Järelevalve akt

Laheda Sotsiaalkeskus [email protected] Pansionaadi, Vana-Koiola küla, Põlva vald 63010, Põlva maakond

JÄRELEVALVE AKT

05.04.2024 nr 5.1-3/8062-3

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse

(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Põlva Vallavalitsuse hallatavas hoolekandeasutuses Laheda Sotsiaalkeskus (Hooldekodu), registrikood 75035163, aadress Pansionaadi, Vana-Koiola küla, Põlva vald, Põlva maakond, 63010, e-post [email protected].

1.3. Järelevalve teostamise kohad 1.3.1. Pansionaadi, Vana-Koiola küla, Põlva vald, Põlva maakond, 63010; 1.3.2. Tilsi keskus, Tilsi küla, Põlva vald, Põlva maakond, 63012.

1.4. Paikvaatluse aeg: 13.03.2024.

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna

järelevalve talituse peaspetsialistid Kadri Plato ja Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht).

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused teenusesaajatega ja nende lähedastega ning hooldekodu töötajatega.

1.7. Järelevalvetoimingutes osales juhataja Marika Dorbek. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Laheda Sotsiaalkeskus (Hooldekodu) ei ole täitnud MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele (SKA) viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

2

Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest, töösuhte lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodus osutavad vahetult ÜHteenust töötajad S.T. ja E.S., kelle andmed puudusid MTRis ja kelle vastavus nõuetele ei olnud teada. Hooldekodu on järelevalvemenetluse ajal (14.03.2024) vahetult teenust osutavate töötajate andmed kandnud MTRi ja rikkumise kõrvaldanud. Võttes arvesse, et Laheda Sotsiaalkeskuskeskus on rikkumise kõrvaldanud lõpetab Sotsiaalkindlustusamet järelevalvemenetluse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. Üldandmed SKA algatas järelevalvemenetluse 11.03.2023. Etteteatamata paikvaatlus toimus Hooldekodus 13.03.2024. Hooldekodule on antud 19.11.2019 tähtajatu tegevusluba SÜH000011 ÜHteenuse osutamiseks kahes tegevuskohas kokku maksimaalselt 42le isikule. Teenust osutatakse 1. tegevuskohas aadressil Pansionaadi, Vana-Koiola küla, Põlva vald, Põlva maakond 26le isikule ja 2. tegevuskohas aadressil Tilsi keskus, Tilsi küla, Põlva vald, Põlva maakond 16le isikule. MTRi andmetel vastasid mõlema tegevuskoha ruumid Päästeameti 03.10.2019 ja Terviseameti 30.10.2019 hinnangute kohaselt ÜHteenuse osutamise nõuetele. MTRi oli 11.03.2024 seisuga kantud 1. tegevuskohas seitsme hooldustöötaja ja nelja abihooldustöötaja andmed, 2. tegevuskohas kuue hooldustöötaja ja kahe abihooldustöötaja andmed. H-veebi andmetel osutas Hooldekodu 31.12.2023 seisuga ÜHteenust 42le teenusesaajale, neist üheksa olid dementsuse diagnoosiga. Hooldekodu kodulehel on avaldatud ÜHteenuse osutamist puudutav teave: hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenusekirjeldus, kodukord ja prognoositav teenuskoha maksumus ühe teenusesaaja kohta (alates 01.07.2023 1300 eurot kuus, millest hoolduskulu on 650 eurot ja majutus- ja toitlustuskulu ning muu teenusega seotud kulu on 650 eurot). Teenuskoha maksumus on kõigile teenusesaajatele, sõltumata teenuse osutamise kohast, hooldusvajadusest ja kohtade arvust toas, sama. Juhataja sõnul puudub võimekus osutada teenust sondiga toitmist vajavale inimesele. 3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine. 3.2.1. SHS § 20 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt on ÜHteenuse eesmärk turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealistele isikutele, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Teenuse osutaja peab tagama ÜHteenuse saajale majutamise ja toitlustamise, hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Hooldekodu 1. tegevuskohas pakutakse ÜHteenust 26-le suurema abivajadusega inimestele. Viis tuba on ühekohalised ja seitse on kahekohalised, üks kolmekohaline, üks neljakohaline. Kõik toad on varustatud kraanikaussidega. Paikvaatluse päeval oli 1. tegevuskohas teenusel seitse voodikeskset teenusesaajat, neist üks ei vajanud keeramist. Turvalisuse kaalutlusel on tegevuskoha territoorium piiratud aiaga, õuealal on pingid istumiseks ja jalutusrada dementsusega teenusesaajale. Hooldekodu 2. tegevuskoht 16-le liikuvale ja väiksema abivajadusega teenusesaajale paikneb renoveeritud endise Tilsi lastekodu kompleksi ühes hoones. Toad on ühe- ja kahekohalised, kolmekohalise magamistoa juurde kuulub eraldi elutuba.

3

Toad on sisustatud koduselt, neljas toas ei ole kraanikaussi, kuid hügieenitoiminguteks on kraanikausid üldala WCs. Hoones on tooltõstuk, mille abil liiguvad liikumisraskustega inimesed korruste vahel, väljapääs õue ja terrassile on tagatud kahe kaldteega. Hooldekodu mõlema tegevuskoha koridorides, elu- ja hügieeniruumides on olemas vajaminevad liikumis- ja hooldusabivahendid nii teenusesaajale kui hoolduspersonalile (käetoed, rulaatorid, ratastoolid, libilinad, pesemisraam ja -toolid jms), nende olemasolu peetakse piisavaks. Kasutusel on nii funktsionaal- kui tavavoodid, vajadusel lamatiste vastased madratsid. Juhataja sõnul loob mõlemas tegevuskohas turvalise keskkonna teenuskoha väiksus, kompaktne ruumipaigutus ja hooldustöö korraldus. Hooldaja töövahetus on kuni 13 tundi, hooldustöötaja tööruum paikneb maja keskel, kuhu kostub kõigi teenusesaajate abi kutsumise hõiked ja muu liikumine. Toit valmistatakse Hooldekodu 1. tegevuskohas mõlema tegevuskoha jaoks. Toitlustamine toimub kolm korda päevas (hommikusöök 8.15–9.00, lõuna 12.45–13.25 , õhtusöök 17.45– 18.15). Toitlustamisel võetakse arvesse iga teenusesaaja vajadusi ning terviseseisundist tulenevaid soovitusi, vajadusel eritoit tellitakse. Mõlemas tegevuskohas töötab toiduga tegelev abihooldaja, kes serveerib toidu, vajadusel püreestab selle kohapeal ja abistab söömisel. Nädalamenüü on leitav mõlema tegevuskoha infotahvlilt. Lisaks on infotahvlitelt leitav päevakava ja muu üldine teave. Paikvaatluse ajal olid Hooldekodu ruumid puhtad, soojad, õhk värske, aknaid kaunistasid toalilled, 1. tegevuskoha koridoris lõid mõnusa meeleolu papagoid. Õhkkond mõlemas tegevuskohas oli rahulik ja töine. 1. tegevuskohas luges tegevusjuhendaja ette ajalehte, lugemisele järgnesid vestlus päevateemadel ning laua-ja tähelepanumängud. Tegevustest võeti rohkelt osa. 2. tegevuskohas olid käsil ruumide koristamine ja ettevalmistused lõunasöögiks. Teenusesaajad olid üleval ja toimusid meelepärased tegevused tubades, üks teenusesaajatest viibis õues. Hooldekodus on hooldustöö kvaliteedi tagamiseks koostatud mitmeid juhiseid: Hooldekodu töökorralduse reeglid, kodukord, ametijuhendid päevasele ja öisele hooldustöötajale ja abihooldajale, lähtudes tegevuskoha vajadusest. Välja on töötatud ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord, mis reguleerib tagasiside ja kaebuste esitamist ning esitajale vastamist, ettepanekute rakendamist, välja on töötatud vastav blankett. Kodukord kirjeldab hooldekodusse vastuvõtmist, teenusesaajate õigusi ja kohustusi, vastutust ning muud üldist teavet teenusesaajale. Korrad on kättesaadavad mõlema tegevuskoha infotahvlitel. Vestlustest juhatajaga selgus, et ÜHteenusele saabumisele eelneb tutvumine ÜHteenuse sisu ja tingimustega kohapeal, et saada Hooldekodu pakutavatest võimalustest tegelik ülevaade. Seda kinnitasid ka teenusesaajad ja nende lähedased. Paikvaatluse päeval 13.03.2024 oli teenusel 41 inimest, tegevuskohas 1. oli 26 inimest, 2. tegevuskohas oli teenusel 15 inimest, 16-st teenusesaajast oli üks haiglas. 3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks (määrus nr 36). Määruse nr 36 § 2 lõike 1 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis vastavad SHS § 21 lõike 4 nõuetele (vt punkt 3.2.3). Koostatud hooldusplaanid on isikukesksed, kajastatud on hooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning muud toetavad tegevused ja teenused. Hooldustöötaja täidab lähtudes hooldusplaanist hoolduspäevikut, mis sisaldab teenusesaaja igapäevast hooldusteenuse jälgimist ja teenusesaaja personaalsest abivajadusest lähtuvate toimingute teostamist (söömine, liikumine, abivahendite kasutamine, ravimite andmine, hügieenitoiminguid, hinnangud meeleolule

