Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium

Siseministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 7.2-2/416

Arvamuse küsimine karistusseadustiku

§ 266 lõike 2 ja selle rakendamise kohta

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palub Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Siseministeeriumi arvamust karistusseadustiku § 266 lõike 2 ja selle rakendamise kohta.

Karistusseadustiku§ 266 lõikes 2 on sätestatud raskendavad asjaolud, mille puhul on ette

nähtud rangem karistus valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale

ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku

täitmata jätmise eest. Nendeks asjaoludeks on see, kui tegu:

1) on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega;

2) on pandud toime vägivallaga;

3) on tungitud diplomaatilise puutumatusega maa-alale, hoonesse, ruumi või

4) on pandud toime maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise

eesmärgil.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib teise isiku omandis

oleval maatükil viibida üksnes omaniku loal, kui omanik on maatüki piiranud või tähistanud

viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil või kui tahe piirata viibimist

ilmneb muudest asjaoludest. Varem oli analoogne säte AÕSs ja selle kohta on Riigikohus

leidnud, et maaomanik võib põhimõtteliselt otsustada, kes ja mis tingimustel võivad tema

maad kasutada, vähemalt kui kinnisasi on tähistatud1.

Hooned, ruumid või maa-alad, kus peetakse loomi, on reeglina piirdega või tähistatud viisil,

millest nähtub loomapidaja tahe piirata kõrvaliste isikute sisenemist.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole on pöördunud Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda seoses loomapidajate tõhusama kaitse vajadusega nende tahte vastaselt

hoonesse, ruumi või piirdega või tähistatud alale, kus peetakse loomi, ebaseadusliku tungimise

või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest. 27. mail

k.a toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja

1 Kohtuasi 3-2-1-44-11, punkt 17

2 (6)

algatusel samateemaline ümarlaud, millel osalesid ka Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Siseministeeriumi esindaja.

Viimastel aastatel on sagenenud olukorrad, kus erinevatel eesmärkidel2 on tungitud valdaja

tahte vastaselt hoonesse, ruumi või piirdega või tähistatud alale, kus peetakse loomi.

Mõnedel sellistel juhtudel on kutsutud olukorda lahendama politsei, kes on alustanud ka

väärteomenetluse, kuid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ning Põllumajandus- ja

Toiduametile teadaolevalt ei ole kedagi selle teo toimepanemise eest karistatud.

Väärteomenetluse seadustikku arvestades3 võib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

arvates selle põhjuseks olla asjaolu, et tegu on kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt

vähetähtis ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Esmapilgul võib kohtuvälise menetleja selline veendumus tunduda õigustatuna, sest reeglina

selle väärteo toimepanemisega ei ole tekitatud otsest silmaga nähtavat kahju või see kahju ei

ole märkimisväärne. Väärteomenetlus on samas aga ressursikulukas tegevus, mille jätkamine

sellistel asjaoludel võib tunduda mitteotstarbekas.

Sellisel väärteol on aga kaks negatiivset ja ajas edaspidi kasvavat mõju.

Esmalt julgustab karistuse tagajärje puudumine väärteo toimepanijaid oma tegevust kordama

ja ka teisi isikuid seda tegema.

Teiseks kaasneb selle väärteoga oluline oht eelkõige otseselt selle loomapidaja olulise

väärtusega varalisele hüvele, kelle valdusesse omavoliliselt tungiti. Nimelt on piisavalt

tõenäoline, et omavoliline sissetungija rikub valdusesse sisenemisega ettevõtte bioturvalisuse

meetmeid (näiteks võib üheks meetmeks olla jalanõude ja riiete vahetamine sisenemisel), mida

ettevõtja oma loomade tervise ja elu kaitseks rakendab. Meetmete eiramise tagajärjeks võib

sissetungija tuua loomade pidamiseks kasutatavasse hoonesse, ruumi või alale loomataudi

põhjustava viiruse.

