Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Sandra Paulus

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

[email protected]

Teie 07.03.2024 nr Meie 05.04.2024 nr 2.3-8/24/628

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Asutus, milles töötan, on sõlminud ministeeriumiga halduslepingu toetusmeetme läbiviimiseks. Toetusmeede on rahaline stipendium välisriigis elavatele eraisikutele vanuses 21-25 Eestis erialase praktika tegemiseks. Toetuse saamiseks esitavad isikud meile taotluse koos oma isikuandmetega – nimi, e-mail, telefon. Küsimus on tekkinud seoses nende isikuandmete edastamisega ministeeriumile, kui:

1. Toetusleping on lõppenud – eraisikuga on stipendiumi saamiseks sõlmitud leping, stipendium on

saadud, eesmärk on täidetud

2. Ministeerium sooviks võimalusel nende isikutega ühendust võtta et saata neile teavet ning küsida

nõusolekut oma kogemust jagama

3. Lepingud stipendiumi saanud isikutega on eraisikute ja meie asutuse vahel; eraldi

nõusolekuvormi eelnevalt andmete edastamiseks ministeeriumile sõlmitud ei ole Kas ja millised võimalused on nende isikute nimede ja e-maili aadresside edastamiseks ministeeriumile meie asutuse poolt? Vajadusel vastan täpsustavatele küsimustele.

Selgitame, et isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta

(sh ka füüsilise isiku e-postkast). Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab,

et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib

isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning

koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Isikuandmete

töötlemise alused on mitteammendavalt loetletud IKÜM artiklis 6. Seda, millisel õiguslikul

alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja

tõendama andmetöötleja ehk Teie ise. Kui andmetöötluseks puudub õiguslik alus, siis andmeid

töödelda ei tohi (sh andmeid edastada kolmandatele isikutele, võtta ühendust stipendiumi saajaga

pärast toetusmeetme lõppemist jne).

Olete küll maininud, et nõusolek puudub, kuid siinkohal peame vajalikuks selgitada teadmiseks,

et nõusolek ühe võimaliku õigusliku alusena saab isikuandmete töötlemise aluseks olla vaid neil

juhtudel, kus isikuandmete töötlemine ei ole vältimatu ning inimesel on tõepoolest võimalik

otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Muuhulgas ei tohi nõusoleku mitte

andmisega kaasneda negatiivseid tagajärgi. Nõusoleku osas soovitame täiendavalt tutvuda

isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõusoleku andmise tingimustega (IKÜM artikkel 7)

kui ka inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendiga (9. peatükk. Nõusoleku

küsimine; Lisa 2. Nõusoleku kontrollküsimustik).

Antud juhul ei ole Te ka välja toonud, millisel õiguslikul alusel Te täpselt sooviksite seda

andmetöötlust läbi viia, mistõttu tuleb Teil vaadata üle asutuse andmetöötlustoimingud (sh

2 (2)

andmekaitsetingimused, sõlmitud lepingud jne) ning vajadusel konsulteerida õigusnõustajaga.

Kuna kirjutate, et toetuslepingu eesmärk on täidetud ning muid õiguslikke aluseid ei ole välja

toonud, siis edasiseks andmetöötluseks puudub eelduslikult õigustus ning nagu eelnevalt

kirjutatud, tuleb Teil järgnevateks andmetöötlusteks andmetöötlustoimingud üle vaadata. Küll

aga on võimalus ministeeriumil või teil oma kodulehel vms jagada infot, et isikud, kellel on soov

oma kogemust jagada, ise ühendust võtaks. Edaspidi peaks see olema juba algselt kokku lepitud,

kes on nõus edaspidise andmete töötlemisega muudel eesmärkidel.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel