PROJEKTEERITAVA LÕIGU ASUKOHASKEEM

Joonis 1. Asukohaskeem

Sinise joonega on tähistatud riigitee km

9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõik

Punase kriipsjoonega on tähistatud riigitee 62

km 14,43-19,087 projekteeritav jalgratta- ja

jalgtee. Joon tähistab üksnes projekteeritava

lõigu pikkust ja ei tähista jalgratta- ja jalgtee

poolsust riigitee 62 suhtes, see selgitatakse

projekteerimisel

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku

tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ümberehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Kaie Kruusmaa

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 61901:001:1314; 62101:001:0078; 61901:002:0924;

61901:002:0890; 61901:002:0887; 61901:002:0886;

61901:003:0965; 62201:001:1726; 62201:001:1725;

62201:001:1819; 61901:003:0971; 61901:003:0970;

61901:003:0963

4.2.Koha-aadress: Põlva maakond Põlva vald (Põlva linn, Mammaste, Puuri,

Metste, Tännassilma, Kähri ja Puskaru külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletavate riigiteede katastriüksused. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva

lõik asub Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linna ning

Mammaste, Puuri, Metste, Tännassilma, Kähri ja Puskaru

külade territooriumil.

Projektiga hõlmatavas riigitee 62 lõigus on 2025. a teeregistri

andmetel liiklussagedus 840 a/ööp (sh raskeliiklus 10%),

kiiruspiirangud 50-90 km/h.

Põlva linna piiril asub ovaalse kujuga ristmik.

Riigiteel 62 on põhiline liiklus Kanepi-Põlva suunaline.

Puskaru külas on peatee katkestatud kahe väiksema

liiklussagedusega riigiteega 18240 ja 18115.

Projekteeritavas lõigus puudub jalgratta- ja jalgteega ühendus

Põlva linna ja Tännassilma ning Kähri külade tagamaadega.

Jalgratta- ja jalgtee on oluline kohalikele elanikele, kes käivad

Põlva linna tööle, kooli ja huviringidesse. Tännassilma külale

on iseloomulik suur põllumajandusettevõtete osakaal, millest

tulenevalt liigub teel palju põllutöömasinaid.

Projektiga hõlmatavasse lõiku on varasemalt koostatud Tinter-

Projekt OÜ töö nr 28-19-TP/2 „Tugimaantee 62 Kanepi-

Leevaku km 9,6-19,233 asuva Puskaru-Põlva lõigu

rekonstrueerimine“. Projekt tuleb viia vastavusse olemasoleva

olukorraga ja kehtivate normdokumentidega.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti koostamise eesmärgid on:

 Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee

katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused,

olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete

äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine

jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja

parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku

teemaa määramine.

 Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087 lõigule

jalgratta- ja jalgtee kavandamine, et luua ühendus Põlva linna

ning Tännassilma ja Kähri külade tagamaadega. Tehniliselt

vajaliku teemaa määramine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

50-90 km/h

5.1.4. Sõiduradade arv 2

5.1.5. Ristlõige Lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“.

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“,

asulates Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad” ja kehtivatest

Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike

rekonstrueerimine.

5.2.3. Näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest

kinnipidamiseks.

5.2.4. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.

5.2.5. Muuta Puskaru ja Teppo ristmikel lahendust selliselt, et riigitee 62 Kanepi-Leevaku

tee oleks peatee ning tulevase peateega liituksid riigitee 18115 Vooreküla-Puskaru

tee ja riigitee 18240 Puskaru-Väimela tee. Kavandada nihutatud harudega ristmiku

lahendus.

5.2.6. Projekteerida Põlva linna piiril asuva ovaalse kujuga ristmiku asemele ringristmik.

5.2.7. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.8. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate ristmike remont vastavalt

tüüplahendustele või likvideerimine, kui ristmik on ebavajalik või dubleeriv (näiteks:

samale kinnistule mitu juurdepääsu). Täiendavaid ristmikke projektiga mitte

kavandada. Ristmike all on peetud silmas kõiki ristmikke, sh neid, mida kuni

17.11.2023 kehtinud tee projekteerimise normide alusel nimetati mahasõitudeks.

5.2.9. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate ristmike ja

ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate ristmikega

kogujateede/ühendusteede abil.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse

vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega.

5.3.2. Peatuste paigutus ja vajalikud busside tagasipöördekohad selgitada välja

projekteerimisel koostöös kohaliku omavalitsuse ja ühistranspordikeskusega.

5.3.3. Bussipeatused projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Teede

projekteerimine“ ptk 8 Bussipeatuste valik, paigutus ja kujundamine.

5.3.4. Vajadusel näha ette olemasolevate ootepaviljonide ümbertõstmine.

5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087

lõigule.

5.4.2. Jalgratta- ja jalgtee poolsus riigitee 62 suhtes selgitada projekteerimisel arvestades

seejuures asustuse levikuga, liikumisvajadustega ning põhimõttega, et jalgratta- ja

jalgtee paikneks võimalikult pikas ulatuses ühel pool riigiteed.

5.4.3. Projekteerida jalgratta- ja jalgteed Puskaru ja Teppo ristmike piirkonda, kus on kavas

peatee muutus, et luua ühendus projekteeritavatesse bussipeatustesse.

5.4.4. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee Põlva linna piirile projekteeritava ringristmiku

piirkonda.

5.4.5. Projekteerida ühendused olemasolevate jalgratta- ja jalgtee võrgustikega.

5.4.6. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee laiusega 3,0 m (põhjendatud vajadusel kitsam).

5.4.7. Lähtuda Transpordiameti juhendist „Teede projekteerimine“ ptk 7 Kergliiklustee ja

jalgrattarada.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad, raudteeülesõidukoht jms)

5.5.1. Ei kavandata.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede valgustuse

kavandamine“.

5.6.2. Kavandada valgustus projekteeritavale ringristmikule.

5.6.3. Kavandada valgustus jalgratta- ja jalgteele kogu ulatuses. Projekteerida

valgustuslahendus selliselt, et oleks võimalik selle etapiviisiline realiseerimine.

5.6.4. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Püsikatend projekteerida kasutusajaga vähemalt 30 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa omandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27

Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Riigiteede

haljastustööd“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☐ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ei kavandata.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab määrata

katte arvutamiseks vajalikku

koormussagedust.

☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata.

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Lisa. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1. Maa- ja Ruumiamet

05.06.2026 kiri nr 6-

3/26/7057-2;

03.06.2026 kiri nr 6.2-

2/18752

Kaasasite Maa- ja Ruumiameti 19.05.2026 kirjaga nr 8-1/26-060/8754-1 riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6–

19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmise

menetlusse. Käesoleva menetlusega uuendatakse Transpordiameti õiguseellase Maanteeameti 12.02.2019

korraldusega nr 1-3/19/018 antud projekteerimistingimuste alusel Tinter-Projekt OÜ poolt koostatud projekti

„Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 9,6–19,233 asuva Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimine“ (töö nr 28-19-

TP/2). Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine ning uue rajatisena on projekti uuendamise

käigus kavas ette näha riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43–19,087 lõigule jalgratta- ja jalgtee kavandamine.

Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna seisukoht on lisatud käesolevale kirjale eraldi failis.

Maa- ja Ruumiameti õiguseellane Maa-amet on varasemalt andnud arvamuse Tinter-Projekt OÜ poolt koostatud

projektile ning ameti valitsemisalas olevatest riigimaadest ja reformimata maadest kavandatud äralõigetele

16.06.2020 kirjaga nr 6-3/20/7854-2 ja 09.11.2020 kirjaga nr 6-3/20/14478-2. Teie pöördumise kohaselt on

varasemas projektis ette nähtud teega külgnevad maad tänaseks omandatud ning uue projekti koostamisel tuleb

võimalikult palju arvestada varasemalt koostatud projektis määratud maavajadusega. Samas märgite, et

projekteerimisel võib ilmneda täiendav maavajadus, seda eeskätt kavandatava jalgratta- ja jalgtee ulatuses.

Käesolevalt piirneb projektiala järgmiste riigi omandis olevate kinnisasjadega, mille valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet, ning reformimata maaga:

• Käpa kinnisasi (katastritunnus 62201:001:0901) – kinnisasi on antud kuni 01.10.2029 põllumajanduslikul

eesmärgil rendile Sooveere OÜ-le;

• Kondi kinnisasi (katastritunnus 62201:001:1097) – kinnisasi on antud kuni 01.10.2027 põllumajanduslikul

eesmärgil rendile OÜ-le Põlva Agro;

• Mita kinnisasi (katastritunnus 62201:001:1027)- kinnisasi on antud kuni 01.10.2027 põllumajanduslikul

eesmärgil rendile OÜ-le Põlva Agro;

• reformimata hoonestatud Villu katastriüksus (katastritunnus 62201:001:1341) – maaüksus on kantud katastrisse,

kuid selle osas on maareformi toimingud lõpule viimata. Varasemalt koostatud projektis kavandati Villu

katastriüksuse mahasõit riigimaanteelt säilitada ning rekonstrueerida. Palume Villu katastriüksuse ristumiskoht

endiselt säilitada ning projektlahedusele küsida arvamus ka Villu katastriüksusel asuvate hoonete omanikelt.

Hoonete omanike kohta täpsemat informatsiooni palume küsida Põlva Vallavalitsusest.

Maa- ja Ruumiamet nõustub riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6–19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmisega. Palume hoida Maa- ja Ruumiamet kursis

projekti menetlemise edasise käiguga.

Maaparanduse osakonna 03.06.2026 kiri nr 6.2-2/18752:

Esitasite Maa- ja Ruumiametile (edaspidi ka MaRu) taotluse riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27

Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamiseks Põlva maakonnas Põlva

vallas Tännassilma ja Puskaru külas (registreeritud MaRu dokumendihaldussüsteemis nr 6-3/26/7057).

Projektala paikneb maaparandusehitiste Kerstna talu (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104910010020/001,

2104910010022/001), Tännassilma I (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104910010040/002,

2104910010070/001), Kähri (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104910010060/001, 2104910010070/002,

2104910010090/001, 2104910010100/001) ja Kindrali (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104910010330/001,

2104720011360/001, 2104720011350/001) maa-alal ja/või eesvoolu kaitsevööndis.

Puskaru-Põlva teelõigu rekonstrueerimise projekteerimisel arvestada alljärgnevaga:

1. Projekti geodeetilisele alusplaanile kanda maaparandusrajatised. Maaparandussüsteemi drenaažkuivenduse

orienteerivad teostusjoonised on leitavad https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus või küsida e-

kirjaga Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnast aadressil [email protected].

