MTÜ Kestliku Ettevõtluse Liit KELL

Telliskivi tn 60a/3

Tallinn, 10412

80341465

15.07.2026

nr 11.2-1/26/3467

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi riiklik kontaktasutus või RTK) teeb finantskorrektsiooni

otsuse MTÜ Kestliku Ettevõtluse Liit KELL (edaspidi toetuse saaja)projektile nr 2014-

2021.1.01.24-0065 „One vision: Integrating profit and social impact in Estonia and Norway“

(edaspidi projekt).

Finantskorrektsiooni põhjuseks on projekti osas teostatud auditi lõpparuandes NOR-EMP-

53/2026 välja toodud oluline tähelepanek 1.1, mille kohaselt on toetuse saaja käsitlenud

abikõlblikuna ülemääraseid kulusid ning teenuste ostmisel toetuse saajaga seotud isikult ei ole

järgitud piisavalt rakendusmääruse nõudeid parimate majanduspraktikate, konkurentsi

võimaldamise ja kõrgemate eetikanormide osas.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 10% finantskorrektsiooni määra;

2. lugeda abikõlbmatuks toetuse saajaga seotud isikult Aktiivõpe OÜ soetatud

poliitikakujundamise dokumendi ja A4 formaadis kiirjuhendi kuludest 10%, s.o 1 316,20

eurot;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi toetus summas 1 316,20 eurot;

4. toetuse saajal tuleb maksta 1 316,20 eurot 60 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest

Rahandusministeeriumi pangakontole1.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused,

finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine,

ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED 1 SEB Pank EE891010220034796011,Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198,

LHV Pank EE777700771003813400. Viitenumber 2800082967. Selgituseks märkida projekti number.

- Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)

finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse (edaspidi koos rakendusmäärus) artikkel 1.3

punkt 2, artikkel 8.2 punkt 2, artikkel 8.7 punkt 2 alapunkt h ning artikkel 8.15 punktid 3 ja 4;

- Vabariigi Valitsuse 05.07.2018. a määrus nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise

ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 55) § 10 lõige 2;

- perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS) § 45 lõige 1 punktid 1 ja 3;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1;

- toetuse saajaga 15.11.2024 allkirjastatud ja tagasiulatuvalt 25.09.2024 jõustunud toetusleping

nr 11.1-12/24/422-1 (edaspidi toetusleping).

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Toetuse infosüsteemi andmetel on projekti kontaktisikuks märgitud toetuse saaja

spetsialist/nõustaja A.L., kes on seotud toetuse saajaga, kuna tema roll oli seotud

ärikonsultatsioonide, uuringute, koolituste, konsultatsioonide ja turuplaanidega ning ta osales

toetuse saaja nimel projekti Eesti- ja Norra õppereisidel. Töötasu A.L-le projektist ei arvestatud.

Selle asemel esitas A.L. enda ettevõtte Aktiivõpe OÜ kaudu toetuse saajale arveid.

2. Toetuse saaja on esitanud projekti abikõlblike kuludena mh Aktiivõpe OÜ kolm arvet

kogusummas 10 262,00 eurot seoses poliitikakujundamise dokumendi konsultatsiooni,

ettevalmistamise, koostamise ja vormistamisega ning ühe arve summas 2 900,00 eurot seoses

A4 formaadis kiirjuhendi koostamise eksperditasuga.

3. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond viis projekti kohta läbi projektiauditi, mille

lõpparuanne NOR-EMP-53/2026 kinnitati 22.04.2026, olulise tähelepanekuga nr 1.1 „Toetuse

saaja on käsitlenud abikõlblikuna ülemääraseid kulusid“.

4. Auditiaruandes on välja toodud, et poliitikakujundamise dokumendiga olid seotud ka teiste

teenuseosutajate ja partnerite kulud, sealhulgas Stories for Impact OÜ, MTÜ Skill Mill,

Traagelniit OÜ ning Norra partnerite SESAM/USN ja Impact Hub Agder panused. Audiitorid

hindasid kulude abikõlblikkust sama lõppväljundi tervikvaates, kuivõrd kulud olid

funktsionaalselt ja sisuliselt seotud sama tulemuse saavutamisega.

