1

TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

1121

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja videosilla vahendusel tõestanud Tallinna notar

Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Maakri tn 23a viieteistkümnendal juulil kahe

tuhande kahekümne kuuendal aastal (15.07.2026) ning selles notariaalaktis osalejad on

Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja

Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on

registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris, registrikood

70001490, aadress Valge tn 4/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille

esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood

46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht

notariaalakti tõestamise hetkel on Rapla vallas (Omaniku esindaja esindusõiguse on

notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari

alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud

notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki

alusel),

Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress

[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb

notariaalaktile lisatud volikirja alusel Valdur Kanne, isikukood 36111240023, kes on

notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise

hetkel on Saaremaa vallas (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja

tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed

on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete

väljatrüki alusel),

kes sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas:

1. LEPINGU ESE

1.1. Lepingu esemeks on aadressil 12166 Sakla-Loja-Vilivalla tee, Loja küla,

Hiiumaa vald, Hiiu maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja

päraldistega.

1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr 10291250 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:

katastritunnus 63901:001:4393, pindala 8415,0 m², aadress 12166 Sakla-Loja-

Vilivalla tee, Loja küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa

(100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

2

1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval

(15.07.2026).

1.4. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu

kuuluval maaüksusel ühtegi ehitist registreeritud. Nimetatud andmed on notariaalakti

tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluval

maaüksusel projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud. Lepingu eseme

koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala

on ebatäpne (06.04.2024).

1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese

arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu

muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud

andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluval

maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, tee avalik kasutus), mida täies mahus

käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on

piirangutest teadlikud.

2. OSALEJATE KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:

2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas

kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi-

või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole Õigustatud isikut informeerinud.

2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat

lepingut ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima

ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid

kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud

isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.

2.1.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise

suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus

nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis

takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.

2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid

kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või

maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu

sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 8

lg 71 sätestatust ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020.a. määruse nr 82

(Transpordiameti põhimäärus) § 6 punktist 5. Taristuministri 24.12.2024.a.

käskkirjaga nr 1-2/24/533 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada

Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori

ülesannetes strateegilise planeerimise teenistuse direktori 02.01.2025.a. käskkirjaga nr

1.1-1/25/2 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi

3

nimel maa kasutamiseks andmist.

2.1.1. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku

kasutusõigusega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna juhataja

07.07.2026. a korraldusega nr 1.1-3/26/439.

2.1.2. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik

õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt

õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles

sätestatud kohustuste täitmiseks.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30

päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.

2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:

2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja

kasutusõiguse ala ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest.

2.2.2. Kasutusõiguse ala on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil

ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI

kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1110510.

2.2.3. Õigustatud isik tegutseb elektrituruseaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse

(avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks oleva kinnistu teeninduspiirkonnas ja

vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.

2.2.4. Tema volitused Õigustatud isiku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole

kehtetuks kuulutatud ega tühistatud.

2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks

saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus sõlmitakse avalikes huvides

vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 ja Transpordiameti maade osakonna juhataja 07.07.2026. a korralduse nr 1.1-3/26/439 alusel.

2.3.3. Nad lisavad käesolevale lepingule plaani, millisel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.4. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega

tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE

3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu

esemele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik

kasutusõigus) elektri maakaabli omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja

talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise

ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil

ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud

isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline

on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud punase viirutatud

alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala) ja millele vastavad

järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse

ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1110510.

3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele

seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosasse nr 10291250 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.

4

4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED

4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:

4.1.1. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga

säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks

Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.

4.1.2. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat,

vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

4.1.3. Õigustatud isik kohustub hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras.

4.1.4. Õigustatud isik kohustub kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust

kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene

tagajärg.

4.1.5. Õigustatud isik kohustub teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja

remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; pärast lepingu esemel

teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik

kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra.

4.1.6. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt

pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud.

4.1.7. Avariiremondist tuleb teatada esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile

[email protected], edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb

eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega

tuleb lõpetada esimesel võimalusel.

4.1.8. Õigustatud isik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada

liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas

kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes

majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a määrusest nr 43 “Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele”). Avariiremondi teostaja kohustub Omaniku poolt määratud ajal

ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle

antuks kui Omanik ja Õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa

üleandmise akti”.

4.1.9. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti

nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate

õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.

4.1.10. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja

jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

Muud kokkulepped

4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.

4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel

tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule

olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel

kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul

oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.

4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee

ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt

tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.

4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt

volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada tehnovõrgu kaitsevööndis

hooldetöid vastavalt riigiteede korrashoiulepingus ja tee seisundinõuete määruses

sätestatule.

5

4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste

teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik

kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.

