Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Luunja Vallavalitsus

[email protected]

Teie 02.07.2021 nr 7-2/825

Meie 10.08.2021 nr 7.1-2/21/16400-3

Ettepanekud Luunja valla ja Luunja valla

Veibri külas asuva Lillevälja tee 20

maaüksuse üldplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsusele

Olete pöördunud meie poole ettepanekute saamiseks Luunja valla ja Luunja valla Veibri külas

asuva Lillevälja tee 20 maaüksuse üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsusele. Luunja valla üldplaneering ja KSH on

algatatud Luunja Vallavolikogu 27.06.2019 otsusega nr 39.

Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Transpordiameti

põhimääruse (PM), esitame Luunja valla üldplaneeringu (edaspidi planeering) lähteseisukohtadele

ettepanekud.

Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool

viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis

sisulist koostööd Transpordiameti projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuse üksuse

piirkondlike spetsialistidega.

1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:

1.1. Siduda planeeringusse Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud

teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms.

1.2. Siduda planeeringusse järgmiste projektidega ette nähtud perspektiivsed teekoridorid,

ristmikud, kogujateed ning jalakäijate- ja jalgrattateed:

1.2.1. Tartu idapoolse ringtee eelprojekt. Teelõik Lammi tänavast Tartu linnas Rõõmu-

Viira teeni Luunja vallas;

1.2.2. Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska km 4,656 asuva Lohkva ristmiku ümberehitus;

1.2.3. Riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa ja Kasesalu tee ristmiku

ümberehitus.

Planeeringu koostamisel ruumiliste tingimuste määramisel tuleb arvestada nimetatud

projektide realiseerimise s.h. ruumivajaduse määramisega eelprojekti tasandil.

1.3. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata

perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad.

Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas

2 (6)

kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine.

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma

funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv. Igal riigiteel on lisaks liigile

olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset

iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015

määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

(edaspidi Normid).

Normidest nähtub et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside

kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega

ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla

vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda Normides klassipõhine

käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse

viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema

liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse

üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend

OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist.

Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit.

1.4. Palume arvestada OLT teedel vajadust võimalike ristumiskohtade asukohtade

määramiseks kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu

faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on

kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha

määramise ülesandega.

1.5. Kajastada üldplaneeringu kaardil punktis 1.5 nimetatud OLT-d vastavalt tänasele

liiklussagedusele.

1.6. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29

kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist

tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele, kuna OLT teedel on riigiteega

ristumiskohtade arv Normidega piiratud.

2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine,

riigitee kaitsevööndi vähendamine:

2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul

määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.

2.2. Luunja aleviku piirides määrata järgmistel riigiteedel kirjeldatud lõikudes kaitsevööndi

laiuseks 30 m:

2.2.1. Riigitee nr 45 Tartu – Räpina – Värska km 9,791-11,062 (aleviku piirist aleviku

piirini);

2.2.2. Riigitee nr 22251 Põvvatu – Luunja km 3,43-4,858 (aleviku piirist riigitee nr 45

ristmikuni).

Taotleme teekaitsevööndi laiendamist nimetatud riigitee lõikudes, kuna seal ei ole välja

kujunenud hoonestusjoont. Samuti soovime teekaitsevööndi laiendamise kaudu olla

kaasatud ruumiliste otsuste tegemisse ulatuses, mis on vastavuses liikluskeskkonnast või -

keskkonnale avalduvate negatiivsete mõjudega (nt kiirusrežiimile vastav külgnähtavus,

müra ja vibratsiooni leviku ja liiklussagedusega arvestamine jms).

2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevikku, kaalume kohaliku

omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi

laiuse vähendamist.

2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis

esitada meile GIS või CAD formaadis.

3 (6)

3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine:

3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke

hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et

ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud

liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul

või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane

omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)

kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad

keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on

arendaja või KOVi kohustus.

3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute

maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu

kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi

juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

3.3. OLTga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise

kohustuseta arvestada, et reeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja

olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva

rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks

eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee

rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

3.5. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee

omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui selle kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et

elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist,

klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku

masti kõrgus ja D = rootori e tiiviku diameeter).

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla

vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit.

3.6. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust vastavalt

Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ käsitlusele. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku

tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral.

3.7. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust

ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise

kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja

elluviimist. Palume arvestada, et me ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute

teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku

arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

3.8. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas, et üldjuhul ei ole võimalik

juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse; see on võimalik vaid põhjendatud

juhtudel meiega koostöös.

3.9. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele

maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul

anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas.

4 (6)

Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise

alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu.

4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine:

4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel

arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega

vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLTtle.

4.2. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on

ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös meiega määrata perspektiivse ja

olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale teele.

4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad

arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade

vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude

kavandamisel vt punkti 1.5.

4.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et

kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt

koostöös meiega.

4.5. Määrata koostöös meiega oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna

tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks,

liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme

järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi

eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate

ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine.

Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna

teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.

Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud

kirjeldus.

5. Liikuvus ja ühistransport

5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu

koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja

mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest

lähtuva mõistega OLT.

5.2. Meie jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi

ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu

ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes

olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed

piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal

ühistranspordi arendamiseks.

5.3. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise

uuringus on planeerimisettepanekutena välja toodud Kantsli ja Kavastu sadamate välja

arendamine. Palume planeeringus arvestada võimalike uute sadamate loomisega.

6. Mürakategooriate määramine

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate

määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva

müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et

arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute

(õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega

nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja

finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

5 (6)

7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele:

7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra,

vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes

kavandavast üldplaneeringu lahendusest.

7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel,

sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.

7.3. Analüüsida olemasolevate ning kavandatavate sadamate juures parklate rajamise vajadust

ning sadamatele juurdepääsetavust (sõiduteed ja jalg- ning jalgrattateed).

Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link

allpool). Planeering kooskõlastada meiega; kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava

ülesehitusega ülevaade (nt tabelina) meie ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse

väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga

esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi.

Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole (vt nimi allpool)

või [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: Juhime tähelepanu meie veebilehelt leitavale asjakohasele teabele:

Teehoiukava aastateks 2021-2030

Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2021-2024

Riigiteede liigid

Riiklik teeregister

Liiklussagedus riigiteedel

Liiklusloendus kergliiklusteedel

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

Strateegiline mürakaart

Õhusaaste

Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus

Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis

Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010)

Tee elukaare teabe ning andmete haldamise ja vahetamise keskkond TEET

Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa

„Maanteede projekteerimisnormid“

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf

Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“:

https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf

6 (6)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]