4

ja unele. Juhataja sõnul on arusaadavalt ja põhjalikult täidetud hooldusplaan asendamatu olukorras, kus töötaja vajab ootamatult asendust. Määruse nr 36 § 2 lõike 2 kohaselt hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ja füüsilise, vaimse ning sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Hooldekodus on planeeritud hooldusteenuse osutamine (hooldusplaan; hooldustoimingute tööpäevik, tervise ja sotsiaalse aktiivsusega seotud dokumentatsioon) lähtudes seaduse nõuetest. Määruse nr 36 § 2 lõige 3 sätestab, et teenuseosutajal tuleb tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning hooldustoimingute sisu selgitamine. Hooldustöötajatele on koostatud ametijuhendid ja töökorralduse reeglid hooldustöö kvaliteetseks läbiviimiseks. Reeglid kirjeldavad hooldustoimingute tegemist ja selgitamiskohustust teenusesaajale. Vestlused töötajate ja teenusesaajate lähedastega kinnitavad, et teenusesaajatele jagatakse sõbralikult selgitusi tegevuste läbiviimise kohta. Hooldekodus on kasutusel sirmid, hooldustöötajatega vestlustest selgub, et sirme ja vahekardinaid kasutatakse. Kaheses toas tagab privaatsuse toa mööblipaigutus, intiimtoimingute tegemine ei ole toanaabri nägemisulatuses, potitooli kasutamisel eraldatakse see sirmiga. Liikuvate inimeste intiimtoimingud tehakse WCs ja duširuumis. Vestlustest teenusesaajate ja nende lähedastega nähtub, et privaatsus on tagatud. Teenusesaajad saavad külalistega häirimatult vestelda vastavalt soovile oma toas, Hooldekodul puhkeruumis, koridoris või õues, kus on mitmeid istepinke ja varjualune. Vestlustest Hooldekodu juhatajaga selgus, et teenusesaajate heaolu on neile väga oluline, mistõttu teenusesaajate tahte ja privaatsusvajadusega arvestatakse ja võimaluste piires soove täidetakse ( käiakse koos teenusesaaja kodu üle vaatamas ja vajalikku asja võtmas, vabaaja tegevuste korraldamisel, hooldustoimingute teostamisel). Määruse nr 36 § 2 lõige 4 kohustab teenuseosutajat teavitama teenusesaaja lähedasi viivitamatult, kui teenusesaaja seisundis on ilmnenud olulisi muutusi. Hooldekodu teavitab teenusesaaja lähedasi esimesel võimalusel, kui teenusesaaja seisundis on ilmnenud olulisi muutusi. Teavitajaks on kas juhataja või tervisespetsiifiliste andmete ja hospitaliseerimise info korral meditsiiniõde. Teade edastatakse teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule (fikseeritakse hooldusplaani koostamise ajal). Kukkumiste korral teavitab tööl olev töötaja sellest juhatajat ja meditsiiniõde, koostab kohe kukkumisakti, akti kantakse andmed kuidas ja millal sündmus toimus, sama kantakse ka hooldusplaani. Hooldustöötajate vestlustest selgus, et kui teenusesaaja terviseolukorras on muutusi, siis teavitatakse sellest kohe juhatajat ja meditsiiniõde suuliselt (kui õde viibib Hooldekodus) või kirjalikult. Õde on majas igal tööpäeval ja hommikusel infokoosolekul arutakse ja antakse vajalik info edasi. Teenusesaajatel, kellel lähedased puuduvad, täidab eestkoste korral suhtlemise rolli KOV. Teenusesaajate lähedased ja KOV hindasid koostööd valdavalt väga heaks. Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingute tegemine. Hooldekodus valmistatakse toit mõlema tegevuskoha jaoks kohapeal, päevas on kolm toidukorda, lisaks soovi korral õhtune tee (võimalust kasutab 1/3 teenusesaajatest). Lähtudes teenusesaaja terviseseisundist ja vajadusest võimaldatakse püreestatud toitu, toidu peenestamine toimub mõlemas tegevuskohas kohapeal toiduga tegeleva abihooldaja poolt. Toitlustamine toimub söögisaalis või magamistoas, voodikeskseid abistatakse söömisel, 1. tegevuskohas on voodikeskseid seitse, neist neli vajas söötmist. 2. tegevuskohas on voodikeskseid üks, kõik söövad iseseisvalt söögi- või magamistoas (neli), teenusesaajad võivad vajada sööma suunamist. Joogi pakkumist eraldi ei dokumenteerita, joogi pakkumine toimub

5

samal ajal keeramisega, teenusesaaja voodi külge on kinnitatud tahvel keeramisgraafikuga. Hooldustöötaja sõnul toimuvad keeramised 2-3 tunni tagant, teenusel oli inimene, kelle kehaasendit oli vaja muuta iga tund. Joogitopsid on teenusesaajatele kättesaadavad, joogiks on Saku Lätte vesi. Personal oskab lamatisi ära tunda, hooldustoiminguid tehakse lamatisi ennetavalt, paikvaatlusele ajal kinnitasid nii juhataja kui hooldajad lamatiste puudumist. Teenusesaajatel on võimalik kanda isiklikke riideid ja jalanõusid. Hooldekodul on olemas oma riiete varu ja ladu, kus hoitakse teenusesaajate isiklikke riideid. Seljariideid vahetatakse vähemalt kord nädalas, määrdumise korral sagedamini. Paikvaatluse päeval olid teenusesaajate riided ja voodipesu puhtad. Isiklikud riided peseb pesija kohapeal, voodiriiete pesu toimub 2. tegevuskohas. Teenusesaajate üle keha pesemine toimub üks kord nädalas, eraldi pesija käib esmaspäeval (lamajaid), neljapäeval ja reedel. Üle keha pesemist pesugraafiku järgi kindlal nädalapäeval kord nädalas kinnitasid nii teenusesaajad kui hooldustöötajad, abivahenditeks on pesuraam või pesutool, pesemise aeg märgitakse vastavasse vihikusse. Märge tehakse ka küünte lõikamise, habeme ajamise, voodipesu vahetuse ja muude märkamiste kohta (naha seisundi muutus jne). Juuksur kutsutakse kord kolme kuu jooksul, eraldi tasu juuste lõikamise eest ei võeta. Teenusesaajate kohta käiv oluline info kantakse hooldusplaani, hooldusplaani täitmine on eraldi toodud öise hooldustöötaja ametijuhendis. Mähkmete vahetamine toimub vastavalt teenusesaaja vajadusele ning üldjuhul kuni neli korda ööpäevas. Juhataja sõnul mähkmevahetust ei dokumenteerita, esimene mähkmevahetus toimub peale teenusesaaja ärkamist ja enne öise vahetuse üleandmist päevasele vahetusele, järgnevad vastavalt vajadusele (kell 10.00, 13.00, 16.00 ja peale õhtusööki) mähkmete arvu ei piirata. Seda kinnitas ka värske õhk mõlemas teenuskohas. Tualetid asuvad mõlema tegevuskoha üldalal, vajadusel on olemas toas ka potitool või uriinipudel. Suuhügieeni jälgib hooldustöötaja, 2. tegevuskohas