Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise või

mittearvestamise tabel

Vabariigi Valitsuse määruse „Maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade kehtivuse pikendamine“ eelnõu kohta esitatud arvamused ja ettepanekud ning

nendega arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused on esitatud järgnevas tabelis.

Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus,

märkused ja ettepanekud

Märkuste ja

ettepanekute

arvestamine või

arvestamata jätmise

põhjendus

1. Eesti Energia AS (Kliimaministeeriumi

dokumendihaldus- süsteemis 19.06.2026 nr 1-4/26/2371-2)

Eesti Energia AS-il puuduvad ettepanekud ja märkused Vabariigi Valitsuse määruse „Maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade kehtivuse pikendamine“ eelnõu kohta.

TEADMISEKS VÕETUD

2. Eesti Linnade ja

Valdade Liit (EIS-s 26-0715/02

25.06.2026)

Kehtivate tasumäärade pikendamine tähendab omavalitsuste tulubaasi edasist külmutamist. Jätkuva inflatsiooni ja kulude kasvu tingimustes toob see kaasa reaalset finantsilist kahju ning raskendab elutähtsate teenuste ja keskkonnakaitse jätkusuutlikku rahastamist kohalikul tasandil. Eeltoodust tulenevalt leiame, et on oluline, et Kliimaministeerium viiks Keskkonnatasude seaduse (KeTS) uuendamise läbi võimalikult kiiresti. Kohalike omavalitsuste keskkonnatasudest laekuv tulubaas tuleb esimesel võimalusel viia vastavusse tegelikult kasvanud kuludega, et tagada omavalitsustele piisav suutlikkus täita oma ülesandeid keskkonnakaitse ja avalike teenuste valdkonnas.

TEADMISEKS VÕETUD Kohaliku omavalitsuse üksustele laekuvate keskkonnatasude osade muutmine eeldab KeTSi muutmist ning seda ei ole võimalik lahendada käesoleva Vabariigi Valitsuse määrusega, millega üksnes pikendatakse kehtivate tasumäärade kehtivust.

3. Eesti Keemiatööstuste

Liit (Kliimaministeeriumi dokumendihaldus-

süsteemis 01.07.2026 nr 1-4/26/2371-3)

Samas soovime juhtida tähelepanu sellele, et käesolevat eelnõu ei saadetud arvamuse avaldamiseks Eesti Keemiatööstuse Liidule, kuigi meie liidu liikmete tegevust puudutavad erinevad keskkonnatasud otseselt. Kuigi antud eelnõu sisu on meie hinnangul põhjendatud ja toetatav, peame oluliseks rõhutada, et keskkonnatasude süsteemi edasiste muudatuste, sealhulgas keskkonnatasude seaduse muutmise

TEADMISEKS VÕETUD

ettevalmistamisel tuleb kaasata kõik asjaomased huvirühmad. Eesti Keemiatööstuse Liit ei tohiks kindlasti jääda kaasatavate organisatsioonide ringist välja, arvestades, et kavandatavad muudatused võivad avaldada olulist mõju liidu liikmete tegevusele ja konkurentsivõimele. Peame oluliseks, et edaspidised tasumäärad kujundataks prognoositavalt, läbipaistvalt, järk- järgult ning Eesti ettevõtete konkurentsivõimet arvestades.

4. Viru Keemia Grupp AS

(Kliimaministeeriumi dokumendihaldus-

süsteemis 01.07.2026 nr 1-4/26/2371-4)

Viru Keemia Grupp AS toetab 15.06.2026 kirjaga nr 1-4/26/2371 kooskõlastusele saadetud Vabariigi Valitsuse määruse „Maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade kehtivuse pikendamine“ eelnõus toodud ettepanekut pikendada olemasolevate vee-erikasutustasude ja ehitusmaavarade tasumäärade kehtivusaega. Lisaks palume teil edaspidi saata keskkonnatasusid puudutavaid eelnõusid ka Eesti Keemiatööstuse Liidule arvamuse avaldamiseks.

