Hr Margus Tsahkna
Välisminister
16. juuli 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Dokumendi apostillimine Venemaa Föderatsioonis

Austatud härra minister!

Minu kui Riigikogu liikme poole pöördus Eesti kodanik, kes alates septembrist plaanib asuda tööle õpetajana Eesti koolis. Ta on kolme lapse ema, valdab eesti keelt C1-tasemel ja vastab haridussüsteemis töötamise nõuetele. Kuid ta ei saa tööd alustada, sest tal on vaja kinnitada Venemaa Föderatsioonis omandatud kõrgharidusdiplom.
Kuni Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise õigusabi lepingu kehtivuse lõppemiseni kehtis selliste dokumentide tunnustamisel lihtsustatud kord. Pärast lepingu denonsseerimist on taotlejad kohustatud esitama dokumendid apostilliga, mida on võimalik saada ainult Venemaal.
Seega on riik asetanud Eesti kodanikud paradoksaalsesse olukorda. Ühest küljest soovitab Välisministeerium tungivalt loobuda reisidest Venemaa Föderatsiooni turvalisuse kaalutlustel. Teisest küljest sunnib kehtiv kord inimesi sõna otseses mõttes isiklikult Venemaale sõitma, läbima piiripunktides mitme tunniseid järjekordi, kandma märkimisväärseid rahalisi kulutusi ja seadma end täiendavatele riskidele – vaid apostilli saamiseks.
Eriti absurdne näib olukord Eesti koolides valitseva terava õpetajapuuduse tingimustes, kui riik oma bürokraatlike otsustega takistab haridussüsteemis töötamiseks valmis spetsialistide töölevõtmist.

Seoses sellega palun Teil vastata järgmistele küsimustele.

1. Kui palju Eesti kodanikke on pärast õigusabi lepingu kehtivuse lõppemist juba kokku puutunud vajadusega hankida apostill Venemaa Föderatsioonis väljastatud haridusdokumentidele?
2. Kas ministrile on teada juhtumeid, kus inimesed ei ole saanud tööle asuda või on olnud sunnitud tööle asumist edasi lükkama seetõttu, et apostilli kiirelt hankida ei olnud võimalik?
3. Kas ministeerium on analüüsinud lepingu tühistamise tagajärgi haridusdokumentide tunnustamisele?
4. Kas ministeerium kaalub üleminekuperioodi või erandite kehtestamist Eesti kodanikele, kes omandasid hariduse enne lepingu kehtivuse lõppemist?
5. Kas ministeerium on valmis välja töötama alternatiivse mehhanismi dokumentide autentsuse kontrollimiseks, ilma et oleks kohustuslik hankida apostill Venemaa Föderatsioonis?
6. Kas Te peate normaalseks olukorda, kus riik hoiatab ühelt poolt kodanikke reisimise ohtude eest Venemaale ja samal ajal loob õiguslikud nõuded, mis sunnivad neid selliseid reise tegema?


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige

Hr Margus Tsahkna
Välisminister
16. juuli 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Dokumendi apostillimine Venemaa Föderatsioonis

Austatud härra minister!

Minu kui Riigikogu liikme poole pöördus Eesti kodanik, kes alates septembrist plaanib asuda tööle õpetajana Eesti koolis. Ta on kolme lapse ema, valdab eesti keelt C1-tasemel ja vastab haridussüsteemis töötamise nõuetele. Kuid ta ei saa tööd alustada, sest tal on vaja kinnitada Venemaa Föderatsioonis omandatud kõrgharidusdiplom.
Kuni Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise õigusabi lepingu kehtivuse lõppemiseni kehtis selliste dokumentide tunnustamisel lihtsustatud kord. Pärast lepingu denonsseerimist on taotlejad kohustatud esitama dokumendid apostilliga, mida on võimalik saada ainult Venemaal.
Seega on riik asetanud Eesti kodanikud paradoksaalsesse olukorda. Ühest küljest soovitab Välisministeerium tungivalt loobuda reisidest Venemaa Föderatsiooni turvalisuse kaalutlustel. Teisest küljest sunnib kehtiv kord inimesi sõna otseses mõttes isiklikult Venemaale sõitma, läbima piiripunktides mitme tunniseid järjekordi, kandma märkimisväärseid rahalisi kulutusi ja seadma end täiendavatele riskidele – vaid apostilli saamiseks.
Eriti absurdne näib olukord Eesti koolides valitseva terava õpetajapuuduse tingimustes, kui riik oma bürokraatlike otsustega takistab haridussüsteemis töötamiseks valmis spetsialistide töölevõtmist.

Seoses sellega palun Teil vastata järgmistele küsimustele.

1. Kui palju Eesti kodanikke on pärast õigusabi lepingu kehtivuse lõppemist juba kokku puutunud vajadusega hankida apostill Venemaa Föderatsioonis väljastatud haridusdokumentidele?
2. Kas ministrile on teada juhtumeid, kus inimesed ei ole saanud tööle asuda või on olnud sunnitud tööle asumist edasi lükkama seetõttu, et apostilli kiirelt hankida ei olnud võimalik?
3. Kas ministeerium on analüüsinud lepingu tühistamise tagajärgi haridusdokumentide tunnustamisele?
4. Kas ministeerium kaalub üleminekuperioodi või erandite kehtestamist Eesti kodanikele, kes omandasid hariduse enne lepingu kehtivuse lõppemist?
5. Kas ministeerium on valmis välja töötama alternatiivse mehhanismi dokumentide autentsuse kontrollimiseks, ilma et oleks kohustuslik hankida apostill Venemaa Föderatsioonis?
6. Kas Te peate normaalseks olukorda, kus riik hoiatab ühelt poolt kodanikke reisimise ohtude eest Venemaale ja samal ajal loob õiguslikud nõuded, mis sunnivad neid selliseid reise tegema?


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige