EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 9.7.2026 COM(2026) 353 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

The application of EU competition rules to the agricultural sector

1

1. Introduction

The Common Market Organisation Regulation (EU) No 1308/2013 (the CMO)1 lays down the

conditions for the marketing of agricultural products in the internal market. It is an integral part

of the common agricultural policy (CAP) and provides for harmonised market and trade

technical rules, thus ensuring market orientation for the EU agricultural sector. The Treaty on the

Functioning of the European Union (TFEU) grants a specific status to the agricultural sector, so

that competition rules applicable to agricultural products are tailored to the sector’s specific

characteristics (including the fragmentation of the farming sector (compare this with the

concentration of actors upstream and downstream in the agri-food supply chain), long production

cycles and significant volatility driven by climatic and natural factors), taking into account the

objectives of the CAP. The European Commission (the Commission) presents this report to the

European Parliament and to the Council pursuant to Article 225, point (d) of the CMO. In

accordance with that provision, this report outlines how competition rules, as laid down in the

CMO, have been applied2 to the agricultural sector in all Member States3.

The report covers the period from July 2017 to July 2025 with regard to exclusions from

competition rules in the CMO and the description of antitrust investigations4.

The report must be considered, taking into account the broader economic and policy context in

the period concerned. At that time, Europe’s agricultural sector faced a series of significant

economic and sanitary crises, such as the COVID‑19 pandemic, the Russian war of aggression

1 Regulation (EU) No 1308/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 establishing a

common organisation of the markets in agricultural products and repealing Council Regulations (EEC) No 922/72,

(EEC) No 234/79, (EC) No 1037/2001 and (EC) No 1234/2007, OJ L 347 20.12.2013, p. 671.

2 The application of the exclusions from Article 101(1) of the TFEU is based on self-assessment by producers, who

therefore do not need to report it to the Commission. This report is consequently mostly based on formal requests for

opinions submitted to the Commission, complaints and ex officio investigations of the national competition

authorities and reporting of the Member States.

3 The agricultural sector covers the products listed in Article 1(2) of the CMO and Annex I to the CMO.

4 Previous report: Report from the Commission to the European Parliament and the Council on the application of the

Union competition rules to the agricultural sector, COM(2018) 706 final and Commission Staff Working Document

accompanying the document Report from the Commission to the European Parliament and the Council The

application of the Union competition rules to the agricultural sector, SWD (2018) 450 final.

2

against Ukraine, the sharp rises in energy and fertiliser costs, extreme weather events and

ongoing sanitary threats such as animal diseases, to all of which the Commission responded

forcefully5.

In 2024, the Strategic Dialogue on the Future of EU Agriculture6 (Strategic Dialogue)

recommended that the Commission and Member States promote cooperation initiatives between

farmers and other supply chain actors in line with Article 210a CMO to reward farmers for their

sustainability efforts and investments. The Strategic Dialogue also called on the Commission and

Member States to ‘refrain from excessive interferences in the market which limit competition’ in

addressing the challenges faced by EU farmers.

In December 2024, the Commission proposed measures to strengthen the position of farmers in

the food supply chain and restore trust in the chain between its actors, including proposals related

to competition rules in agriculture7.

2. The application of competition rules as laid down in the CMO to the agricultural sector in

all Member States

The TFEU confers special status on the agricultural sector. Under Article 42 TFEU, EU

competition rules apply to the production of and trade in agricultural products only to the extent

determined by the European Parliament and the Council, within the framework of Article 43(2)

TFEU and taking into account the five objectives of the CAP provided under Article 39 TFEU.

The Court of Justice of the European Union (CJEU) has recognised the precedence of the CAP

over the objectives of the TFEU in the field of competition8. It has also acknowledged that the

5 Special report: Securing food supply during the COVID-19 crisis.

6 Strategic Dialogue on the Future of EU agriculture.

7 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council amending Regulations (EU)

No 1308/2013, (EU) 2021/2115 and (EU) 2021/2116 as regards the strengthening of the position of farmers in the

food supply chain, COM(2024) 577 final.

8Judgment of 29 October 1980, Maizena, 139/79, EU:C:1980:250, paragraph 23, Judgment of 5 October 1994,

Germany v Council, C-280/93, EU:C:1994: 367, paragraph 61; Judgment of 19 September 2013, Panellionios

Szdesmos Viomichanion Metapoiisis Paknou, C-373/11, EU: C: 201: 567, paragraph 39, most recently recalled in

Judgment of 14 November 2017, APVE and Others,

C‑671/15, EU:C:2017:860, paragraph 37.

3

maintenance of effective competition is one of the objectives of the CAP and of the common

organisation of markets9.

Pursuant to Articles 42 and 43(2) TFEU, the CMO establishes agriculture-specific exclusions

from the application of Article 101(1) TFEU. These exclusions, outlined in the 2018 report of the

Commission, include general exclusions that may be horizontal (for decisions, agreements or

concerted practices of farmers or producers, or farmers’ associations and producer organisations

(POs) (Articles 152 and 209), or vertical (for agreements, decisions or concerted practices of

recognised interbranch organisations (IBOs) (Article 210), or both horizontal (concluded

between actual or potential competitors at the same level of the chain (farmers for example)) and

vertical (if concluded between actors operating at different levels of the chain (farmers making

an agreement with processors for example) (Article 210a). The report also covers exclusions for

collective negotiations in the milk sector (Article 149), exclusions in cases of severe market

imbalances (Article 222) and exclusions linked to supply management for specific products and

sectors (Articles 166a-167-167a).

2.1 Horizontal cooperation (Articles 209, 149 and 152 CMO)

Article 209 CMO

Article 209 makes provision for Article 101(1) TFEU to not apply to agreements, decisions or

the concerted practices of farmers, farmers’ associations, recognised POs or recognised

associations of POs (APOs) which concern the production or sale of agricultural products or the

use of joint facilities for storing, treating or processing agricultural products, unless their

application would jeopardise the achievement of the CAP objectives in Article 39 TFEU.

Agreements, decisions and concerted practices which fulfil the conditions of Article 209 are not

prohibited, and no prior decision authorising them is required. However, the relevant operators

may request an opinion from the Commission on the compatibility of those agreements,

decisions or concerted practices with the CAP objectives.

9Judgment of 9 September 2003, Milk Marque and National Farmers’ Union, C-137/00, ECLI:EU:C:2003:429,

paragraph 57, Judgment of 14 November 2017, APVE and Others,

C‑671/15, EU:C:2017:860, paragraphs 37 and 48.

4

The Commission has so far dealt with one request for an opinion under Article 209. This was in

2020, when it issued a positive opinion on the request submitted by the Spanish association of

farmers’ cooperatives, Cooperativas agro-alimentarias (CAA), regarding the compatibility with

the CAP objectives of a mechanism to stabilise the Spanish olive oil market10 through the

voluntary storage of olive oil.

The mechanism concerned the following categories of olive oil produced by the cooperative

members of the association: extra virgin olive oil, virgin olive oil and lampante olive oil. The

sector faces strong annual production fluctuations due to the biological cycles of olive trees and

weather conditions. This leads to periods of oversupply or shortage, causing strong price

volatility and financial instability for producers.

Cooperative members of the association therefore proposed to store a certain part of the excess

volume of olive oil for a limited period. The aim was to achieve a better balance between supply

and demand, that could support farmers’ income. Participation in the mechanism remained

voluntary, and the Commission found that agreements of the CAA and the cooperatives

participating in the mechanism were compatible with the achievement of the CAP objectives and

did not lead to the exclusion of competition.

Separately, in 2019, the National Competition Authority (NCA) of DK investigated a series of

agreements between organic egg producers and egg packing centres aimed at adjusting

production to demand determined by packers while maintaining an exclusive supply relationship

between them. Ultimately, the agreements aimed to maintain a higher price for such egg

producers without setting a specific price level. The NCA considered whether the agreements

could fulfil the conditions of Article 209 CMO. Based on the information available, the NCA

found no grounds to continue the investigation and closed it without a decision in 2020.

10 For the Commission Opinion: Opinions on compatibility - European Commission.

5

Article 149 CMO

Under Article 149 CMO, a recognised PO or a recognised APO may collectively negotiate

contracts for the delivery of raw milk on behalf of its farmer members, for part or all of their

joint production.

Nine Member States11 reported deliveries of raw milk in 2024 under contracts collectively

negotiated in accordance with this provision. The volume collectively negotiated by recognised

POs and recognised APOs amounted to more than 32.3 million tonnes, corresponding to

approximately 22% of total milk deliveries in the EU in 2024. In CZ, 78% of the annual milk

collection was negotiated collectively, 48% in DE and 49% in FR.

Since 2018, the EU has seen an increase in the percentage of EU milk deliveries collectively

negotiated under Article 149 CMO12, from 18.7% in 2018, to 22.2% in 202413.

11 BE, BG, CZ, DE, ES, FR, NL, SK, FI.

12 The increase in collective negotiations is attributed to the increase in the number of POs/APOs and the success of

the mechanism itself.

13 Based on notification of the Member States under Article 3(1) of Commission Implementing Regulation (EU)

No 511/2012 of 15 June 2012 on notifications concerning producer and interbranch organisations and contractual

negotiations and relations provided for in Council Regulation (EC) No 1234/2007 in the milk and milk products

sector, OJ L 156, 16.6.2012, p. 39.

6

Article 152(1a) CMO

Article 152(1a) makes provision for an explicit exclusion from Article 101(1) TFEU for a

recognised PO or a recognised APO that plans production, optimises production costs, places on

the market, and negotiates contracts for the supply of, agricultural products on behalf of its

members for all or part of their total production. To benefit from this explicit exclusion,

organisations must genuinely exercise an economic activity such as joint storage, distribution,

joint waste management or joint promotion. There is no prior or ex post notification obligation

for recognised POs to rely on this provision. It is assumed that most organisations make use of

this provision in their activities on the basis of self-assessment.

7

In 2024 there were 2 894 recognised POs and 90 recognised APOs in the EU14. In many sectors, POs

are not recognised within the meaning of the CMO, although many fulfil the criteria for

recognition; they plan production or place on the market products of their members and negotiate

contracts for the supply of agricultural products on behalf of their members, without benefiting

from exclusions from competition rules15.

2.2 Vertical cooperation (Articles 210 and 172b CMO)

Article 210 CMO

Article 210 states that Article 101(1) TFEU does not apply to agreements, decisions or the

concerted practices of a recognised interbranch organisation (IBO) which are necessary in order

14 Based on notifications as submitted by Member States until June 2025 pursuant to Article 5(1) of Commission

Delegated Regulation (EU) 2016/232 of 15 December 2015 supplementing Regulation (EU) No 1308/2013 of the

European Parliament and of the Council with regard to certain aspects of producer cooperation, OJ L 044 19.2.2016,

p. 1.

15 See in that regard the explanatory note from the Commission on the un-recognised POs proposal published by the

Council: WK 3897/2025 INIT, pdf, Commission Staff Working Document Strengthening the position of farmers in

the food supply chain Accompanying the document Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the

Council amending Regulations (EU) No 1308/2013, (EU) 2021/2115 and (EU) 2021/2116 as regards the

strengthening of the position of farmers in the food supply chain, COM(2024) 577 final/2.

8

to achieve the IBO’s objectives listed in Article 157(1), point (c) of the CMO16 and which are not

incompatible with EU rules under Article 210(4)17.

Such agreements, decisions and concerted practices which fulfil the conditions of Article 210 of

the CMO are not prohibited, and no prior decision authorising their application is required. The

application of the exclusion is based on self-assessment by the organisations in question.

However, it is possible to request an opinion from the Commission on the compatibility of

agreements, decisions and concerted practices with Article 21018. There are currently 134

recognised IBOs in the EU.

The Commission has dealt with four cases of vertical cooperation under Article 210 since 201819;

three concerned price indicators and one was related to marketing standards. In all cases, the

Commission found that the measures could be declared compatible with EU law, as they did not

fulfil the conditions of Article 210(4).

