Vandeadvokaat Andrei Svištš
Advokaadibüroo RASK
[email protected]
Teie 04.06.2026
Meie 17.07.2026 nr 8-4/4440-2
Vastuskiri
Lugupeetud Vandeadvokaat Andrei Svištš
Täname Teid kirja eest ja vabandame vastuse viibimise pärast.
KrMS § 202 lõike 1 muutmise eesmärk ei ole vähendada kannatanu õiguste kaitset ega loobuda taastava õiguse põhimõtetest, vaid anda menetlejale suurem paindlikkus nende juhtumite lahendamisel, kus kriminaalmenetluse jätkamine ei ole avalikes huvides põhjendatud. Kriminaalmenetlus ei ole riigi poolt kannatanu huvides ja kriminaalkaristuse ähvardusega läbi viidav tsiviilprotsess, vaid kriminaalasja sisuks on eelkõige karistusnormile vastava teo ja selle eest karistuse kohaldamise küsimus. Tsiviilnõude liitmine siia on menetlusökonoomiline lihtsustus, mille eesmärgiks on säästa asjaosaliste ja riigi ressurssi.
Praktikas on olukordi, kus kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediga oleks põhjendatud isiku väikese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid kehtivas seaduses olev kahju hüvitamise eeldus takistab selle kohaldamist – näiteks juhtudel, mil kannatanul varaline kahju puudub ning kahju on mittevaraline, kahju ulatus on vaieldav või selle täpse tuvastamise ja hüvitamise küsimus on otstarbekam lahendada tsiviilkorras. Karistusõiguslikult lihtsa ja väheolulise kuriteo menetluse takerdumine tsiviilõiguslikesse keerukustesse tähendaks kriminaalmenetluse põhjendamatut venimist. Kannatanu varalised nõuded ei sõltu oportuniteedi kohaldamisest ning nende maksmapanek on tagatud tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite kaudu. Tsiviilnõuete tunnistamise või kompromissidega nõustumise nõudmine, ähvardades vastasel korral kriminaalkaristusega (võimalus, mille kadumist oma kirjas kahetsete), on aga kohatu ning toob kaasa praktikas ka praegu ette tulnud ülepaisutatud nõuete esitamist.
Seadusemuudatus ei tähenda, et kahju hüvitamine muutuks oportuniteedi kohaldamisel ebaoluliseks. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur ja kohus ka edaspidi panna kahtlustatavale kohustuse kannatanule tekitatud kahju heastada. Riigi peaprokuröri juhises KrMS §-de 202 ja 203 kohaldamise kohta1 nähakse punktis 2.1 ette, et kui kuriteoga tekitatud kahju on hüvitamata, pannakse süüdlasele alati kohustus see heastada ja seega jääb talle jätkuvalt motivatsioon kriminaalkaristuse vältimiseks heastada tekitatud kahju. Kannatanul on jätkuvalt õigus oportuniteedi kohaldamise peale kaevata, kui kannatanu huvid on põhjendamatult tähelepanuta jäetud.
Muudatus on kooskõlas kriminaalpoliitika põhialustega aastani 2030. Ohvrisõbraliku menetluse ja taastava õiguse eesmärk ei tähenda, et kahju hüvitamine peaks olema igal üksikjuhul oportuniteedi kohaldamise vältimatu formaalne eeldus või isegi toimuma kriminaalmenetluse käigus. Taastava õiguse põhimõtteid tuleb rakendada paindlikult ning konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades, tagades ühtaegu nii kannatanu huvide kaitse kui ka menetluse otstarbekuse ja proportsionaalsuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andreas Kangur
Karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja