Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 20.04.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Liis Juhalo

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231700163

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik. xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 31.05.2025

Käesolevas kriminaalasjas esitati xxxle 06.06.2025 kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 1 järgi selles, et tema

31.05.2025 ajavahemikul kell 23.20 kuni 23.50 Harju maakonnas Saue vallas Laitse külas

Aiandusühistu teel lõi ühe korra xxxi pea piirkonda, mille tagajärjel xxx kukkus. Oma tegevusega

põhjustas xxx kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: alalõualuu kaksikmurd – parema

alalõuanurga 48 hamba juurekanalisse ulatuv nihketa murd ja vasakpoolne alalõualuu keha nihketa

34 hamba juurekanalisse ulatuv murd. Sellise tegevusega pani xxx toime teisele inimesele füüsilist

valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemise, millega on tekitatud tervisekahjustus, mis

kestab vähemalt neli nädalat, s.o KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu xxx ütlustest nähtub, et ta jalutas 31.05.2025 peale kella 22.30, lennutas drooni Laitse

Aiandusühistute teel põllumaa lähedal ning droon lendas talumajast 150-200m kauguselt. Kannatanu

juurde tuli mees nimega xxx, kes oli väga agressiivne, käskis drooni näidata ja küsis, mis pildistab ja

luurab. Kohale tuli naine nimega xxx, kes oli samuti agressiivne. Kannatanu rääkis xxxga, kui korraga

tuli tema parema õla poolt löök vastu kannatanu paremat lõuga, mille tagajärjel kukkus maha.

Kannatanu tundis valu lõuas ja ei saanud suud sulgeda. Mees nimega xxx tahtis veel lüüa, kuid teised

hoidsid teda tagasi. Uuringul tuvastati, et kannatanul oli kahes kohas lõualuu katki, terve kuu ei saa

ta rääkida, normaalselt süüa ega tööd teha.

Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et 31.05.2025 ajavahemikul 23.30 kuni 00.00 oli Harjumaal xxx

vallas xxx külas xxx kinnistul xxx sünnipäeva tähistamas, kui märkas hoovi kohal drooni. xxx läks

teistega drooni lennutanud inimese juurde ja küsis, mida ta filmib. xxx küsis, et ta näitaks filmi, aga

ta keeldus sellest. Järsku lükkas xxx meest selja tagant õlast, mille tagajärjel kaotas mees tasakaalu

ja kukkus jalgratta raami peale. Mees ütles hiljem, et tal on lõug valus ja palus kutsuda kiirabi.

Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et 31.05.2025 peale kella 23.00 oli Harjumaal xxx vallas xxx külas

xxx kinnistul xxx sünnipäeva tähistamas, kui järsku märkas hoovi kohal rohelisi tulukesi ja sai aru,

et see on droon. xxxi vend läks hoovist välja teele drooni suunas ja xxx järgnes talle. Vend hakkas

drooni lennutanud mehega rääkima ja seejärel xxx ütles, et mis mees siin teeb ning tõukas teda õlast.

Mees kukkus jalgratta peale maha. Natuke aega hiljem hakkas mees oma lõuga katsuma, kord

vasakult poolt ja siis paremalt poolt ning hiljem ütles, et lõug on puruks kolmest kohast.

Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et olles patrullis koos abipolitseinik xxxga sai kell 23.39 väljakutse

Harjumaal xxx vallas xxx külas xxx kinnistule, kus keegi lennutas drooni teataja kinnistu peal.

Avaldaja selgitas, et xxx lennutas nende kinnistu kohal õhus drooni ja isik keeldus neile näitamast,

mida drooniga filmiti. xxxiga vesteldes väitis isik, et isikud olid agressiivselt meelestatud ja ta kartis,

et nad võtavad temalt jõuga drooni ära. xxx väitis, et üks meesterahvas oli teda löönud, mille

tulemusel ta kukkus. Kukkumise tagajärjel tundis xxx ennast väga kehvasti, tal oli valus rääkida ja ta

kahtlustas, et tal oli lõualuu katki. Avaldaja kinnitas, et xxx oli ainult lükanud droonilennutajat, kes

kukkus selle tagajärjel. Mõlemad osapooled olid alkoholi tarbinud kuna nendega vesteldes oli tunda

alkoholi lõhna, mis tuli nende hingeõhust.

Kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas xxx, et 31.05.2025 kella 23.00 ajal pidas Harjumaal xxx vallas

xxx külas xxx kinnistul sünnipäevapidu. Mõne aja pärast märkasid nad rohelisi tulukesi ja said aru,

et hoovis liigub droon. xxx ja xxx läksid põllul tee ääres oleva meesterahva juurde ja rääkisid temaga.

xxx läks juurde ja küsis, mida ta filmib ja küsis drooni näha. Mees keeldus drooni näitamast ja xxx

läks endast välja, kuna keegi võõras käib tema kinnistul drooniga luuramas ja tõukas järsult ühe korra

meest parema käega vastu vasakut õlga, mees kukkus maha oma jalgratta otsa. Mees haaras oma näo

paremast küljest ja ütles, et ta lõug on vähemalt kolmest kohast puruks.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks piisab igas koosseisualternatiivis ka

kaudsest tahtlusest, s.t sellest, et toimepanija üksnes peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava

asjaolu esinemist ning möönab seda. Karistusõigusdogmaatikas ja kohtupraktikas on selgitatud, et

kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul langeb nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne

element - tagajärje ettenägemine - kokku ning kaudse tahtluse ja kergemeelsuse eristamine saab

toimuda üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi

otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul

aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Nii kaudse tahtluse kui kergemeelsuse korral tunneb

toimepanija ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse. Kaudse tahtluse korral kiidab ta võimaliku

tagajärje heaks, s.t soostub sellega. Kergemeelsuse korral aga loodab tagajärje mittesaabumisele

(RKKKo 3-1-1-4-08, p 19). Seega avaldub toimepanija tahtlus KarS § 121 koosseisu realiseerimisel

selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (KarS § 16 lg 4) kannatanule tervisekahjustuse

tekitamist või valu põhjustamist.