First, in 2019, the Centre national interprofessionnel de l’économie laitière (CNIEL) a

recognised IBO in the milk and milk products sector, proposed20 the creation of a market

dashboard comprising 26 economic indicators covering aspects such as volume, price, cost and

margins of milk and milk products at various stages of the supply chain, and of a market

observatory focusing on six indicators for the production costs and cost prices of conventional,

organic and mountain milk.

16 As well as similar objectives in the olive and tobacco sectors.

17 These conditions include, among others, the absence of price fixing or market partitioning.

18 Article 210 of the CMO was amended in December 2021 by Regulation (EU) 2021/2117, which introduced

changes to the former procedure, including abolishing the previous system of prior notification to the Commission

of agreements, decisions and concerted practices, and making provision for the possibility to request an opinion.

19 Three other cases were subject to a Commission decision before 2018. In 2017, the Commission found the request

submitted by the Comité national interprofessionnel de la Pomme de Terre (CNIPT) on price indicators for potatoes

to be compatible with Article 210 of the CMO: 1f9b4fda-8007-4b9b-9c06-56c7956be36a_fr; in 2015, the

Commission examined a notification submitted by CNIEL on milk payment grids and raised no objections:

a1002532-be97-43c3-ab5e-7a5c023b754c_en; and in 2013, the Commission examined an agreement on economic

indicators for milk and milk products submitted by CNIEL and found it compatible with EU law: 29301f3c-dd63-

48a0-aa42-b60fd5845147_fr.

20 For the Commission Opinion: *9160b4d9-6168-4c10-b6a4-314d7849a58b_en.

9

Second, in 2021, the Commission examined a measure proposed by the Association

Interprofessionnelle de la Banane (AIB), a recognised IBO in the banana sector21. The measure

aimed to create and disseminate a market indicator at the wholesale stage in metropolitan FR to

inform operators of the evolution of prices for bananas sold by wholesalers to retailers, and

purchases by mass caterers, restaurants and central purchasing bodies.

Third, in the same year, the Commission looked into CNIEL’s request to create and disseminate a

market indicator for four cheeses with a Protected Designation of Origin (PDO) (Cantal,

Auvergne blue, Ambert and Saint-Nectaire) and their co-products (butter and whey powder) in

the Auvergne region of FR22.

In all three cases, the objective of the market indicators was to improve market transparency by

giving operators extensive and comprehensive information. Regularly available indicators would

reduce information asymmetry and price volatility by improving market understanding at all

stages. Better knowledge of market trends would in turn enable operators along the supply chain

to make better informed production and investment decisions.

Last, in 2024 the Commission assessed a request for an opinion on the compatibility of a

measure on sizing apples by weight for apples produced and intended to be placed on the market

in FR23.

The agreement in this case set out to achieve several key objectives under Article 157(1), point

(c) of the CMO. It increased knowledge and market transparency for members of this IBO by

standardising market data using a common unit of measurement, thereby improving

predictability for upstream operators and simplifying relationships downstream. It facilitated

better coordination in placing products on the market by adopting sizing by weight, which

streamlines marketing rules and reduces uncertainties or conflicts among operators. It also

provided for size ranges containing ‘overlaps’, thereby enabling operators to choose the sales

21For the Commission opinion: agriculture.ec.europa.eu/document/download/cab818ee-c187-4a14-8635-

a9fda51a9cc9_en?filename=c-2021-1437-commission-decision_en.pdf.

22 For the Commission opinion: f033b677-0932-4fee-8b83-85e7a0caa63c_en.

23 For the Commission opinion: 3e7b4934-d539-41ca-8228-b0a8721b449a_en.

10

segment in which they wish to position their products, according to demand requirements. This

approach made it possible to eliminate uncertainties and optimise sales. It also supported quality

improvement throughout production and marketing by reducing risks such as bruising through

sizing by weight, while allowing operators to take into consideration product density and sugar

content to ensure that the products placed on the market are ripe. The agreement helped reduce

and manage waste by limiting handling during purchasing, thereby decreasing product

deterioration and losses while meeting consumer expectations.

Article 172b CMO

Under Article 172b, recognised IBOs operating in the wine sector may provide non-mandatory

price guidance indicators for the sale of grapes for the production of PDO wines or wines with a

protected geographical indication (PGI), provided that such guidance does not eliminate

competition in the case of a substantial proportion of the products in question.

Under the provision, there is no obligation to notify those measures to the Commission, and to

the Commission’s knowledge, this provision has not been implemented so far.

2.3 Sustainability agreements (Article 210a CMO)

Regulation (EU) 2021/211724 introduced a new provision into the CMO (Article 210a) to

exclude from the scope of application of Article 101(1) TFEU agreements between producers or

between producers and other operators in the agri-food supply chain (at the processing or

distribution level for example) aimed at achieving a sustainability standard higher than that

mandated by EU or national law. It entered into force in December 2021.

In order to benefit from this exclusion, operators must seek to achieve higher standards which

aim to contribute to: (i) environmental protection; (ii) a reduction in the use of pesticides or the

danger of antimicrobial resistance; or (iii) animal health and animal welfare. In those cases,

24 Regulation (EU) 2021/2117 of the European Parliament and of the Council of 2 December 2021 amending

Regulations (EU) No 1308/2013 establishing a common organisation of the markets in agricultural products, (EU)

No 1151/2012 on quality schemes for agricultural products and foodstuffs, (EU) No 251/2014 on the definition,

description, presentation, labelling and the protection of geographical indications of aromatised wine products and

(EU) No 228/2013 laying down specific measures for agriculture in the outermost regions of the Union, OJ L 435,

6.12.2021, p. 262.

11

operators are allowed to conclude agreements that would otherwise fall within the scope of

Article 101(1) TFEU, provided that any restrictions of competition that they agree on are

indispensable for achieving the sustainability standards sought.

In December 2023, the Commission adopted guidelines on the conditions for applying

Article 210a25. These provide detailed guidance on how to interpret the exclusion as well as

numerous examples of potential agreements that would fall within its scope.

Agreements, decisions and concerted practices that fulfil the conditions of Article 210a are not

prohibited, and no prior decision to that effect is required. The application of the exclusion is

based on self-assessment. However, producers may request an opinion from the Commission on

the compatibility of agreements, decisions and concerted practices with Article 210a.

The Commission issued its first opinion under Article 210a in July 2025 on a sustainability

agreement in the French wine sector26. The agreement aims to maintain the current level of

sustainability achieved in the wine sector in Occitanie through the application of organic and

high environmental value ((haute valeur environnementale)HVE) standards. In the crisis context

affecting the French wine market there is a risk that producers of these more sustainable wines

switch to more economically attractive conventional wine production or exit the market, through

the national grubbing-up programme for example. To limit that risk, the agreement sets a non-

mandatory orientation price for the purchase of wine in bulk at a level that covers costs and a

margin of up to 20%. The Commission found the agreement compatible with Article 210a.

2.4 Crisis measures (Article 222 CMO)

During periods of severe imbalance in markets, Article 222 allows the Commission to adopt

implementing acts to the effect that Article 101(1) TFEU does not apply to specific types of

agreements and decisions of farmers, farmers’ associations, recognised POs, APOs and IBOs,

25 Commission guidelines on the exclusion from Article 101 of the Treaty on the Functioning of the European Union

for sustainability agreements of agricultural producers pursuant to Article 210a of Regulation (EU) No 1308/2013,

OJ C 1446, 8.12.2023.

26 For the Commission opinion: 86f5a339-ee2d-430f-8e29-5fb56770ba14_en.

12

provided that such agreements and decisions do not undermine the proper functioning of the

internal market and strictly aim to stabilise the sector concerned.

On 22 January 2024, the Commission presented a separate report27 to the European Parliament

and to the Council on the use of crisis measures, including those adopted under Article 222,

covering the period from 1 January 2014 to the end of 2023.

No other measures have been adopted under Article 222 since the period covered by that report.

2.5 Adjustment of supply (Articles 166a-167-167a CMO)

Article 166a CMO

Article 166a allows a recognised PO, a recognised IBO or a producer group related to a

geographical indication to ask a Member State to set binding supply regulation rules for

PDO/PGI products. This Article introduced in 2021 replaces previous provisions for cheese

(Article 150) and ham (Article 172) and applies to all agricultural products benefiting from

geographical indications.

In the period this report concerns, there have been several cases under the pre-2021 provisions,

or under the new ones, notified to the Commission in the sector of milk and milk products,

covering PDO or PGI Asiago, Grana Padano and Parmigiano Reggiano in IT and Reblochon,

Gruyère, Raclette de Savoie, Tomme de Savoie, Emmental de Savoie, Abondance, Beaufort and

Comté in FR28.

Rules aimed at ensuring the value added of quality products with a PDO or a PGI were put in

place for two meat (ham) products, Prosciutto di Parma (from 28 December 2017 to December

27 Report from the Commission to the European Parliament and the Council on the use of crisis measures adopted

pursuant to Articles 219 to 222 of the CMO Regulation, COM(2024) 12 final.

28 For Asiago: NOTIFICA PIANO REGOLAZIONE OFFERTA FORMAGGIO ASIAGO DOP, for Grana Padano:

Notifica piano regolazione offerta formaggio grana padano DOP, for Parmigiano Reggiano: Regulation of supply

Parmigiano Reggiano, for Reblochon, Gruyère, Raclette de Savoie, Tomme de Savoie, Emmental de Savoie,

Abondance, Beaufort and Comté: e8eac044-1136-4a7d-bdfb-95ecc89eb42a_en.

13

2020)29, and Prosciutto di San Daniele (from 1 January 2021 to 31 December 2023)30. The rules

for both products have been extended to 202631.

The main objective of the measures is to adapt the supply of the PDO/PGI products concerned to

demand. By continuously monitoring production and market developments and adjusting the

production volumes, the goal is to prevent major imbalances between supply and demand

resulting in fluctuations and serious repercussions for the entire supply chain. The measures also

seek to promote value added production and to ensure that producers are fairly remunerated. At

the same time, it is crucial for ensuring that the product is available on the market.

Article 167 CMO

Pursuant to Article 167, producer Member States may, under certain conditions, lay down

marketing rules to regulate supply, in particular by decisions of recognised IBOs, to improve and

stabilise the operation of the common wine market.

In 2020, ES notified a measure32 setting out a general rule limiting the maximum harvest yield in

plots dedicated to wine production outside the scope of a PDO or a PGI33 (18 000 kg/ha for red

wine and 20 000 kg/ha for white wine) and defining the possible uses of the grapes from bigger

plots. Those rules were introduced in 2020 as additional provisions into the Spanish Decree from

2014 that implements Article 16734 in general terms.

29 Masaf - Decreto 28 dicembre 2017.

30 Masaf - Decreto approvazione del piano di regolazione dell'offerta del prosciutto San Daniele DOP - 2021-2023

31https://www.prosciuttodiparma.com/wp-content/uploads/2024/01/Piano-di-Regolazione-dellOfferta-2024-2026-29-

gennaio.pdf, https://www.regione.fvg.it/rafvg/export/sites/default/RAFVG/economia-imprese/agricoltura-

foreste/FOGLIA32/allegati/Piano_Regolazione_Offerta_2024-2026_REV_01.pdf

32 Real Decreto 557/2020, de 9 de junio.

33 Maximum yields of wines protected by a denomination of origin or a geographical indication are set in their

product specifications.

34 Real Decreto 774/2014, de 12 de septiembre

14

FR notified the adoption of several marketing rules over the period concerned to constitute

reserve stocks with a share of the base wines produced in Champagne35, Languedoc36 (2020) and

Cognac37 (2019).

Article 167a CMO

Regulation (EU) 2020/222038 introduced Article 167a into the CMO so producer Member States

could lay down marketing rules aimed at regulating supply in order to improve and stabilise the

functioning of the common market in olive oils. Member States have not notified the

Commission of any decisions taken under this Article.

3. Investigations by the Commission and national competition authorities (NCAs) in the

agricultural sector

In the period from July 2017 to July 2025, Competition authorities (CAs) in the EU39 concluded

about 110 investigations in the agricultural sector, and 20 investigations are still ongoing, making

a total of 130 investigations. The highest number of investigations was carried out by the CAs in

EL (27 cases), followed by the Commission (12 cases) and FR (12 cases), DK (11 cases) and AT

(10 cases).