TEADMISEKS VÕETUD

5. Eesti Kaubandus‑Töös tuskoda (Kliimaministeeriumi

dokumendihaldus- süsteemis 02.07.2026

nr 1-4/26/2371-5)

Kaubandus-Tööstuskoda toetab Vabariigi Valitsuse määruse „Maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade kehtivuse pikendamine“ eelnõud, millega pikendatakse praegu kehtivaid vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasumäärasid 2027. aasta lõpuni.

TEADMISEKS VÕETUD

6. Eesti Keskkonnaühenduste

Koda (Kliimaministeeriumi

dokumendihaldus- süsteemis 02.07.2026 nr 1-4/26/2371-6)

Kokkuvõtvalt on EKO seisukohal, et kuna keskkonnatasude seaduses sätestatud maavarade kaevandamisõiguse tasude ülempiirini ei ole valdavalt jõutud, on nende jätkuv külmutamine põhjendamatu ja kaevandamistasusid tuleb tõsta. Samuti ei ole piirmäär saavutatud kõigi vee-erikasutusliikide puhul. Ka nende keskkonnatasude osas, mille ülemmäär on saavutatud või selle ligidal, saab lahendada tasu tõstmise lühiajalise piirmäära tõstmisega keskkonnatasude seaduses. Üksiknormidega regulatsiooni täpsustamine ajutise

MITTEARVESTATUD Eelnõu eesmärk on pikendada kehtivate tasumäärade kehtivust ajutiselt 2027. aasta lõpuni, et tagada tasumäärade järjepidev kehtimine kuni KeTS-i muutmise ja selle alusel uute tasumäärade kehtestamiseni. Uued maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärad on kavas kehtestada pikema, kuni kümneaastase perspektiiviga ning ühtsetel

lahendusena on kindlasti õigustatum kui rahalise kahju kandmine saamata jäänud tulu näol. Loodusvarad on käsitletavad riigivarana riigivaraseaduse tähenduses ja riigivara valitseja peab juhinduma nendega toiminguid või tehinguid tehes põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Samuti peab riigivara kasutamine olema läbipaistev. Seletuskirjas puuduvad aga kaevandamistasude külmutamise otsuse sisulised põhjendused, sh riigile ja kohalikele omavalitsustele kaasneva saamata jäänud tulu arvutused.

põhimõtetel. Seetõttu ei peeta põhjendatuks tõsta käesoleva eelnõuga üksikuid tasumäärasid üksnes selle alusel, kas konkreetse tasuliigi puhul on KeTS-is sätestatud ülemmäärani jõutud või mitte. Seda on seletuskirjas põhjendatud. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksustele laekuv tasuosa sätestatud KeTS-is. Selle muutmine eeldab KeTS-i eelnevat muutmist ning seda ei ole võimalik lahendada käesoleva Vabariigi Valitsuse määrusega. Tasumäärade ja jaotuspõhimõtete terviklik muutmine eeldab KeTS-i muutmist ning mõjuanalüüsi uueks tasuperioodiks.

Seletuskirjas toodud põhjendus rahvusvaheliste konfliktide mõjust Eesti majandusele kui peamine alus, miks keskkonnatasusid ei tõsteta, on täielikult lahti selgitamata. Riigi õigusloome ei saa tugineda põhjendamata vihjelistele hinnangutele, vaid peab olema teadmistepõhine ja andmetele tuginev.

Seletuskirja on täiendatud.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse

tasumäärade kehtivuse pikendamine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruste muutmise eesmärk on pikendada 2025. aasta 1. jaanuarist kehtivaid vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasumäärasid 2027. aasta lõpuni.

Keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 9 lõike 2 ja § 10 lõike 3 alusel kehtestab maavara

kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärad Vabariigi Valitsus määrusega. Maavara

(ehitusmaavarad ja vähelagunenud turvas)1 kaevandamisõiguse tasumäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2016. a määrusega nr 75 „Riigile kuuluva maavara

kaevandamisõiguse tasumäärad“ (edaspidi VV määrus nr 75). Vee erikasutusõiguse tasumäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2014. a määrusega nr 169 „Vee

erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ (edaspidi VV määrus nr 169). 2025. aastal pikendati alates 01.01.2025 kehtivaid maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärasid kuni 31.12.2026. Alates 01.01.2027 puuduvad kehtivad maavara

kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärad.

