1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja kaitseväe korralduse

muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tegevusloa

nõudeid, siduda tervishoiutöötajate registreering senisest selgemalt tervishoiuteenuste kvaliteedi ja

patsiendiohutuse tagamisega, täpsustada kiirabiteenuse regulatsiooni ning luua paindlikum

õigusraamistik tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda piisavalt tõhusalt reageerida olukordades, kus tervishoiutöötaja

tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele. Samuti ei erista kehtiv õigus piisavalt selgelt

kiirabiteenust muudest tervishoiuga seotud transpordi- ja tugiteenustest.

Eelnõuga muudetakse tegevuslubade süsteem sisulisemaks, sidudes tegevusloa andmise senisest

enam tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega. Terviseametile antakse selgem

alus hinnata tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamise

meetmeid.

Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise aluseid. Registreeringu võib

peatada juhul, kui tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal

tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud

kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile. Lisaks luuakse võimalus kohaldada enne registreeringu peatamist

leebema meetmena täiendkoolituse läbimise nõuet. Registreeringu taastamise eelduseks on teooria-

ja praktikaeksami sooritamine.

Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustatakse, sidudes kiirabi osutamise Häirekeskuse

väljasõidukorraldusega, võimaldades kasutada operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade ning

pikendades kiirabiteenuse rahastamise lepinguperioodi viielt aastalt kümnele aastale.

Samuti luuakse paindlikum regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras,

võimaldades Terviseametiga kooskõlastatult vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada teenust

ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi.

Ettevõtjate (tervishoiuteenuse osutajate) halduskoormus võib tegevusloa taotlemisel osaliselt

suureneda, kuna teatud juhtudel tuleb esitada senisest täpsem teave tervishoiuteenuse sisu,

korralduse ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise kohta. Seda tasakaalustavad tegevusloa

menetluse digitaliseerimine, olemasolevate registriandmete suurem kasutamine, dubleerivate

andmete esitamise vähendamine ning tegevusloa nõuete kaasajastamine. Kokkuvõttes on mõju

ettevõtjate halduskoormusele pigem vähenev. Inimeste ja vabaühenduste halduskoormust eelnõu ei

mõjuta.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna

nõunik Pille Saar ([email protected]). Eelnõu valmis koostöös Tervisekassa ja Terviseameti

esindajatega.

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi

Meristo ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS), avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 113;

2) kaitseväe korralduse seadus (KKS), avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 11.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

Eelnõu ei tulene Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–20271 tegevusest.

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu

sisaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis töödeldavate isikuandmetega seotud muudatusi.

Eelnõuga ei asutata uut andmekogu ega muudeta tervishoiukorralduse infosüsteemi põhieesmärke,

vaid täpsustatakse olemasolevaid andmekoosseise ning registri pidamise õiguslikke aluseid.

Eelnõu esimesel kooskõlastusringil esitas Justiits- ja Digiministeerium tervishoiukorralduse

infosüsteemi puudutavate sätete kohta märkused. Nende märkustega arvestamiseks täiendati

käesoleva eelnõuga ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kehtivat regulatsiooni, et täpsustada

isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid ning andmete avalikustamise regulatsiooni.

Olulisema muudatusena täiendatakse TTKS § 26⁴ lõike 3 andmekoosseisu tervishoiutöötajate

kutsealal tegutsemise piirangu andmetega. Kuigi tervishoiutöötaja kutsealal tegutsemise piirangu

andmed on praegu sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike 1 punktis 15,

puudub vastav viide seaduse tasandil. Muudatus on vajalik seoses eelnõuga täpsustatava

tervishoiutöötaja registreeringu peatamise regulatsiooniga ning võimaldab tervishoiukorralduse

infosüsteemis töödelda andmeid tervishoiutöötaja suhtes kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise

piirangute kohta.

Samuti täpsustatakse tervishoiutöötaja registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamisega seotud

andmete töötlemise aluseid. Registreeringu peatamise menetluses võidakse töödelda andmeid

registreeringu peatamise aluse, peatamise kestuse, Terviseameti ettekirjutuse täitmise, kutse- või

erialal tegutsemise keelu ning registreeringu taastamiseks nõutava teooria- ja praktikaeksami

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027, VVTP 2025-2027.xlsx.

3

sooritamise kohta. Tegemist on tervishoiutöötajatega seotud isikuandmetega, mille töötlemise

eesmärk on tagada patsiendiohutus, tervishoiuteenuste kvaliteet ja tõhus riiklik järelevalve.

Eelnõuga täpsustatakse ka tegevusloa menetluses esitatavaid andmeid, sealhulgas tervishoiutöötaja

registreeringu ning tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmete

kasutamist. Tegemist on andmetega, mida valdavalt töödeldakse juba kehtiva õiguse alusel

tegevusloa menetluses. Eelnõu ei loo selles osas uut isikuandmete töötlemise eesmärki, vaid

täpsustab kontrollieset ja loa andmiseks esitatavaid andmeid.

Eelnõuga ei nähta ette uusi patsientide terviseandmete töötlemise aluseid ega laiendata tervise

infosüsteemis töödeldavate terviseandmete koosseisu. Muudatused puudutavad eelkõige

tervishoiutöötajate registreeringute, kutsealase pädevuse ning tegevuslubadega seotud andmete

töötlemist.

Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1

punktidest c ja e, kuna töötlemine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks. Töödeldavate andmete koosseis on piiratud eesmärgi

saavutamiseks vajalikuga ning muudatused on suunatud registriandmete ajakohasuse,

patsiendiohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisele.

Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on luua paindlik ja sisuline tervishoiuteenuste regulatsioon, mis tagab teenuste

kvaliteedi, patsiendiohutuse ja tõenduspõhise praktika järgimise ning parandab teenuste

kättesaadavust ja järelevalvet.

Kehtiva õiguse kohaselt toimub tervishoiuteenuste osutamine tegevusloa alusel ning

tervishoiutöötajad peavad olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Terviseamet

kontrollib tegevusloa nõuete täitmist ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuste osutamise üle.

Praktikas on siiski ilmnenud, et tegevusloa regulatsioon keskendub liigselt formaalsetele nõuetele

ega võimalda piisavalt hinnata tervishoiuteenuse sisu, kvaliteeti ja patsiendiohutust. Näiteks on

esinenud juhtumeid, kus perearstiabi või õendusabi tegevusluba on taotletud selliste teenuste

osutamiseks, mis ei vasta tavapärase tervishoiuteenuse sisule, näiteks veenisisese vitamiinravi

pakkumiseks.

Samuti ei ole tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused piisavalt

selged ega võimalda kõigis olukordades tõhusalt reageerida patsiendiohutust ohustavale tegevusele.

Praktikas on esinenud olukordi, kus tervishoiutöötaja või tema kontrolli all olev tegevus on jätkunud

uue äriühingu kaudu pärast tegevusloa peatamist.

Lisaks on tekkinud ebaselgusi kiirabiteenuse ja muude tervishoiuga seotud transpordi- ning

tugiteenuste eristamisel, kuna seadus ei seosta kiirabiteenust piisavalt selgelt Häirekeskuse

väljasõidukorralduse ja ööpäevaringse valmisolekuga. Samuti puudub terviklik regulatsioon

tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras.

Soovitu saavutamiseks tehakse TTKS-is ja KKS-is järgmised muudatused:

1. täpsustatakse tegevusloa taotlemisel esitatavaid andmeid ja tegevusloa kontrollieset,

võimaldades hinnata teenuse sisu ja korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise

meetmeid;

4

2. ajakohastatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid,

et tagada registriandmete ajakohasus ning võimaldada sekkumist juhul, kui tervishoiutöötaja

tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või ohustab patsiendi ohutust või

tervishoiuteenuse kvaliteeti;

3. täpsustatakse kiirabiteenuse regulatsiooni, sidudes selle Häirekeskuse väljasõidukorralduse ja

Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi tulemusega;

4. luuakse paindlik regulatsioon tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras, võimaldades

vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada teenust ilma tegevusloata ning kaasata välisriigi

relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi.

Enne eelnõu koostamist on Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervisekassa, eriarstide

erialakomisjonide esindajate, haiglavõrgu haiglate, erameditsiini katuseorganisatsioonide ning

hambaarstide, arstide, perearstide, õdede ja ämmaemandate kutseorganisatsioonide esindajate

koostöös valminud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK).2 Kavandatav eelnõu vastab suures osas

VTK-s esitatud eesmärkidele ja eelistatuimale lahendusvariandile.

VTK koostamise ja kooskõlastamise käigus ilmnes, et üksnes tegevusloa kontrollieseme

täpsustamine ei ole piisav, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus. Praktikas on

esinenud olukordi, kus probleemid on seotud eelkõige tervishoiutöötaja pädevuse või tegevusega,

mistõttu on vajalik siduda tegevusloa regulatsioon tihedamalt tervishoiutöötajate registreeringuga.

Sellest tulenevalt täpsustatakse eelnõuga ka registreeringu peatamise aluseid, et võimaldada

tõhusamat sekkumist juhul, kui teenuse osutamine ei vasta nõuetele.

Eelnõu täpsustab regulatiivset lahendust ja rakenduslikke aspekte, arvestades VTK ja eelnõu

kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millega nähakse ette muudatused TTKS-is ja KKS-is ning

sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i.

Punktiga 1 muudetakse § 8 lõiget 48.

Muudatusega asendatakse viide Terviseameti veebilehele viitega tervishoiukorralduse

infosüsteemile, kuna perearsti nimistu andmete avaldamise õiguslikuks aluseks on

tervishoiukorralduse infosüsteem. Muudatus on tehniline ega muuda andmete avalikku

kättesaadavust – perearsti nimistute avalik vaade on jätkuvalt leitav Terviseameti registrite, perearsti

nimistute ja iseteeninduse avaliku veebilehe kaudu.

Punktiga 2 täiendatakse § 8 lõiget 48 punktiga 9, mille kohaselt avaldab Terviseamet edaspidi

tervishoiukorralduse infosüsteemis teabe ka perearsti nimistu tervisekeskusesse kuulumise kohta.

Muudatuse eesmärk on tagada patsiendile parem ülevaade oma perearsti nimistu korraldusest.

Lisanduv teave annab patsiendile ülevaate sellest, kas ja milliseid lisateenuseid peale perearstiabi on

tal võimalik tervisekeskuse kaudu vajaduse korral saada (nt õendusabi, ämmaemandusabi ja

füsioteraapia), ning suurendab esmatasandi tervishoiuteenuste läbipaistvust. Asjakohase teabe

märgib perearst ise, lähtudes sellest, kas tal on Tervisekassaga sõlmitud leping tervisekeskuse

koosseisus teenuse osutamiseks.

2 Analüüs ja ettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks (tervishoiuteenuste tegevuslubade

regulatsiooni ajakohastamine) – EIS.

5

Punktidega 3–8 muudetakse kiirabiteenuse regulatsiooni (TTKS §-d 16 ja 17).

Punktiga 3 täpsustatakse § 16 sõnastust, sätestades üheselt, et kiirabi on ambulatoorne

tervishoiuteenus, mida osutatakse eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral

Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel ja mis hõlmab vajaduse korral abivajaja

transportimist haiglasse.

Kiirabiteenuse regulatsiooni on vaja täpsustada, et kõrvaldada kehtivas õiguses esinev kiirabiteenuse

olemust ja osutamise tingimusi puudutav ebaselgus. Kehtiv sõnastus ei väljenda piisavalt selgelt, et

kiirabiteenust osutatakse üksnes Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel.

Praktikas on kehtiv regulatsioon toonud kaasa vaidlusi olukordades, kus kiirabi tegevusluba

soovitakse kasutada selliste teenuste osutamiseks, mis ei vasta kiirabiteenuse sisule TTKS-i

tähenduses, näiteks patsientide transportimiseks või ürituste meditsiiniliseks julgestamiseks.

Sellised tegevused ei kujuta endast kiirabiteenust, kuna need ei ole seotud vältimatu abi osutamisega

ega toimu Häirekeskuse koordineerimisel.

Kavandatav täpsustus ei kitsenda kiirabiteenuse mõistet ega välista olukordi, kus kiirabibrigaad

avastab ise abi vajava isiku. Kiirabiteenus on Eestis korraldatud riikliku operatiivteenusena ning

selle lahutamatuks osaks on Häirekeskuse kaudu toimuv hädaabiteadete menetlemine, väljakutsete

prioriseerimine ning kiirabibrigaadide operatiivjuhtimine. Ka juhul, kui kiirabibrigaad märkab

väljakutsel või muul sõidul abi vajavat isikut, edastab ta sellest teabe Häirekeskusele raadioside

vahendusel ning Häirekeskus vormistab juhtumi väljakutsena. Seejärel otsustab Häirekeskus

vastavalt olukorrale, kas abi osutab sama brigaad või suunatakse sündmuskohale piirkonna lähim

vaba kiirabibrigaad. Seega toimub ka sellistel juhtudel kiirabiteenuse osutamine Häirekeskuse

operatiivjuhtimise kaudu ning kavandatav muudatus neid olukordi regulatsioonist välja ei jäta.

Muudatuse eesmärk on lahendada praktikas tekkinud õiguslik probleem, kus kiirabitegevusluba on

taotletud ka tegevuseks, mis sisuliselt ei vasta kiirabiteenusele. Sellised teenuseosutajad on

põhjendanud tegevusloa taotlemist väitega, et nad võivad saada teavet abi vajava isiku kohta muul

viisil kui Häirekeskuse kaudu. Tegelikkuses puudub selliseks tegevuseks õiguslik alus.

Häirekeskuses on operatiivarvestuses kõik riiklikus kiirabisüsteemis osalevad kiirabibrigaadid.

Häirekeskusel on reaalajas ülevaade nende asukohast, hõivatusest ja tööstaatusest ning see

võimaldab juhtida kiirabibrigaade vastavalt sündmuse raskusastmele, seades esikohale eluohtlikud

ja potentsiaalselt eluohtlikud väljakutsed ning suunates sündmuskohale piirkonna lähima sobiva

vaba brigaadi. Selline operatiivjuhtimine tagab kiirabiressursi tõhusa kasutamise ning vältimatu abi

võimalikult kiire osutamise.

Teenuseosutajad, kes ei ole Häirekeskuse operatiivarvestuses ega osale riiklikus kiirabisüsteemis, ei

saa osutada kiirabiteenust samadel alustel kui riikliku kiirabisüsteemi kiirabibrigaadid. Samuti ei ole

neil võimalik toimetada patsienti haiglasse riikliku kiirabiteenuse osana. Sellisel juhul käsitatakse

patsienti erakorralise meditsiini osakonda iseseisvalt pöördunud patsiendina ning tema käsitlemine

toimub haigla tavapärase töökorralduse alusel.

Seetõttu on vajalik kiirabiteenuse mõistet täpsustada, et tegevusluba oleks võimalik anda üksnes

teenusele, mis vastab kiirabiteenuse tegelikule sisule. Muudatus ei muuda kiirabiteenuse olemust,

vaid täpsustab seaduse tasandil juba kehtivat ja praktikas toimivat riikliku kiirabisüsteemi korraldust

ning välistab olukorra, kus kiirabitegevusluba taotletakse tegevuseks, mis ei ole seotud Häirekeskuse

operatiivjuhtimise kaudu vältimatu abi osutamisega. Muudatus ei mõjuta ürituste meditsiinilise

julgestamise ega patsiendiveo õiguslikku regulatsiooni, kuna need tegevused ei ole kehtiva õiguse

kohaselt käsitatavad kiirabiteenusena ning nende õiguslik hinnang ei muutu ka pärast käesoleva

muudatuse jõustumist.

6

Kaitseväe kiirabi osutamise erisused tulenevad KKS-ist. Erinevalt tsiviilkiirabist ei saa Kaitseväe

kiirabi väljasõidukorraldusi Häirekeskuselt, vaid tegutseb KKS-is sätestatud alustel.

Kehtivas § 16 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil

viibival isikul õigus saada kiirabi, eelnõuga ei muudeta.

Punktiga 4 muudetakse § 17 lõiget 1, täpsustades, et kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga

tervishoiuteenuse osutaja (kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse

valmisoleku reageerida Häirekeskuse väljasõidukorraldusele. Paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja

viide võimalusele lähtuda kiirabiteenuse osutamisel muul viisil saadud teabest, kuna praktikas

toimub kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse andmine alati Häirekeskuse kaudu. Sellega

rõhutatakse, et kiirabi osutamine toimub tervikliku korralduse alusel, kus Häirekeskus tagab

väljakutsete menetlemise, ressursside jaotuse ning info liikumise kiirabibrigaadi ja haigla vahel

ööpäevaringse valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu.

Kuna §-st 17 tulenevad kohustused on suunatud kiirabibrigaadi pidajale kui tegevusloa omajale,

täpsustatakse ka sõnastust, asendades termini „kiirabibrigaad“ terminiga „kiirabibrigaadi pidaja“.

Muudatuste eesmärk on täpsustada kiirabiteenuse olemust ja piiritleda see selgelt vältimatu abi

osutamisega, välistades võimaluse kasutada kiirabi tegevusluba selliste teenuste osutamiseks, mis ei

vasta kiirabiteenuse sisule.

Punktiga 5 sätestatakse võimalus kasutada haiglatevahelise transpordi või patsientide veo

korraldamiseks operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid, mis ei saa

Häirekeskuselt väljasõidukorraldusi. Tegemist on eelkõige spetsialiseeritud brigaadidega, näiteks

lastereanimobiili brigaadid, mille tegevus ei ole seotud vältimatu abi osutamisega sündmuskohal,

vaid meditsiinilist erivõimekust vajavate patsientide transportimine. Näiteks võib selline brigaad

transportida vastsündinu või raskes seisundis lapse ühest haiglast teise kõrgema etapi ravi saamiseks

või patsiendi haiglast koju, kui transpordi ajal on vajalik spetsiaalne meditsiiniline võimekus ning

koduses keskkonnas on tagatud edasiseks hoolduseks vajalikud tingimused ja seadmed.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 6, kuna riigi päästeasutusele ei kuulu kiirabibrigaade

ning Päästeametil ei ole kavas kiirabibrigaade luua. Muudatus on kooskõlastatud Päästeametiga.

Punktidega 7 ja 8 täpsustatakse kiirabi rahastamise regulatsiooni (§ 172).

Paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses pikendatakse kiirabi rahastamise lepinguperioodi viielt

aastalt kümnele aastale. Pikema lepinguperioodi kehtestamine on vajalik, kuna kiirabi osutamine

eeldab mahukaid ja kulukaid investeeringuid sõidukitesse, meditsiiniseadmetesse ja personali.

Lühem lepinguperiood ei taga piisavat kindlust investeeringute tasuvuses ega soodusta pikaajaliste

kohustuste võtmist. Praktikas on lühikesed lepinguperioodid vähendanud teenuseosutajate

valmisolekut teha pikaajalisi investeeringuid spetsiaalselt kiirabitegevuseks kohandatud taristusse.

Selle tulemusena kasutatakse sageli rendipindu, mis ei ole kavandatud kiirabiteenuse osutamise

eripära arvestades. See võib omakorda mõjutada väljasõiduvalmidust, kuna kiirabibrigaadil tuleb

enne väljasõitu täita täiendavaid toiminguid, näiteks tagada hoone turvalisus või aktiveerida

valvesüsteem. Kümneaastane lepinguperiood loob suurema kindluse investeeringute tasuvuse suhtes

ning toetab kiirabiteenuse kvaliteedi, kättesaadavuse ja operatiivse valmisoleku parandamist.

Kümneaastane lepinguperiood võimaldab tagada kiirabiteenuse osutamise stabiilsuse ning loob

paremad eeldused teenuse kvaliteedi hoidmiseks ja arendamiseks.

Paragrahvi 172 lõikes 2 täpsustatakse olemasolevat regulatsiooni, sätestades, et kiirabi rahastamise

leping sõlmitakse üksnes nende kiirabibrigaadi pidajatega, kes on tunnistatud edukaks Tervisekassa

korraldatud avalikul konkursil.

7

Muudatus on vajalik, et viia seaduse sõnastus vastavusse tegeliku korraldusega. Kiirabiteenust saab

osutada üksnes Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel ning tegemist on vältimatu abi

osutamisega, mis on tervikuna rahastatud Tervisekassa poolt. Praktikas ei ole võimalik olukord, kus

kiirabiteenust osutatakse väljaspool Tervisekassa rahastamist või ilma Häirekeskuse vahenduseta.

Kehtiv regulatsioon, mille järgi ei pea kiirabi rahastamise lepingut sõlmima kõigi kiirabibrigaadi

pidajatega, võib jätta eksliku mulje, et kiirabiteenust on võimalik osutada ka väljaspool seda

süsteemi. Tegelikkuses osutavad tegevusloaga, kuid ilma Tervisekassa lepinguta teenuseosutajad

muid teenuseid, nagu patsientide transportimine või ürituste meditsiiniline julgestamine, mis ei ole

kiirabiteenus TTKS-i tähenduses.

Seetõttu täpsustatakse sätet nii, et kiirabiteenuse osutamise eelduseks on nii tegevusloa olemasolu

kui ka Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamine ja kiirabi rahastamise

lepingu sõlmimine.

Selline lähenemine on võrreldav nimistuga perearsti regulatsiooniga. Perearsti tegevuse alustamine

toimub mitmes etapis: esmalt kuulutab Tervisekassa välja konkursi vaba nimistu täitmiseks ning

konkursi võitnud perearstile kinnitatakse nimistu. Pärast nimistu kinnitamist peab perearst või

tervishoiuteenuse osutaja, mille kaudu perearst soovib teenust osutama hakata, taotlema perearstiabi

osutamise tegevusloa. Tervisekassa sõlmib perearsti rahastamise lepingu tervishoiuteenuse

osutajaga pärast tegevusloa väljastamist. Alles pärast nimistu kinnitamist, tegevusloa saamist ja ravi

rahastamise lepingu sõlmimist on nimistuga perearstil õigus tervishoiuteenust osutada.

Seega ei anna ainuüksi nimistu kinnitamine ega tegevusloa olemasolu õigust teenust osutada –

vajalik on kõikide tingimuste koosesinemine: kinnitatud nimistu, kehtiv tegevusluba ja

Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping.

Sama loogika kehtestatakse ka kiirabiteenuse puhul. Tervisekassa kuulutab vajaduse korral välja

avaliku konkursi kiirabibrigaadi pidaja leidmiseks, määrates hankes teenuse osutamise tingimused.

Konkursil edukaks osutunud teenuseosutaja saab seejärel taotleda tegevusloa ning pärast tegevusloa

saamist sõlmitakse temaga kiirabi rahastamise leping.

Selline järjestus väldib olukorda, kus teenuseosutaja taotleb tegevusloa ja teeb sellega seotud

märkimisväärsed investeeringud enne, kui on selge, kas tal on võimalik teenust tegelikult osutada.

Muudatus tagab süsteemi selguse ning vähendab põhjendamatute investeeringute riski.

Punktiga 9 täpsustatakse TTKS § 264 lõiget 2. Muudatusega jäetakse sättest välja eksitav viide

tervishoiukorralduse infosüsteemi asutamisele valdkonna eest vastutava ministri määrusega, kuna

andmekogu asutatakse seadusega. Sätte sõnastus viiakse kooskõlla andmekogude regulatsiooni

üldpõhimõtetega Tegemist on eelnõu täiendusega, mis viidi eelnõusse sisse Justiits- ja

Digiministeeriumi märkuse alusel.

Punktiga 10 täiendatakse TTKS § 264 lõikes 3 sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemis

töödeldavate andmete loetelu punktiga 41 tervishoiutöötajate kutsealal tegutsemise piirangu

andmed. Muudatuse eesmärk on tagada eelnõuga kavandatavate kutsealal tegutsemise piirangut

käsitlevate andmete töötlemiseks selge seaduslik alus. Tegemist on eelnõu täiendusega, mis viidi

eelnõusse sisse Justiits- ja Digiministeeriumi märkuse alusel.

Punktiga 11 täiendatakse TTKS § 264 lõiget 9, et tagada perearsti nimistute andmete avalikustamise

õiguslik alus tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu. Muudatusega täpsustatakse, et lisaks

tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmetele avaldatakse

tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu ka TTKS § 8 lõikes 4⁸ nimetatud perearsti nimistu andmed

ulatuses, mis on sätestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses. Tegemist on eelnõu

täiendusega, mis viidi eelnõusse sisse Justiits- ja Digiministeeriumi märkuse alusel.

8

Punktiga 12 täiendatakse paragrahvi 28 lõikeid 9 ja 10, ja paragrahvi 30 lõiget 3 suurendades

tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu ülempiira. Muudatuse

eesmärk on viia seaduses sätestatud tasu piirmäär paremasse kooskõlla eksamite tegelike

korraldamiskuludega. Muudatus on tehtud kooskõlastamise käigus esitatud Tartu Ülikooli

ettepaneku alusel. Tartu Ülikool on juhtinud tähelepanu sellele, et kehtivas seaduses sätestatud 1000

euro suurune tasu ülempiir ei kata eksamite läbiviimise tegelikke kulusid. Ülikool on esitanud

Sotsiaalministeeriumile vastavad kuluarvestused ning teinud ettepaneku tasu piirmäära

suurendamiseks. Tervishoiutöötajate teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tegelikud

kulud ületavad oluliselt kehtivas seaduses sätestatud tasu ülempiiri. Ülikooli esitatud analüüsi

kohaselt kujuneb ühe taotleja menetlus- ja eksamikulu kokku ligikaudu 1685 eurot ning koos

käibemaksuga ligikaudu 2090 eurot.

Alates 2026. aastast muutub arstiteaduse lõpueksami korraldus ning lisandub praktiliste oskuste

hindamine simulatsioonikeskkonnas. Sellega kaasnevad täiendavad kulud, sealhulgas

eksamiruumide kasutamine, praktiliste ülesannete läbiviimine, hindajate, instruktorite ja toetava

personali kaasamine, simuleeritud patsientide koolitamine ja tasustamine ning eksami läbiviimiseks

vajalike vahendite kasutamine. Tartu Ülikooli hinnangul võib ühe praktilise eksamipäeva

korraldamise kulu ulatuda ligikaudu 3500 euroni (sisaldab käibemaksu).

Eelnõuga tõstetakse seaduses sätestatud teooria- ja praktikaeksami tasu ülemmäär 3500 euroni

(sisaldab käibemaksu). Tegemist ei ole konkreetse eksamitasuga, vaid maksimaalse tasu

piirmääraga, mis võimaldab kehtestada ministri määrusega erinevate eksamite tegelikele kuludele

vastava menetlus- ja eksamitasu. Eksamite korraldamine eeldab õppejõudude, hindajate ja

tugipersonali kaasamist ning praktiliste osade läbiviimist, mistõttu sõltuvad eksami korraldamise

kulud tervishoiukutsest ja eksami sisust. Muudatuse eesmärk on kehtestada seaduses piisavalt

paindlik tasu ülemmäär, mis võimaldab määrusega kehtestada tegelikele kuludele vastava tasu.

Teooria- ja praktikaeksami eest tasutav summa on PS § 113 tähenduses avalik-õiguslik rahaline

kohustus. Tegemist on eksami korraldamisega seotud tasuga, mille eesmärk on katta teooria- ja

praktikaeksami koostamise, korraldamise, läbiviimise ja hindamise kulud. Eksamit korraldavad

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel kehtestatud määruses nimetatud Tartu

Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool või Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Tasu makstakse eksami

korraldajale ning selle eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid eksami korraldamisega seotud kulude

katmine. Seaduses sätestatakse tasu ülemmäär kuni 3500 eurot ning eksami tasu täpne suurus

kehtestatakse sama volitusnormi alusel antava määrusega. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

§ 28 lõike 11 alusel kehtestatud määrus muudetakse ja viiakse seadusega kooskõlla hiljemalt seaduse

jõustumise ajaks.

Punktiga 13 täiendatakse paragrahv 32. Paragrahvi 32 muutmise eesmärk on täpsustada

tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tunnistamise aluseid ning täiendada kehtivat regulatsiooni

registriandmete ajakohasuse tagamiseks.

Kehtivas seaduses on juba sätestatud alus tunnistada tervishoiutöötaja registreering kehtetuks tema

surma korral. Eelnõuga seda alust ei muudeta, vaid see säilitatakse senisel kujul. Praktikas ei pruugi

siiski isiku surma andmed alati jõuda tervishoiukorralduse infosüsteemi haldajani ehk

Terviseametini. See tuleneb eelkõige asjaolust, et kõik tervishoiutöötajad, kes on registrisse kantud,

ei ole Eesti rahvastikuregistri andmetel Eesti elanikud. Sellisel juhul ei pruugi isiku surma andmed

jõuda Eesti registritesse või ei toimu nende automaatset edastamist, mistõttu võib registrisse jääda

kehtivana kajastatud kanne ka siis, kui isik tegelikult enam ei ela.

9

Eelnõuga lisatakse täiendava alusena säte, mille kohaselt tunnistab Terviseamet registreeringu

kehtetuks ka juhul, kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. Tegemist on tehnilist laadi

regulatsiooniga, mille eesmärk on tagada registri korrashoid juhtudel, kus surmaandmed ei ole

registriandmete haldajale kättesaadavaks tehtud. Vanusepiir 110 aastat on valitud eeldusena, et selle

ületanud isik ei tegutse enam tervishoiutöötajana.

Muudatuse tulemusel täpsustatakse kehtetuks tunnistamise aluseid ning tagatakse registriandmete

suurem ajakohasus ja usaldusväärsus. Säte on sõnastatud objektiivsete ja üheselt kontrollitavate

kriteeriumidena, mis võimaldab Terviseametil teha kehtetuks tunnistamise otsuse ilma

kaalutlusõiguseta.

Punktiga 14 täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise regulatsiooni (§ 321).

