EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 16.7.2026 COM(2026) 369 final

2026/0199 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

authorising the Republic of Lithuania and the Republic of Poland to become parties to

the Convention on Supplementary Compensation for Nuclear Damage and its

amendment in the interest of the European Union and to make a declaration on the

application of the relevant internal rules of Union law

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

In the European Union, the nuclear liability regimes of Member States are governed by

national laws. However, in 23 out of 27 Member States, the main principles of these regimes

have been shaped by two international Conventions, adopted under the auspices of two

different international organisations, which have harmonised national laws in the area of civil

liability for nuclear damage: the Paris and Vienna Conventions.

These international conventions that emerged at the beginning of the 60s of the XX century

existed for almost 25 years without substantial changes.

The Convention on Third Party Liability in the Field of Nuclear Energy (hereinafter “Paris

Convention”) was adopted in Paris in 1960 under the auspices of the Organisation for

Economic Co-operation and Development (OECD) and is open to Members of that

organisation and to other States if the Parties to the Convention so agree. It was amended

along the years by several protocols and supplemented by the Convention of 31 January 1963

Supplementary to the Paris Convention of 29 July 1960 (hereinafter the "Brussels

Supplementary Convention"). The aim of the Brussels Supplementary Convention was to

provide additional funds to compensate damage as a result of a nuclear incident where the

Paris Convention funds proved to be insufficient. It is open only to the Contracting Parties of

the Paris Convention.

The Paris Convention and the Brussels Supplementary Conventions were lastly amended by

Protocols in 2004 which entered into force on 1 January 2022.

The 1963 Vienna Convention on Civil Liability for Nuclear Damage (hereinafter “Vienna

Convention”), adopted under the auspices of the International Atomic Energy Agency

(IAEA), aims at harmonizing the national law of the Contracting Parties by establishing some

minimum standards to provide financial protection against damage resulting from certain

peaceful uses of nuclear energy. The Convention is designed to ensure that all Contracting

Parties have laws and regulations in place conforming to the legal regime for civil liability for

nuclear damage provided for in the Convention. The 1997 Protocol to amend the Vienna

Convention was negotiated with a view to improving compensation for victims of damage

caused by nuclear incidents and entered into force on 4 October 2003.

The Contracting Parties to the Paris Convention are not Parties to the Vienna Convention and

vice versa. In spite of the similarity between the Paris and Vienna Conventions, they did not

provide a single uniform third party liability regime for all countries which are parties to

either convention. The two conventions operated in isolation from each other, so that each

convention benefited only victims within the territory of its own Contracting Parties.

For this reason, the 1988 Joint Protocol relating to the application of the Paris and Vienna

Conventions was adopted in order to establish treaty relations between the Contracting Parties

to the Vienna Convention and the Contracting Parties to the Paris Convention, and to

eliminate conflicts that may arise from the simultaneous application of both Conventions to

the same nuclear incident. Accordingly, the Joint Protocol is only open to States that are

Parties to the Vienna Convention or to the Paris Convention.

Since its entry into force on 27 April 1992, States party to either the Paris Convention or the

Vienna Convention as well as to the Joint Protocol receive the benefits of both conventions.

Thus, where a nuclear incident occurs, for which an operator in a Paris Convention/Joint

EN 2 EN

Protocol state is liable and damage is suffered by victims in a Vienna Convention/Joint

Protocol State, those victims will be able to claim compensation for their damage against the

liable operator in essentially the same manner and to the same extent, as if they were victims

in a Paris Convention State; the reverse is equally true.

The Joint Protocol ensures that only one of the two conventions will apply to any particular

nuclear incident and both the liable operator and the amount of its liability are determined by

the convention, to which the State in whose territory the liable operator's installation is

situated is a party. The Joint Protocol applies not only to the original Paris and Vienna

conventions but also to any amendments to either convention which are in force for a

contracting party to the Joint Protocol.

Some Member States of the European Union have adhered to the Paris Convention (Belgium,

Denmark, Finland, France, Germany, Greece, Italy, Netherlands, Portugal, Slovenia, Spain,

Sweden), while Bulgaria, Croatia, Czechia, Estonia, Hungary, Lithuania, Latvia, Poland,

Romania and Slovakia are parties to the Vienna Convention.

In addition, 5 Member States (Austria, Cyprus, Ireland, Luxembourg and Malta) are not party

to any Convention on liability for nuclear damage.

The accident in 1986 at the Chernobyl nuclear power plant in the former USSR made it clear

that a nuclear incident can cause damage of exceptional magnitude and that the detrimental

effects of such an incident do not stop at State borders. International nuclear liability laws

were improved by initiating the amendment of existing conventions and the adoption of new

ones, in order to put in place mechanisms to ensure prompt and effective compensation for

damage caused by a nuclear incident.

In this quite fragmented and complex legal framework related to liability for nuclear damage,

another Convention was adopted in 1997: the Convention on Supplementary Compensation

for Nuclear Damage (CSC) which aims at establishing a worldwide system of civil liability

and envisages a minimum national compensation amount and at further increasing the amount

of compensation through public funds to be made available by the Contracting Parties should

the national amount be insufficient to compensate the damage caused by a nuclear incident.

This scheme thus increases legal certainty and protection for members of the public,

operators, suppliers, lenders, investors and insurers.

In 2011, following the accident at the Fukushima Daiichi nuclear power plant in Japan, the

international community recognised that a nuclear incident anywhere is a nuclear incident

everywhere and confirmed the importance and benefits of establishing a global nuclear

liability regime.

The CSC is open not only to States that are party to either the Vienna Convention or the Paris

Convention (including any amendments to either), but also to other States provided that their

national legislation is consistent with uniform rules on civil liability laid down in the Annex to

the Convention.

The Convention applies to nuclear damage arising out of nuclear incidents occurring both at

nuclear installations and in the course of transport of nuclear material to and from such

installations. The definition of nuclear damage to be compensated includes, in addition to loss

of life and personal injury and loss of or damage to property, costs associated with the

reinstatement of the environment, loss of income deriving from an economic interest in the

use or enjoyment of the environment and costs of preventive measures designed to prevent or

minimise damage. The CSC entered into force on 15 April 2015 and has, at present, 11

Contracting Parties.

EN 3 EN

Among EU Member States, Czechia, Lithuania and Romania have signed the CSC, and

Romania has also ratified it, prior to their accession to the Union. Italy signed it in 1998.

On 13 January 2026, during the Conference of the CSC Parties in Vienna, the Amendment to

the Convention on Supplementary Compensation for Nuclear Damage (the CSC) was adopted

by consensus. The said Amendment removes the requirement for States with no nuclear

reactors to contribute with public funds to the Convention and has no bearing on the rules of

the CSC concerning jurisdiction, recognition and enforcement of judgments. The Amendment

will enter into force on the date when all Contracting Parties to the Convention will have

deposited their respective ratification instruments. As from the entry into force of the

Amendment, it will no longer be possible to accede to the unamended CSC.

Similarly to the other Conventions on liability for nuclear damage, also the CSC includes in

its Chapter V (Jurisdiction and applicable law), provisions falling within the EU exclusive

external competence, as they relate to jurisdiction, recognition and enforcement and

applicable law.

Indeed, in accordance with Article 3(2) TFEU, Article XIII of the CSC risks affecting the

Union secondary legislation on jurisdiction and recognition and enforcement of judgments as

laid down in Regulation (EU) 1215/2012 of 12 December 2012 on jurisdiction and the

recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters (recast)1.

The risk of affectation is confirmed by the settled case-law of the Court of Justice of the

European Union, in particular the Opinion 1/03 (“Lugano Opinion”) on the competence of the

Community to conclude the new Lugano Convention on jurisdiction and the recognition and

enforcement of judgments in civil and commercial matters. The Court ruled on the question of

the competence of the European Community to conclude the new Lugano Convention and

found that the European Community possessed an implicit exclusive competence to conclude

the new Convention, due to the adoption of internal EU legislation on the same matter

(Council Regulation No 44/2001)2.

Regulation (EC) No 864/2007 of 11 July 2007 on the law applicable to non-contractual

obligations (Rome II), on the other hand, explicitly excludes from its scope non-contractual

obligations arising out of nuclear damage (Article 1(2)(f)).

As the provisions of the CSC fall within the exclusive competence of the Union and given

that Poland and Lithuania have expressed the wish to become parties to the CSC, they need to

be authorised to join it through a Council Decision. As the date when all the current

Contracting Parties of the CSC will ratify the Amendment is unpredictable, in the interest of

efficiency, the Council Decision will authorise Poland and Lithuania to join both the CSC

currently into force and its amended version.

As it was the case for the Council Decision 2013/434/EU relating to the Vienna Convention,

Poland and Lithuania will have to make a declaration ensuring that the rules concerning

recognition and enforcement of judgments as laid down in Regulation (EU) 1215/2012 will

continue to be applied among Member States Parties to the CSC (currently, only Romania).

This would ensure unity in the Union judicial area and the free circulation of judgments

within the EU, without having implications on the effective implementation of the

Convention.

1 Regulation (EU) No 1215/2012 of the European Parliament and of the Council of 12 December 2012 on

jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters (recast),

OJ L 351, 20.12.2012, p. 1, http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1215/oj. 2 Council Regulation (EC) No 44/2001 of 22 December 2000 on jurisdiction and the recognition and

enforcement of judgments in civil and commercial matters, OJ L 12, 16.1.2001, pp. 1–23

EN 4 EN

Poland is already Party to the Vienna Convention, as amended by its 1997 Protocol, and to the

1988 Joint Protocol relating to the application of the Paris and Vienna Conventions.

Becoming Party also to the CSC will support the implementation of the 2020 Polish Nuclear

Power Programme (PNPP), which envisages, starting from April 2027, the construction

of several nuclear power plants in Poland, also in line with the objective of progressive

decarbonisation of Poland’s electricity system. The establishment of an international fund to

supplement national compensation will increase legal certainty for investors and suppliers and

enhanced protection for potential victims of nuclear incidents. Moreover, due to the fact

that the contract for the construction of the first nuclear power plant in Poland has been

awarded to an American consortium and that US is already Party to the CSC, the ratification

of the CSC by Poland will establish a common legal framework between Poland and US in

the field of civil liability for nuclear damage, and it will be also relevant for other possible

nuclear power related investments planned in Poland, currently at various stages of

implementation.

Lithuania has signed the CSC on 30 September 1997, before its accession to the EU.

Lithuania has expressed interest in joining the CSC and has requested to be authorised to do

that, following the discussion held in the Working Party on Civil Law Matters (General

Questions) on 13 November 2025.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The initiative is consistent with previous Council Decisions already adopted in the field of

civil liability for nuclear damage aimed at authorising Member States to ratify or accede to the

Paris Convention and the Vienna Convention, because of the EU exclusive external

competence on some provisions of the international agreements.

Council Decision 2004/294/EC of 8 March 20043 authorised the Member States Party to the

Paris Convention to ratify the Protocol amending that Convention or to accede to it. The

Decision was adopted without prejudice to the position of Austria, Luxembourg and Ireland

which were not Party to the Paris Convention.

