Pensionitarkuse uuringu korduslaine tehniline

kirjeldus

Tellija

Sotsiaalministeerium

Projekti pealkiri

Pensionitarkuse uuringu korduslaine

Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad projektid

2024. aastal viidi läbi Pensionitarkuse uuringu esimene laine1, mille käigus töötati välja

uuringu metoodiline raamistik, küsimustik ning koguti esmane andmestik Eesti tööealise

elanikkonna pensioniteadlikkuse, hoiakute ja käitumise kohta.

Käesolev projekt on pensionitarkuse uuringu korduslaine, mille eesmärk on viia läbi uus

küsitlusuuring olemasoleva küsimustiku alusel ning võrrelda tulemusi varasema

uuringulaine tulemustega. Kordusuuring võimaldab hinnata muutusi inimeste teadmistes,

hoiakutes ja pensionikäitumises ajas ning analüüsida pensionitarkuse tegevuste võimalikku

mõju.

Probleemi või olukorra kirjeldus, mis nõuab projekti tellimist

Pensionitarkuse teenuse üheks eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust Eesti

pensionisüsteemist ning toetada teadlikumaid pensioniotsuseid. Selleks on vajalik

regulaarselt hinnata inimeste teadmisi, hoiakuid ja käitumist pensioniteemadel.

Esimese uuringulaine tulemused andsid olulise ülevaate Eesti tööealise elanikkonna

pensioniteadlikkusest ning pensionitega seotud hoiakutest ja käitumisest. Teenuse mõju ja

muutuste hindamiseks ei piisa aga ühekordsest mõõtmisest. Vajalik on võrreldava

metoodikaga kordusuuring, mis võimaldab jälgida muutusi ajas ning hinnata, millistes

sihtrühmades on toimunud arengud või püsivad teadmislüngad.

Kordusuuring aitab hinnata:

 kuidas on muutunud inimeste teadmised Eesti pensionisüsteemist;

 kuidas on muutunud pensioniga seotud hoiakud ja kindlustunne;

1 Pensionitarkuse uuring. Lõpparuanne.pdf

 millised muutused on toimunud pensioniks säästmise ja pensioniteemalise

käitumise osas;

 millised sihtrühmad vajavad jätkuvalt täiendavat tähelepanu ja teavitustegevusi.

Uuringu tulemused on vajalikud pensionitarkuse teenuse edasiarendamiseks ning

poliitikakujundamise toetamiseks.

Uurimisülesanded

Tegemist on pensionitarkuse uuringu korduslaine läbiviimisega olemasoleva küsimustiku

ja metoodilise raamistiku alusel.

Uuringu eesmärk on:

• mõõta Eesti tööealise elanikkonna pensioniteadlikkust, hoiakuid ja käitumist;

• võrrelda tulemusi eelmise uuringulainega;

• hinnata muutusi ajas ja võimalikke trende;

• analüüsida pensionitarkuse edendamise uusi/lisa võimalusi ning teha ettepanekud sh

ettepanekud selle mõõtmiseks ja seireks.

Uuringu käigus analüüsitakse mh:

• inimeste teadmisi Eesti pensionisüsteemist;

• pensioniga seotud hoiakuid ja usaldust;

• pensioniks säästmise harjumusi;

• pensioni planeerimisega seotud käitumist;

• pensioniteemalise info otsimise harjumusi;

• erinevusi sihtrühmade lõikes.

Tellija annab töövõtjale olemasoleva küsimustiku, mida kasutatakse uuringu läbiviimise

alusena. Koostöös töövõtjaga lepitakse kokku küsimustikus olevat päevakajaliste

küsimuste bloki küsimused ja asendatakse need eelmise laine päevakajaliste küsimuste

blokiga (4küsimust). Vajadusel võib töövõtja teha tellijaga kooskõlastatult minimaalseid

tehnilisi või sõnastuslikke täpsustusi, mis ei kahjusta tulemuste võrreldavust eelmise

lainega.

Projekti eeldatav mõju / projekti tulemuste rakendamine

Kordusuuringu tulemused annavad Sotsiaalministeeriumile ajas võrreldava ülevaate Eesti

elanike pensioniteadlikkusest ning pensionitega seotud hoiakutest ja käitumisest.

Uuringu tulemusi kasutatakse:

 pensionitarkuse teenuse arendamiseks;

 sihtrühmade täpsemaks määratlemiseks;

 teavitustegevuste planeerimiseks;

 poliitikakujundamise toetamiseks;

 pensionitarkuse tegevuste mõju hindamiseks.

Regulaarsete kordusuuringute läbiviimine võimaldab jälgida pensioniteadlikkuse

dünaamikat ning hinnata, kas pensionitarkuse tegevused aitavad kaasa teadlikumate

pensioniotsuste tegemisele.

Projekti metodoloogia

Tegemist on kvantitatiivse küsitlusuuringuga, mis viiakse läbi tellija poolt etteantud

küsimustiku alusel. Uuringu läbiviimisel tuleb tagada tulemuste võrreldavus eelmise

uuringulainega. Seetõttu peab küsimuste sõnastus, ülesehitus ja mõõtmisloogika jääma

võimalikult suures ulatuses samaks. Koostöös töövõtjaga lepitakse kokku küsimustuikus

olevat päevakajaliste küsimuste bloki küsimused ja asendatakse need eelmise laine

päevakajaliste küsimuste blokiga (4küsimust)

Uuringu valim peab olema koostatud viisil, mis tagab selle esinduslikkuse Eesti tööealise

elanikkonna suhtes. Valimi struktuur peab peegeldama Eesti tööealise elanikkonna

mitmekesisust peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes, sealhulgas vanuse, soo,

piirkonna, haridustaseme ja emakeele järgi. Valimisse tuleb kaasata ka vene emakeelega

vastajad sellises mahus, mis võimaldab tulemusi tõlgendada Eesti elanikkonna kohta

üldistataval viisil. Uuringu läbiviimisel tuleb järgida sotsiaal- ja turu-uuringute

üldtunnustatud head tava ning professionaalseid ja eetilisi põhimõtteid.

Pakkujal tuleb pakkumuses esitada:

1. Projekti eesmärgi tõlgendus.

Pakkuja peab pakkumuses kirjeldama oma arusaama uuringu eesmärgist, sihtrühmast ja

tellija vajadusest. Kirjeldusest peab selguma, kuidas pakkuja mõistab kordusuuringu rolli

pensionialase teadlikkuse, hoiakute ja käitumise muutuste hindamisel ning kuidas

kavandatav uuring aitab tellijal saada usaldusväärset ja praktiliselt kasutatavat infot edasiste

tegevuste planeerimiseks.

2. Andmeanalüüsi ja tulemuste esitamise kava

Pakkuja peab pakkumuses kirjeldama, kuidas ta analüüsib ja tõlgendab kordusuuringu

tulemusi, sh kuidas võrreldakse tulemusi varasemate uuringulainetega, tuvastatakse

muutusi ja trende ning selgitatakse nende võimalikku tähendust. Samuti peab pakkuja

kirjeldama kavandatavaid väljundeid, nende formaati ja kasutatavust tellija jaoks ning

esitama lähenemise, kuidas koostatakse sisulised ja metoodilised soovitused järgmisteks

uuringulaineteks.

3. Projekti aja- ja tegevuskava

Projekti hindamiskriteeriumid ja põhimõtted on ära toodud Lisas 2

Projekti orienteeriv ajakava projekti etappide kaupa

Töövõtja koostab uuringu läbiviimise detailse ajakava ning esitab selle koos

pakkumusega tellijale.

Tellija eeldab, et projekti tegevused toimuvad järgmise ajakava alusel:

Etapp Tähtaeg

Pakkumuse esitamine 17. juuli 2026

Pakkumuste hindamine 31.juuli 2026

Lepingu sõlmimine 7. august 2026

Avakoosolek hiljemalt 14. august 2026

Uuringu tehniline ettevalmistus ja valimi

kooskõlastamine august 2026

Andmekogumine september 2026

Andmete puhastamine, kvaliteedikontroll ja kaalumine oktoober 2026

Andmete analüüs ja raporti koostamine oktoober–november 2026

Lõppraporti esitamine hiljemalt 30. november

2026

Tulemuste esitlus(ed) detsember 2026

Kui lepingu sõlmimine lükkub edasi, nihkuvad vastavalt ka projekti tähtajad.

Projekti kulgu seirab tellija moodustatud juhtkomisjon, kuhu kuuluvad tellija ja seotud

osapoolte esindajad.

Töövõtja ja juhtkomisjoni vahel toimuvad regulaarsed kohtumised, mille käigus:

 antakse ülevaade uuringu edenemisest;

 kooskõlastatakse vahetulemused;

 täpsustatakse vajadusel uuringu tehnilisi küsimusi.

Nõuded uurimisrühmale

Pakkujal tuleb komplekteerida uurimisrühm/meeskond, mida juhib projektijuht ning kus

on minimaalselt esindatud järgmised pädevused:

 kvantitatiivsete uuringute läbiviimise kogemus;

 andmeanalüüsi kompetents;

 pensioni-, finants- või sotsiaalvaldkonna teadmised/kogemused;

 eesti ja vene keele oskus vähemalt ühel analüütikul.

Üks uurimisrühma liige võib katta mitut pädevust.

Minimaalne uurimisrühma liikmete arv on kaks (koos projektijuhiga). Taotluses tuleb

kõigi uurimisrühma liikmete asjakohase hariduse ja kogemuse olemasolu tõendada

(viited publikatsioonidele, varasematele töödele ja projektidele).

Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta

Eelarve tuleb esitada peamiste tegevuste lõikes:

 uuringu ettevalmistus;

 andmekogumine;

 andmetöötlus ja analüüs;

 raporti koostamine;

 tulemuste esitlus.

Eeldatav projekti maksumus on kuni 29 999 eurot, millele lisandub käibemaks.

Eelarve peab sisaldama kõiki projekti läbiviimiseks vajalikke tegevusi ja kulusid.

Pensionitarkuse kordusuuringu hindamiskriteeriumid

Hankedokumendi lisa

Hindamise ülevaade

Hindamiskriteerium Maksimaalne punktisumma

Osakaal

1. Pakkumuse maksumus 40 40%

2. Tehniline lahendus 60 60%

2.1. Projekti eesmärgi tõlgendus 20

2.2. Andmeanalüüsi ja tulemuste esitamise kava

20

2.3. Projekti aja- ja tegevuskava 20

KOKKU 100 100%

1. Pakkumuse maksumus – 40 punkti

Pakkumuste hindamine toimub järgmiselt:

• Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (40). • Ülejäänud pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima pakkumuse

maksumus ÷ hinnatava pakkumuse maksumus × 40. Tulemus ümardatakse kahe komakohani.

2. Tehniline lahendus – 60 punkti

Tehnilist lahendust hindab vähemalt kolm pakkujast sõltumatut hindajat. Iga hindaja esitab iga alakriteeriumi kohta lühikese kirjaliku põhjenduse. Lõpphinne on hindajate antud punktide aritmeetiline keskmine. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe.

2.1. Projekti eesmärgi tõlgendus – max 20 punkti

Hinnatakse, kas pakkuja on mõistnud kordusuuringu eesmärki ja loogikat ning suudab seda sisuliselt ellu viia.

Punktid Kirjeldus

20 Uuringu eesmärk ja sisu on selgelt ning põhjendatult lahti mõtestatud. Pakkuja pakub asjakohaseid täiendusi, mis suurendavad uuringu analüütilist väärtust ja annavad tellijale lisandväärtust võrreldes minimaalsete nõuetega.