Paragrahv 32¹ sõnastatakse tervikuna ümber, et luua selgem ja ajakohasem regulatsioon

tervishoiutöötaja registreeringu peatamiseks olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus võib

ohustada patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Võrreldes eelnõuga, mis läbis EIS I

kooskõlastuse on paragrahvi oluliselt täpsustatud võttes arvesse kooskõlastuselt saadud tagasisidet

partneritelt.

Lõikes 1 sätestatakse alused, mille esinemisel võib Terviseamet tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis peatada. Lisaks kehtivas õiguses sätestatud Terviseameti

ettekirjutuse täitmata jätmisele nähakse registreeringu peatamise alusena ette olukord, kus

tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või

kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest

praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse

kvaliteedile.

Üldtunnustatud kutse- või erialase praktika all peetakse silmas tegevust, mis vastab tervishoiutöötaja

kutse- või erialal kehtivatele nõuetele, ravijuhistele, erialaseltside soovitustele ning üldtunnustatud

meditsiinilistele põhimõtetele. Sätte eesmärk ei ole anda Terviseametile õigust hinnata iseseisvalt

meditsiinilise tegevuse sisu, vaid võimaldada sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus

kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Kaldumist üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ei loeta rikkumiseks, kui see on

meditsiiniliselt põhjendatud ning vastab võlaõigusseaduse §-s 763 sätestatud üldtunnustamata

diagnostika- või ravimeetodi kasutamise tingimustele.

Lõikes 2 nähakse ette, et lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel võib Terviseamet kaasata

sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase

erialaühenduse. Muudatuse eesmärk on tagada, et keerukate meditsiiniliste ja erialaste küsimuste

hindamine toimuks asjakohase pädevusega ekspertide kaasamisel.

Lõikes 3 sätestatakse kohustus teha enne registreeringu peatamist tervishoiutöötajale ettekirjutus

rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks ning määrata selle täitmiseks

tähtaeg. Ettekirjutusega võib muu hulgas kohustada tervishoiutöötajat läbima täiendkoolituse.

Täiendkoolituse kulud kannab tervishoiutöötaja. Täiendkoolituse läbimise ettekirjutuse eesmärk on

võimaldada puuduste kõrvaldamist leebema meetmega enne registreeringu peatamist.

Täiendkoolituse läbimise kohustuse määramine ei too iseenesest kaasa tervishoiutöötaja

registreeringu peatamist ning tervishoiutöötaja võib koolituse läbimise ajal jätkata tervishoiuteenuse

osutamist, kui puudub alus registreeringu peatamiseks käesoleva paragrahvi alusel.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui tervishoiutöötaja ei täida talle tehtud ettekirjutust määratud tähtajaks,

peatab Terviseamet registreeringu.

10

Lõikes 5 nähakse ette erand olukordadeks, kus rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab endast

vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Sellisel juhul võib

Terviseamet registreeringu peatada ilma eelnevat ettekirjutust tegemata.

Tervishoiutöötaja registreeringu peatamise menetlus toimub haldusmenetluse seaduse kohaselt.

Enne registreeringu peatamise otsuse tegemist peab Terviseamet välja selgitama asja lahendamiseks

olulised asjaolud, koguma vajalikud tõendid ning andma tervishoiutöötajale võimaluse esitada oma

arvamus, vastuväited ja tõendid. Vajaduse korral kaasatakse menetlusse eksperte või küsitakse

erialaühenduste seisukohti. Menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduse põhimõtteid,

sealhulgas uurimispõhimõtet, ärakuulamisõigust ja põhjendamiskohustust. Registreeringut ei saa

peatada üksnes kaebuse või muu teabe alusel ilma asjaolusid kontrollimata ja tervishoiutöötajat ära

kuulamata, välja arvatud juhul, kui seaduses sätestatud vahetu ohu tõttu on vajalik viivitamatu

sekkumine. Registreeringu peatamise otsus vormistatakse põhjendatud haldusaktina ning selle võib

vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaide esitamisega või

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse pöördumisega.

Eelnõu eesmärk ei ole luua seost patsiendiohutuse eesmärgil toimiva ohutusjuhtumite raporteerimise

süsteemi ja tervishoiutöötaja registreeringu peatamise vahel. Ohutusjuhtumite raporteerimise

süsteem põhineb õppimise ja patsiendiohutuse parandamise eesmärgil ning selle kaudu kogutavaid

andmeid ei kasutata automaatselt tervishoiutöötajate suhtes järelevalvemeetmete kohaldamiseks.

Lisaks toimub ohutusjuhtumite raporteerimine üldjuhul viisil, mis ei võimalda tuvastada konkreetset

tervishoiutöötajat.

Samuti ei ole registreeringu peatamise aluseks iga kutse- või erialal tegutsemise nõude rikkumine.

Registreeringu peatamise alus eeldab, et tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral

kutse- või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale

üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi

ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega ei ole meetme kohaldamine võimalik üksnes

vähese tähtsusega rikkumise või formaalse eksimuse korral.

Lõikes 6 sätestatakse, et lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 5 nimetatud juhtudel peab

tervishoiutöötaja registreeringu taastamiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami,

tasuma selle eest seaduses sätestatud ulatuses ning esitama Terviseametile eksami sooritamist

tõendava dokumendi. Eksami eesmärk on hinnata tervishoiutöötaja pädevuse vastavust kehtivatele

nõuetele enne registreeringu taastamist. Eksam korraldatakse § 28 lõike 9 ja 10 alusel, analoogselt

isikutega, kes on omandanud arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni Eestis ning

esitavad registreerimistaotluse hiljem kui viis aastat pärast kvalifikatsiooni omandamist.

Teooria- ja praktikaeksami eest makstav tasu on avalik-õiguslik tasu põhiseaduse § 113 tähenduses.

Tegemist ei ole maksu ega karistusliku rahalise kohustusega ega ka riigilõivuga riigilõivuseaduse

tähenduses, vaid konkreetse avalik-õigusliku ülesande täitmisega seotud kulude katmiseks võetava

tasuga.

Teooria- ja praktikaeksam on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud pädevuse

hindamise mehhanism, mille eesmärk on kontrollida, kas isiku teadmised ja oskused vastavad

tervishoiutöötajana tegutsemiseks kehtestatud nõuetele. Registreeringu peatamise lõpetamiseks

nõutav eksam toimub käesoleva seaduse § 28 lõigete 9 ja 10 alusel rakendatava eksamisüsteemi

kohaselt.

Tasu eesmärk ei ole sanktsioneerida tervishoiutöötajat ega teenida riigile tulu, vaid katta eksami

korraldamisega seotud kulud. Eksami läbiviimine eeldab hindamiskomisjonide, õppejõudude,

hindajate ja tugipersonali kaasamist ning praktiliste eksamite puhul simulatsioonikeskkondade,

eksamiruumide, simuleeritud patsientide ja muude õppevahendite kasutamist. Eksami korraldamise

11

kulud võivad ulatuda kuni 3500 euroni koos käibemaksuga. Seaduses sätestatud 3500 euro suurune

summa ei ole siiski konkreetne eksamitasu, vaid tasu ülemmäär. Konkreetse tasu suurus

kehtestatakse jätkuvalt tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksamit reguleeriva määrusega, lähtudes

eksami tegelikest kuludest. Ülemmäära sätestamine seaduses tagab põhiseaduse § 113 nõuete

järgimise ning piirab täitevvõimu kaalutlusruumi tasu suuruse määramisel.

Lõikega 7 täpsustatakse kehtiva TTKS § 32¹ regulatsiooni, mille kohaselt peatab Terviseamet

tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kuni kolmeks aastaks juhul, kui

tervishoiutöötajale on kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keeld. Muudatusega

seotakse registreeringu peatamine otseselt kohtuotsusega kohaldatud keelu kestusega.

Muudatuse kohaselt peatatakse tervishoiutöötaja registreering ajaks, milleks on isikule

kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keeld, ning loobutakse kehtivas õiguses

sätestatud kuni kolmeaastasest ülempiirist.

Muudatuse eesmärk on tagada, et tervishoiukorralduse infosüsteemis kajastuv registreeringu staatus

vastaks täpselt tervishoiutöötaja tegelikule õiguslikule olukorrale. Kehtiv regulatsioon võib

praktikas kaasa tuua olukordi, kus registreeringu peatamise tähtaeg ei lange kokku kohtuotsuses

määratud keelu kestusega. Kavandatav muudatus välistab sellised vastuolud ning tagab õigusselguse

ja proportsionaalsuse, kuna registreeringu peatamine ei või olla ei pikem ega lühem kui

kohtuotsusega kehtestatud tegutsemiskeeld.

Muudatus on olemuselt täpsustav ning selle eesmärk on viia registrikande kestus kooskõlla isiku

suhtes kohaldatud õigusliku piirangu tegeliku kehtivusajaga.

Kohtuotsuse alusel on registri loomisest alates (2003 a) Terviseamet peatanud tervishoiutöötaja

registreeringu 4 korral. Ettekirjutuse alusel registreeringu peatamisi seni Terviseamet teinud ei ole.

Kavandatav TTKS § 32¹ reguleerib tervishoiutöötaja registreeringu peatamist tervishoiukorralduse

infosüsteemis. Tegemist on abinõuga, mis võib ajutiselt välistada tervishoiutöötaja võimaluse

tegutseda oma kutse- või erialal ning seetõttu riivab eelkõige põhiseaduse § 29 lõikes 1 sätestatud

õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning sõltuvalt tegutsemise vormist ka

põhiseaduse §-s 31 kaitstud ettevõtlusvabadust. Samuti võib registreeringu peatamise lõpetamiseks

ette nähtud teooria- ja praktikaeksami sooritamise kohustus ning selle eest tasu maksmine riivata

omandipõhiõigust põhiseaduse § 32 tähenduses. Teisalt teenib regulatsioon põhiseaduse §-st 28

tulenevat eesmärki kaitsta inimeste elu ja tervist ning tagada patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse

kvaliteet.

Muudatuste eesmärk on luua selgem ja tõhusam regulatsioon, mis võimaldab sekkuda juhul, kui

tervishoiutöötaja tegevus võib ohustada patsiendi ohutust, ning tagab, et tervishoiuteenuseid

osutavad üksnes pädevad ja ajakohaste teadmistega spetsialistid, samuti tugevdada järelevalvet

tervishoiuteenuste kvaliteedi üle ja luua mehhanismid ebaravi ennetamiseks. Tegemist on legitiimse

eesmärgiga põhiseaduse § 28 tähenduses. Põhiseaduse § 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise

kaitsele. Sellest tuleneb riigi positiivne kohustus tagada, et tervishoiuteenuseid osutavad pädevad ja

nõuetele vastavad spetsialistid. Riigil tuleb tagada, et tervishoiuteenuste osutamisel võetaks

kasutusele sobivad meetmed inimese elu ja tervise kaitseks.3 Samuti tuleb riigil luua tõhus

kontrollimehhanism, mis kindlustab nõuetele vastava terviseabi osutamise. Patsiendile tuleb luua

usaldus tervishoiutöötajate ja üldiselt teenuse osutamise vastu.

3 LAMBERT AND OTHERS v. FRANCE.

12

Kuigi tervisepõhiõigus on kaalukas põhiõigus, mille realiseeritavus annab eeldused teiste

põhiõiguste realiseerimiseks, ei saa sellele automaatselt omistada suuremat kaalu kui mõnele teisele

põhiõigusele.4 Tervisepõhiõigust tuleb kaaluda koos teiste põhiõiguste ja -vabadustega.

Eelnõuga piiratakse põhiseaduse §-st 29 tulenevat vabadust vabalt valida tegevusala, elukutset ja

töökohta ning sellega tihedalt seotud §-st 31 tulenevat põhiõigust tegeleda ettevõtlusega. Õigus olla

majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese

ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala

ja töö ei ole siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib

seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel on seadusandja teiste isikute

õiguste ja vabaduste kaitsmise argumendil kohustatud põhiseaduse §-des 29 ja 31 sätestatud õigust

piirama. Ühe sellise õigustatud piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus-

ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele, et tagada nende valdkondade esindajatega

kokkupuutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutus ja heaolu. Nii on muu hulgas põhjendatud

haridus- ja kogemusnõuded arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele, arvestades võimalikke riske

inimeste elule ja tervisele. Kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed.5 Kitsendus on

proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Registreeringu peatamine on eesmärgi saavutamiseks sobiv meede. Kui tervishoiutöötaja tegevus

kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile,

võimaldab registreeringu peatamine vältida edasist kahju tekkimist. Samuti on sobiv meede see, et

registreeringu taastamise eelduseks võib olla teooria- ja praktikaeksami sooritamine, sest see

võimaldab enne kutsetegevuse jätkamist kontrollida, kas tervishoiutöötaja pädevus vastab uuesti

nõuetele.

Muudatus on vajalik, kuna sama eesmärki ei ole võimalik saavutada muu, põhiõigust vähem piirava,

kuid sama tõhusa meetmega. Regulatsioon on üles ehitatud astmelise sekkumise põhimõttele.

Üldreeglina peab Terviseamet enne registreeringu peatamist tegema tervishoiutöötajale ettekirjutuse

rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks ning andma selle täitmiseks

tähtaja. Ettekirjutusega võib muu hulgas kohustada läbima täienduskoolituse. Seega ei rakendu

kõige intensiivsem meede esmajärjekorras, vaid isikule antakse esmalt võimalus puudused

kõrvaldada ning oma tegevus kooskõlla viia seadusest tulenevate nõuetega.

Registreeringu peatamine ilma eelneva ettekirjutuseta on võimalik üksnes erandina juhul, kui

rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile. Selline erand on vajalik, sest olukorras, kus oht on vahetu, ei pruugi

leebemate meetmete rakendamine tagada piisavat kaitset. Samal ajal on erandi kohaldamisala

kitsendatud kõrge ohutaseme nõudega.

Muudatus on mõõdukas. Esiteks on registreeringu peatamine olemuselt ajutine meede, mitte

pöördumatu kutsealase õiguse lõppemine. See tähendab, et seadus ei võta isikult lõplikult võimalust

oma kutset või eriala kasutada, vaid võimaldab kutsetegevust jätkata pärast puuduste kõrvaldamist

ja vajaduse korral pädevuse uuesti tõendamist.

Teiseks on lõikes 3 ette nähtud täienduskoolituse kohaldamise võimalus leebemaks abinõuks

võrreldes kohese registreeringu peatamisega. See võimaldab sekkuda paindlikult ning valida

konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades vähem koormava vahendi.

Kolmandaks ei ole kutse- või erialase pädevuse hindamine jäetud automaatseks ega abstraktseks.

Lõike 6 kohaselt on teooria- ja praktikaeksami sooritamise kohustus seotud nende juhtudega, kus

registreering on peatatud ettekirjutuse täitmata jätmise, raskema rikkumise või vahetu olulise ohu

4 RKPJKo 18.06.2019, 5-19-26/13. 5 RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12.

13

tõttu. Arvestades tervishoiuteenuse võimalikku mõju patsiendi elule ja tervisele, on põhjendatud, et

enne registreeringu taastamist kontrollitakse tervishoiutöötaja pädevuse vastavust nõuetele.

Eelnõuga on kavas tasu ülemmäära tõsta. Kuni 3500 euro suurune tasu muudab meetme küll

koormavamaks, kuid selle eesmärk on katta pädevuse kontrollimisega seotud kulud ning tagada, et

registrisse naasmine toimub üksnes juhul, kui isik vastab tegelikult nõuetele. Tasu ülemmäära

sätestamine seaduses aitab piirata koormuse intensiivsust.

Neljandaks on kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keelu puhul registreeringu

peatamise sidumine keelu tegeliku kestusega mõõdukas lahendus. See tagab, et registrikanne vastab

täpselt kohtu poolt kindlaks määratud õiguslikule olukorrale ega lähe sellest ulatuslikumaks.

Põhiõiguse intensiivselt piirava meetme põhiseaduspärasuse hindamisel on oluline roll

menetluslikel tagatistel.

Kavandatav regulatsioon sisaldab selliseid tagatisi mitmel tasandil. Üldreeglina eelneb

registreeringu peatamisele ettekirjutus, millega isikule antakse võimalus rikkumine lõpetada või

pädevus taastada. Lisaks näeb lõige 2 ette eksperdi, õppeasutuse või erialaühenduse kaasamise

võimaluse, mis suurendab otsuse sisulist usaldusväärsust.

Sõltumata sellest, kas peatamine toimub pärast ettekirjutust või vahetu olulise ohu tõttu ilma eelneva

ettekirjutuseta, tehakse peatamise otsus haldusmenetluse korras. See tähendab, et Terviseamet peab

välja selgitama asja lahendamiseks olulised asjaolud, koguma vajalikud tõendid, järgima

uurimispõhimõtet, põhjendama oma otsust ning tagama isiku ärakuulamisõiguse niivõrd, kuivõrd

see ei sea ohu tõrjumist ohtu. Samuti on isikul võimalik otsus vaidlustada vaide- või

halduskohtumenetluses. Niisugused tagatised vähendavad suvalise või põhjendamata sekkumise

ohtu.

Regulatsioon ei ole vastuolus põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Registreeringu

peatamise alused on sõnastatud üldiselt ja kohaldatavad kõigile tervishoiutöötajatele samadel

tingimustel. Erinev kohtlemine ei tulene isiku subjektiivsetest tunnustest, vaid objektiivsetest

asjaoludest – sellest, kas isik on jätnud ettekirjutuse täitmata, kas tema tegevus kujutab endast olulist

või vahetut ohtu patsiendi ohutusele või teenuse kvaliteedile ning kas registreeringu taastamiseks on

vajalik tema pädevuse kontrollimine eksami kaudu.

Muudatus ei riku ebaproportsionaalselt õiguspärase ootuse põhimõtet. Tervishoiutöötajal ei saa olla

kaitstavat ootust jätkata tegevust olukorras, kus tema tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu

patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile või kus ta ei täida tema suhtes tehtud

õiguspärast ettekirjutust. Regulatsioon on etteulatuv, mitte tagasiulatuv, ning kirjeldab piisavalt

selgelt olukordi, millal võib riik kutsetegevusse sekkuda.

Kokkuvõttes on kavandatav TTKS § 32¹ kooskõlas põhiseadusega. Regulatsioon teenib

põhiseaduslikult legitiimset eesmärki kaitsta patsiendi elu ja tervist ning tagada tervishoiuteenuse

kvaliteet. Kuigi säte riivab tervishoiutöötaja kutsevabadust, ettevõtlusvabadust ja teatud juhtudel ka

omandipõhiõigust, on piirangud sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Regulatsioon on üles ehitatud

astmelise sekkumise loogikale, näeb ette erandliku viivitamatu sekkumise üksnes vahetu olulise ohu

korral, sisaldab eksperdi kaasamise võimalust ning allub haldusmenetluse üldistele tagatistele ja

kohtulikule kontrollile. Seetõttu on tegemist põhiseaduspärase lahendusega.

14

Kavandatav TTKS § 32¹ muudatus puudutab reguleeritud kutsealal tegutsemise tingimusi ning

seetõttu on hinnatud selle vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/958,

milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat

proportsionaalsuse kontrolli.

Direktiivi kohase hindamise käigus analüüsiti regulatsiooni eesmärki, sellega maandatavaid riske,

meetme sobivust, vajalikkust, mõju kutsealal tegutsemisele ning võimalike vähem piiravate

meetmete olemasolu. Nende aspektide üksikasjalik käsitlus sisaldub käesoleva seletuskirja

põhiseaduspärasuse analüüsis.

Kokkuvõtvalt on muudatuse eesmärk kaitsta rahvatervist, patsiendi ohutust ja tervishoiuteenuse

kvaliteeti. Regulatsioon on suunatud olukordadele, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast

olulist või vahetut ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kehtiv õigus ei võimalda

sellistes olukordades alati piisavalt tõhusat sekkumist, mistõttu on regulatiivse lünga kõrvaldamine

põhjendatud. Kavandatud meetmed on eesmärgi saavutamiseks sobivad ning üles ehitatud astmelise

sekkumise põhimõttel, nähes üldjuhul enne registreeringu peatamist ette ettekirjutuse ja võimaluse

puudused kõrvaldada. Registreeringu peatamine ilma eelneva ettekirjutuseta on lubatud üksnes

vahetu olulise ohu korral.

Muudatus ei kehtesta uusi tervishoiukutsetele juurdepääsu tingimusi ega uusi

kvalifikatsiooninõudeid, vaid reguleerib olemasoleva registreerimissüsteemi raames

järelevalvemeetmete kohaldamist patsiendiohutuse tagamiseks. Samuti ei mõjuta muudatus

välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korda ega takista ebaproportsionaalselt isikute või

teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus. Registreeringu taastamiseks ette nähtud teooria- ja

praktikaeksam kohaldub üksnes piiratud juhtudel pärast registreeringu peatamist ega kujuta endast

üldist kutsealale juurdepääsu nõuet.

Arvestades regulatsiooni eesmärki, kaitstava õigushüve kaalukust, olemasolevaid menetluslikke

tagatisi ning põhiseaduspärasuse analüüsis esitatud põhjendusi, on kavandatav regulatsioon

kooskõlas direktiivist (EL) 2018/958 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.

Punktiga 15 täpsustatakse ja täiendatakse § 41 lõiget 2 tervikuna. Muudatuse eesmärk on koondada

tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed selgemasse struktuuri, vähendada dubleerimist ning

tagada, et Terviseametil oleks võimalik hinnata lisaks formaalsete nõuete täitmisele ka

tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid.

Punktid 1 ja 2 vastavad kehtiva õiguse punktidele 1 ja 2 ning nende sisu ei muutu.

Kehtiva lõike 2 punktis 3 sätestatud tervishoiutöötajate kirjaliku nõusoleku esitamise nõue

asendatakse punktiga 3, mille kohaselt esitatakse tegevusloa taotluses tervishoiutöötaja

registreerimiskood nende tervishoiutöötajate kohta, kes asuvad taotletavat tervishoiuteenust

osutama. Muudatuse eesmärk on vähendada tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate

halduskoormust ning kasutada riiklikes registrites juba olemasolevaid andmeid. Eraldi kirjaliku

nõusoleku esitamine ei ole enam vajalik, kuna tervishoiutöötaja tööle asumist ja seotust

tervishoiuteenuse osutajaga kontrollitakse enne tegevusloa väljastamist töötamise registri andmete

alusel.

Punktiga 4 nähakse ette kohustus esitada tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute nimi ja isikukood

juhul, kui tegevusluba taotletakse iseseisva füsioteraapia-, logopeedilise ravi või psühholoogilise

15

ravi teenuse osutamiseks. Tegemist on kehtivas õiguses punktides 72–74 sisalduvate nõuete

täpsustamise ja ümberstruktureerimisega.

Punktis 5 koondatakse ühte kohta kehtivas lõikes 2 punktides 61, 71, 72, 73 ja 74 sätestatud pädevuse

kontrollimisega seotud nõuded. Edaspidi esitatakse andmed tervishoiutöötajate, tervishoiutöötajaga

võrdsustatud isikute ja spetsialistide pädevuse vastavuse kohta käesolevas seaduses ning selle alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Muudatuse eesmärk on muuta regulatsioon selgemaks

ning vältida eri kutsegruppide kohta sisuliselt samade nõuete kordamist.

Punkt 6 vastab osaliselt kehtiva lõike 2 punktile 5. Lisaks andmetele kiirabibrigaadide arvu,

koosseisu ja varustuse kohta tuleb esitada ka Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks

tunnistamise otsus. Muudatus on seotud kiirabiteenuse korraldust täpsustavate sätetega (TTKS §-d

16 ja 17), mille kohaselt osutatakse kiirabiteenust üksnes Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel

ja ööpäevaringse valmisolekuga kiirabibrigaadide kaudu, samuti § 172 lõikega 2, mille kohaselt

sõlmitakse kiirabi rahastamise leping üksnes avaliku konkursi tulemusena valituks osutunud

kiirabibrigaadi pidajatega. Nõue esitada konkursil edukaks tunnistamise otsus tegevusloa taotluse

osana tagab, et tegevusluba antakse üksnes neile teenuseosutajatele, kellel on tegelik õigus ja

vajadus kiirabiteenust osutada. Sellega seotakse tegevusloa andmine selgelt kiirabiteenuse

korralduse ja rahastamise süsteemiga ning välditakse olukordi, kus tegevusluba taotletakse ilma

reaalse võimaluseta teenust osutada.

Punkt 7 vastab sisuliselt kehtiva regulatsiooni lõike 2 punktile 6 ning selle sisu ei muutu.

Punktid 8 ja 9 vastavad sisuliselt kehtiva lõike 2 punktidele 62 ja 7. Muudatusega asendatakse

konsulteeriva arsti nime ja isikukoodi esitamise nõue tervishoiutöötajana registreerimise koodi

esitamise nõudega, mis võimaldab kasutada registris juba olemasolevaid andmeid.

Punkt 10 vastab kehtiva lõike 2 punktile 8 ning selle sisu ei muutu.

Punktiga 11 lisatakse tegevusloa taotlusele kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse kava esitamise

kohustus. Kava peab vastama käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud määruse nõuetele

ning sellest peab nähtuma tervishoiutöötajate pädevuse tagamise korraldus, tervishoiuteenuste

kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja parendamise korraldus.

Muu hulgas peab kirjeldus sisaldama teavet tervishoiutöötajate ja teiste teenuse osutamisel osalevate

isikute pädevuse tagamise korralduse kohta, osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi ja

patsiendiohutuse tagamise protsesside ning tegevusvaldkonnas kohaldatavate ravi- ja

tegevusjuhendite kasutamise kohta, kvaliteedi seire, kontrolli ja parendamise põhimõtete kohta ning

tegevusvaldkonnale kohalduvate patsiendiohutuse juhendite rakendamise kohta. Muudatuse

eesmärk on tagada, et tervishoiuteenuse osutaja on juba tegevusloa taotlemise etapis läbi mõelnud

teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning nende praktilise rakendamise

organisatsiooni igapäevases tegevuses.

Punkt 12 vastab sisuliselt kehtiva lõike 2 punktile 10. Muudatusega täpsustatakse esitatavate

andmete sisu, sätestades, et esitada tuleb andmed tervise infosüsteemi andmete edastamiseks

kasutatava tarkvara ning selle vastavuse kohta tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonnale.

osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise protsesside ning

tegevusvaldkonnas kohaldatavate ravi- ja tegevusjuhendite kasutamine; Muudatuse eesmärk on

tagada, et tervishoiuteenuse osutaja kasutab tema tegevusvaldkonnale vastavat infosüsteemi, mis

võimaldab täita tervise infosüsteemi andmevahetuse ning tervishoiuteenuse dokumenteerimise

nõudeid. Sellega välditakse olukordi, kus tervishoiuteenuse osutamiseks kasutatakse infosüsteemi,

16

mis ei toeta osutatava teenuse dokumenteerimist või ei võimalda nõuetekohast andmevahetust

tervise infosüsteemiga.

Punktiga 16 täiendatakse § 41 lõikega 3, mis võimaldab Terviseametil vajaduse korral nõuda

taotletavate teenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja teavet teenuste

tõenduspõhisuse kohta. Muudatuse eesmärk on võimaldada hinnata, kas kavandatav

tervishoiuteenus vastab sisuliselt seaduses sätestatud tegevusalale ning kas seda on võimalik osutada

ohutult ja kvaliteetselt.

Muudatused on vajalikud, kuna kehtiv tegevuslubade süsteem keskendub peamiselt formaalsetele

nõuetele ega anna piisavat alust hinnata teenuse tegelikku sisu ja kvaliteeti. Sellega luuakse

Terviseametile selgemad võimalused ennetada olukordi, kus tegevusluba taotletakse teenustele,

mille tõenduspõhisus ei ole selge või mille osutamine ei vasta patsiendiohutuse nõuetele.

Muudatuste tulemusel muutub tegevusloa menetlus sisulisemaks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi

ja patsiendiohutuse tagamisele paremini suunatuks.

Punktidega 17–19 muudetakse tegevusloa kontrollieset (§ 42), et viia see kooskõlla tegevusloa

taotlemisel esitatavate andmete koosseisuga ning võimaldada hinnata lisaks tegevusloa

formaalsetele eeldustele ka tervishoiuteenuse sisu, korraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse

tagamise meetmeid.

Paragrahvi 42 punkti 1 täpsustatakse, sätestades, et perearsti nimistu alusel perearstiabi osutamiseks

peavad lisaks tegevuskohale vastavatele ruumidele olema tagatud ka perearstiabi osutamiseks

vajalikud töötajad. Perearstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis hõlmab vähemalt perearsti ja

pereõde, mis on vajalik seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks.

Muudatuse eesmärk on rõhutada, et tegevusloa kontrolliese ei hõlma üksnes ruume ja sisseseadet,

vaid ka teenuse osutamiseks vajalikku personali, milleks perearsti tööjuhendi kohaselt on ka pereõde

(TTKS § 8 lõige 61).

Paragrahvi 42 punkti 3 täiendatakse nõudega, et kiirabiteenuse osutamiseks peab taotleja olema

Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud. Muudatus on seotud kiirabiteenuse

korraldust täpsustavate sätetega ning seob tegevusloa andmise kiirabiteenuse korralduse ja

rahastamise süsteemiga.

Paragrahvi 42 täiendatakse punktiga 7, mille kohaselt peab taotletava tervishoiuteenuse sisu vastama

käesolevas seaduses sätestatud tegevusalale ning teenuseosutaja kavandatud teenuse korraldus,

tervishoiutöötajate pädevuse tagamise meetmed ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise

süsteem võimaldama tervishoiuteenust osutada ohutult ja kvaliteetselt. Muudatuse eesmärk on anda

Terviseametile võimalus hinnata tegevusloa menetluses lisaks formaalsete nõuete täitmisele ka seda,

kas teenuseosutaja on kavandanud teenuse osutamise viisil, mis võimaldab tagada kvaliteetse ja

ohutu tervishoiuteenuse.

Hindamise eesmärk ei ole kontrollida kõiki kvaliteedijuhtimise süsteemi üksikasju ega hinnata

tervishoiuteenuse meditsiinilist sisu erialaeksperdi rollis. Terviseamet kontrollib, kas taotletava

tegevusloa alusel kavandatav tegevus vastab seaduses sätestatud tegevusalale ning kas

teenuseosutaja on kirjeldanud teenuse osutamise korralduse, personali pädevuse tagamise meetmed

ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi viisil, mis võimaldab tervishoiuteenust

osutada ohutult ja kvaliteetselt.

Hindamisel lähtub Terviseamet eelkõige tegevusloa taotluses esitatud andmetest, sealhulgas

kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldusest, tervishoiutöötajate pädevusest, kavandatud

töökorraldusest ning muudest tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatest asjaoludest.

17

Paragrahvi 42 täiendatakse punktiga 8, mille kohaselt peab tegevusloal märgitud tervishoiutöötajate

kohta olema tehtud töötamise registri kanne. Muudatuse eesmärk on tagada, et tegevusloa alusel

tervishoiuteenust osutavad isikud on tegelikult seotud tegevusloa omajaga ning et tegevusloa

andmisel kasutatakse ajakohaseid registriandmeid. Sellega asendatakse senine tervishoiutöötajate

kirjalike nõusolekute esitamise ajakohasema registripõhise kontrolliga.

Punktiga 20 ja 21 täiendatakse seadust §-dega 422 ja 423, millega luuakse regulatsioon

tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisikolukorra

ajal ning sätestatakse erisused välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate isikute poolt

tervishoiuteenuste osutamisel.

Kuna kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse muutmine, millega muudeti ühtlasi tervishoiuteenuste

korraldamise kujunes ajamahukaks, ilmnes seaduse jõustumist ette valmistades praktiline vajadus

täpsustada veel jõustumata sätteid enne nende kohaldamise algust. Muudatuste eesmärk on tagada

regulatsiooni selgus ja rakendatavus ning vältida vajadust teha muudatusi vahetult pärast sätete

jõustumist.

Kehtivas õiguses puudub selge regulatsioon, mis käsitleks tegevusloa taotlemise ja

tervishoiuteenuse osutamise erisusi olukorras, kus tavapärane tegevusloa süsteem ei ole rakendatav

või piisav. Samuti ei ole üheselt reguleeritud välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate

tervishoiutöötajate tegevus Eestis. See võib kriisiolukorras takistada tervishoiuteenuste paindlikku

ja kiiret korraldamist.

Paragrahvi 422 lisamisega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenuseid olukorras, kus seda ei ole

võimalik teha tegevusloas märgitud tegevuskohas. Sellisel juhul võib teenuseosutaja eelnõu kohaselt

jätkata teenuse osutamist Terviseametiga kooskõlastatult muus tegevuskohas. Lisaks nähakse ette

võimalus valdkonna eest vastutava ministri otsusel lubada erandkorras osutada tervishoiuteenuseid

ilma tegevusloata, kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne tervishoiuteenuste

toimepidevuse tagamiseks.

Eelnõu eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus tervishoiu toimepidevust ohustavas

olukorras või kriisiolukorra ajal, võimaldades paindlikult kõrvale kalduda tavapärasest tegevusloa

regulatsioonist. Muudatused loovad võimaluse osutada teenust muus tegevuskohas ja erandkorras

ka ilma tegevusloata. Selline eesmärk on põhiseaduslikult legitiimne, tulenedes riigi kohustusest

tagada põhiõiguste kaitse (PS § 14), eelkõige õigus tervise kaitsele (PS § 28), ning riigi julgeoleku

ja toimepidevus (PS-i preambul).

Samas riivavad muudatused ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja kutsevabadust (PS § 29), kuna

tegevusloa nõudest tehakse erandeid ning turule lubatakse ajutiselt ka isikuid, kes ei vasta

tavapärastele nõuetele. Lisaks võib tekkida küsimus kooskõlast põhiseaduse § 3 lõikega 1, kuna

regulatsioon annab täitevvõimule ulatusliku kaalutlusruumi.Tegevusloata teenuse osutamise

lubamine teatud isikutele võib asetada nad ebavõrdsesse olukorda (PS § 12) võrreldes nendega, kes

peavad täitma rangeid tegevusloa nõudeid (TTKS §-d 40 ja 42).

Tegemist on siiski ajutiste ja erakorraliste meetmetega, mille eesmärk on kaitsta ülekaalukat

avalikku huvi – inimeste elu ja tervist kriisiolukorra või tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorra

ajal. Põhiõiguste piirangud on lubatavad, kui need on suunatud teise põhiõiguse või põhiseadusliku

väärtuse kaitsele ning vastavad proportsionaalsuse põhimõttele.

Piirang on sobiv, kuna tegevuskoha paindlik muutmine ja tegevusloata tegutsemise võimaldamine

aitavad tagada tervishoiusüsteemi toimimise olukorras, kus tavapärane korraldus ei ole võimalik.

Piirang on vajalik, kuna eelnõus nimetatud olukorras ei ole võimalik saavutada sama eesmärki

vähem piiravate meetmetega. Tegevusloa menetlus on ajamahukas ega võimalda kiiret reageerimist.

18

Piirang on mõõdukas, kuna meetmed on ajutised ja tegevuskoha muutmine eeldab Terviseameti

kooskõlastust (säilitab kontrolli) ning tegevusloata tegutsemine on lubatud üksnes siis, kui see on

vältimatult vajalik ja proportsionaalne. Samuti peab ministri otsus olema konkreetne (määratletud

teenuseosutajad, teenused ja tähtaeg), mis piirab kaalutlusõiguse ulatust.

Kokkuvõttes on eelnõu kooskõlas põhiseadusega. Muudatused teenivad kaalukat legitiimset

eesmärki (elu ja tervise kaitse ning riigi toimepidevus), aitavad täita põhiseaduse §-st 28 tulenevat

riigi kohustust, riivavad ettevõtlus- ja kutsevabadust ajutiselt ja põhjendatult ning vastavad

proportsionaalsuse põhimõttele.

Paragrahvis 423 sätestatakse välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvate tervishoiuteenuseid

osutavate isikute tegevuse õiguslik alus Eestis. Nimetatud isikutel võimaldatakse osutada

tervishoiuteenuseid ilma tegevusloa ja registreeringuta tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui

nende viibimine ja tegevus toimub riigikaitseseaduses sätestatud alusel. Sama regulatsiooni

laiendatakse ka valitsusvälistele vabatahtlikele ühendustele ja nende koosseisu kuuluvatele isikutele,

kes osutavad tervishoiuteenuseid riigikaitselistel eesmärkidel.

Sätte legitiimne eesmärk tuleneb vajadusest tagada riigi julgeolek ja tõhus rahvusvaheline sõjaline

koostöö. Võimaldades liitlasvägede meditsiinipersonalil tegutseda viivitamata ja takistusteta

rahvusvaheliste operatsioonide, õppuste või ühiste kaitseprojektide raames, toetab riik kollektiivset

enesekaitset ja riigi kaitsevõimet. See on kooskõlas PS §-ga 10, mis sätestab demokraatliku

õigusriigi põhimõtted ja riigi kohustused julgeoleku tagamisel.

Meede on sobiv, kuna see kõrvaldab bürokraatlikud tõkked (registreerimine ja tegevusloa

taotlemine), mis võiksid takistada välisriigi relvajõudude kiiret reageerimist ja meditsiinilist toetust

kriisiolukorras või õppustel. Kuna tegemist on isikutega, kes viibivad Eestis kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse §-de 146 - 148 alusel antud loa alusel, on nende tegevus piiratud konkreetsete

riigikaitseliste eesmärkidega.

Meede on vajalik, kuna tavapärane registreerimisprotsess Terviseametis (TTKS § 27) ja

tegevuslubade kontrollimine (TTKS § 42) on suunatud püsivale tervishoiusüsteemile ega arvesta

sõjalise koostöö dünaamikat ja liitlasüksuste autonoomset meditsiinilist võimekust. Sarnane erand

on juba osaliselt ette nähtud TTKS §-s 33 Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis

kvalifikatsiooni omandanud isikutele, kuid riigikaitselisel eesmärgil viibivatele relvajõududele on

vaja selget ja laiemat regulatsiooni, et tagada õiguskindlus. Puuduvad leebemad meetmed, mis

tagaksid samal ajal nii kiire reageerimise kui ka täieliku vastavuse riigisisestele registrinõuetele.

Meede on mõõdukas, kuna see ei loobu tervishoiuteenuse kvaliteedi nõuetest sisuliselt, vaid muudab

nende kontrollimise vormi. Välisriigi relvajõudude personal on allutatud oma riigi distsiplinaar- ja

kriminaaljurisdiktsioonile ning nende tegevus peab olema kooskõlas välislepingutega.

Riive õigusele tervise kaitsele (PS § 28) on minimaalne, kuna teenust osutatakse spetsiifiliste

riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks ja isikud viibivad riigis piiratud aja jooksul loa alusel. Eelnõu

kohane § 423 lõige 2 laiendab seda vaid neile vabatahtlikele ühendustele, kes on kaasatud samadel

riigikaitselistel eesmärkidel, tagades paindlikkuse näiteks epideemiate või suurõnnetuste korral, mis

on kooskõlas NETS § 22 lõike 5 ja TTKS § 581 lõike 10 põhimõtetega.

Võttes arvesse riigi kohustust tagada riigikaitseliste ja liitlasnormide täitmine, on sättega kaasnev

riive õigustatud ja tasakaalus eesmärgiga tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja elanikkonna kaitse

tõhusa sõjalise koostöö näol.

Muudatuste eesmärk on tagada tervishoiuteenuste toimepidevus ja kättesaadavus erakorralistes

olukordades ning luua selge ja õiguspärane alus paindlikuks tegutsemiseks nii Eesti

teenuseosutajatele kui ka liitlasriikide ja vabatahtlike ühenduste meditsiinipersonalile.

19

Kokkuvõttes on kavandatav regulatsioon põhiseadusega kooskõlas, kuna see teenib riigi julgeoleku

ja elanikkonna kaitse eesmärki ning võimaldab erakorralistes olukordades kiiret ja tõhusat

tegutsemist. Sellega kaasnev põhiõiguste riive on piiratud, eesmärgipärane ja mõõdukas ning on

tasakaalus vajadusega tagada riigikaitse ja tervishoiuteenuste toimepidevus.

Punktiga 22 täiendatakse TTKS-i §-ga 7213, sätestades 3. jaos tehtud muudatuste rakendamise. Sätte

kohaselt jäävad enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload kehtima. Sellega tagatakse

õiguskindlus ning välditakse olemasolevatele teenuseosutajatele ebaproportsionaalse

halduskoormuse tekitamist.

Kiirabiteenuse osutamise puhul kohaldatakse uusi nõudeid eelkõige olukorras, kus Tervisekassa

korraldatud avaliku konkursi tulemusena võivad teenuseosutajad muutuda. Sellisel juhul kujuneb

kiirabiteenuse osutamise õigus edaspidi konkursi tulemuse alusel ning teenust osutavad need

kiirabibrigaadi pidajad, kes on tunnistatud edukaks. Kui Tervisekassa korraldatud avaliku konkursi

tulemusena kiirabibrigaadi pidajad või teenuse osutamise tingimused muutuvad, käsitatakse seda

tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutumisena ning kohaldatakse majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses sätestatud teavitamis- ja muutmiskohustust. Konkursi tulemusena

teenuseosutajaks mitteosutunud isikute puhul kiirabiteenuse osutamine TTKS-i tähenduses ei jätku

ning vajaduse korral kohaldatakse tegevusloa muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseid.

Kuni asjakohaseid muudatusi ei ole tehtud, jätkavad kiirabiteenuse osutamist senistel alustel need

teenuseosutajad, kes osutavad teenust Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel, sealhulgas

eriotstarbelised brigaadid, nagu lastereanimobiilid.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KKS-i, et viia see kooskõlla TTKS-is tehtavate muudatustega ning

tagada selgus tervishoiuteenuste osutamisel Kaitseväe tegevuse raames.

Punktiga 1 täpsustatakse § 351 lõike 1 sõnastust, jättes välja viite perearstiabi osutamisele.

Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla TTKS-i regulatsiooniga, mille kohaselt ei ole nimistuga

perearstiabi osutamine KKS-i tähenduses asjakohane ning Kaitseväe tegevus on seotud eelkõige

eriarstiabi ja vältimatu abi osutamisega.

Punktiga 2 täiendatakse § 351 lõikega 3, millega luuakse võimalus osutada tervishoiuteenust

Kaitseväe õppuste ajal ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Muudatus on vajalik, kuna

õppuste käigus ei ole tervishoiuteenuse osutamine tavapärastes tegevuskohtades alati võimalik ning

teenuse osutamine peab toimuma paindlikult vastavalt õppuse iseloomule ja asukohale.

Samas sätestatakse, et selline tegevus toimub Terviseametiga kooskõlastatult ning teenuseosutaja on

kohustatud Terviseametit osutatavatest teenustest ja nende mahtudest eelnevalt teavitama. Teenuse

osutamine väljaspool tegevusloal märgitud tegevuskohta toimub Terviseametiga kooskõlastatult.

Kooskõlastamise eesmärk on võimaldada Terviseametil hinnata, kas kavandatav tervishoiuteenuse

osutamine vastab käesoleva seaduse nõuetele ning kas teenust on võimalik osutada ohutult ja

kvaliteetselt ka väljaspool tegevusloal märgitud tegevuskohta.

Teenuseosutaja peab Terviseametit mõistliku aja jooksul enne õppuse algust teavitama

kavandatavatest tervishoiuteenustest, nende osutamise kohast ja eeldatavast mahust. Teavitamine

toimub kooskõlastamise menetluse käigus ning selle eesmärk on anda Terviseametile piisavalt aega

kavandatava tegevuse hindamiseks ja vajaduse korral täiendavate selgituste küsimiseks.

Sellega tagatakse järelevalve võimalus ja teenuse osutamise ohutus ka erandlikes tingimustes.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine 2027. aasta 1. oktoobril, et anda tervishoiuteenuse

osutajatele, Terviseametile ning teistele asjaomastele osapooltele piisav aeg registreeringu

peatamise ning uute tegevusloa nõuete ja menetluskorra rakendamiseks. Erandina jõustuvad

20

käesoleva seaduse § 1 punktid 3–10, 19 ja 20 ning § 2 üldises korras, kuna nende rakendamine ei

ole seotud tegevusloa menetluse muudatuste jõustumisega.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

5. Seaduse mõjud

Tegevuslubade regulatsiooni muutmine mõjutab kõiki tervishoiuteenuse osutajaid – perearste,

eriarste, hambaarste, õendus- ja ämmaemandateenuse pakkujaid, haiglavõrgu haiglaid ja

eratervishoiuteenuse osutajaid. Eelnõu mõjutavad muudatused tervishoiutöötajaid, kelle suhtes

täpsustatakse registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning luuakse võimalus

sekkuda juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendi

ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Mõju puudutab eelkõige üksikuid tervishoiutöötajaid,

kelle tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele, ning selle eesmärk on tugevdada

patsiendiohutust ja usaldust tervishoiusüsteemi vastu.

Samuti puudutab see Terviseametit, kelle ülesanne on menetleda tegevuslube ja teha järelevalvet,

ning Tervisekassat, kelle jaoks on oluline selge ja usaldusväärne alus teenuste rahastamiseks ja

lepingute sõlmimiseks. Muudatustel on kaudne mõju ka patsientidele, kellele võib ebapiisavalt

paindlik või takistav regulatsioon tähendada raskendatud juurdepääsu kvaliteetsele ja õigeaegsele

tervishoiuteenusele.

Peamiselt avaldub planeeritud muudatuste tulemusena sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju

riigivalitsemisele ning infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. Muudatuste majanduslik mõju avaldub

tegevusloa menetlemise nõuete muutumises, sotsiaalne mõju aga tervishoiuteenuste kvaliteedi ja

patsiendiohutuse paranemises. Võrreldes kehtiva olukorraga tuleb tegevusloa taotlemisel senisest

enam kirjeldada teenuse sisu, kvaliteedi tagamise meetmeid ja patsiendiohutust.

Eelnõul on positiivne mõju ka riigikaitsele ja kriisivalmidusele. Muudatustega luuakse paindlikum

õigusraamistik tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras. See võimaldab vajaduse korral

kohandada tegevuskoha nõudeid, osutada tervishoiuteenuseid väljaspool tavapärast tegevuskohta

ning erandjuhtudel kasutada paindlikumaid tegevusloa tingimusi. Muudatused toetavad

tervishoiusüsteemi toimepidevust ning suurendavad valmisolekut tagada elanikkonnale vajalik

tervishoiuabi ka erakorralistes olukordades.

Muudes valdkondades (nt keskkond, regionaalareng, konkurents) olulist mõju ei tuvastatud ja neid

ei käsitleta. Regionaalset mõju ei ole põhjust eraldi välja tuua, kuna muudatused kohalduvad

ühetaoliselt kõigile tervishoiuteenuse osutajatele sõltumata nende asukohast. Eelnõu ei muuda

tervishoiuteenuste piirkondlikku kättesaadavust ega sea erinevates piirkondades tegutsevatele

teenuseosutajatele erinevaid nõudeid. Mõju olulisust hinnati sihtrühma suuruse, mõju avaldumise

sageduse ja võimalike negatiivsete mõjude põhjal.

Majanduslik ja sotsiaalne mõju

5.1. Mõju sihtrühmad

5.1.1. Tervishoiuteenuse osutajad

21

Tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamine mõjutab otseselt kõiki tervishoiuteenuse osutajaid

(edaspidi TTO) – nii era- kui ka avalikus sektoris tegutsevaid asutusi. 2023. aastal oli Tervise

Arengu Instituudi andmetel 1568 TTO-d, kellest enam kui 95% tegutses eraõiguslikus vormis.

Kõikidest ettevõtetest (2024. a seisuga 158 378 ettevõtet ) moodustavad tervishoiuasutused 1%,

mistõttu on sihtrühma suurus väike.

1568-st TTO-st oli 499 hambaravi-, 411 perearstiabi-, 363 eriarstiabi- ja 126 õendusabiasutused, 50

olid haiglad, 31 taastusravi-, 27 diagnostika- ja 6 kiirabiasutust ning 55 muud asutused.

Tervishoiusutustes töötas 2024. aasta seisuga 27 806 töötajat (sh 16 220 tervishoiutöötajat), neist

4911 olid arstid ja 9374 õed .

TTO-dele väljastatud kehtivate tegevuslubade arv seisuga 11.07.2025 on 2851, sellest eriarstiabis

1200, iseseisvas õendusabis 670, iseseisvas ämmaemandusabis 156, nimistuga perearstiabis 518,

kiirabis 16, iseseisvas füsioteraapias 154, iseseisvas logopeedias 38, iseseisvas kliinilises

psühholoogias 47 tegevusluba.

Soovitud muudatuste rakendumisel muutub tegevusloa taotlemise ja muutmise protsess sisulisemaks

ning aitab tagada paremad eeldused kvaliteetse ja ohutu teenuse osutamiseks. Näiteks lihtsustub

ruumide ja aparatuuri kirjeldamine ning suureneb ruumide ristkasutuse võimalus. Uuendusena tuleb

tegevusloa taotlemisel kirjeldada kuidas tagatakse teenuse osutamisel tervishoiuteenuse kvaliteet ja

toetatakse patsiendiohutuse tagamist.

Mõju ulatus on keskmine, sest kuigi muudatused ei sea piiranguid teenuse osutamise jätkamiseks,

peavad TTO-d uute nõuetega kohanema – see tähendab loa taotlemisel senise lähenemise

kohandamist (nt teenuse kirjeldamine või dokumentatsioon). Kohanemine ei ole eeldatavalt

keeruline, kuid nõuab teatavat tähelepanu ja ümberharjumist. Samuti kaalutakse võimalust, et

haiglavõrgu haiglatelt nõutakse teenuse kirjeldust ainult juhul, kui Terviseamet peab seda

vajalikuks, näiteks kui soovitakse osutada haigla liigile tavapärasest erinevat teenust. Mõju

avaldumise sagedus on väike kuni keskmine, sõltuvalt TTO profiilist. Pidevalt muutuvate teenustega

suuremad asutused puutuvad sellega kokku sagedamini, samas kui paljud väiksemad TTO-d

taotlevad tegevusluba vaid üksikutel kordadel. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Võimalikuks

riskiks on esialgne ebaselgus selles, mille alusel hinnatakse teenuse sisulist põhjendatust ja ohutust

tegevusloa andmisel. Selle riski maandamiseks on oluline tagada piisav juhendamine ja praktilised

üleminekureeglid.

Kokkuvõttes on mõju TTO-dele sisuline ja positiivne. Muudatused loovad eeldused suuremaks

paindlikkuseks, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuks ja lihtsamaks haldamiseks nii TTO kui ka

järelevalveasutuse jaoks.

5.1.2. Kiirabiteenuse osutajad

Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustamine suurendab õigusselgust ning vähendab vaidlusi

kiirabiteenuse ja muude transpordi- või tugiteenuste eristamisel. Muudatusega pikendatakse

kiirabiteenuse rahastamise lepingu perioodi viielt aastalt kümnele aastale. Pikem lepinguperiood

loob teenuseosutajatele suurema kindluse investeeringute tegemiseks sõidukitesse,

meditsiiniseadmetesse, personali väljaõppesse ja kiirabibaaside taristusse.

Praktikas on lühikesed lepinguperioodid vähendanud valmisolekut teha pikaajalisi investeeringuid

spetsiaalselt kiirabiteenuse osutamiseks rajatud või kohandatud taristusse. Selle tulemusena

kasutatakse sageli rendipindu, mis ei ole kavandatud kiirabiteenuse osutamise eripära arvestades

22

ning võivad mõjutada väljasõiduvalmidust. Pikem lepinguperiood võimaldab paremini planeerida

investeeringuid, toetab kaasaegse taristu rajamist ning suurendab kindlustunnet personali värbamisel

ja hoidmisel. Muudatus aitab parandada kiirabiteenuse kvaliteeti, toimepidevust ja operatiivset

valmisolekut ning toetab ravikindlustusraha efektiivset kasutamist.

Olulisi negatiivseid mõjusid ei ole tuvastatud. Võimaliku riskina võib pikem lepinguperiood

vähendada konkurentsi sagedust, kuid seda tasakaalustab avaliku konkursi korraldamine ning

Tervisekassa ja Terviseameti järelevalve teenuse kvaliteedi üle kogu lepinguperioodi jooksul.

5.1.3. Tervishoiutöötajad

Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise

aluseid ning luuakse täiendavad võimalused sekkumiseks olukordades, kus tervishoiutöötaja

tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või kujutab endast olulist või vahetut ohtu

patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Muudatused mõjutavad otseselt tervishoiutöötajaid,

kelle suhtes viiakse läbi järelevalvemenetlus, kuid eeldatavasti puudutab see üksnes väikest osa

tervishoiutöötajatest.

Muudatus ei ole suunatud tervishoiutöötajate poolt täiendavate ravivõtete kasutamise vastu, kui neid

kasutatakse tervishoiuteenuse osutamisel meditsiiniliselt põhjendatult ning kooskõlas

üldtunnustatud kutse- või erialase praktikaga. Näiteks ei ole sätte eesmärk piirata taastusravis

nõelravi või muude täiendavate ravivõtete kasutamist juhul, kui need täiendavad tõenduspõhist ravi

ega sea patsienti ohtu.

Säte on mõeldud olukordadeks, kus tervishoiutöötaja kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud

aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu

oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Näiteks võib sellise olukorraga olla

tegemist juhul, kui tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda tõenduspõhisest ravist (näiteks

lõpetada kõrgvererõhutõve ravimite kasutamine) ning asendada see üksnes tõendamata ravivõtetega,

nagu taimeteed, meditatsioon või muud meetodid, mille kasutamine ei ole konkreetse haiguse ravis

meditsiiniliselt põhjendatud. Samuti võib säte olla kohaldatav juhul, kui tervishoiutöötaja kasutab

teadlikult patsiendi tervisele mittevastavaid ravivõtteid või materjale või jätab teadlikult järgimata

erialased ravistandardid, mille tagajärjel tekib oluline või vahetu oht patsiendi tervisele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Muudatus puudutab eelduslikult üksikuid erandlikke juhtumeid. Terviseametile teadaolevalt on

selliseid olukordi esinenud väga harva ning tegemist ei ole suuremat osa tervishoiutöötajatest

puudutava muudatusega. Sätte eesmärk on tagada Terviseametile selge õiguslik alus sekkumiseks

juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või vahetut ohtu patsiendile või

tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Positiivse mõjuna suureneb õigusselgus, kuna registreeringu peatamise alused, menetluskord ning

registreeringu taastamise tingimused on seaduses senisest täpsemalt reguleeritud. Samuti luuakse

võimalus kohaldada enne registreeringu peatamist leebema meetmena täiendkoolituse läbimise

ettekirjutust, mis võimaldab puudused kõrvaldada ilma registreeringut peatamata.

Negatiivse mõjuna võib registreeringu peatamise korral kaasneda tervishoiutöötajale kohustus

sooritada registreeringu taastamiseks teooria- ja praktikaeksam ning kanda eksami ja võimaliku

täiendkoolituse kulud. Mõju ulatus on siiski piiratud, kuna meetmeid kohaldatakse üksnes juhtudel,

23

kus tervishoiutöötaja tegevuses on tuvastatud olulised või süstemaatilised rikkumised või kui ta ei

täida Terviseameti ettekirjutust.

Muudatuste eesmärk on tugevdada patsiendiohutust, säilitada usaldus tervishoiusüsteemi vastu ning

tagada, et tervishoiuteenuseid osutavad isikud vastavad kutse- ja erialase tegevuse nõuetele.

5.1.4. Tervishoiuteenuste kasutajad ehk potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond

Tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba on kohustuslik kõikidele TTO-dele – nii Tervisekassa

lepingupartneritele kui ka erasektori teenusepakkujatele. Seetõttu avaldub mõju potentsiaalselt

kõikidele inimestele, kes Eestis tervishoiuteenuseid kasutavad – sõltumata vanusest, ravikindlustuse

olemasolust või teenusepakkuja tüübist. Sihtrühm on suur.

Kuigi tegevusload on seni mõjutanud teenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust pigem kaudselt, on

tegemist olulise vahendiga, mille rolli saab edaspidi sisuliselt suurendada. Muudatused vähendavad

võimalust, et osutatakse teenuseid, mis on sisuliselt põhjendamata või mille tõenduspõhisus on

ebaselge (nt veeni manustatavad vitamiinikuurid). Kuigi teenusekasutaja jaoks ei pruugi muutused

vahetult tajutavad olla, suurendab uus süsteem kindlustunnet ja usaldust, et TTO-d tegutsevad

kvaliteedi- ja ohutusnõuetest lähtuvalt. Seetõttu on mõju ulatus kasutaja vaates väike, kuid

suundumus tervikuna on positiivne. Võrreldes kehtiva olukorraga väheneb risk, et osutatakse

sisuliselt põhjendamata või mittetõenduspõhiseid teenuseid.

Mõju avaldumise sagedus elanikkonnas varieerub sõltuvalt inimese terviseseisundist, vajadustest ja

teenuse saamise sagedusest – see võib olla väga harv või igapäevane. Risk, et kaasnevad

ebasoovitavad mõjud (nt patsiendiohutuse või teenuste kvaliteedi vähenemine), on väike, sest uus

süsteem keskendub enam riskipõhisusele ja sisulistele kvaliteedinõuetele. Samas toob see kaasa

paremad võimalused kohandada teenuste korraldust vastavalt teenust saavate inimeste tegelikele

vajadustele ning tagada patsientidele paremini kättesaadavad ja turvalised teenused. Mõju

sihtrühmale on positiivne ja oluline.

Mõjuvaldkond: riigivalitsemine

5.1.5. Terviseamet

Terviseametis tegeleb taotluste menetlemise, tegevuslubade väljastamise, muutmise ja

registriandmete korrastamise tegevusega kuus ametnikku.

Terviseamet väljastab igal aastal ligikaudu 1000 tegevusluba, millest umbes pooled on uued

tegevusload (2024. aastal kokku 998 taotlust, sh 450 uut tegevusluba; 2025. aasta seitsme kuuga 387

taotlust, sh 142 uut tegevusluba).

Tegevuslubade muutmisega ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega olulist töökoormuse

kasvu, kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba praegu. Võrreldes kehtiva

olukorraga ei muutu tegevusloa menetluse põhiprotsess, kuid suureneb selle sisuline kontroll

(kvaliteet, patsiendiohutus).

Väljastatud tegevuslubade arv on viimastel aastatel suurenenud: kui 2022. aastal väljastas

Terviseamet 117 ja 2023. aastal 356 tegevusluba, siis 2024. aastal juba 543 tegevusluba. Enim

väljastatakse tegevuslubasid eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamiseks (2024. a vastavalt 178,

ja 102 tegevusluba). Tegevusloa omaniku muutmise taotlusi on viimasel kahel aastal esitatud aastas

keskmiselt 36, enim seoses eriarstiabi ja iseseisva õendusabi osutamisega.

Tegevusloa menetlemise kestus ja erisused

24

Seaduse kohaselt on tegevusloa menetlemise tähtaeg 60 päeva. Praktikas võib menetlusaeg

varieeruda oluliselt: kui esitatud dokumentatsioon on korrektne, saab loa väljastada kiiremini, kuid

puuduste ilmnemise korral tuleb taotlejalt küsida lisadokumente ning menetlus venib. Menetluse

pikkus ei sõltu niivõrd tegevusala liigist, vaid pigem taotluse mahukusest ja ruumide/teenuste arvust.

Näiteks ühe teenuse ja korras dokumentatsiooniga taotlus saab otsuse kiiresti, samas kui 20 teenust

hõlmav taotlus eeldab sageli täienduste küsimist ja menetluse peatamist.

Tegevusloa muutmine

Tegevusloa muutmise protsess on ajaliselt ja sisuliselt sarnane uue tegevusloa väljastamise

protsessiga. Menetluse kestus sõltub muudatuse iseloomust: teenuse eemaldamine on lihtne ja kiire,

teenuse lisamine võib nõuda lisakontrolle, eriti kui see toimub uutes ruumides ja eeldab paikvaatlust.

Mõju tervishoiutöötajate registri regulatsioonile

Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötajate registreeringu peatamise ja kehtetuks tunnistamise

aluseid. Muudatus tugevdab patsiendiohutust ning võimaldab Terviseametil senisest tõhusamalt

reageerida olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele

või kujutab endast olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile. Negatiivne

mõju tervishoiutöötajatele on piiratud, kuna registreeringu peatamine eeldab üldjuhul eelnevat

järelevalvemenetlust, ettekirjutust ning tervishoiutöötaja ärakuulamist. Riskina võib kaasneda

täiendav halduskoormus Terviseametile, kuid mõjutatud juhtumite arv on eeldatavalt väike.

Mõju töökoormusele

Planeeritud tegevuslubade regulatsiooniga ei kaasne Terviseametile kohanemisraskusi ega püsivat

töökoormuse kasvu, kuna tegevuslubade menetlemisega tegelevad ametnikud juba praegu.

Tegevusloa muutmise töökoormus sõltub muudatuse sisust. Kui muudatused puudutavad üksnes

uusi tegevuslubasid, ei suurene töökoormus oluliselt. Kui tegevusloa omaja soovib kehtivat

tegevusluba muuta, tuleb üle vaadata ja korrigeerida (nt ühiskasutuse ruumide piirangute kadumise

korral) kogu tegevusluba, see toob kaasa ajutise menetluste arvu suurenemise.

IT-arenduste vajadus

Planeeritavad muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi tervishoiukorralduse infosüsteemi

ülesehituses, sest taotluse esitamise ja menetlemise protsess jääb samaks. Mõningad muudatused

võivad siiski vajada väiksemaid arendusi (nt uue välja lisamise hinnanguline maksumus ca 10 000

eurot).

Tervishoiuteenuste järelevalve

Planeeritud muudatused mõjutavad ka järelevalvet TTO-de üle: Terviseametile tekib selgem alus

kvaliteedi- ja kättesaadavusnõuete kontrolliks ning võimalus rakendada riskipõhist ja proaktiivset

järelevalvet, mis hõlmab ka TTO-de enesekontrolli. Järelevalve muutub seeläbi sisukamaks – rõhk

liigub teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamisele, mitte ainult vormilistele nõuetele, ning

jälgitavate näitajate hulk võib suureneda.

Kokkuvõttes on mõju Terviseametile oluline. Mõju ulatus on keskmine, sest tegevusloa väljastamine

ja järelevalve muutub sisulisemaks, kuid eeldatavasti kohanemisraskusi sellega ei kaasne. Kuna

tegevuslubade väljastamine ja järelevalve on asutuse igapäevatöö, on mõju avaldumise sagedus

25

suur. Vähese ebasoovitava mõjuna kaasneb töökoormuse suurenemine seoses IT-arenduse

vajadusega, kuid väheneb ka tegevuslubade arv, mistõttu jääb asutuse töökoormus tervikuna

sarnaseks ning mõju tervikuna on positiivne.

5.1.6. Tervisekassa

Tervisekassa ülesanne on tagada, et rahastatavad teenused oleksid tõenduspõhised, kvaliteetsed ja

kättesaadavad. Kuna tegevusloa olemasolu ja sisu on aluseks TTO-de lepingutele, mõjutab

regulatsiooni ajakohastamine Tervisekassat kaudselt, kuid sisuliselt. Muudatused loovad eeldused,

et TTO-del oleks toimiv kvaliteedisüsteem, nad osutaksid läbimõeldud ja pädevusele vastavaid

teenuseid ning seeläbi paraneks teenuste kvaliteet ja patsiendiohutus.

Mõju ulatus on keskmine: Tervisekassa ülesanded ei muutu, kuid rahastamisotsuste aluseks olev

tegevusluba muutub sisulisemaks, luues parema eeldusbaasi kvaliteetsete teenuste osutamiseks.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine kuni suur, sest TTO-sid hinnatakse ja nendega sõlmitakse

lepinguid pidevalt. Risk on väike, kuid vajalik on tagada tegevusloa ja rahastusmudeli kooskõla.

5.1.7. Tartu Ülikool ja Tervishoiu kõrgkoolid.

Käesoleva eelnõu mõju tervishoiutöötajate teooria- ja praktikaeksameid korraldavatele

kõrgkoolidele on hinnatud väheseks. Eelnõuga ei muudeta teooria- ja praktikaeksami korraldamise

põhimõtteid ega eksami sisu. Eelnõuga tõstetakse üksnes seaduses sätestatud eksamitasu

ülemmäära, et võimaldada määrusega kehtestada eksami tegelikele korraldamiskuludele vastav

menetlus- ja eksamitasu. Ülemmäära muutmine põhineb Tartu Ülikooli tagasisidel eksamite tegelike

korraldamiskulude kohta.

Eelnõu võib avaldada kõrgkoolidele piiratud mõju üksnes seetõttu, et registreeringu peatamise

lõpetamise üheks eelduseks võib olla teooria- ja praktikaeksami sooritamine. Mõju ei ole siiski

eeldatavalt märkimisväärne, kuna registreeringu peatamine on erandlik meede, mida kohaldatakse

üksnes juhtudel, kui tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal

tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud

kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile. Selliste juhtumite arv on eelduslikult väga väike.

Mõju kõrgkoolidele vähendab täiendavalt asjaolu, et eelnõu menetluse käigus jäeti välja

registreeringu peatamise alus, mis oli seotud tervishoiuteenuse osutamisest eemalviibimisega.

Seetõttu ei teki eksami sooritamise kohustust üksnes pikaajalise tööturult eemaloleku tõttu, vaid

üksnes erandjuhtudel, mis on seotud tervishoiutöötaja kutsealase tegevuse ja patsiendiohutusega.

Sellest tulenevalt ei ole põhjust eeldada olulist eksamite arvu kasvu ega märkimisväärset täiendavat

haldus- või korralduskoormust eksameid korraldavatele kõrgkoolidele.

Sotsiaalministeerium peab siiski põhjendatuks tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami süsteemi

terviklikku ülevaatamist, sealhulgas eksami sisu, korralduse, kulude ja rahastamise analüüsimist.

Need küsimused on kavas võtta arutluse alla eraldiseisva õigusloomeprotsessi raames, mille

ettevalmistamist kavandatakse alustada järgmisel aastal väljatöötamiskavatsuse koostamisega. Selle

protsessi käigus kaasatakse ka eksameid korraldavad kõrgkoolid.

5.2. Mõju töö- ja halduskoormusele tervikuna

Eelnõuga kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele tegevusloa taotlemisel mõõdukas täiendav

halduskoormus, kuna teatud juhtudel tuleb senisest põhjalikumalt kirjeldada tervishoiuteenuse sisu,

26

korraldust, kvaliteedi- ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid ning kvaliteedijuhtimise põhimõtteid.

Täiendav koormus avaldub peamiselt tegevusloa esmasel taotlemisel või selle olulisel muutmisel.

Samas vähendatakse halduskoormust tegevusloa menetluse digitaliseerimise, olemasolevate

registriandmete suurema kasutamise, dubleerivate dokumentide esitamise vähendamise ning

tegevusloa nõuete ajakohastamise kaudu. Näiteks asendatakse tervishoiutöötajate kirjalike

nõusolekute esitamine registripõhise kontrolliga, suureneb võimalus kasutada olemasolevaid

andmeid riiklikest registritest ning väheneb vajadus esitada eraldiseisvaid nõuetele vastavust

tõendavaid dokumente.

Terviseameti töökoormus võib tegevusloa menetlemisel ja järelevalves lühiajaliselt suureneda, kuna

tegevuslubade sisuline hindamine muutub senisest põhjalikumaks. Samas lihtsustab menetlust

registriandmete suurem kasutamine ning tegevusloa kontrollieseme selgem sidumine taotluses

esitatavate andmetega. Pikemas perspektiivis võimaldavad muudatused rakendada riskipõhisemat ja

tõhusamat järelevalvet.

Kokkuvõttes on mõju töö- ja halduskoormusele tasakaalustatud. Teatud menetlused muutuvad

sisulisemaks, kuid seda tasakaalustavad menetluse lihtsustamine, digitaliseerimine ja dubleerivate

nõuete vähendamine.

5.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga ei nähta ette uusi isikuandmete töötlemise eesmärke, ei looda uusi töödeldavate

isikuandmete liike ega laiendata andmesubjektide ringi, samuti ei laiendata töödeldavate

terviseandmete või muude isikuandmete eriliikide koosseisu. Muudatustega täpsustatakse

olemasolevate isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid ning viiakse seaduse regulatsioon

kooskõlla kehtiva tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärusega. Näiteks töödeldakse

tervishoiutöötaja kutsealal tegutsemise piirangu andmeid juba kehtiva tervishoiukorralduse

infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike 1 punkti 15 alusel ning eelnõuga sätestatakse nende andmete

töötlemise alus ka seaduse tasandil. Tervishoiukorralduse infosüsteemi eesmärke ei muudeta.

Eelnõuga laiendatakse avalikustatavate andmete koosseisu nende andmete võrra, mis annab

patsiendile info perearsti nimistu kuulumise kohta tervisekeskusesse ning sätestatakse nende

avalikustamise õiguslik alus, eesmärk ja avalikustamise kestus seaduse tasandil.

Muudatusest tulenevalt võib üksikjuhtudel suureneda registreeringu peatamisega seotud andmete

töötlemine, kuid töödeldavate andmete olemus ega töötlemise eesmärk ei muutu.

Eelnõuga kaasnev peamine andmekaitserisk seisneb selles, et registreeringu peatamise või kutsealal

tegutsemise piirangu andmete töötlemine võib mõjutada tervishoiutöötaja kutsealast tegevust. Seda

riski maandatakse sellega, et andmete töötlemine toimub üksnes seaduses sätestatud alustel,

Terviseameti järelevalvepädevuse teostamiseks ning üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikus

ulatuses.

Muudatustega kaasnev peamine mõju seisneb selles, et tervishoiutöötajate registreeringu peatamise,

kutsealal tegutsemise piirangute ja tegevuslubadega seotud isikuandmete töötlemise õiguslik alus

muutub selgemaks ning vastab paremini õigusselguse põhimõttele. See parandab registri õiguslikku

läbipaistvust ning vähendab õigusliku ebaselguse riski.

Isikuandmete töötlemisega seotud riskid ei suurene võrreldes kehtiva olukorraga. Andmete

töötlemine toimub jätkuvalt üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning registrisse

kantavate ja avalikustatavate andmete koosseis on piiratud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

27

Eelnõuga ei kaasne uut, ulatuslikku ega kõrge riskiga isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 35 tähenduses. Seetõttu ei kaasne eelnõuga vajadust koostada eraldi isikuandmete

kaitse mõjuhinnangut.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamine ei eelda ulatuslikke arendustegevusi. Vajalik on üksnes lisada üks andmeväli

tervishoiukorralduse infosüsteemi (maksumus 10 000 eurot) s.o andmed selle kohta, kas perearsti

nimistu kuulub tervisekeskusesse. Arenduskulu kaetakse TEHIKu eelarvest ning vastav

arendusvajadus arvestatakse tavapärase arendusvajaduse planeerimisel perioodiks 2027–2030.

Terviseamet teeb juba kehtiva õiguse alusel järelevalvet TTO-de üle, mistõttu ei too muudatused

kaasa järelevalve mahu kasvu ega lisakulusid. Kuigi järelevalve võib muutuda sisulisemaks,

hinnates senisest enam teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise meetmeid, tasakaalustub see

tegevusloa menetluses.

Tegevusloa taotlemisel esitatavate andmete täpsustamine, sealhulgas kvaliteedijuhtimise süsteemi

kirjelduse nõue, ei suurenda kogukoormust, kuna samal ajal lihtsustatakse teatud ruumilisi ja

formaalseid nõudeid. Seetõttu kompenseerivad muudatused üksteist ning ei too kaasa

halduskoormuse ega kulude kasvu.

Eelnõu EIS kooskõlastamise käigus on Terviseamet ja TEHIK on juhtinud tähelepanu võimalikule

vajadusele teha tervishoiukorralduse infosüsteemis täiendavaid arendusi. Sotsiaalministeeriumi

hinnangul ei too kavandatavad muudatused kaasa põhimõttelisi muudatusi tegevuslubade taotlemise

ega menetlemise protsessis. Mitmed eelnõus sätestatud nõuded on rakendatavad olemasolevate

infosüsteemide funktsionaalsuste kaudu, kasutades taotlusele lisatavaid dokumente või muid juba

kasutusel olevaid lahendusi.

Eelnõu menetluse käigus on loobutud tegevuslubade ühendamist käsitlevatest muudatustest,

mistõttu langeb ära ka vastava arenduse vajadus. Samuti ei eelda tervishoiuteenuse kirjeldust

puudutavad muudatused uute andmeväljade loomist, kuna vajalik teave on võimalik esitada

tegevusloa taotluse lisadokumentidena olemasoleva funktsionaalsuse raames.

Eriolukordades tegevusloa andmist puudutavad sätted reguleerivad eelkõige haldusmenetlust ja

pädevust ning nende rakendamine ei eelda eraldiseisva infosüsteemi loomist ega tegevusloa

menetlemise põhiprotsessi muutmist. Samuti ei välista eelnõu rakendamine vajaduse korral käsitsi

tehtavaid menetlustoiminguid juhtudel, kus vastav automatiseeritud lahendus ei ole veel kasutusele

võetud.

Kavandatavad muudatused on rakendatavad ka olemasolevate infosüsteemide funktsionaalsuste

abil. Juhul kui vastavad infosüsteemi arendused ei ole eelnõu jõustumise ajaks valminud, esitab

tegevusloa taotleja nõutavad andmed ja dokumendid tegevusloa taotluse lisadena ning Terviseamet

menetleb neid kehtiva menetluskorra alusel. Seetõttu ei ole eelnõu rakendamine sõltuv täiendavate

infosüsteemi arenduste valmimisest. Võimalikud arendusvajadused saab Terviseamet kavandada

oma tavapärase IKT arendusprotsessi raames ning arvestab neid perioodi 2027–2030

arendusplaanide koostamisel.

7. Rakendusaktid

28

Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:

1) TTKS paragrahv 21 lõike 2 alusel sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määrus nr 25 „Nõuded

haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (RT I,

01.06.2016, 8);

2) TTKS paragrahv 22 lõike 4 alusel sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrus nr 103 „Haigla

liikide nõuded“ (RT I, 23.05.2023, 14);

3) TTKS paragrahv 10 lõike 1 alusel sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 116

„Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (RT I, 04.10.2024, 8);

4) TTKS paragrahv 262 lõike 4 alusel sotsiaalministri 19. märtsi 2010. a määrus nr 23 „Nõuded

ämmaemandusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile,

töövahenditele ja ravimitele“ (RTL 2010, 13, 255);

5) TTKS paragrahv 25 lg 2 alusel terviseministri 13. jaanuari 2025. a määrus nr 3 „Iseseisva

õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“ (RT I, 17.01.2025, 5).

6) Lisa eksami kord

Määruse muudatustega seoses jäetakse välja senine ruumide ristkasutuse piirang, võimaldades

paindlikumalt kasutada samu ruume ja vahendeid tervishoiuteenuste osutamisel, kui on tagatud

teenuse kvaliteet ja patsiendiohutus. Samuti ühtlustatakse ruuminõuded, et vältida põhjendamatuid

erinevusi sarnase sisuga teenuste vahel. Lisaks vaadatakse üle sisseseade ja aparatuuri loetelud,

liikudes detailsetelt ja jäikadelt loeteludelt enam funktsioonipõhisele lähenemisele. See võimaldab

TTO-l valida sobivad vahendid vastavalt teenuse sisule, säilitades samal ajal nõuded teenuse

ohutusele ja kvaliteedile.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril, et anda tervishoiuteenuse osutajatele, Terviseametile ning

teistele asjaomastele osapooltele piisav aeg registreeringu peatamise ning uute tegevusloa nõuete ja

menetluskorra rakendamiseks. Erandina jõustuvad käesoleva seaduse § 1 punktid 3–10, 19 ja 20

ning § 2 üldises korras, kuna nende rakendamine ei ole seotud tegevusloa menetluse muudatuste

jõustumisega.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

VTK6 ettevalmistamist juhtis Sotsiaalministeerium.

VTK esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Terviseametile, Tervisekassale,

Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti

Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule,

Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti

Ämmaemandate Ühingule, haiglavõrgu haiglatele ja eriarstide erialakomisjonide esindajatele. VTK

edastati Riigikogu sotsiaalkomisjonile teadmiseks.

VTK kohta esitatud tagasiside põhjal leidis laiemat toetust lahendus, mille kohaselt ajakohastatakse

tegevuslubade süsteemi terviklikult (alternatiiv 1), sidudes tegevusloa andmine senisest enam

teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisega. Seda toetasid mitmed keskset rolli omavad

osapooled, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajad ja erialaliidud, kes pidasid vajalikuks liikuda

6 Analüüs ja ettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks (tervishoiuteenuste tegevuslubade

regulatsiooni ajakohastamine) – EIS.

29

formaalsetelt ja tehnilistelt nõuetelt sisulisema ning riskipõhisema hindamise suunas. Samas esitati

ka seisukohti, mis eelistasid kitsamat lähenemist (alternatiiv 2), keskendudes eelkõige

rakendusaktide muutmisele ja tehniliste nõuete ajakohastamisele.

Tagasisides rõhutati eelkõige vajadust vähendada halduskoormust, muuta nõuded paindlikumaks

ning viia need paremini kooskõlla teenuse tegeliku sisuga. Oluliseks peeti ruumide ristkasutuse

piirangute kaotamist, ruumi- ja tehniliste nõuete ühtlustamist ning liikumist detailsetelt loeteludelt

funktsioonipõhise lähenemise suunas. Samuti toodi esile vajadus tagada selged ja läbipaistvad

kriteeriumid Terviseameti kaalutlusõiguse kasutamisel ning vältida ülereguleerimist või

dubleerivaid nõudeid.

Kooskõlastamisel oodati lisaks üldistele tähelepanekutele osapoolte eelistusi ja tagasisidet

väljapakutud regulatiivsete lahendusalternatiivide kohta, mida arvesse võttes ka eelnõu koostati.

Kooskõlastamise käigus esitatud tagasiside põhjal koostati seaduse muutmise eelnõu ja selgitused

rakendusaktide muutmiseks. VTK kooskõlastustabel on lisatud käesoleva eelnõu ja seletuskirja

juurde eraldi lisana (Lisa 1).

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Terviseametile, Tervisekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Tartu Ülikoolile,

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale,

Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede

Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti

Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule,

haiglavõrgu haiglatele ja eriarstide erialakomisjonide esindajatele. Eelnõu kohta laekunud tagasiside

on lisatud kooskõlastustabelina (Lisa 2) eelnõule, milles on välja toodud täiendavad selgitused ja

viited eelnõu korrigeerimise kohta vastavalt märkustele.

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning teadmiseks

organisatsioonidele, kes esitasid eelnõu eelmise kooskõlastamise ajal ettepanekuid ja arvamusi

(Terviseamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Tervisekassa, Eesti Arstide Liit, Eesti

Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit, Tartu Ülikool, SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, Eesti Haiglate Liit ja Eesti Proviisor Apteekrite Liit). Eelnõu kohta laekunud

tagasiside on lisatud kooskõlastustabelina (Lisa 2) eelnõule, milles on välja toodud täiendavad

selgitused ja viited eelnõu korrigeerimise kohta vastavalt märkustele.

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2026. a

1

EELNÕU

16.07.2026

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse

seaduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud

muudatused)

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 48 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmised perearsti nimistu

andmed:“;

2) paragrahvi 8 lõiget 48 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) andmed tervisekeskusesse kuulumise kohta.“;

3) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või

mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transportimiseks

haiglasse Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel.

(11) Kaitsevägi osutab kiirabi Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega.

(2) Õigus saada kiirabi on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.“;

4) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirabi osutab sellekohase tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi

kiirabibrigaadi pidaja), kes tagab kiirabibrigaadide ööpäevaringse valmisoleku reageerida

Häirekeskuse väljasõidukorraldusele.“;

5) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Kiirabibrigaadi pidajal võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud

kiirabibrigaadidele olla eriotstarbelisi brigaade või sõidukeid patsientide haiglatevahelise või

muu transpordi korraldamiseks. Need brigaadid ei saa väljasõidukorraldusi Häirekeskuselt.“;

6) paragrahvi 17 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 172 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „viieks“ sõnaga „kümneks“;

8) paragrahvi 172 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kiirabi rahastamise leping sõlmitakse avaliku konkursi tulemusena valituks osutunud

kiirabibrigaadi pidajaga.“;

2

9) paragrahvi 264 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „asutab ja selle“;

10) paragrahvi 264 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„ 41) tervishoiutöötajate kutsealal tegutsemise piirangu andmed;“;

11) paragrahvi 264 lõiget 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis olevad tervishoiutöötaja

kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmed ning käesoleva seaduse § 8 lõikes 48 nimetatud

perearsti nimistu andmed avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva

paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses,

eesmärgiga võimaldada isikutel kontrollida tervishoiuteenuse osutamise õigust ja saada teavet

perearsti nimistu kohta. Andmed avalikustatakse kuni nende avaldamise aluseks oleva

registreeringu, tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni või perearstilt käesoleva seaduse § 37 alusel

nimistu äravõtmiseni.“;

12) paragrahvi 28 lõigetes 9 ja 10 ning § 30 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1000 eurot“

tekstiosaga „3500 eurot koos käibemaksuga“;

13) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis

kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) tervishoiutöötaja surma korral;

2) kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat.“;

14) paragrahv 321 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 32¹. Registreeringu peatamine

(1) Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse

infosüsteemis järgmistel alustel:

1) tervishoiutöötaja ei ole täitnud Terviseameti ettekirjutust;

2) tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise

nõudeid ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendile või tervishoiuteenuse

kvaliteedile;

3) tervishoiutöötaja kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud

kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendile või

tervishoiuteenuse kvaliteedile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja 3 nimetatud asjaolude hindamisel kaasab

Terviseamet vajadusel sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava

õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse.

(3) Enne registreeringu peatamist teeb Terviseamet tervishoiutöötajale ettekirjutuse rikkumise

lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse taastamiseks, sealhulgas võib ta kohustada teda

läbima täienduskoolitust, ning määrab selle täitmiseks tähtaja. Täienduskoolituse vajadus ja

ulatus määratakse kindlaks lähtuvalt tuvastatud puudustest ning vajaduse korral erialaeksperdi

või asjaomase õppeasutuse hinnangust. Ettekirjutuse täitmise kulud kannab tervishoiutöötaja.

3

(4) Kui tervishoiutöötaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutust määratud

tähtaja jooksul, peatab Terviseamet registreeringu.

(5) Terviseamet võib peatada registreeringu ilma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

ettekirjutust tegemata, kui rikkumise laadi, ulatuse või korduvuse tõttu tekib vahetu või oluline

oht patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

(6) Tervishoiutöötaja, kelle registreering on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, on

kohustatud registreeringu peatamise lõpetamiseks sooritama käesoleva seaduse § 28 lõigetes 9

ja 10 nimetatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kuni 3500 eurot,

mis sisaldab käibemaksu, ning esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile.

(7) Terviseamet peatab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis

tervishoiutöötajale kohtuotsusega kohaldatud kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks.“;

15) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses

sätestatud andmetele järgmised andmed:

1) tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemise

korral Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse

nimetus;

2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;

3) tervishoiutöötaja registreerimiskood selle tervishoiutöötaja kohta, kes asub tervishoiuteenuse

osutaja juures taotletavat tervishoiuteenust osutama;

4) tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku nimi ja isikukood, kui tegevusluba taotletakse

iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi osutamiseks;

5) andmed tervishoiutöötaja, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku ja spetsialisti pädevuse

vastavuse kohta käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõuetele;

6) kiirabi osutamise loa taotlemise korral kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus ning

Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistamise otsus;

7) haiglas eriarstiabi osutamise loa taotlemise korral haigla liik;

8) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud

määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti

tervishoiutöötajana registreerimiskood ja kontaktandmed, kui äriühingul, sihtasutusel või

füüsilisest isikust ettevõtjal endal puudub eriarstiabi osutamise tegevusluba;

9) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise loa taotlemise korral konsulteeriva arsti

tervishoiutöötajana registreerimiskood ja kontaktandmed;

10) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja

aparatuuri kohta;

11) käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud määruse kohane kvaliteedijuhtimise

süsteem kirjelduse kava, millest nähtuvad tervishoiutöötajate pädevuse tagamise korraldus,

tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja

parandamise korraldus;

12) andmed tervise infosüsteemi andmete edastamiseks kasutatava tarkvara kohta ja selle

vastavuse kohta tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonnale.“;

16) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

4

„(3) Terviseamet võib vajaduse korral nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

andmetele taotletavate tervishoiuteenuste kirjeldust, teenuste osutamise korralduse kirjeldust ja

teavet osutatavate teenuste tõenduspõhisuse kohta.“;

17) paragrahvi 42 punktis 1 asendatakse tekstiosa „perearstiabi osutamise ruumid“ tekstiosaga

„perearstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid“;

18) paragrahvi 42 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kehtestatud nõuetele“ tekstiosaga

„ning taotleja on Tervisekassa korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud“;

19) paragrahvi 42 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) taotletava tervishoiuteenuse sisu vastab käesolevas seaduses sätestatud tegevusalale ning

teenuseosutaja kavandatud teenuse korraldus, tervishoiutöötajate pädevuse tagamise meetmed

ning kavandav kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteem võimaldavad osutada

tervishoiuteenust ohutult ja kvaliteetselt;

8) tegevusloal märgitud tervishoiutöötajate kohta on tehtud töötamise registri kanne.“;

20) paragrahv 422 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 422. Tervishoiuteenuse osutamise erisused  tervishoiu toimepidevust ohustavas

olukorras või kriisiolukorra ajal

(1)  Tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, kui tervishoiuteenust

ei ole võimalik osutada kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohas, võib tervishoiuteenuse

osutaja kooskõlastatult Terviseametiga jätkata teenuse osutamist muus tegevuskohas.

Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud Terviseametit enne teavitama osutatavatest teenustest

ja nende planeeritavatest mahtudest.

(2) Juhul kui see on vältimatult vajalik ja proportsionaalne tervishoiuteenuste toimimise

tagamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, võib

valdkonna eest vastutav minister otsustada lubada määratud juriidilisest või füüsilisest isikust

ettevõtjal osutada tervishoiuteenuseid ilma tegevusloata. Nimetatud otsus peab sisaldama

teenuseosutajate ja osutatavate teenuste loetelu ning teenuste osutamise tähtaega.“;

21) seadust täiendatakse §-ga 423 järgmises sõnastuses:

„§ 423. Tervishoiuteenuse osutamine välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluva füüsilise

isiku ja vabatahtliku ühenduse poolt

(1) Välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluv tervishoiuteenuseid osutav füüsiline isik võib

tegutseda käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tegevusalal ilma tegevusloata ja

tervishoiukorralduse infosüsteemi registreeringuta, kui ta viibib Eestis ning osutab

tervishoiuteenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-de 146–148 alusel antud loa alusel ja

eesmärgil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka valitsusvälisele vabatahtlikule

ühendusele ja selle koosseisu kuuluvale füüsilisele isikule, kes osutab tervishoiuteenust

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 146–148 sätestatud eesmärgil.“;

22) seadust täiendatakse §-ga 7213 järgmises sõnastuses:

5

„§ 7213. Käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jao rakendamine

Enne 2027. aasta 1. oktoobrit antud tegevusload jäävad kehtima.“.

§ 2. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 351 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „perearstiabi ja“;

2) paragrahvi 351 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kaitseväe õppuse ajal võib tervishoiuteenuse osutaja Terviseametiga kooskõlastatult

osutada tervishoiuteenust ka muus kui tegevusloas märgitud tegevuskohas. Tervishoiuteenuse

osutaja on kohustatud Terviseametit enne teavitama osutatavatest teenustest ja nende

planeeritavatest mahtudest.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–10, 19 ja 20 ning § 2 jõustuvad üldises korras.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, .… …………….. 2026

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Kooskõlastustabel „Tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

(tegevuslubade ja registreeringute muudatused)“ EIS I ja EIS II

Lisa 2

Ettepanek EIS II kooskõlastus Sotsiaalministeeriumi vastus

Justiits- ja Digiministeerium

Üldine märkus – isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab

liikmesriik konsulteerima järelevalveasutusega (Andmekaitse

Inspektsioon (AKI)), kui koostamisel on riigi parlamendis vastu võetava

õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis

seondub isikuandmete töötlemisega (vt IKÜM art 36 lg 4). Tavaliselt on

selle kohustuse täitmiseks AKI-le saadetud eelnõu esimesel ringil

arvamuse andmiseks. Vastavalt üldmääruse

artiklile 52 tegutseb AKI üldmäärusega kooskõlas antud ülesannete

täitmisel ja volituste kasutamisel sõltumatult. Palume eelnõu ka AKI-le

arvamuse esitamiseks saata.

