ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Teie 03.07.2026 nr 8-1/26/3500

Meie 16.07.2026 nr 2.3-5/26/2645-3

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks vabariigi Valitsuse

määruse „Tõlkeandmekogu põhimäärus“ eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 2 lõikes 1 loetletakse konkreetsed asutused, mis on tõlkevärava

kaasvastutavateks töötlejateks. Samas keeleseaduse (KeeleS) § 71 lõike 5 kohaselt on

tõlkeandmekogu kaasvastutavate töötlejate ring laiem ehk kõik kasutajaasutused. Eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et seaduses oli sätestatud vaid Eesti Keele Instituut (EKI) ning

vaid viide, et tõlkeväraval on teised kaasvastutavad asutused. Seega loetletakse kõik teised

kaasvastutavad kui kasutajaasutused põhimääruse tasandil (KeeleS § 71 lg 5).

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse 759 SE1 seletuskirjas on

selgitatud, et pärast keeleseaduse muudatuste vastuvõtmist võtavad tõlkevärava kasutusele

I etapi väljatöötamisel osalenud asutused (PPA, JDM, RaM ja HTM); II etapiga liitub veel

riigiasutusi (EMTA, Riigikogu, prokuratuur, kohtud jt) ning III etapis on võimalik

tõlkeväravat kasutada kohaliku omavalitsuse asutusel, avalik-õiguslikul ülikoolil,

advokatuuril, notaril, kohtutäituril, vandetõlgil ja muul avaliku halduse ülesandeid täitma

volitatud asutusel, samuti laiemal avalikkusel.

Seega on tulevikus tõlkevärava kasutajate ring tunduvalt laiem, kui põhimääruses

nimetatud kuus asutust. Selline konkreetsete asutuste nimetamine põhimääruses võib

seaduseelnõu 759 SE seletuskirja valguses olla mõistetav, kuid leiame, et kasutajate ringi

edasise laienemise tõttu vajab norm kas dünaamilisemat lahendust või kui soovitakse

säilitada suletud loetelu, siis tuleks seletuskirjas selgitada, et iga uue kasutajaasutuse

liitumisel tuleb põhimäärust muuta. Lisaks soovitame kaaluda põhimäärusesse sellise

mehhanismi lisamist, mis selgitab, kuidas uued kasutajaasutused lisanduvad ja kas

tulevikus liitujad muutuvad kaasvastutavaks töötlejaks või üksnes kasutajaasutuseks.

Siinjuures juhime tähelepanu sellele, et ka KeeleS § 71 lõike 6 punkt 5 näeb ette, et

andmekogu põhimääruses tuleb sätestada juurdepääs andmekogule ning sellega

liitdestamise täpsemad tingimused ja kord.

2. Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt on EKI tõlkevärava haldaja. Lähtudes põhimääruse § 2 lõikes

4 loetletud ülesannetest, siis ilmselt on haldaja puhul silmas peetud andmekogu vastutavat

töötlejat. Märgime, et avaliku teabe seaduse (AvTS) andmekogu regulatsiooni vaatest ei

ole „haldaja“ iseseisev põhiroll ning võib tekitada ebaselgust, kui seda kasutatakse

1 Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus 759 SE

2 (4)

vastutava, kaasvastutava või volitatud töötleja rolli kõrval. Palume eelnõus täpsustada

mõiste „haldaja“ kasutamist ning andmekogu pidamise ja isikuandmete töötlemise

rollijaotust. Kuna KeeleS § 71 sätestab EKI ja kasutajaasutuste kaasvastutuse, tuleb

põhimääruses selgelt avada, millises ulatuses puudutab kaasvastutus andmekogu pidamist

ning millises ulatuses andmekogus olevate isikuandmete töötlemist.

