Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 16.06.2026 nr 1.2-2/55-1;

SOM/26-0718/-1K

Meie 17.07.2026nr 1.1-11/2619-2

Ravikindlustuse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seadus

(abivahendite ja meditsiiniseadmete

reform)

Lugupeetud sotsiaalminister

Rahandusministeerium kooskõlastab ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform) järgmiste märkustega.

1) Seletuskirja järgi näeb reformi ajakava ette, et alates 2029. aastast tunnistatakse

abivahendite hüvitamist reguleerivad sätted (sotsiaalhoolekande seaduse §-d 46–55)

kehtetuks ning kogu süsteem toimib RaKS alusel. Selleks kujundatakse seletuskirja

kohaselt eraldi eelnõu 2028. aastal ehk praeguse eelnõuga seda veel ette ei nähta.

Seletuskirjas on selgitatud, et eelnõukohase seaduse jõustumisel võtab Tervisekassa üle

abivahendite hüvitamise kohustuse kolmes etapis ja etappide täpsem sisu ja eelarve

jaotus tuuakse välja etapile eelneva aasta IV kvartalis meditsiiniseadmete loetelu ja

abivahendite loetelu muudatusega. Palume selgitada, kas ja mida veel regulatsioonis

reformi elluviimiseks muuta on vaja või kavatsetakse ja kas nt seletuskirjas nimetatud

II ja III etapi jaoks enam muudatusi õigusaktides teha pole vaja?

2) Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse ravikindlustuse seadust üleminekusättega § 89⁴,

mille kohaselt meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmete, mis aitavad

parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja

saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisvat toimetulekut, hüvitamist ja

hüvitamise korraldamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu.

HÕNTE järgi esitatakse seaduseelnõu lõpus rakendussätetena valdkonna senise

õigusliku regulatsiooni muutumise korral ajutised, kindlal tähtajal kehtivad sätted

seniselt õiguslikult regulatsioonilt uuele üleminekuks. Üleminekusätetesse ei kuulu

materiaalõiguslik säte, mis küll kehtib ajutiselt, kuid ei ole oma olemuselt

üleminekusäte. Materiaalõigusliku sätte ajutiseks kohaldamiseks võib ette näha ühe ja

sama sätte eri redaktsioonide asendamise ehk eri ajal jõustumise.

2

Palume täpsustada, kas viidatud säte on mõeldud kehtima ajutiselt ja on seotud reformi

etappidega, kuna on seaduse üleminekusätetes, või peaks kehtima ka edaspidi samas

sõnastuses?

3) Seletuskirja peatükis 7 on välja toodud, et reformi jõustumisel liigub abivahendite

eelarve Tervisekassasse. Kuna Tervisekassa ei ole riigieelarveline asutus, siis

Tervisekassale eraldatakse eelarve iga-aastase toetusena. Praegu on eelarve planeeritud

arvestusliku kuluna (liik 10), kuid toetusi saab maksta vaid piirmääraga eelarvest (liik

20). Seetõttu on vajalik seletuskirja parandada, sest seletuskiri toob välja, et toetuse

maksmine toimub arvestusliku kuluna. Samuti on vajalik seletuskirjas selgitada

muudatusega seotud käibemaksukulu planeerimise muutust. Riigieelarves on

käibemaks arvestatud arvestusliku kuluna, kuid toetuste summas on vajalik planeerida

käibemaks. Seetõttu on vajalik riigi 2027–2030 eelarvestrateegia protsessis otsustada,

kuidas kaetakse toetuse käibemaksu osa ning otsus fikseerida meetme tabeli

muudatusena.

Seletuskirjas on välja toodud, et jätkub tänane korraldus, kuid suvise

majandusprognoosiga prognoositakse abivahendite eelarve. Kui reformi tulemusel

liigub abivahendite eelarve Tervisekassasse ning makstakse välja toetusena, siis muutub

eelarve piirmääraga eelarveks. Rahandusministeerium ei poolda reformi tulemusel

piirmääraga eelarve kontrollimatut kasvamist, mistõttu ei saa nõustuda lahendusega, kus

muutustega arvestatakse RAMi majandusprognoosis. Sotsiaalministeerium ja

Tervisekassa võivad endiselt suvise majandusprognoosiga täpsustada eelarvevajadust,

kuid piirmääraga lisaraha eraldamise otsus tuleb langetada eelarveprotsessis ning

lisanduv summa fikseerida meetme tabelis. Reformi tulemusel peaks korraldus

muutuma lihtsamaks ja selgemaks, kuid seletuskiri ei ava, kuidas seeläbi eelarvevajadus

väheneb või pidurdub, pigem on seletuskiri välja toonud täiendavaid lisavajadusi.

Juhime tähelepanu, et haavatavate sihtgruppide kulude leevendusmeetmed

kogumaksumusega 1,7 mln on lisavajadus ning seda peab sotsiaalminister eraldi

taotlema eelarveprotsessis. Seetõttu palume seletuskirjas asendada lause, et

lisavajadusega arvestatakse majandusprognoosis, lausega et lisavajaduse suurus

vaadatakse üle riigi eelarvestrateegia 2028–2031 protsessis ning lisavajaduse mitte

rahuldamise korral kaetakse kulud Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Soovi korral võib

Sotsiaalministeerium välja pakkuda ka alternatiivse lahenduse lisameetmete mitte

rakendamise osas, kui lisarahastust ei eraldata.

4) Seoses meditsiiniseadmete üürimise rahastamise lisandumisega palume kaaluda

vastavalt ka Tervisekassa seaduse muutmise vajadust.

5) Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetavas ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 48 lõikes 2 tuleb

vormistada viited EL määrustele vastavalt HÕNTE-le.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

3

Kairi Jürgenson 5982 5041

[email protected]

Agnes Peterson 58851301

[email protected]