Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 16.07.2026 nr 7-1.1/26-01160-4

      Eesti seisukohad Euroopa kriitiliste toormete keskuse avaliku konsultatsiooni kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  16.  juuli  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad Euroopa kriitiliste toormete keskuse avaliku konsultatsiooni kohta:   1.1 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu kriitiliste ja strateegiliste toormete tööstusandmete  kogumine  hõlmaks  kogu  väärtusahelat  või  vähemalt  selle  Euroopa  Liiduga  seotud  osa.  Andmete kogumisel tuleb vähendada liikmesriikide vahelist killustatust ning edendada ühtseid  ja  standardiseeritud  andmeformaate.  Samuti  on  oluline,  et  tööstusettevõtted  edastaksid  Euroopa Komisjonile  asjakohast  sisendit,  kuid  see  peab  toimuma  viisil, mis  tagab  esitatud  teabe turvalise käsitlemise, konfidentsiaalsuse ja ärisaladuse kaitse. Andmete jagamisega peab  ettevõtetele kaasnema praktiline kasu.   1.2  Eesti  peab  Euroopa  Liidu  tasandil  varude  loomist  oluliseks  julgeolekut,  sealhulgas  majandusjulgeolekut,  ja  majanduslikku  stabiilsust  tagavaks  struktuurseks  vahendiks,  kuid  leiame,  et  varude  loomise  eesmärgiks  peab  eelkõige  olema  kriisiolukordadele  reageerimise  võimaldamine ja varustuskindluse tagamine. Keskenduda tuleb eelkõige toormetele, millel on  märkimisväärne  tarnerisk  ning  strateegiline  tähtsus  Euroopa  Liidu  tööstuse  väärtusahelate  jaoks.  Varude  vabastamine  peab  põhinema  sõltumatul  turujärelevalvel  ja  põhjalikel  riskihinnangutel  ning  selgel  pädevuste  ja  vastutuse  jaotusel,  et  vältida  turumoonutusi  ja  ebaausat konkurentsi.   1.3 Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu tasandil kriitiliste ja strateegiliste toormete varude  loomine peab toimuma tihedas era- ja avaliku sektori koostöös. Erasektori ettevõtted peavad  olema keskseks osapooleks ladustamistegevustes ning liikmesriigi avaliku sektori roll varude  loomisel võiks eelkõige olla täiendav ja koordineeriv.   1.4 Eesti leiab, et loodavad kriitiliste ja strateegiliste toormete varud peaksid olema liiduüleselt  hajutatud,  võttes  arvesse  tööstuse  geograafilist  jaotust,  geopoliitilist  olukorda  ning  eri  liikmesriikide  tööstuse  tugevusi.  Haruldaste  muldmetallide  ladustamise  korral  peavad  vastavate Eesti ettevõtete esindajad olema Euroopa Liidu asjakohastes protsessides igakülgselt  kaasatud.   1.5 Eesti leiab, et ühisoste tuleks rakendada vaid siis, kui ohus on Euroopa Liidu strateegiliste 

.

2 (2)

1.5 Eesti leiab, et ühisoste tuleks rakendada vaid siis, kui ohus on Euroopa Liidu strateegiliste  sektorite, sealhulgas kaitse- või energiatööstuse varustuskindlus ning eelkõige nende toormete  puhul,  mille  puhul  on  üksikettevõtete  läbirääkimisvõimalused  piiratud.  Eesti  toetab  korda,  mille  kohaselt  antakse  ühisostude  sooritajale  kriisiolukorras  volitus  pidada  ühisostust  huvitatud  äriühingute  nimel  läbirääkimisi.  Kõikidel  Euroopa  Liidu  riikide  ettevõtetel  peab  olema nende vajadustele vastav ligipääs ostetud kriitilistele või strateegilistele toormetele.   1.6  Eesti  toetab  kriitiliste  ja  strateegiliste  toormete  tööstuse  rahastamisel  erinevate  rahastamisinstrumentide,  sealhulgas  laenude,  garantiide  ja  toetuste  paindlikku  kasutamist,  lähtudes  projekti  iseloomust  ja  eesmärgist.  Leiame,  et  toetused  võivad  olla  põhjendatud  teadus-  ja  arendustegevuse, maavarauuringute  ning  strateegiliste  investeeringute  toetamisel.  Valdkonna  rahastamisel  on  oluline  võimestada  ka  ringlussevõtu  ja  toormete  asendamise  tehnoloogiaid, kuivõrd need aitavad tarnehäirete korral tagada varustuskindluse.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Vastused avaliku konsultatsiooni küsimustikule 3. Kaasamistabel 4. Huvirühmad      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

Lisa 3. Huvirühmad: Euroopa kriitiliste toormete keskuse avalik konsultatsioon

Asutus E-post

Eesti Elektritööstuse Liit [email protected];

Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected];

Eesti Geoloogiateenistus [email protected];

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit

[email protected];

Eesti Kaitsetööstuse Liit [email protected];

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected];

Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected];

Eesti Tarneahelate Juhtimise

Ühing

[email protected];

MTÜ EES-Ringlus [email protected];

MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected];

MTÜ Eesti Geoloogia Selts [email protected];

Eesti Pakendiringlus [email protected];

Eesti

Tootjavastutusorganisatsioon

[email protected];

Eesti Pandipakend [email protected];

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

[email protected];

Eesti Mäeselts [email protected];

TalTech Geoloogia Instituut [email protected];

Eesti Keskkonnajuhtimise

Assotsiatsioon

[email protected];

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon

[email protected];

Eesti Tööandjate Keskliit [email protected];

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit [email protected];

Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool

[email protected]; [email protected];

NPM Silmet OÜ [email protected];

NPM Narva OÜ [email protected];

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected];

Eesti Varude Keskus [email protected];

UP Catalyst OÜ [email protected];

MTÜ Eesti Rohetehnoloogia Liit [email protected];

BiotaTec OÜ [email protected];

Ragn-Sells OSA Service OÜ [email protected];

WeeRec OÜ [email protected];

Lisa 4. Kaasamistabel: Euroopa kriitiliste toormete keskuse avalik konsultatsioon

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeer

ium MKM_Kriitiliste

toormete keskuse_avalik konsultatsioon_arvamus.docx

MKM_Küsimustik_E

uroopa kriitiliste toormete keskuse avalik konsultatsioon.docx

Arvestatud.

Välisministeerium

VÄM_Küsimustik_Eu

roopa kriitiliste toormete keskuse avalik konsultatsioon.docx

VÄM_Tagasiside

kriitiliste toormete keskuse osas.docx

Arvestatud.

Neo Performance Materials

Neo Performance

Materials_Seisukoht, EU Raw Materials Center - Agency Design Proposal - Vasileios Tsianos.pdf

Haruldaste muldmetallide magnetitega töötavad tootjad esitavad EL-i

toormete keskusele andmed haruldaste muldmetallide oksiidide

vajaliku koguse kohta iga tooteplatvormi (nt elektriauto mudel,

avamere-tuulegeneraatori mudel, veeringluspumba mudel,

hävituslennuki/raketi/drooni ajami mudel) jaoks, mida nad plaanivad

turule tuua. Vajalikud kogused jaotatakse aastaseks või poolaastaseks

tarbimisvajaduseks ning haruldaste muldmetallide oksiidide

tüüpideks (nt Nd, Pr, Sm, Gd, Dy, Tb, Y). Lahendatav probleem: luuakse esimesed usaldusväärsed andmed

nõudlusprofiili kohta EL-i ühtsel turul – seni on puudunud

läbipaistvus täpsete koguste ja vajalike oksiiditüüpide osas.

Arvestatud.

Kalle Kirsimäe, Tartu

Ülikool Küsimustik_Euroop

a kriitiliste toormete keskuse avalik konsultatsioon_Kalle Kirsimäe.docx

Osaliselt arvestatud.

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 16.07.2026 nr 7-1.1/26-01160-4

      Eesti seisukohad Euroopa kriitiliste toormete keskuse avaliku konsultatsiooni kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  16.  juuli  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad Euroopa kriitiliste toormete keskuse avaliku konsultatsiooni kohta:   1.1 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu kriitiliste ja strateegiliste toormete tööstusandmete  kogumine  hõlmaks  kogu  väärtusahelat  või  vähemalt  selle  Euroopa  Liiduga  seotud  osa.  Andmete kogumisel tuleb vähendada liikmesriikide vahelist killustatust ning edendada ühtseid  ja  standardiseeritud  andmeformaate.  Samuti  on  oluline,  et  tööstusettevõtted  edastaksid  Euroopa Komisjonile  asjakohast  sisendit,  kuid  see  peab  toimuma  viisil, mis  tagab  esitatud  teabe turvalise käsitlemise, konfidentsiaalsuse ja ärisaladuse kaitse. Andmete jagamisega peab  ettevõtetele kaasnema praktiline kasu.   1.2  Eesti  peab  Euroopa  Liidu  tasandil  varude  loomist  oluliseks  julgeolekut,  sealhulgas  majandusjulgeolekut,  ja  majanduslikku  stabiilsust  tagavaks  struktuurseks  vahendiks,  kuid  leiame,  et  varude  loomise  eesmärgiks  peab  eelkõige  olema  kriisiolukordadele  reageerimise  võimaldamine ja varustuskindluse tagamine. Keskenduda tuleb eelkõige toormetele, millel on  märkimisväärne  tarnerisk  ning  strateegiline  tähtsus  Euroopa  Liidu  tööstuse  väärtusahelate  jaoks.  Varude  vabastamine  peab  põhinema  sõltumatul  turujärelevalvel  ja  põhjalikel  riskihinnangutel  ning  selgel  pädevuste  ja  vastutuse  jaotusel,  et  vältida  turumoonutusi  ja  ebaausat konkurentsi.   1.3 Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu tasandil kriitiliste ja strateegiliste toormete varude  loomine peab toimuma tihedas era- ja avaliku sektori koostöös. Erasektori ettevõtted peavad  olema keskseks osapooleks ladustamistegevustes ning liikmesriigi avaliku sektori roll varude  loomisel võiks eelkõige olla täiendav ja koordineeriv.   1.4 Eesti leiab, et loodavad kriitiliste ja strateegiliste toormete varud peaksid olema liiduüleselt  hajutatud,  võttes  arvesse  tööstuse  geograafilist  jaotust,  geopoliitilist  olukorda  ning  eri  liikmesriikide  tööstuse  tugevusi.  Haruldaste  muldmetallide  ladustamise  korral  peavad  vastavate Eesti ettevõtete esindajad olema Euroopa Liidu asjakohastes protsessides igakülgselt  kaasatud.   1.5 Eesti leiab, et ühisoste tuleks rakendada vaid siis, kui ohus on Euroopa Liidu strateegiliste 

.

2 (2)

1.5 Eesti leiab, et ühisoste tuleks rakendada vaid siis, kui ohus on Euroopa Liidu strateegiliste  sektorite, sealhulgas kaitse- või energiatööstuse varustuskindlus ning eelkõige nende toormete  puhul,  mille  puhul  on  üksikettevõtete  läbirääkimisvõimalused  piiratud.  Eesti  toetab  korda,  mille  kohaselt  antakse  ühisostude  sooritajale  kriisiolukorras  volitus  pidada  ühisostust  huvitatud  äriühingute  nimel  läbirääkimisi.  Kõikidel  Euroopa  Liidu  riikide  ettevõtetel  peab  olema nende vajadustele vastav ligipääs ostetud kriitilistele või strateegilistele toormetele.   1.6  Eesti  toetab  kriitiliste  ja  strateegiliste  toormete  tööstuse  rahastamisel  erinevate  rahastamisinstrumentide,  sealhulgas  laenude,  garantiide  ja  toetuste  paindlikku  kasutamist,  lähtudes  projekti  iseloomust  ja  eesmärgist.  Leiame,  et  toetused  võivad  olla  põhjendatud  teadus-  ja  arendustegevuse, maavarauuringute  ning  strateegiliste  investeeringute  toetamisel.  Valdkonna  rahastamisel  on  oluline  võimestada  ka  ringlussevõtu  ja  toormete  asendamise  tehnoloogiaid, kuivõrd need aitavad tarnehäirete korral tagada varustuskindluse.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Vastused avaliku konsultatsiooni küsimustikule 3. Kaasamistabel 4. Huvirühmad      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

Lisa 3. Huvirühmad: Euroopa kriitiliste toormete keskuse avalik konsultatsioon

Asutus E-post

Eesti Elektritööstuse Liit [email protected];

Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected];

Eesti Geoloogiateenistus [email protected];

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit

[email protected];

Eesti Kaitsetööstuse Liit [email protected];

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected];

Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected];

Eesti Tarneahelate Juhtimise

Ühing

[email protected];

MTÜ EES-Ringlus [email protected];

MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected];

MTÜ Eesti Geoloogia Selts [email protected];

Eesti Pakendiringlus [email protected];

Eesti

Tootjavastutusorganisatsioon

[email protected];

Eesti Pandipakend [email protected];

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

[email protected];

Eesti Mäeselts [email protected];

TalTech Geoloogia Instituut [email protected];

Eesti Keskkonnajuhtimise

Assotsiatsioon

[email protected];

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon

[email protected];

Eesti Tööandjate Keskliit [email protected];

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit [email protected];

Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool

[email protected]; [email protected];

NPM Silmet OÜ [email protected];

NPM Narva OÜ [email protected];

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected];

Eesti Varude Keskus [email protected];

UP Catalyst OÜ [email protected];

MTÜ Eesti Rohetehnoloogia Liit [email protected];

BiotaTec OÜ [email protected];

Ragn-Sells OSA Service OÜ [email protected];

WeeRec OÜ [email protected];

Lisa 4. Kaasamistabel: Euroopa kriitiliste toormete keskuse avalik konsultatsioon

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeer

ium MKM_Kriitiliste

toormete keskuse_avalik konsultatsioon_arvamus.docx

MKM_Küsimustik_E

uroopa kriitiliste toormete keskuse avalik konsultatsioon.docx

Arvestatud.

Välisministeerium

VÄM_Küsimustik_Eu

roopa kriitiliste toormete keskuse avalik konsultatsioon.docx

VÄM_Tagasiside

kriitiliste toormete keskuse osas.docx

Arvestatud.

Neo Performance Materials

Neo Performance

Materials_Seisukoht, EU Raw Materials Center - Agency Design Proposal - Vasileios Tsianos.pdf

Haruldaste muldmetallide magnetitega töötavad tootjad esitavad EL-i

toormete keskusele andmed haruldaste muldmetallide oksiidide

vajaliku koguse kohta iga tooteplatvormi (nt elektriauto mudel,

avamere-tuulegeneraatori mudel, veeringluspumba mudel,

hävituslennuki/raketi/drooni ajami mudel) jaoks, mida nad plaanivad

turule tuua. Vajalikud kogused jaotatakse aastaseks või poolaastaseks

tarbimisvajaduseks ning haruldaste muldmetallide oksiidide

tüüpideks (nt Nd, Pr, Sm, Gd, Dy, Tb, Y). Lahendatav probleem: luuakse esimesed usaldusväärsed andmed

nõudlusprofiili kohta EL-i ühtsel turul – seni on puudunud

läbipaistvus täpsete koguste ja vajalike oksiiditüüpide osas.

Arvestatud.

Kalle Kirsimäe, Tartu

Ülikool Küsimustik_Euroop

a kriitiliste toormete keskuse avalik konsultatsioon_Kalle Kirsimäe.docx

Osaliselt arvestatud.

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa kriitiliste toormete keskuse avaliku konsultatsiooni kohta

Kokkuvõte

Euroopa Komisjon kogub kuni 29. juulini tagasisidet puhta tööstuse leppes ja RESourceEU

tegevuskavas välja kuulutatud Euroopa kriitiliste toormete keskuse loomise õigusliku

ettepaneku esitamiseks. Eelnõu on plaanis avaldada 2026. aasta kolmandas kvartalis.

Avalikus konsultatsioonis pakub komisjon välja keskuse neli põhifunktsiooni:

tööstusandmete kogumine ja süsteemne väärtusahelate seire; strateegiliste varude loomine;

ühisostud ja nõudluse koondamine; kriitiliste toormete valdkonna rahastuse koordineerimine.

Keskus toetab kriitiliste toormete määruse (EL) 2024/1252 rakendamist.

Euroopa kriitiliste toormete keskuse loomise olulisemad mõjud Eestile on seotud sektori

varustuskindluse ja üldise majandusliku stabiilsuse tagamisega, sh tööprotsesside katkemise

vältimise ja valdkonna tööhõive kaitsmisega.

Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu kriitiliste ja strateegiliste toormete tööstusandmete

kogumine hõlmaks kogu väärtusahelat või vähemalt selle Euroopa Liiduga seotud osa ning

et andmete kogumisel vähendataks liikmesriikide vahelist killustatust. Oluline on, et

tööstusettevõtted jagaksid Euroopa Komisjoniga asjakohast teavet, kuid tagatud peab olema

antud sisendi ja ärisaladuste kaitse ning ettevõtetele peab andmete jagamisega kaasnema

praktiline kasu.

Eesti näeb Euroopa Liidu tasandil kriitiliste toormete strateegiliste varude loomist olulise

majandusjulgeolekut tagava meetmena, kuid antud mehhanism peab olema suunatud

eelkõige kriisiolukordadele ja varustuskindluse tagamisele. Keskenduda tuleb suurima

tarneriski ja strateegilise tähtsusega toormetele ning varude vabastamine peab põhinema

põhjalikel riskihinnangutel ja sõltumatul turujärelevalvel. Varude loomise kord peab

põhinema tihedal era- ja avaliku sektori koostööl, kuid füüsiline ladustamine peab toimuma

eelkõige tööstuse juhtimisel. Liikmesriigi avalik sektor saab pakkuda suuniseid ning omada

toetavat, täiendavat ning koordineerivat rolli. Samuti on Eesti seisukohal, et varude

ladustamise asukohad tuleb liiduüleselt hajutada, nii julgeolekukaalutlustel kui ka erinevate

tööstusettevõtete tugevusi ja geograafilist jaotust arvestades. Eesti haruldaste muldmetallide

valdkonna ettevõtted peavad olema antud toormete ladustamisel keskselt kaasatud.

Leiame, et ühisoste tuleb eelkõige rakendada vaid juhul, kui ohus on Euroopa Liidu

strateegiliste sektorite, sh kaitse- või energiatööstuse varustuskindlus või kui üksikettevõtete

läbirääkimisvõimalused on piiratud.

Lisaks on valdkonna edendamisel oluline erinevate rahastamisinstrumentide, sh laenude,

garantiide, toetuste paindlik kasutamine ning mh on tähtis võimestada maavarauuringute ning

ringlussevõtu ja toormete asendamise rahastamist.

2

Ülevaade ja eesmärk

Vastavalt 26. veebruaril 2025 avaldatud puhta tööstuse leppele1 ning 3. detsembril 2025

avaldatud RESourceEU tegevuskavale2 plaanib Euroopa Komisjon esitada õigusliku

ettepaneku Euroopa kriitiliste toormete keskuse loomiseks. Nii RESourceEU tegevuskava

kui ka loodava keskuse sihiks on kiirendada kriitiliste toormete määruse (EL) 2024/12523

rakendamist ja tugevdada ELi vastupanuvõimet tarnehäiretele, sh tahtlikule

turumanipulatsioonile ja sihistatud ekspordipiirangutele.4 Antud algatused toetavad ka

kriitiliste toormete määruse all seatud eesmärke saavutada 2030. aastaks võimekus tarbitavast

aastasest kriitiliste toormete kogusest Euroopa Liidu siseselt kaevandada 10%, töödelda 40%

ja ringlusse võtta 25% ning samaaegselt tagada, et Euroopa Liit ei sõltuks ühestki kolmandast

riigist mõne toorme tarnimises enam kui 65% ulatuses.

Komisjon toob ELi kriitiliste toormete tööstuse vaatest välja peamised probleemid, milleks on

puuduv ülevaade ELi hõlmavate väärtusahelate ja seeläbi peamiste riskide kohta, ELi tööstuse

puudulik turuvõimekus ja ligipääs kriitilistele toormetele maailmaturul, liigne haavatavus

tarnehäiretele ja turutõrgetele ning ebapiisav rahaline toetus ELi kriitiliste ja strateegiliste

toormete projektidele. Avaliku konsultatsiooni raames pakub komisjon antud probleemide

lahendamiseks keskusele välja neli ülesannet - ELi kriitiliste toormete tööstuse andmete seire

süsteemse arendamise, tööstuse toormetele juurdepääsu tugevdamise läbi nõudluse

koondamise, strateegiliste varude loomise tarnehäiretele reageerimiseks ning kriitiliste ja

strateegiliste toormete projektide rahastamise tõhusama koordineerimise.

Keskuse loomisel lähtutakse Jaapani metallide ja energiajulgeoleku organisatsiooni (JOGMEC)

kogemusest. JOGMEC toetab Jaapani ettevõtete tegevust kogu tarneahelas alates

maavarauuringutest ja kaevandusprojektidest kuni töötlemise, ringlussevõtu ja strateegiliste

varudeni, mh hoiab JOGMEC kuni 180 päeva varu 35 kriitilise toorme puhul.