Arvestatud

Edastatud 16.07.26 Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse

avaldamiseks, tähtajaga 6.08.26.

Eelnõu § 1 p 11 – andmete avaldamine – kui tervishoiukorralduse

infosüsteemis tehakse andmeid avalikuks kasutamiseks kättesaadavaks,

peab seaduse tasandil olema arusaadav, millisel eesmärgil andmeid

avalikustatakse ning kui kaua need andmed avalikult kättesaadavad

on. Seetõttu palume sättes tuua ka isikuandmete avaldamise eesmärk

ning kui kaua andmeid avalikustatakse.

Arvestatud

Eelnõus paragrahvi 264 lõiget 9 täiendatus vastavalt JDM märkustele.

(9) Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis olevad

tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmed ning

käesoleva seaduse § 8 lõikes 48 nimetatud perearsti nimistu andmed

avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva

paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse

infosüsteemi põhimääruses, eesmärgiga võimaldada isikutel

kontrollida tervishoiuteenuse osutamise õigust ja saada teavet

perearsti nimistu kohta. Andmed avalikustatakse kuni nende

avaldamise aluseks oleva registreeringu, tegevusloa või perearstilt

käesoleva seaduse § 37 alusel nimistu äravõtmiseni.

Eelnõu § 1 p 14 (TTKS § 321 lg 6) – sätte kohaselt peab tervishoiutöötaja

tasuma teooria- ja praktikaeksami eest kuni 3500 eurot. Selle tasu

õigusliku olemuse kohta märgime, et eelnõust

ei nähtu üheselt, mis liiki tasuga on tegemist ja kellele see tasutakse.

Palume tasu olemust analüüsida lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-

st 113 ning selgitada, millise avalik-õigusliku tasu liigiga on tegemist.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud. Teooria- ja praktikaeksami eest tasutav

summa on PS § 113 tähenduses avalik-õiguslik rahaline kohustus.

Samuti on täpsustatud, et tasu eesmärk on katta eksami koostamise,

korraldamise, läbiviimise ja hindamise kulud ning tasu makstakse

eksami korraldajale. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28

lõike 11 alusel kehtestatud määruses on sätestatud eksami

korraldamise kord ning et eksami tasu koosneb menetlustasust ja

eksamitasust, samuti kehtestatakse määrusega nende tasude täpne

suurus.

Normitehnilised märkused Arvestatud

Suuremad tähelepanekutega arvestamised on toodud välja tabelis

alljärgnevalt.

Palume analüüsida, ega see täiendus liigselt ei kitsenda kiirabi mõistet.

Näiteks, kas olukord, mil kiirabibrigaad avastab ise tänavalt abivajava

inimese ja osutab talle abi, oleks uue terminiga hõlmatud, sh kas selline

abi oleks tegevusloaga lubatud, rahastatav, kuuluks järelevalve alla jne.

On küsitav, kas mõiste kitsendamine sel viisil aitaks lahendada praktikas

tekkinud vaidlusi selle üle, millised teenused vastavad kiirabiteenuse

sisule (näiteks patsientide transport või ürituste meditsiiniline

julgestamine). Nagu ka seletuskirjas on selle kohta selgitatud, siis

sellised tegevused ei kujuta endast kiirabiteenust, kuna need ei ole

seotud vältimatu abi osutamisega. Ehk siis need teenused ei vasta juba

praegu kehtiva õiguse kiirabi mõistele.

Selgitatud

Seletuskirja täiendatud.

Kavandatav täpsustus ei kitsenda kiirabiteenuse mõistet ega välista

olukordi, kus kiirabibrigaad avastab ise abi vajava isiku. Kiirabiteenus

on Eestis korraldatud riikliku operatiivteenusena ning selle

lahutamatuks osaks on Häirekeskuse kaudu toimuv hädaabiteadete

menetlemine, väljakutsete prioriseerimine ning kiirabibrigaadide

operatiivjuhtimine. Ka juhul, kui kiirabibrigaad märkab väljakutsel

või muul sõidul abi vajavat isikut, edastab ta sellest teabe

Häirekeskusele raadioside vahendusel ning Häirekeskus vormistab

juhtumi väljakutsena. Seejärel otsustab Häirekeskus vastavalt

olukorrale, kas abi osutab sama brigaad või suunatakse

sündmuskohale piirkonna lähim vaba kiirabibrigaad. Seega toimub ka

sellistel juhtudel kiirabiteenuse osutamine Häirekeskuse

operatiivjuhtimise kaudu ning kavandatav muudatus neid olukordi

regulatsioonist välja ei jäta.

Muudatuse eesmärk on lahendada praktikas tekkinud õiguslik

probleem, kus kiirabitegevusluba on taotletud ka tegevuseks, mis

sisuliselt ei vasta kiirabiteenusele. Sellised teenuseosutajad on

põhjendanud tegevusloa taotlemist väitega, et nad võivad saada teavet

abi vajava isiku kohta muul viisil kui Häirekeskuse kaudu.

Tegelikkuses puudub selliseks tegevuseks õiguslik alus.

Häirekeskuses on operatiivarvestuses kõik riiklikus kiirabisüsteemis

osalevad kiirabibrigaadid. Häirekeskusel on reaalajas ülevaade nende

asukohast, hõivatusest ja tööstaatusest ning see võimaldab juhtida

kiirabibrigaade vastavalt sündmuse raskusastmele, seades esikohale

eluohtlikud ja potentsiaalselt eluohtlikud väljakutsed ning suunates

sündmuskohale piirkonna lähima sobiva vaba brigaadi. Selline

operatiivjuhtimine tagab kiirabiressursi tõhusa kasutamise ning

vältimatu abi võimalikult kiire osutamise.

Teenuseosutajad, kes ei ole Häirekeskuse operatiivarvestuses ega

osale riiklikus kiirabisüsteemis, ei saa osutada kiirabiteenust samadel

alustel kui riikliku kiirabisüsteemi kiirabibrigaadid. Samuti ei ole neil

võimalik toimetada patsienti haiglasse riikliku kiirabiteenuse osana.

Sellisel juhul käsitatakse patsienti erakorralise meditsiini osakonda

iseseisvalt pöördunud patsiendina ning tema käsitlemine toimub

haigla tavapärase töökorralduse alusel.

Seetõttu on vajalik kiirabiteenuse mõistet täpsustada, et tegevusluba

oleks võimalik anda üksnes teenusele, mis vastab kiirabiteenuse

tegelikule sisule. Muudatus ei muuda kiirabiteenuse olemust, vaid

täpsustab seaduse tasandil juba kehtivat ja praktikas toimivat riikliku

kiirabisüsteemi korraldust ning välistab olukorra, kus

kiirabitegevusluba taotletakse tegevuseks, mis ei ole seotud

Häirekeskuse operatiivjuhtimise kaudu vältimatu abi osutamisega.

Muudatus ei mõjuta ürituste meditsiinilise julgestamise ega

patsiendiveo õiguslikku regulatsiooni, kuna need tegevused ei ole

kehtiva õiguse kohaselt käsitatavad kiirabiteenusena ning nende

õiguslik hinnang ei muutu ka pärast käesoleva muudatuse jõustumist.

§ 1 punkt 14 muudetakseparagrahv 321 . Kuigi eelnõus olev pealkiri on

täpsem, siis see ei sobitu jao üldisesse süsteemi, kuivõrd teiste sätete

pealkirjades (nt §-s 32) ei kasutata koos sõnu "tervishoiutöötaja

registreering". Seetõttu teeme ettepaneku muudatust mitte teha.

Kuna punktis on kaks alternatiivset tegutsemisviisi (nõuete rikkumine

või tavast kõrvalekaldumine), siis soovitame viia need kahte erinevasse

punkti, et norm oleks loetavam ja selgem.

Arvestatud

Eelnõu § 1 punkti 1 korrigeeritud vastavalt märkustele.

§ 1 punkt 15 sõnastada registreering kuna TTKS-is ei ole

registreerimiskoodi. Selgitatud

Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse § 7 lõike 6 kohaselt

Terviseamet annab infosüsteemi kandmisel tervishoiutöötajale,

proviisorile või farmatseudile registreerimiskoodi.

§ 1 punkt 20 I kooskõlastusringi eelnõu versioonis kasutati

muutmispunkti: seadust täiendatakse §-dega 42'2 ja 42'3 järgmises

sõnastuses. Ka seletuskirjas on praegu selgitatud, et seadust

täiendatakse §-ga 42'2. Eelnõu tekstis aga muudetakse § 42'2.

01.10.2026 jõustuvas TTKS redaktsioonis (RT I, 30.06.2026, 132) on

tõepoolest olemas § 42'2, mida oleks võimalik muuta (säte käsitleb

tegevusloa taotlemise ja andmise erisusi). Praegu jääb seega ebaselgeks,

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud. Kuna kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

muutmine, millega muudeti ühtlasi tervishoiuteenuste korraldamise

kujunes ajamahukaks, ilmnes seaduse jõustumist ette valmistades

praktiline vajadus täpsustada veel jõustumata sätteid enne nende

kohaldamise algust. Muudatuste eesmärk on tagada regulatsiooni

kas soov on muuta tulevikus jõustuvat § 42'2 või täiendada seadust

lisaks sellele uue paragrahviga.

Seetõttu juhime tähelepanu, et kui eelnõus on kavandatud muudatused

tulevikus jõustuvasse redaktsiooni (RT I, 30.06.2026, 132) ning sätet

muudetakse, siis peab vastav info ka seletuskirjast kajastuma. Palume

seletuskirja täpsustada.

selgus ja rakendatavus ning vältida vajadust teha muudatusi vahetult

pärast sätete jõustumist.

Tervisekassa

Kiirabiteenuse regulatsioon.

Rõhutame jätkuvalt, et praktikas kasutatakse kiirabiteenust sageli ka

patsientide transpordiks, kuigi arstiabi ei ole vaja. Seetõttu ei lahenda

normi täpsustamine üksi kiirabiressursi väärkasutust. Vaja on

korralduslikke muudatusi, näiteks täpsemaid väljakutsete triaaži

kriteeriume või eraldi transpordikanalit. Seega toetame algatust

arendada meditsiinilise transpordi regulatsiooni ja korraldust edasi

kiirabi arengusuundade tegevuskavas.

Selgitatud

Märkus puudutab käesoleva eelnõu reguleerimisalast välja jäävat

küsimust. Meditsiinilise transpordi õiguslikku regulatsiooni

käsitletakse eraldiseisvas õigusloomes. Sotsiaalministeerium alustab

2026. aasta II poolaastal meditsiinilise transpordi kontseptsiooni

väljatöötamist, mille põhjal hinnatakse kehtiva õigusruumi muutmise

vajadust.

Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu

ülempiira suurus.

Eelnõud täiendati regulatsiooniga, millega tõsteti tervishoiutöötaja

teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasu ülempiira 1000

eurolt 3500 eurole. Tervisekassa märgib, et eelnõu lisa 2 kohaselt (lk 17)

arvestati Eesti Õdede Liidu seisukohaga, mille kohaselt on eksami

sooritamise eest kuni 1000-eurose tasu küsimine ebamõistlikult suur ega

toeta tervishoiutöötajate nappuse kriisi lahendamist ning nende naasmist

tööellu. Sotsiaalministeerium vastas, et ei muuda 1000 euro piirmäära.

Samas sama lisa 2 allpool oleva Tartu Ülikooli arvamuse järgselt tõsteti

piirmäära üle 3 korra (kuigi Tartu Ülikool sätestas kulude suuruseks ca

2100 eurot käibemaksuga). Tervisekassa hinnangul võib eelnõu täiendus

seada oluliselt ohtu õdede, ämmaemandate ja teiste tervishoiutöötajate

(kes ei ole Tartu Ülikooli või sellega sarnase arstiõppe läbinud

Selgitatud

Eelnõuga ei kehtestata tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami

konkreetset tasu, vaid üksnes seaduslik ülemmäär, mis võimaldab

kehtestada määrusega erinevate tervishoiukutsete eksamite tegelikele

korraldamiskuludele vastava menetlus- ja eksamitasu. Ülemmäär ei

tähenda, et kõikide tervishoiukutsete eksamitasud kehtestatakse

maksimaalses ulatuses.

Eri tervishoiukutsete teooria- ja praktikaeksamite korraldamise kulud

erinevad sõltuvalt eksami sisust, praktilise osa mahust, hindajate

arvust, vajalike õppebaaside kasutamisest ning muudest

korralduslikest asjaoludest. Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada

seaduses erinevaid ülemmäärasid eri tervishoiukutsete lõikes.

tervishoiutöötajad) naasmise tervisehoiutööle. Eelnõu täienduse käigus

ei ole analüüsitud, kas summa ülempiir 3500 eurot on proportsionaalne

näiteks õdede ja teiste tervishoiutöötajate eksamite korraldamisega ja

mh nt õdede õppeaasta tasu suurusega. Eelnõu täienduse tegemiseks

peaks küsima sisulise arvamuse ja kalkulatsiooni kõikidelt vastavate

erialade eksamite korraldajatelt ja õppeasutustelt. Tervisekassa teeb

ettepaneku kehtestada vajadusel üksnes arstidele 3500 euro suurune

ülempiir ning analüüsida täiendavalt teiste tervishoiutöötajate eksami

tasu piirmäära. Tervisekassa hinnangul võib tegelikest kuludest ligi 1500

eurot suurema piirmäära kehtestamine suunata eksamite korraldajaid

siiski ka oma tasusid tõstma. Ei ole usutav, et praktikas jääb eksamite

tasu oluliselt madalamaks kui kehtestatud piirmäär.

Seaduses sätestatakse üksnes ühtne paindlik ülemmäär, samas kui

konkreetne menetlus- ja eksamitasu määratakse kindlaks

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 alusel

kehtestatava määrusega, arvestades vastava eksami tegelikke kulusid.

Ülemmäära tõstmise vajadus ilmnes eelnõu kooskõlastamise käigus

Tartu Ülikooli esitatud kuluhinnangu põhjal. Samal ajal ei tähenda see,

et kõikide tervishoiukutsete eksamite tasud suureneksid samas

ulatuses. Määruse muutmise käigus hinnatakse kõigi tervishoiukutsete

eksamite korraldamise kulusid ning kehtestatakse vastavad menetlus-

ja eksamitasud kulupõhiselt.

Seaduses sätestatud ülemmäär ei anna eksami korraldajale õigust ega

kohustust kehtestada eksamitasu ülemmäära ulatuses. Määruse

koostamisel lähtutakse eksami tegelikest korraldamiskuludest ning

tasu kujundamisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. Seetõttu

puudub alus eeldada, et kõikide tervishoiukutsete eksamitasud

kehtestatakse automaatselt seaduses sätestatud ülemmäära ulatuses.

Tervishoiutöötaja registreeringu peatamine Eelnõu punktiga 14

muudetava § 321 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõike 1 punktis 2

nimetatud asjaolude hindamisel kaasab Terviseamet vajadusel sõltumatu

erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või

asjaomase erialaühenduse. Seletuskiri selgitab samuti, et isiku võib

kaasata. Tervisekassa hinnangul on § 321 lg 1 p 2 süüdistused ja tagajärg

isikule piisavalt tõsised, et võiks kaaluda nimetatud isiku kaasamise

kohustust, vältimaks, et Terviseamet iseseisvalt ja ennatlikult vastava

otsuse teeb.

Selgitatud

Eelnõus on teadlikult sätestatud, et Terviseamet kaasab sõltumatu

erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse

või asjaomase erialaühenduse vajaduse korral. Kõik § 32¹ lõike 1

punktis 2 nimetatud juhtumid ei eelda erialase meditsiinilise hinnangu

andmist.

Praktikas võib esineda olukordi, kus tervishoiutöötaja tegevus on

ilmselgelt vastuolus tõenduspõhise meditsiini, kutsealaste nõuete või

patsiendiohutuse põhimõtetega ning rikkumise tuvastamiseks ei ole

erialaeksperdi kaasamine vajalik. Näiteks võib tegemist olla

olukorraga, kus tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda

tõenduspõhisest ravist ning asendada selle üksnes tõendamata

ravivõtetega, või osutab tervishoiuteenust viisil, mis seab patsiendi

teadlikult olulisse ohtu.

Kui järelevalvemenetluses on vajalik hinnata, kas osutatud

tervishoiuteenus vastas erialasele standardile, kliinilistele juhenditele

või üldtunnustatud meditsiinipraktikale, kaasab Terviseamet

sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava

õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Sellistel juhtudel eeldab

rikkumise tuvastamine eriteadmisi ning eksperdi kaasamine on

praktikas tavapärane.

Eksperdi kohustuslik kaasamine igas menetluses ei oleks kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega ning pikendaks põhjendamatult

järelevalvemenetlusi ka juhtudel, kus rikkumine on ilmne ega eelda

erialast meditsiinilist hinnangut. Seetõttu võimaldab eelnõu

Terviseametil hinnata eksperdi kaasamise vajadust konkreetse juhtumi

asjaoludest lähtudes.

Eksperdi kaasamise vajadust ning selle kohaldamise põhimõtteid on

selgitatud ka eelnõu varasema kooskõlastamise käigus ning

kavandatav regulatsioon ei muuda selles osas senist lähenemist.

Täiendav ettepanek.

Tervisekassa teeb oma nõukogu suunisel Sotsiaalministeeriumile

ettepaneku kaaluda TTKS § 17 lõige 2

ja § 19 täiendamist selliselt, et võimalda kiirabi avalikul konkursil ühe

hindamiskriteeriumina määrata hinda. Tervisekassa hinnangul ei ole

võimalik tänase õigusakti sõnastuse alusel hinda hindamiskriteeriumina

kehtestada.

Selgitatud

Ettepanek puudutab kiirabi avaliku konkursi korraldamise

põhimõtteid ning väärib eraldi käsitlemist. Kuna käesoleva eelnõu

menetlus ei jõua eelduslikult lõpule enne Tervisekassa kavandatava

järgmise kiirabi hanke väljakuulutamist, ei ole võimalik ettepanekut

käesoleva eelnõu menetluse käigus sisuliselt läbi töötada.

Eesti Arstide Liit

Avaldame arvamust eelnõu punkti 14 kohta. Leiame, et tegemist on

oluliste muudatustega, mis vajavad sisulist arutelu, esitatud muudatused

annavad ametnikele otsustusõiguse, mis ei vasta nende pädevusele,

seetõttu ei saa me eelnõu punkti 14 (TTKS § 32¹

muudatused) täies mahus kooskõlastada. Oleme nõus, et peaks olema

võimalik arsti registreeringut peatada, kui ta ohustab patsiente

sobimatute ravimeetodite kasutamise, terviseseseisundi, puuduliku

erialase pädevuse tõttu või muudel põhjustel. Kuid selle hindamine peab

toimuma selgete kriteeriumite alusel ja pädevate isikute poolt. Ei saa

nõustuda sätetega, mis annavad otsustusõiguse selgelt Terviseametile,

kus vastav pädevus puudub. Seletuskirjas

rõhutatakse küll, et Terviseamet ei hinda meditsiinilise tegevuse sisu,

kuid eelnõus puudub regulatsioon, kes ja kuidas seda hindab.

TTKS § 321 lõiked 1 ja 2 soovitakse sõnastada järgmiselt: (1)

Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmistel alustel: 1)

tervishoiutöötaja ei ole täitnud Terviseameti ettekirjutust; 2)

tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või

erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud

aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning

sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis

2 nimetatud asjaolude hindamisel kaasab Terviseamet vajadusel

sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava

õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. TTKS § 321 lõike 1

sõnastusest tulenevalt on tervishoiutöötaja registreeringu peatamine

kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab otsuse tegija hindama

kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid: kas tervishoiutöötaja rikub

süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise

nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale

üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning kas sellest tuleneb

Selgitatud

Eelnõus on teadlikult sätestatud, et Terviseamet kaasab sõltumatu

erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse

või asjaomase erialaühenduse vajaduse korral. Kõik § 32¹ lõike 1

punktis 2 nimetatud juhtumid ei eelda erialase meditsiinilise hinnangu

andmist.

Praktikas võib esineda olukordi, kus tervishoiutöötaja tegevus on

ilmselgelt vastuolus tõenduspõhise meditsiini, kutsealaste nõuete või

patsiendiohutuse põhimõtetega ning rikkumise tuvastamiseks ei ole

erialaeksperdi kaasamine vajalik. Näiteks võib tegemist olla

olukorraga, kus tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda

tõenduspõhisest ravist ning asendada selle üksnes tõendamata

ravivõtetega, või osutab tervishoiuteenust viisil, mis seab patsiendi

teadlikult olulisse ohtu.

Kui järelevalvemenetluses on vajalik hinnata, kas osutatud

tervishoiuteenus vastas erialasele standardile, kliinilistele juhenditele

või üldtunnustatud meditsiinipraktikale, kaasab Terviseamet

sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava

õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Sellistel juhtudel eeldab

rikkumise tuvastamine eriteadmisi ning eksperdi kaasamine on

praktikas tavapärane.

Eksperdi kohustuslik kaasamine igas menetluses ei oleks kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega ning pikendaks põhjendamatult

järelevalvemenetlusi ka juhtudel, kus rikkumine on ilmne ega eelda

erialast meditsiinilist hinnangut. Seetõttu võimaldab eelnõu

Terviseametil hinnata eksperdi kaasamise vajadust konkreetse juhtumi

asjaoludest lähtudes.

oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse

kvaliteedile. Seega peab Terviseamet registreeringu peatamiseks andma

sisulise hinnangu tervishoiutöötaja tegevusele. Lõike 2 kohaselt kaasab

Terviseamet asjaolude hindamisel vajadusel sõltumatu erialaeksperdi,

tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase

erialaühenduse, kuid eelnõu ei kohusta eksperte kaasama. Samuti pole

arusaadav, milliste kriteeriumite alusel Terviseamet otsustab, kas selline

vajadus on või ei ole. Teeme ettepaneku kehtestada Terviseametile

kohustus kaasata asjaolude hindamisel erialaeksperte vastavalt

hinnatava tervishoiutöötaja kutsele ja erialale.

Eksperdi kaasamise vajadust ning selle kohaldamise põhimõtteid on

selgitatud ka eelnõu varasema kooskõlastamise käigus ning

kavandatav regulatsioon ei muuda selles osas senist lähenemist.

TTKS § 321 lõike 3 järgi teeb Terviseamet enne registreeringu peatamist

tervishoiutöötajale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja

erialase pädevuse taastamiseks, sealhulgas võib kohustada läbima

täienduskoolituse, ning määrab selle täitmiseks tähtaja. Lõike 5 kohaselt

võib Terviseamet peatada registreeringu ilma käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud ettekirjutust tegemata, kui rikkumise laad, ulatus või

korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile. Leiame, et Terviseametil puudub

pädevus määrata, mida on vaja teha tervishoiutöötaja kutse-või erialase

pädevuse taastamiseks ja millise täienduskoolituse ta peaks läbima.

Lõike 5 sõnastusest tulenevalt on ettekirjutuse tegemata jätmine

kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab otsuse tegija hindama

kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid: kas rikkumise laad, ulatus või

korduvus kujutab endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega peab Terviseamet ettekirjutuse

tegemata jätmisel andma sisulise hinnangu tervishoiutöötaja tegevusele.

Teeme ettepaneku kehtestada Terviseametile kohustus kaasata

erialaeksperte sellise ettekirjutuse tegemisel või tegemata jätmisel.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Terviseamet ei määra iseseisvalt tervishoiutöötaja kutse- või erialase

pädevuse taastamise sisu ega konkreetset täienduskoolitust.

Ettekirjutuse tegemisel lähtub Terviseamet järelevalvemenetluses

tuvastatud rikkumise asjaoludest ning vajaduse korral kaasab

sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava

õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse. Täienduskoolituse vajadus

ja sisu sõltuvad konkreetse rikkumise iseloomust ning vajaduse korral

kujundatakse need erialase pädevusega isikute hinnangu alusel.

Samuti ei peeta põhjendatuks kehtestada erialaeksperdi kohustuslikku

kaasamist igas menetluses, seda tehakse vajaduse korral. Kõik

juhtumid ei eelda erialase meditsiinilise hinnangu andmist. Praktikas

võib esineda olukordi, kus rikkumine on ilmselge ega nõua

eriteadmisi, näiteks kui tervishoiutöötaja soovitab patsiendil loobuda

tõenduspõhisest ravist ja asendada see üksnes tõendamata

ravivõtetega. Kui järelevalvemenetluses on vajalik hinnata

tervishoiuteenuse vastavust erialasele standardile või üldtunnustatud

meditsiinipraktikale, kaasab Terviseamet sõltumatu erialaeksperdi,

tervishoiutöötajate väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase

erialaühenduse.

Eksperdi kohustuslik kaasamine igas menetluses ei oleks kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega ning pikendaks põhjendamatult

järelevalvemenetlusi ka juhtudel, kus rikkumine on ilmne ega eelda

erialast meditsiinilist hinnangut.

§ 321 lõiget 3 on täiendatud selliselt, täienduskoolituse vajadus ja

ulatus määratakse kindlaks lähtuvalt tuvastatud puudustest ning

vajaduse korral erialaeksperdi või asjaomase õppeasutuse hinnangust.

Eelnõu sätestab § 321 lõikes 1 alused registreeringu peatamiseks.

Ettekirjutuse täitmata jätmine on § 321 lg1 p 1 järgi eraldiseisvaks

aluseks registreeringu peatamiseks. Lõiked 2–5 täpsustavad

registreeringu peatamise korda § 321 lg 1 p 2 sätestatud alusel. Sellest

saab järeldada, et ettekirjutusi, mille täitmata jätmisel võib

registreeringu peatada, võidakse teha ka asjaoludel, mis ei ole hõlmatud

§ 321 lg 1 punktiga 2. Leiame, et ei ole põhjendatud nõuda registreeringu

peatamise lõpetamiseks tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami

sooritamist kõikidel juhtudel, kui tervishoiutöötaja registreering on

peatatud § 321 lg 1 p 1 alusel (Terviseameti ettekirjutuse täitmata jätmise

tõttu).

Selgitatud

TTKS § 32¹ lõike 1 punktis 1 sätestatud registreeringu peatamise alus

ei ole käesoleva eelnõuga uus, vaid kehtib juba kehtivas õiguses.

Ettekirjutus tehakse järelevalvemenetluses pärast rikkumise

tuvastamist eesmärgiga kõrvaldada tuvastatud puudused. Kui

tervishoiutöötaja jätab ettekirjutuse süstemaatiliselt täitmata, võib see

iseenesest kujutada ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse

kvaliteedile ning õigustada registreeringu peatamist.

Kehtiva õiguse kohaselt taastub registreering ühe aasta möödumisel

automaatselt sõltumata sellest, kas ettekirjutus on täidetud. Eelnõu

eesmärk on kõrvaldada see puudus ning tagada, et registreeringu

taastamine oleks seotud ettekirjutuse tegeliku täitmisega ja vajaduse

korral kutse- või erialase pädevuse kontrollimisega. Seega ei muudeta

registreeringu peatamise alust, vaid täpsustatakse registreeringu

taastamise regulatsiooni, et tagada patsiendiohutus.

TTKS § 321 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tervishoiutöötaja peab

registreeringu peatamise lõpetamiseks sooritama tervishoiutöötaja

teooria- ja praktikaeksami. Lõikes 7 nimetatud tervishoiutöötaja, kelle

Selgitatud

registreering on peatatud tervishoiutöötajale kohtuotsusega kohaldatud

kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks, registreeringu peatamise

lõpetamiseks eksamit sooritama ei pea. Leiame, et see loob kohtuotsuse

alusel peatatud registreeringuga tervishoiutöötajale põhjendamatu

eelise. Võib eeldada, et kohtus süüdimõistetud tervishoiutöötaja on

toime pannud raskema rikkumise kui lõikes 1 nimetatud

tervishoiutöötaja. Teeme ettepaneku kehtestada registreeringu

peatamise lõpetamiseks tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami

sooritamise kohustus ka lõikes 7 nimetatud tervishoiutöötajale.

TTKS § 32¹ lõikes 7 sätestatud registreeringu peatamine on kohtu

poolt mõistetud kutse- või erialal tegutsemise keelu õiguslik tagajärg

ning isikule kaasnev täiendav õiguslik piirang. Kohtu poolt kohaldatud

kutse- või erialal tegutsemise keeld ei pruugi olla seotud

tervishoiutöötaja kutse- või erialase pädevuse või tervishoiuteenuse

kvaliteediga, vaid võib tuleneda ka muust süüteost, mis ei sea kahtluse

alla isiku erialast pädevust.

Teooria- ja praktikaeksami kohustuse kehtestamine registreeringu

taastamise eeltingimusena kujuneks sisuliselt täiendavaks

sanktsiooniks lisaks kohtu poolt kohaldatud kutse- või erialal

tegutsemise keelule ning suurendaks põhiõiguste riivet olukorras, kus

kohus ei ole pidanud vajalikuks isiku kutse- või erialase pädevuse

täiendavat kontrollimist. Käesoleva eelnõuga kehtestatud teooria- ja

praktikaeksami sooritamise kohustus on seotud üksnes juhtudega, kus

registreeringu peatamise aluseks on Terviseameti hinnang

tervishoiutöötaja kutse- või erialase tegevuse nõuetele vastavuse kohta

ning eksami eesmärk on hinnata kutse- või erialase pädevuse

taastamist.

Ettepanek EIS I kooskõlastus Sotsiaalministeeriumi vastus

Justiits- ja Digiministeerium

Ei kooskõlasta eelnõu osas, mis puudutab tervishoiutöötaja

registreeringu kehtetuks tunnistamist tervishoiukorralduse

infosüsteemis (eelnõu § 1 p 9, märkus nr 2).

