EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 16.7.2026 COM(2026) 373 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the application of Council Regulation (EC) 1224/2009 establishing a Union control

system for ensuring compliance with the rules of the common fisheries policy as

required under Article 118 for the period 2020-2024

1

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the application of Council Regulation (EC) 1224/2009 establishing a Union control

system for ensuring compliance with the rules of the common fisheries policy as

required under Article 118 for the period 2020-2024

1. Introduction and background

Council Regulation (EC) No 1224/20091 (‘the Control Regulation’) provides for an EU

fisheries-control system to ensure compliance with the rules of the common fisheries policy2

(CFP). Together with the regulation on illegal, unregulated and unreported (IUU) fishing3 and

with the regulation on the sustainable management of external fleet4, the Control Regulation

lays down rules and measures for control, inspection, and enforcement based on a global and

integrated approach. The Control Regulation is a fundamental pillar of the CFP that provides a

comprehensive set of tools to ensure it is implemented fully and effectively.

The governance and implementation of the fisheries-control system in the EU involves the

Member States, the European Commission, the European Fisheries Control Agency (EFCA)5

and commercial operators. The Control Regulation applies to the whole chain of fishing

activities from the net to the plate.

This document fulfils the legal requirement for the Commission to report to the European

Parliament and the Council on the application of the Control Regulation in the Member States

every five years (Article 118(2) of the Control Regulation).

In 2017 and 2021, the Commission adopted the reports on the implementation and evaluation

of the Control Regulation covering the 5-year periods, 2010-2014 and 2015-20196. The reports

showed that the Control Regulation is essential for achieving the CFP’s objectives and for

enforcing conservation and management measures. The principles and provisions of the

Control Regulation were intended to tackle issues that have led in the past to poor compliance

with fisheries rules and extensive overfishing. However, audits and verifications performed by

the Commission have identified significant shortcomings concerning the implementation of

essential EU rules. These shortcomings could jeopardise the achievement of the long-term

objectives of the CFP. Besides, although the Control Regulation helped to improve both the

fisheries-control system and compliance with the CFP rules, it was not entirely fit for purpose

(see Section 3.1). To help address the shortcomings identified, the Commission adopted a

proposal to revise the EU’s fisheries-control system7. The amending regulation was adopted in

1 OJ L 343, 22.12.2009, p. 1 2 OJ L 354, 28.12.2013, p. 22 3 OJ L 286, 29.10.2008, p. 1 4 OJ L 347, 28.12.2017, p. 81 5 https://www.efca.europa.eu 6 COM(2017)192 final, COM(2021)316 final 7 COM(2018)368 final

2

20238 (‘the revised Control Regulation’). Many of the amendments introduced by the 2023

revision apply only from January 2026 and therefore are not taken into consideration for this

reporting exercise. Since the revised Control Regulation entered into force, the Commission

has prioritised the preparation and adoption of the necessary secondary legislation. This will

mainly take place after the reporting period, however9.

The adoption of the revised Control Regulation represents a major policy development over

the covered period. It is a crucial step towards more effective, modern, and consistent control

in support of fisheries management. It addresses long-standing weaknesses in the collection of

data on catches and vessel activities through the expanded use of digital recording systems and

remote electronic monitoring (REM), significantly improving accuracy and transparency and

creating a level playing field. Through digitalisation, the revised framework aims to strengthen

implementation of the landing obligation and support compliance with conservation objectives.

It has also introduced more structured and digital monitoring of vessels below 12 metres in

length overall (LOA) and recreational fishing through digital catch registration systems and

has improved the sanctioning system and the conditions for its implementation in and across

Member States. It has promoted administrative simplification and cost reduction, in particular

by replacing paper-based procedures with digital solutions, benefiting both authorities and

operators.

This third report provides an overview of the application of the core provisions of the Control

Regulation for the period 2020-2024. The information presented comes from: (i) the data

reported by Member States under Article 118 of the Control Regulation10; (ii) information from

audits, verifications and inspections; and (iii) discussions held in expert groups on fisheries

control and on compliance.

2. Implementation of the Control Regulation by Member States

Member States are responsible for ensuring implementation of the fisheries-control system. In

2020-2024, Member States continued to improve the implementation of the Control

Regulation, although significant shortcomings were identified in several Member States over

the reporting period, particularly with regard to essential provisions on weighing and catch

registration. These points are covered in greater detail below.

8 Regulation (EU) 2023/2842 9 Except for the act on the listing of ports to benefit of the derogation to the margin of tolerance: Commission

Implementing Regulation (EU) 2024/1474 of 24 May 2024 laying down rules for the application of Article

14(4), point (a), of the Council Regulation (EC) No 1224/2009 as regards derogation from the margin of

tolerance in estimating catches for unsorted landings and transhipments from small pelagic, industrial and

tropical tuna purse seiners fisheries 10 An extensive and detailed summary of data reported by Member States is provided in the Synopsis Report of

data reported by Member States according to Article 118 of the Control Regulation, available at Publications

Office of the EU together with the original reports submitted

3

2.1. Conditions for access to waters and resources and control of fleet management

Aligning fishing activities with the rules of the CFP, requires these activities to be carried out

with a fishing licence and, when certain conditions apply, a fishing authorisation. During the

reporting period, the total number of valid fishing licences reported by Member States

decreased by 6%, from 72 562 in 2020 to 68 085 in 2024. Over the same period, Member States

reported 1 669 fishing licences suspended temporarily and 6 368 permanently withdrawn. The

number of fishing authorisations also decreased by 8%, from 35 128 in 2020 to 32 474 in 2024,

with 99 suspended temporarily and 1 664 permanently withdrawn.

To ensure effective control, Member States must operate a vessel-monitoring system (VMS).

Fishing vessels of 12 metres LOA or more must be equipped with a device that enables

competent authorities to locate and identify them automatically. An analysis of the data

reported shows that VMS coverage was at 98% for vessels exceeding 15 metres in 2020,

dropping slightly to 96% in 2024. There was an increase in the number of vessels between 12

and 15 metres LOA equipped with VMS, from 36% in 2020 to 48% in 2024. Member States

also reported an increase in the percentage of vessels exceeding 15 metres LOA equipped with

automatic identification systems (AIS), from 80% in 2020 to 84% in 2024.

VMS is a crucial component in the monitoring and control of fishing activities, involving the

use of satellite-based tracking systems to monitor the position and movement of fishing vessels.

The revised Control Regulation has expanded the use of VMS to fleet categories that were not

fully covered and introduced a lighter system for vessels of less than 12 metres LOA from 2028

onwards. Addressing the lack of coverage of this very large category of vessels is a significant

achievement. The revised Control Regulation has also specified how data collected by VMS

and other tracking systems should be reported and used by authorities for control and inspection

purposes.

A key element of the EU’s fisheries control system is the control of engine power. Engine

power and gross tonnage are the two capacity indicators managed through the entry/exit

scheme, with the CFP setting limits for both. Managing fleet capacity, including the entry/exit

scheme for the EU's fishing-fleet register, therefore relies on the precise and reliable recording

of these parameters. Following the identification of the shortcomings in Member States’ engine

power control systems, revealed by the 2019 Commission study11, the Commission initiated

dialogues with Member States, including 15 pre-infringement dialogues. Many Member States

have stepped up their efforts to fulfil the obligation to certify and verify engine power. In

response to requests for additional support, a technical working group was established in

September 2022, composed of Member States’ experts and supported by an external expert

engine power expert, to follow-up on the conclusions of the 2019 study. The revised Control

Regulation addresses the shortcomings identified. The requirement to continuously monitor for

high-risk vessels’ engine power takes effect on 10 January 2028.12 The working group has

developed technical specifications to help Member States to implement this requirement. These

guidance documents are designed to help Member States prepare for their successful and timely

implementation. Both guidance documents are publicly accessible through the Commission’s

11 Study on engine power verification by Member States – Final report, Publications Office, 2019 12 Article 39a of Regulation (EU) 2023/2842

4

Publications Office13, facilitating Member States' preparations for the new rules that take effect

in 2028. Continuous liaising and information sharing aims to ensure readiness and compliance.

To improve monitoring of fleet data and capacity at EU level, the Commission maintains an

EU fleet register14. This register includes a database that is partially accessible to the public.

2.2. Catch reporting tools, weighing and traceability

To facilitate effective monitoring, EU fishing vessels of 10 metres LOA or more are required

to keep a fishing logbook. For vessels of 12 metres LOA or more this must be electronic (e-

logbook), although, during the reporting period, an exemption permitted certain vessels

between 12 and 15 metres LOA to use a paper-logbook15. The data show a general trend

towards decreasing use of paper-logbooks. The percentage of vessels exceeding 12 metres

LOA that had an e-logbook was 94% in 2020 and over 95% in 2024. The percentage of vessels

between 10 metres and 12 metres LOA that used e-logbooks also rose from 49% in 2020 to

66% in 2024.

Monitoring of catches for vessels below 10 metres LOA had to be carried out by means of

sampling plans, paper-logbooks, or sales notes. The proportion of vessels subject to each of

these monitoring methods was quite stable throughout the reporting period, varying by just a

few percentage points over the years. Sampling plans were the most frequently used type of

monitoring method. In addition to these forms of control, the use of e-logbooks rose from 537

in 2020 to 1 743 in 2024, a 225% increase.

The revised Control Regulation will support this trend, by gradually extending the use of e-

logbooks to all vessels of all sizes.

The accurate weighing and registration of catches is the foundation of fisheries management.

Weighing and catch registration are essential for control purposes, scientific data, monitor

quota uptake and prevent overfishing. During the reporting period, many verifications of

weighing and catch registration were carried out by the Commission in Member States across

several sea basins. In many cases the findings of the Commission’s evaluations confirmed

considerable shortcomings in weighing and catch registration, particularly for sorted and

unsorted catches in the Baltic Sea, North Sea and Western Waters. Many of these shortcomings

are long-standing issues that had been identified in previous Commission evaluations.

Situations vary from one Member State to another, but the shortcomings detected include

weighing on non-approved systems, failure to weigh all fishery products, failure to de-water

13 European Commission: Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries and Roos Diesel Analysis

B.V, Technical guidance for the monitoring, certification and verification of engine power in EU fisheries

control – Developed by the technical working group on engine power, subgroup of the expert group on

fisheries control, European Commission, 2025

European Commission: Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries and Roos Diesel Analysis

B.V, European Commission, 2025, Technical specifications and guidance for the implementation of devices

for the continuous monitoring of catching vessels’ engine power 14 EU fishing fleet register 15 Until 10 January 2026 Member States could exempt vessels of between 12 metres and 15 metres LOA that:

(a) operate exclusively within the territorial seas of the flag Member State; or (b) never spend more than

24 hours at sea from the time of departure to the return to port

5

and de-ice catches before weighing, non-compliant deductions from the results of weighing,

lack of effective control and enforcement and arbitrary post-weighing catch registration. These

shortcomings undermine the achievements of the CFP’s objectives and, in some cases,

contribute to the decline in the biological status of stocks. The Commission has worked with

the Member States concerned to discuss follow-up actions, including by establishing action

plans to remedy the issues identified.

The revised Control Regulation will also help to address this situation. It requires weighing to

be done by authorised operators using systems approved by Member States. The derogations

from the requirement for weighing all catches at landing before transport, through sampling,

control, and common control programmes, remain in place but they will be harmonised by the

Commission through secondary legislation.

Despite progress in terms of traceability, concerns persist, as Member States continue to

explore various solutions to ensure the traceability of fishery products. Varying degrees of

progress have been made in implementing long-standing traceability requirements for fishery

products, adhering to regulatory frameworks that aim to ensure product origin transparency

and accountability throughout the supply chain for fresh and frozen products. Some Member

States have adopted digital systems for recording and tracking fishery products from their catch

points to retail, thereby improving traceability and compliance.

Several Member States have reported that traceability systems are integrated into national

fisheries information systems, enabling efficient digital tracking of fishery products. Digital

platforms enable data entry at each supply chain stage—from fishers reporting catches to

processing and distribution using unique identifiers or QR codes to maintain complete records

accessible for verification.