on üksikutel proteesid, hooldustöötaja abistab nende puhastamisel, hambaid pesevad teenusesaajad ise. Avalikele teenustele juurdepääsu korraldab Hooldekodu pakkudes transporti ja abistajat (juhataja), sageli on abistajateks ka lähedased. Vaimset ja hingelist toetust pakub tegevusjuhendaja. Eraldi tuba lahkunu ärasaatmiseks ei ole, kuid Hooldekodus on välja kujunenud rituaalsed tegevused surma korral. Juhataja peab kõikide teenusesaajate kohta päevaraamatut, kus on alates Hooldekodu avamisest kirjas kõik teenusele saabunud inimesed ja oluline iga teenusesaaja kohta, nii ka soovid matusekorralduseks. Juhataja tegeleb isiklikult lahkunu lähedaste ja teiste teenusesaajatega, koos töötajatega luuakse keskkond leinamiseks, süüdatakse küünal, meenutatakse lahkunut. Määruse § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud. Hooldekodus osutab kõigil tööpäevadel õendusteenust Lõuna-Eesti Haigla meditsiiniõde A.-L. H. Meditsiiniõde teeb koostööd teenusesaaja perearstiga, tellib ja toob apteegist ravimid, jaotab need lähtudes teenusesaaja raviskeemist personaalsesse ravimikarpi, karbid asuvad söögitoas lukustatud kapis. Teenusesaajale jagab ravimid välja hooldustöötaja. Meditsiiniõde teostab õendusprotseduure (nt sidumine, vererõhu, veresuhkru mõõtmine jm), jälgib hooldustöötajate märkmeid teenusesaaja terviseseisundi muutuse ja käsimüügiravimite andmise kohta, kannab kõik tehtud toimingud ja saadud analüüside vastused arvutiprogrammi ja õenduspäevikusse. Meditsiiniõde selgitab ja annab infot teenusesaajale või tema lähedasele terviseseisundiga seotud muutustest. Hooldustöötajatega vestlusest selgus, et meditsiiniõelt on võimalus alati nõu ja abi saada, vajadusel tuleb ta kohale ka töövälisel ajal. Õde võtab osa hommikusest infokoosolekust, kus arutakse ja planeeritakse ka teenusesaajate terviseseisundiga seotud tegevused. Teenusesaajaga arsti juurde läheb enamasti meditsiiniõde, nii saab ta koheselt tagasisidet tehtud toimingute kohta. Hooldekodu kõik töötajad läbisid 2023. sügisel esmaabi koolituse ja oskavad eluohtlikke seisundeid ära tunda.

