide läbipaistvat riiklikku rahastamist ning õigusaktide
täiustamist ja nende vastavusse viimist rahvusvaheliste standarditega, näiteks Veneetsia
komisjoni ning rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni
soovitustega; rõhutab, kui oluline on tagada kaasavad konsultatsioonid ja läbipaistvus
kodanikuühiskonna organisatsioonidega; kutsub komisjoni üles toetama
kodanikuühiskonna organisatsioone, kes ELiga seotud reformide rakendamist
üksikasjalikult seiravad ja vajaduse korral kritiseerivad;
Põhiõigused
27. rõhutab kõigi Euroopa Nõukogu liikmesriikide kohustust Euroopa Inimõiguste Kohtu
menetluses olevad otsused kiiresti täita; rõhutab, et kõik seadusandlikud muudatused
peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja Veneetsia komisjoni
soovitustega ning rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni
soovitusega, sealhulgas ühingute ja sihtasutuste seadusega ning ühingute registreerimist
käsitlevate kohtuotsuste täitmisega;
28. märgib, et põhiõiguste üldine õigusraamistik on üldjoontes Euroopa normidega
kooskõlas; kutsub siiski Põhja-Makedoonia valitsust üles tugevdama selle rakendamist
praktikas, eelkõige täiustades soolise võrdõiguslikkuse institutsioonilist raamistikku
ning tagades mõjusad kaitsemehhanismid soolise vägivalla ja perevägivalla vastu ja
juurdepääsu tervishoiuteenustele ning eraldades piisavad vahendid ohvriabiteenustele;
nõuab soolise võrdõiguslikkuse seaduse, töösuhete seaduse ning töökohal ahistamise
ennetamise ja selle eest kaitsmise seaduse lõplikku vastuvõtmist kooskõlas
rahvusvaheliste standardite ja ELi acquis’ga, et parandada naiste elukvaliteeti,
käsitledes peamisi soolise võrdõiguslikkuse küsimusi, eelkõige seoses juurdepääsuga
poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele elule;
29. väljendab heameelt kriminaalkoodeksi 2023. aasta muudatuste üle, millega viidi
riigisisesed õigusaktid kooskõlla Istanbuli konventsiooniga; märgib eelkõige üleminekut
vägistamise nõusolekupõhisele määratlusele ja soolise vägivalla sõnaselget
tunnustamist; väljendab lisaks heameelt 2026. aasta muudatuste üle, millega
tugevdatakse pere- ja soolise vägivalla eest vastutusele võtmist ning kriminaliseeritakse
intiimse sisuga piltide nõusolekuta levitamine; on seisukohal, et need reformid
kujutavad endast sisulist vastavusse viimist Euroopa standarditega;
30. rõhutab vajadust jätkata tööd vähemuskogukondade olukorra parandamiseks, sealhulgas
seoses keelte kasutamisega, ning võidelda diskrimineerimise vastu ja edendada
mitmekesisust; väljendab heameelt vähemuste hulka või kogukondadesse kuuluvate
862
isikute õiguste kaitse tegevuskava vallas tehtud edusammude üle ning ergutab Põhja-
Makedooniat seda kaasaval viisil lõpule viima, kehtestades selged võrdlusalused,
mõõdetavad näitajad ja spetsiaalse seiremehhanismi, et tagada toimiv kaitse
diskrimineerimise eest ja parandada kõigi Põhja-Makedoonia kodanike põhiõigusi;
nõuab tungivalt, et asjaomased poliitilised sidusrühmad hoiduksid polariseerivast ja
eskaleerivast keelekasutusest, mis võib mõjutada kogukondade ja vähemuste suhteid;
31. rõhutab, et Põhja-Makedoonia etniline ja kultuuriline mitmekesisus on hindamatu
väärtus ning see tuleks muuta tugevuse allikaks, et veelgi kindlustada demokraatlikku ja
kaasavat valitsemist ning kiirendada Põhja-Makedoonia liikumist ELiga ühinemise
suunas; ergutab Põhja-Makedooniat lisama oma põhiseadusesse kõik oma etnilised
kogukonnad, edendama kaasatust, kaitsma mitmekesisust, võitlema diskrimineerimise
vastu ja tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust kooskõlas Euroopa väärtuste ja
demokraatlike põhimõtetega ning täielikult tagama, et kõigil oleksid võrdsed õigused ja
võimalused;
32. nõuab suuremaid jõupingutusi romade püsiva sotsiaal-majandusliku tõrjutuse
käsitlemiseks; nõuab tungivalt, et ametiasutused tagaksid romade kaasamise strateegia
toimiva rakendamise mõõdetavate näitajate, nõuetekohase institutsioonilise seire ja
piisavate eelarvevahendite eraldamise kaudu; väljendab muret seoses koolides esineva
jätkuva segregatsiooniga teatavates omavalitsustes ning nõuab ennetavaid
segregatsiooni kaotamise meetmeid;
33. märgib murega, et nende takistuste vähendamisel, millega puutuvad kokku puuetega
inimesed enamikus eluvaldkondades, on edasiminek olnud väga väike; ergutab tegema
suuremaid jõupingutusi puuetega inimeste õigusi käsitleva õigus- ja institutsioonilise
raamistiku loomise lõpuleviimiseks ning selle rakendamise ja täitmise tagamise
tõhustamiseks; märgib, et Põhja-Makedoonia diskrimineerimise ennetamise ja
diskrimineerimise eest kaitsmise komisjoni töös esineb vahendite puudumise tõttu
püsivaid struktuurseid probleeme;
34. nõuab, et parandataks LGBTIQ+ inimeste õiguste õiguskaitset ja tegeletaks kogukonna
vastu suunatud vaenukõne probleemiga, muu hulgas internetis; on sügavalt mures
LGBTIQ+ inimeste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu suunatud vaenu
eskaleerumise pärast Põhja-Makedoonias;
35. kutsub kõiki poliitilisi osalejaid tungivalt üles muutma rahvastikuregistri seadust ning
tagama, et soo õiguslik tunnustamine oleks kiire, juurdepääsetav ja takistamatu, ning
kehtestama läbipaistva õigusliku menetluse kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja
Euroopa Inimõiguste Kohtu 2019. aasta vastava otsusega;
36. nõuab tungivalt, et ametivõimud lisaksid põhihariduse seadusesse uuesti põhilise
diskrimineerimisvastase terminoloogia, ning nõuab koolivägivallast kohustusliku
teatamise sätete taaskehtestamist, et kaitsta haavatavaid rühmasid;
37. võtab murega teadmiseks Põhja-Makedoonia vanglates valitsevad elamistingimused,
millega tuleb kiiresti tegeleda;
38. väljendab heameelt tõhustatud koostöö üle piirihalduse valdkonnas ning kutsub Põhja-
Makedooniat üles tugevdama rände haldamist, võitlema rändajate smugeldajate,
inimkaubitsejate ja muud liiki organiseeritud kuritegevuse kuritegelike võrgustike vastu,
863
viima oma õigusaktid ELi acquis’ga paremini vastavusse ning tegelema püsivate
probleemidega seadusliku ja ebaseadusliku rände käsitlemisel, austades täielikult
inimõigusi ja rahvusvahelist õigust; rõhutab, et ebaseaduslikku tagasitõrjumist Põhja-
Makedoonia piiridel tuleb vältida;
39. tunnustab Põhja-Makedoonia valitsust kiire reageerimise eest 12. aprillil 2026 Skopjes
toimunud antisemiitlikule rünnakule, mille käigus süüdati juudi kogukonna hoone;
Õigusriik
40. väljendab muret, et edusammud, mis puudutavad kohtusüsteemi, kohtute ja prokuratuuri
sõltumatust ning õigusriigi ja korruptsioonivastaste raamistike tugevdamise
jõupingutusi, ei ole olnud piisavad; kutsub poliitilisi sidusrühmi üles kiiremas korras
lõpetama poliitilise sekkumise kohtusüsteemi; võtab murega teadmiseks sügavad
struktuursed nõrkused ja negatiivsed suundumused kohtusüsteemi toimimises,
sealhulgas kohtuasutuste ebapiisav rahastamine ja personali ebapiisavus, mis kahjustab
selle sõltumatust; kutsub seetõttu Põhja-Makedooniat üles kiirendama kohtureformi
strateegia (2024–2028) rakendamist;
41. rõhutab, kui oluline on kaitsta kohtusüsteemi usaldusväärsust ja sõltumatust, sealhulgas
tugevdades kohtunõukogu kooskõlas Veneetsia komisjoni 2023. aasta vastastikuse
hindamise missiooni soovituse ja arvamusega;
42. väljendab muret selle pärast, et Põhja-Makedoonia kriminaalkoodeksi muudatused,
millega lühendati aegumistähtaegu ja vähendati karistusi suurkorruptsiooni ja
ametiseisundi kuritarvitamise eest, on õõnestanud käimasolevaid kohtumenetlusi,
sealhulgas kõrgetasemelisi juhtumeid, tekitades mulje, et silmapaistvad poliitilised
osalejad on karistamatud, ja nõrgendades veelgi üldsuse usaldust kohtusüsteemi vastu;
43. kutsub pädevaid asutusi üles tagama, et võimalike vaenukuritegude juhtumite,
sealhulgas etnilisi rühmi ja kogukondi puudutavate juhtumite suhtes, võetakse piisavaid
järelmeetmeid;
44. märgib murega, et korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ei ole tehtud
edusamme ning et korruptsioon on paljudes valdkondades endiselt laialt levinud;
rõhutab, et ametlikult väljakuulutatud korruptsiooniuurimiste ja suurkorruptsiooni
juhtumites tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste vahel on endiselt märkimisväärne ja
seletamatu lõhe; kutsub Põhja-Makedoonia valitsust üles rakendama tõhusamalt
riiklikku strateegiat korruptsiooni ja huvide konflikti ennetamiseks ning võtma vastu
uue kriminaalkoodeksi, mis on kooskõlas ELi acquis’ ja rahvusvaheliste standarditega;
nõuab lisaks rikkumisest teatajate kaitse tugevdamist, kuna see on endiselt nõrk ja
seetõttu heidutab üksikisikuid korruptsioonijuhtumitest teatamast; väljendab siiski
heameelt Põhja-Makedoonia aktiivse osalemise üle rahvusvahelises lepingus, mis
käsitleb andmete vahetamist varadeklaratsioonide kontrollimiseks, seades riigi selles
mehhanismis piirkondlikuks võrdluspunktiks;
45. nõuab tungivalt, et õigeaegselt võetaks vastu terviklik korruptsioonivastane strateegia
aastateks 2026–2030 koos selgete kohustuste ja mõõdetavate eesmärkidega, ning nõuab
riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) täitmata soovituste rakendamist;
46. märgib murega, et viivitused kohtumenetlustes ja ressursside piiratus on jätkuvalt
864
takistuseks suurkorruptsiooni juhtumite puhul heade tulemuste saavutamisel; nõuab
eelkõige suurkorruptsiooni juhtumite uurimist ja neis asjus lõplike süüdimõistvate
otsuste tegemist, mis võiks olla näide sellest, et korruptsiooni käsitletakse kõigil
tasanditel ja et see ei jää karistamata;
47. märgib, et tajutav usaldus kohtusüsteemi vastu on endiselt väga väike ning lubamatu
mõjutamise ja hirmutamise vältimiseks on vaja teha rohkem jõupingutusi;
48. kutsub Põhja-Makedooniat üles suurendama pingutusi rahapesu vastu võitlemiseks;
49. nõuab paremini kooskõlastatud jõupingutusi, et tulemuslikult võidelda organiseeritud
kuritegevuse vastu; kutsub Põhja-Makedoonia valitsust üles viima riiklikud õigusaktid,
mis käsitlevad relvi ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, ELi acquis’ga
vastavusse;
50. ergutab riiklikke ametiasutusi looma tervikliku tugiraamistiku soolise vägivalla ohvriks
langenud naistele, sealhulgas andes õiguslikult tagatud rahalist abi, tagades tasuta
õigusabi ja vabastuse kohtukuludest, luues riikliku fondi väljamaksmata lastetoetuste
katmiseks ning investeerima sihipäraste koolituste, sotsiaalsete ettevõtete ja kohalike
tööhõivealgatuste kaudu rohkem naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamisse;
Sotsiaal-majanduslikud reformid
51. toetab pidevaid jõupingutusi, mida tehakse majanduse ajakohastamiseks, oskuste
tööturu vajadustele mittevastavuse probleemi lahendamiseks, digitaalmajanduse
tugevdamiseks ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks, et vastata ELi siseturu
konkurentsisurvele; rõhutab, et kestlik majanduskasv sõltub õigusriigi põhimõttest,
kohtusüsteemi prognoositavusest ja toimivatest korruptsioonivastastest meetmetest;
nõuab 2023. aasta eelarveseaduse rakendamist, eelarvereeglite kehtestamist ja
eelarvenõukogu loomist ning keskpika perioodi eelarvemenetluse tugevdamist;
52. rõhutab, et tuleb lahendada sotsiaalseid probleeme, tagada kvaliteetne tööhõivepoliitika,
edendada sotsiaalset lähenemist ELi standarditele ning teha edusamme Euroopa
sotsiaalõiguste samba järgimisel;
53. väljendab heameelt esimeste sammude üle, mis on tehtud, et viia Lääne-Balkani
reformi- ja kasvurahastu raames reformikava ja mitmeaastane tööprogramm ellu, mis on
graafikus, et tuua kodanikele konkreetset kasu; ergutab Põhja-Makedooniat jätkama
oma reformikava rakendamist; toonitab vajadust liikuda reformikava küsimuses
märkimisväärselt kiiremini edasi ja see ellu viia, eelkõige seoses põhiküsimuste
teemaplokiga; rõhutab, et rahaliste vahendite väljamaksmine peab jääma rangelt
sõltuvaks kokkulepitud reformieesmärkide ja vahe-eesmärkide täitmisest; väljendab
heameelt tervikliku küberturvalisuse raamistiku ning e-dokumente, e-identimist ja
usaldusteenuseid käsitleva ajakohastatud seaduse vastuvõtmise üle; väljendab heameelt
objektiivse ja faktipõhise viisi üle, kuidas komisjon on hinnanud reformietappide senist
rakendamist; väljendab suurt heameelt selle üle, et pärast positiivset hinnangut
reformide rakendamisele, täpsemalt digitaliseerimise ja hariduse valdkonnas, maksti
Põhja-Makedooniale reformi- ja kasvurahastu raames hiljuti välja 65,7 miljonit eurot;
54. nõuab, et EL ja Põhja-Makedoonia tugevdaksid kodanikuühiskonna organisatsioonide,
ettevõtjate ühenduste ja sotsiaalpartnerite järelevalvet Lääne-Balkani reformi- ja
865
kasvurahastu üle ja nende sisulist osalemist selle kõigis etappides, sealhulgas
reformimeetmete kavandamisel, projektide elluviimisel ja tulemuste seiramisel;
tunnistab vajadust parandada ettevõtluskliimat ja turumajanduse toimimist; nõuab, et
rohkem keskendutaks turumoonutuste kõrvaldamise meetmetele ja sotsiaalsetele
kaitsemeetmetele; nõuab, et suuremat tähelepanu pöörataks negatiivsetele
demograafilistele suundumustele ning võitlusele mitteametliku majanduse ja selle
negatiivse sotsiaalse ja eelarvemõju vastu;
55. kutsub ametiasutusi üles kaitsma töötajaid esindavate ametiühingute sõltumatust ja
õiguspärast rolli ning tagama töötajate põhiõiguste, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste
õiguse austamise, nii õigusaktides kui ka praktikas; kutsub lisaks ametiasutusi üles
tagama konstruktiivse ja sisuka dialoogi ametiühingutega, et käsitleda kiireloomulisi
küsimusi, nagu palgad, töötingimused ja sotsiaalkaitse, sealhulgas seoses
platvormitööga;
56. tunnistab kultuuri- ja loomesektori strateegilist tähtsust ning vajadust stabiilse ja ELi
normidega kooskõlas oleva autoriõiguse raamistiku järele; kutsub Põhja-Makedooniat
üles tagama autoritele ja esitajatele õiglase tasu, viima õiguste kollektiivse teostamise
kooskõlla ELi acquis’ga ja tugevdama piraatlusevastast täitmisele pööramist; rõhutab,
et õiguste omajate nõrk kaitse kahjustab meedia jätkusuutlikkust ja kvaliteetse
audiovisuaalse sisu arendamist;
57. nõuab, et jätkuvalt rakendataks tööturu aktiveerimise strateegiaid, mis on suunatud
noortele, pikaajalistele töötutele, madala kvalifikatsiooniga isikutele ja ebasoodsas
olukorras olevatele rühmadele, näiteks naistele, puuetega inimestele, romadele ja
egiptlastele;
58. ergutab tugevdama noortepoliitikat, muutes noorte osalemise ja noortepoliitika seadust,
kehtestades toimiva seire ja sihtotstarbelise eelarveseadustiku ning parandades
kohalikke noortestruktuure;
59. väljendab heameelt Põhja-Makedoonia integreerimise üle ühtse euromaksete piirkonna
(SEPA) geograafilisse kohaldamisalasse;
60. väljendab suurt heameelt komisjoni ettepaneku ja nõukogu loa üle alustada
läbirääkimisi, et laiendada ELi „rändle nagu kodus“ korda Albaaniale, Bosniale ja
Hertsegoviinale, Kosovole, Montenegrole, Põhja-Makedooniale ja Serbiale; ning kutsub
komisjoni ja Lääne-Balkani partnereid üles astuma kiiresti vajalikke samme ELi ja
Lääne-Balkani partnerite rändlusturgude vastastikuseks avamiseks; rõhutab, et „rändle
nagu kodus“ ala laiendamine Lääne-Balkanile tooks käegakatsutavat kasu nii
kodanikele kui ka ettevõtjatele, soodustades inimestevahelisi kontakte, tugevdades
majandussidemeid, toetades haridusvahetust ja hõlbustades turismi;
61. kutsub Põhja-Makedooniat üles viima oma õigusaktid vastavusse ELi acquis’ga
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta;
Keskkond, elurikkus, energeetika ja transport
62. nõuab suuremaid investeeringuid transpordi- ja energiataristusse ning edusammudesse,
et lähendada transpordi-, energia- ja keskkonnaalased õigusaktid ELi standarditele;
nõuab, et riiklikud õigusaktid viidaks kooskõlla ELi reisijate õigusi käsitlevate
866
normidega; rõhutab vajadust tugevdada ühendatust ja tagada takistamatud kaubavood,
eelkõige maanteeliikluses; nõuab ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi
rakendamist, pidades samal ajal silmas selle mõju elukutselistele sõidukijuhtidele ja
tarneahelatele;
63. rõhutab piiriüleste ühenduste, näiteks üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) VIII ja X
koridori tähtsust, kuna need on hädavajalikud, et suurendada majanduskoostööd
naaberriikidega ja inimestevahelisi kontakte; loodab võetud kohustuste tulemuslikule
täitmisele; väljendab heameelt Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia vahelise kokkuleppe üle
piiriülese raudteetunneli ehitamise kohta, mis on otsustav samm VIII koridori
raudteeühenduse lõpuleviimise suunas; märgib VIII koridori strateegilist tähtsust ELi ja
NATO geostrateegilise autonoomia seisukohast, kuna tegemist on logistiliselt olulise
marsruudiga NATO lõunaosa jaoks;
64. väljendab heameelt selle üle, et 2025. aasta mais võeti vastu energiaseadus, kuid
rõhutab, et riik sõltub endiselt suurel määral söest; nõuab, et taastuvenergia võetaks
kiiresti kasutusele ja suuremat tähelepanu pöörataks energiatõhususele, eelkõige
hoonete puhul;
65. peab kahetsusväärseks, et keskkonnaalaste õigusaktide vallas on tehtud vähe
edusamme; nõuab eelkõige õhu- ja veekvaliteedi ning reoveekäitlusega tegelemiseks
kiireloomulisi meetmeid, mis hõlmavad suuremaid ja selgelt sihtotstarbelisi riiklikke
vahendeid linna- ja maapiirkondade veevarustus- ja kanalisatsioonitaristule, ühendades
külade veesüsteemid võimaluse korral munitsipaalveevõrkudega, ning selgelt
määratletud institutsioonilisi kohustusi ja korrapäraste sanitaar- ja laboratoorsete
kontrollide tagamist koos tulemuste avalikustamisega, ühtlasi tõhusamat järelevalvet
kontrollide vormis, sealhulgas karistuste kehtestamist reguleerimata, halvasti hooldatud
ja reostavate süsteemide suhtes;
66. märgib murega, et õhusaaste tase on püsivalt kõrge, eriti linnapiirkondades, mis on
tihedalt seotud söe põletamise ja tsemendi tootmisega; väljendab sellega seoses tõsist
muret uue tööstusheite kontrolli seaduse pärast ja nõuab tungivalt, et ametiasutused
muudaksid seda läbipaistva ja kaasava avaliku menetluse kaudu, millesse on kaasatud
kõik asjaomased sidusrühmad, eelkõige keskkonnaeksperdid ja kodanikuühiskonna
organisatsioonid; rõhutab tungivat vajadust parandada õhukvaliteeti linnades, sealhulgas
selliste meetmete abil nagu vähese heitega piirkondade loomine ning nüüdisaegsete,
vähem saastavate ühistranspordisõidukite soetamine;
67. võtab murega teadmiseks piiratud edusammud horisontaalsete keskkonnaalaste
õigusaktide rakendamisel ning nõuab tungivalt, et Põhja-Makedoonia viiks oma
õigusaktid, sealhulgas väikeste hüdroenergiaprojektidega seotud teisesed õigusaktid,
täielikult vastavusse keskkonnamõju hindamise direktiivi8 ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise direktiiviga9, ja rakendaks neid tulemuslikult;
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL
teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/92/oj).
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2001/42/oj).
867
68. nõuab tungivalt, et Põhja-Makedoonia valitsus ja kohalikud omavalitsused tõhustaksid
elurikkust käsitlevaid meetmeid, et tagada Berni konventsiooni alusel kindlaks
määratud Emeraldi võrgustiku aladele toimiv õiguskaitse ning kiirendada tulevaste
Natura 2000 alade kindlakstegemist ja määramist; nõuab tungivalt, et Põhja-
Makedoonia valitsus seaks prioriteediks uue looduskaitseseaduse vastuvõtmise ja
kiirendaks seda, et asendada aegunud õigusraamistik ja tagada täielik kooskõla ELi
elupaikade direktiivi10 ja linnudirektiiviga11;
69. väljendab heameelt Põhja-Makedoonia jätkuva koostöö üle Kosovo ja Albaaniaga
seoses piiriülese rahvuspargiga Šari mägedes; kordab, et hädavajalik on võtta vastu
seadus Mavrovo rahvuspargi uuesti välja kuulutamiseks ning viimistleda ja
tulemuslikult rakendada selle majandamiskava; soovitab lisada Jablanica riiklikusse
kaitsealade loetellu; nõuab tungivalt, et Põhja-Makedoonia töötaks Balkani ilvese
kaitseks välja riikliku tegevuskava ja majandamiskava ning rakendaks seda, tagades
kooskõla piirkondliku strateegiaga ja tehes koostööd naaberriikidega, sealhulgas
eesmärgiga säilitada ökoloogiline ühendatus peamiste elupaikade, sealhulgas Mavrovo
ja Jablanica ning piiriüleste alade vahel;
Piirkondlik koostöö ja välispoliitika
70. väljendab heameelt Põhja-Makedoonia väärtusliku ja märkimisväärse panuse üle
piirkondlikku koostöösse ja stabiilsusesse riigi osalemise kaudu piirkondlikes
majandus- ja diplomaatilistes algatustes, näiteks Berliini protsessis, Lääne-Balkani
majanduskasvu kavas ja ühise piirkondliku turu kokkulepete rakendamises;
71. nõuab järjekindlalt pühendumist dialoogile ja koostööle naaberriikidega, et tugevdada
piirkondlikku stabiilsust ja edendada vastastikust usaldust; nõuab, et veelgi edendataks
inimestevahelisi kontakte kogu Kagu-Euroopas; rõhutab, kui oluline on rakendada
rahvusvahelisi lepinguid, näiteks Prespa kokkulepet ning sõpruse, heanaaberlikkuse ja
koostöö lepingut Bulgaariaga, heas usus;
72. tunnistab, et Makedoonia ühiskonna ajaloolisi iseärasusi tõlgendatakse erinevalt;
rõhutab, et Euroopa Parlamendi raporti eesmärk ei ole mõjutada ega piirata teaduslikku
diskursust nendes küsimustes, samuti ei mõjuta sellised tõlgendused Euroopa
Parlamendi hinnangut Põhja-Makedoonia edusammudele ELiga ühinemise suunas, kuna
see põhineb endiselt Kopenhaageni kriteeriumidel ja heanaaberlike suhete põhimõtetel;
nõuab tungivalt, et kõik osalised jätkaksid Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia ühise
valdkondadevahelise ajaloo- ja haridusküsimuste eksperdikomisjoni tööd ja teeks oma
tööd heas usus, lähendades seeläbi ühiskondi; mõistab hukka kõik katsed asendada
ajaloomälestisi ja/või artefakte, sealhulgas hävitada autentset kultuuripärandit; peab
kahetsusväärseks bulgaariakeelsete pealiskirjade hävitamist ja võltsimist;
73. väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö lepingu
artikli 12 kohaselt loodud valitsustevahelise ühiskomisjoni viimane istung toimus
10 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/oj).
868
17. juulil 2022 ja pärast seda ei ole peetud ühtki uut istungit; nõuab tungivalt, et
Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia valitsused korraldaksid kiiremas korras
valitsustevahelise ühiskomisjoni kolmanda istungi, et viia edasi lepingu ja selle
protokollide rakendamist;
74. nõuab tungivalt, et Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia ühine valdkondadevaheline ajaloo-
ja haridusküsimuste eksperdikomisjon, mis loodi Bulgaariaga sõlmitud sõpruse,
heanaaberlikkuse ja koostöö lepingu alusel, saavutaks selgeid ja käegakatsutavaid
tulemusi; rõhutab, et koostatavates tekstides peaks kajastuma kummagi rahva ühisest
ajaloost pärinevate ajalooliste faktide ja arvude tõlgendus, tuginedes objektiivsetele,
ehtsatele ja tõenduspõhistele ajaloolistele allikatele ja dokumentidele, teaduslikule
tõlgendusele ja ajaloosündmustele, nagu on sätestatud Bulgaariaga sõlmitud lepingu
teises protokollis;
75. võtab murega teadmiseks üha tugevamad sidemed Põhja-Makedoonia ja mitteliberaalset
tegevuskava järgiva Serbia valitsuse vahel; hoiatab lisaks Hiina kasvava majandusliku
ja poliitilise mõju pärast piirkonnas, eriti taristuprojektide ja laenude kaudu; võtab sama
suure murega teadmiseks teated Venemaa püüdluste kohta avaldada Põhja-
Makedoonias mõju; nõuab, et EL toetaks Põhja-Makedooniat vastupanuvõime
tugevdamisel sellise välise mõjutamise suhtes, mis toimub usuvõrgustike kaudu;
väljendab muret piirkonnas propageeritavate narratiivide pärast, millega seatakse
kahtluse alla riikide, sealhulgas nn Serbia maailma suveräänsus ja territoriaalne
terviklikkus;
76. tuletab meelde vajadust avada Jugoslaavia salateenistuse (UDBA ja KOS) arhiivid,
mida hoitakse nii Põhja-Makedoonias kui ka Serbias; rõhutab, et need arhiivid tuleb
avada kogu piirkonnas, et käsitleda totalitaarset minevikku läbipaistval viisil,
eesmärgiga tugevdada Lääne-Balkanil demokraatiat, vastutust ja institutsioone;
77. tunnustab seda, et Põhja-Makedoonia on saavutanud suure ja pikaajalise kooskõla ELi
välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, sealhulgas seoses piiravate meetmetega; peab
siiski kahetsusväärseks, et oluliste hääletuste puhul rahvusvahelistes organites on ELi
enamuse seisukoha järgimise asemel suurenenud hääletamisest hoidumine; kutsub
seetõttu Põhja-Makedoonia valitsust üles kahtluse korral järgima ELis enamuse
seisukohta;rõhutab Põhja-Makedoonia geostrateegilist tähtsust ja riigi olulist rolli
NATO liikmena; väljendab heameelt seoses riigi aktiivse osalemisega ühise julgeoleku-
ja kaitsepoliitika raames toimuvates ELi missioonides ja operatsioonides ning seoses
riigi panusega ELi juhtrolli rahuvalves, konfliktide ennetamises ja rahvusvahelises
kriisiohjes; väljendab heameelt Põhja-Makedoonia valmisoleku üle tõhustada
julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames ELiga tehtavat koostööd;
o
o o
78. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu
eesistujale, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning
Põhja-Makedoonia Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.
869
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0220
Komisjoni 2025. aasta aruanne Kosovo kohta
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta resolutsioon komisjoni Kosovot käsitleva
2025. aasta aruande kohta (2025/2252(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning
teiselt poolt Kosovo vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut1, mis on jõus
olnud alates 1. aprillist 2016,
– võttes arvesse Kosovo 15. detsembril 2022 esitatud Euroopa Liidu liikmeks astumise
avaldust,
– võttes arvesse Kosovo 12. mail 2022 esitatud Euroopa Nõukogu liikmeks saamise
taotlust,
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Kosovo vahelist Kosovo liidu programmides osalemise
üldpõhimõtteid käsitlevat raamlepingut2, mis on jõus olnud alates 1. augustist 2017,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrust
(EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III)3,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2023. aasta määrust (EL)
2023/850, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad
riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad
riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud4, seoses Kosovoga, millega
lubatakse Kosovo biomeetriliste passide kasutajatel alates 1. jaanuarist 2024 viisavabalt
reisida,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrust
(EL) 2024/1449, millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu5,
– võttes arvesse 19.–20. juunil 2003 Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu
1 ELT L 71, 16.3.2016, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2016/342/oj. 2 ELT L 195, 27.7.2017, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2017/1388/oj. 3 ELT L 330, 20.9.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1529/oj. 4 ELT L 110, 25.4.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/850/oj. 5 ELT L, 2024/1449, 24.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1449/oj.
