EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 16.7.2026 COM(2026) 371 final

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN

PARLIAMENT AND THE COUNCIL

Tenth Annual Report on the Facility for Refugees in Turkey

Contents

1. Introduction ................................................................................................................................... 1

1.1. Türkiye and the refugee crisis ......................................................................................................... 1

1.2. The EU response to the crisis and the establishment of the Facility ............................................... 2

2. The functioning of the Facility ..................................................................................................... 3

3. Financial capacity, duration and nature of funding .................................................................. 4

4. Implementation of the Facility ..................................................................................................... 6

5. Monitoring, evaluation and audit .............................................................................................. 14

6. Communication and visibility .................................................................................................... 16

7. Conclusion and next steps .......................................................................................................... 16

1

1. Introduction

Under Article 8(1) of Commission Decision C(2015) 95001 (‘the Decision’), the Commission

must keep the European Parliament and the Council regularly informed about the

implementation of the Facility for Refugees in Turkey (‘the Facility’). Under Article 8(2) of

the Decision, the Commission must report annually to the European Parliament and to the

Council on the Facility’s implementation. The first annual report on the Facility was published

in March 20172. All annual reports can be found on the Facility for Refugees website. This

tenth annual report is based on data up to and including January 2026.

1.1. Türkiye and the refugee crisis

Due to its geographic position, Türkiye is a prominent reception and transit country for refugees

and migrants. In January 2026, according to data provided by the Turkish government, the

country hosted 2 339 543 Syrians under temporary protection and more than 300 000 registered

migrants, mainly from Afghanistan, Iraq, Iran and Somalia3,4. This has had a significant impact

on host communities. The protracted presence of Syrian refugees and continuing irregular

arrivals from Afghanistan in Türkiye represent an increasing challenge to social cohesion

between refugees, migrants and host communities. Following the fall of the Assad regime in

December 2024, and according to data provided by the Turkish authorities, more than 600 000

Syrians have returned to Syria. UNHCR has monitored the voluntary returns from Türkiye of

over 453 000 Syrians since 8 December 2024 (as of 30 January 2026). This brings the total

number of voluntary returns to Syria since 2016 to some 1.3 million in February 2026. UNHCR

is present at the border crossings and has been monitoring the voluntary returns through

individual interviews. The Turkish authorities have underlined that returns should be voluntary,

safe, dignified and orderly.

On the eastern Mediterranean route, detections of illegal border crossings continued to fall

overall, which shows that cooperation can deliver results, but risks have not disappeared. Along

the eastern Mediterranean route, the most frequently detected nationalities in 2025 were

Afghans (27%), Sudanese (18%), Egyptians (16%), Bangladeshis (7%) and Syrians (6%).

Irregular border crossings by Syrian nationals have decreased sharply (-88%). The main

departure points along the route were Türkiye (62%) and Libya (38%). At the external maritime

borders, the risks and the loss of life remain severe, with organised criminal networks

frequently exploiting vulnerable individuals by facilitating irregular crossings in overcrowded

and substandard vessels.

1 Commission Decision C(2015) 9500 of 24.11.2015 on the coordination of the actions of the Union and of the

Member States through a coordination mechanism – the Refugee Facility for Turkey. 2 https://enlargement.ec.europa.eu/document/download/9dc8736f-c734-48be-8678-aca919a6a1bf_en. 3 https://en.goc.gov.tr/irregular-migration. 4 A specific characteristic of the Turkish asylum system is linked to the fact that the country has signed the 1967

New York Protocol of the 1951 Geneva Convention with a reservation. Accordingly, the vast majority of refugees

in Türkiye cannot apply for fully fledged refugee status, but only for ‘Conditional Refugee’ status, which, if

granted, limits the stay in the country until the moment a recognised refugee is ‘resettled to a third country’.

2

Türkiye continues to make very significant efforts to host and address the needs of refugees

and migrants and has reiterated its commitment to implementing the EU-Turkey Statement of

18 March 20165 (‘the Statement’). The Statement continued to deliver concrete results in 2025.

Under the ‘One-for-One’ resettlement scheme set out in the Statement more than 44 046

persons were resettled from Türkiye to the EU between April 2016 and December 2025. EU

Member States have suspended resettlement from Türkiye following the change of regime in

Syria in December 2024. The total number of persons returned from the Greek islands to

Türkiye under the ‘One-for-One’ scheme since 2016 stands at 2 253. As the Turkish authorities

have not revoked their decision of March 2020 to suspend return operations under the

Statement following the COVID-19 pandemic, no return operations have since taken place,

despite repeated requests from the Commission and the Greek authorities.

The October 2020 European Council agreed to launch a positive EU-Türkiye agenda. Four

priority areas were identified: (i) improving the functioning of the Customs Union and

relaunching discussions on its modernisation; (ii) migration and support to refugees; (iii) high-

level dialogues; and (iv) people-to-people contacts and mobility. The European Council of June

2021 reiterated the EU’s readiness to engage with Türkiye in a phased, proportionate and

reversible manner to increase cooperation in a number of areas of common interest, subject to

the established conditions set out in March 2021 and in previous European Council

conclusions. The Joint Communication of 29 November 2023 responded to the invitation by

the European Council of 29-30 June 2023 to the High Representative and the Commission to

submit a report on the state of play of EU-Türkiye relations. It put forward several proposals

to reinvigorate relations, including in migration management and financial support to refugees

and host communities. Two EU-Türkiye high-level dialogues on migration and security took

place in Brussels in November 2023 and in Istanbul in July 2025.

1.2. The EU response to the crisis and the establishment of the Facility

The European Union has supported Türkiye in hosting over 3 million refugees, mainly from

Syria, since 2011. In response to the call from EU Member States for significant additional

funding to support refugees in Türkiye, the Commission established the Facility for Refugees

in Turkey by means of the Commission Decision of 24 November 2015, amended on

10 February 2016 and on 14 March and 24 July 2018. The Facility is a mechanism to

coordinate the mobilisation of resources made available under both the EU budget and

additional contributions from Member States integrated into the EU budget as external assigned

revenue6. Member States committed politically to provide national contributions as part of the

5 http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/03/18-eu-turkey-statement/. 6 External revenues under Article 21(2), point (b), of Regulation (EU, Euratom) No 966/2012 of the European

Parliament and of the Council of 25 October 2012 on the financial rules applicable to the general budget of the

Union and repealing Council Regulation (EC, Euratom) No 1605/2002 (OJ L 298, 26.10.2012, p. 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2012/966/oj) for contributions in 2016 and until 1 August 2018 and under

Article 21(2), point (a)(ii), of Regulation (EU, Euratom) 2018/1046 of the European Parliament and of the Council

of 18 July 2018 on the financial rules applicable to the general budget of the Union, amending Regulations (EU)

No 1296/2013, (EU) No 1301/2013, (EU) No 1303/2013, (EU) No 1304/2013, (EU) No 1309/2013, (EU)

3

Common Understanding between EU Member States and the European Commission, adopted

on 3 February 2016 and updated at the time the second tranche of the Facility was agreed7. The

Common Understanding also established a conditionality framework.

On 18 March 2016, the Heads of State and Government of the EU and Türkiye reaffirmed their

commitment to implementing their Joint action plan and agreed further measures aiming to

deepen EU-Türkiye relations and address the migration crisis8. Türkiye and the EU recognised

that further swift and determined efforts were needed. More specifically, the EU-Turkey

Statement signed on 18 March 2016 called for irregular migration from Türkiye to the EU to

be ended by breaking the business model of the smugglers and offering migrants an alternative

to putting their lives at risk and accelerating the Facility’s implementation.

A total of EUR 3 billion was allocated for the first tranche of the Facility (2016-2017)9 and an

additional EUR 3 billion was made available for the second tranche (2018-2019), taking the

Facility total to EUR 6 billion, funded equally through the EU budget and bilateral

contributions by Member States. By 31 December 2020, the Commission had contracted the

full operational allocation of the Facility, and by the end of 2025 almost EUR 5.9 billion was

disbursed.

2. The functioning of the Facility

The Facility is a coordination mechanism that allows for the swift, effective and efficient

mobilisation of EU assistance to refugees in Türkiye, while ensuring sound financial

management. The Facility ensures the optimal mobilisation of existing EU financing

instruments, as humanitarian and/or development assistance, to address the needs of refugees

and host communities in a comprehensive and coordinated manner10.

The Steering Committee of the Facility provides strategic guidance on the priorities, the type

of actions to be supported, the amounts to be allocated, the financing instruments to be

mobilised and the conditions related to the implementation of Türkiye’s commitments under

the EU-Turkey Joint action plan of 29 November 2015 (the ‘Joint action plan’)11.

The sustainability of Facility projects and co-ownership by the Turkish authorities continues to

be important. The importance of sustainability and impact were highlighted both in the

recommendations of the European Court of Auditors’ second special report from April 2024

and in the recommendations of the independent final evaluation of the Facility from November

No 1316/2013, (EU) No 223/2014, (EU) No 283/2014, and Decision No 541/2014/EU and repealing Regulation

(EU, Euratom) No 966/2012 (OJ L 193, 30.7.2018, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj). 7 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11329-2018-INIT/en/pdf. 8 http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/03/18-eu-turkey-statement/. 9 This EUR 3 billion was made available in addition to the EUR 345 million that the Commission had already

allocated to Türkiye in response to the Syrian refugee crisis before the start of the Facility and was additional to

Member States’ bilateral aid. 10 Commission Decision C(2015) 9500 of 24.11.2015, Article 2 – Objectives of the Facility. 11 See Article 5(1) of Commission Decision C(2015) 9500, as amended by Commission Decision C(2016) 855.

4

2025. Priority areas for assistance were identified based on a comprehensive and independent

needs assessment, which was updated in 2018.

The Facility coordinates financing from the following external financing instruments12:

(i) humanitarian aid; (ii) the European Neighbourhood Instrument; (iii) the Development

Cooperation Instrument (DCI); (iv) the Instrument for Pre-accession Assistance (IPA); and

(v) the Instrument contributing to Stability and Peace. Measures financed by the EU’s budget

are carried out according to its financial rules and regulations applicable to both direct and

indirect management. Implementation of assistance is conditional upon Türkiye being in strict

compliance with the undertakings of the Joint action plan and the Statement.

3. Financial capacity, duration and nature of funding

The total budget coordinated by the Facility is EUR 6 billion, mobilised in two tranches. Under

the second tranche, the implementation of 11 projects continues following their extension due

to COVID-19, the February 2023 earthquakes and persistently high inflation in Türkiye. Final

disbursement under six projects is still pending, while activities under five interventions await

completion.

The first tranche amounted to EUR 3 billion, of which EUR 1 billion was mobilised from the

EU budget and EUR 2 billion was provided in bilateral contributions from the Member States.

The second tranche also amounted to EUR 3 billion, of which the EU budget provided EUR 2

billion and the Member States EUR 1 billion13.

As regards EU budget resources, of the EUR 1 billion from the EU budget for 2016-2017,

EUR 250 million was mobilised in 2016 and EUR 750 million in 2017. Of the EUR 2 billion

from the EU budget for 2018-2019, EUR 550 million was mobilised in 2018, with the balance

mobilised in 2019.

For the first tranche Member States contributed EUR 677 million to the Facility in 2016,

EUR 847 million in 2017, EUR 396 million in 2018 and EUR 80 million in 2019. For the

second tranche, Member States contributed EUR 68 million in 2018, EUR 202 million in 2019,

EUR 265 million in 2020, EUR 166 million in 2021 and EUR 165 million in 2022, with the

last payments amounting to EUR 134 million in 2023. Member State contributions were made

directly to the EU budget in the form of external assigned revenue and assigned to the budget

lines of the IPA and humanitarian aid.

12 The European Neighbourhood Instrument and the Development Cooperation Instrument (DCI) contributions

were respectively transferred to and implemented under the Instrument for Pre-accession Assistance and the EU

Trust Fund. In principle, all Facility contributions to the EU Regional Trust Fund in Response to the Syrian Crisis

(from the IPA and to a minor extent from the DCI) were implemented as non-humanitarian assistance. 13 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2018/06/29/facility-for-refugees-in-turkey-member-

states-agree-details-of-additional-funding/.

5

A satisfactory match between the rate of Member States’ payments of their contributions into

the Facility and the rate of disbursements financed by those contributions from the Facility

was maintained.

Additional EU assistance to refugees in Türkiye outside the framework of the Facility

In 2020, an additional EUR 535 million was allocated to support humanitarian actions in

Türkiye outside the framework of the Facility, which has been fully contracted and disbursed.