5. Auditiaruande kohaselt oli poliitikadokument 25-leheküljeline ning audit leidis, et Aktiivõpe

OÜ 10 262,00 euro suuruse panuse tõhusus tekitab põhjendatud küsimusi ja viitab kulude

ülepaisutamise riskile. A4 formaadis kiirjuhendi osas leidis audit, et Aktiivõpe OÜ 2 900,00

euro suurune kulu oli veelgi selgemalt ülemäärane, faktiliselt ebatõhus ja järelemõtlematu,

arvestades et juhendi disainimisega oli seotud ka kolmas isik ja kiirjuhendi metadata viitas

Canva keskkonna kasutamisele.

6. Audit leidis, et teenuste ostmine turgu uurimata toetuse saajaga seotud isiku ettevõttelt

Aktiivõpe OÜ ei olnud piisavalt läbipaistev, kontrollitav ega konkurentsi tagav ning sellega ei

järgitud piisava põhjalikkusega rakendusmääruses nõutud kõrgemaid eetikanorme ning seotud

isikult teenuste ostmisel ei järgitud tõhusa hinnavõrdluse üldpõhimõtet ega parimaid

majanduspraktikaid, mistõttu oli kahtluse all projekti ressursside optimaalne kasutamine.

7. Auditi käigus nõustus toetuse saaja, et projekti elluviimisel esines puudusi eelkõige hangete

dokumenteerimisel ja rollide selguse tagamisel, kuid hinnates, et need on protsessilised ja

dokumenteerimisega seotud, mitte sisulised ega tahtlikud rikkumised.

8. Toetuse saaja leidis auditi käigus, et projekti tingimused ei nõudnud hinnapakkumiste

kohustuslikku võtmist, vaid üldpõhimõtete järgimist – säästlikkus, tõhusus, eetikanormid ning

võimalusel hinnavõrdlus. Samas möönis toetuse saaja, et parimate majanduspraktikate

paremaks tõendamiseks oleks tulnud otsuseid ja ekspertide valikut paremini dokumenteerida.

9. Toetuse saaja selgitas, et ekspertide valik ei olnud juhuslik, kuivõrd tegemist on sotsiaalse

ettevõtluse nišivaldkonnaga, kus Eestis on piiratud arv vastava sisulise ja praktilise kogemusega

eksperte. Toetuse saaja sõnul täitsid Aktiivõpe OÜ, Stories For Impact OÜ ja MTÜ Skill Mill

erinevaid ning üksteist täiendavaid rolle.

10. Toetuse saaja viitas auditiaruandes, et poliitikadokumendi ja A4 kiirjuhendi kulude suurusjärk

vastas projekti kinnitatud eelarvele ning kulude hindamine üksnes lõppväljundite mahu põhjal

ei anna tema hinnangul adekvaatset pilti tehtud töö mahust, mis hõlmas info kogumist, analüüsi,

Eesti ja Norra praktikate võrdlemist, sidusrühmade kaasamist, prioriteetide seadmist ja korduvat

tagasisidestamist.

11. 06.05.2026 e-kirjas rõhutas toetuse saaja, et auditis ei ole tuvastatud ega kvantifitseeritud

tegelikku rahalist kahju. Toetuse saaja möönis, et finantskorrektsioon ei eelda alati otsese

rahalise kahju olemasolu, kuid leidis, et korrektsiooni ulatus peaks olema kooskõlas rikkumise

tegeliku mõjuga, mis tema hinnangul oli piiratud.

