Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Liina Pettai

Valga Vallavalitsus

[email protected]

Teie 18.03.2024 nr Meie 05.04.2024 nr 2.3-8/24/724

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise, milles kirjutatakse: Soovime saada nõu kahes küsimuses, mis puudutab isikuandmete väljastamist.

1. Vallavalitsusel oli kirjavahetus õiguskantsleriga ühe lapse tugiisiku vajaduse teemal.

Nüüd soovivad selle lapse vanemad, et väljastaksime neile kirjad, mida oleme

õiguskantslerile saatnud. Kas vallavalitsusel on õigus neid välja anda? Kas

lapsevanemad peavad põhjendama, miks nad vajavad nimetatud dokumente?

2. Vallakodanik küsib teabenõude korras dokumente, millega on alates 01.01.2023 kuni

13.03.2024 määratud ja makstud Valga Vallavalitsuse teenistujatele ja hallatavate

asutuste töötajatele lisatasusid ja hüvitisi (sh lahkumishüvitised). Selge on, et teenistujate

kohta me need dokumendid väljastame, kuid allasutuste töötajate kohta ei väljastaks

nimeliselt neid dokumente, vaid teeksime koondi väljamakstud summadest. Kas see on

korrektne?

Teadmata kõiki asjaolusid (sh milliseid isikuandmeid sisaldab kirjavahetus Õiguskantsleriga,

millised piirangud on KOV kehtestatud kirjavahetusele jne) selgitame, et üldreegel on, et

alaealise lapse suhtes on tema andmete töötlemise osas esindusõigusega isik tema

hooldusõiguslik vanem. Tõsi, mida vanem on laps ja mida rohkem saab ja oskab ta enda eluga

seonduvas kaasa rääkida, peaks tema andmete töötlemisel, arvestama tema arvamusega. Kui

lapsel ja vanemal on head suhted, siis ei ole põhjust lapse kohta käivaid andmeid vanemate eest

varjata. Kui suhted ei ole head või esinevad muud mõjuvad põhjused andmete

mitteedastamiseks, siis tuleb hinnata, kas mingite andmete avaldamine lapsevanematele võib

kahjustada lapse huve. Ka lastekaitseseadus (LasteKS § 5 lg 3) ütleb, et kõigis lapsi

puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale eelkõige seada lapse huvid.

Vastuseks Teie teisele küsimusele selgitame, et teabenõude korras on võimalik välja nõuda

dokumente töötasu ja hüvitiste kohta, kui isik saab tasu ja hüvitisi riigi, omavalitsuse ja avalik-

õigusliku juriidilise isiku eelarvest. Seadusandja on soovinud, et avaliku sektori palgaandmed

oleksid avalikud.

AvTS § 36 lg 1 p 9 kohaselt ei tohi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust

juriidilisest isikust teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada

dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku

eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud

töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et

AvTS-i tuleb tõlgendada viisil, mille järgi on AvTS § 36 lg 1 p 9 erinorm TLS § 28 lg 2 p 13

2 (2)

suhtes ja seetõttu on kohalikul omavalitusel kohustus väljastada töötajate palgaandmed ka

isikustatud kujul ning seda sõltumata töökohast. Riigikohus lisas, et sellist kohustust avaldada

töötajate töötasu ei väära ka AvTS-i eraelu puutumatust kaitsvad normid. Kuigi Riigikohus tegi

otsuse ainult kohalike omavalitsuste suhtes, muutis seadusandja peale seda ka seadust. Ehk siis

piirangut ei saa kehtestada tasudele ja hüvitistele, mis on maksutud eelarvelistest vahenditest

olenemata sellest, kas tegemist on teenistujaga või töölepingu alusel töötava isikuga. See kehtib

ka hallatavate asutuste osas.

Kui lisatasu või hüvitise maksmine on seotud isiku eraelulise sündmusega või sisaldab muid

eraelu riivaid andmeid, siis kaetakse sellises dokumendis eraelu puudutav teave kinni. Kui

lisatasu või hüvitise määramise dokument sisaldab ainult isiku nime ja tööalast teavet ning isiku

nime ja ametinimetust, ei saa seda lugeda piiranguga teabeks ning sellisele dokumendile pole

alust juurdepääsu piirata.

Kokkuvõtvalt, AvTS § 23 lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest siis

kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale

teabele juurdepääsuõigust. Seda, kas asutus saab teabenõuet täita ning millises mahus, peabki

hindama asutus ise ning inspektsioon ei saa seda kohaliku omavalitsuse eest otsustada.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel