P2

P2

P2

P2

P2

P2

Kasteheina tee

Kasteheina tee 1

Kasteheina tee 3

Kasteheina tee 5

Kasteheina tee 7

Kasteheina tee 9

Kasteheina tee 11

Nõm me t

ee (te

e n r 6

51 01

20 )

X

X

Paigaldada "Peatu ja anna teed" liiklusmärk

LT100%2337m2

- / - - / - -

(-) 7 - / -

EP100%2900 m2

2 / 1 10 / 5 340m2

(240m2) 1 1 / 1

EP100%3089m2

2 / 1 10 / 5 340m2

(240m2) 6 1 / 1

EP100%2933 m2

2 / 1 10 / 5 340m2

(240m2) 5 1 / 1

EP100%2930 m2

2 / 1 10 / 5 340m2

(240m2) 4 1 / 1

EP100%2900 m2

2 / 1 10 / 5 340m2

(240m2) 3 1 / 1

EP100%2900 m2

2 / 1 10 / 5 340m2

(240m2) 2 1 / 1

10

8,8

9

9

5,3

Ø16

5

5

9

9,3

20

4

4

4

4

4

4

4

4

10

6,8 7,4

6 6

6 6

6 6

6

6

6

6

6,5

6,5

6,5

6,5

3,5

3,5

3,5

3,5

11

10

10

10

10

10

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

10

16

x

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-5-2025

Aadress Kasteheina, Piipheina, Igavere küla, Raasiku vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Kristjan Laja, Talis Tiivoja jt

Kasteheina detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Raasiku Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

30. jaanuar 2026 1:500

PÕHIJOONIS

4 A1

Leppemärgid:

Olemasolev avalik tee (asfaltkattega)

Juurdepääs krundile5

Olemasolev (kõrg)haljastus

Olemasolev hoone kontaktvööndis

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev elektriõhuliin

Planeeringuala piir

Olemasolev eraomandis tee (asfaltkattega)

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud OÜ 100 Aakrit oktoobris 2025.a. Töö nr. TJ-67_25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on joonise loetavuse eesmärgil katastriüksuste piiridest kaugemale viidud. 4.Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt või vähemalt visuaalne eskiis. Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega, kasutama sarnaseid viimistlusmaterjale. 5. Tingmärk "juurdepääs krundile" näitab krundi külge millelt juurdepääs on võimalik rajada. Täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus.

Olemasolev muru/heinamaa

Olemasolev killustikkattega ala

S

N

Olemasolev madalpingekaabel

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (Nõmme tee)

Määratud ehitusõiguse aken

EP100%3000 m2

2 / 1 10 / 5 340m2

(240m2) 1 1 / 1

Pos nr

Krundi planeeritud suurus (m2)

Suurim hoonete kõrgus (m) (elamu/abihoone)

Suurim korruselisus (elamu/abihoone)

Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%)

Hoonete arv krundil (elamu/abihoone) Suurim ehitisealune pind / (suurim lubatud elamu ehitisalune pind)

Planeeritud min. parkimiskohtade arvP2

* illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5, Pos 6 Pos 7

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Transpordimaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed

Üksikelamu maa (EP) 100%

Tänava ja tee maa (LT) 100%

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal

2 (1 põhihoone + 1 abihoone) -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind / (suurim lubatud üksikelamu ehitisalune pind) 340 m2 / (240 m2) -

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus** üksikelamul 10 m, abihoonel 5 m -

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2, 3, 4, 5, 6 Pos 7

Hoonete soovituslikud välisviimistluse materjalid kaasaegsed, looduslikud (puit, kivi, krohv jne) -

Lubatud katusekalded** 10 - 50° -

Suurim lubatud korruselisus 2 üksikelamul, 1 abihoonel -

Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 1,6 m -

Soovituslik piirete materjal osaliselt läbipaistev (puit, kivi, metall) -

**Katusekalded 0-10° on lubatud abihoonetele ja elamu mittedomineeriva osana

Perspektiivne juurdepääs naaberkatastriüksusele

Planeeritud krundi piir

Liitumisnähtavus (LN1=40 m, LN2=3m)

Planeeritud juurdepääsutee*

Soovituslik hoone asukoht*

Soovituslik krundile juurdepääsu ja parkimisala asukoht*

Planeeritud hoonestusala piir

Parkimiskoht*

Kasteheina tee 11

Lähiaadressi ettepanek

Ümbertõstetav objektx

Planeeritud puurkaev*

Ümbertõstetav objekt

X X

Ümbertõstetava Nõmme tee 14 elektriliitumiskilbi planeeritud asukoht*

R 10

ELP

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

Naela:(Aruküla) alajaam

ELP

ELP

ELP

ELP

VLP

VLP

VLP

VLP

VLP

VLP

x

R200

A

A

1

2

3

4

5

6

7

Nõm me t

ee (te

e n r 6

51 01

20 )

X

X

K1

K1

K1

K1

ELP

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1

V1

K2

K2

K2 K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2 KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

4

4

4

4

4

4

4

4

10

6,8 7,4

6 6

6 6

6 6

6

6

6

6

6,5

6,5

6,5

6,5

3,5

3,5

11

10

10

10

10

10

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

Reovee kogumismahuti

Omapuhasti

heitvee immutustoru

Nõmme tee 14 olemasolevast puurkaevust tulenev heitvee

immutamise keeluala

Nõmme tee 7 olemasolevast puurkaevust tulenev heitvee

immutamise keeluala

V1

V1

10

16

Ümbertõstetav Nõmme tee 14 liitumiskilp x

Paigaldada "Peatu ja anna teed" liiklusmärk

3,5

R1 0

3,5

KLP

K2

KLP

KLP

K2 K2

KLP

K2

K2

K2

K2ELP KLP

KLP

K2

K2

K2

K2

K2

K2

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-5-2025

Aadress Kasteheina, Piipheina, Igavere küla, Raasiku vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Kristjan Laja, Talis Tiivoja jt

Kasteheina detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Raasiku Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

1. aprill 2026 1:500

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

5 594x930

Leppemärgid:

Olemasolev avalik tee (asfaltkattega)

Olemasolev hoone kontaktvööndis

Katastriüksuse piir

Olemasolev elektriõhuliin

Planeeringuala piir

Olemasolev eraomandis tee (asfaltkattega)

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud OÜ 100 Aakrit oktoobris 2025.a. Töö nr. TJ-67_25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuste piiridest kaugemale viidud. 4.Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Kui tehnorajatise planeeritud asukohta muudetakse oluliselt ja sellega kaasnevad kitsendused naaberkatastriüksele, tuleb projekt kooskõlastada kõikide puudutatud katastriüksuste omanikega.