Meanwhile, other Member States have introduced technological improvements such as mobile

applications and software specifically designed to improve traceability. These tools facilitate

information sharing among fisheries operators, inspectors, and buyers, and support in-depth

monitoring during inspections, enabling real-time report generation to ensure supply chain

integrity. Challenges remain, particularly in achieving full compliance across the supply chain,

with standardisation needed in retail and wholesale sectors. Some Member States are hesitant

to enforce comprehensive compliance until consistency is achieved across the EU, noting

disparities in technology adoption and policy enforcement. Multinational companies also have

difficulty aligning operations across borders, underscoring the need for harmonised

regulations.

The revised Control Regulation will help to address these concerns. It has gradually introduced

digitalisation for existing traceability requirements and extended these requirements to fresh

and frozen products from 2029 onwards, subject to more detailed rules to be adopted through

secondary legislation.

6

2.3. Specific control inspection programmes (SCIPs)

The specific control and inspection programmes (SCIPs) adopted by the Commission for six

EU sea basins16 have been implemented by the European Fisheries Control Agency (EFCA)

and Member States at national level. EFCA has ensured the operational coordination of

inspection activities at regional level through joint deployment plans (JDPs). The total number

of inspections carried out by Member States and EFCA as part of JDPs from 2020 to 2024 was

more than 230 000, with more than 45 000 inspections carried out in 2024. The percentage of

suspected17 infringements by operators for both sea- and land-based inspections was an average

of 8%, with averages across years and sea basins ranging from 2% to more than 50%18. Most

of the suspected infringements by operators identified during the JDP sea- and land-based

inspections related to misreporting of catches and non-compliance with rules on technical

measures. In 2024, suspected infringements by operators related to misreporting accounted for

more than 40% of the total number of suspected infringements in all areas except in the

Mediterranean Sea. Mis-reporting infringements reached almost 80% of suspected

infringements by operators in the Baltic Sea and rose to 50% in the JDPs for the Western

Waters of the North-East Atlantic. In the Mediterranean JDP, suspected infringements related

to non-compliance by operators with rules on technical measures and misreporting accounted

for 30% of all suspected infringements, with the remaining 70% of suspected infringements

relating to non-compliance with other rules or traceability19.

In recent years, fisheries control has benefited from the use of new technologies, such as earth-

observation technologies. Through cooperation with the European Maritime Safety Agency

(EMSA), EFCA provides a maritime picture to the Commission and Member States authorities

(information management system) and EFCA used satellite remote sensing for vessel detection,

target identification, and other specific monitoring tasks.

2.4. Control of the landing obligation

The landing obligation, which came into force fully in January 2019, is one of the core parts of

the CFP. Since its phased introduction began in January 2015, Member States have made little

progress in controlling and enforcing its application. The Commission has done a number of

audits to evaluate the measures adopted by Member States to ensure control and enforcement,

of the landing obligation and the accurate documentation of all catches. The findings of these

audits (in conjunction with other reports such as evaluation reports prepared by EFCA in

cooperation with regional control expert groups20 and Member State reports) have indicated

that there is extensive, illegal and undocumented discarding of catches in several sea basins.

16 The Eastern Atlantic and Mediterranean Sea; the Black Sea; the Baltic Sea; the North Sea and ICES division

IIa; the Western Waters of North Eastern Atlantic and the Indian Ocean from 2024 17 The term ‘suspected infringements’ refers to infringements detected by an inspector and reported in the

inspection report, before a decision is taken by the competent authority or by a judge 18 EFCA Annual Report for 2019.pdf 19 One Mediterranean Member State has performed a significant number of market inspections which at least

partially explains this difference between the Mediterranean JDP and other JDPs 20 Compliance Evaluation - European Fisheries Control Agency

7

Infringement procedures were launched against five Member States for failing to adopt the

necessary measures to ensure control and enforcement of the landing obligation. These

infringement procedures were closed in 2024 in light of the provisions of the revised Control

Regulation which introduced new rules aimed at strengthening the effective control and

enforcement, of the landing obligation. These include improved and digitalised systems for

catch recording and reporting, a stricter sanctioning system for cases of non-compliance, and

mandatory installation by 10 January 2028 of operating remote electronic monitoring (REM)

systems on board, including closed-circuit television (CCTV). They may also include other

instruments and/or equipment, for catching vessels of 18 metres LOA or more that pose a high

risk of non-compliance with the landing obligation.

REM, incorporating CCTV and sensors, has been shown to be the most cost-effective means

for Member States to ensure control and enforcement of fishing activities at sea. In 2024,

EFCA, in cooperation with Member States, updated its technical guidelines and minimum

specifications for REM.21.

In advance of the 2028 deadline, the Commission has been working with EFCA to develop a

risk assessment methodology to determine the high-risk fleet segments for REM installation.

Detailed rules on and technical specifications for REM installation and operation will be

developed, taking EFCA’s technical guidelines into account.

2.5. Inspections and enforcement

The number of people authorised by Member States to perform fisheries inspections remained

stable from 13 449 in 2020 to 13 490 in 2024. It is difficult to assess any real increase in staff

numbers dedicated to fisheries control because the powers of inspectors vary across Member

States22.

Member States reported a total of 367 227 inspections from 2020 to 2024. Comparing the ratio

of inspections across the four main locations, 50% were performed in port/at landing, 25% at

sea, 21% on the market, and 4.5% during transport.

Member States reported that 1 061 patrol vessels23 were used for fisheries inspection in 2020,

and 1 015 in 2024, with a total of over 115 000 patrol days at sea over the 2020-2024 reporting

period, compared with the nearly 100 000 patrol days at sea reported for 2015-2019. Member

States had also reported a total of 72 surveillance aircraft dedicated to fisheries control and

surveillance by 2024, with a total of almost 33 000 surveillance hours during the five-year

period. There has also been an increase in the use of new surveillance technologies. By 2024,

seven Member States had reported the use of 56 drones, an increase from previous reporting

when 39 devices were reported as operational by 2019.

21 Technical guidelines and specifications for the implementation of Remote Elecctronic Monitoring (REM) in

EU fisheries (2019) - European Fisheries Control Agency.pdf 22 A variety of national agents can be considered inspectors, ranging from specialised fisheries inspectors to

police and agents working as customs officers 23 Single-purpose and multipurpose patrol vessels

8

In 2020-2024, Member States reported more than 551 500 suspected infringements by

operators. The number of serious infringements showed a general upward trend, rising from

about 1 445 in 2020 to 1 979 in 2024. On average, around 1 in 8 suspected infringements

resulted in confirmed infringements.

The most common suspected infringements by operators were those related to fishing logbook

and landing declaration (26%), traceability (25%), and fishing vessels not required to use a

logbook or meet landing declaration requirements (8%). The number of suspected

infringements under each title of the Control Regulation were: 53% for Title IV: Control of

fisheries; 41% for Title V: Control of Marketing and 6% for Title III: General conditions for

access to waters and resources.

In 2019, the Commission launched a study on Member States’ sanctioning systems24. The

objective was to provide an in-depth analysis and assessment of the functioning of national

sanctioning systems, and on the sanctions applied by Member States for infringements between

2015 and 2019. The study found that the necessary legal framework in Member States was

mostly complete and that many Member States had improved their legal framework compared

with the previous five years. Nevertheless, the study also highlighted that in some Member

States the implementation of the points system had been delayed or was not yet operational,

along with other implementation shortcomings, such as the duration of proceedings for the

sanctioning process and the level of sanctions imposed. These findings showed that although

the situation improved in 2015-2019 compared with 2010-2014, more should have been done

to ensure a level playing field and the effectiveness, dissuasiveness and proportionality of

sanctions applied in each Member State. Based on the findings of the study and other relevant

data, the Commission launched 15 dedicated pre-infringement dialogues with the Member

States concerned. Account has to be taken of the substantive changes brought about by the

revised Control Regulation, which, from 10 January 2026, further strengthen and harmonise

Member States’ enforcement and sanctioning systems for fisheries offences. These changes

will help address the remaining weaknesses in enforcement by Member States, including by

harmonising minimum administrative sanctions, expanding the list of serious infringements

and strengthening existing rules on the points system for masters.

2.6 Data and information

Member States regularly report catch and effort data to the Commission. This allows to monitor

total allowable catches and quota consumption. Ensuring data quality is a key element of the

work by Member States and the Commission to improve quota monitoring, with data quality

ensured by appropriate data validation and crosschecking. Regarding the obligation to establish

an automated cross-check and data validation system, 8 out of 22 Member States have fully

implemented automatic verifications and crosschecks. Most Member States have not yet fully

implemented the automatic validation and crosschecking of fisheries data required under

Article 109 of the Control Regulation. While most have established the necessary IT systems,

many lack systematic, documented procedures to identify and follow up data anomalies, such

24 Study on the sanctioning systems of Member States for infringements to the rules of the Common Fisheries

Policy

9

as discrepancies in catch documentation and implausible catch data. Member States must take

the necessary measures by 10 January 2027 to comply with the uniform conditions for data

validation and cross-checking set out in Articles 49 to 52 of Commission Implementing

Regulation (EU) 2025/2196. Three Member States currently operate partially automated

crosschecks alongside manual verifications, while seven Member States have not yet

established automated crosscheck systems.

To improve the effectiveness and efficiency of data exchange, in 2016 the Commission set a

binding timetable for Member States to introduce the UN/FLUX (United Nations Fisheries

Language for Universal eXchange) standard for fisheries data management. With the

UN/FLUX standard, regional fisheries-management organisations and countries around the

world can for the first time use a single, universal standard to automate the collection and

dissemination of their fishery catch data. The standard is also harmonised with electronic data

exchange standards in other sectors using UN/CEFACT (United Nations Centre for Trade

Facilitation and Electronic Business) standards, e.g. for taxes and food traceability. During the

reporting period, the Commission has worked intensively with the Member States, to ensure

they implement UN/FLUX. The exchange system FLUX Transportation Layer (FLUX TL) is

now operational in the Commission and in all the 23 Member States concerned. All exchanges

of fisheries data take place using a central data-exchange platform hosted by DG MARE. This

platform can also be used to send validated data and content in standard formats to the

Commission. All Member States now exchange aggregated catch data, vessel position data and

fleet data in UN/FLUX with the Commission.

3. Actions taken by the Commission

During the reporting period, the Commission continued to play a central role in supporting and

overseeing the implementation of the Union fisheries control system. This included

maintaining the structures that allow fisheries data to be exchanged, carrying out audits and

verifications, giving Member States guidance, and convening expert groups to clarify technical

aspects of the control rules. These actions strengthened the implementation of the Control

Regulation and contributed to a more coherent and effective control system across the Union.

3.1. Legislation and policy development

A major development over the reporting period was the political agreement reached by the

European Parliament and the Council that led to the adoption of the revised Fisheries Control

Regulation, in force since January 2024. The revision responds to long-standing challenges

identified in evaluations, audits and stakeholder consultations, and reflects the recognition that

effective control is essential for sustainable fisheries, fair competition and consumer trust.

The revision also takes new scientific and technological knowledge into account. It boosts the

Union’s capacity to prevent illegal, unreported and unregulated (IUU) fishing in line with

international commitments. Fair competition across Member States and equal treatment of

operators are central to the revised system, which aligns definitions across CFP and food law

and extends control rules to a wider range of activities and vessels. The revision has prioritised

10

simplification and alleviation of the administrative burden, largely through digitalisation and

in a gradual way over five years.

The new framework introduces a comprehensive modernisation of control from net to plate.

Digital reporting becomes the norm for all vessels, with e-logbooks, landing declarations and

sales notes providing more complete and timely information. Vessel position data will be

transmitted in real time and digital traceability will apply across the entire supply chain,

including imported products, so that all fishery and aquaculture products can be tracked back

to their source. The system expands monitoring to recreational and small-scale fisheries and

requires better recording of incidental catches of sensitive species. It also strengthens rules on

the return and reporting of end-of-life fishing gear to help limit marine litter.

Monitoring of the landing obligation can be improved through REM, including CCTV, for

vessels exceeding 18 metres LOA assessed as high risk. The enforcement framework has been

updated and simplified, with a clearer definition of serious infringements, a more harmonised

and transparent point system, and improved national registers of infringements that support

systematic information sharing. Together, these changes create a more consistent and

predictable enforcement environment and make for greater trust in the CFP.