Otsus:

1. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.8 näha

projektiga ette Villu katastriüksuse (katastritunnus

62201:001:1341) ristumiskoha remont.

2. Projekti geodeetilisele alusplaanile kanda

maaparandusrajatised. Maaparandussüsteemi

drenaažkuivenduse orienteerivad teostusjoonised on leitavad

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus või

küsida e-kirjaga Maa- ja Ruumiameti maaparanduse

osakonnast aadressil [email protected].

3. Tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste toimimine (MaaParS

§ 47).

4. Projektis näha ette ehitustööde käigus vigastatud

maaparandusrajatiste (dreenid, suudmed. kollektor) taastamine

maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest

tulenevate nõuete kohaselt.

5. Pidada kinni maaparandusehitise eesvoolu kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest (MaaParS § 48). Kahjustada saanud

eesvoolukraavi nõlvad ja põhi taastada esialgsesse olukorda.

Kahjustatud nõlvade püsivuse tagamiseks vajadusel need

täiendavalt kindlustada.

6. Kergliiklustee projekteerimisel enne truubi paigaldamist näha

ette vajadusel eesvoolude settest puhastamine 10 m pärast

truupi.

7. Kergliiklustee-alused asendatud drenaažtorustikud näha ette

rõngasjäikusega SN8 toruna. Kergliiklustee alused dreenide

lõpud likvideerida ja allavoolu tööle jääva toru ülemine ots

sulgeda pinnasetihedalt.

8. Juhul, kui teekraavidest soovitakse lisavett suunata

maaparanduse võrku, tuua välja projektis lisavee vooluhulk

(l/s) lisavee suunamise kohas. Teekraavi vee juhtimisel

neelukaevu, tuleb see ümber ehitada kraavikaevuks vastavalt

maaparandusjoonistele (settepesa, uus ava ,võre).

9. Projektlahenduse väljatöötamisel kaasata MATER

(Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate register) spetsialist

juhul, kui projektlahendusega ehitatakse drenaažisüsteemi

ümber.

10. Rekonstrueerimise projekt kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga (MaaParS § 50 lg 1).

11. Kaasata Maa- ja Ruumiamet ehitusloa menetlusse.

12. Kaasata ehitusloa menetlusse Villu katastriüksusel

(katastritunnus 62201:001:1341) asuvate hoonete omanikud.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

2. Tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste toimimine (MaaParS § 47).

3. Projektis näha ette ehitustööde käigus vigastatud maaparandusrajatiste (dreenid, suudmed. kollektor) taastamine

maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest tulenevate nõuete kohaselt.

4. Pidada kinni maaparandusehitise eesvoolu kaitsevööndis kehtivatest piirangutest (MaaParS § 48). Kahjustada

saanud eesvoolukraavi nõlvad ja põhi taastada esialgsesse olukorda. Kahjustatud nõlvade püsivuse tagamiseks

vajadusel need täiendavalt kindlustada.

5. Kergliiklustee projekteerimisel enne truubi paigaldamist näha ette vajadusel eesvoolude settest puhastamine 10

m pärast truupi.

6. Kergliiklustee-alused asendatud drenaažtorustikud näha ette rõngasjäikusega SN8 toruna. Kergliiklustee alused

dreenide lõpud likvideerida ja allavoolu tööle jääva toru ülemine ots sulgeda pinnasetihedalt.

7. Juhul, kui teekraavidest soovitakse lisavett suunata maaparanduse võrku, tuua välja projektis lisavee vooluhulk

(l/s) lisavee suunamise kohas. Teekraavi vee juhtimisel neelukaevu, tuleb see ümber ehitada kraavikaevuks

vastavalt maaparandusjoonistele (settepesa, uus ava ,võre).

8. Projektlahenduse väljatöötamisel kaasata MATER (Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate register)

spetsialist juhul, kui projektlahendusega ehitatakse drenaažisüsteemi ümber.

9. Rekonstrueerimise projekt kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga (MaaParS § 50 lg 1).

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1. Põlva Vallavalitsus

05.06.2026 nr 4-

2/26-12-2

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee

km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. Ehitusseadustiku

§ 31 lg 4 alusel esitas Transpordiamet projekteerimistingimuste eelnõu Põlva Vallavalitsusele

kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks.

Põlva Vallavalitsus on tutvunud projekteerimistingimuste eelnõuga ja teeb ettepaneku sõnastada

punkt 5.6.3 esimene lause järgmiselt: "Kavandada valgustus jalgratta- ja jalgteele kogu ulatuses".

Varasemast kogemust Ihamaru suunal jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel ja ehitamisel ilma

valgustuseta ilmnes elanike suur pahameel, mille tulemusena projekteeriti ja ehitati valgustus mõned

aastad hiljem. Otstarbeks on jalgratta- ja jalgtee valgustus kogu ulatuses käesoleva projekti raames

projekteerida.

Muus osas kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu.

Selgitus:

Transpordiamet kavandab riigiteede ning jalgratta- ja jalgteede valgustamist vastavalt

juhendile „Riigiteede valgustuse kavandamine“. Projekteerimistingimuste eelnõu

kohaselt oli jalgratta- ja jalgtee valgustamine kavandatud asula siseses lõigus.

Vastavalt esitatud ettepanekule nõustume jalgratta- ja jalgteele kogu ulatuses

valgustuse projekteerima selliselt, et see oleks võimalik etapiviisiliselt välja ehitada.

Esimene prioriteet Transpordiameti vaatest on asula sisese lõigu valgustamine.

Etapiviisiline realiseerimine otsustatakse enne ehitustööde teostamist koostöös

kohaliku omavalitsusega.

Otsus:

Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.6.3 sõnastust „Kavandada valgustus

jalgratta- ja jalgteele asula siseses lõigus. Täpne pikkus selgub projekteerimisel“

järgnevalt: „Kavandada valgustus jalgratta- ja jalgteele kogu ulatuses. Projekteerida

valgustuslahendus selliselt, et oleks võimalik selle etapiviisiline realiseerimine“.

2. Kanepi Vallavalitsus Kanepi Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

3. Keskkonnaamet

29.05.2026 kiri nr 6-

2/26/9678-2

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu.

Kavandatakse riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimist

ning riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087 lõigule jalgratta- ja jalgtee rajamist (laiusega

3,0 m). Jalgratta- ja jalgtee poolsus riigitee suhtes selgitatakse projekteerimisel, arvestades seejuures

asustuse levikuga, liikumisvajadustega ning põhimõttega, et jalgratta- ja jalgtee paikneks

võimalikult pikas ulatuses ühel pool riigiteed.

Kuna kavandatavad tegevused ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur)

andmetel kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse,

esitab Keskkonnaamet projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamuse.

Selgitus:

Keskkonnaportaali VEKA andmetel puudub Keskkonnaameti kirjas toodud

puurkaevul PRK0011324 sanitaarkaitseala. Sellele andmebaasile tuginedes on

puurkaevul 10m hooldusala. 10m hooldusala on näidatud ka Maa- ja Ruumiameti

kitsenduste kaardirakenduses.

Transpordiamet on maaparandussüsteemidega seonduvalt projekteerimistingimuste

menetlusse kaasanud Maa- ja Ruumiameti. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse

osakond on 03.06.2026 kirjaga nr 6.2-2/18752 andnud tingimused, millega projekti

koostamisel arvestada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

3

Rajatav jalgratta- ja jalgtee jääb puurkaevude PRK0011052 (sanitaarkaitseala ulatus 50 m) ja

PRK0011324 (sanitaarkaitseala ulatus 50 m) sanitaarkaitsealale.

Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret

ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste

kaitsmiseks on tegevust piiratud. Eelnevast tulenevalt on sanitaarkaitsealal keelatud

majandustegevus, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2)

sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või

äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud

viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine. Majandustegevus on

iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole majandustegevuse

seadustiku üldosa seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või

loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine.

Eelnevast tulenevalt tuleb arvestada, et puurkaevude PRK0011052 ja PRK0011324

sanitaarkaitsealal on keelatud ehitustegevus ja kaevetööd, st jalgratta- ja jalgtee rajamine.

Täpsustame, et riigitee rekonstrueerimine on puurkaevu sanitaarkaitsealal lubatud, kuna tegemist on

õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamise ja muu ehitisega seonduva tegevusega kavandatud viisil.

Eesti Geoloogiateenistuse põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt asub tööde ala suhteliselt

kaitstud põhjaveega alal, st kavandatavas asukohas on maapinnalt esimene aluspõhjaline

veekompleks looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Põhjavee kaitstuse

hinnangu kaart on aga üsna üldine ning hinnangut pole uuendatud alates 2001. aastast. Seetõttu

võtab Keskkonnaamet täpsema põhjavee kaitstuse hindamisel arvesse piirkonnas asuvad

puurkaevud ning nende geoloogilise läbilõike.

Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi kohal

lasuvad veepidemed. Puurkaev PRK0011052 on 64 m sügav ning avab Kesk-Devoni põhjaveekihi.

Puurkaevu PRK0011052 geoloogilise läbilõike kohaselt lasub puurkaevuga avatud põhjaveekihil 31

m paksune saviliivakiht veerise ja kruusaga, 11,5 m paksune savikiht liivakivi ja aleuroliidi

vahekihtidega ning 21,5 m paksune liivakivikiht savi vahekihtidega.

Puurkaev PRK0011324 on 80 m sügav ning avab samuti Kesk-Devoni põhjaveekihi. Geoloogilise

läbilõike järgi katab puurkaevuga avatud põhjaveekihti 20 m liivsavi munakatega, 25 m savi

liivakivi vahekihtidega ja 35 m liivakivi savi vahekihtidega. Kui põhjaveekihil lasub üle 20 m

paksune moreenikiht või üle 5 m paksune savi- või liivsavikiht, on tegemist suhteliselt kaitstud

põhjaveega alaga. Eelnevast tulenevalt kinnitavad puurkaevude PRK0011052 ja PRK0011324

geoloogiliste läbilõigete andmed piirkonnas põhjaveekihi suhtelist kaitstust.

Veeseaduses on jäetud võimalus puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamiseks või sanitaarkaitseala

muutmiseks hooldusalaks. Kui puurkaevust veevõtt on vahemikus 10-500 m3 ööpäevas, on võimalik

vähendada puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m-ni, kuna puurkaevuga avatud põhjaveekiht on

suhteliselt kaitstud. Kui puurkaevust võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas, on võimalik muuta

sanitaarkaitseala hooldusalaks. Hooldusala ulatus on 10 m.

Sanitaarkaitseala ulatuse vähendamise otsuse teeb Keskkonnaamet. Selleks on vaja esitada

Keskkonnaametile vastavasisuline taotlus.

Sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada sellekohane taotlus Keskkonnaagentuurile,

kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise otsuse.

Samuti jääb kavandatavale jalgratta- ja jalgtee alale Kerstna talu maaparandussüsteemi maa-ala

(kood 2104910010020001) ja Tännassilma I maaparandussüsteemi eesvool

(21049100100400022M). Transpordiamet kaasas projekteerimistingimuste menetlusse Maa- ja

Ruumiameti, kes annab maaparandussüsteemide kohta seisukoha.

Kavandatava tegevuse lähialale (Kastani katastriüksusele katastritunnusega 62201:001:1826) jääb

III kaitsekategooria liigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) leiukoht (EELIS registrikood

KLO9105567). Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et piiritlemata III kaitsekategooria

liigi leiukohas kehtib isendi kaitse. Kaitsealuse linnuliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

Otsus:

1. Juhul kui projekti koostamisel otsustatakse, et asustuse levikut ning

liikumisvajadusi silmas pidades on põhjendatud jalgratta- ja jalgtee rajamine

riigitee paremale poolele ning tekib puutumus puurkaevu PRK0011052

sanitaarkaitsealaga võtta ühendust Keskkonnaametiga sanitaarkaitseala ulatuse

vähendamise küsimuses. Sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise küsimuses

tuleb ühendust võtta Keskonnagentuuriga.

2. Arvestada, et sanitaarkaitseala ulatuse vähendamise otsuse teeb Keskkonnaamet.

Selleks on vaja esitada Keskkonnaametile vastavasisuline taotlus.

3. Juhul kui on põhjendatud sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmine, tuleb esitada

sellekohane taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks

muutmise otsuse.

4. Kavandatava tegevuse lähialale (Kastani katastriüksusele katastritunnusega

62201:001:1826) jääb III kaitsekategooria liigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia)

leiukoht (EELIS registrikood KLO9105567). Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb

arvestada, et piiritlemata III kaitsekategooria liigi leiukohas kehtib isendi kaitse.

Kaitsealuse linnuliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, lähtudes looduskaitseseaduse

§ 48 lg 4, § 55 lg 6 ja 61. Juhul kui tööde planeerimisel või tööde käigus selgub, et

post, millel asub valge-toonekure pesa, vajab eemaldamist või esineb muu mõjuv

põhjus pesa eemaldamiseks, tuleb selleks eelnevalt taotleda luba

Keskkonnaametilt. Arvestada tuleb, et luba pesa eemaldamiseks antakse väljaspool

valge-toonekure pesitsusperioodi (ehk ajavahemikul 01.09-15.03).

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

4

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, lähtudes

looduskaitseseaduse § 48 lg 4, § 55 lg 6 ja 61. Juhul kui tööde planeerimisel või tööde käigus selgub,

et post, millel asub valge-toonekure pesa, vajab eemaldamist või esineb muu mõjuv põhjus pesa

eemaldamiseks, tuleb selleks eelnevalt taotleda luba Keskkonnaametilt. Arvestada tuleb, et luba

pesa eemaldamiseks antakse väljaspool valge-toonekure pesitsusperioodi (ehk ajavahemikul 01.09-

15.03).

4. Muinsuskaitseamet

13.06.2026 kiri nr 5-

10/984-1

Transpordiamet küsis Muinsuskaitseametilt seisukohta seoses projekteerimistingimuste andmise

algatamisega riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimiseks

ning kergliiklustee ehitamiseks, sh poolsuseks Põlva-Tänassilma vahel.

Projekteeritaval alal ei asu ühtki kultuurimälestist, kuid asub Tännassilma arheoloogiatundlik ala

(vt Põlva valla 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16 kehtestatud üldplaneeringu seletuskiri, ptk 7.2,

arheoloogiatundliku ala piirid on leitavad üldplaneeringu digitaalselt koondkaardilt). Sellest

tulenevalt on soovitatav kergliiklustee projekteerimise faasis läbi viia arheoloogiline eeluuring,

mille tulemusena saab hinnata, kas ja kummal pool maanteed on planeeringu alal arheoloogiline

kultuurkiht säilinud. Eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu,

metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatav kergliiklustee planeerida, et kahju

kultuuripärandile oleks minimaalne. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib

leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tellida arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline

jälgimine, in situ kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). Arheoloogilisi uuringuid võib

läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §- d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).

Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ →

„Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“.

Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on juriidilisele isikule hüvitatav 50% ulatuses

(1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel

(https://www.muinsuskaitseamet.ee/uuringute-huvitamine).

Projekteeritava tee ääres on kaks ristipuude kasvukohta - Viglasoos Tännassilma külas ja Laane-

Otsa talu juures Puskaru külas. Vastavalt Põlva valla üldplaneeringule seatakse täiendavaid

tingimusi riikliku kaitseta ristipuude kaitseks ja säilimiseks (vt üldplaneeringu seletuskiri, ptk 7.1.

Kultuurimälestis ja kultuurilooline objekt: Projekteerimistingimuste väljastamisel või

detailplaneeringu koostamisel kinnisasjal, kus asub väärtuslik objekt, hinnatakse kavandatava

ehitustegevuse võimalikku mõju sellele objektile. Väljastatavad projekteerimistingimused või

detailplaneering juhivad tähelepanu sellise objekti olemasolule ja seavad vajadusel arhitektuursed,

ehituslikud ja kujunduslikud tingimused selle säilimise tagamiseks, hävimise aeglustamiseks,

vaadete avamiseks ja säilitamiseks). Ristipuude täpsed asukohad on ära toodud Põlva valla

üldplaneeringu digitaalsel koondkaardil.

Kergliiklustee asukoha valimisel tuleb arvestada nii ristipuude asukohti kui ka soovitatavalt läbi

viidud eeluuringu tulemusena ilmnenud arheoloogilise kultuurkihi ja leidude esinemist. Kaeve- ja

pinnasetöödel tuleb tagada, et ristipuid ei kahjustataks. Tööde käigus tuleb arvestada asjaoluga, et

puude säilimise tagavad juured asuvad puust kaugemal pinnase sees. Seetõttu tuleb ristipuude

ümbruses olevat võsa eemaldada ning pinnasetöid teha sellisel meetodil, mis tagab ristipuude

säilimise ega kahjusta nende juurestikku.

Kergliiklustee täpse asukoha valimisel on soovitav teha Muinsuskaitseametiga koostööd ja

valminud projekt tuleb esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

Põhjendus:

Teavitasite, et projekteeritaval alal ei asu ühtki kultuurimälestist, kuid asub

Tännassilma arheoloogiatundlik ala, mille piirid on leitavad Põlva valla

üldplaneeringu digitaalselt koondkaardilt. Sellest tulenevalt soovitate kergliiklustee

projekteerimise faasis läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille tulemusena saaks

hinnata, kas ja kummal pool maanteed on planeeringu alal arheoloogiline kultuurkiht

säilinud.

Põlva valla üldplaneeringu kaardirakendusest on näha, et arheoloogiatundlik ala on

väga ulatuslik ning Transpordiameti hinnangul ei ole terves ulatuses uuringud

põhjendatud. Arheoloogiatundlik ala jääb mh lõiku, kus jalgratta- ja jalgtee

paigutamiseks on üsna kitsad olud, sest hoonestus asub kohati riigiteele väga lähedal.

Seega võib lõiguti olla vajadus jalgratta- ja jalgtee projekteerida vahetult riigitee äärde

ning eraldada äärekivi või sõidukipiirdesüsteemiga. See tähendab, et kogu

projekteeritavas jalgratta- ja jalgtee lõigus ei ole uute alade hõivamine

märkimisväärne. Transpordiamet teeb projekti koostamisel Muinsuskaitseametiga

koostööd, et selgitada välja, kas ja kui suures mahus arheoloogiline eeluuring vajalik

on.

Otsus:

1. Arvestada, et projektiga hõlmatavas lõigus asub Tännassilma arheoloogiatundlik

ala ning kaks ristipuude kasvukohta.

2. Projekti koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning selgitada välja, kas

ja kui suures mahus arheoloogiline eeluuring vajalik on.

3. Arvestada projekti koostamisel ja sõnastada projekti seletuskirjas, et ristipuude

ümbruses olevat võsa eemaldada ning pinnasetöid teha sellisel meetodil, mis tagab

ristipuude säilimise ega kahjusta nende juurestikku.

4. Esitada projekt Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

5. Riigimetsa

Majandamise Keskus

Riigimetsa Majandamise Keskus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja

pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

6. MTÜ Kagu

Ühistranspordikeskus

26.05.2026 e-kiri:

Milliseid tegevusi antud hetkel Kagu Ühistranspordikeskuse poolt antud kooskõlastusringis

taotletakse?

Selgitus:

Transpordiamet vastas 26.05.2026 pöördumisele järgnevalt:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

5

26.05.2026 ja

02.06.2026 e-kirjad

Ma ei näe lisatud dokumendis skeemi, mis kirjeldaks milliseid muudatusi nt. bussipeatustega kavas

on.

02.06.2026 e-kiri:

Annan lihtkirjaga esmast tagasisidet.

Mäletan varasemast ajast, et Transpordiametil oli tahe Kiriku peatus teha ühe poolseks ning rajada

selleks ringtee Põlva- Kanepi suunal. Ei oska kommenteerida kas see on vajalik või mitte, aga

mäletan, et seda sai arutatud.

Lisaks sooviti Puskaru ristmikut ümber ehitada, et Põlva – Kanepi liiklejad ei peaks seal pöörama.

Kas antud ideest on loobutud?

Täna on seal kokku neli tähistust (2x Puskaru ja 2x Puskaru põik). Kui peatus rajada nt sinna

ringteele, ning suunata bussid seda igakordselt läbima ning eeldusel, et tagatakse ka antud ringi

aastaringne hooldus, saaks ristmiku teenindamise lahendada ka ühe peatusega.

Tännassilma peatuses (Põlva suund), teostab meil üks liin hetkel tagasipöörde.

https://web.peatus.ee/linjat/estonia:3f037010024494de2f270449f426f5f0/pysakit/estonia:3f037010

024494de2f270449f426f5f0:0:02

See võimalus tuleks säilitada või rajada uus peatus Tänassilma-Kiuma teele.