870
kohtumise eesistujariigi järeldusi,
– võttes arvesse 2018. aastal Sofias, 2020. aastal Zagrebis ja 2021. aastal Brdo pri Kranjus
toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumisi ning nende deklaratsioone,
– võttes arvesse 1. juulil 2025 Põhja-Makedoonias Skopjes toimunud Lääne-Balkani
juhtide kohtumist, mille teema oli Lääne-Balkani majanduskasvu kava,
– võttes arvesse 17. detsembri 2025. aasta ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumise
deklaratsiooni,
– võttes arvesse nõukogu eesistujariigi 16. detsembri 2025. aasta järeldusi laienemise
kohta,
– võttes arvesse 28. augustil 2014 käivitatud Berliini protsessi,
– võttes arvesse 22. oktoobril 2025 toimunud Berliini protsessi teemalise tippkohtumise
eesistuja järeldusi,
– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „Majandus- ja investeerimiskava
Lääne-Balkani jaoks“ (COM(2020)0641),
– võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2023. aasta teatist „Uus Lääne-Balkani
majanduskasvu kava“ (COM(2023)0691),
– võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2024. aasta teatist laienemiseelsete reformide ja
poliitika läbivaatamise kohta (COM(2024)0146),
– võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2025. aasta teatist „2025. aasta teatis ELi
laienemispoliitika kohta“ (COM(2025)0690) ja sellele lisatud komisjoni talituste
töödokumenti, mis käsitleb 2025. aasta aruannet Kosovo kohta (SWD(2025)0752),
– võttes arvesse 25. oktoobril 2005 Ateenas allkirjastatud energiaühenduse
asutamislepingut, mille eesmärk on laiendada ELi energia siseturu reegleid Kagu-
Euroopale,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsiooni 1244,
Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo
iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise kooskõla rahvusvahelise õigusega, ning ÜRO
Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni 64/298, milles võeti teadmiseks
Rahvusvahelise Kohtu arvamus ning tunnustati ELi valmisolekut hõlbustada Serbia ja
Kosovo dialoogi,
– võttes arvesse Kosovo jätkuvat vastavust ELi ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale,
– võttes arvesse 19. aprilli 2013. aasta esimest kokkulepet põhimõtete kohta, millega
reguleeritakse suhete normaliseerimist Serbia ja Kosovo vahel, ning 25. augusti
2015. aasta kokkuleppeid ja käimasolevat ELi vahendatud dialoogi suhete
normaliseerimiseks,
– võttes arvesse 27. veebruari 2023. aasta Brüsseli lepingut ja 18. märtsi 2023. aasta
Ohridi raamlepingut ning selle rakenduslisa,
871
– võttes arvesse NATO juhitavate Kosovo rahuvalvejõudude jätkuvat kohalolekut ja
volitusi ning nende jätkuvat abi ohutu ja turvalise keskkonna ning liikumisvabaduse
säilitamisel Kosovos,
– võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2025. aasta otsust (ÜVJP) 2025/1161, millega
muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta
Kosovos, EULEX Kosovo6, millega pikendati missiooni volituste kestust
14. juunini 2027,
– võttes arvesse Euroopa Liidu valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet 2025. aasta
parlamendivalimiste kohta Kosovos,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kosovo kohta,
– võttes arvesse 9. detsembril 2024 ELi ja Kosovo parlamentaarse stabiliseerimis- ja
assotsiatsioonikomitee 12. kohtumisel vastu võetud ühiseid soovitusi,
– võttes arvesse Transparency Internationali 2025. aasta korruptsioonitaju indeksit,
– võttes arvesse Piirideta Reporterite 2025. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksit,
– võttes arvesse 24.–25. märtsil 2026 toimunud Euroopa Nõukogu ajakirjanike turvalisuse
platvormi teabekogumismissiooni Pristinasse,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A10-0166/2026),
A. arvestades, et laienemispoliitika on üks mõjusamaid ELi välispoliitika vahendeid, üks
edukamaid poliitikameetmeid, mis stimuleerib ja ergutab põhjalikke reforme
laienemisprotsessis osalevates riikides, ning geostrateegiline investeering pikaajalisse
rahusse, stabiilsusse ja julgeolekusse kogu mandril;
B. arvestades, et demokraatia, inimõigused ja õigusriik on põhiväärtused, millele EL on
rajatud; arvestades, et neid põhiväärtusi ei saa laienemisprotsessi kontekstis ohtu seada;
C. arvestades, et Kosovo Vabariigi põhiseadus on vähemuste õiguste suhtes üks
edumeelsemaid;
D. arvestades, et iga laienemisprotsessis osalevat riiki hinnatakse rangelt tema saavutuste
põhjal; arvestades, et ühinemise ajakava ja edusammud sõltuvad vajalike reformide
elluviimisest ning vastavusest kriteeriumidele ja ühistele Euroopa väärtustele;
arvestades, et ühinemisprotsess ei saa jätkuda vajalike reformide elluviimiseta;
E. arvestades, et Kosovo teekond ELi liikmeks saamise suunas sõltub ka suhete
normaliseerimisest Serbiaga ja heanaaberlikest suhetest;
F. arvestades, et demokraatlike protsesside terviklikkuse kaitsmisest on saanud ELi
laienemispoliitika keskne kaalutlus; arvestades, et Kosovot on tabanud välissekkumine
ja desinformatsioonikampaaniad, mis lähtuvad eelkõige Venemaalt, sealhulgas Serbia
6 ELT L, 2025/1161, 6.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/1161/oj.
872
natsionalistlike kanalite kaudu, mille eesmärk on destabiliseerida riigi demokraatlikke
institutsioone, õõnestada ühiskondlikku ühtekuuluvust ning takistada Kosovo lõimumist
Euroopaga; arvestades, et demokraatia vastupanuvõime tugevdamine on
ühinemispoliitiliste kriteeriumide täitmise lahutamatu osa;
G. arvestades, et vastupidi Euroopa üldisele seisukohale ei ole Küpros, Kreeka, Rumeenia,
Slovakkia ega Hispaania Kosovo iseseisvust veel tunnustanud;
Pühendumine ELiga ühinemisele
1. tunnustab Kosovo jätkuvat pühendumist ELiga ühinemisele, mis kajastab selget
strateegilist geopoliitilist otsust, mis suurendab julgeolekut, püsivat sidet Euroopaga
ning erakondade üldist konsensust ELiga integreerumise küsimuses, samuti üldsuse
suurt toetust Kosovo Euroopa suunas liikumisele, eelkõige tihedate ja konkreetsete
suhete arendamise kaudu Euroopa Liiduga;
2. kordab kindlat veendumust, et Kosovo tulevik on ELis, eriti arvestades piirkonna
praegust geopoliitilist dünaamikat, kiireid suuri muutusi maailmapoliitikas ja kasvavat
konkurentsi autoritaarsete režiimidega; rõhutab, et Kosovo ja ELi lähenemine on osa
järkjärgulisest integratsiooniprotsessist, mis ulatub kaugemale pelgalt formaalsest
ühinemisväljavaatest; rõhutab, et Kosovoga suhete tugevdamisel on olulised
konkreetsed koostöövormid ja järkjärguline integreerimine, sealhulgas valdkondlikud
partnerlused, osalemine sellistes liidu programmides nagu Erasmus+ ning teatavatesse
Euroopa poliitikavaldkondadesse kaasamine. toonitab, et need instrumendid
võimaldavad sõlmida püsivad sidemed Kosovo ja Euroopa vahel ning reageerida
piirkonna geostrateegilistele katsumustele, sealhulgas ennetades välisosalejate mõju,
ilma et see mõjutaks laienemisprotsessi tempot või tulemust;
3. väljendab heameelt Kosovo uue assamblee ja valitsuse moodustamise üle 12. veebruaril
2026 pärast 2025. aasta detsembris toimunud ennetähtaegseid demokraatlikke
parlamendivalimisi ning rohkem kui aasta kestnud poliitilist ummikseisu ja sügavat
poliitilist polariseeritust; peab siiski kahetsusväärseks 2025. aasta jooksul halvatud
poliitilist protsessi, mis tõi Kosovo jaoks kaasa „kaotatud aasta“; peab lisaks
kahetsusväärseks, et rahvusassamblee ei suutnud valida uut presidenti põhiseaduses
sätestatud tähtajaks; võtab teadmiseks rahvusassamblee laialisaatmise presidendi
dekreediga 6. märtsil 2026 ning järgnenud Kosovo konstitutsioonikohtu otsuse, millega
see otsus tühistati ja anti assamblee liikmetele 34-päevane tähtaeg uue presidendi
valimiseks, pärast mida oleks riik sunnitud korraldama uued valimised; võtab
teadmiseks ebaõnnestunud katsed valida selleks tähtajaks president ja sellele järgnenud
teate uute parlamendivalimiste korraldamise kohta 7. juunil 2026;
4. väljendab lisaks heameelt selle üle, et Kosovo rahvusassamblee ratifitseeris
13. veebruaril 2026 reformi- ja kasvurahastu lepingud; märgib, et see võimaldab
Kosovol saada märkimisväärseid toetusi ja sooduslaene, mille eesmärk on edendada
olulisi reforme, kiirendada majanduslikku lähenemist ning teha täiendavaid edusamme
teel Euroopa suunas; peab sügavalt kahetsusväärseks, et arvestades „kaotatud aastat“ ja
võimalust, et valimiskampaania pärast läheb mõni kuu veel kaotsi, ei pruugi riik suuta
kõiki vajalikke reforme tähtajaks ellu viia ning võib kaotada märkimisväärse osa
reformi- ja kasvurahastu rahalisest toetusest;
5. rõhutab, et usaldusväärne laienemine tugineb tulemuspõhisele protsessile, mis nõuab
873
reformide püsivat ja pöördumatut hoogu ja ranget rakendamist kooskõlas Euroopa
standardite, eelkõige Kopenhaageni kriteeriumidega;kutsub Kosovot üles kiirendama
ELiga seotud reformide elluviimist, eriti õigusriigi, põhivabaduste ja korruptsiooni,
eelkõige suurkorruptsiooni vastase võitluse valdkonnas, ning jätkama pingutusi, et
pühenduda veelgi kindlamalt Euroopa väärtustele ja normidele; rõhutab, et igasugune
ühinemiseelne abi ja sellega seotud finantsabi peab rangelt sõltuma mõõdetavatest ja
kontrollitavatest tulemustest nendes valdkondades; tuletab sellega seoses meelde, kui
oluline on kaitsta õigusriiki, tagada kõigi arvamuste austamine ja seaduste tulemuslik
kohaldamine praktikas; rõhutab, et nende reformide prioriteetide muutmine ja nendes
konkreetsete edusammude saavutamine on vajalik selleks, et Kosovo saaks tugevdada
oma sidemeid Euroopaga ja jätkata liikumist ELiga ühinemise teele tagasipöördumise
suunas; rõhutab, et laienemine eeldab ka Euroopa Liidu institutsioonide ja
liikmesriikide põhjalikku ettevalmistust, et tagada võimalike uute liikmete edukas
integreerimine, austades samal ajal siseturu majanduslikku stabiilsust, sotsiaalseid ja
keskkonnastandardeid ning ELi institutsioonide nõuetekohast toimimist;
6. toetab Kosovo poolt 2022. aasta detsembris esitatud ELi liikmeks astumise avaldust;
kordab oma üleskutset nõukogus olevatele liikmesriikidele, et nad paluksid komisjonil
esitada viivitamata küsimustik ja arvamus riigi liikmeks saamise avalduse
vastuvõetavuse kohta, ning kutsub nõukogu üles tegutsema seejärel kiiresti, sealhulgas
andma kandidaatriigi staatuse niipea, kui asjakohased kriteeriumid on täidetud; kutsub
viit liikmesriiki, kes ei ole veel tunnustanud Kosovo iseseisvust, üles seda viivitamata
tegema, et Kosovo saaks liikuda edasi teiste kandidaatidega võrdsetel alustel; tuletab
meelde Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, milles on
konstateeritud, et Kosovo ühepoolne iseseisvuse väljakuulutamine ei ole vastuolus
üldise rahvusvahelise õigusega;
7. kinnitab taas täit toetust Kosovo taotlusele saada Euroopa Nõukogu liikmeks ning riigi
strateegilisele kavatsusele ühineda NATO programmiga „Partnerlus rahu nimel“ ja
taotlustele ühineda teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega; kutsub asjaomaseid
organisatsioone ja liikmesriike üles neid taotlusi aktiivselt toetama; märgib, et Kosovo
lähenemine NATO-le tugevdab Euroopa julgeolekut; kutsub komisjoni ja ELi esindust
Kosovos üles suurendama jõupingutusi, et parandada Kosovos teadmisi ELi rollist ja
arusaamist sellest ning tutvustada ELi ja Kosovo vahelise tugevdatud partnerluse
konkreetseid eeliseid; nõuab tungivalt, et Serbia ei avaldaks vastuseisu Kosovo
liikmesusele Euroopa Nõukogus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, mis
oleks vastuolus 2023. aasta Kosovo ja Serbia vaheliste suhete normaliseerimisele
suunatud lepinguga;
8. tunnustab Kosovot kui ELi usaldusväärset partnerit, mida tõendab temajätkuv
vabatahtlik kooskõla ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP), sealhulgas
Venemaa ja Valgevene vastu suunatud ELi piiravate meetmete jätkuv rakendamine,
Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja selge hukkamõistmine ning kodanike
järjepidevalt suur toetus ELiga ühinemisele; ootab, et Kosovo säilitaks selle kooskõla ja
jätkaks jõupingutusi Venemaa ohu ohjeldamiseks;
9. väljendab heameelt Kosovo, Albaania ja Horvaatia vahel 18. märtsil 2025 allkirjastatud
kolmepoolse kaitsealase koostöö deklaratsiooni üle, mille eesmärk on tugevdada
kaitsevõimet ning edendada koostööd hübriidohtude vastu võitlemisel;
10. väljendab heameelt kauaoodatud otsuse üle tühistada Kosovo vastu suunatud ELi
874
meetmed, sealhulgas 2025. aasta detsembris vabastatud 216 miljoni euro üle
prioriteetsete lepingute ja kavandamise jaoks ning järelejäänud 205 miljoni euro üle,
mis vabastati 2026. aasta alguses; on seisukohal, et need meetmed olid selges vastuolus
Kosovo tõendatud pühendumusega Euroopa väärtustele ja kooskõlale ELi poliitikaga
ning ei olnud enam põhjendatud, kuna kõik vajalikud nõuded on täidetud; võtab
teadmiseks nende meetmete negatiivse mõju Kosovo ühiskonnale, eelkõige kohalikele
kogukondadele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtjatele (VKEd); väljendab muret puuduliku läbipaistvuse ja
prognoositavuse, ebapiisava avaliku teavitamise ning meetmete pikalevenimise üle,
hoolimata sellest, et Kosovo on täitnud ELi nõuded;
Demokraatia ja õigusriik
11. väljendab heameelt selle üle, et parlamendi- ja kohalike valimiste läbiviimisele
2025. aastal anti üldiselt positiivne hinnang, ning märgib, et need viidi läbi
rahumeelselt, konkurentsipõhiselt ja kaasavalt, lähtudes läbivaadatud
valimisraamistikust, mis on kooskõlas varasemate ELi valimisvaatlusmissiooni
soovitustega; kiidab ametivõime elektroonilise hääletussüsteemi kasutuselevõtu eest
Kosovos; juhib siiski tähelepanu sellele, et valimiste läbiviimisel täheldati mõningaid
puudusi, ning kutsub Kosovo ametivõime üles neid tulevaste valimiste korraldamisel
arvesse võtma;
12. peab tervitatavaks Kosovo serblaste osalemist 2025. aasta parlamendi- ja kohalikel
valimistel ning seda, et neli hiljuti valitud serblastest linnapead võtsid oma albaanlastest
eelkäijatelt ameti üle serblaste enamusega omavalitsustes Kosovo põhjaosas; väljendab
siiski muret surve pärast, mida avaldati Serbia sotsiaalabist ja tööhõivest sõltuvatele
valijatele, et nad hääletaksid 2025. aasta veebruari parlamendivalmistel Srpska Lista
esindajate poolt;
13. peab kahetsusväärseks jätkuvaid katseid politiseerida sõltumatuid institutsioone,
sealhulgas keskvalimiskomisjoni, ja juhtimisalaseid puudusi sõltumatus
meediakomisjonis; kutsub Kosovot üles viima sõltumatu meediakomisjoni tegevust
reguleeriv õigusraamistik veelgi enam kooskõlla Euroopa Nõukogu soovituste ja ELi
standarditega, et tugevdada regulatiivset sõltumatust, õiguskindlust ja avalikkuse
usaldust meedia järelevalve vastu; kutsub ametivõime üles tagama tulemuspõhise
ametissenimetamise, värbamismenetluste läbipaistvuse ja nende institutsioonide
sõltumatuse täieliku austamise; rõhutab, et vastupidavad demokraatlikud institutsioonid
on esimene kaitseliin infokeskkonnaga manipuleerimise, varjatud mõjutamise ja avaliku
arutelu poliitikast ajendatud moonutamise vastu; kutsub Kosovot üles looma
institutsionaalset demokraatliku vastupidavuse raamistikku, mis ühendaks
rahvusassamblee, valitsuse, sõltumatud reguleerivad asutused ja valimiste korraldajad
ning hõlmaks selgelt määratletud vastutusalasid, regulaarseid riskianalüüse ja avalikke
aruandeid;
14. kiidab heaks asjaolu, et kodanikuühiskonna organisatsioonid tegutsevad üldiselt soodsas
keskkonnas, ning kutsub ametivõime üles kaasama juba varases etapis
kodanikuühiskonda tõeliselt ELiga seotud reformide ettevalmistamisse ja rakendamisse;
rõhutab, kui tähtis on suurendada vastutust ja läbipaistvust seoses kodanikuühiskonna
organisatsioonide riikliku rahastamisega; rõhutab, et kodanikuühiskond on demokraatia
ja pluralismi ning hea valitsemistava ja sotsiaalse progressi edendamisel väga oluline;
875
15. kiidab ametivõime selle eest, et nad konsulteerisid Veneetsia komisjoniga
kohtusüsteemi käsitlevate seaduseelnõude paketi, sealhulgas Kosovo
prokuratuurinõukogu seaduse asjus; on siiski endiselt mures õigusriigi strateegia
piiratud rakendamise ja reformide ebapiisava elluviimise pärast valitsuse poolt, Kosovo
kohtunõukogu mittetäieliku liikmeskonna pärast ning viivituste pärast kohtureformide
rakendamisel; väljendab muret selle üle, et valitsus ei ole vastu võtnud vajalikku
alamõigusakti, milles sätestatakse Kosovo politsei eriuurimisüksuse ja eriprokuratuuri
organisatsiooniline struktuur ning koostöömehhanismid; väljendab heameelt
edusammude üle, mis on tehtud Kosovo prokuratuurinõukogu uue esimehe ametisse
nimetamisel, ning loodab, et uus koosseis kinnitatakse pärast seda, kui rahvusassamblee
uuesti tööd alustab; väljendab heameelt selle üle, et Kosovo kohtunõukogu 17 uut
kohtunikku värvati läbipaistva ja tulemuspõhise menetluse teel, ning nõuab tungivalt, et
president nad viivitamata ametisse kinnitaks; nõuab tungivalt, et Kosovo võtaks
otsustavaid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks ning tagaks, et kohtusüsteemi
usaldusväärsust ja vastutust käsitlevad õigusaktid oleksid kooskõlas Euroopa
standardite ja Veneetsia komisjoni asjakohaste soovitustega;
16. väljendab rahulolu selle üle, et Kosovo on vähendanud halduskoormust, rakendades
halduskoormuse ennetamise ja vähendamise programmi aastateks 2025–2028 ning selle
tegevuskava aastateks 2025–2026; väljendab heameelt ametiisikute seaduse täiustamise
ja selle muudatuste vastuvõtmise üle ning kutsub Kosovot üles veelgi parandama
avaliku halduse ja tulemuspõhise avaliku teenistuse süsteemi; märgib, et Kosovo
avaliku halduse strateegiline raamistik on olemas, kuid seda ei rakendata tõhusalt;
17. väljendab sügavat muret ebapiisavate edusammude pärast üldises korruptsioonivastases
võitluses; peab kahetsusväärseks, et võetud kohustustest hoolimata puuduvad selles
valdkonnas käegakatsutavad struktuursed edusammud, ning rõhutab, et korruptsioon on
endiselt süsteemne probleem, mis kahjustab avalike institutsioonide toimimist ja
avalikkuse usaldust; võtab murega teadmiseks, et Kosovo langes 2025. aasta
korruptsiooni tajumise indeksis, kus ta on 182 riigi ja territooriumi seas 76. kohal, mis
on kolm kohta madalam kui 2024. aastal ja mis tähendab murettekitavat tagasiliikumist
varasema järkjärgulise paranemise suundumusest, kuid asetab Kosovo siiski mõnest
piirkonna riigist ettepoole; kutsub ametivõime üles võtma viivitamata vastu ja
rakendama konkreetseid, toimivaid ja kontrollitavaid meetmeid, mille abil korruptsiooni
paremini ennetada, uurida ja kohtulikult menetleda; nõuab eelkõige riikliku
korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava kiiret vastuvõtmist aastateks 2025–2028,
varade deklareerimise ja terviklikkuse kavade laialdasemat kasutamist ning
konfiskeerimisvahendite mõjusamat rakendamist korruptsioonijuhtumite puhul; rõhutab
vajadust tugevdada korruptsioonivastaste asutuste sõltumatust ja tegevussuutlikkust
ning tagada toimiv koostöö prokuröride, politsei ja rahapesu andmebüroode vahel; juhib
tähelepanu asjaolule, et komisjoni varasemaid soovitusi korruptsiooni ennetamise ameti
suutlikkuse suurendamise ja korruptsioonivastaste õigusaktide rakendamise kohta ei ole
veel rakendatud; nõuab kõrgemal tasandil esineva korruptsiooni juhtumite uurimise
kvaliteedi pidevat parandamist;
18. on mures asjaolu pärast, et organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses on tehtud
piiratud edusamme; nõuab organiseeritud kuritegevuse vastase riikliku strateegia ja
tegevuskava kiiret vastuvõtmist; rõhutab, kui oluline on võidelda kuritegelike
võrgustike vastu, tugevdades rahvusvahelist koostööd luureandmete jagamise kaudu
ning tõhustades õiguskaitse- ja prokuratuuriasutuste vahelist koostööd; kutsub Kosovo
naaberriike üles võimaldama Kosovol osaleda rahvusvahelises koostöös kõikidel
876
tasanditel, et maksimeerida organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse mõju; rõhutab
vajadust süvendada koostööd uimastitevastases võitluses; nõuab terrorismivastase
võitluse edasist koordineerimist;
19. rõhutab jätkuvaid jõupingutusi, mida EULEX teeb, kui see aitab Kosovo ametivõimudel
luua kestlikke ja sõltumatuid õigusriigi institutsioone; märgib, et püsivad probleemid,
sealhulgas piiratud täidesaatvad volitused, on pärssinud tema töö mõju; nõuab missiooni
lisandväärtuse, ulatuse ja strateegiliste eesmärkide jätkuvat ümberhindamist, et tagada
selle asjakohasus ja tõhusus;
20. on mures teadete pärast, mille kohaselt on mõned Kosovo põhjaosa politseinikud
kasutanud liigset jõudu ja käitunud vääralt; kutsub Kosovo politseid üles tagama, et
nende töötajad järgiksid täielikult kõiki õigusriigi ja inimõigustega seotud nõudeid;
tuletab meelde kõigi poliitiliste esindajate ja kõigi Kosovo inimeste jagatud vastutust
rahu ja õigusriigi järgimise eest;
Põhivabadused ja inimõigused
21. märgib, et kuigi inimõiguste õigus- ja institutsiooniline raamistik on üldjoontes olemas,
on selle rakendamine endiselt ebapiisav;väljendab heameelt kogukondade õiguste
kaitse ja edendamise strateegia vastuvõtmise üle; väljendab rahulolu selle üle, et
Kosovo täitis konstitutsioonikohtu otsuse, milles käsitleti Dečani kloostri maa
omandiõigust; kutsub Kosovot üles investeerima inimõiguste raamistiku toimivamasse
rakendamisse;
22. tunnistab, et Kosovo põhiseadus on vähemuste õiguste suhtes väga edumeelne; märgib
sellega seoses kahetsusega, et ikka veel ei ole arvesse võetud 2023. aasta jaanuaris
Kosovo rahvusassamblees registreeritud petitsiooni, mille allkirjastas peaaegu
500 inimest, kes on ajalooliselt ise end bulgaarlasteks pidanud, ning soovitab, et nende
õigused oleksid seaduses sätestatud ja tegelikult tagatud, et kaitsta bulgaaria vähemuse
ajaloolist, kultuurilist ja poliitilist identiteeti; kutsub Kosovot üles tagama, et kõiki
kogukondade ja nende liikmete õiguste kaitse ja edendamise seaduse alusel tunnustatud
vähemusi tunnustatakse täiel määral riigi põhiseaduses;
23. märgib, et Kosovo vanglasüsteem vastab üldjoontes ÜRO ja Euroopa Nõukogu
miinimumnõuetele; nõuab vangide, eelkõige naisvangide, vähemusse kuuluvate vangide
ja vaimse tervise probleemidega vangide õiguste paremat kaitset;
24. rõhutab vajadust tugevdada haavatavate rühmade ja vähemuskogukondadesse kuuluvate
inimeste õigusi kaitsvate õigusaktide rakendamist, ennekõike seoses nende esindatusega
avalik-õiguslikes institutsioonides ja keelte kasutamisega, sealhulgas tagades võrdse ja
toimiv juurdepääsu emakeelsele riiklikule haridusele, samuti tervishoiule ja avalikele
teenustele, keele- ja omandiõiguste austamise, piisava esindatuse kesk- ja kohalikus
halduses ning materiaalse ja immateriaalse, religioosse, traditsioonilise ja
kultuuripärandi kaitsmise; kutsub Kosovot üles suurendama oma jõupingutusi, et tagada
vähemusrühmadele võrdsed võimalused ning nende piisav esindatus poliitilises ja
kultuurielus, avalik-õiguslikus meedias, halduses ja kohtusüsteemis; nõuab, et Kosovos
kaitstaks usuvähemusi ja tagataks juurdepääs pühakodadele;
25. peab kahetsusväärseks asjaolu, et vähemusrühmadesse, eelkõige romade, aškalite ja
egiptlaste kogukonda kuuluvad naised seisavad silmitsi mitmete diskrimineerimise
877
vormidega, eelkõige hariduse, tööhõive ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse
valdkonnas; väljendab muret selle pärast, et Kosovo valitsus ei esinda piisavalt
vähemuskogukondi ja et juhtivatel ametikohtadel on endiselt vähe naisi;
26. kutsub Kosovot üles tõhustama vähemuskogukondade, usukogukondade ja LGBTIQ+
kogukonna õigusi kaitsvate olemasolevate mehhanismide rakendamist, viies lõpule uue
tsiviilseadustiku väljatöötamise, mis on veel vastu võtmata; on jätkuvalt mures naiste ja
LGBTIQ+ inimeste vastu suunatud diskrimineeriva keelekasutuse pärast;
27. rõhutab vajadust tugevdada Kosovos soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi; märgib, et
soolise võrdõiguslikkuse ja soolise vägivalla vastu võitlemise õiguslik ja
institutsiooniline raamistik on enamjaolt kehtestatud; väljendab heameelt
eritugiteenuste, sealhulgas soolise vägivalla ohvritele mõeldud varjupaikade, täielikult
toimiva perevägivalla juhtumite registreerimise andmebaasi ja jätkuvate teadlikkuse
suurendamise meetmete suurema rahastamise üle; väljendab siiski muret selle pärast, et
sooline vägivald püsib ning rakendamine ja jõustamine ei ole ikka veel piisav, eriti
arvestades, et naised, ennekõike vähemuskogukondadest pärit naised, puutuvad endiselt
kokku mitmesuguste diskrimineerimisvormidega;
28. kordab oma üleskutset ametivõimudele parandada sisedialoogi ning teha tõelist ja otsest
koostööd Kosovo serblaste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonidega,
eelkõige Kosovo põhjaosas, et suurendada usaldust, hõlbustada Kosovo serblaste
igapäevaelu ja neid edukalt integreerida;
29. kiidab valitsust puuetega inimeste õiguste strateegia (2025–2030) ja sellega seotud
tegevuskava (2025–2027) heakskiitmise eest; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et
Kosovo ei ole ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni veel vastu võtnud;
väljendab muret selle pärast, et Kosovo ei ole sellega seoses oma õigusakte ELi
õigustikuga piisavalt vastavusse viinud, ning diskrimineerimise ja tõkete pärast, millega
puuetega inimesed, sealhulgas lapsed, haridusele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele
juurdepääsul silmitsi seisavad; kutsub ametivõime üles tugevdama nende õiguste kaitset
ning võtma vastu staatuse tunnustamise, teenuste ja hüvitiste seaduse eelnõu;
30. rõhutab, kui oluline on kaitsta Kosovo mitmekultuurilist pärandit, sealhulgas horvaadi
kogukonna puhul, toetades samal ajal kestlikku kohalikku arengut ja kogukonna
kaasatust; väljendab heameelt ÜRO Arenguprogrammi kaudu rakendatava ELi
rahastatava projekti üle, mille eesmärk on Janjevo kultuuripärandi säilitamine ja
taaselustamine;
31. peab kahetsusväärseks asjaolu, et õpikuid käsitleva uue seaduse eelnõu ei ole Kosovo
rahvusassamblees veel vastu võetud; on mures, et Kosovo 2022.–2026. aasta
haridusstrateegia rakendamine on veninud ja et riikliku põhihariduse rahastamine
väheneb jätkuvalt; kutsub Kosovot üles viima lõpule õpikute seaduse eelnõu
vastuvõtmise, lõpetama praeguste õpikute läbivaatamise ning pakkuma õpetajatele
kestlikku ja süstemaatilist koolitust;
32. võtab teadmiseks Kosovo pluralistliku meediamaastiku, kuid rõhutab, et see on endiselt
habras ja seda püütakse mitmel viisil mõjutada; peab äärmiselt kahetsusväärseks
väheseid edusamme väljendusvabaduse tagamisel ja ajakirjanike tulemuslikul
kaitsmisel; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Kosovo on 2025. aasta maailma
ajakirjandusvabaduse indeksis langenud meediavabaduse pingereas 24 kohta ja asub
878
nüüd 99. kohal, mis kujutab endast märkimisväärset ja murettekitavat tagasilangust;
märgib, et ajakirjandusvabadus on Euroopa üks põhiväärtusi ja Kosovo peab võtma
senisest tulemuslikumaid meetmeid, et seda kaitsta;
33. kordab taas oma sügavat muret meediakeskkonna ja ajakirjandustöötajate töökeskkonna
halvenemise pärast ning eriti ajakirjanike ja meediatöötajate vastu suunatud rünnakute
ja ähvarduste, sealhulgas solvava keelekasutuse pärast, mida Kosovo kõrgemad
ametnikud valimiskampaania ajal meedia suhtes kasutasid; peab kahetsusväärseks, et
ajakirjandusallikate kaitse seaduse eelnõu pole endiselt vastu võetud, jättes
ajakirjanikud ilma piisava õiguskaitseta; rõhutab, et ajakirjanike vastu suunatud
füüsiliste rünnakute suhtes tuleb kohaldada täisleppimatust, ning nõuab kõigi
meediatöötajate vastu suunatud ähvarduste jõulisemat uurimist ja nende eest vastutusele
võtmist ning meediaga seotud õigusaktide vastavusse viimist ELi õigustikuga, eelkõige
Euroopa meediavabaduse määruse7 ja ELi üldsuse osalemise vastaste strateegiliste
hagide keelamise direktiivi8 ning muude asjakohaste rahvusvaheliste inimõigustealaste
kohustustega; kutsub selles osas ametivõime üles võtma viivitamatuid ja konkreetseid
meetmeid, et tagada meedia sõltumatus, võidelda hirmutamise vastu ning luua soodne
keskkond vaba ja pluralistliku ajakirjanduse jaoks;
34. väljendab tõsist muret teadete pärast, et poliitilised osalejad ja organiseeritud
kuritegelikud rühmitused avaldavad ajakirjanikele survet, mis on toonud kaasa
enesetsensuuri juhtumeid; märgib, et ajakirjanikud võivad hoiduda kriitilise uuriva
ajakirjandusega tegelemisest, kuna nad tunnevad muret oma füüsilise turvalisuse või
töökoha säilimise pärast; juhib lisaks tähelepanu teadetele, et ametiasutused võivad
kriitilist sisu avaldavatest meediakanalitest reklaami tellimise lõpetada, avaldades
seeläbi kaudset majanduslikku survet;
35.väljendab muret, et Kosovo avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni Kosovo raadio
ja televisiooni seaduse eelnõu vastuvõtmine on endiselt pooleli ning nõuab seega selle
kiiret vastuvõtmist; rõhutab vajadust tagada avalik-õigusliku ringhäälingu kestlik
rahastamine ja sõltumatus; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Kosovo raadio ja
televisiooni peadirektori ametikoht on olnud alates 2024. aasta septembrist täitmata ning
et Kosovo raadio ja televisiooni juhatusel pole alates 2024. aasta detsembrist olnud
kvoorumit, mistõttu ei toimi avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon tõhusalt ega
suuda oma ülesandeid täita; nõuab Kosovo raadio ja televisiooni üle tasakaalustatud,
representatiivset ja poliitiliselt sõltumatut järelevalvet; kutsub Kosovo ametivõime üles
nimetama Kosovo raadio ja televisiooni juhatuse liikmed ja peadirektori ametisse
läbipaistva ja tulemuspõhise menetlusega, tagades sellega avalik-õigusliku ringhäälingu
tulemusliku toimimise Kosovos; rõhutab, et avalik-õigusliku ringhäälingu mis tahes
reform peab tagama toimetuse sõltumatuse, vältima poliitilist mõju ning tagama kestliku
ja läbipaistva rahastamise;
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1083, millega
luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L 2024/1083, 17.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1083/oj).