6

Transpordi arstile minekuks korraldab Hooldekodu, sotsiaaltransport lamajatele tellitakse kohalikust omavalitsusest. Määruse § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud tegevused. Tunnustust väärib, et Hooldekodu võimaldab teenusesaajatele mitmekesiseid vabaaja tegevusi, tööle on võetud tegevusjuhendaja, olemas ruumid ja soetatud vahendid (mängud, kirjatarbed, tegelusvahendid vm). Tegevusjuhendaja tegutseb E, K, R 1. tegevuskohas ja T ja N 2. tegevuskohas, toimuvad kindla teemaga hommikuring, peale hommikusööki on mängud, (n Eesti mäng), raamatu lugemine ja koos arutatakse, millist teemat soovitakse (ajalugu, loodus, eluloodvestlusringid), filmiõhtud, soovikontsert, tähtpäevade tähistamine, võimlemine (enne sööki ja peale lõunat). Teenusesaajatel on võimalik liikuda nii siseruumides ja väljas (turvaline õueala). Hooldekodus on teenusesaajatele tagatud regulaarne värskes õhus viibimine. Talvisel perioodil enamik teenusesaajaid ei soovi väljas käia. Kui teenusesaaja ei ole suuteline või ei soovi vabaaja tegevustes osaleda, pakub tegevusjuhendaja talle tegevusi toas (raamatu või ajalehe lugemine, võimlemisharjutused, käelised tegevused, vestlemine. Hooldekodu toredaks koostööpartneriks on lasteaed Tallinnast, lapsed joonistavad ning meisterdavad tähtpäevadeks kaarte. Lähedastega suhtlemist toetatakse ning aidatakse vajadusel telefoni- ja videokõnesid teha, infot antakse ka läbi Hooldekodu FB lehe. Küsitletud teenusesaajate lähedaste hinnangul said nende lähedased soovi korral osaleda aktiveerivates tegevustes (n kultuurimaja lauluringis osalemine). Hooldekodu lähtub määruse nr 36 täitmisel isikukeskuse, kaasamise ja turvalisuse kvaliteedipõhimõtetest. 3.2.3. SHS § 21 sätestab nõuded hooldusplaanile, sealhulgas kohustuse koostada teenuse saajale hooldusplaan 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast; kaasata hooldusplaani koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja, hooldusplaanis tuleb hinnata tervishoiuteenuste vajadust tervishoiutöötaja poolt; hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut eesmärgi saavutamise kohta; hooldusplaan tuleb vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vähemalt kord poolaastas. Hooldusplaani koostamisel tuleb lähtuda konkreetse teenusesaaja abivajadusest. Hooldusplaan peab kajastama konkreetseid toiminguid ja tegevusi ning nende osutamise sagedust, et tagada teenusesaaja personaalne abivajadus, turvaline toimetulek, oskuste ja võimekuse paranemine või säilimine. Hooldekodu on teenusesaajatele koostatud hooldusplaanid, mis vastavad SHS §s 21 sätestatud nõuetele. Hooldekodu teostab enne hooldusplaani koostamist hooldusvajaduse ja terviseseisundi hindamise, mis annab ülevaate isiku toimetulekust, terviseseisundist ja tema abivajadusest. Hooldusvajaduse kõrval on tervishoiutöötaja andnud hooldusplaani hinnangu tervishoiuteenuste vajaduseks. Kontrollitud hooldusplaanid (H.P., V.K. ja R.T.) on koostatud seaduses sätestatud aja jooksul ning sisaldavad hooldusteenuse osutamise eesmärke ja eesmärgist lähtuvaid isikukeskseid tegevusi, tegevuste sagedust, teenuseosutaja hinnangut eesmärgi saavutamise kohta. Hooldekodu on teenusesaajate hooldusplaanides kajastanud vajaminevad isikuhooldustoimingud, terviseseisundi ja vabaaja tegevustega seotud toimingud (määrus nr 36 lõiked 5-7). Hooldusplaanide koostamisse on kaasatud hooldustöötajad tervishoiutöötaja, tegevusjuhendaja, teenusesaaja ise või tema kontaktisik (lähedane, eestkoste korral KOV). Hooldekodu on lähtunud hooldusplaanide koostamisel isikukesksuse, kaasamise ja turvalisuse kvaliteedipõhimõtetest.