Olemasolev killustikkattega ala

S

N

Planeeritud tehnovõrgu servituudi ala*

Olemasolev madalpingekaabel

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (Nõmme tee)

Olemasolev tehnovõrgu (elektrirajatis) kaitsevöönd

Planeeritud puurkaevu hooldusala 10 m* Heitvee immutamise keeluala (50 m hooldusalast)*

ELP Ümbertõstetav elektriliitumiskilp

V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*

V1 Planeeritud tuletõrjeveetorustik*

VLP ELP

Planeeritud veeliitumispunkt*

Planeeritud elektriliitumiskilp

Olemasolev puurkaev

Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti*

Planeeritud liitumiskilp* Ümbertõstetav elektrikilpx

Tuletõrjehüdrandi mõjuraadius 200 m*

Lõige A...A

madalpingekaabel veetorustik

9,0 m

Nõmme tee 14aPos 3 planeeritud sõidutee4% 4%

5,0 m3,5 m 0,5 m

1,0 m1,0 m

Olemasolev hoone kontaktvööndis

Soovituslik krundile juurdepääsu ja parkimisala asukoht*

Planeeritud juurdepääsutee*

* illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis

7 Pos nr

madalpingekaabel

0,2 m1,3 m

Planeeritud puurkaev

Puurkaevu rajamise keeluala r=60m*

Ümbertõstetav/likvideeritav objekt

X X

Planeeritud elektri madalpingekaabel*

Planeeritud imbväljak koos kujaga r=10 m*

Planeeritud biopuhasti koos kujaga r=5 m*

Perspektiivne reoveepumpla (II etapp)KS2 Perspektiivne survekanalisatsioonitorustik

K2 Perspektiivne kanalisatsioonitorustik

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-5-2025

HARJU MAAKOND, RAASIKU VALD

KASTEHEINA DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Raasiku Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isikud: Talis Tiivoja, Kristjan Laja jt.

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor

magistrikraad maastikuarhitektuuris

Diplomi nr MB007187

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja

Volitatud maastikuarhitekt (tase 7)

kutsetunnistuse nr 220626

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2025

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 9 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................... 11

7. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................... 12 7.1. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................... 12 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................. 12 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 13 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 15 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 16 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 16 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 21 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 22 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 22 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 23 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 24 8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..26

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem A4 M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed A2 M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan A1 M 1:500

● Joonis 4 – Põhijoonis A1 M 1:500

● Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis 594x930 mm M 1:500

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isikute esindaja, Talis Tiivoja, poolt 18.02.2025 esitatud

taotlus Raasiku Vallavalitsusele Igavere külas asuvate Kasteheina ja Piipheina

katastriüksustel detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud

dokumendiregistris 18.02.2025, dokumendi nr 7-6/51 all).

● Raasiku Vallavalitsuse 4. augusti 2025 korraldus nr 277 koos lisaga (lähteseisukohad)

Kasteheina detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade väljastamise ja

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Raasiku vallas Igavere külas (skeem 1). Planeeringuala

suurus koos lähialaga on ligikaudu 2,1 ha ning see hõlmab Kasteheina (registriosa 11646302;

katastritunnus 65101:003:0522; pindala 9993 m2 ; sihtotstarve 100% elamumaa) ja Piipheina

(registriosa 11646402; katastritunnus 65101:003:0523; pindala 9996 m2; sihtotstarve 100%

elamumaa) katastriüksuseid. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada elamumaa sihtotstarbega katastriüksused vastavalt

üldplaneeringule elamumaa katastriüksusteks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused,

lahendada juurdepääsud transpordimaa kaudu ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus

ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Raasiku Vallavalitsuse 4. augusti 2025 korraldus nr 277 koos lisaga „Igavere küla

asustusüksuses asuvatel Kasteheina ja Piipheina katastriüksustel ning lähialal

„Kasteheina“ detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Varasemalt samale alale kehtestatud detailplaneering „Kasteheina ja Piipheina“ DP

● Raasiku valla üldplaneering (kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusega

nr 24);

● Harju maakonnaplaneering 2030+;

● Raasiku valla jäätmekava 2022 – 2027, vastu võetud 08.02.2022 nr 2;

● Raasiku valla heakorraeeskiri, vastu võetud 27.11.2012 nr 19;

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; ehitusseadustik; veeseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; Keskkonnaministri 31.07.2019 a määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“;

keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“; EVS 843:2016

„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ 100 Aakrit oktoobris 2025.a, töö nr.

TJ-67_25. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga (Raasiku

Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr 24 kehtestatud), kus planeeringuala maakasutuse

juhtotstarve on määratud elamu maa-ala. Elamu maa-ala üldplaneeringu mõistes on ühe

korteriga elamuid (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga

elamuid ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituva muu elamuid teenindava

maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Lisaks jääb planeeringuala Aruküla männiku alasse.

Üldplaneeringu järgi peab hoonestuse kavandamisel elamu maa-alal Igavere-T3 piirkonnas

lähtuma järgnevast: uute elamumaa kruntide vähim suurus on 3000 m2; eluhoone suurim

lubatud kõrgus kuni 10 m; krundile on lubatud ehitada üks põhihoone ja kuni 2 abihoonet;

eluhoone maksimaalne korruselisus 2; eluhoone max ehitisalune pind 240 m2; tuleohutuse

tagamiseks peab naaberkinnistute hoonetevaheline kaugus olema 8 m, krundi max täisehituse

% määramiseks lähtuda piirkondlikust tavast; läbipaistvate piirete maksimaalne kõrgus kuni

1,6 m ning läbipaistmatute piirete kõrgus kuni 1,4 m. Üldplaneeringu järgselt võib põhjendatud

juhul üksikelamu krundi minimaalne suurus olla erinev, arvestades asukoha kruntide

olemasolevat struktuuri ja suuruseid, piirkonna iseloomu, juurdepääsuteede olemasolu jm

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

olulisi kaalutlusargumente. Aruküla männiku alal on ühele kinnistule on lubatud rajada 1

eluhoone ja 1 abihoone (ÜP seletuskiri lk 31).

Skeem 2. Väljavõte Raasiku valla üldplaneeringust

Käesolevas detailplaneeringus on arvestatud Raasiku valla üldplaneeringust tulenevate

nõuetega ning krundi minimaalse suuruse puhul on kasutatud üldplaneeringus toodud lubatud

erisust, kuna lähipiirkonnas on juba alla 3000 m2 suuruseid katastriüksuseid (Nõmme tee 14 ja

Nõmme tee 14a) ning 3000 m2 suuruse krundi pindala puhul ei ole soovituslikku sõidutee laiust

võimalik tagada.

6.2 Olemasolev olukord

Maaüksuste osas on varem kehtestatud detailplaneeringud „Igavere küla, Kasteheina ja

Piipheina kinnistute ja nende lähiala detailplaneering“. Raasiku Vallavolikogu otsus nr. 69

(11.11.2008). Selle kohaselt on planeeritud 2 elamumaa sihtotstarbega kinnistut: Kasteheina ja

Piipheina. Olemasolev ehitusõigus kummalegi krundile on: suurim lubatud ehitisealune pind

400 m2, suurim lubatud hoonete arv 3.

