Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Transpordiamet

[email protected]

16.07.2026 nr 5-1/6/2024-15

Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel teist korda kooskõlastamiseks Vatsla külas

Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Plannum OÜ, töö nr 36-202407),

mille Saue Vallavalitsus algatas 23.10.2024 aasta korraldusega nr 979.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele määrata tootmis- ja/või

ärimaa sihtotstarve ning ehitusõigus nelja tootmis- ja/või ärihoone püstitamiseks.

Planeeringuga kavandatakse alale minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne)

garaazid, aga kui liitutakse ÜVK-ga, siis on võimalik alale rajada ka äritegevus. Juurdepääs

katastriüksustele on 11191 Harku-Rannamõisa kõrvalmaanteelt.

Edastame Plannum OÜ koostatud ja täiendatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Monika Kõiv

planeeringute spetsialist

Lisa: Detailplaneeringu materjalid

Monika Kõiv

+372 5301 8124 [email protected]

te e

ka its

ev öö

nd 3

0 mHanso

72501:001:0508 Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m²

Harku kergtee L8 72501:001:0509 Transpordimaa 100%

11191 Harku-Rannamõisa tee 72701:001:0065 Transpordimaa 100%

Järvesilma 72601:001:1201 Üldkasutatav maa 100%

Põldmäe tee 3b 72601:001:1409 Elamumaa 100%

Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100%

Harku kergtee L9 72501:001:0734 Transpordimaa 100%

TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS

Telia Eesti AS

TEHNOVÕRKUDEGA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN

M 1:500

Leht 1 Lehti 1

Kuup.

Kaardi nr.Mõõtkava

Mart Kalm

Hannes SillardKoostas

Aadress: HARJU MAAKOND

Märkused:

AMET NIMI

Töö nr.

Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis

Objekt:

Geoalus OÜ Tel. +372 5138451

Registrikood:16552517 Kutsetunnistus:164285

[email protected]

Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed.

SAUE VALD VATSLA KÜLA

HANSO 24-G309

63.833

12.08.2024.a.

Vastutab Estlink

Nr.39080549 12.08.2024.a.

andmed saadud

TUGIPLAAN

Märkus: planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a.

Plannum OÜ

Kuupäev:

Töö nr: Mõõtkava

Joonise nr:

Joonise nimetus:

Planeeringu koostamisest huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:Projektijuht/planeerija:

Koordinaator:

Evely Ehrpas

Jaanus Aavik

Asukoht: Tugiplaan

M 1:50036-202407

16.07.2026 2Betoonikoda OÜ

Saue Vallavalitsus

Harjumaa, Saue valdwww.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn

Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

ol.olev sõidutee

katastriüksuse tunnus

katastriüksuse piir planeeringuala piir

katastriüksuse aadress

LEGEND

maakasutuse sihtotstarve

tee kaitsevöönd 30 m

katastriüksuse pindala

III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Potentilla fruticosa (põõsasmaran)- KLO9341044)

ol.olev veekogu

ol.olev naaberhoone

Hanso 72501:001:0508

Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m²

ol.olev kergliiklustee

ol.olev side-multitorustik ol.olevad pinnases paiknevad sidekaablid ol.olev kõrgepinge maakaabelliin EstLink 1 ol.olev truup

m²

9 6160

15407 P27

4 2

TL ja/või ÄK, ÄV, ÄB 0-100%

15

230

230

25

15 0

150

Hanso 72501:001:0508 Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m²

Harku kergtee L8 72501:001:0509 Transpordimaa 100%

11191 Harku-Rannamõisa tee 72701:001:0065 Transpordimaa 100%

Järvesilma 72601:001:1201 Üldkasutatav maa 100%

Põldmäe tee 3b 72601:001:1409 Elamumaa 100%

Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100%

Laabi:(Tabasalu)

Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100%

riigim aantee kõrvalm

aantee 11191 H arku-R

annam õisa tee

POS 1

tee kaitsevöönd 30 m

Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100%

10

145,5

4

4

4

4

9

14

9

30

30

31,5

20,8

20

20

4

177

14,6

„Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannam õisa-Kloogaranna km

5,0-9,0

eskiisprojekt“ Selektor OÜ töö nr P19017 projekti kohane perspektiivne teekaitsevöönd

Harku kergtee L9 72501:001:0734 Transpordimaa 100%

6

TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS

Telia Eesti AS

TEHNOVÕRKUDEGA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN

M 1:500

Leht 1 Lehti 1

Kuup.

Kaardi nr.Mõõtkava

Mart Kalm

Hannes SillardKoostas

Aadress: HARJU MAAKOND

Märkused:

AMET NIMI

Töö nr.

Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis

Objekt:

Geoalus OÜ Tel. +372 5138451

Registrikood:16552517 Kutsetunnistus:164285

[email protected]

Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed.

SAUE VALD VATSLA KÜLA

HANSO 24-G309

63.833

12.08.2024.a.

Vastutab

Estlink

Nr.39080549 12.08.2024.a.

andmed saadud

PÕHIJOONIS

Märkused: 1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a; 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus.

Plannum OÜ

Kuupäev:

Töö nr: Mõõtkava

Joonise nr:

Joonise nimetus:

Planeeringu koostamisest huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:Projektijuht/planeerija:

Koordinaator:

Evely Ehrpas

Jaanus Aavik

Asukoht: Põhijoonis

M 1:50036-202407

16.07.2026 3Betoonikoda OÜ

Saue Vallavalitsus

Harjumaa, Saue valdwww.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn

Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

ol.olev sõidutee

katastriüksuse tunnus

katastriüksuse piir planeeringuala piir

katastriüksuse aadress

LEGEND

maakasutuse sihtotstarve katastriüksuse pindala

Hanso 72501:001:0508

Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m²

ol.olev naaberhoone

plan. sõidukite ligipääs

plan. krundi piir

plan. hoonestusala

plan. krundi ehitusõigus

plan. hoone võimalik asukoht

ol.olev kergliiklustee

plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga)

plan. puurkaev-pumpla orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m

plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga)

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND, m²

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KÕRGUS PLAN. MAAPINNAST, m

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD ARV

PLAN. PARKIMIS- KOHTADE ARVPLAN. KRUNDI PINDALA, m²

plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga)

plan. kõnnitee illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga)

III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Potentilla fruticosa (põõsasmaran)- KLO9341044)

avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m (alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetuna

likv. objekt

MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % DET.PLAN. LIIKIDESKRUNDI POS NR

liitumisnähtavusala

peatumisnähtavusala

võimalikud tuletõrje veemahutid

„Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0 eskiisprojekt“ Selektor OÜ töö nr P19017 projekti kohane perspektiivne teekaitsevöönd

haljasala (plan./ säiliv)

plan. juurdepääsu servituudi vajadusega ala Põldmäe tee 1 kinnistule ligipääsuks, pindalaga 731 m²

m²

9 6160

15407 P27

4 2

TL ja/või ÄK, ÄV, ÄB 0-100%

Hanso 72501:001:0508 Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m²

Harku kergtee L8 72501:001:0509 Transpordimaa 100%

11191 Harku-Rannamõisa tee 72701:001:0065 Transpordimaa 100%

Järvesilma 72601:001:1201 Üldkasutatav maa 100%

Põldmäe tee 3b 72601:001:1409 Elamumaa 100%

Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100%

Laabi:(Tabasalu)

Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100%

riigim aantee kõrvalm

aantee 11191 H arku-R

annam õisa tee

POS 1

tee kaitsevöönd 30 m

Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100%

10

145,5

4

4

4

4

9

14

9

30

30

31,5

20,8

20

20

4

177

14,6

„Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannam õisa-Kloogaranna km

5,0-9,0

eskiisprojekt“ Selektor OÜ töö nr P19017 projekti kohane perspektiivne teekaitsevöönd

plan. jätkukaev multitorustikul

võimalik õli-liivapüüdur

Harku kergtee L9 72501:001:0734 Transpordimaa 100%

6 plan. kilp peab olema võrguvaldajale ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav

TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS

Telia Eesti AS

TEHNOVÕRKUDEGA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN

M 1:500

Leht 1 Lehti 1

Kuup.

Kaardi nr.Mõõtkava

Mart Kalm

Hannes SillardKoostas

Aadress: HARJU MAAKOND

Märkused:

AMET NIMI

Töö nr.

Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis

Objekt:

Geoalus OÜ Tel. +372 5138451

Registrikood:16552517 Kutsetunnistus:164285

[email protected]

Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed.

SAUE VALD VATSLA KÜLA

HANSO 24-G309

63.833

12.08.2024.a.

Vastutab Estlink

Nr.39080549 12.08.2024.a.

andmed saadud

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

Märkused: 1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a; 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus.

Plannum OÜ

Kuupäev:

Töö nr: Mõõtkava

Joonise nr:

Joonise nimetus:

Planeeringu koostamisest huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:Projektijuht/planeerija:

Koordinaator:

Evely Ehrpas

Jaanus Aavik

Asukoht: Tehnovõrkude koondplaan

M 1:50036-202407

16.07.2026 4Betoonikoda OÜ

Saue Vallavalitsus

Harjumaa, Saue valdwww.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn

Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

ol.olev sõidutee

katastriüksuse tunnus

katastriüksuse piir planeeringuala piir

katastriüksuse aadress

LEGEND

maakasutuse sihtotstarve katastriüksuse pindala

Hanso 72501:001:0508

Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m²

ol.olev naaberhoone

plan. sõidukite ligipääs

plan. krundi piir

plan. hoonestusala

plan. krundi ehitusõigus

plan. hoone võimalik asukoht

ol.olev kergliiklustee

plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga)

plan. puurkaev orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m

plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga)

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND, m²

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KÕRGUS PLAN. MAAPINNAST, m

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD ARV

PLAN. PARKIMIS- KOHTADE ARVPLAN. KRUNDI PINDALA, m²

plan. madalpinge maakaabelliin

plan. liitumis- ja/või jaotuskilp

plan. sidekanalisatsioon

plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks

plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga)

plan. kõnnitee illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga)

avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m (alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetuna

võimalikud tuletõrje veemahutid

likv. objekt

MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % DET.PLAN. LIIKIDESKRUNDI POS NR

„Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0 eskiisprojekt“ Selektor OÜ töö nr P19017 projekti kohane perspektiivne teekaitsevöönd

võimalik õli-liivapüüdur (täpne asukoht antakse projektiga)

haljasala (plan./ säiliv)

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Seisuga: 16.07.2026

Huvitatud isik

Betoonikoda OÜ

Registrikood: 11271512

Detailplaneeringu koostamise korraldaja

Saue Vallavalitsus

Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald

Planeerija/projektijuht

Evely Ehrpas

[email protected]

Koordinaator

Jaanus Aavik

[email protected]

Plannum OÜ

www.plannum.ee

Tartu mnt 84a, Tallinn

Töö number nr 36-202407

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

SISUKORD

A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5

B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .....................................................................................................7

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE .................................................................................................7

3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS .....................................................................................................8

3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs ..................................... 8

3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng .................................................................................. 9

4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................................10

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...................................................................................................... 10

4.2. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................................. 10

4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded .................................................................................................. 12

4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................................................... 12

4.4.1. Liiklusuuring ............................................................................................................................................. 14

4.5. Planeeritud tehnovõrgud ............................................................................................................................ 14

4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus .............................................................................................................. 14

4.5.2. Sademeveelahendus ............................................................................................................................... 15

4.5.3. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................................. 18

4.5.4. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 18

4.5.5. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 18

4.5.6. Välisvalgustus .......................................................................................................................................... 19

4.5.7. Küttelahendus .......................................................................................................................................... 19

4.5.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine ............................................................................... 19

4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 20

4.7. Keskkonnatingimused ................................................................................................................................ 20

4.7.1. Jäätmed.................................................................................................................................................... 22

4.7.2. Põhjavesi .................................................................................................................................................. 22

5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED .................................................................................................23

C – LISAD ...................................................................................................................................................25

D – JOONISED ............................................................................................................................................27

E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................29

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 5

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

A – MENETLUSDOKUMENDID

1. Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 „Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;

2. Transpordiameti 03.12.2024 kiri nr 7.2-2/24/18624-2 „Seisukohtade väljastamine Hanso maaüksuse

detailplaneeringu koostamiseks“;

3. Saue Vallavalitsuse 16.02.2026 kiri nr 5-1/6/2024-6 Päästeametile, Transpordiametile, Maa- ja

Ruumiametile ning Keskkonnaametile;

4. Saue Vallavalitsuse 16.02.2026 kiri nr 5-1/6/2024-7 puudutatud isikutele;

5. Andrus Braunbrück arvamus, 19.02.2026;

Andrus Braunbrück arvamus, 23.03.2026.

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 7

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

B – SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla

Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine.

Alusdokumentatsioonina on kasutatud:

 „Saue valla üldplaneering“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);

 „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–2034 kinnitamine“ (vastu

võetud Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32);

 „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrusega nr 26);

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

 Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“;

 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

 Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“;

 EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;

 EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 Päevavalgus hoonetes;

 EVS 843:2016 Linnatänavad;

 EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded;

 Geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500 (Geoalus OÜ töö nr 24-G309, 12.08.2024). Alusplaani

koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

 planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad

õigusaktid.

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele ehitusõiguse määramine äri- ja

tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste, heakorrastuse,

haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,5 ha.

Planeeringuala moodustab:

 Hanso katastriüksus suurusega 15 407 m², katastritunnus 72501:001:0508, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa.

Detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. Kehtivale üldplaneeringule vastavuse

kohta saab täpsemalt lugeda käesoleva seletuskirja ptk 3.2.

Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja

moodustavad ühtse terviku.

8 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS

3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja

analüüs

Planeeringuala hõlmab Hanso (72501:001:0508) katastriüksust, mille maaüksuse sihtotstarve on 100%

maatulundusmaa (Maa-ameti andmetel on kõlvikuline koosseis järgmine: looduslik maa 11 817.0 m², muu ma 3590.0 m². Planeeringu koostamise ajal on tegemist ehitisregistri andmete alusel hoonestamata kinnistuga

(vaata Skeem 1).

Planeeringuala paikneb Vatsla küla idaosas seni hoonestamata alal. Alast põhjasuunda jääb hoonestatud

maatulundsmaa krunt, kus ehitisregistri andmete alusel asuvad 1970.aastal püstitatud kaevumaja (ehr.kood:

120873867), karjalaut (ehr.kood: 116067515) ning nende kõrvale on kavandatud uus laohoone. Alast lõunasse

hoonestamata riigiomandis olev üldkasutatava maa krunt, itta jäävad Hüüru küla territooriumile jäävad

looduslikud rohumaad ning läände kasutusest väljas olev elamumaa krunt, kus asuvad 1972. aastal püstitatud

üksikelamu ning lauda varemed.

Planeeringuala asub riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres, millelt toimub täna ka

katastriüksusele ligipääs. Lähim bussipeatus paikneb riigimaantee kõrvalmaantee ääres, ca 30 m kaugusel

planeeritavast alast (peatus „Laabi“).

Riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus

km 0,0 kuni km 3,814 on 2023. a andmete järgi 6085, sh sõidu- ja pakiautod 93% (5579), veoautod ja

autobussid 4% (290), autorongid 3% (216).

Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga.

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 9

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng

Kehtiva „Saue valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40) järgi

paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalal tootmismaa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 2), mis on tootmis-

ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa.

„Saue valla üldplaneeringu” kohaselt on tiheasustusalas olevate detailplaneeringute kehtestamise

tingimuseks liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale

liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud

reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad

tiheasustusega alade piiridega. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel

aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute

katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise

kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja

ehitatud, võib ajutiselt lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks

lekkekindlaid kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel.

Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla

suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni

liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse

suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna

reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt ja

erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu, s.o laohooned, on veevajadus väike) veega

varustamiseks kasutada lokaalset (puur)kaevu (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat

kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist,

kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tegevusi, mis nõuaksid püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid, küll

aga lubab planeering kavandada tualett- ja pesemisruumi.

Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus

seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga

likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb

tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete

ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse

tõttu.

Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.4 määrab tiheasustusalale ehitamise üldised tingimused

(käesolevalt on välja toodud antud planeeringu kontekstis olulised punktid):

 hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua

uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid;

 tupiktänavaid reeglina ei kavandata;

Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Saue valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga.

10 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

 ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid

üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);

 tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;

 üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65%

planeeritavast alast;

 tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik

miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema

krundi kohta 3 või enam puud.

Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“.

4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringulahendusega on ette nähtud Hanso katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine

olemasolevast maatulundusmaast äri- ja/või tootmismaaks, aga ei ole ette nähtud katastriüksuse piiri ega

suuruse muutmist. Ärimaa sihtotstarve on lubatud siis, kui toimub liitumine ühisvee- ja -

kanalisatsioonisüsteemiga (üvk-ga).

Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed

Krundi pos

nr

Plan. krundi

suurus, m²

Plan. maakasutuse sihtotstarve dp

liikide kaupa

Plan. maakasutuse

sihtotstarve katastriüksuse

liikide kaupa

Krunt pos 1 15 407 TL 0-100% ja/või ÄK, ÄV, ÄB 0-100%* T ja/või Ä 0-100%*

Selgitus:

TL- hoidla ja laohoone maa;

T- tootmismaa;

ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa;

ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa;

ÄB- kontori- ja büroohoone maa;

Ä- ärimaa.

*Ärimaa sihtotstarve on lubatud, kui toimub ühinemine ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga.

4.2. Kavandatav ehitusõigus

Plan. krundile pos 1 antakse ehitusõigus kuni nelja 2-korruselise ja kuni 9 m kõrgete tootmishoone rajamiseks.

Käesoleva planeeringuga kavandatakse alale minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne)

garaazid, aga kui liitutakse üvk-ga, siis on võimalik alale rajada ka äritegevus. Plan. hoonestusala on

kavandatud planeeringualast põhjas asuvast Põldmäe tee 1 ja lõunas asuvast Järvesilma katastriüksuse

piirist 4 m kaugusele, idaküljes järgib hoonestusala tee kaitsevööndit ning jääb seetõttu 14,6 m kuni 18,1 m

kaugusele plan. krundi piirist ning lääneküljes jääb hoonestusala 20 m kaugusele plan. krundi piirist.

Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned

Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide

valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna

arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad

väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

Planeeritava krundi ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m²

ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa

kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on

hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 11

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool

hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud

asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama

kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Krundi ehitusõigus on toodud tabelis 2 ja joonisel 3- Põhijoonis.

Tabel 2. Ehitusõiguse tabel

Krundi pos nr Suurim lubatud hoonete

ehitisealune pind, m²

Hoonete arv

krundil

Plan. hoone suurim

lubatud kõrgus plan.

maapinnast, m

Plan. hoone suurim

lubatud korruselisus

Krunt pos 1 6160 4 9 2

Plan. krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete

püstitamine hoonestusalast välja.

Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:

 Hoonestusviis: lahtine;

 Hoonete arv krundil: kuni 4 hoonet;

 Hoonete korruselisus: kuni 2 korrust;

 Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: kuni 9 m;

 Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete seintele, katustele;

 Keelatud on rajada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega

freeskantpalgil;

 ühes piirkonnas tuleb üldjuhul kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate

hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45º ja 50º) või suurt katusekallete

vahelduvust;

 Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde

suurim kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel

arvestada nähtavuskolmnurgaga;

 Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja rajatiste (sh piirdeaedade) arhitektuurne ja

esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta;

 Nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel tuleb

lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha

looduslikust eripärast;

 Uue hoone projekteerimisel peab hoonestuslaadi valik olema kooskõlas vahetus naabruses olevate

hoonetega.

Vastavalt AS Harku Karjäär 17.03.2026 kirjale on planeeringuala lähipiirkonnas kavandamisel lubjakivikarjääri

avamine, mille tegevusega võivad kaasneda lõhketööd ja vibratsioon.