1 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA

SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja

süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava EUR-Lex - 52025DC0085 - EN - EUR-Lex 2 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA

SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Tegevuskava „RESourceEU“ Kriitiliste

toormete strateegia rakendamise kiirendamine, et kohaneda uue reaalsusega EUR-Lex - 52025DC0945 - EN -

EUR-Lex 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1252, 11. aprill 2024, millega sä testatakse kriitiliste

toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL)

2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (EMPs kohaldatav tekst) Määrus - EL - 2024/1252 - EN - EUR-

Lex 4 Viimastel aastatel on Hiina võtnud vastu mitmeid kriitiliste toormete ja lõpptoodete ning haruldaste

muldmetallide töötlemisega seotud seadmete ekspordikontrolli meetmeid. 9. oktoobril 2025 k ehtestatud

piirangud hõlmasid teatavaid kriitilisi toormeid sisaldavate tööstustoodete ja kaitseotstarbeliste toodete (nt

püsimagnetite) eksterritoriaalset kontrolli.

3

Avalikule konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 29. juulil. Euroopa kriitiliste toormete

keskuse õigusliku ettepaneku esitab Euroopa Komisjon 2026. aasta kolmandas kvartalis.

Koostajad

Seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Margus Raha

([email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus

([email protected]). Valdkonna eest vastutab energeetika ja maavarade

asekantsler Jaanus Uiga ([email protected]).

Avalikule konsultatsioonile vastamise põhimõtted

• Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2025–2027;

• Strateegia „Eesti 2035“, mis on Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021;

• Uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alused, mille kinnitamine Riigikogus algatati 7.

mail 2026;

• Eesti täiendatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku

kohta, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid, mis kiideti heaks

Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023 istungil ning Riigikogu ELAKi 2. oktoobri 2023

istungil;

• Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega muudetakse

kriitiliste toormete määrust (EL) 2024/1252, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 12.

veebruari 2026 istungil ja Riigikogu ELAKi 20. veebruari 2026 istungil;

• Eesti seisukohad majandusjulgeoleku teatise ja RESourceEU tegevuskava kohta, mis

kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026 istungil ning Riigikogu ELAKi 13.

aprilli istungil.

Taust

Euroopa kriitiliste toormete keskus on üks RESourceEU tegevuskava kesksetest meetmetest

ning aitab kaasa nii kriitiliste toormete määruse kiiremale rakendamisele kui ka

varustuskindluse tagamisele. Eesti on varasemalt koostanud Vabariigi Valitsuse seisukohad

antud tegevuskava kohta, milles muu hulgas võeti seisukoht toetada Euroopa kriitiliste toormete

keskuse loomist ning juhul, kui keskus luuakse eraldiseisva asutusena, tehti ettepanek see luua

Eestisse. Lisaks on Eesti huvi olla keskne osapool haruldaste muldmetallide varude loomisel,

seda ka asukohariigina juhul, kui luuakse eraldi füüsiline haruldaste muldmetallide varude

allüksus. 2026. aasta juulikuu seisuga on komisjon esialgu loonud keskusega tegeleva üksuse

DG GROW alla Brüsselisse, kuid veel on lahtine füüsilise keskuse täpsem struktuur ja asukoht,

varude loomise kord ning hoidlate asukohad.

4

Kriitiliste toormete kasvav olulisus Euroopa Liidu tööstuse, sh rohe- ja digipöörde,

kaitsetehnoloogia ja lennundus- ja kosmosetehnoloogia jaoks, ning sagenevad tarnehäiringud

nõuavad liiduüleseid meetmeid varustuskindluse ja tööstuse turujõu tagamiseks. Viimastel

aastatel hoogustunud kriitiliste toormete ekspordipiirangud ja turumanipulatsioon on esile

toonud ELi tööstuse märkimisväärsed sõltuvused kolmandatest riikidest ja kiireloomulise

vajaduse nii tarneallikate mitmekesistamise kui ka kohaliku võimekuse tõstmise järgi. Loodava

keskuse meetmed vastavad muu hulgas Hiina poolt alates 2023. aastast kehtestatud mitmetele

ekspordipiirangutele, sh 2025. aasta oktoobris haruldastele muldmetallidele kehtestatud

piirangud.

Kuivõrd antud arengud kriitiliste toormete vallas avaldavad kasvavat mõju ka ELi

strateegilisele autonoomiale ja laiemale majandusjulgeolekule, on Euroopa kriitiliste toormete

keskuse loomine ja sihistatud meetmed Euroopa tööstuse kaitsmiseks ja tugevdamiseks selgelt

vajalikud.

Ka Eesti tööstus on üleilmsest kriitiliste toormete turust otsesemalt ja kaugemalt mõjutatud.

Eestis asuvad Kanada ettevõtte Neo Performance Materialsi (NPM) haruldaste muldmetallide

töötlemise ja püsimagnetite tootmise tehased. Haruldaste muldmetallide ja metallide (sh tantaal

ja nioobium) tootmine toimub Sillamäel NPM Silmetis ja püsimagnetite tehas avati 2025. aasta

sügisel Narvas. Oluline on märkida, et selline püsimagnetite tehas on Euroopas ainulaadne.

Sillamäel paiknev kergete haruldaste muldmetallide töötlemise võimekus on aga üks kahest

Euroopas, teine samalaadne tehas paikneb Lääne-Prantsusmaal ja kuulub ettevõttele Solvay.

Jaanuaris avati Silmetis ka raskete muldmetallide tootmise pilootprojekt, mis on ainuke

sellelaadne maailmas väljaspool Hiinat. Neo Performance Materialsi toore tuleb mh

Austraaliast ja Malaisiast.

Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju elus- ja looduskeskkonnale

Loodava keskuse raames kriitiliste toormete varude loomisel ei ole ulatuslikku lisanduvaid

mõjusid elus- ja looduskeskkonnale, kuna ladustamistegevused toimuksid piiratud alal ja

nõuavad vähest maakasutust. Kaudselt soodustab keskus töötlemise, ringlussevõtu ja

kaevandamisega seotud tegevust, kuivõrd Euroopa kriitiliste toormete keskus tegeleb mh ELi

tööstuse projektide toetamisega. Küll aga kehtivad kriitiliste toormete projektidele ranged

keskkonnaalased standardid.

Mõju majandusele

Euroopa kriitiliste toormete keskus omaks olulist positiivset mõju ELi tööstusele ja

majandusjulgeolekule, eelkõige läbi võimaliku tarnehäiringute võimaliku maandamise varude

ja ühisostude kaudu, tööstuse seire ja turuseisu ülevaate edendamise ning kriitiliste toormete

projektide rahastamise parema koordineerimise.

5

Vajaliku toorme ja tarnete tagamine ELi tööstusele on võtmetähtsusega, eriti kaitsevaldkonna,

lennundus- ja kosmosetööstuse ja ringmajandusele ülemineku vaatest. Loodav keskus, eriti

varude loomine ja võimalik nõudluse koondamine, võib kriisiolukordades oluliselt kaasa aidata

varustuskindluse tagamisele, tarnešokkide ja turumanipulatsiooni mõju leevendamisele ning

tarneahelate stabiliseerimisele, sh vähendatakse hinnakõikumise mõju ning edendatakse

kerksust turumanipulatsiooni, välise mõjutamise ja ekspordipiirangute vaates. Ka kriitiliste

toormete ringsuse edendamine ning teadus- ja arendustegevuse toetamine valdkonna rahastuse

koordineerimise parendamise kaudu toetab majandust, seda läbi ringmajanduslike lahenduste

ja tööstuse toetamise ning uute majanduslike võimaluste loomise. Varude loomisel ja

tarnešokkide leevendamisel on positiivne mõju ka Eesti vastava tööstuse ettevõtetele.

Potentsiaalselt võimaldab varude loomine või nõudluse koondamine vältida tööprotsesside

katkemist ja ärilist kahju ning seeläbi kaitsta ka valdkonna töökohti.

Mõju riigieelarvele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele

ja tuludele

Kui ELi tasemel otsustatakse hakata varuma haruldasi muldmetalle, võib Eesti kaasumine kaasa

tuua nii ühekordseid investeeringukulusid kui ka püsivaid tegevuskulusid riigieelarves juhul,

kui avalik sektor toetab tööstust või loob täiendavad varud lisaks tööstuse hallatud varudele.

Ühekordsed kulud võivad olla seotud varude loomiseks vajaliku hoone või taristu, sh

kübertaristu lahenduste arendamisega. Püsikulud võivad hõlmata ka varude hoidla haldamisega

seotud personalikulusid ning taristu hooldus- ja ülalpidamiskulusid. Eesti kontekstis on antud

taristu mastaap aga marginaalne, kuivõrd haruldaste muldmetallide kogused on võrreldes teiste

kriitiliste ja strateegiliste toormetega (sh näiteks liitium, grafiit jne) oluliselt väiksemad ning

hoidla(te) näol ei oleks sel juhul tegemist suuremahulise taristuga. Küll aga sõltuvad varu

tegelikud kulud lisaks füüsilisest mahust muu hulgas ka materjali väärtusest, turvanõuetest,

auditist, kindlustusest, roteerimisest, kvaliteedinõuetest jne.

Varude loomise, sh võimalike haruldaste muldmetallide varude loomise kulude täpne ulatus

sõltub liiduüleselt kokkulepitavast korrast. Eesti hinnangul peaks varude hoiustamine toimuma

eelkõige tööstuse juhtimisel, põhinedes ELi ja riigi poliitilisel ja strateegilisel toel ning suunisel.

Riikliku avaliku sektori hoiustamise meetmed peaksid olema vaid täiendavad, mitte esmased

ning seega lasuks ka kulude katmise kohustus eelkõige ettevõtetel ning EL eelarvel.

Kulude täpne ulatus sõltub keskuse õiguslikust vormist, organisatsioonilisest struktuurist,

taristuvajadusest ning sellest, millises mahus kaetakse keskuse rajamise ja toimimisega seotud

kulud Euroopa Liidu vahenditest. Seejuures sõltub eelarvemõju keskuse rahastamismudelist

ning sellest, kas ja millises ulatuses nähakse rahastamist ette Euroopa Liidu järgmise pikaajalise

eelarveperioodi raames kavandatavast Euroopa Konkurentsivõime Fondist või muudest liidu

rahastamisallikatest. Komisjon on RESourceEU tegevuskavas5 markeerinud, et loodav keskus

hakkab uuel eelarveperioodil rahalist tuge saama Euroopa Konkurentsivõime Fondist (EKF).

Samuti kinnitab nii komisjoni ettepanek Euroopa Konkurentsivõime Fondi määruseks6 kui ka

5 EUR-Lex - 52025DC0945 - EN - EUR-Lex

6 EUR-Lex - 52025PC0555R(01) - EN - EUR-Lex

6

16. juunil EL Nõukogus kinnitatud üldine lähenemisviis7 kriitiliste toormete valdkonna

rahastuse osana vastupanuvõime, julgeoleku, kaitsetööstuse ja kosmosepoliitika klastrist, sh

kinnitab üldise lähenemisviisi sektsiooni 1 artikkel 42 võimaluse kriitiliste toormetega seotud

tegevuste rahastamiseks. Antud tegevused kattuvad RESourceEU tegevuskavas ja avaliku

konsultatsiooni raames komisjoni poolt esitatud Euroopa kriitiliste toormete keskuse

funktsioonidega. EKF maht 2028-2034 eelarveperioodiks ning selle kasutusulatus (sh

abikõlblikkus jm reeglistik) lepitakse kokku käimasolevate läbirääkimistel tulemusel,

eeldatavasti 2027. aastal.

Täpsemaid mõjusid riigi eelarvele ja muudele ressurssidele on võimalik hinnata pärast Euroopa

Komisjoni õigusliku ettepaneku esitamist ning kriitiliste ja strateegiliste toormete varude

loomise korra täpsustumist. Võimalikke eelarvelisi kulusid käsitletakse riigieelarve strateegia

ja riigieelarve koostamise protsessis ning nende katmine otsustatakse vastavalt riigi

eelarvelistele võimalustele.

Mõju regionaalarengule

Regionaalarengu vaates võib muu hulgas haruldaste muldmetallide varude loomine aidata

vältida võimalikke haruldaste muldmetallide töötlemise ja püsimagnetite tootmise

tööprotsesside katkestusi Ida-Virumaal.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele

Euroopa kriitiliste toormete keskuse loomine aitab tugevdada ELi strateegilist autonoomiat ja

majandusjulgeolekut, vähendades ELi tööstuse sõltuvusi välisest toormest ning seeläbi

maandades ka haavatavusi vaenulike riikide mõjutuskatsetele läbi turutõrgete loomise.

Kuivõrd Hiina ja Ameerika Ühendriikide kaubandussuhete seis ja selle mõju kolmandatele

osapooltele on endiselt ebakindel ja kaubandussõja vaherahu ei ole veel ametlikult pikendatud

novembrist kaugemale, on oluline tugevdada nii riiklikku kui ka regionaalset kerksust, juhuks

kui turuseis ja tarneallikad peaksid ootamatult olulisel määral muutuma. ELi kohaliku tööstuse

võimestamine ja kaitsmine, eriti püsimagnetite ja haruldaste muldmetallide vallas, on seega

tervitatav ning võib kaasa tuua täiendavat rahastust ja tähelepanu Eesti tööstusele.

Samuti mõjutab täiendav tähelepanu ning võimalik rahastus positiivselt Eesti välissuhtlust,

tugevdades meie prestiiži ja positsiooni erinevatel läbirääkimistel. Samas võib strateegiliste

toormete hoiustamine Eesti territooriumil tuua täiendavad riskid riigi julgeolekule, kuna

võimalike objektide hüpoteetiline kahjustamine haavaks riigi majandust.

Sotsiaalne mõju

Kriitiliste toormete varustuskindluse tagamine aitab kaitsta Eesti kohalikku tööstust ja töökohti

antud valdkonnas. Stabiilsemate investeerimistingimuste loomine omab positiivset mõju

tervele väärtusahelale, toetades pikaajalist tööhõivet.

7 GROWTH - ECF: Partial General Agreement in the Council reached

7

Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu kriitiliste ja strateegiliste toormete

tööstusandmete kogumine hõlmaks kogu väärtusahelat või vähemalt selle Euroopa

Liiduga seotud osa. Andmete kogumisel tuleb vähendada liikmesriikide vahelist

killustatust ning edendada ühtseid ja standardiseeritud andmeformaate. Samuti

on oluline, et tööstusettevõtted edastaksid Euroopa Komisjonile asjakohast

sisendit viisil, mis tagab esitatud teabe turvalise käsitlemise, konfidentsiaalsuse ja

ärisaladuse kaitse. Andmete jagamisega peab ettevõtetele kaasnema praktiline

kasu.

Selgitus: Kriitiliste ja strateegiliste toormete tööstusandmete süsteemsem kogumine ettevõtetelt

on vajalik, et tulevane Euroopa kriitiliste toormete keskus saaks täita oma rolli ELi

toormepoliitika praktilise rakendaja ja koordineerijana. RESourceEU tegevuskava kohaselt on

keskuse ülesandeks mh kujundada süsteemne ülevaade kriitiliste toormete väärtusahelatest ning

esmastest ja teisestest turgudest. Selle funktsiooni täitmine eeldab, et Euroopa Komisjonil ja

liikmesriikidel on ajakohased, võrreldavad ja piisava detailsusega andmed kogu väärtusahela

kohta alates kaevandamisest ja töötlemisest kuni ringlussevõtu, teiseste toormevoogude ning

lõppkasutuseni, lähtudes mh andmete kättesaadavusest väärtusahelate EL-väliste osade kohta.

Kvaliteetsete ja standardiseeritud andmete kogumine on vajalik ka kriitiliste toormete määruses

2030. aastaks seatud kaevandamis-, töötlemis- ja ringlussevõtu võimekuse sihtide täitmise ning

seniste meetmete tõhususe paremaks hindamiseks. Nende eesmärkide täitmist ei ole võimalik

usaldusväärselt jälgida, kui liikmesriikide, ettevõtete ja Euroopa Komisjoni kasutatavad

andmed ei ole võrreldavad või kui väärtusahela eri etapid on ebaühtlaselt kaetud. Eristada on

vaja esmast ja teisest tooret, kaevandamist ja töötlemist, olemasolevat ja kavandatavat

tootmisvõimsust ning tegelikku ja prognoositavat nõudlust strateegilistes sektorites, nagu

kaitsetööstus, lennundus- ja kosmosetööstus, taastuvenergia ning teised puhta tehnoloogia

väärtusahelad.

Eriti oluline on parandada nõudlusandmete kvaliteeti nendes väärtusahelates, kus lõpptoodete

tootmine sõltub väga spetsiifilistest toormeühenditest. Näiteks võiks haruldaste muldmetallide

magnetite tootjatelt koguda standardiseeritud kujul andmeid selle kohta, millises koguses ja

millist tüüpi haruldaste muldmetallide oksiide on vaja konkreetsete tooteplatvormide jaoks,

mida ettevõtted kavandavad turule tuua, jälgides seejuures ärisaladuse vm asjakohaseid

piiranguid. See võib hõlmata näiteks elektriauto mudelit, avamere-tuulegeneraatori mudelit,

veeringluspumpa või kaitsetööstuse rakendustes kasutatavat ajamisüsteemi. Vajadused tuleks

võimaluse korral esitada aastase või poolaastase tarbimisvajaduse prognoosina ning eristada

oksiiditüüpide kaupa, näiteks neodüüm, praseodüüm, samaarium, gadoliinium, düsproosium,

terbium või ütrium. Selline lähenemine aitaks luua ELi ühtsel turul senisest usaldusväärsema

nõudlusprofiili ning parandada läbipaistvust täpsete koguste ja vajalike oksiiditüüpide osas.

Toormete analüüs peab pakkuma praktiliselt kasutatavaid hinnanguid tarneallikate

koondumise, nõudluse väljavaadete, strateegiliste projektide arendusportfellide, võimalike

8

rahastustaotluste- ja lubade menetlemise kitsaskohtade ning regulatiivsete riskide kohta.

Andmete kogumisega peab ettevõtetele kaasnema praktiline kasu, sealhulgas näiteks suurem

teadlikkus olemasolevate rahastusinstrumentide ja toetuste osas, tugi varustuskindluse riskide

tuvastamise osas jne.

Ettevõtete sisendi kogumisel tuleb samal ajal vältida liigset halduskoormust, andmete

dubleerivat küsimist ning tundliku äriteabe põhjendamatut koondamist. Tööstuselt kogutavad

andmed peaksid olema selgelt eesmärgistatud ja nende detailsusaste proportsionaalne ning neid

tuleks kasutada eelkõige koondatud ja analüütilisel kujul. Esitatud teabe turvaline käsitlemine,

konfidentsiaalsus ja ärisaladuse kaitse on eeltingimus selleks, et ettevõtted oleksid valmis

jagama sisulist ja kvaliteetset infot, mida on vaja ELi varustuskindluse riskide hindamiseks ja

kriitiliste toormete määruse (EL) 2024/1252 eesmärkide täitmise jälgimiseks.

2. Eesti peab Euroopa Liidu tasandil varude loomist oluliseks julgeolekut, sealhulgas

majandusjulgeolekut ja majanduslikku stabiilsust tagavaks struktuurseks

vahendiks, kuid leiame, et varude loomise eesmärgiks peab eelkõige olema

kriisiolukordadele reageerimise võimaldamine ja varustuskindluse tagamine.

Keskenduda tuleb eelkõige toormetele, millel on märkimisväärne tarnerisk ning

strateegiline tähtsus Euroopa Liidu tööstuse väärtusahelate jaoks. Varude

vabastamine peab põhinema sõltumatul turujärelevalvel ja põhjalikel

riskihinnangutel ning selgel pädevuste ja vastutuse jaotusel, et vältida

turumoonutusi ja ebaausat konkurentsi.

Selgitus: Kriitiliste ja strateegiliste toormete varude loomine ELi tasandil võib olla vajalik

vahend Euroopa tööstuse, kaitsevõime ja majandusliku toimepidevuse tugevdamiseks, kuid

selle eesmärk, ulatus ja toimimisviis peavad olema piiritletud. Varusid tuleks käsitada eelkõige

kriisivalmiduse, varustuskindluse tagamise ja tarnehäirete maandamise instrumendina, mitte

tavapärase hindade kujundamise meetmena.

Varude vabastamine peaks olema lubatud üksnes selgelt määratletud juhtudel, näiteks tõsise

tarnehäire, ekspordipiirangute, geopoliitilise kriisi, logistilise katkestuse, turumanipulatsiooni

või spekulatiivse hinnatõusu korral, kui sellel on otsene mõju ELi strateegiliste sektorite

toimepidevusele. Varude vabastamine ei tohiks asendada ettevõtete enda riskijuhtimist,

pikaajalisi tarnelepinguid, mitmekesistamist ja varude planeerimist. Avaliku sektori roll peaks

olema täiendav ning suunatud olukordadele, kus erasektori olemasolevad mehhanismid ei ole

piisavad süsteemse riski maandamiseks.

