Raamleping nr 3-9/5045-1 Kodality OÜ
Lepingu osa viitenumber 306710 002 000 000
Tervise infosüsteemi kesksüsteemi arendus- ja hooldustööd
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija või ka käsundiandja), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm
ja
Kodality OÜ, (edaspidi täitja või ka käsundisaaja), registrikood 14379569, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 10, 11415, keda esindab juhatuse liige Maksim Žukov,
edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu (edaspidi nimetatud raamleping ning koos hankelepinguga ka leping) alljärgnevas:
1. Raamlepingu eesmärk ja ese
1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Tervise infosüsteemi kesksüsteemi arendus- ja hooldustööd“ (riigihanke viitenumber 306710) alusel sõlmitud raamlepingu eesmärk on kokku leppida, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal raamlepingu esemeks olevate tööde tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellijate ning raamlepingu partnerite vahel.
1.2. Raamlepingu esemeks on tervise infosüsteemi ja sellega seotud tarkvara arendus- ja hooldustööd ning juurutustööd, sh kasutamise ja funktsioneerimise tagamisega seotud veaparandustööd (edaspidi tööd), mida täitja kohustub teostama lähtudes raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingus kokku lepitud tingimustest. Teostatavad tööd on toodud tehnilises kirjelduses.
1.3. Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu esemeks võib olla kindla kokkulepitud tulemi täitja poolt valmistamine või muutmine ja selle tulemi üleandmine tellijale (töövõtt) või täitja poolt kokkulepitud teenuste osutamine tellijale (käsund).
1.4. Raamleping ei kohusta tellijat töid tellima.
1.5. Raamleping kehtib sõlmimisest alates 48 kuud või raamlepingu lõpetamiseni või raamlepingu rahalise mahu (maksimaalse võimaliku kogumaksumuse) täitumiseni, sõltuvalt sellest, missugune tingimus täitub esimesena. Peale raamlepingu lõpetamist või raamlepingu kehtivuse lõppemist lepingu kehtivusaja möödumisel või maksimaalse võimaliku kogumahu täitumisel ei sõlmita raamlepingu alusel uusi hankelepinguid.
1.6. Raamlepingu täitmist rahastatakse riigieelarvest ja/või struktuurfondidest ja/või välisrahastusest ja/või muust rahastusest.
2. Üldtingimused
2.1. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated.
2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lisaks raamlepingule hankelepingu (vastavalt töövõtuleping või käsundusleping) tingimustest ja kodukorra regulatsioonist selle olemasolul. Tellija võib teha kodukorras muudatusi, teavitades täitjat kodukorra muutmisest minikonkursi alusdokumentides.
2.3. Raamlepingu ja hankelepingu tingimuste erinevuse korral lähtutakse esmajärjekorras kooskõlalise tõlgendamise põhimõttest, mille kohaselt tuleb tingimusi tõlgendada selliselt, et need oleksid samaaegselt kohaldatavad. Juhul kui selline tõlgendamine ei ole võimalik ning esineb lahendamatu vastuolu, kohaldatakse hankelepingu tingimust. Kui lepingu lisas esinev tingimus on vastuolus lepingu tingimusega, loetakse ülimuslikuks lepingu tingimus.
2.4. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid tingimusi, kui need on vajalikud välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks.
2.5. Juhul, kui hankelepingu alusel teostatavaid töid rahastatakse välisvahenditest, on täitjal kohustus järgida hankelepingus teatavaks tehtud välisvahendite kasutamisest tulenevaid nõudeid, sh kasutada programmi tingimustes nõutud sümboolikat.
2.6. Pooled teevad raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita hankeleping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele.
2.7. Pooled võivad kokkuleppel kaasata tööde kvaliteedi või tööde vastuvõtmise hindamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang tööde kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda.
