| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 12-1/2026-025-1 |
| Registreeritud | 17.07.2026 |
| Sünkroonitud | 20.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 12 Maksejõuetuse teenistuse tegevus |
| Sari | 12-1 Maksejõuetusega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 12-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Peaminister |
| Saabumis/saatmisviis | Peaminister |
| Vastutaja | Signe Viimsalu (Konkurentsiamet, Maksejõuetuse teenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Maksejõuetuse teenistus/ Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected]
Kristen Michal
Peaminister
Riigikantselei
Meie: 17.07.2026 nr 12-1/2026-025-1
Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]
Maksejõuetuse teenistuse korduspöördumine ja ettepanek
Lugupeetav meie riigi peaminister
Austatud härra Michal
Maksejõuetuse teenistus kui sõltumatu ja erapooletu järelevalveorgan on Teie poole pöördunud 23.
detsembril 2024 kirjaga nr 12-1/2024-040-1 (vt Konkurentsiameti avalik dokumendiregister),
millele Te ei ole seni sisuliselt vastanud ega tõstatatud probleeme lahendama asunud. Aeg tiksub,
kahju kasvab.
Me leiame, et Eesti ühiskonnas laialdaselt ja kiiresti leviv maksejõuetus võib kujutada riigile
sisejulgeoleku ohtu, kui see põhjustab ulatuslikku sotsiaalset, majanduslikku või institutsionaalset
ebastabiilsust või võimendab muid julgeolekuriske. Riigi hinnang sellisele ohule sõltub kriisi
ulatusest, kestusest ning sellest, kui hästi suudetakse selle mõjusid leevendada.
2026. aasta esimese kuue kuuga on 126 varatu maksejõuetu äriühingu juhtide käitumise tõttu maha
jäetud veidi üle 50 miljoni euro võlgu võlausaldajatele, sellest riigi maksuhalduril jäi nendest
äriühingutest saamata võlana ligi 6 miljonit. Kordame – üksnes 126 äriühingu juhtimise tulemusena
oleme tuvastanud tekitatud kahju 50 miljonit eurot. Eelmisel aastal jätsid 192 varatut maksejõuetut
ettevõtet võlausaldajatele kokku tasumata 73,9 miljonit eurot - seda oli omakorda 52% rohkem kui
aastal 2024. (vt Tegevused ja tulemused | Maksejõuetuse teenistus) Lisaks maksis Töötukassa 2025.
aastal (aga ka varasematel aastatel) varatute äriühingute töötajatele hüvitistena peale üle ühe miljoni
euro aastas (millele lisandub sotsiaalmaks) - see on raha, mida Töötukassa kehtiva õiguse kohaselt
raskeid juhtimisvigu teinud äriühingute juhtidelt tagasi nõuda ei saa. Seega Teie isiklikult ja kõik
teised ausad maksumaksjad toetavad läbi töötuskindlustusmaksete raskeid juhtimisvigu teinud
juhtide ja likvideerijate vastutustundetut käitumist Eestis.
Ühe varatu maksejõuetu ettevõtte kohta jääb täna võlausaldajatel saamata keskmiselt 400 000 eurot.
Kolm aastat tagasi oli see keskmine number alla 100 000 euro. See summa on neljakordistunud,
kolme aastaga. Mitte ükski Eestis kehtiva õiguse alusel toimiv maksejõuetusega võitlev menetlus
(avalik teenus) seda raha mitte ühelegi võlausaldajale tagasi ei too, aga ülekohtu maksavad kinni
võlausaldajad ja riigieelarve (menetlusabi, töötukassa hüvitised, kohus, registripidaja, ajutised
haldurid, pankrotihaldurid, usaldusisikud, maksejõuetuse teenistus, politsei- ja piirivalveamet,
prokuratuur, rahapesu andmebüroo jt ressurss). Võlausaldajad ei esita pankrotiavaldusi, sest
riigilõiv on 420 eurot ning pankrotimenetluse deposiiti küsivad ajutised haldurid läbi kohtute
2 (3)
keskmiselt 4700 eurot ning nad on nagunii kogu raha juba võlgnikule varem kaotanud.
Tänase st 17.07.2026 seisuga:
1) ei ole 35 720 juriidilist isikut ehk 12,5 % esitanud avalikkusele st võlausaldajatele 2024.
aasta majandusaasta aruandeid (vt Aruannete esitamise seis 2024 | e-Äriregister). Kohustuse
täitmise tähtaeg oli 30.06.2025 ehk üle 1 aasta tagasi.