Varude loomisel tuleks keskenduda eelkõige toormeliikidele, millel on samaaegselt suur

tarnerisk ja kriitiline roll ELi strateegilistes väärtusahelates, fookusega kaitsetööstusel,

kosmose- ja lennundustööstusel ning energeetikasektoril. Prioriseerimine aitab vältida varude

loomise liigset hajumist ning suunata avaliku sektori sekkumine sinna, kus turupõhised

lahendused ei pruugi kriisiolukorras olla piisavad, samuti optimeerida varude loomise ja

käitlemisega seotud kulu. Sellegipoolest ei ole kriitilisus staatiline kategooria, vaid muutub ajas

koos nõudluse, tehnoloogilise arengu, geopoliitiliste riskide, kaubanduspiirangute ja

turukontsentratsiooniga. Varude planeerimine ja juhtimine peab seega põhinema pideval

9

turuseirel, stressitestidel ning materjalivoogude ja jälgitavuse analüüsil ning varude loomise ja

muutmisega seotud otsustele peavad eelnema põhjalikud riskihinnangud.

Euroopa Kontrollikoja eriraport8 kriitiliste toormete kohta kinnitab, et mitme toormeliigi puhul

on ELi sõltuvused märkimisväärsed ning sageli koondunud ühele või vähestele tarnijatele.

Näiteks on raportis osutatud, et Hiina osakaal ELi magneesiumiga varustustatuses on 97% ja

galliumiga varustustatuses 71%, Tšiili osakaal liitiumiga varustustatuses 79% ning Türgi

osakaal booriga varustustatuses 99%. Samuti ületavad töötlemisetapis 65% sõltuvusmäära

liitium, magneesium, gallium ja haruldased muldmetallid ning kaevandamisetapis boor. Need

näited ilmestavad, et varude loomise vajadust tuleb hinnata materjalipõhiselt, lähtudes nii

tarneallikate koondumisest kui ka toorme asendamatusest strateegilistes sektorites.

Tagamaks, et varude loomine, haldamine ja vabastamine ei moonutaks konkurentsi ega annaks

põhjendamatut eelist üksikutele ettevõtetele või liikmesriikidele, on vajalik selge pädevuste ja

vastutuse jaotus. Otsused peaksid põhinema sõltumatul turujärelevalvel, riskihindamisel ja

läbipaistvatel käivitamis- ning lõpetamiskriteeriumidel, võttes arvesse nii tarnehäire ulatust,

mõju strateegilistele sektoritele, olemasolevaid erasektori varusid kui ka võimalikke

asendustarneid. Vabastamismehhanismi puhul on oluline selgelt sätestada kord ja kriteeriumid,

mille alusel ettevõtted (sh kaitse- ja energiavaldkonna ettevõtete, kellest osa võivad olla

riigihangete seaduse tähenduses hankijad), saavad ligipääsu varudele ja ühisostude kaudu

soetatud toormetele.

3. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu tasandil kriitiliste ja strateegiliste toormete

varude loomine peab toimuma tihedas era- ja avaliku sektori koostöös. Erasektori

ettevõtted peavad olema keskseks osapooleks ladustamistegevustes ning

liikmesriigi avaliku sektori roll varude loomisel võiks eelkõige olla täiendav ja

koordineeriv.

Selgitus: Kriitiliste ja strateegiliste toormete varude loomine Euroopa Liidu tasandil peab

põhinema selgel rollijaotusel avaliku ja erasektori vahel. Varude loomise strateegiline

lähtekoht, prioriteetsete toormete loend(id), varude loomise, haldamise ja kasutuse kriitilised

funktsioonid ja riskistsenaariumid peavad lähtuma ELi ja liikmesriigi tasandi riskihinnangust

ja suunisest. Tööstuse roll on seejuures anda sisuline nõudluse, turuolukorra ja tehniliste

tingimuste sisend, kuna ettevõtetel on parim ülevaade konkreetsete toormete kasutusest,

kvaliteedinõuetest, asendatavusest, tarneaegadest ja strateegiliste väärtusahelate tegelikest

kitsaskohtadest.

Erasektori valduses olevaid varusid tuleks käsitleda varude süsteemi keskse osana. Liikmesriigi

avaliku sektori eesmärk ei peaks olema tööstuse varude dubleerimine, vaid nende parem

kaardistamine, koordineerimine ja vajaduse korral avaliku mandaadi alusel kasutatavaks

tegemine.

8 Eriaruanne 04/2026: Energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalikud kriitilised toormed | European Court of

Auditors

10

Varude hoiustamine liikmesriigi avaliku sektori poolt peaks olema täiendav, mitte esmane

lahendus. Liikmesriikide asutusi või varuagentuure tuleks kasutada eelkõige olukorras, kus see

üksnes erasektori tegevusena võimalik ei ole või kus konkreetse toormeliigi puhul on vajalik

tugevam avalik kontroll, erapooletu ligipääs või strateegilise varu tagamine. See aitab vältida

liigset haldus- ja finantskoormust ning vähendab riski, et avaliku sektori sekkumine hakkab

asendama ettevõtete enda riskijuhtimist, tarneahelate mitmekesistamist ja pikaajalisi lepingulisi

lahendusi.

4. Eesti leiab, et loodavad kriitiliste ja strateegiliste toormete varud peaksid olema

liiduüleselt hajutatud, võttes arvesse tööstuse geograafilist jaotust, geopoliitilist

olukorda ning eri liikmesriikide tööstuse tugevusi. Haruldaste muldmetallide

ladustamise korral peavad vastava Eesti ettevõtete esindajad olema Euroopa Liidu

asjakohastes protsessides igakülgselt kaasatud.

Selgitus: Kriitiliste ja strateegiliste toormete varude paiknemine peab toetama Euroopa Liidu

varustuskindlust tervikuna ning vähendama riski, et ühe piirkonna tarnehäire, logistiline

katkestus või julgeolekuolukorra halvenemine mõjutab ebaproportsionaalselt kogu

väärtusahela toimimist. Seetõttu tuleks varud kavandada, luua ja hallata liiduüleselt hajutatuna,

paiknedes võimalikult lähedal nendele tööstuslikele väärtusahelate osadele ja lõppkasutajatele,

kelle toimepidevuse tagamiseks varusid luuakse. Oluline on hinnata ka, millistes väärtusahela

etappides ja piirkondades on võimalike tarnehäirete mõju kõige suurem.

Arvesse tuleb võtta nii tööstuse paiknemist, transpordi- ja logistikavõimekust, tarneaegade

kriitilisust kui ka eri liikmesriikide tööstuslikke tugevusi. Hajutatud varude süsteem aitab

vähendada sõltuvust üksikutest ladustamiskohtadest, suurendab kriisiolukorras paindlikkust

ning võimaldab kiiremini reageerida piirkondlikele või sektoripõhistele tarnehäiretele. Samuti

aitab see vältida olukorda, kus varude kasutuselevõtt sõltub üksnes ühe liikmesriigi taristust,

haldusvõimekusest või julgeolekukeskkonnast.

Eesti jaoks on oluline, et haruldaste muldmetallidega seotud varude kavandamisel ja haldamisel

oleksid Eesti ettevõtete esindajad igakülgselt kaasatud. Eestis paikneb haruldaste

muldmetallide väärtusahela seisukohalt oluline tööstuslik kompetents ja töötlemisvõimekus,

mistõttu tuleb varude planeerimisel arvestada Eesti ettevõtete tehnilist sisendit, toormevajadust,

kvaliteedinõudeid ja rolli Euroopa tarneahelates.

Hajutatud varude süsteem peab olema koordineeritud ja läbipaistev. Liiduülese lähenemise

eesmärk ei ole luua killustatud riiklikke varusid, vaid tagada, et erinevates liikmesriikides

paiknevad varud moodustaksid ühtse, auditeeritava ja vajaduse korral kiiresti kasutatava

süsteemi. Selleks on vajalik selge arvepidamine, ühtsed ligipääsu- ja vabastamistingimused

ning piisav koordineerimine Euroopa Liidu, liikmesriikide ja ettevõtete vahel.

5. Eesti leiab, et ühisoste tuleks rakendada vaid siis, kui ohus on Euroopa Liidu

strateegiliste sektorite, sealhulgas kaitse- või energiatööstuse varustuskindlus ning

eelkõige nende toormete puhul, mille puhul on üksikettevõtete

läbirääkimisvõimalused piiratud. Eesti toetab korda, mille kohaselt antakse

ühisostude sooritajale kriisiolukorras volitus pidada ühisostust huvitatud

11

äriühingute nimel läbirääkimisi. Kõikidel Euroopa Liidu riikide ettevõtetel peab

olema nende vajadustele vastav ligipääs ostetud kriitilistele või strateegilistele

toormetele.

Selgitus: Kriitiliste ja strateegiliste toormete ühisostud võivad olla vajalikud ELi

majandusjulgeoleku, kaitsevalmiduse ja tööstuse toimepidevuse tugevdamiseks, kuid neid

tuleks eelkõige käsitada kriisimeetmena. Ühisoste tuleks rakendada eelkõige olukordades, kus

tarnehäire, ekspordipiirang, geopoliitiline kriis või tarnijate ebaproportsionaalselt tugev

turupositsioon ohustab kaitse-, energia-, kosmose- või muu strateegilise tööstuse

varustuskindlust ning kus üksikettevõtete läbirääkimisvõimalused on piiratud.

Ühisostude prioriteedid peavad põhinema põhjalikul riskihinnangul. Eelkõige tuleks

keskenduda suure varustuskindluse riskiga toormeliikidele, mis on olulised kaitsetööstuse,

lennunduse ja kosmose ning taastuvenergeetika vaates, sealhulgas näiteks haruldased

muldmetallid, akutoormed, gallium, magneesium, grafiit või volfram.

Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt võib ühisostude sooritajale avalikus, era- või mõlemas

sektoris anda kriisiolukorras selgelt piiritletud ja ajaliselt piiratud volituse pidada läbirääkimisi

volitusega ühinenud ettevõtete nimel. Selline mehhanism peab täiendama, mitte asendama

ettevõtete tavapärast hanketegevust, pikaajalisi tarnelepinguid ja tarneahelate

mitmekesistamist. Ühisostude tulemusel hangitud kriitilistele või strateegilistele toormetele

peab olema kõikidel ELi liikmesriikide ettevõtetel mittediskrimineeriv ja nende tegelikele

vajadustele vastav ligipääs enne ühiostu määratletud tingimustel ja viisil. Jaotusmehhanism

peab olema läbipaistev ning lähtuma toorme kasutusest kriitilistes funktsioonides, tarnehäire

mõjust, ettevõtete rollist strateegilistes väärtusahelates ning olemasolevatest varudest ja

alternatiivsetest tarnevõimalustest.

6. Eesti toetab kriitiliste ja strateegiliste toormete tööstuse rahastamisel erinevate

rahastamisinstrumentide, sealhulgas laenude, garantiide ja toetuste paindlikku

kasutamist, lähtudes projekti iseloomust ja eesmärgist. Leiame, et toetused võivad

olla põhjendatud teadus- ja arendustegevuse, maavarauuringute ning

strateegiliste investeeringute toetamisel. Valdkonna rahastamisel on oluline

võimestada ka ringlussevõtu ja toormete asendamise tehnoloogiaid, kuivõrd need

aitavad tarnehäirete korral tagada varustuskindluse.

Selgitus: Eesti hinnangul peaks Euroopa kriitiliste toormete keskuse roll rahastamisel olema

eelkõige koordineeriv, ettevalmistav ja riske vähendav. Keskus võiks ettevõtetel aidata

koondada nõudlust ning seotud andmeid, toetada ostulepete kujundamist, vahendada tehnilist

ekspertiisi ning aidata leida projektide elluviimiseks sobivaid ELi, liikmesriikide ja erasektori

rahastusallikaid. Selline lähenemine võimaldab tugevdada Euroopa kriitiliste toormete

väärtusahelaid ilma uue koormava rahastusstruktuuri loomiseta, vältida kattuvust ning aitab

suunata piiratud avaliku sektori vahendeid kõige suurema strateegilise mõjuga projektide

elluviimiseks. Seniseid instrumente tuleb kasutada sihistatumalt, sealhulgas laenude, garantiide

ja muude riskijagamise mehhanismide kaudu, mis aitavad muuta strateegilised projektid

investoritele rahastamiskõlblikumaks ja seeläbi parandada ligipääsu erasektori rahaturule.

12

Tagastamatute toetuste kasutamine peaks olema põhjendatud eelkõige valdkondades, kus

turupõhine rahastus ei ole piisav või kus avalik lisandväärtus on märkimisväärne. Sellisteks

valdkondadeks on eelkõige teadus- ja arendustegevus, tehnoloogiate piloteerimine ning

maavarauuringud. Prioriteetseimate uuringute toetamine aitab luua eeldused tulevaste

strateegiliste projektide tekkeks ja optimaalseks struktureerimiseks (arvestades mh võimalikke

rahastamislahendusi) ning tugevdab ELi sisemist varustuskindlust. Rahastuse suunamisel tuleb

erilist tähelepanu pöörata ka ringlussevõtu ja toormete asendamise tehnoloogiatele, aitamaks

vähendada sõltuvust esmastest toormetest, maandada tarnehäirete mõju ning tugevdada

Euroopa tööstuse vastupanuvõimet.

Oluline on, et Euroopa kriitiliste toormete keskuse raames arendatav tööstuse seire ja andmete

kogumine oleksid lahendatud viisil, mis võimaldab saada rahastuslahenduste ja -allikate

paremaks koordineerimiseks praktilisi hinnanguid tarneallikate koondumise, nõudluse

väljavaadete, projektide arendusportfelli puudujääkide jms kohta. Süsteemse seire arendamine

peaks aitama suunata rahastust sinna, kus selle mõju varustuskindlusele, kaitsevalmidusele,

tööstuse konkurentsivõimele ja strateegiliste väärtusahelate toimepidevusele on kõige suurem,

vältides samas ebaproportsionaalset (haldus)koormust.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seisukohtade koostamisel küsiti sisendit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt,

Välisministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt,

Rahandusministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt. Algatus saadeti

arvamuse saamiseks ka lisas 3 loetletud huvirühmadele. Laekunud arvamused seisukohtade

kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud välja seletuskirja lisas 4 esitatud

kaasamistabelis. Täidetud avaliku konsultatsiooni küsimustik on leitav lisas 5.

1

Euroopa kriitiliste toormete keskus

Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.

Sissejuhatus

Eesmärk

Euroopa Liit toetub suurel määral kriitiliste toormete impordile kontsentreeritud tarneallikatest. See tekitab

märkimisväärse sõltuvuse, mida kasutatakse üha enam ära geopoliitilise kasu saamiseks. See omakorda ohustab ELi

tööstussuutlikkust, majandusjulgeolekut ja strateegilist autonoomiat.

2024. aastal võttis EL kriitiliste toormete määrusega vastu ambitsioonikad meetmed, mis olid aluseks liidu

tootmisvõimsuse suurendamisele ja kriitilise toorme väärtusahelate tugevdamisele. Kriitiliste toormete määruses

seatakse ELi tarnekindlusele selged eesmärgid: 2030. aastaks peaks ELil olema suutlikkus kaevandada 10 %, tööde lda

40 % ja võtta ringlusse 25 % ELis kasutatavatest strateegilistest toormetest.

Vastuseks tarneahelate üha sagedasemale relvana kasutamisele ekspordipiirangute kaudu võttis komisjon vastu

tegevuskava „RESourceEU“, et kiirendada kriitiliste toormete määruse rakendamist ja tugevdada ELi vastupanuvõimet

tarnehäiretele. Selle tegevuskava raames ja kooskõlas kriitiliste toormete määruse eesmärkidega kavatseb komisjon

2026. aastal luua Euroopa kriitiliste toormete keskuse. Keskus kuulutati välja puhta tööstuse kokkuleppes ja see on osa

komisjoni üldisest strateegiast, mille eesmärk on tagada kriitiliste toormete tarnekindlus ELis. Keskuse loomisel võtab

komisjon arvesse Jaapani metallide ja energiajulgeoleku organisatsiooni (JOGMEC) ning Korea geoteaduste ja

maavarade instituudi (KIGAM) kogemusi.

Nagu on märgitud tegevuskavas „RESourceEU“ ja komisjoni 2026. aasta tööprogrammis, esitab komisjon õigusakti

ettepaneku, et varustada keskus vajalike vahenditega kogu kavandatud tegevuse elluviimiseks teises etapis.

Seda arvesse võttes soovib Euroopa Komisjon saada tagasisidet algatuse ettevalmistamise kohta. Käesoleva

konsultatsiooni kaudu soovib komisjon koguda eri sidusrühmade arvamusi toormepoliitika ja kriitiliste toormetega seotud

olukorra kohta. Konsultatsioon annab sidusrühmadele võimaluse kujundada ELi toormepoliitika tulevikku. Kogutud

tagasiside toetab Euroopa Komisjoni tööd selle algatuse väljatöötamisel, aidates kaasa mõjuhinnangu analüüsile.

Käesolev avalik konsultatsioon koosneb viiest osast.

1. osa. Üldised küsimused

2. osa. Teave kriitiliste toormete kohta

3. osa. Varude loomine

4. osa. Ühisostud ja nõudluse koondamine

5. osa. Kriitiliste toormete rahastamiskeskus

2

1. osa. Üldised küsimused

Millist juhtimistasandit (ELi, riiklik ja erasektor) seostaksite allpool esitatud väidetega? Palun valige iga väite

puhul üks või mitu tasandit. *

Juhtimine

ELi tasandil

Juhtimine liikmesriigi

tasandil Erasektor

Ei oska öelda

Tugev läbirääkimispositsioon ühisostude puhul X X

Suudab kiiresti reageerida toormete tarneahelate häiretele X X

Tegevuse suur tõhusus ja kiirus X

Selge aruandekohustus X X

Saab teha tõhusamat koostööd eraõiguslike üksustega X X

Tulemuslikkust on lihtsam jälgida X X

Madal halduskoormus X

Aeglaste või keerukate otsustusprotsesside risk X X

Huvide konflikti risk X X X

Killustumise või liikmesriikide ebavõrdse juurdepääsu risk X X

Paindlikkus kiireloomulistele vajadustele reageerimiseks X X

Tõhusad investeerimisotsused kriitilise toorme projektide toetamiseks Euroopas

X X

2. osa. Teave kriitiliste toormete kohta

Kriitiliste toormete seire ja teave nende kohta on olulised teadlike otsuste tegemiseks investeeringute, varude loomise

ja ühisostude valdkonnas. Kriitiliste toormete määrus, mille EL võttis vastu 2024. aastal, on kriitiliste toormete

tarneahelate järelevalve õiguslik alus. Kriitiliste toormete seire ELis on mitmetasandiline protsess, millesse on kaasatud

nii komisjon kui ka riiklikud ametiasutused. Kriitiliste toormete määruse kohaselt on komisjon ja liikmesriikide

ametiasutused kohustatud jälgima vähemalt järgmist: kaubavood ELi ja kolmandate riikide vahel ning siseturul; nõudlus

ja pakkumine ning tarnete kontsentreeritus; ELi ja ülemaailmne toodang ning tootmisvõimsus toorme väärtusahela eri

etappides; hinnavolatiilsus; kitsaskohad ELi tootmise ja lubade andmise kõigis etappides; strateegiliste projektidega

seotud kitsaskohad ELis; võimalikud takistused siseturul kauplemisel kriitilise toormega või kaupadega, mille sisendina

kasutatakse kriitilisi toormeid; korraldada tuleb strateegiliste toormete stressit este. Lisaks aitab kriitiliste toormete

määruse kohane ELi regulaarne kriitiliste ja strateegiliste toormete hindamine jälgida mõningaid eespool nimetatud

parameetreid enam kui 80 kontrollitud toorme puhul, samuti majandusliku tähtsusega reserve, ringlussevõtu määrasid,

asendusvõimalusi ja nende nõudluse prognoose.

1. Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega toormete tarneahelate seire ja sellekohase

teabe kohta ELi tasandil.*

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

3

Ei nõustu üldse

Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

Toormete tarneahelaid, sealhulgas teiseseid toormeid käsitlevate andmete kogumine ja jälgimine ning teabe koondamine parandaks läbipaistvust ja tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ELi tasandil.

X

Toormete, sealhulgas teiseste toormete tsentraliseeritud jälgimine ja teave nende kohta aitaks varakult kindlaks teha ja jälgida tarneriske ja tekkivaid kitsaskohti.

X

ELi ühine toormete jälgimine ja teave nende kohta parandaks liikmesriikide andmete järjepidevust ja võrreldavust.

X

Riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema ELiga tihedat koostööd ja esitama talle vajalikud andmed.

X

Tööstus peaks jagama ELi ametiasutustega andmeid tarneahelate jälgimiseks, tagades andmete konfidentsiaalsuse austamise.

X

2. Kuidas hindaksite praeguseid seiresüsteeme, mida liikmesriigid kriitiliste toormete määruse alusel

rakendavad? *

Reageerimisskaala: väga ebatõhus, ebatõhus, neutraalne, tõhus, väga tõhus, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse

lahtrisse.

Väga ebatõhus

Ebatõhus Neutraalne Tõhus Väga tõhus

Arvamus puudub

Tööstuse varajane hoiatamine võimaliku nappuse eest X

Teabe pakkumine kaubavoogude, hinnavolatiilsuse ja võimalike takistuste kohta siseturul kauplemisel kriitilise toormega või kaupadega, mille sisendina kasutatakse kriitilisi toormeid

X

Teabe pakkumine toormete tarnimise, tootmisvõimsuse ja tootmisprognooside kohta kaevandamis-, töötlemis- ja ringlussevõtuetapis

X

Teabe pakkumine kriitiliste toormete praeguse ja tulevase nõudluse kohta

X

Teabe andmine kitsaskohtade kohta tootmise ja lubade andmise kõigis etappides ELis ning strateegiliste projektidega seotud kitsaskohtade kohta ELis

X

Strateegiliste toormete stressitestide korraldamine X

Kriitiliste ja strateegiliste toormete hindamine X

Õigeaegse teabe andmine ELi majandusjulgeoleku vahendite kohta, nagu välismaised otseinvesteeringud, kaubanduse kaitsemeetmed jne.

X

Ressursirikaste riikidega sõlmitud kriitilisi toormeid käsitlevate lepingute rakendamise järelevalve

X

3. Mil määral nõustute järgmiste väidetega ELi tootmisharu osalemise kohta kriitiliste toormete alase teabe

edastamisel ELile? *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu üldse

Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

ELi tootmisharul peaks olema aktiivne roll andmete esitamisel tarneahelate, tootmisvõimsuse ja toormenõudluse kohta.

X

4

Ei nõustu üldse

Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

ELi tootmisharu peaks esitama ka andmed kriitiliste toormete kohta, mida nad praegu ei kaevanda ega töötle, kuid mida nad saaksid kaevandada või töödelda, kui turutingimused oleksid soodsad.

X

Tööstuse kaasamine on oluline, et tagada ELi tasandil kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus.

X

Tootmisharu poolt jagatava tundliku äriteabe kaitsmiseks on vaja tugevat turvaprotokolli.

X

Andmete esitamine peaks olema kohustuslik. X

Tööstuse kaasamine peaks piirduma andmete esitamisega, samal ajal kui analüütilisi ja strateegilisi hindamisi tuleks teha peamiselt keskselt ELi tasandil.

X

4. Mil määral nõustute järgmiste väidetega võimalike lähenemisviiside kohta andmete kogumisele ELi

tasandil? *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu

üldse Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus

puudub

Liikmesriikide seireteenuseid ja -tooteid tuleks kasutada süstemaatiliselt.

X

Korraldada tuleks vabatahtlikke sidusrühmade uuringuid, seminare ja intervjuusid.

X

Toetada tuleks avaliku teabe kogumist tehisintellekti abil. X

Kaubandusaruandeid ja äriteavet tuleks koguda süstemaatiliselt. X

Tööstusandmeid tuleks koguda kohustuslikke meetmeid kasutades. X

5. Milliseid muid andmeid toormete kohta tuleks Teie arvates jälgida, et luua vastupidav Euroopa toormete

infobaas, ja miks? Millised on peamised probleemid või riskid seoses andmete kogumisega ELi tasandil?

kuni 800 tähemärki

Oluline on keskenduda tervele väärtusahelale, sh maardlatele ja leiukohtadele, arendustegevusele, töötlemis - ja

raf ineerimisvõimekusele ning ringlussevõtule. Keskenduma peab varustuskindluse riskifaktoritele, mh tarnete kontsentratsioon, hinnad, nõudlus sektorite lõikes jne. Peamised probleemid on seotud andmete ja metoodikate killustatusega liikmesriikide vahel ning ärisaladuse kaitse ja konf identsiaalsuse tagamisega. Seirevõimekuse loomisel

tuleb edendada andmete standardiseeritust, kindlustades samaaegselt sisendinfo turve ja ärisaladuse kaitse kriteeriumid. Infobaasi loomine ja tööstuse andmete kogumine on tänases geopoliitilises olukorras ülivajalik, kuid vältida tuleb ettevõtjate halduskoormuse tõusu ning hoida n-ö kahepoolset suhtlust, st ettevõtjatele peab andmete

jagamisega kaasnema selge kasu.

6. Palun esitage tõendid võimalike kulude kohta seoses andmete kogumise ja jagamisega eespool

nimetatud teemadel:

kuni 800 tähemärki

Asjakohane teave peab eelkõige tulema kriitiliste toormete valdkonna tööstusettevõtetelt.

5

3. osa. Varude loomine

Kriitiliste toormete määrusega antakse komisjonile piiratud volitused varude loomise osas; see hõlmab teabe kogumist

riiklike varude taseme kohta, ELi varude turvalist taset väljendava sihttaseme kehtestamist, arvamuste esitamist

liikmesriikidele ja ELi kohaloleku koordineerimist ülemaailmsetel foorumitel. ELis puudub struktuurne vahend kriitiliste

toormete varude haldamiseks ning häirete korral nende korrakohase ja õiglase vabastamise tagamiseks kõigis

liikmesriikides. Kolmandate riikide, näiteks Jaapani, Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Korea valitsused on teinud

strateegilisi jõupingutusi, et tagada oma julgeolek ja majanduslik stabiilsus.

1. Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega kriitiliste toormete strateegiliste varude loomise

meetmete rakendamise kohta ja miks. *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu üldse

Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

Kriitiliste toormete strateegiliste varude loomine suurendaks ELi valmisolekut tarnehäireteks või geopoliitilisteks kriisideks sarnaselt olemasolevate gaasi- ja naftareservi mehhanismidega.

X

Kriitiliste toormete strateegiliste varude loomine parandaks ELi kaitsevalmidust ning vähendaks riske ELi lennundus- ja kaitsevaldkonna väärtusahelates.

X

Strateegiliste varude loomist tuleks kaaluda ainult piiratud hulga kriitiliste toormete puhul, tuginedes riskile ja strateegilisele tähtsusele.

X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Kriitiliste ja strateegiliste toormete varude loomine on oluline struktuurne meede ELi majandusjulgeoleku tagamiseks, kuid seda tuleb eelkõige käsitleda riskijuhtimise meetmena peamiselt kriisiolukordadeks. Varude loomisele peab eelnema ELi tasandil koordineeritud, kuid liikmesriigi tasandil valideeritud riskihinnang, mis määrab konkreetse

sõltuvussuhte, katkestusstsenaariumi, varu mahu ja nõudluse, mida varu teenindab. Tähtis on ka varude loomise eel leppida kokku ja jõustada kriteeriumid, mille alusel varude suurusjärk määratakse ja seda uuendatakse, ning protsess, mille kaudu seda tehakse (sh millises ajakavas, mis valitsustasandi osalusel, millise otsustusmehhanismiga

ja õigusliku protsessiga jne).

2. Milliseid neist eesmärkidest peaks ELi tasandil koordineeritavad varude loomise funktsioonid täitma? *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu

üldse Ei

nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus

puudub

Hoiatav mõju turuga manipuleerimise vastu

X

Kaitse tarnehäirete korral X

Hinnastabiilsus

X

Tugevdada ELi kaitsevalmidust X

Toetada ELi tööstust ostude tegemisel, pakkudes täiendavat ja tsentraliseeritud nõudlust

X

Muu X

6

Kui vastasite „muu“:

kuni 400 tähemärki

Kriitiliste toormete varude loomisel tuleb näiteks võtta mh EL liikmesriikide gaasivarude loomise EL tasemel kiire

reguleerimise mõne aasta tagune kogemus, sh kaardistada õppekohad ja vältida esinenud negatiivseid mõjusid turule (sh ühikuhindade järsku tõusu, mille mõjul hankijad said sama raha eest vähem hangitavat).

3. Millisel tasandil tuleks varude loomist hallata? *

Sisestage X sobivasse lahtrisse.

X Valik

Tööstusel peaks olema varude haldamisel avaliku halduse raamistikus oluline roll.

Varusid peaks haldama ja koordineerima eraõiguslik üksus avaliku võimu järelevalve all.

Varusid peaksid haldama ja koordineerima liikmesriikide avaliku sektori asutused ning nende üle tuleks teostada järelevalvet Euroopa tasandil.

X

Varude loomine peaks hõlmama tihedat koostööd ELi, liikmesriikide ja tööstuse vahel.

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Varude loomine peab toimima era- ja avaliku sektori ning erinevate valitsustasandite tihedas koostöös. Poliitiline ja strateegiline koordineerimine ning riskihinnang peaks toimuma ELi ja liikmesriikide valitsustasandil, tuginedes ELi tööstuse nõudlusprognoosile ja tehnilisele sisendile varude loomise, kasutuse, hoiustamise ja julgeoleku kohta.

Toormete füüsiline hoiustamine peaks võimalusel toimuma tööstuse juures, avaliku järelevalve all. Liikmesriigi avalik sektor saab tagada toetava raamistiku, auditeerimise, vabastamistingimuste kontrolli ning suunise. Vabastamismehhanismi puhul on oluline selgelt sätestada kord ja kriteeriumid, mille alusel ettevõtted (sh kaitse- ja

energiavaldkonna ettevõtete, kellest osa võivad olla riigihangete seaduse tähenduses hankijad), saavad ligipääsu varudele ja ühisostude kaudu soetatud toormetele.

4. Kus peaksid toormete varud asuma? Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega. *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu

üldse Ei

nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun täielikult

Arvamus puudub

Varude loomist tuleks korraldada ELi tasandil tsentraliseeritud rajatiste kaudu, et tagada tõhusus ja koordineerimine.

X

Kõige tõhusam oleks hübriidmeetod, mille puhul ELi tasandi koordineerimine oleks ühendatud riiklike või piirkondlike hoidlatega.

X

Varude loomine peaks toimuma peamiselt liikmesriikide asutuste hoidlates, võttes arvesse riikide tööstusstruktuure ja riskiprofiile.

X

Varude loomine peaks hõlmama tööstuse valduses olevaid varusid.

X

Tulevaste tarnete tagamiseks tuleks pakkuda ettemakseid. X

Varude asukoha määramisel tuleks arvesse võtta logistilist tõhusust, turvalisust ja lähedust tööstustarbijatele.

X

Varude loomise kord peaks võimaldama paindlikkust, et reageerida geograafiliselt diferentseeritud tarnehäiretele.

X

7

5. Millised on Teie arvates probleemid, kui varude loomist korraldavad avaliku sektori asutused (riigi ja/või

ELi tasandil)?

kuni 800 tähemärki

Täielikult avaliku sektori asutuste juhitud varude loomise puhul on riskiks piisava riskihinnangu, andmete või

teadmiste ebapiisavus. Varude loomise tõhusust ja paindlikkust võivad avalikus sektoris nii riigi kui ka ELi tasandil

takistada ka otsustusprotsesside aeglus, mis võib pärssida õigel ajal tööstuse nõudlusele ja tarnehäiretele vastamist.

EL tasandil on riskiks ka liikmesriigiti erinevad prioriteedid ja toormetele õiglase juurdepääsu tagamine kriisiolukorras.

Vältida tuleb turgude moonutamist ning varude loomise mehhanismi puhul peab olema selge vastutus ning

vabastamise kriteeriumid, sh riskihinnangud.

6. Kuidas tuleks varutud toormed vabastada? Mil määral nõustute järgmiste väidetega. *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu

üldse Ei

nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus

puudub

Need tuleks vabastada üksnes erandjuhtudel, näiteks tarneahela häirete korral, mis on tingitud ettenägematutest asjaoludest, nagu ekspordipiirangud, geopoliitilised kriisid või spekulatiivne hinnatõus.

X

Vabastamise otsused peaksid põhinema sõltumatul turujärelevalvel ja riskihindamisel.

X

Vabastamise eesmärk peaks olema minimeerida turuhäireid ja ootamatuid hinnamuutusi.

X

7. Mida on vaja, et kaasata tööstus kriitiliste toormete varude loomise algatustesse, ja miks?

Tagada tuleb madal halduskoormus, ärisaladuse kaitse ning selged reeglid algatustes osalemiseks, sh tuleb ettevõtetele anda selge ülevaade algatuste prognoositavast kasust ning võimalustest, samuti nendega seotud

riskidest ja viimaste maandamiseks kavandatust. Osaluse edendamiseks tuleb tööstusele tagada ka õigus kaasa rääkida selles, milliste toormete varud moodustatakse ning millises mastaabis ja kuidas nende vajadust edaspidi uuendatakse.

8. Milliseid kriitilisi/strateegilisi toormeid tuleks varude kogumisel arvesse võtta? *

X Valik

antimon

arseen

barüüt

berüllium

boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium

boor

X boor - metallurgiline

fluoriit

fosfor

X fosforiit

X gallium

X germaanium

8

X Valik

X grafiit

X grafiit - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

hafnium

X haruldased muldmetallid püsimagnetite jaoks (Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce)

heelium

X kerged haruldased muldmetallid

Kõik

koksisüsi

X koobalt

liitium

X liitium - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

magneesium

X magneesiummetall

mangaan

mangaan - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

X nikkel - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

X nioobium

päevakivi

plaatinarühma metallid

ränimetall

X rasked haruldased muldmetallid

skandium

strontsium

tantaalkondensaatorid

titaanmetall

X vanaadium

X vask

vismut

X volfram

4. osa. Ühisostud ja nõudluse koondamine

Euroopa tööstuse juurdepääs toormetele ei ole stabiilne ning Euroopa ettevõtted peavad läbirääkimisi ülemaailmsete

osalejatega, kellel on palju suurem turuvõim. Kriitiliste toormete määruse alusel välja töötatud nõudluse koondamise ja

kontaktide loomise platvorm on esimene samm turuvõimu tasakaalustamise suunas, koondades ELi tööstuse vajadused

strateegiliste toormete järele. Kriitiliste toormete ühisostmine tähendaks aga valitud kriitiliste toormete pakkumise ja

9

nõudluse aktiivset juhtimist ja koordineerimist, et luua väljaostusid, mis toetavad nii järgmise etapi tööstusharude

vajadusi kui ka kriitilise toorme projektide arendamist.

1. Milline on Teie hinnangul ühisostude tõhusus kriitiliste toormete valdkonnas? *

Reageerimisskaala: 1 - väga madal kuni 5 - väga kõrge, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.

1 2 3 4 5 Arvamus puudub

Toormete tagamine ELi tööstusele X

Teiseste kriitiliste toormete laiendamise võimaldamine X

Esmaste kriitiliste toormete laiendamise võimaldamine X

Väljaostjate leidmine uute projektide jaoks X

Turgude stabiliseerimine X

Euroopa nõudluse võimendamine, et saavutada maailmaturgudel konkurentsivõimelisemad hinnad

X

Strateegiliste varude tagamine avaliku sektori asutustele X

2. Kas nõustute järgmiste väidetega kriitiliste toormete ühisostude mehhanismide loomise kohta ELis? *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu üldse

Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

Kriitiliste toormete puhul tuleks süstemaatiliselt rakendada ühisoste, eelkõige nende puhul, millel on suur tarnerisk ja strateegiline tähtsus ELi väärtusahelate jaoks.

X

Ühisostude eest vastutaval üksusel peaks olema võimalik pidada läbirääkimisi äriühingute nimel.

X

Ühisostude eest vastutaval üksusel peaks olema võimalik teha oste äriühingute nimel.

X

Vastutav üksus peaks tegutsema turutegijana ning sõlmima tarnijate ja väljaostjatega ärilepinguid.

X

Eraettevõtjate nõudlust ühisostude järele tuleks täiendada avaliku sektori asutuste nõudlusega, kui see on kasulik.

X

Tuleks võtta erimeetmeid, et julgustada VKEsid ühisostude mehhanismis osalema.

X

Tuleks võtta erimeetmeid, et edendada ringlussevõetud kriitiliste toormete kasutamist ühisostude mehhanismis.

X

Ühisoste tuleks toetada rahastamisvahenditest. X

Ühisostud peaksid toetama ELi kaitsevalmidust. X

Muu:

kuni 800 tähemärki

Ühisoste peaks rakenduma eelkõige kõrge tarneriski ja strateegilise tähtsusega toormetele, kus üksikettevõtete läbirääkimiste võimalused on piiratud. Seejuures on vaja õigusaktis (eelnõus) määratleda läbipaistvalt kriteeriumid, protsess ja otsustustase, mille alusel neile tingimustele vastamist hinnatakse. Samuti on vaja selgust selles, millisest

10

EL eelarve osast ja millistel tingimustel oleks võimalik ning lubatav ühisostudega seoses EL rahastamisvahendeid kasutada.

3. Millised parameetrid peaksid määrama sektori kaasamise kriitiliste toormete ühisostmisse ja miks? *

Reageerimisskaala: 1 - väga madal kuni 5 - väga kõrge, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.

1 2 3 4 5 Arvamus

puudub

Panus SKPsse X

Töötajate arv ELis X

Tähtsus ELi strateegiliste eesmärkide jaoks (nt rohe- ja digipööre, majandusjulgeolek, kaitse ning lennundus- ja kosmosevaldkonna vajadused)

X

Sõltuvus kriitiliste toormete impordist X

VKEde osakaal ja tähtsus X

Ringlussevõetud kriitiliste toormete kasutamine X

Muu:

kuni 800 tähemärki

Arvestada tuleks ka selliste toormete tootmispiirkondi ja tootmisvõimsusi, sh võrreldes võimalike ühisostude hankemahuga ja perioodiga, mille kestel konkreetset mahtu plaanitakse hankida. Seejuures tuleks püüda vältida olukorda, kus EL erinevad hankijad satuksid turul üksteisega samatüübiliste hangitavate objektide hankimisel

konkureerida, et vältida sellistel juhtudel nõudluse ja pakkumise suure ebakõla korral sellest tulenevat hinnataseme järsku tõusu ja hangitava toorme kallimaks muutumist kõigile (EL) hankijatele.

4. Milliseid kriitilisi/strateegilisi toormeid tuleks ühisostude puhul arvesse võtta? *

X Valik

antimon

arseen

barüüt

berüllium

boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium

boor

X boor - metallurgiline

fluoriit

fosfor

fosforiit

X gallium

X germaanium

X grafiit

11

X Valik

X grafiit - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

hafnium

X haruldased muldmetallid püsimagnetite jaoks (Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce)

heelium

X kerged haruldased muldmetallid

Kõik

koksisüsi

X koobalt

liitium

X liitium - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

magneesium

X magneesiummetall

mangaan

mangaan - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

X nikkel - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

X nioobium

päevakivi

plaatinarühma metallid

ränimetall

X rasked haruldased muldmetallid

skandium

strontsium

tantaalkondensaatorid

titaanmetall

X vanaadium

X vask

vismut

X volfram

5. osa. Kriitiliste toormete rahastamiskeskus

Viimastel aastatel on erasektor, EL ja liikmesriigid märkimisväärselt suurendanud oma rahalist toetust kriitiliste toormete

projektidele. Näiteks on mitu liikmesriiki loonud sihtotstarbelised kriitiliste toormete fondid ja Euroopa Investeerimispank

(EIP) kavatseb kulutada kriitiliste toormetega seotud tegevusele kuni 2 miljardit eurot aastas. Sellest hoolimata on

paljudel kriitiliste toormete projektidel endiselt raskusi piisavate rahaliste vahendite leidmisega.

12

1. Kui olulised on järgmised rahastamisliigid, et kriitiliste toormete projektid jõuaksid finantsasjade

sulgemiseni? *

Skaala: väga oluline, oluline, mõõdukalt oluline, piiratud tähtsusega, ebaoluline, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse

lahtrisse.

Väga oluline Oluline Mõõdukalt oluline

Piiratud tähtsusega Ebaoluline Arvamus

puudub

Toetused (ELi või liikmesriikide poolt)

X

Avaliku sektori kapital X

Erakapital X

Avaliku sektori laenud X

Erasektori laenud X

Avaliku sektori garantiid X

Rahastamisvahendite ühendamine X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Kuivõrd kriitiliste toormete projektidega kaasnevad pikkade arendusfaaside ning kõrgete tehnoloogiliste ris kidega

väga mahukad investeeringud, on kõik rahastamisliigid olulised. Töötlemisprojektide jt väärtusahela lõpuosa projektide puhul on laenud ja garantiid väga mõjusad, toetusi vajavad teadus- ja arendusprojektid, sh on tähtis toetada maavarauuringuid. Eeldame, et võimalike rahastusallikate all on peetakse siin silmas kavandatavat EL 2028-

2034 eelarveperioodil loodavad Euroopa Konkurentsivõime fondi, eeldusel et käimasolevatel läbirääkimistel kokku lepitav EKF eelarvemaht ning selle kasutuse prioriteedid ja reeglid seda võimaldavad.

2. Kui raske on saada juurdepääsu järgmistele kriitiliste toormete projektide rahastamisvahenditele ELis? *

Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks

sisestage X sobivasse lahtrisse.

Väga hea

juurdepääs Hea juurdepääs Neutraalne Halb juurdepääs Väga halb juurdepääs

Arvamus puudub

Toetused (ELi või liikmesriikide poolt) X

Avaliku sektori kapital X

Erakapital X

Avaliku sektori laenud X

Erasektori laenud X

Avaliku sektori garantiid X

Rahastamisvahendite ühendamine X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

13

3. Kui raske on saada juurdepääsu järgmistele kriitiliste toormete projektide rahastamisvahenditele

väljaspool ELi? *

Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks

sisestage X sobivasse lahtrisse.

Väga hea juurdepääs Hea juurdepääs Neutraalne Halb juurdepääs Väga halb

juurdepääs Arvamus puudub

Toetused (ELi või liikmesriikide poolt) X

Avaliku sektori kapital X

Erakapital X

Avaliku sektori laenud X

Erasektori laenud X

Avaliku sektori garantiid X

Rahastamisvahendite ühendamine X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

4. Kui raske on saada rahastust kriitiliste toormete väärtusahela järgmistes etappides? *

Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks

sisestage X sobivasse lahtrisse.

Väga hea juurdepääs Hea juurdepääs Neutraalne Halb juurdepääs Väga halb

juurdepääs Arvamus

puudub

Maavarauuringud X

Kaevandamine

X

Töötlemine X

Ringlussevõtt X

Asendamine X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

14

Kõige keerulisem on kaevandamisprojektide ja maavarauuringute rahastamine, kuivõrd mõlemad hõlmavad kõrget riski, suuri kapitalimahtusid ning pikaajalisi loamenetlusi.

5. Millised on peamised kriitiliste toormete projektide rahastamise kitsaskohad ELis? *

Palun seadke järgmised tõkked tähtsuse järjekorda. Sisestage järjekorranumber esimesse veergu.

Järjekord Tõke

4 Projekti elluviimise risk (ehitamine, tehnoloogia, kättetoimetamine)

2 Tulud ja tururisk (hinnavolatiilsus, väljaostu ebakindlus)

1 Poliitiline ja regulatiivne risk

3 Ökosüsteemi ja koordineerimisega seotud piirangud (killustatud rahastamine, piiratud eksperditeadmised)

5 Projekti ajakava / projekti valmidus

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Projektide elluviimisel on takistusteks eelkõige suur majanduslik ja tehnoloogiline risk, kõrged keskkonnanõuded,

mahukad loamenetlused ning pikk tasuvusaeg, mida mõjutavad ka turgude ettearvamatus ja hinnavolatiilsus. Hinnavolatiilsus võib samas seotud olla ka muude majanduskeskkonda mõutavate otsustega, mis muudavad projektide tasuvusanalüüsi ja äriplaani koostamise keeruliseks, kuna ei ole piisavat pikaajalist kindlust

majanduskeskkonna säilimises. Viimane võib negatiivselt mõjutada ka võimalusi rahastajate leidmiseks.

6. Millised on peamised kriitiliste toormete projektide rahastamise kitsaskohad väljaspool ELi? *

Palun seadke järgmised tõkked tähtsuse järjekorda. Sisestage järjekorranumber esimesse veergu.

Järjekord Tõke

4 Projekti elluviimise risk (ehitamine, tehnoloogia, kättetoimetamine)

2 Tulud ja tururisk (hinnavolatiilsus, väljaostu ebakindlus)

1 Poliitiline ja regulatiivne risk

3 Ökosüsteemi ja koordineerimisega seotud piirangud (killustatud rahastamine, piiratud eksperditeadmised)

5 Projekti ajakava / projekti valmidus

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Väljaspool ELi on samuti peamine kitsaskoht poliitiline ja regulatiivne risk, sh lubade ja maksurežiimide muutumine ning riigistamise oht korruptsiooni ja geopoliitilise ebastabiilsusega. Väga oluline on ka tulude ja turu ebakindlus ning inf rastruktuuri, energia, logistika ja tööjõu piirangud.

7. Millised ELi tasandi rahalise toetuse vormid sobivad Teie arvates kõige paremini, et tagada tõhusalt

tarned toormeprojektidest ELis ja mujal? *

Skaala: 1 - väga väikese tähtsusega kuni 5 - väga suure tähtsusega. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.

15

1 2 3 4 5 Arvamus puudub

Toetused X

Omakapital X

Eelisaktsiad X

Vahefinantseerimine/kvaasiomakapital X

Laenud X

Allutatud laen X

Projektivõlakirjad X

Garantiid X

Hinnavahelepingud X

Hindade stabiliseerimise vahendid X

Litsentsitasud/voogedastus X

Ettemaksed X

Hübriid- ja segastruktuurid X

Tulemuspõhine rahastamine X

Hinna alampiir tegevuskulude toetuse andmise kaudu X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Toetused ja garantiid on eriti olulised varases arendus-, uuringu- ja tehnoloogiafaasis, kus risk on suur ja rahavoog

puudub. Erinevad laenud ja ettemaksed sobivad projektide ehitus- ja käivitusetapis (eeldusel, et ettemaksete andmise osana on EL ja/või liikmesriikide f inantshuvid piisavalt kaitstud, nt pangagarantii nõude vm kaudu). Kõigi antud rahastusmeetmete vaates on oluline teada, mil määral on käimasolevate läbirääkimiste tulemusel 2028+

perioodil võimalik taotleda ja katta kulu Euroopa Konkurentsivõime Fondist.

8. Milliseid tegevusi tuleks korraldada ELi tasandil? *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu

üldse Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus

puudub

Asjakohaste ELi tasandi rahastamisvoogude kindlaksmääramine, kriitilise toorme mõõtme kajastamine nende prioriteetides ja nendevahelise koostoime loomine

X

ELi eri rahastamisvahendite koordineerimine X

ELi eri rahastamisvahendite haldamine X

16

Ei nõustu üldse Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

Tegutsemine ühenduslülina nende jaoks, kes on huvitatud kriitiliste toormete projekti toetamisest

X

Uudsete ELi rahastamisvahendite väljatöötamine X

Projektide toetamine väljaspool ELi X

Muud põhitegevused

Kui valisite muud põhitegevused:

kuni 400 tähemärki

17

Lõppelemendid

Kui Te soovite esitada muid märkusi, tehke seda allolevas tekstikastis.

kuni 800 tähemärki

Eesti toetab Euroopa kriitiliste toormete keskuse rolli tööstuse varustuskindluse, seire ja rahastamise edendamisel. Juhul kui keskus luuakse eraldiseisva asutusena, teeb Eesti ettepaneku rajada keskus või osa selle funktsioonidest

Eestisse. Eesti tööstusel on strateegiline roll globaalses haruldaste muldmetallide väärtusahelas ning juhul, kui luuakse haruldaste muldmetallide varude ladustamise allüksus, teeme ettepaneku rajada see Eestisse.

Kriitilisi toormeid sisaldavate jäätmete ELi-sisesel veo tuleb luua täiendavaid lihtsustatud menetlusi, eelkõige sertif itseeritud käitlusettevõtete vahel. Toetada tuleb kriitilisi toormeid sisaldavate jäätmete import i Euroopa Liitu, nt partnerluslepingud usaldusväärsete kolmandate riikidega, ühtsed kvaliteedi - ja jälgitavusnõuded; lihtsustatud

impordimenetlus, koostöö.

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa kriitiliste toormete keskuse avaliku konsultatsiooni kohta

Kokkuvõte

Euroopa Komisjon kogub kuni 29. juulini tagasisidet puhta tööstuse leppes ja RESourceEU

tegevuskavas välja kuulutatud Euroopa kriitiliste toormete keskuse loomise õigusliku

ettepaneku esitamiseks. Eelnõu on plaanis avaldada 2026. aasta kolmandas kvartalis.

Avalikus konsultatsioonis pakub komisjon välja keskuse neli põhifunktsiooni:

tööstusandmete kogumine ja süsteemne väärtusahelate seire; strateegiliste varude loomine;

ühisostud ja nõudluse koondamine; kriitiliste toormete valdkonna rahastuse koordineerimine.

Keskus toetab kriitiliste toormete määruse (EL) 2024/1252 rakendamist.

Euroopa kriitiliste toormete keskuse loomise olulisemad mõjud Eestile on seotud sektori

varustuskindluse ja üldise majandusliku stabiilsuse tagamisega, sh tööprotsesside katkemise

vältimise ja valdkonna tööhõive kaitsmisega.

Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu kriitiliste ja strateegiliste toormete tööstusandmete

kogumine hõlmaks kogu väärtusahelat või vähemalt selle Euroopa Liiduga seotud osa ning

et andmete kogumisel vähendataks liikmesriikide vahelist killustatust. Oluline on, et

tööstusettevõtted jagaksid Euroopa Komisjoniga asjakohast teavet, kuid tagatud peab olema

antud sisendi ja ärisaladuste kaitse ning ettevõtetele peab andmete jagamisega kaasnema

praktiline kasu.

Eesti näeb Euroopa Liidu tasandil kriitiliste toormete strateegiliste varude loomist olulise

majandusjulgeolekut tagava meetmena, kuid antud mehhanism peab olema suunatud

eelkõige kriisiolukordadele ja varustuskindluse tagamisele. Keskenduda tuleb suurima

tarneriski ja strateegilise tähtsusega toormetele ning varude vabastamine peab põhinema

põhjalikel riskihinnangutel ja sõltumatul turujärelevalvel. Varude loomise kord peab

põhinema tihedal era- ja avaliku sektori koostööl, kuid füüsiline ladustamine peab toimuma

eelkõige tööstuse juhtimisel. Liikmesriigi avalik sektor saab pakkuda suuniseid ning omada

toetavat, täiendavat ning koordineerivat rolli. Samuti on Eesti seisukohal, et varude

ladustamise asukohad tuleb liiduüleselt hajutada, nii julgeolekukaalutlustel kui ka erinevate

tööstusettevõtete tugevusi ja geograafilist jaotust arvestades. Eesti haruldaste muldmetallide

valdkonna ettevõtted peavad olema antud toormete ladustamisel keskselt kaasatud.

Leiame, et ühisoste tuleb eelkõige rakendada vaid juhul, kui ohus on Euroopa Liidu

strateegiliste sektorite, sh kaitse- või energiatööstuse varustuskindlus või kui üksikettevõtete

läbirääkimisvõimalused on piiratud.

Lisaks on valdkonna edendamisel oluline erinevate rahastamisinstrumentide, sh laenude,

garantiide, toetuste paindlik kasutamine ning mh on tähtis võimestada maavarauuringute ning

ringlussevõtu ja toormete asendamise rahastamist.

2

Ülevaade ja eesmärk

Vastavalt 26. veebruaril 2025 avaldatud puhta tööstuse leppele1 ning 3. detsembril 2025

avaldatud RESourceEU tegevuskavale2 plaanib Euroopa Komisjon esitada õigusliku

ettepaneku Euroopa kriitiliste toormete keskuse loomiseks. Nii RESourceEU tegevuskava

kui ka loodava keskuse sihiks on kiirendada kriitiliste toormete määruse (EL) 2024/12523

rakendamist ja tugevdada ELi vastupanuvõimet tarnehäiretele, sh tahtlikule

turumanipulatsioonile ja sihistatud ekspordipiirangutele.4 Antud algatused toetavad ka

kriitiliste toormete määruse all seatud eesmärke saavutada 2030. aastaks võimekus tarbitavast

aastasest kriitiliste toormete kogusest Euroopa Liidu siseselt kaevandada 10%, töödelda 40%

ja ringlusse võtta 25% ning samaaegselt tagada, et Euroopa Liit ei sõltuks ühestki kolmandast

riigist mõne toorme tarnimises enam kui 65% ulatuses.

Komisjon toob ELi kriitiliste toormete tööstuse vaatest välja peamised probleemid, milleks on

puuduv ülevaade ELi hõlmavate väärtusahelate ja seeläbi peamiste riskide kohta, ELi tööstuse

puudulik turuvõimekus ja ligipääs kriitilistele toormetele maailmaturul, liigne haavatavus

tarnehäiretele ja turutõrgetele ning ebapiisav rahaline toetus ELi kriitiliste ja strateegiliste

toormete projektidele. Avaliku konsultatsiooni raames pakub komisjon antud probleemide

lahendamiseks keskusele välja neli ülesannet - ELi kriitiliste toormete tööstuse andmete seire

süsteemse arendamise, tööstuse toormetele juurdepääsu tugevdamise läbi nõudluse

koondamise, strateegiliste varude loomise tarnehäiretele reageerimiseks ning kriitiliste ja

strateegiliste toormete projektide rahastamise tõhusama koordineerimise.

Keskuse loomisel lähtutakse Jaapani metallide ja energiajulgeoleku organisatsiooni (JOGMEC)

kogemusest. JOGMEC toetab Jaapani ettevõtete tegevust kogu tarneahelas alates

maavarauuringutest ja kaevandusprojektidest kuni töötlemise, ringlussevõtu ja strateegiliste

varudeni, mh hoiab JOGMEC kuni 180 päeva varu 35 kriitilise toorme puhul.

1 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA

SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja

süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava EUR-Lex - 52025DC0085 - EN - EUR-Lex 2 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA

SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Tegevuskava „RESourceEU“ Kriitiliste

toormete strateegia rakendamise kiirendamine, et kohaneda uue reaalsusega EUR-Lex - 52025DC0945 - EN -

EUR-Lex 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1252, 11. aprill 2024, millega sä testatakse kriitiliste

toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL)

2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (EMPs kohaldatav tekst) Määrus - EL - 2024/1252 - EN - EUR-

Lex 4 Viimastel aastatel on Hiina võtnud vastu mitmeid kriitiliste toormete ja lõpptoodete ning haruldaste

muldmetallide töötlemisega seotud seadmete ekspordikontrolli meetmeid. 9. oktoobril 2025 k ehtestatud

piirangud hõlmasid teatavaid kriitilisi toormeid sisaldavate tööstustoodete ja kaitseotstarbeliste toodete (nt

püsimagnetite) eksterritoriaalset kontrolli.

3

Avalikule konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 29. juulil. Euroopa kriitiliste toormete

keskuse õigusliku ettepaneku esitab Euroopa Komisjon 2026. aasta kolmandas kvartalis.

Koostajad

Seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Margus Raha

([email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus

([email protected]). Valdkonna eest vastutab energeetika ja maavarade

asekantsler Jaanus Uiga ([email protected]).

Avalikule konsultatsioonile vastamise põhimõtted

• Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2025–2027;

• Strateegia „Eesti 2035“, mis on Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021;

• Uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alused, mille kinnitamine Riigikogus algatati 7.

mail 2026;

• Eesti täiendatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku

kohta, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid, mis kiideti heaks

Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023 istungil ning Riigikogu ELAKi 2. oktoobri 2023

istungil;

• Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega muudetakse

kriitiliste toormete määrust (EL) 2024/1252, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 12.

veebruari 2026 istungil ja Riigikogu ELAKi 20. veebruari 2026 istungil;

• Eesti seisukohad majandusjulgeoleku teatise ja RESourceEU tegevuskava kohta, mis

kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026 istungil ning Riigikogu ELAKi 13.

aprilli istungil.

Taust

Euroopa kriitiliste toormete keskus on üks RESourceEU tegevuskava kesksetest meetmetest

ning aitab kaasa nii kriitiliste toormete määruse kiiremale rakendamisele kui ka

varustuskindluse tagamisele. Eesti on varasemalt koostanud Vabariigi Valitsuse seisukohad

antud tegevuskava kohta, milles muu hulgas võeti seisukoht toetada Euroopa kriitiliste toormete

keskuse loomist ning juhul, kui keskus luuakse eraldiseisva asutusena, tehti ettepanek see luua

Eestisse. Lisaks on Eesti huvi olla keskne osapool haruldaste muldmetallide varude loomisel,

seda ka asukohariigina juhul, kui luuakse eraldi füüsiline haruldaste muldmetallide varude

allüksus. 2026. aasta juulikuu seisuga on komisjon esialgu loonud keskusega tegeleva üksuse

DG GROW alla Brüsselisse, kuid veel on lahtine füüsilise keskuse täpsem struktuur ja asukoht,

varude loomise kord ning hoidlate asukohad.

4

Kriitiliste toormete kasvav olulisus Euroopa Liidu tööstuse, sh rohe- ja digipöörde,

kaitsetehnoloogia ja lennundus- ja kosmosetehnoloogia jaoks, ning sagenevad tarnehäiringud

nõuavad liiduüleseid meetmeid varustuskindluse ja tööstuse turujõu tagamiseks. Viimastel

aastatel hoogustunud kriitiliste toormete ekspordipiirangud ja turumanipulatsioon on esile

toonud ELi tööstuse märkimisväärsed sõltuvused kolmandatest riikidest ja kiireloomulise

vajaduse nii tarneallikate mitmekesistamise kui ka kohaliku võimekuse tõstmise järgi. Loodava

keskuse meetmed vastavad muu hulgas Hiina poolt alates 2023. aastast kehtestatud mitmetele

ekspordipiirangutele, sh 2025. aasta oktoobris haruldastele muldmetallidele kehtestatud

piirangud.

Kuivõrd antud arengud kriitiliste toormete vallas avaldavad kasvavat mõju ka ELi

strateegilisele autonoomiale ja laiemale majandusjulgeolekule, on Euroopa kriitiliste toormete

keskuse loomine ja sihistatud meetmed Euroopa tööstuse kaitsmiseks ja tugevdamiseks selgelt

vajalikud.

Ka Eesti tööstus on üleilmsest kriitiliste toormete turust otsesemalt ja kaugemalt mõjutatud.

Eestis asuvad Kanada ettevõtte Neo Performance Materialsi (NPM) haruldaste muldmetallide

töötlemise ja püsimagnetite tootmise tehased. Haruldaste muldmetallide ja metallide (sh tantaal

ja nioobium) tootmine toimub Sillamäel NPM Silmetis ja püsimagnetite tehas avati 2025. aasta

sügisel Narvas. Oluline on märkida, et selline püsimagnetite tehas on Euroopas ainulaadne.

Sillamäel paiknev kergete haruldaste muldmetallide töötlemise võimekus on aga üks kahest

Euroopas, teine samalaadne tehas paikneb Lääne-Prantsusmaal ja kuulub ettevõttele Solvay.

Jaanuaris avati Silmetis ka raskete muldmetallide tootmise pilootprojekt, mis on ainuke

sellelaadne maailmas väljaspool Hiinat. Neo Performance Materialsi toore tuleb mh

Austraaliast ja Malaisiast.

Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju elus- ja looduskeskkonnale

Loodava keskuse raames kriitiliste toormete varude loomisel ei ole ulatuslikku lisanduvaid

mõjusid elus- ja looduskeskkonnale, kuna ladustamistegevused toimuksid piiratud alal ja

nõuavad vähest maakasutust. Kaudselt soodustab keskus töötlemise, ringlussevõtu ja

kaevandamisega seotud tegevust, kuivõrd Euroopa kriitiliste toormete keskus tegeleb mh ELi

tööstuse projektide toetamisega. Küll aga kehtivad kriitiliste toormete projektidele ranged

keskkonnaalased standardid.

Mõju majandusele

Euroopa kriitiliste toormete keskus omaks olulist positiivset mõju ELi tööstusele ja

majandusjulgeolekule, eelkõige läbi võimaliku tarnehäiringute võimaliku maandamise varude

ja ühisostude kaudu, tööstuse seire ja turuseisu ülevaate edendamise ning kriitiliste toormete

projektide rahastamise parema koordineerimise.

5

Vajaliku toorme ja tarnete tagamine ELi tööstusele on võtmetähtsusega, eriti kaitsevaldkonna,

lennundus- ja kosmosetööstuse ja ringmajandusele ülemineku vaatest. Loodav keskus, eriti

varude loomine ja võimalik nõudluse koondamine, võib kriisiolukordades oluliselt kaasa aidata

varustuskindluse tagamisele, tarnešokkide ja turumanipulatsiooni mõju leevendamisele ning

tarneahelate stabiliseerimisele, sh vähendatakse hinnakõikumise mõju ning edendatakse

kerksust turumanipulatsiooni, välise mõjutamise ja ekspordipiirangute vaates. Ka kriitiliste

toormete ringsuse edendamine ning teadus- ja arendustegevuse toetamine valdkonna rahastuse

koordineerimise parendamise kaudu toetab majandust, seda läbi ringmajanduslike lahenduste

ja tööstuse toetamise ning uute majanduslike võimaluste loomise. Varude loomisel ja

tarnešokkide leevendamisel on positiivne mõju ka Eesti vastava tööstuse ettevõtetele.

Potentsiaalselt võimaldab varude loomine või nõudluse koondamine vältida tööprotsesside

katkemist ja ärilist kahju ning seeläbi kaitsta ka valdkonna töökohti.