2.8. Kui lepingu täitmisel tekib täitja ja tellija vahel erimeelsus, lahendatakse see koostöös, lähtudes lepingu eesmärkidest ning tagades poolte võrdsuse ja õiguspärase kohtlemise põhimõtteid mõlema poole huvide tasakaalustatud arvestamisega. Kui pooled mõistliku aja jooksul koostöös erimeelsuse lahenduses kokkuleppele ei jõua, on tellijal õigus lähtuda lepingu täitmise jätkamisel oma eesmärkidest, järgides seejuures hea usu ja heauskse koostöö põhimõtteid.
2.9. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid hankelepingute täitmise kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele hankelepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist.
2.10. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest töö käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Garantiitööde töökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta.
2.11. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka riigihankemenetluse, minikonkursside ja pakkumuste esitamise ettepanekute, pakkumuste, hankelepingute ja nende sõlmimise, töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel.
2.12. Nõuded dokumentatsioonile ja kasutusjuhenditele tulenevad tellija poolt kodulehel avaldatud vastavatest nõuetest.1
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. täitma hankelepinguid kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise;
3.1.2. tagama hankelepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, tööde teostajate kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea tundmise, omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, tellija nõudmisel kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi;
3.1.3. võtma jätkuarenduste puhul litsentsimudeli valikul arvesse tellija olemasoleva tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest;
3.1.4. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne);
3.1.5. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis segavad hankelepingu nõuetekohast täitmist;
3.1.6. juhinduma tellija suunistest ja eeskirjadest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes selleks vajadusel tellija poole;
3.1.7. arvestama, et hankelepingu täitmiseks võib olla vajadus muuta ja täiendada olemasolevat koodi ning tagama protsesside ja funktsionaalsuse tervikluse pärast koodi muutmist või täiendamist;
3.1.8. kasutama tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale kättesaadavaks tehtud;
3.1.9. töötunni põhiselt tellitavate tööde puhul esitama tellijale lepingu täitmise ajaaruandeid (iga meeskonnaliige isiklikult);
3.1.10. tagama rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse abi kuni veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, vajadusel ka väljakutse korras kohapeal;
3.1.11. osutama tellijale teostatud töö osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni ja koolitusi kuni garantiiaja lõpuni;
3.1.12. Täitja kohustub täitma lepingut kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski ja enda poolt kaasatud meeskonnaliikmete parima erialase pingutuse püsiva tagatuse riski ja vastutuse. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole hankelepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga seotud tööde hulka ja on hankelepingu tulemi saavutamiseks vajalikud.
3.1.12.1. Töövõtulepingu korral selliseid töid eraldi ei tasustata ning täitja teostab need ilma eraldi tellija heakskiitu taotlemata.
3.1.12.2. Käsunduslepingu puhul tasustatakse sellised tööd vastavalt lepingule. Nimetatud tööde teostamise vajadusest teavitab täitja (käsundisaaja) käsunduslepingu puhul viivitamatult tellijat (käsundiandjat) ning teostamisele heakskiidu saamisel teostab kirjeldatud tööd hankelepingu täitmise raames.
3.1.13. viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberintsidendist, mis puudutab käesoleva raamlepingu ja/või selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmist või mis võib mõjutada tellija andmeid, süsteeme või teenuseid, ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti;
3.1.14. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada lepingu täitmise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;
3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades selle eelnevalt kirjalikult tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja;
3.2.3. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust sõlmimata, kui ta on tellijale esitanud sellekohase teate.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. tasuma vastu võetud tööde eest kokkulepitud ulatuses ja korras;
3.3.2. tagama lepingu täitmiseks täitjale ligipääsu vajalikule teabele ja keskkondadele;
3.3.3. tagama lepingu täitmiseks oluliste tellija hallatavate keskkondade olemasolu ja toimimise.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. kontrollida igal ajal lepingu täitmist ja anda täitjale selleks kohustuslikke suuniseid;
3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud nõuetekohaseid töid kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud;
3.4.3. kaasata lepingu täitmiseks tellija poolel teisi riigiasutusi informatsiooni andmisel, maksja ja/ või töö kvaliteedi kontrollija rollis. Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav raamlepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes.
