Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lp Birgit Soans-Özdemir

Juhatuse liige

MTÜ Autistid

[email protected]

Teie: 14.07.2026

Meie: 15.07.2026 nr 9-2/40-2

Vastus pöördumisele

Täname Teid pöördumise ning autismispektrihäire käsitlemisega seotud küsimuste tõstatamise

eest relvaloa taotlemisel ja abipolitseinikuks kandideerimisel. Mõistame Teie muret seoses

olukordadega, kus autismispektrihäire diagnoosi olemasolu võib mõjutada isiku võimalusi

taotleda relvaluba või tegutseda abipolitseinikuna, sõltumata sellest, kas diagnoosiga kaasneb

tegelikult relva ohutut käitlemist või abipolitseiniku ülesannete täitmist mõjutav terviseseisund.

Kõigepealt selgitame, et relvaloa taotlejale kehtivad tervisenõuded ei tulene otseselt

relvaseadusest, vaid relvaseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusest

„Relvasoetamisloa ja relvaloa taotleja ning omaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“.

Relvaseadus sätestab üksnes nõude, et relvaluba võib omada isik, kes vastab kehtestatud

tervisenõuetele, kuid konkreetsete terviseseisundite loetelu ning tervisekontrolli korra kehtestab

tervisevaldkonna eest vastutav minister.

Te viitate oma pöördumises, et olete teinud relvaseaduse alusel kehtestatud tervisenõuete osas

päringu õiguskantslerile. Juhime tähelepanu, et samasisuline pöördumine on tehtud

õiguskantslerile ka 2017. aastal. Õiguskantsler analüüsis toona kehtivate tervisenõuete

põhiseaduspärasust1 ning küsis arvamusi muu hulgas Eesti Psühhiaatrite Seltsilt ja

Sotsiaalministeeriumilt. Menetluse tulemusena ei leidnud õiguskantsler, et kehtiv regulatsioon

oleks põhiseadusega vastuolus. Samas tõid nii Eesti Psühhiaatrite Selts kui ka

Sotsiaalministeerium oma seisukohtades esile, et autismispektrihäired on väga erineva

avaldumisvormiga ning üksnes diagnoosi olemasolu ei võimalda teha järeldust inimese tegeliku

funktsioneerimisvõime ega relva ohutu käitlemise võime kohta. Samuti peeti oluliseks, et

tervisenõuete regulatsiooni hinnataks perioodiliselt üle, arvestades meditsiiniteaduse arengut ja

ajakohast kliinilist käsitlust.

Siseministeerium peab oluliseks, et relvade käitlemisega seotud tervisenõuded põhineksid nii

avaliku julgeoleku tagamise vajadusel kui ka ajakohasel meditsiinilisel teadmisel. Samuti

peavad piirangud olema põhjendatud, eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Seetõttu on

relvaseaduse tervikülevaatuse käigus tõstatatud ka tervisenõuete regulatsiooni ajakohastamise

vajadus. Kuna tervisenõuete sisuline kujundamine kuulub tervisevaldkonna pädevusse, eeldab

võimalike muudatuste ettevalmistamine koostööd Sotsiaalministeeriumi ning

meditsiinivaldkonna ekspertidega. Selle töö eesmärk on hinnata, kas kehtiv regulatsioon vastab

tänapäevasele meditsiinilisele teadmisele ning kas tervisenõuded võimaldavad piisavalt täpselt

hinnata neid terviseseisundeid, mis võivad mõjutada isiku võimet relva ohutult käidelda.

1 Õiguskantsleri 13.04.2017 vastuskiri nr 6-2/170339/1701635

2 (2)

Te küsite ka, kuidas on küsimus lahendatud ettevalmistamisel olevas relvaseaduse

tervikmuudatuse eelnõus. Käesoleval ajal ettevalmistatav eelnõu ei sisalda muudatusi relvaloa

taotlejate tervisenõuetes ega sotsiaalministri määruses sätestatud diagnooside loetelus. Samas

on tervisenõuete ajakohastamise vajadus Siseministeeriumile teada ning seda käsitletakse

relvade käitlemise regulatsiooni edasisel arendamisel koostöös Sotsiaalministeeriumi ja

erialaekspertidega.

Mis puudutab abipolitseinikuks kandideerimise tervisenõudeid, siis ka nende eesmärk on

tagada, et isik oleks terviseseisundilt võimeline täitma talle pandud ülesandeid ning mitte

seadma ohtu ennast ega teisi. Mõistame Teie muret ning nõustume, et küsimus puudutab

olulisel määral nii võrdset kohtlemist kui ka inimeste võimalusi osaleda avaliku korra

tagamises. Abipolitseinike tervisenõuded on praegu ülevaatamisel seoses uue abipolitseiniku

seaduse ettevalmistamisega. Uute tervisenõuete väljatöötamisse on kaasatud

töötervishoiuarstid ning nende ekspertteadmisi on arvestatud nõuete kujundamisel.

Tervisenõuete koostamisel on lähtutud põhimõttest, et nõuded oleksid kooskõlas relvaloa

saamise tervisenõuetega. See tähendab, et juhul kui teatud terviseseisund on relvaloa

taotlemisel või omamisel välistav asjaolu, tuleb sellest lähtuda ka nende abipolitseinike puhul,

kelle ülesannete täitmine eeldab kõrgemat ettevalmistust ning võimalust kasutada tulirelva.

Seetõttu on relvaloa tervisenõuetel otsene seos uue abipolitseiniku seaduse kohaselt II ja III

astme abipolitseinike tervisenõuetega. Samas juhime tähelepanu sellele, et I astme

abipolitseinike puhul tervisekontrolli läbimise kohustust uues abipolitseiniku seaduse kavandis

ette nähtud ei ole. Kui isik vastab abipolitseiniku seaduses sätestatud nõuetele ning soovib

tegutseda I astme abipolitseinikuna, siis tema suhtes tervisekontrolli ei tehtaks. Teie

küsimusele, kas ja kuidas on kavas muuta autismispektri häirega seotud piiranguid, saame

praegu vastata, et abipolitseinike tervisenõuded on täpsustamisel ning vastavad õigusaktid ei

ole veel vastu võetud. Uue abipolitseiniku seaduse eelnõu ja sellega seotud regulatsioonide

menetlemine on kavandatud Riigikogus käesoleva aasta sügisesse. Seetõttu ei ole võimalik

käesoleval hetkel anda lõplikku hinnangut, millisel kujul tervisenõuded uues määruses

kehtestatakse.

Siseministeerium peab oluliseks, et õiguslik regulatsioon ei looks põhjendamatuid takistusi

tervishoiuteenuste kasutamisele ega olukorda, kus inimesed loobuvad diagnoosi või ravi

taotlemisest võimalike õiguslike tagajärgede tõttu. Samal ajal tuleb tervisenõuete kujundamisel

tagada, et avaliku julgeoleku kaitseks vajalikud piirangud põhineksid objektiivsel

riskihinnangul ning ajakohasel meditsiinilisel teadmisel.

Täname Teid pöördumise ning oluliste küsimuste tõstatamise eest. Teie esitatud tähelepanekud

on Siseministeeriumile väärtuslikuks sisendiks relvade käitlemist ja tervisenõudeid puudutava

regulatsiooni edasisel analüüsimisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ott Aarma

nõunik osakonnajuhataja ülesannetes