Following the European Council conclusions of June 2021, the Commission mobilised a further

EUR 3 billion for refugees and host communities in Türkiye for 2021-2023 to ensure continuity

of support in the priority areas of humanitarian assistance, basic needs, education, health,

migration management and border control. A significant part of this funding was mobilised in

response to the 2023 earthquakes, with a total of EUR 355.6 million being directed to socio-

economic support and infrastructure.

In February 2024, the European Council decided to allocate a further EUR 2 billion for 2024-

2027 to maintain effective migration cooperation with non-EU countries, including support for

Syrian refugees in Türkiye, as part of an agreement to revise the multiannual financial

framework (MFF) for 2021-2027.

At the Syria Conference of May 2024, the Commission pledged EUR 1 billion in support to

refugees and host communities in Türkiye. This amount included EUR 520 million from the

regular budget for 2024 to ensure that refugee assistance continues, and EUR 480 million

frontloaded from the EUR 2 billion allocation mentioned above, leaving around EUR 1.5

billion for 2025-2027. The EUR 1 billion package included five measures focusing on: (i)

education (EUR 80 million); (ii) basic needs, healthcare, municipal services and social

cohesion (EUR 421 million); (iii) migration management and border control (EUR 398

million); (iv) provisioning for re-engagement by the European Investment Bank generating

potential loans for refugee-related investment (EUR 75 million); and (v) humanitarian

assistance (EUR 26 million).

Building on this commitment, the Commission planned a comprehensive package of measures

under the remaining 2025-2027 budget. By the end of 2025, a total of EUR 1.311 billion had

been allocated and corresponding financing decisions adopted. Of that amount, EUR 1.151

billion was committed under the multiannual support package for 2025-2027 and covers

essential needs, including basic needs, healthcare and education (EUR 839 million); support

for voluntary returns (EUR 150 million); and border management (EUR 161 million). In

addition, EUR 160 million was allocated separately for the continuation of integrated education

support under the PIKTES (Promoting Integration of Syrian Kids into the Turkish Education

System) programme, and EUR 40 million for humanitarian assistance. A balance of EUR 195

million under the 2027 budget remains to be allocated in 2026.

6

Total EU funding allocated to refugee and host community assistance in Türkiye since

2011 amounts to EUR 12.4 billion. This includes EUR 345 million in refugee assistance

mobilised between 2011 and 2016, the EUR 6 billion under the Facility, EUR 535 million in

bridge funding in 2020, EUR 3 billion in additional funding in 2021-2023, EUR 1 billion in

2024 and an additional EUR 1.5 billion of assistance until the end of 2027.

4. Implementation of the Facility

The Facility is implemented in the form of humanitarian and development assistance. Under

the first tranche, nearly EUR 1.4 billion was allocated to humanitarian assistance and

EUR 1.6 billion to development assistance. Given the protracted nature of the Syria crisis,

interventions under the second tranche increasingly focused on socio-economic support

activities and creating livelihood opportunities. Under the second tranche, almost

EUR 1.06 billion was allocated to humanitarian assistance and EUR 1.9 billion to development

assistance14.

For the Facility overall, the breakdown of humanitarian and development assistance as at

December 2025 is as follows:

For full details, see the online projects table15.

Assistance provided under the Facility is project-based. Disbursements depend on the progress

made in implementing Facility interventions. Facility support includes assistance to both

refugees and host communities.

14 The balance of EUR 60 million is allocated to the administrative and operational support provided for rolling

out the Facility. 15 https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/enlargement-policy/turkiye/eu-support-refugees-turkiye_en.

59%

41%

Amount committed

Development

Assistance (EUR

3.542 billion)

Humanitarian

Assistance (EUR

2.445 billion)

7

Humanitarian assistance under the Facility aims to help the most vulnerable refugees by

providing dignified support addressing basic needs and protection16. It also addresses gaps

through specialised agencies and partners in the priority areas of health and education. The

provision of EU humanitarian aid is guided by the European Consensus on Humanitarian Aid

of 200717, which stipulates that the EU, as a humanitarian actor, adheres to the humanitarian

principles of humanity, neutrality, impartiality and independence, as set out in Article 214 of

the Treaty on the Functioning of the European Union and in the Humanitarian Aid Regulation

(No 1257/96)18,19.

Under the humanitarian strand of the Facility, a total of 65 projects has been implemented

through 21 partners under both the first and the second tranche. These projects cover the

response to basic needs, protection, education and health for the most vulnerable refugees in

Türkiye. Nearly EUR 1.4 billion in humanitarian assistance was allocated and contracted and

EUR 1.4 billion was disbursed under the first tranche, while almost EUR 1.06 billion was

contracted and nearly EUR 1.05 billion was disbursed under the second tranche.

Development assistance supports the longer-term needs in the areas of health, education and

socio-economic development of refugees, particularly in terms of access to public services and

livelihood opportunities, and municipal infrastructure. It also focuses on vulnerable groups and

includes a gender aspect in its interventions, e.g. protecting women and girls against sexual and

gender-based violence and improving access to sexual and reproductive healthcare.

Under the development strand of the Facility, progress continued to be made in the

implementation of 26 projects contracted under the first tranche. Of these projects, 15 were

implemented under the EU Regional Trust Fund in Response to the Syrian Crisis for a total of

EUR 293 million, in addition to the allocation managed directly through the IPA20.

Disbursements to implementing partners accounted for EUR 3.4 billion out of a total of

EUR 3.5 billion allocated to development assistance under both tranches21. In December 2025,

EUR 1.6 billion in development assistance had been allocated and contracted and EUR 1.6

billion had been disbursed under the first tranche, while EUR 1.9 billion had been contracted

and more than EUR 1.8 billion disbursed under the second tranche.

16 A total of EUR 352 million has been allocated to protection under the Facility, primarily through humanitarian

assistance. Activities have included refugee registration and verification, strengthening institutional capacity of

Türkiye’s Presidency of Migration Management, and targeted protection interventions for vulnerable groups.

Protection has also been mainstreamed across basic needs, health and education. 17 Joint Statement by the Council and the Representatives of the Governments of the Member States. 18 Council Regulation (EC) No 1257/96 of 20 June 1996 concerning humanitarian aid. 19 The European Commission’s humanitarian aid is based on annual, country-specific humanitarian

implementation plans. The framework for cooperation between the Commission and its partners in the area of

humanitarian aid is set up by the Commission’s financial and administrative framework agreements with

international organisations and framework partnership agreements with non-governmental organisations. 20 Funds from the IPA under the Facility are managed according to the rules for external action contained in Title

IV of Part Two of the Financial Regulation and its rules of application. 21 This figure also includes disbursements under projects implemented by the EU Regional Trust Fund in Response

to the Syrian Crisis, but not yet charged to the EU budget.

8

The development strand of the Facility includes 11 ongoing interventions.

In 2025, the implementation of the Facility continued to be affected by very high inflation in

Türkiye and exchange rate-related challenges.

Facility interventions in each priority area

Progress made in each priority area under both tranches of the Facility is reported on in the

Facility monitoring reports22. There have been significant achievements in the following

priority areas:

Education

A total of EUR 2.51 billion has been allocated to education support under the Facility and

additional refugee support. Under the humanitarian strand of the Facility, more than

EUR 181 million has been allocated to education.

Conditional Cash Transfer for Education IV (CCTE IV) supports school enrolment and

attendance of refugee children by providing monthly payments to refugee families on condition

that pupils attend school regularly. In 2025, the CCTE IV programme supported up to 540 292

vulnerable refugee children via conditional cash transfers for education, in return for regularly

attending public schools. The cumulative number of children benefiting from cash assistance

for education has reached 1 054 173. A total of 49 418 refugee children at risk have benefited

from protection services via the Turkish government’s social service centres and the Turkish

Red Crescent’s community centres. A total of 61 318 referrals were made under the CCTE IV

programme.

In September 2025, cash assistance levels were adjusted again (in Turkish lira terms) to

mitigate the negative impact of high price inflation. However, the number of students

benefiting from the programme declined slightly during the year due to the returns to Syria,

financial hardship and the strict application of the address-based verification system by the

Turkish authorities. Under this system, families under temporary protection who changed their

residency without prior approval from the authorities (Provincial Directorates of Migration

Management) faced suspension of their status, leading to their exclusion from social assistance

programmes.

The implementation of the second phase of the Facility flagship programme (Promoting

Integration of Syrian Kids into the Turkish Education System II – PIKTES II) by the Ministry

of National Education, with a total budget of EUR 400 million, ended in January 2023. It was

followed up by PIKTES+23 with a total budget of EUR 300 million funded under additional

assistance for refugees in Türkiye, ending in October 2025. In January 2025, in order to pay

22 https://enlargement.ec.europa.eu/enlargement-policy/turkiye/eu-support-refugees-turkiye_en. 23 Promoting Inclusive Education for Kids in the Turkish Education System (PIKTES+).

9

teachers’ salaries, PIKTES+ was supplemented by a new contract for EUR 80 million,

PIKTES+, Part II. In September 2025, this contract was renamed PIKTES IV and ‘topped up’

by EUR 160 million, bringing the total value to EUR 240 million. In 2026, this will be ‘topped

up’ by a further EUR 180 million in total, and the total amount of PIKTES IV will be EUR 420

million.

The overall aim of EU refugee assistance in this priority area continues to be the integration of

all refugee children into the Turkish formal education system, complemented by reaching out-

of-school children and creating safe pathways to learning, as well as improving learning

outcomes. For the 2024-2025 academic year, 938 610 refugee children were enrolled in formal

education across Türkiye. This still leaves over 225 000 children out of school, representing a

persistent access gap (Ministry of National Education, 2025). The scale of enrolment has also

placed significant pressure on Türkiye’s public education system, which has had to

accommodate these learners by making major investments in education infrastructure, teaching

staff and support services.

The number of refugee and host community students receiving Facility-supported scholarships

to attend technical and vocational education and training or higher education institutions

reached 72 331. Most of these students were refugees and gender balance was maintained. With

the help of projects which have supported higher education since the beginning of the Facility,

7 156 higher education students have been awarded scholarships: 4 337 of them were Syrian,

178 non-Syrian and 2 641 Turkish students.

The Facility also continued to support the development of educational infrastructure and helped

reduce school overcrowding. There has been significant progress in the number of educational

facilities upgraded and completed. A major achievement in upgrading was the installation of

8 700 interactive whiteboards in primary and secondary schools. To date, over 17 726 facilities

have been upgraded with Facility support.

In addition, under the Education for All in Times of Crisis and Education Infrastructure for

Resilience projects, 214 schools were built and education services started. Rooftop solar panels

installed in schools generate power for 50 schools and energy efficiency improvement

measures were completed for 41 schools.

In 2024, contracts were signed to help reconstruct education infrastructure in Türkiye in the

aftermath of the earthquakes of February 2023. This funding aims to increase access to

education for both refugees and host communities.

Protection

A total of EUR 392 million has been allocated to protection support under the Facility and

additional refugee support, mainly through projects under the humanitarian strand.

10

The humanitarian strand of the Facility has supported the registration and verification of

refugees, allowing them to regularise their status in Türkiye and helping them access services.

It has supported the registration efforts of Türkiye’s Presidency of Migration Management

(PMM) and strengthened its institutional and technical capacity. In addition to stand-alone

protection interventions aimed at filling gaps and responding to specific needs and individuals

at risk, protection has also been mainstreamed into the other pillars of the humanitarian

response strategy (basic needs, health and education). The overall aim is to better address

refugee vulnerabilities, regularise their status and link them to a wider network of public and

UN/NGO services. During the reporting period, assistance remained focused on the most

vulnerable groups (e.g. seasonal agricultural migrant workers, key refugee groups24). In

addition, projects financed through the EU Regional Trust Fund in Response to the Syrian

Crisis included assistance to community centres receiving refugees and further referring

vulnerable refugees to appropriate services.

Health

A total of EUR 1.24 billion has been allocated to healthcare support under the Facility and

additional refugee support.

The main pillar of Facility funding is the SIHHAT project supporting migrant health in Türkiye.

The project has been financed by four consecutive allocations: EUR 300 million in 2016,

EUR 210 million in 2020, EUR 210 million in 2023 and EUR 50 million in 2024. SIHHAT

supports the Turkish Ministry of Health in its efforts to provide all refugees with free and

equitable access to healthcare. A total of 182 migrant health centres has been operating in 32

provinces and 3 500 healthcare staff, over 76% of whom are of Syrian origin, have been

working in EU-supported facilities. The implementation of SIHHAT III will continue until the

end of 2026. SIHHAT III ensures that refugee healthcare services continue, with additional EU

support of EUR 190 million for 2026 and 2027.

