Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 24.04.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25230300008

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XX (XX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 22.07.2025

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 25230300008, mille esemeks on

XXi poolne liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske

tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati XXle KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on

järgmine.

22.07.2025 kella 19:45 paiku juhtis XX Harjumaal Tallinna linnas XX ja XX tänavate

ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg.märk XX, ei täitnud liiklusmärgi nr 221

„Anna teed“ nõuideid, sõitis ristmikule välja ning põrkas seal kokku sõidueesõigusega teel

elektrilise tõukerattaga KuKirin G2 tema suhtes paremalt vasakule liikunud XXaga (XX,

XX). Kokkupõrke tagajärjel sai XX rasked (eluohtlikud) tervisekahjustused. Ühtlasi tekitas

XX varalise kahju mootorsõiduki Volkswagen Passat, reg.märk XX, omanikule XXile (XX).

Liiklusõnnetus juhtus ning kirjeldatud tagajärg sai võimalikuks, kuna XX rikkus

ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS) sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c) LS § 56 lg 1, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja

arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on

vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale;

d) LS § 17 lg 1, mille kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma

liikluskorraldusvahenditest ja reguleerija märgiannetest ning majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruse nr 12 (vastu võetud 22.20.2011) „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 p 3 eesõigusmärk nr 221 „Anna

teed“ kohustab juhti andma teed lõikuval teel.

Seega pani XX toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest,

millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava

suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS

§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle

toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole

kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad

karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise

kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on

toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid

rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske

tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga

väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.

03.11.2025 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel XX ütlusi ei andnud. Samas 24.04.2026

kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas

kahtlustatav kahetsust selle üle, et ei olnud piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ning selle

tagajärjel sai kannatanu liiklusõnnetuses tõsiselt viga. Seega esineb, prokuröri hinnangul,

antud asjas kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust

kergendav asjaolu, mis vähendab kahtlustatava süüd.

Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes

muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida

uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid

saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka

üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta

negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt

reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale

õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Kahtlustatav on nõus hüvitama kõik kriminaalmenetluse kulud – nii isiku kohtuarstliku

ekspertiisi maksumuse 155 eurot kui ka kannatanu joobeseisundi tuvastamise kulu 78 eurot

(kannatanu organismist etanooli ega narkootilisi aineid ei leitud – prokuröri märkus).

Kannatanu XX tsiviilhagi ei esitanud. Temale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitas

kindlustusselts. Käesoleva kriminaalmenetluse raames ei soovinud kannatanu kahtlustatava

ega kindlustusseltsi vastu täiendavat nõuet esitada. Samas on kannatanule selgitatud, et seda

õigust on temal edaspidi võimalik realiseerida tsiviilkohtumenetluse korras. Kannatanule on

prokuröri poolt selgitatud KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemus ning

tema on sellest aru saanud.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud

kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks

avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25230300008 menetlus.

2. Kohustada XXi maksma riigituludesse 700 (seitsesada) eurot hiljemalt

24.10.2026.

3. Kohustada XXi hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku

kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-AOI00075-01) maksumus 155

eurot ning joobeseisundi tuvastamise maksumus 78 eurot (saatekiri nr 25T-

TXT03920), hiljemalt 24.10.2026.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise

vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD-plaat fotodega ja 1 CD-plaat kõnesalvestisega jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed:

andmed puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud:

- otsustus isiku kohtuarstliku ekspertiisining joobeseisundi tuvastamise kulude osas

sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3;

- kahtlustatava kulu tema poolt valitud kaitsjale jätta täies ulatuses kahtlustatava

kanda.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatav

XXile ja tema kaitsjale vandeadvokaat Sander Potisepale. Ühtlasi saadetakse

käesoleva määruse koopia kannatanu XXale.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses

loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas

kriminaalasjas uuendamisele.

___________________________________________________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)