3.1 Main product categories/sector investigated

The CAs’ investigations cover a wide range of agricultural products, but the following product

categories were investigated most frequently: milk and dairy products (25%), fruit and

35 Arrêté du 18/10/2017, Arrêté du 03/10/18, Arrêté du 9/12/19, Arrêté du 13/03/20

36 Arrêté du 11/02/20

37 Arrêté du 25/11/2019

38 Regulation (EU) 2020/2220 of the European Parliament and of the Council of 23 December 2020 laying down

certain transitional provisions for support from the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD)

and from the European Agricultural Guarantee Fund (EAGF) in the years 2021 and 2022 and amending Regulations

(EU) No 1305/2013, (EU) No 1306/2013 and (EU) No 1307/2013 as regards resources and application in the years

2021 and 2022 and Regulation (EU) No 1308/2013 as regards resources and the distribution of such support in

respect of the years 2021 and 2022, OJ L 437, 28.12.2020, p. 1.

39 ‘Competition authorities’ covers both the Commission and NCAs.

15

vegetables (19%), meat (13%) and eggs (6%). A number of investigations also took place in the

categories of sugar (5%), cereals (5%) and seeds (4%).

3.2 Entities subject to investigation

The entities subject to investigations conducted by CAs are manufacturers40 (36%), associations

of agricultural producers (14%), wholesalers (12%), POs (9%), individual agricultural producers

(9%), retailers (8%) and various other entities, including trade associations, IBOs and

associations of exporters (13%).

Manufacturers are the entities most frequently represented in the investigations. For instance, the

French NCA investigated, and issued a decision on, coordination among major food

manufacturers on both the price paid in the upstream market for purchasing lean boneless pork

cuts (primarily jambon supérieur maigre or JSM, used for cooked hams) from slaughterhouses

and the selling price in the downstream market for selling raw/dry and cooked cold meat

products (such as sausages, dry salami, rosettes, pâtés, rillettes, cooked hams) to large-scale

retailers under private labels or economy ranges.

3.3 Farmers are the largest source of investigations

CAs opened the majority of the investigations on their own initiative (through ex-officio

procedures) after becoming aware of potential anti-competitive practices through market

information. Additionally, they opened investigations following complaints (from suppliers,

competitors or customers).

The complainants were varied and essentially included: agricultural producers (24%),

manufacturers (21%), retailers (16%), associations of agricultural producers (13%), POs (11%),

individuals (11%) and wholesalers (4%).

The data shows that agricultural producers alone or in a partnership (POs and APOs) are the most

important source of complaints, representing about half of the complaints, and ultimately the

40 For this report, manufacturers refers to entities producing food by processing one or more ingredients (whether

these ingredients are agricultural products or not). This includes processors (meaning entities processing one or

more agricultural products into other products).

16

most significant source of antitrust investigations (including market information that they

provide to CAs). However, agricultural producers sometimes make their complaints public when

they submit them to CAs, and thereby undermine the chances that the CAs can collect evidence

of possible infringements.

3.4 Outcomes of investigations

The 110 antitrust investigations in the agricultural sector that were closed during the period in

question had the following three different types of outcomes.

a) Infringement decisions with fines (about a fourth of the cases concluded), i.e. the

CAs required an entity to stop the infringement and to pay a pecuniary penalty;

b) Commitment decisions (six cases), i.e. the CAs did not reach a conclusion on

whether there was an infringement and adopted a decision making commitments

offered by the entity under investigation legally binding, thereby removing any

potential competition concerns.

c) Closures without an infringement (approximately half of the cases concluded), i.e.

closure of the proceedings by the CAs during a preliminary phase of the

investigation due to lack of evidence. In some cases, this might also have been

because disproportionate efforts would have been necessary to meet the requisite

burden of proof or because of the need to set priorities.

While the majority of investigations ends without a formal decision, they can nevertheless be

important in several ways. First, some investigations clarify that complaints or concerns in the

food supply chain are unfounded. For instance, following press reports during the critical period

of the outbreak of the COVID-19 pandemic, the Greek NCA investigated concerns that anti-

competitive practices might have led to shortages of and/or increases in the price of certain

agricultural and food products. The NCA found that there was no significant increase in the

median prices of white milk and flour semolina in supermarket chains during the COVID-19

pandemic. The concerns may have been raised because of some specific prices that were not

representative for the situation in the whole national situation.

In some other cases, intervention of the CAs prevented an infringement from taking place, as

was the case for the protectionist agreements described in Section 3.5.5.

17

3.5 Types of infringements investigated and found

The main types of infringements detected by the CAs can be classified as follows: horizontal

agreements (on prices and volume restrictions) (32%), agreements between a seller and a buyer

to fix resale prices of the buyer 41 (16%), agreements on customer allocation (13%), bid rigging

(coordination by several sellers of their bids) (12%), agreements on market sharing (8%), the

exchange of commercially sensitive information (6%), abuses of a dominant position, involving

strategies to foreclose competitors, such as predatory prices, exclusionary rebates, excessive and

unfair prices (6%). In a number of these cases, the CAs found that there were several

infringements at the same time. The following paragraphs give examples of these types of

infringements.

3.5.1 Agreements on prices and/or quantities

Agreements on prices were the most frequent. There were agreements on prices and quantities

between buyers, to the detriment of farmers. For instance, in July 2019, the Spanish NCA fined

ten of the largest Spanish and international dairy companies and associations operating in ES for

a milk cartel that occurred between 2000 and 201342. The operators exchanged information on

purchase prices of raw cow’s milk, purchase volumes and milk surpluses. Such behaviour

deprived dairy farmers of the right to freely negotiate the price of their milk, further weakening

their bargaining position in the market. Similarly, the Polish NCA investigated five purchasers43

of soft fruits (among others currants, cherries and plums) who fixed the purchase prices of fruits

that they were buying from local fruit farmers44.

There were also agreements on prices between manufacturers. For instance, the Commission fined

price-fixing and market-sharing practices from 2000 to 2013 between major European producers

41 Practice also known as ‘resale price maintenance’.

42 For further details see the press release plantilla nota de prensa.

43 Damex, Kam-Pol, Fructis, Kalbrok and Silver-Trans.

44 The Polish NCA adopted the decision fining these soft fruit purchasers in March 2026;

https://uokik.gov.pl/zmowa-przy-skupie-owocow-prezes-uokik-naklada-kary

18

of canned vegetables45. The canned vegetables included beans, green peas, pea-and-carrot mixes,

and vegetable macedoine (excluding corn and mushrooms), sold in tins or jars primarily under

private labels to retailers and the food service industry across the European Economic Area. The

manufacturers were one corporate company and two agricultural cooperatives.

Other cases concerned the setting of price indices. For instance, in 2018, the French NCA fined46

the association of wine growers for the Côtes du Rhône region (Syndicat général des vignerons

réunis des Côtes du Rhône – SGVRCR) EUR 20 000 for anti-competitive practices in the

marketing of Côtes du Rhône AOC47 bulk wines. The trade association, a professional

organisation representing winemakers, engaged in price fixing by establishing and disseminating

minimum price instructions and subsequent price recommendations to its members from 2010 to

2017, covering various wine categories by colour and quality range. These actions, promoted

through publications, newsletters and meetings, encouraged uniform pricing in sales

negotiations, distorting competition without regard for individual production costs.

Last, in 2021, the Romanian NCA found anti-competitive horizontal agreements among egg

producers (five producers and an association of producers)48 which aimed at controlling and/or

limiting the supply of eggs in the Romanian market, including elements that would make the

national market less attractive for egg imports. The ultimate purpose of controlling and/or

limiting domestic supply was to prevent decreases in egg prices.

3.5.2 Agreements to fix resale prices

Agreements to fix resale prices typically involved a manufacturer and one or more retailer(s) or

wholesaler(s). For instance, in 2018, in the sector for the production and sale of margarine and

45 IP_19_5911_EN.pdf

46 Decision No 18-D-06 of 23 May 2018 issued in the wine sector.

47 Appellation d’Origine Contrôlée

48 Decizia-oua-site.pdf

19

butter, the Greek NCA fined Minerva S.A. because it agreed with several affiliated

wholesalers/distributors the prices at which the latter would resell Minerva’s products49.

3.5.3 Allocation of markets

In 2023, the Dutch NCA found that four suppliers of raw carrots had allocated among themselves

sales to industrial customers (canned and frozen food manufacturers) in NL, BE and DE. The

suppliers also agreed among themselves some cross-supplies and compensations.

3.5.4 Bid rigging

Bid rigging typically involved a coordination between several sellers on the bids they submit in a

tender organised by a buyer. For instance, in a 2022 decision, the Croatian NCA found that four

wholesalers had coordinated their offers covering 14 groups of food products in a tender

organised by a social care institution (Dobri dom) providing soup kitchen services in Zagreb.

Through this practice the wholesalers designated winning bidders for the different lots under

procurement, ultimately inflating prices for essential food products for citizens in a difficult

economic situation50. In 2018 also, the Greek NCA found that a cooperative (Friesland Campina

Hellas) and a company (Mandrekas) had coordinated their bids in public procurement tenders for

dairy products by way of abstaining from simultaneously participating in public tenders51. The

Swedish NCA found the bid coordination also for dairy products in a case involving ARLA

Foods AB52 in 2020.

3.5.5 Agreements on geographical market allocation, protectionist agreements

The most common form of geographical market allocation was the so-called ‘protectionist

agreements’. These agreements were concluded between retailers only or between operators at

49 ioei_tm_i_i_o_i_i_i_.pdf

50CCA detects first bid rigging cartel in public procurement - AZTN. https://www.aztn.hr/ea/wp-

content/uploads//2022/06/UPI-034-0317-01021-.pdf.

51 Δελτίο Τύπου - Διευθέτηση υπόθεσης

52 The Swedish Competition Authority takes legal action against Arla Foods for unlawful cooperation | Swedish

Competition Authority; Arla Foods is not granted leniency in a case on unlawful cooperation | Swedish Competition

Authority.

20

different stages of the supply chain, to give preference to products from their own Member

States. The Commission, together with NCAs, initiated several investigations into various

‘charters’ and similar promotion initiatives in BE, BG, FR, LV. These initiatives were at a very

early stage and the intervention of the CAs led to their amendment to exclude discrimination

against products from other Member States and thus the fragmentation of the internal market.

In addition, there were some geographical sales area allocation cases: in 2023, on a request from

the Austrian NCA, the Austrian Cartel Court issued a decision which found that two sugar

producers, Südzucker AG and Nordzucker AG, had breached Article 101 TFEU through

concerted practices in the industrial sugar market, specifically through an agreement between

them to maintain separate geographic sale areas (respectively in AT and DE), thereby restricting

competition and affecting cross-border trade53.

3.5.6 Abuse of a dominant position

Investigations notably concerned the relationships between farms and cooperatives, and the

freedom of farmers to select the cooperative they wish to be a member of. For instance, as a

result of an investigation54 by the German NCA, in 2018, Germany’s largest dairy cooperative,

Deutsche Milchkontor (DMK) changed its supply conditions and reduced its period of notice of

termination for the delivery of milk from 24 to 12 months, thereby providing more options for

farmers to select their cooperative and choose their supply conditions.

Other cases of abuses of a dominant position concerned the imposition of excessive prices. In

2022, the Cypriot NCA found that the Pancyprian Organisation of Cattle Farmers had abused its

dominant position by imposing excessive pricing on the next stage of the market (dairy

industries).

53 Cartel Court imposes a fine of EUR 4.2 million on Südzucker AG at AFCA’s request; the decision is final: BWB

Bundeswettbewerbsbehörde

54 Bundeskartellamt – Homepage – Proceeding against DMK dairy discontinued

21

4. Consultations and monitoring activities by NCAs in the agricultural sector

NCAs also provided advice on the application of competition rules at the request of operators in

the agricultural sector. In the period concerned, NCAs received 53 such requests concerning the

agricultural sector.