12. 30.06.2026 e-kirjas selgitas toetuse saaja täiendavalt, et teenuse valdkond on nišš, milles

eksperte on Eestis väga vähe. Toetuse saaja hinnangul on Eestis küll sotsiaalse ettevõtluse ja

poliitikakujundamise eksperte, kuid vähe inimesi, kellel oleks mõlemad kogemused. Toetuse

saaja märkis, et projekti kaasati kolm valdkondlikku eksperti – K.-L. L., J. A. ja A. L. – kellel

on huvikaitse ja sotsiaalse ettevõtluse taust. Lisaks märkis toetuse saaja, et kui hinnavõrdlus

oleks tehtud, ei oleks see tõenäoliselt tulemust muutnud, kuna varasem kogemus nimetatud

ekspertidega näitas, et nende töötasud on sarnased. Toetuse saaja selgitas, et erinevalt näiteks

hotellide puhul tehtavast hinnavõrdlusest ei tellitud nende hinnangul üksnes konkreetse

dokumendi koostamist, vaid taotleti sünergiat eri tegevuste vahel ja projekti mõju suurendamist

sama eksperdi kaasamise kaudu seotud tegevustesse.

13. Toetuse saaja on põhjendanud A.L. valikut sellega, et kolme eksperdi puhul oli oluline tegur

nende ajaline kättesaadavus. Toetuse saaja märkis, et K.-L. L., J. A. ja A. L. on kõik tugeva

valdkondliku kogemusega ning oleksid olnud sobivad variandid, kuid projekti alustamise hetkel

oli A. L. võimalik ajaliselt rohkem panustada.

14. Toetuse saaja lisas 30.06.2026 e-kirjale A. Lillemetsa CV väljavõtte ja tõi esile tema sotsiaalse

ettevõtluse ning poliitikaanalüüsi valdkonnas läbiviidud uuringud. Samas möönas toetuse saaja,

et parimate majanduspraktikate paremaks tõendamiseks olnuks asjakohane need objektiivsed

asjaolud ja ekspertide ajamahud kohe kirjalikult dokumenteerida.

15. Riiklik kontaktasutus märkis auditiaruandes, et kahepoolsete suhete fondis on hankekohustuse

alampiir 30 000 eurot ja seetõttu ei ole alla selle piirmäära jäävate ostude puhul nõutud

võrdlevaid hinnapakkumisi ega ostumenetluse läbiviimist. Samas ei välista hankemenetluse

formaalse kohustuse puudumine rakendusmääruse üldnõuete – sh parimate majanduspraktikate,

läbipaistvuse, eetikanormide ja ressursside optimaalse kasutamise – järgimise kohustust.

16. Audiitorid jäid lõpparuandes rikkumise esinemise osas oma seisukohtade juurde, kuid

nõustusid osaliselt toetuse saaja ja riikliku kontaktasutuse kommentaaridega. Audiitorid

möönsid, et tegemist ei olnud tavateenusega, vaid nišivaldkonna teenustega, mille hindamisel

võib arvesse võtta koostöö- ja arendusprotsessi laiemat konteksti, ning et toetuse saajal ei olnud

otsest formaalset kohustust ostumenetluse läbiviimiseks.

17. Audiitorid märkisid lõpparuandes siiski, et eelarve on planeerimisvahend, mitte tõend

konkreetse teenuse turuhinna või ostuprotsessi läbipaistvuse kohta. Eelarve kinnitamine ei

tähenda, et projekti kantud kulud oleksid automaatselt õiguspärased ja kooskõlas

rakendusmääruse sätetega.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

18. Rakendusmääruse artikkel 1.3 punkt 2 sätestab rakenduspõhimõtted, mille kohaselt peavad

kõik rahastatud tegevused olema usaldusväärsed, läbipaistvad, tulemuslikud ja tõhusad.

19. Rakendusmääruse artikkel 8.2 punkt 2 kohaselt on projekti abikõlblikud kulud tegelikult

tehtud kulud, mis on projekti rakendamiseks vajalikud ja proportsionaalsed ning mida

kasutatakse projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas

säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega. Sama artikli kohaselt peavad kulud

olema eristatavad ja kontrollitavad.

20. Rakendusmääruse artikkel 8.7 punkt 2 alapunkt h kohaselt ei käsitleta abikõlblikuna

ülemääraseid või järelemõtlematuid kulusid.

21. Rakendusmääruse artikkel 8.15 punkt 3 kohaselt peavad alla riigihanke piirmäära jäävate

lepingute sõlmimine, sellele eelnevad protseduurid ja lepingu tingimused olema kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ja vastama parimatele majandustavadele, võimaldama täielikku

ja õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel, näiteks tõhusa hinnavõrdluse teel, ning

tagama Norra ja EMP finantsmehhanismi vahendite optimaalse kasutamise.

22. Rakendusmääruse artikkel 8.15 punkt 4 kohaselt tuleb hankimise ja lepingute täitmise ajal

järgida kõrgemaid eetikanorme ja vältida huvide konflikti.

23. RTK ei heida toetuse saajale ette riigihanke või formaalse ostumenetluse läbiviimata jätmist

olukorras, kus ostu maksumus jäi alla kohaldatava hankekohustuse piirmäära. Küll aga tuli

toetuse saajal ka sellisel juhul järgida rakendusmäärusest tulenevaid üldnõudeid, mille eesmärk

on tagada toetuse kasutamise läbipaistvus, kontrollitavus, ressursi säästlik ja tõhus kasutamine

ning huvide konflikti vältimine.

24. Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, kuidas kujunes

Aktiivõpe OÜ-lt tellitud poliitikakujundamise dokumendi ja A4 formaadis kiirjuhendi teenuste

hind, kas ja milliseid alternatiivseid teenuseosutajaid kaaluti, milline oli tellitud tööde täpne

maht ning kuidas veenduti, et seotud isikult tellitud teenuste hind on proportsionaalne ja

kooskõlas turutingimustega.

25. Seotud isikult teenuse ostmine ei ole iseenesest keelatud, kuid sellises olukorras on toetuse

saajal kõrgendatud hoolsuskohustus tagada ja dokumenteerida, et teenuse valik, hind ja

tingimused on läbipaistvad, objektiivselt põhjendatud ja kontrollitavad. Seda enam olukorras,

kus teenuse osutaja oli projekti elluviimisega seotud isik ning tema roll toetuse saaja tegevustes

oli mitmetahuline.

26. Toetuse saaja hilisemad selgitused nišivaldkonna, ekspertide vähesuse, A.L. pädevuse ja

ajalise kättesaadavuse kohta on asjakohased rikkumise raskuse ja korrektsioonimäära

hindamisel, kuid need ei kõrvalda rikkumist. Selgitused ei asenda teenuse tellimise ajal

dokumenteerimata jäetud turu-uuringut, hinnavõrdlust või muud objektiivset põhjendust, mis

võimaldaks kontrollida hinna kujunemist ja valiku põhjendatust. Kokkuvõtlikult võib öelda, et

antud selgitused on küll eluliselt usutavad, ent kahjuks paljasõnalised.

27. RTK võtab arvesse, et projekti väljundid – poliitikasoovituste dokument ja A4 formaadis

kiirjuhend – on toetuse saaja selgituste kohaselt valminud ja kasutuses ning auditis ei ole

tuvastatud, et teenuseid ei oleks üldse osutatud. Seetõttu ei ole alust käsitada kogu rikkumisega

seotud kulu mitteabikõlblikuna.

28. Samas ei ole võimalik järeldada, et rikkumise finantsmõju puudus. Kuna teenused osteti seotud

isikult ilma dokumenteeritud turu-uuringu, hinnavõrdluse või muu objektiivse võrdlusaluseta,

ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, milline oleks olnud teenuste hind konkurentsi

võimaldamise või parimate majanduspraktikate nõuetekohase järgimise korral.

29. Rahalist mõju ei ole võimalik täpselt kvantifitseerida ka seetõttu, et poliitikakujundamise

dokumendi ja A4 kiirjuhendi puhul oli tegemist sisult nišivaldkonna ja osaliselt arendusliku

tööga, mille turuhind ei ole üheselt määratav. See asjaolu ei välista finantskorrektsiooni

tegemist, kuid toetab proportsionaalse kindlamääralise korrektsiooni kohaldamist.

30. Arvestades auditis tuvastatud asjaolusid kogumis – seotud isikult teenuste ostmine, rollide

segunemise risk, turu-uuringu ja hinnavõrdluse dokumenteerimata jätmine, kulude

ülemäärasuse põhjendatud risk ning samas teenuste tegelik osutamine ja väljundite olemasolu –

on rikkumine mõjutanud kulu abikõlblikkust ja loonud põhjendatud ohu rahalisele mõjule.

KORREKTSIOONIMÄÄR 10%

31. Toetuslepingu punkti 4.1. kohaselt on RTK-l õigus nõuda toetuse saajale makstud toetus

osaliselt või täies osas tagasi, kui toetuse saaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mh kasutab

toetust mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, või kui toetuse saaja rikub neile seadusest

tulenevat kohustust. Toetuslepingu punkt 4.2. sätestab, et kui toetuse saaja on kohustusi

rikkunud, teeb RTK finantskorrektsiooni otsuse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes Vabariigi

Valitsuse 01.09.2014 määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ sätestatud määradest.

32. Määruse nr 55 § 10 lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel STS §-s 45 sätestatud

finantskorrektsiooni alustest ja ühendmäärusest. STS § 45 lõike 1 punktide 1 ja 3 kohaselt

tehakse finantskorrektsiooni otsus muu hulgas juhul, kui kulu ei ole abikõlblik või toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

33. Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt, kui kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist

tulenevalt ei ole võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et

täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2,

5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude

mõjust kulu abikõlblikkusele.

34. RTK hindas rikkumise raskust ja mõju, lähtudes auditiaruande tähelepanekust 1.1, toetuse

saaja auditi käigus esitatud kommentaaridest, 06.05.2026 ja 30.06.2026 e-kirjades esitatud

täiendavatest selgitustest ning audiitorite lõplikust seisukohast.

35. 10% määra kohaldamist toetab asjaolu, et rikkumine ei olnud üksnes vormiline

dokumenteerimispuudus. Tegemist oli seotud isikult teenuste ostmisega olukorras, kus toetuse

saaja ei dokumenteerinud turu-uuringut, hinnavõrdlust ega piisavalt objektiivseid kaalutlusi

hinna ja teenuseosutaja valiku põhjendamiseks. See kahjustas ostuprotsessi läbipaistvust ja

kontrollitavust ning tekitas põhjendatud riski, et projekti vahendeid ei kasutatud optimaalselt.

36. 10% määra kohaldamist toetab ka auditi hinnang, et poliitikakujundamise dokumendi ja A4

formaadis kiirjuhendi Aktiivõpe OÜ kulude puhul esines kulude ülemäärasuse ja ebatõhususe

risk. Eelkõige oli A4 kiirjuhendi puhul auditi hinnangul Aktiivõpe OÜ 2 900,00 euro suurune

kulu proportsionaalsuse seisukohalt põhjendatult küsitav.

37. RTK ei pea põhjendatuks 25% finantskorrektsiooni määra kohaldamist, sest auditi

lõpparuandes on arvesse võetud, et tegemist oli nišivaldkonna teenustega, mille hindamisel tuleb

arvestada koostöö- ja arendusprotsessi laiemat konteksti, ning et toetuse saajal ei olnud otsest

formaalset kohustust ostumenetluse läbiviimiseks. Lisaks on toetuse saaja selgitanud, et

teenused on osutatud ja väljundid valminud.

38. RTK ei pea põhjendatuks piirduda 2% või 5% finantskorrektsiooni määraga, sest rikkumine

puudutab toetuse kasutamise keskseid nõudeid – läbipaistvust, kontrollitavust, parimaid

majanduspraktikaid, kõrgemaid eetikanorme ja kulude proportsionaalsust. Seotud isikult

teenuste ostmisel oli toetuse saajal kõrgendatud kohustus selliseid asjaolusid dokumenteerida,

kuid seda ei tehtud piisavalt.