3. Eelnõu § 4 järgi peetakse tõlkeväravat infotehnoloogilise andmebaasina. Märgime, et kuni

2007. aastani kehtinud andmekogude seadus nägi ette andmekogu tehnilise ülesehituse ja

tasandite kirjeldamise põhimääruses. AvTS sellist nõuet enam ei sisalda, mistõttu ei oma

mõiste „infotehnoloogiline andmebaas“ iseseisvat regulatiivset tähendust ega anna

põhimäärusele õiguslikku lisaväärtust. Tegelikult tuleneb juba AvTS § 431 lõikes 1 toodud

andmekogu mõistest see, et tegemist on infosüsteemis peetava andmete kogumiga ning

küberturvalisuse seadusest tulenevalt kujutab infosüsteem endast digitaalset

andmetöötlust. Soovitame sätte põhimäärusest eemaldada või siis seletuskirjas selgitada,

mida mõistetega „infotehnoloogiline andmebaas“ tegelikult on silmas peetud.

4. Eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt on tõlkevärava volitatud töötlejal õigus vajadusel kaasata

arendus- ja hooldustööde tegemisse teise volitatud töötleja, sõlmides temaga lepingu, olles

hinnanud isikuandmete töötlemise eesmärke, vajadust ja riske ning teavitades sellest

mõistliku aja jooksul tõlkevärava haldajat.

Selliselt sõnastatud säte annab andmekogu volitatud töötlejale küll õiguse kaasata teine

volitatud töötleja, kuid ei sätesta piisavalt selgelt kaasvastutavate töötlejate kontrolli ega

heakskiidu mehhanismi. IKÜM loogika järgi ei saa volitatud töötleja teist volitatud

töötlejat kaasata ilma vastutava töötleja eelneva konkreetse või üldise loata ning vastutaval

töötlejal peab olema võimalus hinnata kaasamise tingimusi ja esitada vastuväiteid. Seega,

arvestades tõlkeväravas töödeldavate andmete tundlikkust, ei ole piisav üksnes haldaja

teavitamine mõistliku aja jooksul, vaid sätte sõnastust tuleks muuta selliselt, et oleks aru

saada, et teise volitatud töötleja kaasamine eeldab eelnevat kirjalikku üld- või erivolitust

ning kaasvastutavatel töötlejatel või vähemalt haldajal oleks sisuline võimalus hinnata

kaasamise mõju andmetöötlusele ja turvariskidele.

5. Eelnõu §-des 6–8 sätestatakse kasutajaasutuste, tõlkepartnerite, lõppkasutajate,

tõlketööde, tõlgitava teabe, tõlkemälu, teavituste ja logide andmed. Tõlgitava teabe ja lisa-

või taustamaterjali andmetena on nimetatud teave alg- ja sihtkeeles, sh isikuandmed ja

eriliiki isikuandmed lähtuvalt tõlketöö sisust. Samuti on tõlkemälu andmetena nimetatud

ka tõlkesegmendid lähte- ja sihtkeeles, sh isikuandmed ja eriliiki isikuandmed lähtuvalt

tõlketöö sisust. Seletuskirjas on selgitatud, et tõlgitav tekst võib sisaldada väga tundlikke

andmeid, näiteks terviseandmeid, süüteoandmeid või maksuandmeid.

Seega lubab eelnõu töödelda tõlkimist vajavas tekstis sisalduvaid isikuandmeid, kuid ei

loo piisavalt selgeid töötluspiiranguid ega täiendavaid kaitsemeetmeid selleks, et eriliiki

või piiratud juurdepääsuga andmed ei liiguks tõlkemäludesse, jagatud tõlkemäludesse või

avalikesse anonüümitud tõlkemäludesse. Samas on tõlkemälu olemus korduvkasutus, mis

tähendab, et kui tundlik teave jõuab tõlkemällu, võib see hiljem sattuda teise tõlketöö, teise

asutuse, tõlkepartneri või avalikustamise protsessi mõjualasse.