The two hospitals funded under the Facility – Dörtyol/Hatay and Kilis – have been fully

operational since 2022 and provided crucial healthcare services in the aftermath of the 2023

earthquakes, when the capacity of both hospitals was increased to 400 beds. In addition, the

Facility continues to build and renovate migrant health centres, procuring medical equipment

and maternity kits and renovating physiotherapy and rehabilitation units, as a complement to

SIHHAT. In 2025, the construction of 26 health centres started and EUR 8.1 million worth of

medical equipment was delivered to benefit 59 hospitals.

In terms of humanitarian support, comprehensive, life-saving assistance continues to be

delivered to vulnerable refugees with disabilities in Reyhanlı/Hatay and Gaziantep. This

24 These include refugees living in the most affected provinces of the 2023 earthquakes, and vulnerable refugee

and migrant groups with specific protection needs (e.g. single-headed households, persons with disabilities,

survivors of gender-based violence, LGBTIQ+), including some 300 000 out-of-school children.

11

includes direct physical rehabilitation services, mental health and psychosocial support, as well

as the provision of prosthetics, orthotics, and other assistive devices.

Municipal infrastructure

A total of EUR 509 million has been allocated to municipal infrastructure support under the

Facility and additional refugee support.

The Facility supports various municipalities by providing essential municipal services,

including water supply, sanitation and solid waste management. It also supports local

infrastructure by providing recreational services. As for recreational facilities, 23 facilities

(youth centres, football pitches and tennis courts) have been completed and a further eight

sports complexes are planned to be tendered in April 2026. The construction of 13 major

waterworks and solid waste infrastructure contracts (managed by the World Bank, WB) in the

provinces of Adana, Konya, Kahramanmaraş, Kayseri and Osmaniye has been completed.

Another three waterworks contracts (managed by the Agence Française de Développement)

have been completed in Gaziantep and Şanliurfa, while implementation of other projects in

Kilis, Şanliurfa, Gaziantep, Mersin, Mardin, Adıyaman, Malatya and Hatay continues.

Basic needs and socio-economic support

A total of EUR 4.38 billion has been allocated to basic needs and socio-economic support under

the Facility and additional refugee support.

Interventions in this priority area aim to help meet the basic needs of the most vulnerable

refugees and strengthen refugee resilience and self-reliance. This should allow for a gradual

transition from dependence on social assistance to increased self-reliance and livelihood

opportunities.

Under the Facility’s basic needs assistance, more than 2.6 million refugees have received direct

support allowing them to live in dignity. Until July 2023, most support was provided through

the emergency social safety net (ESSN), a social assistance programme delivering monthly

cash assistance via a debit card system to more than 1.6 million refugee beneficiaries.

Under the second tranche of the Facility, the implementation of a EUR 245 million direct grant

by the Ministry of Family and Social Services was completed. This grant allowed for the

provision of monthly financial support comparable with social assistance provided to

vulnerable individuals under the Turkish social security system, i.e. the complementary ESSN

(C-ESSN). The project ran in parallel with the ESSN and provided support to the households

of single parents, older people and people with disabilities (including severe disabilities). In

2024, continuity of the C-ESSN and ESSN programmes was assured by the EUR 3 billion in

12

additional refugee support mobilised for 2021-202325 outside the framework of the Facility.

Both programmes have since been merged into the single contract. In July 2023, this new cash

assistance programme, the ‘social safety net (SSN) for refugees in Türkiye’ (EUR 781 million),

was signed with the Ministry of Family and Social Services. This intervention marked the

transition of the ESSN from humanitarian aid to longer-term development assistance. The

current programme (SSN), the budget of which increased to EUR 906 million in November

2025, helps nearly one million refugees meet their basic daily needs. A significant reduction in

the number of beneficiaries was observed as a result of voluntary returns and updates to the

targeting methodology. While the number of SSN cases stood at approximately 1.4 million in

January 2025, it had declined to 972 000 by December 2025: a decrease of more than 40%.

Additional socio-economic support continues to be provided to refugees to facilitate their

access to the labour market. The EU’s strategy in this priority area covers both the supply and

the demand side of the labour market. The main types of support include technical and

vocational education and training, short-term vocational training courses including on-the-job

training, soft skills training, job and vocational counselling and support services as well as

work permit support.

Around 85 000 participants were registered on short-term vocational skills development

training courses, 78 500 of whom (half of them women) completed the training. Furthermore,

over 37 000 new or improved jobs were created by enterprises set up or expanded with EU

support26.

The second major strand of the programme focuses on establishing new businesses and

expanding existing ones through material and non-material support to improve formal job

creation. The Employment Support and Support for Transition to Labour Market projects

(İSDEP I and İSDEP II), implemented in cooperation with the Turkish Employment Agency

(İŞKUR) and the Directorate-General of International Labour Force (DG ILF) of the Ministry

of Labour and Social Security, focus on increasing formal employment of refugees and

members of host communities. İSDEP I was successfully completed in 2024. It provides grants

to entrepreneurs, including entrepreneurship training, as well as material and non-material

support to both refugees and host communities to create jobs in close cooperation with the

Small and Medium-sized Industry Development Organisation of Türkiye (KOSGEB) and the

Development and Investment Bank of Türkiye (TKYB).

The Enhancement of Entrepreneurship Capacities for Sustainable Socio-Economic Integration

(ENHANCER) and the Social Entrepreneurship, Empowerment and Cohesion in Refugee and

Host Communities in Turkey projects share the same objective and are implemented in

25 Commission Implementing Decision of 4.11.2022 on the financing of the individual measure for the delivery

of cash support to the most vulnerable refugees in Türkiye for 2022 and 2023 (C(2022) 7822) and Commission

Implementing Decision of 7.12.2022 on the financing of the individual measure to continue support for basic

needs and transition to livelihoods opportunities for refugees in Türkiye in 2022 (C(2022) 8887). 26 WB İSDEP II (IPA/2020/417-830) data is excluded due to data inaccuracy issues which SUMAR tries to

address.

13

cooperation with the Ministry of Industry and Technology. Additional projects are taking place

in the areas of agricultural employment, vocational training and apprenticeships. Further socio-

economic support contracts were signed in 2024. They include contracts that aim to improve

sustainable livelihoods and formal employment for refugees and host communities in areas

affected by the February 2023 earthquakes.

Migration management

A total of EUR 1.19 billion has been allocated to migration management support under the

Facility and additional refugee support27.

Two projects funded under the first tranche for a total of EUR 80 million have been completed.

The first project provided EU support to strengthen the search and rescue capacity of the

Turkish coastguard, and the second aimed to support Türkiye’s Presidency of Migration

Management in its management of returns from the EU.

In 2024, three projects amounting to EUR 30 million under additional refugee support

continued to be implemented in order to: (i) strengthen the capacity of Türkiye’s Presidency of

Migration Management to counter irregular migration; (ii) improve interservice cooperation of

border management agencies at airports; and (iii) continue providing operational support for

the management of removal centres.

A EUR 220 million contract for the ‘Strengthening of Türkiye’s eastern and south-eastern

borders, including land border crossing points’ (SAFE) project signed in December 2023 has

been under implementation since 2024. It aims to further strengthen border management at the

eastern and south-eastern borders of Türkiye by installing modern communication and

surveillance and smart lighting equipment.

The EUR 398 million allocated under additional support to refugees in the 2024 financing

decision to support Türkiye’s migration and border management capacity focuses on:

(i) voluntary returns to countries of origin; (ii) strengthening international and temporary

protection procedures; (iii) preventing migrant smuggling; (iv) land and sea border security;

(v) regular migration; and (vi) a EUR 50 million top-up allocated to SAFE. All

EUR 398 million was contracted in 2025.

This included a EUR 95 million project strengthening national mechanisms for voluntary, safe,

dignified and orderly returns to Syria, launched in August 2025. Implemented by UNHCR, the

project: (i) increases the PMM’s capacities to process voluntary return cases in line with

international standards; (ii) expands UNHCR’s independent monitoring of returns; and

(iii) provides one-time transportation assistance to Syrians who have applied for voluntary

return (approx. 190 000 individuals over three years, until August 2028). As at December 2025,

16 752 returnees had received transportation cash assistance under the project.

27 This excludes the EUR 150 million allocated under HOME instruments.

14

Furthermore, a financing decision taken in 2025 will provide for: (i) a first (EUR 150 million)

top-up of the pilot intervention to facilitate safe, orderly, voluntary and dignified returns of

Syrian refugees; and (ii) a second (EUR 161 million) top-up of SAFE to complete the

installation of all surveillance systems along Türkiye’s borders with both Iran and Iraq. The

SAFE project is scheduled for completion by the end of 2028 and has a total budget of

EUR 431 million with this most recent top-up.

Gender aspects within projects under the Facility

The EU Gender Action Plan III ‘Together towards a gender-equal world 2021-2025’ continues

to guide the implementation of actions under the Facility. The promotion, protection and

fulfilment of human rights for women and girls in all their diversity, gender equality and

women’s and girls’ empowerment remained priorities in 2025. Gender-related considerations

were integrated into all Facility projects and have been continuously monitored through

disaggregated data (76 indicators).

The Facility significantly boosted women’s employability, with over 39 000 completing short-

term vocational skills training, around 68 000 benefiting from employment counselling

services and over 4 000 women-owned businesses receiving advisory or financial support. The

Facility has provided Turkish language courses to refugee women, with approximately 37 000

adult refugee women completing them. Furthermore, approximately 55 000 female refugee

children have attended pre-primary education made available through Facility-funded projects,

with 38 000 female students receiving educational scholarships. Over two thirds of the teachers

and educational staff engaged by the Facility are women. The cash transfer programme (SSN)

currently benefits 700 000 refugee women. Moreover, the families of 200 000 female students

currently receive conditional cash for education (CCTE) support. Approximately 700 000

refugee women have received protection referral services separate from cash transfer

programmes, while approximately one million refugee women have benefited from protection

services through Facility-funded projects.

5. Monitoring, evaluation and audit

In 2025, reporting on Facility achievements continued to be based on the Facility Results

Framework28 and the Theory of Change29. The 14th Facility monitoring report was published

in January 2026 and can be accessed on the Commission website30.

At the end of 2024, the Commission signed a new contract (SUMAR) to ensure the

continuation of the Facility monitoring and data management system as set up under the first

28 https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/document/download/23babb53-e316-4361-b373-

78f0ce1d663e_en?filename=EU%20support%20to%20Refugees%20in%20TR_Results%20Framework.pdf. 29 https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/document/download/99c1bfa3-1853-42ff-ae3b-

59622f7bdab1_en?filename=EU%20support%20to%20refugees%20in%20TR_Theory%20of%20Change%202

024.pdf. 30 https://enlargement.ec.europa.eu/enlargement-policy/turkiye/eu-support-refugees-turkiye_en.

15

technical assistance contract (SUMAF)31. The original SUMAF32 contract ended in December

2024; it reported a total of 127 monitoring missions carried out (covering four ad hoc missions),

whereas 20 missions were completed in 2025 under the new SUMAR contract. All deliverables

were provided on time and in good quality by SUMAR in the first year of the contract.

Throughout 2025, the EU Delegation to Türkiye and SUMAR conducted a total of seven

monitoring visits to removal centres within the scope of the operational grant to the PMM33.

The European Court of Auditors issued its second performance audit of the Facility in April

2024. The audit report, including the Court’s findings and recommendations and the

Commission’s replies, was published on 24 April 2024 and is available online34. A key

recommendation made by the Court was for the Commission to improve the way the impact of

Facility projects is measured and to start discussing with Member States and the Turkish

authorities how to ensure that projects remain sustainable.

In September/October 2025, with the support of SUMAR services, a provincial effectiveness

assessment study was carried out through 38 focus group discussions (FGDs) and 25 key

informant interviews (KIIs) in multiple provinces in order to measure the outcomes of the

Facility. The Delegation requested the data from the previous PIKTES projects and is also

holding discussions with the Ministry of National Education on how to improve the data system

of the ongoing PIKTES project. Refugees’ access to basic services is sustained by topping up

direct grant contracts with the relevant line ministries.

In 2024 the Commission contracted an independent final evaluation of the Facility, which was

completed at the end of 2025. The evaluation assessed the effectiveness, relevance, coherence

and sustainability of the Facility, with particular focus on the second tranche. The report35

provides valuable recommendations for the planning and implementation of EU refugee

assistance in Türkiye and elsewhere.

The evaluation concludes that the Facility delivered a comprehensive and well-coordinated EU

response, achieving significant results for refugees and host communities across priority

sectors, in particular in protection, basic needs, education and health. It also highlights the

Facility’s flexibility in adapting to a protracted and evolving crisis. At the same time, the

evaluation points to challenges in ensuring the sustainability of results, in particular in the area

of livelihoods and long-term socio-economic inclusion, as well as the need to further enhance

sustainability of interventions and outreach to the most vulnerable groups.

31 Technical assistance to monitor the performance of EU support to refugees in Türkiye – IPA/2024/461-735. 32 Technical assistance to support the monitoring of actions financed under the facility for refugees in Turkey –

IPA/2021/429-105 (Addendum VI to Contract IPA/2018/393-877). 33 The EU Delegation to Türkiye visited Adana Removal Centre in March 2025 and Aydın Removal Centre in

September 2025. Its findings were shared with the Turkish authorities. 34 https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2024-06/SR-n-06_EN.pdf. 35 https://enlargement.ec.europa.eu/final-evaluation-facility-refugees-turkey_en.

16

6. Communication and visibility

In 2025 activities continued to increase the visibility of the Facility’s actions and raise the

profile of the EU in helping Türkiye to host the refugee population. Against the backdrop of

sustained negative official rhetoric and public sentiment towards refugees during this period,

activities focused on EU assistance to refugees and host communities following the February

2023 earthquakes. Examples include the following:

In January 2025 visits by the EU Commissioner for Equality, Preparedness and Crisis

Management, Hadja Lahbib, were organised to Facility for Refugees in Türkiye (FRiT)-related

projects in Ankara, as well as to the earthquake-hit region.

In April 2025 a press trip to Warsaw involving prominent Turkish journalists was organised in

cooperation with the Embassy of Poland in Ankara during the Polish Presidency. The trip

included discussions on migration and a visit to Frontex headquarters.

In May 2025 a series of activities were organised in Gaziantep to mark Europe Day, including

a reception at the Zeugma Museum and the creation of a mural by a Turkish artist to highlight

the close cooperation between the EU and Türkiye. This was followed by another series of

events in Brussels: the success stories, photographs and videos produced by the Delegation

were featured in a public exhibition in front of the European Parliament building. The

exhibition ran until 20 June, World Refugee Day. A press trip was organised between 18 and

20 June, and a reception was held and attended by the Head of Delegation and Turkish

representatives.

A coffee-table book featuring success stories was also published on the occasion of the launch

event held at the Erimtan Museum on 11 July.

7. Conclusion and next steps

The Facility continued to be implemented in 2025. The full operational budget of the Facility

was contracted by the end of 2020, and by the end of 2025 a total of EUR 5.9 billion had been

disbursed. A total of 11 projects will continue to be implemented until 2029. Additional refugee

assistance allocated for 2025-2027 continues to be implemented and aims to ensure the

sustainability of many Facility achievements.

The next steps include:

• continuing to effectively implement all projects to benefit refugees and host

communities, in line with the principles of sound financial management;

• continuing to roll out refugee-related communication activities;

• programming EUR 195 million in additional support to refugees and host communities

under the 2027 budget to ensure that Facility achievements remain sustainable;

• continuing to monitor the needs of refugees in Türkiye.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 16.7.2026 COM(2026) 371 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Kümnes aastaaruanne Türgi pagulasrahastu kohta

Sisukord

1. Sissejuhatus ................................................................................................................................... 1

1.1. Türgi ja pagulaskriis ........................................................................................................................ 1

1.2. ELi reageerimine kriisile ja rahastu loomine .................................................................................. 2

2. Rahastu toimimine ........................................................................................................................ 3

3. Rahastamisvõime ning rahastamise kestus ja laad .................................................................... 4

4. Rahastu rakendamine ................................................................................................................... 6

5. Järelevalve, hindamine ja audit ................................................................................................. 14

6. Teavitamine ja nähtavus ............................................................................................................ 15

7. Kokkuvõte ja edasised sammud................................................................................................. 16

1

1. Sissejuhatus

Komisjoni otsuse C(2015) 95001 (edaspidi „otsus“) artikli 8 lõike 1 alusel peab komisjon

Euroopa Parlamenti ja nõukogu Türgi pagulasrahastu (edaspidi „rahastu“) rakendamisest

korrapäraselt teavitama. Otsuse artikli 8 lõike 2 kohaselt peab komisjon andma Euroopa

Parlamendile ja nõukogule rahastu rakendamisest aru üks kord aastas. Esimene aastaaruanne

rahastu rakendamise kohta avaldati märtsis 20172. Kõik aastaaruanded on kättesaadavad

pagulasrahastu veebisaidil. Käesolev kümnes aruanne põhineb andmetel, mis käsitlevad

ajavahemikku kuni 2026. aasta jaanuarini (k.a).

1.1. Türgi ja pagulaskriis

Oma geograafilise asendi tõttu on Türgi pagulaste ja rändajate jaoks oluline vastuvõtu- ja

transiidiriik. Türgi valitsuse esitatud andmete kohaselt võõrustas Türgi riik 2026. aasta

jaanuaris 2 339 543 ajutise kaitse all olevat süürlast ja rohkem kui 300 000 registreeritud

rändajat, peamiselt Afganistanist, Iraagist, Iraanist ja Somaaliast3, 4. See on avaldanud

vastuvõtvatele kogukondadele märkimisväärset mõju. Süüria pagulaste pikaleveninud riigis

viibimine ja Afganistanist lähtuvate rändajate jätkuv ebaseaduslik saabumine Türki on

pagulaste, rändajate ja vastuvõtvate kogukondade sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamise

seisukohast üha suurem probleem. Türgi ametiasutuste andmete kohaselt on pärast Assadi

režiimi langemist 2024. aasta detsembris Süüriasse tagasi pöördunud üle 600 000 süürlase.

Alates 8. detsembrist 2024 on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet jälginud üle

453 000 süürlase vabatahtlikku tagasipöördumist Türgist (30. jaanuari 2026. aasta seisuga).

See tähendab, et 2026. aasta veebruari seisuga oli alates 2016. aastast Süüriasse vabatahtlikult

tagasi pöördunud kokku ligikaudu 1,3 miljonit inimest. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti

esindajad on piiriületuspunktides kohal ja amet on jälginud vabatahtlikku tagasipöördumist

individuaalsete vestluste abil. Türgi ametiasutused on rõhutanud, et tagasipöördumine peab

olema vabatahtlik, turvaline, väärikas ja korrektne.

Vahemere idaosa rändeteel jätkus avastatud ebaseaduslike piiriületuste arvu üldine

vähenemine, mis näitab, et koostöö võib olla tulemuslik, ent riskid ei ole kadunud. Rahvused,

kelle puhul 2025. aastal Vahemere idaosa rändeteel ebaseaduslikke piiriületusi kõige

sagedamini avastati, olid afgaanid (27 %), sudaanlased (18 %), egiptlased (16 %),

bangladeshlased (7 %) ja süürlased (6 %). Süüria kodanike ebaseaduslikud piiriületused on

järsult vähenenud (–88 %). Peamised lähtekohad sellel rändeteel olid Türgi (62 %) ja Liibüa

(38 %). Välisel merepiiril püsivad riskid ja inimohvrid suured – organiseeritud kuritegelikud

1 Komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsus C(2015) 9500, mis käsitleb liidu ja liikmesriikide tegevuse

koordineerimist koordineerimisvahendi – Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu – kaudu. 2 https://enlargement.ec.europa.eu/document/download/9dc8736f-c734-48be-8678-aca919a6a1bf_en. 3 https://en.goc.gov.tr/irregular-migration. 4 Türgi varjupaigasüsteemi eripäraks on see, et riik on kirjutanud 1951. aasta Genfi konventsiooni 1967. aasta New Yorgi protokollile alla reservatsiooniga. Sellest tulenevalt ei saa valdav enamik Türgis

asuvatest pagulastest taotleda täieõigusliku pagulase staatust, vaid üksnes tingimuslikku pagulasseisundit, mis

juhul, kui see isikule antakse, võimaldab viibida riigis ainult selle ajani, mil pagulaseks tunnistatud isik asustatakse

ümber kolmandasse riiki.

2

võrgustikud kasutavad sageli ära haavatavaid isikuid, pakkudes ebaseaduslikku piiriületust

ülerahvastatud ja nõuetele mittevastavatel laevadel.

Türgi teeb endiselt väga suuri pingutusi pagulaste ja rändajate vastuvõtmisel ja nende vajaduste

rahuldamisel ning on kinnitanud oma kindlat tahet rakendada ELi-Türgi 18. märtsi 2016. aasta

avaldust5 (edaspidi „avaldus“). Avaldus tõi 2025. aastal endiselt käegakatsutavaid tulemusi.

Avaldusega ette nähtud 1:1 ümberasustamiskava alusel asustati 2016. aasta aprillist kuni

2025. aasta detsembrini Türgist ELi ümber üle 44 046 isiku. Pärast 2024. aasta detsembris

toimunud võimuvahetust Süürias peatasid ELi liikmesriigid pagulaste ümberasustamise

Türgist. Alates 2016. aastast on Kreeka saartelt 1:1 ümberasustamiskava alusel Türki tagasi

saadetud kokku 2 253 inimest. Kuna Türgi ametiasutused ei ole tühistanud oma 2020. aasta

märtsi otsust peatada COVID-19 pandeemia järgselt avalduse alusel toimuvad

tagasisaatmisoperatsioonid, ei ole Euroopa Komisjoni ja Kreeka ametiasutuste korduvatest

taotlustest hoolimata tagasisaatmisoperatsioone sestsaadik toimunud.

Euroopa Ülemkogu 2020. aasta oktoobri kohtumisel lepiti kokku, et algatatakse ELi ja Türgi

positiivne tegevuskava. Kindlaks määrati neli prioriteetset valdkonda: i) tolliliidu toimimise

parandamine ja selle ajakohastamist käsitlevate arutelude taasalustamine; ii) ränne ja pagulaste

toetamine; iii) kõrgetasemelised dialoogid ning iv) inimestevahelised kontaktid ja liikuvus.

Euroopa Ülemkogu 2021. aasta juuni kohtumisel kinnitati taas ELi valmisolekut teha Türgiga

järkjärgulisel, proportsionaalsel ja tagasipöörataval viisil koostööd, et suurendada

koordineeritud tegevust mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas, võttes arvesse 2021. aasta

märtsis ja eelmistes Euroopa Ülemkogu järeldustes kindlaksmääratud tingimusi. 29. novembri

2023. aasta ühisteatis on vastus 29.–30. juuni 2023. aasta Euroopa Ülemkogul kõrgele

esindajale ja komisjonile tehtud üleskutsele esitada aruanne ELi ja Türgi suhete hetkeseisu

kohta. Selles on tehtud mitmeid ettepanekuid suhete elavdamiseks, muu hulgas rände

haldamise ning pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade rahalise toetamise vallas. Toimunud on

kaks ELi ja Türgi kõrgetasemelise rände- ja julgeolekudialoogi kohtumist: 2023. aasta

novembris Brüsselis ja 2025. aasta juulis Istanbulis.

1.2. ELi reageerimine kriisile ja rahastu loomine

Alates 2011. aastast on Euroopa Liit toetanud Türgit enam kui 3 miljoni peamiselt Süüriast

pärit pagulase vastuvõtmisel. Kuna ELi liikmesriigid soovisid Türki saabunud pagulaste

toetamiseks saada märkimisväärset lisarahastust, lõi komisjon 24. novembri 2015. aasta

otsusega Türgis asuvate pagulaste jaoks mõeldud rahastu (otsust muudeti 10. veebruaril 2016

ning uuesti 14. märtsil ja 24. juulil 2018). Rahastu on mehhanism, millega koordineeritakse nii

ELi eelarvevahenditest kui ka sihtotstarbelise välistuluna ELi eelarvesse kantud liikmesriikide

lisatoetustest kättesaadavaks tehtud vahendite kasutusele võtmist6. Liikmesriigid võtsid ELi

5 http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/03/18-eu-turkey-statement/. 6 2016. aastal ja kuni 1. augustini 2018 antud toetuste puhul käsitatakse välistulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes

kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/966/oj) artikli 21 lõike 2 punkti b

3

liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni ühisseisukoha raames, mis võeti vastu 3. veebruaril 2016

ja mida ajakohastati rahastu teises osamakses kokkuleppimisel, poliitilise kohustuse anda oma

riiklik panus7. Ühisseisukohaga nähti ette ka toetuse andmise tingimused.

18. märtsil 2016 kinnitasid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid ning Türgi oma kindlat

tahet rakendada ühist tegevuskava ja leppisid kokku lisameetmetes, millega süvendada ELi ja

Türgi suhteid ja lahendada rändekriis8. Türgi ja EL tunnistasid, et vaja on kiireid ja

otsusekindlaid lisajõupingutusi. Muu hulgas kutsuti 18. märtsil 2016 allkirjastatud ELi-Türgi

avaldusega üles lõpetama ebaseadusliku rände Türgist ELi, lõhkudes smugeldajate ärimudeli

ja pakkudes vähemohtlikke rändevõimalusi, ning kiirendama rahastu rakendamist.

Rahastu esimese osamakse (2016–2017) jaoks eraldati kokku 3 miljardit eurot9 ja teise

osamakse (2018–2019) jaoks tehti kättesaadavaks veel 3 miljardit eurot, mis teeb rahastu

vahendite kogusummaks 6 miljardit eurot, mida rahastatakse võrdselt ELi eelarvest ja

liikmesriikide kahepoolsetest toetustest. 31. detsembriks 2020 oli komisjon sõlminud lepingud

kogu rahastu tegevuseelarve kohta ja 2025. aasta lõpu seisuga oli välja makstud peaaegu

5,9 miljardit eurot.

2. Rahastu toimimine

Rahastu on koordineerimismehhanism, mis võimaldab võtta kiiresti, tulemuslikult ja tõhusalt

kasutusele ELi abi Türgis asuvate pagulaste jaoks, tagades samal ajal usaldusväärse

finantsjuhtimise. Rahastuga tagatakse olemasolevate ELi rahastamisvahendite optimaalne

rakendamine humanitaar- ja/või arenguabi andmisel, et rahuldada igakülgselt ja koordineeritult

pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade vajadusi10.

Rahastu juhtkomitee esitab strateegilised juhised, milles käsitletakse rahastu prioriteete,

toetatavate meetmete liike, eraldatavaid summasid, kasutusele võetavaid rahastamisvahendeid

ja tingimusi, mis on seotud ELi-Türgi 29. novembri 2015. aasta ühisest tegevuskavast (edaspidi

„ühine tegevuskava“) tulenevate Türgi kohustuste täitmisega11.

Endiselt on oluline ka rahastu projektide kestlikkus ja vastutuse jagamine Türgi

ametiasutustega. Kestlikkuse ja mõju olulisus toodi välja nii Euroopa Kontrollikoja 2024. aasta

tähenduses ja pärast seda antud toetuste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL,

Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse

määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL)

nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj)

artikli 21 lõike 2 punkti a alapunkti ii tähenduses. 7 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11329-2018-INIT/en/pdf. 8 http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/03/18-eu-turkey-statement/. 9 Need 3 miljardit eurot tehti kättesaadavaks lisaks 345 miljonile eurole, mille komisjon oli Türgile eraldanud seoses Süüria pagulaskriisiga juba enne rahastu kasutuselevõttu, ja lisaks liikmesriikide kahepoolsele abile. 10 Komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsuse C(2015) 9500 artikkel 2 „Rahastu eesmärgid“. 11 Vt komisjoni otsuse C(2015) 9500 (mida on muudetud komisjoni otsusega C(2016) 855) artikli 5 lõige 1.

4

aprilli teise eriaruande soovitustes kui ka rahastu 2025. aasta novembri sõltumatu

lõpphindamise soovitustes. Prioriteetsed abivaldkonnad määrati kindlaks põhjaliku ja

sõltumatu vajaduste hindamise põhjal, mida ajakohastati 2018. aastal.

Rahastu abil koordineeritakse rahastamist järgmistest välisrahastamisvahenditest12:

i) humanitaarabi; ii) Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend; iii) arengukoostöö

rahastamisvahend; iv) ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) ning v) stabiilsuse ja rahu

edendamise rahastamisvahend. ELi eelarvest rahastatavaid meetmeid rakendatakse nii eelarve

otsese kui ka kaudse täitmise suhtes kohaldatavate finantsreeglite ja -määruste kohaselt. Abi

rakendamise tingimuseks on see, et Türgi täidab nõuetekohaselt kõiki ühises tegevuskavas ning

ELi-Türgi avalduses võetud kohustusi.

3. Rahastamisvõime ning rahastamise kestus ja laad

Rahastu kaudu koordineeritava eelarve kogumaht on 6 miljardit eurot, mis võetakse kasutusele

kahe osamaksena. Teise osamakse raames jätkub 11 projekti rakendamine pärast nende tähtaja

pikendamist COVID-19 pandeemia, 2023. aasta veebruari maavärinate ja Türgi püsivalt suure

inflatsiooni tõttu. Kuue projekti puhul on veel tegemata lõplik väljamakse ja viie sekkumise

raames tehtavad tegevused ei ole veel lõpule viidud.

Esimene osamakse oli 3 miljardit eurot, millest 1 miljard eurot võeti kasutusele ELi eelarvest

ja 2 miljardit eurot saadi kahepoolsete toetustena liikmesriikidelt. Ka teine osamakse oli

3 miljardit eurot, millest 2 miljardit eurot tuli ELi eelarvest ja 1 miljard eurot liikmesriikidelt13.

ELi eelarvevahenditest aastateks 2016–2017 ette nähtud 1 miljardist eurost võeti 250 miljonit

eurot kasutusele 2016. aastal ja 750 miljonit eurot 2017. aastal. ELi eelarvest aastateks 2018–

2019 ette nähtud 2 miljardist eurost võeti 550 miljonit eurot kasutusele 2018. aastal ja

ülejäänud summa 2019. aastal.

Liikmesriigid panustasid 2016. aastal esimese osamakse jaoks rahastusse 677 miljonit eurot,

2017. aastal 847 miljonit eurot, 2018. aastal 396 miljonit eurot ja 2019. aastal 80 miljonit

eurot. Teise osamakse jaoks eraldasid liikmesriigid 2018. aastal 68 miljonit eurot, 2019. aastal

202 miljonit eurot, 2020. aastal 265 miljonit eurot, 2021. aastal 166 miljonit eurot ja

2022. aastal 165 miljonit eurot ning 2023. aastal tehti viimased maksed summas 134 miljonit

eurot. Liikmesriikide panus läks sihtotstarbelise välistuluna otse ELi eelarvesse ning kanti seal

vastavalt ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja humanitaarabi eelarveridadele.

12 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja arengukoostöö rahastamisvahendi sissemaksed kanti üle

vastavalt ühinemiseelse abi rahastamisvahendisse ja ELi usaldusfondi ning neid rakendati nende vahendite

raames. Kõiki rahastust (ühinemiseelse abi rahastamisvahendist ja vähemal määral arengukoostöö

rahastamisvahendist) Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlikku usaldusfondi tehtud

sissemakseid on rakendatud põhimõtteliselt muu abina kui humanitaarabina. 13 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2018/06/29/facility-for-refugees-in-turkey-member-

states-agree-details-of-additional-funding/.

5

Tempo, millega liikmesriigid teevad rahastusse sissemakseid, oli endiselt piisavalt kooskõlas

tempoga, millega rahastust tehakse nendest sissemaksetest rahastatavaid väljamakseid.

ELi täiendav rahastuväline abi Türgis asuvatele pagulastele

2020. aastal eraldati Türgis humanitaarabiga seotud tegevuse toetamiseks väljaspool rahastut

täiendavad 535 miljonit eurot, mis on lepingutega täielikult kaetud ja välja makstud.

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2021. aasta juuni järeldustega võttis komisjon aastateks 2021–

2023 Türgis asuvate pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade jaoks kasutusele veel 3 miljardit

eurot, et tagada toetuse jätkumine prioriteetsetes valdkondades, s.o humanitaarabi,

põhivajadused, haridus, tervishoid, rände haldamine ja piirikontroll. Märkimisväärne osa

nendest rahalistest vahenditest kasutati 2023. aasta maavärinatega seotud meetmetele ning

kokku 355,6 miljonit eurot suunati sotsiaal-majanduslikesse toetustesse ja taristusse.

2024. aasta veebruaris otsustas Euroopa Ülemkogu eraldada mitmeaastase finantsraamistiku

(2021–2027) muutmise kokkuleppe osana aastateks 2024–2027 veel 2 miljardit eurot, et

säilitada tõhus rändekoostöö kolmandate riikidega, sealhulgas toetada Türgis asuvaid Süüria

pagulasi.

2024. aasta mais toimunud Süüria konverentsil lubas komisjon eraldada 1 miljardi eurot Türgi

pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade toetuseks. See summa hõlmas 520 miljonit eurot

2024. aasta tavaeelarvest pagulaste jätkuva abistamise kindlustamiseks ja 480 miljoni euro

ulatuses eeljaotatud vahendeid eespool nimetatud 2 miljardi suurusest eraldisest, jättes 2025.–

2027. aastaks kasutada ligikaudu 1,5 miljardit eurot. 1 miljardi euro suurune pakett hõlmas viit

meedet, milles keskenduti järgmisele: i) haridus (80 miljonit eurot); ii) põhivajadused,

tervishoid, munitsipaalteenused ja sotsiaalne ühtekuuluvus (421 miljonit eurot);

iii) rändehaldus ja piirikontroll (398 miljonit eurot); iv) eraldis Euroopa Investeerimispanga

uuesti kaasamiseks, mis võimaldaks luua laene pagulastega seotud investeeringuteks

(75 miljonit eurot), ja v) humanitaarabi (26 miljonit eurot).

Sellest kohustusest lähtudes kavandas komisjon 2025.–2027. aasta ülejäänud eelarve alusel

ulatusliku meetmete paketi. 2025. aasta lõpuks oli eraldatud kokku 1,311 miljardit eurot, mille

kohta olid vastu võetud ka vastavad rahastamisotsused. Sellest summast 1,151 miljardi euro

ulatuses oli võetud kohustusi 2025.–2027. aasta mitmeaastase toetuspaketi alusel ning sellest

rahastatakse oluliste vajadustega seotud meetmeid, sealhulgas põhivajaduste, tervishoiu ja

hariduse (839 miljonit eurot), vabatahtliku tagasipöördumise toetamise (150 miljonit eurot) ja

piirihalduse (161 miljonit eurot) valdkondades. Peale selle eraldati eraldiseisvalt 160 miljonit

eurot integreeritud hariduse toetamise jätkamiseks PIKTESe (Süüria laste Türgi

haridussüsteemi lõimimise edendamise) programmi alusel ja 40 miljonit eurot

humanitaarabiks. Ülejäänud 195 miljonit eurot 2027. aasta eelarve alusel eraldatakse

2026. aastal.

6

Alates 2011. aastast on EL Türgi pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade abistamiseks

eraldanud kokku 12,4 miljardit eurot. See hõlmab 345 miljonit eurot pagulasabi 2011.–

2016. aastal, 6 miljardit eurot rahastu raames eraldatud abi, 535 miljonit eurot abi

sildfinantseerimiseks 2020. aastal, 3 miljardit eurot lisavahendeid 2021.–2023. aastal,

1 miljard eurot 2024. aastal ja täiendava 1,5 miljardi euro eest abi kuni 2027. aasta lõpuni.

4. Rahastu rakendamine

Rahastut rakendatakse humanitaar- ja arenguabina. Esimese osamakse raames eraldati

humanitaarabi jaoks ligi 1,4 miljardit eurot ja arenguabi jaoks 1,6 miljardit eurot. Arvestades

Süüria kriisi pikaajalisust, kasutatakse teist osamakset üha rohkem sotsiaal-majandusliku

toetuse andmiseks ja elatise teenimise võimaluste loomiseks. Teise osamakse raames eraldati

humanitaarabi jaoks peaaegu 1,06 miljardit eurot ja arenguabi jaoks 1,9 miljardit eurot14.

Kokkuvõttes on rahastu humanitaar- ja arenguabi jaotus 2025. aasta detsembri seisuga

järgmine.

Üksikasjalikum teave on esitatud veebipõhises projektide tabelis15.