Seega selle väärteoga tekitatakse suure tõenäosusega esialgu märkamatuks jääv kahju

loomapidaja edasisele majandustegevusele (olulise väärtusega varalisele hüvele), aga seeläbi

ka laiemalt Eesti majandusele ja toidujulgeolekule4. Selle olulise ohu realiseerumine

loomapidaja suhtes, kelle valdusesse omavoliliselt tungiti, sõltub mitmest asjaolust. Näiteks

Eesti loomataudialasest olukorrast (kas Eestis levib parajasti mõni loomataud, kui nakkav see

on ja kui ulatuslikult on see juba levinud), kas enne sissetungimist on omavoliline sissetungija

kokku puutunud ka teiste loomadega, kes on loomataudi suhtes vastuvõtlikud või kelle kaudu

loomataud võib levida (teise loomapidaja loomad, lemmikloomad), kas ta on käinud kohtades,

mille kaudu loomataud võib levida (näiteks teise loomapidaja ettevõttes, metsas või välisriigis

vähem kui 48 tundi tagasi) ning võimaliku loomataudi peiteajast.

Arvestades Eesti loomataudialast olukorda (näiteks praegu esinevad Eestis sigade Aafrika

katk, linnugripp) on tõenäosus loomataudi levitamiseks väga suur.

2 oma veendumuste väljendamiseks, filmimiseks, uudishimust 3https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105072025019#:~:text=%C2%A7%2030.%20V%C3%A4%C3%A4rteomen

etluse,menetluse%20mittealustamise%20tingimused%3B 4 Loomataudidel ja nende tõrje meetmetel võivad olla laastavad tagajärjed üksikutele loomadele,

loomapopulatsioonidele, loomapidajatele ja majandusele. (punktid 1-3) https://eur-

lex.europa.eu/eli/reg/2016/429/oj/est#:~:text=Loomataudidel%20ja%20nende%20t%C3%B5rje%20meetmetel

%20v%C3%B5ivad%20olla%20laastavad%20tagaj%C3%A4rjed%20%C3%BCksikutele%20loomadele%2C%

20loomapopulatsioonidele%2C%20loomapidajatele%20ja%20majandusele

3 (6)

Lisaks sellele loomapidajale, kelle valdusesse omavoliliselt tungiti, mõjutab loomataud ka

teisi temaga seotud või naabruses asuvaid ettevõtjaid. Muu hulgas näiteks neid, kellele ta oma

loomi või nende toodetud saadusi müüb. Loomataudi nakatumise korral tuleb lisaks loomadele

ka haigustekitajatega saastunud või saastumiskahtlased saadused ja nendega kokku puutunud

saadused loomataudi leviku tõkestamiseks hävitada ning haigustekitajatega kokkupuutunud

vahendid puhastada.

Seejuures on oluline märkida, et Euroopa Liit on pidanud põhjendatuks hüvitada

loomatauditõrjega seoses tekkinud kahjusid üksnes aluslepingu I lisas loetletud

loomakasvatussaaduste esmatootjatele ning põllumajandustooteid töötlevate ja turustavate

ettevõtjate puhul loetakse selliste haiguste mõju nende äritegevusele tavaliseks äririskiks.

Mõne loomataudi puhul tuleb aga hukata ka nakatunud loomadega põllumajandusettevõtte

naabruses või kindlaksmääratud raadiuses asuvate põllumajandusettevõtete loomad5.

Eespool mainitud tõsiseid negatiivseid tagajärgi loomapidajale, temaga seotud ettevõtjale ja

seekaudu ka laiemale avalikkusele on vaja vältida.

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on Euroopa Liidu üks eesmärke kindlustada

põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase.

Seega on nii Euroopa Liidu kui tema liikmesriikide ülesanne erinevate meetmete abil igati

kaasa aidata sellele, et vähendada või vältida sellise käitumise esinemist, mis tõenäoliselt

mõjutavad negatiivselt põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa elatustaset. Kõnealusel juhul

on selleks negatiivse mõjuga käitumiseks loomataudide levitamine omavolilise sissetungimise

kaudu loomapidaja valduses olevasse loomade pidamiseks kasutatavasse hoonesse, ruumi või

piirdega või tähistatud alale.

