| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/6815 |
| Registreeritud | 17.07.2026 |
| Sünkroonitud | 20.07.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Kristel Kraun (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur I osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Lk 1 / 4
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS
Koostamise kuupäev ja koht: 16.07.2026, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristel Kraun
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 26261000329
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi, isikukood: XXX XXX (xxxxxxxxxx)
Kuriteo toimepanemise aeg: 06.2023, 22. – 25.12.2025
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on XXX XXX
esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 2023. a juunikuus (seni tuvastamata kuupäeval)
ja ajavahemikul 22. – 25.12.2025 oma alaealise lapse XXX XXX kehalises väärkohtlemises.
Täpsemalt selles, et tema juunikuus 2023 XXXXXXXX XXXXX vallas XXXX külas haaras
tahtlikult kahe käega kinni oma alaealise lapse kaelast ning pigistas lapse kaela nii tugevasti, et
kannatanul tekkis valu- ja hirmutunne ning õhupuudus.
Veel ajavahemikul 22. – 25.12.2025 XXXXXXXX XXXXX vallas XXXXXXXX külas
XXXXXXX XXX xx-x haaras kahe käega oma alaealise tütre jalgadest, kes lamas voodis
pikali. XXX XXX tõmbas tütre, jalgadest kinni hoides, voodist välja. Kannatanu kukkus vastu
voodiäärt ja seejärel põrandale, mille tõttu tundis kannatanu valutunnet peas ja selja piirkonnas.
Kriminaalasjas kogutud tõenditega: väljavõte haigusloost, e-kiri ja fototabel, kannatanu
seadusliku esindaja XXX XXX ütlused, tunnistaja XXX XXX ütlused, kannatanu XXX XXX
ütlused ning kahtlustatava XXX XXX ütlused, on tõendamist leidnud XXX XXX poolt
vägivallateo toimepanemine enda alaealise tütre suhtes.
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXX XXX suhtes
tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätteid.
KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille
eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur
lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata
kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.
Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav
prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka
proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine
juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-
04). Käesolevas kriminaalasjas on XXX XXX esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest
karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS
Lk 2 / 4
§ 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud
sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale
süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni,
samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet. Nii kannatanu XXX
XXX ja tema esindaja XXX XXX kui ka kahtlustatava XXX XXX antud ütlustest ja
selgitustest nähtub, et füüsiline konflikt sai eelkõige alguse tugevatest emotsioonidest ning
pingetest, mis haarasid terve perekonna närvisüsteemi. Kahtlustatav XXX XXX ei eita enam
enda süüd, olgugi, et algselt ta ütles, et ei ole kuritegusid toime pannud. Ta mõistab, millises
osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis peresuhete parandamiseks pöörduma vägivallast
loobumise nõustaja vastuvõtule, kes omakorda motiveerib isikut tegelema enda
emotsioonidega. Lisaks analüüsitakse nõustajaga probleemkohti ning seda, kuidas
probleemsetes olukordades stabiilsemalt ja paremini toime tulla. Veel on XXX XXX nõus
pöörduma valla poolt pakutava psühholoogi vastuvõtule ning võimalusel soovib kasutada ka
pereterapeudi abi, et parandada suhteid eelkõige XXX XXX. XXX XXX poolt toimepandud
teo puhul ei ole olnud tegemist ka sellise vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked
tagajärjed. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXX XXX tegevuses väiksemale
süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii ülekuulamisel kui ka
prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud ka siirast
kahetsust.
Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik
menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld-
ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva
perevägivallaga või kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt
näinud alaealise pereliikme huvid. Antud juhul on XXX XXX esitatud kahtlustus kahes
episoodis enda alaealise tütre kehalises väärkohtlemises. Oluline näitaja on ka see, et XXX
XXX ei ole varasemalt väärteokorras ega kriminaalkorras karistatud. Kahtlustatav on oma teo
keelatusest aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et
tema õigusvastane käitumine ei kordu. XXX XXX on valmis peresuhete parandamiseks
pöörduma vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtule ning osalema psühholoogilisel
nõustamisel. Kuigi XXX XXX on esitatud kahtlustus vägivalla episoodides, mille puhul oli
juures ka alaealine laps, ei ole talle etteheidetud teo puhul tema süü olnud suur ning seejuures
on tema poolt tarvitatav vägivald olnud lühiajaline, väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket
tagajärge. Kannatanu ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist ega XXX XXX kriminaalkorras
karistamist, vaid tahab, et kriminaalmenetlus lõpetatakse ära ning XXX XXX saaks vajalikku
abi ja tuge. Ka alaealiste laste huvides on oluline, et isa saaks pigem emotsionaalselt
stabiilsemaks, suudaks ennast keerulistes olukordades reguleerida ning oskaks suhelda
perekonnaliikmetega korrektselt ja viisakalt. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri
hinnangul XXX XXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid
mõjutusvahendeid, mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise
puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole
suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine.
Seda enam, et kriminaalkaristus (tingimisi vangistus) ei lahenda probleeme, mis puudutavad
poolte omavahelisi suhteid ja konfliktolukordades toimetulekut. Prokurör on veendunud, et
XXX XXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole antud hetkel tingimata vajalik
kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale
käitumisele talle ka kohustusi määrates.
Lk 3 / 4
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7, abiprokurör
m ä ä r a s:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26261000329 menetlus.
2. Määrata XXX XXX järgmised kohustused:
2.1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX 12 (kaheteist) kuu jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul
16.07.2026-16.07.2027 hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest.
2.2) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX 5 tööpäeva jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o hiljemalt 23.07.2026
registreerima end Põlva vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti vastuvõtule, et teha
avaldus Põlva valla vaimse tervise teenuste saamiseks (psühholoog, pereterapeut
jne).
2.3) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX osalema Põlva vallavalitsuse poolt
suunatud vaimse tervise teenustel osalema 10 (kümne) kuu jooksul, s.o kuni
16.05.2027 või kuni vajaduse ära langemiseni, mida otsustab spetsialist.
XXX XXX annab selleks oma nõusoleku………………………………….
2.4) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX XXX pöörduma vägivallast loobumise
toetamise nõustaja Artur Usk vastuvõtule (tel: 58517028, e-
post: [email protected]). XXX XXX on kohustatud võtma
nõustajaga ühendust 5 tööpäeva jooksul alates määruse allkirjastamisest.
Kohtumised toimuvad 5 kuu jooksul, s.o kuni 16.12.2026 või kuni vajaduse
äralangemiseni, mille üle otsustab nõustaja.
3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on
kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja
jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega
uuendada.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti
Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei
kustutata.
7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
Lk 4 / 4
8. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata alaealisele kannatanule XXX XXX ja alaealise kannatanu esindajale
XXX XXX. Kahtlustatavale XXX XXX on lõpetamise määrus üle antud Lõuna
Ringkonnaprokuratuuris 16.07.2026.
9. Määruse koopia saata teadmiseks:
• Põlva vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile
• SKA vägivallast loobumise toetamise nõustamise saamiseks
10. Põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul
on kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt,
võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust
arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
Kristel Kraun
abiprokurör
Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse
lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja
toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et
kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §
202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.
…………………………………………………………………………………………………
(nimi, allkiri, kuupäev)