Mõju riigieelarvele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele

ja tuludele

Kui ELi tasemel otsustatakse hakata varuma haruldasi muldmetalle, võib Eesti kaasumine kaasa

tuua nii ühekordseid investeeringukulusid kui ka püsivaid tegevuskulusid riigieelarves juhul,

kui avalik sektor toetab tööstust või loob täiendavad varud lisaks tööstuse hallatud varudele.

Ühekordsed kulud võivad olla seotud varude loomiseks vajaliku hoone või taristu, sh

kübertaristu lahenduste arendamisega. Püsikulud võivad hõlmata ka varude hoidla haldamisega

seotud personalikulusid ning taristu hooldus- ja ülalpidamiskulusid. Eesti kontekstis on antud

taristu mastaap aga marginaalne, kuivõrd haruldaste muldmetallide kogused on võrreldes teiste

kriitiliste ja strateegiliste toormetega (sh näiteks liitium, grafiit jne) oluliselt väiksemad ning

hoidla(te) näol ei oleks sel juhul tegemist suuremahulise taristuga. Küll aga sõltuvad varu

tegelikud kulud lisaks füüsilisest mahust muu hulgas ka materjali väärtusest, turvanõuetest,

auditist, kindlustusest, roteerimisest, kvaliteedinõuetest jne.

Varude loomise, sh võimalike haruldaste muldmetallide varude loomise kulude täpne ulatus

sõltub liiduüleselt kokkulepitavast korrast. Eesti hinnangul peaks varude hoiustamine toimuma

eelkõige tööstuse juhtimisel, põhinedes ELi ja riigi poliitilisel ja strateegilisel toel ning suunisel.

Riikliku avaliku sektori hoiustamise meetmed peaksid olema vaid täiendavad, mitte esmased

ning seega lasuks ka kulude katmise kohustus eelkõige ettevõtetel ning EL eelarvel.

Kulude täpne ulatus sõltub keskuse õiguslikust vormist, organisatsioonilisest struktuurist,

taristuvajadusest ning sellest, millises mahus kaetakse keskuse rajamise ja toimimisega seotud

kulud Euroopa Liidu vahenditest. Seejuures sõltub eelarvemõju keskuse rahastamismudelist

ning sellest, kas ja millises ulatuses nähakse rahastamist ette Euroopa Liidu järgmise pikaajalise

eelarveperioodi raames kavandatavast Euroopa Konkurentsivõime Fondist või muudest liidu

rahastamisallikatest. Komisjon on RESourceEU tegevuskavas5 markeerinud, et loodav keskus

hakkab uuel eelarveperioodil rahalist tuge saama Euroopa Konkurentsivõime Fondist (EKF).

Samuti kinnitab nii komisjoni ettepanek Euroopa Konkurentsivõime Fondi määruseks6 kui ka

5 EUR-Lex - 52025DC0945 - EN - EUR-Lex

6 EUR-Lex - 52025PC0555R(01) - EN - EUR-Lex

6

16. juunil EL Nõukogus kinnitatud üldine lähenemisviis7 kriitiliste toormete valdkonna

rahastuse osana vastupanuvõime, julgeoleku, kaitsetööstuse ja kosmosepoliitika klastrist, sh

kinnitab üldise lähenemisviisi sektsiooni 1 artikkel 42 võimaluse kriitiliste toormetega seotud

tegevuste rahastamiseks. Antud tegevused kattuvad RESourceEU tegevuskavas ja avaliku

konsultatsiooni raames komisjoni poolt esitatud Euroopa kriitiliste toormete keskuse

funktsioonidega. EKF maht 2028-2034 eelarveperioodiks ning selle kasutusulatus (sh

abikõlblikkus jm reeglistik) lepitakse kokku käimasolevate läbirääkimistel tulemusel,

eeldatavasti 2027. aastal.

Täpsemaid mõjusid riigi eelarvele ja muudele ressurssidele on võimalik hinnata pärast Euroopa

Komisjoni õigusliku ettepaneku esitamist ning kriitiliste ja strateegiliste toormete varude

loomise korra täpsustumist. Võimalikke eelarvelisi kulusid käsitletakse riigieelarve strateegia

ja riigieelarve koostamise protsessis ning nende katmine otsustatakse vastavalt riigi

eelarvelistele võimalustele.

Mõju regionaalarengule

Regionaalarengu vaates võib muu hulgas haruldaste muldmetallide varude loomine aidata

vältida võimalikke haruldaste muldmetallide töötlemise ja püsimagnetite tootmise

tööprotsesside katkestusi Ida-Virumaal.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele

Euroopa kriitiliste toormete keskuse loomine aitab tugevdada ELi strateegilist autonoomiat ja

majandusjulgeolekut, vähendades ELi tööstuse sõltuvusi välisest toormest ning seeläbi

maandades ka haavatavusi vaenulike riikide mõjutuskatsetele läbi turutõrgete loomise.

Kuivõrd Hiina ja Ameerika Ühendriikide kaubandussuhete seis ja selle mõju kolmandatele

osapooltele on endiselt ebakindel ja kaubandussõja vaherahu ei ole veel ametlikult pikendatud

novembrist kaugemale, on oluline tugevdada nii riiklikku kui ka regionaalset kerksust, juhuks

kui turuseis ja tarneallikad peaksid ootamatult olulisel määral muutuma. ELi kohaliku tööstuse

võimestamine ja kaitsmine, eriti püsimagnetite ja haruldaste muldmetallide vallas, on seega

tervitatav ning võib kaasa tuua täiendavat rahastust ja tähelepanu Eesti tööstusele.

Samuti mõjutab täiendav tähelepanu ning võimalik rahastus positiivselt Eesti välissuhtlust,

tugevdades meie prestiiži ja positsiooni erinevatel läbirääkimistel. Samas võib strateegiliste

toormete hoiustamine Eesti territooriumil tuua täiendavad riskid riigi julgeolekule, kuna

võimalike objektide hüpoteetiline kahjustamine haavaks riigi majandust.

Sotsiaalne mõju

Kriitiliste toormete varustuskindluse tagamine aitab kaitsta Eesti kohalikku tööstust ja töökohti

antud valdkonnas. Stabiilsemate investeerimistingimuste loomine omab positiivset mõju

tervele väärtusahelale, toetades pikaajalist tööhõivet.

7 GROWTH - ECF: Partial General Agreement in the Council reached

7

Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu kriitiliste ja strateegiliste toormete

tööstusandmete kogumine hõlmaks kogu väärtusahelat või vähemalt selle Euroopa

Liiduga seotud osa. Andmete kogumisel tuleb vähendada liikmesriikide vahelist

killustatust ning edendada ühtseid ja standardiseeritud andmeformaate. Samuti

on oluline, et tööstusettevõtted edastaksid Euroopa Komisjonile asjakohast

sisendit viisil, mis tagab esitatud teabe turvalise käsitlemise, konfidentsiaalsuse ja

ärisaladuse kaitse. Andmete jagamisega peab ettevõtetele kaasnema praktiline

kasu.

Selgitus: Kriitiliste ja strateegiliste toormete tööstusandmete süsteemsem kogumine ettevõtetelt

on vajalik, et tulevane Euroopa kriitiliste toormete keskus saaks täita oma rolli ELi

toormepoliitika praktilise rakendaja ja koordineerijana. RESourceEU tegevuskava kohaselt on

keskuse ülesandeks mh kujundada süsteemne ülevaade kriitiliste toormete väärtusahelatest ning

esmastest ja teisestest turgudest. Selle funktsiooni täitmine eeldab, et Euroopa Komisjonil ja

liikmesriikidel on ajakohased, võrreldavad ja piisava detailsusega andmed kogu väärtusahela

kohta alates kaevandamisest ja töötlemisest kuni ringlussevõtu, teiseste toormevoogude ning

lõppkasutuseni, lähtudes mh andmete kättesaadavusest väärtusahelate EL-väliste osade kohta.

Kvaliteetsete ja standardiseeritud andmete kogumine on vajalik ka kriitiliste toormete määruses

2030. aastaks seatud kaevandamis-, töötlemis- ja ringlussevõtu võimekuse sihtide täitmise ning

seniste meetmete tõhususe paremaks hindamiseks. Nende eesmärkide täitmist ei ole võimalik

usaldusväärselt jälgida, kui liikmesriikide, ettevõtete ja Euroopa Komisjoni kasutatavad

andmed ei ole võrreldavad või kui väärtusahela eri etapid on ebaühtlaselt kaetud. Eristada on

vaja esmast ja teisest tooret, kaevandamist ja töötlemist, olemasolevat ja kavandatavat

tootmisvõimsust ning tegelikku ja prognoositavat nõudlust strateegilistes sektorites, nagu

kaitsetööstus, lennundus- ja kosmosetööstus, taastuvenergia ning teised puhta tehnoloogia

väärtusahelad.

Eriti oluline on parandada nõudlusandmete kvaliteeti nendes väärtusahelates, kus lõpptoodete

tootmine sõltub väga spetsiifilistest toormeühenditest. Näiteks võiks haruldaste muldmetallide

magnetite tootjatelt koguda standardiseeritud kujul andmeid selle kohta, millises koguses ja

millist tüüpi haruldaste muldmetallide oksiide on vaja konkreetsete tooteplatvormide jaoks,

mida ettevõtted kavandavad turule tuua, jälgides seejuures ärisaladuse vm asjakohaseid

piiranguid. See võib hõlmata näiteks elektriauto mudelit, avamere-tuulegeneraatori mudelit,

veeringluspumpa või kaitsetööstuse rakendustes kasutatavat ajamisüsteemi. Vajadused tuleks

võimaluse korral esitada aastase või poolaastase tarbimisvajaduse prognoosina ning eristada

oksiiditüüpide kaupa, näiteks neodüüm, praseodüüm, samaarium, gadoliinium, düsproosium,

terbium või ütrium. Selline lähenemine aitaks luua ELi ühtsel turul senisest usaldusväärsema

nõudlusprofiili ning parandada läbipaistvust täpsete koguste ja vajalike oksiiditüüpide osas.

Toormete analüüs peab pakkuma praktiliselt kasutatavaid hinnanguid tarneallikate

koondumise, nõudluse väljavaadete, strateegiliste projektide arendusportfellide, võimalike

8

rahastustaotluste- ja lubade menetlemise kitsaskohtade ning regulatiivsete riskide kohta.

Andmete kogumisega peab ettevõtetele kaasnema praktiline kasu, sealhulgas näiteks suurem

teadlikkus olemasolevate rahastusinstrumentide ja toetuste osas, tugi varustuskindluse riskide

tuvastamise osas jne.

Ettevõtete sisendi kogumisel tuleb samal ajal vältida liigset halduskoormust, andmete

dubleerivat küsimist ning tundliku äriteabe põhjendamatut koondamist. Tööstuselt kogutavad

andmed peaksid olema selgelt eesmärgistatud ja nende detailsusaste proportsionaalne ning neid

tuleks kasutada eelkõige koondatud ja analüütilisel kujul. Esitatud teabe turvaline käsitlemine,

konfidentsiaalsus ja ärisaladuse kaitse on eeltingimus selleks, et ettevõtted oleksid valmis

jagama sisulist ja kvaliteetset infot, mida on vaja ELi varustuskindluse riskide hindamiseks ja

kriitiliste toormete määruse (EL) 2024/1252 eesmärkide täitmise jälgimiseks.

2. Eesti peab Euroopa Liidu tasandil varude loomist oluliseks julgeolekut, sealhulgas

majandusjulgeolekut ja majanduslikku stabiilsust tagavaks struktuurseks

vahendiks, kuid leiame, et varude loomise eesmärgiks peab eelkõige olema

kriisiolukordadele reageerimise võimaldamine ja varustuskindluse tagamine.

Keskenduda tuleb eelkõige toormetele, millel on märkimisväärne tarnerisk ning

strateegiline tähtsus Euroopa Liidu tööstuse väärtusahelate jaoks. Varude

vabastamine peab põhinema sõltumatul turujärelevalvel ja põhjalikel

riskihinnangutel ning selgel pädevuste ja vastutuse jaotusel, et vältida

turumoonutusi ja ebaausat konkurentsi.

Selgitus: Kriitiliste ja strateegiliste toormete varude loomine ELi tasandil võib olla vajalik

vahend Euroopa tööstuse, kaitsevõime ja majandusliku toimepidevuse tugevdamiseks, kuid

selle eesmärk, ulatus ja toimimisviis peavad olema piiritletud. Varusid tuleks käsitada eelkõige

kriisivalmiduse, varustuskindluse tagamise ja tarnehäirete maandamise instrumendina, mitte

tavapärase hindade kujundamise meetmena.

Varude vabastamine peaks olema lubatud üksnes selgelt määratletud juhtudel, näiteks tõsise

tarnehäire, ekspordipiirangute, geopoliitilise kriisi, logistilise katkestuse, turumanipulatsiooni

või spekulatiivse hinnatõusu korral, kui sellel on otsene mõju ELi strateegiliste sektorite

toimepidevusele. Varude vabastamine ei tohiks asendada ettevõtete enda riskijuhtimist,

pikaajalisi tarnelepinguid, mitmekesistamist ja varude planeerimist. Avaliku sektori roll peaks

olema täiendav ning suunatud olukordadele, kus erasektori olemasolevad mehhanismid ei ole

piisavad süsteemse riski maandamiseks.

Varude loomisel tuleks keskenduda eelkõige toormeliikidele, millel on samaaegselt suur

tarnerisk ja kriitiline roll ELi strateegilistes väärtusahelates, fookusega kaitsetööstusel,

kosmose- ja lennundustööstusel ning energeetikasektoril. Prioriseerimine aitab vältida varude

loomise liigset hajumist ning suunata avaliku sektori sekkumine sinna, kus turupõhised

lahendused ei pruugi kriisiolukorras olla piisavad, samuti optimeerida varude loomise ja

käitlemisega seotud kulu. Sellegipoolest ei ole kriitilisus staatiline kategooria, vaid muutub ajas

koos nõudluse, tehnoloogilise arengu, geopoliitiliste riskide, kaubanduspiirangute ja

turukontsentratsiooniga. Varude planeerimine ja juhtimine peab seega põhinema pideval

9

turuseirel, stressitestidel ning materjalivoogude ja jälgitavuse analüüsil ning varude loomise ja

muutmisega seotud otsustele peavad eelnema põhjalikud riskihinnangud.

Euroopa Kontrollikoja eriraport8 kriitiliste toormete kohta kinnitab, et mitme toormeliigi puhul

on ELi sõltuvused märkimisväärsed ning sageli koondunud ühele või vähestele tarnijatele.

Näiteks on raportis osutatud, et Hiina osakaal ELi magneesiumiga varustustatuses on 97% ja

galliumiga varustustatuses 71%, Tšiili osakaal liitiumiga varustustatuses 79% ning Türgi

osakaal booriga varustustatuses 99%. Samuti ületavad töötlemisetapis 65% sõltuvusmäära

liitium, magneesium, gallium ja haruldased muldmetallid ning kaevandamisetapis boor. Need

näited ilmestavad, et varude loomise vajadust tuleb hinnata materjalipõhiselt, lähtudes nii

tarneallikate koondumisest kui ka toorme asendamatusest strateegilistes sektorites.

Tagamaks, et varude loomine, haldamine ja vabastamine ei moonutaks konkurentsi ega annaks

põhjendamatut eelist üksikutele ettevõtetele või liikmesriikidele, on vajalik selge pädevuste ja

vastutuse jaotus. Otsused peaksid põhinema sõltumatul turujärelevalvel, riskihindamisel ja

läbipaistvatel käivitamis- ning lõpetamiskriteeriumidel, võttes arvesse nii tarnehäire ulatust,

mõju strateegilistele sektoritele, olemasolevaid erasektori varusid kui ka võimalikke

asendustarneid. Vabastamismehhanismi puhul on oluline selgelt sätestada kord ja kriteeriumid,

mille alusel ettevõtted (sh kaitse- ja energiavaldkonna ettevõtete, kellest osa võivad olla

riigihangete seaduse tähenduses hankijad), saavad ligipääsu varudele ja ühisostude kaudu

soetatud toormetele.

3. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu tasandil kriitiliste ja strateegiliste toormete

varude loomine peab toimuma tihedas era- ja avaliku sektori koostöös. Erasektori

ettevõtted peavad olema keskseks osapooleks ladustamistegevustes ning

liikmesriigi avaliku sektori roll varude loomisel võiks eelkõige olla täiendav ja

koordineeriv.

Selgitus: Kriitiliste ja strateegiliste toormete varude loomine Euroopa Liidu tasandil peab

põhinema selgel rollijaotusel avaliku ja erasektori vahel. Varude loomise strateegiline

lähtekoht, prioriteetsete toormete loend(id), varude loomise, haldamise ja kasutuse kriitilised

funktsioonid ja riskistsenaariumid peavad lähtuma ELi ja liikmesriigi tasandi riskihinnangust

ja suunisest. Tööstuse roll on seejuures anda sisuline nõudluse, turuolukorra ja tehniliste

tingimuste sisend, kuna ettevõtetel on parim ülevaade konkreetsete toormete kasutusest,

kvaliteedinõuetest, asendatavusest, tarneaegadest ja strateegiliste väärtusahelate tegelikest

kitsaskohtadest.

Erasektori valduses olevaid varusid tuleks käsitleda varude süsteemi keskse osana. Liikmesriigi

avaliku sektori eesmärk ei peaks olema tööstuse varude dubleerimine, vaid nende parem

kaardistamine, koordineerimine ja vajaduse korral avaliku mandaadi alusel kasutatavaks

tegemine.

8 Eriaruanne 04/2026: Energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalikud kriitilised toormed | European Court of

Auditors

10

Varude hoiustamine liikmesriigi avaliku sektori poolt peaks olema täiendav, mitte esmane

lahendus. Liikmesriikide asutusi või varuagentuure tuleks kasutada eelkõige olukorras, kus see

üksnes erasektori tegevusena võimalik ei ole või kus konkreetse toormeliigi puhul on vajalik

tugevam avalik kontroll, erapooletu ligipääs või strateegilise varu tagamine. See aitab vältida

liigset haldus- ja finantskoormust ning vähendab riski, et avaliku sektori sekkumine hakkab

asendama ettevõtete enda riskijuhtimist, tarneahelate mitmekesistamist ja pikaajalisi lepingulisi

lahendusi.

4. Eesti leiab, et loodavad kriitiliste ja strateegiliste toormete varud peaksid olema

liiduüleselt hajutatud, võttes arvesse tööstuse geograafilist jaotust, geopoliitilist

olukorda ning eri liikmesriikide tööstuse tugevusi. Haruldaste muldmetallide

ladustamise korral peavad vastava Eesti ettevõtete esindajad olema Euroopa Liidu

asjakohastes protsessides igakülgselt kaasatud.

Selgitus: Kriitiliste ja strateegiliste toormete varude paiknemine peab toetama Euroopa Liidu

varustuskindlust tervikuna ning vähendama riski, et ühe piirkonna tarnehäire, logistiline

katkestus või julgeolekuolukorra halvenemine mõjutab ebaproportsionaalselt kogu

väärtusahela toimimist. Seetõttu tuleks varud kavandada, luua ja hallata liiduüleselt hajutatuna,

paiknedes võimalikult lähedal nendele tööstuslikele väärtusahelate osadele ja lõppkasutajatele,

kelle toimepidevuse tagamiseks varusid luuakse. Oluline on hinnata ka, millistes väärtusahela

etappides ja piirkondades on võimalike tarnehäirete mõju kõige suurem.

Arvesse tuleb võtta nii tööstuse paiknemist, transpordi- ja logistikavõimekust, tarneaegade

kriitilisust kui ka eri liikmesriikide tööstuslikke tugevusi. Hajutatud varude süsteem aitab

vähendada sõltuvust üksikutest ladustamiskohtadest, suurendab kriisiolukorras paindlikkust

ning võimaldab kiiremini reageerida piirkondlikele või sektoripõhistele tarnehäiretele. Samuti

aitab see vältida olukorda, kus varude kasutuselevõtt sõltub üksnes ühe liikmesriigi taristust,

haldusvõimekusest või julgeolekukeskkonnast.

Eesti jaoks on oluline, et haruldaste muldmetallidega seotud varude kavandamisel ja haldamisel

oleksid Eesti ettevõtete esindajad igakülgselt kaasatud. Eestis paikneb haruldaste

muldmetallide väärtusahela seisukohalt oluline tööstuslik kompetents ja töötlemisvõimekus,

mistõttu tuleb varude planeerimisel arvestada Eesti ettevõtete tehnilist sisendit, toormevajadust,

kvaliteedinõudeid ja rolli Euroopa tarneahelates.

Hajutatud varude süsteem peab olema koordineeritud ja läbipaistev. Liiduülese lähenemise

eesmärk ei ole luua killustatud riiklikke varusid, vaid tagada, et erinevates liikmesriikides

paiknevad varud moodustaksid ühtse, auditeeritava ja vajaduse korral kiiresti kasutatava

süsteemi. Selleks on vajalik selge arvepidamine, ühtsed ligipääsu- ja vabastamistingimused

ning piisav koordineerimine Euroopa Liidu, liikmesriikide ja ettevõtete vahel.

5. Eesti leiab, et ühisoste tuleks rakendada vaid siis, kui ohus on Euroopa Liidu

strateegiliste sektorite, sealhulgas kaitse- või energiatööstuse varustuskindlus ning

eelkõige nende toormete puhul, mille puhul on üksikettevõtete

läbirääkimisvõimalused piiratud. Eesti toetab korda, mille kohaselt antakse

ühisostude sooritajale kriisiolukorras volitus pidada ühisostust huvitatud

11

äriühingute nimel läbirääkimisi. Kõikidel Euroopa Liidu riikide ettevõtetel peab

olema nende vajadustele vastav ligipääs ostetud kriitilistele või strateegilistele

toormetele.

Selgitus: Kriitiliste ja strateegiliste toormete ühisostud võivad olla vajalikud ELi

majandusjulgeoleku, kaitsevalmiduse ja tööstuse toimepidevuse tugevdamiseks, kuid neid

tuleks eelkõige käsitada kriisimeetmena. Ühisoste tuleks rakendada eelkõige olukordades, kus

tarnehäire, ekspordipiirang, geopoliitiline kriis või tarnijate ebaproportsionaalselt tugev

turupositsioon ohustab kaitse-, energia-, kosmose- või muu strateegilise tööstuse

varustuskindlust ning kus üksikettevõtete läbirääkimisvõimalused on piiratud.

Ühisostude prioriteedid peavad põhinema põhjalikul riskihinnangul. Eelkõige tuleks

keskenduda suure varustuskindluse riskiga toormeliikidele, mis on olulised kaitsetööstuse,

lennunduse ja kosmose ning taastuvenergeetika vaates, sealhulgas näiteks haruldased

muldmetallid, akutoormed, gallium, magneesium, grafiit või volfram.

Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt võib ühisostude sooritajale avalikus, era- või mõlemas

sektoris anda kriisiolukorras selgelt piiritletud ja ajaliselt piiratud volituse pidada läbirääkimisi

volitusega ühinenud ettevõtete nimel. Selline mehhanism peab täiendama, mitte asendama

ettevõtete tavapärast hanketegevust, pikaajalisi tarnelepinguid ja tarneahelate

mitmekesistamist. Ühisostude tulemusel hangitud kriitilistele või strateegilistele toormetele

peab olema kõikidel ELi liikmesriikide ettevõtetel mittediskrimineeriv ja nende tegelikele

vajadustele vastav ligipääs enne ühiostu määratletud tingimustel ja viisil. Jaotusmehhanism

peab olema läbipaistev ning lähtuma toorme kasutusest kriitilistes funktsioonides, tarnehäire

mõjust, ettevõtete rollist strateegilistes väärtusahelates ning olemasolevatest varudest ja

alternatiivsetest tarnevõimalustest.

6. Eesti toetab kriitiliste ja strateegiliste toormete tööstuse rahastamisel erinevate

rahastamisinstrumentide, sealhulgas laenude, garantiide ja toetuste paindlikku

kasutamist, lähtudes projekti iseloomust ja eesmärgist. Leiame, et toetused võivad

olla põhjendatud teadus- ja arendustegevuse, maavarauuringute ning

strateegiliste investeeringute toetamisel. Valdkonna rahastamisel on oluline

võimestada ka ringlussevõtu ja toormete asendamise tehnoloogiaid, kuivõrd need

aitavad tarnehäirete korral tagada varustuskindluse.

Selgitus: Eesti hinnangul peaks Euroopa kriitiliste toormete keskuse roll rahastamisel olema

eelkõige koordineeriv, ettevalmistav ja riske vähendav. Keskus võiks ettevõtetel aidata

koondada nõudlust ning seotud andmeid, toetada ostulepete kujundamist, vahendada tehnilist

ekspertiisi ning aidata leida projektide elluviimiseks sobivaid ELi, liikmesriikide ja erasektori

rahastusallikaid. Selline lähenemine võimaldab tugevdada Euroopa kriitiliste toormete

väärtusahelaid ilma uue koormava rahastusstruktuuri loomiseta, vältida kattuvust ning aitab

suunata piiratud avaliku sektori vahendeid kõige suurema strateegilise mõjuga projektide

elluviimiseks. Seniseid instrumente tuleb kasutada sihistatumalt, sealhulgas laenude, garantiide

ja muude riskijagamise mehhanismide kaudu, mis aitavad muuta strateegilised projektid

investoritele rahastamiskõlblikumaks ja seeläbi parandada ligipääsu erasektori rahaturule.

12

Tagastamatute toetuste kasutamine peaks olema põhjendatud eelkõige valdkondades, kus

turupõhine rahastus ei ole piisav või kus avalik lisandväärtus on märkimisväärne. Sellisteks

valdkondadeks on eelkõige teadus- ja arendustegevus, tehnoloogiate piloteerimine ning

maavarauuringud. Prioriteetseimate uuringute toetamine aitab luua eeldused tulevaste

strateegiliste projektide tekkeks ja optimaalseks struktureerimiseks (arvestades mh võimalikke

rahastamislahendusi) ning tugevdab ELi sisemist varustuskindlust. Rahastuse suunamisel tuleb

erilist tähelepanu pöörata ka ringlussevõtu ja toormete asendamise tehnoloogiatele, aitamaks

vähendada sõltuvust esmastest toormetest, maandada tarnehäirete mõju ning tugevdada

Euroopa tööstuse vastupanuvõimet.

Oluline on, et Euroopa kriitiliste toormete keskuse raames arendatav tööstuse seire ja andmete

kogumine oleksid lahendatud viisil, mis võimaldab saada rahastuslahenduste ja -allikate

paremaks koordineerimiseks praktilisi hinnanguid tarneallikate koondumise, nõudluse

väljavaadete, projektide arendusportfelli puudujääkide jms kohta. Süsteemse seire arendamine

peaks aitama suunata rahastust sinna, kus selle mõju varustuskindlusele, kaitsevalmidusele,

tööstuse konkurentsivõimele ja strateegiliste väärtusahelate toimepidevusele on kõige suurem,

vältides samas ebaproportsionaalset (haldus)koormust.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seisukohtade koostamisel küsiti sisendit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt,

Välisministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt,

Rahandusministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt. Algatus saadeti

arvamuse saamiseks ka lisas 3 loetletud huvirühmadele. Laekunud arvamused seisukohtade

kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud välja seletuskirja lisas 4 esitatud

kaasamistabelis. Täidetud avaliku konsultatsiooni küsimustik on leitav lisas 5.

1

Euroopa kriitiliste toormete keskus

Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.

Sissejuhatus

Eesmärk

Euroopa Liit toetub suurel määral kriitiliste toormete impordile kontsentreeritud tarneallikatest. See tekitab

märkimisväärse sõltuvuse, mida kasutatakse üha enam ära geopoliitilise kasu saamiseks. See omakorda ohustab ELi

tööstussuutlikkust, majandusjulgeolekut ja strateegilist autonoomiat.

2024. aastal võttis EL kriitiliste toormete määrusega vastu ambitsioonikad meetmed, mis olid aluseks liidu

tootmisvõimsuse suurendamisele ja kriitilise toorme väärtusahelate tugevdamisele. Kriitiliste toormete määruses

seatakse ELi tarnekindlusele selged eesmärgid: 2030. aastaks peaks ELil olema suutlikkus kaevandada 10 %, tööde lda

40 % ja võtta ringlusse 25 % ELis kasutatavatest strateegilistest toormetest.

Vastuseks tarneahelate üha sagedasemale relvana kasutamisele ekspordipiirangute kaudu võttis komisjon vastu

tegevuskava „RESourceEU“, et kiirendada kriitiliste toormete määruse rakendamist ja tugevdada ELi vastupanuvõimet

tarnehäiretele. Selle tegevuskava raames ja kooskõlas kriitiliste toormete määruse eesmärkidega kavatseb komisjon

2026. aastal luua Euroopa kriitiliste toormete keskuse. Keskus kuulutati välja puhta tööstuse kokkuleppes ja see on osa

komisjoni üldisest strateegiast, mille eesmärk on tagada kriitiliste toormete tarnekindlus ELis. Keskuse loomisel võtab

komisjon arvesse Jaapani metallide ja energiajulgeoleku organisatsiooni (JOGMEC) ning Korea geoteaduste ja

maavarade instituudi (KIGAM) kogemusi.

Nagu on märgitud tegevuskavas „RESourceEU“ ja komisjoni 2026. aasta tööprogrammis, esitab komisjon õigusakti

ettepaneku, et varustada keskus vajalike vahenditega kogu kavandatud tegevuse elluviimiseks teises etapis.

Seda arvesse võttes soovib Euroopa Komisjon saada tagasisidet algatuse ettevalmistamise kohta. Käesoleva

konsultatsiooni kaudu soovib komisjon koguda eri sidusrühmade arvamusi toormepoliitika ja kriitiliste toormetega seotud

olukorra kohta. Konsultatsioon annab sidusrühmadele võimaluse kujundada ELi toormepoliitika tulevikku. Kogutud

tagasiside toetab Euroopa Komisjoni tööd selle algatuse väljatöötamisel, aidates kaasa mõjuhinnangu analüüsile.

Käesolev avalik konsultatsioon koosneb viiest osast.

1. osa. Üldised küsimused

2. osa. Teave kriitiliste toormete kohta

3. osa. Varude loomine

4. osa. Ühisostud ja nõudluse koondamine

5. osa. Kriitiliste toormete rahastamiskeskus

2

1. osa. Üldised küsimused

Millist juhtimistasandit (ELi, riiklik ja erasektor) seostaksite allpool esitatud väidetega? Palun valige iga väite

puhul üks või mitu tasandit. *

Juhtimine

ELi tasandil

Juhtimine liikmesriigi

tasandil Erasektor

Ei oska öelda

Tugev läbirääkimispositsioon ühisostude puhul X X

Suudab kiiresti reageerida toormete tarneahelate häiretele X X

Tegevuse suur tõhusus ja kiirus X

Selge aruandekohustus X X

Saab teha tõhusamat koostööd eraõiguslike üksustega X X

Tulemuslikkust on lihtsam jälgida X X

Madal halduskoormus X

Aeglaste või keerukate otsustusprotsesside risk X X

Huvide konflikti risk X X X

Killustumise või liikmesriikide ebavõrdse juurdepääsu risk X X

Paindlikkus kiireloomulistele vajadustele reageerimiseks X X

Tõhusad investeerimisotsused kriitilise toorme projektide toetamiseks Euroopas

X X

2. osa. Teave kriitiliste toormete kohta

Kriitiliste toormete seire ja teave nende kohta on olulised teadlike otsuste tegemiseks investeeringute, varude loomise

ja ühisostude valdkonnas. Kriitiliste toormete määrus, mille EL võttis vastu 2024. aastal, on kriitiliste toormete

tarneahelate järelevalve õiguslik alus. Kriitiliste toormete seire ELis on mitmetasandiline protsess, millesse on kaasatud

nii komisjon kui ka riiklikud ametiasutused. Kriitiliste toormete määruse kohaselt on komisjon ja liikmesriikide

ametiasutused kohustatud jälgima vähemalt järgmist: kaubavood ELi ja kolmandate riikide vahel ning siseturul; nõudlus

ja pakkumine ning tarnete kontsentreeritus; ELi ja ülemaailmne toodang ning tootmisvõimsus toorme väärtusahela eri

etappides; hinnavolatiilsus; kitsaskohad ELi tootmise ja lubade andmise kõigis etappides; strateegiliste projektidega

seotud kitsaskohad ELis; võimalikud takistused siseturul kauplemisel kriitilise toormega või kaupadega, mille sisendina

kasutatakse kriitilisi toormeid; korraldada tuleb strateegiliste toormete stressit este. Lisaks aitab kriitiliste toormete

määruse kohane ELi regulaarne kriitiliste ja strateegiliste toormete hindamine jälgida mõningaid eespool nimetatud

parameetreid enam kui 80 kontrollitud toorme puhul, samuti majandusliku tähtsusega reserve, ringlussevõtu määrasid,

asendusvõimalusi ja nende nõudluse prognoose.

1. Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega toormete tarneahelate seire ja sellekohase

teabe kohta ELi tasandil.*

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

3

Ei nõustu üldse

Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

Toormete tarneahelaid, sealhulgas teiseseid toormeid käsitlevate andmete kogumine ja jälgimine ning teabe koondamine parandaks läbipaistvust ja tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ELi tasandil.

X

Toormete, sealhulgas teiseste toormete tsentraliseeritud jälgimine ja teave nende kohta aitaks varakult kindlaks teha ja jälgida tarneriske ja tekkivaid kitsaskohti.

X

ELi ühine toormete jälgimine ja teave nende kohta parandaks liikmesriikide andmete järjepidevust ja võrreldavust.

X

Riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema ELiga tihedat koostööd ja esitama talle vajalikud andmed.

X

Tööstus peaks jagama ELi ametiasutustega andmeid tarneahelate jälgimiseks, tagades andmete konfidentsiaalsuse austamise.

X

2. Kuidas hindaksite praeguseid seiresüsteeme, mida liikmesriigid kriitiliste toormete määruse alusel

rakendavad? *

Reageerimisskaala: väga ebatõhus, ebatõhus, neutraalne, tõhus, väga tõhus, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse

lahtrisse.

Väga ebatõhus

Ebatõhus Neutraalne Tõhus Väga tõhus

Arvamus puudub

Tööstuse varajane hoiatamine võimaliku nappuse eest X

Teabe pakkumine kaubavoogude, hinnavolatiilsuse ja võimalike takistuste kohta siseturul kauplemisel kriitilise toormega või kaupadega, mille sisendina kasutatakse kriitilisi toormeid

X

Teabe pakkumine toormete tarnimise, tootmisvõimsuse ja tootmisprognooside kohta kaevandamis-, töötlemis- ja ringlussevõtuetapis

X

Teabe pakkumine kriitiliste toormete praeguse ja tulevase nõudluse kohta

X

Teabe andmine kitsaskohtade kohta tootmise ja lubade andmise kõigis etappides ELis ning strateegiliste projektidega seotud kitsaskohtade kohta ELis

X

Strateegiliste toormete stressitestide korraldamine X

Kriitiliste ja strateegiliste toormete hindamine X

Õigeaegse teabe andmine ELi majandusjulgeoleku vahendite kohta, nagu välismaised otseinvesteeringud, kaubanduse kaitsemeetmed jne.

X

Ressursirikaste riikidega sõlmitud kriitilisi toormeid käsitlevate lepingute rakendamise järelevalve

X

3. Mil määral nõustute järgmiste väidetega ELi tootmisharu osalemise kohta kriitiliste toormete alase teabe

edastamisel ELile? *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu üldse

Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

ELi tootmisharul peaks olema aktiivne roll andmete esitamisel tarneahelate, tootmisvõimsuse ja toormenõudluse kohta.

X

4

Ei nõustu üldse

Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

ELi tootmisharu peaks esitama ka andmed kriitiliste toormete kohta, mida nad praegu ei kaevanda ega töötle, kuid mida nad saaksid kaevandada või töödelda, kui turutingimused oleksid soodsad.

X

Tööstuse kaasamine on oluline, et tagada ELi tasandil kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus.

X

Tootmisharu poolt jagatava tundliku äriteabe kaitsmiseks on vaja tugevat turvaprotokolli.

X

Andmete esitamine peaks olema kohustuslik. X

Tööstuse kaasamine peaks piirduma andmete esitamisega, samal ajal kui analüütilisi ja strateegilisi hindamisi tuleks teha peamiselt keskselt ELi tasandil.

X

4. Mil määral nõustute järgmiste väidetega võimalike lähenemisviiside kohta andmete kogumisele ELi

tasandil? *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu

üldse Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus

puudub

Liikmesriikide seireteenuseid ja -tooteid tuleks kasutada süstemaatiliselt.

X

Korraldada tuleks vabatahtlikke sidusrühmade uuringuid, seminare ja intervjuusid.

X

Toetada tuleks avaliku teabe kogumist tehisintellekti abil. X

Kaubandusaruandeid ja äriteavet tuleks koguda süstemaatiliselt. X

Tööstusandmeid tuleks koguda kohustuslikke meetmeid kasutades. X

5. Milliseid muid andmeid toormete kohta tuleks Teie arvates jälgida, et luua vastupidav Euroopa toormete

infobaas, ja miks? Millised on peamised probleemid või riskid seoses andmete kogumisega ELi tasandil?

kuni 800 tähemärki

Oluline on keskenduda tervele väärtusahelale, sh maardlatele ja leiukohtadele, arendustegevusele, töötlemis - ja

raf ineerimisvõimekusele ning ringlussevõtule. Keskenduma peab varustuskindluse riskifaktoritele, mh tarnete kontsentratsioon, hinnad, nõudlus sektorite lõikes jne. Peamised probleemid on seotud andmete ja metoodikate killustatusega liikmesriikide vahel ning ärisaladuse kaitse ja konf identsiaalsuse tagamisega. Seirevõimekuse loomisel

tuleb edendada andmete standardiseeritust, kindlustades samaaegselt sisendinfo turve ja ärisaladuse kaitse kriteeriumid. Infobaasi loomine ja tööstuse andmete kogumine on tänases geopoliitilises olukorras ülivajalik, kuid vältida tuleb ettevõtjate halduskoormuse tõusu ning hoida n-ö kahepoolset suhtlust, st ettevõtjatele peab andmete

jagamisega kaasnema selge kasu.

6. Palun esitage tõendid võimalike kulude kohta seoses andmete kogumise ja jagamisega eespool

nimetatud teemadel:

kuni 800 tähemärki

Asjakohane teave peab eelkõige tulema kriitiliste toormete valdkonna tööstusettevõtetelt.

5

3. osa. Varude loomine

Kriitiliste toormete määrusega antakse komisjonile piiratud volitused varude loomise osas; see hõlmab teabe kogumist

riiklike varude taseme kohta, ELi varude turvalist taset väljendava sihttaseme kehtestamist, arvamuste esitamist

liikmesriikidele ja ELi kohaloleku koordineerimist ülemaailmsetel foorumitel. ELis puudub struktuurne vahend kriitiliste

toormete varude haldamiseks ning häirete korral nende korrakohase ja õiglase vabastamise tagamiseks kõigis

liikmesriikides. Kolmandate riikide, näiteks Jaapani, Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Korea valitsused on teinud

strateegilisi jõupingutusi, et tagada oma julgeolek ja majanduslik stabiilsus.

1. Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega kriitiliste toormete strateegiliste varude loomise

meetmete rakendamise kohta ja miks. *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu üldse

Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

Kriitiliste toormete strateegiliste varude loomine suurendaks ELi valmisolekut tarnehäireteks või geopoliitilisteks kriisideks sarnaselt olemasolevate gaasi- ja naftareservi mehhanismidega.

X

Kriitiliste toormete strateegiliste varude loomine parandaks ELi kaitsevalmidust ning vähendaks riske ELi lennundus- ja kaitsevaldkonna väärtusahelates.

X

Strateegiliste varude loomist tuleks kaaluda ainult piiratud hulga kriitiliste toormete puhul, tuginedes riskile ja strateegilisele tähtsusele.

X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Kriitiliste ja strateegiliste toormete varude loomine on oluline struktuurne meede ELi majandusjulgeoleku tagamiseks, kuid seda tuleb eelkõige käsitleda riskijuhtimise meetmena peamiselt kriisiolukordadeks. Varude loomisele peab eelnema ELi tasandil koordineeritud, kuid liikmesriigi tasandil valideeritud riskihinnang, mis määrab konkreetse

sõltuvussuhte, katkestusstsenaariumi, varu mahu ja nõudluse, mida varu teenindab. Tähtis on ka varude loomise eel leppida kokku ja jõustada kriteeriumid, mille alusel varude suurusjärk määratakse ja seda uuendatakse, ning protsess, mille kaudu seda tehakse (sh millises ajakavas, mis valitsustasandi osalusel, millise otsustusmehhanismiga

ja õigusliku protsessiga jne).

2. Milliseid neist eesmärkidest peaks ELi tasandil koordineeritavad varude loomise funktsioonid täitma? *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu

üldse Ei

nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus

puudub

Hoiatav mõju turuga manipuleerimise vastu

X

Kaitse tarnehäirete korral X

Hinnastabiilsus

X

Tugevdada ELi kaitsevalmidust X

Toetada ELi tööstust ostude tegemisel, pakkudes täiendavat ja tsentraliseeritud nõudlust

X

Muu X

6

Kui vastasite „muu“:

kuni 400 tähemärki

Kriitiliste toormete varude loomisel tuleb näiteks võtta mh EL liikmesriikide gaasivarude loomise EL tasemel kiire

reguleerimise mõne aasta tagune kogemus, sh kaardistada õppekohad ja vältida esinenud negatiivseid mõjusid turule (sh ühikuhindade järsku tõusu, mille mõjul hankijad said sama raha eest vähem hangitavat).

3. Millisel tasandil tuleks varude loomist hallata? *

Sisestage X sobivasse lahtrisse.