Vastavalt KrMS § 202 lg-tele 1, 2 ja 7 võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja

kahtlustatavale kohustused määrata, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud

või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluskulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

xxxle esitati kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk

kehalises väärkohtlemises, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat.

KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette

rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Niisiis on KarS § 4 lg 3 järgi tegemist teise astme

kuriteoga, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.

Prokurör leiab, et käesolevas asjas ei ole xxx süü ülemäära suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi. Süü ei ole suur kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid

asjaolusid, on süüd kergendavad asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse

hindamisel arvesse võtta, et xxx on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole xxx

karistatud ka peale kõnealust juhtumit kuritegude eest ning tal puuduvad kehtivad väärteokaristused.

Karistusregistri ning muude andmete põhjal ei ole alust arvata, et xxx puhul oleks tavapärane tülisid

füüsilise vägivallaga lahendada.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis

tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest

lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud

isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda

hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise

asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige

siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja

ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks

kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Prokurör leiab, et käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine.

Avalik menetlushuvi puudub, kuivõrd xxxle etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava

õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele

suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras

karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada

ja õigusrahu taastada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Üldpreventiivsete eesmärkide

täitmise osas selgitab prokurör, et käesoleval juhul kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt

ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik on kahtlustatavana üle kuulatud, ta on endale võtnud

eripreventiivse mõjuga kohustused ning asunud neid ka täitma. Riik on niisiis isiku käitumisele

operatiivselt ning üheselt mõistetavalt reageerinud ja suunanud ta õiguskuulekale teele tagasi. Seega

ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid

negatiivseid signaale. Avalik huvi käesolevas kriminaalasjas puudub ka kaalutlusel, et kahtlustatava

suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.

Lisaks märgib prokurör, et karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio

iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse

üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on

prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Seetõttu kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele

KrMS § 202 alusel. xxx puhul ei ole alust arvata, et kriminaalkorras karistamata jätmine võib tingida

kuritegude toimepanemise jätkamise. Seetõttu leiab prokurör, et hetkel ei ole isiku mõjutamiseks

vajalik saata kriminaalasja kohtusse, vaid piisab talle kohustuste määramisest.

Mis puutub esitatud hagisse, siis märgib prokurör järgmist. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad

mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud

nõue. Seega ei sea KrMS § 202 sõnastus menetluse lõpetamisel eelduseks, et kannatanu tsiviilhagi

peaks saama tervikuna rahuldatud (Harju Maakohtu 17.10.2023 kohtumäärus 1-23-5408). Täitmata

nõude osas on võimalik kannatanul kahtlustatava suhtes tsiviilkohtusse pöörduda. Lähtudes

eeltoodust ning kriminaalasja materjalidest leiab prokurör, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Prokurör peab põhjendatuks, et xxx peab tekitatud kahju heastamiseks maksma kannatanule kokku

2495,79 eurot. Kui kannatanu selle hinnanguga ei nõustu, on tal õigus oma nõue esitada

tsiviilkohtusse.

Juhindudes KrMS §-dest 202, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231700163 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

Kohustada xxx (ik xxx):

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 2495,79

eurot, mis tuleb kanda xxx arvelduskontole nr xxx. Tähtajaks määrata 3 kuud alates

kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 20.04.2026. Maksekorraldusest tuleb saata väljavõte

hiljemalt 20.07.2026 meiliaadressile [email protected] või Põhja

Ringkonnaprokuratuuri aadressil Lubja 4, Tallinn.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel pöörduma vabalt valitud psühholoogi poole nõustamisaja

broneerimiseks ja osalema vähemalt kahel kohtumisel. Psühholoogi vastuvõtul käimist

kinnitav(ad) tõend(id) saata e-postile: [email protected]. Tähtajaks määrata 6 kuud

alates määruse koostamisest, s.o. 20.10.2026.

2.3. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kui xxx paneb 1 aasta

jooksul käesoleva määruse allkirjastamisest toime mõne uue kuriteo, uuendatakse käesoleva

kriminaalasja menetlus. Tähtajaks määrata 1 aasta alates kriminaalmenetluse lõpetamisest,

s.o 20.04.2027.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: kahtlustatavalt võetud sõrmejäljed

ja näokujutised ei kuulu kustutamisele.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

anda kahtlustatavale xxxle ning saata kannatanule xxxle. Kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu

meditsiinilise abiga seotud kulud.

9. Põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

on kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, mille asukoht

on Wismari 7, Tallinn 15188.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne

päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti

tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Liis Juhalo

abiprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: ________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)