A significant part of the work of the NCAs also consists of monitoring activities. In the period

concerned, NCAs conducted 22 sectoral enquiries into the application of competition rules to the

agricultural sector. Such work typically included sector-specific investigations, the adoption of

reports and advocacy work.

In particular, there were several consultations on sustainability agreements by the NCAs. Some

examples follow.

• The German NCA answered seven consultation requests on sustainability agreements,

including an ongoing consultation in the meat sector through the InitiativeTierwohl55

(where the parties, due to concerns raised by the German NCA, decided to abolish from

2024 onwards a compulsory premium payable by buyers to participating farmers, also

known as an animal welfare surcharge), and four closed consultations on the cacao,

plants, banana and dairy sectors.

• The French NCA answered two requests for informal guidance: i) one requested by two

trade associations (Coopération Agricole Nutrition Animale and Syndicat National de

l’Industrie de la Nutrition Animale) concerning a draft methodological guide aiming at

calculating the environmental footprint of compound foods, and more specifically their

greenhouse gas footprint56; and ii) another requested by the association Pour une

Agriculture du Vivant concerning a project whose aim is to help farmers on French

55 Initiative Tierwohl is a project based on an agreement between the agricultural, meat production and food retail

sectors, which aims to reward livestock owners for improving the conditions in which animals are kept.

56 Informal guidance 25-DD-01 of 29 January 2025 on the creation of a system for the collective financing of the

additional costs and risks associated with the agro-ecological transition.

22

territory by financing and ensuring their transition towards more eco-friendly practices57

(which would entail the application of Article 210a CMO).

• The Dutch NCA answered two consultations: i) one requested by the Stitchting

Milieukeur, the organisation which develops and manages criteria of Dutch quality marks

for arable crops, fruits and vegetables, milk, eggs, ornamentals (flowers, plants, trees,

flower bulbs, etc.) and prepared and processed food products, namely for an agreement

concerning unprocessed potatoes, vegetables and fruit; and ii) another requested by

Tuinbranche Nederland, an association of undertakings operating in the flowers sector.

5. Final remarks

Sound competition in the agricultural sector is of crucial importance to ensure that the Treaty

objectives of the CAP are achieved. A number of exclusions from competition rules in the

agricultural sector have been adopted, primarily aimed at strengthening and rebalancing the

position of farmers in the agri-food supply chain. It is essential that farmers proactively make use

of the mechanisms available and take advantage of the benefits they present. There is still

significant untapped potential in these frameworks, requiring greater attention. In particular,

competition exclusions offer a framework for the organisation of the production and supply of

products by farms through POs and APOs. Such organisations not only benefit from the

necessary exclusion from competition rules, they also receive financial support under the CAP.

In addition, they offer structural tools enabling farmers to participate on a more equal footing in

commercial relations with their suppliers and buyers and to manage risks, investments and rise to

challenges. At the same time, enforcement by CAs has made it possible to stop and prevent

practices that are detrimental to farmers on the selling or the buying side. Exclusions from

competition rules continue to evolve, while keeping the market orientation of the CAP. The 2024

proposal of the Commission58 identified further opportunities to strengthen the position of

farmers in the chain. At a time of continued concentration both upstream (inputs needed) and

57 Informal guidance 25-DD-01 of 29 January 2025 on the creation of a system for the collective financing of the

additional costs and risks associated with the agro-ecological transition.

58 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council amending Regulations (EU)

No 1308/2013, (EU) 2021/2115 and (EU) 2021/2116 as regards the strengthening of the position of farmers in the

food supply chain, 2024/0319 (COD).

23

downstream (the food sector) in the supply chain, a fair and effectively enforced competition

framework remains essential for farmers to receive correct remuneration for their work, while

ensuring supply at reasonable prices for consumers, in line with CAP objectives under the TFEU.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 9.7.2026 COM(2026) 353 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Liidu konkurentsieeskirjade kohaldamine põllumajandussektori suhtes

1

1. Sissejuhatus

Põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruses (EL) nr 1308/20131 (edaspidi „ühise

turukorralduse määrus“) on kehtestatud põllumajandustoodete siseturul turustamise tingimused.

Määrus on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lahutamatu osa ning selles on sätestatud

ühtlustatud tehnilised turu- ja kaubanduseeskirjad, tagades seeläbi ELi põllumajandussektori

turule orienteerituse. Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“)

antakse põllumajandussektorile eristaatus, mistõttu põllumajandustoodetele kohaldatavad

konkurentsieeskirjad on kohandatud sektori eripäradega (sh põllumajandussektori killustatus

(vrdl seda toiduainete tarneahela eelneva ja järgneva etapi osaliste kontsentreeritusega), pikad

tootmistsüklid ning kliima- ja looduslikest teguritest tulenev märkimisväärne volatiilsus), võttes

arvesse ühise põllumajanduspoliitika eesmärke. Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) esitab

käesoleva aruande vastavalt Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühise turukorralduse määruse

artikli 225 punktile d. Selle sätte kohaselt kirjeldatakse käesolevas aruandes ühise turukorralduse

määruses sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamist2 põllumajandussektori suhtes kõigis

liikmesriikides3.

Aruanne hõlmab ajavahemikku 2017. aasta juulist kuni 2025. aasta juulini ning käsitleb ühise

turukorralduse määruse kohaseid erandeid konkurentsieeskirjadest ning sisaldab

konkurentsieeskirjade rikkumisi käsitlevate uurimiste kirjeldust4.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse

põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ)

nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

2 Erandi tegemine ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 põhineb tootjate enesehindamisel, mistõttu neil ei ole

vaja sellest komisjonile teatada. Seetõttu põhineb käesolev aruanne peamiselt komisjonile esitatud ametlikel

arvamuse taotlustel, kaebustel, liikmesriikide konkurentsiasutuste algatatud uurimistel ning liikmesriikide

aruannetel.

3 Põllumajandussektor hõlmab ühise turukorralduse määruse artikli 1 lõikes 2 ja I lisas loetletud tooteid.

4 Eelmine aruanne: komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Liidu konkurentsieeskirjade

kohaldamine põllumajandussektori suhtes“ (COM(2018) 706 final) ja komisjoni talituste töödokument, mis on

lisatud dokumendile „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Liidu konkurentsieeskirjade

kohaldamine põllumajandussektori suhtes““ (SWD (2018) 450 final).

2

Aruannet lugedes tuleb arvesse võtta üldisemat majanduslikku ja poliitilist olukorda asjaomasel

perioodil. Sel ajal seisis Euroopa põllumajandussektor silmitsi mitme tõsise majandus- ja

tervisekriisiga, nagu näiteks COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu,

energia- ja väetisehindade järsk kasv, äärmuslikud ilmastikunähtused ning jätkuvad terviseohud,

näiteks loomataudid – komisjon reageeris neile kõigile otsustavalt5.

2024. aastal soovitati strateegilises dialoogis põllumajanduse tuleviku üle ELis6 (edaspidi

„strateegiline dialoog“) komisjonil ja liikmesriikidel edendada kooskõlas ühise turukorralduse

määruse artikliga 210a koostööalgatusi põllumajandustootjate ja teiste tarneahela osaliste vahel,

et tunnustada põllumajandustootjaid nende kestlikkusealaste pingutuste ja investeeringute eest.

Strateegilises dialoogis kutsuti komisjoni ja liikmesriike üles „hoiduma liigsest turgu

sekkumisest, mis piirab konkurentsi, kui tegeletakse ELi põllumajandustootjate ees seisvate

probleemidega.

2024. aasta detsembris pakkus komisjon välja meetmed, mille eesmärk on tugevdada

põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas ja taastada usaldus ahela osapoolte

vahel, sealhulgas ettepanekud põllumajanduse konkurentsieeskirjade kohta7.

2. Ühise turukorralduse määruses sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamine

põllumajandussektori suhtes kõigis liikmesriikides

ELi toimimise lepinguga antakse põllumajandussektorile eristaatus. ELi toimimise lepingu

artikli 42 kohaselt kohaldatakse liidu konkurentsieeskirju põllumajandustoodete tootmise ja

nendega kauplemise suhtes ainult selles ulatuses, nagu Euroopa Parlament ja nõukogu ELi

toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 raames määravad, võttes arvesse artiklis 39 seatud viit ühise

põllumajanduspoliitika eesmärki. Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) on

tunnistanud ühise põllumajanduspoliitika ülimuslikkust ELi toimimise lepingu eesmärkide suhtes

5 Eriaruanne „Põllumajandustoodete tarneahelate kindlustamine COVID-19 ajal“.

6 Strateegiline dialoog põllumajanduse tuleviku üle ELis.

7 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013,

(EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 seoses põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas

(COM(2024) 577 final).

3

konkurentsi valdkonnas8. Samuti on kohus kinnitanud, et tulemusliku konkurentsi säilitamine on

üks ühise põllumajanduspoliitika ja turgude ühise korralduse eesmärke9.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 42 ja artikli 43 lõikele 2 kehtestatakse ühise

turukorralduse määrusega põllumajandusele erandid ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1

kohaldamisest. Need erandid, mida on kirjeldatud komisjoni 2018. aasta aruandes, hõlmavad

üldisi erandeid, mis võivad olla horisontaalsed (põllumajandustootjate või tootjate või

põllumajandustootjate liitude ja tootjaorganisatsioonide otsuste, kokkulepete või kooskõlastatud

tegevuse puhul (artiklid 152 ja 209)) või vertikaalsed (tunnustatud tootmisharudevaheliste

organisatsioonide otsuste, kokkulepete või kooskõlastatud tegevuse puhul (artikkel 210)) või nii

horisontaalsed (sõlmitud tegelike või potentsiaalsete konkurentide vahel ahela samal tasandil

(näiteks põllumajandustootjad)) kui ka vertikaalsed (kui need on sõlmitud ahela erinevatel

tasanditel tegutsevate osapoolte vahel (näiteks põllumajandustootjad, kes sõlmivad kokkuleppe

töötlejatega) (artikkel 210a). Aruandes käsitletakse ka piimasektori kollektiivläbirääkimiste

erandeid (artikkel 149), erandeid turu tõsise tasakaalustamatuse korral (artikkel 222) ning

teatavate toodete ja sektorite pakkumise reguleerimisega seotud erandeid (artiklid 166a, 167

ja 167a).

2.1 Horisontaalne koostöö (ühise turukorralduse määruse artiklid 209, 149 ja 152)

Ühise turukorralduse määruse artikkel 209

Artiklis 209 on sätestatud, et ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata

põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude, tunnustatud tootjaorganisatsioonide või

tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse

suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete

8 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 29. oktoober 1980, Maizena, 139/79, EU:C:1980:250, punkt 23; kohtuotsus, Euroopa

Kohus, 5. oktoober 1994, Saksamaa vs. nõukogu, C-280/93, EU:C:1994:367, punkt 61; kohtuotsus, Euroopa Kohus,

19. september 2013, Panellionios Szdesmos Viomichanion Metapoiisis Paknou, C-373/11, EU:C:201:567, punkt 39,

ja viimati kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. november 2017, APVE jt, C‑671/15, EU:C:2017:860, punkt 37.

9 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 9. september 2003, Milk Marque ja National Farmers’ Union, C-137/00,

ECLI:EU:C:2003:429, punkt 57; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. november 2017, APVE jt, C‑671/15, EU:C:2017:860, punktid 37 ja 48.

4

kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, välja arvatud

siis, kui ohustatakse ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ühise põllumajanduspoliitika

eesmärkide saavutamist.

Kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis vastavad artikli 209 tingimustele, ei ole

keelatud ning nende lubamiseks ei ole vaja eelnevat otsust. Asjaomased ettevõtjad võivad siiski

taotleda komisjonilt arvamust selle kohta, kas need kokkulepped, otsused või kooskõlastatud

tegevused on kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega.

Komisjon on seni käsitlenud ühte artikli 209 alusel esitatud arvamuse taotlust. See oli

2020. aastal, kui komisjon esitas positiivse arvamuse Hispaania põllumajandustootjate ühistute

liidu Cooperativas agro-alimentarias (edaspidi „CAA“) esitatud taotluse kohta, mis puudutas

Hispaania oliiviõlituru stabiliseerimise mehhanismi, mille raames oliiviõli ladustatakse

vabatahtlikult, vastavust ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele10.

