Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 07.07.2026 nr 556661

Meie 15.07.2026 nr 7.1-2/26/11841-2

Jalaka tn 2 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kiili valla Lähtse küla

Jalaka tn 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 556661).

Kinnistu (katastritunnus 30401:003:0568) asub riigitee nr 11115 Kangru-Tuhala tee (edaspidi

riigitee) km 11,02-11,07 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu (EHR kood 121458287) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Uus Maailm

Arhitektuuribüroo OÜ koostatud „Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr

130723I“ (edaspidi projekt).

Alal kehtib 28.11.2017 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 415 kehtestatud „Annuksemaa

maaüksuse detailplaneering (DP0286)“ (edaspidi planeering).

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg

1 p 5 ning § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.

1. Projekti asendiplaanil on „Olemasolev kinnistule juurdepääsutee“ riigitee ligikaudu km 11,05

(vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte projekti asendiplaanist

2 (3)

Selgitame, et kehtiva planeeringu liikluslahendus ei näe ette riigitee nimetatud asukohas ette

juurdepääsutee rajamist. Planeeringu kohaselt on juurdepääs kinnistule on kavandatud Jalaka

tänav T2 kinnistu (katastritunnus 30401:003:0546) kaudu ning uusi juurdepääsuteid riigiteelt

ei ole ette nähtud (vt joonis 2). Samuti ei ole projekti seletuskirjas käsitletud joonisel 1

kujutatud lahendust.

Joonis 2. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Oleme 08.01.2019 kirjaga nr 15-2/18/57232-3 selgitanud, et me ei saa nõustuda riigiteelt

11115 nii ajutise kui ka alalise mahasõidu rajamisega. Jalaka 2 kinnistule kavandatava

juurdepääsu aluseks on kehtiv Annuksemaa detailplaneering, mille liikluslahendus näeb ette

juurdepääsu Teie kinnistuga piirnevalt perspektiivselt Jalaka tänavalt.

Joonisel 1 tähistatud „olemasolev kinnistule juurdepääs“ ei ole Transpordiameti hinnangul

olemasolev nõuetekohane mahasõit. Tegemist on ilma teeomaniku nõusolekuta kujunenud

mahapöördekohaga riigiteelt, mida on kasutatud üksikutel juhtudel ning mida ei saa käsitada

rajatisena.

Arvestades eeltoodut, palume asendiplaanilt eemaldada märge „olemasolev kinnistule

juurdepääsutee“ koos seda tähistava viidaga. Samuti palume eemaldada projekti seletuskirjast

sellele viitavad selgitused ning asendiplaanil kujutatud 4,0 m laiune tiibvärav.

Lisaks palume korrigeerida seletuskirja p 2.2.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja

kõnniteed, kus on märgitud, et mahasõidu projekteerimisel tuleb võtta aluseks majandus-ja

taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Nimetatud määrus on

kehtetu. Kehtiv on kliimaministri 17.11.2023 vastu võetud määrus nr 71 „Tee projekteerimise

normid“.

2. Projekti asendiplaanil kujutatud tee kaitsevööndi ulatust tuleb korrigeerida (vt joonis 3).

Tulenevalt EhS § 71 lg 2 on kõrvalmaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast 30 meetrit. Juhime tähelepanu, et mõiste „Tee sanitaarkaitsevöönd 60 m“ ei

ole enam kehtiv õigusmõiste ning seda ei kasutata EhS ega teistes kehtivates õigusaktides.

Palume see asendiplaanilt eemaldada.

3 (3)

Joonis 3. Väljavõte projekti asendiplaanist

3. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirjas palume märkida, et tee omanik (Transpordiamet) on ehitusprojekti

koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustust nende

häiringute leevendamiseks projektiga hõlmataval alal. Kõik vajalike leevendusmeetmete

kavandamise ja rakendamisega seotud kulud kannab arendaja.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi. Projekti asendiplaanile lisada riigitee nimetus „11115 Kangru-Tuhala tee“.

5. Projekti seletuskirja palume täiendada märkusega, et vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p

1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd

ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevee juhtimine riigitee alusele

maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse on keelatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. 130723I_EP_AR-3-01_seletus - Lisa 2. 130723I_EP_AR-4-01_asend - Lisa 3. 130723I_EP_AA-1-01_DP-seletus_0 - Lisa 4. 130723I_EP_AA-1-02_DP-pohijoonis

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 1/33

S E L E T U S K I R I

S E L E T U S K I R I ................................................................................................................................. 1

D O K U M E N T I D E N I M E K I R I .................................................................................................. 1

1. Ü L D O S A ........................................................................................................................................ 2

2. A S E N D I P L A A N.......................................................................................................................... 3

3. A R H I T E K T U U R ....................................................................................................................... 10

4. K O N S T R U K T S I O O N I D ........................................................................................................ 16

5. T U L E O H U T U S ......................................................................................................................... 19

6. K Ü T E J A V E N T I L A T S I O O N ........................................................................................... 22

7. K E S K K O N N A K A I T S E ............................................................................................................ 24

8. T E R V I S E K A I T S E ..................................................................................................................... 28

9. V E E V A R U S T U S J A K A N A L I S A T S I O O N .................................................................. 28

10. E H I T U S E O R G A N I S E E R I M I S E L A H E N D U S ....................................................... 29

11. E L E K T R I V A R U S T U S ........................................................................................................... 29

12. N Õ R K V O O L ............................................................................................................................. 32

13. E N E R G I A T Õ H U S U S............................................................................................................ 32

14. T E A D M I S E K S O M A N I K U L E ....................................................................................... 33

D O K U M E N T I D E N I M E K I R I

1. AS-0/1 Situatsiooniskeem M 1:2000

2. AS-1 Asendiplaan M 1:500

3. A-1 Üksikelamu 1. korruse plaan M 1:100

4. A-2 Üksikelamu vaated M 1:100

5. A-3 Üksikelamu lõige A-A M 1:50

6. A-4 Üksikelamu vundamendi plaan M 1:100

7. A-5 Üksikelamu katuse plaan M 1:100

8. A-6 Üksikelamu avatäidete spetsifikatsioon M 1:50

9. A-8 Abihoone 1. korruse plaan M 1:100

10. A-9 Abihoone vaated M 1:100

11. A-10 Abihoone lõige A-A M 1:50

12. A-11 Abihoone vundamendi plaan M 1:100

13. A-12 Abihoone katuse plaan M 1:100

14. A-14 Piirdeaed M 1:50

15. Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP Seletuskiri – krunt nr. 16 osas

16. Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP Põhijoonis – krunt nr. 16 osas

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 2/33

1. Ü L D O S A

1.1 Seletuskirja ülesehitus

Käesolev seletuskiri on koostatud Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas, Jalaka tn 2 krundil

üksikelamu ja abihoone ehitusprojekti jaoks ning koosneb asjakohasest peatükkidest. Seletuskiri

sisaldab andmeid, mis hõlmavad arhitektuuri ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Projekt

on koostatud vastavalt tellija lähteülesandele, soovidele, kooskõlas Eesti Vabariigis kehivate

projekteerimisnormidega ning Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. määrusega nr. 97 –

Nõuded ehitusprojektile. Projekt on koostatud vastavalt tellija soovidele kooskõlas Annukse

Kinnistu Kiili Vald Harjumaa detailplaneeringuga üksikelamu ja abihoone ehitusprojekti

koostamiseks (edasi „DP“), millega on krundile lubatud 1 ühepereelamu maksimaalse ehitisealuse

pinnaga kuni 250 m2 ning selle juurde kuuluv abihoone ehitisealuse pinnaga kuni 50 m2.

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitise asukoht

Hoone asub Harjumaal, Kiili vallas, Lähtse külas, aadressil Jalaka tn 2. Krundi katastritunnus on

30401:003:0568 (Elamumaa 100%) ning krundi suuruseks on 3716 m2. Maa-ala looduslik reljeef on

üldiselt tasane, kerge tõusuga kagu poole, kinnistu lõunaküljel kulgeb kraav. Absoluutkõrguse

vahemik 41.90 – 44.11 m. Kinnistu olemasolevaid maapinna kõrgusi käesoleva projektiga ei

muudeta.

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus

Üksikelamu vundamendilaheduseks on monoliitne r/b plaatvundament ilma keldrita, mis on

soojustatud 200 mm EPS100 soojustusega ja paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale.

Eramu on ühekorruseline. Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on väikeplokk (nt. Fibo 5 Mpa

200 mm). Katuse kandev osa ehitatakse puidust, kattematerjaliks on katusekivi. Eramu ehitisealune

pind on 248.2 m2.

Abihoone vundamendilaheduseks on madal monoliitne r/b vaivundament, mis on soojustatud 200

mm kivivill soojustusega ja paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Abihoone on

ühekorruseline. Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on puitkarkass. Katuse kandev osa

ehitatakse puidust, kattematerjaliks on plekk kiviprofiil. Eramu ehitisealune pind on 43.6 m2.

1.2.3 Projekteerija

Peaprojekteerija: UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Registrikood: 14672720 Telefon: +372 56849995 E-mail: [email protected] Aadress: Harjumaa, Tallinn, Väike-Ameerika tn 19 MTR Reg: EEP004193 – Projekteerimine

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 3/33

AA, AS, AR osa koostaja: Irina Kazantseva Kutse: Diplomeeritud arhitekt tase 7 Kutsetunnistus: E003165 AA, AS, AR osa vastutav spetsialist: Irina Kazantseva Kutse: Diplomeeritud arhitekt tase 7 Kutsetunnistus: E003165

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed

Eelprojekti koostamise aluseks olid järgnevad lähteandmed:

1.3.1.1 Tellija lähteülesanne

Tellija lähteülesanne nr. 1340723I.

1.3.1.2 Eskiis või olemasolevad projektid

Puuduvad.

1.3.1.3 Detailplaneering ja projekteerimistingimused

− Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP - Seletuskiri - krunt nr 16 osas.

− Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP - Põhijoonis - krunt nr 16 osas.

1.3.2 Ehitusuuringud

Geo-mõõdistus dateeritud 01.10.2022 (OÜ Emerlin; töö nr. GA - 069).

1.3.3 Normdokumendid

Projekti koostamises lähtuti UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ sisekorrast ning punktis 1.1

nimetatud normdokumenditest.

2. A S E N D I P L A A N

2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Hoone projekteerimisel on lähtunud detailplaneeringust, tellija soovist ning krundi suurusest.

Asendiplaani aluseks on geo-mõõdistus dateeritud 01.10.2022 (OÜ Emerlin; töö nr. GA - 069).

2.1.2 Alusdokumendid

2.1.2.1 Lähteandmed

Detailplaneering ja katastri skeem.

2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid

Geo-mõõdistus dateeritud 01.10.2022 (OÜ Emerlin; töö nr. GA - 069).

2.1.2.3 Normdokumendid

Ehitusseadustik

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 4/33

− Siseministri määrus nr. 17 vastu võetud 10.03.2021 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded"

− Siseministri määrus nr. 10 vastu võetud 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord"

− Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile.

− EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus.

− EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus.

− EVS 812-6:2012+A1:2013 - Tuletõrje veevarustus

− Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

− Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr 42, 04.03.2002

− Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele

vastavuse tõendamise kord; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 49; 26.07.2013. RT I,

30.07.2013, 2

− Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 (11.12.2018) - Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded.

2.2 Olemasolev

2.2.1 Paiknemine

Vaadeldav 3716 m2 suurune krunt paikneb Harjumaal, Kiili vallas, Lähtse külas, Jalaka tn 2 kinnistul.

Krundi sihtotstarve on Elamumaa 100%. Krunti piirab põhjast Jalaka tänav T2 (Transpordimaa

100%; 30401:003:0546) ja Jalaka tn 4 kinnistu (Elamumaa 100%;

30401:003:0552), idast asub Laeva kinnistu (Elamumaa 100%; 30401:003:0054), läänes asub Jalaka

tänav T1 (Transpordimaa 100%; 30501:001:0310 ning lõunast piirab krunti 11115 Kurna-Tuhala tee

(Transpordimaa 100%; 30401:003:0228). Mööda kinnistu lõunakülge kulgeb kraav. Piirkonnas välja

kujunenud hoonestuslaad on üksikelamud ja abihooned.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Ehitisregistri järgi kinnistul hoonestus puudub.

2.2.3 Olemasolev kõrghaljastus

Kõrghaljastus puudub. Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. Ehitusjäätmed

likvideerida.

2.2.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed

Juurdepääsuteena projekteeritavale elamule planeerida juurdepääsutee projekteeritava

mahasõiduga Jalaka tänav T2 (Transpordimaa 100%; 30401:003:0546), mis asub krundi loodes.

Mahasõiduprojekteerimisel võtta aluseks majandus-ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106

„Tee projekteerimise normid“.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 5/33

2.2.5 Krundi kitsendused ja kaitsealused objektid.

Maaparanduskraavi veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranduvöönd 50 m, tee

nähtavuskolmnurk, teekaitsevöönd 50 m, sanitaarkaitsevöönd 60 m.

2.3 Asendiplaanilahendus

2.3.1 Vastavus lähteandmetele

Jrk. nr

Ehitusõigus ja piirangud,

Hoonestustingimused

Detailplaneering Projektlahendus

1. Krundi suurus 3709 m2 3716 m2

2. Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Elamumaa 100%

3. Hoonete arv krundil

(põhihoone / abihoone)

1 / 1 1 / -

4. Hoone lubatud suurim kõrgus – m

(põhihoone / abihoone)

9.0 m

4.5 m

6.5 m

4.1 m

5. Maksimaalne korruselisus

(põhihoone / abihoone)

2 / 1 1 maapealne korrus

1 maapealne korrus

6. Suletud brutopind kat. üksuse sihtotstarvete kaupa

400 m2 274.4 m2

7. Hoonestusviis Lahtine Lahtine

8. Katuse kalle ja katuse harja suund 40º - 45º Eramu põhiosas 40º, madalam osa 20º;

Abihoone 19º

Põhihoonel paralleelne juurdepääsuteega

9. Hoonete suurim ehitisealune pindala

(põhihoone / abihoone)

250 m2

50 m2

248.2 m2

43.6 m2

10. Hoone ±0.000 ja või sokli kõrgus 0.4 – 0.6 m 0.2 m projekteeritud maapind + 0.2 projekteeritud eramu sokkel;

11. Arhitektuursed nõuded 1) Hoonete arhitektuur peab olema stiililt lihtne ja traditsiooniline. Fassaadide kujundamisel kasutada tuleb naturaalseid, piirkonnale omaseid viimistlusmaterjale (puit, naturaalne kivi, krohvipind kom- bineerituna puidu või kiviga). Värvilahendus peab jääma pastelsete ja looduslike toonide

1) Projekteeritavad hooned on lihtsa ja kaasaegse arhitektuuriga ning sobivad ümbritsevasse miljöösse;

2) Üksikelamu välisseinad – valge krohv ning horisontaalne tumehall puitlaudis;

3) Üksikelamu sokkel on 30 cm kõrgune tumehallis toonis; Eramu katusel on

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 6/33

skaalas- se.; Soovitavalt kasutada välisviimistluses kivimaterjale, puitu või krohvi (max kahte erinevat materjali);

2) Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada looduslikke materjale imiteerivaid materjale. Lubatud ei ole ehitada ümarpalkmaju.

kasutatud Reakivi Evo tumehall (nt. Monier) – toon: RR2H3 Antratsiithall;

4) Abihoone on viimistletud horisontaalse puitlaudisega rohelises toonis;

12. Piirdeaed Iga elamumaa krundi piirile võib rajada piirdeid: teepoolne piirde kõrgus on vastavalt valla üldpla- neeringu nõuetele 1,2m, kinnistutevaheline piire vahemikus 1,2m kuni 1,5m. Piirded lahendada sobivas koosluses projekteeritava elamuga. Teepoolsed piirded puit-lipp või puit-latt ja kinnistute- vahelised võrkpiire kombineerituna haljastusega või dekoratiivhekk-piire. Naabrite vahelisel piiril on lubatud heki kõrguseks 1,5m – 2m, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

Tänavapoolne projekteeritud piirdeaed 1,5 meetri kõrgune vertikaalne puitaed metallpostidel.

Kruntide vahelised piirdeaiad (lõunast ja idast) – 1,5 meetri kõrgune metallvõrk;

13. Parkimiskohad 3

3

14. Minimaalne tulepüsivusklass TP-3 TP-3

Projekteeritud elamu vastab seega detailplaneeringu tingimustele ja on vastavuses ka tellija lähteülesandega.

2.3.2 Hoone paigutus

Projekteeritav üksikelamu hakkab asuma põhjapoolsest kinnistu piirist 7.4 meetri kaugusel;

läänepoolsetest kinnistute piiridest 12 meetri kaugusel, kirdepoolsest kinnistu piirist 6.7 meetri

kaugusel ning mitte lähemale, kui 49.8 meetrit krundi lõunaservast. Projekteeritud elamu paikneb

detailplaneeringus antud hoonestusalas.

Projekteeritav abihoone hakkab asuma kirdepoolsest kinnistu piirist 5 meetri kaugusel;

idapoolsetest kinnistute piiridest 13.2 meetri kaugusel ning mitte lähemale, kui 50.7 meetrit krundi

lõunaservast. Projekteeritud abihoone paikneb detailplaneeringus antud hoonestusalas.

2.3.3 Ehitusetapid

Täpsustatakse ehitustööde ettevalmistuse käigus.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 7/33

2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed

Käesolev projekt ei käsitle.

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus

Eramu +0.00 seotakse ABS-iga +44.00. Hoone harja kõrgus maapinnast 6.5 m. Hoone absoluutne

kõrgus on 50.3 m.

Abihoone +0.00 seotakse ABS-iga +44.80. Hoone harja kõrgus maapinnast 4.1 m. Hoone

absoluutne kõrgus on 48.40 m.

2.4.3 Sademevee käitlemine

Krundi sademevesi hajutatakse võimalikult suures mahus krundi piires haljasalal. Ei ole lubatud

halveneda naaberkinnistute pinnasevete olukorda ja sademeveed ei tohi valguda

naaberkinnistutele.

2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil

Juurdepääsuteena projekteeritavale elamule planeerida juurdepääsutee projekteeritava

mahasõiduga Jalaka tänav T2 (Transpordimaa 100%; 30401:003:0546), mis asub krundi loodes.

Mahasõiduprojekteerimisel võtta aluseks majandus-ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106

„Tee projekteerimise normid“.

Juurdepääsutee on projekteeritud asfaltkattega tee, mille kinnistusisene osa on ette nähtud

sillutuskivikattega. Parkimine on lahendatud omal krundil. Õuealal on parkimisvõimalus vähemalt

kolmele sõiduautole – kaks garaazis ja üks hoovis. Liikluskorraldus puudub.

2.6 Teed ja platsid

Kinnistule juurdepääsutee Jalaka tänav T2 lõik on projekteeritud asfaltkattega (asfaltobetoon -

40 mm; asfaltbetoon PAB – 50 mm; tihendatud paekillustik - 200 mm; dreeniv liivalus - 200 mm;

ol.ol. pinnas ). Projekteeritud sõidutee asfaltkatte ja projekteeritud kinnistule mahasõidu katted

omavahel sujuvalt kokku viia. A / B katte serv sirgeks lõigata. Kui katteid kahjustatakse suuremas

ulatuses kui projektis käsitletud, siis tulevad need normide kohaselt taastada.

Jalaka tn 2 kinnistu sisene kõvakattega ala on ette nähtud sillutuskivikattega (h=8cm) mis

ääristatakse kõnnitee äärekividega (100 x 8 x 20 cm). Kõnnitee äärekivid paigaldada kõrgusega 0

cm ning ühes lõigus kõrgusega 3 cm. See on vajalik sademevee suunamiseks.

Ette on nähtud ka Jalaka tn 2 haljasala taastamine / planeerimine kaevetööde järgselt. Haljasala

taastatakse kasvumullaga (min h=10cm).

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 8/33

Projekteeritud parkla-ala:

• Sillutuskivi h= 8 cm

• Kuivliivtsement 1:3 h= 3…5 cm

• Lubjakivikillustikust alus fr. 32/63 kiiluda / fr. 16/32 ja 8/16 -ga h= 25 cm

• Keskliiv (Kt= 0,98) h= 20 cm

• Keskliiv (Kt= 0,98) vajadusel

• Olemasolev pinnas

(väljakaeve teostamisel eemaldada vähemalt kogu kasvumulla kiht)

Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav muru-ala vähemalt 15 cm

paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Võib kasutada

ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse

kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademetevee

äravoolu katetelt.

Tee-osa lahendus on käesoleva ehitusprojekti raames antud põhimõtteliselt ning vajadusel

käsitletakse eraldi tee-ehitusliku projekti raames.

2.7 Haljastus ja heakorrastus

2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Kõrghaljastus puudub. Krundihaljastamiseks vajadusel tuleb koostada haljastusprojekt. Ehituse

käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. Ehitusjäätmed likvideerida.

2.7.2 Projekteeritud haljastus

Kinnistu idaosas on istutatud puuviljapuud.

Jalaka tn 2 krundi siseperimeetril istutatakse elupuuhekk. Elupuuhekk istutada paljasjuursetest

istikutest. Taimedel peab jääma enne külmasid 2 nädalat juurdumisaega. Pärast istikute

mahapanekut kastetakse neid väga põhjalikult. Istutustihedus sõltub valitud liigist: jõulisemaid ja

suuremamahulisi liike (ungari sirel, must aroonia, põisenelas) istutada hõredamalt 50...70 cm

tagant. Kasinamakasvulisi (pukspuu) 20 cm tagant. Traditsioonilisi hekke (tuhkpuu, liguster,

magesõstar) 30...40 cm tagant. Reeglina piisab korraliku lõikamise puhul üherealisest istutusest.

Mitte projekteerida hekki olemasoleva säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealasse, et tagada

nii olemasolevale kui ka rajatavale haljastusele kasvutingimuste säilitamine.

Lisaks sellele kinnistul on plaanis istutada veel 13 puud (vt. AS – 01), puude istutamisel tuleb

arvestada vastavust EVS 843:2016 normidele. Istutatav taimemetarejal peab vastama Eesti

Vabariigi standardile EVS 778:2001. Tänavamaale istutatavate lehtpuude tüve läbimõõt pab olema

minimaalselt 6 cm.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 9/33

Teede- ja platsideäärsed haljasalad tuleb planeerida, vajadusel täiendada täitepinnasega, katta

seejärel kasvumullaga paksusega 20 cm. Kasvumullana kasutada tavalist põllumulda, mis ei sisalda

prahti ja kive, mille mõõtmed ületavad 2/3 kasvukihi paksusest. Kasvumullana võib kasutada

varem eemaldatud kasvumulda, kui on kontrollitud selle saasteainete sisaldus. Taimede

istutusaugud kaevatakse valmis ja täidetakse kasvumullaga. Seejärel täidetakse kogu murualune

maa-ala väetisega segatud kasvumulla kihiga 15-20 cm.

Väetise võib ka kasvukihile ühtlaselt jaotada kulunormiga 75 g/m2 ja rehitseda pinnasesse.

Mullakiht vajub 3-5 cm. Mullakiht tasandatakse ja rullitakse kinni ning pind peaks lõpptulemusena

jääma sillutisest 1 cm võrra madalamale, siis saab ka muru ääre ühtlaselt tasaseks niita.

Seemnesegu valitakse kasvutingimust järgi (varjumuru, kuiva ala muru jne.). Seemnekogus

jagatakse pooleks, pool kogust külvatakse piki ja teine pool põikisuunas. Külvata on soovitav

tuulevaikse ilmaga. Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata

kulunormiga vähemalt 20 g/m2, seeme tuleb kergelt mulda rehitseda.

Sobiv muruseemne koostis: karjamaa raihein 15%, võsundiline punane aruhein 25%, puhmikuline

punane aruhein 20%, aasnurmikas 40%. Muru hooldamiseks tuleb kevadel ja sügisel ära riisuda

lehed. Kasta-vihmutada 10 l/m² vastavalt vajadusele, kuid enne muru kolletumist. Muru niita

vastavalt ilmastikutingimustele kord 1-2 nädala jooksul. Põuaperioodil peab muru kõrgus olema

vähemalt 6 cm. Muru väetada 3 korda aastas, kevadel ja kaks korda lämmastikväetisega, augustis

fosfor- ja kaaliumväetisega. Krundi täpseks haljastuse lahenduseks vajadusel tellida eraldi

haljastusprojekt.

2.7.3 Väikeehitised ja -vormid

Krundile ei ole ettenähtud väikevorme.

2.7.4 Piirded ja väravad

Jalaka tänav T1 ja T2 poolsele küljele on projekteeritud vertikaalne puitaed metallpostidel

kõrgusega 1.5 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad lõunast ja idast – 1,5 meetri kõrgune

metallvõrk. Sissesõiduväravaks on ettenähtud 4 meetri laiune terasraamis liugvärav, mis varustada

avamisautomaatikaga. Jalgvärav on samuti terasraamis laiusega 1.1 m. Kinnistu lõunaoses hakkab

paiknema 4 m laiune tiibvärav terasraamis. Ehituse käigus tuleb vältida piirdeaia ja piirdeaia

postide vundamentide sattumist kaablile. Vajadusel piirdeaia vundament sillata kaablite kinnistule

sisseviikude kohal.

2.7.5 Jäätmekäitlus

Ehitusjäätmed sorteerida ja koguda kokku ehitusjäätmete konteinerisse ja ladustada

litsentseeritud firma poolt. Ehitamise käigus ei tekki jäätmeid rohkem kui 1 m3 päevas ja kogu

ehitusperioodi kestel üle 10 m3. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja kohaliku

omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast.

2.8 Maa-ala tehnilised andmed

Krundi pind 3716 m2

Eramu ehitisealune pind 248.2 m2

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 10/33

Maapealse osa alune pind 248.2 m2

Eramu maht 1181 m3

Eramu maapealse osa maht 1181 m3

Eramu maapealsete korruste arv 1

Eramu maa-aluste korruste arv 0

Abihoone ehitisealune pind 43.6 m2

Abihoone osa alune pind 43.6 m2

Abihoone maht 176.4 m3

Abihoone maapealse osa maht 176.4 m3

Abihoone maapealsete korruste arv 1

Abihoone maa-aluste korruste arv 0

Krundi täisehituse % 7.9 %

Parkimiskohtade arv 3 kohta

3. A R H I T E K T U U R

Arhitektuuri seletuskirja koostab arhitekt.

Käesoleva projektiga on lahendatud ühekorruseline üksikelamu ja selle juurde kuuluv abihoone.

Eramu on 23 x 14.6 meetri suurune ja maksimaalselt 6.5 meetri kõrgune ehitis. Hoone

arhitektuurse kontseptsiooni valikul oli arvestatud tellija sooviga projekteerida võimalikult lihtsa

mahuga ja konstruktsioonide lahendusega kivihoonet. Abihoone on 10.3 x 4.2 meetri suurune ja

maksimaalselt 4.1 meetri kõrgune puitkarkassil ehitis.

3.1 Üdandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Arhitektuuri osa hõlmab hoone korruste plaane, vaateid koos lõikega, katuse ja vundamendi plaani.

3.1.2 Alusdokumendid

3.1.2.1 Lähteandmed

Lähteandeteks projekti koostamisel olid tellija soov ning punktis 1.1 nimetatud ehitusnormid ja

projekteerimisstandardid.

3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid

Geo-mõõdistus dateeritud 01.10.2022 (OÜ Emerlin; töö nr. GA - 069).

3.1.3 Normdokumendid

− Siseministri määrus nr.17 vastu võetud 01.03.2021 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.“

− Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile.

− EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus.

− EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus.

− EVS 812-6:2012+A1:2013 - Tuletõrje veevarustus

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 11/33

− Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

− Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes

siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast

− Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr 42 04.03.2002

− Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele

vastavuse tõendamise kord; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 49; 26.07.2013. RT I,

30.07.2013, 2

− Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 (11.12.2018) - Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded.

3.2 Arhitektuuri üldlahendus

3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud

Kõik vahekaugused naaberkruntidest on kõik vähemalt 5 m.

3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused

Hoone tulevane laiendamine ei ole ettenähtud.

3.3.3 Energiatõhusus ja sisekliima

Kõik seinad ja konstruktsioonid on valitud KEK≤160 saavutamiseks (vt pt.10).

3.3.4 Hoone ruumid

Üksikelamu plaanilahenduse skeem on lihtne ja võimalikult funktsionaalne. Peasissekäik on

projekteeritud hoone keskele põhja küljele juurdepääsuga parkimisalalt. Hoone ida ja lõuna küljele

on projekteeritud sügavimmutatud puidust terrass. Peasissepääsust pääseb esikusse, millest

paremalt asub garaaz ja tehniline ruum, otse koridorist asub avatud köök, avar elu- ja söögituba,

kust pääseb terrassile ja saunakompleks. Esikust vasakule asuvad garderoob, WC, 3 magamistuba,

millest üks omab eraldi vannitoa ja garderoobi.

Abihoone sissepääs asub hoone lääneosas, hoone sees asuvad puhkeruum, dussiruum ja WC ning

abiruum.

3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted

3.4.1 Vundament

Eramu põrandakonstruktsioon koosneb monoliitsest raudbetoonplaadist, mis on soojustatud

vahtpolüstüreeniga EPS100 ja paigaldatud tihendatud liiva aluse peale. Põranda betoonkeha mark,

konfiguratsioon, armeering ning soojustuse mark täpsustatakse konstruktiivses projektis. Põranda

alused ja sisesed kommunikatsioonid ning läbiviigud vajadusel täpsustatakse eriosade projektis.

Terrasside vundamendi tüüp ja asetus määratakse järgmises projekti staadiumis või tööde käigus.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 12/33

Vundamendi ehitamisel tuleb kindlasti arvestada radooni kaitsega so. kasutada radoonikilet ja

vundamendi tuulutust (radoonikaevud).

Terrasside vundamendi tüüp ja asetus määratakse järgmises projekti staadiumis või tööde käigus.

Abihoone vundamendilaheduseks on madal vaivundament d200mm (armeeritud, betoon C20/25)

ilma keldrita, mis on paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Põranda konstruktsiooni

täpsustada järgmistes projekteerimisetappides. Põranda alused ja sisesed kommunikatsioonid ning

läbiviigud vajadusel täpsustatakse eriosade projektis.

3.4.2 Eramu põrand pinnasel PP1

Põrandad – Vannitoas, WC – s, puhkeruumis, köögis – keraamilised plaadid; koridoris, elutoas,

magamistubades – parkettpõrand; tehnilises ruumis ja garaazis – betoonpõrand.

- Põrandakate (parkett (+ aluspõrand) / keraamiline plaat (+ paigaldussegu) / betoonpõrand)

- Niiskustõke (märgades ruumides)

- Armeeritud betoon ääreelementide ja paksendustega kandeseinte all 120 mm

(põrandaküttetorud sees)

- Vee- ja radoonikindel membraan (nt. Grace Preprufe 160 R)

- Soojustus, vahtpolüstüreen EPS100 2x100=200 mm

- Tihendatud mineraalne alus min 350 mm

3.4.3 Eramu vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Projekteeritud elamu välisseinte kandekonstruktsioonid on põhiosas väikeplokkidest (nt. Fibo 5

Mpa 200 mm). Katuse kandev osa ehitatakse puidust. Ehitiste kandvad konstruktsioonid

täpsustada konstruktioonide projekti raames.

3.4.4 Eramu trepid

Eramu peaukse esine õuetrepp ja terrass on projekteeritud sügavimmutatud ja faasitud servadega

laudisest sügavimmutatud taladel, vundamendi tüüp täpsustada järgmises projekti staadiumis või

tööde käigus.

3.4.5 Eramu välissein VS-I

- Krohv või horisontaalne termopuit

- Soojustus (nt. EPS60) 200 mm

- Kergkruus-väikeplokk (nt. Fibo 5 MPa) 200 mm

- Siseviimistlus / Krohv

3.4.6 Eramu sisesein SS-I

- Siseviimistlus / Krohv

- Fibo plokk 100...200 mm

- Siseviimistlus / Krohv

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 13/33

3.4.7 Eramu katus KA-I

- Reakivi Evo must (paigaldus vastavalt tootja juhisele)

- Alusroov 50x50 s.400mm

- Distantsliist 25x50mm

- Katusekile

- PUITFERM / alumises pinnas soojustus puistevill (nt. Isover KL) 500mm

- Aurutõke

- Puit- või metallkarkass (nt. AP-25 profiil) 25mm topelt

- Kipskartongplaat 13 mm

- Siseviimistlus / Krohv

3.4.8 Eramu avatäited

Aknad ja terrassiuksed on plastraamidega - toon: tumehall, RAL 7021;

Välisuks on turvauks metallist - toon: tumehall, RAL 7021; 1tk

Garaaziuks on metallist - toon: tumehall, RAL 7021; 1tk

Profiili toon: väljast – toon: tumehall, RAL 7021 / seest - toon: valge RAL 9016;

- Klaaspakett: argooniga täidetud, vaheliist plastik, hall / aknatarvikute viimistlus: RAL 9016 (valge);

- Käepide: valge

- Heliisolatsiooniandmed: min 35 dB. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörduda akende

heliisolatsioonile transpordimüra suhtes.