Projekteerimisega ei ole veel alustatud ning seetõttu ei ole bussipeatuste lahendused

teada. Projekteerimistingimuste menetlus ongi selleks, et koguda asjakohast

sisendinfot, millega projekteerimisel arvestada.

Üldised bussipeatuste projekteerimisega seotud tingimused on toodud

projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.3. Selguse huvides lisan ka teeregistri

kaardirakendusest väljavõtte, kus on tähistatud projekteeritavas lõigus (sinine joon)

paiknevad bussipeatused.

Projekteerimistingimuste menetluse järel on plaanis kohe alustada ka projekti

koostamisega ning kui bussipeatuste lahendustega seoses tekib küsimusi, siis võtame

Teiega ühendust. Hetkel palume projekteerimistingimuste menetluses soovi korral

Teil enda äranägemise järgi esitada info, millega projekti koostamisel arvestama

peaksime.

02.06.2026 saadetud e-kirjas soovite varasemalt koostatud projektlahendusele

tuginedes infot, kas jätkuvalt on kavas Puskaru ristmiku ümberehitmine. Viitate, et

selle piirkonnas on täna kokku neli peatust (2x Puskaru ja 2x Puskaru põik). Lisate, et

kui peatus rajada nt sinna ringteele, ning suunata bussid seda igakordselt läbima ning

eeldusel, et tagatakse ka antud ringi aastaringne hooldus, saaks ristmiku teenindamise

lahendada ka ühe peatusega. Antud küsimuses selgitame, et ristmiku ümberehitamine

on jätkuvalt plaanis. Vastav tingimus on toodud projekteerimistingimuste eelnõu

punktis 5.2.5.

Otsus:

1. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõu punktile 5.3.2 selgitada peatuste

paigutus ja vajalikud busside tagasipöördekohad selgitada välja projekteerimisel

koostöös kohaliku omavalitsuse ja ühistranspordikeskusega.

2. Bussipeatuste paigutus Puskaru ristmikul selgitada projekteerimisel.

3. Projekti koostamisel arvestada, et Tännassilma bussipeatuses esineb ühel

bussiliinil tagasipöörde vajadus. Arvestada projekteerimisel, et Tännassilma

bussipeatuse lahendus peab võimaldama tagasipööret või kavandada täiendav

bussipeatus riigiteele 18164 Tännassilma-Kiuma tee.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

6

7. Telia Eesti AS Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise

projekteeritavas alas paiknevad Teliale kuuluvad sideehitised.

Projekteerimiseks võtta siderajatiste kaitsmiseks, säilimiseks või ümberehitamiseks tehnilised

tingimused Telia „Ehitajate portaal“ Telia teenused ehitajale, arendajale ja maaomanikule - Telia

kaudu.

Otsus:

Arvestada, et riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu

rekonstrueerimise projekteeritavas alas paiknevad Teliale kuuluvad sideehitised.

Projekteerimiseks võtta siderajatiste kaitsmiseks, säilimiseks või ümberehitamiseks

tehnilised tingimused Telia „Ehitajate portaal“ Telia teenused ehitajale, arendajale ja

maaomanikule - Telia kaudu.

8. MTÜ Eesti

Andmesidevõrk

MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

9. Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

10. AS Põlva Vesi AS Põlva Vesi pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1. Kooli

61901:003:0953

Oleme Teie kirja kätte saanud ja läbi lugenud. Sellega seoses tekkis küsimus, kas

esimestes kohtumistes, mis oli seoses tee remondiga, olnud teemad nagu peegel meie

sissesõidu/ väljasõidu tee juurde ja mürasein, kas need on täiesti välistatud? Ma lugesin

kogu info läbi ja ei leidnud selle kohast infot mitte kuskilt.

Põhjendus:

Ristmikel tagatakse nähtavus üldiselt nähtavust piiravate takistuste (nt haljastus)

eemaldamisega, peegli paigaldamist kaalutakse juhul kui nähtavust piiravate takistuste

eemaldamine ei ole võimalik või ei anna soovitud tulemust.

Transpordiamet kavandab müra leevendavaid meetmeid teeprojektide raames, kui muutub

müraolukord ning müratase ületab keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid (müratundlike hoonete

(sh eluhooned) teepoolsel küljel päeval 65 dB ja öösel 60 dB). Muudel puhkudel kavandab

amet müraleevendavaid meetmeid vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 64 iga viie aasta

järel välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatavas välisõhus leviva müra

vähendamise tegevuskavas. Välisõhu strateegilises mürakaardis antakse ülevaade

müratasemetest, mida põhjustab maanteeliiklus lõikudel üle kolme miljoni sõidukiga aastas

(ööpäevane keskmine liiklussagedus 8200 sõidukit) ja välisõhus leviva müra vähendamise

tegevuskavas esitatakse müra normtasemeid ületavad olukorrad koos leevendusmeetmete

rakendamise kavaga („https://www.transpordiamet.ee/ohumura-vahendamise-tegevuskava“).

Esmatähtsad parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse

järjekorras. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Projektiga hõlmatavas lõigus on

riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee liiklussagedus 2025.a andmetel 840 a/ööp ja sellest tulenevalt

ei kuulu antud teelõik liiklussageduse alusel tegevuskavaga esmatähtsate lahendamist vajavate

olukordade hulka.

Otsus:

1. Hinnata projekteerimisel Kooli kinnistu ristmiku nähtavust ning kavandada nähtavuse

tagamiseks vajalikud meetmed.

2. Müratõkkeseina mitte projekteerida.

2. Roosi

62201:001:1735

Tänan võimaluse eest esitada kinnistu omanikuna arvamus seoses riigitee 62 Kanepi–

Leevaku tee lõigu km 9,6–19,27 (edaspidi maantee) rekonstrueerimise

projekteerimistingimuste eelnõuga.

Põhjendus:

Kirjutate enda kirjas erinevatest häiringutest, mida riigitee liiklus põhjustab. Paraku tuleb

avalikult kasutatava tee ääres mõningate häiringutega arvestada. Transpordiamet kavandab

häiringuid leevendavaid meetmeid vastavalt seadusandluses toodud nõuetele. Müra

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

7

Minu kinnistu (62201:001:1735) asub nimetatud maantee vahetus läheduses, kus elamu

paikneb ligikaudu 10 meetri kaugusel sõidutee telgjoonest. Samuti asub elamu vastas

ristmik (Tännassilma–Peri suunal, Põlva vald), mistõttu on tegemist liikluskoormuse

poolest suure intensiivsusega alaga. Elamu paikneb sisuliselt tee vahetus mõjualas,

mistõttu avalduvad kõik liiklusest tulenevad mõjud (müra, vibratsioon, valgus) vahetult.

Pean vajalikuks märkida, et maja on ehitatud 1939.aastal, maantee ehitatud hiljem ja

mina ostsin kinnistu 2000.aastal, mil polnud tee mõjuala kinnistule häiriv.

Tännassilma–Peri teelõiku maanteele suundumiseks kasutavad peamiselt raskeveokid.

Liiklus on eriti intensiivne kevadest sügiseni, mil toimuvad põllumajandus- ja ehitustööd

(sealhulgas liiva- ja puiduvedu). Ristmikul paiknev stoppmärk, mis asub elamu vastas,

põhjustades veokite peatumist ja seejärel kiirendamist, millega kaasneb märkimisväärne

müra. See mõjutab otseselt minu elukeskkonna kvaliteeti. Lisaks põhjustavad

raskeveokite tuled sügis-talvisel perioodil olulist valgusreostust, mis ulatub elamu

akendesse (elutuba ning magamistoad). Seoses valgusreostusega, palun maantee ehituse

projektis mitte rajada valgusteid elamu lähedusse.

Paraku kiiruspiirangut 50 km/h valdavalt juhid ei järgi ning seni ei ole rakendatud

meetmeid liikluse rahustamiseks. Tegemist ei ole üksnes minu kinnistut puudutava

probleemiga, vaid laiemalt ka naaberkinnistute elukeskkonda mõjutava teemaga. Kui

suurveokid kiiruspiirangut ei järgi, põhjustab see elamus tuntavat vibratsiooni.

Sõiduautode kiiruspiirangute mittejärgimine ei mõjuta elukeskkonda. Leian, et

Tännassilma–Peri suunas liikuvate raskeveokite liikluskoormus ei vasta minu õigusele

elada tervise- ja heaoluvajadustele vastavas keskkonnas (keskkonnaseadustiku üldosa

seadus § 23 lg 1). Nimetatud olukord on tekkinud pärast seda, kui Tännassilma–Peri tee

sai asfaltkatte.

Samuti juhin tähelepanu, et 2022. aasta projekteerimise käigus on Transpordiamet juba

omandanud osa minu kinnistust teemaaks. Arvestades elamu väga vähest kaugust

sõidutee telgjoonest (~10 m), ei pea ma täiendavat maa omandamist enam võimalikuks.

Lähtudes eeltoodust palun projekteerimisel kindlasti arvestada järgmiste

seisukohtadega:

 arvestada maantee ja ristmiku liiklustihedust kolmel suunal, sealhulgas raskeveokite

olulist mõju minu elukeskkonnale;

 kavandada mürataseme vähendamise meetmed (müratõkke rajamine);

 vältida elamule suunatud valgusreostuse tekkimist, sh planeerida valgustite asukohad

ja lahendused selliselt, et mõju elamule oleks minimaalne;

 rakendada tõhusaid liiklust rahustavaid meetmeid, arvestades kehtiva kiiruspiirangu

vähest järgimist;

 mitte kavandada täiendavat maa omandamist minu kinnistust, kuna see ei ole

proportsionaalne.

Planeeritava rekonstrueerimise käigus on lisaks tee-ehituse tehnilistele eesmärkidele

oluline leida mõistlikud ja inimväärsed lahendused maantee ääres elavatele inimestele,

et tagada turvalisus ja nõuetele vastav elukeskkond.

Lisaks palun Transpordiametil selgitada, milliseid analüüse (müra, liikluskoormus,

valgusmõju) on kavandatava projekti raames tehtud või plaanis teostada ning millised

on nende tulemused või eeldatavad mõjud.

Palun minu seisukohti projekteerimistingimuste menetluses arvesse võtta.

leevendavaid meetmeid kavandame teeprojektide raames, kui muutub müraolukord ning

müratase ületab keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM

määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid (müratundlike hoonete (sh eluhooned) teepoolsel

küljel päeval 65 dB ja öösel 60 dB). Muudel puhkudel kavandab amet müraleevendavaid

meetmeid vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 64 iga viie aasta järel välisõhu

strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatavas välisõhus leviva müra vähendamise

tegevuskavas. Välisõhu strateegilises mürakaardis antakse ülevaade müratasemetest, mida

põhjustab maanteeliiklus lõikudel üle kolme miljoni sõidukiga aastas (ööpäevane keskmine

liiklussagedus 8200 sõidukit) ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavas esitatakse

müra normtasemeid ületavad olukorrad koos leevendusmeetmete rakendamise kavaga

(„https://www.transpordiamet.ee/ohumura-vahendamise-tegevuskava“). Esmatähtsad

parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt

sellele toimub nende realiseerimine. Projektiga hõlmatavas lõigus on riigitee 62 Kanepi-

Leevaku tee liiklussagedus 2025.a andmetel 840 a/ööp ja sellest tulenevalt ei kuulu antud

teelõik liiklussageduse alusel tegevuskavaga esmatähtsate lahendamist vajavate olukordade

hulka.

Annate teada, et arvestades Roosi kinnistul asuva elamu lähedust riigiteele, ei pea ta täiendavat

maa omandamist enam võimalikuks. 2022. aasta projekteerimise käigus on Transpordiamet

juba omandanud osa Teie kinnistust. Mõistame Teie seisukohta, kuid selgitame, et varasema

projekti koostamisel ei arvestatud riigitee äärde jalgratta- ja jalgtee rajamisega. See vajadus

selgus hiljem. Praegusel hetkel ei ole teada kummale poole riigiteed jalgratta- ja jalgtee on

põhjendatud rajada, kuid on selge, et Roosi kinnistuga külgnevas lõigus on kitsad olud ning

sellega tuleb jalgratta- ja jalgtee paigutamisel arvestada. Siiski ei saa praegusel hetkel kinnitada,

et saame jalgratta- ja jalgtee kavandada selliselt, et Teie kinnisasjast maavajadust ei teki.

Soovite ka infot, missugused uuringud on projekti koostamisel kavas teha. Projekti koostamisel

on planeeritud teha topo-geodeetilised, geotehnilised ning liiklusuuringud. Antud projekti

raames ei kavandatud mürauuringu koostamist kuivõrd see ei ole liiklussagedusi ja projekti

eesmärki arvesse võttes vajalik. Liiklussagedus on suhteliselt madal, projektiga ei ole kavas

riigiteel sõidukiiruste tõstmine ega sõiduradade lisandumist.

Valguslahenduse väljatöötamisel teostatakse valgusarvutus, millega on mh võimalik hinnata ka

valguse levikut.

Otsus:

1. Arvestada projekti koostamisel riigitee liiklussageduse ning liikluskoosseisuga.

2. Müratõkkeseina mitte kavandada.

3. Valgustuslahenduse koostamisel arvestada, et selle mõju oleks Roosi kinnisasjal asuvale

elamule minimaalne.

4. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 näha projektiga ette liikluse rahustamise

meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. Meetmete lahendused ja asukohad

selguvad projekti koostamisel.

5. Maavajadused teega külgnevatest kinnisasjadest selgitada projekti koostamisel.

3. Metsjärve

62201:001:1849

Sain Teilt teate projekteerimistingimuste menetluse algatamise kohta

19.05.2026 nr 8-1/26-60/8758-1

Selgitus:

Maaomaniku pöördumisele on vastatud 22.05.2026 e-kirja teel. Kirja sisu on järgnev:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

8

Kuna esitatud materjalidest ja joonistest ei ole võimalik üheselt välja lugeda kavandatava

tee täpset ulatust ja mõju, palun Teilt ametlikku selgitust järgmistes küsimustes, mis

puudutavad minu varalisi huve:

1. Minu kinnistut puudutav info: 1. Kas kavandatav tehniliselt vajalik teemaa või tee ehitus puudutab otseselt minu

kinnistut katastritunnusega 62201:001:1849?

2. Kas kõnealuste projekteerimistingimustega kaasneb minu kinnistule mingeid

kitsendusi, piiranguid või vajadust maa võõrandamiseks?

3. Mis põhjusel mind puudutatud isikuna antud menetlusse kaasati, kui

projekteerimistingimuste tekstis minu kinnistu katastrinumbrit märgitud ei ole?

2. Hüpoteegiga tagatud naaberkinnistut puudutav info:  Teavitan, et olen menetlusega hõlmatud naaberkinnistu (katastritunnus/nimi:

Metsavahe 62201:001:1850 hüpoteegipidaja.

 Kas planeeritav tegevus toob kaasa kõnealuse naaberkinnistu piiride muutmise,

jagamise või maa avalikes huvides omandamise (võõrandamise)?

 Milline on projekti täpne mõju nimetatud kinnistu koosseisule ja väärtusele, mis on

minu hüpoteegi tagatiseks?

Hüpoteegipidajana ja piirneva kinnistu omanikuna on mul õigustatud huvi oma vara ja

tagatiste säilimise vastu. Palun esimesel võimalusel täpsustavat infot, et saaksin hinnata

mõju oma õigustele ning esitada vajadusel ametliku seisukoha.

Pöördusite Transpordiameti poole riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva

lõigu projekteerimistingimuste menetlusega seoses. Olete menetlusse kaasatud kui riigiteega

62 Kanepi-Leevaku tee külgneva kinnisasja omanik. Rekonstrueeritava lõigu pikkus on

näidatud projekteerimistingimuste lisas oleval asukohaskeemil sinise joonega ning

kavandatava jalgratta- ja jalgtee pikkus punase kriipsjoonega. Nii Metsjärve kui ka Metsavahe

kinnisasjad külgnevad rekonstrueeritava teelõiguga. Projekti ei ole veel koostama hakatud,

mistõttu võimalikust mõjust ja täiendava maa omandamisest on vara rääkida.

Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 4.1 on nimetatud projektiga käsitletavate riigiteede

katastriüksused. Tärniga on selgitusena juurde lisatud, et projektlahenduse koostamisel võib

osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendav

maavajadus riigiteega külgnevatest kinnisasjadest selgub projekteerimisel ning kui vajadus on

teada, siis edastame maaomanikele tutvumiseks krundijaotuskava.

Juhul kui Teil on projekteerimistingimuste eelnõule arvamusi või ettepanekuid, siis palume

need esitada hiljemalt 07.06.2026 e-posti aadressile [email protected].

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.

4. Porila

61901:003:0553

Olen Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetlusse kaasaminekirja kätte saanud.

Saadan kohe omapoolse vastuse.

Tännassilma küla elanikuna on väga tervitatav ja vajalik tee rekonstrueerimine ja koos

sellega kergliiklustee rajamine.

Minu elukoht pole kõnealuse tee ääres, kuid teega külgneb üks minu lahustükke:

61901:003:0553 Porila, Kähri küla, Põlva vald, Põlva maakond.

Projektlahendus peab säilitama olemasoleva mahasõidu riigiteelt, mille asukoha kujutan

ringiga käesolevas kirjas lisatud asendiskeemile.

Samuti olen huvitatud valminud kogu projektlahenduse ülevaatamisest, kui see on

valminud, palun saatke.

Otsus:

1. Näha projektiga ette Porila kinnisasja ristumiskoha remont vastavalt

projekteerimistingimuste punktile 5.2.8.

2. Kaasata Porila kinnisasja omanik ehitusloa menetlusse.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

9

5. Mäemetsa

62201:001:2217

Mäe

62201:001:0799

Olen omanik kinnistutel, mis jäävad antud teelõigu äärde Tännassilma külas

(62201:001:2217 ning 62201:001:0799).

Minu soov on, et säilitatakse teetruup mis jääb nende kahe krundi vahel oleva kraavi ette.

Samuti soovin, et rajataks ka kraav riigimaantee ning krundi 62201:001:2217 vahele, et

ära juhtida sealne seisev vesi, mis on vana teetruubi juures, või teha mõni muu toimiv

lahendus vee ära juhtimiseks krundilt.

Samuti soovin ka mahasõitu krundile 62201:001:2217 kuna praegu puudub antud

kinnistule juurdepääs.

Lisaks arvan, et Põlvas olev ovaalne ringristmik võiks säilitada sellisena nagu ta praegu

on.

Põhjendus:

Annate teada, et soovite riigiteele ristmikku Mäemetsa kinnisasjale (62201:001:2217)

juurdepääsu tagamiseks kuna praegu juurdepääs kinnisasjale puudub. Selgitame, et projektiga

üldiselt uusi juurdepääse ei kavandata (v.a üks ühine juurdepääs suurtele põllumassiividele).

Vastav tingimus on toodud projekteerimistingimuste punktis 5.2.8. Mäemetsa kinnisasjal

kasvab mets. Juhul kui on vajalik metsamajandamine ja naaberkinnisasjade kaudu juurdepääs

võimalik ei ole, siis on võimalik pöörduda Transpordiameti poole ning taotleda konkreetseks

tegevuseks ja ajaks luba ajutise ristmiku rajamiseks riigiteele.

Praeguse ovaalse Põlva ristmiku asemele on kavas rajada ringristmik kuivõrd ringristmik on

kompaktsem, väiksema konfliktpunktide arvuga ning rahustab üldiselt paremini liiklust.

Otsus:

1. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.8 Mäemetsa kinnisasjale juurdepääsuks

riigiteele ristmikku mitte kavandada.

2. Projekti koostamisel hinnata ja põhjendatud juhul säilitada riigitee km 16,522 asuv truup.

Vajadusel näha ette truubi rekonstrueerimine.

3. Vete ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel arvestada, et lahendus peab tagama vete

ärajuhtimise ka maaomaniku kirjas kirjeldatud truubi piirkonnast.

4. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.6 projekteerida Põlva linna piiril asuva

ovaalse kujuga ristmiku asemele ringristmik.

6. Metsavahe

62201:001:1850

Meie soov on selline kui vajate meie kinnitusel olevad puud eemaldada mis piiravad

meie privaatsust, soovime asemele uusi puid aga mitte väikeseid istikuid, vaid mis

oleksid kõrgusest sarnased nagu meil praegu.

Isegi siis kui teil on vaja osta mingi osa meie kinnistust siis arvamus on sama, et

privaatsus oleks tagatud maantee äärest.