Kõnealune mehhanism hõlmas järgmisi liidu liikmete (ühistute) toodetavaid oliiviõli

kategooriaid: ekstra-väärisoliiviõli, väärisoliiviõli ja lambiõli. Selles sektoris kõigub tootmine

aasta jooksul tugevalt, tingituna oliivipuude bioloogilistest tsüklitest ja ilmastikutingimustest.

See põhjustab ala- või ülepakkumise perioode, mis omakorda toob kaasa hindade tugeva

kõikumise ja tootjate jaoks rahalise ebastabiilsuse.

Seetõttu tegid ühistu liikmed ettepaneku osa ülemäärasest oliiviõlikogusest piiratud ajaks

ladustada. Eesmärk oli saavutada parem tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel, mis oleks

toetanud põllumajandustootjate sissetulekuid. Selles mehhanismis osalemine oli vabatahtlik ning

komisjon leidis, et CAA ja mehhanismis osalevate ühistute vahelised kokkulepped olid kooskõlas

ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega ega kõrvaldanud konkurentsi.

Taani konkurentsiamet aga uuris 2019. aastal mitut mahemunade tootjate ja

munapakendamiskeskuste vahelist kokkulepet, mille eesmärk oli kohandada tootmine

pakendajate kindlaksmääratud nõudlusega, säilitades samas nendevahelise ainuõigusliku

tarnesuhte. Lõppkokkuvõttes oli kokkulepete eesmärk tagada sellistele munatootjatele kõrgem

10 Komisjoni arvamus: Arvamused kokkusobivuse kohta - Euroopa Komisjon.

5

hind ilma kindlat hinnataset kehtestamata. Liikmesriigi konkurentsiamet uuris, kas lepingud

vastavad ühise turukorralduse määruse artikli 209 tingimustele. Olemasoleva teabe põhjal ei

leidnud liikmesriigi konkurentsiamet põhjust uurimist jätkata ning lõpetas selle 2020. aastal

otsust tegemata.

Ühise turukorralduse määruse artikkel 149

Ühise turukorralduse määruse artikli 149 kohaselt võib tunnustatud tootjaorganisatsioon või

tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit pidada tema liikmeks olevate põllumajandustootjate

nimel kogu või osa nende ühistoodangu osas läbirääkimisi lepingute üle, mis käsitlevad

toorpiima tarnimist.

2024. aastal teatas üheksa liikmesriiki11 toorpiima tarnimisest vastavalt sellele sättele

kollektiivselt läbiräägitud lepingute alusel. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tunnustatud

tootjaorganisatsioonide liitude poolt kollektiivselt läbi räägitud kogused küündisid enam kui

32,3 miljoni tonnini, mis vastab umbes 22 %-le piima kogutarnest ELis 2024. aastal. Tšehhi

Vabariigis moodustas aastas kogutud piim, mille üle peeti läbirääkimisi kollektiivselt, 78 %,

Saksamaal 48 % ja Prantsusmaal 49 %.

Alates 2018. aastast on ühise turukorralduse määruse artikli 14912 alusel kollektiivselt läbi

räägitud piimatarne osakaal ELis kasvanud 18,7 %-lt 2018. aastal 22,2 %-le 2024. aastal13.

11 BE, BG, CZ, DE, ES, FR, NL, SK, FI.

12 Kollektiivsete läbirääkimiste arvu suurenemine on seotud tootjaorganisatsioonide/tootjaorganisatsioonide liitude

arvu kasvuga ning mehhanismi enda edukusega.

13 Liikmesriikide teadete alusel vastavalt komisjoni 15. juuni 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 511/2012

(nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone

ning lepingute sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi ja lepingulisi suhteid käsitlevate teatamiste kohta piima- ja

piimatootesektoris (ELT L 156, 16.6.2012, lk 39) artikli 3 lõikele 1.

6

Ühise turukorralduse määruse artikli 152 lõige 1a

Artikli 152 lõikes 1a on sätestatud, et tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud

tootjaorganisatsioonide liit, mis oma liikmete nimel kavandab põllumajandustoodete tootmist,

optimeerib tootmiskulusid, viib põllumajandustooteid turule ja peab läbirääkimisi

põllumajandustoodete tarnelepingute üle, on sõnaselgelt välja jäetud ELi toimimise lepingu

artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast. Selle sõnaselge erandi kohaldamiseks peavad

organisatsioonid tegelikult tegelema majandustegevusega, nagu ühine ladustamine, turustamine,

ühine jäätmekäitlus või ühine turundus. Tunnustatud tootjaorganisatsioonidel ei ole kohustust

selle sätte kohaldamisest teatada ei eelnevalt ega pärast. Eeldatakse, et enamik organisatsioone

kasutab oma tegevuses seda sätet enesehindamise alusel.

14 047

17 604 20 088 18 676 18 398 18 764 18 201

21 358 21 576 22 945

5 500

3 500

4 700 7 914 8 788 9 275 10 503

10 623 10 506 9 369

19 547 21 104

24 788 26 590 27 186

28 040 28 703

31 981 32 082 32 313

14,2 % 15,2 %

17,6 % 18,7 % 19,0 % 19,4 %

19,8 %

22,09 % 22,16 % 22,30 %

0 %

3 %

6 %

9 %

12 %

15 %

18 %

21 %

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

P iim

at ar

n et

e o

sa ka

al E

Li s

(% )

K o

gu s

tu h

an d

et es

t o

n n

id es

Tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude poolt kollektiivselt läbi räägitud kogused - (EL 27)

Tootjaorganisatsioonid Tootjaorganisatsioonide liidud Piimatarnete ligikaudne osakaal ELis (%)

7

2024. aastal oli ELis 2 894 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja 90 tunnustatud

tootjaorganisatsioonide liitu14. Paljudes sektorites tootjaorganisatsioone ühise turukorralduse

määruse tähenduses ei tunnustata, kuigi paljud neist vastavad tunnustamise kriteeriumidele; nad

kavandavad oma liikmete toodangu tootmist või turuleviimist ning sõlmivad oma liikmete nimel

lepinguid põllumajandustoodete tarnimiseks, ilma et nad saaksid kasutada

konkurentsieeskirjadest tehtavaid erandeid15.

2.2 Vertikaalne koostöö (ühise turukorralduse määruse artiklid 210 ja 172b)

Ühise turukorralduse määruse artikkel 210

Artiklis 210 on sätestatud, et ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata tunnustatud

tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes,

14 Tuginedes teatistele, mis liikmesriigid on esitanud kuni 2025. aasta juunini vastavalt komisjoni 15. detsembri

2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2016/232 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) nr 1308/2013 tootjate koostöö teatavate üksikasjade osas (ELT L 044, 19.2.2016, lk 1)) artikli 5 lõikele 1.

15 Vt sellega seoses komisjoni selgitav märkus nõukogu avaldatud ettepaneku kohta, mis käsitleb tunnustamata

tootjaorganisatsioone: WK 3897/2025 INIT, pdf, komisjoni talituste töödokument „Põllumajandustootjate

positsiooni tugevdamine toiduainete tarneahelas“, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 seoses

põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas (COM(2024) 577 final/2).

597

560

482

449

265

139 131

47 44 25 24 23 21 18 13 11 10 10 8 4 4 4 2 2 1

0

100

200

300

400

500

600

FR IT ES DE EL PL PT HU CZ AT CR RO BG SK BE FI CY LV NL IE SL SE DK LT EE

Tootjaorganisatsioonide koguarv 2024. aastal

8

mida on vaja ühise turukorralduse määruse artikli 157 lõike 1 punktis c loetletud

tootmisharudevahelise organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks16 ning mis ei ole vastuolus

liidu eeskirjadega vastavalt artikli 210 lõikele 417.

Kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis vastavad ühise turukorralduse määruse

artikli 210 tingimustele, ei ole keelatud ning nende lubamiseks ei ole vaja eelnevat otsust. Erandi

kohaldamine põhineb asjaomaste organisatsioonide enesehindamisel. Komisjonilt võib siiski

taotleda arvamust selle kohta, kas need kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused on

kooskõlas artikliga 21018.Euroopa Liidus on praegu 134 tunnustatud tootmisharudevahelist

organisatsiooni.

Komisjon on alates 2018. aastast käsitlenud nelja artikli 210 kohast vertikaalse koostöö

juhtumit;19 kolm neist puudutasid hinnaindikaatoreid ja üks oli seotud turustusstandarditega.

Kõikidel juhtudel leidis komisjon, et meetmed võib tunnistada ELi õigusega kooskõlas olevaks,

kuna nende puhul ei olnud artikli 210 lõike 4 tingimused täidetud.

Esiteks tegi piima- ja piimatoodete sektori tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon

(Centre national interprofessionnel de l’économie laitière, CNIEL) 2019. aastal ettepaneku20 luua

turu tulemustabel, mis sisaldab 26 majandusnäitajat, mis hõlmavad selliseid aspekte nagu piima

ja piimatoodete kogus, hind, kulud ja kasumimarginaalid tarneahela eri etappides, ning turu

vaatluskeskus, mis keskendub kuuele näitajale, mis käsitlevad tavalise piima, mahepiima ja

mägipiirkonna lehmade piima tootmiskulusid ja omahindu.

16 Samuti oliivi- ja tubakasektori sarnaste eesmärkide saavutamiseks.

17 Muu hulgas on tingimuseks, et hoidutakse hindade kindlaksmääramisest või turu jagamisest.

18 Ühise turukorralduse määruse artiklit 210 muudeti 2021. aasta detsembris määrusega (EL) 2021/2117, millega

viidi sisse muudatused varasemas menetluses, sealhulgas kaotati varasem kord, mille kohaselt tuli kokkulepetest,

otsustest ja kooskõlastatud tegevusest komisjonile eelnevalt teatada, ning sätestati võimalus arvamuse taotlemiseks.

19 Enne 2018. aastat tegi komisjon otsuse veel kolme juhtumi kohta. 2017. aasta juunis leidis komisjon, et Prantsuse

tootmisharudevahelise organisatsiooni Comité national interprofessionnel de la pomme de terre (CNIPT) esitatud

taotlus, mis käsitles kartulite hinnaindikaatorit, oli kooskõlas ühise turukorralduse määruse artikliga 210: 1f9b4fda-

8007-4b9b-9c06-56c7956be36a_fr; 2015. aastal vaatas komisjon läbi CNIELi esitatud teatise piima maksetabelite

kohta ega esitanud selle suhtes vastuväiteid: a1002532-be97-43c3-ab5e-7a5c023b754c_en; ning 2013. aastal vaatas

komisjon läbi CNIELi esitatud piima ja piimatoodete majandusnäitajaid käsitleva kokkuleppe ning leidis, et see on

kooskõlas ELi õigusega: 29301f3c-dd63-48a0-aa42-b60fd5845147_fr.

20 Komisjoni arvamus: *9160b4d9-6168-4c10-b6a4-314d7849a58b_en.

9

Teiseks vaatas komisjon 2021. aastal läbi meetme, mille esitas banaanisektori tunnustatud

tootmisharudevaheline organisatsioon Association Interprofessionnelle de la Banane (AIB)21.

Meetme eesmärk oli luua turuindikaator ja levitada seda Prantsusmaa emamaal hulgimüügi

tasandil, et teavitada ettevõtjaid banaanihindade muutustest, millega hulgimüüjad müüvad

banaane jaemüüjatele ning millega toitlustusettevõtjad, restoranid ja kesksed hankijad neid

ostavad.

Kolmandaks uuris komisjon samal aastal CNIELi taotlust luua turuindikaator nelja kaitstud

päritolunimetusega juustu (Cantal, Auvergne blue, Ambert ja Saint-Nectaire) ning nende

kõrvalsaaduste (või ja vadakupulber) kohta ning levitada seda Prantsusmaa Auvergne’i

piirkonnas22.

Kõigil kolmel juhul oli turuindikaatorite eesmärk suurendada turu läbipaistvust, pakkudes

ettevõtjatele põhjalikku ja terviklikku teavet. Korrapäraselt avaldatavad indikaatorid vähendaksid

teabe ebaühtlust ja hindade kõikumist, parandades turu mõistmist kõikidel etappidel.