The revision also builds on the findings of the REFIT evaluation of the previous Control

Regulation, which highlighted the need for simpler and more efficient rules. This focus on

simplification is reflected throughout the new framework. The Commission has continued

applying REFIT principles during the preparation of the secondary legislation, paying

particular attention to simplification, proportionality and practical implementation. Many

technical provisions will also be consolidated gradually and updated through a set of

implementing and delegated acts, expected to reduce the number of existing articles and

annexes in the implementing act of 201125 and provide clearer and more operational guidance.

In line with the Commission’s Better Regulation agenda, the revision reduces unnecessary

administrative burden, replaces paper-based processes with digital tools, streamlines reporting

and traceability requirements, and clarifies definitions and procedures to ensure greater legal

certainty.

With the revised Control Regulation adopted, implementation becomes the focus. The

Commission is preparing a comprehensive set of implementing and delegated acts to provide

the necessary technical specifications for the phased application of the new rules in 2024,

202626, 2027 and 2028. The scope of these acts covers, amongst other things, detailed

requirements for electronic reporting, digital traceability, geopositioning tools for smaller

vessels, REM, and weighing and sampling procedures. The Commission has launched

extensive consultations with Member States and stakeholders to ensure that the secondary

legislation is operational, proportionate and consistent with risk-based control.

25 Commission Implementing Regulation (EU) No 404/2011 of 8 April 2011 laying down detailed rules for the

implementation of Council Regulation (EC) No 1224/2009 establishing a Community control system for

ensuring compliance with the rules of the Common Fisheries Policy 26 C(2025)5784, C(2025)7501, C(2025)815, C(2025)2888

11

The revised legislation provides a more modern, efficient and transparent control framework

that supports sustainable fisheries, fair competition and informed consumers. The Commission

will focus in the coming years on ensuring that the new system is fully and consistently

implemented across the Union so that the objectives of the CFP are achieved in practice. Its

efforts will be driven by the goal of ensuring simplification and alleviation of the administrative

burden. Member States also have a crucially important part to play in implementation and need

to make full use of the many transition periods provided by the revised framework to prepare

that implementation at their level.

3.2. Data and information

In 2020-2024, the Commission continued to develop and maintain the necessary IT

infrastructure to enable Member States to exchange fisheries data in the UN/FLUX format. The

FLUX TL software has been brought to a level of technological maturity where it is capable of

handling the volume of data exchange, which will further increase as the VMS and e-logbook

reporting obligations are extended to all vessels under the revised Control Regulation.

The Commission has continued to propose implementation documents, in the form of

implementing and delegated acts that contain the detailed rules for data exchanges both within

the EU and with international partners. These documents are agreed with the Member States

through the Electronic Reporting System and Data Management expert group.

The Commission has developed standardised formats for exchanging data on fishing

authorisations and inspection reports. The LICENCE system for exchanging fishing

authorisations between Member States, third parties and the Commission became operational

in December 2020. Its development has continued to encompass all external fishing fleet

authorisations. Currently, communication between Member States and the Commission is fully

electronic for all authorisations except ICCAT (International Commission for the Conservation

of Atlantic Tunas) and the General Fisheries Commission for the Mediterranean. A fully

electronic exchange between the Commission and the third party is in place for Norway,

Northwest Atlantic Fisheries Organization and NEAFC (North East Atlantic Fisheries

Commission).

Recreational fishing, previously a regulatory blind spot, has now been addressed by the revised

Control Regulation, closing a significant loophole in terms of catch reporting and

understanding of the impact of recreational fisheries on certain stocks. The Commission, at the

request of the European Parliament, launched a pilot project in November 2019 to develop and

test a ‘control scheme for recreational catches of sea bass’27. An external contractor has

developed an integrated IT tool to enable recreational fishers to quickly inform national

authorities of their daily catches by registering them. A web-based platform was developed to

receive the catch data (RecFishing.eu), and has been further expanded, given the pilot project’s

success, as a basis for the end-to-end reporting solution provided for in the revised Control

27 Control scheme for recreational catches of sea bass

12

Regulation28 The results were presented in the webinar ‘Monitoring and control of recreational

fisheries’ in December 202029.

3.3. Verification and monitoring activities by the Commission

Member States must ensure that they have effective fisheries control systems in place. The

Commission is responsible for overseeing the application of the Control Regulation and the

CFP rules by the Member States. To verify the effectiveness of their control systems and

compliance with CFP rules by Member States, the Commission carries out audits, verifications

and autonomous inspections.

Over the reporting period, the COVID-19 pandemic significantly impacted the Commission's

ability to conduct audits and verifications. Despite these challenges, around 50 audits and

verifications were conducted, including the follow-up of ongoing action plans (see below). The

primary focus in this period was on the weighing of landings and catch reporting across the

eight Baltic Sea Member States, as well as in France, Spain, Ireland, and the Netherlands. In

several of these Member States, the audit and verifications uncovered serious shortcomings

that could result in the significant misreporting of catches and hence contribute to overfishing.

Working with these Member States to establish corrective actions to address the shortcomings

has been a priority. A series of audits were also conducted to assess the implementation of the

Western Mediterranean Multiannual Plan in Italy, Spain, and France, as well as the fulfilment

of the landing obligation in Spain, France, Belgium, Ireland, and the Netherlands.

In many cases, findings from audits and verifications were successfully addressed by Member

States as part of informal bilateral exchanges.

Between 2020 and 2024, the Commission opened 37 pre-infringement dialogues on fisheries

control with 21 Member States, all of which have been closed. Four pre-infringement dialogues

launched in 2019 were still ongoing at the end of the reporting period.

If the Commission identifies shortcomings in the Member States’ control systems that require

more effort and time for Member States to address, it may resort to drawing up action plans

with those Member States. Between 2020 and 2024, the Commission established three new

action plans bringing the total number of ongoing action plans to fifteen. Their main objectives

are to address deficiencies identified in the catch-registration system, improve sanctioning

systems, enhance the risk-management process and strengthen data-validation and traceability

systems.

Finally, in 2020-2024, the Commission opened 10 infringement procedures against Member

States pertaining to fisheries control. These procedures related to: (i) the control of farms in

bluefin-tuna fisheries30; (ii) compliance with obligations regarding control and enforcement of

28 This end-to-end reporting solution, which 13 Member States requested to use, went live on 9 January 2026 29 https://ec.europa.eu/oceans-and-fisheries/news/webinar-recreational-fisheries-monitoring-and-control-2020-

12-04_en 30 Croatia and Malta

13

the landing obligation31; (iii) compliance with EU law regarding the external fleet32; (iv)

compliance with EU law regarding the weighing and registration of catches33; and (v)

compliance with EU law regarding weighing, the registration of catches, transport and

traceability34. Nine of these procedures were closed, while one was still ongoing at the end of

the reporting period35. One infringement procedure that was launched in 2014 on compliance

with certain weighing and catch reporting provisions was closed36. An infringement procedure

concerning the points system for serious infringements was also closed37.

4. Fisheries control and implementation of the CFP and EMFF/EMFAF

The Control Regulation is one of the main pillars of the implementation of the CFP, in

particular because it lays down the rules for reporting catches. These rules are essential for

verifying compliance with annually adopted catch limits. In 2024, the Commission

implemented a new IT system for aggregated catch and effort reporting, developing its

capacities for monitoring catch limits and reporting under international agreements. The

timeliness and completeness of the Member States’ reporting improved during the period, but

some persistent shortcomings remain in this area. Lack of timely and accurate reporting

hampers the follow-up of quota consumption and the operation of transfers and deductions.

The use of the European Maritime and Fisheries Fund (EMFF) and European Maritime,

Fisheries and Aquaculture Fund (EMFAF) has been crucial in supporting the fisheries control

efforts of a number of Member States, making the EMFF and EMFAF essential pillars of the

EU fisheries control framework. Under the EMFF, Member States reported EUR 418 million

of EMFF-eligible expenditure for control and enforcement operations in the 2014-2023

period.38 Among the many types of investment, the top three were: (i) purchase, installation and

technology development (EUR 95 million); (ii) the purchase of other control means

(EUR 87 million); and (iii) operational costs (EUR 82 million). These three types of

investment together constituted around 63% of total EMFF-eligible expenditure related to

control and enforcement.

Under the EMFAF Member States indicated EUR 479 million in programmes for the type of

intervention ‘Control and enforcement’ under SO1.4 (Fostering efficient fisheries control and

enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for knowledge-

based decision-making). As at the end of 2024, under the type of intervention ‘Control and

enforcement’ Member States reported EMFAF support (committed amounts towards

beneficiaries) to the amount of EUR 118 million and EMFAF-eligible expenditure of

EUR 26 million. Of the EUR 118 million of EMFAF support, EUR 99.2 million, or 84%, was

31 The Netherlands, Ireland, Belgium, France, Spain 32 France 33 The Netherlands 34 Belgium 35 The Netherlands 36 Denmark 37 Ireland 38 EMFF funding covered 2014 to 2020, with certain expenditures extending beyond. The EMFAF funding

began in 2021. It is not possible to isolate expenditure for 2020-2024

14

reported under the type of operation "Control and enforcement (public)". The other types of

operation were cooperation (EUR 8.7 million), inspections (EUR 3.9 million), IT - software

(EUR 3.1 million), control and enforcement (private), events, governance, IT-development and

maintenance, knowledge sharing and observation coordination.

5. Coordination with Member States, EFCA and non-EU partners in international

forums

The effective and efficient application of the fisheries-control system requires constant

interaction and collaboration among Member States, the Commission and EFCA. It also

requires international cooperation with non-EU countries and regional fisheries-management

organisations.

The Commission regularly discusses the implementation of the Control Regulation with

Member States and EFCA in the expert group on fisheries control. Enforcement issues are

discussed in the expert group on compliance, while IT developments and implementation are

discussed in the ERS and data management expert group.

At EU level, the Commission and EFCA closely collaborate to ensure efficient implementation

of the fisheries-control system, exchanging information and data, and participating in various

fisheries control meetings. In particular, the Commission has been involved in: (i) the activities

organised by the regional control expert groups and advisory councils, where relevant; (ii) the

activities organised by EFCA to implement JDPs; and (iii) the EFCA working group on

electronic inspection and surveillance reports.

As a global leader in ocean governance and a front-line fighter against IUU fishing, the EU is

active in promoting better ocean governance, including control measures. In line with the

international ocean-governance agenda39, the Commission has worked closely with partners

from around the globe, such as regional fisheries-management organisations40 and international

organisations41. It has also worked bilaterally and multilaterally with non-EU coastal countries

in its neighbourhood, e.g. the United Kingdom, countries that have worked with the EU in

fishing agreements42 and non-EU countries taking part in IUU dialogues43, to: (i) improve the

level playing field in fisheries control; (ii) ensure fisheries compliance; (iii) apply the latest

fisheries control and data exchange standards44; and (iv) ensure proper follow-up of non-

compliance.

39 Action 7 of the Agenda calls on ‘Fighting illegal fishing and strengthening the sustainable management of

ocean food resources globally’: https://ec.europa.eu/oceans-and-fisheries/ocean/international-ocean-

governance_en 40 Regional fisheries management organisations 41 International agreements 42 Sustainable fisheries partnership agreements 43 Illegal fishing 44 Thanks to EU efforts, NEAFC adopted the FLUX standard for data exchanges in November 2018. The

Commission has also started negotiations on the introduction of the UN/FLUX standard in various bilateral

forums, including with Norway and the Faroe Islands

15

6. Conclusion

The implementation and evaluation of the Control Regulation have underlined the vital role

that fisheries control plays in achieving the objectives of the CFP. Over the recent reporting

period, progress has been made on modernising the fisheries control system through a major

revision of its basic regulation, which will strengthen compliance and further support

sustainable fisheries. The Commission's efforts in developing IT infrastructure, conducting

audits, and offering expert guidance have helped Member States implement the Control

Regulation more effectively. These initiatives have led to improvements in data exchange and

the enforcement of conservation measures, and have streamlined the process of quota transfers,

leading to greater transparency and efficiency.

Greater use of new surveillance technologies, such as drones and sophisticated electronic

reporting systems, has boosted the effectiveness of fisheries inspections and monitoring,

thereby contributing to better compliance and more sustainable fisheries practices. Member

States have also dedicated resources to improving reporting and inspection capabilities, with a

notable rise in the number of patrol days at sea - despite the COVID-19 pandemic’s occurring

over the reporting period - and the operational use of surveillance aircraft.

However, several shortcomings and challenges remain that require the continued attention of

Member States. Persistent issues include weaknesses in weighing and catch registration,

difficulties in controlling and enforcing the landing obligation without using REM, and

dependency on unreliable paper-based systems. There is also a need to address deficiencies in

data validation and traceability systems and the sanctions applied for infringements, to ensure

a level playing field among operators and improve enforcement provisions.

To address these challenges, Member States must work collaboratively to implement corrective

actions that strengthen fisheries-control systems. The Commission's action plans, alongside

ongoing audits and verifications, provide a framework for these improvements. Ensuring

compliance with EU law regarding weighing, the registration of catches, transport, and

traceability are essential for the long-term sustainability of fisheries.

Looking ahead, the implementation of the revised fisheries control legislation will be integral

to the EU’s rising to these challenges, including through the increased use of digital tools to

simplify Member States’ and operators’ activities and alleviate the related administrative

burden. Strengthening enforcement provisions, ensuring the quality and sharing of fisheries

data, and achieving synergies with other policies are all crucial. The future installation of REM

will also enable the competent authorities to identify illegal discards and tackle cases of non-

compliance. Through these measures, the EU aims to continue to play a leading role in global

ocean governance while promoting the ecological transformation necessary for the future of

sustainable fisheries.

The revised Control Regulation has opened a new chapter in fisheries control at EU level. It

ensures that all fishers, in all sea basins, play by the same rules. It protects honest operators

and strengthens cooperation and trust between Member States. It mainstreams technology to

alleviate the administrative burden for Member States and operators. The years ahead will be

critical for its implementation, in terms of the secondary legislation to be adopted by the

Commission, implementation by Member States and enforcement across sea basins and

fisheries. The continued political commitment and technical engagement of Member States

will be necessary in that respect. These efforts will be critical for the success of the revision of

16

the Control Regulation and for ensuring that the level of ambition set by the co-legislators,

especially in terms of strengthening fisheries control and simplification through the use of

digital tools, will be delivered. The Commission is committed to continuing to work

transparently and collaboratively with Member States on the implementation of the Control

Regulation.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 16.7.2026 COM(2026) 373 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise

kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) kohaldamise kohta ajavahemikul

2020–2024 vastavalt artiklile 118

1

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise

kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) kohaldamise kohta ajavahemikul

2020–2024 vastavalt artiklile 118

1. Sissejuhatus ja taust

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/20091 (edaspidi „kontrollimäärus“) on ette nähtud ELi kalanduse

kontrollisüsteem, et tagada ühise kalanduspoliitika2 (ÜKP) eeskirjade järgimine. Kontrollimäärusega

ning samuti ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määrusega3 ja

määrusega, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist4, nähakse ette

kontrolli, seire ja rakendamise eeskirjad ja meetmed, mis põhinevad üleilmsel ja terviklikul

lähenemisel. Kontrollimäärus on ÜKP tugisammas, mis pakub terviklikku vahendite kogumit,

et tagada ÜKP täielik ja tulemuslik rakendamine.

ELi kalanduskontrolli süsteemi juhtimisse ja rakendamisse on kaasatud liikmesriigid, Euroopa

Komisjon, Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA)5 ja ettevõtjad. Kontrollimäärust

kohaldatakse kogu püügitegevuse ahela suhtes, n-ö võrgust taldrikuni.

Käesoleva dokumendiga täidab komisjon seadustest tulenevat nõuet esitada Euroopa

Parlamendile ja nõukogule iga viie aasta järel aruanne kontrollimääruse kohaldamise kohta

liikmesriikides (kontrollimääruse artikli 118 lõige 2).

2017. ja 2021. aastal võttis komisjon vastu aruanded kontrollimääruse rakendamise ja

hindamise kohta, mis hõlmasid viieaastaseid perioode 2010–2014 ja 2015–20196. Aruanded

näitasid, et kontrollimäärus on oluline ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks ning

kaitse- ja majandamismeetmete jõustamiseks. Kontrollimääruse põhimõtete ja sätete eesmärk

oli lahendada probleeme, mis tõid varem kaasa kalanduspoliitika eeskirjade eiramise ja

ulatusliku ülepüügi. Komisjoni tehtud auditite ja kontrollide käigus on siiski leitud

märkimisväärseid puudusi oluliste ELi eeskirjade rakendamisel. Need puudused võivad

ohustada ühise kalanduspoliitika pikaajaliste eesmärkide saavutamist. Peale selle, kuigi

kontrollimäärus aitas parandada nii kalanduse kontrollisüsteemi kui ka ühise kalanduspoliitika

eeskirjade järgimist, ei olnud see täielikult eesmärgipärane (vt punkt 3.1). Selleks, et aidata

kõrvaldada tuvastatud puudusi, võttis komisjon vastu ettepaneku ELi kalanduse

kontrollisüsteemi läbivaatamiseks7. Muutmismäärus võeti vastu 2023. aastal8 (edaspidi

„läbivaadatud kontrollimäärus“). Paljusid 2023. aasta läbivaatamisega tehtud muudatusi

1 ELT L 343, 22.12.2009, lk 1. 2 ELT L 354, 28.12.2013, lk 22. 3 ELT L 286, 29.10.2008, lk 1. 4 ELT L 347, 28.12.2017, lk 81. 5 https://www.efca.europa.eu. 6 COM(2017) 192 final, COM(2021) 316 final. 7 COM(2018) 368 final. 8 Määrus (EL) 2023/2842.

2

kohaldatakse alles alates 2026. aasta jaanuarist ja seetõttu ei võeta neid käesolevas aruandes

arvesse. Pärast läbivaadatud kontrollimääruse jõustumist on komisjon pidanud esmatähtsaks

ülesandeks vajalike teiseste õigusaktide ettevalmistamist ja vastuvõtmist. See toimub siiski

peamiselt pärast aruandeperioodi9.

Läbivaadatud kontrollimääruse vastuvõtmine kujutab endast olulist poliitilist arengut

vaatlusalusel perioodil. See on oluline samm tulemuslikuma, tänapäevasema ja järjepidevama

kontrolli suunas, mis toetab kalavarude majandamist. Sellega kõrvaldatakse pikaajalised

puudused püügi ja laevade tegevuse kohta andmete kogumisel, laiendades digitaalsete

registreerimissüsteemide ja elektroonilise kaugseire kasutamist, mis parandab

märkimisväärselt täpsust ja läbipaistvust ning loob võrdsed tingimused. Läbivaadatud

raamistiku eesmärk on digitaliseerimise kaudu tugevdada lossimiskohustuse rakendamist ja

toetada kaitse-eesmärkide täitmist. Samuti on sellega kehtestatud alla 12-meetrise

kogupikkusega laevade ja harrastuskalapüügi struktureeritum ja digitaalsem seire digitaalsete

püügi registreerimise süsteemide kaudu ning parandatud karistussüsteemi ja selle rakendamise

tingimusi liikmesriikides ja nende vahel. See on edendanud haldustoimingute lihtsustamist ja

kulude vähendamist, eelkõige asendades paberipõhised menetlused digilahendustega, millest

saavad kasu nii ametiasutused kui ka ettevõtjad.

Käesolevas kolmandas aruandes antakse ülevaade kontrollimääruse põhisätete kohaldamisest

aastatel 2020–2024. Esitatud teave pärineb järgmistest allikatest: i) andmed, mis liikmesriigid

on esitanud kontrollimääruse artikli 118 kohaselt10; ii) auditite, kontrollide ja inspekteerimiste

käigus saadud teave ning iii) kalanduskontrolli ja eeskirjade järgimist käsitlevates

eksperdirühmades peetud arutelud.

2. Kontrollimääruse rakendamine liikmesriikides

Liikmesriigid vastutavad kalanduskontrolli süsteemi rakendamise eest. Aastatel 2020–2024

jätkasid liikmesriigid kontrollimääruse rakendamise parandamist, kuigi aruandeperioodil tehti

mitmes liikmesriigis kindlaks märkimisväärseid puudusi, eelkõige seoses kaalumist ja püügi

registreerimist käsitlevate oluliste sätetega. Neid punkte käsitletakse allpool üksikasjalikumalt.

9 Välja arvatud sadamate loetellu kandmist käsitlev õigusakt, mille suhtes kohaldatakse erandit lubatud

kõikumisest: komisjoni 24. mai 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/1474, millega kehtestatakse eeskirjad

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõike 4 punkti a kohaldamiseks seoses erandiga lubatud

kõikumisest väikeste pelaagiliste liikide püügil, suuremahulisel püügil ja troopikatuuni seinnoodapüügil

saadud saagi hindamisel, mis lossitakse ja laaditakse ümber sortimata. 10 Liikmesriikide esitatud andmete põhjalik ja üksikasjalik kokkuvõte on esitatud koondaruandes liikmesriikide

poolt kontrollimääruse artikli 118 kohaselt esitatud andmete kohta, mis on kättesaadav Euroopa Liidu

Väljaannete Talituses koos esialgsete esitatud aruannetega.

3

2.1. Tingimused juurdepääsuks vetele ja ressurssidele ning laevastiku haldamise kontroll

Selleks et viia püügitegevus kooskõlla ühise kalanduspoliitika eeskirjadega, on selliseks

tegevuseks vaja kalalaevatunnistust ning teatavatel tingimustel kalapüügiluba.

Aruandeperioodil vähenes liikmesriikide teatatud kehtivate kalalaevatunnistuste koguarv 6 %

– 72 562-lt 2020. aastal 68 085-le 2024. aastal. Samal ajavahemikul teatasid liikmesriigid

1 669 kalalaevatunnistuse ajutisest peatamisest ja 6 368 kalalaevatunnistuse alalisest

tühistamisest. Kalapüügilubade arv vähenes samuti 8 % – 35 128-lt 2020. aastal 32 474-le

2024. aastal, kusjuures 99 luba peatati ajutiselt ja 1 664 tühistati jäädavalt.

Tõhusa kontrolli tagamiseks peavad liikmesriigid kasutama laevaseiresüsteemi (VMS-

süsteemi). Kalalaevad, mille kogupikkus on vähemalt 12 meetrit, peavad olema varustatud

seadmega, mis võimaldab pädevatel asutustel neid automaatselt leida ja identifitseerida.

Esitatud andmete analüüs näitab, et laevaseiresüsteemiga hõlmatud üle 15 meetri pikkuste

laevade osakaal oli 2020. aastal 98 %, vähenedes 2024. aastal veidi, 96 %-le.

Laevaseiresüsteemiga varustatud 12–15 meetri pikkuste laevade osakaal kasvas 36 %-lt

2020. aastal 48 %-le 2024. aastal. Samuti teatasid liikmesriigid, et automaatse

identifitseerimissüsteemiga (AIS) varustatud üle 15-meetrise kogupikkusega laevade osakaal

kasvas 80 %-lt 2020. aastal 84 %-le 2024. aastal.

Laevaseiresüsteem on püügitegevuse seire ja kontrolli oluline osa, mis hõlmab

satelliitseiresüsteemide kasutamist, et jälgida kalalaevade asukohta ja liikumist. Läbivaadatud

kontrollimäärusega on laiendatud laevaseiresüsteemi kasutamist laevastikuliikidele, mis ei

olnud täielikult hõlmatud, ning kehtestatud alates 2028. aastast kergem süsteem alla 12-

meetrise kogupikkusega laevadele. Selle väga suure laevaliigi puuduliku hõlmatuse probleemi

lahendamine on märkimisväärne saavutus. Läbivaadatud kontrollimääruses on täpsustatud ka

seda, kuidas ametiasutused peaksid laevaseiresüsteemi ja muude seiresüsteemide kaudu

kogutud andmeid esitama ning kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil kasutama.

Üks ELi kalanduskontrolli süsteemi keskseid elemente on mootorivõimsuse kontroll.