Council Decision 2007/727/EC of 8 November 2007 authorised Slovenia to ratify the

Protocol amending the Paris Convention, because Slovenia was not yet a Member State of the

European Community at the time of the adoption of the Council Decision of 20044.

Council Decision 2013/434/EU of 15 July 2013 authorised certain Member States,

Contracting Parties to the Vienna Convention, to ratify, or to accede to the 1997 Protocol

amending the Vienna Convention5.

This Council Decision was addressed only to those Member States which were already

Contracting Parties to the Vienna Convention at the time of the adoption of the Decision. The

3 2004/294/EC: Council Decision of 8 March 2004 authorising the Member States which are Contracting

Parties to the Paris Convention of 29 July 1960 on Third Party Liability in the Field of Nuclear Energy

to ratify, in the interest of the European Community, the Protocol amending that Convention, or to

accede to it, OJ L97, 1.4.2004, p.53 4 007/727/EC: Council Decision of 8 November 2007 authorising the Republic of Slovenia to ratify, in

the interest of the European Community, the Protocol of 12 February 2004 amending the Paris

Convention of 29 July 1960 on Third-Party Liability in the Field of Nuclear Energy, OJ L 294,

13.11.2007, p. 23–24. 5 2013/434/EU: Council Decision of 15 July 2013 authorising certain Member States to ratify, or to

accede to, the Protocol amending the Vienna Convention on Civil Liability for Nuclear Damage of 21

May 1963, in the interest of the European Union, and to make a declaration on the application of the

relevant internal rules of Union law.

EN 5 EN

decision was adopted without prejudice to the position of Austria, Cyprus, Luxembourg,

Ireland and Malta.

• Consistency with other Union policies

This proposal for a Council Decision is consistent with the general policy of the EU to take

action to ensure that the EU’s exclusive external competence is respected in the international

framework. The present initiative is following up to several other Council Decisions

concerning policy areas different from liability for nuclear damage, where it was necessary to

authorise Member States to ratify or to accede to Conventions including provisions falling

within the EU exclusive external competence.

These Conventions may regard for instance liability for marine pollution such as the 2001

International Convention on Civil Liability for Bunker Oil Pollution Damage (the Bunkers

Convention) or the 1996 International Convention on Liability and Compensation for Damage

in connection with the Carriage of Hazardous and Noxious substances by Sea (the HNS

Convention). Member States were authorised to ratify or accede to these Conventions by

Council Decisions concerning the Bunkers Convention6 or the HNS Convention7 because the

provisions concerning jurisdiction, recognition and enforcement of judgments of the said

Conventions affected the rules laid down in Council Regulation (EC) No 44/2001 on the

jurisdiction and the recognition and enforcement in civil and commercial matters (Brussels

I Regulation).

Another Council Decision was adopted in 2017 to authorise Member States to ratify or accede

to the Protocol of 2010 to the HNS Convention, with regard to the aspects related to judicial

cooperation in civil matters8. In this case, the provisions of the 2010 Protocol affected the

rules on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and

commercial matters, as laid down in Regulation (EU) No 1215/2012 (Brussels I bis

Regulation).

These are only a few examples specifically related to Conventions dealing with liability and

compensation for damage, but it is possible to mention authorisations given to Member States

concerning other sectors such as the carriage of goods, like the Budapest Convention on the

Contract for the Carriage of Goods by Inland Waterways (CMNI). In this case, Austria,

Belgium and Poland were authorised to ratify or accede to the Budapest Convention, because

a provision on the choice of law by the parties to a contract of carriage falling under the

Convention affected the rules laid down in Regulation (EC) No 593/2008 on the law

applicable to contractual obligations (Rome I)9.

6 2002/762/EC: Council Decision of 19 September 2002 authorising the Member States, in the interest of

the Community, to sign, ratify or accede to the International Convention on Civil Liability for Bunker

Oil Pollution Damage, 2001 (the Bunkers Convention), J L 256, 25.9.2002, pp. 7–8. 7 2002/971/EC: Council Decision of 18 November 2002 authorising the Member States, in the interest of

the Community, to ratify or accede to the International Convention on Liability and Compensation for

Damage in Connection with the Carriage of Hazardous and Noxious Substances by Sea, 1996 (the HNS

Convention), OJ L 337, 13.12.2002, pp. 55–56. 8 Council Decision (EU) 2017/770 of 25 April 2017 on the ratification and accession by Member States,

in the interest of the European Union, to the Protocol of 2010 to the International Convention on

Liability and Compensation for Damage in Connection with the Carriage of Hazardous and Noxious

Substances by Sea, with regard to the aspects related to judicial cooperation in civil matters, OJ L 115,

4.5.2017, pp. 18–21. 9 Council Decision (EU) 2015/1878 of 8 October 2015 authorising the Kingdom of Belgium and the

Republic of Poland, respectively, to ratify, and the Republic of Austria to accede to the Budapest

Convention on the Contract for the Carriage of Goods by Inland Waterways (CMNI),OJ L 276,

21.10.2015, pp. 1–2.

EN 6 EN

In conclusion, in cases where provisions in the international conventions affect the rules

adopted by the EU secondary legislation in the field of judicial cooperation in civil matters,

adequate action has consistently been taken to ensure that the internal and external

frameworks are properly coordinated and the EU acquis remains unaffected, in accordance

with the Treaties and the case-law of the Court of Justice of the European Union.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The substantive legal basis of this proposal is Article 81(2) TFEU which allows, inter alia, the

adoption of measures aimed at ensuring mutual recognition and enforcement between

Member States of judgments and the compatibility of rules applicable in the Member States

concerning conflict of laws and jurisdiction.

The substantive legal basis for a decision under Article 218(6) TFEU depends primarily on

the objective and content of the related international agreement. However, the aim and content

of this proposal for a Council Decision is limited to the provisions of the international

agreement which fall under EU exclusive competence, meaning Article XIII of the CSC

which concerns jurisdiction and enforcement and which affects the Union secondary

legislation on jurisdiction and recognition and enforcement of judgments as laid down in

Regulation (EU) 1215/2012 of 12 December 2012.

Therefore, the legal basis of this proposal is Article 218(6), second subparagraph, points

(a)(v) TFEU together with Article 81(2) TFEU. The Council shall act by a qualified majority

after obtaining the consent of the European Parliament.

The rules on recognition and enforcement of judgments laid down in Article XIII of the CSC

should not take precedence over the relevant rules established in Regulation (EU) No

1215/2012 as extended to Denmark by the Agreement between the European Community and

the Kingdom of Denmark on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in

civil and commercial matters10. Therefore, as it was the case with the mentioned Council

Decision of 15 December 2013 concerning the Protocol amending the Vienna Convention, the

concerned Member States should make a declaration concerning the application of EU law.

Ireland is bound by Regulation (EU) No 1215/2012 of 12 December 2012 on jurisdiction and

the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters (recast) and is

therefore taking part in the adoption and application of this Decision.

In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark, annexed to

the Treaty on European Union and to the Treaty on the Functioning of the European Union,

Denmark is not taking part in the adoption of this Decision and is not bound by it or subject to

its application.

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

Not Applicable

• Proportionality

The present proposal is drafted along the lines of the already adopted Council Decisions on

the same subject matter and does not go beyond what is necessary to achieve the objective of

10 OJ L 299,16.11.2005, p.62. Regulation No 1215/2012 applies in Denmark under the Agreement

between the European Community and the Kingdom of Denmark on jurisdiction and the recognition

and enforcement of judgments in civil and commercial matters. The necessary legislative amendments

in Denmark entered into force on 1 June 2013.

EN 7 EN

ensuring the respect of the EU exclusive external competence on some provisions of the CSC

and authorising Poland and Lithuania to join the CSC and its Amendment.

• Choice of the instrument

As the subject matter concerns an international convention, there is no other choice than the

adoption of a Council Decision in accordance with Article 218(6), second subparagraph, point

(a)(v) TFEU authorising Poland and Lithuania to become parties to the CSC. There is no

other legal instrument that could be used to achieve the objective of this proposal.

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

Not Applicable

• Stakeholder consultations

There have been intensive consultations with the Polish Ministry of Energy in order to ensure

that the authorisation to join the CSC would respect the timeline set out in the 2020 Polish

Nuclear Power Programme.

Also the Ministry of Energy in Lithuania has been consulted.

Moreover, the IAEA Workshop on Civil Nuclear Liability, which took place from 21 to 24

October 2025 in Vilnius, Lithuania, was the occasion to examine the benefits of the CSC in

the establishment of a global nuclear liability regime. The Commission took an active part in

the workshop, also with a view to explaining the present initiative to States already Party to

the CSC and to prospective Contracting Parties.

• Collection and use of expertise

The Commission has relied upon the extensive work carried out by the IAEA, in particular its

Action Plan to establish a global nuclear liability regime that addresses the concerns of all

States that might be affected by a nuclear incident. In this context, of particular interest is the

activity of the International Expert Group on Nuclear Liability (INLEX) which has stressed

that the CSC provides a mechanism to achieve treaty relations with as many States as

practical, with the goal of universal participation in the global nuclear liability regime.

• Impact assessment

As for the Council Decisions related to other nuclear liability Conventions, no impact

assessment of the accession of Poland and Lithuania to the CSC was carried out.

However, it clearly emerged from the stakeholder consultation and from the expertise

gathered that the CSC represents the legal framework which offers better safeguards in

respect of the existing international agreements concerning liability for nuclear damage.

Indeed, the Fukushima disaster in 2011 revealed significant gaps in financial preparedness, as

the compensation costs far exceeded the available resources under Japan’s domestic liability

regime. This incident highlighted the need for international conventions to establish more

robust financial requirements and mechanisms for addressing catastrophic accidents.

The CSC seeks to answer to this challenge by promoting increased compensation, including

an international fund to supplement the amount of compensation available for nuclear

damage. It was developed as an umbrella for the other international liability conventions and

to provide the basis for a global nuclear liability regime that could attract broad adherence

EN 8 EN

from countries with and without nuclear power plants. Ample documentation on the benefits

of the CSC regime can be found on the dedicated page of the IAEA11.

The accession of Poland and the ratification by Lithuania will increase the number of CSC

States thus contributing to the goal of reaching a global nuclear liability regime.

• Regulatory fitness and simplification

Not Applicable

• Fundamental rights

Not Applicable

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

This proposal has no budgetary implications.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

Not Applicable

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

Not Applicable

11 https://www.iaea.org/topics/nuclear-liability-conventions/convention-supplementary-compensation-

nuclear-damage

EN 9 EN

2026/0199 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

authorising the Republic of Lithuania and the Republic of Poland to become parties to

the Convention on Supplementary Compensation for Nuclear Damage and its

amendment in the interest of the European Union and to make a declaration on the

application of the relevant internal rules of Union law

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 81(2), in conjunction with Article 218(6), second subparagraph, point (a)(v), thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

Having regard to the consent of the European Parliament1,

Whereas:

(1) The Convention on Supplementary Compensation for Nuclear Damage (CSC) was

adopted on 12 September 1997 and entered into force on 15 April 2015.

(2) The CSC aims at establishing a minimum national compensation amount and at further

increasing the amount of compensation through public funds to be made available by

the Contracting Parties should the national amount be insufficient to compensate the

damage caused by a nuclear incident. It thus increases legal certainty for investors and

suppliers and for potential victims of nuclear incidents.

(3) On 13 January 2026, the Contracting Parties to the CSC adopted by consensus an

Amendment which removes the requirement for States with no nuclear reactors to

contribute with public funds to the CSC. That Amendment will enter into force when

all the Contracting Parties to the CSC will have deposited their instrument of

ratification.

(4) The CSC is open not only to States that are party to the other conventions for nuclear

liability, such as the Vienna Convention on Civil Liability for Nuclear Damage of 21

May 1963, or the Paris Convention on Third Party Liability in the Field of Nuclear

Energy of 29 July 1960 (including any amendments to either), but also to other States,

provided that their national legislation is consistent with the uniform rules on civil

liability laid down in the Annex to the CSC.

(5) The Union has exclusive competence with regard to Article XIII of the CSC in so far

as its provisions affect Union secondary legislation on jurisdiction and the recognition

and enforcement of judgments in civil and commercial matters, as laid down in

Regulation (EU) No 1215/2012 of the European Parliament and of the Council2. The

1 Consent published in OJ L [...], [...], ELI: [...] 2 Regulation (EU) No 1215/2012 of the European Parliament and of the Council of 12 December 2012 on

jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters (recast)

(OJ L 351, 20.12.2012, p. 1, http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1215/oj).

EN 10 EN

Member States retain their competence for matters covered by the CSC which do not

affect Union law.

(6) Therefore, Member States which wish to become parties to the CSC should be

authorised to sign, to ratify or to accede to it in the interest of the Union.

(7) Czechia, Lithuania and Romania have signed the CSC, and Romania has also ratified

it, prior to their accession to the Union. Italy signed it in 1998.

(8) Poland and Lithuania have expressed the wish to be authorised to become parties to

the CSC and its Amendment.

(9) The rules on recognition and enforcement of judgments laid down in Article XIII of

the CSC should not take precedence over the rules governing the procedure for

recognition and enforcement of judgments established by Regulation (EU) No

1215/2012.

(10) Therefore, the Member States which are authorised to become parties to the CSC

should make the declaration provided for in this Decision with the aim of ensuring

application of the relevant Union rules.

(11) Ireland is bound by Regulation (EU) No 1215/2012 and is therefore taking part in the

adoption and application of this Decision.

(12) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark,

annexed to the Treaty on the European Union and to the Treaty on the Functioning of

the European Union, Denmark is not taking part in the adoption of this Decision and is

not bound by it or subject to its application,

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The Republic of Lithuania and the Republic of Poland are hereby authorised to become

parties to the Convention on Supplementary Compensation for Nuclear Damage and its

Amendment in the interest of the Union, subject to the condition laid down in Article 2 of this

Decision.

Article 2

When becoming a party to the Convention on Supplementary Compensation for Nuclear

Damage, the Republic of Lithuania and the Republic of Poland shall make the following

declaration: ‘Judgments on matters covered by the Convention on Supplementary

Compensation for Nuclear Damage of 12 September 1997, when given by a Court of a

Member State of the European Union, shall be recognised and enforced in [name of the

Member State making the declaration] in accordance with the relevant European Union rules

on the subject’.

EN 11 EN

Article 3

This Decision is addressed to the Republic of Lithuania and the Republic of Poland.

Done at Brussels,

For the Council

The President

[...]

EN 12 EN

LEGISLATIVE FINANCIAL AND DIGITAL STATEMENT

1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

1.1. Title of the proposal/initiative

Proposal for a COUNCIL DECISION authorising the Republic of Lithuania and the

Republic of Poland and to become parties to the Convention on Supplementary

Compensation for Nuclear Damage (CSC) and its amendment in the interest of the

European Union and to make a declaration on the application of the relevant internal

rules of Union law.

1.2. Policy area(s) concerned

Justice (judicial cooperation in civil matters).

1.3. Objective(s)

1.3.1. General objective(s)

The present proposal has the objective of authorising Poland and Lithuania to join

the CSC while respecting the EU exclusive external competence on some provisions

of the Convention.

1.3.2. Specific objective(s)

Poland and Lithuania will be able to become parties to the CSC without infringing

EU law.

1.3.3. Expected result(s) and impact

Specify the effects which the proposal/initiative should have on the

beneficiaries/groups targeted.

Poland and Lithuania will be able to exercise their right become parties to the CSC.

1.3.4. Indicators of performance

Specify the indicators for monitoring progress and achievements.

N/A

1.4. The proposal/initiative relates to:

☑ a new action

☐ a new action following a pilot project/preparatory action (1)

☐ the extension of an existing action

☐ a merger or redirection of one or more actions towards another/a new

action

1.5. Grounds for the proposal/initiative

1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for

roll-out of the implementation of the initiative

N/A

1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.

coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For

(1) As referred to in Article 58(2), point (a) or (b) of the Financial Regulation.

EN 13 EN

the purposes of this section 'added value of EU involvement' is the value resulting

from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise

created by Member States alone.

Reasons for action at EU level (ex-ante)

The authorisation to EU Member States complies with precedent initiatives of the

same kind following the Lugano Opinion 1/03 of the Court of Justice of the

European Union. It falls within the EU exclusive external competence under Article

3(2) TFEU. The authorisation can be given only by the Council on a proposal from

the Commission and is thus an exclusive competence by nature, which is not subject

to the principle of subsidiarity.

Expected generated EU added value (ex-post)

Respect of the EU Treaties, of the case-law of the Court of Justice of the European

Union and of precedents in the same subject-matter is ensured.

1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past

There are several precedents of this kind of authorisation in the matter of liability for

nuclear damage. This proposal follows the same pattern.

1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with

other appropriate instruments

This proposal has no budgetary implications

1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for

redeployment

N/A

1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact

☐ limited duration

☐ in effect from [DD.MM]YYYY to [DD.MM]YYYY

☐ financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations

and from YYYY to YYYY for payment appropriations.

☐ unlimited duration

Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,

followed by full-scale operation.

1.7. Method(s) of budget implementation planned(2)

☐ Direct management by the Commission

☐ by its departments, including by its staff in the Union delegations;

☐ by the executive agencies

☐ Shared management with the Member States

☐ Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:

(2) Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on

the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

EN 14 EN

☐ third countries or the bodies they have designated;

☐ international organisations and their agencies (to be specified);

☐ the European Investment Bank and the European Investment Fund;

☐ bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation;

☐ public law bodies;

☐ bodies governed by private law with a public service mission to the

extent that they are provided with adequate financial guarantees;

☐ bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted

with the implementation of a public-private partnership and that are

provided with adequate financial guarantees;

☐ bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in

the common foreign and security policy pursuant to Title V of the Treaty

on European Union, and identified in the relevant basic act

☐ bodies established in a Member State, governed by the private law of a

Member State or Union law and eligible to be entrusted, in accordance

with sector-specific rules, with the implementation of Union funds or

budgetary guarantees, to the extent that such bodies are controlled by

public law bodies or by bodies governed by private law with a public

service mission, and are provided with adequate financial guarantees in

the form of joint and several liability by the controlling bodies or

equivalent financial guarantees and which may be, for each action,

limited to the maximum amount of the Union support.

Comments

N/A

2. MANAGEMENT MEASURES

2.1. Monitoring and reporting rules

N/A

2.2. Management and control system(s)

2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation

mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed

[...]

2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up

to mitigate them

[...]

2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between

the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the

expected levels of risk of error (at payment & at closure)

[...]

2.3. Measures to prevent fraud and irregularities

[...]

EN 15 EN

3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE

3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected

Existing budget lines

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

Heading

of

multiannu

al

financial

framework

Budget

line

Type of

expenditur

e

Contribution

Number Diff./Non-

diff. (3)

from

EFTA

countries (4)

from

candidate

countries

and

potential

candidates (5)

from other

third

countries

other

assigned

revenue

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

New budget lines requested

In order of multiannual financial framework headings and budget lines.

(3) Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations. (4) EFTA: European Free Trade Association. (5) Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.

EN 16 EN

Heading

of

multiannu

al

financial

framework

Budget

line

Type of

expenditur

e

Contribution

Number Diff./non-

diff.

from

EFTA

countries

from

candidate

countries

and

potential

candidates

from other

third

countries

other

assigned

revenue

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

[XX.YY.Y

Y.YY]

Diff./Non-

diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO

3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations

3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations

☐ The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations

☐ The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below:

3.2.1.1. Appropriations from voted budget

EUR million (to three decimal places)

Heading of multiannual financial framework Number

DG: <.......> Year Year Year Year TOTAL MFF

EN 17 EN

2024 2025 2026 2027 2021-2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes (6)

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commitments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

(6) Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 18 EN

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes (7)

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commitments =1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

TOTAL operational

appropriations

Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an administrative

nature financed from the envelope for specific

programmes

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations

under HEADING <....>

of the multiannual financial

framework

Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial

framework Number

DG: <.......> Year Year Year Year TOTAL MFF

(7) Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 19 EN

2024 2025 2026 2027 2021-2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes (8)

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commitments =1a+1b +3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line Commitments (1a) 0.000

Payments (2a) 0.000

Budget line Commitments (1b) 0.000

(8) Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 20 EN

Payments (2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes (9)

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commitments =1a+1b +3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

TOTAL operational

appropriations

Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an administrative

nature financed from the envelope for specific

programmes

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations

under HEADING <....>

of the multiannual financial

framework

Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

TOTAL operational Commitments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

(9) Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 21 EN

appropriations (all operational

headings) Payments (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an administrative

nature financed from the envelope for specific

programmes (all operational headings)

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations

Under Heading 1 to 6

of the multiannual financial

framework

(Reference amount)

Commitments =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’ (10)

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL DG <.......> Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

(10) The necessary appropriations should be determined using the annual average cost figures available on the appropriate BUDGpedia webpage.

EN 22 EN

TOTAL DG <.......> Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under HEADING 7

of the multiannual financial framework

(Total

commitmen

ts = Total

payments)

0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

EUR million (to three decimal places)

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-2027

TOTAL appropriations under

HEADINGS 1 to 7

of the multiannual financial framework

Commitments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues

EUR million (to three decimal places)

Heading of multiannual financial

framework Number

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line

Commit

ments

(1a) 0.000

EN 23 EN

Payment

s

(2a) 0.000

Budget line

Commit

ments

(1b) 0.000

Payment

s

(2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes (11)

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commit

ments

=1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s

=2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line (1a) 0.000

(11) Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 24 EN

Commit

ments

Payment

s

(2a) 0.000

Budget line

Commit

ments

(1b) 0.000

Payment

s

(2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes (12)

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commit

ments

=1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s

=2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

(12) Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 25 EN

TOTAL operational

appropriations

Commit

ments

(4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s

(5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an

administrative nature financed from the

envelope for specific programmes

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations

under HEADING <....>

of the multiannual financial

framework

Commit

ments

=4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s

=5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial

framework Number

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line

Commit

ments

(1a) 0.000

(2a) 0.000

EN 26 EN

Payment

s

Budget line

Commit

ments

(1b) 0.000

Payment

s

(2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes (13)

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commit

ments

=1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s

=2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

Operational appropriations

Budget line

Commit (1a) 0.000

(13) Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 27 EN

ments

Payment

s

(2a) 0.000

Budget line

Commit

ments

(1b) 0.000

Payment

s

(2b) 0.000

Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes(14)

Budget line (3) 0.000

TOTAL appropriations

for DG <.......>

Commit

ments

=1a+1b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s

=2a+2b+3 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

TOTAL operational

Commit (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

(14) Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former 'BA' lines), indirect research,

direct research.

EN 28 EN

appropriations ments

Payment

s

(5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an

administrative nature financed from the

envelope for specific programmes

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations

under HEADING <....>

of the multiannual financial

framework

Commit

ments

=4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s

=5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

TOTAL operational

appropriations (all operational

headings)

Commit

ments (4) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payment

s (5) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations of an

administrative nature financed from the

envelope for specific programmes (all

operational headings)

(6) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations Commit =4+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

EN 29 EN

under Headings 1 to 6

of the multiannual financial

framework (Reference

amount)

ments

Payment

s =5+6 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Heading of multiannual financial

framework 7 ‘Administrative expenditure’ (15)

EUR million (to three decimal places)

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-2027

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL DG <.......> Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

DG: <.......> Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-2027

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL DG <.......> Appropriations 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL appropriations under HEADING 7 of the (Total

commit 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

(15) The necessary appropriations should be determined using the annual average cost figures available on the appropriate BUDGpedia webpage.

EN 30 EN

multiannual financial framework ments

= Total

payme

nts)

EUR million (to three decimal places)

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-

2027

TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7

of the multiannual financial framework

Commitments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Payments 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations (not to be completed for decentralised agencies)

Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)

Indi

cate

obje

ctive

s

and

outp

uts

⇓

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

Enter as many years as necessary to show

the duration of the impact (see Section 1.6) TOTAL

OUTPUTS

Type (16)

Aver

age

cost

No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost Total

No

Total

Cost

SPECIFIC

(16) Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.).

EN 31 EN

OBJECTIVE No 1 (17): [...]

-

Outp

ut

-

Outp

ut

-

Outp

ut

Subtotal for specific

objective No 1

SPECIFIC

OBJECTIVE No 2

...

-

Outp

ut

Subtotal for specific

objective No 2

TOTALS

3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations

(17) As described in point 1.4.2. 'Specific objective(s)...'

EN 32 EN

☐ The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature

☐ The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below:

3.2.3.1. Appropriations from voted budget

VOTED APPROPRIATIONS Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative nature 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.3.2. Appropriations from external assigned revenues

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL MFF

2021-2027

EN 33 EN

HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative nature 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

3.2.3.3. Total appropriations

TOTAL

VOTED APPROPRIATIONS

+

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-2027

HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other administrative expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

EN 34 EN

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Other expenditure of an administrative

nature 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations from

the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together, if necessary, with

any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary

constraints.

3.2.4. Estimated requirements of human resources

☐ The proposal/initiative does not require the use of human resources

☐ The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below

3.2.4.1. Financed from voted budget

Estimate to be expressed in full-time equivalent units (FTEs) (18)

VOTED APPROPRIATIONS Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

(18) Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the management of the action and/or can be redeployed within

your DG and what are your net needs.

EN 35 EN

Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission's Representation Offices) 0 0 0 0

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0

External staff (in FTEs)

20 02 01 (AC, END from the 'global envelope') 0 0 0 0

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0

Admin. support line

[XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0

TOTAL 0 0 0 0

3.2.4.2. Financed from external assigned revenues

EN 36 EN

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission's Representation Offices) 0 0 0 0

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0

External staff (in full time equivalent units)

20 02 01 (AC, END from the global envelope) 0 0 0 0

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0

Admin. support line

[XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0

EN 37 EN

TOTAL 0 0 0 0

3.2.4.3. Total requirements of human resources

TOTAL

VOTED APPROPRIATIONS

+

EXTERNAL ASSIGNED REVENUES

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

Establishment plan posts (officials and temporary staff)

20 01 02 01 (Headquarters and Commission's Representation Offices) 0 0 0 0

20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0

01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0

01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) 0 0 0 0

External staff (in full time equivalent units)

20 02 01 (AC, END from the global envelope) 0 0 0 0

20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0

Admin. support

line

[XX.01.YY.YY]

- at Headquarters 0 0 0 0

- in EU Delegations 0 0 0 0

01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0

EN 38 EN

01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Heading 7 0 0 0 0

Other budget lines (specify) - Outside Heading 7 0 0 0 0

TOTAL 0 0 0 0

The staff required to implement the proposal (in FTEs):

To be covered by

current staff

available in the

Commission

services

Exceptional additional staff*

To be financed

under Heading

7 or Research

To be financed

from BA line

To be financed

from fees

Establishment

plan posts N/A

External staff

(CA, SNEs,

INT)

Description of tasks to be carried out by:

Officials and temporary staff

External staff

EN 39 EN

3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments

Compulsory: the best estimate of the digital technology-related investments entailed by the proposal/initiative should be included in the

table below.

Exceptionally, when required for the implementation of the proposal/initiative, the appropriations under Heading 7 should be presented

in the designated line.

The appropriations under Headings 1-6 should be reflected as "Policy IT expenditure on operational programmes". This expenditure

refers to the operational budget to be used to re-use/ buy/ develop IT platforms/ tools directly linked to the implementation of the

initiative and their associated investments (e.g. licences, studies, data storage etc). The information provided in this table should be

consistent with details presented under Section 4 "Digital dimensions".

TOTAL Digital and IT

appropriations

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

TOTAL

MFF

2021-2027

HEADING 7

IT expenditure (corporate) 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal HEADING 7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Outside HEADING 7

Policy IT expenditure on

operational programmes 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

Subtotal outside HEADING

7 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

TOTAL 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000

EN 40 EN

3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework

The proposal/initiative:

☐ can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the

multiannual financial framework (MFF).

☐ requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF

and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation.

☐ requires a revision of the MFF.

EN 41 EN

3.2.7. Third-party contributions

The proposal/initiative:

☐ does not provide for co-financing by third parties

☐ provides for the co-financing by third parties estimated below:

Appropriations in EUR million (to three decimal places)

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027 Total

Specify the co-financing body

TOTAL appropriations co-financed

3.3. Estimated impact on revenue

☐ The proposal/initiative has no financial impact on revenue.

☐ The proposal/initiative has the following financial impact:

☐ on own resources

☐ on other revenue

☐ please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines

EUR million (to three decimal places)

Budget revenue line:

Appropriations

available for the

current financial year

Impact of the proposal/initiative (19)

Year

2024

Year

2025

Year

2026

Year

2027

(19) As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20% for

collection costs.

EN 42 EN

Article ..........

For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.

[...]

Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other information).

[...]

4. DIGITAL DIMENSIONS

4.1. Requirements of digital relevance

If the policy initiative is assessed as having no requirement of digital relevance, provide an explanation as to why digital means are not

used.

The proposal has no digital dimension: it is a simple authorisation to certain Member States to join a Convention.

Otherwise, please list the requirements of digital relevance in the table below:

Reference to the

requirement

Requirement

description

Actor(s) affected or

concerned by the

requirement

High-level Processes Categories

4.2. Data

EN 43 EN

High-level description of the data in scope and any related standards/specifications

Type of data Reference to the requirement(s) Standard and/or specification (if

applicable)

Type of data #1

Type of data #2

Alignment with the European Data Strategy

Explain how the requirement(s) are aligned with the European Data Strategy

[...]

Alignment with the once-only principle

Explain how the once-only principle has been considered and how the possibility to reuse existing data has been explored

[...]

Explain how newly created data is findable, accessible, interoperable and reusable, and meets high-quality standards

[...]

Data flows

For each data flow, please fill the table below:

Type of data Reference(s) to the

requirement(s)

Actor who

provides the data

Actor who receives

the data

Trigger for the

data exchange

Frequency (if

applicable)

Type of data #1

Type of data # 2

EN 44 EN

4.3. Digital solutions

For each digital solution, please provide the reference to the requirement(s) of digital relevance concerning it, a description of the

digital solution's mandated functionality, the body that will be responsible for it, and other relevant aspects such as reusability and

accessibility. Finally, explain whether the digital solution intends to make use of AI technologies.

Digital solution

Reference(s) to

the

requirement(s)

Main mandated

functionalities

Responsible

body

How is

accessibility

catered for?

How is

reusability

considered?

Use of AI

technologies (if

applicable)

Digital solution

#1

Digital solution

#2

For each digital solution, explain how the digital solution complies with the requirements and obligations of the EU cybersecurity

framework, and other applicable digital policies and legislative enactments (such as eIDAS, Single Digital Gateway, etc.).

Digital solution #1

Digital and/or sectorial policy Explanation on how it aligns

EN 45 EN

(when these are applicable)

AI Act

EU Cybersecurity framework

eIDAS

Single Digital Gateway and IMI

Others

Digital solution #2

Digital and/or sectorial policy

(when these are applicable) Explanation on how it aligns

AI Act

EU Cybersecurity framework

eIDAS

Single Digital Gateway and IMI

Others

4.4. Interoperability assessment

Describe the digital public service(s) affected by the requirements

Digital public service

or category of digital

public services

Description Reference(s) to the

requirement(s)

Interoperable Europe

Solution(s)(NOT

APPLICABLE)

Other interoperability

solution(s)

EN 46 EN

Digital public service #1

Category of digital

public services

according to COFOG(20)

#1

Assess the impact of the requirement(s) on cross-border interoperability

Digital public service #1

Assessment Measure(s) Potential remaining barriers (if

applicable)

Alignment with existing digital and

sectorial policies. Please list the

applicable digital and sectorial policies

identified

Digital or sectorial policy #1 Digital or

sectorial policy #2 Digital or sectorial

policy #3

Barrier #1 Barrier #2 Barrier #3

Organisational measures for a smooth

cross-border digital public services

delivery. Please list the governance

measures foreseen

Governance measure #1 Governance

measure #2 Governance measure #3 Barrier #1 Barrier #2 Barrier #3

Measures taken to ensure a shared

understanding of the data. Please list

such measures

Measure #1 Measure #2 Measure #3 Barrier #1 Barrier #2 Barrier #3

Use of commonly agreed open technical

specifications and standards. Please list

such measures

Measure #1 Measure #2 Measure #3 Barrier #1 Barrier #2 Barrier #3

(20) https://op.europa.eu/en/web/eu-vocabularies/concept-scheme/-/resource?uri=http://data.europa.eu/7yx/cofog

EN 47 EN

4.5. Measures to support digital implementation

For each measure to support digital implementation, please fill in the table below

Description of the measure Reference(s) to the

requirement(s) Commission role (if applicable)

Actors to be

involved (if

applicable)

E

x

p

e

c

t

e

d

t

i

m

e

l

i

n

e

(

i

f

a

p

p

l

i

c

a

b

EN 48 EN

l

e

)

Measure #1

Measure #2

Measure #3

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 16.7.2026 COM(2026) 369 final

2026/0199 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega lubatakse Leedu Vabariigil ja Poola Vabariigil Euroopa Liidu huvides saada

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni ja selle

muudatuse osalisteks ning teha avaldus liidu õiguse asjaomaste sisenormide

kohaldamise kohta

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidus on liikmesriikide vastutus tuumaenergia valdkonnas reguleeritud riigisisese

õigusega. Ent 23 liikmesriigis 27st on selle vastutuse aluspõhimõtteid kujundanud kaks

rahvusvahelist konventsiooni, mis võeti vastu kahe erineva rahvusvahelise organisatsiooni

egiidi all ning millega ühtlustati riigisisest õigust tuumakahjustustega seotud tsiviilvastutuse

valdkonnas: Pariisi konventsioon ja Viini konventsioon.