Turusuundumuste parem tundmine võimaldaks ettevõtjatel kogu tarneahelas teha paremini

läbimõeldud tootmis- ja investeerimisotsuseid.

2024. aastal hindas komisjon arvamuse taotlust, mis käsitles Prantsusmaal toodetud ja turule

viimiseks mõeldud õunte kaalupõhise liigitamise meetme kokkusobivust23.

Selles juhtumis püüti kokkuleppega saavutada mitut ühise turukorralduse määruse artikli 157

lõike 1 punkti c kohast peamist eesmärki. See suurendas kõnealuse tootmisharudevahelise

organisatsiooni liikmete teadmisi ja turu läbipaistvust, ühtlustades ühise mõõtühiku abil

turuandmeid, parandades seeläbi järgneva etapi ettevõtjate jaoks prognoositavust ning

lihtsustades suhteid eelneva etapi ettevõtjatega. See aitas paremini kooskõlastada toodete

turuleviimist, võttes kasutusele kaalupõhise liigituse, mis lihtsustab turustamiseeskirju ning

vähendab ettevõtjate ebakindlust ja nendevahelisi konflikte. Samuti nähti ette suurusvahemikud,

mis sisaldasid „kattuvusi“, võimaldades ettevõtjatel nõudluse alusel valida müügisegmendi, kus

21 Komisjoni arvamus: agriculture.ec.europa.eu/document/download/cab818ee-c187-4a14-8635-

a9fda51a9cc9_en?filename=c-2021-1437-commission-decision_en.pdf.

22 Komisjoni arvamus: f033b677-0932-4fee-8b83-85e7a0caa63c_en.

23 Komisjoni arvamus: 3e7b4934-d539-41ca-8228-b0a8721b449a_en.

10

nad soovivad oma tooteid positsioneerida. Selline lähenemisviis võimaldas kõrvaldada

ebakindluse ja optimeerida müüki. See aitas ka parandada tootmise ja turustamise käigus toote

kvaliteeti, vähendades kaalupõhise sorteerimise abil selliseid riske nagu muljumine, võimaldades

samal ajal ettevõtjatel arvesse võtta toote tihedust ja suhkrusisaldust, et tagada turule viidavate

toodete küpsus. Kokkulepe aitas vähendada ja hallata jäätmeid, piirates toodete käitlemist

hankeprotsessi käigus, vähendades seeläbi nende riknemist ja kadusid ning vastates samal ajal

tarbijate ootustele.

Ühise turukorralduse määruse artikkel 172b

Artikli 172b kohaselt võivad veinisektoris tegutsevad tunnustatud tootmisharudevahelised

organisatsioonid anda vabatahtlikke hinnasuuniseid kaitstud päritolunimetusega või kaitstud

geograafilise tähisega veinide tootmiseks mõeldud viinamarjade müügi kohta, tingimusel et

sellised suunised ei kõrvalda konkurentsi asjaomaste toodete olulise osa puhul.

Selle sätte kohaselt ei pea neist meetmetest komisjonile teatama ning komisjonile teadaolevalt ei

ole seda sätet seni rakendatud.

2.3 Kestlikkuskokkulepped (ühise turukorralduse määruse artikkel 210a)

Määrusega (EL) 2021/211724 lisati ühise turukorralduse määrusesse uus säte (artikkel 210a),

millega jäetakse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja tootjate

vahelised või tootjate ja toiduainete tarneahela teiste osaliste vahelised (näiteks töötlemis- või

turustustasandil sõlmitud) kokkulepped, mille eesmärk on rakendada liidu või liikmesriigi

õigusega ettenähtust rangemat kestlikkusstandardit. Määrus jõustus 2021. aasta detsembris.

Selle erandi kasutamiseks peavad ettevõtjad püüdma rakendada rangemaid standardeid, mille

eesmärk on aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele: i) keskkonnakaitse; ii) pestitsiidide

kasutamise või antimikroobikumiresistentsuse ohu vähenemine või iii) loomatervis ja loomade

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust

(EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012

põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete

määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL)

nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks

(ELT L 435, 6.12.2021, lk 262).

11

heaolu. Neil juhtudel on ettevõtjatel lubatud sõlmida kokkuleppeid, mis muidu kuuluksid ELi

toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, tingimusel et nende vahel kokkulepitud

konkurentsipiirangud on soovitud kestlikkusstandardite saavutamiseks hädavajalikud.

2023. aasta detsembris võttis komisjon vastu suunised artikli 210a kohaldamise tingimuste

kohta25. Need sisaldavad üksikasjalikke juhiseid erandi tõlgendamiseks ning arvukaid näiteid

võimalike kokkulepete kohta, mis kuuluksid selle erandi kohaldamisalasse.

Kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis vastavad artikli 210a tingimustele, ei ole

keelatud ning nende lubamiseks ei ole vaja eelnevat otsust. Erandi kohaldamine põhineb

enesehindamisel. Tootjad võivad siiski taotleda komisjonilt arvamust selle kohta, kas

kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused on kooskõlas artikliga 210a.

Komisjon esitas 2025. aasta juulis oma esimese artikli 210a kohase arvamuse Prantsuse

veinisektori kestlikkuskokkuleppe kohta26. Kokkuleppe eesmärk on säilitada Oksitaania

piirkonna veinisektoris saavutatud praegune kestlikkuse tase, rakendades selleks mahe- ja kõrge

keskkonnaväärtusega (haute valeur environnementale, HVE) standardeid. Prantsuse veiniturgu

mõjutava kriisiolukorra tõttu on oht, et nende keskkonnahoidlikumate veinide tootjad lähevad üle

majanduslikult tulusamale tavapärasele veinitootmisele või lahkuvad turult, näiteks riikliku

väljajuurimiskava kaudu. Selle riski vähendamiseks on lepingus sätestatud lahtise veini

ostmiseks vabatahtlik soovituslik hind tasemel, mis katab kulud ja kuni 20 % kasumimarginaali.

Komisjon leidis, et kokkulepe on kooskõlas artikliga 210a.

2.4 Kriisimeetmed (ühise turukorralduse määruse artikkel 222)

Turgude tõsise tasakaalustamatuse aegadel lubab artikkel 222 komisjon vastu võtta rakendusakte,

mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 põllumajandustootjate,

põllumajandustootjate liitude, tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide

liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide teatavate kokkulepete ja otsuste suhtes,

25 Komisjoni suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 101 tehtava erandi kohaldamise kohta

põllumajandustootjate kestlikkuskokkulepete suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 210a (ELT C

1446, 8.12.2023).

26 Komisjoni arvamus: 86f5a339-ee2d-430f-8e29-5fb56770ba14_en.

12

tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist ja

nende range eesmärk on asjaomast sektorit stabiliseerida.

22. jaanuaril 2024 esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eraldi aruande27

kriisimeetmete, sealhulgas artikli 222 alusel vastu võetud meetmete kasutamise kohta

ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 2023. aasta lõpuni.

Pärast selle aruandega hõlmatud perioodi ei ole artikli 222 alusel muid meetmeid võetud.

2.5 Pakkumise reguleerimine (ühise turukorralduse määruse artiklid 166a, 167 ja 167a)

Ühise turukorralduse määruse artikkel 166a

Artikkel 166a võimaldab tunnustatud tootjaorganisatsioonil, tunnustatud tootmisharudevahelisel

organisatsioonil või geograafilise tähisega seotud tootjarühmal paluda liikmesriigil kehtestada

kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete suhtes siduvad tarne-

eeskirjad. Selle 2021. aastal lisatud artikliga asendatakse varasemad juustu (artikkel 150) ja sinki

(artikkel 172) käsitlevad sätted ning on kohaldatav kõikidele geograafilise tähisega

põllumajandustoodetele.

Käesolevas aruandes käsitletud ajavahemiku jooksul on komisjonile teatatud mitmest juhtumist

piima- ja piimatoodete sektoris, mis on seotud kas enne 2021. aastat kehtinud või uute sätetega

ning hõlmavad kaitstud päritolunimetusi või kaitstud geograafilisi tähiseid Asiago, Grana Padano

ja Parmigiano Reggiano Itaalias ning Reblochon, Gruyère, Raclette de Savoie, Tomme de

Savoie, Emmental de Savoie, Abondance, Beaufort ja Comté Prantsusmaal28.

Kehtestati normid, mille eesmärk on tagada kaitstud päritolunimetusega või kaitstud

geograafilise tähisega kvaliteettoodete lisaväärtus kahe lihatoote (sink) puhul: Prosciutto di

27 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Ühise turukorralduse määruse artiklite 219–222 kohaselt

vastu võetud kriisimeetmete kasutamine“ (COM(2024) 12 final).

28 Asiago: NOTIFICA PIANO REGOLAZIONE OFFERTA FORMAGGIO ASIAGO DOP; Grana Padano: Notifica

piano regolazione offerta formaggio grana padano DOP; Parmigiano Reggiano: Regulation of supply Parmigiano

Reggiano; Reblochon, Gruyère, Raclette de Savoie, Tomme de Savoie, Emmental de Savoie, Abondance, Beaufort

ja Comté: e8eac044-1136-4a7d-bdfb-95ecc89eb42a_en.

13

Parma (28. detsembrist 2017 kuni detsembrini 2020)29 ja Prosciutto di San Daniele (1. jaanuarist

2021 kuni 31. detsembrini 2023)30. Mõlema toote suhtes kehtivaid norme on pikendatud kuni

2026. aastani31.

Meetmete peamine eesmärk on kohandada asjaomaste kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud

geograafilise tähisega toodete pakkumist nõudlusele. Eesmärk on pidevalt tootmise ja turu

arenguid jälgides ning tootmismahtusid kohandades vältida suuri tasakaalustamatusi pakkumise

ja nõudluse vahel, mis põhjustavad kõikumisi ja avaldavad tõsist mõju kogu tarneahelale.

Meetmete eesmärk on ka edendada lisaväärtusega tootmist ja tagada tootjatele õiglane tasu.

Samas on see äärmiselt oluline tagada toote kättesaadavus turul.

Ühise turukorralduse määruse artikkel 167

Vastavalt artiklile 167 võivad tootjaliikmesriigid kehtestada tarne reguleerimiseks

turustamiseeskirju, eelkõige tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsusega, et

parandada ja stabiliseerida ühise veinituru toimimist.

2020. aastal teatas Hispaania meetmest,32 millega kehtestati üldreegel, mis piirab maksimaalset

saagikust veinitootmiseks kasutatavatel maatükkidel, mis ei kuulu kaitstud päritolunimetuse või

kaitstud geograafilise tähise reguleerimisalasse33 (18 000 kg/ha punase veini ja 20 000 kg/ha

valge veini puhul), ning määrati kindlaks suurematel maatükkidel kasvatatud viinamarjade

võimalikud kasutusviisid. Need normid võeti 2020. aastal kasutusele Hispaania 2014. aasta

dekreedi täiendavate sätetena, millega rakendatakse artiklit 16734 üldises mõttes.

29 Masaf - Decreto 28 dicembre 2017.

30 Masaf - Decreto approvazione del piano di regolazione dell'offerta del prosciutto San Daniele DOP - 2021-2023.

31 https://www.prosciuttodiparma.com/wp-content/uploads/2024/01/Piano-di-Regolazione-dellOfferta-2024-2026-

29-gennaio.pdf, https://www.regione.fvg.it/rafvg/export/sites/default/RAFVG/economia-imprese/agricoltura-

foreste/FOGLIA32/allegati/Piano_Regolazione_Offerta_2024-2026_REV_01.pdf.

32 Real Decreto 557/2020, de 9 de junio.

33 Päritolunimetuse või geograafilise tähisega kaitstud veinide maksimaalsed saagikused on sätestatud nende

tootespetsifikaatides.

34 Real Decreto 774/2014, de 12 de septiembre.

14

Prantsusmaa teatas asjaomasel ajavahemikul mitme turustamiseeskirja vastuvõtmisest, et

moodustada reservvarud, mis sisaldavad osaliselt Champagne’is,35 Languedocis36 (2020) ja

Cognacis37 (2019) toodetud baasveine.