4. Raamlepingu hind ja maksimaalne võimalik kogumaksumus
4.1. Raamlepingu kehtivuse ajal on ühe töötunni maksimaalne hind käibemaksuta vastavalt pakkumusele 55,54 (viiskümmend viis eurot ja 54 senti) eurot.
4.1.1. Nooremarendaja kaasamisel meeskonda on tema ühe töötunni maksimaalseks hinnaks 70% punktis 4.1 toodud pakutud ühe töötunni maksimaalsest hinnast, mis vastavalt pakkumisele kujuneb 38,88 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 88 senti) eurot.
4.1.2. Nooremspetsialisti kaasamisel meeskonda on tema ühe töötunni maksimaalseks hinnaks 50% punktis 4.1 toodud pakutud ühe töötunni maksimaalsest hinnast, mis vastavalt pakkumisele kujuneb 27,77 (kakskümmend seitse eurot ja 77 senti) eurot.
4.1.3. Hankelepingus kasutatavad tegelikud töötundide hinnad tulenevad minikonkurssidel esitatud pakkumustest.
4.2. Raamlepingu rahaline maht (maksimaalne võimalik kogumaksumus) on maksimaalselt 15 000 000 (viisteist miljonit) eurot käibemaksuta, mis summeeritakse kõikide täitjatega sõlmitud hankelepingute alusel. Raamleping kaotab kehtivuse ja selle alusel ei ole sõlmita uusi hankelepinguid, kui maksimaalne võimalik maksumus on täitunud.
4.3. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu osa viitenumber, lepingu number ja kontaktisiku andmed.2
4.4. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest.
5. Täitja meeskond
5.1. Lepingu täitmisel osalevad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, hanke tingimustele vastava meeskonnaliikmega.
5.2. Täitja võib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid. Täiendavad meeskonnaliikmed peavad vastama riigihankes seatud nõuetele.
5.3. Kui hankemenetluse käigus hinnati meeskonnaliikme kogemusi ja hinnatud meeskonnaliige asendatakse või meeskonda täiendatakse, peab asendav või lisatav isik hindamisel samaväärselt punkte koguma. Kui hankemenetluse käigus meeskonnaliikme kogemusi ei hinnatud ja meeskonnaliige asendatakse või täiendatakse, peab asendav või lisatav isik vastama hankemenetluses kehtestatud tingimustele. Asendada või täiendada on lubatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.
5.4. Täitja asendab tellija nõudmisel ja määratud tähtajaks meeskonnaliikme, kui isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine kahjustab korduvalt lepingu täitmist. Täitja kannab kõik asendusega kaasnevad kulud. Täiendavalt kaasatud meeskonnaliikmed peavad vastama rollile seatud hanketingimustele.
5.5. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu/kättesaadavuse/kaasatavuse ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab tööde teostajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel.
5.6. Tellija võib lepingu sõlmimisel tellida lisaks riigihankes nõutud meeskonnaliikmete rollidele uusi rolle, kui see on tingitud tellitavate tööde iseloomust ja tööde efektiivseks teostamiseks on otstarbekas kaasata teistsuguse kompetentsiga meeskonnaliikmeid. Sellisel juhul määratakse uue meeskonnaliikme rolli kompetentsi nõuded minikonkursil/ tellimuses.
5.7. Meeskonda võib vajadusel lülitada ka muude rollide täitjaid, kuid nende kompetents ei kuulu hindamisele ega vastavuse kontrollimisele, nt noorem-analüütik, dokumenteerija jne. Raamlepingu täitmisel vastavustingimustele mittevastava töötaja kaasamine on lubatud ainult hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul ning tingimusel, et ta ei asenda põhi-meeskonna liiget, vaid on kaasatud abitööjõuna või spetsiifilise eksperdina. Spetsiifilise eksperdi kaasamise vajadus peab olema tingitud hankija poolt tellitud töö olemusest ning olema põhjendatud. Selliselt muudes rollides kaasatud isikute poolt teostatud tööde eest tellija eraldi tasu ei maksa.
5.8. Täiendavalt kaasatud isikutele rakenduvad kõik konfidentsiaalsusnõuded.
5.9. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab tööde teostajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel.
6. Tööde tellimine
6.1. Tööde teostamise aluseks on sõlmitud hankeleping.
6.2. Tellija korraldab minikonkursse vastavalt tegelikule vajadusele ning raamlepingu partnerid peavad olema valmis võimalike ajaliste pauside tekkimiseks tööde tellimise vahel.
6.3. Lepingu sõlmimiseks esitab tellija raamlepingu partneritele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks (korraldab minikonkursi) ja annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tööde keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. Üldreeglina korraldatakse minikonkurss läbi riigihangete registri.
6.4. Sõlmitava hankelepingu tehnilises kirjelduses määrab tellija sõlmitava hankelepingu eseme: näiteks valmistatav või muudetav ning üle antav tulem (tööde loetelu) ja meeskonnaliikmete nõutavad rollid jms töövõtu korral, tellitavate teenuste olemus ja meeskonnaliikmete nõutavad rollid jms käsundi korral, võimalusel tööde mahulised, ajalised ja eelarvelised piirangud, etapid jm olulised tingimused.
6.5. Minikonkursi läbiviimisel valib tellija majanduslikult soodsaima pakkumuse järgnevalt:
6.5.1. Töövõtuleping, mille eeldatav maksumus on suurem kui 200 000 km-ta:
6.5.1.1. „tööde teostamise kogumaksumus“ või „ühe töötunni maksumus“ (sõltuvalt tellitavate tööde metoodikast) osakaal vahemikus: 30 – 40%;
6.5.1.2. „proovitöö“: planeeritava/ tellitava tööga seotud ülesanne, osakaal vahemikus: 60 - 70%.
6.5.2. Töövõtuleping, mille eeldatav maksumus on võrdne või väiksem kui 200 000 eurot km-ta: madalaim kogumaksumus/ühe töötunni hind (sõltuvalt tellitavate tööde metoodikast) 100%.
6.5.3. Töövõtu- või käsundusleping, mille esemeks on jooksvate väikearendus-, veaparandus- või hooldustööde (st, et hankelepingu raames tehtava ühe tööpileti maht on kuni 100 töötundi) teostamine: madalaim töötunni hind 100%.
6.5.4. Käsundusleping: madalaim töötunni hind 100 % või madalaim erinevate meeskonnaliikme rollide töötunni hindade summa 100%.
6.6. Tellijal on õigus küsida vajadusel täiendavaid kinnitusi ja andmeid tööde osutamiseks vajalike eelduste olemasolu kohta.
6.7. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki minikonkursi nõudeid ja tingimusi. Tellija ootab täitjalt võimekust leida lahendusi etteantud piirangute kontekstis, pöörates sealjuures tähelepanu nii arendusprotsessi tõhustamisele, arendusmeeskonna tulemuslikkuse pidevale suurendamisele kui ka mõistliku keerukusega tehniliste lahenduste loomisele ja kasutamisele ning olelusringi kuludele.
6.8. Tellija avab pakkumused pärast minikonkursi kutses määratud tähtaega.
6.8.1. Tellija kontrollib pakkumuste vastavust ja hindab punkti 6.5 alusel määratud hindamiskriteeriumite alusel kõiki nõuetele vastavaid pakkumusi, milles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi minikonkursi tingimustest. Tellija ei hinda pakkumusi, mis ei vasta minikonkursi tingimustele. Seejärel kontrollib tellija eduka pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastamist ning teostab kõrvaldamise aluste kontrolli.
6.8.2. Tellija võib pakkumusi hinnata enne pakkumuste vastavuse või pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimistingimustele vastamise kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib tellija pakkumuse vastavust, pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastamist ja kõrvaldamise aluste puudumist vaid edukal pakkujal. Kui eduka pakkuja pakkumus osutub kontrollimise tulemusena mittevastavaks, pakkuja ei täida kvalifitseerimistingimusi või pakkuja kõrvaldatakse menetlusest, on tellijal õigus tunnistada edukaks hindamise tulemusena paremusjärjestuses järgmine pakkuja ning teostada kirjeldatud kontrollid tema osas.
6.9. Juhul, kui minikonkursi hindamiskriteeriumid tulenevad punktist 6.5.1 ja minikonkursile laekub üks vastavaks tunnistatud pakkumus, siis on hankijal õigus hindamist mitte läbi viia ning tunnistada see pakkumus edukaks. Hankija lisab sellekohase märke.
6.10. Kui pakkumus ei vasta minikonkursi tingimustele, lükatakse see tagasi.
6.11. Tellijal on õigus enne hankelepingu sõlmimist tunnistada minikonkurss omal algatusel põhjendatud vajadusel kehtetuks, teavitades sellest raamlepingu partnereid.
6.12. Tellijal on õigus pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või vastavalt raamlepingule minikonkurss kehtetuks tunnistada, kui:
6.12.1. pakkumus(ed) ei vasta tingimustele;
6.12.2. pakkumus(ed) ületavad eeldatavat maksumust;
6.12.3. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu täistaotlusele.
6.13. Kui minikonkursile ei laeku ühtki vastavat pakkumust, siis on tellijal õigus teha täitjatele ettepanek sama hankeeseme kohta hankelepingu sõlmimiseks eesmärgiga teha selle kohta otsus ilma minikonkurssi korraldamata RHS § 30 lg 11 alusel, kohaldades otsusest teavitamise järgselt seitsmepäevast ooteaega. Hankijal on lubatud vastavalt minikonkursi nurjumise põhjustele teha ettepanekus muudatusi hankelepingu kestvuses, sh tähtaegades ja sellega seonduvalt põhjendatud juhtudel ka mahu osas. Ei ole lubatud muuta hankelepingu eset ehk skoopi, samuti ettepaneku sisu erinevatele täitjatele esitamisel. Ettepanek hankelepingu sõlmimiseks tehakse alljärgnevas järjekorras:
6.13.1. Esmalt esitatakse ettepanek hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu sõlmimise riigihankemenetluses enim hindepunkte saanud pakkumuse esitanud täitjale;
6.13.2. Eelmises punktis nimetatud täitja keeldumisel või vastuse puudumisel või ettepanekule vastusena esitatud pakkumuse tagasilükkamisel võib tellija teha ettepaneku hankelepingu sõlmimiseks riigihankemenetluses vastavalt hindamise järjestusele järgmistele täitjatele.
6.13.3. Tellija võib esitatud ettepaneku enne hankelepingu sõlmimist või järgmiste ettepanekute esitamist igal ajal tagasi võtta.
6.14. Tellija sõlmib hankelepingu tööde teostamiseks vastavalt minikonkursi tingimustele või vastavalt punktile 6.13, ning teavitab minikonkursi tulemusest või punkti 6.13. kohaselt tehtud otsusest raamlepingu partnereid. Täitja kohustub hankelepingu allkirjastama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankelepingu allkirjastamiseks saatmisest.
6. Tööde ja teenuste üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Tööde ja teenuste üleandmise ja vastuvõtmise tingimused, nõuded testimisele, lepingu täitmise etapid, kord, tähtajad, sh testimise tähtajad ja muud lepingu täitmiseks vajalikud kokkulepped sätestatakse hankelepingutes.
7. Intellektuaalne vara
7.1. Täitja kinnitab raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute allkirjastamisega, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingute järgsete tööde teostamiseks ja teenuste osutamiseks ning õiguste loovutamiseks tellijale ning et nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel.
7.2. Tasu intellektuaalse omandi varaliste õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub hankelepingu eest makstavas tasus.
7.3. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis tööde osad (näiteks juhendid, koolitusmaterjalid jms), mis puutuvad tööde teostamisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde üleandmise hetkest, loobudes sellega hankelepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest.
7.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses:
7.4.1. tellijal on õigus tööd ja/või selle üksikuid osasid kasutada ja levitada mis tahes eesmärgil ja viisil;
7.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes ja/või selle üksikutes osades muudatusi, kohandusi, töötlusi ning neid täiendada;
7.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid;
7.4.4. tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele avaldamiseks valmis ning et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist tellija poolt.