15 Uuringu eesmärk ja sisu on selgelt lahti mõtestatud ning vastavad tellija ootustele. Pakkuja ei paku sisulisi omapoolseid täiendusi või pakutavad täiendused ei anna tellija hinnangul olulist lisaväärtust.

8 Uuringu eesmärk ja sisu vastavad üldjoontes tellija ootustele. Tellijal tekib üksikuid küsimusi, kuid puudujäägid ei ole põhimõttelised.

1 Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke. Esitatu põhjal ei saa tellija olla kindel, et pakkuja on võimeline projekti edukalt ellu viima.

2.2. Andmeanalüüsi ja tulemuste esitamise kava – max 20 punkti

Kordusuuringu puhul on keskse tähtsusega ajaliste muutuste selge tõlgendamine ning tulemuste praktiline kasutatavus. Hindamisel võetakse arvesse järgmisi aspekte:

 Analüüsimeetodite sobivus kordusuuringu eesmärgiga – kas kasutatavad meetodid võimaldavad usaldusväärselt võrrelda tulemusi ajas ning tuvastada trende ja muutusi.

 Tulemuste tõlgendamise raamistik – kas on selgelt kirjeldatud, mis on võrreldes varasemate uuringulainetega muutunud, millised võivad olla muutuste põhjused ning mida need muutused sisuliselt tähendavad.

 Väljundite formaat ja kasutatavus tellija jaoks – kas tulemused esitatakse tellijale arusaadaval ja praktiliselt kasutataval kujul, näiteks aruande, visualiseeringute, juhtkonna kokkuvõtte või muude töövahenditena.

 Soovitused järgmisteks uuringulaineteks – kas pakutakse välja sisulisi ja metoodilisi soovitusi, mis aitavad kordusuuringut edaspidi järjepidevalt ja võrreldavalt läbi viia.

Punktid Kirjeldus

20 Kõik neli elementi on ammendavalt kirjeldatud ning valikud toetavad üksteist. Analüütiline lähenemine on läbimõeldud ja loominguline ning ületab tellija ootusi.

15 Kõik neli elementi on kaetud. Lähenemine toetab ajalise muutuse analüüsi vajadust ja vastab tellija ootustele.

8 Elemendid on kirjeldatud, kuid tekivad üksikud küsimused trendide tõlgendamise põhjendatuse või väljundite sobivuse osas.

1 Kava on üldsõnaline. Tellija ei saa veenduda analüüsi kvaliteedi tagamises.

2.3. Projekti aja- ja tegevuskava – max 20 punkti

Hinnatakse kava selgust, teostatavust ja seda, kas kõik projekti etapid on realistlikult planeeritud.

Punktid Kirjeldus

20 Kava on esitatud nädalase täpsusega, tegevused on alategevusteks jaotatud ning iga tegevuse juures on märgitud vastutaja(d) ja läbiviija(d). Kava on loogiline, omavahel seotud ja veenvalt teostatav.

15 Kava on esitatud ja nädalase täpsusega ajastatud, kuid esineb üksikuid küsimusi vastutajate märkimise või tegevuste omavahelise seotuse osas. Puudused ei ole põhimõttelised.

8 Kava on esitatud, kuid tekivad põhimõttelised küsimused teostatavuse või tegevuste realistliku ajastamise osas.

1 Kava on üldine ja läbipaistmatu. Tellija ei saa veenduda, et leping täidetakse õigeaegselt ja nõutud kvaliteediga.

Märkus: Kui parim pakkumus saab tehnilise lahenduse eest alla 30 punkti (60-st) või mõnes alakriteeriumis minimaalse arvu punkte, on ministeeriumil õigus kuulutada hange luhtunuks.

Pensionitarkuse uuringu ankeet

Küsimuse number Küsimuse tekst Valikuvariandid 1.1 Dem Palun märkige oma sugu naine; mees; muu; ei soovi

vastata 1.2 Dem Palun märkige oma vanus

täisaastates Avatud vastus

1.3 Dem Palun märkige oma rahvus eestlane; venelane; ukrainlane; muu rahvus

1.4 Dem Millises maakonnas Te elate?

Harjumaa; Hiiumaa; Ida‑Virumaa; Jõgevamaa; Järvamaa; Läänemaa; Lääne‑Virumaa; Põlvamaa; Pärnumaa; Raplamaa; Saaremaa; Tartumaa; Viljandimaa; Võrumaa; elan välismaal

1.5 Dem Elukoht Tallinn; suurem linn; muus linnas; maa‑asulas

1.6 Dem Haridus algharidus; põhiharidus; keskharidus; rakenduskõrgharidus; bakalaureusekraad; magistrikraad; doktorikraad

2.1 Milline järgmistest kirjeldab kõige paremini Teie ootusi seoses pensionile jäämisega?

mu praegune elatustase jätkub; ei tea; kõrgem elatustase; madalam elatustase; ma ei mõtle pensionile; ma ei jää kunagi pensionile

2.7 Mil määral nõustute järgmiste väidetega?

1 üldse mitte – 5 väga palju; ei oska öelda

2.8 Kas Te säästate praegu pensioniks mõnel järgmisel viisil?

II sammas; III sammas; investeeringud; säästukonto; kinnisvara; muu; ma ei säästa pensioniks

2.9 Kui suur on Teie pensioniks säästetud netovara?

alla 1000€; 1000–10 000€; 10 000–50 000€; 50 000– 100 000€; üle 100 000€; ei oska öelda

2.10 Kui suur on teie eeldatav kuine pension?

Avatud vastus

3.1 Kas olete viimase 12 kuu jooksul otsinud infot Eesti pensionisüsteemi kohta?

jah; rohkem kui 12 kuud tagasi; ei ole

3.2 Millistest allikatest olete pensionisüsteemi kohta infot otsinud?

riigiasutused; pensionifondid; otsingumootorid; sõbrad; meedia; sotsiaalmeedia; kool; muu

3.3 Kuivõrd rahul olete pensionisüsteemi kohta saadud infoga?

üldse mitte rahul – väga rahul; ei oska öelda

4.1 Kuidas hindate enda teadmisi Eesti pensionisüsteemi kohta?

väga vähe – väga palju; ei oska öelda

5.1 Palun sobitage järgmised kirjeldused vastava pensionisambaga

I sammas; II sammas; III sammas; ei vasta ühelegi; ei tea

5.2–5.5 Märkige, kas väide on tõene või väär

tõene; väär; ei oska öelda

6.1 Millises vanuses Te tõenäoliselt alustate enda kogutud pensioni välja võtmist?

rohkem kui 5 aastat enne pensioniiga; pensionieas; hiljem; ei oska prognoosida

6.2 Kuidas planeerite pensionipõlve rahastada?

II sammas; III sammas; säästud; investeeringud; üüritulu; I sammas; muu

7.1 Mida plaanite teha seoses II samba sissemaksete suuruse muutmise võimalusega?

2%; 4%; 6%; ei ole mõelnud; ei teadnud

7.2 Kui suure osa brutopalgast oleksite valmis tööandjapensionisse panustama?

1–2%; 3–4%; 5–6%; 7% või rohkem; ei panustaks

7.3 Milline kirjeldab kõige paremini teie kogumist II sambasse?

võtsin välja; plaanin liituda; ei plaani välja võtta; pole liitunud

8.1–8.3 Kuivõrd nõustute järgmiste väidetega?

üldse mitte – väga palju; ei oska öelda

8.4–8.6 Kui palju Te muretsete järgmiste põhjuste pärast?

üldse mitte – väga palju; ei oska öelda

9.1 Milline kirjeldab Teie töötamise olukorda kõige paremini?

palgatöötaja; ettevõtja; töötu; pensionil; õpilane; muu

9.2 Kas Te olete vähenenud töövõimega?

ei; osaline; täielik; ei oska öelda

9.3 Mitu liiget on Teie leibkonnas?

1; 2; 3; 4; 5 või rohkem

9.4 Kui suur on Teie leibkonna netosissetulek kuus?

alla 500€; 500–999€; 1000–1499€; 1500–1999€; 2000–2499€; 2500–2999€; 3000€ või enam

9.5 Kui suur on Teie isiklik netosissetulek kuus?

alla 500€; 500–999€; 1000–1499€; 1500–1999€; 2000–2499€; 2500–2999€; 3000€ või enam

9.7 Kas Teie praegune sissetulek katab igapäevased kulud?

üldse mitte – väga palju

9.8 Kas olete viimase 12 kuu jooksul pidanud võtma laenu elamiskulude katmiseks?

jah; ei; ei oska öelda

9.9 Mis on Teie arvates keskmine oodatav eluiga Eestis?

Avatud vastus

9.10 Kui vanaks Te arvate end elavat?

Avatud vastus

9.11 Kuidas hindate enda tervislikku olukorda?

väga halb – väga hea

9.12 Kas Te üldjuhul väldite riske või olete valmis riske võtma?

1–10 skaala

9.13 Kas olete nõus tänaseid hüvesid loovutama suurema tulevase kasu nimel?

1–10 skaala

TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-5.1/1551-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees-ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt küsitlusuuringu läbiviimine koos saadud andmete analüüsiga lähtudes väikehanke „Pensionitarkuse kordusuuringu“ tingimustest. (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses (Lisa 1 ja pakkuja pakkumuses (Lisa 2). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt kuue kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind

3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).

3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine

toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele [lisada sobiv variant, kuidas makstakse].

3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

3.6. Tööd rahastatakse programmist “Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse tõstmine” (projektikood)

4. Erisätted

4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. esitama aruandluse; 4.1.2. järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale); 4.1.3. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad

vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu

täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

4.1.5. ………………. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija:

4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm;

4.2.2. ……….. 4.3. Punktides [viited lepingu punktidele] sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus

nõuda töövõtjalt leppetrahvi [numbritega] eurot. 4.4. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev

lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

4.5. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.2 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

5. Volitatud esindajad

5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on pensionitarkuse juht Kätlin Muru, e-post [email protected], telefon 5378 1986 või teda asendav isik.

5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:

6.1. Lisa 1 - [lepingu objekti kirjeldus]; 6.2. Lisa 2 - [muud vajalikud lisad].

7. Muud sätted

7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://sm.ee/media/1860/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]

Väikehange „Pensionitarkuse kordusuuring“

Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel.

1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Kätlin Muru, telefon 5230504, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: 29999 Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine 2021-2027.4.03.22-0004 Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine:

- Keskkonnahoidlik hankimine: jah - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: jah - Innovatsiooni toetav hankimine: ei - Julgeolekuriske vähendav: ei

2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides mõnele (standardile, tehnilisele

tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2.2. Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: a) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada

eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; b) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid

materjale; c) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud

optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

d) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust

2.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaalmajanduslikust võimekusest ja elukohast.

2.4. Hanke objekt ja tehniline kirjeldus on lisas 1.2.5. Tähtaeg ja/või ajakava: Lepingu periood on 6 kuud alates lepingu sõlmimisest.2.6. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu

üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/lepingute-uldtingimused

3. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 3.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-

posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

3.2. Pakkumuses esitab pakkuja:

1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.

3.2.1. Pakkuja esitab pakkumuse vabas vormis, käsitledes kõiki Lisa 1 (tehniline kirjeldus) punktis „Pakkujal tuleb pakkumuses esitada" loetletud teemasid.

3.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

3.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 3.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 17.juuli kell 16.00.3.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada.3.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.3.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe

ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

4. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 4.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust

väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele. 4.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija

pakkumuse tagasi.4.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust.4.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi

esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

4.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

4.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

4.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

4.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

4.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus vastavalt Lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumitele ja -metoodikale.

5. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 5.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva

jooksul alates lepingu sõlmimisest. 5.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.