Need XX sajandi 60ndate aastate alguses välja kujunenud rahvusvahelised konventsioonid

kehtisid peaaegu 25 aastat ilma oluliste muudatusteta.

Tuumaenergia valdkonnas tsiviilvastutust käsitlev konventsioon (edaspidi „Pariisi

konventsioon“) võeti vastu 1960. aastal Pariisis Majandusliku Koostöö ja Arengu

Organisatsiooni (OECD) egiidi all ning sellega võivad ühineda nimetatud organisatsiooni

liikmed ja muud riigid, kui konventsiooniosalised sellega nõustuvad. Seda on aastate jooksul

muudetud mitme protokolliga ning täiendatud 31. jaanuari 1963. aasta konventsiooniga, mis

täiendab 29. juuli 1960. aasta Pariisi konventsiooni (edaspidi „Brüsseli lisakonventsioon“).

Brüsseli lisakonventsiooni eesmärk oli näha ette täiendavad vahendid tuumaintsidendi

tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks juhul, kui Pariisi konventsiooni alusel ette nähtud

vahendid osutuvad ebapiisavaks. Sellega võivad ühineda üksnes Pariisi konventsiooni

osalised.

Pariisi konventsiooni ja Brüsseli lisakonventsiooni muudeti viimati 2004. aasta

protokollidega, mis jõustusid 1. jaanuaril 2022.

1963. aasta tuumakahjustustega seotud tsiviilvastutust käsitleva Viini konventsiooni (edaspidi

„Viini konventsioon“), mis võeti vastu Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) egiidi

all, eesmärk on ühtlustada konventsiooniosaliste riigisisest õigust, kehtestades teatavad

miinimumstandardid, et tagada rahaline kaitse kahju eest, mis tuleneb teatavatest

tuumaenergia rahuotstarbelistest kasutusviisidest. Konventsiooni eesmärk on tagada, et kõigil

konventsiooniosalistel oleksid kehtestatud õigusnormid, mis vastavad konventsioonis

sätestatud tuumakahjustustega seotud tsiviilvastutuse õiguslikule korrale. 1997. aasta

protokoll Viini konventsiooni muutmiseks koostati eesmärgiga parandada tuumaintsidentidest

põhjustatud kahjustuste ohvritele makstavat hüvitist ning see jõustus 4. oktoobril 2003.

Pariisi konventsiooni osalised ei ole Viini konventsiooni osalised ja vastupidi. Vaatamata

Pariisi ja Viini konventsioonide sarnasusele ei nähtud nendega ette ühtset kolmandate isikute

ees kantava vastutuse korda kõigi riikide jaoks, kes on ühe või teise konventsiooni osalised.

Need kaks konventsiooni toimisid teineteisest eraldi, mistõttu kummagi konventsiooni

kohaldamisest said kasu üksnes selle konventsiooni osaliste territooriumil asuvad ohvrid.

Sel põhjusel võeti vastu 1988. aasta ühisprotokoll Pariisi ja Viini konventsiooni kohaldamise

kohta, et luua lepingulised suhted Viini konventsiooni osaliste ja Pariisi konventsiooni

osaliste vahel ning kõrvaldada vastuolud, mis võivad tekkida mõlema konventsiooni

samaaegsest kohaldamisest sama tuumaintsidendi suhtes. Sellest tulenevalt võivad

ühisprotokolliga ühineda üksnes riigid, kes on Viini konventsiooni või Pariisi konventsiooni

osalised.

Alates ühisprotokolli jõustumisest 27. aprillil 1992 saavad riigid, kes osalevad Pariisi

konventsioonis või Viini konventsioonis ja ühtlasi ühisprotokollis, kasu mõlemast

konventsioonist. Seega, kui tuumaintsidendi eest vastutab Pariisi konventsiooniga /

ET 2 ET

ühisprotokolliga ühinenud riigis asuv käitaja ning kahju kannavad ohvrid Viini

konventsiooni / ühisprotokolli osalisriigis, on neil ohvritel võimalik nõuda vastutavalt käitajalt

oma kahju hüvitamist sisuliselt samal viisil ja samas ulatuses, nagu siis, kui nad oleksid

kannatanud Pariisi konventsiooniga ühinenud riigis; sama kehtib ka vastupidisel juhul.

Ühisprotokolliga tagatakse, et konkreetse tuumaintsidendi suhtes kohaldatakse ainult ühte

kahest konventsioonist ning nii vastutav käitaja kui ka tema vastutuse suurus määratakse

kindlaks selle konventsiooni alusel, mille osaline on riik, kelle territooriumil asub vastutava

käitaja tuumakäitis. Ühisprotokolli ei kohaldata üksnes Pariisi ja Viini algsete

konventsioonide suhtes, vaid ka kummagi konventsiooni selliste muudatuste suhtes, mis

kehtivad ühisprotokolliga ühinenud riigi suhtes.

Mõned Euroopa Liidu liikmesriigid on ühinenud Pariisi konventsiooniga (Belgia, Taani,

Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Sloveenia, Hispaania,

Rootsi), samas kui Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Ungari, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia

ja Slovakkia on Viini konventsiooni osalised.

Lisaks ei ole viis liikmesriiki (Austria, Küpros, Iirimaa, Luksemburg ja Malta) ühegi

tuumakahjustustega seotud vastutust käsitleva konventsiooni osalised.

1986. aastal endises NSV Liidus Tšornobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetus näitas

selgelt, et tuumaintsident võib põhjustada erakordselt suurt kahju ning et sellise intsidendi

kahjulik mõju ei piirdu riigipiiridega. Rahvusvaheliste tuumavastutust käsitlevate

õigusnormide täiustamiseks muudeti olemasolevaid konventsioone ja võeti vastu uusi, et

kehtestada mehhanismid tuumaintsidendist põhjustatud kahju kiire ja tulemusliku hüvitamise

tagamiseks.

Selles üsna killustatud ja keerukas tuumakahjustustega seotud vastutust käsitlevas

õigusraamistikus võeti 1997. aastal vastu veel üks konventsioon: tuumakahjustustest tekkinud

kahju täiendava hüvitamise konventsioon, mille eesmärk on luua ülemaailmne tsiviilvastutuse

süsteem, näha ette riikliku hüvitise miinimumsumma ning suurendada hüvitise summat veelgi

avaliku sektori vahenditest, mille konventsiooniosalised teevad kättesaadavaks juhul, kui

riiklik summa ei ole tuumaintsidendist põhjustatud kahju hüvitamiseks piisav. See süsteem

suurendab seega õiguskindlust ja kaitset üldsuse, käitajate, tarnijate, laenuandjate, investorite

ja kindlustusandjate jaoks.

2011. aastal Jaapanis Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse järel

tunnistas rahvusvaheline üldsus, et tuumaintsident ükskõik kus tähendab tuumaintsidenti

kõikjal, ning kinnitas ülemaailmse tuumavastutuse korra kehtestamise tähtsust ja kasu.

Tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsioon ei ole avatud üksnes

riikidele, kes on Viini konventsiooni või Pariisi konventsiooni osalised (sealhulgas kummagi

konventsiooni muudatuste osalised), vaid ka muudele riikidele, tingimusel et nende riigisisene

õigus on kooskõlas konventsiooni lisas sätestatud tsiviilvastutust käsitlevate ühtsete

eeskirjadega.

Konventsiooni kohaldatakse tuumakahjustuste suhtes, mis tulenevad tuumaintsidendist nii

tuumakäitistes kui ka tuumamaterjali vedamisel sellistesse käitistesse ja nendest käitistest.

Hüvitamisele kuuluva tuumakahjustuse määratlus hõlmab lisaks surmajuhtumitele ja

isikukahjule ning vara hävimisele või kahjustumisele ka kulusid, mis on seotud keskkonna

taastamisega, sissetuleku kaotust, mis tuleneb majanduslikust huvist keskkonna kasutamise

või sellest saadava hüve vastu, ning kulusid, mis on seotud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks mõeldud ennetusmeetmetega. Tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava

hüvitamise konventsioon jõustus 15. aprillil 2015 ja praegu on sellel 11 konventsiooniosalist.

ET 3 ET

ELi liikmesriikidest on tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise

konventsioonile alla kirjutanud Tšehhi, Leedu ja Rumeenia ning Rumeenia on selle ka

ratifitseerinud enne liiduga ühinemist. Itaalia kirjutas sellele alla 1998. aastal.

13. jaanuaril 2026 võeti Viinis toimunud tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava

hüvitamise konventsiooni osaliste konverentsil konsensuse alusel vastu tuumakahjustustest

tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni muudatus. Nimetatud muudatusega

kaotatakse nõue, mille kohaselt peavad riigid, kus puuduvad tuumareaktorid, tegema

konventsiooni avaliku sektori vahenditest sissemakseid, ning see ei mõjuta

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni eeskirju, mis

käsitlevad kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist. Muudatus jõustub

kuupäeval, mil kõik konventsiooniosalised on andnud hoiule oma ratifitseerimiskirjad. Alates

muudatuse jõustumisest ei ole enam võimalik ühineda muutmata tuumakahjustustest tekkinud

kahju täiendava hüvitamise konventsiooniga.

Sarnaselt muude tuumakahjustustega seotud vastutust käsitlevate konventsioonidega sisaldab

ka tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsioon oma V peatükis

(„Kohtualluvus ja kohaldatav õigus“) sätteid, mis kuuluvad ELi ainuvälispädevusse, kuna

need käsitlevad kohtualluvust, kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning kohaldatavat õigust.

Nimelt, ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt võib tuumakahjustustest tekkinud

kahju täiendava hüvitamise konventsiooni XIII artikkel mõjutada liidu teiseseid õigusakte

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, nagu on sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse

ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti

sõnastatud)1.

Mõjutamise ohtu kinnitab Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika, eelkõige

arvamus 1/03 (edaspidi „Lugano arvamus“) ühenduse pädevuse kohta sõlmida uus Lugano

konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades. Kohus tegi otsuse küsimuses, kas Euroopa Ühendusel on pädevus sõlmida

uus Lugano konventsioon, ning leidis, et Euroopa Ühendusel oli sisemise ELi õiguse

vastuvõtmise tõttu samas valdkonnas kaudne ainuvälispädevus sõlmida uus konventsioon

(nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001)2.

Seevastu jäetakse 11. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete

suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II“) selle kohaldamisalast sõnaselgelt välja

tuumakahjustustest tulenevad lepinguvälised võlasuhted (artikli 1 lõike 2 punkt f).