Kavandatava TTKS § 32 lõike 2 kohaselt võib Terviseamet tunnistada

tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis

kehtetuks, kui ta ei osuta Eestis tervishoiuteenust ning tervishoiuteenuse

osutamise regulaarsust ja perioodi arvesse võttes on alust arvata, et

registriandmed ei ole ajakohased või puudub teave tema jätkuva

Arvestatud

Eelnõus paragrahvi 321 korrigeeritud vastavalt JDM märkustele ja

sõnastatud õigusnorm selgemalt. Seletuskirja täiendatud.

Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu

peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada

juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis

tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta

tegutsemise kohta. Seevastu kavandatava TTKS § 321 lõikes 1 on

loeteluna sätestatud selged alused registreeringu peatamiseks.

Arvestades, et registreering annab tervishoiutöötajale õiguse osutada

tervishoiuteenuseid (TTKS § 27 lg 1), peab ka selle kehtetuks

tunnistamine põhinema selgetel ja ettenähtavatel alustel.

Tervishoiutöötajale peab olema ette näha, millisel juhul võib tema

registreering kehtetuks muutuda.

Eriti võttes arvesse, et eelnõu kohaselt registreeringu võib kehtetuks

tunnistada juhul, kui on alust arvata, et registriandmed ei ole ajakohased.

Seadus peab andma selged juhised, mida loetakse mitteajakohasteks

andmeteks. Ainuüksi oletus andmete mitteajakohasuse kohta ei saa olla

piisav alus niivõrd intensiivseks sekkumiseks. Lisaks eelnõuga

kavandatava TTKS § 321 lg 1 p 3 alusel võib registreeringu peatada, kui

tervishoiutöötaja ei ole viis aastat Eestis tervishoiuteenust osutanud.

Samas võimaldab kavandatava TTKS § 32 lõike 2 sõnastus

registreeringu kehtetuks tunnistada ka olukorras, kus teenust ei ole

osutatud väga lühikese aja jooksul, näiteks üksnes päev pärast Eestis

teenuse osutamise lõpetamist. Selline lahendus on vastuoluline, sest

registreeringu kehtetuks tunnistamine on märksa raskema tagajärjega

kui registreeringu peatamine. See ei ole kooskõlas õigusselguse ega

proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 13 lg 2 ja PS § 11). Õigusnormid

peavad olema piisavalt selged, et isik saaks avaliku võimu sekkumist

ette näha ja oma käitumist vastavalt kujundada. Palume eelnõu muuta,

sätestades selged alused registreeringu kehtetuks tunnistamiseks ja

täpsustades, millistel juhtudel loetakse registriandmed

mitteajakohaseks. Samuti palume eelnõu seletuskirjas esitada

registreeringu kehtetuks tunnistamise aluste põhiseaduspärasuse

analüüs, nagu on tehtud registreeringu peatamise puhul.

mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja

võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi

ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga

vastava aluse kehtestamist.

Eelnõu § 1 p 1 – muudatusega nähakse ette, et TTKS § 8 lõike 48

kohaselt avaldab Terviseamet perearsti nimistute andmed

tervishoiukorralduse infosüsteemis, seejuures kehtiva seaduse sõnastuse

Arvestatud

Eelnõud täiendatud (§ 1 punkt 11).

kohaselt avaldatakse nimistu Terviseameti veebilehel. Eeltoodust

tulenevalt tõusetub küsimus, kuidas nimetatud andmed ka avalikkusele

kättesaadavaks tehakse. Palume kaaluda TTKS § 264 lõike 9 täiendamist

selliselt, et andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine

tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu oleks üheselt mõistetav:„(9)

Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis olevad

tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmed ning

käesoleva seaduse § 8 lõikes 48 kohased perearsti nimistu andmed

avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi

lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi

põhimääruses.“.

Eelnõu § 1 p 10 – kavandatava TTKS § 321 lg 1 p 2 kohaselt võib

Terviseamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui tervishoiutöötaja tegevus ei

vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele

praktikale, sealhulgas tegutseb ta väljaspool kutse- või erialast pädevust,

ja tema tegevus ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse

kvaliteeti. Palume selgitada, kuidas saadakse andmed tegemaks

kindlaks, et tervishoiutöötaja vastab TTKS § 321 lg 1 p 2 tingimustele ja

kelle registreeringu võib peatada. Samuti palume selgitada, kus selliseid

andmeid töödeldakse.

Selgitatud

TTKS § 32¹ lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolud võivad

Terviseametile teatavaks saada järelevalvemenetluse käigus,

sealhulgas patsiendi, tööandja, erialaseltsi või muu isiku pöördumise

alusel, samuti Terviseameti omal algatusel läbiviidava riikliku

järelevalve käigus, mis tugineb varem koostatud ohuprognoosile ja

riskianalüüsile.

Asjaolude tuvastamisel tugineb Terviseamet järelevalvemenetluses

kogutud teabele ja tõenditele, sealhulgas tervishoiuteenuse osutamise

dokumentatsioonile, tervishoiutöötaja pädevust tõendavatele

andmetele, ekspertarvamustele ning vajaduse korral erialaekspertide

või erialaseltside hinnangutele.

Järelevalvemenetluse käigus kogutud andmeid töödeldakse

Terviseameti dokumendihaldussüsteemis kooskõlas isikuandmete

kaitse ning avaliku teabe seaduse nõuetega. Eriliigiliste isikuandmete

töötlemisel rakendatakse asjakohaseid juurdepääsupiiranguid ning

andmeid töödeldakse üksnes ulatuses, mis on vajalik

järelevalveülesande täitmiseks.

Eelnõu § 1 p 10 – kavandatava TTKS § 321 lg 4 kohaselt töödeldakse

tervishoiukorralduse infosüsteemis ka andmeid kutse- või erialal

tegutsemise keelu kohta. Palume selgitada, millise punkti alla kuuluvad

nimetatud andmed TTKS § 264 lõikes 3. Nimelt on TTKS § 264 lõikes 3

sätestatud loetelu andmetest, mida tervishoiukorralduse infosüsteemis

töödeldakse. Oleme arvamusel, et eelnimetatud infosüsteemi andmete

loetelu vajab täiendamist.

Arvestatud

Eelnõus täiendati TTKS § 264 lõiget 3 punktiga 41) tervishoiutöötajate

kutsealal tegutsemise piirangu andmed.. Lisaks paragrahvi § 32¹

õiguslike aluseid täpsustatud ja seletuskirja täiendatud (eelnõu § 1

punkt 10).

Eelnõu § 1 p 12 – kavandatava TTKS § 41 lg 2 p 3 kohaselt esitatakse

tegevusloa taotluses töötamise registri kanne nende tervishoiutöötajate

kohta, kes asuvad tervishoiuteenuse osutaja juures taotletavat

tervishoiuteenust osutama. Palume nimetatud sättesse lisada viide

sättele, milles on kandel olevate isikuandmete loetelu. Kui selline

loetelu puudub, siis palume täiendada eelnõu selliselt, et oleks selge,

milliseid isikuandmeid kandel töödeldakse.

Arvestatud

Eelnõud on täpsustatud ning töötamise registri kande esitamise nõue

on asendatud tervishoiutöötaja registreerimiskoodi esitamise

kohustusega. Tegevusloa taotluse menetlemiseks kogutakse üksnes

tervishoiutöötaja registreerimiskood nende tervishoiutöötajate kohta,

kes asuvad tervishoiuteenuse osutaja juures taotletavat

tervishoiuteenust osutama (eelnõu § 1 punkt 14).

Eelnõu § 1 p 16 – kavandatava TTKS § 42 punkiga 7 täiendatakse

loetelu, millisel juhul tegevusluba antakse. Uue punkti kohaselt

tegevusluba antakse, kui taotletava tervishoiuteenuse sisu vastab TTKS-

is sätestatud tegevusalale ning teenuseosutaja kavandatud teenuse

korraldus, kvaliteedi ja ohutuse tagamise meetmed võimaldavad osutada

tervishoiuteenust ohutult ja kvaliteetselt. Seletuskirjas ei ole antud

muudatust lahti seletatud. Palume seletuskirja täiendada selgitusega,

kuidas ja mida kontrollitakse teenuse korralduse, kvaliteedi ja ohutuse

tagamise meetmete osas.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Palume seletuskirjas selgitada, kuidas toimub tervishoiutöötaja

registreeringu peatamine ja kehtetuks tunnistamine, sealhulgas kas Arvestatud

sellesse menetlusse kaasatakse ka tervishoiutöötaja, kellel oleks

võimalus esitada vastuväiteid ja omapoolseid selgitusi.

Seletuskirja täiendatud.

Tervishoiutöötaja registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise

menetlus toimub haldusmenetluse seaduse kohaselt. Enne

registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist

peab Terviseamet välja selgitama asja lahendamiseks olulised asjaolud

ning andma tervishoiutöötajale võimaluse esitada oma arvamus,

vastuväited ja tõendid. Vajaduse korral kogub Terviseamet täiendavaid

tõendeid ning võib kaasata eksperte või küsida erialaseltside

seisukohti.

Menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduse põhimõtteid,

sealhulgas uurimispõhimõtet, ärakuulamisõigust ja

põhjendamiskohustust. Seetõttu ei saa registreeringut peatada või

kehtetuks tunnistada üksnes kaebuse või muu teabe alusel ilma

asjaolusid kontrollimata ja tervishoiutöötajat ära kuulamata.

Registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise otsus

vormistatakse haldusaktina, mis peab olema põhjendatud.

Tervishoiutöötajal on õigus haldusakt vaidlustada haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras vaide esitamisega või

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse

pöördumisega.

Juhime tähelepanu kehtiva TTKS § 264 lõikele 2, mille kohaselt

tervishoiukorralduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab

minister määrusega. Selgitame, et kuna tegemist on andmekoguga,

milles töödeldakse isikuandmeid, siis asutatakse andmekogu seadusega,

mitte põhimäärusega. Seetõttu palume TTKS § 264 lg 2 sissejuhatava

lause sõnastada järgmiselt: „Tervishoiukorralduse infosüsteemi

põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega,

milles sätestatakse:“.

Arvestatud

Eelnõud täiendatud (§ 1 punkt 9).

Seletuskirja sisukokkuvõttes on märgitud, et muudatuste tulemusel

väheneb halduskoormus, kuid ei ole täpsustatud kelle jaoks ja kuidas see

väheneb. Palume täpsustada seletuskirja sisukokkuvõtet, et oleks üheselt

arusaadav, kas halduskoormuse reeglit tuleb rakendada. Näiteks

järgmiselt:

„Ettevõtjate (tervishoiuteenuse osutajate) halduskoormus võib

tegevusloa taotlemisel osaliselt suureneda, kuna taotluses tuleb esitada

täpsem teave teenuse sisu, korralduse ning kvaliteedi ja ohutuse

tagamise kohta. Samal ajal vähendatakse halduskoormust sellega, et

samas tegevuskohas saab sisult seotud teenuseid osutada ühe tegevusloa

alusel ning väheneb vajadus dubleerivate taotluste ja tegevuslubade

järele. Kokkuvõttes on mõju ettevõtjate halduskoormusele

tasakaalustatud ja pigem vähenev. Inimeste ja vabaühenduste

halduskoormust eelnõu ei mõjuta.“.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Normitehnilised märkused Arvestatud

Eesti Ämmaemandate Ühing

Koostöös sündinud muudatusettepanekuid on arvestatud. Eesti

Ämmaemandate Ühing on nõus eelnõu kooskõlastamisega.

Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud.

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

ETTKL annab omapoolse nõusoleku eelnõu kooskõlastamiseks. Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud.

Eesti Arstide Liit

Avaldame arvamust eelnõu punktide 9 ja 10 kohta, millega

reguleeritakse tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks tunnistamist

või peatamist Terviseameti poolt. Väljatöötamiskavatsuses

registreeringutega seotud muudatusi ei käsitletud ja neid ei ole arstide

liiduga ega erialaseltsidega arutatud. Leiame, et tegemist on oluliste

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Eelnõust on välja jäetud kavandatud registreeringu peatamise alus,

mille kohaselt oleks Terviseamet saanud peatada tervishoiutöötaja

registreeringu juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul

muudatustega, mis vajavad sisulist arutelu, esitatud muudatused on

kohati küsitavad ja vastuolulised ning annavad ametnikele

otsustusõiguse, mis ei vasta nende pädevusele, seetõttu ei saa me eelnõu

punkte 9 ja 10 (TTKS § 32 muudatused) kooskõlastada.

Oleme nõus, et peaks olema võimalik arsti registreeringut peatada, kui

ta ohustab patsiente sobimatute ravimeetodite kasutamise,

terviseseseisundi, puuduliku erialase pädevuse tõttu või muudel

põhjustel. Kuid selle hindamine peab toimuma selgete kriteeriumite

alusel ja pädevate isikute poolt. Ei saa nõustuda sätetega, mis annavad

otsustusõiguse selgelt Terviseametile, kus vastav pädevus puudub.

Seletuskirjas rõhutatakse küll, et Terviseamet ei hinda meditsiinilise

tegevuse sisu, kuid eelnõus puudub regulatsioon, kes seda hindab.

Leiame, et registreeringu peatamine ainult sel alusel, et töötamises on

olnud vaheaeg, ei ole põhjendatud ja registreeringu taastamiseks eksami

sooritamise nõudmine on ebaproportsionaalne. Euroopa Liidus kehtib

tööjõu vaba liikumise põhimõte ja töötamisõiguse peatamine Eestis ei

takista töötamist teistes EL riikides. Tervishoiutöötajate puuduse

tingimustes ei ole vaja lisada bürokraatlikke takistusi arstidele, kes

soovivad välismaalt Eestisse tagasi tulla.

Eestis tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte

kohta mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala,

proportsionaalsuse ja võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab

täiendavat analüüsi ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata

käesoleva eelnõuga vastava aluse kehtestamist.

Ülejäänud osas ei ole eelnõu eesmärk anda Terviseametile õigust teha

iseseisvalt meditsiinilisi või erialaseid hinnanguid ilma asjakohase

pädevuseta. Registreeringu peatamise aluse kohaldamine eeldab

järelevalvemenetluse läbiviimist ning asjaolude põhjalikku

väljaselgitamist. Vajaduse korral kaasab Terviseamet sõltumatuid

erialaeksperte, erialaseltse, ülikooli või tervishoiukõrgkoole, kelle

hinnangutele saab otsuse tegemisel tugineda. Vastav põhimõte on

eelnõusse sisse viidud.

Terviseameti otsus registreeringu peatamise või kehtetuks

tunnistamise kohta tehakse haldusmenetluse seaduse kohases

menetluses. Enne otsuse tegemist tuleb tervishoiutöötajale anda

võimalus esitada oma seisukohad, vastuväited ja tõendid. Otsus

vormistatakse põhjendatud haldusaktina ning selle saab vaidlustada

vaide esitamise või halduskohtusse pöördumise teel.

Eelnõu eesmärk on tagada patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse

kvaliteet olukordades, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast

olulist või vahetut ohtu patsiendile või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Tegemist ei ole distsiplinaarmenetluse ega kutse andmise süsteemi

asendamisega, vaid riikliku järelevalve meetmega erandlikes

olukordades sekkumiseks.

Mitte lisada TTKS § 32 lõiget 2 eelnõus toodud sõnastuses.

„Terviseamet võib tunnistada tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks, kui tervishoiutöötaja ei

Selgitatud

osuta Eestis tervishoiuteenust ning tervishoiuteenuse osutamise

regulaarsust ja perioodi arvesse võttes on alust arvata, et registriandmed

ei ole ajakohased või puudub teave tema jätkuva tegutsemise kohta.“;

Sätte sõnastus on ebamäärane ning ei sea ajalist piiri, millest alates peab

tervishoiutöötaja arvestama võimalusega, et tema registreering

tunnistatakse kehtetuks. Sõnastusest tulenevalt jääb registreeringu

kehtetuks tunnistamine Terviseameti kaalutlusotsuseks. Ilma ajalise

raamistikuta on suur oht isikute ebavõrdseks kohtlemiseks. Seletuskirja

järgi on säte vajalik eelkõige selliste olukordade lahendamiseks, kus

tervishoiutöötaja on küll kunagi registrisse kantud, kuid ei ole tegelikult

Eesti Vabariigis tervishoiuteenust osutanud või on seda teinud väga

pikka aega tagasi või isiku vanus ja muud asjaolud viitavad sellele, et ta

ei tegutse enam tervishoiutöötajana, kuid eelnõu sõnastus võimaldab

registreeringu kehtetuks tunnistada põhimõtteliselt kohe, kui ilmneb, et

registri andmed ei ole ajakohased. Jääb selgusetuks, milline arsti vanus

annab ametnikule aluse arvata, et ta ei tegutse enam tervishoiutöötajana,

ja kas see ei loo võimalust vanuseliseks diskrimineerimiseks.

Eelnõus paragrahvi 32 korrigeeritud ja sõnastatud õigusnorm

selgemalt.

Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks:

1) tervishoiutöötaja surma korral;

2) kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat.

Paragrahvis 32 sätestatakse tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks tunnistamise alused.

Muudatuse eesmärk on tagada tervishoiutöötajate registriandmete

ajakohasus ja usaldusväärsus. Praktikas esineb olukordi, kus

tervishoiutöötaja on kunagi registrisse kantud, kuid Terviseametil

puudub hiljem teave tema surma kohta. Samuti võib registris olla

isikuid, kes on omandanud kvalifikatsiooni Eestis või olnud siin

registreeritud tervishoiutöötajana, kuid on seejärel asunud püsivalt

elama või töötama välisriiki ning kelle kohta puudub edasine teave

Eesti registrites.

Sellistel juhtudel võivad registrisse jääda kanded, mis ei kajasta enam

tegelikku olukorda. Registriandmete ajakohasus on oluline nii registri

usaldusväärsuse tagamiseks kui ka tervishoiukorralduse infosüsteemis

sisalduvate andmete kvaliteedi tagamiseks.

Seetõttu sätestatakse, et Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja

registreeringu kehtetuks tervishoiutöötaja surma korral või juhul, kui

tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. 110 aasta piirmäär

võimaldab korrastada registriandmeid olukordades, kus puudub teave

isiku surma kohta ning registrikanne on ilmselgelt aegunud.

110 aasta vanusepiir ei ole seotud tervishoiutöötaja kutsealase

pädevuse, töötamise õiguse ega vanuse hindamisega. Sätte eesmärk ei

ole piirata tervishoiutöötaja kutsealast tegevust vanuse tõttu, vaid

võimaldada eemaldada registrist ilmselgelt aegunud kanded

olukordades, kus puuduvad andmed isiku surma kohta ning

registriandmete ajakohasust ei ole võimalik muul viisil tagada.

Mitte lisada TTKSi § 321 lõike 1 punkti 3 ja lõiget 3.

Eelnõu kohaselt Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja

registreeringu, kui:

2) tervishoiutöötaja tegevus ei vasta kutse- või erialal tegutsemise

nõuetele või tõenduspõhisele

praktikale, sealhulgas tegutseb ta väljaspool kutse- või erialast pädevust,

ja tema tegevus ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse

kvaliteeti.

TTKS § 321 lõike 1 sõnastusest tulenevalt on tervishoiutöötaja

registreeringu peatamine kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab

otsuse tegija hindama kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid: kas

tervishoiutöötaja tegevus vastab või ei vasta kutse- või erialal

tegutsemise nõuetele või tõenduspõhisele praktikale ja kas tema tegevus

ohustab patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Seega peab

Terviseamet registreeringu peatamiseks andma sisulise hinnangu

tervishoiutöötaja tegevusele. Seletuskirjas mainitakse küll võimalust

kaasata erialaeksperte, kuid eelnõu selleks ei kohusta. Sätte sõnastus

võimaldab registreeringu peatada ka ühekordsete väiksemate eksimuste

korral. Tekkib oht, et patsiendid hakkavad pöörduma Terviseameti poole

kaebustega tervishoiutöötaja registreeringu peatamiseks eesmärgiga

saada hinnang osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta.

§ 321 lõike 1 punkti 2 rakendamiseks kehtestada selge regulatsioon,

kes ja milliste kriteeriumite alusel hindab, kas tervishoiutöötaja tegevus

vastab või ei vasta kutse- või erialal tegutsemise nõuetele või

tõenduspõhisele praktikale ja kas tema tegevus ohustab patsiendi

ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti. Hindajal peab olema hinnatava

kutsele ja erialale vastav pädevus.

Selgitatud

Eelnõu § 321 on võrreldes esialgse sõnastusega oluliselt täpsustatud.

Registreeringu peatamine on võimalik üksnes juhul, kui

tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või

erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt

põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest

praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi

ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Samuti täpsustati oluliselt menetluslikke tagatisi. Erinevalt eelnõu

varasemast sõnastusest on nüüd seaduses selgelt sätestatud, et enne

registreeringu peatamist peab Terviseamet tegema tervishoiutöötajale

ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või kutse- ja erialase pädevuse

taastamiseks. Vajaduse korral võib Terviseamet kohustada

tervishoiutöötajat läbima täienduskoolituse ning määrata selle

täitmiseks tähtaja. Seega ei järgne registreeringu peatamine

automaatselt rikkumise tuvastamisele, vaid sellele eelnevad leebemad

meetmed, mille eesmärk on võimaldada tervishoiutöötajal puudused

kõrvaldada ja pädevus taastada.

Registreeringu peatamine tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui

tervishoiutöötaja jätab ettekirjutuse täitmata või kui puudused ei ole

kõrvaldatud ka pärast täienduskoolituse läbimist. Registreeringu

peatamine ilma eelneva täiendkoolitusele suunamiseta on võimalik

üksnes olukorras, kus rikkumise laad, ulatus või korduvus kujutab

endast vahetut olulist ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse

kvaliteedile.

Eelnõusse lisati ka säte, mille kohaselt võib Terviseamet asjaolude

hindamisel kaasata sõltumatu erialaeksperdi, tervishoiutöötajate

väljaõpet korraldava õppeasutuse või asjaomase erialaühenduse.

Arstlikku tegevust puudutavaid seadusemuudatusi tuleb eelnevalt

arutada arstide liidu ja erialaseltsidega.

Terviseamet ei anna registreeringu peatamise menetluses iseseisvalt

meditsiinilist eksperthinnangut ega lahenda üksikuid ravivaidlusi.

Tegemist on seaduses sätestatud järelevalvemenetlusega, mille käigus

hinnatakse kogutud tõendite põhjal, kas registreeringu peatamise

seadusest tulenevad eeldused on täidetud. Menetluse käigus tuleb

järgida haldusmenetluse seaduse põhimõtteid, sealhulgas

ärakuulamisõigust, põhjendamiskohustust ja proportsionaalsuse

põhimõtet. Terviseameti otsused on vaidlustatavad haldusmenetluse ja

halduskohtumenetluse korras.

§ 321 lõike 1 punkti 3 tervishoiutöötaja ei ole viis aastat osutanud Eestis

tervishoiuteenust Leiame, et ainult töötamise või mittetöötamise kestuse

alusel ei saa teha järeldusi tervishoiutöötaja pädevuse kohta. Sätte

sõnastuse järgi ei saa registreeringut peatada, kui viie aasta jooksul on

arst kasvõi ühe päeva töötanud. Probleemid võivad tekkida seoses

vanemapuhkusel viibimisega, mis on võimalik mitme lapsega ka üle viie

aasta järjest. Pärast vanemapuhkust peab tööandja lapsevanema tööle

tagasi võtma, kuid kui registreering on peatatud, siis ei ole õigust

tervishoiuteenust osutada. Loodetavasti ei soovi eelnõu koostajad anda

noortele arstidele signaali, et järjest mitut last saada ja pikemalt

vanemapuhkusel olla ei ole soovitav. Registreeringu peatamise

lõpetamiseks peab tervishoiutöötaja sooritama tervishoiutöötaja teooria-

ja praktikaeksami. Eksamit ei pea sooritama, kui tervishoiutöötaja on

viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud

väljaspool Eestit oma kutse- või erialal. Jääb arusaamatuks, millistel

kaalutlustel on selline nõue kehtestatud. Ei saa asuda seisukohale, et

tervishoiutöötaja, kes on töötanud väljaspool Eestit viie aasta jooksul

lühikese vaheajaga – näiteks 2+2 aastat, on oma erialal vähem pädev kui

isik, kes on töötanud välismaal kolm aastat järjest, kuid pidanud seejärel

kaheaastase pausi enne Eestis tööleasumist või töötanud Eestis viie aasta

jooksul veelgi vähem.

Arvestatud

Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu

peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada

juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis

tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta

mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja

võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi

ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga

vastava aluse kehtestamist.

Eesti Perearstide Selts

Eesti Perearstide Selts peab äärmiselt oluliseks, et riik astuks otsustavaid

samme libameditsiini ja tõenduspõhise meditsiini eiramise

lõpetamiseks. Eesti inimene peab saama olla kindel, et tervishoiutöötaja,

kellel on kehtiv registreering, on pädev, turvaline ja tegutseb

tõenduspõhiselt, ning et tervishoiuteenuse osutaja pakub teenuseid, mis

vastavad kaasaegsele meditsiinipraktikale.

Toetame eelnõus kavandatud muudatusi, mille kohaselt saab

Terviseamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu juhul, kui tema

tegevus ei vasta tõenduspõhisele praktikale või toimub väljaspool kutse-

või erialast pädevust ning ohustab patsiendi ohutust või teenuse

kvaliteeti. Samuti toetame teooria- ja praktikaeksami nõuet, mis

võimaldab hinnata tervishoiutöötaja tegelikku pädevust.

Koostööpartner on toetab eelnõus toodud regulatsiooni ja

põhimõtteid.

Peame vajalikuks lisada eelnõusse veel üks oluline lisavõimalus –

olukorras, kus tervishoiutöötaja tegevuses ilmnevad tõsised puudused,

peab Terviseametil olema võimalus kohustada tervishoiutöötajat läbima

ka täiendkoolitus. Täiendkoolituse kulud kannab tervishoiutöötaja ise,

mitte riik. Täiendkoolituse läbimiseks kohustamise võimalus võiks

eksisteerida eksaminõude kõrval, võimaldades suunata

tervishoiutöötajat oma teadmisi täiendama konkreetses valdkonnas. See

on proportsionaalne ja õiglane, arvestades, et tegemist on isiku enda

kutseoskuste taastamise või

parandamisega. Samuti leiame, et erialaseltsidel, kolleegidel ja

patsientidel peab olema selge ja toimiv võimalus anda märku

olukordadest, kus tervishoiutöötaja tegevus tekitab kahtlusi tema

pädevuses või vastavuses tõenduspõhisele praktikale. Selline

tagasisidekanal tugevdab järelevalvet, aitab ennetada kahju ning toetab

tervishoiusüsteemi usaldusväärsust.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud võimalusega teha tervishoiutöötajale

ettekirjutus läbida täiendkoolitus juhul, kui järelevalvemenetluses

tuvastatakse puudused tema kutse- või erialases tegevuses, mida on

võimalik kõrvaldada teadmiste või oskuste täiendamisega.

Peame aga vajalikuks ka registreeringu peatamise alustes mõningate

täpsustuste ja kitsenduste tegemist. Esiteks võiks peatamise aluseks olla

“korduv” ettekirjutuse täitmata jätmine - registreeringu peatamine on

sedavõrd ulatusliku mõjuga meede, et ühekordse ettekirjutuse täitmata

jätmise korral võiks rakendada muid meetmeid ning peatada

registreeringu üksnes juhul, kui täitmata jäetakse korduv ettekirjutus.

Samuti on oluline, et ettekirjutuse täitmiseks antav tähtaeg oleks

realistlik.

Arvestatud

Eelnõud on täpsustatud ning registreeringu peatamise alus on

sõnastatud selgemalt. Registreeringu peatamise aluseks on olukord,

kus tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse-

või erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt

põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest

praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi

ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Seega ei saa registreeringu peatamine järgneda automaatselt üksikule

rikkumisele või ettekirjutuse täitmata jätmisele. Meetme kohaldamine

eeldab sisulist hinnangut rikkumise laadile, ulatusele ja mõjule

patsiendiohutusele ning tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Terviseamet teeb otsuse riikliku järelevalve menetluses. Menetluses

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse põhimõtteid, sealhulgas

uurimispõhimõtet, ärakuulamisõigust ja põhjendamiskohustust. Enne

otsuse tegemist selgitab Terviseamet välja kõik asjas tähtsust omavad

asjaolud, kogub vajalikud tõendid ning annab tervishoiutöötajale

võimaluse esitada oma seisukohad, vastuväited ja tõendid. Vajaduse

korral kaasatakse sõltumatuid erialaeksperte, erialaseltse või teisi

pädevaid isikuid.

Järelevalvemenetluses tehtava ettekirjutuse täitmiseks määratakse

asjaoludest lähtuv mõistlik tähtaeg. Registreeringu peatamise või

kehtetuks tunnistamise otsus vormistatakse põhjendatud haldusaktina,

mida on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras vaide esitamisega või halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras halduskohtusse pöördumisega.

Teiseks on oluline välistada registreeringu peatamise aluste hulgast

nõuetekohaselt raporteeritud ohutusjuhtumid ning sellised kutse- või

erialal tegutsemise nõuete rikkumised, mis ei kvalifitseeru oluliseks.

Eestis juurutatav ohutusjuhtumite raporteerimise süsteem põhineb

mitte-karistaval lähenemisel, julgustamaks juhtumite ausat

raporteerimist ning nii TOKVS kui KrMS näevad raporteeritud

juhtumite jaoks ette vastutuse erisused. Sarnaseid põhimõtteid tuleks

rakendada tervishoiutöötajate registreeringu peatamise regulatsioonis.

Kutse- või erialal tegutsemise nõuete rikkumise osas peame

põhjendatuks registreeringu peatamist üksnes nö räigete rikkumiste

korral.

Leiame, et üksnes patsiendi ohutuse või tervishoiuteenuse kvaliteedi

“ohustamise” kriteerium on siinkohal liiga ulatuslik - arvestades, et

enamik kutse- või erialal tegutsemise nõuetest on kehtestatud just

patsiendiohutuse või teenuse kvaliteedi eesmärgil, vastab tõenäoliselt

peaaegu iga nõuete

rikkumine eelnõus esitatud kriteeriumile.

Selgitatud

Eelnõu eesmärk ei ole luua seost patsiendiohutuse eesmärgil toimiva

ohutusjuhtumite raporteerimise süsteemi ja tervishoiutöötaja

registreeringu peatamise vahel. Ohutusjuhtumite raporteerimise

süsteem põhineb õppimise ja patsiendiohutuse parandamise eesmärgil

ning selle kaudu kogutavaid andmeid ei kasutata automaatselt

tervishoiutöötajate suhtes järelevalvemeetmete kohaldamiseks. Lisaks

toimub ohutusjuhtumite raporteerimine üldjuhul viisil, mis ei

võimalda tuvastada konkreetset tervishoiutöötajat.

Samuti ei ole registreeringu peatamise aluseks iga kutse- või erialal

tegutsemise nõude rikkumine. Eelnõud on täpsustatud ning

registreeringu peatamise alus eeldab, et tervishoiutöötaja rikub

süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või erialal tegutsemise

nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt põhjendatud aluseta kõrvale

üldtunnustatud kutse- või erialasest praktikast ning sellest tuleneb

oluline või vahetu oht patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse

kvaliteedile. Seega ei ole meetme kohaldamine võimalik üksnes

vähese tähtsusega rikkumise või formaalse eksimuse korral.

Registreeringu peatamise üle otsustatakse riikliku järelevalve

menetluses kõiki asjaolusid kogumis hinnates. Otsus ei põhine üksikul

juhtumil ega pelgalt rikkumise faktil, vaid rikkumise olemusel,

ulatusel, korduvusel ning selle mõjul patsiendiohutusele või

tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Teatud perioodidel teenuse mitte-osutamisega seotud regulatsiooni osas

on oluline üle vaadata erandite vajadus. Kindlasti ei tohiks

registreeringut peatada lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu.

Arvestades, et mitmed ligipääsud on seotud MEDRE kannetega, on

tõenäoline, et TTO-d eemaldavad lapsehoolduspuhkusel viibivad

töötajad registrist. Tuleks analüüsida, kas erandeid vajavaid olukordi

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu

peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada

juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis

võib olla veel, nt töötamine valitaval ametikohal vms. Välismaal

töötamist puudutava sätte osas palume hinnata, kas kriteerium

“järjestikune” on proportsionaalne - arvestades, et nõutakse töötamist

vähemalt kolmel aastal viiest, siis see juba iseenesest võiks tagada

piisava tööaja osakaalu. Juhul, kui järjestikuse aja kriteerium alles jääb,

tuleks kindlasti lisada teatud erandid, nt lapsehoolduspuhkus, lühiajaline

katkestus seoses töökohavahetusega jms.

tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta

mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja

võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi

ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga

vastava aluse kehtestamist.

Eelnõus paragrahvi 32 korrigeeritud ja sõnastatud õigusnorm

selgemalt.

Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks:

1) tervishoiutöötaja surma korral;

2) kui tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat.

Paragrahvis 32 sätestatakse tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks tunnistamise alused.

Muudatuse eesmärk on tagada tervishoiutöötajate registriandmete

ajakohasus ja usaldusväärsus. Praktikas esineb olukordi, kus

tervishoiutöötaja on kunagi registrisse kantud, kuid Terviseametil

puudub hiljem teave tema surma kohta. Samuti võib registris olla

isikuid, kes on omandanud kvalifikatsiooni Eestis või olnud siin

registreeritud tervishoiutöötajana, kuid on seejärel asunud püsivalt

elama või töötama välisriiki ning kelle kohta puudub edasine teave

Eesti registrites.

Sellistel juhtudel võivad registrisse jääda kanded, mis ei kajasta enam

tegelikku olukorda. Registriandmete ajakohasus on oluline nii registri

usaldusväärsuse tagamiseks kui ka tervishoiukorralduse infosüsteemis

sisalduvate andmete kvaliteedi tagamiseks.

Seetõttu sätestatakse, et Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja

registreeringu kehtetuks tervishoiutöötaja surma korral või juhul, kui

tervishoiutöötaja sünnist on möödunud 110 aastat. 110 aasta piirmäär

võimaldab korrastada registriandmeid olukordades, kus puudub teave

isiku surma kohta ning registrikanne on ilmselgelt aegunud.

110 aasta vanusepiir ei ole seotud tervishoiutöötaja kutsealase

pädevuse, töötamise õiguse ega vanuse hindamisega. Sätte eesmärk ei

ole piirata tervishoiutöötaja kutsealast tegevust vanuse tõttu, vaid

võimaldada eemaldada registrist ilmselgelt aegunud kanded

olukordades, kus puuduvad andmed isiku surma kohta ning

registriandmete ajakohasust ei ole võimalik muul viisil tagada.

Avaldame toetust kavatsusele kuvada MEDRE-s teavet

tervisekeskusesse kuulumise kohta.

Perearstiabi tegevuslubade kontrolliesemega seotud muudatuste osas

palume aga seletuskirja (ning vajadusel ka eelnõud) täpsustada. Esiteks

palume § 40 lg 21 sisu täpsemalt selgitada - mh kas saame õigesti aru, et

nende tegevuste osas piisab üksnes personaliandmete uuendamisest

MEDRE-s (sh nii lisategevuse alustamisel või lõpetamisel). Juhul, kui

ainult personaliandmete uuendamiste ei peeta siiski piisavaks ning

vajalikud on lisataotlused vms, siis pakume oma nägemusena välja, et

MEDRE-s võiks olla võimalus teha nö linnukesi nende lisategevusalade

juurde, mida perearstiabi osutaja parasjagu osutab. Samuti oleks hea

selguse huvides seletuskirjas täpsustada, et see regulatsioon puudutab

üksnes loakohustusega tegevusalasid.

Selgitatud

Eelnõu ettevalmistamise käigus kaaluti võimalust, et perearsti nimistu

alusel väljastatud tegevusluba hõlmaks automaatselt ka teisi samas

tegevuskohas osutatavaid tervishoiuteenuseid. Edasiste arutelude

käigus Terviseametiga otsustati sellest lahendusest loobuda.

Kuigi selline lähenemine oleks vähendanud tegevuslubade arvu, tooks

see Terviseametile tegevuslubade menetlemisel kaasa mitmeid

praktilisi probleeme. Esiteks väheneks tegevuslubade läbipaistvus,

kuna registrist ei nähtuks enam üheselt, milliseid tervishoiuteenuseid

konkreetses tegevuskohas tegelikult osutatakse. Teiseks raskendaks

see riiklikku järelevalvet, tervishoiuteenuste statistilist arvestust ning

tervishoiusüsteemi planeerimist, kuna erinevad teenused ei oleks

tegevuslubade tasandil selgelt eristatavad. Kolmandaks võib see

tekitada ebaselgust vastutuse ja kutsealase vastutuskindlustuse ulatuse

hindamisel, kuna erinevad tervishoiuteenused on seotud erinevate

pädevus-, kvaliteedi- ja riskinõuetega.

Samas peeti oluliseks säilitada eelnõu eesmärk vähendada

tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust. Seetõttu lihtsustatakse

tegevusloa taotlemise ja menetlemise protsessi muude meetmetega.

Tegevusloa taotlemine viiakse kasutajasõbralikumasse

iseteeninduskeskkonda, taotlusvormidele lisatakse juhised ja

automaatsed kontrollid, vähendatakse dubleerivate andmete esitamist

ning kasutatakse senisest enam riiklikes registrites juba olemasolevaid

andmeid. Samuti kaob vajadus esitada eraldiseisvaid mahukaid Exceli

tabeleid tegevusloa nõuetele vastavuse tõendamiseks, kuna vajalikud

andmed esitatakse struktureeritult taotluse käigus.

Lisaks väheneb halduskoormus olukorras, kus perearst soovib samas

tegevuskohas lisaks perearstiabile osutada iseseisvat füsioteraapia-,

logopeedilise ravi-, psühholoogilise ravi-, õendusabi- või

ämmaemandusabi teenust. Sellisel juhul on võimalik mitme

tegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed esitada ühe koondtaotluse

raames ning vältida samade andmete korduvat esitamist. Samuti

kasutatakse võimalikult suures ulatuses juba olemasolevaid

registriandmeid, mistõttu ei pea tervishoiuteenuse osutaja esitama

andmeid, mis on riigile juba teada.

Täiendavalt vähendatakse halduskoormust rakendusmääruste

kaasajastamise kaudu. Kavas on ühtlustada ruuminõudeid, võimaldada

suuremat ruumide ristkasutust ning loobuda põhjendamatult

detailsetest sisseseade ja aparatuuri nõuetest.

Seega saavutatakse halduskoormuse vähenemine eelkõige tegevusloa

taotlemise ja menetlemise protsessi lihtsustamise kaudu, säilitades

samal ajal tegevuslubade süsteemi läbipaistvuse, teenuste eristatavuse

ning patsiendiohutuse tagamiseks vajaliku kontrolli.

Palume seoses tegevusloa kontrollieseme kavandatava laiendamisega (§

42 p 1) lisada selgitus, et tervishoiupersonali muudatustest teavitamise

osas on piisav informatsiooni MEDRE-s ajakohasena hoidmine ning

muudatustest ei ole vaja ette teatada või tegevusluba muuta (kui see nii

ei

ole, siis palume eelnõud vastavalt muuta – igakordne etteteatamine või

tegevusloa muutmine tähendaks ebaproportsionaalset halduskoormust

ning ei ole meie hinnangul kindlasti mõistlik).

Selgitatud

Seletuskirja on täpsustatud. Eelnõuga ei muudeta tervishoiuteenuse

osutaja kohustusi personaliandmete ajakohastamisel.

Tervishoiutöötajate ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute

andmete ajakohastamine toimub jätkuvalt iseteeninduskeskkonna

kaudu ning jooksvatest personalimuudatustest ei ole vaja

Terviseametit eraldi teavitada.

Erandina tuleb Terviseametit eelnevalt teavitada olukordadest, kus

personali muudatus mõjutab tegevusloa nõuetele vastavust või teenuse

osutamise võimekust. Näiteks tuleb perearstiabi osutajal teavitada

Terviseametit juhul, kui tegevuskohas ei ole enam tagatud õe

olemasolu (perearstiga ei tööta koos ühtegi õde) ning seetõttu ei ole

võimalik täita tegevusloa nõudeid.

Seega ei too tegevusloa kontrollieseme täpsustamine kaasa kohustust

teavitada Terviseametit igast personali muudatusest.

Palume selgitada, kuidas ja mille alusel hinnatakse, kas § 42 lg 7

tingimused on täidetud. Selgitatud

TTKS § 42 lõikes 7 sätestatud tingimuste täitmist hinnatakse

tegevusloa menetluse käigus taotluses esitatud andmete ja tõendite

alusel. Hinnangu andmisel võtab Terviseamet arvesse eelkõige

taotletava tervishoiuteenuse kirjeldust, teenuse osutamise korraldust,

teenuse osutamiseks kavandatud personali pädevust, kvaliteedi- ja

patsiendiohutuse tagamise meetmeid ning muid tegevusloa taotluses

esitatud asjaolusid.

Hindamise eesmärk on veenduda, et taotlejal on tegelik võimekus

osutada taotletavat tervishoiuteenust õigusaktides sätestatud nõudeid

järgides ning patsiendiohutust ja teenuse kvaliteeti tagades. Tegemist

ei ole meditsiinilise otstarbekuse või ravimeetodite sisulise

hindamisega, vaid kontrolliga, kas teenuse osutamiseks on olemas

vajalikud eeldused ning kas teenuse kirjeldus ja korraldus on

kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega.

Eelkõige hinnatakse, kas taotleja kirjeldatud tegevus vastab taotletava

tervishoiuteenuse sisule ega kujuta endast mõne muu tegevusloa liigi

alla kuuluvat teenust ning kas teenust on võimalik osutada ohutult,

kvaliteetselt ja õigusaktides sätestatud nõudeid järgides.

Toetame ka eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud

kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorraga seotud erisuste loomist. Täiendavalt

palume kaaluda lihtsustatud tingimustel perearstiabi osutamise

tegevusloa andmise võimalust perearstidele. Näiteks juhul, kui

perearstikeskus, kus perearst töötas, lõpetab või katkestab kriisi ajal

tegevuse, võiks nimistuga perearstil olla võimalik saada lihtsustatud

korras tegevusluba ise perearstiabi osutamiseks. Lisaks võiks kaaluda

täpsustust, et nö kriisi aja kasutav muu tegevuskoht ei pea täies ulatuses

vastama tegevuskoha nõuetele või et nõuetest on võimalik taotleda

erandeid.

Selgitatud

Eelnõus kavandatud kriisiregulatsioon on sõnastatud piisavalt laialt, et

hõlmata kogu tervishoiusüsteemi, sealhulgas perearstiabi osutamist

nimistu alusel. Seetõttu ei ole vajalik luua eraldi regulatsiooni või

lihtsustatud tegevusloa menetlust üksnes perearstiabi osutajatele.

Eesti Õdede Liit

Eesti Õdede Liit toetab tegevuslubade nõuete ajakohastamist ja

tervishoiutöötajate registreeringut patsiendiohutuse tagamiseks.

Toetame Terviseameti õigust eemaldada registrist andmed, mis ei ole

enam ajakohased või kui puudub info selle kohta, kas inimene tegutseb

endiselt tervishoiutöötajana. Selline võimalus aitab hoida registri

andmed usaldusväärsena. Toetame algatust, millega jälgitakse, et

tervishoiutöötajate tegevus vastaks nõuetele ja tõenduspõhisele

praktikale. Oleme nõus, et Terviseametil peab olema võimalus ja õigus

peatada tervishoiutöötaja registreering, kui tervishoiutöötaja tegevus ei

vasta nõuetele või võib ebateaduse kasutamise tõttu ohustada patsiendi

turvalisust.

Koostööpartner on toetab eelnõus toodud regulatsiooni ja

põhimõtteid.

Palume siiski täpsustada paragrahvi 321 lg 3, mis sätestab, et

Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis, kui tervishoiutöötaja ei ole viis

aastat osutanud Eestis tervishoiuteenust. Meede mõjutab mitme lapse

järjestikuse sündimise ja kasvatamise tõttu vanemapuhkusel viibivate

tervishoiutöötajate naasmist tööellu. Tervishoiutöötajal ei pruukinud

olla kehtivat töösuhet lapse sündimise ajal ning seetõttu ei pruugi ta olla

Arvestatud ja selgitatud

Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu

peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada

juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis

tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta

mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja

asutuse poolt vanemapuhkusele suunatud ja sellest johtuvalt

tervishoiutöötajate registris vastava märkega kirjas.

Seega tekib küsimus võrdse kohtlemise osas, arvestades

patsiendiohutusele ja kvaliteetsele tervishoiuteenusele keskendumist.

Kui viis aastat tervishoiuteenust mitte osutanud tervishoiutöötaja, kes on

seetõttu tervishoiutöötajate registrist kustutatud, peab läbima täiendõppe

ning teooria- ja praktikaeksami, siis võrdse kohtlemise printsiibi alusel

järeldub, et see sama säte peaks laienema ka 5 ja enam aastat järjest

lapsehoolduspuhkusel olnud inimesele, kes need aastad oli oma

töökohast lapsehoolduspuhkusel ja seetõttu tervishoiutöötajate registris

arvel.

võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi

ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga

vastava aluse kehtestamist.

Kui registreeringu peatamisega kaasneb kohustus sooritada teooria- ja

praktikaeksam, siis õdede puhul langeks koormus

tervishoiukõrgkoolidele, kel tuleb tagada täiendusõpe. Tänaseni on seda

läbi viidud Sotsiaalministeeriumi projektiga “Õed tagasi tervishoidu”.

Kuna projektipõhine lähenemine ei pruugi olla jätkusuutlik, siis palume

täpsustada, kas tervishoiukõrgkoolidele tagatakse pikaajalise täiendõppe

pakkumiseks ka püsiv rahastus.

Selgitatud

Eelnõust on välja jäetud registreeringu peatamise alus, mis oli seotud

pikemaajalise tervishoiuteenuse osutamisest eemalviibimisega, ning

sellega seotud teooria- ja praktikaeksami regulatsioon. Seetõttu ei

kaasne eelnõuga tervishoiukõrgkoolidele täiendavat kohustust

korraldada registreeringu taastamiseks vajalikku eksamisüsteemi ega

vajadust selleks eraldi riiklikku rahastust kavandada.

Eelnõus säilib võimalus teha järelevalvemenetluse käigus

tervishoiutöötajale ettekirjutus läbida täiendkoolitus, kui see on vajalik

tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Tegemist on erandliku

meetmega, mida kohaldatakse üksnes olukordades, kus on tuvastatud

tõsised puudused tervishoiutöötaja kutse- või erialases tegevuses ning

patsiendiohutuse või tervishoiuteenuse kvaliteedi seisukohalt ei ole

leebemad meetmed piisavad.

Täiendkoolituse läbimise kulud kannab tervishoiutöötaja ise. Riik on

tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandamiseks loonud vastavad

õppevõimalused ning tervishoiutöötajalt eeldatakse kutse- ja

erialanõuete järgimist ning tegutsemist kooskõlas tõenduspõhise

praktikaga. Kui järelevalvemenetluses tuvastatakse vajadus

täiendavate teadmiste või oskuste omandamiseks, on põhjendatud, et

nende omandamise kulud kannab tervishoiutöötaja ise.

Samuti palume üle vaadata eksami sooritamise eest kuni 1000-eurose

tasu küsimise, mis võib meie hinnangul olla ebamõistlikult suur. Oleme

nõus, et eksami sooritamine on eeldus ja tõendus selle kohta, et aastaid

tervishoiust eemal olnud inimesel on olemas tänapäevased teadmised ja

oskused tagamaks ravikvaliteeti ja patsiendiohutust. Samas on teada

tervishoiutöötajate nappus ning nende naasmine tööellu peaks olema

igati soodustatud. Seetõttu ei toeta 1000-eurone tasu meie hinnangul

neid eesmärke.

Selgitatud

Eelnõuga ei muudeta kehtivas seaduses sätestatud eksami tasu

ülempiiri. Seaduses sätestatud kuni 1000 euro suurune tasu on eksami

tasu ülempiir, mitte fikseeritud tasu suurus.

Eksami tegelik tasu sõltub eksami sisust, mahust ja korraldamisega

seotud kuludest ning võib olla oluliselt väiksem kui seaduses

sätestatud ülempiir.

Samuti ei takista seaduses sätestatud ülempiir eksami korraldajal

kehtestada madalamat tasu või rakendada põhjendatud juhtudel

soodustusi. Seetõttu ei ole põhjendatud järeldus, et eksami sooritamine

maksab igal juhul 1000 eurot.

Arvestades, et tegemist on erandliku meetmega, mida kohaldatakse

üksnes piiratud hulgal juhtudel, ei ole põhjust eeldada, et kehtiva tasu

ülempiiri säilitamine avaldaks olulist mõju tervishoiutöötajate

tööturule naasmisele või tervishoiutöötajate kättesaadavusele laiemalt.

Teeme ettepaneku lisada tervishoiutöötajate registrisse lisaväli, kuhu

märgitakse tervishoiutöötaja pädevuse tase, mis on eriti oluline õenduse

valdkonnas. Seeläbi on patsiendil võimalik kontrollida õe/eriõe

pädevustaset. Täna on MEDRES nähtav, kas õele on väljastatud eriala,

nt retseptiõigusega õde või eriõe õppe läbimise korral üks neljast

erialast, samuti enne

2018.aastat spetsialiseerumised erinevatel erialades. Samuti on täna

nähtav, et õele on pädevustunnistus väljastatud, kuid kirjas ei ole

konkreetset pädevustaset. Pädevustasemete lisamine suurendaks

Selgitatud

Ettepanek ei kuulu käesoleva eelnõu reguleerimisesemesse ning selle

rakendamine eeldaks täiendavaid arendusi tervishoiukorralduse

infosüsteemis ja tervishoiutöötajate registris. Selliste arenduste

vajadust, ulatust ja mõju ei ole käesoleva eelnõu ettevalmistamisel

hinnatud ning vastavaid vahendeid ei ole kavandatud.

läbipaistvust ja patsientide teadlikkust, arvestades (eri)õdede iseseisvaid

vastuvõtte ja nende pädevuspiire.

Lisaks ei ole üheselt selge, millist lisaväärtust annaks pädevustaseme

kuvamine patsiendile võrreldes praegu registris avaldatud andmetega.

Kehtivas registris on juba võimalik näha tervishoiutöötaja kutset,

eriala, eriõe eriala, retseptiõiguse olemasolu ning teavet pädevuse

hindamise ja pädevustunnistuse olemasolu kohta. Seega on

tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja pädevuse kohta oluline teave juba

avalikult kättesaadav.

Käesoleva eelnõu eesmärk ei ole muuta tervishoiutöötajate registris

avaldatavate andmete koosseisu ega luua uusi registrifunktsionaalsusi.

Vajadust tervishoiutöötajate pädevustasemete täiendava kuvamise

järele võib hinnata eraldi registri arendamise raames.

Eesti Õdede Liit ei saa nõustuda paragrahvi 41 lõige 2 p 7-ga, mis

sätestab, et õe vastuvõtuteenuse tegevusloa taotlemiseks on vajalik

konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed. VTK

kooskõlastustabelis on ministeeriumipoolne selgitus, et eelnõuga ei

muudeta õe iseseisva tegevuse põhimõtteid ega kehtivaid pädevuspiire.

Õe vastuvõtuteenus on nii kooli- kui ka koduõendusteenus, samuti

osutavad õed teenust hooldekodudes. Õe teenus põhineb

professionaalsel autonoomial – see tähendab, et õde tegutseb oma

pädevuse ja vastutuse raames ning kaasab arsti siis, kui patsiendi seisund

või kliiniline olukord seda nõuab. Nii kooli-, koduõendusteenuse kui ka

iseseisva õendusabi osutamise korral on arst õele koostööpartner, kuna

nendel juhtudel on patsientidel olemas oma perearst, kellega õde

vajadusel konsulteerib.

Koduõendusteenuse osutamiseks ei ole ega saa olla kohustuslik sõlmida

koostööleping või palgata konsulteeriv arst. Koduõed osutavad teenust

perearsti saatekirja alusel, seega on erinevatel patsientidel erinevad

perearstid. Tegemist on ettevõtluse vormi ja õenduse iseseisva

teenusega.

Nii kooli- kui koduõde konsulteerib täna vastavalt vajadusele väga

paljude erinevate perearstidega. Kui täna on eriõel õigus koostada e-

Selgitatud

Eelnõu eesmärk ei ole muuta õe iseseisva tegevuse põhimõtteid, õe

kutsealast autonoomiat ega kehtivaid pädevuspiire. Samuti ei looda

eelnõuga uut kohustust sõlmida koostöölepinguid arstidega või

palgata konsulteerivat arsti koduõendus-, või koolitervishoiu teenuse

osutamiseks.

Sotsiaalministeerium selgitas nimetatud küsimust täiendavalt

16.06.2026 toimunud kohtumisel Eesti Õdede Liiduga. Kohtumisel

selgitati, et konsulteeriva arsti andmete esitamise nõue puudutab

üksnes õe vastuvõtuteenuse tegevusloa taotlemist ning selle eesmärk

on kajastada kehtivas õiguses juba olemasolevat õe vastuvõtuteenuse

korralduslikku mudelit. Eelnõuga ei muudeta selles osas olemasolevat

õiguskorda.

Koduõendusteenus ja koolitervishoiuteenus on õe vastuvõtuteenusest

eraldiseisvad õendusteenused. Nende teenuste osutamisel ei ole varem

nõutud ega nõuta ka edaspidi konsulteeriva arsti andmete esitamist

tegevusloa menetluses.

.

konsultatsioon teisele tervishoiuteenuse osutajale, kui inimese kaebus

väljub eriõe pädevusest, siis sellisel juhul ongi tegemist

konsulteerimisega ning erinevaid arste ei saa tegevusluba taotledes ära

märkida.

Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu, välja arvatud paragrahv 41 lg 2

p7 osas.

Eesti Kiirabi Liit

Eesti Kiirabi Liit annab antud seaduse muudatustele oma

kooskõlastuse.

Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Tartu Tervishoiu Kõrgkool kooskõlastab tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse.

Koostööpartner on eelnõu kooskõlastanud.

Eesti Haiglate Liit

Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb seaduse vastuvõtmisel muuta mitmeid

ministri määruseid, kuid eelnõuga ei ole esitatud vastavate

rakendusaktide kavandeid. Palume eelnõu täiendada rakendusaktide

kavanditega.

Selgitatud

Määruste muutmine on kavas peale seadusemuudatuste vastuvõtmist.

HÕNTE § 48 kohaselt tuleb seletuskirjas käsitleda rakendusakte.

Normitehnika käsiraamatus selgitatakse, et rakendusaktid on seotud

volitusnormi rakendamisega ning nende kavandid lisatakse eelnõule

eelkõige juhul, kui eelnõuga kehtestatakse või muudetakse vastavat

volitusnormi. Käesoleva eelnõuga uusi rakendusaktide volitusnorme

ei kehtestata ega ka muudeta. Määruste muutmine on kavas peale

seadusemuudatuste vastuvõtmist.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TTKSi § 16 teksti ja sõnastatakse

see järgmiselt: „(1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku

haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja

raviks ning vajaduse korral abivajaja transportimiseks haiglasse

Häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel”. Juhime tähelepanu,

et eelnõus on termin “kiirabi“ defineeritud kui ambulatoorne

tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse

esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja

transpordiks haiglasse. Samas paragrahvis kasutatakse ka terminit

„kiirabiteenus“, mida ei ole defineeritud. Palume terminite kasutus üle

vaadata ning täpsustada nii seaduse eelnõu tekstis kui ka seletuskirjas.

Arvestatud

Eelnõud korrigeeritud (§ 1 punkt 3).

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse TTKSi § 321, mille kohaselt

Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu

tervishoiukorralduse infosüsteemis loetelus esitatud alustel, sh kui

tervishoiutöötaja ei ole viis aastat osutanud Eestis tervishoiuteenust.

Eelnõu tekstist ei selgu täpsemalt, millises mahus peab töötaja viie aasta

jooksul tervishoiuteenust osutama, näiteks kas piisab ühest e-

konsultatsioonist. Palume eelnõus täpsustada tervishoiuteenuse

osutamise minimaalne maht ning kajastada seda ka seletuskirjas.

Selgitatud

Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu

peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada

juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis

tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta

mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja

võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi

ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga

vastava aluse kehtestamist.

Eelnõu § 1 punktis 10 on ka sätestatud, et registreeringu peatamise

lõpetamiseks on tervishoiutöötaja kohustatud sooritama käesoleva

seaduse § 28 lõikes 11 nimetatud määruses sätestatud tervishoiutöötaja

teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kuni 1000 eurot ning

esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile.

Eelnõust ei selgu, millest lähtuvalt tasu suurus tegelikult kujuneb.

Selgitatud

Eelnõust on välja jäetud registreeringu peatamise alus, mis oli seotud

tervishoiuteenuse osutamisest eemalviibimisega, ning sellega seotud

teooria- ja praktikaeksami regulatsioon. Seetõttu ei sisalda eelnõu

enam kohustust sooritada registreeringu taastamiseks teooria- ja

praktikaeksamit ega tasuda eksami eest tasu.

Samuti teeme ettepaneku kaaluda võimalusi tasu kohaldamisel erisuste

kehtestamiseks (näiteks nende tervishoiuteenuse osutajate puhul, kelle

eemalviibimine on olnud seotud järjestikuste lapsehoolduspuhkustega).

Palume vastavalt täiendada eelnõu ja seletuskirja.

Täiendavalt märgime, et eelnõuga ei muudetud ka kehtivas seaduses

sätestatud eksami tasu ülempiiri. Seaduses sätestatud kuni 1000 euro

suurune tasu on kehtivas õiguses juba olemas ning käesoleva eelnõuga

selle suurust ei muudeta.

Palume täpsustada, kuidas tõlgendatakse edaspidi TTKSi tõenduspõhise

meditsiini nõuet olukordades, kus puuduvad teaduslikud uuringud,

uuringud on alles pooleli või tulemused on teadmata, haigus on väga

haruldane, uuringute tulemused on vastuolulised, tõendus on nõrk või

madala kvaliteediga.

Selgitatud

Eelnõu ettevalmistamise käigus on registreeringu peatamise alust

täpsustatud. Eelnõu kohaselt võib registreeringu peatada juhul, kui

tervishoiutöötaja rikub süstemaatiliselt või olulisel määral kutse- või

erialal tegutsemise nõudeid või kaldub ilma meditsiiniliselt

põhjendatud aluseta kõrvale üldtunnustatud kutse- või erialasest

praktikast ning sellest tuleneb oluline või vahetu oht patsiendi

ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Seega ei ole registreeringu peatamise aluseks asjaolu, et

tervishoiutöötaja tegutseb valdkonnas, kus teaduslik tõendus on

piiratud, uuringud on pooleli, haigus on haruldane või olemasolevad

uuringutulemused on vastuolulised.

Täiendavalt on seletuskirjas selgitatud, et eelnõu ei muuda

võlaõigusseadusest tulenevaid põhimõtteid ega piira eksperimentaalse

ravi kohaldamist juhtudel, kus see on õigusaktide kohaselt lubatud.