Ühise turukorralduse määruse artikkel 167a

Määrusega (EL) 2020/222038 lisati ühise turukorralduse määrusesse artikkel 167a, et

tootjaliikmesriigid saaksid kehtestada turustamiseeskirju, mille eesmärk on reguleerida

pakkumist, et parandada ja stabiliseerida oliiviõli ühisturu toimimist. Liikmesriigid peavad

teatama komisjonile igast selle artikli alusel tehtud otsusest.

3. Komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste uurimised põllumajandussektoris

Konkurentsiasutused viisid 2017. aasta juulist 2025. aasta juulini Euroopa Liidu39

põllumajandussektoris läbi umbes 110 uurimist ja 20 uurimist on veel pooleli, nii et kokku on

uurimisi 130. Kõige rohkem uurimisi viisid ELis läbi konkurentsiasutused (27 juhtumit), neile

järgnesid komisjoni (12 juhtumit), Prantsusmaa (12 juhtumit), Taani (11 juhtumit) ja Austria (10

juhtumit) uurimised.

3.1. Peamised uurimisalused tootekategooriad/sektorid

Konkurentsiasutuste uurimised hõlmavad väga erinevaid põllumajandustooteid, kuid kõige

sagedamini olid uurimise all järgmised tootekategooriad: piim ja piimatooted (25 %), puu- ja

köögivili (19 %), liha (13 %) ja munad (6 %). Mitu uurimist viidi läbi ka suhkru (5 %), teravilja

(5 %) ja seemnete (4 %) kategoorias.

35 Arrêté du 18/10/2017, Arrêté du 03/10/18, Arrêté du 9/12/19, Arrêté du 13/03/20.

36 Arrêté du 11/02/20.

37 Arrêté du 25/11/2019.

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad

üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi

(EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning

(EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning

määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L

437, 28.12.2020, lk 1).

39 Mõiste „konkurentsiasutused“ hõlmab nii Euroopa Komisjoni kui ka riiklikke konkurentsiasutusi.

15

3.2 Uurimisalused üksused

Konkurentsiasutuste läbiviidavate uurimiste objektideks on tootjad40 (36 %),

põllumajandustootjate liidud (14 %), hulgimüüjad (12 %), tootjaorganisatsioonid (9 %), üksikud

põllumajandustootjad (9 %), jaemüüjad (8 %) ning mitmesugused muud üksused, sealhulgas

kutseühingud, tootmisharudevahelised organisatsioonid ning eksportijate ühendused (13 %).

Uurimistes kõige sagedamini käsitletavad üksused on tootjad. Näiteks uuris Prantsuse

konkurentsiamet suurte toidutootjate vahelist kooskõlastamist ning tegi selle kohta otsuse, mis

puudutas nii eelneval turul tapamajadelt ostetavate kondita taiste sealihatükkide (peamiselt

„jambon supérieur maigre“ ehk JSM, mida kasutatakse keedusingi valmistamiseks) ostuhinda

kui ka järgneval turul toorete/kuivatatud ja kuumtöödeldud jahutatud lihatoodete (nagu vorst,

kuivatatud salaami, rosette, pasteet, rillette, keedusink) müümise kohta järgneval turul suurtele

jaemüüjatele oma kaubamärgi all või odavama tootesarja raames.

3.3 Põllumajandustootjad on uurimiste peamine allikas

Konkurentsiasutused algatasid enamiku uurimisi ka omal algatusel (ex-officio menetlusega), kui

olid saanud turuteabe kaudu teada võimalikest konkurentsivastastest tavadest. Lisaks algatasid

konkurentsiasutused uurimisi pärast kaebuse saamist (tarnijatelt, konkurentidelt või klientidelt).

Kaebuse esitajad olid erinevad ja nendeks olid peamiselt: põllumajandustootjad (24 %), tootjad

(21 %), jaemüüjad (16 %), põllumajandustootjate liidud (13 %), tootjaorganisatsioonid (11 %),

üksikisikud (11 %) ja hulgimüüjad (4 %).

Andmed näitavad, et kaebuste peamiseks allikaks on põllumajandustootjad, kas üksikult või

ühendustena (tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud), kes esitavad umbes poole

kaebustest, ning lõppkokkuvõttes on nad ka konkurentsiõiguse rikkumiste uurimiste peamine

allikas (sealhulgas turuteave, mida nad esitavad konkurentsiasutustele). Põllumajandustootjad

avalikustavad mõnikord oma kaebused nende esitamisel konkurentsiasutustele ja kahjustavad

sellega konkurentsiasutuste võimalust koguda võimalike rikkumiste kohta tõendeid.

40 Käesolevas aruandes tähistab mõiste „tootjad“ üksusi, kes toodavad toitu, töödeldes ühte või mitut koostisosa

(olenemata sellest, kas need koostisosad on põllumajandustooted või mitte). See hõlmab töötlejaid (st üksusi, kes

töötlevad ühe või mitu põllumajandustoodet muudeks toodeteks).

16

3.4 Uurimiste tulemused

Asjaomasel perioodil lõpetatud 110 uurimises, mis käsitlesid konkurentsieeskirjade rikkumist

põllumajandussektoris, jõuti kolme liiki tulemusteni:

a) rikkumise tuvastamise otsused, millega määrati trahvid (umbes neljandik

lõpetatud juhtumitest), st konkurentsiasutused nõudsid ettevõtjalt rikkumise

lõpetamist ja rahatrahvi maksmist;

b) kohustusi käsitlevad otsused (kuus juhtumit), st konkurentsiasutused ei jõudnud

järeldusele, kas rikkumine toimus, ning võtsid vastu otsuse, millega muutsid

uuritava ettevõtja pakutud kohustused õiguslikult siduvaks, kõrvaldades sellega

võimalikud konkurentsiprobleemid;

c) uurimise lõpetamine ilma otsuseta (umbes pooled lõpetatud juhtumitest), st

konkurentsiasutused lõpetasid menetluse uurimise ettevalmistavas etapis tõendite

puudumise tõttu. Mõnel juhul võis see olla tingitud ka asjaolust, et nõutava

tõendamiskohustuse täitmiseks oleks tulnud teha ebaproportsionaalselt suuri

jõupingutusi, või vajadusest seada prioriteete.

Kuigi enamik uurimisi lõpeb ilma ametliku otsuseta, võivad need siiski mitmel moel olulised

olla. Esiteks on mõned uurimised näidanud, et toiduainete tarneahelas esitatud kaebused või

kahtlused on põhjendamatud. Näiteks uuris Kreeka konkurentsiamet COVID-19 pandeemia

kriitilisel perioodil ilmunud ajakirjandusartiklite põhjal kahtlusi, et konkurentsivastased

tegevused võisid põhjustada teatavate põllumajandustoodete ja toiduainete puudust ja/või nende

hinna tõusu. Konkurentsiamet leidis, et COVID-19 pandeemia ajal piima ja durumnisujahu

keskmine hind supermarketikettides märkimisväärselt ei kasvanud. Kahtlused võisid tekkida

seetõttu, et mõned konkreetsed hinnad ei olnud kogu riigis valitseva olukorra jaoks tüüpilised.

Mõnel muul juhul suutis konkurentsiasutuse sekkumine rikkumise ära hoida, nagu näiteks

punktis 3.5.5 kirjeldatud protektsionistlike kokkulepete puhul.

17

3.5 Uuritud ja tuvastatud rikkumiste liigid

Konkurentsiasutuste avastatud rikkumiste peamised liigid on järgmised: horisontaalsed

kokkulepped (hindade ja müügimahtude piiramine) (32 %), müüja ja ostja vahelised

kokkulepped ostja edasimüügihindade kindlaksmääramiseks41 (16 %), kokkulepped klientide

jaotamise kohta (13 %), pakkumismahhinatsioonid (mitme müüja pakkumiste kooskõlastamine)

(12 %), turu jagamise kokkulepped (8 %), äriliselt tundliku teabe vahetamine (6 %), turgu

valitseva seisundi kuritarvitamine, sealhulgas konkurentide turult väljatõrjumise strateegiad,

nagu röövellikud hinnad, välistavad hinnaalandused, liialdatud ja ebaõiglased hinnad (6 %).

Mitmel juhul leidsid konkurentsiasutused, et samal ajal toimus mitu rikkumist. Järgmistes

punktides esitatakse näited sellistest rikkumistest.

3.5.1 Hindu ja/või koguseid käsitlevad kokkulepped

Kõige sagedamini sõlmiti hinnakokkuleppeid. Ostjad sõlmisid hindu ja koguseid käsitlevaid

kokkuleppeid, mis kahjustasid põllumajandustootjaid. Näiteks määras Hispaania

konkurentsiamet 2019. aasta juulis trahvi kümnele Hispaanias tegutsevale suurimale Hispaania ja

rahvusvahelisele piimatööstusettevõttele ning nende ühendustele seoses aastatel 2000–2013

tegutsenud piimakartelliga42. Ettevõtjad vahetasid teavet toorpiima ostuhindade ja -koguste ning

piima ülejäägi kohta. Selline käitumine võttis piimatootjatelt õiguse oma piima hinna üle vabalt

läbirääkimisi pidada, nõrgendades veelgi nende läbirääkimispositsiooni turul. Samamoodi uuris

Poola konkurentsiamet viit marjade (muu hulgas sõstra, kirsi ja ploomi) kokkuostjat,43 kes

leppisid kokku marjade kokkuostuhinnad, mida nad kohalikelt marjakasvatajatelt ostsid44.

Hinnakokkuleppeid sõlmisid ka tootjad. Näiteks trahvis komisjon Euroopa suurimaid

konserveeritud köögiviljade tootjaid aastatel 2000–2013 sõlmitud hinnakokkulepete ja turuosade

41 Seda tava tuntakse ka kui „edasimüük kokkulepitud hinnaga“.

42 Täpsema teabe leiate pressiteatest plantilla nota de prensa.

43 Damex, Kam-Pol, Fructis, Kalbrok ja Silver-Trans.

44 Poola konkurentsiamet võttis 2026. aasta märtsis vastu otsuse, millega määrati nendele marjade kokkuostjatele

trahv; https://uokik.gov.pl/zmowa-przy-skupie-owocow-prezes-uokik-naklada-kary.

18

jagamise eest45. Konserveeritud köögiviljadeks olid oad, rohelised herned, herne- ja

porgandisegud ning köögiviljasegud (välja arvatud mais ja seened), mida müüdi plekk- või

klaaspurkides peamiselt oma kaubamärgi all jaemüüjatele ja toitlustussektorile kogu Euroopa

Majanduspiirkonnas. Tootjateks olid üks äriühing ja kaks põllumajandusühistut.

Muud juhtumid puudutasid hinnaindeksite kehtestamist. Näiteks määras Prantsuse

konkurentsiamet46 2018. aastal Côtes du Rhône’i piirkonna viinamarjakasvatajate ühingule

(Syndicat général des vignerons réunis des Côtes du Rhône – SGVRCR) 20 000 euro suuruse

trahvi konkurentsivastase tegevuse eest seoses kontrollitud päritolunimetusega47 lahtiste veinide

„Côtes du Rhône“ turustamisega. Kõnealune veinitootjaid esindav kutseühing tegeles aastatel

2010–2017 hindade kindlaksmääramisega, kehtestades ja levitades oma liikmetele

miinimumhindade juhiseid ning sellele järgnenud soovitusi, mis hõlmasid erinevaid

veinikategooriaid värvi ja kvaliteediklassi järgi. Need meetmed, mida propageeriti avaldatud

artiklites, uudiskirjades ja kohtumistel, soodustasid müügiläbirääkimistel ühtse hinna

kehtestamist, moonutades konkurentsi ja eirates konkreetseid tootmiskulusid.

2021. aastal tuvastas Rumeenia konkurentsiamet munatootjate (viis tootjat ja tootjate ühendus)48

vahel sõlmitud konkurentsivastased horisontaalsed kokkulepped, mille eesmärk oli kontrollida

ja/või piirata munade pakkumist Rumeenia turul, sealhulgas elemente, mis muudaksid riigi turu

munade importimiseks vähem atraktiivseks. Kodumaise pakkumise reguleerimise ja/või

piiramise peamine eesmärk oli vältida munahinna langust.

3.5.2 Edasimüügihindade kindlaksmääramise kokkulepped

Edasimüügihindade kindlaksmääramise kokkulepped hõlmasid tavaliselt tootjat ja ühte või mitut

jae- või hulgimüüjat. Näiteks määras Kreeka konkurentsiamet 2018. aastal margariini ja või

tootmise ja müügi sektoris ettevõttele Minerva S.A. trahvi, kuna ta oli mitme seotud

45 IP_19_5911_EN.pdf.

46 23. mail 2018 veinisektoris välja antud otsus nr 18-D-06.

47 Appellation d’Origine Contrôlée.

48 Decizia-oua-site.pdf.

19

hulgimüüja/turustajaga kokku leppinud hinnad, millega viimased Minerva tooteid edasi

müüsid49.

3.5.3 Turgude jagamine

2023. aastal tuvastas Hollandi konkurentsiamet, et neli toorete porgandite tarnijat olid omavahel

jaganud müügi tööstusklientidele (konservide ja külmutatud toidu tootjatele) Hollandis, Belgias

ja Saksamaal. Tarnijad leppisid omavahel kokku ka teatavates vastastikustes tarnetes ja

hüvitistes.

3.5.4 Pakkumismahhinatsioon

Pakkumismahhinatsioon tähendas tavaliselt mitme müüja vahelist pakkumiste kooskõlastamist

ostja korraldatud hankemenetluses. Näiteks leidis Horvaatia konkurentsiamet 2022. aasta

otsuses, et neli hulgimüüjat olid kooskõlastanud oma pakkumised 14 tooterühma osas hankes,

mille korraldas Zagrebis supiköögi teenuseid pakkuv sotsiaalhoolekandeasutus (Dobri dom). Nii

määrasid hulgimüüjad hanke erinevate osade võitjad, mis lõppkokkuvõttes tõstis raskes

majandusolukorras olevate kodanike jaoks oluliste toiduainete hindu50. Ka 2018. aastal tuvastas

Kreeka konkurentsiamet, et ühistu (Friesland Campina Hellas) ja äriühing (Mandrekas) olid

kooskõlastanud oma pakkumised piimatoodete hankemenetlustes, hoidudes samaaegsest

osalemisest hankemenetlustes51. Rootsi konkurentsiamet tuvastas 2020. aastal ARLA Foods

ABga52 seotud juhtumis pakkumiste kooskõlastamise ka piimatoodete puhul.

3.5.5 Geograafilise turu jagamise kokkulepped, protektsionistlikud kokkulepped

Geograafilise turu jagamise kõige levinumaks vormiks olid nn protektsionistlikud kokkulepped.

Need kokkulepped sõlmiti kas ainult jaemüüjate vahel või tarneahela eri etappides tegutsevate

ettevõtjate vahel, et anda eelis oma liikmesriikidest pärit toodetele. Komisjon algatas koostöös

49 ioei_tm_i_i_o_i_i_i_.pdf.

50 CCA detects first bid rigging cartel in public procurement - AZTN. https://www.aztn.hr/ea/wp-

content/uploads//2022/06/UPI-034-0317-01021-.pdf.

51 Δελτίο Τύπου - Διευθέτηση υπόθεσης.

52 The Swedish Competition Authority takes legal action against Arla Foods for unlawful cooperation | Rootsi

konkurentsiamet; Arla Foods is not granted leniency in a case on unlawful cooperation | Rootsi konkurentsiamet.

20

liikmesriikide konkurentsiasutustega mitu uurimist seoses erinevate lepingutega ja sarnaste

turundusalgatustega Belgias, Bulgaarias, Prantsusmaal ja Lätis. Need algatused olid alles väga

varases staadiumis ning konkurentsiasutuste sekkumise tulemusena muudeti neid nii, et need ei

diskrimineeriks teiste liikmesriikide tooteid ega põhjustaks seega siseturu killustumist.

Lisaks olid mõned geograafilise müügipiirkonna jagamise juhtumid: 2023. aastal tegi Austria

kartellikohus Austria konkurentsiameti taotlusel otsuse, milles tuvastati, et kaks suhkrutootjat –

Südzucker AG ja Nordzucker AG – olid rikkunud ELi toimimise lepingu artiklit 101

kooskõlastatud tegevusega tööstusliku suhkru turul, täpsemalt omavahelise kokkuleppe kaudu

säilitada eraldiseisvad geograafilised müügipiirkonnad (vastavalt Austrias ja Saksamaal), piirates

sellega konkurentsi ja mõjutades piiriülest kaubandust53.

3.5.6 Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

Uurimised keskendusid eelkõige põllumajandustootjate ja ühistute vahelistele suhetele ning

põllumajandustootjate vabadusele valida ühistu, mille liikmeks nad soovivad saada. Näiteks

muutis Saksamaa suurim piimaühistu Deutsche Milchkontor (DMK) 2018. aastal Saksamaa

konkurentsiameti uurimise54 tulemusena oma tarnetingimusi ja lühendas piima tarnelepingu

lõpetamise etteteatamistähtaega 24 kuult 12 kuule, pakkudes sellega põllumajandustootjatele

rohkem võimalusi ühistu ja tarnetingimuste valikuks.

Muud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise juhtumid puudutasid liiga kõrgete hindade

kehtestamist. 2022. aastal leidis Küprose konkurentsiamet, et Küprose karjakasvatajate ühendus

oli kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit, kehtestades järgnevale turuetapile

(piimatööstusele) ülemäära kõrged hinnad.

53 Cartel Court imposes a fine of EUR 4.2 million on Südzucker AG at AFCA’s request; the decision is final: BWB

Bundeswettbewerbsbehörde.

54 Bundeskartellamt – Homepage – Proceeding against DMK dairy discontinued.

21

4. Põllumajandussektoris konkurentsiasutuste poolt läbiviidavad konsultatsioonid ja

järelevalvemeetmed

Liikmesriikide konkurentsiasutused andsid põllumajandussektori ettevõtjate taotlusel ka nõu

konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta. Kõnealusel perioodil said liikmesriikide

konkurentsiasutused 53 põllumajandussektorit käsitlevat nõuandetaotlust.

Liikmesriikide konkurentsiasutuste oluline töö on ka järelevalve. Kõnealusel ajavahemikul viisid

liikmesriikide konkurentsiasutused läbi 22 sektoripõhist uurimist konkurentsieeskirjade

kohaldamise kohta põllumajandussektoris. Selline töö hõlmas tavaliselt sektoripõhiseid uurimisi,

aruannete vastuvõtmist ja huvide kaitsmist.

Eelkõige andsid liikmesriikide konkurentsiasutused korduvalt nõu seoses

kestlikkuskokkulepetega. Mõned näited:

• Saksamaa konkurentsiamet vastas seitsmele kestlikkuskokkuleppeid käsitlevale

konsultatsioonitaotlusele, sealhulgas käimasolev konsultatsioon lihasektoris algatuse

„Initiative Tierwohl“55 raames (kus osapooled otsustasid Saksamaa konkurentsiameti

tõstatatud kahtluste tõttu kaotada alates 2024. aastast lisatasu, mida ostjad maksid

osalevatele põllumajandustootjatele ja mida tuntakse ka loomade heaolu lisatasuna), ning

neli lõpetatud konsultatsiooni kakao-, taime-, banaani- ja piimasektoris.

• Prantsuse konkurentsiamet vastas kahele taotlusele anda nõu mitteametlikult: i) üks

taotlus, mille esitasid kaks kutseühingut (Coopération Agricole Nutrition Animale ja

Syndicat National de l’Industrie de la Nutrition Animale), puudutas metoodilise juhendi

eelnõud, mille eesmärk on arvutada segasööda keskkonnamõju, täpsemalt selle

kasvuhoonegaaside jalajälg56; ii) teine taotlus, mille esitas ühing „Pour une Agriculture

du Vivant“ seoses projektiga, mille eesmärk on aidata Prantsusmaa territooriumil

55 Algatus „Initiative Tierwohl“ on põllumajandus-, lihatootmis- ja toidu jaemüügisektori vahelise kokkuleppe alusel

loodud projekt, mille eesmärk on premeerida loomapidajaid loomapidamistingimuste parandamise eest.

56 29. jaanuari 2025. aasta mitteametlik nõuanne nr 25-DD-01 põllumajanduse rohepöördega seotud lisakulude ja

riskide ühise rahastamise süsteemi loomise kohta.

22

tegutsevaid põllumajandustootjaid, rahastades ja tagades nende üleminekut

keskkonnasõbralikumate tavade juurde57 (mis eeldaks ühise turukorralduse määruse

artikli 210a kohaldamist).

• Madalmaade konkurentsiamet vastas kahele konsultatsioonile: i) ühte taotles Stitchting

Milieukeur – organisatsioon, mis töötab välja ja haldab põllukultuuridele, puu- ja

köögiviljadele, piimale, munadele, dekoratiivtaimedele (lilled, taimed, puud, lillesibulad

jne) ning valmistoitudele ja töödeldud toiduainetele Madalmaade kvaliteedimärgi

andmise kriteeriume, seoses töötlemata kartuleid, köögi- ja puuvilju käsitleva

kokkuleppega; ii) teist taotles lillesektoris tegutsevate ettevõtjate ühendus Tuinbranche

Nederland.

5. Lõppmärkused

Tõhus konkurents on põllumajandussektoris ülioluline, et tagada aluslepingus sätestatud ühise

põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamine. Vastu on võetud mitmed põllumajandussektoris

konkurentsieeskirjadest tehtavad erandid, mille peamine eesmärk on tugevdada ja tasakaalustada

põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas. On äärmiselt oluline, et

põllumajandustootjad kasutaksid aktiivselt olemasolevaid mehhanisme ja nende pakutavaid

eeliseid. Neis raamistikes on endiselt märkimisväärne kasutamata potentsiaal, mis vajab

suuremat tähelepanu. Eelkõige pakuvad erandid konkurentsieeskirjadest raamistikku toodete

tootmise ja tarnimise korraldamiseks põllumajandustootjate poolt tootjaorganisatsioonide ja

tootjaorganisatsioonide liitude kaudu. Sellised organisatsioonid ei saa mitte ainult kasu

konkurentsieeskirjadest tehtavatest vajalikest eranditest, vaid saavad ka rahalist toetust ühise

põllumajanduspoliitika raames. Lisaks pakuvad need struktuurilisi vahendeid, mis võimaldavad

põllumajandustootjatel osaleda võrdsematel alustel ärisuhetes oma tarnijate ja ostjatega, hallata

riske ja investeeringuid ning tulla toime raskustega. Samal ajal on konkurentsiasutuste poolne

järelevalve võimaldanud peatada ja ennetada põllumajandustootjatele kahjulikke tavasid nii

müügi- kui ka ostupoolel. Konkurentsieeskirjadest tehtavad erandid muutuvad jätkuvalt,

säilitades samas ühise põllumajanduspoliitika turule orienteerituse. Komisjoni 2024. aasta

57 29. jaanuari 2025. aasta mitteametlik nõuanne nr 25-DD-01 põllumajanduse rohepöördega seotud lisakulude ja

riskide ühise rahastamise süsteemi loomise kohta.

23

ettepanekus58 toodi välja täiendavad võimalused põllumajandustootjate positsiooni

tugevdamiseks tarneahelas. Ajal, mil tarneahelas jätkub kontsentreerumine nii eelnevas etapis

(vajalike sisendite osas) kui ka järgnevas etapis (toidusektoris), on õiglane ja tõhusalt rakendatav

konkurentsiraamistik endiselt hädavajalik, et põllumajandustootjad saaksid oma töö eest õiglast

tasu ning et tagada tarbijatele mõistliku hinnaga tarned kooskõlas ELi toimimise lepingu alusel

kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega.

58 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013,

(EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 seoses põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas,

2024/0319 (COD).