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest (ELT L, 2024/1069, 16.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1069/oj).
879
36. märgib murelikult, et 2025. aasta inimkaubanduse aruandes rõhutatakse, et Kosovo
asjaomased ametiasutused ei ole inimkaubanduse likvideerimise miinimumstandardeid
täielikult täitnud, hoolimata sellest, et nad on näidanud üles suuremaid jõupingutusi,
sealhulgas parandanud süüdistuste esitamise määra ja tõhustanud ohvriabi;
37. väljendab muret selle pärast, et piirkonna riikidest pärit välisosalejad, ennekõike
Venemaa ja Serbia riigiga seotud allikad levitavad, eriti valimisperioodidel, üha enam
desinformatsiooni, sealhulgas rahvusvaheliste pingete kohta, soodustades sellega
poliitilist polariseeritust; on endiselt tõsiselt mures pahatahtliku välissekkumise,
destabiliseerimispüüdluste ja hübriidohtude pärast, sealhulgas tehisintellekti abil loodud
desinformatsiooni ja koordineeritud veebikampaaniate pärast, mille eesmärk on
mõjutada poliitilisi protsesse ja avalikku arvamust; nõuab tugevamat institutsioonilist
reageerimist ja paremat meediapädevust, mis tuleb saavutada meetmete abil, mis
hõlmavad parandatud õpetajakoolitust ja nüüdisaegseid õppevahendeid ning tõhustatud
koostööd sõltumatu meedia, faktikontrolliga tegelevate organisatsioonide ja asjakohaste
ELi programmidega, et edendada kriitilist mõtlemist ja vastutustundlikku digitaalset
osalust; kutsub Kosovot ja selle piirkondlikke partnereid üles jääma ühtseks ning veelgi
tugevdama piirkondlikku koostööd, samuti Euroopa koostööd Kosovoga võitluses
välisohtude, desinformatsiooni, välissekkumise ning küber- ja hübriidohtudega, millega
püütakse õõnestada riigi ja piirkonna Euroopa väljavaadet;
38. kiidab Kosovot aktiivse osalemise eest mitmes piirkondliku koostöö algatuses, nagu
Kesk-Euroopa vabakaubandusleping, energiaühendus, transpordiühendus, Kagu-
Euroopa koostööprotsess ja piirkondlik koostöönõukogu;
39. kiidab Kosovo ametivõime väike- ja kergrelvade ning lõhkeainete ebaseadusliku
valdamise, väärkasutamise ja salakaubaveo probleemi kestliku lahendamise
tegevuskava eduka rakendamise eest; väljendab heameelt ÜRO tulirelvade protokollis
sätestatud reeglite väga hea järgimise üle;
Leppimine ja heanaaberlikud suhted
40. tuletab meelde, et suhete normaliseerimine Serbiaga ning kõigi Belgradi ja Priština
dialoogi raames sõlmitud kokkulepete täitmine on endiselt Kosovo Euroopa-väljavaate
põhiline ja vältimatu element; rõhutab, et konkreetsed, püsivad ja kontrollitavad
edusammud selles valdkonnas on hädavajalikud, et tugevdada piirkondlikku stabiilsust
ning edendada riigi Euroopa väljavaadet; toonitab, et suhete normaliseerimist ei tohi
pidada teisejärguliseks probleemiks, vaid see peab jääma absoluutseks poliitiliseks
prioriteediks; rõhutab, kui oluline on veelgi suurendada ELi vahenduspüüdlusi poolte
vahel, et ületada praegune ummikseis;
41. kordab, et toetab täielikult ELi vahendusel toimuvat dialoogi, ning peab tervitatavaks
ELi eriesindaja Belgradi ja Priština dialoogis Peter Sørenseni volituste pikendamist
29. veebruarini 2028;
42. kordab oma üleskutset parandada dialoogi naiste kaasamise, avalikkusele suurema
läbipaistvuse tagamise ja kodanikuühiskonna sisulise kaasamise kaudu;
43. kordab, kui oluline on Kosovo ja Serbia ametivõimude konstruktiivne osalemine, et
tõhusamalt rakendada suhete normaliseerimisele suunatud lepingut ja selle rakenduslisa,
mis kehtivad ja on õiguslikult siduvad mõlemale poolele; kutsub nii Kosovot kui ka
880
Serbiat üles rakendama täielikult Brüsseli lepingut ja Ohridi raamlepingut, sealhulgas
serblaste enamusega kohalike omavalitsuste liidu/ühenduse loomise ning Serbia
vastuseisu lõpetamise kaudu Kosovo liikmesusele piirkondlikes ja rahvusvahelistes
organisatsioonides, ning vältima ühepoolseid meetmeid, mis võivad dialoogiprotsessi
kahjustada;
44. väljendab heameelt 14. märtsil 2026. aastal saavutatud kokkuleppe üle Kosovo
välismaalasi käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta, millega kehtestatakse
leevendavad meetmed serblaste kogukonna liikmetele; märgib, et see kokkulepe aitab
tagada avalike teenuste kättesaadavuse järjepidevuse ja vältida Kosovo serblaste de
facto tõrjumise ohtu; rõhutab, et sellised lahendused aitavad kaasa usalduse loomisele
ning on õige samm Belgradi ja Priština suhete normaliseerimise ja heanaaberlike suhete
edendamise suunas;
45. võtab teadmiseks kümnete Serbia toetatavate institutsioonide koordineerimata
sulgemise Kosovo põhjaosas;
46. ootab, et Serbia teeks täielikku koostööd Kosovoga, et 2023. aasta Banjska
terrorirünnaku toimepanijad lõpuks kohtu alla anda; mõistab hukka asjaolu, et Serbia ei
ole ikka veel süüdlasi, eelkõige erakonna Srpska Lista endist aseesimeest Milan
Radoičićit vastutusele võtnud; kordab, et kõik vägivallaaktide eest vastutavad isikud
peavad vastutama ja viivitamata kohtu ette astuma kooskõlas õigusriigiga ja
nõuetekohase menetlusega; mõistab teravalt hukka 2024. aasta novembris Kosovo
põhjaosas Ibër-Lepenci/Ibar-Lepenaci kanali vastu toime pandud rünnaku ning nõuab,
et süüdlased tabataks kiiresti ja antaks kohtu alla; kutsub Serbiat üles vastama
viivitamata Kosovo 2025. aasta jaanuari vastastikuse õigusabi taotlusele seoses
kõnealuse rünnakuga ning tegema uurimises täielikku koostööd;
47. võtab teadmiseks asjaolu, et kuni 1 590 teadmata kadunud isiku saatus on endiselt
ebakindel ja 2024. aasta aprillist kuni aruandeperioodi lõpuni 2025. aasta septembris
saadi teavet ainult 26 teadmata kadunud inimese saatuse kohta; kutsub nii Kosovot kui
ka Serbiat üles osalema konstruktiivselt ja heas usus kõigis tehnilistes aruteludes, mille
eesmärk on selgitada välja ülejäänud kadunud isikute saatus, sealhulgas kohtuekspertiisi
küsimustega tegeleva alltöörühma kaudu, ning hoiduma igasugusest politiseerimisest;
väljendab heameelt teadmata kadunud isikutega tegeleva ühiskomisjoni esimese
kohtumise üle, mille Kosovo ja Serbia pealäbirääkijad kutsusid kokku 2026. aasta
jaanuaris ELi vahendatud dialoogi raames, ning nõuab edasist koostööd, et kiirendada
massihaudade tuvastamist ja teabevahetust;
48. kutsub Serbiat üles avalikustama ja jagama kõiki asjakohaseid politsei-, sõjaväe- ja
arhiividokumente, mis on seotud 1998.–1999. aasta Kosovo sõjaga, et toetada tõe
väljaselgitamist, õiglust ja vastutuse võtmist, sealhulgas konfliktiga seotud seksuaalse
vägivalla juhtumite puhul; märgib, et sellise teabe jagamise üldist kokkulepet ei ole veel
rakendatud, ning väljendab muret salastatuse pikendamise pärast, mis võib
õigusemõistmist ja ohvrite tunnistamist veelgi edasi lükata;
49. tuletab meelde, kui oluline on tagada täielik juurdepääs endise Jugoslaavia
salateenistuse (UDBA) ja Jugoslaavia armee salateenistuse (KOS) arhiividele,
sealhulgas Prištinas ja Belgradis hoitavatele arhiividele, et kommunismiajastu
kuritegusid ja kuritegelikke organisatsioone põhjalikult uurida ning nendega tegeleda;
rõhutab, et nende arhiivide avamine kogu piirkonnas aitaks kaasa tõe otsimisele,
881
ohvritele õigluse tagamisele, leppimisele ja demokraatliku valitsemistava
tugevdamisele;
50. kutsub Kosovot üles jätkama osalemist mitmes piirkondlikus koostööalgatuses; kordab
NATO juhitavate Kosovo rahuvalvejõudude tähtsust laiemas julgeolekus ning tunnustab
selle pidevaid jõupingutusi luua ja säilitada ohutu ja turvaline keskkond Kosovos ja
Lääne-Balkani piirkonnas üldiselt; tuletab meelde, kui oluline on Kosovo
julgeolekujõudude jätkuv arendamine nõustamise, väljaõppe ja suutlikkuse
suurendamise kaudu; kutsub Kosovo rahuvalvejõududesse panustavaid liikmesriike üles
hoiduma oma kohaloleku vähendamisest;
51. kutsub üles tegema uusi jõupingutusi Kosovo usulise ja kultuuripärandi, sealhulgas
õigeusu, islami, katoliiklike ja muude pühapaikade kaitsmiseks osana laiemast
pühendumusest pluralismile, leppimisele ja Euroopa ühise kultuuripärandi austamisele;
Sotsiaal-majanduslikud reformid
52. märgib, et majandus- ja rahapoliitika ning konkurentsivõime valdkonnas on Kosovo
ettevalmistus mõõdukas; rõhutab, et Kosovo peab viima oma eelarveraamistiku
vastavusse ELi õigustikuga ja tegelema struktuursete puuduste, ennekõike kitsa
tootmisbaasi ja VKEde raske juurdepääsuga rahastamisele; rõhutab kestliku
majanduskasvu, töötuse vähendamise ning riigi sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamise
tähtsust kooskõlas ELi sotsiaalõigustikuga; rõhutab, et ta peab ellu viima ulatuslikumaid
reforme, et kõrvaldada allesjäänud struktuursed puudused;
53. väljendab heameelt komisjoni järelduse üle, et Kosovo on teinud mõningaid edusamme
toimiva turumajanduse arendamisel, eelkõige tänu tugevamale majanduskasvule,
kindlale ja stabiilsele pangandussektorile, mitteametliku sektori vähenemisele ning
kaubandusvaidluste kiiremale lahendamisele; võtab teadmiseks varimajanduse jätkuva
levimuse ja kutsub ametivõime üles tagama tööinspektsioonile vajalikud vahendid,
mille abil saaks see oma ülesandeid täielikult täita;
54. väljendab heameelt selle üle, et Kosovo kaubanduskohtus käsitletakse
intellektuaalomandi õigustega seotud juhtumeid tulemuslikult; kutsub kaubanduskohut
üles jätkama koostööd Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga;
55. nõuab töötajate piisavat kaitset, õiglast töötasu ja tööõigust käsitlevate seaduste
jõustamist kooskõlas ELi standarditega; peab kahetsusväärseks asjaolu, et
sotsiaaldialoog Kosovos on endiselt piiratud; nõuab sihipärast toetust sotsiaalpartnerite
suutlikkuse suurendamiseks; kutsub ametivõime üles tagama esinduslike ametiühingute
sõltumatus ja õiguspärane roll ning töötajate põhiõigused, eelkõige õigus
kollektiivläbirääkimistele, nii õigusaktides kui ka praktikas, nii avalikus kui ka
erasektoris; kutsub Kosovo ametivõime üles pikendama sotsiaal-majandusnõukogu
volitusi, edendama sotsiaaldialoogi ning kasutama Lääne-Balkani reformi- ja
kasvurahastut, et aidata suurendada sotsiaalpartnerite suutlikkust;
56. kiidab heaks töötasusüsteemi konsolideerimise avaliku sektori töötasude seaduses; peab
siiski kahetsusväärseks, et endiselt ei ole käsitletud töökohtade klassifitseerimist,
ametikohtade süstematiseerimist ja konstitutsioonikohtu otsust põhiseadusevastaste
sätete kohta; kutsub ametivõime üles võtma vastu avaliku sektori finantsjuhtimise
seaduse eelnõu ning kaasama õigusesse eelarveriskide hindamise ja avaliku sektori
882
investeeringute metoodika;
57. väljendab muret selle pärast, et oodatav eluiga sünnimomendil on endiselt madalam kui
ELi keskmine ning et laste suremus on endiselt piirkonna suurim ja oluliselt suurem kui
ELi keskmine; peab kahetsusväärseks asjaolu, et edusammud üldise tervisekindlustuse
suunas on endiselt väga piiratud ja et jätkuvalt esineb märkimisväärseid puudusi; kutsub
ametivõime üles tagama kõigile kodanikele parem juurdepääs tervishoiuteenustele;
58. kutsub Kosovot üles seadma prioriteediks kvaliteetse kutsehariduse, hariduse ja tööturu
vajaduste tihedama seostamise ning noorte ettevõtjate ja teadlaste sihipärase toetamise,
et luua riigi noortele usaldusväärsed väljavaated;
59. julgustab Kosovot jätkama sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate lepingute
sõlmimist teiste ELi liikmesriikidega;
60. märgib, et Kosovo on teinud teatavaid edusamme digiüleminekuks valmistumisel,
sealhulgas internetipõhiste teenuste ja 5G katvuse laiendamisel; peab kahetsusväärseks
asjaolu, et praegu pakutakse internetis ainult 10 % avalikest teenustest ja
digitaliseerimine on endiselt katkendlik; rõhutab, et Kosovo peab viima oma õigusaktid
vastavusse asjakohaste ELi digivaldkonna õigusaktidega, sealhulgas Euroopa
elektroonilise side seadustiku, küberturvalisuse 2. direktiivi, ELi 5G küberturvalisuse
meetmepaketi, digiteenuste määruse, digiturgude määruse ja Euroopa digiidentiteedi
raamistikuga; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Kosovo on vastu võtnud
küberturvalisuse seadusest tulenevast 14 teisesest õigusaktist vaid kaheksa ning et nii
küberturvalisuse amet kui ka riiklik küberturvalisuse nõukogu ei ole veel täielikult tööle
hakanud; nõuab ELi standarditele vastava tervikliku e-valitsuse strateegia vastuvõtmist
ja avaliku halduse süsteemide koostalitlusvõime parandamist; kutsub Kosovot üles
digitaliseerimist tõhusamalt edendama ja arendama edasi turvalisi digitaalseid avalikke
teenuseid;
61. väljendab heameelt Kosovo esimeste sammude üle teadusuuringute ja innovatsiooni
strateegilisema käsitluse suunas, sealhulgas innovatsiooni toetusmeetmete rahastamise
alustamise ja Kosovo osalemise üle Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste
võrgustikus;
62. kiidab heaks komisjoni ettepaneku alustada läbirääkimisi, et laiendada ELi „rändle nagu
kodus“ süsteemi Lääne-Balkanile, sealhulgas Kosovosse, et tuua kodanikele ja
ettevõtetele käegakatsutavat kasu ning suurendada piirkonna ühenduvust; märgib, et see
algatus tugineb olemasolevale vabatahtlikule rändluskorrale; nõuab
läbirääkimisvolituste kiiret vastuvõtmist ja lepingute õigeaegset sõlmimist, et tagada
kiire ja tulemuslik integreerimine ELi „rändle nagu kodus“ alasse;
Energeetika, keskkond, kestlik areng ja ühendatus
63. märgib, et Kosovo sõltub ikka veel suurel määral aegunud söeküttel töötavatest
elektrijaamadest ja peab kiirendama investeeringuid energiatõhususse; väljendab
heameelt asjaolu üle, et energiasektoris on tehtud mõningaid edusamme, eelkõige
100 MW tuuleenergia võistupakkumise käivitamisega; nõuab tungivalt, et Kosovo
kiirendaks rohepööret ja vähendaks oluliselt sõltuvust fossiilkütustest ja söeküttel
töötavatest elektrijaamadest; nõuab, et EL suurendaks jõupingutusi, et aidata Kosovol
neid eesmärke saavutada; kutsub Kosovo valitsust üles investeerima energiaallikate
883
jaotuse mitmekesistamisse, mis tugevdab varustuskindlust; julgustab Kosovot jätkama
jõupingutusi oma elektrituru integreerimiseks Euroopa elektriturgudega, sealhulgas
elektrituru reformide tulemusliku rakendamise ja elektrisektoris piiriülese koostöö
tugevdamise kaudu;
64. julgustab Kosovot tugevdama oma institutsioonilist ja haldussuutlikkust, et rakendada
strateegilisi taristuprojekte, sealhulgas kavandamisetapis põhjalike keskkonnamõju
hindamiste kasutamise ja kestlikkusmeetmete kaudu, ning jätkama pooleliolevate
transpordi- ja energiaühenduse projektide rakendamist; kutsub komisjoni ja Kosovot
üles seadma prioriteediks strateegilised ühenduvuse projektid, mis ühendavad Lääne-
Balkani riike Euroopa transpordi-, energia- ja digitaalkoridoridega ning Musta mere
piirkonnaga, sealhulgas energiaühenduste, energiatõhususe meetmete, taastuvenergiasse
tehtavate investeeringute, SEPAga integreerumise ja VKEde jaoks rahastamisele
juurdepääsu parandamise kaudu; rõhutab, et need investeeringud suurendavad sotsiaal-
majanduslikku lähenemist, geostrateegilist vastupidavust ja Euroopa majanduslikku
julgeolekut;
65. nõuab tungivalt, et Kosovo suurendaks riigi kaitsealasid ning tagaks asjakohaste
meetmete võtmise kaitsealade ja kultuuri- ja ajaloopärandi paikade haldamiseks, et
säilitada elurikkust, sealhulgas kriitiliselt ohustatud Balkani ilvese peamisi elupaiku;
väljendab heameelt Kosovo jätkuva koostöö üle Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga
seoses piiriülese rahvuspargiga Šari mägedes; julgustab Kosovot veelgi tihendama ja
kiirendama koostööd naaberriikidega, et määrata kindlaks piiriülesed kaitsealad ning
kehtestada ühtsed piiriülesed majandamiskavad; nõuab tungivalt, et Kosovo muudaks
jäätmekäitlusseadust ja rakendaks kliimamuutuste seadust;
o
o o
66. Teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu
eesistujale, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning
Kosovo presidendile, valitsusele ja rahvusassambleele.
885
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0222
Komisjoni 2025. aasta aruanne Gruusia kohta
Euroopa Parlamendi 17. juuni 2026. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni 2025.
aasta aruannet Gruusia kohta (2025/2257(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2025. aasta teatist „2025. aasta teatis ELi
laienemispoliitika kohta“ (COM(2025)0690) ja sellele lisatud komisjoni talituste
töödokumenti, mis käsitleb 2025. aasta aruannet Gruusia kohta (SWD(2024)0757),
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende
liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut1,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2025. aasta määrust
(EL) 2025/2441, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1806 peatamiskorra
läbivaatamise osas2,
– võttes arvesse Gruusia põhiseaduse artiklit 78, milles nõutakse kõigi võimalike
meetmete võtmist, et tagada Gruusia täielik integreerumine ELi ja NATOsse,
– võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike
institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) poolt 12. novembril 2025. aastal vastu
võetud kiireloomulist arvamust Gruusia haldusõiguserikkumiste seadustiku ja
kriminaalseadustiku muudatuste kohta,
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mille osaline
Gruusia on,
– võttes arvesse komisjoni varasemaid laienemisaruandeid Gruusia kohta,
– võttes arvesse Freedom House’i aruannet Freedom in the World 2025 (Vabadus
maailmas 2025. aastal),
– võttes arvesse World Justice Projecti 2025. aasta õigusriigi indeksit,
– võttes arvesse Transparency Internationali 2025. aasta korruptsioonitaju indeksit,
1 ELT L 261, 30.8.2014, lk 4, ELI:
http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2014/494/oj. 2 ELT L, 2025/2441, 10.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/2441/oj.
886
– võttes arvesse OSCE teabekogumismissiooni aruannet Gruusia kohta (2026)
„Developments in Georgia in Respect of Human Rights and Fundamental Freedoms
since Spring 2024“ (Inimõiguste ja põhivabadustega seotud muutused Gruusias alates
2024. aasta kevadest), mis on koostatud Moskva mehhanismi käsitleva dokumendi
punkti 12 alusel,
– võttes arvesse nõukogu eesistujariigi 16. detsembri 2025. aasta järeldusi laienemise
kohta,
– võttes arvesse Veneetsia komisjoni 9.–10. oktoobril 2025. aastal vastu võetud arvamust
välisagentide registreerimise seaduse, toetuste seaduse muudatuste ja muude
välismõjuga seotud seaduste kohta,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gruusia kohta,
– võttes arvesse oma 11. märtsi 2026. aasta resolutsiooni ELi laienemisstrateegia kohta3,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A10-0140/2026),
A. arvestades, et Gruusia esitas taotluse ELi liikmeks saamiseks 3. märtsil 2022;
arvestades, et Euroopa Ülemkogu andis Gruusiale oma 14. ja 15. detsembri 2023. aasta
kohtumisel kandidaatriigi staatuse eeldusel, et võetakse komisjoni 8. novembri 2023.
aasta soovituses esitatud asjakohased meetmed; arvestades, et Gruusia liitumisprotsess
on tegelikult olnud alates 2024. aastast peatatud;
B. arvestades, et komisjon peab Gruusiat ainult teoreetiliselt kandidaatriigiks, järgides
Euroopa Ülemkogu 19. detsembri 2024. aasta järeldusi, milles leiti, et Gruusia
ametivõimude tegevus on de facto viinud ühinemiseelse protsessi peatamiseni, ning
võttes arvesse Gruusia jätkuvat ja tõsist tagasiminekut põhiküsimustes pärast seda;
C. arvestades, et volinik Marta Kos kirjeldas komisjoni 2025. aasta Gruusia aruannet
põhjendatult kui kõige halvemat aruannet, mis on kandidaatriigi kohta kunagi
koostatud;
D. arvestades, et olukord Gruusias on järsult halvenenud ning Gruusia Unistuse tegevuse
tõttu on tagasiminek demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi vallas veelgi suurenenud;
arvestades, et repressioonide, desinformatsioonikampaaniate ja poliitilise ahistamise
meetodid peegeldavad Venemaa hübriidtaktikat;
E. arvestades, et 29. jaanuaril 2026 aktiveerisid 24 OSCEs osalevat riiki Moskva
mehhanismi, mis võimaldas sõltumatul eksperdimissioonil uurida väidetavaid
inimõiguste rikkumisi, eelkõige alates 2024. aasta kevadest toimunud sündmusi;
arvestades, et 12. märtsil 2026 avaldatud Moskva mehhanismi eksperdiaruandes
rõhutatakse tõsist muret valimisprotsesside usaldusväärsuse pärast, sealhulgas
väidetavate rikkumiste ja poliitilise opositsiooni survestamise pärast, samuti õiguslike
meetmete kasutamise pärast opositsioonijuhtide ja erakondade vastu; arvestades, et
aruandes nõutakse piiravate õigusaktide, sealhulgas välismõju läbipaistvuse seaduse ja
meediavabadust mõjutavate muudatuste kehtetuks tunnistamist; arvestades, et selles
3 Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2026)0077.
887
dokumenteeritakse meeleavaldajate vastu ebaproportsionaalse jõu kasutamise juhtumeid
ning väljendatakse muret piinamise ja väärkohtlemise keelu rikkumiste pärast, mis
mõnel juhul ületavad „piinamise künnise“; arvestades, et lisaks nõutakse aruandes
poliitilistel põhjustel kinni peetud isikute, sealhulgas opositsiooniliikmete ja ajakirjanike
viivitamatut vabastamist, ning rõhutatakse, et Gruusia peab tegema täielikku koostööd
rahvusvaheliste organitega, sealhulgas Veneetsia komisjoniga ja asjaomaste
rahvusvaheliste mehhanismidega;
F. arvestades, et Gruusia Unistuse valitsus on süstemaatiliselt nõrgendanud kontrolli- ja
tasakaalustussüsteemi, õõnestades kohtusüsteemi, prokuratuuri ja konstitutsioonikohtu
sõltumatust, mistõttu Gruusia ei ole praegustes tingimustes struktuurselt võimeline ELi
liikmesuse kriteeriume täitma;
G. arvestades, et pärast 28. novembrit 2024 on jätkunud protestid Gruusia Unistuse
tegevuse vastu, mis näitab Gruusia rahva püsivat demokraatlikku tahet, hoolimata
osalejate vastu suunatud süstemaatilisest ja ebaproportsionaalsest vägivallast, nende
vangistamisest ja osalemise eest üha karmimate karistuste kehtestamisest; arvestades, et
ulatuslikud meeleavaldused algasid pärast seda, kui valitsus teatas, et peatab
ettevalmistused ELiga ühinemise läbirääkimisteks kuni 2028. aastani;
H. arvestades, et British Broadcasting Corporationi (BBC) dokumentaalfilmis „When
Water Burns“, mis oli esmakordselt eetris 1. detsembril 2025, esitati tõendeid selle
kohta, et 2024. aasta novembris ja detsembris kasutati Gruusias meeleavaldajate vastu
vett, millesse oli segatud mürgist kemikaali; arvestades, et mürgiste kemikaalide
kasutamine võib põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme;