X Valik

Tööstusel peaks olema varude haldamisel avaliku halduse raamistikus oluline roll.

Varusid peaks haldama ja koordineerima eraõiguslik üksus avaliku võimu järelevalve all.

Varusid peaksid haldama ja koordineerima liikmesriikide avaliku sektori asutused ning nende üle tuleks teostada järelevalvet Euroopa tasandil.

X

Varude loomine peaks hõlmama tihedat koostööd ELi, liikmesriikide ja tööstuse vahel.

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Varude loomine peab toimima era- ja avaliku sektori ning erinevate valitsustasandite tihedas koostöös. Poliitiline ja strateegiline koordineerimine ning riskihinnang peaks toimuma ELi ja liikmesriikide valitsustasandil, tuginedes ELi tööstuse nõudlusprognoosile ja tehnilisele sisendile varude loomise, kasutuse, hoiustamise ja julgeoleku kohta.

Toormete füüsiline hoiustamine peaks võimalusel toimuma tööstuse juures, avaliku järelevalve all. Liikmesriigi avalik sektor saab tagada toetava raamistiku, auditeerimise, vabastamistingimuste kontrolli ning suunise. Vabastamismehhanismi puhul on oluline selgelt sätestada kord ja kriteeriumid, mille alusel ettevõtted (sh kaitse- ja

energiavaldkonna ettevõtete, kellest osa võivad olla riigihangete seaduse tähenduses hankijad), saavad ligipääsu varudele ja ühisostude kaudu soetatud toormetele.

4. Kus peaksid toormete varud asuma? Palun märkige, mil määral nõustute järgmiste väidetega. *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu

üldse Ei

nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun täielikult

Arvamus puudub

Varude loomist tuleks korraldada ELi tasandil tsentraliseeritud rajatiste kaudu, et tagada tõhusus ja koordineerimine.

X

Kõige tõhusam oleks hübriidmeetod, mille puhul ELi tasandi koordineerimine oleks ühendatud riiklike või piirkondlike hoidlatega.

X

Varude loomine peaks toimuma peamiselt liikmesriikide asutuste hoidlates, võttes arvesse riikide tööstusstruktuure ja riskiprofiile.

X

Varude loomine peaks hõlmama tööstuse valduses olevaid varusid.

X

Tulevaste tarnete tagamiseks tuleks pakkuda ettemakseid. X

Varude asukoha määramisel tuleks arvesse võtta logistilist tõhusust, turvalisust ja lähedust tööstustarbijatele.

X

Varude loomise kord peaks võimaldama paindlikkust, et reageerida geograafiliselt diferentseeritud tarnehäiretele.

X

7

5. Millised on Teie arvates probleemid, kui varude loomist korraldavad avaliku sektori asutused (riigi ja/või

ELi tasandil)?

kuni 800 tähemärki

Täielikult avaliku sektori asutuste juhitud varude loomise puhul on riskiks piisava riskihinnangu, andmete või

teadmiste ebapiisavus. Varude loomise tõhusust ja paindlikkust võivad avalikus sektoris nii riigi kui ka ELi tasandil

takistada ka otsustusprotsesside aeglus, mis võib pärssida õigel ajal tööstuse nõudlusele ja tarnehäiretele vastamist.

EL tasandil on riskiks ka liikmesriigiti erinevad prioriteedid ja toormetele õiglase juurdepääsu tagamine kriisiolukorras.

Vältida tuleb turgude moonutamist ning varude loomise mehhanismi puhul peab olema selge vastutus ning

vabastamise kriteeriumid, sh riskihinnangud.

6. Kuidas tuleks varutud toormed vabastada? Mil määral nõustute järgmiste väidetega. *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu

üldse Ei

nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus

puudub

Need tuleks vabastada üksnes erandjuhtudel, näiteks tarneahela häirete korral, mis on tingitud ettenägematutest asjaoludest, nagu ekspordipiirangud, geopoliitilised kriisid või spekulatiivne hinnatõus.

X

Vabastamise otsused peaksid põhinema sõltumatul turujärelevalvel ja riskihindamisel.

X

Vabastamise eesmärk peaks olema minimeerida turuhäireid ja ootamatuid hinnamuutusi.

X

7. Mida on vaja, et kaasata tööstus kriitiliste toormete varude loomise algatustesse, ja miks?

Tagada tuleb madal halduskoormus, ärisaladuse kaitse ning selged reeglid algatustes osalemiseks, sh tuleb ettevõtetele anda selge ülevaade algatuste prognoositavast kasust ning võimalustest, samuti nendega seotud

riskidest ja viimaste maandamiseks kavandatust. Osaluse edendamiseks tuleb tööstusele tagada ka õigus kaasa rääkida selles, milliste toormete varud moodustatakse ning millises mastaabis ja kuidas nende vajadust edaspidi uuendatakse.

8. Milliseid kriitilisi/strateegilisi toormeid tuleks varude kogumisel arvesse võtta? *

X Valik

antimon

arseen

barüüt

berüllium

boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium

boor

X boor - metallurgiline

fluoriit

fosfor

X fosforiit

X gallium

X germaanium

8

X Valik

X grafiit

X grafiit - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

hafnium

X haruldased muldmetallid püsimagnetite jaoks (Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce)

heelium

X kerged haruldased muldmetallid

Kõik

koksisüsi

X koobalt

liitium

X liitium - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

magneesium

X magneesiummetall

mangaan

mangaan - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

X nikkel - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

X nioobium

päevakivi

plaatinarühma metallid

ränimetall

X rasked haruldased muldmetallid

skandium

strontsium

tantaalkondensaatorid

titaanmetall

X vanaadium

X vask

vismut

X volfram

4. osa. Ühisostud ja nõudluse koondamine

Euroopa tööstuse juurdepääs toormetele ei ole stabiilne ning Euroopa ettevõtted peavad läbirääkimisi ülemaailmsete

osalejatega, kellel on palju suurem turuvõim. Kriitiliste toormete määruse alusel välja töötatud nõudluse koondamise ja

kontaktide loomise platvorm on esimene samm turuvõimu tasakaalustamise suunas, koondades ELi tööstuse vajadused

strateegiliste toormete järele. Kriitiliste toormete ühisostmine tähendaks aga valitud kriitiliste toormete pakkumise ja

9

nõudluse aktiivset juhtimist ja koordineerimist, et luua väljaostusid, mis toetavad nii järgmise etapi tööstusharude

vajadusi kui ka kriitilise toorme projektide arendamist.

1. Milline on Teie hinnangul ühisostude tõhusus kriitiliste toormete valdkonnas? *

Reageerimisskaala: 1 - väga madal kuni 5 - väga kõrge, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.

1 2 3 4 5 Arvamus puudub

Toormete tagamine ELi tööstusele X

Teiseste kriitiliste toormete laiendamise võimaldamine X

Esmaste kriitiliste toormete laiendamise võimaldamine X

Väljaostjate leidmine uute projektide jaoks X

Turgude stabiliseerimine X

Euroopa nõudluse võimendamine, et saavutada maailmaturgudel konkurentsivõimelisemad hinnad

X

Strateegiliste varude tagamine avaliku sektori asutustele X

2. Kas nõustute järgmiste väidetega kriitiliste toormete ühisostude mehhanismide loomise kohta ELis? *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu üldse

Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

Kriitiliste toormete puhul tuleks süstemaatiliselt rakendada ühisoste, eelkõige nende puhul, millel on suur tarnerisk ja strateegiline tähtsus ELi väärtusahelate jaoks.

X

Ühisostude eest vastutaval üksusel peaks olema võimalik pidada läbirääkimisi äriühingute nimel.

X

Ühisostude eest vastutaval üksusel peaks olema võimalik teha oste äriühingute nimel.

X

Vastutav üksus peaks tegutsema turutegijana ning sõlmima tarnijate ja väljaostjatega ärilepinguid.

X

Eraettevõtjate nõudlust ühisostude järele tuleks täiendada avaliku sektori asutuste nõudlusega, kui see on kasulik.

X

Tuleks võtta erimeetmeid, et julgustada VKEsid ühisostude mehhanismis osalema.

X

Tuleks võtta erimeetmeid, et edendada ringlussevõetud kriitiliste toormete kasutamist ühisostude mehhanismis.

X

Ühisoste tuleks toetada rahastamisvahenditest. X

Ühisostud peaksid toetama ELi kaitsevalmidust. X

Muu:

kuni 800 tähemärki

Ühisoste peaks rakenduma eelkõige kõrge tarneriski ja strateegilise tähtsusega toormetele, kus üksikettevõtete läbirääkimiste võimalused on piiratud. Seejuures on vaja õigusaktis (eelnõus) määratleda läbipaistvalt kriteeriumid, protsess ja otsustustase, mille alusel neile tingimustele vastamist hinnatakse. Samuti on vaja selgust selles, millisest

10

EL eelarve osast ja millistel tingimustel oleks võimalik ning lubatav ühisostudega seoses EL rahastamisvahendeid kasutada.

3. Millised parameetrid peaksid määrama sektori kaasamise kriitiliste toormete ühisostmisse ja miks? *

Reageerimisskaala: 1 - väga madal kuni 5 - väga kõrge, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.

1 2 3 4 5 Arvamus

puudub

Panus SKPsse X

Töötajate arv ELis X

Tähtsus ELi strateegiliste eesmärkide jaoks (nt rohe- ja digipööre, majandusjulgeolek, kaitse ning lennundus- ja kosmosevaldkonna vajadused)

X

Sõltuvus kriitiliste toormete impordist X

VKEde osakaal ja tähtsus X

Ringlussevõetud kriitiliste toormete kasutamine X

Muu:

kuni 800 tähemärki

Arvestada tuleks ka selliste toormete tootmispiirkondi ja tootmisvõimsusi, sh võrreldes võimalike ühisostude hankemahuga ja perioodiga, mille kestel konkreetset mahtu plaanitakse hankida. Seejuures tuleks püüda vältida olukorda, kus EL erinevad hankijad satuksid turul üksteisega samatüübiliste hangitavate objektide hankimisel

konkureerida, et vältida sellistel juhtudel nõudluse ja pakkumise suure ebakõla korral sellest tulenevat hinnataseme järsku tõusu ja hangitava toorme kallimaks muutumist kõigile (EL) hankijatele.

4. Milliseid kriitilisi/strateegilisi toormeid tuleks ühisostude puhul arvesse võtta? *

X Valik

antimon

arseen

barüüt

berüllium

boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium

boor

X boor - metallurgiline

fluoriit

fosfor

fosforiit

X gallium

X germaanium

X grafiit

11

X Valik

X grafiit - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

hafnium

X haruldased muldmetallid püsimagnetite jaoks (Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce)

heelium

X kerged haruldased muldmetallid

Kõik

koksisüsi

X koobalt

liitium

X liitium - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

magneesium

X magneesiummetall

mangaan

mangaan - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

X nikkel - akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega

X nioobium

päevakivi

plaatinarühma metallid

ränimetall

X rasked haruldased muldmetallid

skandium

strontsium

tantaalkondensaatorid

titaanmetall

X vanaadium

X vask

vismut

X volfram

5. osa. Kriitiliste toormete rahastamiskeskus

Viimastel aastatel on erasektor, EL ja liikmesriigid märkimisväärselt suurendanud oma rahalist toetust kriitiliste toormete

projektidele. Näiteks on mitu liikmesriiki loonud sihtotstarbelised kriitiliste toormete fondid ja Euroopa Investeerimispank

(EIP) kavatseb kulutada kriitiliste toormetega seotud tegevusele kuni 2 miljardit eurot aastas. Sellest hoolimata on

paljudel kriitiliste toormete projektidel endiselt raskusi piisavate rahaliste vahendite leidmisega.

12

1. Kui olulised on järgmised rahastamisliigid, et kriitiliste toormete projektid jõuaksid finantsasjade

sulgemiseni? *

Skaala: väga oluline, oluline, mõõdukalt oluline, piiratud tähtsusega, ebaoluline, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X sobivasse

lahtrisse.

Väga oluline Oluline Mõõdukalt oluline

Piiratud tähtsusega Ebaoluline Arvamus

puudub

Toetused (ELi või liikmesriikide poolt)

X

Avaliku sektori kapital X

Erakapital X

Avaliku sektori laenud X

Erasektori laenud X

Avaliku sektori garantiid X

Rahastamisvahendite ühendamine X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Kuivõrd kriitiliste toormete projektidega kaasnevad pikkade arendusfaaside ning kõrgete tehnoloogiliste ris kidega

väga mahukad investeeringud, on kõik rahastamisliigid olulised. Töötlemisprojektide jt väärtusahela lõpuosa projektide puhul on laenud ja garantiid väga mõjusad, toetusi vajavad teadus- ja arendusprojektid, sh on tähtis toetada maavarauuringuid. Eeldame, et võimalike rahastusallikate all on peetakse siin silmas kavandatavat EL 2028-

2034 eelarveperioodil loodavad Euroopa Konkurentsivõime fondi, eeldusel et käimasolevatel läbirääkimistel kokku lepitav EKF eelarvemaht ning selle kasutuse prioriteedid ja reeglid seda võimaldavad.

2. Kui raske on saada juurdepääsu järgmistele kriitiliste toormete projektide rahastamisvahenditele ELis? *

Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks

sisestage X sobivasse lahtrisse.

Väga hea

juurdepääs Hea juurdepääs Neutraalne Halb juurdepääs Väga halb juurdepääs

Arvamus puudub

Toetused (ELi või liikmesriikide poolt) X

Avaliku sektori kapital X

Erakapital X

Avaliku sektori laenud X

Erasektori laenud X

Avaliku sektori garantiid X

Rahastamisvahendite ühendamine X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

13

3. Kui raske on saada juurdepääsu järgmistele kriitiliste toormete projektide rahastamisvahenditele

väljaspool ELi? *

Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks

sisestage X sobivasse lahtrisse.

Väga hea juurdepääs Hea juurdepääs Neutraalne Halb juurdepääs Väga halb

juurdepääs Arvamus puudub

Toetused (ELi või liikmesriikide poolt) X

Avaliku sektori kapital X

Erakapital X

Avaliku sektori laenud X

Erasektori laenud X

Avaliku sektori garantiid X

Rahastamisvahendite ühendamine X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

4. Kui raske on saada rahastust kriitiliste toormete väärtusahela järgmistes etappides? *

Skaala: väga hea juurdepääs, hea juurdepääs, neutraalne, halb juurdepääs, väga halb juurdepääs, arvamus puudub. Vastamiseks

sisestage X sobivasse lahtrisse.

Väga hea juurdepääs Hea juurdepääs Neutraalne Halb juurdepääs Väga halb

juurdepääs Arvamus

puudub

Maavarauuringud X

Kaevandamine

X

Töötlemine X

Ringlussevõtt X

Asendamine X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

14

Kõige keerulisem on kaevandamisprojektide ja maavarauuringute rahastamine, kuivõrd mõlemad hõlmavad kõrget riski, suuri kapitalimahtusid ning pikaajalisi loamenetlusi.

5. Millised on peamised kriitiliste toormete projektide rahastamise kitsaskohad ELis? *

Palun seadke järgmised tõkked tähtsuse järjekorda. Sisestage järjekorranumber esimesse veergu.

Järjekord Tõke

4 Projekti elluviimise risk (ehitamine, tehnoloogia, kättetoimetamine)

2 Tulud ja tururisk (hinnavolatiilsus, väljaostu ebakindlus)

1 Poliitiline ja regulatiivne risk

3 Ökosüsteemi ja koordineerimisega seotud piirangud (killustatud rahastamine, piiratud eksperditeadmised)

5 Projekti ajakava / projekti valmidus

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Projektide elluviimisel on takistusteks eelkõige suur majanduslik ja tehnoloogiline risk, kõrged keskkonnanõuded,

mahukad loamenetlused ning pikk tasuvusaeg, mida mõjutavad ka turgude ettearvamatus ja hinnavolatiilsus. Hinnavolatiilsus võib samas seotud olla ka muude majanduskeskkonda mõutavate otsustega, mis muudavad projektide tasuvusanalüüsi ja äriplaani koostamise keeruliseks, kuna ei ole piisavat pikaajalist kindlust

majanduskeskkonna säilimises. Viimane võib negatiivselt mõjutada ka võimalusi rahastajate leidmiseks.

6. Millised on peamised kriitiliste toormete projektide rahastamise kitsaskohad väljaspool ELi? *

Palun seadke järgmised tõkked tähtsuse järjekorda. Sisestage järjekorranumber esimesse veergu.

Järjekord Tõke

4 Projekti elluviimise risk (ehitamine, tehnoloogia, kättetoimetamine)

2 Tulud ja tururisk (hinnavolatiilsus, väljaostu ebakindlus)

1 Poliitiline ja regulatiivne risk

3 Ökosüsteemi ja koordineerimisega seotud piirangud (killustatud rahastamine, piiratud eksperditeadmised)

5 Projekti ajakava / projekti valmidus

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Väljaspool ELi on samuti peamine kitsaskoht poliitiline ja regulatiivne risk, sh lubade ja maksurežiimide muutumine ning riigistamise oht korruptsiooni ja geopoliitilise ebastabiilsusega. Väga oluline on ka tulude ja turu ebakindlus ning inf rastruktuuri, energia, logistika ja tööjõu piirangud.

7. Millised ELi tasandi rahalise toetuse vormid sobivad Teie arvates kõige paremini, et tagada tõhusalt

tarned toormeprojektidest ELis ja mujal? *

Skaala: 1 - väga väikese tähtsusega kuni 5 - väga suure tähtsusega. Vastamiseks sisestage X sobivasse lahtrisse.

15

1 2 3 4 5 Arvamus puudub

Toetused X

Omakapital X

Eelisaktsiad X

Vahefinantseerimine/kvaasiomakapital X

Laenud X

Allutatud laen X

Projektivõlakirjad X

Garantiid X

Hinnavahelepingud X

Hindade stabiliseerimise vahendid X

Litsentsitasud/voogedastus X

Ettemaksed X

Hübriid- ja segastruktuurid X

Tulemuspõhine rahastamine X

Hinna alampiir tegevuskulude toetuse andmise kaudu X

Palun selgitage oma vastust.

kuni 800 tähemärki

Toetused ja garantiid on eriti olulised varases arendus-, uuringu- ja tehnoloogiafaasis, kus risk on suur ja rahavoog

puudub. Erinevad laenud ja ettemaksed sobivad projektide ehitus- ja käivitusetapis (eeldusel, et ettemaksete andmise osana on EL ja/või liikmesriikide f inantshuvid piisavalt kaitstud, nt pangagarantii nõude vm kaudu). Kõigi antud rahastusmeetmete vaates on oluline teada, mil määral on käimasolevate läbirääkimiste tulemusel 2028+

perioodil võimalik taotleda ja katta kulu Euroopa Konkurentsivõime Fondist.

8. Milliseid tegevusi tuleks korraldada ELi tasandil? *

Reageerimisskaala: ei nõustu üldse, ei nõustu, neutraalne, nõustun, nõustun täielikult, arvamus puudub. Vastamiseks sisestage X

sobivasse lahtrisse.

Ei nõustu

üldse Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus

puudub

Asjakohaste ELi tasandi rahastamisvoogude kindlaksmääramine, kriitilise toorme mõõtme kajastamine nende prioriteetides ja nendevahelise koostoime loomine

X

ELi eri rahastamisvahendite koordineerimine X

ELi eri rahastamisvahendite haldamine X

16

Ei nõustu üldse Ei nõustu Neutraalne Nõustun Nõustun

täielikult Arvamus puudub

Tegutsemine ühenduslülina nende jaoks, kes on huvitatud kriitiliste toormete projekti toetamisest

X

Uudsete ELi rahastamisvahendite väljatöötamine X

Projektide toetamine väljaspool ELi X

Muud põhitegevused

Kui valisite muud põhitegevused:

kuni 400 tähemärki

17

Lõppelemendid

Kui Te soovite esitada muid märkusi, tehke seda allolevas tekstikastis.

kuni 800 tähemärki

Eesti toetab Euroopa kriitiliste toormete keskuse rolli tööstuse varustuskindluse, seire ja rahastamise edendamisel. Juhul kui keskus luuakse eraldiseisva asutusena, teeb Eesti ettepaneku rajada keskus või osa selle funktsioonidest

Eestisse. Eesti tööstusel on strateegiline roll globaalses haruldaste muldmetallide väärtusahelas ning juhul, kui luuakse haruldaste muldmetallide varude ladustamise allüksus, teeme ettepaneku rajada see Eestisse.

Kriitilisi toormeid sisaldavate jäätmete ELi-sisesel veo tuleb luua täiendavaid lihtsustatud menetlusi, eelkõige sertif itseeritud käitlusettevõtete vahel. Toetada tuleb kriitilisi toormeid sisaldavate jäätmete import i Euroopa Liitu, nt partnerluslepingud usaldusväärsete kolmandate riikidega, ühtsed kvaliteedi - ja jälgitavusnõuded; lihtsustatud

impordimenetlus, koostöö.