39. RTK hinnangul on rikkumise raskusaste keskmine. Rikkumine ei õigusta kõrgeimat

korrektsioonimäära, kuna teenuste osutamist ja väljundite valmimist ei ole ümber lükatud ning

rahalist kahju ei ole täpselt kvantifitseeritud. Samas ei saa rikkumist pidada vähese tähtsusega

rikkumiseks, sest selle tõttu ei ole võimalik veenduda, et teenused osteti turutingimustele

vastava hinnaga ja et toetuse vahendeid kasutati optimaalselt.

40. Eeltoodut arvestades on 10% finantskorrektsiooni määr proportsionaalne, põhjendatud ja

kooskõlas ühendmääruse § 21 lõikega 1. Määr võtab tasakaalustatult arvesse nii rikkumise

olulisust ja rahalise mõju riski kui ka seda, et teenused olid seotud projekti tegelike väljunditega

ning tegemist oli spetsiifilise nišivaldkonna teenusega.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

41. Rikkumisega seotud kulud on Aktiivõpe OÜ poliitikakujundamise dokumendi ning A4

formaadis kiirjuhendi koostamisega seotud kulud kogusummas 13 162,00 eurot.

42. Eelnevast lähtuvalt loeb RTK Aktiivõpe OÜ nimetatud kuludest abikõlbmatuks kuluks 10%

ehk 1 316,20 eurot (13 162,00 × 10%), mis on 100% toetus.

ÄRAKUULAMINE

43. RTK teavitas toetuse saajat järelevalvemenetluse algatamisest 30.04.2026 ning andis

võimaluse esitada selgitusi ja kommentaare auditi tähelepaneku 1.1 kohta.

44. Toetuse saaja esitas 06.05.2026 e-kirjaga seisukoha, mille kohaselt oli tegemist eelkõige

protsessilise puudujäägiga dokumenteerimisel, teenused olid osutatud, väljundid valminud ning

tegelikku rahalist kahju ei olnud tuvastatud.

45. RTK küsis 25.06.2026 täiendavaid selgitusi turu-uuringu ja hinnavõrdluse dokumenteerimata

jätmise ning A.L. valiku kohta poliitikakujundamise dokumendi ja A4 kiirjuhendi

konsultandiks, koostajaks ja vormistajaks.

Kulu liik Summa (€) Korrektsioonimäär Mitteabikõlblik summa

(€)

Aktiivõpe OÜ –

poliitikakujundamise

dokumendi

konsultatsioon,

ettevalmistamine,

koostamine ja

vormistamine

10 262,00 10% 1 026,20

Aktiivõpe OÜ – A4

formaadis kiirjuhendi

eksperditasu

2 900,00 10% 290,00

Kokku 13 162,00 10% 1 316,20

46. Toetuse saaja vastas 30.06.2026 e-kirjaga, milles selgitas valdkonna nišispetsiifilisust,

ekspertide vähesust, A.L. ajalist kättesaadavust ja pädevust ning möönis, et ekspertide valiku

objektiivsed asjaolud ja ajamahud oleks tulnud paremini kirjalikult dokumenteerida.

47. RTK on toetuse saaja esitatud selgitusi käesolevas otsuses kaalunud. Esitatud selgitused ei

kõrvalda rikkumist ega anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks, kuid neid on arvesse

võetud rikkumise raskuse hindamisel ja 10% finantskorrektsiooni määra põhjendamisel.

48. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 annab rakendusüksus enne

finantskorrektsiooni otsuse tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad.

Rakendusüksus edastas 03.07.2026 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes

esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 17.07.2026. Toetuse saaja teavitas

10.07.2026 kirjaga, etneil antud otsuse eelnõu kohta täiendavaid kommentaare ega vastuväiteid

lisada ei ole.

VAIDLUSTAMINE

49. Otsuse peale on õigus esitada vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele haldusmenetluse seaduses

sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi

otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Raili Kadak

[email protected]