Võlaõigusseaduse alusel lubatav eksperimentaalne ravi on jätkuvalt

võimalik ka olukordades, kus tavapärased ravivõimalused puuduvad

või ei ole piisavad ning selle kohaldamiseks on täidetud seadusest

tulenevad eeldused.

Eelnõu eesmärk ei ole piirata tervishoiutöötaja põhjendatud erialast

otsustusruumi ega meditsiini arengut, vaid võimaldada sekkuda

juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegevus kujutab endast olulist või

vahetut ohtu patsiendi ohutusele või tervishoiuteenuse kvaliteedile.

Leiame, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõus vajab

täpsustamist ja konkreetsemat sõnastust § 41 lõikes 2 tegevusloa

taotluse lisana nõutud "planeeritava kvaliteedijuhtimise süsteemi

kirjeldus". Praegusel kujul tekitab nõue erinevaid tõlgendusvõimalusi

ning mitmeti mõistmist.

Kas piisab näiteks TTO juhendite loetelust, mis on sätestatud

terviseministri 24.10.2024 määrusega nr 43 "Tervishoiuteenuste

kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded"? Palume täpsustada,

mida peab hõlmama kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus.

Arvestatud

Eelnõud on täpsustatud, et muuta kvaliteedijuhtimise süsteemi

kirjelduse nõue selgemaks ja üheselt arusaadavaks. Eelnõu kohaselt

tuleb tegevusloa taotlusele lisada käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel

kehtestatud määruse kohane planeeritava kvaliteedijuhtimise süsteemi

kirjelduse kava, millest nähtub tervishoiutöötajate pädevuse tagamise

korraldus, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise

põhimõtted ning kvaliteedi seire ja parendamise korraldus.

Kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse eesmärk ei ole nõuda

tegevusloa taotlejalt tervikliku kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu

ega mahukate dokumentide esitamist. Nõude eesmärk on võimaldada

Terviseametil hinnata, kuidas tervishoiuteenuse osutaja kavatseb

tagada tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse.

Kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldus peab olema proportsionaalne

taotleja tegevuse mahu, keerukuse ja riskidega. Üldjuhul ei piisa

üksnes juhendite loetelu esitamisest, vaid kirjeldusest peab nähtuma,

kuidas tervishoiuteenuse osutaja korraldab töötajate pädevuse

tagamise, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise

ning kvaliteedi seire ja parendamise.

Täpsemad juhised kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse esitamiseks

kavandatakse tegevusloa taotlemise iseteeninduskeskkonna juurde, et

tagada nõude ühetaoline rakendamine ning vältida põhjendamatut

halduskoormust taotlejatele.

Üle vaadata eelnõu punktiga 18 lisatava paragrahvi numeratsioon, sest

sama numeratsiooniga paragrahv on kehtivas seaduses juba olemas.

Arvestatud

Eelnõud korrigeeritud (§ 1 punkt 21).

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond toetab eelnõu eesmärki

tugevdada

tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise süsteemi,

sätestades selgelt tervishoiutöötaja kohustuse lähtuda tõenduspõhistest

meetoditest ja praktikast ning täpsustades tervishoiutöötajate

registreeringu peatamise aluseid. Eelnõu järgi saab Terviseamet peatada

registreeringu muu hulgas juhul, kui tervishoiutöötaja tegevus ei vasta

tõenduspõhisele praktikale

või toimub väljaspool kutse- või erialast pädevust ning see võib

ohustada patsiendi ohutust või tervishoiuteenuse kvaliteeti.

Koostööpartner on toetab eelnõus toodud regulatsiooni ja

põhimõtteid.

Eelnõu kohaselt kaasneb registreeringu peatamisega kohustus sooritada

teooria- ja praktikaeksam, mis võimaldab hinnata tervishoiutöötaja

pädevust ning vajaduse korral suunata ta täiendavale hindamisele. Muu

hulgas täiendatakse eelnõuga ka § 321 lõikega 2, mille kohaselt peab

tervishoiutöötaja registreeringu taastamiseks TTKS § 28 lõikes 11

nimetatud määruses sätestatud tervishoiutöötaja teooria- ja

praktikaeksami ja tasuma selle eest kuni 1000 eurot.

Tartu Ülikool on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et TTKS § 28

lg-tes 9 ja 10 ning § 30 lg-s 3 sätestatud eksamitasu suurus 1000 eurot

ei vasta tegelikele kulude ja seda on vaja tõsta. Vastava kalkulatsiooni

on Tartu Ülikool Sotsiaalministeeriumile edastanud ja sellest lähtuvalt

on hetkel muutmisel ka tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksamit

ning vastavuseksamit puudutavad määrused. Eeltoodust lähtuvalt on

ettepanek TTKS § 28 lg-tes 9 ja 10, § 30 lg-s 3 ning kavandatavas § 321

lg-s 2 tõsta eksamitasu summani 3500 eurot. Arvestada tuleb ka, et

tegemist on käibemaksuga maksustatava teenusega, mistõttu peab selle

summa sisse mahtuma ka käibemaks.

Samuti on Tartu Ülikool juhtinud tähelepanu asjaolule, et Tartu Ülikooli

arstiõppe lõpueksami formaat on muutunud, koosnedes nii kirjalikust

osast kui ka simuleeritud keskkonnas tehtavatest praktilistest

ülesannetest. Palume seda arvestada nii tervishoiutöötaja teooria- ja

Arvestatud

Eelnõud täiendatud.

praktikaeksami kui ka vastavuseksamit puudutavate sätete sõnastamisel,

sest on oluline, et arstina registrisse pääsemist või sinna naasmist sooviv

isik sooritaks arstiõppe lõpueksami täies mahus.

Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu sellele, et seletuskirjas ei ole

analüüsitud kavandatavate muudatuste mõju ei Tartu Ülikoolile ega

teistele kõrgkoolidele, kes korraldavad tervishoiutöötajate teooria- ja

praktikaeksameid, mistõttu tuleks seletuskirja täiendada asjakohase

analüüsiga.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Põhja Eesti Regionaalhaigla

Väga teretulnud on plaanitav § 42 p 7, kuid märgime, et tegevusloa

väljastamise eelduste hulgas on tegemist ainukese eeldusega, mille

puhul puuduvad objektiivsed kriteeriumid (muude eelduste puhul on

vaja vastata kehtestatud nõuetele). Näeme, et selles osas võib olla vajalik

volitusnorm, mis võimaldaks kriteeriume vajadusel kehtestada. Siiski

rõhutame, et

kvaliteedi ja ohutuse tagamise meetmed on pidevas arengus ning

kriteeriumite kehtestamine võiks piirduda ka loeteluga, milliste

meetmete olemasolu ja rakendamist hinnatakse. Samuti on hea meel

näha, et ka tegevusloa taotlemisel on plaanis tähelepanu pöörata

kvaliteedijuhtimise süsteemile. Siin oleks samuti teretulnud täpsustus,

mis formaadis ja millise põhjalikkusega tuleb tegevusloa saamisel

kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjeldada.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Eelnõud on täpsustatud kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse osas.

Tegevusloa taotlusele tuleb lisada käesoleva seaduse § 32 lõike 9

alusel kehtestatud määruse kohane planeeritava kvaliteedijuhtimise

süsteemi kirjelduse kava, millest nähtub tervishoiutöötajate pädevuse

tagamise korraldus, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse

tagamise põhimõtted ning kvaliteedi seire ja parendamise korraldus.

TTKS § 42 lõike 7 kohaldamisel ei hinnata tervishoiuteenuse osutaja

tegevust vabalt kujundatavate või määratlemata kriteeriumide alusel.

Hindamine toimub tegevusloa taotluses esitatud andmete ja tõendite

põhjal, arvestades eelkõige teenuse kirjeldust, teenuse osutamise

korraldust, personali pädevust ning kvaliteedi- ja patsiendiohutuse

tagamiseks kavandatud meetmeid.

Eelkõige hinnatakse, kas taotleja kirjeldatud tegevus vastab taotletava

tervishoiuteenuse sisule ega kujuta endast mõne muu tegevusloa liigi

alla kuuluvat teenust ning kas teenust on võimalik osutada ohutult,

kvaliteetselt ja õigusaktides sätestatud nõudeid järgides.

Täiendava volitusnormi kehtestamist ei peeta vajalikuks. Liialt

detailsete või ammendavate kriteeriumide kehtestamine ei võimaldaks

piisavalt arvestada tervishoiuteenuste, ravitehnoloogiate ja kvaliteedi

tagamise meetmete pidevat arengut. Eelnõu eesmärk on võimaldada

hinnata teenuse osutamise tegelikku valmisolekut ja patsiendiohutuse

tagamist, säilitades samal ajal piisava paindlikkuse erinevate

tervishoiuteenuste eripärade arvestamiseks.

Kvaliteedijuhtimise süsteemi kirjelduse täpsemad juhised

kavandatakse tegevusloa taotlemise iseteeninduskeskkonna juurde, et

tagada nõude ühetaoline rakendamine ning vältida põhjendamatut

halduskoormust taotlejatele.

Detailidest märgime, et küsimus tekkis TTKS planeeritava § 17 lg 13

vajalikkusest. Nimelt ei ole kiirabibrigaadi pidajal keelatud tegeleda

majandustegevusega, mis on põhitegevuse toetamiseks vajalik, kuid

seaduse tasandil nimetamata. Kiirabibrigaadide kõrval muude

transportbrigaadide

omamine on ka täna võimalik.

Selgitatud

Kavandatava TTKS § 17 lõike 13 eesmärk ei ole üldiselt reguleerida

kiirabibrigaadi pidaja õigust tegeleda muu majandustegevusega ega

luua uut õigust osutada transporditeenuseid. Kiirabibrigaadi pidajal on

ka kehtiva õiguse kohaselt võimalik tegeleda tegevustega, mis on tema

põhitegevuse toetamiseks vajalikud ja õigusaktidega lubatud.

Sätte eesmärk on luua selge õiguslik alus eelkõige spetsialiseeritud

transpordibrigaadide kasutamiseks olukordades, kus tegemist ei ole

Häirekeskuse väljakutse täitmisega, kuid kus patsiendi seisund nõuab

kiirabiteenuses kasutatavale personalile, varustusele ja valmisolekule

sarnast võimekust. Praktikas puudutab see lastereanimobiile.

Sätte lisamise eesmärk on vältida õiguslikku ebaselgust ning tagada,

et selliste spetsialiseeritud brigaadide tegevus oleks seaduses selgelt

reguleeritud ja eristatav tavapärasest kiirabiteenusest, mida osutatakse

Häirekeskuse väljakutse alusel.

§ 321 planeeritav lg 4 "Terviseamet peatab tervishoiutöötaja

registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis tervishoiutöötajale

kohtuotsusega kohaldatud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või

infosüsteemis märgitud kutse- või erialal tegutsemise keelu ajaks.“

sõnastus on raskesti mõistetav, mis võib rakendamisel probleeme

tekitada.

Arvestatud

Eelnõud korrigeeritud (eelnõu § 1 punkt 13).

Eelnõuga on plaanis lisada seadusesse § 7212, kuid sellise numbriga säte

on seaduses juba olemas. Arvestatud

Eelnõud korrigeeritud (eelnõu § 1 punkt 21).

Eesti Proviisor Apteekrite Liit

Eelnõu kohaselt antakse Terviseametile TTKS § 32 lg-e 2 alusel õigus

tunnistada tervishoiutöötaja registreering tervishoiukorralduse

infosüsteemis kehtetuks, kui tervishoiutöötaja ei osuta Eestis

tervishoiuteenust ning tervishoiuteenuse osutamise regulaarsust ja

perioodi arvesse võttes on alust arvata, et registriandmed ei ole

ajakohased või puudub teave tema jätkuva tegutsemise kohta. Nähtuvalt

koostatud eelnõust ja sellele eelnenud väljatöötamiskavatusest ei ole

analüüsitud tervishoiutöötajate mõiste all apteekreid ja seega pole neid

ka kaasatud eelnõu ettevalmistamisprotsessi. Selgitame, et TTKS § 1 lg-

s 23 sätestatult kohaldatakse TTKS-i proviisori

ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel TTKS § 2 lg-

s 11 ning § 3 lg-tes 4 ja 5 sätestatud ulatuses. TTKS § 2 lg 11 kohaselt

osutavad proviisor ja farmatseut kutsetegevuse raames

tervishoiuteenuseid vaid seaduses sätestatud juhul. TTKS § 3 lg-e 4

alusel on tervishoiutöötajad ka ravimiseaduse tähenduses üldapteegis

või haiglaapteegis apteegiteenust

osutavad proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt ravimiseaduse §

55 lg-le 1 registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. TTKS § 3

Selgitatud

Eelnõuga kavandatavad tervishoiutöötaja registreeringu peatamise ja

kehtetuks tunnistamise sätted ei kohaldu proviisoritele ega

farmatseutidele apteegiteenuse osutamisel.

TTKS § 1 lõike 2³ kohaselt kohaldatakse käesolevat seadust proviisori

ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel üksnes

TTKS § 2 lõikes 11 ning § 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses. TTKS

§-des 32 ja 32¹ sätestatud tervishoiutöötaja registreeringu kehtetuks

tunnistamise ja peatamise regulatsioon nimetatud kohaldamisalasse ei

kuulu.

Seetõttu ei muuda eelnõu proviisorite ja farmatseutide suhtes kehtivat

õiguskorda ega laienda Terviseameti järelevalvepädevust

apteegiteenust osutavate isikute üle. Apteegiteenuse osutamise üle

tehtav järelevalve ning vastavad meetmed tulenevad jätkuvalt

ravimiseadusest ja selle alusel kehtestatud regulatsioonist.

lg-st 5 tulenevalt võivad proviisor ja farmatseut osutada apteegiteenust

omandatud kutse piirides. See tähendab, et tervishoiutöötajateks on ka

tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud proviisorid ja

farmatseudid. TTKS § 503 lg 1 mõistes osutavad apteekrid muuhulgas

ka piiriülest tervishoiuteenust. Täiendavalt muudetakse eelnõuga ka

TTKS § 321 eesmärgiga reguleerida Terviseameti poolt tervishoiutöötaja

registreeringu peatamisega seonduvat. Kõnealuse muudatuse

sätestamisega dubeeritakse suuremas osas samu sätteid, mis on

ravimiseaduses apteegiteenuse osutaja järelevalvele ja tegevusloa

peatamisele juba ette nähtud.

Arvestades, et TTKS käsitleb teatud juhtudel ka proviisoreid ja

farmatseute

tervishoiutöötajatena ning apteegiteenus võib hõlmata piiriülese

tervishoiuteenuse elemente, jääb eelnõu põhjal ebaselgeks, kuidas

kavandatavaid registreeringu kehtetuks tunnistamise või peatamise

aluseid apteekrite suhtes kohaldatakse ning kuidas suhestub see

ravimiseaduses sätestatud regulatsiooni ja Ravimiameti

järelevalvepädevusega.

Sellest tulenevalt palume kaaluda, kas oleks otstarbekas eelnõus ja

seletuskirjas selgelt välistada Terviseameti järelevalvepädevus

apteegiteenust osutavate tervishoiutöötjate üle, viidates vajadusel

ravimiseaduse asjakohasele regulatsioonile.

Tervisekassa

Kiirabiteenuse regulatsioon (§ 16 ja § 17)

Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustamist, sh selle sidumist

Häirekeskuse väljasõidukorraldusega, toetame ning peame seda

vajalikuks selguse loomiseks.

Juhime siiski tähelepanu, et praktikas kasutatakse kiirabiteenust sageli

ka patsientide transpordiks, kuigi arstiabi ei ole vaja. Seepärast ei

lahenda normi täpsustamine üksi kiirabiressursi väärkasutust. Lisaks

Selgitatud

Nõustume, et kiirabiressursi otstarbekas kasutamine ei sõltu üksnes

kiirabiteenuse õigusliku regulatsiooni täpsusest, vaid ka väljakutsete

menetlemise, triaaži ja patsientide transpordi korraldusest laiemalt.

Kiirabi väljakutsete menetlemise aluseks olevad ohuhinnangud

kehtestab Terviseameti peadirektor käskkirjaga. Ohuhinnangute ja

võib olla vaja korralduslikke muudatusi, näiteks täpsemaid väljakutsete

triaaži kriteeriume või eraldi transpordikanalit.

väljakutsete menetlemise põhimõtete ajakohastamine toimub koostöös

Terviseameti, Häirekeskuse ning erialaekspertidega. Nende kaudu on

võimalik täpsustada ka patsientide transpordiga seotud korralduslikke

lahendusi ning väljakutsete menetlemise põhimõtteid olukordades,

kus tegemist ei ole vältimatut abi vajava patsiendiga.

Täiendavalt sisaldub meditsiinilise transpordi regulatsiooni ja

korralduse edasiarendamine kiirabi arengusuundade tegevuskavas.

Vastavate tegevustega on kavas alustada 2026. aasta teisel poolel. Töö

käigus hinnatakse muu hulgas patsientide transpordivajaduste,

meditsiinilise transpordi ja kiirabiteenuse omavahelisi seoseid ning

võimalikke lahendusi kiirabiressursi tõhusamaks kasutamiseks.

Palume parandada eelnõu seletuskirjas leheküljel 5 olevat kirjeldust, mis

ütleb, et Tervisekassa sõlmib nimistu kinnitamise järgselt ravi

rahastamise lepingu ja seejärel hakkab perearst taotlema tegevusluba.

Tervisekassa selgitab, et sõlmib perearsti rahastamise lepingu

tervishoiuteenuse osutajaga (RaKS § 36), mis tähendab, et rahastamise

lepingu sõlmimise eelduseks on kehtiv tegevusluba ehk õigus teenust

osutada, mille eest Tervisekassa tasuma hakkab. Samuti on tulevikus

kiirabi rahastamise lepingu sõlmimise eelduseks kehtiva tegevusloa

olemasolu.

Arvestatud

Seletuskirja korrigeeritud.

Tervishoiutöötajate registreering ja pädevuse tagamine (§ 32¹)

Eksami kõrval võiks pikema tööpausi (üle 5 aasta) korral olla võimalik

pädevust taastada ka juhendatud praktikaga, kuna just praktilised

oskused mõjutavad teenuse ohutust.

Peame põhjendatuks, et eksami sisu ja läbiviimise standardid töötavad

välja ülikoolid ja tervishoiukõrgkoolid koos erialaorganisatsioonidega.

Terviseameti roll peaks jääma järelevalveks, mitte pädevuse sisuliseks

hindamiseks.

Selgitatud

Eelnõust jäeti välja § 32¹ lõike 1 punktis 3 kavandatud registreeringu

peatamise alus, mille kohaselt oleks registreeringu saanud peatada

juhul, kui tervishoiutöötaja ei ole viie aasta jooksul Eestis

tervishoiuteenust osutanud. Kooskõlastamise käigus esitati sätte kohta

mitmeid sisulisi märkusi selle kohaldamisala, proportsionaalsuse ja

võimalike erandite kohta. Kuna küsimus vajab täiendavat analüüsi

ning arutelu koostööpartneritega, ei kavandata käesoleva eelnõuga

vastava aluse kehtestamist.

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja selgitusega, millistest

andmetest Terviseamet lähtub, et hinnata, kas tervishoiutöötaja on

viimase viie aasta jooksul Eestis tervishoiuteenuseid osutanud või mitte.

Selgitus annaks parema arusaama, kas lähtutakse näiteks vaid töötamise

registris olevatest andmetest ehk seosest konkreetse tervishoiuteenuse

osutajaga või saab seda tõendada muude tõenditega.

Terviseamet

Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse TTKS paragrahvi 40 lõikega

21 järgmises sõnastuses: „2 1 ) Perearsti nimistu alusel perearstiabi

osutamise tegevusluba hõlmab ka käesoleva seaduse § 14 lõikes 1

nimetatud tervishoiuteenuste osutamist samas tegevuskohas, kui nende

teenuste osutamiseks kehtestatud nõuded on täidetud.“;

Terviseameti hinnangul oleks vajalik täpsustada, kas kõikide

perearstiabi lubade puhul kontrollib Terviseamet ka vastavust iseseisva

füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja

ämmaemandusabi osutamiseks.

Selgitatud

Eelnõu ettevalmistamise käigus kaaluti võimalust, et perearsti nimistu

alusel väljastatud tegevusluba hõlmaks automaatselt ka teisi samas

tegevuskohas osutatavaid tervishoiuteenuseid. Edasiste arutelude

käigus Terviseametiga otsustati sellest lahendusest loobuda.

Kuigi selline lähenemine oleks vähendanud tegevuslubade arvu, tooks

see Terviseametile tegevuslubade menetlemisel kaasa mitmeid

praktilisi probleeme. Esiteks väheneks tegevuslubade läbipaistvus,

kuna registrist ei nähtuks enam üheselt, milliseid tervishoiuteenuseid

konkreetses tegevuskohas tegelikult osutatakse. Teiseks raskendaks

see riiklikku järelevalvet, tervishoiuteenuste statistilist arvestust ning

tervishoiusüsteemi planeerimist, kuna erinevad teenused ei oleks

tegevuslubade tasandil selgelt eristatavad. Kolmandaks võib see

tekitada ebaselgust vastutuse ja kutsealase vastutuskindlustuse ulatuse

hindamisel, kuna erinevad tervishoiuteenused on seotud erinevate

pädevus-, kvaliteedi- ja riskinõuetega.

Samas peeti oluliseks säilitada eelnõu eesmärk vähendada

tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust. Seetõttu lihtsustatakse

tegevusloa taotlemise ja menetlemise protsessi muude meetmetega.

Tegevusloa taotlemine viiakse kasutajasõbralikumasse

iseteeninduskeskkonda, taotlusvormidele lisatakse juhised ja

automaatsed kontrollid, vähendatakse dubleerivate andmete esitamist

ning kasutatakse senisest enam riiklikes registrites juba olemasolevaid

andmeid. Samuti kaob vajadus esitada eraldiseisvaid mahukaid Exceli

tabeleid tegevusloa nõuetele vastavuse tõendamiseks, kuna vajalikud

andmed esitatakse struktureeritult taotluse käigus.

Lisaks väheneb halduskoormus olukorras, kus perearst soovib samas

tegevuskohas lisaks perearstiabile osutada iseseisvat füsioteraapia-,

logopeedilise ravi-, psühholoogilise ravi-, õendusabi- või

ämmaemandusabi teenust. Sellisel juhul on võimalik mitme

tegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed esitada ühe koondtaotluse

raames ning vältida samade andmete korduvat esitamist. Samuti

kasutatakse võimalikult suures ulatuses juba olemasolevaid

registriandmeid, mistõttu ei pea tervishoiuteenuse osutaja esitama

andmeid, mis on riigile juba teada.

Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt muudetakse TTKS paragrahvi 41 lõiget

2.

Terviseamet teeb ettepaneku täpsustada tegevusloa taotluses esitatavaid

tervishoiutöötajate, tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute ja

spetsialistide kohta esitatavaid andmeid selliselt, et tegevusloa

taotlemisel esitatakse andmed töötajate kohta (ei pea veel olema TÖR

kannet), kuid tegevusluba väljastatakse alles siis, kui TÖR kanne on

tekkinud.

Arvestatud

Eelnõud korrigeeritud (eelnõu § 1 punkt 14)

Täiendada seletuskirjas IT-arenduste kulusid ja mahtu käsitlevat osa.

Seletuskirjas hetkel märgitud summa katab osa eelnõuga seotud IT-

vajadustest. Terviseamet on viinud läbi esmase analüüsi ja küsinud

arenduspartnerilt eelhinnangu, mille kohaselt on tegelik arendusvajadus

mõnevõrra mahukam. Lisaks 10 000 eurole, mis katab perearst nimistu

sidumise tervisekeskusega, on hinnanguline arendustööde täiendav

Selgitatud

Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei too kavandatavad muudatused

kaasa põhimõttelisi muudatusi tegevuslubade taotlemise ega

menetlemise protsessis. Mitmed eelnõus sätestatud nõuded on

rakendatavad olemasolevate infosüsteemide funktsionaalsuste kaudu,

kogumaht 890 töötundi, mis teeb IT-arenduste kogumaksumuseks u 45

000 eurot +KM). Summa sisaldab kogu arendustsüklit: ärianalüüsi,

disaini, arendustöid, projektijuhtimist ja testimist.

Seetõttu palume eelnõu seletuskirjas ja mõjude hindamise osas

planeerida IT-arendusteks finantsvahendeid eelnimetatud reaalsete

kuluhinnangute mahus (ca 69 000 eurot), et tagada seadusemuudatuste

tehniline rakendatavus.

kasutades taotlusele lisatavaid dokumente või muid juba kasutusel

olevaid lahendusi.

Eelnõu menetluse käigus on loobutud tegevuslubade ühendamist

käsitlevatest muudatustest, mistõttu langeb ära ka vastava arenduse

vajadus. Samuti ei eelda tervishoiuteenuse kirjeldust puudutavad

muudatused uute andmeväljade loomist, kuna vajalik teave on

võimalik esitada tegevusloa taotluse lisadokumentidena olemasoleva

funktsionaalsuse raames.

Eriolukordades tegevusloa andmist puudutavad sätted reguleerivad

eelkõige haldusmenetlust ja pädevust ning nende rakendamine ei eelda

eraldiseisva infosüsteemi loomist ega tegevusloa menetlemise

põhiprotsessi muutmist. Samuti ei välista eelnõu rakendamine

vajaduse korral käsitsi tehtavaid menetlustoiminguid juhtudel, kus

vastav automatiseeritud lahendus ei ole veel kasutusele võetud.

Kavandatavad muudatused on rakendatavad ka olemasolevate

infosüsteemide funktsionaalsuste abil. Juhul kui vastavad

infosüsteemi arendused ei ole eelnõu jõustumise ajaks valminud,

esitab tegevusloa taotleja nõutavad andmed ja dokumendid tegevusloa

taotluse lisadena ning Terviseamet menetleb neid kehtiva

menetluskorra alusel. Seetõttu ei ole eelnõu rakendamine sõltuv

täiendavate infosüsteemi arenduste valmimisest. Võimalikud

arendusvajadused saab Terviseamet kavandada oma tavapärase IKT

arendusprotsessi raames ning arvestab neid perioodi 2027–2030

arendusplaanide koostamisel.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Edastame TEHIKu arendusmeeskonna kommentaarid eelnõule.

Eelnõuga ettenähtud muudatuste elluviimiseks on TEHIK hinnangul IT Selgitatud

vaatest vaja teha järgmised tegevused. Teema on läbi arutatud

Terviseametiga.

Muudatuse punkt:

9) vaja luua äriprotsess ning muudatus vajab arendust. Enne äriprotsessi

kokkuleppimist ei ole võimalik hinnata arenduse mahtu.

11) muudatuse rakendamisega kaasneb arendus

12) paragrahvi 41 lõike 2 punkti 7 rakendamine vajab ärianalüüsi ja

arendusi

17) Tegevusloa taotlemine ja andmine eri olukordades vajab ärianalüüsi

ja äriprotsess väljatöötamist, vajabarendust

Kõikide arenduste puhul on vajalik läbi viia ärianalüüs, et hinnata

arenduste mahtu ning sellega kaasnevat ressursi vajadust.

Seletuskirjas on toodud arendusvajaduste kohta, et planeeritavad

muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi tervishoiukorralduse

infosüsteemi ülesehituses, sest taotluse esitamise ja menetlemise

protsess jääb samaks. Mõningad muudatused võivad siiski vajada

väiksemaid arendusi (nt uue välja lisamise hinnanguline maksumus ca

10 000 eurot).

TEHIK ei saa siinkohal kinnitada, et arendusvajadused on kaetavad

seletuskirjas toodud arendustele palneeritavatest vahenditest.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei too kavandatavad muudatused

kaasa põhimõttelisi muudatusi tegevuslubade taotlemise ega

menetlemise protsessis. Eelnõu menetluse käigus on loobutud

tegevuslubade ühendamist käsitlevatest muudatustest, mistõttu langeb

ära ka vastava arenduse vajadus.

Eelnõus kavandatud muudatused puudutavad peamiselt taotlusele

esitatava teabe sisu ja haldusmenetluse korraldust. Tervishoiuteenuse

kirjeldust ning muud nõutavat teavet on võimalik esitada tegevusloa

taotluse lisadokumentidena olemasolevate funktsionaalsuste kaudu.

Seetõttu ei eelda nende sätete rakendamine tingimata uute

andmeväljade, töövoogude ega eraldiseisvate infosüsteemi lahenduste

loomist.

Samuti reguleerivad eriolukordades tegevusloa andmist puudutavad

sätted eelkõige pädevust ja menetluskorda. Nende rakendamine ei

eelda vältimatult infosüsteemi muudatusi ning vajaduse korral on

võimalik vastavad menetlustoimingud teha olemasolevate lahenduste

või käsitsi menetlemise teel.

Seetõttu ei ole eelnõu rakendamine sõltuv täiendavate infosüsteemi

arenduste valmimisest. Kui eelnõu rakendamise käigus ilmneb vajadus

täiendavate arenduste järele, hinnatakse nende mahtu ja otstarbekust

tavapärase ärianalüüsi käigus ning kavandatakse need Terviseameti

IKT arendusportfelli ja eelarveliste võimaluste kohaselt.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 16.07.2026 nr 1.2-2/66-1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) Lugupeetud peadirektor Edastame Teile arvamuse avaldamiseks Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud

muudatused) eelnõu koos seletuskirja ja selle Lisaga.

Kuigi eelnõu ei loo uusi isikuandmete töötlemise eesmärke ega uut andmekogu, sisaldab see tervishoiukorralduse infosüsteemis töödeldavate isikuandmetega seotud täpsustusi. Justiits- ja Digiministeerium soovitas eelnõu EIS II kooskõlastusringil Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks saata

Palume Teie tagasiside eelnõule hiljemalt 6. augustiks 2026.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nikita Panjuškin osakonnajuhataja Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Lisa

Pille Saar [email protected]