Planeeritavast alast piirneb lõuna ja edela suunas Metsanurga katastriüksus (65101:003:0968)

eraomandis 100% maatulundusmaa; ida suunas Metsanõmme katastriüksus (65101:003:0785),

mis on munitsipaalomandis olev 100% üldkasutatav maa; Kirde ja loode suunas paiknevad

hoonestatud elamukinnistud (65101:003:0429; 65101:003:0431 65101:003:0336;

65101:003:2390); põhja suunas paikneb 100% riigi omandis olev üldkasutatav maa

(65101:001:0036). Põhja ja loode piirilt möödub detailplaneeringust Nõmme tee

(65101:003:0591) 100% transpordimaa, mis on munitsipaalomand.

Planeeringualale juurdepääs on munitsipaalomandis oleva Nõmme tee (tee nr 6510120) ja

Nõmme tee 14 kaudu.

PLANEERINGUALA PIIR

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Kasteheina ja Piipheina katastriüksused on hoonestamata ja kaetud metsamaaga. Peamiselt

kasvavad seal männid, lisaks on ka üksikuid lehtpuid. Mõlema katastriüksuse sihtotstarve on

elamumaa. Maa-ameti järgselt on kõlvikuline kooseis Kasteheina katastriüksusel: metsamaa

9776 m² ja muu maa 217 m². Piipheina katastriüksusel on kõlvikuline kooseis: metsamaa

9822 m² ja muu maa 174 m².

Planeeringualal asub väikses osas Nõmme tee 14, Nõmme tee 14a, Kasteheina ja Piipheina

olemasolev juurdepääsutee, ning elektri õhuliin ning liitumiskilp. Sõlmitud on notariaalsed

reaalservituudid Piipheina kasuks: juurdepääsutee servituut (asub Kasteheina ja osaliselt

Nõmme tee 14 katastriüksusel) ja perspektiivsete tehnovõrkude servituut (asub Kasteheina

katastriüksusel) ning Kasteheina katastriüksuse kasuks on seatud juurdepääsutee servituut

Nõmme tee 14 katastriüksusele.

Foto 1. Vaade planeeringualale (Foto: Maa-amet, mai 2024.a)

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 2. Vaade Kasteheina katastriüksusele (nov 2025.a)

Foto 3. Vaade Piipheina katastriüksusele (nov 2025.a)

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 4. Vaade Kasteheina katastriüksuselt Nõmme tee suunas (nov 2025)

Foto 5. Vaade Nõmme teele, Kasteheina katastriüksus paremal (nov 2025)

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):

• Avalikuks kasutatava tee kaitsevöönd 10 m mõlemale poole äärmise sõiduraja servast

• Elektripaigaldise kaitsevöönd elektriõhuliin alla 1 kV (keskpingeliin) 10 m mõlemale

poole

• Elektriõhuliini alla 1 kV kaitsevöönd 2 m mõlemale poole

Skeem 3. Maa-amet kitsenduste kaart

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa, elamumaa, transpordimaa ja üldkasutatava maa

sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringuala jääb tiheasustatud piirkonda.

Lähialal on kehtestatud järgnevad detailplaneeringud:

• Helini detailplaneering

Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada Helini maaüksus kaheks katastriüksuseks (praegused

Nõmme tee 14 ja 14a katastriüksused) ning määrata neile ehitusõigus: suurim lubatud

ehitisealune pind 272 m2, suurim lubatud hoonete arv 2. Lisaks lahendati Nõmme tee 14a

juurdepääs ja tehnovõrkudega varustatus. Detailplaneering on ellu viidud.

• Jaanika detailplaneering

Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada Jaanika maaüksus kaheks katastriüksuseks (praegused

Nõmme tee 10 ja 12 katastriüksused) ning määrata neile ehitusõigus: suurim lubatud

ehitisealune pind 400 m2, suurim lubatud hoonete arv 3. Lisaks lahendati Nõmme tee 12

juurdepääs ja tehnovõrkudega varustatus. Detailplaneering on suures osas ellu viidud,

mõlemale katastriüksusele on võimalik veel rajada abihooneid.

• Männivälja MMM detailplaneering

Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada Männivälja M.M.M kinnistu viieks katastriüksuseks

(praegused Männivälja tee, Männivälja tee 1, 2, 3 ja 4 katastriüksused) ning määrata neile

ehitusõigus: suurim lubatud ehitisealune pind 225 m2, suurim lubatud hoonete arv 1. Lisaks

lahendati planeeringuala juurdepääs ja tehnovõrkudega varustatus. Detailplaneering on suures

osas ellu viidud. Männivälja tee 4 on veel hoonestamata.

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringuala lähipiirkonna katastriüksuste ehituslik ülevaade on antud joonisel 2. Lähiala

katastriüksuste pindalad jäävad vahemikku 2174 – 15077 m2, hoonete arv katastriüksustel on

0 – 5, olemasolevad ehitusalused pinnad jäävad vahemikku 86,4 – 278 m2. Olemasolevad

hooned lähipiirkonnas on kuni kahekorruselised, üldiselt on tegemist viilkatusega või

kelpkatusega hoonetega (Männivälja tee 1 ja Nõmme tee 14 katastriüksustel asub ka

lamekatusega hooneid), ning välisfassaadis on kasutatud peamiselt puitu, kivi ja krohvi.

Piirdeaedadest on esindatud nii puitaiad kui ka metallaiad.

Planeeringuala kontaktvööndis asub elektrivõrk. Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni

lähipiirkonnas pole. Lähimad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud asuvad Lagedi-

Aruküla-Peningi tee ääres. Männivälja tee katastriüksusel, mis jääb planeeringualast

linnulennult 141 m kirde poole, asub üks tuletõrje veevõtumahuti. Planeeringuala

kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja muu asjakohane info on kajastatud joonisel 2

„Kontaktvööndi joonis“.

Foto 6. Kontaktvööndis asuvad hooned (Maa-amet mai 2024)

Foto 7. Kontaktvööndis asuvad Männivälja tee hooned (Google Maps 2023)

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 8. Kontaktvööndis asuvad Nõmme tee hooned (Google Maps 2023)

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Raasiku valla üldplaneeringuga ja

detailplaneeringu koostamisel jälgitakse kehtivas üldplaneeringus välja toodud nõudeid.

Raasiku valla üldplaneeringu peatükis 2 on toodud, et „…Eesmärgiks on kompaktsete alade

tiheduse suurendamine ning hajaasustuse maaläheduse säilitamine“. Seega käesolev

detailplaneering aitab kaasa üldplaneeringu elluviimisele. Planeeringuala asub Raasiku valla

üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalas, seega lisanduva hoonestuse kavandamine juba

hoonestatud piirkonnas ei too endaga kaasa suuri muudatusi asustusmustris. Lisaks on juba

käesoleval hetkel Kasteheina ja Piipheina katastriüksused elamumaa sihtotstarbega, ehk elamud

on planeeritud juba varasemalt antud alale. Planeeringuga määratud ehitusõiguse ja

arhitektuursete tingimuste määramisel on aluseks võetud lisaks Raasiku valla poolt väljastatud

lähteseisukohtadele ka planeeringuala kontaktvööndis asuvatel katastriüksustel asuvate

hoonete arvud ja ehitusalused pindalad katastriüksuse kohta. Arvestatud on hoone asukohas

väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi – hoonete paigutust, traditsioonilisi

ehitusmahtusid ja -materjale, hoonete kõrgust, arhitektuurseid lahendusi jne. Olemasolev

keskkond ja elektrivõrk on võimeline lisanduvate elamute ja abihoonete rajamisega kaasneva

koormusega toime tulema.