I. arvestades, et OSCE/ODIHR ei saanud Gruusia ametivõimude hilinenud kutse tõttu 4.
oktoobril 2025 toimunud kohalikke valimisi jälgida;
J. arvestades, et hiljuti vastu võetud seadusemuudatustega kehtestatakse täiendavad
piirangud välisrahastamisele ja kriminaliseeritakse nn väline lobitöö; arvestades, et
õigusaktidega laiendatakse märkimisväärselt mõiste „toetus“ määratlust, nii et see
hõlmab tehnilist või tasuta abi ning ülekandeid välismaiste organisatsioonide ja nende
kohalike filiaalide vahel, laiendatakse toetusesaajatena käsitatavate üksuste, sealhulgas
Gruusiaga seotud küsimustega tegelevate välismaiste organisatsioonide ringi ning
kehtestatakse toetustega seotud rikkumiste eest kriminaalkaristused; arvestades, et lisaks
kehtestatakse õigusaktidega kuni kuueaastane vanglakaristus „välise lobitöö“ eest,
kaheksa-aastane erakondade liikmesuse keeld isikutele, kes on töötanud
välisrahastusega organisatsioonides, ning täiendavad karistused ettevõtjatele, kes
tegelevad poliitilise tegevusega, mis ei ole seotud nende põhitegevusega; arvestades, et
õigusaktidega kehtestatakse ka nn äärmusluse klausel, mis võimaldab määrata kuni
kolme aasta pikkuse vanglakaristuse „süstemaatiliste tegude“ eest, mille eesmärk on
„luua arusaam“, et valitsusel puudub legitiimsus;
K. arvestades, et kriminaalseadustikus tehtavate muudatustega nähakse Gruusia Unistuse
valitsuse legitiimsust tunnustamast keelduvatele inimestele ette vanglakaristused, mis
tekitab tõsist muret väljendusvabaduse, poliitilise pluralismi ja demokraatlike
standardite pärast;
L. arvestades, et vastuseks demokraatia tagasilangusele Gruusias Gruusia Unistuse režiimi
ajal ja riigi geopoliitilisele ümberorienteerumisele on Ameerika Ühendriigid peatanud
888
strateegilise partnerluse Gruusiaga ja kehtestanud sanktsioonid, mis on siiani jõus;
arvestades, et USA Kongress on teinud ettepaneku võtta vastu õigusakt, mis käsitleb
Gruusia vastutuse, kerksuse ja sõltumatuse suurendamise võimaluste kasutamist ja
tõhustamist (Mobilizing and Enhancing Georgia’s Options for Building Accountability,
Resilience, and Independence Act ehk nn MEGOBARI seadus), mille eesmärk on
suurendada järelevalvet Gruusia valitsuse tegevuse ning tema sidemete üle Venemaa ja
teiste autoritaarsete režiimidega, sealhulgas Hiinaga;
M. arvestades, et 2024. aasta detsembris kandsid Ameerika Ühendriigid Bidzina Ivanišvili
oma sanktsioonirežiimi alusel koostatud loetellu Gruusia demokraatia ja Euroopa-
Atlandi tulevikuväljavaadete õõnestamise eest Venemaa Föderatsiooni hüvanguks;
arvestades, et Ameerika Ühendriigid leidsid, et Ivanišvili ja Gruusia Unistuse tegevus
on nõrgestanud demokraatlikke institutsioone, võimaldanud inimõiguste rikkumisi ja
piiranud põhivabaduste kasutamist Gruusias; arvestades, et selline tegevus on Gruusia
Euroopa-Atlandi tuleviku veelgi suurema kahtluse alla seadnud, muutes riigi üha
haavatavamaks Venemaa suhtes, kes okupeerib jätkuvalt rohkem kui 20 % Gruusia
territooriumist;
N. arvestades, et 2. märtsil 2026 teatasid üheksa Gruusia opositsiooniparteid liidu
loomisest vastusena jätkuvale demokraatia tagasilangusele ja Gruusia Unistuse võimu
autoritaarsele konsolideerimisele, mis näitab Euroopa-meelsete demokraatlike jõudude
tugevnemist ja ühiskonna kasvavat nõudlust Gruusia Euroopa-suunalise liikumise
kaitsmise järele;
O. arvestades, et kaheksale opositsioonijuhile ja -poliitikule, täpsemalt Nika Gvaramiale,
Zurab Japaridzele, Badri Japaridzele, Mamuka Hazaradzele, Nika Meliale, Irakli
Okruašvilile, Givi Targamadzele ja Giorgi Vašadzele mõisteti seitsme- kuni
kaheksakuuline vanglakaristus ja neil keelati kaks aastat töötada avalikul ametikohal,
kuna nad keeldusid Gruusia de facto parlamendi ajutise uurimiskomisjoni ette
ilmumast;
P. arvestades, et Gruusia Unistuse juhtkond on loonud poliitiliselt motiveeritud
repressioonide süsteemi, mille tulemusel on vangistatud arvukalt poliitvange, sealhulgas
opositsioonipoliitikuid, aktiviste, ajakirjanikke ja rahumeelseid meeleavaldajaid, kellelt
on võetud vabadus üksnes seetõttu, et nad keeldusid allumast valitseva erakonna
võimule või kasutasid oma põhiõigusi; arvestades, et sellised kinnipidamised on osa
teadlikust hirmutamisstrateegiast, mille eesmärk on vaigistada teisitimõtlemist,
lammutada poliitiline pluralism ja tugevdada autoritaarset valitsemist; arvestades, et
nende isikute jätkuv vanglas viibimine on Gruusia põhiseadusliku korra,
rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste ja ELi kandidaatriigi staatuse aluseks
olevate põhiväärtuste raske rikkumine; arvestades, et paljusid üliõpilasi,
kodanikuühiskonna esindajaid ja kunstnikke on meeleavaldustel osalemise eest kinni
peetud või trahvitud;
Q. arvestades, et opositsioonitegelaste poliitiline tagakiusamine on endiselt tõsine
probleem, näiteks on süsteemselt rünnatud erakonna Gruusia Heaks juhti Giorgi
Gahhariat, kelle vastu on toime pandud kaks füüsilist rünnakut ja keda süüdistatakse
poliitiliselt motiveeritud kuritegudes, mis on viinud selleni, et ta elab nüüd eksiilis;
889
R. arvestades, et endiselt presidendilt Mihheil Saakašvililt võeti vabadus juba rohkem kui
neli aastat tagasi ja ta on sisuliselt oligarh Bidzina Ivanišvili poliitvang, kuna too hoiab
riiki oma kontrolli all ja avaldab selle institutsioonidele ebaseaduslikku mõju;
S. arvestades, et alates 2026. aasta jaanuarist on Gruusia kodanikuühiskond kindlaks
teinud 48 poliitvangi, kes on ebaõiglaselt vangistatud, kuna nad osalesid
meeleavaldustel ja toetasid neid, ning veel 68 poliitvangi, keda peetakse poliitiliselt
motiveeritud süüdistuste alusel endiselt eelvangistuses;
T. arvestades, et Gruusia naismeeleavaldajad annavad korrapäraselt teada alandavast
kohtlemisest politsei poolt, sealhulgas seksistlikust verbaalsest väärkohtlemisest,
rutiinsetest alastiolekus läbiotsimistest, vägistamisähvardustest ja muudest füüsilise
vägivalla ähvardustest meeleavalduste, kinnipidamise ja kodude läbiotsimise ajal;
arvestades, et see suundumus on osa laiemast kuritarvitamise ja karistamatuse mustrist
Gruusia õiguskaitseasutustes;
U. arvestades, et Euroopa Parlament andis Mzia Amaglobelile, Gruusia vangistatud
ajakirjanikule ning veebimeedia väljaannete Batumelebi and Netgazeti juhile koos
Valgevenest pärit Andrzej Poczobutiga 2025. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna;
arvestades, et Gruusia ülemkohus on Mzia Amaglobeli apellatsioonkaebuse tagasi
lükanud, mistõttu on talle jäänud õigluse jaluleseadmisel ainsaks seaduslikuks
võimaluseks pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole Strasbourgis;
V. arvestades, et meedia- ja väljendusvabaduse olukord on järsult halvenenud; arvestades,
et Euroopa Nõukogu ajakirjanike turvalisuse platvormi andmetel esitati Gruusia kohta
2025. aastal 32 hoiatusteadet, mis on 2024. aastaga võrreldes 78 % rohkem;
W. arvestades, et kasvav surve haridussüsteemile ja Gruusia Unistuse katsed piirata
akadeemilist vabadust algatusega „üks linn, üks teaduskond“ võivad takistada ka
hariduse kättesaadavust ning nõrgestada üht peamist institutsioonilist sammast, mis
toetab demokraatlikku arutelu, kodanikuaktiivsust ja Gruusia Euroopaga integreerumise
trajektoori; arvestades, et rünnakud kodanikuühiskonna, sõltumatu meedia ja
haridusasutuste vastu näitavad laiemat survet väljendusvabadusele ja akadeemilisele
vabadusele Gruusias;
X. arvestades, et mangaani kaevandamine Gruusias ELi eksportimiseks on põhjustanud
maalihkeid, saastanud kaevandusi ümbritsevaid alasid ja rikkunud töötajate õigusi
Tšiatura kaevanduspiirkonnas; arvestades, et keskkonnaorganisatsioonide väitel
juhitakse jäätmeid otse Kvirila jõkke; arvestades, et mangaani kaevandamise vastu
protestijad on teatanud Gruusia ametivõimude poolsest jälgimisest, hirmutamisest ja
kinnipidamisest; arvestades, et äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivis4
nõutakse, et Euroopa äriühingud tagaksid oma tarneahelates inimõiguste, heade
töötingimuste ja keskkonna austamise;
Y. arvestades, et osa Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumist on endiselt
okupeeritud; arvestades, et Venemaa tunnustas Abhaasiat ja Tshinvalit/Lõuna-Osseetiat
iseseisvate riikidena 2008. aastal ning hoiab rahvusvahelist õigust rikkudes nendel
aladel ikka veel tuhandeid sõdureid; arvestades, et Venemaa jätkab oma nn
piiristamispoliitikat ehk füüsiliste tõkete püstitamist Abhaasia ja Tshinvali/Lõuna-
4 ELT L, 2024/1760, 5.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1760/oj.
890
Osseetia piirkondade halduspiiridele, rikkudes Gruusia suveräänsust ja territoriaalset
terviklikkust; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on lisaks leidnud, et see on
toonud kaasa inimõiguste rikkumisi, nagu liikumisvabaduse piiramine, piiratud
juurdepääs varale või maale ning pereliikmete lahutamine;
Z. arvestades, et poliitiliste, majanduslike ja teavituskampaaniate abil avaldab Venemaa
Gruusiale üha suuremat mõju; arvestades, et EL ei saa jääda vaid reageerima ja olukorra
halvenemist riigis kõrvalt vaatama; arvestades, et selle asemel peab EL võtma Gruusia
suhtes ennetava ja strateegilise hoiaku, et vähendada riigi haavatavust välise
survestamise suhtes ja kaitsta piirkondlikku ühenduvust;
AA. arvestades, et alates 2022. aastast on Gruusia märgatavalt suurendanud kahesuguse
kasutusega kaupade importi lääneriikidest ja Hiinast; arvestades, et kättesaadavatest
statistilistest tõenditest ilmneb, et Gruusia tegutseb transiidiriigina, hõlbustades
sanktsioonidega hõlmatud kaupade edastamist Venemaa Föderatsiooni, kus neid
võidakse kasutada sõjavarustuse ja relvade tootmiseks; arvestades, et paljudel juhtudel
võib selliseid rikkumisi seostada tahtliku strateegiaga, mille eesmärk on hoida Venemaa
suhtes kehtestatud rahvusvahelistest sanktsioonidest kõrvale; arvestades, et on
väljendatud tõsist muret Bidzina Ivanišviliga seotud mitteametlike juhtimisstruktuuride
ja inimeste rolli pärast sanktsioonidest kõrvalehoidmist soodustava keskkonna loomisel;
arvestades, et Gruusias tegutseb praegu ligikaudu 40 000 Venemaa kodanikele või
üksustele kuuluvat ettevõtet, millest ligikaudu 30 000 on registreeritud pärast Venemaa
Ukraina-vastase agressioonisõja algust; arvestades, et äriühingud, kes kauplevad
Venemaaga, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse sanktsioone, on sageli
asutatud offshore-struktuuride kaudu, mis raskendab läbipaistvust ja tegelike
kasusaajate kindlakstegemist, sealhulgas Bidzina Ivanišviliga seotud ärivõrgustike
puhul; arvestades, et pidevalt esitatakse teateid selle kohta, et sanktsioonidega hõlmatud
kaubad, sealhulgas sõidukid ja tehnoloogia, sisenevad jätkuvalt Gruusia kaudu
Venemaa turule;
AB. arvestades, et ELi atraktiivsus demokraatliku valitsemistava, majanduskasvu ja reeglitel
põhineva koostöö mudelina on Gruusia kodanikuühiskonna jaoks endiselt peamine
inspiratsiooniallikas; arvestades, et avaliku arvamuse uuringud näitavad järjepidevalt
Gruusia elanikkonna tugevat toetust ELiga integreerumisele, kusjuures ligikaudu 75 %
kodanikest väljendas toetust riigi liikumisele Euroopa suunas;
AC. arvestades, et Venemaa poolt alates 2022. aastast peetav täiemahuline agressioonisõda
Ukraina vastu on muutnud Euroopa julgeolekumaastikku ja suurendanud ELi
laienemise strateegilist tähtsust; arvestades, et alates sõja algusest on paljud grusiinid
osalenud Ukraina toetamises;
AD. arvestades, et EL on Gruusia suurim kaubanduspartner, kelle arvele langeb ligikaudu
22,1 % riigi kogukaubandusest; arvestades, et kaubavahetust reguleerib ELi ja Gruusia
assotsieerimisleping ning sellest tulenev põhjalik ja laiaulatuslik
vabakaubanduspiirkond, mis jõustus täielikult 2016. aastal ning annab Gruusia
ettevõtjatele eelisjuurdepääsu ELi turule ja enam kui 450 miljonile tarbijale;
AE. arvestades, et 6. märtsil 2026 teatas komisjon, et ta peatab Gruusia diplomaatilise,
ameti- ja teenistuspassi kasutajate viisavaba reisimise vähemalt 2027. aasta märtsini,
kuna on mures demokraatia ja õigusriigi olukorra halvenemise pärast; arvestades, et
891
Gruusia tavakodanikud saavad 2017. aasta otsuse kohaselt jätkata viisavaba reisimist
lühiajalisteks külastusteks Schengeni alale;
Gruusia ELiga integreerumise peatamine
1. väljendab täielikku solidaarsust Gruusia rahvaga, kes vaatamata demokraatia
tagasiminekule, kasvavatele repressioonidele, ebaseaduslikele vahistamistele,
väsimatule vaenulikule retoorikale, desinformatsioonile ja ähvardustele jätkab võitlust
Euroopa ja demokraatliku Gruusia eest; rõhutab, et peaaegu 75 % Gruusia
elanikkonnast toetab jätkuvalt edasist integratsiooni ELiga; kordab, et ELi uks on
Gruusia rahvale endiselt pärani avatud, et riik saaks naasta Euroopa teele;
2. märgib sügava pettumusega, et Gruusia Unistus ei ole mitte ainult peatanud Gruusia
Euroopaga integreerumise protsessi, vaid on selle ka tegelikult tagasi pööranud; peab
kahetsusväärseks, et kõigi üheksa prioriteedi rakendamisel, mis olid Gruusiale
kandidaatriigi staatuse andmise tingimused, on toimunud tagasiminek; juhib tähelepanu
sellele, et Gruusia Unistuse väited, nagu oleks ELiga integreerumine endiselt peamine
prioriteet, on vastuolulised, kuna samal ajal korraldavad selle kõrgeimad ametnikud ja
valitsusega seotud meedia organiseeritud ja süstemaatilist kampaaniat, millega
levitatakse manipuleerivaid Vene stiilis narratiive, desinformatsiooni ja
vandenõuteooriaid ELi, selle ametnike ja diplomaatide vastu;
3. taunib asjaolu, et pärast 2024. aasta oktoobri võltsitud parlamendivalimisi on Gruusia
Unistus hakanud veelgi jõulisemalt täieliku autoritaarsuse poole liikuma; on šokeeritud
Gruusia demokraatlike aluste kiirest lõhkumisest sihipäraste rünnakutega Gruusia
demokraatlike institutsioonide, põhivabaduste ja demokraatliku pluralismi vastu, kuna
see on täielikus vastuolus ELi liikmeks saamiseks nõutava demokraatliku arenguga;
jagab komisjoni hinnangut, et olulised institutsioonid, nagu keskvalimiskomisjon,
sidekomisjon, kõrgem kohtunõukogu, konstitutsioonikohus, prokuratuur, keskpank ning
õiguskaitse- ja julgeolekuasutused, ei ole erapooletud ega sõltumatud ning ei taga
demokraatlikku järelevalvet; rõhutab, et Gruusia ei saa teha ELiga ühinemise
protsessis edusamme, kui ta ei pöördu tagasi demokraatlike reformide tegemise poole
ega taga muu hulgas vabu, õiglasi ja konkurentsile rajatud valimisi, ei kaitse ametlike
institutsioonide sõltumatust, ei piira tulemuslikult oligarhide mõjuvõimu ega paranda
inimõiguste ja meediavabaduse kaitset;
4. rõhutab, et ELi ja selle liikmesriikide kehtestatud sihipärased isiklikud sanktsioonid
Bidzina Ivanišvili, Gruusia Unistuse peamiste juhtide, kohtunike, prokuröride ja muude
ametnike vastu, kes vastutavad Gruusias jätkuva demokraatia tagasilanguse,
valimispettuse, inimõiguste raskete rikkumiste ning poliitiliste oponentide ja aktivistide
tagakiusamise eest, aga ka Gruusia Unistusega seotud ja selle huvides tegutsevate
äriühingute ja meediakanalite omanike vastased sanktsioonid, oleksid oluline vahend
karistamatuse vastu võitlemiseks; peab positiivseks, et ELi tasandil üksmeele
puudumise tõttu on üha rohkem liikmesriike kehtestanud Gruusia ametnike vastu
individuaalsed viisakeelud ja muud sanktsioonid; ergutab teisi liikmesriike seda eeskuju
järgima;
5. kordab oma tungivat nõudmist, et EL ja selle liikmesriigid kehtestaksid Bidzina
Ivanišvili, tema pereliikmete ja äriühingute suhtes viivitamata sihipärased isiklikud
sanktsioonid, ning nõuab, et EL külmutaks tema varad ja teeks selles küsimuses
koostööd teiste jurisdiktsioonidega, eelkõige Ühendkuningriigi ja Ameerika
892
Ühendriikidega;
6. mõistab hukka poliitiliste repressioonide, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate
ahistamise ning opositsioonitegelaste tagakiusamise eest vastutavate ametnike ja
institutsioonide süsteemse karistamatuse; rõhutab, et ELi senine reageerimine on olnud
ebapiisav ja hilinenud, pidades silmas autoritaarse võimu kiirenevat konsolideerumist
Gruusias; ergutab nõukogu ja liikmesriike võtma kiiresti ja kooskõlastatult vastu kõigi
vastutavate poliitikute, ametnike ja võimaldajate suhtes kohaldatavad ja kogu liitu
hõlmavad piiravad meetmed, sealhulgas sanktsioonide nimekirjade laiendamine, varade
ulatuslik külmutamine ja viisakeeld nende suhtes, kes vastutavad riigi kaaperdamise,
repressioonide ja režiimi toetatud propaganda eest; nõuab tungivalt, et ametisse astuv
Ungari valitsus lõpetaks Ivanišvili ja Gruusia Unistuse laiema juhtkonna suhtes kogu
ELi hõlmavate sihipäraste sanktsioonide kehtestamise blokeerimise, mille algatas
Ungari eelmine valitsus; kutsub nõukogu üles kaaluma kollektiivsete mehhanismide
kasutamise võimalust, kui ühehäälne otsus ei ole võimalik, et tagada ELi mõjus ja ühtne
reageerimine;
Demokraatia ja õigusriigi jätkuv tagasilangus ning võimu autokraatlik kindlustamine
7. peab kahetsusväärseks, et Gruusia Unistus ei ole teinud midagi selleks, et oma
demokraatia- ja ELi-vastaselt suunalt tagasi pöörata; on seisukohal, et koostöö Gruusia
ametivõimudega peaks rangelt sõltuma käegakatsutavatest ja kontrollitavatest
sammudest, millega pööratakse tagasi nende praeguselt suunalt, mis soosib demokraatia
tagasilangust, repressioone, piiranguid ja Vene stiilis ELi-vastase desinformatsiooni
aktiivset levitamist; jääb seetõttu kindlaks oma varasematele seisukohtadele, et
parlamendi ja selle poolt ametisse nimetatud presidendi legitiimsust ei tunnustata; peab
kahetsusväärseks asjaolu, et Gruusia parlament on de facto üheparteiline parlament, mis
kiidab automaatselt heaks seadusandlikud algatused, mille eesmärk on kaotada
pluralistliku parlamentaarse demokraatia alused; võtab murelikult teadmiseks, et
Gruusia de facto parlament on teatanud oma ajutisest lahkumisest Euronesti
parlamentaarsest assambleest;
8. kordab oma nõudmist, et ELi ja liikmesriikide esindajad ja parlamendiliikmed
hoiduksid kohtumiste korraldamisest režiimi esindajatega eesotsas praeguse de facto
presidendiga seni, kuni Gruusia ametivõimud jätkavad oma demokraatia õõnestamise ja
repressioonide poliitikat; kutsub liikmesriike üles võtma ühtse ja kooskõlastatud
seisukoha, mis puudutab Gruusia Unistuse ametivõimudega poliitiliste kontaktide
piiramist rangelt vajalike küsimustega, säilitades samal ajal koostöö Gruusia
kodanikuühiskonna, sõltumatu meedia ja haridusasutustega ning tugevdades seda;
mõistab hukka püsiva agressiivse retoorika ELi ja liikmesriikide diplomaatide,
poliitikute ja ametnike vastu; rõhutab, kui oluline on jätkata Euroopa normide,
demokraatlike väärtuste ja Euroopa suunas liikumise edendamist Gruusia elanikkonna
ja demokraatlikele põhimõtetele pühendunud poliitiliste jõudude seas;
9. peab murettekitavaks agressiivset retoorikat Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi
ja teiste liitlaste vastu;
10. kutsub Gruusia ametivõime üles taastama tulemuspõhise avaliku teenistuse
kaitsemeetmed ja tõhusa õiguskaitse poliitiliselt motiveeritud vallandamiste eest ning
tagama avalikule teabele juurdepääsu õiguse tulemusliku rakendamise;
893
11. juhib tähelepanu sellele, et enamik opositsioonierakondi boikoteeris 4. oktoobri 2025.
aasta kohalikke valimisi, mis kajastab enamiku ühiskonna sügavat usaldamatust
valimisprotsessi sõltumatuse suhtes; peab kahetsusväärseks, et 2024. aasta detsembris
ning 2025. aasta märtsis ja aprillis tehtud Gruusia valimisseadustiku muudatustega
tugevdati veelgi valitseva erakonna ülemvõimu ning kehtestati uued piirangud kohalike
vaatlejate, meedia ja valimistel osalejate registreerimisele; kordab, et Gruusia
ametivõimud eirasid Veneetsia komisjoni üleskutset tunnistada 2024. aastal tehtud
muudatused kehtetuks; rõhutab, et puudulik valimiste vaatlemine, mille põhjustasid
OSCE/ODIHRi kutse hilinemine ning kohalikele vaatlejaorganisatsioonidele seatud
piirangud, mõjutas tõsiselt valimisprotsessi läbipaistvust ja selle tulemuste
usaldusväärsust; kordab oma nõudmist, et sõltumatu ja erapooletu valimisasutus looks
tulevasteks valimisteks parema valimiskeskkonna ning et valimisi jälgiksid hoolikalt
rahvusvahelised ja kohalikud valitsusvälised organisatsioonid; väljendab sügavat muret
2025. aasta detsembris kehtestatud valimisseaduse muudatuse pärast, millega keelatakse
Gruusia kodanikel välismaal viibides hääletada; rõhutab, et valimistel osalemine on iga
kodaniku põhiseaduslik põhiõigus ja see peab olema võimalik sõltumata tema
elukohast;
12. mõistab hukka pretsedenditu olukorra, kus võetakse vastu üha piiravamaid õigusakte,
mille eesmärk on muuta rahvusvahelise toetuse, sealhulgas rahalise toetuse jõudmine
kodanikuühiskonna ja meediani praktiliselt võimatuks ning katkestada nende sõltumatu
rahastamine; juhib tähelepanu toetuste seaduse viimastele muudatustele, mis jõustusid
5. märtsil 2026 ja millega laiendatakse märkimisväärselt mõiste „toetus“ ulatust ning
muudetakse ilma valitsuse eelneva loata välismaalt toetuste või rahaliste vahendite
saamine kuriteoks, mille eest karistatakse kuni kuueaastase vangistusega; märgib, et see
on ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu otsene rikkumine; nõuab poliitiliste
sihtasutuste, rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide ja arenguagentuuride
kaitset; tuletab Gruusia ametivõimudele meelde, et igasugune ELi liikmesriikide
organisatsioonide ahistamine viib otseste tagajärgedeni;
13. märgib, et enne kõnealuseid muudatusi muudeti toetuste seadust 2025. aasta aprillis, mil
juba vähendati märkimisväärselt rahvusvahelise rahalise toetuse võimalusi ja kehtestati
rahvusvahelistele rahastajatele nõue taotleda riigiasutustelt toetuste andmiseks eelnevat
heakskiitu ning toetusesaajatele piirav seire ja karistav haldusvastutus, mille eesmärk on
takistada organisatsioone rahvusvahelist abi, sealhulgas ELi rahastamist vastu võtmast;
rõhutab, et „toetuse“ lai määratlus võib hõlmata suurt hulka tehinguid, mille jaoks on
vaja eelnevat heakskiitu, ning võib muuta iga kodaniku valitsusepoolse tagakiusamise
võimalikuks sihtmärgiks; võtab murega teadmiseks kaheksa-aastase erakonda
kuulumise keelu kehtestamise kõigile inimestele, kes on kunagi töötanud
välisrahastamisele tuginevas organisatsioonis, kuna sellega keelatakse suurel hulgal
sotsiaalselt aktiivsetel inimestel parteipoliitikas osalemine; nõuab tungivalt, et EL ja
liikmesriigid võtaksid viivitamata meetmeid, et kaitsta ja säilitada Gruusias järelejäänud
vaba meediat ja kodanikuühiskonna organisatsioone;
14. taunib valitseva erakonna Gruusia Unistus jätkuvaid katseid kiusata taga poliitilisi
vastaseid, sealhulgas nende ebaseadusliku vahistamise ja kinnipidamise, ähvarduste ja
füüsiliste rünnakute kaudu; mõistab hukka poliitiliste oponentide vangistamise selle
eest, et nad keeldusid Gruusia de facto parlamendi ajutise uurimiskomisjoni ette
ilmumast, mida erakond Gruusia Unistus kasutas omamoodi poliitilise
näidisprotsessina, et avada tee poliitiliste oponentide edasiseks poliitiliseks
tagakiusamiseks ja opositsioonierakondade keelustamiseks; rõhutab, et poliitvangide
894
olemasolu riigis ei ole kooskõlas Gruusia kohustustega, mis tulenevad ELi ja Gruusia
assotsieerimislepingust; nõuab kõigi poliitilistel põhjustel vangistatud isikute,
sealhulgas opositsioonipoliitikute ja endiste ametnike viivitamatut ja tingimusteta
vabastamist; märgib, et de facto president andis kohalike valimiste eel armu kahele
opositsioonipoliitikule, et kindlustada näilikult konkurentsipõhised valimised; nõuab
veel kord tungivalt, et endine president Mihheil Saakašvili viivitamata
humanitaarkaalutlustel vabastataks, et ta võiks välismaal vajalikku ravi saada; kutsub
lisaks Gruusia Unistuse ametivõime üles tagama, et Euroopa Parlamendi liikmetel
võimaldataks takistamatult Mihheil Saakašvili ja teiste poliitvangidega kohtuda;
15. märgib, et hoolimata süüdimõistmisest ja usaldusväärsetest avalikest tõenditest
korruptsiooni kohta tekitab endise peaministri Irakli Garibašvili vangistamine tõsist
muret selle pärast, kas menetlus vastas õiglase kohtumenetluse standarditele; rõhutab, et
juhtum kajastab laiemat muret poliitiliselt mõjutatud õigusemõistmise, mitteametlike
võimustruktuuride ja valitseva erakonna Gruusia Unistus sisemiste erimeelsuste pärast,
sealhulgas Bidzina Ivanišvili rolli pärast;
16. kutsub Gruusia ametivõime üles rakendama sõltumatuid vastutusmehhanisme, tagama
kohtusüsteemi erapooletuse ja võtma poliitiliselt motiveeritud rikkumiste
toimepanijad rahvusvaheliste inimõiguste standarditega kooskõlas vastutusele;
17. nõuab kõrgema kohtunõukogu põhjalikku reformimist kooskõlas Veneetsia komisjoni
soovitustega, sealhulgas kindlaksmääratud pikendamatute ametiaegade kehtestamist,
läbipaistvaid ametisse nimetamise menetlusi ja kõrgemate kohtuametnike erakorralisi
usaldusväärsuse kontrolle, millesse on sisuliselt kaasatud rahvusvahelised eksperdid, et
tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust ja üldsuse usaldust kohtusüsteemi vastu; võtab
pettumusega teadmiseks 2022. aastal loodud korruptsioonivastase büroo laialisaatmise,
mille loomine oli üks ELi peamisi nõudeid Gruusiale kandidaatriigi staatuse andmiseks;
kutsub Gruusia ametivõime üles muutma peaprokuröri ametisse nimetamise menetlust,
nõudes parlamendi kvalifitseeritud häälteenamust, ning viima prokuratuuriseaduse
kooskõlla Euroopa standarditega;
18. nõuab tungivalt, et Gruusia ombudsman tõhustaks oma volituste täitmist ja kasutaks
kõiki olemasolevaid mehhanisme inimõiguste kaitsmiseks, osaledes ühtlasi
konstruktiivses dialoogis ja tehes koostööd Gruusia inimõiguste kaitsjate ja
kodanikuühiskonnaga; rõhutab vajadust vältida ombudsmani volituste valikulist
kohaldamist, nagu on osutatud komisjoni 2025. aasta aruandes Gruusia kohta; rõhutab,
et ombudsmanil on selge õigus küsida OSCE/ODIHRilt õiguslikke arvamusi seoses
autoritaarsete või ebademokraatlike õigusaktidega;
19. peab kahetsusväärseks, et oligarhia kaotamisega ei tegeleta, ja kutsub Gruusia
ametivõime üles koostama selleks süstemaatilise tegevuskava kooskõlas Veneetsia
komisjoni asjakohaste soovitustega, sealhulgas rangemad läbipaistvusnõuded, toimivad
huvide konflikti käsitlevad reeglid ning kaitsemeetmed poliitiliste ja majanduslike
otsuste lubamatu mõjutamise eest;
20. mõistab teravalt hukka Gruusia ametivõimude katsed keelustada opositsioonierakonnad;
kutsub ametivõime üles neid katseid viivitamata peatama ja lükkama tagasi 88 Gruusia
de facto parlamendi liikme esitatud põhiseadusliku hagi, milles nõutakse, et kolme
suure opositsioonipartei – Ühendatud Rahvuslik Liikumine (UNM), Muutuste
Koalitsioon ning Tugev Gruusia/Lelo koalitsioon – tegevus tunnistataks
895
põhiseadusevastaseks ja nende registreering tühistataks; toonitab, et selline tegevus
kujutab endast suurt ohtu demokraatlikele aluspõhimõtetele ja poliitilisele pluralismile;
rõhutab, et terve demokraatia eeldab ausat ja vaba konkurentsi mitmesuguste
erakondade vahel;
21. väljendab tõsist rahulolematust karistusseadustikku uue artikli äsjase lisamise pärast,
millega keelatakse ametivõimude „avalik ja süstemaatiline“ kritiseerimine või nende
legitiimsuse kahtluse alla seadmine, samuti „sama isiku mis tahes muu avalik ja
süstemaatiline tegevus“, mis on endiselt mitmeti tõlgendatav, kuid mille eest nähakse
siiski ette kuni kolmeaastane vangistus; rõhutab, et see võimaldab väljendusvabaduse de
facto kriminaliseerimist, ning kutsub valitsust üles seda seadust tühistama;
Kodanikuvabaduste ja põhiõiguste mahasurumine
22. on väga mures selle pärast, et Gruusia Unistus on kodanikuühiskonna ja sõltumatu