Palume eelnõus selgelt sätestada, et tõlgitavas tekstis sisalduvaid isikuandmeid ja eriliiki

isikuandmeid töödeldakse üksnes konkreetse tõlketöö tegemiseks ning neid ei kanta

jagatud ega avalikku tõlkemällu, kui selleks puudub eraldi õiguslik alus ja kontrollitud

anonüümimise või juurdepääsupiirangu mehhanism. Lisaks soovitame täiendada eelnõu §

3 selliselt, et oleks selgelt aru saada, et iga kaasvastutava töötleja ülesandeks on tema

hallatava tõlkemälu juurdepääsuulatuse määramine, andmete õiguspärane tõlkemällu

kandmine, vajaduse korral andmete pseudonüümimine või anonüümimine ning

avalikustamise eelsete kontrollitoimingute tegemine.

3 (4)

6. Eelnõu § 1 lõike 1 punktide 3–4 kohaselt võimaldatakse igaühel tõlkida teavet eesti keelest

ja eesti keelde, kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid, ning avalikustatakse

anonüümitud tõlkemälud. Eelnõu § 10 lõikes 4 on sätestatud, et teabeväravas

avalikustatakse juurdepääsupiiranguta andmed. Seletuskiri selgitab, et avalikud

tõlkemälud on kontrollitult puhtad ega sisalda isikuandmeid, ärisaladusi ega muud

konfidentsiaalset infot. Ühtlasi märgitakse seletuskirjas, et avalikke tõlkemälusid

jagatakse huvitatud osapooltega avaandmete teabeväravas.

Samas ei ole eelnõu tekstis ega ka seletuskirjas piisvalt selgelt sätestatud, millal võib

tõlkemälu pidada anonüümseks, kes anonüümimist kontrollib, kas ja kuidas kontroll

dokumenteeritakse ning kes vastutab avalikustamise otsuse eest. Samuti on § 10 lõike 4

sõnastus „juurdepääsupiiranguta andmed“ liiga lai, kuna juurdepääsupiirangu puudumine

ei tähenda automaatselt, et andmed on isikuandmete kaitse mõttes anonüümsed või

avaandmetena avaldamiseks sobivad. Avalikustamise eelduseks peab olema kontrollitud

ja dokumenteeritud anonüümsus, mitte üksnes asjaolu, et teabele ei ole määratud

juurdepääsupiirangut.

Leiame, et eelnõus tuleks eristada juurdepääsupiirangu puudumist, avalikustamist,

avaandmetena kättesaadavaks tegemist ja anonüümimist. Avalikustada ei tohiks kõiki

juurdepääsupiiranguta andmeid, vaid üksnes kontrollitud ja dokumenteeritult

anonüümitud tõlkemälusid, mille puhul on hinnatud tuvastamisega kaasnevat riski.

7. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt tagab kasutajaasutus, et isikuandmed ja

juurdepääsupiiranguga andmed ei satu avalikku tõlkemällu ning haldaja ei kontrolli

juurdepääsupiirangu kohast rakendamist. Seletuskirjas on põhjendatud seda sellega, et

haldaja ei pääse ligi kaasvastutaja andmetele ega pruugi omada taustainfot piirangu üle

otsustamiseks.

On igati mõistetav ja arusaadav, et konkreetse teabe osas juurdepääsupiirangu määramine

on üldjuhul selle teabe valdaja ehk kasutajaasutuse ülesanne, kuid samas ei saa see

tähendada seda, et EKI-l andmekogu vastutava töötlejana siin üldse mingit vastutust ei

ole. Kui EKI on tõlkevärava haldaja ja kaasvastutav töötleja, peab tal olema vähemalt

süsteemne kontroll selle üle, et avalikustamise, tõlkemällu kandmise ja

juurdepääsuõiguste mehhanismid töötavad nõuetekohaselt. See ei tähenda, et EKI peab

hindama iga dokumendi sisulist juurdepääsupiirangut, kuid ta peab tagama tehnilised ja

korralduslikud kontrollid, mis väldivad piiratud või isikuandmetega teabe sattumist

avalikku tõlkemällu. Soovitame sõnastust muuta selliselt, et oleks aru saada, et

kasutajaasutus vastutab konkreetse teabe juurdepääsupiirangu määramise ja andmete

klassifitseerimise eest, kuid haldaja tagab tehnilised ja korralduslikud meetmed, mis

võimaldavad piiranguid süsteemis rakendada, kontrollida ja rikkumisi tuvastada.

8. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt tagatakse tõlkevärava andmetele otsejuurdepääs turvalise

andmevahetuskihi kaudu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kontrollitakse ligipääsuõiguse

teostamisel õiguste kehtivust. Samas seletuskirjas on selgitatud, et tõlkevärava andmetele

on juurdepääs turvalise internetiühenduse HTTPS kaudu ning lõppkasutaja toimingute

teostamisel kontrollitakse tarkvaraliselt tema õiguste piisavust ja kehtivust.

Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu ja seletuskiri ei ole selles osas täielikult kooskõlas.

Eelnõu kasutab mõistet „turvaline andmevahetuskiht“, seletuskiri aga HTTPS-ühendust.

Kui mõeldakse X-tee kaudu toimuvat andmevahetust, siis tuleks seda täpsustada; kui

mõeldakse turvalist veebipõhist juurdepääsu, siis tuleks kasutada täpsemat sõnastust.

Samuti ei piisa ainult õiguste kehtivuse kontrollimisest, vaid kontrollida tuleb ka õiguste

piisavust, ulatust, rollipõhisust, vajaduspõhisust ja kehtivust konkreetse kasutajaasutuse

või tõlketöö suhtes. Palume eelnõu ja seletuskirja selles osas täpsustada.

4 (4)

9. Eelnõu § 14 kohaselt peetakse logi andmete sisestamise, muutmise ja päringute üle.

Logisse kantakse tegevuse sooritaja, tegevuse sisu, tegevuse aeg, käsitletud sihtobjekt ja

muudatuse tulem sihtobjektis. Logi säilitatakse kaks aastat ning seejärel kustutatakse.

Ilmselgelt on logimise reguleerimine vajalik ja asjakohane. Küll aga tuleks hinnata, kas

logiandmete koosseis on piisav ka vaatamise, allalaadimise, tõlkemällu kandmise,

tõlkemälust eemaldamise, avalikustamise, kustutamise ja juurdepääsuõiguste muutmise

toimingute kontrollimiseks. Arvestades tõlkevärava väga suurt kaitsetarvet ja võimalust,

et töödeldakse eriliiki isikuandmeid, peaks logimine hõlmama kõiki olulisi andmetele

juurdepääsu ja andmete edasise kasutamise toiminguid, mitte üksnes sisestamist,

muutmist ja päringuid.

10. Seletuskirjas on esitatud andmekaitsealane mõjuhinnang, milles märgitakse, et tegemist

on seaduse rakendusaktiga, eelnõus käsitletud tegevused ei too sisuliselt kaasa uusi

töötlustoiminguid ning võrreldes kehtiva seadusega töötluse eesmärgid ja ulatus oluliselt

ei muutu. Samuti leitakse, et negatiivne mõju andmesubjektidele on vähene. Siinsamas

aga kirjeldab seletuskiri, et tõlkeväravas võib töödeldav tekst sisaldada väga tundlikke

andmeid, sh terviseandmeid, süüteoandmeid ja maksuandmeid ning eelnõu § 5 kohaselt

on tõlkevärava kaitsetarve väga suur.

Leiame, et seletuskirja mõjuhinnang on liiga üldine ega ava piisavalt riske, mis tulenevad

sellest, et tõlgitav tekst võib sisaldada eriliiki isikuandmeid ja muud tundlikku teavet,

tõlkemälud on korduvkasutatavad ja osad neist on plaanis avalikustada, süsteem sisaldab

rollipõhist juurdepääsu ja peakasutaja õigusi, seletuskiri viitab automaatalgoritmidele

sobiva tõlkija leidmiseks ning avalikud anonüümitud tõlkemälud võivad sisaldada isiku

tuvastamise riski. Palume seletuskirjas mõjuhinnangut täiendada konkreetsema

riskianalüüsi ja kaitsemeetmete kirjeldusega. Ei ole veenev järeldada, et lisariske ei

kaasne, kui samal ajal tunnistatakse väga suurt kaitsetarvet ning võimalust töödelda eriliiki

ja muid tundlikke andmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144