Loomapidajate puhul on tegemist põllumajanduse esmatootjatega. Põllumajanduse

esmatootjad on põllumajandusega tegelevast rahvastikuosast tavapäraselt kõige enam

haavatavad ja neil on kõige vähem võimalusi erinevate negatiivsete mõjudega toime tulla ilma,

et see otseselt mõjutaks negatiivselt nende majanduslikku elujõulisust. Loomataudidest

põhjustatud kahju paneb põllumajanduse esmatootjast ettevõtja sissetulekud surve alla, mille

tulemuseks võib olla ressursside ümberpaigutamine ning isegi seni elujõuliste ja

konkurentsivõimeliste ettevõtjate loomapidamisega seotud ettevõtlusest lahkumiseni. Eriti

suur on surve väiketootjatele, kellel ei ole piisavalt raha, et teha investeeringuid uutesse

loomadesse ja vajalikesse sisenditesse, nagu näiteks sööt, siis kui nende toodetu eest

loomataudi tõttu tasu ei laeku, vaid pigem kaasnevad täiendavad kulud.

Põllumajanduse esmatootja majanduslik elujõulisus on aga nii toidutarneahela toimimise kui

ka toidujulgeoleku tagamiseks elulise tähtsusega.

Toidu tootmine ning toidujulgeolek on meie kõigi ühine prioriteet. Viimaste aastate kriiside

valguses on senisest veelgi olulisem, et oleks loodud kõik tingimused, sh rakendatud

ennetavad meetmed selleks, et toidu tootmine saaks võimalikult tavapäraselt toimida ja ka

kriisiolukordades häireteta jätkuda.

Ka Euroopa Liidu loomatervise määrus kinnitab oma preambuli kahes esimeses punktis, et

loomataudidel ja nende tõrje meetmetel võivad olla laastavad tagajärjed üksikutele loomadele,

loomapopulatsioonidele, loomapidajatele ja majandusele ning hiljutised kogemused on

5 vaata näiteks Euroopa Kohtu otsust liidetud asjades nr C-96/03 ja C-97/03 suu- ja sõrataudi puhul rakendatavate

meetmete kohta

4 (6)

näidanud, et loomataudidel võib olla märkimisväärne mõju ka rahvatervisele ja

toiduohutusele6.

Bioturvalisus on üks olulisemaid ennetusvahendeid, mida saavad kasutada ettevõtjad ja teised

loomadega töötavad inimesed, et takistada loomataudide sissetoomist loomapopulatsiooni,

nende arenemist loomapopulatsioonis ja levimist loomapopulatsioonist välja7.

Kuigi loomataudid võivad edasi kanduda ka vee ja õhu kaudu ning selliste siirutajate kaudu

nagu putukad, või kunstliku seemendamise, munarakkude annetamise või embrüo siirdamise

puhul kasutatava sperma, munarakkude ja embrüote kaudu, samuti võivad haigustekitajad

sisalduda ka toidus või muudes loomsetes saadustes, nagu nahk, karusnahk, suled, sarved ja

muu loomakehast saadud materjal ning lisaks võivad haigustekitajaid levida mitmesuguste

teiste objektide kaudu, näiteks veovahendite, seadmete, sööda, heina ja põhu kaudu, siis kõige

paremini kontrollitav ning kõige tõenäolisem otsene loomataudi edasi kandumise viis on

vahetu kontakt loomade vahel või loomade ja inimeste vahel8.

Viimase tõttu ongi eriti oluline viia kõik kontaktid peetavate loomade ja inimeste vahel

miinimumini ning reageerida asjaomastele ebaseaduslikele valdusesse tungimistele.

Bioturvalisuse tagamiseks on kehtestatud bioohutusnõuded (bioturvameetmed)9. Kõige

üldisema loomatervise määruse (määruse (EL) 2016/429, preambula lõige 4) kohaselt

kehtestatakse loomatervise eeskirjad muu hulgas selleks, et vältida nakkushaiguste levikut

võimalikult suures ulatuses, tagada loomatervise praeguse olukorra säilimist liidus ja seejärel

toetada selle olukorra paranemist. Hoolsalt loomapidajalt eeldatakse bioturvameetmete

täitmist.

Nakkushaiguste, milleks on ka loomataudid, kohta olemasolevate teadmiste kohaselt ei ole

võimalik kindlaks teha konkreetset nakatumise põhjust ehk milline tegevus või allikas

konkreetselt põhjustas nakatumise loomataudi. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on oma

korduvates uuringutes välja toonud, et näiteks sigade Aafrika katku levik

loomapidamisettevõtetesse on põhjustatud bioturvalisuse nõuete mittepiisava täitmise tõttu,

kusjuures kõige tavalisemaks viiruse levikuteeks on saastunud sõidukid ja muud veovahendid,

mis eiravad loomapidamisettevõtte territooriumil puhta ja musta tsooni olemasolu, saastunud

seadmed ja pinnad (sh näiteks saastunud pinnasega jalanõud).

Ettevõtja, kes on oma tavapärast hoolsuskohustust täites täitnud bioturvalisuse nõudeid,

vähendab seeläbi muu hulgas finantskoormust, mis lasub kogukondadel loomataudidega

seotud kahju hüvitamiseks antava põllumajandusabi tõttu10. Nagu eespool märgitud,

6 https://eur-

lex.europa.eu/eli/reg/2016/429/oj/est#:~:text=Loomataudidel%20ja%20nende%20t%C3%B5rje%20meetmetel

%20v%C3%B5ivad%20olla%20laastavad%20tagaj%C3%A4rjed%20%C3%BCksikutele%20loomadele%2C%

20loomapopulatsioonidele%2C%20loomapidajatele%20ja%20majandusele 7 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/429/oj/est#:~:text=(43),jaoks%20positiivseks%20stiimuliks, punkt 43 8 Samas, punkt 42 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid

loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84,

31.03.2016, lk 1–208) artiklis 10. Lisanduvad loomataudi põhised bioturvanõuded, nagu näiteks sigade Aafrika

katku puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/594, millega kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje

erimeetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/605 (ELT L 79, 17.03.2023, lk 65–150), III

lisa, maaeluministri 19. mai 2022. a määrus nr 27 „Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“. 10 kohtujuristi arvamus liidetud kohtuasjas C-52/25 ja C-53/25, punkt 25, kättesaadav veebis https://eur-

lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:62025CC0052#:~:text=et%20v%C3%A4hendada%20finantskoormust%2C%20

5 (6)

komisjoni määruse (EL) nr 2022/247211 kohaselt võib põllumajanduse esmatootjale

loomataudide12 ennetamise, tõrje ja likvideerimise kulusid katta ning loomataudide või

tekitatud kahju korvamiseks kulusid hüvitada.

Seetõttu omavoliline sissetungija vastupidiselt, hoopis suurendab kogukondade

finantskoormust, levitades oma tegevusega loomataude.

Kuna loomataudidel võib lisaks loomatervisele olla märkimisväärne mõju ka rahvatervisele,

siis tuleb õigusnormide rakendamisel kohaldada ettevaatuspõhimõtet ja mitte oodata

loomataudi tegelikku avaldumist ja selle tõsidust13.

Euroopa Liidu õiguses ja Euroopa Kohtu praktikas rõhutatakse, et õigusnormidega ette nähtud

karistusmeetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega

õiguspäraselt taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, kusjuures juhul, kui on

võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, ja

põhjustatavad ebameeldivused ei tohi olla taotletud eesmärkide suhtes ebaproportsionaalsed,

samuti tuleb selleks et hinnata, kas konkreetne karistus on proportsionaalsuse põhimõttega

kooskõlas, võtta arvesse eelkõige selle rikkumise laadi ja raskusastet, mida karistusega

soovitakse ära hoida.14

Eespool toodut arvestades on hoonesse, ruumi või piirdega või tähistatud alale ebaseaduslik

tungimine, loomataudi levitamine ja seeläbi loomapidajale kahju tekkimine piisava

tõenäosusega ette nähtav15 või eeldatav16 ja seda ei saa teaduslike teadmiste praeguses seisus

kuidagi välistada17. Karistusseadustiku§ 266 lõike 2 punkti 4 rakendamist selle teo eest võib

pidada aga igati sobivaks ja vajalikuks ning proportsionaalseks karistuseks.

Palume teie arvamust, kas eespool toodud asjaolusid arvestades on Politsei- ja Piirivalveametil

võimalik takistusteta rakendada karistusseadustiku§ 266 lõike 2 punktis 4 ette nähtud karistust

isiku suhtes, kes sõltuvalt asjaoludest kas oma veendumuste väljendamiseks, filmimiseks,

uudishimust või muul eesmärgil on loomapidaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi või piirdega

või tähistatud alale, kus peetakse loomi, ebaseaduslikult tunginud või valdaja poolt esitatud

sealt lahkumise nõude ebaseaduslikult täitmata jätnud.

Näiteks, kas sellist loomapidaja tahte vastast hoonesse, ruumi või piirdega või tähistatud alale,

kus peetakse loomi, tungimist oma veendumuste väljendamiseks, filmimiseks, uudishimust

või muul eesmärgil on võimalik takistusteta käsitleda selle hoone, ruumi või ala hõivamise või

mis%20lasub%20kogukondadel%20ebasoodsate%20ilmastikutingimustega%20seotud%20kahju%20h%C3%B

Cvitamiseks%20antava%20p%C3%B5llumajandusabi%20t%C3%B5ttu 11 millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks, EUR-Lex - 02022R2472-

20231213 - ET - EUR-Lex 12 artikli 26 lõike 3 kohaselt: Loomataudide puhul antakse abi seoses nende taudidega, mis on nimetatud määruse

(EL) 2016/429 artikli 5 lõikes 1 osutatud loomataudide loetelus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/690 ( 26 ) III lisas esitatud zoonooside loetelus või Maailma Loomatervise Organisatsiooni koostatud

maismaaloomade tervise koodeksi loomataudide, nakkuste ja infestatsioonide loetelus. 13 näiteks Euroopa Kohtu tõlgendus asjas T-333/10, punktid 78-80, kättesaadav veebis: EUR-Lex - 62010TJ0333

- ET - EUR-Lex 14 näiteks Euroopa Kohtu otsus asjas C-443/13 ja selles viidatud kohtulahendid, punktid 39 ja 40, kättesaadav

veebis EUR-Lex - 62013CJ0443 - ET - EUR-Lex 15 Euroopa Kohtu määrus asjas T-257/07 R, punkt 123, kättesaadav veebis https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:62007TO0257#:~:text=123,%2C%20punkt%C2%A053 16 Riigikohtu lahend asjas 3-21-1266/62, punkt 30 17 Euroopa Kohtu määrus asjas T-257/07 R, punkt 135, kättesaadav veebis https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:62007TO0257#:~:text=135,punktid%C2%A090%E2%80%9393

6 (6)

seal korrapärase tegevuse takistamisena? Või oleks siiski vajalik karistusseadustiku § 266

lõiget 2 täiendada täiesti uue koosseisuga ning näha ette karistus omavolilise sissetungimise

ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest juhul, kui see on pandud toime

loomapidamisettevõttesse tungimisega?

Palume teie hinnangut, kas teile teadaolevalt vastavad tõele andmed, mille kohaselt ei ole seni

ühtegi isikut karistatud loomapidaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi või piirdega või tähistatud

alale, kus peetakse loomi, tungimise eest?

Kui vastus viimasele küsimusele on jaatav, siis palume teie arvamust, kas selle põhjuseks võib

olla asjaolu, et see väärtegu on kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis ja

väärteomenetluse jätkamiseks puudub tema arvates avalik menetlushuvi? Kas kirjas eespool

toodud põhjendused on teie arvates piisavad, et selline veendumus muutuks või oleks selleks

vaja veel mingeid samme astuda ja milliseid? Kui see arvamus ei ole põhjendatud või on selle

tinginud muud asjaolud, palume selle kohta samuti teavet.

Vajame teie arvamust ja asjassepuutuvat teavet, et analüüsida, kas olemasolevad seaduste

sätted on piisavad selleks, et neid kirjeldatud asjaoludel takistamatult rakendada saaks ja mida

on selleks vaja teha või on vaja teha ettepanek seaduse muutmiseks.

Ootame teie arvamust ja teavet 11. septembriks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Ingrid Raidme

625 6163, [email protected]