Põhjendus:

Selgitame, et kui projektlahendusega on vaja eemaldada puid ning sellega kaasneb

maaomanikele privaatsuse riive, siis nähakse projektiga ette leevendavad meetmed, nt uue

haljastuse rajamine või plankaia ehitus. Teie soov on uued puud oleksid samas kõrguses nagu

praegu. Projekti koostamisel selgub, kas puude eemaldamine on vajalik või mitte ning ühtlasi

tuleb selgitada, missuguste ja kui kõrgete puudega tegemist on. Põhjendatud juhul nähakse

projektiga ette mõistlikud leevendavad meetmed ning meetmete välja töötamisel võetakse

ühendust kinnisasja omanikuga.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

10

Juhul kui projekti koostamisel selgub, et Metsavahe kinnisasjalt on vajalik haljastuse

eemaldamine, mis pärsib omaniku privaatsust, näha ette leevendavad meetmed.

7. Pirmastu

62201:001:1706

Kirjutan seoses oma emale, kuuluva kinnistu 62201:001:1706 asjus, mis puudutab

tulevast tee rekonstrueerimist.

Sellel kinnistul asub maaparandussüsteem (maaalune drenaaž). Süsteemi juurde kuulub

ka kraav, mis on hiljem rajatud maaaluse süsteemi toetamiseks. Kahjuks ei ole see kõik

kantud Maaameti maaparanduse kaardirakendusse.

Palun arvestada nimetatud maaparandussüsteemi ja kraaviga projekteerimisel!

Samuti oleks soovitav kaaluda kinnistule mahasõidu rajamist, kui see on võimalik ja

otstarbekas.

Põhjendus:

Pirmastu kinnisasi on kasutusel põlluna ning praegu puudub kinnisasjale juurdepääs riigiteelt

62. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses nähtavatele ortofotodele tuginedes võib eeldada, et

juurdepääs toimub naaberkinnistu Moisto kaudu. Selgitame, et projektiga uusi juurdepääsusid

üldiselt ei kavandata ning vastav tingimus on kirjeldatud projekteerimistingimuste punktis

5.2.8. Riigiteel liiklejate ohutuse ja riigitee säilimise tagamiseks peab Transpordiamet

põhjendatuks hinnata suurte põllumassiivide juurdepääsusid projekti koostamisel tervikuna

ning kavandada ristumiskoht, mis tagab juurdepääsu mitmele põllule. Igale üksikule põlluna

kasutuses olevale kinnisasjale ristumiskohta ei kavandata. Pirmastu kinnisasjal asuva põllu

juurdepääsu lahendus selgub projekti koostamisel. Kuna praegu on juurdepääs tagatud

naaberkinnisasja kaudu, siis palume arvestada, et ühe võimalusena kaalutakse ka selle

võimaluse säilimist.

Otsus:

1. Arvestada projekteerimisel Pirmastu kinnisasjal asuva maaparandussüsteemi ja kraaviga.

2. Hinnata projekti koostamisel kogu projekteeritavas lõigus põllumassiive tervikuna ning

kavandada juurdepääs asukohta, mis võimaldab juurdepääsu mitmele põlluna kasutuses

olevale kinnistule. Igale üksikule põllule juurdepääsu mitte kavandada.

3. Hinnata projekti koostamisel Pirmastu kinnisasjal asuva põllu juurdepääsu võimalusi ning

kaaluda, kas juurdepääs on põhjendatud tagada sealt, kus on seni toimunud või on neid

võimalik käsitleda kui osa suuremast põllumassivist ning kavandada juurdepääs vastavalt

otsuse punktis 2 kirjeldatud põhimõttele.

8. Platsi

62101:001:0066

Pöördun Teie poole Platsi kinnistu omanikuna seoses avalikustatud Puskaru-Põlva

teelõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõuga. Esitan eelnõu kohta oma

ametlikud seisukohad, vastuväited ja konkreetsed kompromissettapanekud planeeritava

kergliiklustee ning tänavavalgustuse osas.

Praegusel kujul esitatud tingimused rikuvad rakendamisel tõsiselt minu kodu privaatsust,

turvatunnet ja aastatega väljakujunenud elukeskkonda.

1. Kergliiklustee kavandamine, ruumipuudus ja ettepanek tee asukohaks

Eelnõu dokumentidest oli huvitav lugeda, et Transpordiamet seab tingimuseks

kergliiklustee rajamise, kuigi materjalide järgi pole selle olemasolu vajadust reaalselt

uuritud ega kavatsetagi teha.

Suur mure on selles, et Teie esitletud idees mööduks kergliiklustee otse Platsi või Roosi

kinnistu äärest. Kui projekteerimistingimuste koostajad oleksid korragi siin kohapeal

käinud, siis näeksite, et Platsi ja Roosi kinnistu vaheline ala on väga kitsas. Siin lihtsalt

ei ole füüsiliselt ruumi tee laiendamiseks ja kergliiklustee rajamiseks ilma, et see tuleks

inimestele otse akna alla. Meie maakasutus on juba praegu sõiduteest tulenevate

piirangute ja kaitsevööndite tõttu viidud taluvuse piirini.

Minu konkreetne ettepanek kergliiklustee osas:

Selleks, et projekt vastaks reaalsele vajadusele ja kohalike elanike huvidele, teen

ettepaneku planeerida kergliiklustee ainult vahemikku Põlva kuni Tännassilma

bussipeatus. Seal on tee rajamiseks ruumi ja see kataks peamise liikumisvajaduse.

Tännassilma küla vahele (asula sisse) Platsi ja Roosi kinnistute kohale kergliiklusteed

mitte kavandada, kuna see hävitaks elanike privaatsuse ja turvatunde.

Põhjendus:

Põlva vallavalitsus on 2022. aastal esitanud Transpordiametile ettepaneku rajada Tännassilma-

Põlva lõigule jalgratta- ja jalgtee, põhjendades puuduvat jalgratta- ja jalgteega ühendust Põlva

ja Tännassilma ning Kähri külade tagamaadega. Jalgratta- ja jalgtee on oluline kohalikele

elanikele, kes käivad Põlva linna tööle, kooli ja huviringidesse. Tännassilma külale on

iseloomulik suur põllumajandusettevõtete osakaal, millest tulenevalt liigub teel palju

põllutöömasinaid.

Transpordiametile esitatud ettepanekuid hindab ekspertgrupp kinnitatud metoodika kohaselt,

pidades silmas sõidutee liiklussagedust, teelõiku ümbritsevate elanike arvu, olulisi sihtkohti,

piirkonna jätkusuutlikkust, olemasolevat võrgustikku ja toimunud õnnetusi. Lisaks kasutatakse

ka mudelit „Potentsiaalsed jalgsi ja rattaga liikumised“, mille kohaselt on vajadus Tännassilma

külasse jalgratta- ja jalgtee rajada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

11

2. Alternatiiv asula sees: liikluse rahustamine künnistega

Kuna Tännassilma küla vahel on tee kitsas ja kergliiklustee jaoks ruumi pole, siis

kergliiklejate ja jalakäijate ohutuse tagamiseks asula sees tuleb kasutada muid lahendusi.

Teen ettepaneku näha projekteerimistingimustes ette liikluskünniste (kiiruskühmude)

rajamine Tännassilma asula sisse. Liikluskünnised on mujalgi tõestanud, et toimivad

liikluse rahustamiseks ja kiiruste allatõmbamiseks väga hästi. See muudab tee ületamise

ja tee ääres liikumise ohutuks ilma, et peaks hakkama maad juurde võtma ja teed

elumajadele lähemale nihutama.

3. Tänavavalgustus ja valgusreostus

Eelnõus plaanitav tänavavalgustus ei sobitu Tännassilma elukeskkonnaga. Tännassilma

on küla, mitte linn. Tegemist on maalähedase elukeskkonnaga, mille üheks suurimaks

väärtuseks ongi see, et siin on pime, saab nautida tähistaevast ja puudub linnadele omane

valgusreostus. Massiivne valgustus otse magamistoa akna all hävitab selle küla väärtuse

ja häirib igapäevast elurütmi. Palun see nõue tingimustest välja jätta.

Rajades lõigu ainult Tännassilma bussipeatuseni jätame me suurima nõudlusega jalgratta- ja

jalgtee segmendi välja ning küla jääb terviklikult tõmbekeskuse Põlvaga linnaga, kus asuvad

olulised teenused, ühendamata.

Selget poolehoidu jalgratta- ja jalgtee ning valgustuse rajamisele on avaldanud ka osad

menetlusse kaasatud maaomanikud, kelle seisukohtadega on võimalik tutvuda käesolevas

tabelis.

Selgitame, et vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 nähakse ette liikluse

rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks, kuid need ei asenda

jalakäijatele ja jalgratturitele kavandatavaid eraldiseisvaid liikumisteid. Igal juhul on ohutum

kui nad on sõidukite liiklusest eraldatud. Liiklust rahustavate meetmete lahendused ja asukohad

selguvad projekti koostamisel.

Valgustuse puhul on võimalik valida optika, mis võimalikult vähe ümbritsevatele aladele

häiringut põhjustab.

Mõistame, et Platsi ja Roosi kinnisasjadega külgnevas riigitee lõigus on kitsad olud, sest

hooned, aiad ja haljastus asuvad riigiteele lähedal ning paratamatult tuleb avalikult kasutatava

tee ääres elades arvestada mõningaste häiringutega, sest avalik huvi kaalub üles erahuvi.

Arvestame projekti koostamisel kitsaste oludega, kavandame vajadusel leevendavad meetmed

ning püüame leida osapooltele sobiva lahenduse.

Otsus:

1. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087 lõigule

vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.4.1. Vastavalt projekteerimistingimuste

punktile 5.4.2 selgitada jalgratta- ja jalgtee poolsus riigitee 62 suhtes projekteerimisel

arvestades seejuures asustuse levikuga, liikumisvajadustega ning põhimõttega, et jalgratta-

ja jalgtee paikneks võimalikult pikas ulatuses ühel pool riigiteed.

2. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 näha projektiga ette liikluse rahustamise

meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. Meetmete lahendused ja asukohad

selguvad projekti koostamisel.

3. Valgustuslahenduse projekteerimisel arvestada, et see külgnevatele aladele võimalikult

vähe häiringuid põhjustaks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

12

9. Töökoja

62201:001:1731

Soovin avaldada arvamust riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9.6-19.27 Puskaru-Põlva

lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetluse kohta.

Olen Tännassilma külas asuva töökoda-kinnistu omanik.Minu soov on,et kinnistule

jääks kaks mahasõitu veoaotode jaoks-üks sissesõiduks ja teine välja sõiduks.