Rahastu raames antav abi on projektipõhine. Väljamaksed sõltuvad rahastu sekkumiste

rakendamisel tehtud edusammudest. Rahastust antav toetus hõlmab abi nii pagulastele kui ka

vastuvõtvatele kogukondadele.

14 Ülejäänud 60 miljonit eurot eraldatakse rahastu rakendamiseks antava haldus- ja tegevustoetuse jaoks.

15 https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/enlargement-policy/turkiye/eu-support-refugees-turkiye_en.

59%

41%

Eraldatud summa

Arenguabi (3,542 miljardit eurot)

Humanitaarabi (2,445 miljardit eurot)

7

Rahastu raames antakse humanitaarabi kõige haavatavamate pagulaste aitamiseks, pakkudes

inimväärset toetust põhivajaduste ja kaitse jaoks16. Samuti täidetakse sellega lünki, kasutades

asutusi ja partnereid, kes on spetsialiseerunud tervishoiu ja hariduse prioriteetsetele

valdkondadele. ELi humanitaarabi andmisel juhindutakse 2007. aasta Euroopa konsensusest

humanitaarabi valdkonnas,17 mille kohaselt peab EL humanitaarabi andjana kinni

humanitaarabi põhimõtetest, milleks on inimlikkus, neutraalsus, erapooletus ja sõltumatus,

nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 214 ja humanitaarabi määruses ((EÜ)

nr 1257/96)18, 19.

Rahastu humanitaarabi tegevussuuna raames on rakendatud 21 partneri kaudu kokku

65 projekti, mida on toetatud nii esimesest kui ka teisest osamaksest. Nende projektidega

tegeletakse Türgis viibivate kõige haavatavamate pagulaste põhivajaduste, kaitse, hariduse ja

tervishoiuga. Esimese osamakse raames eraldati humanitaarabi andmiseks ja kaeti lepingutega

peaaegu 1,4 miljardit eurot ning maksti välja 1,4 miljardit eurot; teise osamakse raames kaeti

lepingutega peaaegu 1,06 miljardit eurot ning maksti välja peaaegu 1,05 miljardit eurot.

Arenguabiga toetatakse pikaajalisi vajadusi pagulaste tervise, hariduse ja sotsiaal-

majandusliku arengu valdkonnas, pakkudes neile eelkõige juurdepääsu avalikele teenustele,

elatise teenimise võimalustele ja munitsipaaltaristule. Samuti keskendutakse haavatavatele

elanikkonnarühmadele ning võetakse arvesse soolist mõõdet, näiteks kaitstakse naisi ja

tütarlapsi seksuaalse ja soolise vägivalla eest ning parandatakse juurdepääsu seksuaal- ja

reproduktiivtervishoiule.

Rahastu arenguabi tegevussuuna raames on tehtud jätkuvaid edusamme esimese osamakse

raames sõlmitud 26 projekti rakendamisel. Neist projektidest 15 viidi ellu Süüria kriisile

reageerimiseks loodud ELi piirkondliku usaldusfondi raames kokku 293 miljoni euro ulatuses,

millele lisandusid otse ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu hallatavad eraldised20.

Rakenduspartneritele tehtud väljamaksed moodustasid 3,4 miljardit eurot mõlema osamakse

raames arenguabi jaoks eraldatud 3,5 miljardist eurost21. 2025. aasta detsembri seisuga oli

esimese osamakse raames arenguabi andmiseks eraldatud ja lepingutega kaetud 1,6 miljardit

16 Rahastu raames on eraldatud kaitsele kokku 352 miljonit eurot, peamiselt humanitaarabi vahendusel. Tegevused on hõlmanud pagulaste registreerimist ja kontrollimist, Türgi rändeameti institutsioonilise suutlikkuse

tugevdamist ja haavatavatele elanikkonnarühmadele suunatud sihipäraseid kaitsemeetmeid. Kaitseküsimused on

integreeritud ka põhivajaduste, tervishoiu ja hariduse valdkonda. 17 Nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate ühisavaldus. 18 Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta. 19 Euroopa Komisjoni humanitaarabi tugineb iga-aastastele riigipõhistele humanitaarabi rakenduskavadele.

Komisjoni ja tema partnerite koostööraamistik humanitaarabi valdkonnas on kehtestatud komisjoni

rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud finants- ja haldusraamistiku lepingutes ning valitsusväliste

organisatsioonidega sõlmitud partnerluse raamlepingutes. 20 Rahastu alla kuuluvaid ühinemiseelse abi rahastamisvahendi rahalisi vahendeid hallatakse finantsmääruse teise

osa IV jaotises sätestatud välistegevust reguleerivate normide ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjade kohaselt. 21 See summa hõlmab ka Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondliku usaldusfondi rakendatavate

projektide jaoks tehtud väljamakseid, mis ELi eelarves veel ei kajastu.

8

eurot ning välja makstud 1,6 miljardit eurot; teise osamakse raames oli lepingutega kaetud

1,9 miljardit eurot ja välja makstud üle 1,8 miljardi euro.

Rahastu arenguabi tegevussuuna raames toimub praegu 11 sekkumist.

2025. aastal mõjutasid rahastu rakendamist jätkuvalt väga kõrge inflatsioon Türgis ja

vahetuskursiga seotud probleemid.

Rahastu sekkumised igas prioriteetses valdkonnas

Rahastu mõlemast osamaksest rahastatava abi andmisel tehtud edusammude kohta igas

prioriteetses valdkonnas antakse aru rahastu järelevalvearuannetes22. Märkimisväärsed

saavutused on olnud järgmistes prioriteetsetes valdkondades.

Haridus

Rahastu raames antavale haridustoetusele ja pagulastele antavale täiendavale toetusele on

eraldatud kokku 2,51 miljardit eurot. Rahastu humanitaarabi tegevussuuna raames on eraldatud

haridusele üle 181 miljoni euro.

Tingimuslike haridusotstarbeliste rahaülekannete IV programmi (CCTE IV) raames toetatakse

lapspagulaste kooli õppima asumist ja kooliskäimist, tehes pagulasperedele kaks korda kuus

makseid, tingimusel et õpilased käivad korrapäraselt koolis. 2025. aastal toetati tingimuslike

haridusotstarbeliste rahaülekannete IV programmi raames hariduse jaoks ette nähtud

tingimuslike rahaülekannetega kuni 540 292 haavatavat lapspagulast, tingimusel et nad käivad

korrapäraselt riigikoolis. Haridusotstarbelisest rahalisest abist kasu saanud laste koguarv on

jõudnud 1 054 173ni. Türgi valitsuse sotsiaalteenuste keskuste ja Türgi Punase Poolkuu

kogukonnakeskuste vahendusel on kaitseteenustest kokku kasu saanud 49 418 ohus olevat

lapspagulast. Tingimuslike haridusotstarbeliste rahaülekannete IV programmi alusel tehti

suunamisi kokku 61 318 korral.

2025. aasta septembris kohandati järjekordselt rahalise abi tasemeid (Türgi liirides) kõrgest

hinnainflatsioonist tuleneva negatiivse mõju leevendamiseks. Süüriasse tagasipöördumise,

rahaliste raskuste ja aadressipõhise kontrollisüsteemi range rakendamise tõttu Türgi valitsuse

poolt programmist kasu saavate õpilaste arv aasta jooksul siiski mõnevõrra vähenes. Selle

süsteemi kohaselt peatati ilma ametiasutuste (provintside rändehalduse ametid) eelneva loata

oma elukohta muutnud ajutise kaitse all olevate perede staatus, mistõttu arvati nad

sotsiaalabiprogrammidest välja.

Haridusministeerium lõpetas rahastu kokku 400 miljoni euro suuruse eelarvega juhtprogrammi

(Süüria laste Türgi haridussüsteemi lõimimise edendamine II – PIKTES II) teise etapi

22 https://enlargement.ec.europa.eu/enlargement-policy/turkiye/eu-support-refugees-turkiye_en.

9

rakendamise 2023. aasta jaanuaris. Sellele järgnes PIKTES+,23 mille kogueelarve oli

300 miljonit eurot ja mida rahastati Türgi pagulastele antava täiendava abi raames ning mis

lõppes 2025. aasta oktoobris. 2025. aasta jaanuaris täiendati PIKTES+ programmi uue

80 miljoni euro suuruse lepinguga (PIKTES+, II osa), et õpetajatele palka maksta. 2025. aasta

septembris nimetati see leping ümber programmiks PIKTES IV ja seda täiendati 160 miljoni

euroga, mis teeb selle koguväärtuseks 240 miljonit eurot. 2026. aastal lisatakse programmile

veel kokku 180 miljonit eurot, seega on PIKTES IV kogusumma 420 miljonit eurot.

Euroopa Liidu pagulasabi üldeesmärk selles prioriteetses valdkonnas on jätkuvalt kõigi

lapspagulaste integreerimine Türgi ametlikku haridussüsteemi, millega kaasnevad meetmed

koolis mittekäivate laste jaoks, turvaliste õppimisvõimaluste loomine ja õpitulemuste

parandamine. Õppeaastal 2024/2025 oli üle Türgi formaalharidussüsteemi registreeritud

938 610 lapspagulast. See tähendab, et endiselt ei käi koolis 225 000 last, mis kajastab püsivat

lünka hariduse kättesaadavuses (haridusministeerium, 2025). Samuti on registreerimiste maht

pannud märkimisväärse surve alla Türgi riikliku haridussüsteemi, mis on pidanud need õppijad

vastu võtma, tehes suuri investeeringuid haridustaristusse, õpetajatesse ja tugiteenustesse.

Nende pagulas- ja vastuvõtva kogukonna õpilaste arv, kes on saanud rahastu toel stipendiumi

tehnilises ning kutsehariduses ja -õppes osalemiseks või kõrgkoolides õppimiseks, on jõudnud

72 331ni. Enamik neist õpilastest on olnud pagulased ja säilitati sooline tasakaal. Alates rahastu

loomisest on kõrgharidust toetavate projektide abil saanud stipendiumi 7 156 üliõpilast,

kellest 4 337 olid süürlased, 178 muudest rahvustest ja 2 641 türklased.

Samuti on rahastust jätkuvalt toetatud haridustaristu arendamist ja aidatud vähendada koolide

ülerahvastatust. Märkimisväärset edu on saavutatud seoses haridusasutuste ajakohastamise ja

ehitustööde lõpuleviimisega. Suur saavutus ajakohastamisel oli põhi- ja keskkoolidesse

8 700 interaktiivse tahvli paigaldamine. Praeguse seisuga on rahastu toel ajakohastatud üle

17 726 haridusasutuse.

Lisaks on projektide „Haridus kõigile kriisi ajal“ ja „Haridustaristu vastupanuvõime“ raames

ehitatud 214 kooli ja alustatud neis haridusteenuste osutamist. Koolide katusele paigaldatud

päikesepaneelid toodavad energiat 50 koolile ja 41 koolis on viidud lõpule energiatõhususe

parandamise meetmed.

2024. aastal sõlmiti lepingud Türgi haridustaristu taastamise abistamiseks pärast 2023. aasta

veebruaris toimunud maavärinaid. Selle rahastamise eesmärk on suurendada nii pagulaste kui

ka vastuvõtvate kogukondade juurdepääsu haridusele.

Kaitse

23 PIKTES+ on lühend programmi ingliskeelsest nimetusest „Promoting Inclusive Education for Kids in the

Turkish Education System“ (Laste kaasava hariduse edendamine Türgi haridussüsteemis).

10

Pagulaste kaitse toetamiseks on peamiselt humanitaarabi tegevussuuna alla kuuluvate

projektide kaudu eraldatud rahastust kokku 392 miljonit eurot.

Humanitaarabi tegevussuuna raames on rahastust toetatud pagulaste registreerimist ja

kontrollimist, et neil oleks võimalik muuta oma staatus Türgis seaduspäraseks ja pääseda

paremini ligi teenustele. Pagulaste registreerimiseks on toetust antud Türgi rändeametile ja

suurendatud selle institutsioonilist ja tehnilist suutlikkust. Lisaks eraldiseisvatele

kaitsemeetmetele, mille eesmärk on täita lünki ning tegeleda konkreetsete vajaduste ja ohus

olevate isikutega, on kaitseküsimused integreeritud ka humanitaarabistrateegia teistesse

sammastesse (põhivajadused, tervishoid ja haridus). Üldeesmärk on paremini kaitsta

haavatavaid pagulasi, muuta nende staatus seaduspäraseks ning siduda nad laiema avalike ja

ÜRO / valitsusväliste organisatsioonide teenuste võrgustikuga. Aruandeperioodil keskenduti

abi andmisel endiselt kõige haavatavamatele rühmadele (näiteks hooajalised

põllumajanduslikud võõrtöötajad, peamised pagulasrühmad24). Peale selle hõlmasid Süüria

kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondliku usaldusfondi kaudu rahastatud projektid abi

pagulaste vastuvõtmiseks kogukonnakeskustes ja haavatavate pagulaste edasisuunamist

asjakohaste teenuste juurde.

Tervishoid

Rahastu raames on eraldatud kokku 1,24 miljardit eurot tervishoiutoetuse ja pagulastele

täiendava toetuse andmiseks.

Rahastu toetuse põhiosa moodustab SIHHATi projekt, millega toetatakse Türgis asuvate

rändajate tervist. Projekti on rahastatud nelja järjestikuse eraldisega: 2016. aastal 300 miljonit

eurot, 2020. aastal 210 miljonit eurot, 2023. aastal 210 miljonit eurot ja 2024. aastal

50 miljonit eurot. Programmiga SIHHAT toetatakse Türgi tervishoiuministeeriumi püüdlusi

tagada kõigile pagulastele tasuta ja võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele. Kokku on

32 provintsis tegutsenud 182 rändajate tervisekeskust ja ELi toetatavates asutustes on töötanud

3 500 tervishoiutöötajat, kellest üle 76 % on süüria päritolu. SIHHAT III rakendamine jätkub

2026. aasta lõpuni. ELi täiendava 190 miljoni euro suuruse toetuse abil aastateks 2026 ja 2027

tagatakse programmiga SIHHAT III pagulastele tervishoiuteenuste osutamise jätkumine.

Kaks rahastust toetust saavat haiglat – Dörtyol/Hatay ja Kilis – on tegutsenud alates

2022. aastast täies mahus ja osutanud pärast 2023. aasta maavärinaid, kui mõlema haigla

võimsust suurendati 400 voodikohani, olulisi tervishoiuteenuseid. Lisaks ehitatakse ja

renoveeritakse rahastu abil jätkuvalt rändajate tervisekeskusi, hangitakse meditsiiniseadmeid

ja imiku hooldustarvete komplekte ning renoveeritakse füsioteraapia- ja

rehabilitatsiooniüksusi, täiendades programmi SIHHAT. 2025. aastal alustati 26 tervisekeskuse

ehitamist ja 59 haiglasse tarniti 8,1 miljoni euro väärtuses meditsiiniseadmeid.

24 Need hõlmavad 2023. aasta maavärinatest kõige enam mõjutatud provintsides elavaid pagulasi ja spetsiifiliste

kaitsevajadustega haavatavaid pagulaste ja rändajate rühmi (näiteks üheliikmelised leibkonnad, puuetega

inimesed, soolise vägivalla ohvrid, LGBTIQ+inimesed), sealhulgas ligikaudu 300 000 koolis mittekäivat last.

11

Humanitaarabi valdkonnas jätkatakse igakülgse elupäästva abi pakkumist haavatavatele

puuetega pagulastele Reyhanlıs Hatay provintsis ja Gaziantepis. See hõlmab otseseid füüsilise

rehabilitatsiooni teenuseid, vaimse tervise teenuseid ja psühhosotsiaalset tuge, samuti

proteeside, ortooside ja muude abivahendite pakkumist.

Munitsipaaltaristu

Rahastu raames on eraldatud kokku 509 miljonit eurot omavalitsuste taristuinvesteeringuteks

ja pagulastele täiendava toetuse andmiseks.

Rahastust toetatakse eri omavalitsusi oluliste munitsipaalteenuste osutamisel, sealhulgas

veevarustuse ja kanalisatsiooni ning tahkete jäätmete käitluse valdkonnas. Rahastust toetatakse

ka kohaliku tasandi vaba aja veetmise taristut. Vaba aja veetmiseks on lõpule viidud 23 rajatise

(noortekeskused, jalgpalli- ja tenniseväljakud) ehitamine ja 2026. aasta aprillis on kavas

korraldada hankemenetlus veel kaheksa spordikomplekti kohta. Adana, Konya,

Kahramanmaraşe, Kayseri ja Osmaniye provintsides on lõpule viidud 13 suurt

veepuhastusjaamade ja tahkete jäätmete taristu ehituslepingut, mida haldas Maailmapank.

Gaziantepis ja Şanlıurfas on lõpule viidud veel kolm veepuhastusjaamade lepingut, mida

haldas Agence Française de Développement, ning jätkub muude projektide elluviimine Kilise,

Şanlıurfa, Gaziantepi, Mersini, Mardini, Adıyamani, Malatya ja Hatay provintsides.

Põhivajadused ja sotsiaal-majanduslik toetus

Rahastu raames on eraldatud kokku 4,38 miljardit eurot põhivajaduste ja sotsiaal-majandusliku

hakkamasaamise toetamiseks ning pagulastele täiendava toetuse andmiseks.

Selles prioriteetses valdkonnas tuleb tagada kõige haavatavamate pagulaste põhivajaduste

rahuldamine ning suurendada pagulaste vastupanu- ja toimetulekuvõimet. See peaks

võimaldama järk-järgult liikuda sotsiaalabist sõltumise juurest iseseisva toimetuleku ja elatise

teenimise võimaluste kasutamise juurde.

Üle 2,6 miljoni pagulase on saanud rahastust otsetoetust põhivajaduste rahuldamiseks, et

võimaldada neil elada väärikalt. Kuni 2023. aasta juulini anti suurem osa toetusest

hädaolukorra sotsiaalse turvavõrgu (ESSN) kaudu – tegemist on sotsiaalabiprogrammiga, mille

raames anti enam kui 1,6 miljonile pagulasele iga kuu deebetkaardisüsteemi kaudu sularaha.

Rahastu teise osamakse raames viis perekonna- ja sotsiaalteenuste ministeerium lõpule

245 miljoni euro suuruse otsetoetuse rakendamise. See toetus võimaldas anda igakuist rahalist

abi, mis on võrreldav Türgi sotsiaalkindlustussüsteemi raames haavatavatele isikutele antava

sotsiaalabiga, kujutades endast täiendavat ESSNi (C-ESSN). Projekti viidi ellu paralleelselt

hädaolukorra sotsiaalse turvavõrgu programmiga ning selle raames toetati üksikvanemaga

leibkondi, eakaid ja (raske) puudega inimesi. 2024. aastal tagati 2021.–2023. aastaks eraldatud

3 miljardi euro suuruse täiendava pagulastele antava toetusega C-ESSNi ja ESSNi

12

programmide jätkumine25 rahastuväliselt. Mõlemad programmid on nüüdseks liidetud ühtseks

lepinguks. 2023. aasta juulis allkirjastati perekonna- ja sotsiaalteenuste ministeeriumiga uus

rahalise abi programm „Türgi pagulaste sotsiaalne turvavõrk (SSN)“ (781 miljonit eurot).

Sellega mindi ESSNi puhul humanitaarabilt üle pikemaajalisele arenguabile. Praegusest

programmist (SSN), mille eelarvet suurendati 2025. aasta novembris 906 miljonile eurole,

aidatakse peaaegu miljonil pagulasel täita oma igapäevaseid põhivajadusi. Vabatahtliku

tagasipöördumise ja toetuste suunamise metodoloogia ajakohastamise tagajärjel täheldati

kasusaajate arvu märkimisväärset vähenemist. Kui 2025. aasta jaanuaris oli SSNiga seotud

juhtumite arv ligikaudu 1,4 miljonit, siis 2025. aasta detsembriks oli see vähenenud 972 000-

le, s.o enam kui 40 %.

Jätkuvalt antakse pagulastele sotsiaal-majanduslikku lisatoetust, et hõlbustada nende

juurdepääsu tööturule. ELi strateegia selles prioriteetses valdkonnas hõlmab nii tööturu

pakkumist kui ka nõudlust. Peamisteks toetusmeetmeteks on tehniline ning kutseharidus ja -

õpe, lühiajalised kutseõppekursused, sealhulgas töökohal toimuv õpe, pehmete oskuste

koolitus, töö- ja kutsenõustamine ning tugiteenused, samuti toetus töölubade taotlemisel.

Lühiajalistele kutseoskuste koolitustele oli registreeritud ligikaudu 85 000 osalejat, kellest

koolituse läbisid 78 500 inimest (neist pooled naised). Lisaks lõid ELi toetusega asutatud või

laiendatud ettevõtted üle 37 000 uue või parema töökoha26.

Programmi teise peamise tegevussuuna keskmes on uute ettevõtete asutamine ja olemasolevate

ettevõtete laiendamine nii materiaalse kui ka mittemateriaalse toetuse kaudu ametlike

töökohtade loomise parandamiseks. Tööhõive toetamise projekt ja tööturule ülemineku

projektid (İSDEP I ja İSDEP II), mida rakendatakse koostöös Türgi tööhõiveametiga (İȘKUR)

ning töö- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi rahvusvahelise tööjõu peadirektoraadiga,

keskenduvad pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade liikmete ametliku tööhõive

suurendamisele. İSDEP I jõudis 2024. aastal edukalt lõpuni. Tihedas koostöös Türgi väikeste

ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise organisatsiooni (KOSGEB) ning Türgi Arengu-

ja Investeerimispangaga (TKYB) pakutakse sellest nii pagulaste kui ka vastuvõtva kogukonna

ettevõtjatele spetsiaalselt neile mõeldud stipendiume, sealhulgas ettevõtluskoolitust, samuti

materiaalseid ja mittemateriaalseid toetusi töökohtade loomiseks.

Tööstus- ja tehnoloogiaministeeriumiga koostöös rakendatakse sama eesmärgiga projekte

„Ettevõtlusvõime suurendamine jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku integratsiooni nimel“

(ENHANCER) ja „Sotsiaalne ettevõtlus, mõjuvõimu suurendamine ja ühtekuuluvus pagulas-

ja vastuvõtvates kogukondades Türgis“. Lisaks on pooleli projektid põllumajanduse tööhõive,

kutseõppe ja töökohapõhise õppe valdkondades. 2024. aastal allkirjastati edasised sotsiaal-

25 Komisjoni 4. novembri 2022. aasta rakendusotsus 2022. ja 2023. aastal Türgis kõige haavatavamatele

pagulastele rahalise toetuse andmise üksikmeetme rahastamise kohta (C(2022) 7822) ja komisjoni 7. detsembri

2022. aasta rakendusotsus üksikmeetme rahastamise kohta, et jätkata 2022. aastal Türgis pagulaste põhivajaduste

rahuldamise ja elatise teenimisele ülemineku toetamist (C(2022) 8887). 26 Maailmapanga projekti İSDEP II (IPA/2020/417-830) andmed on välja jäetud nende ebatäpsusega seotud

probleemide tõttu, mida püütakse SUMARiga lahendada.

13

majandusliku toetuse lepingud. Need hõlmavad lepinguid, mille eesmärk on pagulaste ja

vastuvõtvate kogukondade jätkusuutlike elatusallikate ja ametliku tööhõive parandamine

2023. aasta veebruari maavärinatest mõjutatud piirkondades.

Rände haldamine

Rahastu raames on eraldatud kokku 1,19 miljardit eurot rändehaldusele ja pagulastele

täiendava toetuse andmiseks27.

Lõpule on viidud kaks projekti, mida rahastati esimesest osamaksest ja mille kogusumma oli

80 miljonit eurot. Esimese projektiga anti ELi toetust Türgi rannikuvalve otsingu- ja

päästevõime tugevdamiseks ning teise projektiga toetati Türgi rändeametit EList

tagasisaatmise haldamisel.

2024. aastal rakendati pagulastele antava täiendava toetuse raames jätkuvalt kolme projekti,

mille kogusumma ulatus 30 miljoni euroni: i) Türgi rändeameti võimekuse tugevdamine

võitluses ebaseadusliku rändega; ii) lennujaamades tegutsevate piirihaldusasutuste

teenustealase koostöö parandamine ja iii) kinnipidamiskeskuste juhtimiseks jätkuv

tegevustoetuse tagamine.

Alates 2024. aastast on täidetud 2023. aasta detsembris allkirjastatud 220 miljoni euro suurust

lepingut, mis käsitleb projekti „Türgi ida- ja kagupiiri, seahulgas maismaapiiripunktide

tugevdamine“ (SAFE). Selle eesmärk on piirihalduse tugevdamine Türgi ida- ja kagupiiril,

paigaldades nüüdisaegsed side- ja jälgimisseadmed ning nutikad valgustusseadmed.