7.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused hankelepingu täitmise käigus loodava töö kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud.
7.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal hankelepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid.
7.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama hankelepingu alusel teostatud ja vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt.
7.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi hankelepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja.
7.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks nii töövõtu kui käsundi korral pärast töö või teenuse vastuvõtmist.
8. Vastutus
8.1. Lepingu see peatükk fikseerib lepingu peamised olulised rikkumised ning poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira poole õigust kasutada muude lepingu rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks käesolevas peatükis kokkulepitule.
8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes õigustest või õiguskaitsevahendite kasutamisest loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.
8.3. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
8.4. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.
8.5. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute, kelle eest pool ei vastuta, tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, fikseeritakse tööde üleandmise tähtaja pikenemine vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
8.6. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta poole õigust nõuda teiselt poolelt nõuetekohase töö või selle osa teostamist või puuduste kõrvaldamist ning leppetrahvi summat ületava kahju hüvitamist ega kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt kohustuse rikkumisest, peab olema esitatud kirjalikus vormis.
8.7. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu alusel vastavate poolte vahel sõlmitud kõigi hankelepingute summaarse kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustustega.
8.8. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetse töö eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetse töö eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult.
8.9. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle antud tööd ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, sh kokkulepitud veaparandustööde tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.
8.10. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on kuni 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% hankelepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.
8.11. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse.
8.12. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue kuni 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda.
8.13. Oluline rikkumine on lisaks võlaõigusseaduses sätestatule mh järgnev:
8.13.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu sõlmimata jätmine või täitmisele mitte asumine;
8.13.2. valeinfo esitamine;
8.13.3. avalikustamise keelu rikkumine;
8.13.4. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused) puudumine;
8.13.5. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;
8.13.6. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta;
8.13.7. konfidentsiaalsuskohustuse ja/või isikuandmetega seotud kohustuse rikkumine;
8.13.8. lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine;
8.13.9. tähtaegselt lepingulise kohustuse täitmata jätmine selliselt, et lepingu eesmärgi täitmine ei ole selle rikkumise tõttu enam tähtaegselt realistlik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;
8.13.10. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule vastavat lepingumuudatust sõlmimata;
8.13.11. lepingujärgse kohustuse täitmata jätmine teise poole poolt lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;
8.14. Töö vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest.
8.15. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja tähtaegselt ja selle tõttu teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
8.16. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude esitamisel kohustub tellija andma mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, mis ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva. Vastuväide leppetrahvi nõudele peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning enne leppetrahvi tasumiseks antud tähtpäeva. Kui leppetrahvi tasumiseks on antud tähtaeg käesolevas punktis sätestatud miinimumtähtaja nõuet rikkudes, siis peab vastuväide olema esitatud hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist.
8.17. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust leppetrahvi juba tasaarvestatud osas.
8.18. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt lepingujärgsete kohustuste täitmise kohustusest.
9. Konfidentsiaalsuskohustus
9.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat (millele Pool on selgelt osundanud, kui konfidentsiaalsele või mille konfidentsiaalsust võib mõistlikult eeldada, s.h intellektuaalne omand ja know-how) informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu täitmise käigus või muul viisil või juhuslikult. Sellist informatsiooni ei anna Pool edasi kolmandatele isikutele ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud õigusaktides ettenähtud juhtudel.
9.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud andmeid.
9.3. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku isikuandmete töötlemise lepingus, mille tingimused on juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse3 artiklis 28 kirjeldatust riigihanke alusdokumentidele lisatud.
9.4. Konfidentsiaalne informatsioon on igasugune teave (sh ärisaladus, isikuandmed, lepingute andmed, infosüsteemid, turvasüsteemide kirjeldused, riistvara ja tarkvara kirjeldused, pakkumused, kasutatavad tehnoloogiad, spetsifikatsioonid jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.
9.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole teave, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.