Maavara kaevandamisõiguse (v.a energeetilise maavara) ja vee erikasutusõiguse tasumäärad kehtestati 2016. aastal, lähtudes kümneaastasest perspektiivist. Selguse ja stabiilsuse

tagamiseks tuleks ka uued tasumäärad kehtestada kaugema ettevaatega. Selleks, et loodusvara rahaline väärtus ei väheneks, tuleks tasumäärasid järgmise kümne aasta jooksul tõsta. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole see KeTSi muutmata võimalik, kuna mitme tasuliigi puhul on tasumäärad

juba saavutanud KeTSis kehtestatud ülemmäära või jõuaksid selleni lähiaastatel.

Eeltoodust lähtudes on vaja esmalt muuta KeTSis sätestatud tasude ülemmäärasid. Seejärel saab Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestada uued pikema perspektiiviga tasumäärad (kuni

kümneks aastaks).

Arvestades muuhulgas ka rahvusvaheliste konfliktide mõju Eesti majandusele, plaanitakse KeTSi muutmise eelnõuga, millega kehtestatakse uued maavara kaevandamisõiguse ja vee

erikasutusõiguse tasu ülemmäärad, edasi minna 2027. aastal. Seepärast pikendatakse VV määruses nr 75 ja VV määruses nr 169 alates 2025. aastast kehtivaid maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärasid kuni 31. detsembrini 2027.

Rahvusvaheliste konfliktide mõju Eesti majandusele avaldub 2026. aastal geopoliitilise

ebakindluse, kaubanduspiirangute, tarneriskide ning energia- ja toormehindade võimaliku tõusu kaudu. Eesti Panga hinnangul on Lähis-Ida konflikt, kaubanduspiirangud ja üldine ebakindlus suurendanud majanduskeskkonna riske ning pikemaajaliseks kujunevad

geopoliitilised probleemid võivad pidurdada majanduse elavnemist tarneraskuste, energiahindade tõusu ja kõrgemate intressimäärade kaudu2. Selline väliskeskkond suurendab

1 Eelnõus käsitletava maavara kaevandamisõiguse tasu ei kehti energeetilise maavara (põlevkivi, hästilagunenud

turvas) kaevandamisõiguse tasu kohta. Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäärade kehtestamisel

lähtutakse tasustatavast maavarast toodetavast lisandväärtusest. Tasumäärade tasemed ning nende aluseks olevad

hinnatasemed ei ole tähtajalised. 2 Rahapoliitika ja Majandus 2/2026, Eesti Pank, juuni 2026

2

ettevõtjate kulusurvet, vähendab investeerimiskindlust ning võib pidurdada majanduse taastumist.

Seetõttu ei ole praeguses olukorras põhjendatud kehtestada uusi maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärasid enne, kui tasude ülemmäärad ja tasumäärade kujundamise

põhimõtted on KeTS-i muutmise raames terviklikult läbi analüüsitud.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja

kiirguse osakonna nõunikud Aivi Aolaid-Aas (626 0743; aivi.aolaid- [email protected]) ja Eva Suurkaev (622 9883;

[email protected]), eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (626 2824, [email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari

Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse VV määruse nr 75 redaktsiooni jõustumisajaga 27.08.2025 (RT I,

27.08.2025, 6) ja VV määruse nr 169 redaktsiooni jõustumisajaga 30.08.2025 (RT I 27.08.2025, 7).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse VV määrust nr 75. Määruse § 1 lõikes 1 ja lisa 1 pealkirjas

asendatakse aastaarv „2026“ aastaarvuga „2027“.

VV määruses nr 75 on maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestatud aastani 2026. Lähiaastatel plaanitakse kehtestada järgmiseks perioodiks (kuni kümneks aastaks) uued maavara kaevandamisõiguse tasumäärad, seni tuleb määruse nr 75 järgi 2026. aastal kehtivaid

määrasid pikendada 2027. aasta lõpuni.