Sellest tulenevalt seatakse projekteerimiseks järgmised põhimõtted:

 Hoonete projekteerimine ja ehitus:

Kavandatavate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimalike vibratsioonide ja

dünaamiliste koormustega, mis võivad tekkida karjääris toimuvate lõhketööde tagajärjel. Hoonete

projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rangelt järgida kehtivaid ehitusnorme ja standardeid, mis tagavad

hoonete konstruktsioonilise vastupidavuse ning ohutu kasutamise ka tööstuslike mõjude korral.

 Piirkonna areng ja maakasutus: ehitamisel ja Hanso katastriüksuse kasutamisel tuleb arvestada piirkonna

võimaliku tööstusliku arengu ja kavandatava karjääri mõjudega, et vältida tulevikus võimalikke konflikte

maakasutuse ja tegevuste vahel.

 Teavitamine: planeeringu realiseerimisel tuleks teavitada tulevasi kinnistu omanikke ja hoonete kasutajaid

võimalikest läheduses toimuvatest kaevandamis- ja lõhketöödest, et tagada teadlikkus piirkonna eripärast

ning vältida hilisemaid arusaamatusi või vaidlusi.

12 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded

Planeeringualal kõrghaljastust ei leidu. Ala on täna looduslik rohumaa. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ulatub planeeringualale, sh plan. hoone ja parkla ehitusalale III kaitsekategooriasse kuuluva kaitsealuse liigi kasvukoht (KLO9341044- põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on

keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna ehitusalale ulatub vaid põõsasmarana kasvuala põhjaosa ja enamik kasvualast jääb puutumata, siis liigi elupaika see tegevus tervenisti ei hävita.

Tingimused põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvuala säilitamiseks:  Planeeringuga on ette nähtud ala lõunaosas oleva põõsasmarani kasvukoha säilitamine. Ka

projekteerimisel tuleb võimalusel säilitada põõsasmarana kasvuala planeeringuala lõunaosas ning vältida selle otsest kahjustamist.

 Ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva taimkatte paiknemisega ning võimalusel paigutada hoonete ja rajatiste asukohad selliselt, et väärtuslik haljastus säiliks maksimaalses ulatuses.

 Ehitusperioodil tuleb vältida tarbetut liikumist ja materjalide ladustamist põõsasmarana kasvualal.

Vajadusel tähistada ajutiselt säilitatav taimeliigi kasvuala.  Haljastuslahenduse koostamisel tuleb säilitada olemasolevat kasvukohta võimalikult suures mahus ning

siduda see kavandatava haljastusega terviklikuks roheala osaks.  Kui kasvuala osaline kahjustamine osutub vältimatuks, tuleb kaaluda taimede ümberistutamise või

asendusistutuse võimalusi sobivasse kasvukohta planeeringuala piires.  Täpsemad säilitamise ja kaitsemeetmed määratakse projekteerimise järgmistes etappides, lähtudes

konkreetsetest lahendustest ja vajadusel koostöös pädeva spetsialistiga.

Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

Jäätmete kogumine toimub plan. krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla

jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteineri(te) tühjendamiseks peab olema tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse hooneprojekti koosseisus.

Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“.

Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde suurim kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel arvestada nähtavuskolmnurgaga.

Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis.

4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus

Kavandatavate hoonete kasutusotstarbest tulenevalt ei ole planeeringualale ette näha intensiivset igapäevast liiklust. Planeeringuga kavandatakse hobisõidukite (nt matkaautod, haagissuvilad, veesõidukid, mootorrattad jms) hoiustamiseks mõeldud minilaod ja garaažid, mille kasutus on hooajaline ja ebaregulaarne. Hobisõidukite

remont, hooldus ja hoiustamine on ette nähtud kinnistes ruumides. Tegemist ei ole tavapärase tootmis- ega logistikakompleksiga, kus toimuks pidev kaupade laadimine, teenindus või töötajate igapäevane liikumine.

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 13

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Planeeringuala kasutajate liiklus toimub peamiselt üksikute saabumiste ja lahkumistena, eeskätt

nädalavahetustel või hooajaliselt. Seetõttu jääb planeeringuala teenindava juurdepääsutee liiklussagedus hinnanguliselt alla 20 sõiduki ööpäevas, mistõttu ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju piirkonna liikluskoormusele ega liiklusohutusele. Raskeveokite regulaarset liiklust planeeringuga ette nähtud ei ole.

Planeeritud juurdepääs olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11191 Harku–Rannamõisa tee km 1,596 ristumiskohalt tagab alale piisava ligipääsetavuse. Ala sisene liiklus on lahendatud madala koormusega

siseteede ja manööverdusalade kaudu, mis võimaldavad sõidukite ohutut juurdepääsu garaažidele ja parkimiskohtadele. Parkimine ja manööverdamine toimub täielikult planeeringuala siseselt ning sõidukite ajutist peatumist või parkimist riigitee maa-alal ette nähtud ei ole.

Arvestades kavandatava tegevuse väikest liiklusintensiivsust, olemasolevat juurdepääsu ning liikluse hajusat jaotumist päeva peale, ei ole vajalik täiendavate ristmike ümberehituste, foorlahenduste ega eraldi pöörderadade rajamine.

Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“, tabelile 9.1 on planeeringuala normatiivne parkimiskohtade arv tööstusettevõtte/lao funktsiooni puhul 40 parkimiskohta (suletud brutopind/250 = 10 000/250 = 40). Planeeringuga on ette nähtud 27 parkimiskohta, mida kasutatakse nii hoonete külastajate sõidukite parkimiseks. Joonisele 3- „Põhijoonis” on kantud illustratiivsed parkimiskohad. Parkimiskohtade

täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust vajadusest. Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete tegelik kasutajate arv. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste sademeveelahendustega.

Joonisele 3- „Põhijoonis“ on kantud ehitusseadustik (edaspidi EhS) §71 kohane avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m sõidutee äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetuna ning täiendavalt „Juuliku- Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0 eskiisprojekt“ Selektor OÜ töö nr P19017 projekti kohane perspektiivne teekaitsevöönd. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70

lg 3. Hoonestusala on kavandatud väljapoole olemasolevat teekaitsevööndit.

Ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab õigeaegselt nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid, et tagada liiklusohutus. Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest: 1) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad objekti tuvastamist; 2) kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitsealused objektid või olemasolevad ehitised, võib määratud nõuetest kõrvale kalduda, rakendades ohutuse tagamiseks muid meetmeid.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

Nähtavuskolmnurgad on joonisele 3- „Põhijoonis“ kantud vastavalt kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu

võetud määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, lisa 1, tabel 18, tabel 19 ja lisa 2, joonis 8:  Teeandmiskohustusega ristmik-

peatee projektkiirus planeeringualaga külgnevas lõigus 90 km/h; liitumisnähtavus LN2= 15 m (liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas); ristmiku nähtavusala parameetrid: peatumisnähtavus PN1= 150 m, PN2= 25 m, liitumisnähtavus LN1= 230 m.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

14 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

4.4.1. Liiklusuuring

Planeeringu koostamise käigus on ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 26.05.2026 teostatud liiklusuuring (töö nr

ERC/14/2026).