4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul

kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama

likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme

kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. Lepingu lõpetamise kulud

kannab Õigustatud isik.

4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud

isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.

4.9. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 06.07.2026 kirjaga nr 7.1-

2/26/9997-4 kooskõlastatud ning Enersense Aktsiaselts koostatud projektile nr

LC4706 „Vahi liitumise tööprojekt, Loja küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond“. Projekti

realiseerimisel ja tehnovõrgu ehitamisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja

nõuetega:

4.9.1. Riigitee nr 12166 teelõik km 0,089-4,527 oli kruusatee remondi objekt 2023.aastal.

Tuleb arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise

kuupäevast 2023.aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab

olema välistatud.

4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu

nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute

kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt,

et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva

lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrk, ja isiklikku

kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks

oleval plaanil näidatud tehnovõrku ei asu.

4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale

korraldusele jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Transpordiameti kui riigivara

valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Transpordiameti valdus ei ole

kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.

4.12. Õigustatud isik vastutab esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju

andmete õigsuse eest. Käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaani ja

Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmete

vastuolu korral loetakse õigeks Transpordiameti poolt kooskõlastatud projekt ja

käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud kasutusõiguse ala.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei

asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja

kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud

soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja

taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse

kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel

Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.

5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega

koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi

kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr

10291250 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §

1581 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood

11050857, kasuks elektri maakaabli ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,

6

hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil

vastavalt 15.07.2026.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm (3), neli üks (4.1) kuni

neli üheksa (4.9), mille alale vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse

ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1110510.

6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE

6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on

kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti

tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.

6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses

notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist

tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri

asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.

6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee

(www.eesti.ee/est/teenused › ettevõtjale › õigusabi › notariaalsed dokumendid)

juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele originaalile. Juurdepääsuõigus luuakse

tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale.

6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari

kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.

7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.

7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või viie

(5) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.

Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid

dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu vastavalt eeltäidetud maksekorraldusele viie (5)

tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja

esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile

kinnistusosakonnale edastamiseks.

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,

ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt

heaks kiidetud ja osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad

loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument

on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on osalejate ja

notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu

lisana. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti

osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.

Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel on 38,30

eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2).

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel on 20,00 eurot (notari tasu

seadus § 2 lg 2.1).

Notari tasu kokku 58,30 eurot.

Käibemaks 13,99 eurot.

Kokku 72,29 eurot.

Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.

Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus

7

130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).

Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel

Omaniku esindaja Lii Lember allkirjastatud digitaalselt

Õigustatud isiku esindaja Valdur Kanne allkirjastatud digitaalselt

Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt

8

LISA

NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED

1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste

vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste

ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

2. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 36 esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud

õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib

esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt

võimalik või on oluliselt raskendatud.

3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse

teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi,

samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.

4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte

kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel

jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul

kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt

kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade

ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud

kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks

on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)

Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama

vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.

5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle

kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja

suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus

määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul

teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku

kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või

koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lõikele 4 isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk

või -rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt

allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. [RT I,

23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]

8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise

või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning

servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui

seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul

on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat

kinnisasja.

9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal

maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või

kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või

elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on

teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine

ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid

kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja

koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,

tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,

vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava

kinnisasja omaniku huve.

10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega

kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju

9

tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva

sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise

omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on

tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega

seotud kulud.

12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal

tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik

avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -

rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping

lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele

pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus

tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse

seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse

avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud

kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või

võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas

tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes

huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise

side seaduse tähenduses. Avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka riikliku või

kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseire ja tänavavalgustuse ehitis. (2) Asjaõigusseaduse §

1581 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest

tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -

rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas

võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või

halvemasse olukorda.

13. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise

kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja

omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -

rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda

tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise

seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.

14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas on 3,5

protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse

koefitsientidega. [jõust. 01.01.2024] (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse

pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust

põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse

jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse

pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid

on sätestatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu

sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui

sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem.

(4) Lisaks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on

kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine

on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik

talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa

kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2)

tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse

tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest

kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro. [jõust. 01.01.2024] (8) Maa

maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti andmetest. [jõust.

01.01.2025] (9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66

protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel

määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. [jõust. 01.01.2024]

15. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat

ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on

10

piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. elektripaigaldist, kui see on iseseisev

ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes

kehtivad kasutuspiirangud.

16. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada

jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja

maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud

ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning

varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja

mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri –

õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada

massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega,

tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45

meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

17. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise

kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele

nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

18. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui

see ei kahjusta varem seatud servituuti.

19. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse

üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega

koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1)

loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla

võtmise otsusele.

20. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse

märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on

vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas

katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on

moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja

tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.

Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti

lahutamatu lisana