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga jagatakse Kasteheina ja Piipheina katastriüksused seitsmeks krundiks.

Katastriüksuse sihtotstarveteks määratakse kuuele krundile elamumaa (krundi kasutamise

sihtotstarve üksikelamu maa) ja ühele krundile määratakse katastriüksuse sihtotstarbeks

transpordimaa (krundi kasutamise sihtotstarve tee ja tänava maa). Lisaks määratakse

ehitusõigus moodustavatele kruntidele Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5 ja Pos 6. Krunt Pos 7

võõrandatakse pärast katastriüksuse moodustamist ja sõidutee ning tehnovõrkude rajamist

Raasiku vallavalitsusele.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusalast

välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke ja

tehnorajatisi, parkimisalasid, juurdepääsuteed ja haljastust.

Hoonestusalad on planeeritud valdavalt 4, 6,5 ja 6 m kaugusele katastriüksuse piiridest. Nõmme

tee poolsest krundi küljest on hoonestusala määratud 10 m kaugusele teest. Planeeritud

juurdepääsu tee poolsetes krundi piirides on hoonestusala planeeritud 6,5 m kaugusele krundi

piirist ning samuti on kavandatud hoonestusala kruntide omavaheliste piiride suhtes 6 m

kaugusele. Hoonestusala võimalikult väiksemana hoidmise põhjuseks on hoonestuse

kompaktsuse loomine ja kõrghaljastuse säilitamine. Samas on hoonestusalad määratud

võimalikult suured, et oleks võimalik vabamalt valida hoonete täpseid asukohti.

Tehnilise taristu kavandamisel tuleb jälgida Raasiku valla üldplaneeringus (ptk 5.2) toodud

nõudeid. Soovitused taastuvenergia rajatiste (päikseenergeetika) rajamise osas on toodud

Raasiku valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.2.8.

Täpne lahendus rajatavate ehitiste asukoha ja suuruse kohta määratakse iga krundi puhul

ehitusprojekteerimise käigus. Transpordimaa krundile Pos 7 hoonestusala ei määrata.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis“

asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse määramisel on lähtutud

eelkõige Raasiku valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja kontaktvööndis asuvate

olemasolevate hoonete ehituslikest näitajatest.

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Hoonete või suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Planeeringuga on

lubatud rajada planeeritud kruntidele hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind on krundi

kohta 340 m2. Täpne lahendus rajatavate hoonete asukohtade ja suuruste kohta määratakse

ehitusprojekteerimise käigus. Detailplaneeringuga on määratud hoonestusõigusega krundil

hoonete suurimaks lubatud arvuks 2 (1 põhihoone ja 1 abihoonet) krundi kohta, mis sisaldab

nii ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete arvu.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Pos 7 katastriüksuse lähiaadressiks Kasteheina

tee ning planeeritud krundid nende järgi adresseerida. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem

peab olema ühtse stiiliga ja need peavad olema piisavalt suurte mõõtmetega, et tagada

päästetöötajate kiire orienteerumine.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Suurim lubatud hoonete korruselisus

Pos

nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune

pind / suurim

lubatud

üksikelamu

ehitisealune

pind

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1 Üksikelamu maa

(EP) 100% 2 (1/1) 340 m2 / 240 m2 10 m / 5 m

2 Üksikelamu maa

(EP) 100% 2 (1/1) 340 m2 / 240 m2 10 m / 5 m

3 Üksikelamu maa

(EP) 100% 2(1/1) 340 m2 / 240 m2 10 m / 5 m

4 Üksikelamu maa

(EP) 100% 2 (1/1) 340 m2 / 240 m2 10 m / 5 m

5 Üksikelamu maa

(EP) 100% 2 (1/1) 340 m2 / 240 m2 10 m / 5 m

6 Üksikelamu maa

(EP) 100% 2 (1/1) 340 m2 / 240 m2 10 m / 5 m

7 Tee ja tänava maa

(LT) 100% - - -

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete soovituslikud välisviimistluse

materjalid Kaasaegsed, looduslikud (puit, kivi, krohv jms)

Lubatud katusekalded 10 – 50°*

Suurim lubatud hoonete korruselisus 2 *0-10 katusekalded on lubatud abihoonetele ja elamutele mittedomineeriva osana.

Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis“ asuvas tabelis 2

„Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on arvesse võetud

kontaktvööndis olemasoleva hoonestuse arhitektuurset välisilmet ja Raasiku vallavalitsuse

poolt väljastatud lähteseisukohti detailplaneeringule. Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta

kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud ühtset arhitektuurset stiili, ühtset

katusekallet ning väga kitsalt piiritletud arhitektuursed tingimused võivad piirata hea ja kena

hoonestuse rajamist. Eelistatud on kombineeritud viimistlusmaterjalidega lahendused.

Avatäidete puhul kasutada kaasaegseid lahendusi.

Katuse tüüpe ja katusekattematerjale detailplaneeringuga ei määrata. Seda seetõttu, et

kaasaegne arhitektuur ja ehitusmaterjalid on ajas muutuvad. Selleks, et oleks tulevikus võimalik

kaasaegseid hooneid rajada ei ole mõistlik väga täpselt määrata katuse ja välisviimistluse

materjale ja toone. Võimalik on kasutada hoonete sobiva paigutuse korral päikesepaneelidega

katusematerjale.

Planeeringuga ei keelata rajada maa-aluseid korruseid. Kui soovitakse rajada keldrikorruseid,

siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda

ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti

geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on

keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga ja omavahel harmoneeruma.

Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat

elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone

arhitektuurilahendusega ja välisilmega.

Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt või vähemalt

visuaalne eskiis. Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega, kasutama

sarnaseid viimistlusmaterjale

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Krunte on lubatud piirata avalikult

kasutatava tee poolt kuni 1,6 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva aiaga või kuni

1,4 m kõrguse läbipaistmatu aiaga, mis peab moodustama visuaalselt tänava lõikes terviku.

Hekk on võrdne läbipaistmatu aiaga. Piirete rajamisel tuleb arvestada, et need peavad olema

sobivad kinni pidama nii väikese- kui ka suurekasvulisi koeri. Kinnistute tänavapoolsetel

piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrged hekid. Kinnistute vahelistel piiridel

on lubatud ka kõrgemad hekid. Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega

ristmikke (vt joonis 4 asuvat nähtavuskolmnurga asukohta, mille alal heki rajamine ei ole

lubatud).

Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja välisviimistluselt sobima rajatava

hoonestusega. Piirded kavandatakse ja täpne lahendus määratakse ehitusprojekteerimise

käigus.

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb Nõmme teega, mis on munitsipaalomandis, kiirusepiirang on antud alal

30 km/h. Avaliku tee kaitsevööndi ulatus on 10 m. Planeeringualale on hetkel olemasolev

juurdepääs üle Nõmme tee 14 katastriüksuse, millele on seatud ka juurdepääsuservituut.

Olemasolev juurdepääsutee säilib Nõmme tee 14 ja 14a katastriüksuste teenindamiseks.

Joonisel 4 „Põhijoonis“ on näidatud Nõmme teelt (asfaltkattega, laiusega ca 4,4 m, heas

seisukorras) uus planeeritud juurdepääsutee (asub Pos 7). Tee on planeeritud rajada kõvakattega

ja minimaalseks teekatte laiuseks on planeeritud 5,0 m, millele lisandub mõlemale poole min

0,5 m laiune kindlustatud teepeenar. Lisaks planeeritud sõidutee maavajadusele peab arvestama

ka ühel pool teed jalakäijate liikumisruumiga teepeenral, tehnovõrkude paiknemisega ning

talihoolduse teostamise võimalikkusega, milleks on jäetud lääne poole teed 3,5 m vaba ruumi.

Joonisel 4 „Põhijoonis“ kujutatud nähtavuskolmnurk vastab kliimaministri 17.11.2023

määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Peatee peatumisnähtavust (PN1) ei ole

nimetatud määruse § 24 lõige 3 alusel määratud, kuna liituva tee liikumissagedus on alla 100

sõiduki ööpäevas. Joonisele on kantud nähtavuskolmnurk, mille liitusmisnähtavus (LN1) on 40

m ning liituva tee liitumisnähtavus 3 m. Liitumisnähtavus on vahemaa, mida peab nägema

ristmikule saabuv juht teise tee suunas, et oleks võimalik hinnata olukorda, mil ta saab ohutult

pöörduda teisele teele või ületada seda, nii et teisel teel liikuv sõiduk ei pea oma kiirust

vähendama ja juht liitub peatee liiklusvoogu ilma seda häirimata.

Lisaks kuna Nõmme tee 14 kinnistu ääres asuv hekk takistab veidi nähtavust, tuleb standardi

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuete täitmiseks paigaldada planeeringualalt munitsipaalteele

väljasõidul liiklusmärk „Peatu ja anna teed“.

Foto 9. Vaade Nõmme teele, Nõmme tee 14 äärne hekk asub fotol vasakul (nov 2025)

Pärast detailplaneeringu kehtestamist, katastriüksuste moodustamist, tehnovõrkude ja sõidutee

rajamist ja neile kasutusloa saamist antakse Pos 7 asuv tee koos katastriüksusega tasuta üle

kohalikule omavalitsusele ja määratakse avalikult kasutatavaks teeks.

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade

minimaalne arv ühe krundi kohta on 2, millest osa võivad olla rajatud ka hoonesiseselt, näiteks

garaažis. Külaliste parkimine tuleb lahendada samuti krundisiseselt ja selleks juhuks tuleb

rajada piisavalt suur parkimisala. Parkimisala on soovituslik rajada osaliselt kõvakattega

(soovituslikult murukivist). Mahasõitude ja parkimisalade täpsed asukohad määratakse hoonete

projekteerimise käigus.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja

arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete

puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata

ehitusprojekteerimisel

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 5 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Raasiku valla üldplaneeringu nõuded

Väljaspool ÜVK ala tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi. Reovesi

tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või rakendada muid reovee

kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad. Heitvee pinnasesse

juhtimisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatud korrast. Valla territooriumil, kus ei ole

perspektiivis ühisveevarustusega liitumist ette nähtud, tuleb soodustada ühiskasutatava

veehaarde rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule rajatakse oma puurkaev.

Hoonestusala laiendamisel on soovitav kõigepealt analüüsida, kas veevarustust on võimalik

tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik, võib kohalik omavalitsus

anda nõusoleku uue puurkaevu rajamiseks. Uus puurkaev tuleb rajada vastavalt nõuetele.

Olemasolev olukord

Planeeringuala vahetus läheduses puuduvad ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud. Selleks, et

ühendada planeeringuala vee- ja kanalisatsioonisüsteem olemasolevate ÜVK torustikega tuleks

rajada väga pikalt torustikke. Majanduslikult ei ole nii pikkade torustike rajamine huvitatud

isikutele mõttekas vaid kuue planeeritud üksikelamu maa krundi tarbeks. Raasiku Vallavalitsus

on detailplaneeringu algatamisel nõustunud planeeringualale lokaalse veevarustussüsteemi ja

lokaalsete reoveekäitlemise süsteemide rajamisega. Lähteseisukohtade punktis 3.7.9.1 on välja

toodud, et kuna liitumine ühisveevärgiga ei ole hetkel võimalik, siis tuleb lahendada veega

varustatus 1 (ühe) uue puurkaevu rajamisega kogu planeeringualal. Lähteseisukohade punkti

3.7.10.1. alusel saab kanalisatsiooni lahendada Igavere külas ja Aruküla selles osas vaid

lokaalselt, võttes arvesse, et tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga. Lekkekindlad mahutid on

lubatud, biopuhasti sobivust saab kaaluda olenevalt konkreetsest asukohast. Kui tulevikus

piirkonda ÜVK rajatakse, tuleb Kasteheina detailplaneeringualale planeeritud kruntidel liituda

ÜVK-ga 1 aasta jooksul.

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeritud vee- ja kanalisatsiooniühendused

Kruntide veevajaduse tagamiseks rajatakse üks ühine puurkaev krundile Pos 1 ja igale krundile

iseseisev biopuhasti koos imbväljakuga või lekkekindel mahuti.

Standardi EVS 921:2022 kohaselt on ühe inimese päevane keskmine veevajadus 120-250 liitrit,

lisaks on samas standardis välja toodud, et juhul kui kastetakse eramute aedu, arvestatakse ühele

aiale kastmisperioodi vältel (3 kuud) keskmiselt 400 liitrit/ööpäevas. Puurkaevu soovituslik

tootlikkus on leitud 24 inimese kohta (kuus majapidamist ja kuni 4 liiget leibkonnas, ühe

inimese keskmine veevajadus 150 l) ja selleks on 3,6 m3 joogivett millele lisandub 2,4 m3

kastmisvett ehk kokku vajalik veevajadus suvisel perioodil 6 m3/ööpäevas ja ülejäänud ajal

(mitte kastmisperioodil) 3,6 m3/ööpäevas. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk

kogu planeeringualal alla 10 m³/ööpäevas. Tulenevalt veetarbe hulgast ei moodustata

sanitaarkaitseala veeseaduse § 154 lõige 1 punkti 3 alusel. Sanitaarkaitseala asemel

moodustatakse puurkaevule veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Hooldusalal

on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee

omadusi, sealhulgas: 1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2) karjatamine;

3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide rajamine; 5)

sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja

vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; 7) kanalisatsiooni või reovee

kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; 8) kalmistu

rajamine; 9) jäätmete käitlemine; 10) maavara kaevandamine.