Teelõigu liiklussageduse andmed põhinevad km 1,6 oleval Vatsla PerLP andmetel, mis töötab alates 2009.

aastast. Teelõigu liiklussagedus on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 1,4 korda ehk keskmiselt 3,6% aastas.

Viimase nelja aasta jooksul on liiklussagedus olnud keskmiselt 5700 a/ööp. Tööpäeviti on liiklussagedus

sarnane olles keskmiselt 6800 a/ööp. Nädalavahetuse liiklus jääb alla 4000 a/ööp. Suundade lõikes

hommikusel ja õhtusel tipptunnil olulisi erinevusi pole – üsna võrdselt liigutakse nii Harku kui Rannamõisa

poole. Tööpäeviti on hommikune ja õhtune tipptund ca 700 a/h.

Hetkel koostamisel oleva detailplaneeringu seletuskirja alusel on Hanso katastriüksusele kavandatud 27

parkimiskohta, mida kasutatakse hoonete külastajate sõidukite parkimiseks. Kuna planeeringuala hoonete

kasutus on hooajaline ja ebaregulaarne, siis juurdepääsutee hinnanguline liiklussagedus jääb alla 20 a/ööp.

Tipptundide aegne liiklus (tööpäeviti hommikul ja õhtul) on pigem harv ja juhuslik.

Kuivõrd planeeringuala kasutus on hooajaline ja ebaregulaarne ning eeldatavalt tööpäeviti tipptundide ajal

olulist pöördeliiklust ei teki, siis pole põhjust juurdepääsutee ja Harku- Rannamõisa tee ristmiku

läbilaskvusarvutusi teha.

Vastavalt tee projekteerimise normidele võib Harku-Rannamõisa tee ja Hanso kinnistule viiva tee ristmiku

kavandada lihtristmikuna, kuna kõrvalmaantee liiklussagedus on üle 5000 a/ööp ja lõikumine on kohaliku

teega. Kuna käesoleval juhul on vasakpöörde liiklussagedus tipptunnil kuni 5 a/h, siis möödumislaiendi või

vasakpöörde rajamise vajadus puudub. Kuna liiklus planeeringualale on hooajaline ja ebaregulaarne, siis

ristmiku läbilaskvusega probleeme ei teki.

4.5. Planeeritud tehnovõrgud

Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse

ehitusprojekti koostamise käigus.

4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla

suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni

liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse

suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna

reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt

erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega

varustamiseks kasutada lokaalset puurkaev-pumplat (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks

lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt

veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tegevusi, mis nõuaksid püsivalt kohapeal viibivaid

töötajaid, küll aga lubab planeering kavandada tualett- ja pesemisruumi.

Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus

seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga

likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb

tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete

ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse

tõttu.

Plan. krundi pos 1 veevarustus on ajutiselt ette nähtud lahendada krundile planeeritava puurkaev-pumpla

baasil. Plan. puurkaevu hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas ehk puurkaevu hooldusala ulatus on

R= 10 m. Puurkaevude rajamisel lähtuda taristuministri poolt 24.03.2026 vastu võetud määrusest nr 25

„Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“. Kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal, mis

tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 15

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

suhtes praktiliselt puudub. Põhjavee kaitstuse kaardikihil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva reostuse suhtes.

Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi (veeseadus, VeeS, § 154 lg 5), sealhulgas:  väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine;  karjatamine;

 ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;  maaparandussüsteemide rajamine;  sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;  reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;  kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine;  kalmistu rajamine;  jäätmete käitlemine;  maavara kaevandamine.

Plan. puurkaev-pumpla on kavandatud krundi lõunaossa haljasalale, kuid selle täpne asukoht määratakse ehitusprojektiga.

Plan. krundi pos 1 reovesi on lahendatud ajutiselt lokaalse lahenduse baasil (lekkekindel kogumismahuti). Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, peab olema välistatud põhjavee reostumine.

Kogumismahutid tuleb paigaldada vaid vastavalt nõuetele, lekkekindlalt, sertifitseeritult (ja/või CE märgisega), väljapoole puurkaev-pumpla hooldusala (samuti ei tohi kanalisatsioonitorud paikneda puurkaevu hooldusalas (VeeS § 154 lg 5 p 7)), joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumisuuna suhtes allavoolu. Mahuti ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Reovee kogumismahuti paigaldamisel tuleb tagada purgimisauto ligipääs, tühjendusteenus tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt.

Planeeringu joonisel näidatud kogumismahuti asukoht on tinglik ning võib projekteerimise käigus muutuda.

Sademe- ja drenaažvete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud!

4.5.2. Sademeveelahendus

Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada ennekõike oma krundi piires, lisaks tuleb rajada drenaažisüsteem, mille eesvooluks on Põldmäe tee 2 (72701:001:0829) ja Põldmäe tee 1 (72501:001:0735) katastriüksustel olevad kraavid.

Planeeringuala ja selle vahetu ümbruse kuivenduslahenduste kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate kuivenduskraavide ning piirkonna liigniiskete aladega. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb olemasolevad kuivendussüsteemid täpsustada ning tagada piirkonna senise kuivenduslahenduse toimimine. Vajadusel tuleb projekteerida kraavide või torustike ümberpaigutamine või rekonstrueerimine selliselt, et ei halveneks naaberkinnistute kuivendusolukord ega suureneks liigniiskuse oht. Samuti tuleb arvestada võimalike tulevikus rajatavate kuivenduskraavide ja perspektiivse riigitee rekonstrueerimisega seotud lahendustega. Hanso kinnistul kulgevad olemasolevad kraavid, mis on planeeringuga ette nähtud truupi paigutada. Ehitusprojekti

koostamise käigus tuleb analüüsida kraavidesse suubuva sademevee hulka ning sellest lähtuvalt rajada truubid õigete läbimõõtudega. Proosoja (Põldmäe tee 2, 72701:001:0829) ristub riigiteega nr 11191 Harku–Rannamõisa tee km 1,74. Planeeringualalt lisanduv sademeveehulk ei tohi avaldada mõju riigitee nr 11191 Harku–Rannamõisa tee km 1,74 paikneva truubi läbilaskevõimele. Selleks tuleb hinnata arendusalalt lisanduva sademevee hulka ehitusprojekti käigus ning vajaduse korral näha ette leevendusmeetmed (nt immutusalad, tiigid, ühtlustusmahutid). Kui sademevee juhtimine riigitee kraavidesse või truupidesse on vältimatu, tuleb hinnata lisanduvaid vooluhulkasid, olemasolevat veetaset ning kraavide ja truupide läbilaskevõimet kuni riikliku eesvooluni.

16 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Täpne kuivendussüsteemi lahendus antakse projekti koostamise käigus. Planeeritavalt hoonetelt ja

kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Parklast kogutav sademevesi tuleb puhastada liiva-õli püüduris.

Sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“ (edaspidi määrus nr 61) toodud piirväärtustele. Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde hooldusalal on keelatud (VeeS § 129 lg 7).

Veeluba on vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Detailplaneeringuga on alale kavandatud küll tootmismaa funktsioon, aga traditsioonilist tootmist ei toimu- alale kavandatakse hobisõidukite garaažid ja minilaod, mistõttu ei ole veeloa taotlemine vajalik.

Planeering teeb ettepaneku kasutada alal looduslähedasi sademeveesüsteeme.

Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda.

Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada. Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu.

SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi, kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid. SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning

suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva arendus- või linnapiirkonnaga.

Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused

Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:  Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud

taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida, parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime

tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud soojus;

 Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja puhastab linnakeskkonna õhku.

 Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada (näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub

sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 17

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski

meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest

enne vee kasutamist.  Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi

pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal. Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid, seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.

 Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vett mitteläbilaskvatel pindadel, puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.

 Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.

 Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud

külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist, filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab. Puhverriba kasutatakse sageli eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse „kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna (näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel. Puhverriba puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel: taimed püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad aeglustunud äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas mikroorganismide abil.

 Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat

sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse sademeveesüsteemi komponenti.

 Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja puhastab sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse ära kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või killustikust ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada loodusmaastiku osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või parklate sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.

 Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi

18 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude

ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.  Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate

sadude ajal ja vahetult pärast neid.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee

muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

4.5.3. Vertikaalplaneerimine

Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda ja sademeveed ei tohi valguda naaberkinnistule. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

4.5.4. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882 (vt C- Lisad, lisa 2).

Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe tee 1 (72501:001:0735) kinnistul. Alajaamast on planeeritud eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin kuni planeeringualani. Plan. krundile pos 1 on plan. 0,4 kV liitumiskilp, mis on ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav.

Elektritoide kilbist hooneni näha ehitusprojektis ette maakaabliga.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. madalpinge maakaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Plan. liitumis- ja/või jaotuskilbile on näidatud servituudi vajadusega ala 2 m kilbi välisseinast mõõdetuna.

Elektrilevi OÜ tingimused ehitusprojekti koostamiseks: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

4.5.5. Sidevarustus

Planeeringuala sidelahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 15.07.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr 40344286 (vt C- Lisad, lisa 4).

Detailplaneeringuga haaratud alal või selle ääres paiknevad Telia sideehitised: sidekanalisatsioon ja pinnases paiknevad sidekaablid. Plan. krundi sidevarustuse lahendamiseks on planeeritud uus sidekanalisatsiooni põhitrassi rajamine algusega transpordimaa kinnistul 11191 Harku-Rannamõisa tee (72701:001:0065) paiknevast sidetrassist. Planeeringuga on sidetrassile ette nähtud jätkukaev, millest saab alguse uus plan. sidekanalisatsiooni põhitrass.

Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:  Kinnistul igale hoonele näha ette individuaalsed mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist;  Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd

olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus;  Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused;  Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid;  Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m;

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 19

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

 Majandus-ja taristuministri 14.04.2016.a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";  Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele";  Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine“;  Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks

liinirajatiste kaitsevööndis";

 Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega;  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise

ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest

nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid;

 Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist;

 Sidevõrkude tehniline lahendus näha ette tööprojekti koosseisus.

Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

4.5.. Välisvalgustus

Planeeringuga on antud võimalus plan. krundi pos 1 hoonete, sissepääsude ja/või parklate valgustatus.

Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 Päevavalgus hoonetes.

4.5.7. Küttelahendus

Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte vms) ning selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda

keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.

4.5.. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Alale planeeritud tegevus liigitub VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud) kasutusviisi alla.

Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud hoonete arvestuslik tulekahju kestvus EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 20 l/s.

Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Planeeritud hoonete tulekustutusvesi on lahendatud krundile pos 1 kavandatud tuletõrje veemahuti baasil (mahuti suurus 216 m³).

Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna

20 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem

kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis

võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole

meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega

EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste

tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub

ehitusprojekti koostamise staadiumis.

4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus

piirdeaia rajamiseks plan. krundi pos 1 perimeetrile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde

suurim kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel arvestada

nähtavuskolmnurgaga. Tagada piirete korrashoid.

Projekteerimisel on soovitatav ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses

mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad,

lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

4.7. Keskkonnatingimused

OÜ Skepast & Puhkim poolt on koostatud teabedokument detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks.

Käesolevas peatükis antakse dokumendist kokkuvõte, terviktekstiga on võimalik tutvuda C- Lisad, lisa 1.

Kokkuvõte: Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses ja

maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle

anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on

välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi

ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused

pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad,

mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale.

Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja

kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju

ette näha.

Avariiolukorrad Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete

töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse

ehitusaegse järelevalvega.

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid

planeeringualal ei asu.

Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe.

Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid

ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole.

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 21

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Tegevuse kliimamõju Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus

ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on

antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral.

Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle

tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad

laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega ladustada

sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse.

Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid

materjale.

Kliimamuutustega kohanemine Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada

kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad

detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase

läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada

rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate

rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt,

et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad

jms).

Kaitstavad loodusobjektid Eesti looduse infosüsteemi andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi

põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud

I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku.

Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine

planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine

detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub

vastavalt kehtestatud korrale.

Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt

tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms).

Mõju joogivee kvaliteedile Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate

puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste

killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete

imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile.

Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda,

kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest.

Välisõhu kvaliteet Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks

võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev

tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika

vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada

niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust.

Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga.

Keskkonnatingimused:

22 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

 Plan. krundi sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine planeeringuala siseselt;

 Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Planeeringualal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette;

 Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;

 Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;  Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla

jäätmehoolduseeskiri“;  Võimaliku valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja

tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.

 Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.7.1. Jäätmed

Jäätmete kogumine toimub planeeringualal individuaalselt vastavalt „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“.

4.7.2. Põhjavesi

Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas, tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele.

Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 23

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusõigus realiseeritakse kinnistu omaniku/arendaja poolt tema tahte kohaselt. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus.

Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks:  Vajadusel taotleda tehnilised tingimused teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning taotleda

ehitusload nende ehitamiseks;  Vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;  Riigitee ristumiskoha nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) tuleb

kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;  Ehituslubade väljastamine Saue Vallavalitsuse poolt hoonete ehitamiseks;  Peale teede ja tehnovõrkude väljaehitamist taotleda kasutusluba ja anda objektid võrguvaldajale tasuta

üle;  Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete kasutusloa taotluse esitamist;  Hoonete kasutuslubade väljastamine.

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 25

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

C – LISAD

Lisa 1. Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks, Skepast & Puhkim OÜ, 30.04.2024;

Lisa 2. Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882;

Lisa 3. Liiklusuuring. Saue valla Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, koostaja ERC Konsultatsiooni OÜ 26.05.2026, töö nr ERC/14/2026;

Lisa 4. Telia Eesti AS poolt 15.07.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr 40344286.

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 27

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

D – JOONISED

Joonis 1. Asukohaskeem

Joonis 2. Tugiplaan M 1:500

Joonis 3. Põhijoonis M 1:500

Joonis 4. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 29

E – KOOSKÕLASTUSED Tabel 3. Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta

Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse/ arvamuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

1.

Elektrilevi OÜ (Marge Kasenurm)

Nr 1076458848 30.01.2025

Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Digitaalne kooskõlastus. Tingimused lisatud seletuskirja ptk 4.5.4.

2. Huvitatud isik (Kalle Suitslepp)

12.05.2025 Kooskõlastatud. Digitaalne kooskõlastus. Tingimused puuduvad.

3.

Maa- ja Ruumiamet (Karmen Villemson)

Nr 6- 3/24/13272-3 12.03.2026

Planeeringualaga piirneb läänest Põldmäe tee 3b kinnisasi (tunnus 72601:001:1409, elamumaa 100%) ja lõunast Järvesilma kinnisasi (tunnus 72601:001:1201, üldkasutatav maa 100%), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Põldmäe tee 3b kinnisasja idanurgale ulatub vähesel määral planeeritava puurkaevu hooldusala.

Maa- ja Ruumiamet riigivara välisema volitatud asutusena ei esita vastuväiteid Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Plannum OÜ töö nr 36-202407) lahenduse osas. Palume hoida Maa- ja Ruumiamet kursis detailplaneeringu edaspidise menetlusega.

Digitaalne kooskõlastus. Tingimused puuduvad.

4. Keskkonnaamet (Helen Manguse)

Nr 6- 2/26/3147-2 11.03.2026

Keskkonnaamet on esitatud materjalidega tutvunud ning märgib järgnevat:

1. Hoone ja parkla ehitusalale jääb osaliselt III kaitsekategooria põõsasmarana (Potentilla fruticosa, KLO9341044) kasvukoht. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna ehitusalale ulatub vaid põõsasmarana kasvuala põhjaosa ja enamik kasvualast jääb puutumata, siis liigi elupaika see tegevus tervenisti ei hävita. Võimalusel detailplaneeringu käigus leida lahendusi, et põõsasmarana kasvuala säilitada planeeringuala lõunaosas.

2. Planeeringualale on kavandatud puurkaev, millele on ette nähtud 10-meetrine hooldusala. Planeeritava puurkaevu hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas. Kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal3. See tähendab, et vaadeldavas

Digitaalne arvamus. Tingimustega on arvestatud järgnevalt:

1) seletuskirja ptk 4.3 on lisatud tingimused põõsasmarana kasukoha säilitamiseks. 2) lisatud seletuskirja ptk 4.5.1. 3) lisatud seletuskirja ptk 4.5.1 ning puurkaev-pumpla on nihutatud parklaalast väljapoole planeeringuala lõunaossa haljasalale. 4) seletuskirja ptk 4.5.1 reovee osa on täiendatud ning mahuti on tõstetud planeeringuala lääneserva,

30 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Põhjavee kaitstuse kaardikihil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva reostuse suhtes.

3. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi (veeseadus, VeeS, § 154 lg 5), sealhulgas: - väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; - karjatamine; - ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; - maaparandussüsteemide rajamine; - sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; - reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; - kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; - kalmistu rajamine; - jäätmete käitlemine; - maavara kaevandamine. Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt jäävad planeeritava puurkaevu hooldusalasse nii sõidutee kui ka parkla. Võimaliku reostusohu vähendamiseks tuleb puurkaev kavandada väljapoole parkla ja sõidutee ala.

4. Kui reoveekäitlus lahendatakse reovee kogumismahutiga, siis peab mahuti olema lekkekindel, asuma väljaspool puurkaevu hooldusala ning reovee kogumismahuti tühjendamine peab toimuma kohaliku omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohaselt. Kanalisatsioonitorud ei tohi samuti paikneda puurkaevu hooldusalas (VeeS § 154 lg 5 p 7).

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et mahuti peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu4.

5. Sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ (edaspidi määrus nr 61) toodud piirväärtustele. Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde hooldusalal on keelatud (VeeS § 129 lg 7).

6. Detailplaneeringu seletuskirjast selgub, et parklast kogutav sademevesi tuleb puhastada liiva-õli püüduris. Põhijoonisel peaks olema märgitud liiva- ja õlipüüduri asukoht. Samuti on seletuskirjas märgitud, et sademevett tuleb võimalusel koguda. Keskkonnaamet palub täpsustada, kas ja kuhu on selleks ette

kõrguslikult madalamasse kohta kui plan. puurkaev-pumpla. 5) tingimus on lisatud ptk 4.5.2. 6) tehnovõrkude joonisele on kantud võimaliku õli-liivapüüduri asukoht, täpne asukoht antakse siiski projektiga. Planeering näeb ette erinevad võimalused sademevee lahendamiseks- selle kogumine, immutamine, SUDS. Joonisel neid lahendusi ei kajastata, kuna see teeks joonise loetamatuks, mistõttu on sademeveelahendus toodud ainult seletuskirjas. Planeeringus kajastatud lahendus on illustratiivne ega pruugi kajastada realiseeritavat lahendust. Joonisel krundisiseste torude näitamine ei anna õiget infot, kuna nii puurkaevu, hoonete, parklate jne asukohad võivad projekti koostamise käigus muutuda. Krundisisene lahendus antakse ehitisprojekti koostamise käigus, siis on teada kavandatav lahendus. 7) planeeringuga on ette nähtud õli- liivapüüdur enne sademevee kraavi suunamist. Lisaks on täiendatud seletuskirja ptk 4.4, et hobisõidukite hoiustamine, remontimine toimub kinnistes ruumides, mitte avatud alal.

Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 31

nähtud vastavad mahutid. Võimalusel tuleks põhijoonisel kajastada ka vee- ja kanalisatsioonitorustike paiknemine.

7. Veeluba on vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et kavandatavale alale on planeeritud minilaod ja/või hobisõidukite (nt matkaautod, veesõidukid jms) garaažid. Seoses sellega tuleb täpsustada kas sõidukite hoiustamine on kavandatud üksnes kinnistes ruumides (st selliselt, et sõidukid ei puutu kokku sademeveega) või on ette nähtud ka sõidukite hoiustamine avatud alal. Samuti kas planeeritav tegevus hõlmab üksnes sõidukite hoiustamist või on ette nähtud ka nende remontimine ja/või lammutamine. Kui on kavandatud sõidukite remont või lammutamine, siis täpsustada kas vastav tegevus toimub samuti kinnistes ruumides ning selliselt, et kokkupuude sademeveega on välistatud.

5. AS Harku Karjäär

(Alexey Talnis)

Nr 9

17.03.2026

Juhime tähelepanu asjaolule, et planeeringuala lähipiirkonnas on

kavandamisel lubjakivikarjääri avamine, mille tegevusega võivad

kaasneda lõhketööd ja vibratsioon. Sellest tulenevalt peame

vajalikuks, et detailplaneeringu elluviimisel ja kavandatavate

hoonete projekteerimisel arvestataks järgmisi põhimõtteid:

1. Hoonete projekteerimine ja ehitus: Kavandatavate hoonete

projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimalike

vibratsioonide ja dünaamiliste koormustega, mis võivad tekkida

karjääris toimuvate lõhketööde tagajärjel. Hoonete

projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rangelt järgida kehtivaid

ehitusnorme ja standardeid, mis tagavad hoonete

konstruktsioonilise vastupidavuse ning ohutu kasutamise ka

tööstuslike mõjude korral.

2. Piirkonna areng ja maakasutus: Detailplaneeringu edasisel

menetlemisel tuleb arvestada piirkonna võimaliku tööstusliku

arengu ja kavandatava karjääri mõjudega, et vältida tulevikus

võimalikke konflikte maakasutuse ja tegevuste vahel.

3. Dokumentatsiooni selgus: Peame oluliseks, et planeeringu

dokumentatsioonis ja seletuskirjas oleks selgelt viidatud

piirkonnas võimalikule kaevandamisele ja sellega kaasnevatele

mõjudele, näiteks lõhketöödest tulenev vibratsioon.

4. Teavitamine: Planeeringu realiseerimisel tuleks teavitada

tulevasi kinnistu omanikke ja hoonete kasutajaid võimalikest

läheduses toimuvatest kaevandamis- ja lõhketöödest, et tagada

Digitaalne arvamus. Tingimustega on arvestatud ning

need on lisatud seletuskirja ptk 4.2.

32 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

teadlikkus piirkonna eripärast ning vältida hilisemaid

arusaamatusi või vaidlusi.

6. Päästeamet

(Kirill Nimtšuk)

Nr 7.2-

3.1/1245-2

18.03.2026

Päästeamet kooskõlastab Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja

lähiala detailplaneeringu tingimusel, et see vastab kehtivatele

tuleohutuse nõuetele ja normidele (k.a veevõtukoha kaugus ja

asukoht (Sim määrus 10.))

Digitaalne kooskõlastus. Tingimused puuduvad.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 16.02.2026 nr 5-1/6/2024-6

Meie 16.03.2026 nr 7.2-2/26/18624-4

Hanso detailplaneeringu kooskõlastamata

jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Hanso detailplaneeringule (katastritunnus

72501:001:0508 edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused laohoonete

rajamiseks. Planeeritav ala külgneb riigitee nr 11191 Harku-Rannamõisa tee (edaspidi riigitee) km

1,4-1,59. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6085 autot ööpäevas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Riigitee ristumiskohalt km 1,596 on käesoleval ajal tagatud juurdepääs kinnistutele

Põldmäe tee 1 (katastritunnus 72501:001:0735, 100% maatulundusmaa) ja Hanso

(katastritunnus 72501:001:0508, 100% maatulundusmaa) nende teenindamiseks vastavalt

kehtivatele maakasutuse sihtotstarvetele. Meie hinnangul on tänasel päeval kõnealuse

ristumiskoha liituva tee liiklussagedus alla 20 sõiduki ööpäevas. Sellest lähtuvalt on ristmik

rekonstrueeritud meie tüüpjoonise I järgi mis on üle 20 lisanduva sõiduki puhul ebapiisav.

Koostatud liiklusuuringu (ERC Konsultatsioon Osaühing, töö nr ERC/06/2025) kohaselt

lisandub arendusala elluviimisel kõnealusesse ristumiskohta 170 sõidukit ööpäevas.

Normide lisa 1 tabeli 17 kohaselt peab kõrvalmaantee (liiklussagedusega üle 3000 sõiduki

ööpäevas) ristmike vähim vahekaugus olema 200 m, eeldusel et liituva tee liiklussagedus

on üle 20 sõiduki ööpäevas. Kontaktalas paiknevate ristumiskohtade km 1,596 ja km 1,688

omavaheline kaugus planeeringu elluviimisel lisanduvate sõidukite tõttu on vastuolus

normidega. Nõustume riigitee ristumiskoha nihutamisega vastavalt 03.12.2024 kirjale nr

7.2-2/24/18624-2, punktis 1 toodud asukohta.

2. Joonisele kanda ja seletuskirjas tuua välja „Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr

11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0 eskiisprojekt“ Selektor OÜ töö nr

P19017 projekti kohane perspektiivne teekaitsevöönd (lisa 4).

3. Detailplaneeringu tehnovõrkude lahenduses palume korrigeerida.

3.1 Sidekaevu (planeeritud jätkukaev multitorustikul) riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada ning nihutada see väljapoole riigitee alust maaüksust. Samuti palume

kavandada side liitumispunkt piirkonda, kus sidetrass ei paikneks riigitee ega

mahasõidu mulde läheduses ning ühendustöid saaks teostada teemullet kahjustamata.

Palume nihutada liitumiskoht eemale riigitee muldest.

2 (2)

3.2 Elektri liitumiskilpe mitte kavandada nähtavusalasse ning nihutada kilbid

nähtavusalast välja.

3.3 Seletuskirja kohaselt juhitakse sade- ja pinnavesi kraavide kaudu Proosojja (Põldmäe

tee 2 katastritunnus 72701:001:0829), mis ristub riigiteega nr 11191 Harku–

Rannamõisa tee km 1,74. Planeeringualalt lisanduv sademeveehulk ei tohi avaldada

mõju riigitee nr 11191 Harku–Rannamõisa tee km 1,74 paikneva truubi

läbilaskevõimele. Selleks tuleb hinnata arendusalalt lisanduva sademevee hulka ning

vajaduse korral näha ette leevendusmeetmed (nt immutusalad, tiigid,

ühtlustusmahutid). Kui sademevee juhtimine riigitee kraavidesse või truupidesse on

vältimatu, tuleb hinnata lisanduvaid vooluhulkasid, olemasolevat veetaset ning

kraavide ja truupide läbilaskevõimet kuni riikliku eesvooluni. Seletuskirjas ja

asendiplaanil tuleb näidata ka sademevee- ja drenaažitorustike orienteeruvad

läbimõõdud.

4. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisel puudub

väljaehitatud kergliiklustee Harku kergtee L8 (katastritunnus 72501:001:0509). Palume

detailplaneering koostada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1. Seletuskiri

2. Põhijoonis

3. Tehnovõrkude koondplaan

4. AP-4 Asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]