Mootorivõimsus ja kogumahutavus on kaks püügivõimsuse näitajat, mida hallatakse laevastiku

koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise korraga, kusjuures ÜKPs on mõlema jaoks

kehtestatud ülempiirid. Laevastiku püügivõimsuse haldamine, sealhulgas ELi

kalalaevastikuregistrisse kandmise / registrist väljaarvamise kord sõltub seega nende

parameetrite täpsest ja usaldusväärsest registreerimisest. Pärast seda, kui komisjoni 2019. aasta

uuringus11 tuvastati puudused liikmesriikide mootorivõimsuse kontrollisüsteemides, algatas

komisjon liikmesriikidega dialoogid, sealhulgas 15 rikkumismenetluse eelset dialoogi. Paljud

liikmesriigid on suurendanud jõupingutusi, et täita mootorivõimsuse sertifitseerimise ja

kontrollimise kohustust. Vastuseks täiendava toetuse taotlustele loodi 2022. aasta septembris

tehniline töörühm, mis koosnes liikmesriikide ekspertidest ja mida toetas mootorivõimsuse

välisekspert, et võtta 2019. aasta uuringu järelduste järelmeetmeid. Läbivaadatud

kontrollimäärus aitab kõrvaldada leitud puudusi. Kõrge riskitasemega kalalaevade

mootorivõimsuse pideva seire nõue jõustub 10. jaanuaril 202812. Töörühm on välja töötanud

tehnilised kirjeldused, et aidata liikmesriikidel seda nõuet rakendada. Nende

juhenddokumentide eesmärk on aidata liikmesriikidel valmistuda nõuete edukaks ja

õigeaegseks rakendamiseks. Mõlemad juhenddokumendid on avalikkusele kättesaadavad

11 „Study on engine power verification by Member States – Final report“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus,

2019. 12 Määruse (EL) 2023/2842 artikkel 39a.

4

komisjoni väljaannete talituse13 kaudu, mis hõlbustab liikmesriikide ettevalmistusi 2028. aastal

jõustuvate uute eeskirjade ülevõtmiseks. Pideva suhtluse ja teabe jagamise eesmärk on tagada

valmisolek ja eeskirjade järgimine.

Selleks et parandada laevastiku andmete ja püügivõimsuse jälgimist ELi tasandil, peab

komisjon ELi laevastikuregistrit14. See register sisaldab andmebaasi, mis on avalikkusele

osaliselt kättesaadav.

2.2. Püügiaruandluse vahendid, kaalumine ja jälgitavus

Seire tõhustamiseks peavad vähemalt 10-meetrise kogupikkusega ELi kalalaevad pidama

püügipäevikut. Vähemalt 12-meetrise kogupikkusega laevade puhul peab see olema

elektrooniline (e-päevik), kuigi aruandeperioodil võimaldati erandina teatavatel 12–15 meetri

pikkustel laevadel kasutada paberkujul päevikut15. Andmed näitavad, et paberpäevikute

kasutamine on üldiselt vähenemas. E-päevikuga üle 12 meetri pikkuste laevade osakaal oli

2020. aastal 94 % ja 2024. aastal üle 95 %. 10–12 meetri pikkuste e-päevikut kasutavate

laevade osakaal kasvas 49 %-lt 2020. aastal 66 %-le 2024. aastal.

Alla 10-meetrise kogupikkusega laevade püügiseiret tuli teha proovivõtukavade,

paberpäevikute või müügiteatiste abil. Laevade osakaal, mille suhtes iga seiremeetodit

kohaldatakse, oli aruandeperioodil üsna stabiilne kõikudes aastate jooksul vaid mõne

protsendipunkti võrra. Kõige sagedamini kasutati seiremeetodina proovivõtukavasid. Lisaks

nendele kontrollivormidele suurenes e-päevikute kasutamine 537-lt 2020. aastal 1 743-le

2024. aastal ehk 225 %.

Läbivaadatud kontrollimäärus toetab seda suundumust, laiendades e-päevikute kasutamist

järk-järgult kõigile laevadele, olenemata nende suurusest.

Saagi täpne kaalumine ja registreerimine on kalavarude majandamise alus. Kaalumine ja saagi

registreerimine on olulised kontrolli eesmärgil, teaduslike andmete saamiseks, kvootide

kasutamise seireks ja ülepüügi vältimiseks. Aruandeperioodil viis komisjon liikmesriikides

mitmes merepiirkonnas läbi palju kaalumise ja saagi registreerimise kontrolle. Paljudel

juhtudel kinnitasid komisjoni hindamiste tulemused märkimisväärseid puudusi kaalumisel ja

saagi registreerimisel, eelkõige Läänemere, Põhjamere ja läänepiirkonna vete sorditud ja

sortimata saagi puhul. Paljud neist puudustest on pikaajalised probleemid, mis tuvastati

komisjoni varasemate hindamiste käigus. Olukord on liikmesriigiti erinev, kuid avastatud

puuduste hulka kuuluvad heakskiitmata süsteemidega kaalumine, osa kalandustoodete

kaalumata jätmine, vee ja jää eemaldamata jätmine enne saagi kaalumist, nõuetele

13 Euroopa Komisjon: merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ning Roos Diesel Analysis B.V, „Technical

guidance for the monitoring, certification and verification of engine power in EU fisheries control“,koostanud

mootorivõimsuse tehniline töörühm, kalanduskontrolli eksperdirühma allrühm, Euroopa Komisjon, 2025.

Euroopa Komisjon: merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ning Roos Diesel Analysis B.V, „Technical

specifications and guidance for the implementation of devices for the continuous monitoring of catching

vessels’ engine power“, Euroopa Komisjon, 2025. 14 ELi kalalaevastikuregister. 15 Liikmesriigid võisid kuni 10. jaanuarini 2026 teha erandi 12–15 meetri pikkustele laevadele, mis: a)

tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või b) ei viibi merel kunagi rohkem kui 24 tundi alates

väljumisajast kuni sadamasse jõudmiseni.

5

mittevastavad mahaarvamised kaalumise tulemustest, tulemusliku kontrolli ja jõustamise

puudumine ning meelevaldne kaalumisjärgne saagi registreerimine. Need puudused

kahjustavad ÜKP eesmärkide saavutamist ja mõnel juhul soodustavad kalavarude bioloogilise

seisundi halvenemist. Komisjon on teinud koostööd asjaomaste liikmesriikidega, et arutada

järelmeetmeid, sealhulgas koostades tegevuskavad tuvastatud probleemide lahendamiseks.

Seda olukorda aitab lahendada ka läbivaadatud kontrollimäärus. Selle kohaselt peavad

kaalumist teostama volitatud ettevõtjad, kasutades liikmesriikide poolt heaks kiidetud

süsteeme. Erandid nõudest kaaluda kogu saak lossimisel enne transporti proovide võtmise,

kontrolli ja ühiste kontrolliprogrammide kaudu jäävad kehtima, kuid komisjon ühtlustab need

teiseste õigusaktidega.

Vaatamata jälgitavuse valdkonnas tehtud edusammudele teeb see endiselt muret ning

liikmesriigid uurivad jätkuvalt erinevaid lahendusi kalandustoodete jälgitavuse tagamiseks.

Kalandustoodete pikaajaliste jälgitavusnõuete rakendamisel on tehtud erineval määral

edusamme, järgides õigusraamistikke, mille eesmärk on tagada värskete ja külmutatud toodete

päritolu läbipaistvus ja vastutus kogu tarneahelas. Mõned liikmesriigid on võtnud kasutusele

digitaalsed süsteemid kalandustoodete registreerimiseks ja seireks alates nende püügikohtadest

kuni jaemüügini, parandades seeläbi jälgitavust ja eeskirjade järgimist.

Mitu liikmesriiki on teatanud, et jälgitavussüsteemid on integreeritud riiklikesse

kalandusinfosüsteemidesse, mis võimaldab kalandustoodete tõhusat digitaalset jälgimist.

Digiplatvormid võimaldavad andmeid sisestada igas tarneahela etapis alates kalurite

püügiaruannetest kuni töötlemise ja levitamiseni, kasutades kordumatuid tunnuseid või

ruutkoode, et säilitada täielikud andmed, mis on kontrollimiseks kättesaadavad.

Samal ajal on teised liikmesriigid võtnud kasutusele tehnoloogilisi uuendusi, nagu spetsiaalselt

jälgitavuse parandamiseks loodud mobiilirakendused ja tarkvara. Need vahendid hõlbustavad

teabe jagamist kalandusettevõtjate, inspektorite ja ostjate vahel ning toetavad põhjalikku seiret

inspekteerimiste ajal, võimaldades koostada reaalajas aruandeid, et tagada tarneahela

terviklikkus. Endiselt on probleeme, eelkõige sellega, et saavutada täielik eeskirjade järgimine

kogu tarneahelas, kusjuures jae- ja hulgimüügisektoris on vaja standardimist. Mõned

liikmesriigid viivitavad tervikliku eeskirjade järgimise tagamisega, kuni kogu ELis

saavutatakse kooskõla, märkides erinevusi tehnoloogia kasutuselevõtus ja poliitika

rakendamises. Hargmaistel ettevõtjatel on samuti raskusi oma tegevuse piiriülesel

ühtlustamisel, mis rõhutab vajadust ühtlustatud eeskirjade järele.

Läbivaadatud kontrollimäärus aitab neid probleeme lahendada. Sellega on järk-järgult

juurutatud olemasolevate jälgitavusnõuete digitaliseerimist ja laiendatud neid nõudeid alates

2029. aastast värsketele ja külmutatud toodetele, mille suhtes kohaldatakse teiseste

õigusaktidega vastu võetavaid üksikasjalikumaid eeskirju.

6

2.3. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid

Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) ja liikmesriigid on rakendanud riiklikul tasandil

kontrolli ja inspekteerimise eriprogramme, mille komisjon on kuue ELi merepiirkonna16 jaoks

vastu võtnud. EFCA on ühiskasutuskavade kaudu taganud inspekteerimise koordineerimise

piirkondlikul tasandil. Liikmesriikide ja EFCA poolt ühiskasutuskavade raames tehtud

inspekteerimiste koguarv oli aastatel 2020–2024 üle 230 000, kusjuures 2024. aastal tehti üle

45 000 inspekteerimise. Ettevõtjate oletatavate17 rikkumiste osakaal nii merel kui ka maismaal

toimunud inspekteerimise puhul oli keskmiselt 8 %, kusjuures aastate ja merepiirkondade

lõikes varieerus keskmine näitaja 2 %-st enam kui 50 %-ni18. Enamik ühiskasutuskava mere-

ja maismaapõhiste inspekteerimiste käigus tuvastatud ettevõtjate oletatavatest rikkumistest oli

seotud valede püügiandmete esitamise ja tehnilisi meetmeid käsitlevate eeskirjade eiramisega.

2024. aastal moodustasid valeandmete esitamisega seotud ettevõtjate oletatavad rikkumised

üle 40 % oletavate rikkumiste koguarvust kõigis piirkondades, välja arvatud Vahemeri.

Valeandmete esitamisega seotud rikkumised moodustasid peaaegu 80 % ettevõtjate

oletatavatest rikkumistest Läänemerel ning ulatusid Kirde-Atlandi läänepiirkonna vete

ühiskasutuskavades 50 %-ni. Vahemere ühiskasutuskavas moodustasid ettevõtjate poolt

tehniliste meetmete eeskirjade eiramise ja valeandmete esitamisega seotud oletatavad

rikkumised 30 % kõigist oletatavatest rikkumistest ning ülejäänud 70 % oletatavatest

rikkumistest olid seotud muude eeskirjade eiramise või jälgitavusega19.

Viimastel aastatel on kalanduskontrollis kasutatud uusi tehnoloogiaid, näiteks Maa seire

tehnoloogiaid. Koostöös Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA) annab EFCA

komisjonile ja liikmesriikide ametiasutustele mereolukorra ülevaate (teabehaldussüsteem) ning

pakub EFCA satelliitsidel põhinevat kaugseiret laevade tuvastamiseks, sihtmärkide

tuvastamiseks ja muude konkreetsete seireülesannete täitmiseks.

2.4. Lossimiskohustuse täitmise kontroll

2019. aasta jaanuaris täielikult jõustunud lossimiskohustus on ühise kalanduspoliitika üks

põhielemente. Alates selle järkjärgulise kasutuselevõtu algusest 2015. aasta jaanuaris on

liikmesriigid teinud vähe edusamme selle kohaldamise kontrollimisel ja jõustamisel. Komisjon

on teinud mitu auditit, et hinnata meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud selleks, et tagada

lossimiskohustuse kontrollimine ja jõustamine, ning tagada kogu saagi täpne

dokumenteerimine. Nende auditite tulemused (samuti muud aruanded, näiteks EFCA poolt

koostöös piirkondlike kontrolli eksperdirühmadega koostatud hindamisaruanded20 ja

liikmesriikide aruanded) on näidanud seda, et mitmes merepiirkonnas toimub ulatuslik,

16 Atlandi ookeani idaosa ja Vahemeri, Must meri, Läänemeri, Põhjameri ja ICESi IIa rajoon, Kirde-Atlandi

läänepiirkonna veed ja alates 2024. aastast India ookean. 17 Termin „oletatav rikkumine“ viitab rikkumisele, mille inspektor on avastanud ja millest ta on teatanud

inspekteerimisaruandes, enne kui pädev asutus või kohtunik teeb otsuse. 18 EFCA Annual Report for 2019.pdf. 19 Üks Vahemere piirkonna riik on teinud turul märkimisväärse arvu kontrolle, mis vähemalt osaliselt selgitab

seda erinevust Vahemere ühiskasutuskava ja teiste ühiskasutuskavade vahel. 20 Compliance Evaluation - European Fisheries Control Agency.

7

ebaseaduslik ja dokumenteerimata saagi vette tagasi laskmine. Algatati rikkumismenetlused

viie liikmesriigi suhtes, kes ei olnud võtnud vajalikke meetmeid, et tagada lossimiskohustuse

kontroll ja jõustamine. Need rikkumismenetlused lõpetati 2024. aastal, võttes arvesse

läbivaadatud kontrollimääruse sätteid, millega kehtestati uued eeskirjad, mille eesmärk on

tugevdada lossimiskohustuse tulemuslikku kontrolli ja jõustamist. Need eeskirjad hõlmavad

täiustatud ja digitaliseeritud püügi registreerimise ja aruandluse süsteeme, rangemat

karistussüsteemi eeskirjade eiramise korral ning laevadele toimivate elektrooniliste

kaugseiresüsteemide, sealhulgas videovalve kohustuslikku paigaldamist hiljemalt

10. jaanuariks 2028. Vähemalt 18-meetrise kogupikkusega kalapüügilaevadel, mille puhul on

suur lossimiskohustuse täitmata jätmise oht, võivad need süsteemid hõlmata ka muid

vahendeid ja/või seadmeid.

Elektrooniline kaugseire, mis hõlmab videovalvet ja andureid, on osutunud liikmesriikide jaoks

kõige kulutõhusamaks vahendiks merel toimuva püügitegevuse kontrolli ja eeskirjade

jõustamise tagamisel. 2024. aastal ajakohastas EFCA koostöös liikmesriikidega elektroonilise

kaugseiresüsteemi tehnilisi suuniseid ja miinimumnõudeid21.

Enne 2028. aasta tähtaega on komisjon teinud EFCAga koostööd riskihindamise metoodika

väljatöötamiseks, et määrata elektroonilise kaugseiresüsteemi paigaldamiseks kindlaks suure

riskiga laevastikusegmendid. Töötatakse välja elektroonilise kaugseiresüsteemi paigaldamise

ja käitamise üksikasjalikud eeskirjad ja tehnilised kirjeldused, võttes arvesse EFCA tehnilisi

suuniseid.

2.5. Inspekteerimine ja eeskirjade täitmise tagamine

Nende inimeste arv, kellel liikmesriigid on lubanud kalandust inspekteerida, püsis stabiilsena,

suurenedes 13 449-lt 2020. aastal 13 490-ni 2024. aastal. Kalanduskontrolliga tegelevate

töötajate arvu tegelikku suurenemist on raske hinnata, sest inspektorite volitused on

liikmesriigiti erinevad22.

Aastatel 2020–2024 teatasid liikmesriigid kokku 367 227 inspekteerimisest. Nelja peamise

inspekteerimiskoha võrdluses tehti 50 % inspekteerimistest sadamas/lossimiskohas, 25 %

merel, 21 % turul ja 4,5 % transpordi ajal.

Liikmesriigid teatasid, et 2020. aastal kasutati kalanduse inspekteerimiseks 1 061 patrull-

laeva23 ja 2024. aastal 1 015 patrull-laeva, kusjuures aruandeperioodil 2020–2024 oli

patrullipäevade koguarv merel üle 115 000, samas kui aastatel 2015–2019 oli patrullipäevi

merel peaaegu 100 000. Liikmesriigid olid 2024. aastaks teatanud ka kokku 72-st

kalanduskontrolli ja -seirega tegelevast seirelennukist, kusjuures viieaastasel ajavahemikul oli

seiretundide koguarv peaaegu 33 000. Samuti on suurenenud uute seiretehnoloogiate

21 Technical guidelines and specifications for the implementation of Remote Elecctronic Monitoring (REM) in

EU fisheries (2019) - European Fisheries Control Agency.pdf. 22 Inspektoriteks võib pidada mitmesuguseid riigiametnikke, alates spetsialiseerunud kalandusinspektoritest

kuni politseinike ja tolliametnikeni. 23 Üheotstarbelised ja mitmeotstarbelised patrull-laevad.

8

kasutamine. 2024. aastaks olid seitse liikmesriiki teatanud 56 drooni kasutamisest, mida on

rohkem kui eelmisel aruandlusperioodil, kui 2019. aastaks teatati 39 seadme kasutamisest.

Aastatel 2020–2024 teatasid liikmesriigid enam kui 551 500-st ettevõtjate oletatavast

rikkumisest. Tõsiste rikkumiste arv üldjoontes suurenes: 1 445-lt 2020. aastal 1 979-le

2024. aastal. Keskmiselt leidis kinnitust umbes iga kaheksas oletatav rikkumine.

Kõige sagedasemad ettevõtjate oletatavad rikkumised olid püügipäeviku ja

lossimisdeklaratsiooniga seotud rikkumised (26 %), millele järgnesid jälgitavusega seotud

rikkumised (25 %) ning rikkumised, mis olid seotud kalalaevadega, millel ei olnud kohustust

pidada püügipäevikut ega täita lossimisdeklaratsiooni nõudeid (8 %). Kontrollimääruse iga

jaotise kohaselt tuvastatud oletatavate rikkumiste arv oli järgmine: 53 % IV jaotise „Kalapüügi

kontroll“ puhul; 41 % V jaotise „Turustamise kontroll“ puhul ja 6 % III jaotise „Vetele ja

varudele juurdepääsu üldtingimused“ puhul.

2019. aastal algatas komisjon liikmesriikide karistussüsteemide uuringu24. Eesmärk oli esitada

põhjalik analüüs ja hinnang riiklike karistussüsteemide toimimise kohta ning liikmesriikides

2015.–2019. aastal rikkumiste eest kohaldatud karistuste kohta. Uuringus leiti, et

liikmesriikides vajalik õigusraamistik oli enamasti täielik ja paljud liikmesriigid olid oma

õigusraamistikku eelmise viie aastaga võrreldes parandanud. Siiski rõhutati uuringus ka seda,

et mõnes liikmesriigis on punktisüsteemi rakendamine viibinud või ei toimi veel, ning muid

rakendamisega seotud puudusi, nagu karistuste määramise menetluse kestus ja määratud

karistuste tase. Need tulemused näitasid, et kuigi olukord aastatel 2015–2019 võrreldes

ajavahemikuga 2010–2014 paranes, oleks pidanud tegema rohkem selleks, et tagada võrdsed

tingimused ning igas liikmesriigis kohaldatavate karistuste tõhusus, hoiatavus ja

proportsionaalsus. Uuringu tulemuste ja muude asjakohaste andmete põhjal algatas komisjon

asjaomaste liikmesriikidega 15 spetsiaalset rikkumismenetluse eelset dialoogi. Arvesse tuleb

võtta läbivaadatud kontrollimäärusest tulenevaid sisulisi muudatusi, mis alates 10. jaanuarist

2026 tugevdavad ja ühtlustavad veelgi liikmesriikide kalandusalaste õigusrikkumistega seotud

jõustamis- ja karistussüsteeme. Need muudatused aitavad kõrvaldada liikmesriikide poolt

jõustamisel esinevaid allesjäänud puudusi, sealhulgas ühtlustades minimaalseid

halduskaristusi, laiendades tõsiste rikkumiste loetelu ja tugevdades kaptenite punktisüsteemi

kohta kehtivaid eeskirju.

2.6. Andmed ja teave

Liikmesriigid esitavad komisjonile korrapäraselt püügi- ja püügikoormuse andmeid. See

võimaldab jälgida lubatud kogupüüki ja kvoodi kasutamist. Andmete kvaliteedi tagamine on

oluline osa liikmesriikide ja komisjoni tööst kvoodiseire parandamisel; andmete kvaliteet

tagatakse andmete asjakohase kontrollimise ja ristkontrolliga. Seoses kohustusega luua

automaatne ristkontrolli- ja andmete kontrolli süsteem on 8 liikmesriiki 22st täielikult

rakendanud automaatsed kontrollid ja ristkontrollid. Enamik liikmesriike ei ole veel täielikult

rakendanud kontrollimääruse artiklis 109 nõutud kalandusandmete automaatset kontrolli ja

ristkontrolli. Kuigi enamik neist on loonud vajalikud IT-süsteemid, puuduvad paljudel

24 Study on the sanctioning systems of Member States for infringements to the rules of the Common Fisheries

Policy.

9

süstemaatilised ja dokumenteeritud menetlused andmete anomaaliate, näiteks

püügidokumentide lahknevuste ja ebausutavate püügiandmete tuvastamiseks ja nende suhtes

järelmeetmete võtmiseks. Liikmesriigid peavad võtma 10. jaanuariks 2027 vajalikud meetmed,

et täita andmete kontrolli ja ristkontrolli ühtseid tingimusi, mis on sätestatud komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2025/2196 artiklites 49–52. Kolm liikmesriiki kasutavad praegu lisaks

käsitsi tehtavatele kontrollidele osaliselt automaatseid ristkontrolle, samas kui seitse

liikmesriiki ei ole veel automaatse ristkontrolli süsteeme loonud.

Selleks et parandada andmevahetuse tulemuslikkust ja tõhusust, kehtestas komisjon

2016. aastal liikmesriikidele siduva ajakava kalandusandmete haldamise standardi

ÜRO/FLUX (ÜRO kalanduskeel ülemaailmseks andmevahetuseks) kasutuselevõtuks.

ÜRO/FLUXi standard võimaldab piirkondlikel kalandusorganisatsioonidel ja kogu maailma

riikidel esimest korda kasutada ühtset universaalset standardit püügiandmete kogumise ja

levitamise automatiseerimiseks. Standard on ühtlustatud ka elektroonilise andmevahetuse

standarditega teistes sektorites, kus kasutatakse ÜRO kaubanduse hõlbustamise ja

elektroonilise äritegevuse keskuse (UN/CEFACT) standardeid, nt maksude ja toidu jälgitavuse

valdkonnas. Komisjon on aruandeperioodil teinud liikmesriikidega tihedat koostööd, et tagada

ÜRO/FLUXi rakendamine. Andmevahetussüsteem FLUX Transportation Layer (FLUXi

transpordikiht, FLUX TL) toimib nüüd komisjonis ja kõigis 23 asjaomases liikmesriigis. Kogu

kalandusandmete vahetamine toimub merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi hallatava

keskse andmevahetusplatvormi kaudu. Seda platvormi saab kasutada ka valideeritud andmete

ja sisu saatmiseks komisjonile standardvormingus. Kõik liikmesriigid vahetavad nüüd

komisjoniga püügi koondandmeid, laeva asukoha andmeid ja laevastiku andmeid

ÜRO/FLUXis.

3. Komisjoni meetmed

Aruandeperioodil oli komisjonil jätkuvalt keskne roll liidu kalanduse kontrollisüsteemi

rakendamise toetamisel ja järelevalves. See hõlmas kalandusandmete vahetamist võimaldavate

struktuuride säilitamist, auditite ja kontrollide tegemist, liikmesriikidele suuniste andmist ja

eksperdirühmade kokkukutsumist, et selgitada kontrollieeskirjade tehnilisi aspekte. Need

meetmed tugevdasid kontrollimääruse rakendamist ning aitasid kaasa ühtsemale ja

tulemuslikumale kontrollisüsteemile kogu liidus.

3.1. Õigusaktid ja poliitika kujundamine

Aruandeperioodil oli oluline edusamm Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud

poliitiline kokkulepe, mille tulemusel võeti vastu läbivaadatud kalanduskontrolli määrus, mis

jõustus 2024. aasta jaanuaris. Läbivaadatud määruse eesmärk on lahendada hindamiste,

auditite ja sidusrühmadega konsulteerimise käigus kindlaks tehtud pikaajalised probleemid

ning see kajastab tõdemust, et tulemuslik kontroll on säästva kalapüügi, ausa konkurentsi ja

tarbijate usalduse jaoks väga oluline.

Läbivaadatud määruses võetakse arvesse ka uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi teadmisi. See

suurendab liidu suutlikkust vältida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki

kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega. Aus liikmesriikidevaheline konkurents ja ettevõtjate

10

võrdne kohtlemine on kesksel kohal läbivaadatud süsteemis, mis ühtlustab ühise

kalanduspoliitika ja toidualaste õigusnormide määratlused ning laiendab kontrollieeskirju

suuremale hulgale tegevustele ja laevadele. Läbivaadatud määruses on seatud prioriteediks

lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine, peamiselt digitaliseerimise kaudu ning järk-

järgult viie aasta jooksul.

Uue raamistikuga nähakse ette kontrolli põhjalik ajakohastamine võrgust taldrikuni. Digitaalne

aruandlus muutub kõigi laevade puhul normiks ning e-päevikud, lossimisdeklaratsioonid ja

müügiteatised annavad täielikumat ja ajakohasemat teavet. Laeva asukoha andmed edastatakse

reaalajas ja digitaalne jälgitavus kehtib kogu tarneahelas, sealhulgas imporditud toodete puhul,

nii et kõiki kalandus- ja vesiviljelustooteid on võimalik jälgida nende allikani. Süsteem

laiendab seiret harrastus- ja väikesemahulisele kalapüügile ning nõuab tundlike liikide

juhupüügi paremat registreerimist. Samuti tugevdatakse sellega kasutuselt kõrvaldatud

püügivahendite tagastamise ja aruandluse eeskirju, et aidata piirata mereprügi teket.

Suure riskiga laevade puhul, mille kogupikkus on üle 18 meetri, saab lossimiskohustuse seiret

parandada elektroonilise kaugseire, sealhulgas videovalve abil. Jõustamisraamistikku on

ajakohastatud ja lihtsustatud, määratledes selgemalt tõsised rikkumised, kehtestades

ühtlustatuma ja läbipaistvama punktisüsteemi ning täiustades riiklikke rikkumiste registreid,

mis toetavad süstemaatilist teabevahetust. Kõik need muudatused kokku loovad järjepidevama

ja prognoositavama jõustamiskeskkonna ning suurendavad usaldust ühise kalanduspoliitika

vastu.

Läbivaadatud määrus tugineb ka eelmise kontrollimääruse REFITi raames hindamise

tulemustele, milles rõhutati vajadust lihtsamate ja tõhusamate eeskirjade järele. See

lihtsustamisele suunatus kajastub kogu uues raamistikus. Komisjon on teiseste õigusaktide

ettevalmistamisel jätkanud REFITi programmi põhimõtete kohaldamist, pöörates eriti suurt

tähelepanu lihtsustamisele, proportsionaalsusele ja praktilisele rakendamisele. Samuti

konsolideeritakse järk-järgult paljud tehnilised sätted ning neid ajakohastatakse rakendusaktide

ja delegeeritud õigusaktide kaudu, mis peaks vähendama 2011. aasta rakendusakti25 kehtivate

artiklite ja lisade arvu ning pakkuma selgemaid ja praktilisemaid suuniseid. Kooskõlas

komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga vähendab läbivaadatud kontrollmäärus tarbetut

halduskoormust, asendab paberipõhised protsessid digivahenditega, ühtlustab aruandlus- ja

jälgitavusnõudeid ning selgitab määratlusi ja menetlusi, et tagada suurem õiguskindlus.

Pärast läbivaadatud kontrollimääruse vastuvõtmist on tähelepanu keskmes selle rakendamine.

Komisjon valmistab ette kõikehõlmava rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide kogumi, et

esitada vajalikud tehnilised kirjeldused uute eeskirjade järkjärguliseks kohaldamiseks 2024.,

2026.26, 2027. ja 2028. aastal. Nende õigusaktide kohaldamisala hõlmab muu hulgas

üksikasjalikke nõudeid elektroonilise aruandluse, digitaalse jälgitavuse, väiksemate laevade

25 Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse

(EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise

tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad. 26 C(2025) 5784, C(2025) 7501, C(2025) 815, C(2025) 2888.

11

geopositsioneerimisvahendite, elektroonilise kaugseire ning kaalumis- ja proovivõtumeetodite

kohta. Komisjon on algatanud ulatuslikud konsultatsioonid liikmesriikide ja sidusrühmadega,

et tagada teiseste õigusaktide toimimine, proportsionaalsus ja kooskõla riskipõhise kontrolliga.

Läbivaadatud õigusaktidega nähakse ette ajakohasem, tõhusam ja läbipaistvam

kontrolliraamistik, mis toetab säästvat kalapüüki, ausat konkurentsi ja teadlikke tarbijaid.

Lähiaastatel keskendub komisjon sellele, et tagada uue süsteemi täielik ja järjepidev

rakendamine kogu liidus, nii et ühise kalanduspoliitika eesmärgid saavutataks ka praktikas.

Komisjoni jõupingutused lähtuvad eesmärgist tagada lihtsustamine ja halduskoormuse

vähendamine. Ka liikmesriikidel on rakendamisel äärmiselt oluline roll ning nad peavad

täielikult ära kasutama läbivaadatud raamistikus sätestatud arvukaid üleminekuperioode, et

valmistuda rakendamiseks oma tasandil.

3.2. Andmed ja teave

Aastatel 2020–2024 jätkas komisjon vajaliku IT-taristu arendamist ja hooldamist, et

võimaldada liikmesriikidel vahetada kalandusandmeid ÜRO/FLUXi formaadis. Tarkvara

FLUX TL on jõudnud sellisele tehnoloogilise küpsuse tasemele, kus see suudab hallata

andmevahetuse mahtu, mis suureneb veelgi, kui laevaseiresüsteemi ja e-päevikuga seotud

aruandekohustusi laiendatakse läbivaadatud kontrollimääruse alusel kõigile laevadele.

Komisjon on jätkanud rakendusdokumentide esitamist rakendusaktide ja delegeeritud

õigusaktide kujul, mis sisaldavad üksikasjalikke eeskirju andmevahetuse kohta nii ELis kui ka

rahvusvaheliste partneritega. Need dokumendid lepitakse liikmesriikidega kokku

elektroonilise laevaettekannete süsteemi ja andmehalduse eksperdirühma kaudu.

Komisjon on töötanud välja standardvormid kalapüügilubade ja inspekteerimisaruannete

andmete vahetamiseks. Süsteem LICENCE kalapüügilubade vahetamiseks liikmesriikide,

kolmandate isikute ja komisjoni vahel käivitus 2020. aasta detsembris. Selle arendamine on

jätkuvalt hõlmanud kõiki välispüügilaevastiku lubasid. Praegu on liikmesriikide ja komisjoni

vaheline teabevahetus kõigi lubade puhul täielikult elektrooniline, välja arvatud

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja Vahemere üldise

kalanduskomisjoni puhul. Norra, Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni ja Kirde-Atlandi

Kalanduskomisjoni (NEAFC) puhul on komisjoni ja kolmanda osapoole vahel kasutusel

täielikult elektrooniline teabevahetus.

Harrastuskalapüük, mis varem oli regulatiivne pimeala, on nüüd hõlmatud läbivaadatud

kontrollimäärusega, kõrvaldades märkimisväärse lünga püügiaruandluses ja

harrastuskalapüügi poolt teatavatele kalavarudele avaldatava mõju teadvustamises. Komisjon

käivitas Euroopa Parlamendi taotlusel 2019. aasta novembris katseprojekti huntahvena

harrastuspüügi kontrollisüsteemi väljatöötamiseks ja katsetamiseks27. Välistöövõtja on välja

töötanud integreeritud IT-vahendi, mis võimaldab harrastuskaluritel kiiresti teavitada riikide

ametiasutusi oma päevasest püügist, registreerides selle. Töötati välja veebipõhine platvorm

püügiandmete saamiseks (RecFishing.eu), mida on katseprojekti edu arvestades veelgi

27 Control scheme for recreational catches of sea bass.

12

laiendatud, et võtta see aluseks läbivaadatud kontrollimääruses ette nähtud terviklikule

aruandluslahendusele28. Tulemused esitati veebiseminaril „Harrastuskalapüügi seire ja

kontroll“ 2020. aasta detsembris29.

3.3. Komisjonipoolne kontroll ja seiretegevus

Liikmesriigid peavad tagama, et neil on olemas tõhusad kalanduskontrolli süsteemid.

Komisjon vastutab kontrollimääruse ja ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamise

järelevalve eest liikmesriikides. Selleks, et kontrollida liikmesriikide kontrollisüsteemide

tõhusust ja ÜKP eeskirjade järgimist, viib komisjon läbi auditeid, kontrolle ja sõltumatuid

inspekteerimisi.

Aruandeperioodil mõjutas COVID-19 pandeemia märkimisväärselt komisjoni võimet teha

auditeid ja kontrolle. Nendest probleemidest hoolimata tehti ligikaudu 50 auditit ja kontrolli,

sealhulgas käimasolevate tegevuskavade järelmeetmed (vt allpool). Sel perioodil keskenduti

peamiselt lossitava saagi kaalumisele ja püügiaruandlusele kaheksas Läänemere piirkonna

liikmesriigis ning Prantsusmaal, Hispaanias, Iirimaal ja Madalmaades. Mitmes neist

liikmesriikidest avastati auditi ja kontrollide käigus tõsiseid puudusi, mis võivad põhjustada

valede püügiandmete esitamist ja seega soodustada ülepüüki. Prioriteediks on olnud koostöö

nende liikmesriikidega, et kehtestada parandusmeetmed puuduste kõrvaldamiseks. Samuti tehti

mitu auditit, et hinnata Vahemere lääneosa mitmeaastase kalavarude majandamise kava

rakendamist Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal ning lossimiskohustuse täitmist Hispaanias,

Prantsusmaal, Belgias, Iirimaal ja Madalmaades.

Paljudel juhtudel käsitlesid liikmesriigid auditite ja kontrollide tulemusi edukalt mitteametliku

kahepoolse teabevahetuse raames.

Aastatel 2020–2024 avas komisjon 21 liikmesriigiga 37 kalanduskontrollialast

rikkumismenetluse eelset dialoogi, mis kõik on lõpetatud. Neli 2019. aastal algatatud

rikkumismenetluse eelset dialoogi oli aruandeperioodi lõpus veel käimas.

Kui komisjon tuvastab liikmesriikide kontrollisüsteemides puudusi, mis nõuavad

liikmesriikidelt rohkem jõupingutusi ja aega nendega tegelemiseks, võib ta koostada koos

nende liikmesriikidega tegevuskavad. Aastatel 2020–2024 koostas komisjon kolm uut

tegevuskava, suurendades käimasolevate tegevuskavade koguarvu viieteistkümneni. Nende

peamised eesmärgid on kõrvaldada saagi registreerimise süsteemis tuvastatud puudused,

parandada karistussüsteeme, tõhustada riskijuhtimisprotsessi ning tugevdada andmete kontrolli

ja jälgitavussüsteeme.

Peale selle algatas komisjon aastatel 2020–2024 liikmesriikide suhtes kümme

kalanduskontrolliga seotud rikkumismenetlust. Need menetlused on seotud i) hariliku tuuni

püügikasvanduste kontrollimisega30, ii) lossimiskohustuse kontrolli ja jõustamisega seotud

28 See terviklik aruandluslahendus, mida 13 liikmesriiki taotlesid, võeti kasutusele 9. jaanuaril 2026. 29 https://ec.europa.eu/oceans-and-fisheries/news/webinar-recreational-fisheries-monitoring-and-control-2020-

12-04_et. 30 Horvaatia ja Malta.

13

kohustuste täitmisega31, iii) välislaevastikku käsitleva liidu õiguse järgimisega32, iv) saagi

kaalumist ja registreerimist käsitleva liidu õiguse järgimisega33 ning v) kaalumist, saagi

registreerimist, transporti ja jälgitavust käsitleva liidu õiguse järgimisega34. Nendest

menetlustest üheksa lõpetati ning üks oli aruandeperioodi lõpus veel käimas35. Lõpetati üks

2014. aastal algatatud rikkumismenetlus, mis oli seotud teatavate kaalumist ja püügiaruandlust

käsitlevate sätete järgimisega36. Samuti lõpetati üks tõsiste rikkumiste punktisüsteemi käsitlev

rikkumismenetlus37.

4. Kalanduskontroll ning ühise kalanduspoliitika ja EMKFi/EMKVFi rakendamine

Kontrollimäärus on ÜKP rakendamise üks peamisi tugisambaid, eelkõige seetõttu, et selles on

sätestatud püügiaruandluse eeskirjad. Need eeskirjad on väga olulised igal aastal vastu võetud

püügi piirnormidest kinnipidamise kontrollimisel. 2024. aastal võttis komisjon püügi ja

püügikoormuse koondandmete esitamiseks kasutusele uue IT-süsteemi, arendades sellega oma

püügi piirnormide seire ja rahvusvaheliste lepingute kohase aruandluse suutlikkust.

Liikmesriikide aruandluse õigeaegsus ja täielikkus paranesid kõnealuse perioodi jooksul, kuid

selles valdkonnas esineb endiselt mõningaid püsivaid puudusi. Õigeaegse ja täpse aruandluse

puudumine takistab kvoodi kasutamise järelevalvet ning ülekandmiste ja mahaarvamiste

tegemist.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi (EMKVF) kasutamine on olnud väga oluline mitme liikmesriigi

kalanduskontrolli alaste jõupingutuste toetamisel, muutes EMKFi ja EMKVFi ELi

kalanduskontrolli raamistiku tugisammasteks. EMKFi raames teatasid liikmesriigid aastatel

2014–2023 418 miljoni euro ulatuses EMKFi rahastamiskõlblikest kuludest kontrolli- ja

jõustamistoiminguteks38. Paljudest investeeringuliikidest olid kolm peamist järgmised: i)

tehnika ostmine, paigaldamine ja arendamine (95 miljonit eurot); ii) muude kontrollivahendite

ostmine (87 miljonit eurot) ja iii) tegevuskulude katmine (82 miljonit eurot). Need kolm

investeeringuliiki moodustasid kokku ligikaudu 63 % EMKFi rahastamiskõlblikest

kogukuludest, mis olid seotud kontrolli ja jõustamisega.

EMKVFi raames märkisid liikmesriigid erieesmärgi 1.4 (kalanduse tõhusa kontrolli ja

õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste

tegemiseks) alla kuuluva sekkumise liigi „Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine“

programmideks 479 miljonit eurot. 2024. aasta lõpu seisuga teatasid liikmesriigid sekkumise

liigi „Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine“ raames EMKVFi toetusest (toetusesaajatele

31 Madalmaad, Iirimaa, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania. 32 Prantsusmaa. 33 Madalmaad. 34 Belgia. 35 Madalmaad. 36 Taani. 37 Iirimaa. 38 EMKFi rahastus hõlmas aastaid 2014–2020, kusjuures teatavad kulud kandusid pikemale perioodile.

EMKVFist rahastamine algas 2021. aastal. 2020.–2024. aasta kulusid ei ole võimalik eristada

14

eraldatud summad) summas 118 miljonit eurot ja EMKVFist rahastamiskõlblikest kuludest

summas 26 miljonit eurot. EMKVFi 118 miljoni euro suurusest toetusest teatati 99,2 miljonist

eurost ehk 84 %-st tegevuse liigi „Kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamine (avalik sektor)“

all. Muud tegevuse liigid olid koostöö (8,7 miljonit eurot), inspekteerimine (3,9 miljonit eurot),

IT-tarkvara (3,1 miljonit eurot), kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamine (erasektor),

üritused, juhtimine, IT-arendus ja -hooldus, teadmiste jagamine ja vaatluste koordineerimine.

5. Koordineerimine liikmesriikide, EFCA ja ELi-väliste partneritega rahvusvahelistel

foorumitel

Kalanduse kontrollisüsteemi tõhusaks ja tulemuslikuks kohaldamiseks on vaja pidevat

suhtlemist ja koostööd liikmesriikide, komisjoni ja EFCA vahel. Samuti nõuab see

rahvusvahelist koostööd ELi-väliste riikide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonidega.

Komisjon arutab kontrollimääruse rakendamist kalanduskontrolli eksperdirühmas

korrapäraselt liikmesriikide ja EFCAga. Nõuete täitmise tagamise küsimusi arutatakse nõuete

täitmise eksperdirühmas, IT-arendusi ja rakendamist aga elektroonilise laevaettekannete

süsteemi ja andmehalduse eksperdirühmas.

ELi tasandil teevad komisjon ja EFCA tihedat koostööd, et tagada kalanduskontrolli süsteemi

tõhus rakendamine, teabe ja andmete vahetamine ning osalemine eri

kalanduskontrolliteemalistel kohtumistel. Eelkõige on komisjon osalenud järgmistes

tegevustes: i) piirkondlike kontrollieksperdirühmade ja nõuandekomisjonide korraldatud

tegevused, kui see on asjakohane, ii) EFCA poolt ühiskasutuskavade rakendamiseks

korraldatud tegevused ning iii) EFCA elektrooniliste inspekteerimis- ja järelevalvearuannete

töörühm.

Ookeanide majandamise ülemaailmse liidri ning innuka võitlejana ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüügi) vastu edendab EL aktiivselt ookeanide paremat

majandamist, sealhulgas kontrollimeetmeid. Kooskõlas rahvusvahelise ookeanide

majandamise tegevuskavaga39 on komisjon teinud tihedat koostööd partneritega kogu

maailmast, näiteks piirkondlike kalandusorganisatsioonide40 ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega41. Samuti on komisjon teinud kahe- ja mitmepoolset koostööd naabruses

asuvate ELi-väliste rannikuriikidega (näiteks Ühendkuningriigiga), ELiga

kalanduskokkulepete raames koostööd teinud riikidega42 ning ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi alastes dialoogides osalevate ELi-väliste riikidega43, eesmärgiga i)

parandada võrdseid tingimusi kalanduskontrolli valdkonnas, ii) tagada kalandusnõuete

39 Tegevuskava 7. meetmes kutsutakse üles võitlema ebaseadusliku kalapüügi vastu ja tugevdama ookeanide

toiduvarude säästvat majandamist kogu maailmas: https://ec.europa.eu/oceans-and-

fisheries/ocean/international-ocean-governance_en. 40 Regional fisheries management organisations. 41 International agreements. 42 Sustainable fisheries partnership agreements. 43 Illegal fishing.

15

täitmine, iii) kohaldada uusimaid kalanduskontrolli ja andmevahetuse standardeid44 ning iv)

tagada nõuetele mittevastavuse korral nõuetekohased järelmeetmed.

6. Kokkuvõte

Kontrollimääruse rakendamine ja hindamine on rõhutanud kalanduskontrolli olulist rolli ühise

kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel. Viimasel aruandeperioodil on tehtud edusamme

kalanduse kontrollisüsteemi ajakohastamisel selle alusmääruse põhjaliku läbivaatamise kaudu,

mis tugevdab eeskirjade järgimist ja toetab veelgi säästvat kalapüüki. Komisjoni jõupingutused

IT-taristu arendamisel, auditite tegemisel ja eksperdisuuniste andmisel on aidanud

liikmesriikidel kontrollimäärust tulemuslikumalt rakendada. Need algatused on parandanud

andmevahetust ja kaitsemeetmete jõustamist ning ühtlustanud kvootide ülekandmise protsessi,

mis on toonud kaasa suurema läbipaistvuse ja tõhususe.

Uute seiretehnoloogiate, näiteks droonide ja keerukate elektrooniliste laevaettekannete

süsteemide laialdasem kasutamine on suurendanud kalanduse inspekteerimise ja seire tõhusust,

aidates seeläbi kaasa eeskirjade paremale järgimisele ja säästvamatele kalandustavadele.

Liikmesriigid on samuti eraldanud vahendeid selleks, et parandada aruandlus- ja

inspekteerimissuutlikkust, suurendades märkimisväärselt patrullipäevade arvu merel,

hoolimata COVID-19 pandeemia puhkemisest aruandeperioodil, ning seirelennukite

operatiivkasutust.

Siiski on endiselt mitmeid puudusi ja probleeme, mis nõuavad liikmesriikide jätkuvat

tähelepanu. Püsivate probleemide hulka kuuluvad puudused kaalumisel ja püügi

registreerimisel, raskused lossimiskohustuse kontrollimisel ja jõustamisel ilma elektroonilist

kaugseiret kasutamata ning sõltuvus ebausaldusväärsetest paberipõhistest süsteemidest.

Samuti on vaja kõrvaldada puudused andmete kontrolli ja jälgitavuse süsteemides ning

rikkumiste korral kohaldatavates karistustes, et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ja

parandada jõustamissätteid.

Nende probleemide lahendamiseks peavad liikmesriigid tegema koostööd, et rakendada

parandusmeetmeid, mis tugevdavad kalanduse kontrollisüsteeme. Komisjoni tegevuskavad

koos käimasolevate auditite ja kontrollidega moodustavad raamistiku nende paranduste

elluviimiseks. Kalanduse pikaajalise kestlikkuse tagamiseks on oluline tagada kaalumist, saagi

registreerimist, transporti ja jälgitavust käsitlevate ELi õigusaktide järgimine.

Tulevikus on läbivaadatud kalanduskontrolli õigusaktide rakendamine lahutamatu osa ELi

suutlikkusest neid probleeme lahendada, sealhulgas digivahendite laiema kasutamise kaudu, et

lihtsustada liikmesriikide ja ettevõtjate tegevust ning leevendada sellega seotud

halduskoormust. Äärmiselt oluline on tugevdada jõustamissätteid, tagada kalandusandmete

kvaliteet ja jagamine ning saavutada koostoime teiste poliitikavaldkondadega. Elektroonilise

kaugseiresüsteemi tulevane paigaldamine võimaldab pädevatel asutustel tuvastada

ebaseaduslikku tagasiheidet ja tegeleda eeskirjade eiramise juhtumitega. Nende meetmete abil

soovib EL jätkuvalt etendada juhtivat rolli ookeanide ülemaailmses majandamises, edendades

samal ajal säästva kalapüügi tuleviku jaoks vajalikku ökoloogilist üleminekut.

44 Tänu ELi jõupingutustele võttis Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon 2018. aasta novembris vastu

andmevahetuse FLUXi standardi. Komisjon on alustanud ka läbirääkimisi ÜRO/FLUXi standardi

kasutuselevõtmiseks mitmesugustel kahepoolsetel foorumitel, sealhulgas Norra ja Fääri saartega.

16

Läbivaadatud kontrollimäärusega avati ELi tasandil uus kalanduskontrolli peatükk. Sellega

tagatakse, et kõik kalurid kõigis merepiirkondades järgivad samu eeskirju. Sellega kaitstakse

ausaid ettevõtjaid ning tugevdatakse liikmesriikidevahelist koostööd ja usaldust. Sellega

süvalaiendatakse tehnoloogiat, et leevendada liikmesriikide ja ettevõtjate halduskoormust.

Järgnevad aastad on selle rakendamiseks otsustava tähtsusega, pidades silmas komisjoni

vastuvõetavaid teiseseid õigusakte, rakendamist liikmesriikides ning jõustamist kõigis

merepiirkondades ja kogu kalanduses. Sellega seoses on vajalik liikmesriikide jätkuv poliitiline

pühendumine ja tehniline kaasatus. Need jõupingutused on otsustava tähtsusega läbivaadatud

kontrollimääruse edu ja kaasseadusandjate seatud eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses

kalanduskontrolli tugevdamise ja lihtsustamisega digivahendite kaudu. Komisjon kavatseb

jätkata liikmesriikidega läbipaistvat koostööd kontrollimääruse rakendamisel.