Elamutele veeühenduse saamiseks rajavad detailplaneeringust huvitatud isikud puurkaevust

kruntide teenindamiseks veetorustiku krundile Pos 7 ja iga planeeritud üksikelamu maa krundi

piiri lähedale liitumispunkti. Puurkaevul rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee

immutamine ei tohi toimuda puurkaevu sanitaar- või hooldusalale lähemal kui 50 m.

Puurkaevu hoolduse ja nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad tulevikus hoolitsema

kõik kasutajad ühiselt. Ühiseks puurkaevu haldamiseks moodustavad detailplaneeringust

huvitatud isikud mittetulundusühingu, mille liikmed on iga planeeritud elamumaa krundi

omanikud, sh igakordse krundi omandi muutumisega kaasneb MTÜ liikmeks saamine. MTÜ

loomine on eelduseks ka puurkaevule kasutusloa saamisel. Pos 1 krundil asuvale puurkaevule

seatakse servituut MTÜ (ja seeläbi ka Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5 ja Pos 6) kasuks. Lisaks tuleb

sõlmida transpordimaal asuvale veetorustikule loodava MTÜ ja transpordimaa omaniku vahel

isikliku kasutusõiguse leping. MTÜ ülesandeks jääb lisaks puurkaevu ning veetorustike

hooldusele ja korrashoiule ka tuletõrje veevõtukoha hooldus ja korrashoid. Kuna pole välistatud

tulevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine tuleb veetorustikud projekteerida nii, et

oleks võimalik tulevikus need ühendada Nõmme tee äärde perspektiivis rajatava

ühisveevärgiga. Planeeritud veetorustike ehitusega paralleelselt tuleb maasse paigaldada ka

perspektiivis ühiskanalisatsiooniga ühendatavad kanalisatsioonitorusikud.

Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ § 8 lõige 1 punkti 4 alusel on lubatud immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata

ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Eelnevast tulenevalt on võimalik kinnistute reoveekäitlus lahendada biopuhastite või

lekkekindlate kogumismahutite baasil. Pärast reovee bioloogilist puhastamist on määruse alusel

lubatud puhastatud heitvesi juhtida lähedalasuvasse veekogusse või rajada imbväljak. Heitvee

immutussügavus peab aastaringselt olema vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset

ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kui projekteerimise või ehitustööde käigus

selgub, et nõutud sügavus ei ole tagatud, siis tuleb imbväljaku rajamisel kasutada tõstetud

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

pinnasega imbväljaku lahendust. Imbväljaku asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega

nõnda, et rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust, st imbväljaku kuja 10 m

ei tohi ulatuda naaberkruntide hoonestusaladele. Imbväljaku rajamise puhul tuleb silmas

pidada, et reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu sanitaar- või hooldusalale lähemal

kui 50 m.

Ehitusprojekteerimisel tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule, veetorustikule

ja biopuhastitele ning imbväljakutele või lekkekindlatele kogumismahutitele. Kui

projekteerimisel valitud asukohad erinevad suuresti detailplaneeringus märgitud asukohtadest

ja seetõttu nende kujad või muud kaasnevad kitsendused muudavad naaberkrundi kasutamist -

saab tehnorajatiste asukohti muuta vaid puudutatud naabri nõusolekul.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Nõmme tee äärde ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamisel tuleb rajatavad vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ühendada piirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga.

Torustike rajamisel peab arvestama juba perspektiivse liitumise võimalusega. Planeeritud

veetorustike ehitamisega samaaegselt tuleb maasse paigaldada ka perspektiivselt

ühiskanalisatsiooniga ühendatavad kanalisatsioonitorustikud, sh paigaldada kaevud kuhu tuleb

jätta otsakork hilisemaks liitumise loomiseks (etapis 2).

Esimeses etapis tuleb rajada krundile Pos 7 (vastavalt joonisele 5) perspektiivsed

kanalisatsioonitorustikud, sh:

• isevoolne kanalisatsioonitorustik planeeringuala reovee kokku kogumiseks;

• survekanalisatsioonitorustik reovee juhtimiseks Nõmme tee äärde kavandatavasse

ühiskanalisatsiooni.

Rajatud torustikud tuleb esimeses etapis sulgeda otsakorkidega.

Teises etapis, pärast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise alustamist piirkonnas, tuleb:

• rajada krundisisesed torustikud ühendamiseks krundil Pos 7 paikneva perspektiivse

kanalisatsioonitorustikuga;

• paigaldada reoveepumpla.

Pärast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist tuleb liituda ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga hiljemalt ühe (1) aasta jooksul. Lokaalsed reoveekäitluse lahendused tuleb

seejärel nõuetekohaselt likvideerida, vältimaks reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

Pärast torustike rajamist ja ühisveevärgi ning -kanalisatsiooniga liitumist võib torustikud anda

üle vee-ettevõtjale või seada nende kasuks isikliku kasutusõiguse.

7.6.2 Sademevesi

Sademevesi on planeeritud immutada oma krundil. Planeeringualal esinevad rähkmuld ja

koreserikas rähkmuld, mis sisaldavad sageli liiva, kruusa ja rähka (suuremaid kivisid). Need

muldade tüübid on üldjuhul küllalt hästi läbilaskvad, seega on tehniliselt võimalik sademevett

pinnasesse immutada, eeldusel et pinnas ei ole tugevalt tihendunud ning põhjavesi asub

piisavalt sügavusel. Samuti on lubatud sademevee immutamiseks rajada killustikfilter süsteem

või võib kasutada ka erinevaid valmistooteid (näiteks ettevõttel Pipelife on olemas Stormbox

immustuskassetid). Samuti on lubatud planeeritud elamumaa kruntidele tee poolsesse osasse

rajada ka kraav või laugem nõva (vt skeem 4), mis kevadised pinnaveed kokku kogub ja takistab

sõiduteele ja naaberkatastriüksustele liikumast.

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 4. „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused“

(koostajad Balti Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ja Viimsi Vallavalitsus)

Lisaks sademevee ärajuhtimise toimimise saavutamiseks on soovituslik kasutada

mitmekülgseid sademevee immutamise lahendusi (sh tagada piisavalt looduslikku pinda,

kasutada vett läbilaskvaid tee- ja pinnakattematerjale vms lahendusi). Hoonete projekteerimise

käigus tuleb lahendada sademevee immutamine krundi. Lisaks on väga soovituslik paigaldada

sademevee kogumiseks sademeveemahutid/tünnid, et kasutada seda hoopis kastmisveena

puurkaevu vee asemel.