Kuna tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni sätted kuuluvad

liidu ainupädevusse ning Poola ja Leedu on väljendanud soovi saada tuumakahjustustest

tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni osalisteks, tuleb neile anda luba sellega

ühineda nõukogu otsusega. Kuna kuupäev, mil kõik tuumakahjustustest tekkinud kahju

täiendava hüvitamise konventsiooni praegused konventsiooniosalised muudatuse

ratifitseerivad, ei ole prognoositav, antakse tõhususe huvides Poolale ja Leedule nõukogu

otsusega luba ühineda nii praegu kehtiva tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava

hüvitamise konventsiooniga kui ka selle muudetud versiooniga.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse

ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

(ELT L 351, 20.12.2012, lk 1, http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1215/oj). 2 Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise

kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1–23).

ET 4 ET

Nagu Viini konventsiooni käsitleva nõukogu otsuse 2013/434/EL puhul, peavad Poola ja

Leedu tegema avalduse, millega tagatakse, et määruses (EL) nr 1215/2012 sätestatud

kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevaid eeskirju kohaldatakse ka edaspidi

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni osalisteks olevates

liikmesriikides (praegu ainult Rumeenia).

See tagaks liidu õigusruumi ühtsuse ja kohtuotsuste vaba liikumise ELis, mõjutamata

konventsiooni tulemuslikku rakendamist.

Poola on juba Viini konventsiooni, mida on muudetud selle 1997. aasta protokolliga, ning

Pariisi ja Viini konventsiooni kohaldamist käsitleva 1988. aasta ühisprotokolli osaline.

Tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni osaliseks saamine

toetab ka Poola 2020. aasta tuumaenergia programmi rakendamist; programmis nähakse ette

mitme tuumaelektrijaama ehitamine Poolas alates 2027. aasta aprillist, mis on kooskõlas ka

eesmärgiga vähendada järk-järgult Poola elektrisüsteemi süsinikuheidet. Rahvusvahelise

fondi loomine riikliku hüvitise täiendamiseks suurendab investorite ja tarnijate õiguskindlust

ning tuumaintsidentide võimalike ohvrite kaitset. Peale selle, kuna Poola esimese

tuumaelektrijaama ehitamise leping on sõlmitud Ameerika konsortsiumiga ning USA on juba

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni osaline, luuakse

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni ratifitseerimisega

Poola poolt Poola ja Ameerika Ühendriikide vahel ühine õigusraamistik tuumakahjustustega

seotud tsiviilvastutuse valdkonnas ning see on asjakohane ka muude Poolas kavandatud

võimalike tuumaenergiaga seotud investeeringute puhul, mis on praegu rakendamise eri

etappides.

Leedu kirjutas tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsioonile alla

30. septembril 1997, enne liiduga ühinemist. Leedu on väljendanud huvi tuumakahjustustest

tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooniga ühinemise vastu ning taotlenud selleks

luba pärast arutelu, mis toimus 13. novembril 2025 tsiviilõiguse töörühmas (üldküsimused).

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Algatus on kooskõlas varasemate nõukogu otsustega, mis on juba vastu võetud

tuumakahjustustega seotud tsiviilvastutuse valdkonnas selleks et anda liikmesriikidele luba

Pariisi konventsiooni ja Viini konventsiooni ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks, kuna

liidul on teatavate rahvusvaheliste lepingute sätete suhtes ainuvälispädevus.

Nõukogu 8. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/294/EÜ3 lubati Pariisi konventsiooni osalisteks

olevatel liikmesriikidel ratifitseerida kõnealust konventsiooni muutev protokoll või sellega

ühineda. Otsus võeti vastu, ilma et see piiraks Austria, Luksemburgi ja Iirimaa positsiooni,

kes ei olnud Pariisi konventsiooni osalised.

Nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsusega 2007/727/EÜ lubati Sloveenial ratifitseerida

Pariisi konventsiooni muutev protokoll, kuna Sloveenia ei olnud 2004. aasta nõukogu otsuse4

vastuvõtmise ajal veel Euroopa Ühenduse liikmesriik.

3 2004/294/EÜ: Nõukogu 8. märtsi 2004. aasta otsus, millega volitatakse liikmesriike, kes on 29. juuli

1960. aasta Pariisi konventsiooni kolmanda osapoole vastutuse kohta tuumaenergia alal osalisriikideks,

ratifitseerima Euroopa Ühenduse huvides seda konventsiooni parandav protokoll või sellega ühinema

(ELT L 97, 1.4.2004, lk 53). 4 007/727/EÜ: Nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsus, millega volitatakse Sloveeniat ratifitseerima

Euroopa Ühenduse huvides 12. veebruari 2004. aasta protokolli, millega muudetakse tuumaenergia

valdkonnas tsiviilvastutust käsitlevat 29. juuli 1960. aasta Pariisi konventsiooni (ELT L 294,

13.11.2007, lk 23–24).

ET 5 ET

Nõukogu 15. juuli 2013. aasta otsusega 2013/434/EL lubati teatavatel liikmesriikidel, kes on

Viini konventsiooni osalised, ratifitseerida Viini konventsiooni muutev 1997. aasta protokoll

või sellega ühineda5.

See nõukogu otsus oli adresseeritud üksnes neile liikmesriikidele, kes olid otsuse

vastuvõtmise ajal juba Viini konventsiooni osalised. Otsus võeti vastu, ilma et see piiraks

Austria, Küprose, Luksemburgi, Iirimaa ja Malta seisukohti.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev nõukogu otsuse ettepanek on kooskõlas ELi üldise poliitikaga võtta meetmeid

tagamaks, et rahvusvahelises raamistikus austatakse ELi ainuvälispädevust. Käesolev algatus

on jätk mitmele muule nõukogu otsusele, mis käsitlevad tuumakahjustustega seotud

vastutusest erinevaid poliitikavaldkondi, kus oli vaja lubada liikmesriikidel ratifitseerida

konventsioone või nendega ühineda, kui need konventsioonid sisaldasid sätteid, mis kuuluvad

ELi ainuvälispädevusse.

Need konventsioonid võivad käsitleda näiteks vastutust merereostuse eest, nagu 2001. aasta

punkrikütuse reostuskahjude tsiviilvastutuse rahvusvaheline konventsioon („punkrikütuse

konventsioon“) või 1996. aasta rahvusvaheline konventsioon vastutamise ja kahju hüvitamise

kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol („ohtlike ja kahjulike ainete

konventsioon“). Liikmesriikidel lubati need konventsioonid ratifitseerida või nendega ühineda

nõukogu otsustega, mis käsitlesid punkrikütuse konventsiooni6 või ohtlike ja kahjulike ainete

konventsiooni,7 kuna nimetatud konventsioonide kohtualluvust ning kohtuotsuste

tunnustamist ja täitmist käsitlevad sätted mõjutasid eeskirju, mis on sätestatud nõukogu

määruses (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta

tsiviil- ja kaubandusasjades („Brüsseli I määrus“).

2017. aastal võeti vastu veel üks nõukogu otsus, millega lubati liikmesriikidel ratifitseerida

ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni 2010. aasta protokoll või sellega ühineda seoses

tsiviilasjades tehtava õigusalase koostööga seotud aspektidega8. Sel juhul mõjutasid

2010. aasta protokolli sätted kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja

kaubandusasjades käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1215/2012

(„Brüsseli Ia määrus“).

Need on vaid mõned näited, mis on konkreetselt seotud kahju eest vastutust ja kahju

hüvitamist käsitlevate konventsioonidega, kuid võib nimetada ka liikmesriikidele antud

lubasid muudes valdkondades, näiteks kaubaveo valdkonnas, nagu Budapesti konventsioon

kaupade siseveetransporti käsitleva lepingu (CMNI) kohta. Sel juhul lubati Austrial, Belgial ja

Poolal Budapesti konventsioon ratifitseerida või sellega ühineda, kuna konventsiooni

5 2013/434/EL: Nõukogu 15. juuli 2013. aasta otsus, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel Euroopa

Liidu huvides ratifitseerida protokoll, millega muudetakse 21. mail 1963. aastal allakirjutatud

tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsiooni, või sellega ühineda, ning teha avaldus liidu

õiguse asjaomaste sise-eeskirjade kohaldamise kohta. 6 2002/762/EÜ: Nõukogu 19. septembri 2002. aasta otsus, millega volitatakse liikmesriike ühenduse

huvides 2001. aasta punkrikütuse reostuskahjude tsiviilvastutuse rahvusvahelist konventsiooni

(punkrikütuse konventsiooni) allkirjastama, ratifitseerima või sellega ühinema (EÜT L 256, 25.9.2002,

lk 7–8). 7 2002/971/EÜ: Nõukogu 18. novembri 2002. aasta otsus, millega volitatakse liikmesriike ühenduse

huvides 1996. aasta rahvusvahelist konventsiooni vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja

kahjulike ainete mereveol (ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni) allkirjastama, ratifitseerima või

sellega ühinema (ELT L 337, 13.12.2002, lk 55–56). 8 Nõukogu 25. aprilli 2017. aasta otsus (EL) 2017/770, mis käsitleb rahvusvahelise konventsiooni

(vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol) 2010. aasta protokolli

liikmesriikide poolt Euroopa Liidu huvides ratifitseerimist ja sellega ühinemist seoses tsiviilasjades

tehtava õigusalase koostöö aspektidega (ELT L 115, 4.5.2017, lk 18–21).

ET 6 ET

kohaldamisalasse kuuluva veolepingu poolte kohaldatava õiguse valikut käsitlev säte mõjutas

eeskirju, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes

kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“)9.

Kokkuvõttes on juhtudel, kui rahvusvaheliste konventsioonide sätted mõjutavad tsiviilasjades

tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ELi teisese õigusega vastu võetud eeskirju,

järjekindlalt võetud asjakohaseid meetmeid tagamaks, et sisemine ja väline raamistik oleksid

nõuetekohaselt koordineeritud ning ELi õigustik jääks mõjutamata, kooskõlas aluslepingute ja

Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku materiaalõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 81 lõige 2, mis

võimaldab muu hulgas võtta meetmeid, mille eesmärk on tagada liikmesriikide vahel kohtu-

ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine ning liikmesriikides kollisiooninormide ja

tsiviilasjades kohtualluvuse suhtes kohaldatavate eeskirjade kokkusobivus.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige

seotud rahvusvahelise lepingu eesmärgist ja sisust. Käesoleva nõukogu otsuse ettepaneku

eesmärk ja sisu piirduvad siiski rahvusvahelise lepingu sätetega, mis kuuluvad ELi

ainupädevusse, st tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni

XIII artikliga, mis käsitleb kohtualluvust ja täitmist ning mõjutab liidu teiseseid õigusakte

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, nagu on sätestatud

12. detsembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1215/2012.

Seetõttu on käesoleva ettepaneku õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise

lõigu punkti a alapunkt v koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 81 lõikega 2. Nõukogu

teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

Tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni XIII artiklis

sätestatud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad eeskirjad ei tohiks olla ülimuslikud

asjaomaste eeskirjade suhtes, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 1215/2012, mida on

Taani suhtes laiendatud Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise kohtualluvust ja

kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva lepinguga10. Seetõttu peaksid

asjaomased liikmesriigid tegema avalduse ELi õiguse kohaldamise kohta, nagu eespool

nimetatud 15. detsembri 2013. aasta nõukogu otsuse puhul, mis käsitleb Viini konventsiooni

muutvat protokolli.

Iirimaa suhtes on siduv 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse

ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti

sõnastatud) ning seetõttu osaleb Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani

seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning

see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

9 Nõukogu 8. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1878, millega antakse vastavalt Belgia Kuningriigile

ja Poola Vabariigile luba ratifitseerida Budapesti konventsioon kaupade siseveetransporti käsitleva

lepingu (CMNI) kohta ja Austria Vabariigile luba sellega ühineda (ELT L 276, 21.10.2015, lk 1–2). 10 ELT L 299,16.11.2005, lk 62. Määrus nr 1215/2012 kohaldub Taanis Euroopa Ühenduse ja Taani

Kuningriigi vahelise kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja

kaubandusasjades käsitleva lepingu alusel. Vajalikud seadusandlikud muudatused jõustusid Taanis

1. juunil 2013.

ET 7 ET

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata

• Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek on koostatud samal põhimõttel nagu samas valdkonnas juba vastu võetud

nõukogu otsused ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks tagada

ELi ainuvälispädevuse austamine tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise

konventsiooni teatavate sätete suhtes ning anda Poolale ja Leedule luba ühineda

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni ja selle muudatusega.

• Vahendi valik

Kuna küsimus puudutab rahvusvahelist konventsiooni, ei ole muud võimalust kui võtta

vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v vastu

nõukogu otsus, millega antakse Poolale ja Leedule luba saada tuumakahjustustest tekkinud

kahju täiendava hüvitamise konventsiooni osalisteks. Käesoleva ettepaneku eesmärgi

saavutamiseks ei ole võimalik kasutada ühtegi muud õigusakti.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Poola energeetikaministeeriumiga on peetud ulatuslikke konsultatsioone, et tagada, et

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooniga ühinemiseks antav

luba oleks kooskõlas Poola 2020. aasta tuumaenergia programmis sätestatud ajakavaga.

Konsulteeritud on ka Leedu energeetikaministeeriumiga.

Lisaks andis 21.–24. oktoobril 2025 Leedus Vilniuses toimunud IAEA tuumaalase

tsiviilvastutuse vastutuse seminar võimaluse analüüsida tuumakahjustustest tekkinud kahju

täiendava hüvitamise konventsiooni eeliseid ülemaailmse tuumavastutuse korra loomisel.

Komisjon osales seminaril aktiivselt, muu hulgas eesmärgiga tutvustada käesolevat algatust

riikidele, kes on juba tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni

osalised, ning võimalikele konventsiooniosalistele.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon on tuginenud IAEA ulatuslikule tööle, eelkõige selle tegevuskavale ülemaailmse

tuumavastutuse korra loomiseks, mis käsitleb kõigi nende riikide probleeme, keda

tuumaintsident võib mõjutada. Selles kontekstis pakub erilist huvi tuumavastutuse

rahvusvahelise eksperdirühma (International Expert Group on Nuclear Liability, INLEX)

tegevus; nimetatud rühm on rõhutanud, et tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava

hüvitamise konventsioon pakub mehhanismi lepinguliste suhete loomiseks võimalikult

paljude riikidega, eesmärgiga saavutada ülemaailmses tuumavastutuse korras üldine

osalemine.

• Mõjuhinnang

Nagu muude tuumavastutust käsitlevate konventsioonidega seotud nõukogu otsuste puhul, ei

tehtud Poola ja Leedu tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise

konventsiooniga ühinemise mõju hindamist.

ET 8 ET

Sidusrühmadega konsulteerimise ja kogutud eksperditeadmiste põhjal ilmnes siiski selgelt, et

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsioon kujutab endast

õigusraamistikku, mis pakub tuumakahjustustega seotud vastutust käsitlevate olemasolevate

rahvusvaheliste lepingutega võrreldes paremaid tagatisi.

2011. aasta Fukushima katastroof tõi esile märkimisväärsed puudujäägid rahalises

valmisolekus, kuna hüvitamiskulud ületasid kaugelt Jaapani riigisisese vastutuse korra alusel

kättesaadavaid vahendeid. See intsident tõi esile vajaduse kehtestada rahvusvahelistes

konventsioonides rangemad rahalised nõuded ja mehhanismid katastroofiliste õnnetustega

tegelemiseks.

Tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni eesmärk on sellele

probleemile vastata, edendades suuremaid hüvitisi, sealhulgas rahvusvahelise fondi kaudu,

millega täiendatakse tuumakahjustuste hüvitamiseks kättesaadavat hüvitissummat. See töötati

välja muude rahvusvaheliste vastutuskonventsioonide katusraamistikuna ning selleks, et luua

alus ülemaailmsele tuumavastutuse korrale, millega võiksid laialdaselt ühineda nii

tuumaelektrijaamadega kui ka tuumaelektrijaamadeta riigid. Tuumakahjustustest tekkinud

kahju täiendava hüvitamise konventsiooni korra eeliseid käsitlevat ulatuslikku

dokumentatsiooni leiab IAEA selleks pühendatud veebilehelt11.

Poola ühinemine ja Leedu ratifitseerimine suurendavad tuumakahjustustest tekkinud kahju

täiendava hüvitamise konventsiooniga ühinenud riikide arvu ning aitavad seega kaasa

ülemaailmse tuumavastutuse korra saavutamise eesmärgile.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

• Põhiõigused

Ei kohaldata

4. MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek ei mõjuta eelarvet.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ei kohaldata

11 https://www.iaea.org/topics/nuclear-liability-conventions/convention-supplementary-compensation-

nuclear-damage

ET 9 ET

2026/0199 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega lubatakse Leedu Vabariigil ja Poola Vabariigil Euroopa Liidu huvides saada

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni ja selle

muudatuse osalisteks ning teha avaldus liidu õiguse asjaomaste sisenormide

kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 2 koostoimes

artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut1

ning arvestades järgmist:

(1) Tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsioon võeti vastu

12. septembril 1997 ja see jõustus 15. aprillil 2015.

(2) Tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni eesmärk on

kehtestada riikliku hüvitise miinimumsumma ning suurendada hüvitise summat veelgi

avaliku sektori vahenditest, mille konventsiooniosalised teevad kättesaadavaks juhul,

kui riiklik summa ei ole tuumaintsidendist põhjustatud kahju hüvitamiseks piisav.

Seega suurendab see investorite ja tarnijate ning tuumaintsidentide võimalike ohvrite

õiguskindlust.

(3) 13. jaanuaril 2026 võtsid tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise

konventsiooni osalised konsensuse alusel vastu muudatuse, millega kaotatakse nõue,

et riigid, kus ei ole tuumareaktoreid, peavad tegema konventsiooni avaliku sektori

vahenditest sissemakseid. Kõnealune muudatus jõustub siis, kui kõik

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni osalised on

andnud hoiule oma ratifitseerimiskirja.

(4) Tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsioon ei ole avatud

üksnes riikidele, kes on muude tuumavastutuse konventsioonide, nagu 21. mai

1963. aasta tuumakahjustustega seotud tsiviilvastutust käsitleva Viini konventsiooni

või 29. juuli 1960. aasta tuumaenergia valdkonnas tsiviilvastutust käsitleva Pariisi

konventsiooni osalised, sealhulgas kummagi konventsiooni muudatuste osalised, vaid

ka muudele riikidele, tingimusel et nende riigisisene õigus on kooskõlas

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni lisas sätestatud

tsiviilvastutuse ühtsete normidega.

(5) Liidul on tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni

XIII artikli suhtes ainupädevus niivõrd, kuivõrd selle sätted mõjutavad liidu teiseseid

õigusakte kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

1 Nõusolek avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L[...], […], ELI: […])

ET 10 ET

nr 1215/20122. Liikmesriigid säilitavad oma pädevuse tuumakahjustustest tekkinud

kahju täiendava hüvitamise konventsiooniga hõlmatud küsimustes, mis ei mõjuta liidu

õigust.

(6) Seetõttu tuleks liikmesriikidele, kes soovivad saada tuumakahjustustest tekkinud kahju

täiendava hüvitamise konventsiooni osalisteks, anda luba konventsioon liidu huvides

allkirjastada, ratifitseerida või sellega ühineda.

(7) Tšehhi, Leedu ja Rumeenia kirjutasid tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava

hüvitamise konventsioonile alla ning Rumeenia ka ratifitseeris selle enne liiduga

ühinemist. Itaalia kirjutas konventsioonile alla 1998. aastal.

(8) Poola ja Leedu on väljendanud soovi saada luba tuumakahjustustest tekkinud kahju

täiendava hüvitamise konventsiooni ja selle muudatuse osalisteks saamiseks.

(9) Tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni XIII artiklis

sätestatud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad õigusnormid ei tohiks olla

ülimuslikud määrusega (EL) nr 1215/2012 kehtestatud kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise menetlust reguleerivate normide suhtes.

(10) Seetõttu peaksid liikmesriigid, kellele antakse luba saada tuumakahjustustest tekkinud

kahju täiendava hüvitamise konventsiooni osalisteks, tegema käesolevas otsuses ette

nähtud avalduse et tagada liidu asjaomaste õigusnormide kohaldamine.

(11) Määrus (EL) nr 1215/2012 on Iirimaale siduv ning seetõttu osaleb Iirimaa käesoleva

otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(12) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22

(Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse

vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Leedu Vabariigil ja Poola Vabariigil lubatakse liidu huvides saada tuumakahjustustest

tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni ja selle muudatuse osalisteks, tingimusel

et täidetakse käesoleva otsuse artiklis 2 sätestatud tingimus.

Artikkel 2

Tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooni osaliseks saamisel

teevad Leedu Vabariik ja Poola Vabariik järgmise avalduse: „Euroopa Liidu liikmesriigi

kohtu tehtud kohtuotsuseid küsimustes, mis on hõlmatud 12. septembri 1997. aasta

tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooniga, tunnustatakse ja

täidetakse [avaldust tegeva liikmesriigi nimi] asjaomaste Euroopa Liidu õigusnormide

kohaselt.“

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse

ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

(ELT L 351, 20.12.2012, lk 1, http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1215/oj).

ET 11 ET

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Leedu Vabariigile ja Poola Vabariigile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

president

[…]

ET 12 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega lubatakse Leedu Vabariigil ja Poola

Vabariigil Euroopa Liidu huvides saada tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava

hüvitamise konventsiooni ja selle muudatuse osalisteks ning teha avaldus liidu

õiguse asjaomaste sise-eeskirjade kohaldamise kohta.

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Õigus (õigusalane koostöö tsiviilasjades).

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on lubada Poolal ja Leedul tuumakahjustustest

tekkinud kahju täiendava hüvitamise konventsiooniga ühineda, austades samal ajal

ELi ainuvälispädevust konventsiooni teatavate sätete suhtes.

1.3.2. Erieesmärgid

Poola ja Leedu saavad tuumakahjustustest tekkinud kahju täiendava hüvitamise

konventsiooni osalisteks, rikkumata ELi õigust.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju

toetusesaajatele/sihtrühmale.

