Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu Teie: 18.06.2026 nr 2-3/15-568  Meie: 19.07.2026 nr 7-12/26-01282-6

      Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele peaministrile (KK 568)

  Austatud Riigikogu esimees    Vastan Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini esitatud kirjalikule küsimusele.   Madal  sündimus  ei  ole  Eesti  omapära,  vaid  on  probleem  paljudes  Euroopa  riikides  –  nii  Põhjamaades,  Balti  riikides  kui  ka  Lõuna-Euroopas.  Eurostati  andmetel  oli  Euroopa  Liidu  sündimuskordaja 2024. aastal 1,34 last naise kohta, mis on madalaim tase alates 2001. aastast.  Eestis põhjustab sündimuse vähenemist ebakindlus maailmas, aga ka tõsiasi, et lapsesaamise  ikka  on  jõudnud  1990.  ja  2000.  aastatel  sündinud  väiksemad  põlvkonnad,  mistõttu  on  ka  võimalikke lapsevanemaid vähem. Teiseks saadakse lapsi üha hilisemas eas. 2025. aastal oli  ema keskmine vanus esimese lapse sünnil Eestis 29,4 aastat. Liberaalina  austan  inimeste õigusi  ja vabadusi,  sealhulgas õigust  valida hetke, millal  saada  lapsevanemaks.  Riigi  ülesanne  on  luua  keskkond,  kus  lapse  saamine  ei  tähenda  liigset  majanduslikku riski, ebakindlust ega takistust hariduse, tööelu või eluaseme kindlustamisel. 2025.  aastal  Sotsiaalministeeriumi  eestvedamisel  valminud  analüüs  „Laste  saamise  ja  kasvatamise toetamise analüüs ja ettepanekud“ annab tervikliku pildi teguritest, mis mõjutavad  laste  saamist.  See  näitab,  et  sündimus  kujuneb  üha  enam  mitme  valdkonna  koosmõjus:  perepoliitika, tööturg, tervishoid, eluasemepoliitika ja sotsiaalkaitse on sündimust mõjutavate  teguritena  tihedalt  seotud.  Analüüs  tõi  esile  vajaduse  laste  saamist  toetavate  lisameetmete  järele. Valitsus arutas analüüsi tulemusi 19. juunil 2026. aastal. Teadlaste ja ekspertide tehtud analüüs  tõi esile, et laste saamise peamised takistused on: · majanduslik ebakindlus · tervise ja viljakusega seotud piirangud ·   eluaseme kättesaadavus. Teadlaste ja ekspertide analüüsist tulenevalt minnakse edasi järgmiste teemadega: · Eesti  perepoliitika  üks  tugevamaid  osi  on  vanemahüvitise  süsteem,  aga  ka  siin  on  võimalikud  täiendused,  näiteks    vanemahüvitise  indekseerimine  järjestikustel  sündidel  ja  noortel vanematel. 

· Oluline  on  ühe  vanemaga  perede  toetamine.    Üksikvanema  lapse  toetuse  ja  elatisabi 

.

2 (2)

· Oluline  on  ühe  vanemaga  perede  toetamine.    Üksikvanema  lapse  toetuse  ja  elatisabi  muudatused. · Tervisest tingitud takistuste vähendamine. Lähiaastate suund on parandada viljatusravi ja  viljakust  säilitavate  teenuste  kättesaadavust,  sealhulgas  pikendada  sugurakkude  säilitamise  perioodi ning analüüsida viljatusravi kättesaadavuse laiendamist. · Lastega  peredele  sobiva  eluaseme  kättesaadavuse  parandamine,  sealhulgas  käenduste,  laenutingimuste ja teiste eluaseme rahastamise lahenduste kaudu. · Paarisuhte-  ja  vanemlusprogrammid,  kogukondliku  toe  tugevdamine;  vaimse  tervise  toe  seostamine pere loomise ja lapse kasvatamisega.

Eesti  on  kontrollitud  rändega  riik.  Eelmisel  aastal  oli  rändesaldo  negatiivne,  registreeritud  rände andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.    Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal     Kätlin Atonen 693 5749 [email protected]

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu Teie: 18.06.2026 nr 2-3/15-568  Meie: 19.07.2026 nr 7-12/26-01282-6

      Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele peaministrile (KK 568)

  Austatud Riigikogu esimees    Vastan Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini esitatud kirjalikule küsimusele.   Madal  sündimus  ei  ole  Eesti  omapära,  vaid  on  probleem  paljudes  Euroopa  riikides  –  nii  Põhjamaades,  Balti  riikides  kui  ka  Lõuna-Euroopas.  Eurostati  andmetel  oli  Euroopa  Liidu  sündimuskordaja 2024. aastal 1,34 last naise kohta, mis on madalaim tase alates 2001. aastast.  Eestis põhjustab sündimuse vähenemist ebakindlus maailmas, aga ka tõsiasi, et lapsesaamise  ikka  on  jõudnud  1990.  ja  2000.  aastatel  sündinud  väiksemad  põlvkonnad,  mistõttu  on  ka  võimalikke lapsevanemaid vähem. Teiseks saadakse lapsi üha hilisemas eas. 2025. aastal oli  ema keskmine vanus esimese lapse sünnil Eestis 29,4 aastat. Liberaalina  austan  inimeste õigusi  ja vabadusi,  sealhulgas õigust  valida hetke, millal  saada  lapsevanemaks.  Riigi  ülesanne  on  luua  keskkond,  kus  lapse  saamine  ei  tähenda  liigset  majanduslikku riski, ebakindlust ega takistust hariduse, tööelu või eluaseme kindlustamisel. 2025.  aastal  Sotsiaalministeeriumi  eestvedamisel  valminud  analüüs  „Laste  saamise  ja  kasvatamise toetamise analüüs ja ettepanekud“ annab tervikliku pildi teguritest, mis mõjutavad  laste  saamist.  See  näitab,  et  sündimus  kujuneb  üha  enam  mitme  valdkonna  koosmõjus:  perepoliitika, tööturg, tervishoid, eluasemepoliitika ja sotsiaalkaitse on sündimust mõjutavate  teguritena  tihedalt  seotud.  Analüüs  tõi  esile  vajaduse  laste  saamist  toetavate  lisameetmete  järele. Valitsus arutas analüüsi tulemusi 19. juunil 2026. aastal. Teadlaste ja ekspertide tehtud analüüs  tõi esile, et laste saamise peamised takistused on: · majanduslik ebakindlus · tervise ja viljakusega seotud piirangud ·   eluaseme kättesaadavus. Teadlaste ja ekspertide analüüsist tulenevalt minnakse edasi järgmiste teemadega: · Eesti  perepoliitika  üks  tugevamaid  osi  on  vanemahüvitise  süsteem,  aga  ka  siin  on  võimalikud  täiendused,  näiteks    vanemahüvitise  indekseerimine  järjestikustel  sündidel  ja  noortel vanematel. 

· Oluline  on  ühe  vanemaga  perede  toetamine.    Üksikvanema  lapse  toetuse  ja  elatisabi 

.

2 (2)

· Oluline  on  ühe  vanemaga  perede  toetamine.    Üksikvanema  lapse  toetuse  ja  elatisabi  muudatused. · Tervisest tingitud takistuste vähendamine. Lähiaastate suund on parandada viljatusravi ja  viljakust  säilitavate  teenuste  kättesaadavust,  sealhulgas  pikendada  sugurakkude  säilitamise  perioodi ning analüüsida viljatusravi kättesaadavuse laiendamist. · Lastega  peredele  sobiva  eluaseme  kättesaadavuse  parandamine,  sealhulgas  käenduste,  laenutingimuste ja teiste eluaseme rahastamise lahenduste kaudu. · Paarisuhte-  ja  vanemlusprogrammid,  kogukondliku  toe  tugevdamine;  vaimse  tervise  toe  seostamine pere loomise ja lapse kasvatamisega.

Eesti  on  kontrollitud  rändega  riik.  Eelmisel  aastal  oli  rändesaldo  negatiivne,  registreeritud  rände andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.    Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal     Kätlin Atonen 693 5749 [email protected]