Silmas tuleb pidada, et üleliigsed sademeveed tuleks suunata ehitatavatest hoonetest ja teedest

eemale haljasalale. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi juhtida

naaberkruntidele ega teedele. Ühist sademeveetorustikku planeeritud ei ole kuna

katastriüksustel on võimalik tagada sademevee ärajuhtimine pinnasesse.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 alusel peab

veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna

toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust

ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab

vedada sirgjooneliselt. Eelmises lauses nimetatud leevendust ei saa kasutada linnas ja alevikus.

Kui veevõtukoht asub hoonele lähemal kui 30 m tuleb kasutada ehituslikke võtteid tule

takistamiseks vähemalt veevõtukoha poolse hoone külje ulatuses. Täpsem lahendus leitakse

projekteerimisel.

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Seega on tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal planeeritud tagada tuletõrje

veevõtumahutist, sh on võimalik voolikuliini veevõtukohast hooneni vedada sirgjooneliselt.

Planeeritud on rajada planeeringualale üks ühiselt kasutatav tuletõrje veevõtumahuti koos

kuivhüdrandiga krundile Pos 1 ja Pos 7 (kuivhüdrant). Veevõtukohal peab olema

ööpäevaringne juurdepääsu võimalus ning kuivhüdrant peab olema sõiduteest kuni 2,5 m

kaugusel. Tuletõrje kuivhüdrandini peab tagama ligipääsu tuletõrje päästetehnikaga igal

aastaajal ja igasuguste ilmastikutingimustega. Veevõtumahuti ja kuivhüdrandi täpne asukoht

tuleb leida projekteerimise käigus.

Tuletõrje veevõtukoha rajamisel tuleb arvesse võtta siseministri 18.02.2021 määruses nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõudeid ja standardis EVS 812-6:2012+A1+A2

ptk 7.1.2 toodud juhtnööre.

Siseministri määruse § 7 lõike 6 alusel loetakse I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³ (st veevõtukoha kasutatav

veekogus peab olema 30 m3 (kuna väljavoolu toru ei asu mahuti põhjas vaid kõrgemal, peab

paigaldatav mahuti olema suurema mahuga (ca 40 m3)). Kehtiva määruse järgselt on sõltuvalt

kasutusviisist vajalik tagada veevooluhulk 10 l/s. Tuletõrje veevõtukoha rajamise kohustus on

detailplaneeringust huvitatud isikutel. Hilisema nõuetele vastavuse ja korrashoiu eest hoolitseb

moodustatav MTÜ. Nb! Tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada detailplaneeringust huvitatud

isikute poolt enne esimesele üksikelamule kasutusloa väljastamist.

7.6.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal asub elektriõhuliin AMKA.3x35+50 (alla 1 kV) koos kaitsevööndiga,

Nõmme tee 14 liitumiskilp koos madalpingekaabliga koos kaitsevööndiga ning väikses osas

(4,32 m2) Nõmme tee ääres asuva elektriõhuliini SAX-50 (1-20kV keskpingeliin) kaitsevöönd.

Planeeringuala elektrivarustus on nähtud ette Naela:(Aruküla) alajaama baasil, mis asub

Nõmme tee kinnistul. Nimetatud alajaamast on ette nähtud uutele objektidele välja 0,4 kV

maakaabelliin Nõmme tee ääres. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute

piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide

piiridele ühe ja mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt

teenindatavad.

Olemasolev elektriõhuliin AMKA.3x35+50 on planeeritud asendada madalpingekaabliga ning

olemasolevad elektriliitumiskilbid tuleb tõsta planeeritud sõidutee asukohast planeeritud tee

äärde.

Liitumispunktide ja madalpingekaablite soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 5

„Tehnovõrkude joonis“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel.

Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette maakaabliga.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele. Lubatud on kasutada päikseenergia

tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma majapidamise tarbeks.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on maaküte, elektriküte,

õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Maasoojuspumba puhul on

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

lubatud vaid horisontaalsed energiaallikad (soojuspuurauk ehk energiakaev), et olemasolevat

männimetsa oleks võimalik suures osas säilitada. Soojuspuurauk peab asetsema hoonest

vähemalt 3 m kaugusel ja selle täpne asukoht määratakse hoone projekti käigus.

Päiksepaneele maapinnale paigaldades tuleb ehitusprojekti koostamisel leida krundil sobiv

asukoht, mis tekitaks naabruses olevatele elanikele vähe negatiivseid mõjusid (nt vales

asukohas võivad paneelid peegeldada valgust täpselt kellegi terrassile/silma või võtavad

põhjapoolsel naabri päikese ära). Suuremahulist päikseparki pole lubatud rajada. Õhksoojuspumpade paigaldamisel arvestada võimaliku naabreid häiriva õhumüra

elimineerimisega, ehk paigutada sellisesse asukohta kus see kõige vähem naabreid segab.

Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike. Täpsem soojavarustus lahendada

hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid

(Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“). Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa

looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik lahendada mobiilside kaudu. Kui tulevikus lähipiirkonda sidekaablid

rajatakse, siis on lubatud nendega liituda. Sidekaablite asukoht leitakse sel juhul

projekteerimisel.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub mets (vt fotod eespool). Planeeringualal asuvat kõrghaljastust tuleb nii

suures osas kui võimalik säilitada. Põhieesmärk haljastamisel peaks olema säilitada

maksimaalselt elujõulised puud. Iga krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud.

Kruntide haljastuse planeerimisel arvestada järgmisi tingimusi:

● Kui hoonete ja rajatiste rajamiseks on tarvis likvideerida olemasolevat kõrghaljastust,

siis tuleb asendada see samaväärsega mujal krundisiseselt;

● elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur on võrdväärselt olulised hoonete ja

taristute kavandamisega;

● haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks

puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid;

● säilitada tuleb olemasolev terve ja elujõuline (liigile omase kasvukuju ja tunnustega)

kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida hoonetele ja rajatistele ehituseks ette jäävaid

puud ning puhastada metsaalune võsast ja väheväärtuslikust kõrghaljastusest (sh on

lubatud likvideerida ohtlikud (või näiteks hoonele/parklale/terrassile

● liiga lähedal asuvad) ja haiged puud);

● liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks ja meeldivama üldmulje loomiseks

säilitada ja mitmekesiselt haljastada tee poole jäävad alad;

● puittaimestiku istutades arvestada maa-aluse tehnovõrkude paiknemisega ning

nähtavuskolmnurga asukohaga.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega.

Vertikaalplaneerimise põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest

kaugemale ja immutada krundi piirides. Alal on lubatud kruntidele Pos1 – Pos 6 tee poolsesse

osasse rajada ka kraav või laugem nõva (vt skeem 4), mis kevadised pinnaveed kokku kogub ja

takistab sõiduteele ja naaberkatastriüksustele liikumast. Olemasolevat maapinda võib tõsta

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

maksimaalselt 0,5 m hoonestusala piires. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine

planeeringualal on keelatud.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses;

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses;

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust;

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid);

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms).