Poola ja Leedu saavad kasutada oma õigust saada tuumakahjustustest tekkinud kahju

täiendava hüvitamise konventsiooni osalisteks.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Ei kohaldata

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

☑ uut meedet

☐ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest(1)

☐ olemasoleva meetme pikendamist

☐ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või

ühendamist teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Ei kohaldata

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

(1) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 13 ET

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante)

ELi liikmesriikidele loa andmine on kooskõlas varasemate samalaadsete algatustega,

mis tulenevad Euroopa Liidu Kohtu Lugano arvamusest 1/03. See kuulub vastavalt

ELi toimimise lepingu artikli 3 lõikele 2 ELi ainuvälispädevusse. Loa saab anda

ainult nõukogu komisjoni ettepanekul ja seega on see oma olemuselt ainupädevus,

mille suhtes ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)

Tagatud on ELi aluslepingute, Euroopa Liidu Kohtu praktika ja samas valdkonnas

kehtivate pretsedentide järgimine.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Tuumakahjustustega seotud vastutuse valdkonnas on sellise loa andmiseks mitu

pretsedenti. Käesolevas ettepanekus järgitakse sama mudelit.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Käesolev ettepanek ei mõjuta eelarvet.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ei kohaldata

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

☐ Piiratud kestusega

☐ hõlmab ajavahemikku [PP.KK]AAAA–[PP.KK]AAAA

☐ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul

AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–

AAAA.

☐ Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)(2)

☐ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

☐ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

☐ rakendusametite kaudu

☐ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

(2) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

ET 14 ET

☐ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on

delegeeritud:

☐ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

☐ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

☐ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☐ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

☐ avalik-õiguslikele asutustele;

☐ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil

neile antakse piisavad finantstagatised;

☐ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud

avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad

finantstagatised;

☐ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu

V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete

rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

☐ liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike

normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste

haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-

õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud

asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis

piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad

iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

Ei kohaldata

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Ei kohaldata

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

[…]

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

[…]

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

[…]

ET 15 ET

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

[…]

ET 16 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaast

ase

finantsraa

mistiku

rubriik

Eelarverid

a

Kulu

liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigenda

mata(3)

EFTA

riigid(4)

Kandidaatr

iigid ja

potentsiaal

sed

kandidaadi

d(5)

Muud

kolmandad

riigid

Muu

sihtotstarb

eline tulu

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

(3) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. (4) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. (5) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 17 ET

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaast

ase

finantsraa

mistiku

rubriik

Eelarverid

a

Kulu

liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatu

d/liigenda

mata

EFTA

riigid

Kandidaatr

iigid ja

potentsiaal

sed

kandidaadi

d

Muud

kolmandad

riigid

Muu

sihtotstarb

eline tulu

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

[XX.YY.Y

Y.YY]

Liigendatu

d/liigenda

mata

JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

☐ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

☐ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ET 18 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(6)

Eelarverida (3) 0,000

DG <.......>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

(6) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 19 ET

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(7)

Eelarverida (3) 0,000

DG <.......>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

(7) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 20 ET

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI <….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik Nr

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(8)

Eelarverida (3) 0,000

DG <.......>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

(8) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 21 ET

3

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(9)

Eelarverida (3) 0,000

DG <.......>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

(9) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 22 ET

KOKKU Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI <….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku

rubriikide 1–6

assigneeringud KOKKU

(vajalikud vahendid)

Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“(10)

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027 MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

(10) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 23 ET

KOKKU

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kulukohus

tuste

kogusumm

a = maksete

kogusumm

a)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAA

STANE

FINANTSR

AAMISTIK

2021–2027

ET 24 ET

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1–7

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik Nr

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukoh

ustused

(1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukoh

ustused

(1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

ET 25 ET

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(11)

Eelarverida (3) 0,000

DG <.......>

assigneeringud KOKKU

Kulukoh

ustused

= 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukoh

ustused

(1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukoh

ustused

(1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(12)

(11) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 26 ET

Eelarverida (3) 0,000

DG <.......>

assigneeringud KOKKU

Kulukoh

ustused

= 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukoh

ustused

(4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI <....>

assigneeringud KOKKU

Kulukoh

ustused

= 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik Nr

(12) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 27 ET

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukoh

ustused

(1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukoh

ustused

(1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(13)

Eelarverida (3) 0,000

DG <.......>

assigneeringud KOKKU

Kulukoh

ustused

= 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

(13) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 28 ET

2024 2025 2026 2027 FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukoh

ustused

(1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukoh

ustused

(1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(14)

Eelarverida (3) 0,000

DG <.......>

assigneeringud KOKKU

Kulukoh

ustused

= 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027 MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

(14) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 29 ET

KOKKU

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukoh

ustused

(4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI <....>

assigneeringud KOKKU

Kulukoh

ustused

= 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukoh

ustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

(6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku

Kulukoh

ustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 30 ET

rubriikide 1‒6

assigneeringud KOKKU

(vajalikud vahendid) Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik 7 „Halduskulud“(15)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEA

ASTANE

FINANTS

RAAMIST

IK 2021–

2027

KOKKU

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEA

ASTANE

FINANTS

RAAMIST

IK 2021–

2027

KOKKU

(15) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 31 ET

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kuluk

ohustus

te

kogusu

mma =

makset

e

kogusu

mma)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITME

AASTAN

E

FINANT

SRAAMI

STIK

2021–

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7

assigneeringud KOKKU

Kulukohustus

ed

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 32 ET

Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mär

kige

eesm

ärgi

d ja

välju

ndid

⇓

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finatsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Välj

undi

liik(1

6)

Kesk

mine

kulu

Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu

Kok

ku

Arv

Kok

ku

Kulu

ERIEESMÄRK

nr 1(17): […]

-

Välj

und

-

Välj

und

-

Välj

und

(16) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). (17) Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

ET 33 ET

Erieesmärk nr 1

kokku

ERIEESMÄRK nr 2

...

-

Välj

und

Erieesmärk nr 2

kokku

KOKKU

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

☐ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

☐ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 34 ET

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 35 ET

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.3.3. Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

+

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU

KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEA

ASTANE

FINANT

SRAAMI

STIK

2021–

2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

ET 36 ET

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on

kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral

võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise

menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

☐ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

☐ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina(18)

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

(18) Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber

paigutada ja millised on teie netovajadused.

ET 37 ET

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud

eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

ET 38 ET

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud

eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja

noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

ET 39 ET

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

+

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

ET 40 ET

Haldustoetuse

eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni

talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse

BA ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

ei kohaldata

ET 41 ET

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute

kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud

eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud

kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles

tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud

KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAA

STANE

FINANTSR

AAMISTIK

2021–2027

KOKKU

ET 42 ET

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-

kulud rakenduskavadele 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 43 ET

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

☐ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

☐ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

☐ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

ET 44 ET

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

☐ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

☐ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027 Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

☐ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

☐ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

☐ omavahenditele

☐ muudele tuludele

☐ märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju(19)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

(19) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 45 ET

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

[…]

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Kui leitakse, et poliitikaalgatus ei ole seotud diginõuetega, esitage selgitus selle kohta, miks digivahendeid ei kasutata.

Ettepanekul puudub digimõõde: tegemist on lihtsa loaga teatavatele liikmesriikidele konventsiooniga ühinemiseks.

Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.

Viide nõudele Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud või

sellega seotud

osaleja(d)

Üldised protsessid Kategooriad

4.2. Andmed

ET 46 ET

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja seonduvate standardite / tehniliste kirjelduste üldine kirjeldus

Andmete liik Viide nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui

see on asjakohane)

Andmete liik 1

Andmete liik 2

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga

[…]

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitage, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet, kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust

[…]

Selgitage, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad

kvaliteetsetele standarditele

[…]

Andmevood

Palun esitage iga andmevoo kohta andmed alljärgnevas tabelis:

Andmete liik Viide (viited)

nõudele (nõuetele)

Osaleja, kes

andmed esitab

Osaleja, kes

andmed saab

Andmevahetuse

ajend

Sagedus (kui see

on asjakohane)

Andmete liik 1

Andmete liik 2

ET 47 ET

4.3. Digilahendused

Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud

funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks

selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiaid.

Digilahendus

Viide (viited)

nõudele

(nõuetele)

Peamised

volitatud

funktsioonid

Vastutav asutus

Kuidas on

arvesse võetud

juurdepääsetav

ust?

Kuidas on

arvesse võetud

korduvkasutata

vust?

Tehisintellektit

ehnoloogia

kasutamine

(kui see on

asjakohane)

Digilahendus 1

Digilahendus 2

Selgitage iga digilahenduse puhul, kuidas digilahendus vastab ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitika

ja õigusaktide (nt eIDAS, ühtne digivärav jne) nõuetele ja kohustustele.

Digilahendus 1

Digi- ja/või valdkondlik poliitika Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

ET 48 ET

(kui see on asjakohane)

Tehisintellektimäärus

ELi küberturvalisuse raamistik

eIDAS

Ühtne digivärav ja siseturu

infosüsteem

Muu

Digilahendus 2

Digi- ja/või valdkondlik poliitika

(kui see on asjakohane) Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus

ELi küberturvalisuse raamistik

eIDAS

Ühtne digivärav ja siseturu

infosüsteem

Muu

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad

Digitaalne avalik Kirjeldus Viide (viited) nõudele Koostalitleva Euroopa Muu(d)

ET 49 ET

teenus või digitaalsete

avalike teenuste

kategooria

(nõuetele) lahendus(ed) (EI

KOHALDATA)

koostalitluslahendus(e

d)

Digitaalne avalik teenus

1

Digitaalsete avalike

teenuste kategooria

COFOG kohaselt(20) 1

Hinnake nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele

Digitaalne avalik teenus 1

Hindamine Meede/meetmed Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see

on asjakohane)

Kooskõla kehtivate digi- ja

valdkondlike

poliitikameetmetega. Loetlege

kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja

valdkondlikud poliitikameetmed

Digi- või valdkondlik poliitika 1 Digi- või

valdkondlik poliitika 2 Digi- või

valdkondlik poliitika 3

Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3

Korralduslikud meetmed avalike

digiteenuste sujuvaks

osutamiseks. Loetlege kavandatud

juhtimismeetmed

Juhtimismeede 1 Juhtimismeede 2

Juhtimismeede 3 Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3

Meetmed, mis võetakse andmete ühise

mõistmise tagamiseks. Loetlege sellised

meetmed

Meede 1 Meede 2 Meede 3 Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3

(20) https://op.europa.eu/en/web/eu-vocabularies/concept-scheme/-/resource?uri=http://data.europa.eu/7yx/cofog

ET 50 ET

Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste

kirjelduste ja standardite

kasutamine. Loetlege sellised meetmed

Meede 1 Meede 2 Meede 3 Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Palun täitke iga digitaalset rakendamist toetava meetme kohta järgmine tabel

Meetme kirjeldus Viide (viited) nõudele

(nõuetele)

Komisjoni roll (kui see on

asjakohane)

Kaasatavad osalejad

(kui see on

asjakohane)

E

e

l

d

a

t

a

v

a

j

a

k

a

v

a

(

k

u

i

s

e

e

ET 51 ET

o

n

a

s

j

a

k

o

h

a

n

e

)

Meede 1

Meede 2

Meede 3