meedia lämmatamiseks ning pluralismi piiramiseks võtnud vastu juba mitu õigusakti,
näiteks välisagentide registreerimise seadus, ringhäälinguseaduse uued piiravad
muudatused, avaliku teenistuse seadus, kogunemisi ja meeleavaldusi käsitlev seadus
ning rangemad sätted karistusseadustikus ja haldusõiguserikkumiste seadustikus;
mõistab hukka eelkõige need seadusandlikud meetmed, millega suurendatakse
haldusseadustiku kohaseid trahve, mis viib üha ulatuslikumalt meeleavaldajate
vangistamiseni, kes ei suuda neid trahve maksta; kordab oma üleskutset vabastada
viivitamata kõik poliitvangid ja teised ebaseaduslikult kinni peetud isikud; hoiatab, et
Gruusia ametivõimude jõupingutused muuta Gruusia elujõuline kodanikuühiskond
valitsusega kooskõlas olevate organisatsioonide rangelt kontrollitud keskkonnaks on
järjekordne samm autoritaarseks režiimiks muutumise suunas; tuletab meelde, et
enamik neist seadustest kopeerib Putini totalitaarse režiimi esimesi ilminguid
Venemaal; kutsub Gruusia ametivõime üles need õigusaktid kehtetuks tunnistama, mis
oleks käegakatsutav samm teel ELiga ühinemise suunas;
23. mõistab hukka Elene Hoštariale kinnipidamise ajal väidetavalt osaks saanud alandava ja
ebainimliku kohtlemise; nõuab tema kohest ja tingimusteta vabastamist ning tema vastu
esitatud poliitiliselt motiveeritud süüdistuste viivitamatut tagasivõtmist;
24. väljendab suurt muret haldusaresti jätkuva väärkasutamise pärast meeleavaldajate ja
aktivistide vastu; võtab teadmiseks Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse kohtuasjas
Mekvabišvili vs. Gruusia, milles leiti, et tuginemine üksnes politsei ütlustele ilma
sõltumatute tõenditeta õõnestas õiglase kohtumenetluse tagatisi ja aitas kaasa
ebaproportsionaalsete sanktsioonide kehtestamisele rahumeelsete meeleavaldajate
suhtes; kutsub Gruusia ametivõime üles reformima oma haldusõiguserikkumiste
menetlusi, et viia need kooskõlla Euroopa inimõiguste konventsiooniga;
25. mõistab hukka ülemäärase jõu kasutamise meeleavaldajate ja kinnipeetavate vastu ning
nende piinamise ja väärkohtlemise, millest usaldusväärsed allikad on teada andnud,
ning väidetavad politseipoolsed kuritarvitused ning süstemaatilised puudused
kaitsemeetmetes ja vastutusele võtmises, mis on dokumenteeritud piinamise ja
ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee
hiljutistes järeldustes; kutsub Gruusia ametivõime üles tagama kiire, sõltumatu ja
tulemusliku uurimise, võtma süüdlased vastutusele ning rakendama täielikult piinamise
ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee
soovitusi;
896
26. mõistab hukka Gruusia õiguskaitseametnike kasvava suundumuse väärkohelda
meeleavaldajaid verbaalselt ja füüsiliselt, vägistamisähvardused ja muu soopõhise
vägivalla ning ebaseaduslikud alastiolekus läbiotsimised teisitimõtlejate, eelkõige
naissoost meeleavaldajate hirmutamiskampaania osana, ning grusiinide
väljendusvabaduse ja rahumeelse kogunemise inimõiguste lämmatamise;
27. peab lubamatuks vastuvõetud õigusakte, millega nähakse ette automaatne
kinnipidamine ja sellele järgnevad kriminaalkaristused, sealhulgas kuni üheaastane
vangistus isikutele, kes protesteerivad rahumeelselt kõnniteedel ja jalakäijate aladel;
rõhutab, et sellised meetmed on repressiivsed vahendid, mille eesmärk on suruda maha
teisitimõtlemist poliitilistel eesmärkidel; taunib inimeste sagedast kinnipidamist selle
eest, et nad jagasid oma arvamusi sotsiaalmeedias;
28. väljendab sügavat muret seoses väidetega, et Gruusias võidi meeleavalduste käigus
üksikisikute vastu kasutada keelatud kemikaali; rõhutab, et kui see leiab kinnitust,
kujutaks mis tahes keemilise mõjuri kasutamine tsiviilisikute vastu endast põhiliste
inimõiguste, rahvusvaheliste humanitaarnormide ja Gruusia rahvusvahelisest õigusest
tulenevate kohustuste, sealhulgas keemiarelvade keelustamise tõsist rikkumist; on
nördinud selle pärast, et Gruusia ametivõimud ei ole seda küsimust piisavalt uurinud;
nõuab nende väidete viivitamatut, sõltumatut ja läbipaistvat rahvusvahelist uurimist;
nõuab, et ÜRO Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon seda juhtumit uuriks, ning
ergutab ka liikmesriike suunama selle juhtumi edasiseks uurimiseks;
29. väljendab sügavat muret inimõiguste süstemaatilise rikkumise pärast Gruusias ja
haavatavate elanikkonnarühmade, sealhulgas LGBTIQ+ kogukonna liikmete
diskrimineerimise pärast; rõhutab, et need rikkumised on vastuolus Gruusia
kohustustega, mis tulenevad ELi ja Gruusia assotsieerimislepingust ja rahvusvahelistest
inimõiguste standarditest; kutsub Gruusia ametivõime üles austama õigust väljendus-,
kogunemis-, ühinemis- ja poliitilise osalemise vabadusele ning tagama kõigile
inimõiguste kaitsjatele ja aktivistidele turvalisuse, kaitse ja tõhusad
õiguskaitsevahendid; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid seiraksid neid rikkumisi,
toetaksid ja kaitseksid ohustatud isikuid ning seoksid edenemise ELi abi, koostöö ja
ühinemise valdkonnas reaalsete edusammudega inimõiguste kaitsel;
30. nõuab tungivalt, et Gruusia de facto parlament tühistaks pereväärtusi ja alaealiste kaitset
käsitleva seaduse, mille sätted rikuvad rängalt inimõigusi, sealhulgas õigust võrdsusele,
mittediskrimineerimisele, haridusele, tervisele, väljendusvabadusele, rahumeelse
kogunemise ja ühinemise vabadusele ning eraelu puutumatusele, vabadusele ja
turvalisusele; toetab Gruusia LGBTIQ+ kogukonda ja väljendab suurt halvakspanu selle
üle, kuidas seaduses võrdsustatakse vääralt konsensuslikud samasoolised suhted ja
intsest; tuletab meelde, et Putini režiimi poolt Venemaal kehtestatud samasugused
seadused on sillutanud teed vähemuste ulatuslikule represseerimisele ning hirmutava ja
diskrimineeriva keskkonna kujunemisele Venemaal;
31. väljendab tõsist muret olukorra pärast Gruusia Tšiathura piirkonnas, mis on tingitud
mangaani kaevandamisest ELi turu jaoks, ning nõuab äriühingute kestlikkusalast
hoolsuskohustust käsitleva direktiivi rakendamist, kuna EL vastutab kohalike elanike
heaolu ja tekitatud kahjust mõjutatud keskkonna kaitsmise eest;
32. kordab, et on vastu tööõiguse ja töötajate õiguste tagasilangusele Gruusias, mis nähtub
näiteks avaliku teenistuse seaduse 2024. aasta muudatustest; kutsub Gruusia
897
ametivõime üles järgima tööõiguse standardeid ja hoiduma töötajate õiguste piiramisest;
tuletab meelde, et ELi õigustik hõlmab vastavusse viimist Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide, Euroopa sotsiaalharta ja töötingimusi
käsitlevate ELi õigusaktidega;
33. väljendab heameelt selle üle, et OSCE aktiveeris 24 osaleva riigi algatusel nn Moskva
mehhanismi, mis andis võimaluse saata Gruusiasse ekspertide missioon, et hinnata
OSCE raames võetud kohustuste täitmist Gruusia poolt, eelkõige pidades silmas
inimõiguste ja põhivabadustega seotud olukorda Gruusias alates 2024. aasta kevadest;
palub Gruusia ametivõimudel missiooni järeldustega sisuliselt tegeleda ja rakendada
selle soovitusi selgete tähtaegade jooksul, sealhulgas seoses poliitilistel põhjustel kinni
peetud isikute vabastamise, rahvusvaheliste kohustustega vastuolus olevate õigusaktide
kehtetuks tunnistamise ja väärkohtlemise eest vastutusele võtmisega; rõhutab, et kui
ametivõimud ei võta konkreetseid ja kontrollitavaid meetmeid OSCE soovituste
rakendamiseks, peaksid osalevad riigid ja asjaomased rahvusvahelised institutsioonid
kaaluma asjakohaseid järelmeetmeid, sealhulgas sihipäraseid sanktsioone ja asjakohaste
rahvusvaheliste õiguslike mehhanismide kasutamist, et tagada vastutus; kutsub OSCEs
osalevaid ELi liikmesriike üles aktiivselt toetama missiooni volituste pikendamist,
arvestades süstemaatilisi ja hästi dokumenteeritud rikkumisi, mis nõuavad põhjalikku
sõltumatut hindamist;
34. väljendab heameelt Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 2025. aasta oktoobri
resolutsiooni üle, milles nõutakse tungivalt, et Euroopa Nõukogu organid kasutaksid
kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit
52 ja artikli 33 kohaseid riikidevahelisi hagiavaldusi Euroopa Inimõiguste Kohtule,
tagamaks, et Gruusia täidab oma kohustusi Euroopa Nõukogu liikmesriigina; kutsub
ELi liikmesriike ja Euroopa Nõukogu liikmesriike üles kaaluma selle soovituse
rakendamist;
35. mõistab teravalt hukka Gruusia Unistuse järgi joonduvate meediakanalite, sealhulgas
Imedi TV, PosTV ja Rustavi 2 rolli ELi ning selle institutsioonide ja esindajate,
eelkõige Gruusias asuva ELi delegatsiooni juhi ja ELi liikmesriikide diplomaatide vastu
suunatud süstemaatilise desinformatsiooni, laimukampaaniate ja vaenuliku propaganda
levitamisel; võtab teadmiseks Ühendkuningriigi hiljutise otsuse kehtestada Imedi TV ja
PosTV suhtes sanktsioonid; nõuab, et ELi institutsioonid vaataksid läbi selliste
meediakanalite akrediteerimise ELi institutsioonides, ning ergutab ELi liikmesriike
järgima Ühendkuningriigi eeskuju ning võtma selliste desinformatsioonikampaaniate
korraldamise ja rahastamise eest vastutavate isikute ja üksuste suhtes asjakohaseid ja
proportsionaalseid piiravaid meetmeid, sealhulgas kogu maailmas rakendatava
inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi alusel; nõuab, et ELi sanktsioonide
loetellu lisataks Gruusia riikliku sidekomisjoni ja Gruusia avalik-õigusliku ringhäälingu
juhtkondade liikmed;
36. väljendab muret sõltumatu meedia survestamise ja sõltumatute meediakanalite vastu
algatatud kohtumenetluste pärast; rõhutab, et meedia mitmekesisus ja ajakirjanike
turvalisus on demokraatliku ühiskonna olulised eeltingimused;
37. võtab murega teadmiseks hiljutised reformid Gruusia haridussektoris, mis näivad
tsentraliseerivat kontrolli haridusasutuste üle ja nõrgestavad ülikoolide autonoomiat
ning takistavad Gruusia integreerimist Euroopa kõrgharidussüsteemiga; hoiatab
meetmete eest, mille eesmärk on muuta haridusprogrammide ülesehitust ja kestust,
898
samuti põhimõtte „üks linn, üks teaduskond“ kasutusele võtmise eest, mis piirab
eraldiseisvate ülikoolide pakutavate ainevaldkondade valikut; on mures regulatiivse
surve avaldamise pärast ülikoolidele, nagu Ilia Riiklik Ülikool, selle eest, et nad toetasid
avalikult üliõpilaste meeleavaldusi, samas kui võimueliidile lähedal seisvad
erainstitutsioonid saavad hoopis toetust; rõhutab, et sõltumatud hariduseksperdid
hoiatavad, et selliste meetmete kumulatiivne mõju ohustab akadeemilist pluralismi ja
politiseerib kõrgharidussüsteemi veelgi;
38. väljendab muret Gruusias tegutsevate petturlike kõnekeskuste võrgustike pärast, eriti
nende pärast, mis on sihikule võtnud ELi kodanikud; rõhutab, et rahvusvaheliste
ajakirjanike uurimised on näidanud, et Gruusia Unistuse kõrged ametnikud pakuvad
neile võrgustikele kaitset vastutasuks rahalise kompensatsiooni eest, mis aitab neil
majandussanktsioonidega toime tulla;
39. tunneb heameelt komisjoni otsuse üle peatada Gruusia Unistuse režiimi põhiväärtusi
rikkuva tegevuse otsese tagajärjena Gruusia diplomaatiliste, teenistus- ja ametipasside
kasutajate viisavaba reisimine läbivaadatud ja paindlikuma peatamismehhanismi
raames, mis jõustus 30. detsembri 2025; komisjoni otsust hakati kõigis liikmesriikides
kohaldama alates 6. märtsist 2026; ergutab liikmesriike tegema neile viisataotlejatele
põhjaliku taustakontrolli, pidama vestluse ja nõudma neilt tõendavaid dokumente ning
keelduma viisa andmisest, kui on kahtlusi nende esitatud teabe usaldusväärsuses; peab
kahetsusväärseks, et kogu ELi hõlmav viisakeeld inimõiguste raskete rikkumiste,
demokraatia tagasilanguse ja repressioonide eest vastutavatele Gruusia ametnikele ei ole
olnud Ungari ja Slovakkia valitsuste vastuseisu tõttu võimalik; märgib, et kaheksandas
viisanõudest vabastamise mehhanismi aruandes rõhutatakse, et Gruusia ei täida peamisi
kriteeriume ja varasemaid soovitusi; hoiatab, et Gruusia ametivõimude jätkuv
tegevusetus võib viia kogu elanikkonna viisavaba reisimise peatamiseni, mille eest
vastutab täielikult Gruusia Unistus; kutsub komisjoni üles looma mehhanismi, mille
kaudu kodanikuühiskonna aktivistid, ajakirjanikud ja üliõpilased võivad jätkuvalt saada
viisavaba juurdepääsu ELile, ning suurendama otsest toetust inimestevahelistele
vahetusprogrammidele, nagu „Erasmus+“, programm „Euroopa horisont“, Euroopa
solidaarsuskorpus ja programm „Loov Euroopa“;
40. rõhutab, et põhjalike akadeemiliste uuringute, ajaloohariduse ja üldsuse teadlikkuse
puudumine Nõukogude okupatsiooni ja selle pikaajaliste tagajärgede kohta võimaldab
ajalooga manipuleerivate desinformatsioonikampaaniate levikut, mida Venemaa
Föderatsioon kasutab ära Gruusia ühiskonna Euroopa-Atlandi suunaliste püüdluste
õõnestamiseks; rõhutab seetõttu, kui olulised on akadeemilised uuringud, dokumendid
ja teadmiste levitamine Gruusia Nõukogude okupatsiooni aegse ajaloo kohta, sealhulgas
seoses poliitiliste repressioonide, massihukkamiste ja Nõukogude-Vene okupatsioonile
vastuhakuga, samuti nende sündmuste taastamine kollektiivses mälus; peab
kahetsusväärseks, et viimastel aastatel on täheldatud püüdlusi relativiseerida
kommunistlikke kuritegusid ja pöörata tagasi destaliniseerimisprotsess ametivõimude
vähemalt passiivsel nõusolekul; rõhutab sellega seoses sõltumatute ajaloolaste, teadlaste
ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, nagu SovLab, olulist rolli Nõukogude
okupatsiooni, selle poliitiliste, õiguslike ja moraalsete tagajärgede uurimisel, samuti
kommunistliku terrori ohvrite matmispaikade kindlakstegemisel ning ohvrite
tuvastamise ja väärika mälestamise tagamisel; ergutab Nõukogude okupatsiooni,
kommunistlike kuritegude ja muude totalitaarsete režiimide tagajärgede
dokumenteerimisega tegelevaid liikmesriikide asjaomaseid institutsioone süvendama
koostööd oma Gruusia kolleegidega, toetama ühiseid teadusprojekte ning osalema
899
haridusprogrammides ja -algatustes, mille eesmärk on avalikustada, dokumenteerida ja
levitada teadmisi Gruusia ajaloo selle peatüki kohta; väljendab muret Nõukogude
okupatsiooni ajal toime pandud repressioonide ja kuritegudega seotud arhiividele
juurdepääsu süstemaatilise takistamise pärast; kutsub Gruusia ametivõime üles tagama
õpetlastele, teadlastele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele täieliku, läbipaistva ja
mittediskrimineeriva juurdepääsu Nõukogude ajaga seotud arhiividele;
Kooskõla välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes
41. peab kahetsusväärseks, et Gruusia vastavus komisjoni asepresidendi ning liidu
välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldustele ning sanktsioone
käsitlevatele nõukogu otsustele on veelgi vähenenud 2024. aasta 53 %-lt 40 %-ni, mis
näitab riigi puudulikku pühendumust Euroopa integratsioonile; on eriti pettunud selles,
et Gruusia ei järginud süstemaatiliselt rahvusvahelisi ja ELi algatusi Ukraina toetuseks,
sealhulgas ÜRO Peaassamblee, ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja Euroopa Nõukogu poolt
vastu võetud resolutsioone, vaid tihendas hoopis oma suhteid Venemaaga ja toetas
Venemaa narratiive, mille eesmärk on veeretada vastutus agressioonisõja ja Venemaa
poolt toime pandud kuritegude eest kellelegi teisele;
42. on eriti tänulik Gruusia rahva tugeva solidaarsuse eest Ukrainaga Venemaa
agressioonisõja ajal ja usub, et see kajastab üldsuse laialdast vastuseisu Venemaa
imperialistlikule poliitikale, riigi enda kogemust Venemaa sõjalise agressiooniga ning
rahva tugevat tahet säilitada oma sõltumatus ja jääda Moskva mõjusfäärist eemale;
tuletab meelde, et paljud Gruusia vabatahtlikud on võidelnud koos Ukraina
relvajõududega, eelkõige Gruusia leegionis, ning et Gruusia kodanikuühiskond on
osalenud Ukrainat toetavates humanitaarabikampaaniates;
43. märgib, et Gruusia ei ole siiani ühinenud enamiku Venemaa, Valgevene ja Iraani vastu
kehtestatud sanktsioonidega; kutsub Gruusia ametivõime üles võtma kontrollitavaid
meetmeid ning tugevdama koostööd ja tolliseiret, et vältida Gruusia territooriumi ja/või
Gruusias registreeritud juriidiliste isikute kasutamist ELi piiravatest meetmetest
kõrvalehoidmiseks; on seisukohal, et kooskõla saavutamise ja jõustamisega seotud
pingutuste praegune tase on ilmselgelt ebapiisav ega ole vastavuses ELi kandidaatriigi
kohustustega; rõhutab, et hädasti on vaja otsustavamat tegutsemist, sealhulgas täielikku
kooskõla ELi piiravate meetmetega, tulemuslikke seire- ja jõustamismehhanisme ning
läbipaistvat koostööd ELi institutsioonidega, et hoida ära sanktsioonidest
kõrvalehoidmist, muu hulgas seoses kahesuguse kasutusega kaupade, naftaekspordi
ning Venemaa ja Iraani üksustega seotud rahavoogudega; hoiatab, et jätkuval
puudulikul kooskõlal ELi välispoliitika ja sanktsioonirežiimiga on otsesed tagajärjed
Gruusia ELiga ühinemise protsessi jaoks; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles seirama
ka edaspidi tähelepanelikult Gruusia vastavust ELi sanktsioonirežiimile, sealhulgas
Gruusia territooriumi või Gruusias registreeritud üksuste kaudu sanktsioonidest
kõrvalehoidmise riske;
44. kutsub ELi ja selle liikmesriike üles võtma kiireloomulisi ja otsustavaid meetmeid, et
peatada ELi sanktsioonidest süstemaatiline kõrvalehoidmine Venemaa poolt, mida
hõlbustavad Gruusia ametivõimud, sealhulgas luues spetsiaalse ELi seiremehhanismi, et
jälgida Gruusiat läbivate esmatähtsate kahesuguse kasutusega kaupade ja
lennunduskomponentide kaubavooge; kutsub lisaks Gruusia ametivõime üles tegema
nende jõupingutuste osas täielikku koostööd ning avaldama selliste kaubavoogude kohta
korrapäraseid ja läbipaistvaid aruandeid, et tugevdada tollieeskirjade täitmise tagamist
900
ja vältida edasist sanktsioonidest kõrvalehoidmist;
45. on mures Gruusia sadamate, rafineerimistaristu ja naftakäitlusrajatiste võimaliku
kasutamise pärast Venemaa naftasaaduste reekspordi või segamise hõlbustamiseks, et
hoida kõrvale rahvusvahelistest sanktsioonirežiimidest; väljendab tõsist muret teadete
pärast, et Venemaa toornaftat veetakse Musta mere rannikul asuvasse Gruusia äsja
ehitatud ja osaliselt riigi rahastatud Kulevi rafineerimistehasesse; kutsub Gruusia
ametivõime üles sellise tegevuse viivitamata peatama ja seda ära hoidma ning tagama,
et Gruusia taristut ei kasutataks selleks, et hõlbustada ELi Venemaa-vastastest
sanktsioonidest kõrvalehoidmist; märgib, et Kulevi naftaterminali ei lisatud ELi 20.
Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti, kuna Gruusia ametivõimud ja terminali käitaja
lubasid ELi sanktsioone rangelt järgida; nõuab selle hõlmamist tulevaste
sanktsioonidega, kui Gruusia ametivõimud ja terminali käitajad ELi sanktsioone rangelt
ei järgi; nõuab tõhustatud koostööd ELi ja rahvusvaheliste partnerite vahel, et tagada
piiravate meetmete täielik jõustamine;
46. kutsub komisjoni üles hindama koostöös Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise
Tõkestamise Ametiga Gruusia õigus- ja reguleerivat raamistikku, sealhulgas Gruusia
maksuseadustiku sätteid, mis võivad hõlbustada offshore äriühingute ja läbipaistmatu
majandusliku omandiõiguse kasutamist, võimaldades seega sanktsioonidest
kõrvalehoidmist ja rahapesu; nõuab niisuguste Gruusias registreeritud ja eelkõige pärast
2022. aastat asutatud äriühingute tõhusamat seiret ja kontrollimist, mis kuuluvad
Venemaa kodanike või üksuste omandisse või kontrolli alla; kutsub Gruusia
ametivõime üles looma kriminaaltulu tuvastamise üksust, vara haldamise talitust ja
tegelike kasusaajate registrit, et tugevdada rahapesuvastaseid kaitsemeetmeid ja
vähendada sanktsioonide vältimise ohtu;
47. märgib, et loobudes Euroopa-Atlandi integratsioonist, astub Gruusia Unistus
strateegilise sammu koostöö suunas Hiina, Venemaa ja Iraaniga, mida on kinnitatud
arvukates aruannetes; rõhutab, et selline ümberorienteerumine näitab, et eiratakse
Gruusia põhiseaduslikku pühendumust Euroopa-Atlandi integratsioonile ning Gruusia
ühiskonna selget ja järjepidevalt väljendatud tahet; väljendab nördimust selle üle, et
autoritaarsete jõudude kasvava mõju kohta tehtud usaldusväärsete järelduste käsitlemise
asemel on algatatud uurimised nende aruannete autorite, sealhulgas Hudsoni instituudi
teadlase Giorgi Kandelaki ja Thinathin Hidašeli vastu;
48. väljendab muret Hiina riigile kuuluvate ettevõtete kaasatuse pärast sellistesse
strateegilistesse projektidesse nagu Anaklia süvameresadam, mis töötati algselt välja
koos läänepartneritega ja mille eesmärk on tugevdada ida-lääne ühendatust, mis ei sõltu
Venemaa ja Hiina mõjust; tuletab Gruusia ametivõimudele meelde, et keskkoridori edu
on seotud õigusriigi järgimisega Gruusias ning et strateegia „Global Gateway“
investeeringuteks on vaja, et Gruusia oleks stabiilne ja läbipaistev partner;
49. võtab teadmiseks strateegilise ühendatuse projektide algatused Musta mere piirkonnas,
sealhulgas Musta mere digitaalse ühendatuse merekaabli ja Musta mere merealuse
elektrikaabli, mis võivad tõhustada energia- ja digiühendusi ELi ja Lõuna-Kaukaasia
vahel;
50. märgib, et Gruusia õigeusu kirik on Gruusia ühiskonnas jätkuvalt mõjukas institutsioon
ja sellel on oluline roll avaliku arutelu kujundamisel; väljendab muret selle pärast, et
Venemaa kasutab usuvõrgustikke desinformatsiooni levitamise ja
901
mõjutusoperatsioonide kanalitena kogu Gruusias, et õõnestada Euroopa-meelset
suunitlust ja demokraatlikku vastupanuvõimet; tuletab meelde, et mõned vaimulikud on
Gruusias niisugusele ärakasutamisele vastu seisnud ja võtnud sõna nii Venemaa
mõjutustöö kui ka Gruusia Unistuse režiimi poliitika vastu; rõhutab, et Gruusia õigeusu
diötsees ja kogukonnad on ka ELis esindatud, mis näitab vajadust olla valvas
riikidevaheliste desinformatsioonikatsete suhtes ja neile vastu seista;
51. märgib eriti murelikult Iraani mõju suurenemist riigis, eelkõige usu- ja haridusasutuste
ning noorte mobiliseerimise kaudu, samuti majandusstruktuuride kaudu, mis
võimaldavad Iraanil sanktsioonidest tulemuslikult kõrvale hoida; on ühtlasi mures
Gruusias tegutsevate Iraani režiimiga seotud majandustegevuses osalejate kasvava mõju
pärast; rõhutab, et selliseid osalejaid võidakse kasutada finantssanktsioonidest
kõrvalehoidmiseks, rahapesuks ja Iraani kaupade ebaseaduslikuks ekspordiks, millest
saavad korruptsiooni ja kallutatud riigihangete kaudu kasu nii Iraani kui ka Gruusia
Unistuse režiimidega seotud osalejad;
52. on seisukohal, et Gruusia peaks etendama konstruktiivset rolli selles, et hõlbustada
Armeenia juurdepääsu rahvusvahelistele merekaubateedele, aidates seeläbi kaasa
piirkondlikule ühendatusele, majanduslikule vastupanuvõimele ja stabiilsusele Lõuna-
Kaukaasias;
53. kordab, et toetab vankumatult Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust;
mõistab teravalt hukka Venemaa jätkuva okupatsiooni Gruusia Abhaasia ja
Tshinvali/Lõuna-Osseetia piirkonnas ning jätkuva nn piiristamise protsessi, mis kujutab
endast Gruusia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumist; nõuab tungivalt, et
Gruusia valitsus säilitaks Venemaa agressiooni suhtes selge ja järjekindla seisukoha;
mõistab teravalt hukka Venemaa püüdlused integreerida okupeeritud alad poliitiliselt,
sõjaliselt ja majanduslikult Venemaa Föderatsiooni; võtab sügava murega teadmiseks
Abhaasias ja Tshinvali piirkonnas etniliste grusiinide, sealhulgas naiste ja noorte
jätkuva ebaseadusliku kinnipidamise ja sihikule võtmise fabritseeritud süüdistuste
alusel, mis seisnevad näiteks spionaažis või Gruusia passi omamises; mõistab need
tavad hukka kui tõsised inimõiguste rikkumised, mis aitavad kaasa Gruusia elanikkonna
hirmutamisele, diskrimineerimisele ja sundrändele; mõistab teravalt hukka
Otšamtširasse Venemaa mereväebaasi käimasoleva rajamise, mis ei ole mitte ainult
territoriaalse terviklikkuse rikkumine, vaid otsene oht kogu Musta mere basseini
julgeolekule ja Gruusia enda merekaubanduse ambitsioonidele; kordab oma nõudmist,
et Venemaa viiks viivitamata ja tingimusteta oma väed Gruusia Abhaasia ja
Tshinvali/Lõuna-Osseetia piirkondadest välja;
54. nõuab sihipäraste piiravate meetmete kehtestamist okupeeritud aladel inimõiguste
rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes, tuginedes sellistele pretsedentidele nagu
2018. aasta Othozoria-Tatunašvili loetelu;
55. kinnitab Gruusias tegutseva ELi vaatlusmissiooni (EUMM) töö olulisust konflikti
lahendamisel, inimõiguste olukorra seiramisel ja abi vajavate kogukondade toetamisel;
mõistab teravalt hukka Venemaa Föderatsiooni jätkuvad takistused EUMMi
juurdepääsul Gruusia okupeeritud piirkondadele, samuti EUMMi vaatlejate varasema
hirmutamise, sealhulgas ebaseaduslikud kinnipidamised ja muud vahejuhtumid, mis
hõlmavad ähvardusi ja sekkumist EUMMi töösse; on seisukohal, et EUMMi volituste
nähtavat ja avalikku rakendamist tuleks veelgi tugevdada suurema toetuse ja
lisapersonaliga ning selle kohta nähtavamalt teavet anda, kuna see aitab suuresti kaasa
902
ELi tegevusele selles piirkonnas ja paljastab Venemaa agressiivset taktikat, mis on
alates 2008. aasta sõjast Gruusia vastu põhjustanud selles piirkonnas korduvalt
surmajuhtumeid, kannatusi ja ebastabiilsust;
o
o o
56. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjoni
asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,
komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa
Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Gruusia presidendile Salomé Zurabišvilile
ning Gruusia de facto ametivõimudele.
903
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0228
Asulareovee puhastamise direktiivi rakendamine ja ravimite
varustuskindlusega seotud ohud
Euroopa Parlamendi 18. juuni 2026. aasta resolutsioon asulareovee puhastamise
direktiivi rakendamise ja ravimite varustuskindlusega seotud ohtude kohta
(2026/2652(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle
artikleid 168 ja 191,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 35,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta direktiivi
(EL) 2024/3019 asulareovee puhastamise kohta1 (edaspidi „läbivaadatud asulareovee
puhastamise direktiiv“), mis jõustus 1. jaanuaril 2025,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta
direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane
tegevusraamistik2 (edaspidi „veepoliitika raamdirektiiv“),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi
2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest3, ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/105/EÜ, mis
käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega
muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ,
84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse
direktiivi 2000/60/EÜ4,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsust
(EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi
aastani 20305,
1 ELT L, 2024/3019, 12.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/3019/oj. 2 EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2000/60/oj. 3 ELT L 372, 27.12.2006, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/118/oj. 4 ELT L 348, 24.12.2008, lk 84, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/105/oj. 5 ELT L 114, 12.4.2022, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2022/591/oj.
904
– võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ravimite nappuse ja tekkiva
probleemi lahendamise kohta6,
– võttes arvesse komisjoni talituste 26. oktoobri 2022. aasta töödokumenti, mis käsitleb
mõjuhinnangut, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv asulareovee puhastamise kohta (SWD(2022)0541),
– võttes arvesse komisjoni 12. mai 2021. aasta teatist „Heas seisundis planeet kõigi jaoks.
ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021)0400),
– võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse 10. detsembri 2025. aasta väljaannet
„Updated estimation of the costs of quaternary wastewater treatment in the EU – A
comparison of cost models“ (ELi neljanda astme reovee puhastamise kulude
ajakohastatud hinnang – kulumudelite võrdlus),
– võttes arvesse käimasolevat tööd esmatähtsate ravimite määruse alal,
– võttes arvesse kodukorra artikli 142 lõiget 5 ja artikli 136 lõiget 4,
A. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 191 on sätestatud, et ELi
keskkonnapoliitika, „võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab
eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme“ ning see „rajaneb ettevaatusprintsiibil ja
põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada
eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma“;
B. arvestades, et vesi on eluks ja inimkonna olemasoluks hädavajalik; arvestades, et EL
peab olemasolevaid ja tulevasi veevarusid tõhusalt haldama ning võtma mõjusaid
meetmeid praeguste veeprobleemide lahendamiseks, kuna need mõjutavad otseselt
inimeste tervist, keskkonda ja selle ökosüsteeme ning strateegilise tähtsusega sotsiaal-
majanduslikku tegevust;
C. arvestades, et mikrosaasteained, mida leidub igat liiki veekogudes ja mida avastatakse
kõigis ELi veekogudes, avaldavad isegi väikeses kontsentratsioonis kahjulikku mõju
inimeste tervisele, sealhulgas kantserogeenset ja endokriinseid häireid põhjustavat
mõju, ning veeorganismidele ja soodustavad antimikroobikumiresistentsuse levikut;
arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas antimikroobikumiresistentsuse
kiireloomuliseks ülemaailmseks tervisekriisiks, mis prognooside kohaselt põhjustab
2050. aastaks maailmas rohkem surmajuhtumeid kui vähktõbi; arvestades, et paljud
ravimitest pärit mikrosaasteained jõuavad vette pärast kliinilist kasutamist, mitte
tootmise või kõrvaldamise käigus;
D. arvestades, et veereostus, sealhulgas mikrosaasteainetest tulenev veereostus, ohustab
üha enam ja tõsiselt ökosüsteeme, elurikkust ning inimeste ja loomade tervist ning läheb
ELile praegu maksma üle 75 miljardi euro aastas; arvestades, et asulareovesi on üks
peamisi veereostuse allikaid, kui seda ei koguta ja puhastata nõuetekohaselt; arvestades,
et mikrosaasteained tuleb saastunud reoveest eemaldada, et vältida nende ohtlikku mõju
tervisele ja keskkonnale;
E. arvestades, et paljud ELi omavalitsused ja kogukonnad saavad oma joogivee
kaldafiltratsiooni abil, mistõttu on veevarud mikrosaasteainetega üha enam saastunud;
6 ELT C 385, 22.9.2021, lk 83.
905
F. arvestades, et primaarse, teise ja kolmanda astme puhastuse kulud katavad üldiselt
avaliku sektori asutused maksumaksja raha või veetasude kaudu; arvestades, et ELi
toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud põhimõtet „saastaja maksab“ hakati esimest
korda veepuhastusele kohaldama läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivis;
G. arvestades, et asulareovee puhastamise direktiivis on sätestatud õigusraamistik
asulareovee kogumiseks, puhastamiseks ja ärajuhtimiseks ning teatavatest
tööstussektoritest pärit biolaguneva reovee ärajuhtimiseks, ning arvestades, et
läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivi eesmärk on vähendada veereostust,
sealhulgas mikrosaasteaineid, ja kaitsta vee kvaliteeti kogu ELis; arvestades, et
tavapärane reoveepuhastus reovees leiduvaid mikrosaasteaineid tulemuslikult ei
kõrvalda; arvestades, et läbivaadatud direktiiviga kehtestatakse kohustus viia läbi
reovee neljanda astme puhastus, millega kõrvaldatakse mikrosaasteained, tagades
seeläbi tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega;
arvestades, et läbivaadatud direktiivis nõutakse süstemaatilist ajakohastamist neljanda
astme puhastuse läbiviimiseks suurtes reoveepuhastites, mis teenindavad rohkem kui
150 000 inimest (st suurlinnades, kuna need on mikrosaasteainete tekkimise
tulipunktid), ja väiksemate reoveepuhastite ajakohastamist nõutakse ainult siis, kui need
asuvad ohustatud piirkondades;
H. arvestades, et neljanda astme puhastust rakendatakse järk-järgult alates 2033. aasta
detsembrist, mil tuleb ajakohastada ainult 20 % suurematest ja 10 % väiksematest
puhastitest, ning täielik rakendamine tuleb saavutada 2045. aasta detsembriks;
arvestades, et neljanda astme puhastuse kasutuselevõtt asulareovee täiendavaks
põhjalikuks puhastamiseks, et kõrvaldada võimalikult suur osa erinevatest
mikrosaasteainetest, on vajalik nende saasteainete vähendamiseks ning inimeste tervise
ja keskkonna kaitsmiseks; arvestades, et neljanda astme puhastuse kasutuselevõtt on
direktiivi kõige kulukam element;
I. arvestades, et põhimõte „saastaja maksab“ on ELi toimimise lepingu artiklis 191
sätestatud õiguslikult siduv põhimõte, mille eesmärk on tagada, et saaste vältimise,
kontrollimise ja heastamise kulud peaksid katma keskkonnakahju tekitajad, mitte
maksumaksjad või ühiskond laiemalt;
J. arvestades, et laiendatud tootjavastutuse eesmärk on võtta arvesse keskkonnaalast
välismõju ja see annab tootjatele stiimuli võtta keskkonnakaalutlusi arvesse kogu
toodete olelusringi jooksul alates kavandamisetapist kuni olelusringi lõpuni, rakendades
tulemuslikult põhimõtet „saastaja maksab“; arvestades, et enamik olemasolevatest
laiendatud tootjavastutuse süsteemidest on välja töötatud selliste jäätmevoogude
kontekstis, mis pärinevad tuvastatavatest punktallikatest, kus tootjad saavad kogumis- ja
käitlemissüsteeme toimivalt korraldada, seirata ja kontrollida;
K. arvestades, et ravimeid töötatakse välja ja neile antakse luba patsientide ravimise
eesmärgil; arvestades, et keskkonnariski hindamine on ravimitele müügiloa andmisel
vajalik kriteerium, kuid samas ei ole see ravimitele müügiloa andmisel riski ja
kasulikkuse hindamise osa;
L. arvestades, et komisjoni ja Teadusuuringute Ühiskeskuse andmed ja analüüsid näitavad,
et ravimid ja kosmeetikatooted on reovees leiduvate potentsiaalselt kahjulike ja raskesti
biolagunevate ainete peamine allikas; arvestades, et teatavad ravimi müügiloa hoidjad
on teatanud, et nendes analüüsides teatavatele toodetele omistatud toksiline koormus
906
erineb ravimite keskkonnariski hindamiste andmetest;
M. arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiiviga kehtestati laiendatud
tootjavastutuse sätted kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, mille kohaselt peavad
vähemalt 80 % neljanda astme puhastuse kuludest katma saasteainete keskkonda
viimise eest vastutavad peamised sektorid, nimelt ravimi- ja kosmeetikatööstus;
N. arvestades, et neljanda astme puhastuse kasutuselevõtt on direktiivi kõige kulukam
element;
O. arvestades, et liikmesriikide kuluprognoosid ületavad märkimisväärselt komisjoni
mõjuhinnangus esitatuid (nt Saksamaa ja Hispaania on teatanud mitu korda suurematest
kuludest);
P. arvestades, et laiendatud tootjavastutuse eesmärk on rahastada mikrosaasteainete
kõrvaldamist reoveest ning soodustada vähem mürgiste ja paremini biolagunevate
toodete väljatöötamist, mis on laiendatud tootjavastutusest vabastatud; arvestades, et
laiendatud tootjavastutuse süsteem stimuleerib ja premeerib asjaomastes sektorites
vähem kahjulike ainete väljatöötamise ja kasutamisega seotud innovatsiooni;
Q. arvestades, et juurdepääs ohututele, mõjusatele ja taskukohastele ravimitele on ELi
riiklike tervishoiusüsteemide nurgakivi ja et ELis tuleb tagada ravimite varustuskindlus;
R. arvestades, et komisjoni mõjuhinnangu ja sõltumatute andmete kohaselt oleks
laiendatud tootjavastutuse kohaldamisest tulenev toodete maksumuse võimalik
suurenemine või tooteid ELi turule laskvate tööstusharude kasumimarginaalide
võimalik vähenemine marginaalne ega ohustaks nende toodete taskukohasust,
kättesaadavust ega juurdepääsetavust ELi turul;
S. arvestades, et mõne liikmesriigi ametiasutuste kuluprognoosid ületavad komisjoni
mõjuhinnangus esitatuid (nt Saksamaa ja Hispaania on teatanud mitu korda suurematest
kuludest); arvestades, et komisjoni mõjuhinnangu on vaidlustanud ka teatavad
sidusrühmad, eelkõige seoses ravimite ja kosmeetikatoodete keskkonnamõjuga ning
ravimite hindadele avalduva mõju arvutamisega; arvestades, et Teadusuuringute
Ühiskeskus viis läbi teise uuringu, mille eesmärk oli selgitada ja põhjalikumalt uurida
võimalikke kulusid, mida direktiivist mõjutatud tööstussektorid peavad katma;
arvestades, et see uus uuring kinnitas paljuski varasemaid andmeid ja järeldusi;
T. arvestades, et mikrosaasteainete poolt avaldatavast koormusest ligikaudu 92 %
omistamine komisjoni poolt farmaatsia- ja kosmeetikatoodetele on seatud kahtluse alla
metoodilistel ja teaduslikel põhjustel, eelkõige seetõttu, et puudub põhjalik analüüs selle
kohta, millised on tagajärjed patsientide juurdepääsule ja riikide tervishoiueelarvetele;
arvestades, et see puudus on eriti kriitilise tähtsusega kogu ravimiökosüsteemi jaoks,
mis hõlmab uuenduslikke, geneerilisi ja patendikaitseta ravimeid, mis üheskoos
toetavad patsientide juurdepääsu, varustuskindlust ja Euroopa tervishoiusüsteemide
pikaajalist kestlikkust, säilitades samal ajal investeeringud teadus- ja arendustegevusse
ning tootmise jalajälje, millest sõltub Euroopa tervishoiualane strateegiline autonoomia;
U. arvestades, et geneerilised ravimid moodustavad peaaegu 70 % ELis väljastatavatest
907
ravimitest7 ning on olulised tervishoiusüsteemi kestlikkuse jaoks; arvestades, et
geneeriliste ravimite tootjad tegutsevad tavaliselt rangete hinnakujundusraamistike ning
suuremahulise ja väikese kasumimarginaaliga majandusmudeli alusel, mis piirab nende
võimet katta regulatiivseid lisakulusid, ning nad võivad seetõttu olla kulude
suurenemise suhtes tundlikumad, mis nõuab direktiivi rakendamise hoolikat seiramist;
V. arvestades, et geneerilised ravimid põhinevad samal toimeainel kui originaalravim ning
see raskendab geneeriliste ravimite tootjatel saaste vähendamist selle tekkekohas;
W. arvestades, et ravimite nappus on ELis viimastel aastatel suurenenud ja seab ohtu
patsientide ravi; arvestades, et EL sõltub ravimite toimeainete hankimisel endiselt suurel
määral kolmandatest riikidest; arvestades, et EL võtab meetmeid, et tegeleda ravimite
nappuse ja varustuskindlusega, sealhulgas läbivaadatud üldiste ravimialaste õigusaktide
ja esmatähtsate ravimite määruse abil;
X. arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiiv võimaldab
liikmesriikidele laiendatud tootjavastutuse süsteemide kavandamisel ja osamaksete
arvutamise metoodika kehtestamisel paindlikkust, võimaldades neil kavandada
laiendatud tootjavastutuse süsteeme viisil, millega tagatakse proportsionaalsus ja
välditakse soovimatuid tagajärgi, sealhulgas riske ravimite tarnimisele, tasakaalustades
seeläbi rahvatervise eesmärke keskkonnakohustustega;
Y. arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivi artikliga 10 muudetakse
seire ja täitmise tagamise raamistikud kohustuslikuks, sealhulgas tagatakse, et direktiivi
mõju, muu hulgas ravimihindadele, igakülgselt seiratakse;
Z. arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivi põhjenduses 20
kinnitatakse, et direktiivis on juba ette nähtud seireandmetel ja teaduslikel tõenditel
põhinev korrapärane hindamine, sealhulgas võimalus vajaduse korral süsteemi
kohaldamisala ajakohastada, tagades seeläbi kehtivas õigusraamistikus piisava
paindlikkuse, ilma et direktiivi oleks vaja uuesti läbi vaadata;
AA. arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivis nõutakse, et komisjon
teeks 2033. aasta lõpuks ja uuesti 2040. aasta lõpuks põhjaliku hindamise, mis annab
võimaluse analüüsida direktiivi mõju ja esitada vajaduse korral ettepanekuid kohanduste
tegemiseks;
AB. arvestades, et komisjoni hinnangul oleks isegi kulude täieliku ülekandumise
stsenaariumi korral mõju ravimite hindadele 2045. aastaks 2,64–3,20 eurot inimese
kohta aastas; arvestades, et Teadusuuringute Ühiskeskus kinnitas seda hinnangut uuesti
2025. aasta detsembris ja selles võeti arvesse kaasseadusandjate poolt vastu võetud
lõplikku teksti;
AC. arvestades, et direktiivis on ette nähtud pikk rakendamise ajakava, kusjuures teatavaid
sätteid ei hakata täielikult kohaldama enne 2045. aastat, mis annab direktiivi ja
sellekohaste neljanda astme puhastuse kohustuste järkjärguliseks ja tasakaalustatud
rakendamiseks piisavalt aega, nimelt 20 % hõlmatus 2 033. aastaks, 60 % 2039. aastaks
ja täielik hõlmatus 2045. aastaks; arvestades, et direktiiv annab liikmesriikidele aega
7 Komisjoni 24. oktoobri 2023. aasta teatis „Raviminappuse haldamine ELis“
(COM(2023)0672).
908
kohandada lepingute hinnakujundust ravimeid käsitlevate uute hankemenetluste abil;
AD. arvestades, et isegi kulude täieliku ülekandumise stsenaariumi korral jääb komisjoni
mõjuhinnangu ja Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringu kohaselt sellest tulenev
ravimite hinnatõus tegevusetuse maksumusega võrreldes marginaalseks, kuna
märkimisväärsed pikaajalised tervishoiukulud, mis on seotud mikrosaasteainetega
kokkupuutega seotud haigustega, eelkõige vähktõvega, panevad juba praegu riiklikele
tervishoiusüsteemidele selgelt suurema koormuse ja suurenevad eeldatavasti
märkimisväärselt;
AE. arvestades, et neljanda astme puhastusse panustamisega seotud kulud põhinevad turule
lastud toodetel ja hõlmavad seetõttu kõiki tooteid, olenemata sellest, kas need on
toodetud ELis või väljaspool seda, ning laiendatud tootjavastutuse kohustus kehtib
ühetaoliselt kõigile ettevõtjatele, kes lasevad tooteid ELi turule, tagades võrdsed
tingimused ja vältides ebaõiglasi konkurentsieeliseid; arvestades, et seetõttu on
direktiivi eesmärk mitte avaldada turule moonutavat mõju ega seada ELi tootjaid ja
sektori üldist konkurentsivõimet ebasoodsasse olukorda; arvestades, et on väga oluline
tagada, et kõik imporditud tooted, sealhulgas kõik erasektori väikesaadetised, näiteks
internetis tehtud tellimused, oleksid laiendatud tootjavastutuse kohustustega kooskõlas
ja rahastaksid neid;
AF. arvestades, et komisjoni mõjuhinnang näitab, et laiendatud tootjavastutuse puudumisel
tuleks neljanda astme puhastuse hinnangulised iga-aastased kulud, mis on 2040. aastaks
ligikaudu 1,186 miljardit eurot aastas, katta peamiselt kõrgemate veetariifidega ja
avaliku sektori eelarvetest, suunates seeläbi saastekulud tööstuselt kodanikele ja
maksumaksjatele ning koormates ebaõiglaselt leibkondi, sealhulgas kõige
haavatavamaid;
AG. arvestades, et laiendatud tootjavastutuse süsteemi rakendamine on vajalik, et tagada
õigus- ja finantskindlus, eelkõige avaliku sektori asutuste jaoks, tagada vajalikud
investeeringud reoveetaristusse, et saavutada keskkonna- ja rahvatervise eesmärgid,
ning tagada, et kodanikud ja veetarbijad ei kannaks rahalisi kulusid reostuse eest, mille
eest nad ei vastuta;
AH. arvestades, et uusi keskkonnakvaliteedi standardeid, eelkõige veepoliitika raamdirektiivi
kohast üheksat ravimite keskkonnakvaliteedi standardit, ei ole võimalik saavutada ilma
täiustatud ja täiendava veepuhastuseta;
AI. arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivi kohaselt peab komisjon
asulareovee seire tulemuste ja uusimate teaduslike andmete põhjal korrapäraselt
hindama, kas laiendatud tootjavastutuse süsteemi tuleks lisada muid tooteid; arvestades,
et komisjon peaks esitama esimese ametliku läbivaatamise hiljemalt 2033. aastaks;
1. kinnitab veel kord oma kindlat toetust keskkonnaeesmärkidele ja läbivaadatud
asulareovee puhastamise direktiivi rakendamisele kooskõlas kehtestatud tähtaegadega
ning rõhutab vajadust vähendada veereostust, sealhulgas mikrosaasteaineid, ning selle
probleemiga tegeleda;
2. rõhutab, et inimeste tervist ja keskkonda on vaja paremini kaitsta laiahaardelise
lähenemisviisi raames, mille eesmärk on võidelda kõigist allikatest pärit reostuse vastu
ning liikuda mürgivaba keskkonna poole, eelkõige võttes arvesse vajadust võidelda
909
ohtlike mikrosaasteainete reostuse vastu, mis kujutavad endast olulist ja otsest ohtu
tervisele ja keskkonnale;
3. tuletab meelde, et keskkonnapoliitika peaks rajanema ettevaatusprintsiibil ja
põhimõtetel, mille järgi tuleks võtta ennetusmeetmeid, keskkonnakahju tuleks heastada
eeskätt kahju tekkimise kohas ning maksma peaks saastaja;
4. rõhutab, et neljanda astme puhastuse kasutuselevõtt on hädavajalik tervise ja
ökosüsteemide kaitsmiseks ning uute riskide, näiteks antimikroobikumiresistentsuse
vastu võitlemiseks; rõhutab sellega seoses, et laiendatud tootjavastutus on kõige
tulemuslikum vahend ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 sätestatud põhimõtte
„saastaja maksab“ rakendamiseks ja piisavate rahaliste vahendite tagamiseks, et
asulareovett vajalikul viisil puhastada;
5.võtab teadmiseks lahknevuse komisjoni mõjuhinnangus esitatud kuluprognooside ja
pärast direktiivi vastuvõtmist avalikes hinnangutes esitatud kuluprognooside vahel,
eelkõige Saksamaal ja Hispaanias; võtab lisaks teadmiseks sidusrühmade mure toksilise
koormuse määramiseks kasutatava metoodika usaldusväärsuse pärast, samuti võtab
teadmiseks mure erinevuste pärast komisjoni kasutatud andmete ja Euroopa
Ravimiametile müügiloa andmise menetluses esitatud keskkonnariski hindamise
andmete vahel; on seisukohal, et nende probleemidega tuleks põhjalikult tegeleda, et
tagada neljanda astme puhastuse ja laiendatud tootjavastutuse süsteemi kuluanalüüside
aluseks olevate faktide usaldusväärsus; märgib siiski, et mõningaid lahknevusi võib
selgitada asjaolu, et eri uuringutes kasutati erinevat metoodikat, ning rõhutab, et
Teadusuuringute Ühiskeskus kinnitas hiljuti uuesti mõjuhinnangus esitatud hinnanguid;
6. kutsub komisjoni üles koostama 2026. aasta lõpuks uue mõjuhinnangu, milles tehakse
kindlaks asulareovees sisalduvate ainete loetelu, kontrollitakse neljanda astme
puhastuse kulusid ja vastutuse panemist asjaomastele sektoritele põhimõtte „saastaja
maksab“ alusel ning selgitatakse välja võimalik mõju ravimite, eelkõige geneeriliste ja
esmatähtsate ravimite ning nende toimeainete kättesaadavusele, taskukohasusele ja
juurdepääsetavusele; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid inimtervishoius
kasutatavate ravimite komitee, Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Ravimiameti
kaudu ja oma pädevuse piires olema uuringusse asjakohaselt kaasatud; kutsub
komisjoni üles kiirendama ainete jaotamise hindamist, vajaduse korral mõjuhinnangu
tulemuste põhjal, ning samuti vajaduse korral viivitamata panema laiendatud
tootjavastutuse kohustused sektoritele, mis on määratud vastutavaks; kutsub komisjoni
üles esitama 2026. aasta juuli lõpuks teatise, milles teavitatakse liikmesriike sõltumatust
uuringust ja direktiivi kohastest paindlikkusmeetmetest ravimite kättesaadavuse ja
taskukohasuse tagamiseks, ning võtma vajalikke meetmeid, et jälgida ravimite
varustuskindlust ja kriisiks valmisolekut ning vältida soovimatuid tagajärgi ravimite
tarnimisele, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse sätetest tulenevaid tagajärgi on
seisukohal, et kui mõjuhinnangutulemused näitavad märkimisväärset ohtu ravimite,
eelkõige esmatähtsate ja geneeriliste ravimite taskukohasusele, kättesaadavusele ja
juurdepääsetavusele, peaks komisjon nende ravimite varustuskindluse tagamiseks
kiiresti vastu võtma kaitsemeetmed, kaasa arvatud laiendatud tootjavastutuse ajutine
peatamine;
7. kutsub komisjoni üles neljanda astme puhastusega seotud kohustuste ulatust käsitlevate
rakendusaktide vastuvõtmisel edasi liikuma, et selgitada liikmesriikidele,
reoveekäitlejatele ja asjaomastele sidusrühmadele sellega seotud kulusid;
910
8. rõhutab, et täiustatud reoveepuhastuse kulusid ei tohiks lükata maksumaksjatele või
tarbijatele, vaid neid peaksid õiglaselt ja proportsionaalselt kandma veereostust
põhjustavad sektorid;
9. nõuab laiendatud tootjavastutuse sätete ja neljanda astme puhastuse kohustuste ning
nendega seotud finantskohustuste ajutist peatamist (nn aja peatamine) kuni uuringu
lõpuleviimiseni ja selle tulemuste hindamiseni komisjoni poolt;
10. rõhutab, et laiendatud tootjavastutuse kohustus kehtib ühetaoliselt kõigile ettevõtjatele,
kes lasevad tooteid ELi turule, olenemata sellest, kas need on valmistatud ELis või
väljaspool seda, millega püütakse tagada võrdsed tingimused ja välditakse ebaõiglasi
konkurentsieeliseid; kutsub komisjoni üles selgitama, kuidas ELi-välised tootjad
hakkavad täitma laiendatud tootjavastutuse kohustusi, et vältida konkurentsimoonutusi
ja tagada võrdsed võimalused;
11. rõhutab, et ravimite nappus on ELis juba praegu suur ja kasvav probleem; rõhutab
vajadust kaitsta ELi ravimitega seotud teadusuuringute, arendus- ja tootmisvõimsust ja
tarneahela vastupanuvõimet;
12. võtab teadmiseks geneeriliste ravimite erijuhtumi ja ravi üldise kättesaadavuse ning
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoolikalt ja pidevalt seirama direktiivi mõju nende
ravimite taskukohasusele, kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele, nagu on nõutud
läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivis, et vältida soovimatuid häireid või
hinnatõuse;
13. tuletab meelde, et direktiiviga nähakse ette paindlikkus ja võimalus kohaldada
proportsionaalseid meetmeid, eesmärgiga tagada, et laiendatud tootjavastutuse
kohustused ei ohusta ravimite taskukohasust, kättesaadavust ega juurdepääsetavust;
kutsub liikmesriike üles riiklike laiendatud tootjavastutuse süsteemide kavandamisel ja
rakendamisel hoolikalt hindama ja käsitlema nõuetekohaselt põhjendatud ja tõenditel
põhinevaid muresid seoses direktiivi ettekavatsematute tagajärgedega, pöörates erilist
tähelepanu geneerilistele ravimitele; tuletab meelde komisjoni kohustust seirata ravimite
taskukohasusele, kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele avalduvat mõju ja selle kohta
aru anda ning tagada põhjalik hindamine 2033. aasta lõpuks ja uuesti 2040. aasta
lõpuks;
14. märgib, et stiimuli kasutamist raskendab asjaolu, et ravimite koostise muutmine on
keerukas ja selleks võib vaja olla ulatuslikke teadusuuringuid või uusi müügilube,
eelkõige geneeriliste ravimite puhul;
15. tuletab sellega seoses meelde, et komisjon peab korrapäraselt hindama, kas muud tooted
ja sektorid, millel on märkimisväärne mõju reovee toksilisele koormusele, tuleks lisada
laiendatud tootjavastutuse süsteemi tagamaks, et sellega seotud kulud jaotatakse
õiglaselt ning neid ei jäeta kodanike ja veetarbijate kanda;
16. toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni keskkonnakestlike farmaatsiatoodete ja
täiustatud reoveepuhastustehnoloogia valdkonnas;
17. tuletab meelde, et kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega on inimeste, loomade ja
keskkonna tervise kaitse tihedalt seotud ja põimunud; rõhutab, et ravimite
kättesaadavuse ja keskkonnakaitse poole tuleb püüelda samaaegselt, ilma et üht
911
valdkonda kasutataks ettekäändena teises valdkonnas järeleandmiste tegemiseks;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile
ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
913
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0229
Poliitilised repressioonid ja humanitaarolukord Kuubas
Euroopa Parlamendi 18. juuni 2026. aasta resolutsioon poliitiliste repressioonide ja
humanitaarolukorra kohta Kuubas (2026/2735(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Kuubas, eelkõige
19. septembri 2024. aasta resolutsiooni José Daniel Ferrer García juhtumi kohta
Kuubas1, 29. veebruari 2024. aasta resolutsiooni kriitilise olukorra kohta Kuubas2 ning
12. juuli 2023. aasta resolutsiooni ELi ja Kuuba vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö
lepingu seisu kohta, arvestades komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja äsjast külaskäiku saareriiki3,
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba
Vabariigi vahel 2016. aasta detsembris allkirjastatud poliitilise dialoogi ja koostöö
lepingut4, mida on ajutiselt kohaldatud alates 1. novembrist 2017, eelkõige selle artikli 1
lõike 5 kohast olulise osa klauslit ja artikli 85 lõike 3 punkti b kohast peatamisklauslit,
– võttes arvesse poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimiseks 5. juulil 2017. aastal
antud Euroopa Parlamendi nõusolekut, mille tingimuseks seati inimõiguste ja
põhivabaduste olukorra märgatav paranemine Kuubal,
– võttes arvesse kogu maailmas rakendatavat inimõiguste rikkujate vastast ELi
sanktsioonirežiimi (ELi Magnitski akt),
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste
rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava
kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni,
mille kõigi osalisriik Kuuba on,
– võttes arvesse valitsusvälise organisatsiooni Prisoners Defenders aruandeid, eelkõige
selle igakuise aruande 2026. aasta mai väljaannet, mis avaldati 11. juunil 2026 ja mis
käsitleb piinamist, nõuetekohase menetluse struktuurset rikkumist, „isiku ennetavalt
1 ELT C, C/2024/7213, 10.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/7213/oj. 2 ELT C, C/2024/6748, 26.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/6748/oj. 3 ELT C, C/2024/4001, 17.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4001/oj. 4 ELT L 337I, 13.12.2016, lk 3, ELI:
http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2016/2232/oj.
914
ühiskonnale ohtlikuna käsitlemist“, digitaalset jälgimist ja tahtlikku näljas hoidmist
Kuuba vanglates,
– võttes arvesse väliskomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni 5. mail 2026. aastal toimunud
ühist kuulamist Kuuba olukorra kohta ning Ameerika Inimõiguste Komisjoni Kuuba
raportööri Stuardo Ralón Orellana ning Kuuba opositsioonijuhi ja endise poliitvangi
José Daniel Ferreri tunnistusi,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika
kõrge esindaja Kaja Kallase kõnesid, mida ta on pidanud Euroopa Parlamendi täiskogul,
eriti 6. mai 2025. aasta ja 19. mai 2026. aasta kõnesid; võttes arvesse ELi ja Kuuba
inimõigustealast dialoogi,
– võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 25. märts 2026. aasta avaldusi,
– võttes arvesse vabaduse kokkulepet, millele kirjutasid 2. märtsil 2026 Miamis alla
Kuuba opositsioonikoalitsioon Pasos de Cambio ja Asamblea de la Resistencia Cubana
(ARC),
– võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 12. juuni 2023. aasta aruannet õiguste
kaitsjate Oswaldo Payá ja Harold Cepero juhtumi kohta Kuubas,
– võttes arvesse Florida lõunapiirkonna ringkonnakohtus (Ameerika Ühendriigid)
20. mail 2026 avalikustatud süüdistusakti, mis oli koostatud Raúl Castro ja veel viie
ametniku kohta seoses kahe organisatsioonile Brothers to the Rescue kuuluva
tsiviilõhusõiduki allatulistamisega 1996. aastal,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 136 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et Kuuba kommunistliku režiimi enam kui viis aastakümmet kestnud
poliitilised ja majanduslikud valikud on viinud riigi sügavasse kriisi, mida
iseloomustavad igapäevased kuni 22-tunnised elektrikatkestused, terav toidu-, vee-,
kütuse- ja raviminappus ning laialt levinud vaesus põhiseaduslikult juurdunud
üheparteisüsteemi juhtimisel, mis on kestnud üle 67 aasta ja milles see partei on ainus
lubatud poliitiline jõud; arvestades, et liikumatusel, repressioonidel ja muutustele
vastuseisul põhineva majandusliku ja poliitilise mudeli kokkuvarisemine, millele
lisanduvad vabade, õiglaste ja konkurentsipõhiste valimiste puudumine ning poliitilise
pluralismi keelustamine, toob Kuuba üha enam lähemale läbikukkunud riigi tunnustele
ja kujutab endast demokraatiavastasuse poolest oma piirkonnas anomaaliat;
B. arvestades, et valitsusvälise organisatsiooni Prisoners Defenders andmetel hoidis Kuuba
2026. aasta mai lõpu seisuga kinni rekordilised 1281 poliitvangi, sealhulgas alaealisi,
kellest mõnda hoitakse rangeima režiimiga vanglates koos täiskasvanutega, kusjuures
paljud kinnipeetavad, nende seas sportlased, loovinimesed, sõltumatud ajakirjanikud ja
rahumeelsed aktivistid, olid raskelt haiged; arvestades, et organisatsioon on kogunud
tõendeid selle kohta, et kinnipeetavaid piinatakse süstemaatiliselt, nende vastu
kasutatakse seksuaalvägivalda ja neid ähvardatakse surmaga, ning leidis statistiliselt
esinduslikus uuringus, et kõiki uuritud poliitvange, sealhulgas alaealisi, oli piinatud ja
neile ei olnud võimaldatud arstiabi, ning seda kõike tingimustes, mida iseloomustab
korduv meelevaldne ja suhtlemisvõimaluseta kinnipidamine, ajutiselt kadunuks jääma
sundimine ja perekondade ahistamine; arvestades, et Kuuba Patriootliku Liidu asutaja ja
915
meelsusvangi José Daniel Ferreri juhtum, kelle vabastamist Euroopa Parlament on
korduvalt nõudnud, sümboliseerib režiimi meetodeid ja päädis 2025. aasta oktoobris
tema sunniviisilise väljasaatmisega;
C. arvestades, et Kuuba tavakodanikud elavad sellistes igapäevaelu tingimustes, kus
haiglad ei toimi korralikult, kus pole põhiravimeid ning kuhu peavad patsiendid
meditsiinivarustuse ise kaasa võtma, ning arvestades, et sellele lisandub krooniline
toidu-, vee- ja esmatarbekaupade nappus ning neid müüakse poodides, kus saab tasuda
ainult välisvaluutas, mis ei ole tavapärast palka saavatele kodanikele kättesaadavad;
arvestades, et Kuuba inimõiguste vaatluskeskuse andmetel elab 89 % peredest äärmises
vaesuses ja seitse kuubalast kümnest peab jätma mõne toidukorra vahele, ning et ÜRO
teatel ootab operatsiooni üle 96 000 patsiendi, sealhulgas 11 000 last, ning ligikaudu
miljon inimest sõltub sõidukitega vee kohaletoomisest, mida aga piirab diislikütuse
nappus;
D. arvestades, et 2026. aasta aprillis eraldas EL lisaks sel aastal Kariibi piirkonnale juba
eraldatud 4 miljonile eurole veel 2 miljonit eurot humanitaarabi, et toetada
humanitaarpartnereid, kes annavad kiireloomulist abi kõige haavatavamatele;
arvestades, et ÜRO Kuuba ajakohastatud tegevuskava, mille eesmärk on toetada
ligikaudu kahte miljonit inimest, on endiselt äärmiselt alarahastatud, ning kuigi ÜRO on
eraldanud 26,2 miljonit USA dollarit, on rahastamispuudujääk endiselt 68 miljonit USA
dollarit;
E. arvestades, et viimase nelja aasta kumulatiivne inflatsioon on Kuubas üle 500 % ja riigis
makstakse palka 15–25 USA dollarit kuus mitteametliku kursi järgi, mis on saarel
praegu ainus realistlik kurss; arvestades, et režiim on muutnud riigi sõltuvaks
imporditud kütusest ning kuna tavapärased tarnijad Venemaa ja Venezuela on oma
tarneid piiranud, on energiakriis süvenenud, kulmineerudes 2024. aasta oktoobris
riikliku elektrisüsteemi mitu päeva kestnud täieliku kokkuvarisemisega, mille tagajärjel
jäi 11 miljonit inimest ilma elektrita;
F. arvestades, et Kuuba impordib praegu üle 70 % tarbitavast toidust, kuigi tegemist on
viljaka mullaga troopilise riigiga, mis kunagi oli üks maailma suurimaid suhkrutootjaid;
arvestades, et see kokkuvarisemine on aastakümneid kestnud kollektiviseeritud, riigi
kontrolli all oleva ja militariseeritud põllumajanduse ning ebatõhusa majandusmudeli
otsene tagajärg;
G. arvestades, et humanitaarhädaolukord on mitte välise embargo, vaid režiimi enda
mudeli ja läbikukkumise otsene tagajärg – majandus on militariseeritud ja riigi poolt
monopoliseeritud, eraettevõtlus on maha surutud ning ressursid on suunatud ümber
julgeolekuaparaadile, mitte eluks vajalikule toidule, ravimitele ja elektrile; arvestades,
et seda mudelit kehastab korrumpeerunud sõjaline konglomeraat GAESA, mis
kontrollib peaaegu poolt saare majandusest, ei anna aru mitte kellelegi ja võtab endale
režiimi välisvaluutas teenitud tulu – sealhulgas meditsiinimissioonidelt, mida ÜRO on
võrdsustanud sunniviisilise tööga –, ehkki haiglates ei ole mitte isegi põhivarustust;
arvestades, et seda kriisi ei saa lahutada aastakümneid kestnud riiklikest
repressioonidest ning edasine ebastabiilsus võib põhjustada rängemaid humanitaar-,
rände- ja julgeolekualaseid tagajärgi;
H. arvestades, et ELi ja Kuuba suhteid reguleeritakse poliitilise dialoogi ja koostöö
lepinguga, mille eesmärk oli muuta režiim järk-järgult avatumaks ja parandada riigi
916
kodanike olukorda; arvestades, et peaaegu üheksa aastat pärast seda, kui Euroopa
Parlament andis poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimiseks oma nõusoleku, ei
ole režiim avatuse suunas mingeid olulisi samme astunud, vaid on hoopis
intensiivistanud repressioone, kiusanud taga teisitimõtlejaid ja suurendanud
poliitvangide arvu, samal ajal kui majanduslik olukord on halvenenud vastuvõetamatu
tasemeni; arvestades, et leping ei ole täitnud oma põhieesmärki ning komisjoni
asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on eesmärkide
mittetäitmist ka tunnistanud, ning arvestades, et leping on praegu läbivaatamisel;
I. arvestades, et praeguse režiimi vastu ollakse laialdaselt nii saarel kui ka mujal, mida
tõendavad korduvad meeleavaldused ja nn pottide kolistamine (cacerolazo) tänavatel
ning Kuuba ajaloo suurim väljaränne, mille käigus on sajad tuhanded inimesed parema
tuleviku otsinguil riigist lahkunud, samal ajal kui paljudel, kes põgenesid või olid
sunnitud riigist lahkuma, ei lubata tagasi pöörduda ja nad peavad pagulusse jääma;
arvestades, et režiim on muutuste nõudmisele vastuseks oma võimu üksnes kinnistanud
ja repressioone intensiivistanud;
J. arvestades, et jõhkrad ja järjepidevad repressioonid on ainus mehhanism, mis hoiab
režiimi elus; arvestades, et 2021. aasta juulis tulid tuhanded kuubalased rohkem kui
50 piirkonnas tänavatele, hõigates „Vabadus!“, ning et tegu oli alates 1994. aastast
suurima meeleavalduste lainega, mille aga surusid erariietes politseinikud,
paramilitaarsed rühmitused ja revolutsioonilised kaitsekomiteed maha; arvestades, et
sadu inimesi peeti meelevaldselt kinni ja üle 700 inimese üle mõisteti kohut
lihtmenetluste korras, mida Euroopa Parlament nimetas „kohtulikuks farsiks“, kusjuures
rahumeelse meeleavaldamise eest määrati inimestele kuni 25 aasta pikkuseid
vanglakaristusi, mis võivad endast kujutada inimsusvastaseid kuritegusid; arvestades, et
sellega saadeti selge sõnum: kõik meeleavaldustel osalejad riskivad oma töö, vabaduse,
pere ja eluga;
K. arvestades, et režiim keeldub järjekindlalt Euroopa Parlamendi delegatsioone, ÜRO
eriraportööre ja sõltumatuid vaatlejaid riiki lubamast ning nõuab demokraatliku
opositsiooni ja sõltumatu kodanikuühiskonna täielikku poliitilisest dialoogist
kõrvalejätmist;
L. arvestades, et viimastel kuudel on režiimi ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel
toimunud kõnelused, mille sisu ei ole avalikustatud, ning režiim on tunnistanud, et peab
Washingtoniga läbirääkimisi; arvestades, et Ameerika Ühendriigid on võtnud vastu
sihipärased sanktsioonid režiimi juhtisikute ning selle julgeoleku- ja sõjalise aparaadi
institutsioonide suhtes, viidates režiimi repressioonidele Kuubas ja vaenulikule
tegevusele välismaal; arvestades, et mis tahes suhete normaliseerimine ei tohi toimuda
inimõiguste arvelt ega vabastada režiimi vastutusest;
M. arvestades, et režiim jätkab tihedat sõjalist koostööd Venemaa Föderatsiooniga,
kusjuures teadete kohaselt on Venemaa värvanud Ukraina-vastasesse agressioonisõtta
tuhanded Kuuba kodanikud, mis on vastuolus poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu
põhimõtte ning ELi julgeolekuhuvidega; arvestades, et 2026. aasta märtsi lõpus lubati
Kuuba põhjarannikul dokkida Venemaale kuuluval tankeril, mille pardal oli
hinnanguliselt 730 000 barrelit toornaftat;
N. arvestades, et 2. märtsil 2026 esitlesid rohkem kui 50 Kuuba opositsiooni- ja
kodanikuühiskonna organisatsiooni Kuubalt ja eksiilis demokraatiale ülemineku
917
tegevuskava ehk nn vabastuslepingut / vabaduse kokkulepet, milles on sätestatud kolm
etappi, nimelt vabastamine, stabiliseerimine ja ülesehitamine ning demokratiseerimine,
mis kulmineeruvad vabade, õiglaste ja mitmeparteiliste valimistega, mille üle teeb
järelevalvet rahvusvaheline üldsus; arvestades, et mis tahes üleminek peab toimuma
Kuuba juhtimisel ja hõlmama kõiki Kuuba kodanikke nii saarel kui ka diasporaas;
1. mõistab kõige karmimalt hukka Kuuba režiimi süstemaatilised repressioonid – eelkõige
poliitvangide, meeleavaldajate, teisitimõtlejate, üliõpilaste, usujuhtide ja inimõiguste
kaitsjate piinamise, seksuaalvägivalla, surmaga ähvardamise, sunniviisilise alatoitluse,
massilise jälgimise, sunniviisilise töö ja kohtuliku tagakiusamise – ning laste
vangistamise; väljendab täielikku solidaarsust Kuuba rahva ja kõigi nendega, keda
kiusatakse taga oma põhiõiguste kaitsmise eest, sealhulgas ajaloolise ja tekkiva
demokraatliku opositsiooni juhtide ning sõltumatute kodanikuliikumistega;
2. nõuab kõigi poliitvangide ja oma põhiõiguste kasutamise eest meelevaldselt kinni
peetud isikute, kaasa arvatud alaealiste viivitamatut ja tingimusteta vabastamist,
piinamise ja väärkohtlemise lõpetamist, kohest juurdepääsu vabadele ja õiglastele
kohtumenetlustele ja raskelt haigete puhul arstiabile ning piinamise ohvritele täieliku
hüvitise maksmist; nõuab, et Kuuba režiim võimaldaks kõigis kinnipidamiskohtades
takistamatut juurdepääsu Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele, ÜRO
eriraportööridele ja -menetlustele, Euroopa Parlamendi delegatsioonile ja sõltumatutele
vaatlejatele, ning taunib režiimi korduvat keeldumist sellest;
3. on seisukohal, et ainus viis Kuuba rahvas raskustest, vaesusest ja isolatsioonist välja
tuua on teha põhjalikke majanduslikke ja poliitilisi muudatusi, mis aitaksid kiiresti üle
minna täielikule mitmeparteilisele demokraatiale, kus teisitimõtlejaid ei kiusata taga,
vangistata, piinata ega mõrvata ning kus põhiõigusi ja -vabadusi austatakse ilma
piiranguteta kaasava riikliku dialoogi kaudu selle ülemineku elluviimiseks;
4. nõuab tungivalt, et Kuuba režiim viiks kokkuvarisemise vältimiseks hädavajaliku
meetmena ellu kestlikud ja sisulised majandusreformid, millega tagatakse õiguskindlus
ja toetatakse sõltumatuid ettevõtjaid, eraalgatusi, investeeringuid ja vabadusi;
5. kutsub Kuuba ametivõime üles kaitsma inimõigusi ning tagama rahumeelse kogunemise
õiguse ja väljendusvabaduse ilma poliitilistel vaadetel põhineva diskrimineerimiseta;
mõistab teravalt hukka kõik kodaniku- ja poliitiliste õiguste ja -vabaduste rikkumised,
sealhulgas meelevaldse kinnipidamise, väärkohtlemise, piinamise, väljendus-,
ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse piiramise, sõltumatute ajakirjanike,
inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna osalejate ahistamise ning
kriminaalsanktsioonide ebaproportsionaalse kasutamise rahumeelsete meeleavaldajate
vastu;
6. kordab oma varasemaid seisukohti seoses võimalusega aktiveerida poliitilise dialoogi ja
koostöö lepingu peatamisklausel ning kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu
välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning liikmesriike üles saatma selge
sõnumi, et kui selliste muudatuste tegemiseks ei võeta lühikese aja jooksul selgeid,
konkreetseid ja märkimisväärseid meetmeid – mis hõlmavad selget ettepanekut Kuubas
demokraatiale ülemineku tegevuskava kohta, ligi 1300 poliitvangi viivitamata ja
tingimusteta vabastamist ning põgenema sunnitud kuubalaste survemeetmete eest
kaitstud tagasipöördumist –, peaks EL viivitamata peatama poliitilise dialoogi ja
koostöö lepingu, mida Kuuba režiim on süstemaatiliselt rikkunud;
918
7. nõuab tungivalt, et ELi Magnitski akti alusel rakendataks sihipäraseid meetmeid
repressioonide eest vastutavate isikute suhtes, alustades režiimi kõige kõrgematest
ametnikest, sealhulgas Miguel Díaz-Canelist ning julgeoleku-, kohtu- ja
karistussüsteemi kõrgemast käsuliinist, ja GAESA juhtkonna suhtes;
8. kutsub režiimi üles kaotama kõigis selle vormides kriminaalmenetluse eelsed
mehhanismid, mida kasutatakse kodanike vaikima sundimiseks ja meelevaldseks
vangistamiseks, ning vabastama kõik isikud, kes on nende alusel süüdi mõistetud, ilma
et nad oleksid kuritegusid toime pannud;
9. nõuab vanglatingimuste, sunniviisilise alatoitluse režiimi ja kinnipeetute
surmajuhtumite sõltumatut rahvusvahelist uurimist;
10. mõistab hukka režiimi materiaalse toetuse Venemaa Ukraina-vastasele
agressioonisõjale, sealhulgas Kuuba kodanike värbamise Ukraina vastu võitlema, ja
tema süveneva sõjalise koostöö Moskvaga ning nõuab, et seda käsitletaks keskse
aspektina ELi ja Kuuba suhete läbivaatamisel; mõistab samuti hukka režiimi ning
Valgevene Lukašenka režiimi lähenemise, sealhulgas tihedad sõjalised ja
julgeolekusidemed, mis õõnestavad Euroopa julgeolekut;
11. nõuab, et sõltumatu kodanikuühiskond ja demokraatlik opositsioon osaleksid
survemeetmete eest kaitstult kõigis poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu alusel
peetavates dialoogides – mida lepingus endas nõutakse – ning et EL ei osaleks mingil
viisil saarel toimuvates inimõiguste rikkumistes, sealhulgas meditsiinimissioonides, mis
hõlmavad sunniviisilist tööd, mida ta kutsub režiimi üles kõigis selle vormides
lõpetama;
12. väljendab ülimat ja pakilist muret elamistingimuste järsu halvenemise pärast Kuubas
ning kütusele, ravimitele, toidule ning muudele esmatarbekaupadele ja avalikele
teenustele juurdepääsu puudumise kasvava humanitaarmõju pärast, mis mõjutab
eelkõige haavatavaid rühmi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja
humanitaarkanalid, mille kaudu tarnida energiat, toitu ja ravimeid otse Kuuba rahvale ja
sõltumatutele ettevõtetele, minnes riigist mööda, ning kutsub kõiki rahastajaid üles
suurendama humanitaarabi, mis peab jääma kaitstuks ja vabaks riiklikust vahendamisest
ning mille abil ei tohi kunagi rahastada režiimi;
13. on koos rahvusvahelise üldsusega valmis andma Kuubale märkimisväärset abi
valitsusest sõltumatute kanalite kaudu, kui riik alustab usutavat üleminekut
demokraatiale, et saar saaks jõukamaks ja oleks võimeline tagama oma kodanike
heaolu; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika
kõrget esindajat ning liikmesriike üles tõstatama neid küsimusi järjepidevalt kõigil
asjakohastel foorumitel ning toetama vastutust ja kodanike juhtimisel toimuvat
rahumeelset üleminekut;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile,
nõukogu roteeruvale eesistujariigile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide
valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsioonile, ÜRO-le, Euroopa –
Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide
Ühendusele ning Kuuba režiimile.
919
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0230
Laste värbamine organiseeritud kuritegevusse
Euroopa Parlamendi 18. juuni 2026. aasta resolutsioon laste värbamise kohta
organiseeritud kuritegevusse (2026/2725(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 79/188 kuritegelike organisatsioonide
ja terrorirühmituste poolt laste vastu suunatud vägivalla ennetamise ja selle vastu
võitlemise kohta kuriteoennetuse ja kriminaalõigusemõistmise valdkonnas,
– võttes arvesse ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsiooni 2024/12
terrorirühmitustega seotud laste, sealhulgas nende rühmituste värvatud ja ärakasutatud
laste kohtlemise kohta,
– võttes arvesse komisjoni 1. aprilli 2025. aasta teatist „Euroopa sisejulgeoleku strateegia
ProtectEU 2025–2030“ (COM(2025)0148),
– võttes arvesse Europoli aruannet „EU Serious and Organised Crime Threat Assessment
(EU-SOCTA) 2025“ (Hinnang raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude
kohta ELis 2025),
– võttes arvesse tulevast ELi tegevuskava laste kaitsmiseks kuritegevuse eest,
– võttes arvesse ELi ning ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo
(UNODC) projekti STRIVE Juvenile ja selle hindamistulemusi,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL)
2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi
2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)1, eelkõige selle sätteid, mis käsitlevad alaealiste
kaitset internetis, ebaseadusliku sisu ja kahjuliku veebikäitumisega seotud süsteemsete
riskide hindamist ja maandamist, soovitussüsteeme ning väga suurte digiplatvormide ja
otsingumootorite kohustusi,
– võttes arvesse digiteenuste määruse kohaseid komisjoni 14. juuli 2025. aasta suuniseid
1 ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj.
920
alaealiste kaitse kohta2,
– võttes arvesse Europoli 12. novembri 2024. aasta luureteatist „The recruitment of young
perpetrators for criminal networks“ (Noorte kurjategijate värbamine kuritegelikesse
võrgustikesse),
– võttes arvesse UNICEFi ülemaailmse teadusuuringute ja tulevikusuundade analüüsi
ameti 2024. aasta septembri töödokumenti „Children’s Involvement in Organised
Violence: Emerging trends and knowledge gaps“ (Laste osalemine organiseeritud
vägivallas: Uued suundumused ja lüngad teadmistes),
– võttes arvesse ELi lapse õiguste strateegiat ning ELi narkostrateegiat,
– võttes arvesse oma kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 4. juuni 2025.
aasta kuulamist „Radicalisation online with a focus on the recruitment of children for
organised crime and terrorism“ (Radikaliseerumine veebis, pöörates eritähelepanu laste
värbamisele organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eesmärgil),
– võttes arvesse oma 20. jaanuari 2026. aasta resolutsiooni Mehdi Kessaci mõrva ja
tungiva vajaduse kohta ambitsioonika Euroopa tegevuse järele võitluseks uimastiäri
vastu3,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi
(EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate
laste menetluslikke tagatisi4,
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,
A. arvestades, et organiseeritud kuritegelikud ja terrorirühmitused värbavad ja kasutavad
oma tegevusstrateegiate raames üha enam lapsi, sealhulgas selleks, et kaitsta
täiskasvanud kurjategijaid avastamise ja vastutusele võtmise eest ning laiendada
ebaseaduslikku tegevust;
B. arvestades, et Europoli 2024. aasta novembri luureteatisest ilmneb, et kuritegelike
võrgustike värvatud alaealistel ei ole tavaliselt otsest kontakti organisatsioonide
kõrgema tasandiga ja neid mobiliseeritakse kuritegelike teenuste osutajate kaudu;
arvestades, et nende alaealiste piiratud teadmised võrgustike struktuuridest ja
varasemate karistusregistrite sage puudumine muudavad nad madala riskiga töötajateks,
kes vahistamise korral annavad õiguskaitseasutustele väiksema tõenäosusega kasulikku
teavet;
C. arvestades, et laste värbamine ja ärakasutamine organiseeritud kuritegelike ja
terrorirühmituste poolt rikub laste põhiõigusi, sealhulgas nende inimväärikust, millel on
tõsised tagajärjed nende turvalisusele ja tulevikule; arvestades, et laste haavatavus
organiseeritud kuritegelikesse võrgustikesse värbamise suhtes tuleneb kumulatiivsetest
ja läbipõimunud riskiteguritest, sealhulgas kuuluvustunde puudumisest, ebasoodsatest
lapsepõlvekogemustest ja vaimse tervise probleemidest, mida kasutatakse tahtlikult ära;
arvestades, et tulemuslik ennetamine nõuab integreeritud reageerimist nende teguritega
2 ELT C, C/2025/5519, 10.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5519/oj. 3 Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2026)0007. 4 ELT L 132, 21.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/800/oj.
921
tegelemiseks;
D. arvestades, et peamiselt humanitaarprobleemist on laste värbamine muutunud
organiseeritud kuritegevuse süsteemseks võimaldajaks, mis on integreeritud
kuritegelike võrgustike tegevusmudelitesse ning takistab rahu, julgeolekut ja arengut;
arvestades, et lapsi värbavad kuritegelikud rühmitused õõnestavad ELi julgeolekut,
õhutavad kuritegevust ning põlistavad põlvkondadeüleseid vägivalla ja ebakindluse
tsükleid;
E. arvestades, et neid tavasid hõlbustavad teatavad tehnoloogilised arengud, mis võivad
normaliseerida ja stimuleerida laste kuritegelikku käitumist;
F. arvestades, et Europoli 2024. aasta kaardistamise käigus tehti kindlaks 821 ELis
tegutsevat suure riskiga kuritegelikku võrgustikku aastatuluga kokku hinnanguliselt 92–
188 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 0,7–1,4 % ELi SKPst5; arvestades, et
alaealised osalevad rohkem kui 70 % ebaseaduslikus äritegevuses, sealhulgas
uimastikaubanduses, väljapressimises, internetipettuses, rahapesus, ebaseaduslikus
tulirelvakaubanduses ja vägivallateenuse pakkumise skeemides, kusjuures kuritegelikud
võrgustikud kasutavad kuni 12-aastaseid lapsi ära selliste ülesannete täitmiseks nagu
tänavakaubandus, sularahakullerid ja uimastite väljatoomine veokonteineritest;
G. arvestades, et kuritegelikud organisatsioonid võtavad süstemaatiliselt sihikule väga
haavatavas olukorras olevad lapsi, eelkõige neid, kes kogevad sotsiaal-majanduslikku
tõrjutust, koolist väljalangemist ja perekonna lagunemist, või lapsrändajaid, kasutades
ära nende majanduslikku ebakindlust, sotsiaalset tõrjutust ja teadmatust riskidest;
H. arvestades, et organiseeritud kuritegevuses osalevad üha enam tüdrukud ja noored
naised, kuigi kriminaalõigussüsteemid jätavad nad sageli tähelepanuta, kusjuures 22 %
Lääne- ja Lõuna-Euroopas tuvastatud inimkaubanduse ohvritest on sunnitud osalema
kuritegevuses, peamiselt uimastikaubanduses;
I. arvestades, et ebaseaduslik tulirelvadega kauplemine ja seadusevastase pürotehnika
kasutamine on aidanud kaasa üleminekule kergematelt rikkumistelt raskematele ja
vägivaldsematele alaealistega seotud kuritegudele, sealhulgas väljapressimisele ja
tapmistele; arvestades, et kuritegelikud värbajad võivad alaealistele pakkuda tapmiste
eest märkimisväärseid rahalisi stiimuleid, mis ulatuvad mõnest tuhandest eurost kuni
20 000 euroni;
J. arvestades, et uimastitega seotud hirmutamine ja väljapressimine on peamine viis,
kuidas organiseeritud kuritegelikud võrgustikud lapsi värbavad ja ära kasutavad,
kasutades selleks võlgujäämist, meelitamist ja vägivalda; arvestades, et selliste
võrgustike piiriülene ulatus tähendab, et neid nähtusi ei ole võimalik piisavas ulatuses
lahendada üksnes riiklike meetmetega;
K. arvestades, et uimastiturgude laienemine on viinud alaealiste kaasamise murettekitavale
tasemele, mida tõendab oluliste logistikasõlmede, sealhulgas sadamate kasutamise järsk
suurenemine; arvestades, et olukorras, kus puudub organiseeritud kuritegevuse praeguse
5 Europoli 4. aprilli 2024. aasta aruanne „Decoding the EU’s most threatening criminal
networks“ (ELi kõige ohtlikumate kuritegelike võrgustike dekodeerimine), ajakohastatud 2026. aasta mais.
922
määratluse ühtlustatud mõju ELi liikmesriikides, on raskendatud andmete kogumine ja
võrreldavus, ning arvestades, et organiseeritud kuritegevuses osalevaid alaealisi
käsitlevad andmed on napid, sageli ebausaldusväärsed ning kriminaalvastutuse vanuse
ja teatamata jätmise erineva vanuse tõttu vaevu võrreldavad;
L. arvestades, et organiseeritud kuritegelike rühmituste poolt laste värbamise algpõhjuste
hulka kuulub ka alainvesteerimine avalikesse teenustesse, sealhulgas ennetus-, haridus-
ja tervishoiuteenustesse;
M. arvestades, et institutsioonilise reageerimise killustatus ja ebapiisav koordineerimine
lastekaitsesüsteemide, kohtuasutuste, julgeolekuasutuste ja digivaldkonna reguleerivate
asutuste vahel tekitab lünki, mida kuritegelikud rühmitused ära kasutavad; arvestades, et
Euroopa Parlamendi resolutsioonis Mehdi Kessaci mõrva kohta Marseille’s mõisteti
hukka noorte süstemaatiline värbamine kuritegelike jõukude poolt ning nõuti tõhusamat
ennetamist, kaitset ja süüdistuste esitamist, sealhulgas alaealiste eritoetust
ärakasutamisest pääsemiseks ja ühiskonda taasintegreerimiseks;
N. arvestades, et Europol moodustas 2025. aasta aprillis operatiivrakkerühma GRIMM
tegevuse koordineerimiseks tehnoloogiaettevõtetega, et määrata kindlaks tegevus laste
värbamiseks sotsiaalmeedia ja sõnumiplatvormide kaudu, mida juhib Rootsi ning mis
ühendab Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Norra
politseid;
O. arvestades, et tõenduspõhised lähenemisviisid, näiteks need, mis on välja töötatud ELi
ning ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo projekti STRIVE Juvenile
raames, näitavad, kui mõjusad on ennetavad, valdkonnaülesed, traumateadlikud,
sootundlikud ja lapsekesksed lahendused;
1. mõistab kategooriliselt hukka laste värbamise ja ekspluateerimise organiseeritud
kuritegelike ja terrorirühmituste poolt kõigis vormides nii internetis kui ka väljaspool
seda;
2. tunnistab, et laste värbamine kujutab endast rasket lastevastast kuritegu ja inimõiguste
rasket rikkumist; rõhutab, et Euroopa Liidu jaoks on tegu areneva sise- ja
välisjulgeoleku ohuga, mis nõuab terviklikku reageerimist, mis keskendub kaitsele,
varajasele ennetamisele, õiguste kättesaadavusele ja hariduslikule järjepidevusele,
integreerides sisejulgeoleku, õiguse, sotsiaal- ja haridussüsteemid ning strateegiad ja
meetmed, mille eesmärk on tugevdada laste kaitsekeskkonda nii internetis kui ka
väljaspool seda;
3. tuletab meelde, et laps on eelkõige laps ja teda tuleks vastavalt kohelda, ning kutsub
liikmesriike üles tagama, et alati seatakse esikohale lapse huvid;
4. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selgesõnaliselt tunnustama organiseeritud
kuritegelike ja terrorirühmituste poolt laste värbamise ennetamist ja sellele reageerimist
prioriteetse valdkonnana tulevases ELi tegevuskavas laste kaitsmise kohta kuritegevuse
eest; nõuab, et see tegevuskava sisaldaks spetsiaalset ennetussammast koos varajase
hoiatamise mehhanismidega, mis hõlmavad koole, sotsiaalteenuseid ja perekondi, ning
noortekeskset lähenemisviisi, mis keskendub eluks vajalike oskuste arendamisele
kogukonna otsese kaasamise kaudu;
923
5. kutsub komisjoni üles käsitlema laste värbamist organiseeritud kuritegelike rühmituste
poolt ka tulevases seadusandlikus ettepanekus organiseeritud kuritegevust käsitlevate
ajakohastatud eeskirjade kohta; kutsub komisjoni üles kaaluma käesolevasse
ettepanekusse erisätete lisamist, näiteks raskendavaid asjaolusid laste värbamise puhul;
kordab sellega seoses oma nõudmist kehtestada kuritegeliku organisatsiooni uus ühine
määratlus, milles võetakse arvesse ka vägivalla, korruptsiooni või hirmutamise
kasutamist kuritegelike rühmituste poolt;
6. kutsub komisjoni üles avaldama võimalikult kiiresti seadusandliku ettepaneku ELi
pürotehnika direktiivi6 läbivaatamiseks, et käsitleda pürotehnika kasutamist relvadena,
sealhulgas haavatavate noorte ärakasutamist; julgustab liikmesriike intensiivistama
koostööd Europoli ja Eurojustiga, eelkõige sadamates, logistikasõlmedes ja haavatavate
kogukondadega linnapiirkondades, jagades parimaid tavasid ja pakkudes koolitust lapsi
puudutava kahtlase tegevuse tuvastamise ja sellest teatamise kohta;
7. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama uimastitega seotud ähvardamist
organiseeritud kuritegevusse värbamise väljakujunenud viisina; liikmesriike üles
tagama, et laste värbamist käsitlevad riiklikud strateegiad hõlmaksid selgesõnaliselt
asutustevahelist reageerimist uimastitega seotud ähvardamisele, tuginedes
esilekerkivatele parimate tavade mudelitele;
8. nõuab tungivalt, et võetaks vastu lähenemisviis seada esikohale ennetamine ja
integreeritud kaitsesüsteemid, mis on lapsekesksed, sooteadlikud, traumateadlikud ja
valdkonnaülesed, keskendudes riskirühma kuuluvate laste varajasele tuvastamisele,
kogukonnapõhisele sekkumisele ning perekondade ja sotsiaalteenuste tugevdamisele;
rõhutab spordi, haridusühenduste ja kogukonnaorganisatsioonide positiivset rolli ohutu,
tervisliku ja kaasava keskkonna pakkumisel;
9. on seisukohal, et organiseeritud kuritegevuse piiriülene olemus muudab puhtriiklikud
ohvrikaitsemeetmed laste ja noorte jaoks ebapiisavaks; nõuab tõhustatud koostööd
julgeoleku-, õigus-, lastekaitse-, haridus- ja tervishoiusektori vahel ning avaliku ja
erasektori partnerlusi, et tagada integreeritud ja sektoriülesed kaitsvad
keskkonnaraamistikud lastele nii internetis kui ka väljaspool seda;
10. rõhutab, et laste värbamise veebimõõde on nüüd kesksel kohal organiseeritud
kuritegelike ja terrorirühmituste tegevusmudelites, mis kasutavad süstemaatiliselt ära
digiteenuseid laste identifitseerimiseks, ründamiseks, peibutamiseks, manipuleerimiseks
ja sundimiseks; rõhutab, et laste värbamine internetis organiseeritud kuritegelike
võrgustike poolt tekitab platvormide piiratud koostöö tõttu märkimisväärse lünga
täitmise tagamises; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et platvormid
täidaksid oma kehtivaid kohustusi;
11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama digiteenuste määruse jõulise, järjepideva ja
lapse õigustega kooskõlas oleva jõustamise kooskõlas komisjoni suunistega alaealiste
kaitse kohta;
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/29/EL
pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 178, 28.6.2013, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/29/oj).
924
12. kutsub komisjoni üles tagama ELi digivaldkonna õigusaktide täieliku jõustamise ja
vajaduse korral tugevdama platvormide kohustusi võtta meetmeid laste ärakasutamise ja
värbamise vastu ning tugevdama alaealiste kaitset internetis tulevase digitaalse õigluse
akti kaudu, kõrvaldades regulatiivsed lüngad sellistes valdkondades nagu
sisseprojekteeritud ohutus, eakohased vaikesätted ja lastele suunatud sihipärased
kaubandustavad, tagades samal ajal, et uued meetmed jäävad proportsionaalseks,
tõenduspõhiseks ja kooskõlla laiema digitaalse õigusraamistikuga;
13. rõhutab kasvavat ohtu, mida kujutab endast kuritegevus kui teenus, sealhulgas
vägivallateenus, mille raames värvatakse noori internetis vägivaldsete ülesannete
täitmiseks; väljendab heameelt Europoli operatiivrakkerühma GRIMM üle ning kutsub
liikmesriike, Europoli ja Eurojusti üles tugevdama ühiseid uurimisi, mis on suunatud
värbajate, kuriteole kihutajate ja kõrgema tasandi osalejate vastu, selle asemel et
piirduda täitemeetmetega kuritegusid toime panevate alaealiste suhtes;
14. rõhutab, et lapsi, kes on värbamise tulemusel seotud kuritegevusega, tuleb kohelda
kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; tuletab meelde, et vägivaldsete rühmadega
suhtlemine on sageli seotud järkjärgulise survestamise ja rühmadünaamikaga, mitte
ideoloogiliste tõekspidamiste järgimisega;
15. rõhutab, et alati tuleb igakülgselt arvesse võtta iga juhtumi konkreetseid asjaolusid,
sealhulgas sundi või ärakasutamist, samuti toimepandud kuriteo raskusastet,
õigusrikkuja poolt avalikule julgeolekule põhjustatava ohu taset ning kohaldatavat ELi
ja riigisisest õigust;
16. nõuab lapsesõbralikke, soo- ja traumateadlikke kohtusüsteeme ning kohandatud
sektoriüleseid ja traumateadlikke taasintegreerimisprogramme, sealhulgas juurdepääsu
haridusele, vaimsele tervisele ja psühhosotsiaalsele toele ning taastus- ja
rehabilitatsiooniteenustele, kaitset kättemaksu eest, sealhulgas perekondadele,
inimväärse töö võimalusi ning meetmeid häbimärgistamise ja korduva värbamise
vältimiseks; tuletab meelde, et direktiivi (EL) 2016/800 kohaselt tuleks lapselt vabaduse
võtmist, eelkõige kinnipidamist, kohaldada üksnes viimase abinõuna ning võimaluse
korral peaksid liikmesriikide pädevad asutused kasutama alternatiivseid meetmeid;
märgib, et teatavates liikmesriikides kasutatav taastav õigus on osutunud toimivaks;
17. nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid koostalitlusvõimelist ja
valdkondadevahelist andmete kogumist ja jagamist laste värbamise kohta organiseeritud
kuritegelikesse ja terroristlikesse rühmitustesse, sealhulgas kogu ELi hõlmavaid
liigitatud ja ühtlustatud andmeid, et suundumusi ja riskitegureid paremini mõista;
rõhutab, et lapsi käsitlevate andmete kogumisel, töötlemisel või jagamisel tuleb
täielikult järgida andmekaitse-eeskirju ja mittediskrimineerimise põhimõtet;
18. toetab selliste edukate tõenduspõhiste algatuste laiendamist nagu ELi ja ÜRO uimastite
ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo projekt STRIVE Juvenile ja selle strateegiline
järeltulija, ELi ja ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo algatus
„Protecting Futures“, sealhulgas ebakindlas ja konfliktidest mõjutatud kontekstis;
19. nõuab tihedamat rahvusvahelist koostööd partnerriikidega, et tegeleda piiriüleste
värbamisvõrgustikega ja vältida kuritegeliku ärakasutamise ülekandumist;
20. rõhutab, et sellise koostöö raames tuleb erilist tähelepanu pöörata eriti haavatavas
925
olukorras olevatele lastele, sealhulgas saatjata alaealistele ja lapsrändajatele, ning tagada
juurdepääs turvalistele teatamiskanalitele, eestkostele, õigusabile ja õigustepõhistele
piiriülestele lastekaitsemehhanismidele;
21. rõhutab, kui oluline on tegeleda algpõhjustega, sealhulgas vaesuse, ebavõrdsuse,
tõrjutuse, hariduse puudumise ja vägivallaga kokkupuutumise ning avalikesse
teenustesse alainvesteerimisega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama
rahalist toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kogukonnapõhistele algatustele,
spordiühendustele ja haridusprogrammidele valdkondades, mida organiseeritud
kuritegevuse värbamine kõige rohkem kahjustab, pakkudes usaldusväärseid alternatiive
kuritegelikele võimalustele;
22. on eriti mures selle pärast, et organiseeritud kuritegelikud võrgustikud võtavad
ebaproportsionaalselt sihikule tütarlapsi ja noori naisi ning kasutavad neid ära,
sealhulgas seksuaalsuhte eesmärgil meelitamise, inimkaubanduse ja seksuaalse
ärakasutamise kaudu; rõhutab, et tütarlapsed seisavad silmitsi konkreetsete takistustega
kuritegeliku survestamise eest põgenemisel ning juurdepääsul õigusemõistmisele,
taastumisele ja taasintegreerimisele, ning kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik
ennetus-, kaitse- ja toetusmeetmed oleksid sootundlikud ning käsitleksid konkreetselt
tütarlaste haavatavust ja vajadusi; tuletab sellega seoses meelde inimkaubandusevastase
võitluse direktiivis sätestatud kohustusi7;
23. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama asjakohaste ELi programmide raames
piisavalt rahalisi vahendeid, et ennetada laste värbamist organiseeritud kuritegelike ja
terrorirühmituste poolt ning sellele mõjusalt reageerida, ning eelkõige toetama kadunud
laste otsimise abitelefoni Euroopa võrgustikku 116 000, mis on peamisi mitut asutust
hõlmavaid partnereid ohustatud laste tuvastamisel;
24. teeb presidendile ülesandeks edastada see resolutsioon nõukogule, komisjonile,
liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Europolile ning ÜRO uimastite ja
kuritegevuse vastu võitlemise büroole.
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1712, millega
muudetakse direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (ELT L, 2024/1712, 24.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1712/oj).
927
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0231
Venemaa vastuvõetamatud provokatsioonid ning droonide sissetungid
Rumeeniasse, Balti riikidesse ja Soome
Euroopa Parlamendi 18. juuni 2026. aasta resolutsioon Venemaa vastuvõetamatute
provokatsioonide ning droonide sissetungide kohta Rumeeniasse, Balti riikidesse ja
Soome (2026/2772(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta, eelkõige
9. oktoobri 2025. aasta resolutsiooni ühise reageerimise kohta Venemaa hiljutistele ELi
liikmesriikide õhuruumi rikkumise ja elutähtsa taristu ohustamise juhtumitele1,
– võttes arvesse ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 24 lõiget 3, artikli 42 lõiget 7 ja
artiklit 222,
– võttes arvesse 4. aprilli 1949. aasta Põhja-Atlandi lepingut, eelkõige selle artikleid 4
ja 5,
– võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. märtsi 2025. aasta ühisteatist ühise valge raamatu
„Euroopa kaitsevalmidus 2030“ kohta (JOIN(2025)0120) ning oma 12. märtsi
2025. aasta resolutsiooni selle kohta2,
– võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. oktoobri 2025. aasta ühisteatist tegevuskava
„Hoidmaks rahu – kaitsevalmidus 2030“ kohta (JOIN(2025)0027),
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. märtsi 2026. aasta järeldusi ELi jätkuva toetuse
kohta Ukrainale,
– võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 20. mai 2026. aasta avaldusi
seoses Venemaa ähvardustega Balti riikide vastu,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika
1 ELT C, C/2026/1530, 15.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/1530/oj. 2 ELT C, C/2025/3151, 20.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3151/oj.
928
kõrge esindaja Kaja Kallase 29. mai 2026. aasta avaldust, milles mõisteti hukka ELi
õhuruumi jõhker rikkumine Venemaa poolt,
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et Venemaa alustas rohkem kui neli aastat tagasi ebaseaduslikku,
provotseerimata ja põhjendamatut täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu, olles
2014. aastal annekteerinud Krimmi ja jätkates Donbassi osade okupeerimist, millega
rikkus jämedalt rahvusvahelist õigust ja Ukraina territoriaalset suveräänsust; arvestades,
et Venemaa põhjustatud sissetungid ELi ja NATO õhuruumi on toimunud alates ajast,
mil algas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, kuid viimasel ajal on nende
sagedus ja intensiivsus suurenenud;
B. arvestades, et Venemaa sõjaline koondumine ELi idatiival jätkub, hõlmates ka
Valgevene territooriumit, kes osaleb Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas ja
ELi-vastastes hübriidrünnakutes, eelkõige ebaseadusliku rände ärakasutamise,
organiseeritud kuritegevuse, desinformatsiooni ja ilmavaatlusõhupallide väljasaatmise
kaudu, mis kujutavad endast tõsiseid julgeolekuohte, sealhulgas tsiviillennunduse pidev
häirimine, Valgevenega piirnevate riikide, nagu Läti, Leedu ja Poola elanikkonna
terroriseerimine ning kohaliku majanduse kahjustamine;
C. arvestades, et Eestit, Soomet, Lätit, Leedut, Rumeeniat ja teisi ELi liikmesriike on
tabanud Venemaa destabiliseerimiskatsed, mis väljenduvad droonide sissetungides ja
õhuruumi rikkumistes, propagandas ja desinformatsioonis, elektroonilises võitluses,
ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi häirete tekitamises, küberrünnetes ja
sabotaažis;
D. arvestades, et 29. mail 2026 tabas Venemaa droon Rumeenias Galațis eluhoonet ja
põhjustas plahvatuse, mis tekitas vigastusi kahele inimesele; arvestades, et see oli ELi ja
NATO liikmesriigi territooriumil esimene selline intsident, mis põhjustas arstiabi
vajavaid vigastusi; arvestades, et üle 70 inimese tuli evakueerida;
E. arvestades, et 19. mail 2026 tulistas NATO Balti õhuturbemissioonil osalenud
Rumeenia hävitaja alla Eesti õhuruumi tunginud drooni; arvestades, et 20. mail 2026
sundis tundmatu drooni sissetung Leedu õhuruumi ametivõime andma enneolematu
õhurünnaku hoiatuse, millega kutsuti tsiviilisikuid üles varjuma; arvestades, et
8. juunil 2026 tulistasid NATO missioonil osalevad Prantsusmaa NATO hävitajad alla
Läti kohal lennanud droonid; arvestades, et need droonide sissetungid on otseselt
tingitud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu, kusjuures enamik droone siseneb
ELi õhuruumi Venemaa elektroonilise võitluse tõttu; arvestades, et 2026. aasta märtsis
suunati Venemaa elektroonilise võitluse süsteemide sekkumise tõttu vähemalt kolm
Ukraina drooni kavandatud kursilt kõrvale ning nad sisenesid Soome territooriumile ja
kukkusid seal alla;
F. arvestades, et 29. mail 2026 plahvatas Venemaa Föderatsiooni rakendatud elektroonilise
võitluse meetmete tagajärjel Rumeenias Constanța sadamas Ukraina mereväe droon,
põhjustades varalist kahju, kuid mitte inimohvreid;
G. arvestades, et 7. mail 2026 tabasid kaks Ukraina drooni, mida segasid Venemaa
elektroonilise võitluse süsteemid, Lätis Rēzeknes asuvat kütusehoidlat;
929
H. arvestades, et Läänemere piirkonnas on rohkesti elutähtsaid taristuid, sealhulgas
merealused energia- ja telekommunikatsioonivõrgud, transpordiühendused ja muud
strateegilised varad, mis muudab selle hübriidrünnakute, sabotaaži ja droonidega seotud
ohtude suhtes eriti haavatavaks; arvestades, et elutähtsa taristu kaitsmiseks on vaja nii
füüsilist kindlustamist kui ka suuremat varuvõimekust ja detsentraliseerimist, nagu seda
on õpetanud Ukraina taristu vastu suunatud Venemaa rünnakutest saadud kogemused;
I. arvestades, et Ignalina tuumaelektrijaama dekomissioneerimine Leedus kujutab endast
märkimisväärset piirkondlikku julgeoleku- ja keskkonnaohtu, kuna ajutistes
maapealsetes rajatistes ladustatakse suures koguses kasutatud tuumkütust ja
radioaktiivseid jäätmeid, ning arvestades, et mis tahes õnnetusel või tahtlikul
provokatsioonil, mis toimub sellel elutähtsal taristul, võivad olla tõsised tagajärjed kogu
Läänemere piirkonnale ja palju kaugemalgi;
J. arvestades, et on olnud muid tõsiseid intsidente, kus kahtlustatakse, et Venemaa on
rikkunud ELi liikmesriikide õhuruumi;
K. arvestades, et ELi liikmesriikide julgeolek ja kaitse piki idatiiba on esmane prioriteet ja
Euroopa ühine vastutus, eriti kuna hübriidrünnakud toimuvad kaasaegse droonisõja abil,
ning selles valdkonnas ei ole ELi liikmesriikide võime kaugeltki täielik;
L. arvestades, et drooniintsidendid ELi idatiival on toonud esile märkimisväärsed lüngad
nii sõjalises kui ka tsiviilvalmiduses; arvestades, et olemasolevad radarisüsteemid ei
suuda sageli jälgida madalal kõrgusel liikuvaid objekte, mehitamata õhusõidukite
tõrjeks valitud meetodid on majanduslikult ebatõhusad ning raportid intsidentide kohta
näitasid, et mõned varjendid olid lukustatud või üldsusele ligipääsmatud; arvestades, et
need puudused toovad esile kiiret tähelepanu vajavad süsteemsed nõrgad kohad häire- ja
reageerimismenetlustes ning ühiskonna laiemas vastupanuvõimes;
M. arvestades, et oma viimastes Ukraina-vastastes rünnakutes süütas Venemaa muude
hindamatute kultuuripärandi objektide hulgas Kiievi Petšerski suurkloostri, mis on
idakristluse ajalooline klooster ja UNESCO maailmapärandi paik;
N. arvestades, et need hiljutised drooniintsidendid on näidanud tungivat vajadust
mitmekihilise kaitsevõime järele, mis integreeriks kineetilised ja mittekineetilised
mehitamata õhusõidukite tõrje süsteemid (C-UAS); arvestades, et droonidest on saanud
kaasaegse sõjapidamise ja hübriidkonfliktide oluline osa ning nende kasutamine
Ukrainas on põhjalikult ümber kujundanud kaitsevajadused ja operatiivdoktriinid kogu
Euroopas;
O. arvestades, et Arktika ja Kaug-Põhi muutuvad Euroopa julgeoleku jaoks üha
olulisemaks, samal ajal kui piiratud anduritega kaetus ja vähene alaline kohalolek
tekitavad haavatavust, mida vaenulikud osalejad võivad püüda mehitamata süsteemide
ja hübriidoperatsioonide abil ära kasutada, suurendades seeläbi vaenulike droonide
sissetungi ohtu sügavale ELi territooriumile;
1. mõistab teravalt hukka Venemaa vastuvõetamatud provokatsioonid ning droonide
sissetungid ELi liikmesriikidesse;
2. kinnitab veel kord oma täielikku solidaarsust Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia ja Soomega,
kelle territoorium, õhuruum ja elutähtis taristu on olnud Venemaa hübriidsõja
930
provokatsioonide sihtmärgiks; kinnitab veel kord, et Venemaa
destabiliseerimiskampaania ei hirmuta ELi ning liit on ühtne oma otsusekindluses
kaitsta kõigi ELi liikmesriikide julgeolekut, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust
ning jätkata Ukraina toetamist;
3. tunnistab ELi idatiival asuvate piirialade kodanike erilist haavatavust ja väljendab oma
täielikku solidaarsust nendega, kes on tõsiste ohtude eest kõige vähem kaitstud ning
kannavad seetõttu ka märkimisväärseid majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid; nõuab
sihipäraseid ELi tasandi meetmeid, sealhulgas sihtotstarbelist rahalist toetust, et
tugevdada mõjutatud kogukondade ja elutähtsa taristu kaitset ning tagada
ennetustegevus, valmisolek, vastupanuvõime ning hädaolukordadele reageerimine ja
ülesehitamine nendes eriti ohustatud piirkondades;
4. mõistab ühemõtteliselt hukka Venemaa droonirünnaku Rumeenias Galațis asuvale
eluhoonele, mis tõi kaasa otsesed tsiviilohvrid ning kujutas endast ränka ja tõsist
eskalatsiooni; on seisukohal, et korduvad droonide sissetungid ja õhuruumi rikkumised
ELi riikides ei ole üksikud intsidendid, vaid lahutamatu osa Venemaa laiemast
hirmutamisstrateegiast, mis on suunatud ELi ja selle liitlaste vastu;
5. kinnitab, et Venemaa kannab täielikku ja ühemõttelist vastutust nende inimelusid
ohustavate hoolimatute eskaleerivate rünnakute eest; kordab, et Venemaa Föderatsiooni
teod kujutavad endast tahtlikke, süstemaatilisi ja jätkuvaid ähvardusi ELi ja selle
liikmesriikide julgeolekule, vastupanuvõimele ja suveräänsusele; kinnitab veel kord, et
mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja
põhjendamatu agressioonisõja Ukraina vastu ning Valgevene osaluse selles; mõistab
teravalt hukka Venemaa otsuse agressioonisõda jätkata ning tema hiljutised sihipärased
rünnakud kultuuripärandi objektide ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva
Kiievi Petšerski suurkloostri vastu, samal ajal kui Venemaa keeldub otsestest
läbirääkimistest Ukrainaga, nagu Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hiljuti ette
pani;
6. kordab, et mõistab hukka asjaolu, et Venemaa segab tahtlikult GNSSi signaale
Läänemere ja Musta mere piirkonnas ning et Valgevene saadab sihipäraselt välja
ilmavaatlusõhupalle, mis kujutavad endast tõsist ohtu tsiviillennundusele ja
meretranspordile; mõistab hukka ka Valgevene hübriidrünnakud ELi vastu;
7. kordab oma üleskutset kiirendada kohe prioriteetse sõjavarustuse, eelkõige
õhukaitsesüsteemide, laskemoona, droonide ja rakettide tootmist ja tarnimist Ukrainale
praegusel kriitilisel ajal, mil tõsised puudujäägid õhukaitsevõimes muudavad Ukraina
elanikkonna ja taristu üha haavatavamaks;
8. rõhutab, et nendele vaenulikele tegudele lisandub agressiivne
desinformatsioonikampaania, mille eesmärk on heidutada kohalikku elanikkonda,
levitada hirmu, kahjustada kohalikku majandust ja luua alus võimalikele
vastumeetmetele, nagu Venemaa põhjendamatute väidete puhul, et Balti riigid lubavad
Ukrainal kasutada oma territooriumit ja õhuruumi droonirünnakuteks Venemaa
sihtmärkide vastu;
9. kordab oma nõudmist luua kiiresti tõeline Euroopa kaitsekoostöö liit – sealhulgas
ettepanekud kiirete otsustusprotsesside kohta –, mis ulatuks kaugemale olemasolevatest
raamistikest, kaasa arvatud valgest raamatust „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ ja sellele
931
järgnenud 2030. aasta kaitsevalmiduse tegevuskavast; rõhutab, et sügavam
integratsioon, koordineerimine ja ressursside koondamine on hädavajalikud, et EL saaks
Venemaa eskaleeruvatele ohtudele tulemuslikult reageerida; nõuab Euroopa
kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ning selle tootmisvõimsuse
suurendamist kogu liidus tõhustatud ELi tasandi koordineerimise kaudu, maksimeerides
riiklike algatuste ja ELi vahendite kasutamist;
10. nõuab solidaarsusklausli (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 222) ja vastastikuse
abi klausli (Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 7) edasist rakendamist, sealhulgas
juhul, kui tavapärase või hübriidrünnaku tõttu peab liikmesriik neile tuginema;
11. rõhutab vajadust tugevdada sidusalt ELi ja NATO idatiiba kogu selle pikkuses Arktikast
Musta mereni, sealhulgas maa-, mere- ja õhumõõdet, suurendades kõige suurema surve
all olevate liikmesriikide suutlikkust võidelda droonide ja ilmavaatlusõhupallide vastu
ning eraldades selleks piisavad vahendid; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid
tugevdaksid kiiresti avastamis-, segamis-, püüdmis- ja neutraliseerimisvõimet ELi
idatiival; nõuab lisaks korrapäraseid ühisõppusi liikmesriikide, ELi institutsioonide,
Ukraina ja NATO vahel, et testida ja parandada nende kiirreageerimismehhanismide
valmisolekut;
12. soovitab integreerida mehitamata õhusõidukite tõrje nii ühisõppustesse kui ka ELi
tasandi elanikukaitse planeerimisse, pöörates erilist tähelepanu elutähtsale taristule, mis
võimaldab politseil, lennujaamaasutustel ja energiasektori ettevõtjatel osaleda kogu
ELis koolitusel ja tagada standarditud mehitamata õhusõidukite tõrjevõime;
13. rõhutab murega, et praegused Euroopa droonituvastus- ja -kaitsesüsteemid on
ebapiisavad, ning rõhutab tungivat vajadust parandada droonide avastamist ja kaitset
nende eest; rõhutab sellega seoses vajadust tervikliku käsituse järele, mille puhul
pööratakse tähelepanu sellele, et õiguskaitse- ja tsiviilasutused oleksid paremini
varustatud droonide avastamiseks ja nende eest kaitsmiseks vajalike vahenditega;
14. ergutab liikmesriike seadma prioriteediks juhtimissüsteemide integreerimise
esmareageerijate, tsiviilkaitse ja droonitõrje doktriinidesse, et tagada tsiviilvalmisoleku,
varjendite, varajase hoiatamise ja tehnoloogilise integratsiooni optimeerimine
võimalikult suures ulatuses;
15. rõhutab, et Venemaa tahtlikud sissetungid ELi ja NATO idatiival ei ole mõeldud mitte
ainult liikmesriikide provotseerimiseks ja destabiliseerimiseks, vaid ka NATO
avastamis- ja reageerimisvõime nõrkuste katsetamiseks ja ärakasutamiseks; tunnistab, et
Venemaa jätkab destabiliseerivat tegevust Musta mere piirkonnas nii tavapärase kui ka
hübriidtegevuse kaudu, sealhulgas triivmiinide kasutamise, segamisoperatsioonide ja
meresõiduvabaduse ohustamise kaudu, mis muudab julgeoleku tugevdamise selles
piirkonnas strateegiliseks prioriteediks, millega tuleb kiiresti tegeleda kui ohuga
Euroopa julgeolekule;
16. nõuab Musta mere piirkonda käsitleva ELi strateegilise käsituse täielikku rakendamist
ning Musta mere merendusjulgeoleku keskuse loomise kiirendamist;
17. väljendab heameelt ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide 20. paketi hiljutise
heakskiitmise ja 21. sanktsioonipaketi esitamise üle; kutsub komisjoni, ELi
sanktsioonide saadikut ja liikmesriike üles rakendama rangelt uusi ja kehtivaid
932
sanktsioone ning seadma viivitamata prioriteediks tarneahelate lünkade kõrvaldamise;
kutsub komisjoni üles töötama viivitamata välja täiendavad sanktsioonid, sealhulgas
sanktsioonid alumiiniumoksiidi ning muude strateegiliste toormete ja kahesuguse
kasutusega kaupade suhtes, ning nõuab tungivalt, et ükski liikmesriik ei blokeeriks
nende loetellu kandmist riiklike majandushuvide tõttu; toetab lisameetmeid seoses
Venemaa Föderatsiooni energia- ja finantssektori vastu suunatud tulevase
sanktsioonipaketiga ning Ukrainas võidelnud endistele Venemaa võitlejatele ELi
sisenemise keelu kehtestamist ning kutsub liikmesriike, kes jätkavad Venemaa
Föderatsiooni toetamist, üles sellist toetust lõpetama;
18. kutsub liikmesriike, eelkõige neid, kes väljastavad Venemaa kodanikele suurema osa
viisadest, üles rangelt rakendama komisjoni 6. novembri 2025. aasta rakendusotsust,
millega kehtestatakse kohandatud normid mitmekordsete viisade andmise kohta
Venemaa kodanikele, kes elavad Venemaa Föderatsioonis ja taotlevad Venemaa
Föderatsioonis lühiajalist viisat3, ning täielikult kohaldama komisjoni 2022. aasta
juhendit tugevdatud kontrolli kohta, eelkõige turismi ja muude mittehädavajalike reiside
puhul, tagades samal ajal liitu pääsu võimaluse sõjavastastele poliitilistele aktivistidele,
sõltumatutele ajakirjanikele, inimõiguste kaitsjatele, kodanikuühiskonna esindajatele ja
humanitaarabi andjatele;
19. nõuab spetsiaalselt hübriidohtude jaoks kavandatud horisontaalse ELi sanktsioonide
raamistiku loomist, mis eksisteeriks koos Venemaa hübriidsanktsioonide režiimiga, et
rõhutada Venemaa aktiivset osalemist hübriidoperatsioonides kogu maailmas,
võimaldades samal ajal hübriidkampaaniate eest vastutavate üksuste suhtes kiiremini ja
süstemaatilisemalt sanktsioone kehtestada; tuletab meelde, et mõned isikud, sealhulgas
Ksenia Fjodorova Prantsusmaal, kes töötasid sanktsioneeritud Venemaa
propagandakanalite, näiteks RT heaks, levitavad Euroopas endiselt desinformatsiooni;
nõuab, et nad lisataks järgmises sanktsioonipaketis nende isikute nimekirja, kelle suhtes
kohaldatakse sanktsioone;
20. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid piisava rahastuse tsiviilisikutele mõeldud
varjendite ehitamiseks ja renoveerimiseks idatiival asuvates ja muudes ELi
liikmesriikides ning korraldaksid kogu ELi hõlmavaid teavituskampaaniaid ja
tsiviilõppusi, et teavitada kodanikke sellest, kuidas tegutseda õhurünnaku või sarnase
kriisiolukorra korral; on seisukohal, et ELi tsiviilelanikkonna kaitsmist õhust lähtuvate
ohtude eest tuleb käsitleda Euroopa kaitsevalmiduse, valmisoleku ja vastupanuvõime
lahutamatu osana; rõhutab tungivat vajadust suurendada järgmises mitmeaastases
finantsraamistikus julgeoleku- ja kaitseprogrammide ja -projektide rahastamist, pöörates
erilist tähelepanu idatiiva riikidele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid vastu
tervikliku, kogu ühiskonda hõlmava käsituse, tunnistades, et püsiv julgeolek ei nõua
mitte ainult piisavat sõjalist võimekust, vaid ka sotsiaalset ühtekuuluvust,
majanduslikku vastupanuvõimet, demokraatlikku stabiilsust ja tugevaid avalikke
teenuseid;
21. rõhutab, et Ukraina on välja arendanud enneolematud operatiiv- ja tööstusalased
eksperditeadmised droonide tootmise ja droonitõrjesüsteemide valdkonnas; on seetõttu
seisukohal, et ELi ja Ukraina kaitsetööstuse koostöö süvendamine selles valdkonnas on
strateegiliselt hädavajalik; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid integreeriksid täielikult
Ukraina eksperditeadmised ja tööstussuutlikkuse, et arendada Euroopa võimet võidelda
3 (C(2025)7552).
933
ebatraditsiooniliste õhust lähtuvate ohtudega;
22. rõhutab, et Venemaalt lähtuvate drooniohtudega tegelemisel on tegevuse tõhususe,
olukorrateadlikkuse ja teabevahetuse seisukohast Ukraina kõrval oluline ka koostöö
Moldova Vabariigiga; kutsub seetõttu liikmesriike üles suurendama Euroopa
rahutagamisrahastu kaudu Moldovale ettenähtud rahastamist, pidades silmas, et
Venemaa droonid ja raketid on korduvalt rikkunud ka Moldova õhuruumi; kutsub lisaks
liikmesriike üles kaasama Moldovat ja Ukrainat ühishangetesse;
23. kutsub liikmesriike üles viima kiiresti ellu valges raamatus „Euroopa
kaitsevalmidus 2030“ kindlaks määratud prioriteetsed võimed, eelkõige õhu- ja
raketikaitse ning droonid ja droonitõrjesüsteemid; kutsub liikmesriike üles looma
kiiresti ühised mitmetasandilised kulutõhusad droonitõrjesüsteemid, mis on võimelised
avastama ja tõkestama väljastpoolt ELi lähtuvaid õhu- ja mereohte, alustades idatiivalt,
kasutades selleks muu hulgas tõhustatud õhu- ja mereseiret, varajase hoiatamise
süsteeme, kiirreageerimisvahendeid ja täiustatud sõjaväelise liikuvuse taristut;
24. nõuab, et loodaks droonisõja Euroopa tippkeskus, kus Ukraina instruktorid jagavad
liikmesriikidele eksperditeadmisi;
25. nõuab Euroopa droonikaitse algatuse ja idatiiva seire täielikku ja kiiret rakendamist;
kutsub liikmesriike üles mõlemas algatuses aktiivselt osalema ja panustama neisse
tihedas koostöös NATOga;
26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile,
liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, NATO peasekretärile, UNESCO-le,
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Euroopa Nõukogule, Ukraina
presidendile, valitsusele ja ülemraadale, Venemaa ametivõimudele ja Lukašenka režiimi
de facto ametivõimudele.
935
Euroopa Parlament 2024-2029
VASTUVÕETUD TEKSTID
P10_TA(2026)0232
Tansaania Ühendvabariigi 2026. aasta tegevuskava rahastamine
Euroopa Parlamendi 18. juuni 2026. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu
kohta, mis käsitleb Tansaania Ühendvabariigi 2026. aasta tegevuskava rahastamist
(D115284/01 – 2026/2749(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, mis käsitleb Tansaania Ühendvabariigi
2026. aasta tegevuskava rahastamist (D115284/01),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrust
(EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö
instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust
nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus
(EÜ, Euratom) nr 480/20091 (instrumendi „Globaalne Euroopa“ määrus), eelkõige selle
artiklit 25,
– võttes arvesse määruse (EL) 2021/947 artiklis 45 osutatud komitee 20. mai 2026. aasta
arvamust,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL)
nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad
liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni
rakendamisvolituste teostamise suhtes)2 artiklit 11,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 27. novembri 2025. aasta resolutsiooni komisjoni
rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Tansaania Ühendvabariigi 2025. aasta
tegevuskava rahastamist3,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 27. novembri 2025. aasta resolutsiooni
valimistejärgsete tapmiste ja inimõiguste olukorra halvenemise kohta Tansaania
Ühendvabariigis, sealhulgas vangistatud opositsioonijuhi Tundu Lissu juhtumi kohta,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. mai 2025. aasta resolutsiooni Tansaania
1 ELT L 209, 14.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/947/oj. 2 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj. 3 Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2025)0314.
936
Ühendvabariigi peamise opositsioonierakonna Chadema esimehe Tundu Lissu
vahistamise ja ähvardava hukkamise kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõikeid 2 ja 3,
– võttes arvesse väliskomisjoni ja arengukomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra
artiklile 59,
– võttes arvesse väliskomisjoni ja arengukomisjoni resolutsiooni ettepanekut,
A. arvestades, et komisjon peatas Euroopa Parlamendi väljendatud mureküsimuste tõttu
2025. aasta novembris Tansaania Ühendvabariigi 2025. aasta tegevuskava rahastamist
käsitleva rakendusotsuse eelnõu vastuvõtmise protsessi;
B. arvestades, et 20. mail 2026 esitati NDICI komiteele komisjoni rakendusotsuse
muudetud eelnõu;
C. arvestades, et komisjoni rakendusotsuse muudetud eelnõus on säilitatud sama
kogusumma ja üldjoontes samad meetmed nagu eelmises otsuse eelnõus ning selles
tehakse ettepanek, et rakendamine peaks toimuma peamiselt eelarve kaudse täitmise
kaudu, mitte Tansaania Ühendvabariigi ametiasutustele antava otsese eelarvetoetuse
kaudu;
D. arvestades, et 29. oktoobri 2025. aasta valimistega seotud vägivalda uuriv Tansaania
Ühendvabariigi riiklik uurimiskomisjon tunnistas 23. aprillil 2026, et surma sai
vähemalt 518 inimest, kuid jättis süüdlased kindlaks tegemata, takistades seeläbi
vastutusele võtmist ja ohvritele vajalikku õigusemõistmist, ning ei avalikustanud oma
järeldusi;
E. arvestades, et Tansaania Ühendvabariigi ametivõimud keeldusid 2026. aasta mais
Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni delegatsiooni visiidist;
F. arvestades, et Tansaania Ühendvabariigi peamise opositsioonierakonna Chadema juhti
Tundu Lissut on kinni peetud üle aasta ja talle on esitatud poliitiliselt motiveeritud
süüdistused, millel on tõsised õiguslikud tagajärjed, sealhulgas surmanuhtlus;
G. arvestades, et Tansaania Ühendvabariigi valitsus ei ole täitnud ühtegi Euroopa
Parlamendi 8. mai ja 27. novembri 2025. aasta resolutsioonides esitatud nõudmist,
sealhulgas nõudmist vabastada opositsiooniliikmed viivitamatult ja tingimusteta,
parandada inimõiguste olukorda ning luua valimisjärgse vägivalla uurimiseks sõltumatu
ja erapooletu rahvusvaheline uurimiskomisjon;
H. arvestades, et komisjon ja Euroopa välisteenistus ei ole suutnud tulemuslikult tõendada,
et nad on 2025. aasta novembris vastuväite esitamiseni viinud tõelised mureküsimused
lahendanud;
1. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EL) 2021/947
sätestatud rakendamisvolitusi;
2. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see
ei vasta määruse (EL) 2021/947 eesmärgile;
937
3. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus ei võeta piisavalt arvesse Euroopa
Parlamendi 27. novembri 2025. aasta resolutsioonis väljendatud mureküsimusi;
4. peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei peatanud taas kord rakendusotsuse eelnõu
vastuvõtmise protsessi, kui Euroopa Parlament oli teda oma mureküsimustest
teavitanud; taunib asjaolu, et komisjon ja Euroopa välisteenistus ei ole võtnud arvesse
mureküsimusi, mida Euroopa Parlament on oma resolutsioonides Tansaania
Ühendvabariigi kohta väljendanud;
5. kutsub komisjoni üles oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtma ja esitama komiteele
uue eelnõu, tagades seejuures, et uued muudatused ei mõjuta negatiivselt põhiteenuste
kaasavat osutamist elanikkonnale, inimõiguste ja demokraatia kaitset ega
kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist;
6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile
ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.