- Nõuded akendele (klass A3): õhuläbilaskvus - klass 4 / veepidavus - 7a / vastupanu

tuulekoormusele - C2

- Päikesefaktor SF= 0,5

3.4.9 Eramu välisviimistlus

• Välisseinad: Krohv – toon: valge, RAL 9016; Horisontaalne termopuit – toon: tumehall - hall, RAL 7016; • Tuulekapp – toon: tumehall, RAL 7016; • Katus: Reakivi Evo tumehall (nt. Monier) – toon: RR2H3 Antratsiithall; • Metallelemendid, uste ja akende veeplekid, katuse veeplekid, vihmaveetorud on tehases värvitud plekist – RR2H3 Antratsiithall; • Terrassilauad ja esitrepp – sügavimmutatud puit – toon: beez, RAL 1001; • Sokkel: krohvitud soklikrohvisüsteemiga (nt. Caparol) – toon: tumehall, RAL 7021; 3.4.10 Abihoone põrand pinnasel PP1

Põrandad – Vannitoas, WC – s, puhkeruumis, köögis – keraamilised plaadid; koridoris, elutoas,

magamistubades – parkettpõrand; tehnilises ruumis ja garaazis – betoonpõrand.

- Põrandakate (parkett (+ aluspõrand) / keraamiline plaat (+ paigaldussegu)

- Niiskustõke (märgades ruumides)

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 14/33

- OSB plaat 22 mm

- Puittalad 50 x 200 mm, samm 600 mm, soojustus kivivill 200 mm

- Tuuletõkkeplaat 12 mm

- Kandekonstruktsioon pruss 200x50mm samm 600mm

- Näriliste võrk

3.4.11 Abihoone vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Projekteeritud abihoone välisseinte kandekonstruktsioonid on põhiosas puitkarkassist. Katuse

kandev osa ehitatakse puidust. Ehitiste kandvad konstruktsioonid täpsustada konstruktioonide

projekti raames.

3.4.12 Abihoone trepid

Abihoone peaukse esine õuetrepp on projekteeritud sügavimmutatud ja faasitud servadega

laudisest sügavimmutatud taladel, vundamendi tüüp täpsustada järgmises projekti staadiumis või

tööde käigus.

3.4.13 Abihoone välissein VS-I

- Värvitud välisvoodrilaud 18mm

- Distantsliist laud 25x50mm

- OSB plaat 10mm

- Soojustus jäik kivivill 100mm

- Kandekonstruktsioon pruss 100x50mm samm 600mm

- Roovitus pruss 50x50mm

- Lisasoojustus jäik kivivill 50mm

- Aurutõkke 0.2mm

- Distantsliist laud 25x50mm

- Värvitud sisevoodrilaud 12mm

3.4.14 Abihoone sisesein SS-I

- Metallkarkass 95 mm / Soojustus kivivill 100 mm

- OSB plaat 10mm

- Värvitud sisevoodrilaud 12mm

3.4.15 Abihoone katus KA-I

- Plekk kiviprofiil

- Alusroov 25x100 mm

- Hingav katuse aluskate

- Sarikas pruss 150x50mm samm 600mm

3.4.16 Abihoone katuslagi

- Kandekonstruktsioon pruss 150x50mm samm 600mm

- Soojustus jäik kivivill 150mm

- Roovitus pruss 50x50mm

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 15/33

- Lisasoojustus jäik kivivill 50mm

- Aurutõkke 0.2mm

- Distantsliist laud 25x50mm

- Värvitud sisevoodrilaud 12mm

3.4.17 Sokkel

- Kivipuruga kaetud sokliplaat (nt. Tempsi Zoccolo) 10 mm

- Tsementkiudplaat 16 mm

- Hüdroisoltsioon

3.4.18 Abihoone välisviimistlus

• Välisseinad: Horisontaalne puitlaudis, tuulekapp – toon: heleroheline, RAL 6013; • Tuulekapp – toon: välisseintega ühes toonis; Sokkel on kivipuruga kaetud sokliplaat (nt. Tempsi Zoccolo) katusega ühes toonis – toon: tumepruun, RAL 8017; • Katus: Katus - Teraskivi FEB Forma katusekate – toon: RR32 Tumepruun; • Metallelemendid, uste ja akende veeplekid, katuse veeplekid, vihmaveetorud on tehases värvitud plekist – RR32 Tumepruun; • Aknad ja terrassiuksed on plastraamidega - toon: valge, RAL 9016;

3.4.18 Üldnõuded siseviimistlusele

Siseviimistlus teostada järgides SisetöödeRYL 2013 Hoone sisetööd ja MaalritöödeRYL 2012

Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid. Tubade ja abiruumide seinad

värvitakse või tapeeditakse. Märgade ruumide viimistlemisel kasutada keraamilisi plaate vms

sobivadi materjale.

3.5 Hoone tehnilised andmed

Üksikelamu ehitisealune pind 248.2 m2

Üksikelamu maapealse osa alune pind 248.2 m2

Üksikelamu maht 1181 m3

Üksikelamu maapealse osa maht 1181 m3

Üksikelamu maapealsete korruste arv 1

Üksikelamu maa-aluste korruste arv 0

Üksikelamu korruselisus 1

Üksikelamu harja kõrgus maapinnast 6.5 m

Üksikelamu absoluutne kõrgus 50.3 m

Üksikelamu pikkus 23 m

Üksikelamu laius 14.6 m

Üksikelamu katusekalle 20° - 40°

Üksikelamu suletud brutopind 230.8 m2

Üksikelamu suletud netopind 193.5 m2

Üksikelamu köetav pind 193.5 m2

Üksikelamu eluruumide pind 158 m2

Üksikelamu tehnopind 3.0 m2

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 16/33

Üksikelamu üldkasutatav pind 32.5 m2

Üksikelamu tubade arv 4

Üksikelamu tulepüsivusklass TP-3

Abihoone ehitisealune pind 43.6 m2

Abihoone maapealse osa alune pind 43.6 m2

Abihoone maht 176.4 m3

Abihoone maapealse osa maht 176.4 m3

Abihoone maapealsete korruste arv 1

Abihoone maa-aluste korruste arv 0

Abihoone korruselisus 1

Abihoone harja kõrgus maapinnast 4.1 m

Abihoone absoluutne kõrgus 48.8 m

Abihoone pikkus 10.3 m

Abihoone laius 4.2 m

Abihoone katusekalle 19°

Abihoone suletud brutopind 43.6 m2

Abihoone suletud netopind 36.1 m2

Abihoone köetav pind 36.1 m2

Abihoone mitteeluruumide pind 36.1 m2

Abihoone tehnopind 0 m2

Abihoone üldkasutatav pind 0 m2

Abihoone tulepüsivusklass TP-3

4. K O N S T R U K T S I O O N I D

4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Selles peatükkis määratletud koormused on ligikaudsed ning vajavad täpsustust

ehituskonstruktsiivses osas.

4.1.2 Alusdokumendid

4.1.2.1 Lähteandmed

Lähteandeteks projekti koostamisel olid tellija soov ning punktis 2.1.2.3 nimetatud ehitusnormid ja

projekteerimisstandardid.

4.1.2.2 Ehitusuuringud

Geo-mõõdistus dateeritud 01.10.2022 (OÜ Emerlin; töö nr. GA - 069).

4.1.2.3 Normdokumendid

Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse alljärgnevatest seadustest ja norm-

dokumentidest:

Ehitusseadustik

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 17/33

EVS 932:2017 Ehitusprojekt

„EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.“ ja sellega

liituvad abimaterjalid.

„EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.“ ja sellega liituvad

abimaterjalid.

„EVS-EN 1991-1-2:2004 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2:

Üldkoormused. Tulekahjukoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.

„EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.

„EVS-EN 1991-1-4:2005 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:

Tuulekoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.

„EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonetele.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.

„EVS-EN 1993-1-1:2005 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.

„EVS-EN 1994-1-1:2006 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad

abimaterjalid.

„EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist.

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.

„EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad

abimaterjalid.

„EVS-EN 1997-1:2005 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.“ ja

sellega liituvad abimaterjalid.

Muud asjakohased Eesti ehitusnormid, viimaste puudumisel Euronormid, Eesti Vabariigi

Standardid.

4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

4.2.1 Projekteeritud kasutusiga

Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, siis loetakse EVS-EN 1990:2002 kohaselt uute

kandekonstruktsioonide kasutusea kategooriaks klass 4 (hooned ja muud sarnased

kandekonstruktsioonid), planeeritav kasutusiga 50 aastat.

4.2.2 Tagajärgede- ja töökindlusklass

Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on eluhoone

kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC1.

4.2.3 Järelevalvetase

Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on järelevalve tase IL3 ehk teostatakse suurendatud

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 18/33

järelevalvet: kolmanda poole järelevalve.

4.2.4 Koormused

4.2.4.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused

Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-2:2002 liigitakse uusehitise järgmistele kasutusklassile:

klass A – qk=2,0 kN/m2, Qk=2,0 kN;

Horisontaalse koormuse klassid rinnatisele ja barjäärile on standardi EVS-EN 1991-1-2:2002 põhjal:

klass A – qk=0,5 kN/m (rinnatisele ja barjäärile kuni 1,2 m kõrguseni);

Koormuse osavarutegur γG=1,5.

4.2.4.2 Lumekoormus

Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m2. Katuse lumekoormuse kujutegur μ1=0,8.

Lumekoormused ja lumekotid arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006. Koormuse

osavarutegur γQ=1,5.

4.2.4.3 Tuulekoormus

Tuule põhiline baaskiiruse väärtus on vb=21,0 m/s ja keskmine tuule baaskiirusrõhk qp=0,618

kN/m2. Maastiku tüüp – II. Välis- ja siseõhutegurid vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2007.

Koormuse osavarutegur γQ=1,5.

4.2.4.4 Muud koormused

Omakaalukoormused on leitud vastavalt projekteeritud konstruktsioonidele ning tehniliste

seadmete kaaludele. Alalise koormuse osavarutegur γQ=1,2.

4.3 Hoone kandeskelett

Ehitiste kandvad konstruktsioonid täpsustada konstruktioonide projekti raames.

Üksikelamu põrandakonstruktsioon koosneb monoliitsest raudbetoonplaadist. Kasutada armatuuri

A400H, armatuuri ülekate jätkukohtades min ~400mm. Armatuuri kaitsekiht taldmikus vähemalt

50 mm, mujal 30 mm. Enne betoneerimist tuleb paigaldada kõik hoonealused kommunikatsioonid

koos vajalike läbiviikudega vundamendist. Vundamendi mõõtusid, rajamissügavust ning

armeerimist projekteerida vastavalt geoloogilistele tingimustele kohapeal. Betoontööde

järelevalveklass 2; tolerantsiklass 1 (EVS-EN 13670-1:2010). Sarrusterase painutamine ja lõikamine

vastavalt EVS-EN 13670-1:2010.

Tagasitäide teostada hästi dreeniva mineraalse pinnasega (liiv, kruus), mis tihendatakse vähemalt

95%-ni. Keskkonnaklass – pinnasega kokkupuutuvad elemendid XC2.

Raudbetoonkonstruktsiooni ehitamisel järgida Eesti Standardis EVS-EN 13670-1:2010 ja Eesti

Betooniühingu juhendis BÜ2, BÜ4 esitatud nõudeid ja tolerantside väärtuseid.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 19/33

Hüdroisolatsioon kanda/paigaldada seintele ja põrandale vastavalt tootja juhistele.

Töövõtus järgida ehituse üldiseid kvaliteedinõudeid (MaaRYL 2010), kvaliteeditaset ja tööviise ning

head ehitustava.

Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on kergkruus-väikeplokk (nt. Fibo 5MPa) paksusega 200

mm. Katuse kandvaks elemendiks on tehases valmistatud puitferm, mis toetub välisseintele.

Puittalade samm valida vastavalt arvutustele.

Abihoone vundamendilaheduseks on madal vaivundament d200mm (armeeritud, betoon C20/25)

ilma keldrita, mis on paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Abihoone on ühekorruseline.

Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on puitkarkass. Katuse kandev osa ehitatakse puidust.

Kõik kandvate elementide täpsed mõõdud vajadusel lahendada edasistes projekteerimise

staadiumites. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema

vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida materjalide ja konstruktsioonide

tootjatelt või müüjatelt.

5. T U L E O H U T U S

5.1 Üldandmed

Tuleohutuse osa koostatud vastavalt MTM määrusele nr. 97 (17.07.15) p.3. § 22 „Tuleohutuse

osa“ ja koosneb seletuskirjast ning joonistest.

5.1.1 Alusdokumendid

5.1.1.1 Lähteandmed

Tuleohutusosa koostamisel on lähtutud:

− Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile.

− Siseministri määrus nr.17 vastu võetud 01.03.2021 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

− Siseministri määrus nr. 10 vastu võetud 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord"

− EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus;

− EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus;

− EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitise tulohutus. Osa 2: Ventilatsiooni süsteemid;

− EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

− EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude

tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus;

5.2 Projekteeritav

Käesoleva projektiga on lahendatud ühekorruseline üksikelamu ehitisealuse pinnaga 248.2 m2 ning

selle juurde kuulub abihoone ehitisealuse pinnaga 43.6 m2. Üksikelamus planeeritakse paigaldada

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 20/33

õhk – vesi soojuspump ning elektrikeris leiliruumis. Kogu elamus paigaldatakse vesipõrandaküte, sh

garaazis. Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniseadmega, mis

hakkab asuma tehnilises ruumis või pööningul.

5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

1. Tulepüsivusklass – TP3

Nõudeid kandetarindite tulepusivusele ei ole.

2. Ehitise tuleohutusest tulenev ehitise liigitus – I kasutusviis (eluhoone / üksikelamu)

3. Tuletundlikkus –

Siseseinad ja lagi - D-s2,d2 (sisepinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjalidega)

Põrandad - nõudeid ei esitata

Mittekasutatav pööning ja madal pööning ja katusealune õõnsus - nõudeid ei esitata

Tehniline ruum - seinad ja lagi - B-s1, d0

Tehniline ruum – põrand - DFL-s1

Soojustussüsteem - D,d0

Välisseina välispind - D,d2

Õhutuspilu välispind - D,d2

Õhutuspilu sisepind - nõudeid ei esitata

Katusekate – Broof(t2)

Terrassi põrand – D-s2

Katusekatte väline tuletundlikkus - Broof (t2-t4)

Kaablid (ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 ja kõrgusega kuni 28 m) – Dca-s2,d2,a2

Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0

tuletundlikkusele

Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI

15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib

kasutada painduvaid kanaleid.

4. Hoone korruste arv - 1

5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

5.4.1 Tuleohutuskujad

Ehitiste vahelised tuleohutuskujad on tagatud hoone igalt poolt. Hoone vahekaugused

kinnistupiiridest on vahemalt 5 m.

5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

TP3-klassi hoonetes kandekonstruktsioonide tulepüsivusaja nõudeid ei ole, välja arvatud

maaaluste keldritega hoonete keldrikorruse vahelae puhul ning EVS 812-7:2018 jaotises 7.1.9

toodu korral.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 21/33

5.4.3 Põlemiskoormus

Hoone põlemiskoormus jääb alla 600MJ/m²

5.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Hoonetes peavad olema esmased tulekustutusvahendid. Nende all on mõeldud kantavaid

vahendeid, mis on valmis kiireks kasutamiseks ja tulekahju korral kiiresti kättesaadavad.

Üksikelamu ja abihoone põhikorrusel peab olema paigaldatud autonoomne

tulekahjusignalisatsiooniandur. Andurite asukohta täpsustada ehituse käigus. Üksikelamu tehnilisse

ruumi paigaldatakse käsitulekustuti.