Kuna pikemaks perioodiks uute maavara kaevandamisõiguse tasumäärade kehtestamine tooks kaasa ka tasumäärade tõusu (selleks, et maavarade rahaline väärtus ajas ei väheneks), on eeldatavasti vaja teatud maavaraliikide (liiva, kruusa, turba ja savi) puhul suurendada ka KeTSis

kehtestatud ülemmäärasid. KeTSis kehtestatud alam- ja ülemmäärad on aluseks uute tasumäärade kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse määrusega.

Paragrahviga 2 muudetakse VV määrust nr 169. Määruse § 1 tekstis ja lisa pealkirjas asendatakse aastaarv „2026“ aastaarvuga „2027“. Sellega pikendatakse alates 01.01.2025

kehtivaid vee erikasutusõiguse tasumäärasid kuni 31.12.2027.

Muudatused on vajalikud, et alates 01.01.2025 kehtima hakanud vee erikasutusõiguse tasumäärad veekogust või põhjaveekihist veevõtu eest kehtiksid ka 2027. aastal.

3

Vee erikasutusõiguse tasumäärasid on lähiaastatel plaanis tõsta (selleks, et ressurssi

väärtustataks ja kasutataks säästlikult), aga selleks on enne vaja muuta KeTSi ning sätestada

selles uued vee erikasutusõiguse ülemmäärad. KeTSi vastavate muudatuste ettevalmistamisega on plaanis edasi minna 2027. aastal.

KeTSi § 10 lõike 3 kohaselt kehtestab vee erikasutusõiguse tasumäära Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes KeTSi § 10 lõikes 4 sätestatud alam- ja ülemmääradest. Arvestades, et

uued tasumäärad on kavas samuti kehtestada kümneks aastaks, ja seda, et kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kantavad osad on püsinud alates 2017. aastast muutumatuna

(KeTS § 551 lõiked 4 ja 5), kuid KOVide kulud (sh veemajandusele) on kasvanud, siis esialgse hinnangu kohaselt ületaksid enamiku veevõtuliikide puhul uued tasumäärad seaduses sätestatud ülemmäärasid, mistõttu on võimalik need kehtestada ainult pärast KeTSi muutmist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusega kavandatud muudatustel puudub oluline sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuna tasumäärasid ei muudeta.

Eelnõuga ei muudeta maavara kaevandamisõiguse ega vee erikasutusõiguse tasumäärade suurusi, vaid pikendatakse kehtivate tasumäärade kehtivust 2027. aasta lõpuni. Seetõttu ei

kaasne eelnõuga tasukohustuslastele täiendavaid kulusid ega riigile või kohaliku omavalitsuse üksustele täiendavaid tulusid.

Eelnõu majanduslik mõju piirdub senise tasukohustuse ja tulubaasi säilitamisega 2027. aastal. Võimalik tasumäärade tõus ja sellega kaasnev majanduslik mõju sõltub edaspidisest KeTS-i

muutmisest ning seda hinnatakse vastava eelnõu menetluses.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too võrreldes kehtiva korraga kaasa lisatööd, kulusid ega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Kuna tasumäärasid ei tõsteta, ei ole vaja rakendada

maksukorralduse seaduse §-s 41 sätestatud kuue kuu põhimõtet.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS – eelnõu toimiku number 26-

0715) kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile

ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Toiduainetööstuse

Liidule, Tallinna Vesi AS-ile, Värska Sanatoorium AS-ile, VERSKA MINERAALVEE OÜ-le,

4

Värska Originaal AS-ile, Enefit Power AS-ile, Heidelberg Materials Kunda AS-ile, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le, VKG Kaevandused OÜ-le, Silpower AS-ile, Nordkalk AS-ile, Eesti

Killustik OÜ-le, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Turbaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale.

Laekunud tagasisidet ning sellega arvestamist on kajastatud seletuskirja lisas olevas

kooskõlastustabelis.