2024. aasta rahastamisotsuse alusel eraldati pagulastele antava täiendava toetusena

398 miljonit eurot, millega toetatakse Türgi rände- ja piirihalduse suutlikkust ning mille

keskmes on i) vabatahtlik tagasipöördumine päritoluriiki; ii) rahvusvaheliste ja ajutiste

kaitsemeetmete tugevdamine; iii) rändajate smugeldamise tõkestamine; iv) maismaa- ja

merepiiri turvalisus; v) seaduslik ränne ja vi) projektile SAFE eraldatud täiendavad 50 miljonit

eurot. Kõik 398 miljonit eurot kaeti 2025. aastal lepingutega.

See hõlmas 2025. aasta augustis käivitatud 95 miljoni euro suurust projekti riiklike

vabatahtliku, turvalise, väärika ja korrektse Süüriasse tagasipöördumise mehhanismide

tugevdamiseks. Selle ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti rakendatava projektiga

i) suurendatakse Türgi rändeameti suutlikkust menetleda vabatahtliku tagasipöördumise

juhtumeid kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; ii) laiendatakse ÜRO Pagulaste

Ülemvoliniku Ameti sõltumatut seiret tagasipöördumise üle ning iii) antakse vabatahtlikku

tagasipöördumist taotlevatele süürlastele ühekordset transporditoetust (kuni 2028. aasta

augustini, kolme aasta jooksul ligikaudu 190 000 inimesele). 2025. aasta detsembri seisuga

olid projekti raames saanud rahalist transporditoetust 16 752 tagasipöördujat.

27 See ei hõlma rände ja siseasjade rahastamisvahendite raames eraldatud 150 miljonit eurot.

14

Lisaks antakse 2025. aastal tehtud rahastamisotsusega i) esimene täiendav lisasumma

(150 miljonit eurot) Süüria pagulaste vabatahtliku, turvalise, väärika ja korrektse

tagasipöördumise hõlbustamise katseprojektile ning ii) teine täiendav lisasumma (161 miljonit

eurot) projektile SAFE, et viia lõpule kõikide jälgimissüsteemide paigaldamine Türgi piirile

Iraani ja Iraagiga. Projekt SAFE on kavas lõpule viia 2028. aasta lõpuks ja koos kõnealuste

viimati antud lisavahenditega on selle kogueelarve 431 miljonit eurot.

Rahastust toetust saavate projektide soolised aspektid

Rahastu raames meetmete rakendamisel juhindutakse endiselt ELi soolise võrdõiguslikkuse

kolmandast tegevuskavast „Üheskoos sooliselt võrdõigusliku maailma poole 2021–2025“.

2025. aastal oli endiselt prioriteediks naiste ja tütarlaste inimõiguste edendamine, kaitsmine ja

järgimine, sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste võimestamine selle kõige

mitmekesisemas tähenduses. Soolise võrdõiguslikkusega seotud kaalutlused on olnud

integreeritud kõikidesse rahastu projektidesse ja neid on jaotatud andmete abil (76 näitajat)

pidevalt jälgitud.

Rahastu on märkimisväärselt suurendanud naiste tööalast konkurentsivõimet: üle 39 000 naise

on läbinud lühiajalise kutseoskuste koolituse, ligikaudu 68 000 naist on saanud

töönõustamisteenuseid ja rohkem kui 4 000 naistele kuuluvat ettevõtet on saanud

nõustamisteenuseid või rahalist toetust. Rahastu on pakkunud pagulasnaistele türgi keele

kursusi, mille on läbinud ligikaudu 37 000 täiskasvanud pagulasnaist. Lisaks on ligikaudu

55 000 naissoost lapspagulast saanud rahastust toetatud projektide kaudu koolieelset haridust

ja 38 000 naissoost õpilast on saanud haridusstipendiumi. Üle kahe kolmandiku rahastu

kaasatud õpetajatest ja haridustöötajatest on naised. Rahaülekannete programmiga (SSN)

toetatakse praegu 700 000 pagulasnaist. Lisaks saavad 200 000 naisõpilase perekonnad praegu

tingimuslikke haridusotstarbelisi rahaülekandeid (CCTE). Rahaülekannete programmidest

eraldi on ligikaudu 700 000 pagulasnaist saanud kaitsega seotud suunamisteenuseid ja umbes

miljonile pagulasnaisele on osutatud rahastust toetatud projektide kaudu kaitseteenuseid.

5. Järelevalve, hindamine ja audit

2025. aastal põhines rahastu saavutuste aruandlus endiselt rahastu tulemusraamistikul28 ja

muutuste teoorial29. Rahastu 14. järelevalvearuanne avaldati 2026. aasta jaanuaris ja see on

kättesaadav komisjoni veebisaidil30.

2024. aasta lõpus allkirjastas komisjon uue lepingu (SUMAR), et tagada rahastu järelevalve ja

andmehaldussüsteemi jätkuvus, nagu on ette nähtud esimeses tehnilise abi lepingus

28 https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/document/download/23babb53-e316-4361-b373-

78f0ce1d663e_en?filename=EU%20support%20to%20Refugees%20in%20TR_Results%20Framework.pdf. 29 https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/document/download/99c1bfa3-1853-42ff-ae3b-

59622f7bdab1_en?filename=EU%20support%20to%20refugees%20in%20TR_Theory%20of%20Change%202

024.pdf. 30 https://enlargement.ec.europa.eu/enlargement-policy/turkiye/eu-support-refugees-turkiye_en.

15

(SUMAF)31. Algne SUMAFi32 leping lõppes detsembris 2024; selle raames kajastati kokku

127 läbiviidud järelevalvemissiooni (sealhulgas nelja ajutist missiooni) ning uue SUMARi

lepingu alusel viidi 2025. aastal läbi 20 missiooni. SUMARi lepingu esimesel kehtivusaastal

olid kõik väljundid kvaliteetsed ja need esitati õigeaegselt. 2025. aasta jooksul tegid ELi

delegatsioon Türgis ja SUMAR kokku seitse kontrollkäiku Türgi rändeametile antud

tegevustoetusega hõlmatud kinnipidamiskeskustesse33.

Euroopa Kontrollikoda avaldas rahastu teise tulemusauditi 2024. aasta aprillis. Auditiaruanne

avaldati koos kontrollikoja leidude ja soovituste ning komisjoni vastustega 24. aprillil 2024 ja

see on veebis kättesaadav34. Kontrollikoja põhisoovitus komisjonile oli parandada rahastu

projektide mõju mõõtmise viisi ning alustada liikmesriikide ja Türgi ametiasutustega arutelu

selle üle, kuidas tagada projektide mõju kestma jäämine.

2025. aasta septembris-oktoobris viidi mitmes provintsis SUMARi teenuste toel läbi

provintside tegevuse tõhususe hindamise uuring 38 teemarühmade arutelu ja 25 oluliste

informaatorite küsitluse teel, et mõõta rahastu tulemusi. Delegatsioon küsis teavet varasemate

PIKTESe projektide kohta ja peab ka haridusministeeriumiga arutelusid poolelioleva PIKTESe

projekti andmesüsteemi parandamise võimaluste üle. Pagulaste jätkuv juurdepääs

põhiteenustele tagatakse asjaomaste valdkondlike ministeeriumidega sõlmitud

otsetoetuslepingute täiendamisega.

2024. aastal tellis komisjon rahastu sõltumatu lõpphindamise, mis viidi lõpule 2025. aasta

lõpus. Hinnati rahastu tulemuslikkust, asjakohasust, sidusust ja jätkusuutlikkust, pöörates

eritähelepanu teisele osamaksele. Aruandes35 on esitatud kasulikke soovitusi ELi pagulasabi

kavandamise ja rakendamise kohta Türgis ja mujal.

Hinnangus järeldati, et rahastu näol on tegemist ELi tervikliku ja hästi koordineeritud

meetmega, mis saavutas prioriteetsetes sektorites, eeskätt kaitse, põhivajaduste, hariduse ja

tervishoiu valdkondades pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade jaoks märkimisväärseid

tulemusi. Samuti tuuakse selles välja rahastu paindlikkus pikaleveninud ja muutuva kriisiga

kohanemisel. Samal ajal osutati hinnangus probleemidele seoses tulemuste kestma jäämisega,

eelkõige elatise teenimise ja pikaajalise sotsiaal-majandusliku kaasamise valdkondades, ning

vajadusele meetmete jätkusuutlikkust ja kõige haavatavamatele rühmadele suunatud tegevust

veelgi tõhustada.

6. Teavitamine ja nähtavus

31 Tehniline abi Türgis asuvatele pagulastele suunatud ELi toetuse tulemuslikkuse jälgimiseks – IPA/2024/461-

735. 32 Tehniline abi Türgi pagulasrahastu raames rahastatavate meetmete järelevalve toetamiseks – IPA/2021/429-

105 (lepingu IPA/2018/393-877 VI lisand). 33 ELi delegatsioon Türgis külastas 2025. aasta märtsis Adana kinnipidamiskeskust ja 2025. aasta septembris

Aydıni kinnipidamiskeskust. Delegatsiooni järeldusi jagati Türgi ametiasutustega. 34 https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2024-06/SR-n-06_ET.pdf. 35 https://enlargement.ec.europa.eu/final-evaluation-facility-refugees-turkey_en.

16

2025. aastal jätkati rahastust toetatavate meetmete nähtavuse suurendamist, et tõsta esile abi,

mida EL on Türgile pagulaste vastuvõtmisel andnud. Kuna ametlik retoorika ja avalikkuse

meelsus pagulaste suhtes olid sel perioodil negatiivsed, keskenduti neile tegevustele, mis olid

suunatud 2023. aasta veebruaris toimunud maavärinate järgsele ELi abile pagulastele ja

vastuvõtvatele kogukondadele. Allpool on esitatud mõned näited.

2025. aasta jaanuaris korraldati ELi võrdõiguslikkuse ning kriisivalmiduse ja -ohje voliniku

Hadja Lahbibi külaskäigud Türgi pagulasrahastuga (FRiT) seotud projektide juurde nii

Ankaras kui ka piirkonnas, mida oli tabanud maavärin.

2025. aasta aprillis korraldati Poola eesistumise ajal koostöös Poola saatkonnaga Ankaras reis

Varssavisse, kus osalesid ka silmapaistvad Türgi ajakirjanikud. Reisi käigus peeti

rändeteemalisi arutelusid ja külastati Frontexi peakontorit.

2025. aasta mais korraldati Gaziantepis mitmeid tegevusi Euroopa päeva tähistamiseks, muu

hulgas toimus vastuvõtt Zeugma muuseumis ja Türgi kunstnik lõi ELi ja Türgi tihedat koostööd

kujutava seinamaali. Sellele järgnes veel mitu üritust Brüsselis: Euroopa Parlamendi hoone ees

korraldatud avalikul näitusel esitleti edulugusid ning delegatsiooni tehtud fotosid ja videoid.

Näitus oli avatud 20. juunini, mil tähistatakse maailma pagulaste päeva. 18.–20. juunini

korraldati reis ajakirjanikele ja vastuvõtt, kus osalesid delegatsiooni juht ja Türgi esindajad.

Erimtani muuseumis 11. juulil korraldatud avaürituse tähistamiseks anti välja ka edulugusid

kajastav suur pildiraamat.

7. Kokkuvõte ja edasised sammud

2025. aastal jätkus rahastu rakendamine. 2020. aasta lõpuks oli rahastu kogu tegevuseelarve

lepingutega kaetud ja 2025. aasta lõpu seisuga oli välja makstud 5,9 miljardit eurot. Kuni

2029. aasta lõpuni jätkatakse kokku 11 projekti rakendamist. Aastateks 2025–2027 eraldatud

täiendava pagulasabi rakendamine jätkub ja selle eesmärk on tagada rahastu paljude saavutuste

kestma jäämine.

Edasiste sammude hulgas on järgmised:

• jätkata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega pagulaste ja

vastuvõtvate kogukondade hüvanguks kõigi projektide tulemuslikku rakendamist;

• jätkata pagulastega seotud teavitustegevust;

• kavandada 2027. aasta eelarve alusel 195 miljoni euro ulatuses täiendavat toetust

pagulastele ja vastuvõtvatele kogukondadele, et tagada rahastu saavutatu kestma

jäämine;

• jätkata Türgis asuvate pagulaste vajaduste jälgimist.