5.8 Evakuatsioonilahendus

5.8.1 Maksimaalne inimeste arv

Ühes korteris viibivate inimeste arv on üldjuhul 6. Projekteeritav üksikelamu koosneb ühest

korterist.

5.8.2 Evakuatsiooniteed

5.8.2.1 Eramu ja abihoone evakuatsiooniteede laiused ja arv

Eramu evakuatsioonitee I (VU-01) – välisuksest hoovi, laiusega 1000 mm;

Eramu evaruevakuatsioonitee I (VU-02) – koridorist hoovi, laiusega 900 mm;

Eramu evaruevakuatsioonitee II (VU-03) – sauna puhkeruumist hoovi, laiusega 900 mm;

Eramu evaruevakuatsioonitee III (VU-04) – elutoast hoovi, laiusega 1250 mm;

Eramu evaruevakuatsioonitee IV (VU-05) – elutoast hoovi, laiusega 1250 mm;

Eramu evaruevakuatsioonitee V (GU-01) – garaazist hoovi, laiusega 4000 mm;

Abihoone evakuatsioonitee I (VU-01) – välisuksest hoovi, laiusega 900 mm;

5.8.2.2 Evakuatsiooniväljapääsud

Eramu evakuatsiooniväljapääse on kokku 6. Abihoones on üks evakuatsiooniväljapääse.

5.8.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele

Pääs hoonete katustele on vajadusel ettenähtud redeli kaudu. Pääs eramu pööninugle toimub

garaazist. Krundile sisesõit on loodest.

5.10 Tuleohutuspaigaldised

5.10.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon

Üksikelamu ja abihoone põhikorrusel peab olema paigaldatud autonoomne

tulekahjusignalisatsiooniandur ja vingugaasiandur. Andurite asukohta täpsustada ehituse käigus.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 22/33

5.10.2 Suitsueemaldamine

Käsitsi avatavate akende abil.

5.10.3 Tulekustutid

Majas peavad olema esmased tulekustutusvahendid. Nende all on mõeldud kantavaid vahendeid,

mis on valmis kiireks kasutamiseks ja tulekahju korral kiiresti kättesaadavad. Projektiga

kavandatakse A-B-C klassi pulbertulekustuti pulberaine massiga 6 kg, mis hakkab asuma eramu

tehnilises ruumis. Tulekustuti peab olema õigeaegselt kontrollitud, töökorras, siltidega varustatult

nähtavas ja kättesaadavas kohas. Tulekustutid paigaldatakse kuni 1,4 m kõrgusele põranda

tasapinnast.

5.11 Tehnosüsteemide tuleohutus

5.11.1 Kütteseadmete tuleohutus

Kütteseadmed tuleb ehitada ja paigaldada vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele. Üksikelamu

köetakse õhk – vesi soojuspumbaga. Elamu põhikorrusel paigaldatakse paigaldatakse

vesiporandaküte, sh garaazis. Lisaks sellele esimese korruse leiliruumis hakkab asuma elektrikeris.

Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide

elementide tööea määrab tootja.

Kõik torude ja kaablite tuletõkketarindes läbiminekukohad nõuetekohaselt tehakse tulekindlaks.

Kajastada kaablite tuletundlikkused vastavalt Siseministri määrusele nr 17 lisa 10.

5.12 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Päästekommando juurdepääs on ette nähtud krundi loodest. Olemasoleva

Jalaka tänav T1 laius on piisav ühe tuletõrjeauto juurdesõiduks ning ei takista evakuatsiooni.

5.13 Väline tulekustutusvesi

Tuletõrjeveevarustus on ettenähtud maapealse hüdrandi baasil, mis saab toite olmeveevarustuse

torustikest. Hüdrandile peab olema tagatud veetoide 10 l/s kolme tunni vältel. Lähim

välistulekustutusvesi 10 l/s on tagatud Jugapuu tn 1 (30501:001:0299) kinnistu ääres paiknevast

hüdrandist (kaugus kinnistu piirist on 30 m). Vastab standardile EVS 812-

6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017.

6. K Ü T E J A V E N T I L A T S I O O N

6.1 Üldandmed

6.1.1 Alusdokumendid

6.1.1.1 Normdokumendid

− Eesti Standard EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku soojuskoormuse

arvutusmeetod. Osa 1: Ruumi soojuskoormus, moodul M3-3. Kehtiv alates 02.08.2017.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 23/33

− Eesti Standard EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes

siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Kehtiv

alates 15.10.2019.

− Eesti Standard EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

Kõik tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt RYL 2002.

Tehnosüsteemide paigaldamise üldised kvaliteetnõuded ja toote valmistaja poolt toodetele

kaasaantavatele paigaldusjuhenditele.

6.2 Olemasolev ja projekteeritav

Üksikelamus planeeritakse paigaldada õhk – vesi soojuspump kütteks ja tarbevee soojendamiseks.

Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniga. Elamu põhikorrusel on

projekteeritud vesipõrandaküte, sh garaazis. Lisaks sellele leiliruumis hakkab asuma elektrikeris.

Soojusvajaduste arvutamisel on lähtutud järgmistest piirdetarindite soojajuhtivustest (U-arvudest):

- Välissein 0.14 W/m²K

- Vahelagi 0.085 W/m²K

- Aken N 0.73 W/m²K

- Aken S 0.69 W/m²K

- Aken W 0.76 W/m²K

- Aken E 0.69 W/m²K

- Välisuksed 1.0 W/m²K

- Garaaziuks 1.1 W/m²K

- Põrand pinnasel 0.09 W/m²K

6.3 Välisõhu arvutuslikud parameetrid

6.3.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

Arvutuslik talvine välistemperatuur on -23°C.

6.3.2 Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

Arvutuslik õhutemperatuur +21°C

Sissekliima parameetrid

Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ja

tehnoloogiale.

Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤30dB(A)

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 24/33

Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)

Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)

Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)

Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)

WC-s- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)

6.4 Ventilatsioon

Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniga. Ventileeritava õhu

soojendamine toimub veekalorifeeriga. Ventseadme paigaldatakse tehnilise ruumi.

Heitõhk suunatud katusele tulutuskorstna kaudu. Heitõhu puhastamist ei ole ette nähtud.

Ventilatsiooni paigaldamiseks tubadesse kasutatakse karpi, mis varjab venttoru. Väljatõmme on

organiseeritud vannitubadest ja köögist, sissepuhe on ette nähtud elutuppa ja magamistubadesse.

Õhukanalid valmistatakse tsingitud terasplekist. Võimalusel kasutatakse ümararistlõikelisi kanaleid.

Kanalid paiknevad valdavalt ruumide lae all. Süsteemi mõõdistamiseks ja seadistamiseks

paigaldatakse kanalitele vajalikul hulgal reguleerklappe (näit. PRA, Halton). Ventilatsioonisüsteemid

varustatakse aerodünaamilise mürataseme alandamiseks mürasummutajatega. Tuleb kasutada

kõiki meetmeid, et ei oleks ületatud ruumides lubatud mürataset.

6.4.1 Ventilatsiooni õhuhulgad

7. K E S K K O N N A K A I T S E

7.1 Jäätmed

Üldiselt tuuakse jäätmed liigiti sorteerituna eraldi kottides konteinerisse. Rakendatake

jäätmehierarhiat: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 25/33

palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse

minimaalsel hulgal. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmete kogumine ja vedu

ning vanapaberi kogumine.

Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos

vastavate kleebistega. Soovitatavad värvilahendused on:

1) hall ja must – segaolmejäätmed;

2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;

3) roheline – klaaspakend;

4) sinine – paber- ja kartong;

5) punane - ohtlikud jäätmed;

6) pruun - biolagunevad jäätmed.

Biolagunevad jäätmed on mikroorganismide toel aeroobselt või anaeroobselt lagunevad jäätmed,

mille hulka kuuluvad näiteks toidujäätmed, haljastusjäätmed, reoveesete, määrdunud vanapaber

ja –papp. Paberit ja kartongi ei pea eraldi koguma kinnistul. Kompostitavaid biolagunevad jäätmeid

ei tule eraldi koguda kinnistul. Ka on lubatud kinnistul tekkivaid orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid

kompostida kinnistu piires.

Biolagunevate toidujäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad,

hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete

konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse paigaldatakse spetsiaalne

biolagunev vooderduskott. Aia- ja pargijäätmete puhul on tegemist hooajaliselt tekkivate

jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või viia need spetsiaalsele orgaaniliste

jäätmete ladustusplatsile. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt

toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus väikeses koguses

haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse.

Ohtlikud jäätmed. Majapidamistes jääb üle peamiselt vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid,

õliseid jäätmeid, vanu ravimeid. Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab

jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil, jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil,

tuleohu vältimise, võimaliku lekke vältimise.

Olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse konteineritesse. Taaskasutatavate jäätmete sorteerimiseks

paigaldatakse vastavad sorteerimiskastid (paber ja kartong, pakendid, biolagunevad köögi ja

sööklajäätmed, põlevjäätmed: puit ja plastid) ja antakse üle jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitud

jäätmekäitlus leping. Konteinerite tühjendamiseks on sõlmitud hoone valdajal leping prügiveo

teenust osutava firmaga. Olmejäätmete konteinerisse ei tohi panna: ohtlikke jäätmeid, üle 40° C

kuuma tuhka, lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid, vedelaid ja

mudalaadseid jäätmeid, käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid, nakkusttekitavaid ja bioloogilisi

jäätmeid, radioaktiivseid jäätmeid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, jäätmeid, mis võivad kahjustada

jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid, aineid ja esemeid, mis oma kaalu,

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 26/33

koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad

märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on

korraldatud, ehitus- ja lammutusjäätmeid.

Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada

mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks

ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmete kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigaldada

jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul

tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte.

Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 5 meetri

kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite

omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.

Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate

jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga.

Jäätmete veo ajal peab tagama et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ei satuks

laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul on keelatud.

7.2 Ehitusjäätmed

Jäätmed tuleb likvideerida vastavalt Kiili vallas kehtivale jäätmehoolduseeskirjale nr. 5; vastu

võetud 19.04.2012. Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Ohtlike

ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi

olemasolu.

Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija antud juhistele.

Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid

(pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi- ja

lahustijäägid, asbest). Ehitus- ja lammutusjäätmeid võetakse vastu Harjumaa keskkonnajaamades.

Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:

ohtlikud jäätmed liikide kaupa, puidujäätmed, vanapaber ja papp, metallijäätmed,mineraalsed

jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile), muud segajäätmed.

Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub

majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale

isikule .

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 27/33

Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas

ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete

kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks

jäätmekäitluskohta.

Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse

ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks

taaskasutamiseks.

Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.

Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda

purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete

üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning

tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on

lubatud viia prügilasse.

Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle

purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole

võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba

omavale isikule. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi

kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu

värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid

tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse. Ohtlikud

ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni

ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

Ehitusjäätmete hulka kuuluvaid püsijäätmeid antakse üle jäätmeluba omale jäätmekäitlejale.

Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest ja nende sulamitest

koosnevad jäätmed. Metallijäätmete kogumissüsteem on kogu Eestis toiminud jäätmete kokkuostu

süsteemina. Metallijäätmete ülaandmiseks on jäätmete valdaja pidanud metalli kokkuostjaga ise

kokku leppima. Metallijäätmeid saab tasuta üle anda ka jäätmejaamades.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 28/33

8. T E R V I S E K A I T S E

8.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu

- EVS 842:2003 Ehitise Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;

- Sotsiaalministri määrus nr. 42 4.03.2002 – “Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “.

8.2 Müra minimaliseerimine

Tehnoseadmetest tekkiv müra piirväa ̈rtus ei tohi u ̈letada päeval 40 dB ja öo ̈sel 30 dB.

Tualettruumide ja magamisruumide vaheliste seinte ja vahelagede õhumu ̈ra isolatsioonindeks

peab olema >49db.

8.3 Piirdekonstruktsioonide mürapidavus

Heliisolatsiooninõuded vastavalt sotsiaalministri 4. märts 2002.a määrusele nr.42.

Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB.

Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB.

Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB.

Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr

42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid". Tehnoseadmete müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele

reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval

maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette väliagregaadi

kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Õhksoojustpumbast tuleneva müra vähendamiseks

vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid.

9. V E E V A R U S T U S J A K A N A L I S A T S I O O N

− Eesti Standard EVS 835:2022 Hoone veevärk.

− Eesti Standard EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon.

− Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk.

− Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk.

− Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama

standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10.

− Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama

standardile EVS-EN 1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN 1852 või EVS-EN 13476.

− Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2:2020

või omama vastavat toote ohjet

− Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124.

− Vabariigi Valitsuse 6. Aprilli 2004 a määrus nr 102 on toodud jäätmekategooria kood.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 29/33

− Jäätmeseadus

Projekti eesmärgiks on lahendada kinnistusisesed Jalaka tn 2 eramu vee- ja

kanalisatsioonitorustikud. Kõik projektiga lahendatavad insener–tehnilised võrgud on planeeritud

uued ja on ette nähtud välja ehitada kaasaja nõuetele vastavalt.

Kinnistusiseste VK rajatiste (sh veemõõdusõlme) ehitamisel pidada kinni trassivaldaja nõuetest.

Veevarustus – tsentraalne, tänaval paiknevast trassist.

Kanaliseerimine – tsentraalne, tänaval paiknevast trassist.

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. VK süsteemide

elementide tööea määrab tootja.

Arvutuslik majandus-joogivee vooluhulk – 0.4 l/s.

Olmereoveeallikateks on saansõlmed, dussiruumid.

Reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk - 2 l/s.

Vee- ja kanalisatsiooni lahendus, vooluhulgad ning torustike asukohad vajadusel täpsustada

veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti raames.

10. E H I T U S E O R G A N I S E E R I M I S E L A H E N D U S

Tööd ehitusplatsil korraldatakse nii, et oleks tagatud ohutu läbipääs elanikele ning keskkonna

ohutus. Ehitamise ajaks paigaldada piire ohumärkidega. Padigaldada infoplakat tellija, projekteerija,

töövõtja ning omanikujärelevalve esindaja kontaktandmetega. Tööd viiakse läbi ohutustehnika

reeglite ja Eesti Vabariigis kehtivate normatiivide järgi.

11. E L E K T R I V A R U S T U S

11.1 Normdokumendid

Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest:

- Ehituseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;

- Majandus- ja taristuministri 1 juuli 2015.a. määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile”; - Seadme

ohutuse seadus 11.03.2015 ja selle alusel kehtestatud nõuded;

- Seadmete energia tõhususe seadus, 01.10.2010;

- EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard;

- EVS 932:2017 – Ehitusprojekt;

- EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42:

- Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest;

- EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 30/33

Liigvoolukaitse;

- EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54:

Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;

- EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded;

- EVS-EN 12665:2018 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused.

- Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 392221

11.2 Nõuded elektritöövõtjale

Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V

nimipingega vahelduvvoolupaigaldis).

Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde

ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks

läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks.

11.3 Välitrassid

Üksikelamu saab toite olemasolevast liitumiskilbist. Liitumiskilbi peakaitse on 3x20A.

Elektripaigaldise liitumispunkt paikneb liitumiskilbis väljuva toitekaabli klemmidel. Üksikelamu

toiteks Tarbija paigaldab maakaabelliini liitumiskilbist ühepereelamu peakilpi vastavalt

asendiplaanile (vt joonis AS-1). Hoone esikus on ettenähtud paigaldada peajaotuskilp.

Projekteeritud maakaabelliin paigaldada 0,3 m liivapadjas, kõnnitee ja haljasala osas vähemalt 0,7

m sügavusele pinnasesse ning sõiduteede ja platsidega ristumisel vähemalt 1,0 m sügavusele.

Kaitseks mehhaaniliste vigastuste eest paigaldatakse kaabel kogu ulatuses kollase kestaga Ø 50 mm

PEH kaablikaitsetorus. Sõiduteede, platside ning tehnokommunikatsioonidega ristumisel peab

kaablikaitsetoru olema vähemalt 750N survetugevusega (A tugevusklassiga), muudes kohtades

võib kaablikaitsetoru olla ka 450N survetugevusega (B tugevusklassiga). Kaablitrassi paigaldamisel

et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5m, puutüveni 2m

ja normdokumentides toodud minimaalselt lubatavaid vahekaugusi teiste kommunikatsioonidega.

Kaabelliini kohale, 0,3 m kõrgusele asetada kollane hoiatuslint. Ülejäänud kraav täita pinnasega, mis

ei sisalda ehitusprahti ega suuri kive.

Paigaldatud kaablist tuleb teha täpne teostusjoonis.

Torude asukohad kooskõlastada Tellijaga.

Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse eriprojektiga.

11.4 Elamu elektripaigaldis

Elamu peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnilisse ruumi.

PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t. neis on nii N-kui ka PE-latt. Alates peajaotuskilbist

kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 31/33

Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20 Keskuse

latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA.

Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid.

Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste

võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse

ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on ule 10%) tehakse kilbis ümberühendused

koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel

peavad olema selgelt loetavad tähised.

Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult.

Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus.

Betoonpõrandates ning betoonlagedes paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või

kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse.

Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem

tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta too. Elektrisüsteem

on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-

ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja

paiksetele seadmete, mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest kes nad tarnib.

Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses.

Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb

kaablis.

11.5 Elektritoite ühendussüsteemid

Elektrijuhtmestikud ehitatakse Cu-soontega plastisolatsiooni ja -kestaga kaablitega XPJ 2,5mm2.

Kaitstakse 20A automaatkaitselülititega.

Pistikupesade paigalduskõrgus on 0,2m põrandast, kui plaanjoonistel ei ole märgitud teisiti.

Kõik pistikupesade rühmad sh tavakasutaja pistikupesade rühmad varustatakse

Rikkevoolu kaitselülititega rakendusvooluga alla 30 mA. Suure niiskusega ruumides peavad

pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44.

Pistikupesade paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina

kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist.

Pistikupesade margid valib töövõtja koostoos tellijaga. Pistikupesade valimisel valida

maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid.

11.6 Valgustussusteemid

Projektis tuuakse valgustite tehnilised parameetrid. Täpse valgustite tüübi valib Tellija. Üldjuhul

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 32/33

ruumide valgustuseks kasutada LED- ja säästupirnidega valgustid. Paigaldatavad valgustid

peavad olema projekteeritud valgustitega sarnaste valgustus-, konstruktsiooni- ja

korrosioonikaitseomadustega. Valgustite paigaldamisel järgida tootja tehnoloogilist juhendit.

Valgustuse rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga

automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt ehituskonstruktsioonidega.

Lülitid paigaldatakse ukse kaepideme poolsele küljele. Üldjuhul lülitite paigalduskõrgus on 1,0

m põrandast.

Nõutud valgustite kaitseastmed:

• üldruumides - IP20

• niisketes ruumides ja hoonest väljaspool -IP44

Tehnosüsteemide kasutusiga 50a.

Turvavalgustust ei projekteerita.

12. N Õ R K V O O L

Üksikelamu nõrkvoolupaigaldisse kuuluvad hoonesisesed arvutiside ja televisiooni jaotusvõrgud

ning valvesignalisatsioon. Nõrkvoolupaigaldis (sidevõrk, tv-võrk, valvesignalisatsioon, videovalve,

fonosüsteem jne) lahendatakse eriprojektidega.

13. E N E R G I A T Õ H U S U S

Energiatõhususe arvutustel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja määrustest.

Andmed on esitatud vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63 / 11.12.2018.

Energiatõhususe meetmed hoone paiknemine ilmakaarte suhtes; soojapidavad välispiirded – U

arvud:

- Välissein 0.14 W/m²K

- Vahelagi 0.085 W/m²K

- Aken N 0.73 W/m²K

- Aken S 0.69 W/m²K

- Aken W 0.76 W/m²K

- Aken E 0.69 W/m²K

- Välisuksed 1.0 W/m²K

- Garaaziuks 1.1 W/m²K

- Põrand pinnasel 0.09 W/m²K

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,

Kiili vald, Harju maakond 33/33

Üksikelamus planeeritakse paigaldada õhk – vesi soojuspump kütteks ja tarbevee soojendamiseks.

Õhulekke arv 1,5 – maja valmides on kohtustus teha õhulekke test. Soojuse jaotamine toimub

põrandakütte abil, sh garaazis. Lisaks sellele leiliruumis hakkab asuma elektrikeris. Eramu

ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniga (Rootor 85%). Ventileeritava õhu

soojendamine toimub veekalorifeeriga. Projekteeritava hoone energiaarvutustel põhinev

energiatõhususarv on 120 kWh/m2 kohta aastas. Seega täidab projekteeritud hoone

energiatõhususe miinimumnõudeid ning kuulub vastavalt VV määruse „Energiatõhususe

miinimnõuded“ p2 §3 alusel klassi A. Antud energiamärgis on kehtiv 10 aastat. Juhul, kui hoone

projektis tehakse edasise projekteerimise või ehitustööde käigus olulisi muudatusi, on antud

energiamärgis kehtetu.

14. T E A D M I S E K S O M A N I K U L E

1. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/

14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele

esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“)

2. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise

alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3

päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa

kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1),

(2), § 43 lg (1))

3. Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.

Arhitekt: I. Kazantseva

Vastutav arhitekt: Irina Kazantseva, diplomeeritud arhitekt, tase 7,

kutsetunnistus E003165

AS - 1

J o o n i s e n i m e t u s

K u u p ä e v

M õ õ t k a v a

S t a a d i u m

T ö ö n r .

J o o n i s e n r .

1:500

EP

15.01.2024

130923I

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Reg.nr.14672720 / MTR EEP001952 Väike-Ameerika tn 19, 10129 Tallinn [email protected] tel. +372 56 84 999 5

T e l l i j a

A r h i t e k t

K o n t r o l l i s I r i n a K a z a n t s e v a , d i p l o m e e r i t u d a r h i t e k t , t a s e 7 , k u t s e t u n n i s t u s E 0 0 3 1 6 5

I r i n a K a z a n t s e v a

J a l a k a t n 2 , L ä h t s e k ü l a , K i i l i v a l d , H a r j u m a a k o n d

Ü K S I K E L A M U E H I T U S P R O J E K T arhitektid IDEA

M a k s i m M a t i n

A S E N D I P L A A N

A E

5

1

Olemasolev salvkaev kastmisvee saamiseks

Tee sanitaarkaitsevöönd 60 m

Tee kaitsevöönd 50 m

±0.00=+44.00

1 3 4

7

52 6

8

910

1

2

3

4

veemõõtjaga DN15 Kinnistu veemõõdusõlm

perspektiivne liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga Kinnistu Jalaka tn 2

perspektiivne liitumispunkt ühisveevärgiga Kinnistu Jalaka tn 2

Olemasolev liitumiskilp

±0 .0 0= +4 4. 80

Olemasolev kinnistule juurdepääsutee

ANNUKSE KINNISTU DETAILPLANEERING

LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA

I ÜLDOSA

1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEALUSED JA –DOKUMENDID • Planeerimisseadus; • Harju maakonnaplaneering ja teemaplaneeringud; • Kiili valla ehitusmäärus; • Kiili valla üldplaneering (menetluses); • Kiili valla arengukavad; • Kiili valla jäätmehoolduseeskiri; • Ehitusseadus • Looduskaitseseadus • Teeseadus • Maaparandusseadus • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus • Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrus nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende

määramise kord“ • Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest • Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määruse nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded • Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad. • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuur Osa 1: Lin-

naplaneerimine • võrgu- ja ressursivaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused • muud õigusaktid ja nendele tuginevad eritingimused • hea ehitustava • naabruses algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud • Lähtse küla piirkonna teedeskeem • Kiili Vallavalitsuse 29.04.2008 määrus nr.9 Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koos-

tamise ja vormistamise nõuded. - Kiili Vallavalitsuse korraldus nr.545, 18.september 2007. Annukse kinnistu detailplaneeringu koos- tamise algatamine, koostamise ja finantseerimise õiguse andmine. - Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise leping nr 8-1/1032, 02.10.2007. 1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD

• Planeeringu alusplaanina on kasutatud OPTISET OÜ poolt koostatud topo-geodeetilist alus- plaani töö nr. k-1143/07 (15.12.2007.a).

1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks Annukse kinnistuosa planeeritava maa-ala kruntideks jao- tamine, moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse seadmine kuni kahekorruseliste üksikelamute ehi- tamiseks ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu teede, parkimise ja tehnovõrkudega varusta- mise lahendamine. Arvestada tuleb varem väljatöötatud piirkonna teedevõrgu skeemiga. Käesolev detailplaneering vastab Kiili valla üldplaneeringule, mis on vastu võetud Kiili Vallavolikogu 16. jaanuar 2007.a. otsusega nr.1.

ANNUKSE KINNISTU

DETAILPLANEERING

LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA

II LÄHTEOLUKORD 2.1. ASUKOHT Annukse maa-üksus asub Harjumaal Kiili vallas Lähtse külas Kiili aleviku ja Nabala küla vahel, Kurna- Tuhala maantee ääres jäädes sellest põhjasuunas. Kaugus Tallinna südalinnast ca 25km ja Kiili alevi keskusest ca 4km. Annukse maaüksus on kirde-edelasuunaliselt väljavenitatud ebakorrapärase ristküliku kujaga maa- tükk, millest on ca 2/3 osa kaetud metsaga. Käesoleva detailplaneeringuga käsitletakse Annukse maa- üksuse edelapoolset ca 13,5 ha suurust metsast vaba osa. Planeeritav Annukse mü-e osa ala piirneb loodesuunast Papli mü-ga, kirdesuunast metsaalaga, ida- suunas Metsa I mü-ga, Tuulevälja mü-ga ja Laeva mü-ga, lõunast Kurna – Tuhala riigimaanteega T- 1115. Planeeringualast üle maantee lõunasuunas paikneb Lähtse farmi rohumaadel vana laohoone (kartulihoidla). Lähipiirkonnas on arendatavad elamualad ja töös mitmeid elamualade detailplaneeringuid. Perspektii- vis on piirkonnast kujunemas Kiili aleviku laiendusena suurem elamuala.

Kinnistule varasemalt hoonestust rajatud ei ole. 2.4. KESKKONNASEISUND Annukse kinnistu on kaetud ca 2/3 osas metsaga, ülejäänud ca 1/3 osa kuhu planeeritakse elamuala, on rohumaa (endine põllumaa). Annukse maaüksuse planeeritav osa on kaetud põllumajandusliku drenaažiga ja kuivenduskraavide süsteemiga. Vastavalt mullastikukaardile on Annukse kinnistu planeeringualal põhiliselt Kg – gleistunud rähkmuld. Väikesel osal planeeringuala kirdenurgas on Gk – rähkne gleimuld. Kogu alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Looduskaitsealuseid objekte alal ei ole, reostust ei ole täheldatud. 2.2. ARENGUEELDUSED JA PIIRAVAD TINGIMUSED + Tallinna, kui suurima tõmbepunkti lähedus; + hea ühendus Tallinnaga ja Tallinna ringtee kaudu teiste tõmbepunktidega; +olemasolev ja täiustuv infrastruktuur Kiilis alevis: gümnaasium, lasteaiad, kauplused, perearst, polit-

sei, postkontor jms. + planeeringuala ja selle lähiümbrus on kaetud metsaga, mis teeb rajatavast asumist eriti väärtusliku

elupaiga; - puuduvad vee- ja kanalisatsiooni torustikud; - maaparanduskraavid tuleb säilitada;

kinnistu ni- metus

katastri nr pindala sihtotstarve piirangud

Annukse mü

30401:003:0407

44,17 ha

100% maatulun- dusmaa

maantee teekaitsevöönd 50m, maantee sanitaarkaitsevöönd 60m, maaparanduskraavi veekaitsevöönd 10m, maaparanduskraavi ehituskeeluvöönd 25m, maaparanduskraavi piiranguvöönd 50m, 10 kv elektri õhuliin kaitsevöönd 10m

ANNUKSE KINNISTU

DETAILPLANEERING

LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA

III PLANEERIMISLAHENDUS Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna- tingimused“ kohaseid piiranguid planeeringuga käsitletaval alal ei ole. Menetluses oleva Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala lisanduva asunduse- ga alal. Kavandatavat elamuala võib lugeda Kiili aleviku lähedusse jäävate elamualade laiendu- seks. Juurdepääs planeeringuala elamukruntidele on kavandatud lõunasuunast, Kurna -Tuhala T-1115 riigimaanteelt algava Kiili valla üldplaneeringu kohase kohaliku tähtsusega valla teelt. Käesolev planeeringulahendus näeb ette alale 36 üksikelamu rajamise. Kui arvestuslikult on pe- rekonnas 3 inimest, siis lisandub 37 x 3 = 111 inimest. 3.1. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Annukse kinnistu on käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud jagada kaheks erineva iseloomu- ga alaks järgmiselt: metsaga kaetud põhjapoolne osa jääb hoonestuseta maatulundusmaaks (metsamaa) ja lõunapoolne lage kinnistu osa kavandatakse elamualaks. Planeeringuala edela- nurka, riigimaantee äärsesse elamiseks mittesobilikku asukohta on kavandatud äri-tootmismaa krunt. Kui äri-tootmiskrundile kavandatakse tootmistegevust, siis on lubatud ainult keskkonda mit- te kahjustav väiketootmine. Planeeringulahendus arvestab omavalitsuse poolt vastu võetud Kiili valla üldplaneeringuga: lisan- duva asundusega alal, elamusihtotstarbega arenguala. Kavandatud elamukruntide suuruste mää- ramisel on arvestatud üldplaneeringus esitatud nõuetega, Kiili valla ehitusmäärusega ja piirkonnas uusehituste väljakujunenud krundi suurustega ja asustustihedusega (hoonete arv krundil, ehitus- alused pinnad, brutopinnad), hoonestusalade määramisel on arvestatud kõrghaljastuse kohustus- liku rajamisega, ilmakaartega, naaberkruntide privaatsusega jms. Visuaalselt grupeerib elamuid kaks suuremat kõrghaljastatavat roheala ja planeeringuala läbiv suhtelisalt lai, tee äärde istutata- vate puude riviga teemaa. Lubatud on ainult lahtine hoonestusviis st. hoone ja naaberkruntide vahele jääb vaba ruumi, katu- seharja suund on ette nähtud risti või paralleelset krundi tänavapoole piiriga. Kompaktselt hoonestatud ja korrastatud asumiruumi saamiseks on igale uuele elamukrundile lu- batud ehitada vaid kaks hoonet - elamu ja abihoone detailplaneeringuga määratud hoonestusalal. Kavandatud kruntide ehitusõiguse ulatus on samane ümbruskonnas väljakujunenud hoonestusest ja arvestusega, et piirkonnas väljakujunenud suurusega krundile püstitatavad hooned jätaksid va- ba ruumi nii omale krundile kui ka jääksid piisavasse kaugusse naabrist. 3.2. EHITUSÕIGUS Annukse kinnistu ca 13,6 ha suurune planeeritav osa on käesoleva detailplaneeringuga ette näh- tud jagada kruntideks järgmiselt:

37 üksikelamukrunti 3 üldmaakrunti 8 liiklusmaa krunti 1 maatulundusmaa krunt 3 tootmismaa krunti (alajaamad ja puurkaev)

Kruntidele on määratud järgmised ehitusõigused: Krundid pos nr 1 - nr 8, pos nr 10 - nr 38:

• maa sihtotstarve: 100% elamumaa • lubatud suurim hoonete arv: kaks (üksikelamu ja abihoone) • lubatud suurim hoonete ehitusalune pind: elamu – 250m2

abihoone – 50m2; • lubatud suurim suletud brutopind: elamu- 350m2,

abihoone – 50m2; • lubatud suurim korruselisus: 2 –elamu, abihoone- üks korrus;

ANNUKSE KINNISTU

DETAILPLANEERING

LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA

• lubatud suurim katuseharja kõrgus: elamu- 9m abihoone- 4,5m

Krunt pos nr 9, nr 39 ja nr 51 pindaladega 14 001m2, 3006m2 ja 4830 m2 on ette nähtud 100% üldmaa sihtotstarvetega. Nimetatud üldmaa krundid on ette nähtud üle anda munitsipaalomandisse. Krundid pos 40 – nr 45, nr 49 ja 52 on määratud liiklusmaadeks, kuhu on ette nähtud 7 – 3,5 m laiune sõidutee või kõnnitee rajamine ning kuhu on kavandatud insenervõrgud (vt. põhijoonis in- senervõrkudega). Teemaa laiuseks on ette nähtud 21 – 8 m.Planeeringuala teemaa ja insenervõrkude väljaehitamine on arendaja kohustus. Teemaa on ette nähtud üle anda munitsipaalomandisse. Krundid pos nr 46 – pos 48 suurusega 90m2, 43 m2 ja 59 m2 100% tootmismaa sihtotstarbega on ette nähtud puurkaevu rajamiseks ja alajaamade paigaldamiseks. Krunt pos 50

• krundi pindala 305 759 m2 • 100% maatulundusmaa

Kruntide moodustamise ja ehitusõiguse tabelid on toodud joonisel nr.3 PÕHIJOONIS IN- SENERVÕRKUDEGA. 3.3. PIIRANGUD Vt. Põhijoonis tehnovõrkudega „Kruntide ehitusõiguse tabel“. 3.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED Hoonete arhitektuur peab olema stiililt lihtne ja traditsiooniline. Fassaadide kujundamisel kasutada tuleb naturaalseid, piirkonnale omaseid viimistlusmaterjale (puit, naturaalne kivi, krohvipind kom- bineerituna puidu või kiviga). Värvilahendus peab jääma pastelsete ja looduslike toonide skaalas- se. Ühtlustamaks elamuala arhitektuuri, on määratud hoonegruppidele järgmised katuskalded

pos nr 1 - 8, 10 – 16: 400 – 450

pos nr 17-38: 200 - 300

Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada looduslikke materjale imiteerivaid materjale. Lubatud ei ole ehitada ümarpalkmaju. Iga elamumaa krundi piirile võib rajada piirdeid: teepoolne piirde kõrgus on vastavalt valla üldpla- neeringu nõuetele 1,2m, kinnistutevaheline piire vahemikus 1,2m kuni 1,5m. Piirded lahendada sobivas koosluses projekteeritava elamuga. Teepoolsed piirded puit-lipp või puit-latt ja kinnistute- vahelised võrkpiire kombineerituna haljastusega või dekoratiivhekk-piire. Naabrite vahelisel piiril on lubatud heki kõrguseks 1,5m – 2m, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Hoonete eskiisprojektid ja piirdeaedade lahendused tuleb enne ehitusloa taotlemist koos- kõlastada Kiili vallavalitsusega.

ANNUKSE KINNISTU

DETAILPLANEERING

LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA

3.5. KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD Kuna planeeringuala asub üleni rohumaal siis on elamukruntidele ja äri-tootmismaa krundile mää- ratud kõrghaljastuse rajamise kohustus ca 25% ulatuses krundi pinnast kuid mitte vähem kui ette nähtud hoone ehitusalune pind. 50% teemaa-alast peab olema haljaspind. Iga krundi täpne haljastuse ja heakorra osa tuleb lahendada ehitusprojekti mahus, k.a. tee maa- ala osas. Istutatav taimemetarejal peab vastama Eesti Vabariigi standardile EVS 778:2001. Tänavamaale istutatavate lehtpuude tüve läbimõõt pab olema minimaalselt 6cm. Tävamaale istutatavatest leht- puudest võib kasutada kõiki Eestis leivinud suuremaid puudeliike nagu pärn, kask, kastan, vaher. Valla üldplaneeringu kohase tee haljastamiseks tuleb koostada eraldi haljastusprojekt kogu tee- trassile ja määrata teemaa-alal kasutatav ühtne puuliik või teemaa-ala osad kus kasutatakse sa- ma liiki. Elamukruntide veevarustus on ette nähtud alale rajatava puurkaevu baasil. Nimetatud puurkaev on perspektiivis kavandatud liita kogu piirkonna ühisveevärgitorustikega. Kuna kogu planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjavee alal, siis eii ole nii suurel planeerin- gualal lubatud reovee kogumine plastmahutitesse. Heitvesi on ette nähtud suunata torustikuga Ojakalda kinnistu loodenurgas paiknevasse kanalisatsioonitorustikku. Maaparandussüsteemi eelvoolukraavid on ette nähtud säilitada. Kuna planeeringuala on põlluma- jandus drenaažkuivendusega ala, siis ei tohi arendustegevuse käigus kahjustada naaberkinnistute liigvee äravoolu. Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud uue sadeveekanalisatsiooni ja drenaazi rajamine. Naaberkinnistutelt tulev sade- ja drenaažvesi juhitakse läbi Annukse kinnistule planeeritud drenaaži maaparandus eesvoolukraavi. Olemasoleva drenaažisüsteemi ümberehitamise ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Har- jumaa Maaparandusbürooga. Planeeringuala jäätmekäitlus tuleb teostada vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale. Tekkinud biolagunevad jäätmed on lubatud komposteerida või tuleb need koguda konteineritesse omal krundil. Planeeringuga on määratud sorteeritud olmeprügi konteineriteala (soovituslikult katuse- aluses). Iga krundi valdaja peab tagama regulaarse prügi äraveo. Prügi äraveo kohta sõlmida vas- tavat teenust pakkuva firmaga leping. Kuna Põhja-Eesti on võimaliku radooniohuga ala, siis enne elamute projekteerimist on soovituslik teostada radooniuuring. 3.6. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS Juurdepääs planeeringualale on kavandatud kinnistu lõunapiiril kulgevalt Kurna-Tuhala riigimaan- teelt T-1115. Annukse kinnistu detailplaneeringu asukoha- ja situatsiooniskeemil on näidatud lisanduva asun- dusega ala võimalikud perspektiivsete teede asukohad, mis on illustratiivse iseloomuga ja ei ole maaomanikele siduvad. Planeeringuala siseteed on kavandatud vastavalt EVS 843:2003. Planeeringuala läbiv üldplanee- ringu kohane teemaa-ala on ette nähtud 20m laine, koos 7m laiuse sõidutee ja 3m laiuse kergliik- lusteega, mis on omavahel eraldatud kõrghalstusega. Kvartalisisesed teemaa-alad on laiusega 18m kuni 10m. Annukse maaüksusele kavandatud elamuala teemaa-ala laius on määratud arves- tades vajalike tehnovõrkude paigaldamisega, kergliiklustee rajamisega, tänavalgustuse paigalda- misega. Tee-maast ca 50% peab olema haljaspind. Transpordimaa sihtotstarbega krundid on ette nähtud üle anda munitsipaalomandisse. Elanike autode parkimine on ette nähtud omal krundil (min.3 autokohta), üldkasutatavaid parklaid ette nähtud ei ole, siseteede ääres parkimine ei ole lubatud. Konkreetsed juurdepääsud kruntidele täpsustatakse konreetsete ehitusprojektiga.

ANNUKSE KINNISTU

DETAILPLANEERING

LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA

3.7. TULEOHUTUSNÕUDED Tuleohutusosa koostatud vastavalt VV määrusele nr.315 2004. Rajatavad elamud võivad kuuluda tulepüsivusklassi TP3, äri ja tootmishoone tulepüsivusklassi TP-2. Hoonestusalade kõige väiksem vahemaa on 10m. 3.8. KURITEGEVUSE ENNETAMISE ABINÕUDEST Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi ehitatud keskkonnas. Planeeringus on arvestatud Eesti Standardikeskuses välja töötatud kuritegevuse ennetamise standardiga. *Ala koosluse mitmekesisus on ala elavuse tekkimises olulisim tegur. Elava kasutusega ala vähendab kuri- teohirmu. *Inimlikus mõõtkavas ehitamine (hiiglaslike kõrghoonekarpide vältimine) ja elanikes omanikutunde tekitamine üldkasutatavate kohtade suhtes vähendavad kuriteohirmu. *Planeering, arhitektuur ja suunaviidad annavad inimestele tunde, et nad on piirkonnas teretulnud, suuren- davad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega kuriteohirmu. *Tagumiste juurdepääsude, aga samuti umbsoppide vältimine kujunduses ning murdvaraste jaoks (hõlpsalt) ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine vähendab sissemurdmiste riski. *Eraautode parkimine vahetult elamute ees või kobaratena paigutatud väikese pindalaga parkimisplatsid tõstavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega autodega seotud probleeme. 3.9. PLANEERINGU RAKENDMISEGA SEOTUD MÕJUD JA VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITA- MINE Kuna planeeringu elluviimisega kaasneb alati mingisugune mõju pinnasele, veekeskkonnale, õhu- keskkonnale, floorale ja faunale, sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, siis analüüsime antud keskkonnategureid eraldi. Mõju pinnasele. Planeeringu elluviimisega kaasneb paratamatult ulatuslik mõju pinnasele, kuid hiljem tänu osaliselt pinnase väljavahetamisele ja osalisele maapinnataseme tõstmisele on võima- lik praktiliselt täielikult vältida kahjulikke mõjusid pinnasele ja põhjaveele. Planeeritaval alal on põhiliselt põhiliselt Kg – gleistunud rähkmuld. Väikesel osal planeeringuala kirdenurgas on Gk – rähkne gleimuld, mulla viljakus on madal. Kraavide ehituskeeluvöönditesse ei ole hoonete ehitamist ette nähtud. Summaarne mõju on neut- raalne. Mõju veekeskkonnale. Hoonestatav maa-ala on drenaažkuivendusega ala. Seoses osalise pinna- se väljavahetamisega, osalise maapinna tõstmisega elamukruntidel, uue sade- ja drenaažveesüs- teemi ehitamisega on ette näha maa-ala kuivenemist. Sadevee ärajuhtimine on ette nähtud ole- masolevate kraavide baasil. Mõju õhukeskkonnale. Planeeritava ala põhiliseks õhusaaste allikateks on autoliiklus ja hoonete küte. Õhusaaste vähendamiseks on soovitatav kasutada alternatiivkütteallikaid nagu näiteks maaküte. Kavandatava munitsipaaltee müratase ei ületa normtaset mõõduka liikluse tõttu. Mõju maastikule. Planeeringuala asub metsamassiivide ääres lagedal rohumaal. Planeeringuala ainsaks olemasolevaks kõrghaljastuseks on maaparandus eelvoolukraavide äärne isekülvne puis- tu. Planeeringuga on kavandatud kõrghaljastuse rajamine üldmaale, teemaa-alale ja hoonete va- hele. Kuni kõrghaljastuse piisavalt suureks kasvamiseni domineerivad maastiku üle elamud ja teedevõrk. Esialgne mõju nõrgalt negatiivne. Mõju taimestikule. Planeeritav ala asub rohumaal. Olemasolev taimkate hävineb elamukruntide ja teede osas. Elamukruntidele ja teede äärde rajatakse ehituste vahelisele alale kõrghaljastust ja samuti korrastatakse kraaviäärsed. Üldmaale on ette nähtud puude istutamine. Summaarne mõju esialgu nõrgalt negatiivne. Mõju loomastikule. Planeeritav tegevus muudab oluliselt kogu planeeritava ala loomastiku elutin- gimusi. Kahepaiksete ja näriliste elualad küll kitsenevad, kuid planeeringuale rajatav kõrghaljastus on soodsaks elukohaks mitmetele põõsalindudele, väikeulukitele ning kompenseerib muutuvat olukorda. Summaarne mõju neutraalne.

ANNUKSE KINNISTU

DETAILPLANEERING

LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA

Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Elupiirkonna kujunemine/laienemine Kiili aleviku ja Tallinna lähistele toetab Tallinna Ringtee äärde ja Kiili alevikku rajatavate ettevõtluspiirkondade väljakujunemist. Elupaikade ja töökohtade lähedus vähendab pendelliikumist Tallinna kui suurima töökohtade/eluasumi vahel. Omavalitsusse lisandub maksumaksjaid, mis omakorda elavdab sot- siaalsfääri. Planeeringu realiseerumisega kaasnevate keskkonnamõjutuste suurus ja ulatus ei ületa keskkon- nataluvuse piire ning keskkonnakaitselisest seisukohast on kavandatav maakasutus antud piir- konnas sobis. Tervikliku üldilme seisukohalt on oluline iga krundivaldaja heaperemehelik käitumi- ne ümbritsevasse looduskeskkonda. Keskkonnakaitseliselt negatiivse mõjuga olevaid objekte, rajatisi või muu kahjulikku dp alale ei ole kavandatud. Planeeringu koostamisel on kinni peetud kehtivast seadusandlusest. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et detailplaneeringu ellurakendamisega olulisi ja pöördumatuid suure ulatusega negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too kui edaspidistes ehitus- ja kasutusstaa- diumites tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest, headest tavadest ja keskkonnakaitselistest tingimustest. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Planeeringu keh- testamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehti- vatele seadustele. Enne ehitusloa taotlemist ja planeeritud insenervõrkude ehitamist tuleb sõlmida omanike vahel vajadusel vastavad servituutide lepingud. Planeeringu rakendamise võimalused ja kord määratakse vastavalt omavalitsuse ja arendaja va- helisel kokkuleppele. 3.10. DP kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: Planeeringu realiseerimise eelduseks on Kiili valla ÜVK II etapis (2013-2020) ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine. 1 Omavalitsuse, asjast huvitatud poolte ja tehnovõrkude valdajate vahel sõlmitavad

kokkulepped (lepingud) teede ja tehnovõrkude rajamise ning rekonstrueerimise finantseerimiseks;

2 Kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega; 3 Tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimistingimuste väljastamine ja nende projekteeri-

mise alustamine koos kaasnevate lisauuringute teostamisega; 4 Ehituslubade väljastamine Kiili Vallvalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede

ehitamiseks; 5 Uute planeeritud vee, kanalisatsioonitrasside ja kaabelliinide ehitamise lõpetamine (võrgu

valdajate poolt kuni kruntide liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade väljastamine; 6 Moodustatud kruntidele ehituslubade väljastamine; 7 Valmisehitatud majapidamised saavad taotleda hoonetele kastutusload, mille väljastamise

tingimuseks on punktis 5 loetletud ehitiste kasutuslubade olemasolu. 8 Peale 90% elamute kasutuslubade väljastamist lõpetatakse uute juurdepääsuteede ehitamine

(rajatakse teekate ülemine kiht ja haljastus); Antud tööde loetelu on näitlik. Toimingute ja tegevuste järjekord oleneb võrgu valdajatest, kohali- kust omavalitsusest ja arendajast ning nende omavahelistest kokkulepetest. Eelpool nimetatud tööde finantseerimise ja teostamise osas sõlmitakse arendaja, omavalitsuse ja vajadusel kolmandate osapoolte vahel lepingud.

Annukse kinnistu

detailplaneering

Lätte küla Kiili vald

IV INSENER-TEHNILINE LAHENDUS 1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud vastavalt Kiili KVH poolt väljastatud tehnilistele tin- gimustele nr 409, väljastatud 24.09.2008.a Veevarustus Planeeritud elamuala veega varustamiseks on planeeritud puurkaev ja teise astme pumpla, mis ringistatakse perspektiivselt vastavalt Kiili valla ÜVK arengukavale Kiili-Rätsepa ühisveevärgi baasil. Majandusjoogivee vajadus on ca 25 m3/d; 3...5 l/s. Ühistorustikud rajada d110mm PE PN10 plasttorudest, rajamissügavusega 1,8m. Krundiühendus- te diameetrid ja täpne asukoht täpsustada peale hoonete ehitusprojektide valmimist. Ühendused kinnistutele rajada PE PN10 veetorudest ja piiridele paigaldada ISO9001 kvaliteedi nõuetele vas- tav sulgarmatuur. Tuletõrjeveevajadus 5 l/s 3 tunni jooksul saadakse planeeritud 54m3 tuletõrjeveemahutitest. Vee- torustiku perspektiivsel ringistamisel paigaldatakse sellele tuletõrjeveehüdrandid. Kanalisatsioon Kanalisatsioon on planeeritud tee maa-alale, mis juhitakse Kurna-Tuhala mnt äärde planeeritud survekanalisatsioonipumplasse. Pumplast pumbatakse kanalisatsioon vastavalt tehnilistele tingi- mustele see Ojakalda kinnistu loodenurgani planeeritud kanalisatsioonitorustiku. Torustikud monteerida plastkanalisatsioonitorudest d160 ja varustada plastist teleskoopsete kana- lisatsiooni kontrollkaevudega. Torustikud ja kaevud paigaldada killustik alusele. Igale krundile ra- jada krundipiirile liitumispunkt- kontrollkolmik. Survetrassid monteerida plastsurvetorudest PN10 läbimõõduga d110. Torustik rajamissügavuse- ga paigaldada 1,8m sügavusele 20 cm paksusele peenkillustikust alusele. Sade- ja pinnasevesi Kruntidel tekkivad sadeveed on võimalik immutada pinnasesse. Sammuti võimalik kruntidelt tule- vad sade- ja pinnaseveed juhtida tee maa-alale planeeritud drenaaži- ja sadeveetorustiku. Praegu on maa-ala kaetud ühtlaselt maaparandussüsteemi torustikuga ja planeeringu teostumisel peab olema välditud maa-ala ja naaberkinnistute liigniiskumine. Selle tagamiseks on planeeritud kinnistupiiridele drenaažitorud, mis kogub kokku naaberkinnistutelt tuleva pinnasevee. Kokku ko- gutud vesi juhitakse olemasolevatesse veevoolukraavidesse. Planeeritud vee- ja kanalisatsiooni tehniline- ja tööprojekt tuleb koostada eraldi. 2. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustuse aluseks on OÜ Jaotusvõrgu poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 144870, 29.04.2008.a. Elektrikoormuse arvestusel on võetud aluseks elamukrundid 36 tk (3x25A), tööstus- ja ärimaa- krunt (3x160A), pumbamaja (3x16A) ja tänavavalgustus (3x10A). Võttes arvesse koormuste üheaegsust on planeeritud ala tarbijate arvutuslik võimsus on 660 kW. Planeeritava ala elektrivarustuseks on planeeritud kaks ühe trafoga alajaama. Soovitatav alajaa- ma tüübid on „HEKA1-SB“ 400kVA (AJ2) ja 600 kVA, 10/0,4 kV.(AJ1). Alajaamade tüübid täpsustakse tööprojektiga. Alajaamade toide on planeeritud ja „Kiisa“ alajaama „Nabala“ 10 kV õhuliini fiidrilt postilt nr 9 ja „Viraku“ 10/0,4 kV alajaamst. (vt Põhijoonis tehnovõrkudega ja Tehnovõrkude varustuse skeem.)

Annukse kinnistu

detailplaneering

Lätte küla Kiili vald

Planeeritud ala tarbijate 0,4 kV toiteliinid paigaldada maakaabliga AXPK või samaväärsetega. Transiitkapid ja liitumiskilbid paigaldada elamute kinnistute piirile kapiustega tänava poole. Liinide trassid on näidatud tehnovõrkude joonisel. Kaablite ristlõiked määratakse tööjooniste staa- diumis. Planeeritud elektrivarustuse tehniline- ja tööprojekt tuleb koostada eraldi ja kooskõlastada OÜ Jaotusvõrguga. 3.SIDEVARUSTUS Sidevarustuse aluseks on AS Elioni poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 8372339, 09.05.2008.a. Planeeringuga on ette nähtud piiritlus-jaotuskapp Kurna -Tuhala mnt äärde, milleni juurdepääsu- võrgu kaablid lahendatakse perspektiivselt sõltuvalt ümbruskonna elamuehituse arengust. Praegu Annukse kinnistut läbiv Elioni KMG-4 maakaabli trass tõstetakse ümber ja asendatakse uue sidekaabliga. Lõppvõrgu kaabli maht arvestada 3x2 paari ühele elamule. Sidekanalisatsiooni trassi minimaalne kaugus kinnistupiirist on 0,6 m. Sidekanalisatsioon rajatakse PVC torudest D100mm, toru seina- paksus 3,0 mm (sõiduteel 4,8 mm). Peakanalisatsioonist rajatakse elamutele sisestus PVC toruga D50 mm. Väljavõte peakanalisat- sioonist tehakse sidekanalisatsiooni kaevust või sadulharu abil. Sidekanalisatsiooni ehitusel kasutatakse sidekanalisatsiooni kaeve KKS-2. Kaabli jaotusvõrk ja lõppvõrk arendatakse välja jaotuskappidest (jaotuspiilaritest). Jaotuskaabliteks kasutatakse VMOHBU tüüpi kaableid ning paigaldatakse vastavalt tööprojektis projekteeritud kaabliskeemile. Samuti on otstarbekas kasutada sama sidekanalisatsiooni eriots- tarbeliste (andmeside, kaabeltelevisioon) kaablite paigaldamiseks. Planeeritud sidevarustuse tehniline- ja tööprojekt tuleb koostada eraldi ja kooskõlastada AS Elioniga. 4. GAASIVARUSTUS Gaasivarustuse osa on koostatud AS Esmar Ehitus tehniliste tingimuste alusel, mis on väljasta- tud 05.05.2008 .a. Kiili vallas Lähtse külas Annukse kinnistule planeeritavate hoonete soojavajadus (küte, ventilat- sioon, soe vesi) maagaasi baasil nähakse ette perspektiiviselt Kurna-Tuhala maantee äärde raja- tavast B-kategooria gaasijaotustorustikust. Planeeritava ärihoone kõrval teostatakse hargnemine planeeringualale rajatavale B-kategooria jaotustorustikule. Sama toru pealt nähakse ette hargne- mine planeeritavale ärihoonele, kus gaasirõhu redutseerimine toimub katlamaja ruumis. Teine hargnemine Kurna-Tuhala maantee äärde rajatavalt gaasitorult teostatakse Annukse kinnistule hargneva tee kohal, kus planeeringualale suunduvalt B-kategooria jaotustorustikult teostatakse hargnemine paigaldatavale gaasirõhuregulaatorkapile (GRK). Viimases toimub gaasirõhu redut- seerimine madalsurvele (MOP=P=100mbar) ning GRK-st väljuvad A-kategooria jaotustorustikud rajatakse piki maaüksuse siseteesid ja tänavaid, milledest omakorda rajatakse tarnetorustikud iga tarbijani. Gaasitorustike ja GRK paigaldamine on ette nähtud kruntide piiride ja sõiduala vahele (vastavalt insenervõrkude koondplaanile 1m kaugusele elamukruntide piirist). Tarnetorustikele on ette nähtud väljaspool kruntide piire ja sõiduala pika spindliga maa-aluste sulgeseadmete paigal- damine, millised jäävad gaasi müüja ja tarbijate vahelisteks liitumispunktideks. Pika spindliga maa-alused sulgeseadmed paigaldatakse ühenduskoha järgselt ka kõigile hargnevatele torustike- le ning GRK-sse sisenevale ja sealt väljuvale gaasitorule. Gaasitorustikud on ette nähtud plasttorudest. Torustike läbimõõdud määratakse tööprojektide koostamisel kui on selgunud konkreetsed gaasitarbed. Vajalik gaasikogus planeeritavale maa-alale rajatavate hoonete soojavajaduse tagamiseks on 194nm3/h (1,62MW). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 02.07.2002 nr 212 on kehtestatud gaasipaigaldisele kait- sevöönd (A-ja B-kategooria torustikule 1m) ja sellega seotud kitsendused, millest tulenevalt peab hoiduma gaasipaigaldise kaitsevööndis tegevustest, mis võivad kahjustada gaasipaigaldist, seal-

Annukse kinnistu

detailplaneering

Lätte küla Kiili vald

hulgas ei tohi 1) teha tuld ja kasvatada puid 2) ehitada ehitisi, välja arvatud gaasipaigaldise oma- niku väljastatud tehnilistele tingimustele vastavaid ehitisi. Planeeritud gaasi varustuse tehniline- ja tööprojekt tuleb koostada eraldi ja kooskõlastada AS Esmar Ehitusega

K1 K1 K1

K1

K1

K1

W 1

+

+

+

+

+

+

+

+

+

PA P LI

30401 : 003 : 0004 31,60 ha - M

aatulundusm aa

M E TS

A I 30401 : 003 : 0408 1 ha - M

aatulundusm aa

TU U LEV

Ä LJA

30401 : 003 : 0409 1 ha - M

aatulundusm aa

LA EV

A 30401 : 003 : 0054 1,22 ha - E

lam um

aa

T E

E K

A IT

S E

V Ö

Ö N

D 50m

MAAPARANDUSKRAAVI

EHITUSKEELUVÖÖND 25m

W2W2W2W2 W1W1W1W1 G2G2G2G2

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 2

W 2

W 2

W 2

+

+

+ +

+

+ +

+

+ +

+

+

8

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+ +

+

V1 V1 V1

V1

V1

V1

G2 G2 G2

G2

G2

G2

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

+ +

+ +

+ +

+

+

+

+ +

+ +

+ +

+

G1 G1 G1

G1

G1

G1

G1

G1

G1

G1

G1

G2 G2 G2 G2 G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

V10 V10 V10

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1

V1

V1

K1

K1

K1

K1 K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

D1 D1 D1 D1

D1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G1

G1

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G2

G2

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

S1 S1 S1 S1 S1 S1

S1

S1

S1

S1

S1 S1

S1

S1

W2 W2 W2 W1W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W1 W1

W1

W1

W1

W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1. 1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1

W1.1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

V 1

V 1

V 1

V 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S1

S1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1

D1

D1

D 1

D 1

D 1

K1

K1

V1

V1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S 1

S 1

S 1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

2

W 2

V1

V1

V1

V1

V1

V 1

V 1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

G1 G1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

G 1

W1

W2

W1

K1 K1

K1

K1

K1

K1

K1

K 1

K 1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

V 1

V 1

V 1

V 1

V 1

V1 V

1 V

1 V

1 V

1 V

1 V

1 V

1

D1K1V1G1S1

S1

S1

S1

S1

D1K1V1G1S1

D1K1V1 G1 S1

D1

D1

K1

K1 V1 G1

K1 V1 G1

D1 G1

K 1

W 1

V1

V1

V1

V1

D1

W1

W1

W1

W1

S1

S1

S1

S1

S1

K1 V1 G1

S 1

S 1

S 1

S1

W 1

W 1

W 1

G 1

G 1

V 1

V 1

K 1

K 1

D 1

D 1

G 1

G 1

V 1

V 1

K 1

K 1

D 1

D 1

D 1

S 1

S 1

S 1

S 1

W 1

W 1

W 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D1 D1 D1 D1

D 1

D 1

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

4 4 1

1

3

3

2 2

4 4

T ee n

ähtavu skolm

n urk

30x35 0m

T e

e n äh

tavu sko

lm n

u rk

15 x35

0m K

ülgn äh

tavu sa

la 1

2m

K ergliikluste

e ja s őidutee

näht.kolm nurk 15

x15m

S őidu

tee s őidutee

näht.kolm nurk 15

x150m

K ergliikluste

e ja s őidutee

näht.kolm nurk 15

x15m

D1

D1 D1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D1

W 2

P la

n e

eritu d

p u

u rka

e v

D 1

P LA

N E

E R

IT U

D T

E H

N O

V Õ

R G

U D

V E

E T

O R

U V

1

K A

N A

LIS A

T S

IO O

N K

1

S A

D E

V E

S I / D

R E

N A

A ž

D 1

A -kat.G

A A

S IT

O R

U

G 1

E LE

K T

R I K

E S

K P

IN G

E K

A A

B E

L W

2

E LE

K T

R I M

A D

A LP

IN G

E K

A A

B E

L W

1

T Ä

N A

V A

V A

L G

U S

T U

S P

O S

T IG

A W

1.1

P LA

N E

E R

IT U

D / A

S E

N D

A T

A V

S ID

E K

A N

A LIS

A T

S IO

O N

S 1

LE P

P E

M Ä

R G

ID

D E

T A

ILP L

A N

E E

R IN

G U

A L

A P

IIR

K IN

N IS

T U

P IIR

K R

U N

T ID

E P

IIR IE

T T

E P

A N

E K

P LA

N E

E R

IT U

D T

E E

D JA

P L

A T

S ID

P LA

N E

E R

IT U

D K

E R

G LIIK

LU S

T E

E

Ü K

S IK

E LA

M U

T E

A S

U K

O H

A E

T T

E P

A N

E K

P LA

N E

E R

IT U

D H

O O

N E

S T

U S

A LA

P IIR

Ä R

I-T O

O T

M IS

H O

O N

E A

S U

K O

H A

E T

T E

P A

N E

K

P LA

N . P

U U

R A

K A

E V

U S

A N

IT A

A R

K A

IT S

E A

L A

R =

50 m

P IIR

+

+

T E

E N

Ä H

T A

V U

S K

O LM

N U

R K

P LA

N E

E R

IT U

D H

A LJA

S T

U S

T E

H N

O V

Õ R

K U

D E

S E

R V

IT U

U D

I S

E A

D M

IS E

V A

JA D

U S

P E

R S

P E

K T

IIV N

E V

E E

T O

R U

V 10

P LA

N . P

U M

P LA

S A

N IT

A A

R K

A IT

S E

A L

A R

= 2

0m P

IIR

K R

A A

V I V

E E

K A

IT S

E V

Ö Ö

N D

M A

A P

A R

A N

D U

S K

R A

A V

I

E H

IT U

S K

E E

LU V

Ö Ö

N D

25m

O L

E M

A S

O LE

V V

E E

K R

A A

V

K R

U N

D I JU

U R

D E

P Ä

Ä S

U A

S U

K O

H A

E T

T E

P A

N E

K

S őidu

tee s őidutee

näht.kolm nurk 15

x150m

K ü

lgn ähtavu

sa la 12

m

A N

N U

K S

E K

IN N

IS T

U D

E T

A IL

P L

A N

E E

R IN

G K

IIL I V

A L

D H

A R

J U

M A

A

V e

e to

ru (V

1 ) ü

h e

n d

u s K

iili va lla

pe rsp

e ktiivse

ve e

to ru

g a

(v t jo

o n

is 1

A )

S1 S1

D1 D1

D 1

P LA

N E

E R

IT U

D T

R U

U P

V e

e to

ru (V

1 ) ü

h e

n d

u s K

iili va lla

pe rsp

e ktiivse

ve e

to ru

g a

(v t jo

o n

is 1

A )

LIK V

ID E

E R

IT A

V / A

S E

N D

A T

A V

S ID

E K

A A

B E

L

B -kat.G

A A

S IT

O R

U

G 2

15 13

12

11

B -ka

t. g a

a sito

ru (G

2 )

pe rsp

e ktiivn

e ü

h e

n d

u s

na a

b e

rp la

n e

e rin

gu te

g a

G1 G1

G2 G2

G2V1 D1K1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

V 1

V1

K 1

K1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D1

D1

B -ka

t. g a

a sito

ru (G

2 )

pe rsp

e ktiivn

e ü

h e

n d

u s

na a

b e

rp la

n e

e rin

gu te

g a

S1

S1

T U

L E

T Õ

R JE

V E

E M

A H

U T

ID K

O O

S

P U

M P

LA G

A

D re

n a

a zi- ja

sa d

e ve

e (D

1 )

ju h

tim in

e ve

e vo

lu kra

a vi

E LE

K T

R I A

L A

JA A

M

E LE

K T

R I JA

O T

U S

- JA L

IIT U

M IS

K A

P P

O L

E M

A S

O LE

V A

D T

E H

N O

V Õ

R G

U D

S ID

E K

A A

B E

L

LIK V

ID E

E R

IT A

V / A

S E

N D

A T

A V

E LE

K T

R I 0,4 JA

10kV Õ

H U

L IIN

D R

E N

A A

Ž IT

O R

U

G2

G2

G a

a si rõ

h u

- re

g u

la a

to rika

p p

P E

R S

P E

K T

IIV N

E T

U LE

T Õ

R JE

V E

E H

Ü D

R A

N T

P e

rsp e

ktiivse ve e

to ru

(V 1

0 ) ja

pla n

.su rve

ka na

lisa tsio

o n

is (K s1

) üh

e n

d u

s K iili va

lla p

e rsp

e ktiivse

üh isve

e vä

rg ig

a (v

t jo o

n is

1 A

)

G2

G2

G2

G2

G2

G 2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

V10

V10

V10

V10

V10

V10

V10

V10

V10

V10

V10

V10

V10

V10

V10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V 10

V10G2 K1W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K1 K1 K1 K1

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

Ks1

Ks1

V10

W 2

W 2

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

14

S u

rve ka

n a

lisa tsio

o n

i (K s1

) üh

e n

d u

s K iili va

lla p

e rsp

e ktiivse

üh iska

n a

lisa tsio

o n

ig a

(v t jo

o n

is 1

A )

P e

rsp e

ktiivse ve e

to ru

(V 1

0 ) ü

h e

n d

u s

K iili va

lla p

e rsp

ektiivse ü

h isve

e vä

rg ig

a (v

t jo o

n is

1 A

)

K IILI

N A

B A

LA

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

K E

R G

L IIK

LU S

T E

E (T

E E

K A

R U

A S

-i töö nr 0

80 03-T

)

S id

e ka

n a

lisa tsioo

n i (S

1 )

üh e

n d

u s ole

m a

so le

va g

a

P la

n e

eritu d

su rve

ka n

a lisa

tsio o

n i

(K s1

) p u

m p

la

16 17

18

19

D re

n a

a zi- ja

sa d

e ve

e (D

1 )

ju h

tim in

e ve

e vo

lu kra

a vi

T-1115 KU R N A - TU

H ALA

OBJEKT:

TÖÖ TEOSTAJA:

AADRESS:

DETAILPLANEERING LÄHTSE KÜLA

KIILI VALD HARJUMAA

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

PROJEKT: JOONIS:

TÖÖ NR.:

STAADIUM:

MÕÕT:

JOONISE NR.:

PROJEKTIJUHT: S. ELME

R.KOOLIMAASTIKUARHITEKT:

25/08

1:1000

DP

J.PRAKSARHITEKT-TEHNIK:

4

VÄLJATRÜKI KUUPÄEV:

ENDLA 92-1/3 TALLINN 10614 TEL. 668 46 30 E-MAIL: [email protected] REG NR 10349123

ANNUKSE KINNISTU

A J1

A J2

W 1

W 1

W 1

W 2

W 2

W 2

W1.1

W1.1

W1.1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

LK 2

LK 2

JK ,L

K 1

JK ,L

K 2

LK 2

LK 2

LK 2

JK ,L

K 2

LK 2

JK ,L

K 2

JK ,L

K

LK

LK 2

LK

JK ,L

K 3

JK ,L

K 3

JK ,L

K 2

JK ,L

K 2

JK ,L

K 2

E E 100 %

1

2966

9 m2 2

E E 100 %

2

2067

9 m2 2

E E 100 %

4

1890

9 m2 2E

E 100 %

3

1751

9 m2 2

E E 100 %

5 1905

9 m2 2

E E 100 %

6

1915

9 m2 2

E E 100 %

7

1915

9 m2 2

E E 100 %

10

1849

9 m2 2

E E 100 %

11

2153

9 m2 2

E E 100 %

13

1916

9 m2 2

E E 100 %

15

1952

9 m2 2

2803

E E 100 %

22

2638

9 m2 2

2679

E E 100 %

17

2 9 m2

E E 100 %

26

2025

2 9 m

2

E E 100 %

27

2 9 m

2

E E 100 %

37

2642

9 m2 2

E E 100 %

38

2639

9 m2 2

E E 100 %

36

2074

9 m2 2

E E 100 %

34

2074

9 m2 2

E E 100 %

33

2458

9 m2 2

E E 100 %

32

1991

9 m2 2

E E 100 %

31

1975

9 m2 2

E E 100 %

29

2054

9 m2 2

E E 100 %

28

2022

9 m2 2

Ü 100 %

9

1400 1

- --

-

E E 100 %

35

2069

9 m2 2

- - L 100 %

- 40

5653

- - L 100 %

- 41

4156

- - L 100 %

- 44

- - L 100 %

- 45

- - L 100 %

- 43

8685

9 m

E E 100 %

21 9 m2

2

E E 100 %

20 9 m2

2

E E 100 %

23 9 m2

2

368

E E 100 %

30

1979

2 2

Ü 100 %

39

3006

- --

-

2784

E E 100 %

19

2 9 m

2

2982 E

E 100 %

18 9 m2

2

3024

2901

1975

T h

100 %

46

90

70 3m1

1

- - L 100 %

- 42

5559

301

T h

100 %

47

43

- --

-

T h

100 %

48

59

- --

-

E E 100 %

8

10441

300 9 m2

2

P O

S IT

S IO

O N

I N R

.

S IH

T O

T S

T A

R V

E %

-s H

O O

N E

T E

A R

V H

O O

N E

S T

U S

A LA

U N

E P

IN D

K R

U N

D I P

IN D

H O

O N

E K

O R

R U

LIS U

S H

O O

N E

K Õ

R G

U S

- - L 100 %

- 49

3794

W 2

W 2

9

10

20

P la

n e

eritu d

e le

ktrika a

b e

li (W 2

) üh

e n

d u

s K iisa

a la

ja a

m a

N a

ba la

1 0

kV fiid

rilt (po st n

r 9 )

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

P la

n e

eritu d

e le

ktrika a

b e

li (W 2

) üh

e n

d u

s K iisa

a la

ja a

m a

N a

ba la

1 0

kV fiid

rilt (po st n

r 2 0

)

S id

e p

iiritlu s-ja

o tu

ska p

p i

pe rsp

e ktiivn

e ü

h e

n d

a m

in e

S id

e ka

n a

lisa tsioo

n i (S

1 )

üh e

n d

u s ole

m a

so le

va g

a

P la

n e

eritu d

sid e

piiritlu

s-ja o

tu ska

p p

JK P

1

W1 W1

S id

e ka

n a

lisa tsioo

n i (S

1 )

üh e

n d

u s ole

m a

so le

va g

a

Lä h

tse fa

rm i m

ü -e

o l.o

le va

el.ü

h e

n d

u se

a se

n d

a m

ine

ka a

b lig

a

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

Ks1

K s1

K s1

K s1

K s1

K s1

K s1

K s1

K s1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S1

K a

e v (o

le m

a so

le va d

re n

a a

žitoru sktiku

üh

e n

d u

s pla n

e e

rita va

to ru

stiku g

a (D

1 ))

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D re

n a

a zi- ja

sa d

e ve

e (D

1 )

ju h

tim in

e ve

e vo

lu kra

a vi

D1

D1

D1

D1

O o

le m

a so

le va

dre n

a a

žitoru sktiku

üh

e n

d u

s pla n

e e

rita va

to ru

stiku g

a (D

1 )

Pos. nr.

Krundi pla. sihtotstarve (kat. üksuse liigi järgi)

Krundi planeeritud suurus m

²

M oodustatakse

kinnistutest Liidetavate/ lahutatavate osade suurused m

²

O sade senine

sihtotstarve (kat. üksuse liigi järgi)

1 E 100%

2966 2966

2 E 100%

2067 2067

3 E 100%

1751 1751

4 E 100%

1890 1890

5 E 100%

1905 1905

6 E 100%

1915 1915

7 E 100%

1915 1915

8 E 100%

1962 1962

9 Ü m r 100%

14001 14001

10 E 100%

1849 1849

11 E 100%

2153 2153

12 E 100%

1786 1786

13 E 100%

1916 1916

14 E 100%

2000 2000

15 E 100%

1952 1952

16 E 100%

3709 3709

17 E 100%

2901 2901

18 E 100%

3024 3024

19 E 100%

2982 2982

20 E 100%

2784 2784

21 E 100%

2679 2679

22 E 100%

2638 2638

23 E 100%

2803 2803

2425 E 100%

2233 2233

26 E 100%

2025 2025

27 E 100%

1975 1975

28 E 100%

2022 2022

29 E 100%

2054 2054

30 E 100%

1979 1979

31 E 100%

1975 1975

32 E 100%

1991 1991

33 E 100%

2458 2458

34 E 100%

2074 2074

35 E 100%

2069 2069

36 E 100%

2074 2074

37 E 100%

2642 2642

38 E 100%

2639 2639

39 Ü m r 100%

3006 3006

40 L 100%

5653 5653

41 L 100%

4156 4156

42 L 100%

5559 5559

43 L 100%

8685 8685

44 L 100%

301 301

45 L 100%

368 368

46 Th 100%

90 90

47 Th 100%

43 43

48 Th 100%

59 59

49 L 100%

3749 3749

K R

U N

T I D

E M

O O

D U

S T

A M

I N E

ANNUKSE 30401:003:0407

M

T E

E M

A A

P IIR

I M U

U D

A T

U S

E E

T T

E P

A N

E K

(T E

E K

A R

U A

S -i töö

nr 0 80

03-T )

K a

n a

lisa tsio

on ito

ru (K

1 ) ü

h e

n d

u s

pe rsp

e ktiivse

ka n

a lisa

tsioo n

i- to

ru g

a

K a

n a

lisa tsio

on ito

ru (K

1 ) ü

h e

n d

u s

pe rsp

e ktiivse

ka n

a lisa

tsioo n

i- to

ru g

a

T E

E S

A N

IT A

A R

K A

IT S

E V

Ö Ö

N D

60m

M A

A P

A R

A N

D U

S K

R A

A V

I P

IIR N

A G

U V

Ö Ö

N D

50 m

MAAPARANDUSKRAAVI

PIIRNAGUVÖÖND 50m

M 100 %

50

305 759

- --

-

40 - 45 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

20 - 30 °

40 - 45 °

40 - 45 °

40 - 45 °

40 - 45 °

40 - 45 °

20 - 30 °

40 - 45 °

11

11

40 - 45 °

40 - 45 °

40 - 45 °

40 - 45 °

40 - 45 °

40 - 45 °

40 - 45 °

40 - 45 °

E E 100 %

8 1962

9 m2 2

E E 100 %

14

2000

9 m2 2

E E 100 %

12

1786

9 m2 2

300

300 300

300

300 300

300

300

300

300

300

300

300

300

300

300

300

300 300

300

300

300

300

300

300

300

300

300

300

300

300

300

300

300

E E 100 %

25

300 9 m2

2

2223

E E 100 %

10

5 5

5 5

10

11

5 5

7 10

4 7

6

10

0

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

9

5 5

5 5

10 10

16

11

10

10

10

8

6

10 10

10 10

5

5

5

5

6

6

7

5 5

7

13

5

12

5

18 15

14 9

5 5

13

12

12

5

5 5

5

8

5 5

12

50 E E 100 %

16

3709

9 m2 2

300

47

48

50

50

59

48

50

5 5

5 5

5 5

5 5

5

5 5

5 5

7

7 5

6 5

10

18

LIK V

ID E

E R

IT A

V D

R E

N A

A Ž

IT O

R U

S T

IK

G a

a si rõ

h u

- re

g u

la a

to rika

p p

M A

A P

A R

A N

D U

S K

R A

A V

I V

E E

K A

IT S

E V

Ö Ö

N D

10m

10

MAAPARANDUSKRAAVI

VEEKAITSEVÖÖND 10 M

50 M 100%

305 759

Hoonestusviis

Katuse kalle ja katuseharja suund

Hoone ± 0.00 ja/või sokli kõrgus

Kitsendused:

1 2966

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

m aaparanduskraavi veekaitsevöönd 10m

, ehituskeeluvöönd 25m ja piiranguvöönd 50m

, ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m

võrgu valdaja kasuks 2

2067 300

2 / 9 m 2

EE 100% E 100%

400 m aaparanduskraavi piiranguvöönd 100m

, ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks

3 1751

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks

4 1890

301 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

m aaparanduskraavi piiranguvöönd 100m

, ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks

5 1905

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

6 1915

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

7 1915

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

8 1962

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

9 14001

- -

- Ü 100%

Ü m r 100%

- puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R

=50 m 10

1849 300

2 / 9 m 2

EE 100% E 100%

400 11

2153 300

2 / 9 m 2

EE 100% E 100%

400 12

1786 300

2 / 9 m 2

EE 100% E 100%

400 tee nähtavuskolm

nurk 13

1916 300

2 / 9 m 2

EE 100% E 100%

400 ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m

võrgu valdaja kasuks 14

2000 300

2 / 9 m 2

EE 100% E 100%

400 m aaparanduskraavi piiranguvöönd 50m

, tee nähtavuskolm nurk

15 1952

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

m aaaparanduskraavi piiranguvöönd 50m

, ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks

16 3709

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

17 2901

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

18 3024

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

19 2982

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

20 2784

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

21 2679

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks, m

aaparanduskraavi veekaitsevöönd 10m ,

ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranguvöönd 50m

, tee nähtavuskolm nurk, teekaitsevöönd 50 m

, tee

22 2638

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks, m

aaparanduskraavi piiranguvöönd 50m ,

teekaitsevöönd 50 m , tee sanitaarkaitsevöönd 60 m

23 2803

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

teekaitsevöönd 50 m , tee sanitaarkaitsevöönd 60 m

25 2233

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

26 2025

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

27 1975

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

28 2022

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

29 2054

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

30 1979

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

31 1975

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

32 1991

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

33 2458

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

34 2074

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

35 2069

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

36 2074

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

37 2642

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

38 2639

300 2 / 9 m

2 EE 100%

E 100% 400

39 3006

- -

- Ü 100%

Ü m r 100%

- m aaparanduskraavi piiranguvöönd 50m

40 5653

- -

- L 100%

L 100% -

41 4156

- -

- L 100%

L 100% -

42 5559

- -

- L 100%

L 100% -

43 8685

- -

- L 100%

L 100% -

44 301

- -

- L 100%

L 100% -

45 368

- -

- L 100%

L 100% -

46 90

70 1/3 m

1 Th100%

Th 100% 70

47 43

10 1/3 m

1 Th 100%

Th 100% 10

48 59

10 1/3 m

1 Th 100%

Th 100% 10

49 3749

- -

- L 100%

L 100% -

ssv. gaasitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks

50 305 759

- -

- M 100%

M 100%

-

ssv. gaasitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks

K R

U N

T I D

E E

H I T

U S

Õ I G

U S

Pos. nr.

lahtine

< 40- 45

0,4 - 0,6 m

Krundi plan. suurus m²

Hoonete ehitusalune pind m²

Max. korruselisus (vajadusel min.)

hoone kõrgus (m)

Hoonete arv krundil elamu + abihoone)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(det. liikide kaupa)

maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse kaupa)

suletud brutopind kat.üksuse

sihtotstarvete kaupa

arhitektuurinõuded Piirangud

lahtine

< 20 - 30

0,4 - 0,6 m

ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks

m aaparanduskraavi veekaitsevöönd 10m

, ehituskeeluvöönd 25m ja piiranguvöön 50m

, tee nähtavuskolm

nurk, teekaitsevöönd 50 m , tee sanitaarkaitsevöönd 60 m

ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks, m

aaparanduskraavi piiranguvöönd 50m ,

ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks

K R

A A

V I E

H IT

U S

K E

E L

U V

Ö Ö

N D

+ +

+ +

K R

A A

V I P

IIR A

N G

U V

Ö Ö

N D

T E

H N

ILIS E

D N

Ä IT

A JA

D

A nnukse kinnistu suurus 44, 17 ha. P

laneeritava ala suurus: ca 13,6 ha

P laneeritud kruntide arv: 5

2 elam

um aa

37 üld

kasutatav m aa

3 m

aatulundusm aa

1 transpordim

aa 8

tootm ism

aa 3 (alajaam

ad ja puurkaev)

P laneeritud ala m

aa bilanss: elam

um aa

84 995 m ² (62,5 %

) üld

kasutatav m aa

21 837 m

² (16,1 % )

m aatulundusm

aa 305 759 m

² transpordim

aa 28 958

m ² (21,3 %

) tootm

ism aa

192 m ² (0,1 %

)

S uletud brutopind 18 490m

² elam

um aa

14 400m ²

tootm ism

aa 90m

²

M Ä

R K

U S

: N

aabrite vahelisel piiril n lubatud heki kõrguseks 1,5 - 2m kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

O L

M E

JÄ Ä

T M

E T

E K

O N

T E

IN E

R /

S O

R T

E E

R IT

A V

A JÄ

Ä T

M E

K O

N T

E IN

E R

10

5 5

7

7

8

7

7

3

6 9

10

10

10

10

3

11 11

5 6

5

5

5 5

5

10

10

10

21

5

6

5

5

lahtine

< 40- 45

0,4 - 0,6 m

- - L 100 %

- 52

5 45

20 - 30 °

LK

3238

E E 100 %

24 9 m2

2 300 10

5

5

12

Ü 100 %

51

4830

- --

-

5152 Ü m r 100%

3238

305 759

3238

L 100% 545

545 4830

4830

5152 -

- -

L 100% L 100%

-

E 100% 24

3238 300

2 / 9 m 2

EE 100% E 100%

400 tee sanitaarkaitsevöönd 60 m

teekaitsevöönd 50 m , tee sanitaarkaitsevöönd 60 m

4830 Ü 100%

Ü m r 100%

545