9.6. Täitja ei tohi tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. Täitja kohustub hoiduma suhetest, mis võivad kompromiteerida tema võimet täita konfidentsiaalsuskohustust ja sundida seda rikkuma.
9.7. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega seotud ja tagavad, et need isikud oleksid konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud. Pooled nõuavad nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.8. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui lepingu täitmiseks.
9.9. Täitja on teadlik, et lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks.
9.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt.
9.11. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist käsitletakse olulise lepingurikkumisena ja Tellija võib, loobumata oma õigusest sellega seotud kahjude hüvitamiseks ja leppetrahvile, lepingu õiguskaitsevahendina koheselt ilma etteteatamisajata üles öelda.
9.12. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib nii raamlepingu kui hankelepingute kehtivuse ajal kui ka pärast seda tähtajatult.
10. Lepingute kehtivus
10.1. Raamleping ja selle alusel sõlmitava hankelepingud jõustuvad sõlmimisel.
10.2. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida raamlepingu kehtivusajast kauem. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kohalduvad raamlepingus hankelepingute jaoks kehtestatud tingimused, olenemata raamlepingu enda kehtivusest.
10.3. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega raamlepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses kehtestatut.
10.4. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule.
10.5. Täitjal ei ole õigust lepingut või sellest tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik on mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle lepingu pooleks.
10.6. Tellijal on õigus raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping igal ajal üles öelda ilma põhjust ära näitamata, teatades sellest täitjale ette vähemalt 30 päeva. Tellija võib sarnaselt üles öelda ka raamlepingu, teatades sellest täitjale ette vähemalt 60 päeva. Lepingu lõppemisel ei ole täitjal sellisel juhul õigust saada muud tasu, kui tasu töövõtu korral nende tööde eest, mis on lepingu alusel nõuetekohaselt teostatud, tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud, käsundi korral tegelikult teenuse osutamisele kulutatud aja eest, mis on lepingu kohaselt dokumenteeritud ja käsundiandjale teatavaks tehtud (teenus on üle antud). Raamlepingu lõppemine, s.h ülesütlemise tulemusena ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud hankelepinguid.
10.7. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda riigihangete ja/ või võlaõigusseaduses sätestatud alustel või kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja:
10.7.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
10.7.2. pankrot on välja kuulutatud;
10.7.3. täitja varad arestitakse;
10.7.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab hankelepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.
10.8. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.
11. Teadete edastamine ja kontaktisikud
11.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
11.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi.
11.3. Juhul, kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, s.h kättesaamise kinnitust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.
11.4. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva või kui elektrooniliselt, telefoni teel või tavalise e-posti teel saadetud teate kättesaamist on kinnitatud kirjalikult või e-posti teel.
11.5. Raamlepingu ja hankelepingute kontaktisikud võivad olla erinevad.
11.6. Tellija kontaktisik(ud) on: Ülle Tuulmägi, e-post:
[email protected] või tema asendaja;
11.7. Täitja kontaktisik(ud) on: Maksim Žukov, telefon +372 5554 2201, e-post:
[email protected] või tema asendaja;
11.8. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks, kontrollida teostatud lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning allkirjastada akt.Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, kuid igal juhul hiljemalt 2 tööpäeva jooksul.
12. Lõppsätted
12.1. Raamlepinguga ja hankelepingutega seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
12.2. Raamlepingule ja hankelepingutele kohaldub Eesti õigus. Kuivõrd tegemist on segatüüpi lepinguga, siis lisaks üldistele lepingulistele õiguskaitsevahenditele tuleb arvestada ka seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse vastavalt rikkumise olemusele kas VÕS peatükk 35 või 36 alusel.
12.3. Raamlepinguga ja hankelepingutega reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.
13. Lisad
13.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;
13.2. Lisa 2 – Hankelepingu projekt (töövõtt);
13.3. Lisa 3 – Hankelepingu projekt (käsund);
13.4. Lisa 4 – Tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt;
13.5. Lisa 5 – Kodukord;
13.6. Lisa 6 – Pakkumus (ei allkirjastata koos raamlepinguga).
14. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)