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada nõuetekohane reovee- ja

prügikäitlus, millega välistatakse reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii

ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.

7.8.1 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid

tuleb paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel

pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamised positiivsed sotsiaalsed

mõjud väljenduvad uute kogukonnaelanike näol, lisanduva tuletõrje veevõtukoha välja

ehitamisega ja tiheasustusala tihendamise, mitte laiendamisega. Planeeritud hooned ei mõjuta

olulisi vaatekohti ega rajata silmapaistvaid ja senist maastikupilti oluliselt muutvaid objekte.

Planeeringulahendus ei muuda kehvemaks vee- ega välisõhukvaliteeti. Negatiivne mõju

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 23

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele

põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning raskeveokite liiklussageduse näol.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku

kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti

realiseerimise staadiumis. Olemasolevad notariaalsed servituudid detailplaneeringu

elluviimisel on lubatud eemaldada, kui on uued servituudid seatud.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)

Pos 1* Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud puurkaev

(loodav veemajanduse MTÜ, seeläbi ka Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5, Pos

6)

* Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

veetorustik (loodav MTÜ, seeläbi ka Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5, Pos 6)

* tuletõrje veevõtumahuti (loodav MTÜ, seeläbi ka Pos 2, Pos 3, Pos 4,

Pos 5, Pos 6)

Pos 2 * Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut - planeeritud

imbväljak (Pos 1)

Pos 3 -

Pos 4 -

Pos 5 * Perspektiivne reoveepumpla (vee-ettevõtja)

Pos 6 -

Pos 7 *Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

veetorustik, kanalisatsioonitorustikud ja liitumispunktid (loodav

veemajanduse MTÜ)

*Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

madalpingekaabel ja liitumis- ja jaotuskilbid (Elektrilevi OÜ)

* Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – ümbertõstetav

madalpingekaabel ja liitumiskilp (Nõmme tee 14)

Nõmme tee * Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ)

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 24

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Kuna Pos 7 võõrandatakse rajamise ja kasutusloa saamise järgselt Raasiku vallale ja seejärel

määratakse avalikult kasutatavaks teeks, ei ole vajalik juurdepääsuteele teeservituute seada.

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele,

kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Raasiku vallale kohustust detailplaneeringukohase

tee ja sellega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks. Raasiku Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad

halduslepingu, millega lepitakse kokku detailplaneeringukohaste rajatiste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud

rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerivad krundi omanikud. Krundi omanik on

kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb

leida sobilikud hoonete asukohad, juurdepääsud koos parkimisaladega, lahendada haljastus

ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub

krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone

täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu elluviimiseks

peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Krundil Pos 7 tuleb rajada kõvakattega juurdepääsutee ja rajada moodustatud katastriüksustele

mahasõidud. Pärast detailplaneeringu kehtestamist, tee ja tehnovõrkude rajamist ja kasutusloa

saamist antakse see Pos 7 asuv sõidutee tasuta üle kohalikule omavalitsusele ja määratakse

avalikult kasutatavaks teeks.

Puurkaevu, tuletõrje veevõtukoha ja Pos 7 krundile planeeritud tehnovõrkude projekteerimise

ja ehitustööde tellimine ning nende eest tasumine on detailplaneeringust huvitatud isikute

kohustus. Krundile Pos 1 tuleb rajada puurkaev ja tuletõrje veevõtukoht detailplaneeringust

huvitatud isikute poolt. Hoonetele ehitusloa andmise eelduseks on planeeritud sõidutee,

tuletõrje veevõtukoha ja puurkaevu ehitamiseks ehitusseadustiku lisa 1 kohane luba

ehitamiseks. Ehitusaegselt on lubatud kruusatee ning pärast suuremate ehitustööde lõppu

sõidutee asfalteeritakse või pinnatakse. Hoonetele ei väljastata kasutuslubasid enne

juurdepääsutee, puurkaevu, tuletõrje veevõtukoha ning planeeritud tehnovõrkude

väljaehitamist ja neile kasutusloa saamist.

Enne puurkaevu kasutusloa saamist tuleb moodustada veemajandusega tegelev MTÜ huvitatud

isiku poolt. Seejärel sõlmida puurkaevule ja veetorustikule notariaalne servituut/isiklik

kasutusõigus loodud MTÜ kasuks. Igakordse krundi omandi muutumisega kaasneb MTÜ

liikmeks saamine. MTÜ asutamisel tuleb põhikirjaga tagada kõigi kruntide veega varustatus, st

igal MTÜ liikmel on õigus saada veeühendus.

Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

KASTEHEINA DETAILPLANEERING 25

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeering viiakse ellu kolmes etapis. Esimeses etapis moodustatakse detailplaneeringujärgsed

krundid. Teises etapis rajatakse planeeritud tehnovõrgud ja -rajatised (puurkaev, veetorustik,

elektrikaabel koos liitumispunktidega) ning juurdepääsutee koos mahasõitude ja

ümberpöördeplatsiga ning kolmandas etapis rajatakse tuletõrje veevõtukoht, planeeritud

üksikelamud ja abihooned koos nende toimimiseks vajalike majaühendustega.

Detailplaneeringu elluviimise järjekord:

1) Maakorraldustoimingute läbiviimine (planeeringukohaste maaüksuste moodustamine);

2) Pos 7 planeeritud tee projekteerimine ning ehitusloa väljastamine ning tee ehitamine

vastavalt detailplaneeringus väljatoodule (esialgu lubatud kruusatee ning pärast suure-

mate ehitustööde lõppu sõidutee asfalteeritakse või pinnatakse);

3) Ühiskasutatavate tehnovõrkude projekteerimine ning ehituslubade väljastamine (sh

puurkaev ja tuletõrje veevõtukoht);

4) Hoonete projekteerimine ning hoonetele ehituslubade väljastamine ning ehitamisega

alustamine. Hoonetele ehituslubade väljastamise eelduseks on, et planeeringukoha-

sed tehnovõrgud ja -rajatised on läbi projekteeritud ning ehitusload väljastatud. Sa-

muti peab olema välja ehitatud planeeritud juurdepääsutee vähemalt kruusakattega;

5) Tee ning tehnovõrkude ja -rajatiste välja ehitamine ja kasutuslubade taotlemine. Li-

saks moodustatakse MTÜ ning sõlmitakse MTÜ kasuks isiklikud kasutusõigused

puurkaevule, veetorustikule ja tuletõrje veevõtukohale;

6) Pos 7 krundi Raasiku vallale võõrandamine;

7) Hoonete kasutusload. Hoonetele kasutuslubade väljastamise eelduseks on, et planee-

ringukohased tehnovõrgud ja rajatised (puurkaev, veetorustikud, elektriühendus, tu-

letõrje veevõtukoht) on kõik välja ehitatud ja ka kasutusload väljastatud.