2) ei ole 81 996 juriidilist isikut ehk 27% esitanud avalikkusele st võlausaldajatele 2025. aasta
majandusaasta aruandeid (Aruannete esitamise seis 2025 | e-Äriregister); seisuga
30.06.2026 oli esitamata aruannete arv üle 112 000 ehk üle 30%.
E-äriregistri statistikaleht ütleb otse: “Pankrotte tuleb ette suhteliselt harva, mistõttu ei ole need
numbrid graafikul hästi nähtavad“. See lause peaks kõiki sh Teid jahmatama - vähe pankrotte ei
tähenda vähe maksejõuetust, see tähendab, et latentne maksejõuetus on Eestis kontrollimatu. (vt:
MJT 2025 tegevusaruanne 21.04.2026.pdf)
Arvestades asjaolu, et reeglina jätab umbes 80% juriidilistest isikutest pankrotiavalduse kohtule
esitamata ning arvestades, et umbes 50% juriidilistel isikutel raamatupidamine kas puudub või on
jäetud korrektselt pidamata, umbes samapalju jätab majandusaasta aruandeid täielikult esitamata
ning arvestades ühe sellise ettevõtte juhi käitumise tulemusena keskmiselt maha jäetavat
võlasummat (400 000 eurot), siis võime Äriregistri statistika ja 3,5 aasta töökogemuse pinnalt teatud
tingimustel täna järeldada, et Eesti ettevõtlusmaastikul on latentset maksejõuetust (peidetud võlgu)
umbes 18 miljardi euro ulatuses. Siia ei ole arvestatud füüsilisest isikust võlgnikud (sh ka juhatuse
liige eraisikuna), kelle võlgu sh avalik-õiguslikest nõuetest tulenevaid võlgu kohtud FIMS § 50 lg
2 alusel hetkel massiliselt kustutavad. Seega jääb riigieelarvesse raha laekumata.
Eestis saab kehtiva õiguse kohaselt ajutist juhtimiskeeldu ehk ärikeeldu kohaldada ainult pankroti
väljakuulutamisel või pankrotimenetluses. Kohus menetleb hetkel ärikeelu taotlust üle ühe aasta -
see ei mõju raskeid vigu teinud juhtidele. Ärikeeld ehk ajutine juhtimiskeeld pankrotimenetluses |
Maksejõuetuse teenistus
Me hoiatasime Teid ettevõtlusmaastikul toimuvast juba 2024. aasta lõpus ning palusime muuhulgas
selgitust Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS) jõustuvate muudatuste kohta, et mõista kes
maksejõuetusega Eestis tegeleb või tegelema hakkab alates 01.01.2025.
Juhime Teie tähelepanu veelkord asjaolule, et Eesti ettevõtlusmaastikul toimuvate ulatuslike ja
süstemaatiliste riskide ennetamise ja ohjeldamisega ning inimeste maksejõuetusega, sh lokkava
võlgadest vabastamise poliitikaga ei oma õigust tegelda Eesti riigis mitte ükski ministeerium, sest
VVS-s ei ole ühelegi ministeeriumile sellist valitsemisala määratud (VVS § 57 lg 1).
Näiteks VVS § 59 lg 1 puudub mistahes viide raugevatele pankrotimenetlustele, maksejõuetusele
kui nähtusele, maksejõuetusvaldkonnale kui tervikule, maksejõuetusvaldkonna poliitika
kujundamisele, erinevate seadusandja poolt sätestatud maksejõuetusmenetluste kui avalike teenuste
osutamisele ja/või erinevaid maksejõuetusmenetlusi läbiviivate avalik-õiguslike ülesannete
täitjatele. Seega justiits- ja digiministeerium seda valdkonda alates 01.01.2025 jõustunu VVS-st
tulenevalt de iure ei juhi. Lisaks ei leia maksejõuetusvaldkonda ka teiste ministeeriumite
valitsemisala puudutavatest vastavatest õigusnormidest VVS-s.
Kui seadusega Vabariigi Valitsuse võimkonda antud küsimus ei kuulu käesoleva ja muude seaduste
alusel ühegi ministeeriumi valitsemisalasse, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus (VVS § 57 lg 2).
Kui küsimus on mitme ministeeriumi valitsemisalas ning seadusega ei ole ette nähtud lahendavat
ministeeriumi, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus (VVS § 57 lg 3). Valitsusasutuste ja muude
riigiasutuste kuuluvuse ministeeriumi valitsemisalasse määrab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei
tulene teisiti (VVS § 57 lg 4).
Eeltoodust lähtuvalt p a l u m e Teil kui Vabariigi Valitsuse juhil kokku kutsuda enne
3 (3)
järjekordseid riigieelarvestrateegia arutelusid Vabariigi Valitsuse istung, kus käsitletakse
Eesti ettevõtlusmaastiku trende ning kiiresti levivat maksejõuetust kui olulist riskitegurit
Eesti ühiskonnas. Palume Teil kaasata istungile ka riigikontrolör, kes saab erapoolelt ja sõltumatult
hinnataa) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2026/799, 30. märts 2026, millega
ühtlustatakse teatavaid maksejõuetusõiguse aspekte, b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2024/1640, 31. mai 2024, liikmesriikide loodavate mehhanismide kohta rahapesu või
terrorismi rahastamise eesmärgil finantssüsteemi kasutamise tõkestamiseks, millega muudetakse
direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 ning
c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, 20. juuni 2019, millega kehtestatakse
normid, et hõlbustada finants- ja muu teabe kasutamist teatavate kuritegude ennetamiseks,
avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks, ning millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK positiivseid ja negatiivseid mõjusid võlausaldajatele, Eesti
ühiskonnale tervikuna ja Eesti riigieelarvele järgnevate aastate jooksul võitlemaks
maksejõuetusega.
Koostöös ministeeriumite esindajatega palume Vabariigi Valitsusel kogutud andmete pinnalt läbi
analüüsida järgmised riskid:
1) Sotsiaalne ebastabiilsus. Kui suur hulk inimesi või ettevõtteid ei suuda täita oma rahalisi
kohustusi, suureneb töötus, vaesus ja ebavõrdsus. See võib põhjustada proteste, rahutusi või
usalduse vähenemist riigi vastu. Samas FIMS § 50 lg 2 võimaldab läbi Eesti ohjeldamatut
võlavabastust.
2) Kuritegevuse kasv. Majanduslik surve võib suurendada varavastaseid kuritegusid, pettusi,
varimajandust ja organiseeritud kuritegevuse mõju. Samas kriminaalmenetluses kehtib
võistlevuse ja territoriaalsuse põhimõte.
3) Kriitiliste teenuste häired. Kui makseraskused tabavad olulisi ettevõtteid (näiteks energia-,
transpordi- või tervishoiusektoris), võivad tekkida probleemid elutähtsate teenuste
toimimises.
4) Finantssüsteemi ebastabiilsus. Kui maksejõuetus levib hoiu- ja laenuühistutesse,
makseasutustesse, pankadesse või teistesse finantsasutustesse, võib see põhjustada
krediidikriisi, mis omakorda süvendab majanduslangust. Samas riigi poolt usaldatud
menetlejad st pankrotihaldurid näiteks rahapesu tõkestamise protseduure reeglina veel ei
oma.
5) Usalduse vähenemine riigi institutsioonide vastu. Kui võlausaldajad (inimesed) tajuvad, et
riik ei suuda kriisi leevendada või õiglaselt lahendada (tuua raha tagasi), võib see vähendada
seaduskuulekust ja suurendada ühiskondlikku polariseerumist.
6) Välismõju oht. Majanduslikult pingelises olukorras võib vaenulik välisriik või muu
mõjutaja kasutada rahulolematust ära desinformatsiooni levitamiseks või ühiskonna
lõhestamiseks.
Lugupidamisega
(digiallkirjastatud)
Signe Viimsalu
Juhataja
Maksejõuetuse teenistus
Maksejõuetuse teenistus on Konkurentsiameti teenindamisel
Meediakajastus antud teemal:
1) Signe Viimsalu: 40 000 esitamata aruannet varjavad miljardites eurodes kahju | Majandus | ERR
2) SIGNE VIIMSALU ⟩ Eesti ettevõtluskeskkond on jõudnud punkti, kus eiramine maksab rohkem kui reform
3) SIGNE VIIMSALU ⟩ Teatud võlad ei ole patt, mida peaks andestama – miks Eesti on võlaparadiis?