7

3.2.4. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. ÜHteenuse osutajad peavad planeerima hooldusteenuse osutamist ja tagama nõuetele vastavate hooldustöötajate piisavuse, kes teostavad hooldustoiminguid. Hooldustöötajate hulk ja kvalifikatsioon peavad vastama teenuse sisule ja keerukusele ning asutuse suurusele ja hooldusel olevate isikute vajadustele (hooldusplaanid). Hooldekodu edastas 13.03.2024 seisuga töötajate nimekirja, millest nähtub, et kahes tegevuskohas on kokku 28 töötajat, kellest hooldustöötajaid on 12, abihooldustöötajaid seitse ja kaks haiguslehel oleva abihooldaja asendajad. Juhataja 13.03.2024 esitatud töögraafikutest (jaanuar, veebruar, märts) nähtub, et hooldustöötajad töötavad kuni 12-tunnises vahetustes 2. tegevuskohas ja kuni 13-tunnises päevases vahetustes 1. tegevuskohas. 0,5 tunnine (7.30-8.00 ja 20.00-20.30) kattuvus hommikul ja õhtul tagab parema infovahetuse, öise ja päevase hooldustöötaja kohtumise, võimaldab asju ühiselt üle vaadata, teha toiminguid, mida on vaja koos teha. Paikvaatluse päeval oli 1. tegevuskohas tööl juhataja, hooldustöötaja, kaks abihooldajat, tegevusjuhendaja, koristaja ja meditsiiniõde, kes saabus teenusesaajaga arstilt. 2. tegevuskohas olid tööl hooldaja ja abihooldaja. Seega on Hooldekodul juba hetkel täidetud nõue töötajate arvule, mis tuleneb määruse nr 36 §st 3 (rakendub hiljemalt 01.07.2026). Hooldekodu hooldustöötajad vastavad SHSis sätestatud nõuetele ja nende töötamine on registreeritud TÖRis. Hooldekodu juhataja teeb päringu karistusregistrisse enne töötaja tööle asumist. 3.2.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse, isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud), maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Põlva Vallavalitsuse korraldusega 02.05.2023 nr 2-3/188 on alates 01.07.2023 ööpäevaringse üldhooldusteenuse maksumuseks Laheda Sotsiaalkeskuses ühe teenust saava isiku kohta 1300 eurot kalendrikuus. Hind ei sisalda ravimite maksumust. Laheda Sotsiaalkeskuse kodulehel on avalikustatud hoolduskulu ühele isikule kuus, mis on 650 eurot (hoolduskomponent) ning majutus- ja toitlustuskulu ning muu teenusega seotud kulu on 650 eurot 3.3. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa andjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja peab teavitama SKAd muudatustest vahetult ÜHteenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle võtmisest. SKAl peab olema võimalus kontrollida vahetu ÜHteenuse osutaja vastavust nõuetele ning teenuseosutajal peab olema kindlus, et ÜHteenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes kõik on kajastatud tegevusloal. Kontrollimisel (13.03.2024) selgus, et Hooldekodus osutavad asendajatena vahetult ÜHteenust töötajad (S.T. ja E.S.), kelle andmed puudusid MTRis ja kelle vastavus nõuetele ei olnud teada. Hooldekodu lisas järelevalvemenetluse ajal (14.03.2024) vahetult teenust osutavate töötajate andmed MTRi ja kõrvaldas rikkumise.

8

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1 Lähtuda ÜHteenuse osutamisel väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhisest. 4.2. Kontrollida lisaks tööle võtmisele regulaarselt (nt kord aastas) vahetult ÜHteenust osutatavatel töötajatel töötamise piirangute puudumist karistusregistrist. 4.3. Teenusesaajate turvalisuse huvides kaaluda kutsungisüsteemi rajamist. 1. tegevuskohas, kus on pikk koridor, mille tõttu võib tekkida olukord, kus teenusesaaja abivajadust õigeaegselt ei märgata. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm järelevalve peaspetsialist