See muudaks liiklemise ja manööverdamise oluliselt ohutumaks ning sujuvamaks.

Kui läheb Kiuma tee ristmik ka remonti. Siis seal pool on mul ka kaks mahasõitu.

Üks garaazi sissepääsuks Teine taha hoovi pääsemiseks

Arvestades, et tee rekonstrueerimise käigus võib tõusta uue tee kõrgus, soovin samuti,et

sadevesi ei hakkaks valguma minu kinnistule.

Juhul kui ehitustööde käigus saab kahjustada minu kinnistul olev asfaldkate, soovin,et

kahjustatud ala taastatakse või remontitakse.

Praegu kasutatakse seda platsi sageli möödasõitvate autode peatumiseks, mistõttu on

asfalt juba osaliselt kulunud.

Põhjendus:

Töökoja kinnistu asub riigiteede 62 ning 18164 ristmiku piirkonnas. Riigitee 62 poolses küljes

on Töökoja kinnistul asuv kõvakattega plats ühendatud riigiteega. Ehk siis tegemist on laia

ebamäärase alaga ning riigitee ja ristmik selgelt ei eristu. Riigitee rekonstrueerimisel tuleb

lahendada kinnistule konkreetne juurdepääsu asukoht ning projekteerida lahendus, et kinnistul

asuv plats oleks riigiteest eraldatud. Kõik kinnistu kasutamisega seotud manöövrid peavad

saama tehtud kinnistu siseselt.

Projekti koosseisus on kavas rekonstrueerida ka riigitee 18164 ristmik, kuid täpne ulatus pole

teada. Seega pole ka teada, kas riigiteel 18164 asuvad juurdepääsud projektalasse jäävad.

Otsus:

1. Kavandada riigitee 62 poolsesse külge Töökoja kinnistu teenindamiseks konkreetne

juurdepääsu asukoht ning eraldada kinnistul asuv plats riigiteest. Juurdepääsu parameetrite

valikul arvestada, et kinnistule liiguvad ka veoautod.

2. Juhul kui projektiga hõlmatav ala riigiteel 18164 ulatub Töökoja kinnistu juurdepääsudeni,

siis arvestada, et juurdepääs peab võimaldama pääsu garaaži ning hoovi.

3. Vete ärajuhtimissüsteemide projekteerimisel arvestada, et vett ei suunataks Töökoja

kinnistule.

4. Ehitamisel arvestada, et kui rikutakse Töökoja kinnistul asuvat asfaltplatsi, siis tuleb rikutud

osa taastada.

10. Mäe

61901:002:0040

Kerstna

61901:002:0761

Kerstnaveere

62201:001:2216

Mäenurme

62201:001:0802

Mäepõllu

62201:001:0746

Seoses riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee rekonstrueerimisega on vaja tagada minu

põldudele (61901:002:0042, 61901:002:0040, 62201:001:0746) vähemalt 6 meetri

laiused peale-mahasõidu lõigud. Teed on vajalikud põllutöö masinatega riigiteele ohutult

manööverdamiseks.

Põhjendus:

Kirjas toodud kinnisasjadel ei ole mitte ühelgi praegu riigiteelt otse juurdepääsu. Juurdepääs

toimub naaberkinnistute kaudu. Selgitame, et projektiga uusi juurdepääsusid üldiselt ei

kavandata ning vastav tingimus on kirjeldatud projekteerimistingimuste punktis 5.2.8. Riigiteel

liiklejate ohutuse ja riigitee säilimise tagamiseks peab Transpordiamet põhjendatuks hinnata

suurte põllumassiivide juurdepääsusid projekti koostamisel tervikuna ning kavandada

ristumiskoht, mis tagab juurdepääsu mitmele põllule. Igale üksikule põlluna kasutuses olevale

kinnisasjale ristumiskohta ei kavandata. Kirjas toodud põldude (61901:002:0042,

61901:002:0040, 62201:001:0746) juurdepääsu lahendused selguvad projekti koostamisel.

Kuna praegu on juurdepääsud tagatud naaberkinnisasjade kaudu, siis palume arvestada, et ühe

võimalusena kaalutakse ka selle võimaluse säilimist.

Otsus:

1. Hinnata projekti koostamisel kogu projekteeritavas lõigus põllumassiive tervikuna ning

kavandada juurdepääs asukohta, mis võimaldab juurdepääsu mitmele põlluna kasutuses

olevale kinnistule. Igale üksikule põllule juurdepääsu mitte kavandada.

2. Hinnata projekti koostamisel põldude (61901:002:0042, 61901:002:0040, 62201:001:0746)

juurdepääsu võimalusi ning kaaluda, kas juurdepääsud on põhjendatud tagada sealt, kus on

seni toimunud või on neid võimalik käsitleda kui osa suuremast põllumassivist ning

kavandada juurdepääs vastavalt otsuse punktis 1 kirjeldatud põhimõttele.

3. Ristumiskohtade parameetrid valida vastavalt liikluskoosseisule.

11. Kerstna

61901:002:0764

Kerstnaviilu

61901:002:0161

Kerstna

61901:002:0761

Kerstna

61901:002:0762

Kerstnasoo

Seoses riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu

rekonstrueerimisega on vaja renoveerida minu kinnistutele 61901:002:0763 ja

61901:002:0764 teealune truup.

Kinnistutele 61901:002:0811 ja 61901:002:0161 riigiteelt ohutu maha sõidu lõik

vähemalt 6 meetri laiuselt.

Kinnistul 62201:001:2216 olemasoleva tee truubi rekonstrueerimine. Vee ärajuhtimisel

peab saavutatama toimiv kraavi süsteem, mitte nagu olemasolev, mis ei täida oma

eesmärki.

Põhjendus:

Projekti koostamise eesmärk on riigitee rekonstrueerimine ning selle tegevuse koosseisus

kavandatakse ka olemasolevate riigitee truupide rekonstrueerimine.

Toote kirjas välja, et kinnistutele Kerstnasoo (61901:002:0811) ja Kerstnaviilu

(61901:002:0161) tuleb projektiga tagada 6m laiune juurdepääs. Kerstnasoo kinnisasjal on

juurdepääs riigitee 62 km 17,11. Kerstnaviilu kinnisasjal ei ole riigiteele välja ehitatud

ristumiskohta, kuid on näha, et kinnistule on riigiteelt sõidetud (rattajäljed). Selgitame, et

projektiga uusi juurdepääsusid üldiselt ei kavandata ning vastav tingimus on kirjeldatud

projekteerimistingimuste punktis 5.2.8. Riigiteel liiklejate ohutuse ja riigitee säilimise

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

13

61901:002:0811

Kerstna

61901:002:0763

tagamiseks peab Transpordiamet põhjendatuks hinnata suurte põllumassiivide juurdepääsusid

projekti koostamisel tervikuna ning kavandada ristumiskoht, mis tagab juurdepääsu mitmele

põllule. Igale üksikule põlluna kasutuses olevale kinnisasjale ristumiskohta ei kavandata. Seega

Kerstnaviilu kinnisasja juurdepääs selgub projekti koostamisel.

Otsus:

1. Näha ette Kertnasoo kinnisasja ristumiskoha remont vastavalt projekteerimistingimuste

punktile 5.2.8.

2. Hinnata projekti koostamisel kogu projekteeritavas lõigus põllumassiive tervikuna ning

kavandada juurdepääs asukohta, mis võimaldab juurdepääsu mitmele põlluna kasutuses

olevale kinnistule. Igale üksikule põllule juurdepääsu mitte kavandada. Kerstnaviilu

kinnisasja juurdepääs selgitada projekti koostamisel.

3. Ristumiskohtade parameetrid valida vastavalt liikluskoosseisule.

4. Näha projektiga ette olemasolevate riigitee truupide rekonstrueerimine.

5. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.7.2 tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool

teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine,

ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega

piirnevatel katastriüksustel).

12. Karoli

62201:001:2413

Palume arvestada kinnistu KAROLI A-94 62201:001:1522 detailplaneeringuga. Kui seal

teha kergliiklustee, siis kinnistud jäävad väiksemaks. Ka on seal mitmed trassid. Otsus:

1. Arvestada projekteerimisel, et Karoli kinnisasjal kehtib „Põlva vald Puuri küla Karoli A-

94 MÜ ja Koroli (Talu) mü ning Aasa tänavaga piirneva maa-ala (Koroli A-95 mü)

detailplaneering“.

2. Arvestada projekteerimisel, et Karoli kinnisasjaga külgnevas lõigus on riigitee ääres mitmed

tehnovõrgud.

13. Mõisa

61901:002:0004

Täname Teid projekteerimistingimuste eelnõu edastamise eest vastavalt

ehitusseadustiku § 31 lg 3.

Oleme tutvunud esitatud materjalidega ning soovime väljendada oma tugevat toetust

jalgratta- ja jalgtee projekteerimisele koos tänavavalgustuse rajamisega. Peame

valgustuse lahendust antud piirkonnas äärmiselt oluliseks, kuna pimedal ajal on nähtavus

väga halb ning jalakäijate ja jalgratturite märkamine on keeruline isegi juhul, kui

kasutatakse helkurit. Seetõttu näeme valgustusel olulist rolli liiklusohutuse parandamisel

ja võimalike õnnetuste ennetamisel.

Samuti palume arvestada, et soovime olla kaasatud edasisse menetlusprotsessi ning

saada teavet võimalike muudatuste ja otsuste kohta, mis puudutavad meie kinnisasja

huve.

Palume meie poolt esitatud arvamused ja ettepanekud kajastada korralduse lisas

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ koos asjakohaste selgituste ja

seisukohtadega.

Otsus:

1. Võtta teadmiseks info, et maaomanik toetab jalgratta- ja jalgtee ning valgustuse rajamist.

2. Juhul kui Mõisa kinnisasjast selgub äralõike vajadus, edastada maaomanikule tutvumiseks

krundijaotuskava joonis.

3. Kaasata maaomanik ehitusloa menetlusse.

14. Salu

62201:001:1691

Kinnisasja omanik on Transpordiameti poole pöördunud kahe kirjaga.

23.06.2026 e-kiri:

Mulle jääb arusaamatuks, kas eelmisel korral loovutatud maast ei piisa ja nüüd tahetakse

ikka veel ja veel?

26.06.2026 e-kiri:

1) Eelmisel korral vist ükski kitsenduste kaart ei näidanud puurkaevu olemasolu, nüüd

on see isegi näha:

Selgitus:

Transpordiameti esindaja on e-kirja teel andnud selgituse mõlemale pöördumisele.

25.06.2026 e-kiri:

Teile kuuluv Salu kinnisasi (katastritunnusega 62201:001:1691) asub Tännassilma-Põlva

lõigul, kuhu kavandatakse jalgratta- ja jalgtee. Tulenevalt jalgratta- ja jalgtee

projekteerimisest võib tekkida täiendav maavajadus Salu kinnisasjast. Eelkõige mõjutab maa

omandamise vajadust valik kummale maantee poolele jalgratta- ja jalgtee projekteeritakse. See

selgitatakse välja projekteerimise käigus.

Varasemas projektis jalgratta- ja jalgteed polnud projekteeritud, mistõttu ei omandatud selle

jaoks ka maid.

Jalgratta- ja jalgtee kavandamine Tännassilma-Põlva lõigule on avalik huvi. Seda soovivad

paljud Tännassilma küla elanikud ning selle näeb ette ka Põlva valla üldplaneering.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

14

Kas puurkaevu sanitaarkaitseala süvenev riive ei peaks suunama vähem koormavama

alternatiivi kaalumisele? Puurkaevu survepaagi maa-alune kaev asub maanteele lähemal,

kui kaardile märgitud puurkaev, kui see detail peaks mingit tähendust omama.

2) Krunti piirav aed, selle nihutab maanteeameti koostööpartner uuele piirile?

3) Kui rattatee peaks tulema meie krundile, siis kuidas lahendatakse privaatsuse kadu?

Hetkel eraldab maanteed ja õue puude rivi ja kui puude asemele tuleb rattatee, siis kõrgelt

teetammilt on kogu hoov kõigi jaoks justkui peo peal. Ilmselgelt kinnisvara väärtus

langeb lisaks sundvõõrandatava maa pindalale täiendavalt ka selle tõttu, et enam ei ole

mingit privaatsust ja mürafoon kasvab, isegi kui liiklusmüra peaks vastama kehtestatud

normidele. Õiglane oleks hüvitada kogu hoovi ulatuses teega paralleelselt kulgeva

minimaalselt 3-4m kõrge heki loomine koos juurdekuuluva kastmissüsteemiga. See hekk

ei varja midagi maanteel sõitvate juhtide pilgu eest, aga vähemalt jalutajate ja ratturite

eest oleks hoovil toimuv natuke peidus.

26.06.2026 e-kiri:

Kõik need teemad on olulised ja omavad tähtsust projekti koostamisel. Ja need küsimused tuleb

projekteerimise ajal lahendada.

Mis puudutab esitatud küsimusi, siis saan anda järgmist infot:

1) Puurkaevu asukoht tuleb üle täpsustada ja kanda korrektselt projekti asendiplaanile koos

kaitsevööndiga. Äärmiselt oluline nüanss, millega peame arvestama. See võib mõjutada

kavandatavat projektlahendust. Ühtlasi kontrollime üle puurkaevu

sanitaarkaitsevööndi/hooldusala ulatuse.

2) Juhul kui peaks tulema selline lahendus, mille kohaselt jääb olemasolev kinnistut piirav aed

ette, siis me projekteerime ja rajame uue.

3) Juhul kui ette peaks jääma hekk/puud, siis on õigustatud saada asemele midagi samaväärset.

Hetkel on seal tõesti kinnistu piiril kõrged puud, mis piiravad ja varjavad kinnistut. Kõrgeid

puid pole küll võimalik istutada, aga me saame kaaluda erinevaid võimalusi: näiteks plankaed,

või tihedam hekk, või heki ja aia kombinatsioon vms. See küsimus tuleb detailsemalt lahendada

projekteerimise käigus. Hetkel ei oska veel täpselt hinnata, milline tuleb jalgratta- ja jalgtee

projektlahendus ning kui palju see Salu kinnistut mõjutab.

Igal juhul tänan, et need teemad välja tõite. Saame nendele asjadele projekteerimise käigus

suuremat tähelepanu pöörata.

Otsus:

1. Kanda puurkaev koos kaitsevööndiga projekti asendiplaanile. Täpsustada projekti

koostamisel puurkaevu sanitaarkaitseala/ hooldusala ulatus.

2. Juhul kui kinnistul paiknev aed jääb kavandatavatele ehitustöödele ette, siis näha ette selle

ümbertõstmine või kui ümbertõstmine ei ole võimalik, siis projekteerida uus aed.

3. Juhul kui jalgratta- ja jalgtee projekteerimisega osutub vajalikuks haljastuse likvideerimine

ning sellega seoses väheneb privaatsus, tuleb projektiga ette näha leevendavad meetmed.

4. Maavajadus selgitada projekti koostamisel. Juhul kui kinnisasjast selgub äralõike vajadus,

esitatakse maaomanikule tutvumiseks krundijaotuskava.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

62 Kanepi-Leevaku

tee

62201:001:1777

Alajaama 61901:003:0986

Eha 61901:003:0870

Haidagumetsa 61901:002:0160

Heki 62201:001:1818

Ilvese 62101:001:0208

Jaagusuu 62101:001:0377

Jaanimäe 61901:003:0080

Jaanimäe 61901:003:0079

Johansoni 61901:003:0880

Jussi 61901:003:0193

Järve 61901:003:0852

Järve 62201:001:1966

Kaasiku 61901:003:0988

Kase 62201:001:1658

Kasesalu 62201:001:1698

Kastani 62201:001:1826

Kena 62201:001:1718

Kesk tn 40 62001:001:0461

Kesk tn 41 62001:002:0261

Kesk tn 42 62201:001:1797

Kesk tn 43 62001:002:0249

Kirikumäe 61901:003:0952

Koguduse 61901:003:0954

Koidu 61901:003:0100

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

15

Koolimaja tee 3 61901:002:0894

Kuruski 61903:001:0698

Kõivumäe 62201:001:1885

Kähri kirik 61901:003:0955

Külameeste 62201:001:1790

Laane-Lauda 62201:001:1775

Laane-Lauda 62201:001:1776

Laane-Lauda 62201:001:1784

Laane-Lauda 62201:001:1761

Laane-Otsa 62201:001:1646

Laane-Otsa 62201:001:1644

Laine 62201:001:1904

Lainepõllu 62201:001:1905

Lajalaane 62201:001:1694

Leetsiuse 61901:002:0018

Lepa 62201:001:1693

Lepa 61901:003:0004

Lepistu 62101:001:0295

Liiva 61901:003:0194

Lille tn 25 61901:002:0052

Linda 61901:002:0019

Lutsu 62201:001:1704

Metsavahe 61901:003:0916

Mäemetsa 62201:001:0747

Männiku 62101:001:0323

Märdi 61901:003:0103

Noorkarja 61901:003:0039

Nurme 61901:002:0104

Nässulaane 62201:001:1965

Oja 62201:001:1727

Otsa 61901:003:0885

Otsa 62201:001:1642

Paabu 62201:001:1824

Papiaia 62201:001:1804

Parkuna 62201:001:1781

Peenpõllu 62201:001:2005

Peensoo 62201:001:2003

Pihlaka 61901:003:0058

Pikalombi 62201:001:1836

Puksa 62201:001:1733

Puuri tee 1 62001:002:0266

Pärna 62201:001:1805

Raiestee 61901:003:0291

Raja 62201:001:1792

Reelika 61901:003:0089

Rosenbergi 61901:002:0781

Saare 62101:001:0015

Saare 62201:001:1518

Saare 61901:003:0902

Saarenurme 62201:001:1519

Sabali 62201:001:2165

Sabali 61901:003:0772

Saksa 62201:001:1660

Saksa 62201:001:1656

Siimu 61901:002:0041

Siimu 61901:002:0042

Singa 61901:003:0391

Singa 62201:001:1779

Soe 61901:002:0139

Soo 62201:001:1813

Soo 62201:001:1814

Sooääre 61901:003:0166

Talvi 61901:002:0181

Tamme 61901:003:0165

Tasapõllu 61901:003:0151

Teeristi 62201:001:1811

Teeristi 62201:001:1688

Tepo 62201:001:1723

Tepo 62201:001:1722

Tigase 61901:003:0938

Tigase 61901:003:0937

Tiigi 62201:001:1738

Tohtri 62101:001:0014

Tuulemäe 61901:003:0088

Ukuaru 62201:001:1773

Ukuaru 61901:002:0913

Urva 61901:003:0947

Vassila 61901:003:0860

Veerepõllu 62201:001:0330

Villemi-Liiviku 62201:001:1729

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

17.07.2026 nr 1.1-3/26/455

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62

Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva

lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas 19.05.2026 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 62

Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27

Puskaru-Põlva lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 61901:001:1314;

61901:002:0924; 61901:002:0890; 61901:002:0887; 61901:002:0886; 61901:003:0965;

62201:001:1726; 62201:001:1725; 61901:003:0971; 61901:003:0970; 61901:003:0963) ning

eraomandis oleval kinnisasjal (katastritunnus 62201:001:1723) Põlva maakonnas Põlva vallas

Mammaste, Puuri, Metste, Tännassilma, Kähri ja Puskaru külade ning Põlva linna territooriumil.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Põlva valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks

olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas.

Projekti eesmärgid on:

1. Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti

(sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete

äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse

taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa

määramine.

2. Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087 lõigule jalgratta- ja jalgtee kavandamine,

et luua ühendus Põlva linna ning Tännassilma ja Kähri külade tagamaadega. Tehniliselt

vajaliku teemaa määramine.

Transpordiameti õiguseellane Maanteeamet1 on varasemalt samasse lõiku ehitusprojekti

koostamiseks viinud läbi projekteerimistingimuste menetluse ning andnud

projekteerimistingimused 12.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/018. Projekteerimistingimuste alusel

on Tinter-Projekt OÜ koostanud töö nr 28-19-TP/2 „Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 9,6-

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi

Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti

ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.

2

19,233 asuva Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimine“. Varasemalt antud

projekteerimistingimused kehtisid viis aastat ning on praeguseks aegunud. Seetõttu viis

Transpordiamet läbi uue projekteerimistingimuste menetluse ning tellib antavate

projekteerimistingimuste alusel projekti uuendamise. Projekti uuendamine on vajalik kuna

vahepealsel ajal on kehtima hakanud uued projekteerimisalased normdokumendid ja juhendid.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning

kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste

taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-

Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

3

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Puskaru-Põlva lõigu projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus